31.1.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 28/2

Nõukogu järeldused Euroopa kõrghariduse globaalse mõõtme kohta

2014/C 28/03

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

ARVESTADES JÄRGMIST:

19. juunil 1999. aastal allkirjastatud Bologna deklaratsiooniga kehtestati valitsustevaheline protsess Euroopa kõrgharidusruumi loomiseks, mida Euroopa Liit aktiivselt toetab, ning deklaratsiooniga ühinenud riikides kõrghariduse eest vastutavad ministrid võtsid 2012. aasta aprillis Bukarestis kohtudes Euroopa kõrgharidusruumi silmas pidades vastu strateegia „Liikuvus parema õppimise heaks – 2020”, mis moodustab lahutamatu osa jõupingutustest kõrghariduse rahvusvahelisemaks muutmise nimel (1);

Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivis 2004/114/EÜ (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) (2) sätestatakse, et üks ühenduse tegevuse eesmärke hariduse valdkonnas on edendada Euroopa tervikuna maailma üheks tipptasemel piirkonnaks õpingute ja kutseõppe alal;

Nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivil 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta) (3) on sarnane eesmärk – muuta ühendus atraktiivsemaks kogu maailma teadlastele ja anda impulss ELi kui rahvusvahelise teadusuuringute keskuse positsiooni kindlustamisele;

2007. aasta mais Bologna deklaratsiooniga ühinenud riikide ministrite poolt Londonis vastu võetud rahvusvahelises strateegias (4) toonitati, et Euroopa kõrgharidusruum peab olema avatud ja atraktiivne ka ülejäänud maailmale ning et tugevdada tuleb kõrghariduse valdkonnas tehtavat koostööd ja peetavat poliitilist dialoogi väljapoole Euroopat jäävate riikidega;

Nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustes, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, toonitati, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi kõrghariduse kaasajastamisel tihedas sünergias Bologna protsessiga, eelkõige seoses kvaliteedi tagamise, tunnustamise, liikuvuse ja läbipaistvuse vahenditega;

6.	2010. aasta juunis vastu võetud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” (5) seati konkreetne eesmärk parandada haridustasemeid, eelkõige suurendades kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandanud noorte osakaalu 2020. aastaks vähemalt 40 protsendini;

Nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldustes (kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta) (6) rõhutati, et rahvusvahelised koostööprogrammid ja poliitilised dialoogid kolmandate riikidega kõrghariduse valdkonnas mitte ainult ei võimalda teadmiste vabamat liikumist, vaid aitavad ka parandada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti ja rahvusvahelist positsiooni, hoogustada teadusuuringute ja innovatsiooni arengut, soodustada liikuvust ja kultuuridevahelist dialoogi ning edendada rahvusvahelist arengut kooskõlas ELi välispoliitiliste eesmärkidega;

8.	Nõukogu 28.–29. novembri 2011. aasta järeldustes (õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme kohta) (7) määrati kindlaks sihttase, mille kohaselt peaks 2020. aastaks vähemalt 20 % ELi kõrgkoolilõpetajatest omama kõrgharidusega seotud õppimis- või koolituskogemust (sh tööpraktika) välismaal;

Nõukogu 28.–29. novembri 2011. aasta järeldustes (kõrghariduse ajakohastamise kohta) tervitati komisjoni kavatsust välja töötada ELi rahvusvahelise kõrghariduse strateegia, eesmärgiga suurendada rahvusvahelist haaret ja nähtavust, ning teha partneritega koostööd suhete parandamiseks ja suutlikkuse arendamise tõhustamiseks kõrgharidussektoris;

NING PIDADES SILMAS:

eesistujariigi poolt 5.–6. septembril 2013. aastal Vilniuses korraldatud konverentsi „Euroopa kõrgharidus maailmas”, kus toonitati, et liikmesriigid ja kõrgharidusasutused peavad välja töötama põhjalikud rahvusvahelistumise strateegiad, mis

—	parandavad Euroopa kõrghariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet;

—	lähevad kaugemale liikuvuse teemast ning võtavad õppekavade ning õpetamis- ja õppimisprotsesside ülesehituse ja sisu puhul üha enam arvesse globaalset mõõdet (seda nimetatakse sageli „riigisiseseks rahvusvahelistumiseks”);

—	käsitlevad erinevamaid ja enamaid üliõpilasi, kombineerides uusi digitaalseid ressursse õpetamise ja õppimise traditsioonilisemate vormidega, tagades samas kõrge kvaliteedi;

—	tugevdavad arengukoostööd strateegiliste partnerluste ja suutlikkuse arendamise kaudu;

VÕTAB HUVIGA TEADMISEKS:

—	Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele adresseeritud komisjoni teatise pealkirjaga „Euroopa kõrgharidus maailmas”, (8) ning

—	Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele adresseeritud komisjoni teatise pealkirjaga „Avatud haridusruum: innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu” (9);

TUNNISTAB, ET:

kõrgharidus täidab tähtsat rolli aktiivsete, rahulolevate ja hea sõnalise väljendusoskusega kodanike arengus ning on edasiviiv jõud intelligentsete, jätkusuulike ja kaasavate ühiskondade, isikliku heaolu ja majanduskasvu tagamisel. Isikute rahvusvaheline liikuvus ja globaalse perspektiivi integreerimine kõrgharidusprogrammidesse võivad sellele arengule veelgi kaasa aidata;

