21.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/1

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.7074 – JSR/MOL/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 49/01)

5. veebruaril 2014 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32014M7074 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

21.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/1

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6454 – Limagrain/KWS/Genective JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 49/02)

27. juunil 2013 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M6454 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

21.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/2

---

Euro vahetuskurss (1)

20. veebruar 2014

(2014/C 49/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3706
JPY	Jaapani jeen	139,91
DKK	Taani kroon	7,4625
GBP	Inglise nael	0,82200
SEK	Rootsi kroon	8,9606
CHF	Šveitsi frank	1,2203
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,3625
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,382
HUF	Ungari forint	313,58
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,1801
RON	Rumeenia leu	4,5246
TRY	Türgi liir	3,0292
AUD	Austraalia dollar	1,5269
CAD	Kanada dollar	1,5189
HKD	Hongkongi dollar	10,6298
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6555
SGD	Singapuri dollar	1,7352
KRW	Korea vonn	1 474,49
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,1857
CNY	Hiina jüaan	8,3394
HRK	Horvaatia kuna	7,6693
IDR	Indoneesia ruupia	16 178,08
MYR	Malaisia ringit	4,5360
PHP	Filipiini peeso	61,379
RUB	Vene rubla	49,1162
THB	Tai baat	44,680
BRL	Brasiilia reaal	3,2738
MXN	Mehhiko peeso	18,2701
INR	India ruupia	85,4780

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

21.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/3

---

Jõustumisteatis

(2014/C 49/04)

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva 30. septembri 2011. aasta lepingu artikli 14 alusel loodud Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise ühiskomitee otsus nr 2/2011, millega asendatakse selle III lisa (Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine), jõustus 31. augustil 2013 pärast teavitamismenetluse lõpule viimist 30. augustil 2013.

---

21.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/4

---

Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Bourdette’i loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 49/05)

18. juulil 2013 esitas ettevõte Vermilion REP SAS registrijärgse aadressiga 1762 route de Pontenx, 40160 Parentis-en-Born (Prantsusmaa), taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Bourdette'i loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke Haute-Garonne'i departemangus.

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste pikkus- ja laiuskraadidega piiritletud maa-alal, mille tippudeks on allpool osutatud geograafilised punktid vastavalt geodeetilisele referentssüsteemile RGF 93 (Lambert 93):

Punkt	Pikkuskraad	Laiuskraad
A	00°42′59″ O	43°17′24″ N
B	01°04′35″ O	43°17′24″ N
C	01°04′35″ O	43°12′00″ N
D	00° 48′46″ O	43°12′00″ N
E	00°47′31″ O	43°13′44″ N
F	00°44′11″ O	43°13′44″ N
G	00°43′38″ O	43°12′00″ N
H	00°43′00″ O	43°12′00″ N

Sel viisil kindlaks määratud territooriumi pindala on ligikaudu 275 km2.

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse nr 2006-648 (muudetud) artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal” (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11) ja kinnitatud 2. juuni 2006. aasta ministri määrusega nr 2006-648 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Konkureerivad taotlused esitatakse ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile allpool osutatud aadressil. Otsused esialgse taotluse ja konkureerivate taotluste kohta võetakse vastu kahe aasta jooksul arvestatuna kuupäevast, mil Prantsuse asutused said kätte esialgse taotluse, seega hiljemalt 22. juuliks 2015.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest nr 2006-649 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Lisateavet saab ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumist (Ministère de l'écologie, du developpement durable et de l’énergie):

energeetika ja kliima peadirektoraat, energeetika direktoraat (Direction générale de l'énergie et du climat, Direction de l’énergie)

süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo (Bureau exploration et production des hydrocarbures)

Grande Arche, Paroi Nord

92055 La Défense Cedex

FRANCE

Tel +33 140819527

Eespool nimetatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance’i veebisaidil aadressil: http://www.legifrance.gouv.fr

---

(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

---

21.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/6

---

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

(2014/C 49/06)

1.   Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) artikli 11 lõike 2 kohaselt teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed aeguvad alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeval, kui ei algatata nende läbivaatamist järgmise menetluse kohaselt.

