14.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 75/1

Euro vahetuskurss (1)

13. märts 2014

2014/C 75/01

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3942
JPY	Jaapani jeen	143,30
DKK	Taani kroon	7,4635
GBP	Inglise nael	0,83545
SEK	Rootsi kroon	8,8495
CHF	Šveitsi frank	1,2160
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,2575
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,355
HUF	Ungari forint	311,70
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,2231
RON	Rumeenia leu	4,5059
TRY	Türgi liir	3,1030
AUD	Austraalia dollar	1,5372
CAD	Kanada dollar	1,5428
HKD	Hongkongi dollar	10,8260
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6238
SGD	Singapuri dollar	1,7627
KRW	Korea vonn	1 488,44
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,9577
CNY	Hiina jüaan	8,5566
HRK	Horvaatia kuna	7,6595
IDR	Indoneesia ruupia	15 887,41
MYR	Malaisia ringit	4,5646
PHP	Filipiini peeso	62,099
RUB	Vene rubla	50,8100
THB	Tai baat	45,061
BRL	Brasiilia reaal	3,2680
MXN	Mehhiko peeso	18,3895
INR	India ruupia	85,2972

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

14.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 75/3

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON

2014/C 75/03

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD – 2011

(Kohaldatakse Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi suhtes 2011. aasta kohta)

Keskmiste aastakulude puhul ei võeta arvesse nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 (1) artikli 94 lõikes 2 ja artikli 95 lõikes 2 sätestatud 20 % vähendust.

Kuu keskmiseid netokulusid on vähendatud 20 %.

I. Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 (2) artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2011. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

Artikkel 94

Aastakulud

Kuu netokulud

Belgia

1 852,35 EUR

123,49 EUR

Bulgaaria (inimese kohta)

—	Töötajate alla 65-aastased pereliikmed

295,23 BGN

19,68 BGN

Bulgaaria (inimese kohta)

—	Töötajate 65-aastased või vanemad pereliikmed

557,55 BGN

37,17 BGN

Kreeka

1 449,27 EUR

96,62 EUR

Prantsusmaa

2 441,38 EUR

162,76 EUR

Küpros

877,17 EUR

58,48 EUR

Luksemburg

2 761,52 EUR

184,10 EUR

Madalmaad (inimese kohta)

—	Töötajate pereliikmed olenemata vanusest

2 213,77 EUR

147,58 EUR

Poola (inimese kohta)

—	Töötajate alla 65-aastased pereliikmed

1 235,12 PLN

82,34 PLN

Poola (inimese kohta)

—	Töötajate 65-aastased või vanemad pereliikmed

3 891,58 PLN

259,44 PLN

Sloveenia (inimese kohta – töötaja iga pereliikme kohta)

735,77 EUR

49,05 EUR

Ühendkuningriik

2 147,56 GBP

143,17 GBP

II. Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2011. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (alates 2002. aastast üksnes inimese kohta):

Artikkel 95

Aastakulud

Kuu netokulud

Belgia

5 706,22 EUR

380,41 EUR

Bulgaaria

—	Alla 65-aastased pensionärid

—	Pensionäride alla 65-aastased pereliikmed

295,23 BGN

19,68 BGN

Bulgaaria

—	65-aastased või vanemad pensionärid

—	Pensionäride 65-aastased või vanemad pereliikmed

557,55 BGN

37,17 BGN

Kreeka

2 839,91 EUR

189,33 EUR

Prantsusmaa

5 645,06 EUR

376,34 EUR

Küpros

1 165,67 EUR

77,71 EUR

Luksemburg

9 724,46 EUR

648,30 EUR

Madalmaad

—	Alla 65-aastased pensionärid

—	Pensionäride alla 65-aastased pereliikmed

2 213,77 EUR

147,58 EUR

Madalmaad

—	65-aastased või vanemad pensionärid

—	Pensionäride 65-aastased või vanemad pereliikmed

10 366,68 EUR

691,11 EUR

Poola

—	Alla 65-aastased pensionärid

—	Pensionäride alla 65-aastased pereliikmed

1 235,12 PLN

82,34 PLN

Poola

—	65-aastased või vanemad pensionärid

—	Pensionäride 65-aastased või vanemad pereliikmed

3 891,58 PLN

259,44 PLN

Sloveenia

1 879,07 EUR

125,27 EUR

Ühendkuningriik

4 065,74 GBP

271,05 GBP

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD – 2011

(Kohaldatakse ELi liikmesriikide suhtes 2011. aasta kohta)

I. Määruse (EMÜ) nr 574/72 (3) artikli 94 kohaldamine

ELi liikmesriikide puhul tuleb pereliikmetele, kes ei ela kindlustatud isikuga samas liikmesriigis (nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 17), 2011. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad kindlaks määrata järgmiste keskmiste kulude alusel:

Artikkel 94

Aastakulud

Kuu netokulud

X = 0,20

Ühendkuningriik

2 147,56 GBP

143,17 GBP

II. Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine (4)

ELi liikmesriikide puhul tuleb määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 24 lõike 1 ning artiklite 25 ja 26 alusel 2011. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad kindlaks määrata järgmiste keskmiste kulude alusel (alates 2002. aastast üksnes inimese kohta):

Artikkel 95

Aastakulud

Kuu netokulud

X = 0,20

Kuu netokulud

X = 0,15 (5)

Ühendkuningriik

4 065,74 GBP

271,05 GBP

287,99 GBP

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD – 2012

(Kohaldatakse Šveitsi suhtes ajavahemiku 1. jaanuar 2012–31. märts 2012 kohta)

(Kohaldatakse Islandi, Liechtensteini ja Norra suhtes ajavahemiku 1. jaanuar 2012–31. mai 2012 kohta)

Keskmiste aastakulude puhul ei võeta arvesse nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 lõikes 2 ja artikli 95 lõikes 2 sätestatud 20 % vähendust.

Kuu keskmiseid netokulusid on vähendatud 20 %.

I. Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 (6) artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2012. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

Artikkel 94

Aastakulud

Kuu netokulud

Tšehhi Vabariik (inimese kohta)

—	Töötajate alla 65-aastased pereliikmed

15 801,12 CZK

1 053,41 CZK

Tšehhi Vabariik (inimese kohta)

—	Töötajate 65-aastased või vanemad pereliikmed

48 453,08 CZK

3 230,21 CZK

Saksamaa (inimese kohta – töötaja iga pereliikme kohta)

1 396,91 EUR

93,13 EUR

Eesti (inimese kohta)

—	Töötajate alla 63-aastased pereliikmed

433,47 EUR

28,90 EUR

Eesti (inimese kohta)

—	Töötajate 63-aastased või vanemad pereliikmed

1 082,08 EUR

72,14 EUR

Hispaania

1 163,28 EUR

77,55 EUR

Itaalia

2 534,21 EUR

168,95 EUR

Liechtenstein

4 284,33 CHF

285,62 CHF

Šveits

2 804,70 CHF

186,98 CHF

II. Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2012. aastal (7) antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (alates 2002. aastast üksnes inimese kohta):

Artikkel 95

Aastakulud

Kuu netokulud

Tšehhi Vabariik

—	Alla 65-aastased pensionärid

—	Pensionäride alla 65-aastased pereliikmed

15 801,12 CZK

1 053,41 CZK

Tšehhi Vabariik

—	65-aastased või vanemad pensionärid

—	Pensionäride 65-aastased või vanemad pereliikmed

48 453,08 CZK

3 230,21 CZK

Saksamaa

5 503,77 EUR

366,92 EUR

Eesti

—	Alla 63-aastased pensionärid

—	Pensionäride alla 63-aastased pereliikmed

433,47 EUR

28,90 EUR

Eesti

—	63-aastased või vanemad pensionärid

—	Pensionäride 63-aastased või vanemad pereliikmed

1 082,08 EUR

72,14 EUR

Hispaania

3 706 EUR

247,07 EUR

Itaalia

2 947,70 EUR

196,51 EUR

Liechtenstein

9 176,29 CHF

611,75 CHF

Šveits

7 255,98 CHF

483,73 CHF

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD – 2012

(Kohaldatakse ELi liikmesriikide suhtes 2012. aasta kohta)

(Kohaldatakse Šveitsi suhtes ajavahemiku 1. aprill 2012–31. detsember 2012 kohta)

(Kohaldatakse Islandi, Liechtensteini ja Norra suhtes ajavahemiku 1. juuni 2012–31. detsember 2012 kohta)

I. Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine (8)

ELi liikmesriikide puhul tuleb pereliikmetele, kes ei ela kindlustatud isikuga samas liikmesriigis (nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 17), 2012. aastal (9) antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad kindlaks määrata järgmiste keskmiste kulude alusel:

Artikkel 94

Aastakulud

Kuu netokulud

X = 0,20

Hispaania

1 163,28 EUR

77,55 EUR

Itaalia

2 534,21 EUR

168,95 EUR

II. Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine (10)

ELi liikmesriikide puhul tuleb määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 24 lõike 1 ning artiklite 25 ja 26 alusel 2012. aastal (11) antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad kindlaks määrata järgmiste keskmiste kulude alusel (alates 2002. aastast üksnes inimese kohta):

Artikkel 95

Aastakulud

Kuu netokulud

X = 0,20

Kuu netokulud

X = 0,15 (12)

Hispaania

3 706 EUR

247,07 EUR

262,51 EUR

Itaalia

2 947,70 EUR

196,51 EUR

208,80 EUR

(1) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(2) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(3) Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõike 7 kohaselt võivad liikmesriigid jätkata määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklite 94 ja 95 kohaldamist kindlaksmääratud summa arvutamisel kuni 1. maini 2015.

(4) Sama.

(5) Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõike 7 kohaselt on kuu kindlaksmääratud summa suhtes kohaldatav vähendus 15 % (x = 0,15) pensionäride ja nende pereliikmete puhul, kui pädev liikmesriik ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 883/2004 IV lisas.

(6) Šveitsi puhul kohaldatakse seda summat ajavahemikul 1.1.2012–31.3.2012 antud mitterahaliste hüvitiste suhtes. Islandi, Liechtensteini ja Norra puhul kohaldatakse seda summat ajavahemikul 1.1.2012–31.5.2012 antud mitterahaliste hüvitiste suhtes.

(7) Sama.

(8) Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõike 7 kohaselt võivad liikmesriigid jätkata määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklite 94 ja 95 kohaldamist kindlaksmääratud summa arvutamisel kuni 1. maini 2015.

(9) Šveitsi puhul kohaldatakse seda summat ajavahemikul 1. aprill 2012–31. detsember 2012 antud mitterahaliste hüvitiste suhtes. Islandi, Liechtensteini ja Norra puhul kohaldatakse seda summat ajavahemikul 1. juuni 2012–31. detsember 2012 antud mitterahaliste hüvitiste suhtes.

(10) Sama.

(11) Sama.

(12) Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõike 7 kohaselt on kuu kindlaksmääratud summa suhtes kohaldatav vähendus 15 % (x = 0,15) pensionäride ja nende pereliikmete puhul, kui pädev liikmesriik ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 883/2004 IV lisas.

14.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 75/9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2014/C 75/05

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„ГОРНООРЯХОВСКИ СУДЖУК” („GORNOORYAHOVSKI SUDZHUK”)

EÜ nr: BG-PGI-0105-01108-15.04.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Toote kirjeldus

Koonddokumendi punktis 3.3 (Tooraine) muudetakse sõnastust seoses veiste vanusega tapmisel: lauses „Tervetest ja hästi toidetud, tapmise ajal 18 kuu vanustest veistest saadud värske liha” asendatakse vanuse nõue järgmisega: „üle 12 kuu” ning lausest jäetakse välja viide täiendavatele tingimustele (tervetest ja hästi toidetud loomadest), mille täitmist võib eeldada.

Muudatus on vajalik viisi tõttu, kuidas ettevõtjate kasutatavat toorainet (kondita veiseliha) turustatakse vastavalt täiskasvanud veiste liha identifitseerimist, klassifitseerimist ja müüginimetusi reguleerivatele muudetud tingimustele.