Euroopa kõrgharidussüsteemide tugevus peitub kõrge kvaliteediga hariduses ja teaduses, kõrgharidusasutuste mitmekesisuses ning toetuses koostööle valdkondades, kus see loob lisaväärtust, näiteks ühis- ja topeltkraadiõppeprogrammide, doktoriõppeasutuste ja doktoriõppe ning rahvusvaheliste partnerluste puhul;

praeguses majanduskliimas täidavad kõrgharidus ning kolmanda taseme kutseharidus ja -koolitus ülitähtsat rolli Euroopa teaduse- ja innovatsioonialase suutlikkuse arendamises ning selle jaoks kõrge kvalifikatsiooniga inimressursside tagamises, mida on vaja töökohtade, majanduskasvu ja heaolu kindlustamiseks;

4.	kõrgkoolilõpetanute pädevused ei ole alati kooskõlas tööturu ja ühiskonna muutuvate vajadustega ning avaliku ja erasektori tööandjad on teada andnud ebakõladest ja raskustest sobivate kandidaatide leidmisel teadmuspõhise majanduse vajadusi arvesse võttes;

5.	rahvastiku vananemise mõju ELis on eelseisvatel aastakümnetel tõenäoliselt väga suur, kuna järjepidevalt madal sündimus süvendab kõrgkoolilõpetanute oskuste nappuse probleemi Euroopa tööandjate jaoks;

6.	kõrgharidusasutustel kui teadmiste ja innovatsiooni allikatel on kanda sotsiaalne vastutus aidata kaasa inimarengule ja ühisele heaolule nii riigisiseses kontekstis kui ka maailmas laiemalt;

LEIAB, ET:

rahvusvaheliste töötajate, teadlaste ja üliõpilaste aktiivne tegevus Euroopa kõrgharidusasutustes, rahalise ja korraldusliku toetuse tagamine nii üliõpilaste kui töötajate rahvusvahelise liikuvuse puhul ning suurenenud jõupingutused õppekavade rahvusvahelisemaks muutmisel võivad aidata koolilõpetajatel omandada ülemaailmse tööturu aspektist asjakohaseid pädevusi;

liikmesriigid ja Euroopa kõrgharidusasutused on teinud ELi abiga märkimisväärseid edusamme piiriüleste kvaliteedi tagamise ja kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanismide väljatöötamisel Bologna protsessi raames näiteks ENIC/NARIC-võrgustiku kaudu ning kasutades meetmeid nagu programmid Erasmus Mundus ja Tempus;

3.	avatud õppematerjalide, avatud õppetarkvara ja avatud veebipõhiste masskursuste ülemaailmne esilekerkimine on rahvusvaheline areng, mis võib kõrgharidussüsteemidele olulist mõju avaldada ning luua võimalusi ülemaailmse piiriülese koostöö innovaatiliste vormide tekkeks;

KUTSUB SELLEST LÄHTUVALT LIIKMESRIIKE ÜLES TEGEMA ASJAKOHASTEL JUHTUDEL KOOSTÖÖD KÕRGHARIDUSASUTUSTEGA, VÕTTES SAMAS ARVESSE NENDE AUTONOOMIAT NING PIDADES SILMAS JÄRGMISI EESMÄRKE:

edendada laiaulatuslikku strateegilist lähenemist rahvusvahelistumisele, tehes koostööd asjaomaste sidusrühmadega ja hõlmates kolme järgmist peamist valdkonda:

a)	üliõpilaste ja töötajate liikuvus;

b)	õppekavade ja digiõppe rahvusvahelisemaks muutmine;

c)	strateegiline koostöö, partnerlused ja suutlikkuse arendamine;

edendada üliõpilaste teaduskraadide ja ainepunktide kahesuunalist rahvusvahelist liikuvust ning tagada võimalused töötajate liikuvuseks Euroopa ja kolmandate riikide vahel, muu hulgas

i)	tagades, et rahvusvahelistumise strateegiad on keskendatud üliõpilaste, teadlaste ja töötajate liikuvusele, mida toetatakse kvaliteediraamistikuga, mis võib hõlmata ka suunamis- ja nõustamisteenuseid;

ii)

luues kolmandate riikidega vastastikust huvi pakkuvaid kahesuunalisi liikuvuskavasid, mille puhul on tagatud mõistlik tasakaal füüsilise ja virtuaalse liikuvuse vahel ning sise- ja välissuunalise liikuvuse vahel, mis hõlmavad suurel määral erinevaid aineid ning mis vajaduse korral on seotud valdkondadega, mida iseloomustab oskuste nappus;

iii)	toetades rahvusvaheliste üliõpilaste, teadlaste ja kõrgharidusasutuste töötajate poolt välismaal omandatud ainepunktide, kraadide, kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamist kooskõlas riigi õigusaktide ja tavadega;

iv)	tõhustades keskendumist õpitulemustele ning kooskõla läbipaistvuse tagamise Euroopa tasandi vahenditega, näiteks Euroopa ainepunktisüsteemiga, diplomi lisaga ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, ning kvaliteedi tagamise mehhanismidega ning

v)	kiirendades kolmandate riikide kodanike teadustöö ja õpingute eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi käsitlevate direktiivide kavandatava uuesti sõnastamise protsessi;

edendada riigisisest rahvusvahelistumist ja digiõpet tagamaks, et Euroopa üliõpilaste valdav enamus, kes ei osale füüsilise liikuvuse meetmetes, saavad samuti arendada rahvusvahelisi oskusi, muu hulgas

i)	tagades üliõpilaste vajaduste seisukohalt asjakohased kvaliteetsed vahendid ja üliõpilastele suunatud teenused kolmanda taseme hariduses;

