23.1.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/1

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.7116 – Sixth AP Fund/Nordstjernan/Salcomp)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 20/01)

15. jaanuaril 2014 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32014M7116 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

23.1.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/2

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 20/02)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	25.10.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.37400 (13/N)
Liikmesriik	Leedu
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	2007–2013 m. regioninės pagalbos žemėlapio taikymo pratęsimas iki 2014 m. birželio 30 d.
Õiguslik alus	Lietuvos Respublikos Vyriausybės nutarimo „Dėl Lietuvos Respublikos regioninės pagalbos žemėlapio patvirtinimo“ projektas
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Regionaalareng
Abi vorm	Muu – teatises käsitletakse olemasoleva regionaalabikaardi kehtivuse pikendamist. Võimalikud on kõik abivormid.
Eelarve	—
Abi osatähtsus	—
Kestus	31.12.2013–30.6.2014
Majandusharud	Kõik abikõlblikud sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ūkio ministerija Gedimino pr. 38 LT-01104 Vilnius LIETUVA/LITHUANIA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

---

23.1.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/3

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 20/03)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	26.11.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.37202 (13/N)
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	Wales	Segapiirkonnad
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Finance Wales JEREMIE Fund
Õiguslik alus	Section 60 Government of Wales Act 2006   Section 1 Welsh Development Agency Act 1975
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Riskikapital
Abi vorm	Riskikapitali eraldamine
Eelarve	Üldeelarve: 150 GBP (miljonites)
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 31.12.2015
Majandusharud	Kõik abikõlblikud sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Finance Wales Oakleigh House Park Place Cardiff CF10 3DQ UNITED KINGDOM
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

---

23.1.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/4

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 20/04)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	12.12.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.37226 (13/N)
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	Wales	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Welsh Assembly Government Rescue and Restructuring Scheme for SMEs
Õiguslik alus	Sections 1(2), (3) & (7) of the Welsh Development Agency Act 1975 and Section 70 & 71 of the Government of Wales Act 2006
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Raskustes olevate ettevõtete päästmine
Abi vorm	Muu
Eelarve	—
Abi osatähtsus	0 %
Kestus	9.1.2009–31.12.2017
Majandusharud	Kõik abikõlblikud sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Finance Wales Oakleigh House Park Place Cardiff CF10 3DQ UNITED KINGDOM
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

---

23.1.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/5

---

Euro vahetuskurss (1)

22. jaanuar 2014

(2014/C 20/05)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3566
JPY	Jaapani jeen	141,57
DKK	Taani kroon	7,4622
GBP	Inglise nael	0,81900
SEK	Rootsi kroon	8,7958
CHF	Šveitsi frank	1,2345
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,3655
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,535
HUF	Ungari forint	302,18
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,1650
RON	Rumeenia leu	4,5266
TRY	Türgi liir	3,0634
AUD	Austraalia dollar	1,5291
CAD	Kanada dollar	1,4876
HKD	Hongkongi dollar	10,5237
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6268
SGD	Singapuri dollar	1,7337
KRW	Korea vonn	1 450,61
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,7038
CNY	Hiina jüaan	8,2107
HRK	Horvaatia kuna	7,6385
IDR	Indoneesia ruupia	16 472,27
MYR	Malaisia ringit	4,5199
PHP	Filipiini peeso	61,460
RUB	Vene rubla	45,9745
THB	Tai baat	44,632
BRL	Brasiilia reaal	3,2072
MXN	Mehhiko peeso	18,0441
INR	India ruupia	83,9530

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

23.1.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/6

---

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2014/C 20/06)

Luksemburgis käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi liikmesriiki tähistav külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele teatava koguse euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad peavad vastama tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik: Luksemburg

Motiiv: Luksemburgi Suurhertsogiriigi iseseisvuse 175. aastapäev

Kujunduse kirjeldus: Mündi keskosas paremal küljel on kujutatud Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsog Henri paremale vaatav profiil ning keskosa vasakul poolel vertikaalsuunas aastaarvud „1839” ja „2014” ning mündi käibele laskva riigi nimi „LËTZEBUERG”. Mündi keskosa alapoolel on sõnad „ONOFHÄNGEGKEET” ja „175 Joër”.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv: 1,4 miljonit

Käibele laskmise kuupäev: jaanuar 2014

---

(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide liikmesriiki tähistava külje ja kõnealuste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

---

23.1.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/7

---

Teadaanne

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70) artikli 7 lõike 2 kohaselt avaldatav teade Opplandi maakonna kavatsuse kohta sõlmida kolm kohalikul tasandil avaliku bussiveoteenuse osutamist käsitlevat lepingut

(2014/C 20/07)

1.   Pädeva asutuse nimi ja aadress

Oppland fylkeskommune

Opplandstrafikk

Kirkegata 76

Postboks 988

2626 Lillehammer

NORWAY

2.   Kavandatav lepingu sõlmimise menetlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõikes 4 osutatud erandite kohaselt sõlmitav otseleping.