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud nõukogu 14. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 361/2008) artikliga 113b muudeti veiseliha identifitseerimist reguleerivaid eeskirju sõltuvalt veiste vanusest tapmisel, ning kehtestati nõue, et tuleb kasutada eri müüginimetusi, kui viidatakse lihale, mis on saadud kuni 12 kuu vanustelt loomadelt, ning lihale, mis on saadud täiskasvanud, üle 12 kuu vanustelt loomadelt.

Komisjoni 10. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1249/2008 artiklite 6 ja 7 kohaselt ei ole täiskasvanud loomadelt saadud veiseliha tootjad kohustatud konditustatud rümpasid, millelt liha on saadud, identifitseerima märgiga, mis näitab kategooriat ning lihakus- ja rasvasusklassi.

Liha saamine „hästi toidetud loomadelt” tagatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa IV osa punktis 2 kehtestatud määratlusega: „täiskasvanud veised” on veised, kelle eluskaal on üle 300 kilogrammi. Liha saamine „tervetelt loomadelt” tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 kohase märgistusega, mida kohaldatakse tooraine suhtes ja päritoluettevõttest saadud dokumentatsiooni suhtes.

Vastavalt eespool nimetatud õigusaktidele märgivad kondita veiseliha tootjad etikettidel ja saatedokumentides üksnes müüginimetuse „Veiseliha”, tegemata kindlaks ja liigitamata loomarühmade rümpi, millelt liha on saadud, ning täpsustamata loomade vanust tapmisel. Seda silmas pidades on toote „Gornooryahovski sudzhuk” tootmiseks vajalik tooraine määratletud kui „värske veiseliha”, mis tähendab seda, et liha on saadud tervetelt ja hästi toidetud täiskasvanud veistelt, kes tapmise ajal on üle 12 kuu vanused.

Tapmise ajal 12–18 kuu vanustelt veistelt saadud liha kasutamine ei mõjuta toote eripära ega muuda selle organoleptilisi ega füüsikalis-keemilisi omadusi, sest lihatäidise ühtlus ja kvaliteet tagatakse liha asjakohase valiku ning sidekoe ja rasva eemaldamisega; lõpptoote iseloomulikud omadused – värvus, tekstuur, struktuur ja maitse – on saadud konkreetse valmistusmeetodi kasutamisega (kõrgel temperatuuril küpsemine ja kuivatamine tingimustes, mis võimaldavad geograafilisele keskkonnale iseloomuliku mikrofloora arenemist).

3.2. Tootmismeetod

Koonddokumendi punktis 3.5 (Tootmise erietapid) – jäetakse lõigus pealkirjaga „Esmane töötlemine” lausest „Liha lõigatakse 100–150 g tükkideks” välja massi nõue, sest see on seotud üksnes ülessulatamise ajaga; see on kindlaks määratud seadmete tehniliste omadustega ega mõjuta lõpptoote kvalitatiivseid omadusi.

Lisatakse selgitus selle kohta, et liha hakitakse hakklihamasinas, millel on neerukujuliste ja muude võrede süsteem. Liha väljub viimasest võrest ligikaudu 4 mm suuruste tükkidena.

Lõigus „Vorstide täitmine ja vormimine” ei ole vaja lauses „Kohe pärast täitmist tehakse soolele keerd ümber oma telje iga 45 cm järel” kindlaks määrata keeratava vorsti täpset pikkust enne lõikamist, kuna järgneva vormimise käigus muutub see mitu korda, nii et algse pikkuse täpsel mõõtmisel ei ole mõtet. Keeramine, lõikamine ja vormimine toimub käsitsi, vorstitäidist sisaldava soole otsad seotakse kokku ja ühendatakse omavahel nööriga; soolte vabad otsad tühjendatakse täidismassist. Sõltuvalt soole pikkusest on iga vorsti kogupikkuse puhul lubatud hälve ± 2 сm. Kuigi on kindlaks määratud, et vorstijuppe keeratakse umbes iga 45 cm järel, ei muudeta punktis 3.2. esitatud nõuet, et pärast kuivatamist peab lõpptoote pikkus olema 35–40 cm.

3.3. Pakendamise ja märgistamise meetod

Muudetakse punkti 3.7 (Erieeskirjad märgistamise kohta) sõnastust.

Teksti „Iga tooteühik märgistatakse etiketiga järgmisel viisil: sõnad „KGT – Gornooryahovski sudzhuk” kõige suuremas kirjas, seejärel tootja nimi ja aadress ning isiklik logo, toote identifitseerimisnumber ja KGT sümbol” muudetakse järgmiselt:

—	lisatakse sõnad „või pakend” nii, et kõnealune lause on järgmine: „Iga tooteühik või pakend märgistatakse järgmiselt: […] – pakendatud toote etikett pannakse vahetult pakendile, et anda märgistusteave samas vaateväljas;

—	selleks et muuta sõnastust täpsemaks, asendatakse mõiste „identifitseerimisnumber” sõnaga „partiinumber”;

—	jäetakse välja nõue lisada „tootja isiklik logo”, et oleks rohkem ruumi kohustuslikule teabele.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„ГОРНООРЯХОВСКИ СУДЖУК” (GORNOORYAHOVSKI SUDZHUK)

EÜ nr: BG-PGI-0105-01108-15.04.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Горнооряховски суджук” („Gornooryahovski sudzhuk”)

2. Liikmesriik või kolmas riik

Bulgaaria

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödelud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toode „Gornooryahovski sudzhuk” on pressitud hästi säiliv toorelt kuivatatud toode, mida valmistatakse hakklihamasinaga peenestatud veiselihast, millega täidetakse naturaalne sool. Toode on ette nähtud otsetarbimiseks.