2.   Menetlus

ELi tootjad võivad esitada läbivaatamise algatamiseks kirjaliku taotluse. Taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise.

Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele ja liidu tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud väiteid täiendada, ümber lükata või kommenteerida.

3.   Tähtaeg

Liidu tootjad võivad eelnevast lähtuvalt esitada alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse aadressil European Commission, Directorate-General for Trade (Unit H-1), N-105 8/20, 1049 Brussels, Belgium (2).

4.   Käesolev teade on avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/-riigid	Meetmed	Viide:	Kehtivusaja lõpp (3)
Teatavat liiki alumiiniumfoolium	Armeenia, Brasiilia ja Hiina Rahvavabariik	Dumpingu-vastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 926/2009 (ELT L 262, 6.10.2009, lk 19)	7.10.2014

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Faks +32 22956505.

(3)  Meede aegub veerus nimetatud kuupäeval keskööl.

---

21.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/7

---

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

(2014/C 49/07)

1.   Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) artikli 11 lõike 2 kohaselt teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed aeguvad alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeval, kui ei algatata nende läbivaatamist allpool kirjeldatud menetluse kohaselt.

2.   Menetlus

ELi tootjad võivad esitada läbivaatamise algatamiseks kirjaliku taotluse. Taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise.

Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele ja liidu tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud väiteid täiendada, ümber lükata või kommenteerida.

3.   Tähtaeg

Liidu tootjad võivad eelnevast lähtuvalt esitada alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse aadressil European Commission, Directorate-General for Trade (Unit H-1), N-105 8/20, 1049 Brussels, Belgium (2).

4.   Käesolev teade on avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/-riigid	Meetmed	Viide	Kehtivusaja lõpp (3)
Teatavat liiki alumiiniumfoolium	Armeenia, Brasiilia ja Hiina Rahvavabariik	Dumpingu-vastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 925/2009 (ELT L 262, 6.10.2009, lk 1)	7.10.2014
		Kohustised	Komisjoni otsus 2009/736/EÜ (ELT L 262, 6.10.2009, lk 50)

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Faks +32 22956505.

(3)  Meede aegub veerus nimetatud kuupäeval keskööl.

---

21.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/8

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2014/C 49/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„” (KAFAE DOI CHAANG)

EÜ nr: TH-PGI-0005-0815-27.05.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„” (Kafae Doi Chaang)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Tai

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8.

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kohvi „Kafae Doi Chaang” valmistatakse värsketest Araabika kohvi ubadest, mida saadakse peamistelt araabia kohvipuu sortidelt „Caturra”, „Catimor” ja „Catuai”, mis kasvavad Doi Chaangi mägedes 1 100–1 700 meetri kõrgusel üle merepinna asuvatel nõlvadel. Kohvi „Kafae Doi Chaang” kasvatatakse Doi Chaangi ja Ban Mai Pattana külas, mis asuvad Chiang Rai provintsi Mae Suai piirkonna Wawi haldusüksuses (tambon). Traditsioonilise tootmisprotsessi tulemuseks on kõrge kvaliteediga kohv, millel on järgmised omadused: puhas ja värskendav maitse, magus-hapukas ning veidi mett meenutav aroom, milles esineb lilleõite ja kohvipuu marja (hapukirsi) noote.

„Kafae Doi Chaang” on ühel kindlal alal kasvatatav maailmatasemega Araabika kohv, mille kõrgeima kvaliteedi tagamiseks kohvipuid hoolikalt haritakse ja nende vilju töödeldakse. Looduslikult vähese kofeiinisisaldusega kohviubadel on mitmekülgne ja aromaatne profiil, mida kohvi „Kafae Doi Chaang” kasvatajad ubade kasvatamise, töötlemise ja röstimine meetodite abil rõhutavad ja esile toovad.