ii)	kasutades tõhusalt kõrgharidusasutuste töötajate rahvusvahelisi kogemusi ja pädevusi ning julgustades neid aitama kaasa rahvusvahelise suunitlusega kvaliteetsete õppekavade väljatöötamisele nii mitteliikuvate kui liikuvate õppurite heaks;

iii)

pakkudes üliõpilastele, teadlastele ja töötajatele rohkem võimalusi arendada oma keeleoskusi, eelkõige vastuvõtva riigi keeles korraldatavate koolituste kaudu isikutele, kes osalevad kursustel, mis ei ole nende emakeeles, eesmärgiga maksimeerida Euroopa keelelise mitmekesisuse kasulikkust ning üliõpilaste, teadlaste ja töötajate sotsiaalset integratsiooni vastuvõtvas riigis;

iv)

pakkudes laiendatud võimalusi rahvusvaheliseks koostööpõhiseks veebiõppeks ning uurides uute õppeviiside puhul info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja avatud õppematerjalide kasutamist, eesmärgiga parandada juurdepääsu, muuta õppekavad rahvusvahelisemaks ning võimaldada uut tüüpi partnerluste loomist;

edendada nii Euroopa-siseste kui -väliste partnerluste loomist, et tõhustada institutsioonilise suutlikkuse arendamist hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnas, muu hulgas järgmiste meetmete võtmisega:

i)	ettevõtlust ja innovatsiooni soodustavate ning ülekantavate oskuste arendamist edendavate õppekavade koostamine ning rahvusvaheliste koolitusvõimaluste loomine, tehes tihedat koostööd tööandjatega EList ja väljapoolt ELi;

ii)	keskendumine iga kõrgharidusasutuse tugevatele külgedele ja prioriteetidele kui vahendile, millega tagatakse riiklike investeeringute tulemuslik ja tõhus kasutamine;

iii)	tegelemine allesjäänud takistustega, mis segavad ühis-, topelt- ja mitmekordsete kraadide õppeprogrammide arendamist ja rakendamist, ning kvaliteedi tagamise ja piiriülese tunnustamise sätete parandamine;

iv)	kooskõla edendamine liikmesriikide rahvusvahelistumise strateegiate ja ELi arengukoostöö poliitika vahel, võttes arvesse võrdsuse ja partnerriigi isevastutuse põhimõtteid ning kõrgharidusasutuste vajadusi;

v)	kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste, teadlaste ja töötajate kui nende riikide kõrgharidusasutustega tehtava koostöö saadikute kogemustele tuginemine;

vi)

kõrgharidusasutuste julgustamine töötada välja omapoolsed rahvusvahelistumise strateegiad, tunnistades rahvusvahelistumise valdkondadevahelist laadi, mis mõjutab ülikoolielu kõiki valdkondi, sealhulgas teadustööd, õpetamist, juhtimist, haldust ja teenuseid, ning nimetatud asutuste toetamine nende vastavates jõupingutustes;

TERVITAB KOMISJONI KAVATSUST:

toetada liikmesriikide ja kõrgharidusasutuste jõupingutusi viia ellu ulatuslikke rahvusvahelistumisele suunatud strateegilisi lähenemisviise ja kasutada võimalusi rahvusvaheliseks kõrghariduskoostööks programmide Erasmus+ ja Horisont 2020 raames, muu hulgas

pakkudes programmi Erasmus+ kaudu suuremat rahalist toetust õppurite ja töötajate liikuvuse edendamiseks kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest ning Marie Skłodowska-Curie meetmete kaudu programmi Horisont 2020 kohaselt teadlaste liikuvuse edendamiseks kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest;

ii)	toetades kõrgharidusasutuste rahvusvahelisi konsortsiume eesmärgiga töötada välja ühised magistri- ja doktorikraadid vastavalt programmi Erasmus+ ja Marie Skłodowska-Curie meetmete kaudu ning pakkudes üliõpilastele ja doktorantidele võimalusi saada osa kõrgetasemelistest stipendiumitest;

iii)	toetades koostöö ja innovatsiooni alaseid strateegilisi partnerlusi kõrghariduses, muu hulgas suutlikkuse arendamise partnerlusi ELi ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel;

teha koostöös liikmesriikidega jõupingutusi Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse ja mitmekesisuse edendamiseks kõikjal maailmas, võttes muu hulgas järgmiseid meetmeid:

i)	parandades kvaliteeti ja läbipaistvust, edendades piiriüleseid kvaliteedi tagamise mehhanisme ning parandades kvalifikatsioonide, ainepunktide ja tunnustamise süsteemide võrreldavust rahvusvahelise koostöö ja dialoogi kaudu;

ii)	parandades akadeemilise liikuvuse kvaliteeti tõhustatud Erasmuse kõrgharidusharta kaudu, muu hulgas kõrgharidusasutustele suunatud enesehindamis- ja järelevalvesuuniste kaudu;

iii)	edendades vajaduse korral ja kõrgharidusasutuste autonoomiat austades kõrgharidusasutuste vahelise võrreldavuse tõhustamisele suunatud uue mitmemõõtelise ja rahvusvahelise läbipaistvusvahendi „U-Multirank” rakendamist;

iv)

toetades koostööd liikmesriikide vahel ning riiklike reklaamiagentuuride ja vilistlasühenduste vahel, jagades teavet, algatades ja koordineerides ühiseid meetmeid eesmärgiga turustada Euroopat kui kvaliteetse õppe- ja teadustöö sihtkohta, nt üliõpilasmessidel osalemise ja ühiste reklaamivahendite väljatöötamise kaudu;