Toote välimus: vorst on puhas, sile, ilma plekkide, defektide või ebatavaliselt karedate kohtadeta. Kest liibub tihedalt täidisele, kestal ei ole väljaimbunud rasva, kesta all ei ole tühikuid. Vorsti pind on ühtlaselt kaetud kuiva valge pulbritaolise väärishallitusega, mis ei ole tunginud toote sisemusse. Vorst on kujult silindriline, lapik ja painutatud hoburauakujuliseks. Vorsti otsad on kokku seotud ja nööriga omavahel ühendatud; vorsti pikkus on 35–40 cm ja läbimõõt kuni 40 mm. Toode on tiheda elastse, keskosast kestani ühesuguse konsistentsiga. Vorsti lõikepind on ellipsikujuline, ühtlase peeneteralise pinnamustriga. Lihatäidis on tühikuteta, ei sisalda kõõluseid ega kelmeid. Täidis on marmorjas, selle värvus varieerub veiselihale iseloomulikult punasest tumepruunini. Rasv on valge värvusega. Ristlõikel ei esine tumedat ääreala ega halle kohti sügavamal täidise sees. Tootel on iseloomulik meeldiv ja vürtsikas mõõdukalt soolane maitse ilma võõra kõrvalmaitseta. Lõhn on iseloomulik ja selles avalduvad lisatud taimsete vürtside, nagu musta pipra, köömne ja aedpiparrohu maitsed. Füüsikalis-keemilised näitajad on järgmised: veesisaldus kuni 45 % üldmassist; rasvasisaldus kuni 65 % kuivainest; keedusool ei ületa 4,5 % üldmassist; nitritite sisaldus kuni 50 mg toote kg kohta; pH vahemikus 5,1–6; ja aW ≤ 0,88.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Värske veiseliha

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Puuduvad erinõuded sööda kvaliteedi või piirangud sööda päritolu suhtes.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Gornooryahovski sudzhuk” valmistamise konkreetsed etapid põhinevad Gorna Oryahovitsa elanike traditsioonilistel oskustel ja nimetatud maakohale iseloomulikel valmistamistingimustel. Gorna Orjahovitsas peavad toimuma järgmised valmistamisetapid.

Põhitooraine esmane töötlemine: vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” valmistamiseks kasutatakse liha, mille temperatuur ei tohi ületada – 5 °С. Liha lõigatakse tükkideks. Need tükid peenestatakse masinaga ja aetakse läbi mitme võre, et saada ligikaudu 4 mm suurused tükid, samal ajal eemaldatakse kõõlused, nii et sidekoe sisaldus ei ületa 10 %.

Vorstide täitmine ja kujundamine: naturaalset soolt pestakse voolava joogiveega, et eemaldada sool. Seejärel leotatakse vees, kuni taastub soole elastsus. Vorstisegu pritsitakse rõhu all soolde. Kohe pärast täitmist tehakse soolele keerd ümber oma telje umbes iga 45 cm järel. Seejärel lõigatakse sool noaga igalt keerukohalt läbi. Niimoodi saadud tükid kujundatakse käsitsi: otsad seotakse kõvasti kinni ja ühendatakse omavahel nööriga. Soole vabad otsad puhastatakse täidismassist. Vorstid riputatakse sidumiseks kasutatud nööri aasapidi rataskärule paigutatud puuvarbadele.

Küpsemine: vorstide küpsemiseks hoitakse vorstidega puuvarbu, mis on paigutatud raamidele, pidevalt ventileeritavas kuivatusruumis, milles temperatuur on 22–25 °C ja õhuniiskus 100–85 %; küpsemine kestab umbes 48 tundi, kuni lihamass tiheneb ja muutub punaseks.

Kuivatamine: vorstide kuivatamiseks hoitakse vorstidega puuvarbu, mis on paigutatud raamidele, pidevalt ventileeritavas kuivatusruumis, milles temperatuur on 15–18 °C ja õhuniiskus on 85–70 %; kuivatamine kestab 10–20 päeva. Vorste pressitakse üks või kaks korda metallpressidega, mis on paigutatud puulaudadele. Kuivatamise ajal kattub vorstide pind ühtlase valge väärishallitusega, mis areneb ruumides loomulikul teel.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

„Gornooryahovski sudzhuk” vorste turustatakse tervete rõngastena, pakendamata või ühekaupa vaakumpakendisse pakendatult.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Iga tooteühik märgistatakse etiketiga järgmisel viisi: sõnad „KGT – Gornooryahovski sudzhuk” kõige suuremas kirjas, seejärel tootja nimi ja aadress, toote partiinumber ja KGT sümbol.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Gornooryahovski sudzhuk” tootmise geograafiline koht on määratletud halduspõhimõttel – see on Gorna Orjahovitsa linn.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna täpne eripära

Tootmise geograafiline piirkond on künklik tasandik kõrgusega 199 m üle merepinna. Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, aasta keskmine õhuniiskus on 71 % ja temperatuur + 11,5 °С. Tuule keskmine kiirus on 2,2 m/s, valdavad on kirde- ja loodetuuled. Eespool kirjeldatud kliimatingimused on soodsad paikkonnale iseloomuliku hallitusseente Penicillium ja Aspergillus liikide kombinatsiooni moodustumiseks. Nimetatud hallitusseened katavad vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” pinda kuiva valge pulbritaolise kihina.

5.2. Toote eripära

Toote iseloomulikud organoleptilised omadused on järgmised: maitse, lõhn, värvus ja konsistents sõltuvad toorainena kasutatud liha kvaliteedist, kohalike elanike oskustest ja konkreetsest, läbi aegade põlvest põlve edasi antud valmistamismeetodist (vorsti küpsemine kõrgemal temperatuuril ja kuivatamine tingimustes, mis võimaldavad geograafilisele keskkonnale iseloomuliku mikrofloora arengut).

Vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” toodetakse üksnes värskest, kõrge glükogeenisisaldusega veiselihast. Glükogeeni lagunemisest on tingitud vorsti mahlakus, iseloomulik maitse ning punane kuni pruun värvus. Liha on valitud ja töödeldud nii, et selles on 10 % sidekudet ja kuni 30 % rasva, et lõpptoode oleks iseloomuliku õrna struktuuri ning selle ristlõige peeneteralise pinnaga.

Vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” vürtsikas maitse on tingitud traditsioonilisest maitsetaimede segust: must pipar, köömen ja aedpiparrohi, mida lisatakse vastavalt retseptile, mis on aegade jooksul püsinud muutumatuna.