Nimetus „Kafae Doi Chaang” hõlmab nii rohelisi kui ka röstitud kohviube. Eespool loetletud omadustega on ainult selline tarbijatele pakutav kohv, mis koosneb 100 % ubadest „Kafae Doi Chaang”, olenemata sellest, kas kohvioad on rohelised või röstitud.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Doi Chaangi mägedes kasvatatakse üksnes araabia kohvipuu liiki taimi. Peamised Doi Chaangi mägedes kasvatatavad kohvisordid ehk araabia kohvipuu sordid on „Caturra”, „Catimor” ja „Catuai”. Istutamiseks valitud seemned peavad pärinema usaldusväärsetest allikatest, nagu Chiang Mai Ülikooli põllumajanduskateeder, või olema valitud haigusteta taimedelt, millel ei esine roosteseent.

Kohvipuu õitseb veebruaris ja marju korjatakse novembrist märtsini. Kohvipuu küpsed marjad, mille värvus on sordist olenevalt vahemikus punasest kollaseni, korjatakse parima kvaliteedi tagamiseks käsitsi. Roheliste kohviubade kättesaamiseks marjad pestakse ja sorditakse ning purustatakse nende viljaliha, segu kääritatakse ja oad leotatakse, kuivatatakse, liigitatakse ning neid säilitatakse Doi Chaangi erimeetodite kohaselt. Kohviubade niiskusesisaldus ei tohi olla rohkem kui 8 %.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Puudub

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

—

Saagikoristus. Kohvipuud hakkavad õitsema veebruaris ja marjad on koristusvalmis novembrist märtsini. Korje toimub käsitsi ja valikuliselt, st korjatakse ainult valminud marju, et taimi võimalikult vähe kahjustada ja valida töötlemiseks ainult parimad kirsid.

—

Täielik märgtöötlemine. Selle intensiivse ja traditsioonilise töötlemismeetodi puhul pestakse ja uhutakse kohvioad viljast välja. Kuigi märgtöötlemismeetod on aeganõudev, aitab see säilitada kohviubade iseloomulikud omadused, kuna parima ja ühtlase maitse tagamiseks jälgib iga töötaja hoolikalt oma töövõtteid. Kohviuba ümbritseb mitu kihti: kilejas kest, taimeliim, viljaliha ja nahk.

—

Et kohviuba marjast kätte saada, loputavad töötlejad kõigepealt marju värske allikaveega täidetud mahutis, kus küpsed marjad vajuvad põhja ning täisküpsemata või üleküpsenud marjad jäävad pinnale ja eemaldatakse. Seejärel lasevad töötlejad marjad naha ja viljaliha eemaldamiseks läbi purustusmasina. Kolmanda etapina pannakse marjad vette käärima, et eemaldada taimeliim ja täiustada kohviubade lõhna- ja maitseomadusi. Lõpetuseks pesevad töötlejad kohviube käsitsi värskes voolavas allikavees, et eemaldada kõik taimeliimi jäägid, ning panevad seejärel kohvioad enne nende kuivatamist veel värskesse looduslikku allikavette 20–24 tunniks likku. Taimeliim ja kääritamise kõrvalsaadused võetakse kohvitaimede väetisena ringlusse.

—

Kuivatamine. Töötaja laotab taimse pärgamendi kestas oad ühtlase kihina seitsmeks-kaheksaks päevaks päikese kätte looduslikult kuivama. Et oad täielikult ära kuivaksid, segavad töötlejad selle aja jooksul neid pidevalt käsitsi ja laotavad nad uuesti laiali. Õhtuti kogub töötleja oad kuhja ja katab nad kinni, et neid niiskuse eest kaitsta. Kui kohvioad on kuivanud ja nende niiskusesisaldus on 11 %, säilitatakse neid laos kuni röstimiseni.