edendada innovatsiooni ja arengut toetavat kõrghariduskoostööd ELi ja tema globaalsete partnerite vahel, muu hulgas järgmiste meetmete kaudu:

i)	algatades kooskõlas ELi välispoliitikaga kahe- ja mitmepoolseid poliitilisi dialooge tähtsate rahvusvaheliste partneritega;

ii)	edendades Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondi kui teid rahvusvahelise koostööni innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse vallas ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgil;

iii)	tugevdades ja parandades tõenditel põhinevat poliitika kujundamist rahvusvahelise hariduse valdkonnas teadusuuringute, statistiliste andmete kogumise ja analüüsimise ning ekspertidega peetava dialoogi kaudu.

(1) Bukaresti kommünikee, 27. aprill 2012, lk 3.

(2) ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.

(3) ELT L 289, 3.11.2005, lk 15.

(4) „Euroopa kõrgharidusruumi roll maailmas.”

(5) EUCO 13/10.

(6) ELT C 135, 26.5.2010, lk 12.

(7) ELT C 372, 20.12.2011, lk 31.

(8) 12453/13.

(9) 14116/13 + ADD 1.

31.1.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 28/8

Euro vahetuskurss (1)

30. jaanuar 2014

2014/C 28/06

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3574
JPY	Jaapani jeen	139,28
DKK	Taani kroon	7,4622
GBP	Inglise nael	0,82380
SEK	Rootsi kroon	8,8347
CHF	Šveitsi frank	1,2233
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,4680
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,594
HUF	Ungari forint	310,97
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,2312
RON	Rumeenia leu	4,5110
TRY	Türgi liir	3,0808
AUD	Austraalia dollar	1,5459
CAD	Kanada dollar	1,5176
HKD	Hongkongi dollar	10,5421
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6624
SGD	Singapuri dollar	1,7323
KRW	Korea vonn	1 469,53
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,2700
CNY	Hiina jüaan	8,2302
HRK	Horvaatia kuna	7,6605
IDR	Indoneesia ruupia	16 551,39
MYR	Malaisia ringit	4,5417
PHP	Filipiini peeso	61,527
RUB	Vene rubla	47,8025
THB	Tai baat	44,745
BRL	Brasiilia reaal	3,2955
MXN	Mehhiko peeso	18,1111
INR	India ruupia	85,0840

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

31.1.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 28/11

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

2014/C 28/09

1. Läbivaatamise algatamine

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (1) (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitasid Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „asjaomane riik”) eksportivad tootjad Foshan Gani Ceramic Co., Ltd ja Qingyang Gani Ceramic Co., Ltd (edaspidi „Gani Group” või „asjaomane äriühing”).

Läbivaatamine piirdub Gani Groupi omandisuhete struktuuri uurimisega ja, kui see on õigustatud, dumpingumarginaali omaalgatusliku uurimisega.

Komisjon käivitab samal ajal algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel omal algatusel ka osalise vahepealse läbivaatamise, millel on sama ulatus, kuid mis puudutab Gani Groupi väidetavalt endiseid seotud äriühinguid – Dongguan City Wonderful Ceramics Industrial Park Co., Ltd ja Guangdong Jiamei Ceramics Co., Ltd (edaspidi „Wonderful Group” või „asjaomane äriühing”).

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalused tooted on praegu CN-koodide 6907 10 00, 6907 90 20, 6907 90 80, 6908 10 00, 6908 90 11, 6908 90 20, 6908 90 31, 6908 90 51, 6908 90 91, 6908 90 93 ja 6908 90 99 alla kuuluvad glasuuritud ja glasuurimata keraamilised põranda-, sillutis-, kolde- ja seinaplaadid ning glasuuritud ja glasuurimata, alusel või aluseta keraamilised mosaiikkivid ja muud sarnased tooted (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatavad meetmed seisnevad nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 917/2011 (2) kehtestatud lõplikus dumpinguvastases tollimaksus. Gani Groupi ja Wonderful Groupi kui seotud isikute suhtes kehtib üks tollimaksumäär, mis on 26,3 %.

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb Gani Groupi esitatud esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et Gani Groupi puhul on asjaolud, mille alusel praegu jõus olevad meetmed kehtestati, muutunud ning et need muutused on püsivad.

Väidetakse, et Gani Groupi ja Wonderful Groupi aktsionärisuhe on lõppenud. Väidetavalt järeldub sellest, et meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb nii Gani Groupi kui ka Wonderful Groupi hõlmava rühma kui tervikuga seoses eelnevalt kindlakstehtud dumpingu tasemel, ei kajasta ilmselt enam valitsevat olukorda ja ei kõrvalda varem kindlakstehtud kahjustava dumpingu mõju. Asjaolude väidetav muutumine hõlmab seega ka Wonderful Groupi ja õigustab Wonderful Groupiga seotud omaalgatusliku läbivaatamise algatamist.

Kahe asjaomase äriühingu ärisuhte lõppemisel on väidetavalt majanduslik mõju nende äriühingute toimimisele ja seega ka nende dumpingumarginaalidele. Seetõttu vaadatakse kahe asjaomase äriühingu dumpingumarginaalid omal algatusel eraldi läbi, kui see on õigustatud.

Korporatiivse struktuuri muutusest teavitati komisjoni pärast seda, kui osapooltele olid uurimise esialgsed tulemused teatavaks tehtud (vt nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 917/2011 põhjendus 97).