Tootjate meisterlikkus on eriti oluline tootele hea välimuse, iseloomuliku hoburauda meenutava kuju ja tiheduse andmisel. Soole elastsuse määrab tehnoloog tavaliselt paisumise ja venivuse järgi. Pärast vorstisisu soolde pritsimist vormitakse vorstid käsitsi, milleks soolele tehakse keerd ja sisu tihendatakse vorstide otste nööriga kinnisidumise abil.

Vorsti iseloomulike omaduste kujundamise seisukohast on eriti oluline lihamassi küpsemise protsess. Küpsemise tulemusel muutub vorstisisu pehmemaks, mahlakamaks ja vorstid omandavad iseloomuliku tiheduse, maitse ja värvuse. Paikkonnale iseloomulikes tootmistingimustes (temperatuur 22–25 °С) toimub denitrifitseerivate mikroorganismide loomulik paljunemine ja liha ensüümide toimel laguneb glükogeen anaeroobsetes tingimustes piimhappeks ning lisatud salpeeter muundub järgemööda nitrititeks, lämmastikushappeks ja lämmastikoksiidiks. Lämmastikoksiid reageerib lihaskoe müoglobiiniga ja vere hemoglobiiniga ning tekib nitrosomüoglobiin või vastavalt nitrosohemoglobiin, mis annavad küpsenud lihale iseloomuliku punase värvuse. Toote värvuse muutumine punakaspruuniks, lihatäidise paisumine ja tihenemine ning iseloomulik lõhn näitavad, kui anaeroobne protsess on vaja lõpetada. Vorstimeistri oskused on väga olulised, et õigesti määrata aeg, millal protsess tuleb peatada, et ei tekiks aineid, mis muudavad toote tarvitamiskõlbmatuks. Minevikus kasutatud originaalmeetod vorstide küpsemise kiirendamiseks seisnes vorstide kuhjamises hunnikusse ja katmises vaibaga, millega saavutati temperatuuri tõus. Sama tulemus, mis tuleneb tootes toimuvatest füüsikalis-keemilistest muutustest, saavutatakse moodsas tehnoloogias õhu soojendamisega ja pideva ventileerimisega, et vähendada õhuniiskus ruumis 85 %-ni.

Ruumi suhteliselt ühtlastes kuivatamistingimustes (temperatuur 15–18 °С ja õhuniiskus umbes 75 %) areneb kõnealusele paikkonnale iseloomulik väärishallitus, mis hoiab ära rasvade roiskumise ja hallide ringide tekkimise. Sama hallitus aitab kaasa toote ühtlasele kuivamisele ja tugevdab taimsete maitseainete aroomi. Vorstimeistri oskused on eriti olulised, kui üksikuid vorste pressimisega tihendatakse. Survet on vaja tõsta järk-järgult ja ühtlaselt kogu vorstirõnga ulatuses, et sool ei rebeneks, vorstirõngas säilitaks vajaliku hoburauakuju, ristlõige jääks ellipsikujuliseks ja vorstitäidise tihedus ühtlaseks. Pressimise ajal saavad vorstid puulaudadelt hallituse. Hallitusspoorid levivad ruumis nõrkade õhuvooludega ja seeneniidistik katab ühtlaselt kogu vorsti pinna. Septembrist maikuuni valdavad tootmiskohale iseloomulikud kliimatingimused (kuiv jahe õhk ja nõrgad õhuvoolud) ning eriline mikrofloora on eeldused, mis tagavad vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” kuivamiseks vajalikud tingimused. Varem riputati vorstid pikkadele puuvarbadele, mis rippusid vorstitöökodade põhjapoolsete katuseräästaste all. Nüüdisajal saavutatakse vajalikud kliimatingimused kogu aasta jooksul ventilatsioonisüsteemidega, mille abil hoitakse püsivat temperatuuri ja õhuniiskust.

Vorstide küpsemiseks ja kuivamiseks ettenähtud ruumid on varustatud salvestusseadmetega, millega registreeritakse temperatuur ja õhuniiskus; sel viisil on tootmistingimusi võimalik hoida pidevalt kontrolli all ja saavutada toote veesisaldus 45 % üldmassist.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

Vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” tootmine tekkis ja laienes tänu suhteliselt püsivatele kliimatingimustele ja nõrkadele õhuvooludele Gorna Orjahovica linna piirkonnas, erilise hallitusseente kombinatsiooni (Penicillium ja Aspergillus) arenemisele vorsti pinnal ning Gorna Orjahovitsa elanike ettevõtlikkusele, mis ajendas neid säilitama liha soolamise, kõrgel temperatuuril küpsemise ja järgneva kuivatamisega.

Paljudes perekondades on vorsti valmistamise õpetust edasi antud põlvest põlve ja vorstide valmistamine kujunes peamiseks sissetulekuallikaks. Selle ameti pidamiseks nõuti vorstimeistritelt meistritõendi ja eriloa olemasolu.

Käesoleva kaitstud geograafilise tähise taotlus on põhjendatud peamiselt vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” kõrge mainega, mis saavutati juba Bulgaaria rahvusliku ärkamise ajal (18. sajandi algus), ning eriliste tootmistingimustega.

Igivanast ajast saadik on Gorna Orjahovitsa linnas arenenud terve rida tegevusalasid, mis on seotud lihatoodete valmistamisega: lihatootmine, lihunikutöö, sudžukkide valmistamine, liha vinnutamine jm. Juba 19. sajandil mõistis valitsus vorstivalmistamise eeliseid ja hakkas toetama kohalikke vorstimeistreid ja -kauplejaid. Sel viisil sai linnast turgude ehitamise tõttu järk-järgult üks suuremaid kaubanduskeskusi tollases Türgi impeeriumis. Süleyman I Hiilgav andis 1538. aastal välja korralduse, millega Rustem-paša fondile annetati maad ja maksutulud sudžukkide valmistamisest Rahoviçe-I Gebr’is (tänapäeva Gorna Orjahovitsa).