—

Kestade eemaldamine, mis on töötlemise viimane etapp, toimub vahetult enne röstimist. Kohviubadelt eemaldatakse koorimismasinaga taimse pärgamendi kestad. Kuni selle etapini on iga Doi Chaangi kohvikasvatajate perekond pidanud oma kasvatatud ja töödeldud kohviubade üle ranget kvaliteedikontrolli. Nüüd kooritakse ja sorditakse kõik röstitavad kohvioad ühiselt.

—

Sortimine. Kohviubade esmaseks sortimiseks ja liigitamiseks loksutatakse neid läbi eri suurusega sõelte ja seejärel sorditakse käsitsi, mis tagab üksnes kõige kvaliteetsemate ubade röstimise.

—

Röstimine. Viimases etapis röstib röstimismeister üksnes kõige kvaliteetsemad värsked oad. Tema tähelepaneliku kontrolli all toimub röstimine aeglaselt väikeste partiidena traditsioonilises trumlis, mis aitab esile tuua meie kohvi kordumatud ja eksootilised omadused. Värskelt röstitud kohvioad jahutatakse ja pakendatakse kvaliteetsetesse ventiiliga kottidesse, mis pitseeritakse, et tagada kohvi „Kafae Doi Chaang” värskus. Röstimine ei pea tingimata toimuma tootmispiirkonnas. Järelevalve väljaspool Taid röstitava Doi Chaangi eritunnusega kohvi röstimise üle toimub vastavate riikide röstimisettevõtetega sõlmitud ühisettevõtluslepingute kaudu. Lepingutes on osutatud, et tegemist peab olema 100 % üksnes Doi Chaangist pärit Araabika kohviga, mida ei tohi segada muudest allikatest pärineva kohviga. Välisriigi röstimisettevõtetele korraldatakse füüsiline kvaliteedikontroll, mis hõlmab eri liiki proove, teste ja degusteerimisi enne ja pärast röstimist. Tassitäie kohvi kvaliteedikontrolli teostavad ka paljud asutused, näiteks SCAA (Specialty Coffee Association of America), SCAE (Speciality Coffee Association of Europe), Kenneth Davis väljaandest http://www.coffeereview.com ning http://www.coffeehabitat.com, http://www.coffeecuppers.com ja muud väljaanded.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

„Kafae Doi Chaang” on pakitud hingavatesse e ventiiliga kottidesse (Bag-On-Valve-tehnoloogia), nii et gaas saab pakist eralduda, kuid välisõhk kotti ei pääse.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Märgisel on sõnad „” ja/või „Kafae Doi Chaang”.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kohvi „Kafae Doi Chaang” tootmispiirkond on Tais Chiang Rai provintsis Mae Suai piirkonnas Wawi haldusüksuses asuvates Doi Chaangi mägedes, mille kõrgus merepinnast on 1 100–1 700 m ja mille koordinaadid on 19 48'48'' põhjalaiust ja 99 34' idapikkust.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Piirkond on kaetud kõrgete mägedega, mille nõlvade kalle on üle 35 %. Mäeseljakutel ja orgudes asuvad kitsad tasase maa siilud. Nõlvade kalded jäävad vahemikku 8–35 % ja kõrguste erinevus on ligikaudu 500 meetrit. Pinnas on kivide ja mineraalide lagunemisel tekkinud peen saviliiv või liivsavi, millele lisanduvad kõrgematelt aladelt madalamatele veerenud tahked osakesed. Pinnas sisaldab palju orgaanilist ainet ja selle vee läbilaskevõime on hea. Doi Chaang varustab veega paljusid mägijõgesid ja ojasid, sealhulgas Huai Krai mägijõge, milles on vett kogu aasta vältel. Lisaks sellele asub piirkonnas hajali suuremaid ja väiksemaid looduslikke allikaid, mis varustavad piirkonda veega kogu aasta vältel.

Looduslikul ja inimfaktoril on kohvi „Kafae Doi Chaang” tootmisel oluline roll. Doi Chaang on merepinnast 1 100–1 700 m kõrgusel asuv araabia kohvipuu kasvatamiseks sobiv mägi.