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist on komisjon jõudnud seisukohale, et Gani Groupi ja Wonderful Groupi omandisuhete struktuuri ja, kui see on õigustatud, kõnealuste äriühingutega seotud dumpingu uurimisega piirduva osalise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3.

Uurimise käigus hinnatakse ka kehtivate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust seoses kahe asjaomase äriühinguga.

5.1. Dumpingu kindlaksmääramine

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud Hiina Rahvavabariigi kahele asjaomasele äriühingule.

Kaks asjaomast äriühingut peavad täidetud küsimustiku esitama 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Küsimustikus nõutakse muu hulgas teavet eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingute tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega, tootmiskulude kohta, vaatlusaluse toote müügi kohta asjaomase riigi omamaisel turul ning vaatlusaluse toote liitu suunatud müügi kohta.

5.1.2. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega seotud lisamenetlus

5.1.2.1. Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Vastavalt punktile 5.1.2.2 ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

Eelmises uurimises kasutati Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse kindlakstegemiseks turumajandusliku kolmanda riigina Ameerika Ühendriike. Selles uurimises on komisjonil kavas kasutada jälle Ameerika Ühendriike. Huvitatud isikutel palutakse esitada märkused kõnealuse riigi sobivuse kohta kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5.1.2.2. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate kohtlemine

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivad tootjad, kelle arvates valmistavad ja müüvad nad vaatlusalust toodet turumajanduse tingimustes, esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse, kui kõnealuse turumajandusliku kohtlemise taotluse hindamine näitab, et algmääruse (3) artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid on täidetud. Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluste piires ja piiramata algmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamist, nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b.

Komisjon saadab kahele asjaomasele äriühingule turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid. Kui nad soovivad turumajanduslikku kohtlemist taotleda, peavad nad täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi esitama 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.2. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Ärakuulamisvõimalus uurimist korraldavates komisjoni talitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb koostada kirjalikult ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.4. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (4).

Sõnaga „Limited” (piiratud kasutusega versioon) märgistatud teavet edastavad huvitatud isikud on algmääruse artikli 19 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused elektrooniliselt (mittekonfidentsiaalsed esildised e-posti teel, konfidentsiaalsed esildised CD-Ril või DVD-l) ning märkida tuleb huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber. Turumajandusliku kohtlemise taotluse ning küsimustike vastuste juurde kuuluvad volikirjad ja allkirjastatud tõendid ja nende täiendused tuleb esitada paberil, seega kas posti teel või kohale toimetatult allpool esitatud aadressil. Lisateavet komisjoniga peetava kirjavahetuse kohta võivad huvitatud isikud saada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi asjakohaselt veebilehelt http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/trade-defence

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N105 08/020

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

E-post: Trade-R586-Ceramic-Tiles@ec.europa.eu

6. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis vastamata jätmist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud pool näitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleks komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjuseid. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/degucht/contact/hearing-officer/

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 238, 15.9.2011, lk 1.

(3) Eksportiv tootja peab eelkõige tõendama, et: i) majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turutingimustest ja riigi märkimisväärse sekkumiseta; ii) äriühingutel on üks selge raamatupidamine, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel; iii) varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi; iv) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ning stabiilsus ja v) vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(4) See on konfidentsiaalne dokument nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 kohaselt (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

31.1.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 28/16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2014/C 28/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„CHAROLAIS”

EÜ nr: FR-PDO-0005-0838-15.11.2010

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Charolais”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Juust „Charolais” on valmistatud kitse toorest täispiimast, mida on veidi laabiga kalgendatud.

Juust, mis saadakse kalgendist, on veidi kumera vertikaalse silindri kujuga ning tiheda, ühtlase ja kreemikat värvi sisuga. Juust on peamiselt kaetud hallituse (geotrichum) kihiga. Laagerdumise käigus võivad sellele tekkida ka sinised peamiselt hallitusseene (penicillium) laigud.

Juustu kaal pärast lühimat laagerdumisaega (minimaalselt 16 päeva pärast laabiga kalgendamist) on vahemikus 250 ja 310 grammi ning selle mõõtmed on järgmised:

—	diameeter juustu keskel 60–70 mm;

—	kõrgus 70–85 mm.

„Charolais” sisaldab vähemalt 45 g kuivainet 100 g juustu kohta.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Ei kohaldata.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Kitsedele söödetakse üksnes geograafilise piirkonna rohumaadelt pärit sööta.

Söödaks kasutatakse rohumaadel kasvavat või söödanõusse ette antavat rohtu või heina. Keelatud on ühte liiki taimedega rohumaadelt pärit ja üheaastase põllukultuurina viljeletav sööt.

Kitsekarja söödamaa põllumajandusliku majapidamise kohta koosneb vähemalt 60 protsendi ulatuses püsirohumaadest ja/või ajutistest (rohkem kui 4 aastat) rohumaadest.

Aastane karjatamise ja/või rohesööda kasutamise periood on vähemalt 150 (järjestikust või mitte) päeva, sealhulgas üleminekuaeg.

Karjatamisperiood

Minimaalselt 120 päeva pikkuse karjatamisperioodi jooksul moodustab karjamaal söödav rohi vähemalt kolmandiku ühe kitse päevasest söödast, heina osakaal ei tohi olla suurem kui 1,2 kg kogumassist

Rohesööda kasutamise periood

Minimaalselt 120 päeva pikkuse rohesööda kasutamise perioodi jooksul moodustab söödanõusse ette antav rohi vähemalt kaks kolmandikku ühe kitse päevasest söödast, heina osakaal ei tohi olla suurem kui 1 kg kogumassist. Rohi süüakse 24 tunni jooksul. Jäägid, mis pärast 24 tunni möödumist alles on, eemaldatakse söödanõust.