Vorstimeister ja kaupmees Mihail Nikolov sai 1861. aastal Itaalia rahvusvahelisel näitusel sudžukkide eest medali. Bulgaaria rahvusliku ärkamise ajal toodeti Gorna Orjahovitsa linnas sudžukke nimedega Sara ja Smarlama. Pärast vabastamist said nimetatud vorstid tuntuks nimede all „Gornooryahovski sudzhuk” ja kuivatatud loomalihavorst. Austria-ungari etnograafi Felix Philipp Kanitzi teoses „Doonau-Bulgaaria ja Balkanimaad” (1882) on kirjeldatud Gorna Orjahovitsa elanike traditsioone seoses liha tootmise ja sudžukkide valmistamisega. „Bulgaaria Almanahhis” ilmus aastal 1911 esimene sudžuki tootereklaam, mille avaldas Gorna Orjahovitsas elanud Nedevi perekond. Hästi arenenud sudžuki-kauplemine turgudel oli üks põhjuseid, miks Gorna Orjahovitsas korraldati esimene rahvusvaheline kaubanäidiste mess (selliseid messe korraldati 1922. aastast kuni 1932. aastani). Aastal 1931 anti välja Gorna Orjahovitsa turuhoones kauplemise korra ja turuhoone juhtimise eeskirjad. Kõnealuste eeskirjade alusel anti riiklik kontroll sudžukkide müügi üle kohalikele tootjatele. Pärast 1940. aastat on ainulaadse ja iseloomuliku maitse ning kõrge kvaliteediga sudžukid vallutanud Bulgaaria turu ja nende tootmist edendati nimetuse „Gornooryahovski sudzhuk” all.

Vorstitööstuse asukoht avaldab tohutut mõju vorsti õigele küpsemisele ja kvaliteedile. Just sellepärast on vorstitööstustele pika aja jooksul otsitud õigete kliimatingimustega kohta Gorna Orjahovitsa piirkonnas. Kui vorstitootmise alguses, 19. sajandil toodeti vorsti "Gornooryahovski sudzhuk" spetsiaalsetes töökodades Gorna Orjahovitsa kaguosas turu Sar pazar lähedal, siis 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20. sajandi alguses paigutati vorstitootmistsehhid järk-järgult ümber linna idaosa äärepiirkonda. Peamiseks põhjuseks olid vorstitootjate avastatud soodsad õhuvoolud, mis on osutunud tähtsaimaks teguriks vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” kuivatamisel ja vorste katva erilise väärishallituse väljakujunemisel.

Nimetatud toote järele on turul kujunenud suur nõudmine ja pakkumine ning sudžuki kuulsuse levik tingis selle, et valitsus andis välja erieeskirjad selle tootmiseks, mis avaldati 1975. aastal tehnoloogiajuhendite käsiraamatus, samuti konkreetsed tehnilised juhendid selle vorsti tootmiseks ja konkreetsed sanitaarnõuded elanikkonnale müüdava sudžuki kohta, mis avaldati 1983. aastal veterinaaria- ja sanitaariaalases aruandmisteatmikus.

Ajaloolist teavet toote „Gornooryahovski sudzhuk” varasema tootmise kohta 19. sajandil on edasi antud peamiselt suulise pärimuse kaudu nende poolt, kes on olnud vahetult või kaudselt seotud nimetatud vorsti tootmise, turustamise ja tarbimisega. Vorsti kuulsus on innustanud mitmeid autoreid ja uurijaid kirjutama selle vorstiga seotud teemadest. Selle valdkonna teerajajad olid koduloouurijad, ajaloolased ja publitsistid Tsani Ginčev ja Zvezdelin Tsonev. 2003. aastal avaldas Elza Garabedjan raamatu „Gornooryahovski sudzhuk”, mis on spetsiaalselt pühendatud nimetatud tootele ja selle tootmise ajaloole, ning milles on esitatud meie ajani säilinud autentsed dokumendid, mida hoitakse kahes riiklikus hoidlas: Veliko Tõrnovos asuvas Riigiarhiivis ja Gorna Orjahovitsa linna ajaloomuuseumis.

Gorna Orjahovitsa linna ettevõttes Rodopa 96 EOOD toodetud vorst „Gornooryahovski sudzhuk” sai 2001. aastal kuldmedali Plovdivis toimunud rahvusvahelisel kevadmessil. Gorna Orjahovitsa linnavolikogu taaselustas 2007. aastal vana traditsiooni – igal aastal linna aastapäeva tähistamise ajal korraldada vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” laat.

Vorsti traditsiooniline kasutamine Gorna Orjahovitsa linnas külalistele kinkimiseks ja nende võõrustamiseks on muutnud vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” selle linna sümboliks, millest ta on saanud oma nimetuse. Vorsti ainulaadne retsept, iseloomulikud valmistamistingimused, eriline hallitus ja kohalike tootjate meisterlikkus on muutnud selle kvaliteedi etaloniks ja kõrge kvaliteedi tagatiseks. Aja jooksul on „Gornooryahovski sudzhuk” omandanud aukoha bulgaarlaste peolaual. Vorsti „Gornooryahovski sudzhuk” tootmine on selle linna jaoks suure majandusliku tähtsusega, kuna toote tarbijaid on palju ja selle müügihind kõrge.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõik 7)

http://www.mzh.government.bg/MZH/bg/ShortLinks/ZashiteniNaimenovania/Gornoorahowskisudjuk/Zaqvlenie.aspx

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Vt joonealust märkust 3.