Oluline osa kohvi „Kafae Doi Chaang” tootmisel on hoolikalt valitud kohvipuusortidel, täpsel viljelemisel, väga rangelt reguleeritud koristusviisidel ning kõrgekvaliteedilisel tootmisprotsessil.

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

—

Geograafiline eripära. Kohvi „Kafae Doi Chaang” loetakse maailmaklassi kuuluvaks ühe kindla piirkonna Araabika kohviks tänu kasvatuspiirkonna erilisele geograafilisele asukohale, millele lisanduvad kliimatingimused, omapärane pinnamood ja mullastik.

—

Põllumajanduslik ja klimaatiline eripära. Piirkond on kaetud kõrgete mägedega, mille nõlvade kalle on üle 35 %. Mäeseljakutel ja orgudes asuvad kitsad tasase maa siilud. Nõlvade kalded jäävad vahemikku 8–35 % ja kõrguste erinevus on ligikaudu 500 meetrit. Pinnas on kivide ja mineraalide lagunemisel tekkinud peen saviliiv või liivsavi, millele lisanduvad kõrgematelt aladelt madalamatele veerenud tahked osakesed. Pinnas sisaldab palju orgaanilist ainet ja on hea vee läbilaskevõimega. Selle pH jääb vahemikku 6–6,5. Doi Chaang varustab veega paljusid mägijõgesid ja ojasid, sealhulgas Huai Krai mägijõge, milles on vett kogu aasta vältel. Lisaks sellele on piirkonnas hajali suuremaid ja väiksemaid looduslikke allikaid, mis varustavad piirkonda veega kogu aasta vältel.

—

Topograafiline seos. Kohvi „Kafae Doi Chaang” kasvatuspiirkond asub Tais Chiang Rai provintsis Mae Suai piirkonnas Wawi haldusüksuses asuva Wawi mäeaheliku Doi Chaangi mäe nõlvadel. Kliima ja pinnamoe mõju, millele lisanduvad erilised viljelusmeetodid, palju orgaanilist ainet sisaldav muld, looduslikult varjuline asend ja suur kõrgus merepinnast. Kõik need tegurid soodustavad kohvipuu marjade aeglast kasvu ning erakordselt mitmekülgsete omadustega, kõva ja tugeva maitsega oa valmimist.

5.2.   Toote eripära

1.   Rohelised kohvioad

Doi Chaangi rohelised kohvioad liigitatakse allpool esitatud viisil.

—	AA kategooria. Hallikasrohelise värvusega rohelised kohvioad, mille läbimõõt on üle 6,96 mm ja niiskusesisaldus on 10–12 %.

—	A kategooria. Hallikasrohelise värvusega roheline kohviuba, mille läbimõõt on 6,10–6,96 mm ja niiskusesisaldus 10–12 %.

—	Pärluba (peaberry). Üksik ovaalne uba, mille niiskusesisaldus on 10–12 %.

2.   Röstitud kohvioad

—

Doi Chaang Peaberry: tavaliselt kasvatab kohvimari kaks lamedaküljelist uba; kui aga kohvimarjas on vaid üks ovaalne uba, kutsutakse seda pärloaks. Pärluba on tavalisest kohvioast palju väiksem ning selle maitse on kontsentreeritum; kohvi „Kafae Doi Chaang” aastasaagist moodustavad pärload ainult 5 %. Pärloa Doi Chaang Peaberry võrreldamatut maitset iseloomustab puuvilja- ja lillearoom ning väga täidlane profiil. Jõulise ja erilise maitse väljatoomiseks röstitakse haruldast ja kõrgelt hinnatud pärluba Doi Chaang Peaberry aeglaselt ja hoolikalt. Kergelt aimatav pinnast meenutav järelmaik annab selle kohvi puhul ületamatu maitseelamuse.