Söödale täiendavalt antav lisasööt koosneb lubatud ainete loetelus kindlaksmääratud toorainetest. Põllumajanduslikust majapidamisest pärit vadaku võib kitsedele anda, aga seda ei arvestata söödakoguse hulka. Aastane lisasööda kogus ei tohi ületada kolmandikku ühe kitse tarbitavast söödakogusest (sealhulgas lutsern) aastas, mida mõõdetakse kuivaine kilodes, ega 600 g ühe kitse toodetava piima liitri kohta aastas.

Kitsedele on lubatud sööta üksnes taimi, põllumajandustoodete kaassaaduseid ja lisasööta, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest. Transgeensete kultuuride kasvatamine on keelatud kõikidel selle põllumajandusliku majapidamise aladel, kus toodetakse piima, mille töötlemisel saadakse kaitstud päritolunimetusega „Charolais” hõlmatud juustu. Kasvatuskeeld hõlmab kõiki taimeliike, mida võidakse põllumajanduslikus majapidamises loomadele söödaks anda, ja kõiki kultuure, mis võiksid neid nakatada.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piim toodetakse, juust töödeldakse ja laagerdatakse geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Ei kohaldata.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kõikidele juustudele kohaldatavate eeskirjade kohastest tähistustest olenemata on igal turustatud „Charolais” juustul märgis. Märgisel on individuaalne osa, kus on kirjas tootja kontaktandmed, ja kõikidele tootjatele ühine osa, kus on kirjas

—	nimetus „Charolais” tähesuurusega vähemalt kaks kolmandikku märgisel olevate kõige suuremate tähemärkide suurusest;

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis „AOP”;

—	märgisel võib lisaks olla ka tekst „kaitstud päritolunimetus”.

Kui müük toimub otse tootjalt või mõnelt tema otseses alluvuses olevalt inimeselt, talus või turul, ei ole individuaalne märgis kohustuslik, asjaomased üksikasjad peavad olema märgitud müügiplakatil.

Märgise ja müügiplakati näidised määrab kindlaks turuleviimise eest vastutav ühendus.

Nimetus „Charolais”, millele järgneb tekst „kaitstud päritolunimetus” või tähis „AOP”, peab kindlasti olema märgitud ka arvetele ja kaubadokumentidele pärast seda, kui toode on Euroopa Liidus registreeritud.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Piim toodetakse ning juust töödeldakse ja laagerdatakse geograafilises piirkonnas, mis asub alljärgnevate haldusüksuste territooriumil.

Departemang: Allier (03)

Alljärgnevate kantonite kommuunid või kommuunide osad.

—	Le Donjon: Avrilly, Chassenard, Le Bouchaud, Le Donjon, Lenax, Loddes, Luneau, Montaiguët-en-Forez, Neuilly-en-Donjon, Le Pin, Saint-Didier-en-Donjon, Saint-Léger-sur-Vouzance.

—	Dompierre-sur-Besbre: Coulanges, Molinet, Monétay-sur-Loire.

—	Jaligny-sur-Besbre: Liernolles.

Departemang: Loire (42)

Kantonid: Belmont-de-la-Loire, Charlieu.

Alljärgnevate kantonite kommuunid või kommuunide osad.

—	La Pacaudière: Changy, La Pacaudière, Sail-les-Bains, Urbise, Vivans.

—	Perreux: Coutouvre, Montagny, Perreux.

Departemang: Rhône (69)

Kanton: Monsols.

Alljärgnevate kantonite kommuunid või kommuunide osad.

—	Beaujeu: Les Ardillats, Avenas, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Vernay.

—	Lamure-sur-Azergues: Chenelette, Claveisolles, Poule-les-Echarmeaux, Saint-Nizier-d’Azergues.

Departemang: Saône-et-Loire (71)

Kantonid: Charolles, Chauffailles, Digoin, Gueugnon, Issy-l’Evêque, La Clayette, La Guiche, Le Creusot-Est, Marcigny, Matour, Montcenis, Montchanin, Palinges, Paray-le-Monial, Saint-Bonnet-de-Joux, Semur-en-Brionnais, Toulon-sur-Arroux.

Alljärgnevate kantonite kommuunid või kommuunide osad.

—	Bourbon-Lancy: Bourbon-Lancy, Chalmoux, Gilly-sur-Loire, Maltat, Mont, Perrigny-sur-Loire, Saint-Aubin-sur-Loire.

—	Buxy: Bissy-sur-Fley, Cersot, Chenôves, Culles-les-Roches, Fley, Germagny, Marcilly-lès-Buxy, Saint-Boil, Saint-Martin-d’Auxy, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Privé, Saint-Vallerin, Saules, Savianges, Villeneuve-en-Montagne.

—	Cluny: Bergesserin, Buffières, Chérizet, Curtil-sous-Buffières, Donzy-le-National, Saint-André-le-Désert, Sainte-Cécile, Saint-Vincent-des-Prés.

—	Couches: Essertenne, Saint-Pierre-de-Varennes.

—	Mesvres: La Boulaye, La Chapelle-sous-Uchon, Charbonnat, Dettey, Saint-Eugène, Saint-Nizier-sur-Arroux, La Tagnière, Uchon.