14.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 75/16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase muutmistaotluse avaldamine

2014/C 75/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE (GTT) REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (2)

„КАЙСЕРОВАН ВРАТ ТРАКИЯ” (KAYSEROVAN VRAT TRAKIYA)

EÜ nr: BG-TSG-0007-01018-23.07.2012

1. Taotlejate rühma nimi ja aadress

Rühma või organisatsiooni nimi (vajaduse korral): Sdruzhenie Traditsionni surovo-susheni mesni produkti (Traditsiooniliste kuivatatud toorlihatoodete tootjate assotsiatsioon (STSSMP))

Aadress:

bul. Shipchenski prohod, bl. 240, vh A, ap 6, et. 3

1111 Sofia

BULGARIA

Tel +359 29712671

Faks +359 29733069

E-post: office@amb-bg.com

2. Liikmesriik või kolmas riik

Bulgaaria

3. Spetsifikaat

3.1. Registreeritav(ad) nimetus(ed) (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 2)

„Кайсерован врат Тракия” (Kayserovan vrat Trakiya)

3.2. Nimetus

☒	on iseenesest eripärane
	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Nimetus „Kayserovan vrat Trakia” võeti esmakordselt kasutusele 1980. aastal toote tootmise jaoks vajalikus standardimisdokumendis, uurijate Dzhevizovi ja Kiseva koostatud ühtses standardis 18-71996-80. Toode sai kiiresti tuntuks ning eespool esitatud nimetuse all on seda Bulgaarias traditsiooniliselt toodetud nüüd rohkem kui 30 aastat. Nimetus on iseenesest eripärane, kuna sisaldab punktis 3.6 kirjeldatud toote põhikoostisaineid.

3.3. Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel

☒	registreerimine nimetuse reserveerimisega
	registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4. Toote liik

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.5. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 1)

Toode „Kayserovan vrat Trakia” on toorsuitsutatud tükeldamata lihast hõrgutis. Seda valmistatakse värskest kondita seakaelakarbonaadist. Suitsutamise käigus pressitakse seda korduvalt ja kaetakse nn keisri seguga (kayserova smes), mis koosneb looduslikest maitsetaimedest ja valgest veinist. Toode sobib otsetarbimiseks kõikides tarbijarühmades.

Füüsikalised omadused – kuju ja mõõtmed

—	3–4 cm paksusega piklik lame silinder

Keemilised omadused

—	Veesisaldus: mitte üle 40 % kogumassist

—	Keedusoolasisaldus: mitte üle 5 % kogumassist

—	Nitritid (jääkkogus lõpptootes): mitte üle 50 mg/kg

—	pH mitte alla 5,4

Organoleptilised omadused

Välimus ja värvus

—	Nn keisri seguga kaetud pealispind on pruunikaspunast värvi, hästi kuivatatud ja selgelt moodustunud koorikuga

Läbilõige

—	Lihaskude on erepunane, lõheroosat värvi pekiosa paksus on kuni 1 cm

Konsistents: tihke ja elastne

Maitse ja lõhn: iseloomulik, meeldiv, kergelt soolane, kasutatud maitseainete tõttu iseloomuliku lõhnaga ning võõra maitse ja lõhnata

Toodet „Kayserovan vrat Trakia” võib turustada tervena, tükkideks lõigatuna või viilutatult, vaakum- või tsellofaanpakendites või säilitusgaasikeskkonda pakendatult.

3.6. Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 2)

Toote „Kayserovan vrat Trakia” tootmiseks on vaja alljärgnevaid koostis- ja lisaaineid.

Liha: seakaelakarbonaad: 100 kg

Soolasegu 100 kg seakaelakarbonaadi kohta: 3,35 kg keedusoola; 40 g antioksüdandina kasutatavat askorbiinhapet (E300); 100 g kaaliumnitraati (E252) või 85 g naatriumnitraati (E251); 500 g rafineeritud kristallsuhkrut

Nn keisri segu 100 kg seakaelakarbonaadi kohta:

—	4 kg harilikku paprikat (punapipar)

—	3 kg põld-lambaläätsi

—	2 kg küüslauku

—	12 l valget veini

—	sidumisnöör/kanepikedrus

Tootmismeetod

Toote „Kayserovan vrat Trakia” valmistamiseks kasutatakse värsket, täielikult laagerdunud seakaelakarbonaati, mille pH on 5,6–6,2. Kondid eemaldatakse lihast ettevaatlikult, nii et lihasgrupid jäävad terveks. Eesmine lõikejoon kulgeb kuklaluu ja esimese kaelalüli vahel ning tagumine joon hõlmab viienda ja kuuenda selgroolüli vahel ning viiendast roidest allpool asuvat roietevahelist ala. Alumine horisontaalne piirjoon läbib esimest viit roiet. Konditustatud liha puhastatakse verest ning vormitakse ja trimmitakse. Viimistletud seakaelakarbonaadid pannakse soolamiseks sobivasse puhtasse mahutisse. Keedusoola, askorbiinhappe, kaaliuminitraadi või naatriuminitraadi ja rafineeritud kristallsuhkru segu hõõrutakse lihatükkidele käsitsi või mehaaniliselt. Temperatuuriga 0–4 °C külmhoidlas asetatakse soolatud kaelakarbonaadid laagerdumiseks tihedalt plastik- või roostevabast terasest mahutitesse. Kolme-nelja päeva pärast paigutatakse lihatükid ümber (ülemiste ja alumiste tükkide kohad vahetatakse) ning need jäetakse samadel tingimustel veel vähemalt kümneks päevaks seisma, kuni tükid on täielikult ja ühtlaselt sooldunud. Iga soolatud kaelakarbonaadi külge tehakse sidumisnöörist silmus ja tükid riputatakse roostevabast terasest vorstikärude puidust ja/või metallist raamidele. Lihatükid ei tohi üksteisega kokku puutuda. Kuni 12 °С õhutemperatuuri juures jäetakse karbonaadid käruraamide külge 24 tunniks nõrguma. Seejärel pannakse lihatükid loomuliku õhuvahetusega või kliimaseadmega kuivatuskambritesse, milles saab reguleerida temperatuuri ja niiskust. Kuivatatakse õhutemperatuuri 12–17 °С ja õhuniiskuse 70–85 % juures. Kuivatamise ja laagerdumise jooksul pressitakse lihatükke mitu korda. Pressimine kestab 12–24 tundi. Algne pressimine toimub siis, kui toote „Kayserovan vrat Trakia” tükid on katsudes mõõdukalt kuivad ja on tunda kerget koorikut. Enne pressimist tuleb tükid paksuse järgi sortida. Kuivatamine kestab seni, kuni liha on omandanud tihke elastsuse ja veesisaldus ei ületa enam 40 % kogumassist. Pärast lõplikku pressimist kaetakse tükid ühtlaselt 2–3 mm paksuse nn keisri seguga, mis vastavalt retseptile koosneb maitseainetest, veest ja valgest veinist. Seejärel riputatakse lihatükid kuivama seniks, kuni kattesegu on täielikult kuivanud ja koorik moodustunud. Eelnevalt jahvatatakse põld-lambaläätsed hoolikalt ja pannakse 24 tunniks leigesse vette ligunema.