—

Doi Chaang Premium A kategooria (keskmine röst): Doi Chaang Premium oad röstitakse täielikult keskmise tasemeni, mis annab kohvile magusa, puuviljalise ning meeldivalt lillehõngulise maitse. Tasakaalustatud peene ja rikkaliku alatooniga Doi Chaang Premium A kategooria (keskmine röst) kohv on alguses erakordselt värskendava ja lõpus puhta maitsega. Selle meeldiv ning täidlane maitse on nauditav mis tahes ajal.

—

Doi Chaang Premium A kategooria (tume röst): Doi Chaang Premium oad röstitakse pikalt ja aeglaselt, eksootilise maitsega kohv on intensiivse ja julgelt rikkaliku maitsega. Erk ja kerge pinnasenüansiga Doi Chaang Premium A kategooria (tume röst) kohv on meeldiva ja kergelt hapuka maitsega. Magusa ja kergelt suitsuse maitse lõpus lööb välja õrn karamelli ja makadaamiapähkli maitse.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Vastavalt eespool määratletud geograafilise piirkonna eripärale peetakse kohvi „Kafae Doi Chaang” kvaliteetkohviks, mille rohelisi ube iseloomustab värske aroom ja 10–12 %-line keskmine niiskusesisaldus; neid omadusi kontrollitakse ekspordi puhul ja need ületavad märkimisväärselt miinimumnõuded, mille on araabia kohvipuu ubade jaoks kehtestanud põllumajandustoorme ja toiduainete standardite riiklik büroo.

Doi Chaangi kohvikasvatajad kasvatavad araabia kohvipuud liigse päikese eest kaitstult ploomi-, pirni-, virsikupuu ja makadaamia võra varjus kõrgusel 1 100–1 700 meetrit üle merepinna. Vilja- ja pähklipuude langenud lehed on Doi Chaangi kohvitaimedele täisväärtuslik multš, mis annab kohvile ka aimatava puuvilja- ja pähklimaitse. Varjuline ja kõrge kasvukoht aeglustab Doi Chaangi kohvimarjade kasvu ning annab kohviubadele mitmekülgsema, rikkalikuma ja intensiivsema maitse. Kohvipuude väetiseks kasutatakse peamiselt kohvipuu marjade ringlusse võetud viljaliha ja sõnnikut. Doi Chaangi kohvikasvatajad kasutavad ühte järgmistest viljelusmeetoditest: 1) mahepõllumajanduslik viljelus, mille puhul ei kasutada keemilisi väetisi ja pestitsiidide, või 2) tavapärane meetod, mille puhul kasutatakse kemikaale väikestes kogustes. Mõlema viljelusmeetodi puhul on vaja varjurikast kasvukohta, mis soodustab kestlikku põllumajandust, aitab säilitada mulla kvaliteedi ning välistab metsade hävitamise vajaduse. Varjuline kasvukoht edendab ka istanduse mikrokliimat ja paneb aluse tasakaalustatud ökosüsteemile, mis sarnaneb metsakeskkonnaga ja tagab loodusliku elupaiga mitmetele loomadele ja taimedele.

Lühidalt iseloomustab kohvi „Kafae Doi Chaang” kasvatuspiirkonda selliste kohviubade tootmine, millest valmistatud kohvil on puhas maitse, keskmine happesus ja täidlus ning lilleõie aroom. Need eripärad ja omadused tulenevad araabia kohvipuu kasutamisest, millele lisanduvad kliimatingimused, eriline pinnamood ja muld. Kohvi „Kafae Doi Chaang” omadusi mõjutavad ka järgmised tegurid: märgmeetod, eriline kasvatus- ja saagikoristusmeetod, mille puhul koristatakse vaid valminud marju, ja traditsiooniline töötlemismeetod. Kõik kohvi „Kafae Doi Chaang” erijooned tulenevad kliimast ja pinnamoest, st pinnases on rohkesti orgaanilisi aineid, kasvupaik on looduslikult varjuline ja kõrgel merepinnast; samuti mängivad olulist rolli ranged tootmisstandardid.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealust märkust 2.

---