—	Montceau-les-Mines: Montceau-les-Mines, Saint-Vallier.

—	Mont-Saint-Vincent: Genouilly, Gourdon, Marigny, Mary, Mont-Saint-Vincent, Le Puley, Saint-Micaud, Saint-Romain-sous-Gourdon.

—	Saint-Gengoux-Le-National: Sailly.

—	Saint-Léger-sous-Beuvray: Etang-sur-Arroux, Saint-Didier-sur-Arroux, Thil-sur-Arroux.

—	Tramayes: Clermain, Germolles-sur-Grosnes, Saint-Léger-sous-la-Bussière, Saint-Pierre-le-Vieux, Tramayes.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Charolles'i linna lähistel asuv geograafiline piirkond, kust pärineb juust „Charolais”, on künklik üleminekuala lõunas asuva Auvergne'i mäestiku ja põhjas asuva Morvani massiivi vahel. Siin on palju orgusid ja kõrgus merepinnast jääb vahemikku umbes 200–900 meetrit.

Piirkonna kliima on jahe ja ookeaniline. Aastane sademete hulk on vahemikus 750–950 mm, mis jaotub aasta peale ühtlaselt. Õhutemperatuur kõigub aasta jooksul mõõdukalt ning sõltub ka reljeefist. Kõrgemal asuvate alade kliima on mäestikulisem (esineb talvekülmasid).

Aluspinnas koosneb peamiselt graniidist ja happelistest kivimitest. Charolais piirkonna massiivi ida- ja läänepiiril esinevad settekivimid – mõnikord lubjakivi, ent kõige sagedamini savi või liiv. Peamiselt ränist (graniit, savi, liiv) koosnevate kivimite peale on tekkinud happelised, tihti leostunud ja sügavad mullad.

Peamiselt on tegu hekimaastikuga. Piirkonna eripära on see, et seal ei eelistatud rohumaadele põllukultuuride viljelemist, mistõttu on peaaegu 90 % geograafilise piirkonna põllumajandusmaast söödamaa. Riiklikul tasandil on see näitaja alla 50 %. Rohumaadel kasvab rikkalikult taimi, sealhulgas palju happelembeseid taimi. Piirkonna idaosa on Natura 2000 ala (ühenduse tähtsusega ala „Bocage, forêts et milieux humides du bassin de la Grosne et du Clunysois”). Ajutiste rohumaade mitmekesist taimestikku soodustab ka monokultuursete rohumaade keelustamine ja kohustuslik vanus vähemalt 4 aastat, mis võimaldab kasvada eri liiki taimedel, mis peavad vastu pinnase sõtkumisele, ning murule ja rohumaadele omastel liikidel.

19. sajandi lõpus oli kitsekasvatus Saône-et-Loire'i departemangus väga levinud (40 000 kitse 1892. aastal) ja kitsejuustutootmine väga arenenud. Kitsejuust oli „kõigi Charolais piirkonna elanike poolt armastatud toiduaine” (La fortune agricole du Charolais — Raymond Boivin — 1924).

Ajalooliselt on „Charolais” juustu tootmine täiendava tegevusena tugevalt seotud veisekasvatusega. Juustu kõrge kvaliteet on seega tunnustus naistele, kes juustutootmisega tegelesid. Piimatöötlemise tehnoloogia andis piimale lisaväärtust, mistõttu oli võimalik rohkem juustu toota. Juustu valmistamine toimus kodu lähedal, eelkõige selleks, et oleks võimalik järk-järgult kalgendit lisada, mis on selle suuremõõdulise juustu tootmiseks vajalik.

Juust on hinnatud oma suuruse, tekstuuri ja hea säilivuse poolest. 1950. aastatel hindasid seda juustu väga näiteks kaevanduspiirkonna töölised, kes osalesid hooajalistel põllutöödel. Nad ostsid juustu värskena ja säilitasid seda sahvris või spetsiaalses juustukarbis (pr k tsézires või chazères), mida kasutavad „Charolais” juustu tootjad siiani.

Alates 1960. aastatest elavnes puhtast kitsepiimast tehtud juustu tootmine veelgi, kuna tekkisid spetsialiseerunud kitsekasvatajaid, kellel ei olnud amm- ega piimalehmakarja.

Juustu „Charolais” turustamine arenes tänu n-ö laagerdajatele või juustukogujatele (pr k affineurs või coquetiers), kes kogusid juustu taludest kokku, et see naabruses asuvate linnade Lyoni ja Roanne'i juustumüüjatele, lihunikele ja vürtspoodidele edasi müüa. Alles 1970. aastatel saavutas juust, mis oli seni olnud tuntud vaid Bourgogne's ja Rhône-Alpes'i piirkonna põhjaosas, kaubandusliku edu ka pealinna suurtel turgudel. Maapiirkonna juustust sai kaubaartikkel ka linnades.

Tänapäeval kasutatakse varasemate aegadega sarnaseid tootmistehnoloogiaid. „Charolais” juustu tootmisel kasutatavate piimhappebakterite eripära on see, et nad pärinevad eelistatult eelmisest juustuteost. Lisaks säilitatakse juustu tootmisel kasutatavat piima ilma füüsilise töötlemiseta toor- ja täispiimana. Kalgendi vormimine toimub vormimiskulbi abil kõrgetes ja laia diameetriga Charolais vormides. Juustu pööratakse ja selle kõiki külgi soolatakse käsitsi. Laagerdumine toimub jahedas ja niiskes keskkonnas, mis soodustab geotrichum'i ja mõnikord penicillium'i tekkimist.