3.7. Põllumajandustoote või toidu eripära (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 3)

Toote maitse ja lõhnaomadused

Hoolikalt välja valitud ja sorditud värske seakaelakarbonaad ja nn keisri segu annavad tootele „Kayserovan vrat Trakia” unikaalse maitse ja lõhna.

Toote „Kayserovan vrat Trakia” tootmisel ei kasutata starterkultuure ega happesuse regulaatoreid, mistõttu see toode erineb uuendusliku tehnoloogia abil valmistatud toodetest.

Tükkide iseloomulik lame kuju

Toote iseloomulik kuju saadakse kuivatamisprotsessi jooksul korduva pressimisega.

3.8. Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 4)

Toode „Kayserovan vrat Trakia” kuulub toorsuitsutatud ja pressitud tükeldamata sealihast hõrgutiste tooterühma. See on üks paljudest lihatoodetest, mida Bulgaarias on toodetud aastakümnete jooksul. Kõnealuse toote tootmistraditsioon on Bulgaarias kestnud rohkem kui 30 aastat.

Toote „Kayserovan vrat Trakia” tootmistehnoloogia ajaloolised andmed ja retsept sisalduvad tootmisnõudeid käsitlevas standardimisdokumendis ON 18-71996-80 – vinnutatud/kuivatatud liha „Plovdiv”, vinnutatud/kuivatatud liha „Rodopa”, toode „Kayserovan svinski vrat Trakia”, riiklik agrotööstuse liit (NAPS), Sofia, 1980. Vinnutatud/kuivatatud lihatoodete „Plovdiv”, „Rodopa” ja „Kayserovan svinski vrat Trakia” tootmistehnoloogia on sätestatud 20. oktoobri 1980. aasta tehnilises juhises nr 326, riiklik agrotööstuse liit (NAPS), Sofia, 1980, mille on Plovdivi linnas koostanud uurijad Dzhevizov ja Kiseva.

Toote „Kayserovan vrat Trakia” traditsioonilise tootmismeetodi kohaselt tuleb kuivatamisprotsessi jooksul hoida teatavaid näitajaid (temperatuur ja niiskus) teataval tasemel. Lisaks sellele kasutatakse puidust pealispinnaga presse erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 10 lõikest 4. Sellega saavutatakse soodsad tingimused soovitud mikrofloora tekkimiseks loomulikul laagerdumisel kuivatamisprotsessi käigus. Pressimisega antakse tootele iseloomulik lame kuju ning selle käigus kujuneb toote iseloomulik traditsiooniline maitse, mis on püsinud tänase päevani muutumatuna.

3.9. Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 4)

Toote „Kayserovan vrat Trakia” tootmisprotsessi ajal ja järel kontrollitakse

—	kasutatud liha ja muude koostisainete vastavust spetsifikaadi punkti 3.6 nõuetele;

—	retseptis kindlaks määratud liha, muude koostisainete ja soolamissegu suhte järgimist sel ajal, kui soolamissegu doseeritakse ja segatakse lihaga, ning retseptis täpsustatud koostis- ja lisaainete kogustest kinnipidamist;

—	vormitud lihatükkide soolamisel tootmistehnoloogia nõuetekohast rakendamist vastavalt punktile 3.6;

—	toote nõrgumise ja kuivatamise jooksul temperatuuri ja niiskust käsitlevate nõuete täitmist, sealhulgas ka toote visuaalse kontrollimise teel;

—	retseptile vastava liha, muude koostisainete ja nn keisri segu suhte järgimist sel ajal, kui kõnealust segu doseeritakse ja segatakse liha koostisainetega, ning retseptis täpsustatud koostis- ja lisaainete kogustest kinnipidamist;

—	nn keisri segu jaoks kasutatud valge veini selgust ja kõlblikkusaega ning veinikoguse vastavust punkti 3.6. kohasele retseptile;

—	toote visuaalse kontrollimise teel korralikku välimust ja värvust, et teha kindlaks, mil määral on nn keisri segu moodustanud kooriku toote pealispinnale;

—	organoleptiliste analüüsidega lõpptoote lõikepinna nõuetele vastavat konsistentsi, lõhna ja maitset;

—	tunnustatud laborimeetmetega lõpptoote vastavust spetsifikaadi punkti 3.5 füüsikalis-keemilistele näitajatele.

Eespool nimetatud näitajaid kontrollitakse kord aastas. Kui mõnes tootmisetapis avastatakse rikkumine, suurendatakse kontrollimise sagedust ja kontrollitakse iga kuue kuu järel.

4. Tootetõendust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused

4.1. Nimi ja aadress

Nimi:

Q Certificazioni S.r.l.

Aadress:

Villa Parigini, loc. Basciano

53035 Monteriggioni SI

ITALIA

Leonardo da Vinci 42a

4000 Plovdiv

BULGARIA

Tel/Faks

+359 32649228

Mobiiltelefon

+359 897901680

E-post:

office@qci.bg

 Riigiasutus

☒Eraettevõte

4.2. Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded

Punktis 4.1 osutatud kontrollimisasutus kontrollib toote vastavust kõigile spetsifikaadis sätestatud kriteeriumidele.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2014.075.est
Euroopa Liidu Teataja		C 75

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 14. märts 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2014/C 075/01	Euro vahetuskurss	1

2014/C 075/02	Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg	2

2014/C 075/03	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon	3

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 075/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7151 – BNP Paribas/Certain Assets of Royal Bank of Scotland) ( 1 )	8

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2014/C 075/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	9

2014/C 075/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase muutmistaotluse avaldamine	16


1 EUROSENTI	2 EUROSENTI	5 EUROSENTI	10 EUROSENTI

20 EUROSENTI	50 EUROSENTI	1 EURO	2 EUROT


	(1) EMPs kohaldatav tekst