5.2. Toote eripära

Juustu „Charolais” iseloomustab mitmekesine aroom, kreemikat värvi tihke sisu ning pehme, peen ja ühtlane tekstuur. Maitse on tugev. Selles on tunda erinevate taimede (rohi, hein, värsked õled, seened jne), kuivatatud puuviljade (sarapuupähkel) ja või maitset, mis tekib „Charolais” juustu tootmiseks ja laagerdumiseks vajamineva vähemalt 16 päeva jooksul.

Jahedas ja niiskes keskkonnas toimuva laagerdumise käigus võib tema algselt beežikat elevandiluuvärvi (mille põhjustab eelkõige geotrichum) koor peamiselt penicillium'i tekkimise tõttu sinakaks muutuda. Juust on kitsejuustu kohta suur, vertikaalse silindri kergelt ümara vaadilaadse kujuga.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Tänu jahedale ookeanilisele kliimale ilma suviste põuaperioodideta ja ränirikkale pinnasele tekkinud sügavatele muldadele on geograafiline piirkond soodne mitmekesise taimestiku ja kõrge kvaliteediga karjamaadele. Tänu regulaarsetele sademetele ja viljakatele muldadele kasvab rohumaade rohi ühtlaselt kevadest sügiseni. Oluliseks söödaallikaks on heinategemine ja mõnes sektoris ka heinateojärgne teine koristamine. Charolais piirkonna maastik on seega põldude võrgustik, kus esineb üheaegselt nii hekimaastik kui ka peamiselt püsivad rohumaad.

Need rohumaad moodustavad suurema osa söödamaast, kust on pärit kitsede värske ja kuivsööt. Nende omaduste tõttu täiendab kitsekasvatus geograafilise piirkonna kasvatusalas nuumveisekarjakasvatust. „Charolais” arengut on mõjutanud ka kohaliku põllumajanduse areng. Juustu tootmine kujunes olukorras, kus vastandusid suured veisekasvatusettevõtted (mis kuulusid eelkõige piirkonna juhtivatele töösturitele) ja arvukad väikesed talumajapidamised, kes olid õppinud kasutama oma väikest pindala, spetsialiseerudes kitsekasvatusele.

Traditsioonilised ja käsitöönduslikud tootmistehnoloogiad on säilinud tänu tootjate, kes väärtustavad nii loodustingimusi kui põhitarbeainet, pikaajalisele kogemusele. Piimhappebakterite külv toimub eelistatult eelmisel kalgendamisel tekkinud vadaku lisamisel. Looduslikult juustu pinnal arenev mitmekesine mikrofloora jaotub ühtlaselt tänu mitmesugustele laagerdumise ajal käsitsi tehtavatele vormimisvõtetele. Nende võtete abil saavutatakse ka juustule „Charolais” omane vaadilaadne kuju.

Tänu „Charolais” suurusele on teda võimalik heades tingimustes säilitada pikka aega. Laagerdumisperiood on kitsejuustu kohta pikk ja võimaldab tekkida kergelt usja reljeefiga koorikul, mis kaitseb suuremõõdulist juustu kuivamise eest, annab talle peene ja pehme tekstuuri ning head maitseomadused. Jahedas ja niiskes keskkonnas toimuva laagerdumise käigus võib tema algselt beežikat elevandiluuvärvi (mille põhjustab geotrichum) koor penicillium'i laikude tekkimisel sinakaks muutuda.

Kitsede heinast ja rohust koosnev sööt, mis pärineb geograafilises piirkonnas asuvatelt rohumaadelt, mida iseloomustab taimeliikide mitmekesisus, aitab kaasa „Charolais” juustu rikkaliku aroomi ja värvi tekkimisele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCCharolais.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2014.028.est
Euroopa Liidu Teataja		C 28

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 31. jaanuar 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2014/C 028/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6857 – Crane Co./MEI Group) ( 1 )	1

2014/C 028/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7021 – Swissport/Servisair) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2014/C 028/03	Nõukogu järeldused Euroopa kõrghariduse globaalse mõõtme kohta	2

2014/C 028/04	Nõukogu otsus, 28. jaanuar 2014, Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu ühe liikme ametisse nimetamise kohta	6

2014/C 028/05	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/72/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega 2014/49/ÜVJP, ning nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 81/2014 (mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias)	7

	Euroopa Komisjon
2014/C 028/06	Euro vahetuskurss	8

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2014/C 028/07	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustuste tühistamine regulaarlennuliinidel ( 1 )	9

2014/C 028/08	Prantsuse ametiasutuste teadaanne Euroopa Komisjonile vastavalt nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ (millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid) artiklile 9	10

Liikmesriik	Itaalia
Asjaomased lennuliinid	Alghero–Bologna ja Bologna–Alghero, Alghero–Torino ja Torino–Alghero
Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise esialgne kuupäev	1. märts 2007
Tühistamise kuupäev	13. jaanuar 2014
Aadress, millelt on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuste teksti ning mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Viitedokument: ELT C 93, 21.4.2006 Täiendav teave: Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti Direzione Generale per Aeroporti e il Trasporto Aereo Tel +39 659084908 / 4041 / 4350 Faks +39 659083280 E-post: segreteria_dgata@mit.gov.it Internet: http://www.mit.gov.it

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 028/09	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta	11

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 028/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7104 – Crown Holdings/Mivisa) ( 1 )	15

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2014/C 028/11	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	16


	(1) EMPs kohaldatav tekst