3.   Lepingu sõlmimisega potentsiaalselt seotud teenused ja territooriumid

Reisijatevedu bussiga Torpas ja selle lähipiirkonnas (peamiselt Nordre Landi omavalitsuses). Reisijateveoteenuse osutamine aastas umbes 300 000 kilomeetri ulatuses.

1.   Pädeva asutuse nimi ja aadress

Oppland fylkeskommune

Opplandstrafikk

Kirkegata 76

Postboks 988

2626 Lillehammer

NORWAY

2.   Kavandatav lepingu sõlmimise menetlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõikes 4 osutatud erandite kohaselt sõlmitav otseleping.

3.   Lepingu sõlmimisega potentsiaalselt seotud teenused ja territooriumid

Reisijatevedu bussiga Snertingdalis ja Biris Gjøviki omavalitsuses. Reisijateveoteenuse osutamine aastas umbes 470 000 kilomeetri ulatuses.

1.   Pädeva asutuse nimi ja aadress

Oppland fylkeskommune

Opplandstrafikk

Kirkegata 76

Postboks 988

2626 Lillehammer

NORWAY

2.   Kavandatav lepingu sõlmimise menetlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõikes 4 osutatud erandite kohaselt sõlmitav otseleping.

3.   Lepingu sõlmimisega potentsiaalselt seotud teenused ja territooriumid

Reisijatevedu bussiga Etnedalis ja Begnadalenis, peamiselt Etnedali and Bagni omavalitsustes. Reisijateveoteenuse osutamine aastas umbes 417 000 kilomeetri ulatuses.

---

23.1.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/9

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2014/C 20/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„HAVARTI”

EÜ nr: DK-PGI-0005-0831-05.10.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Havarti”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Taani

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Havarti” tähistatakse laagerdunud kõva juustu, mis on tehtud pastöriseeritud lehmapiimast. Erineva loomse päritoluga piim ja piimatooted ei ole lubatud.

Veesisaldus: oleneb rasvasisaldusest kuivaines, vt järgmine tabel.

Rasvasisaldus kuivaines	Maksimaalne veesisaldus
30 % kuni < 40 %	54 %
45 % kuni < 55 %	50 %
55 % kuni < 60 %	46 %
60 % või rohkem	42 %

Muud iseloomulikud omadused

Välimus

Toode võib olla laagerdunud kõva koorikuga või ilma selleta. Pealispind võib olla kaetud.

Sisu

Värvus: valkjast (või elevandiluuvärvikast) kollakani.

Konsistents: pehme, kuid lõigatav ja hammustades kõva (al dente).

Struktuur: kogu juustu ulatuses on ühtlaselt jaotunud suur hulk korrapäratu kujuga riisiterasuurusi auke, mille laius on enamasti 1–2 mm ja pikkus kuni 10 mm. Sellises juustus, mille rasvasisaldus on 60 % kuivaines, on augud tavaliselt väiksemad.

Lõhn ja maitse: mahe, happeline ning teatava täidlusega aromaatne. Aja jooksul muutuvad lõhn ja maitse tugevamaks. Juust „Havarti” 60+ on pehme ja kreemja konsistentsiga ning kooremaitsega.

Maitsestus

Juustule võib lisada selliseid maitsetaimi nagu murulauk ja till, tingimusel et juustus on nende iseloomulikku maitset tunda.

Kuju

Ümmargune või ristkülikuline.

Laagerdumine

Juustu „Havarti” iseloomulik maitse ja tekstuur on kujunenud laagerdusprotsessi käigus.

Koorikuga: äigekihi all laagerdunud 12 nädalat temperatuuril 14–18 °C, seejärel laagerdunud 13 nädalat temperatuuril 8–12 °C.

Koorikuta: laagerdunud kolm nädalat temperatuuril 12–20 °C.

Juustu „Havarti” võib tootmistehasest edasi toimetada töötlemiseks (sh laagerdumiseks) või teises ettevõttes ladustamiseks enne eespool nimetatud ajavahemike möödumist, kuid teisest ettevõttest ei või toodet välja viia enne, kui toote minimaalne laagerdusaeg on lõppenud.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Juust „Havarti” peab olema toodetud Taanis ja laagerdunud sealsetes laagerdushoidlates. Tootmismeetod hõlmab eelkõige järgmisi etappe: kohupiimamassist kalgendi vormimine, selle sulatamine ja laagerdumine esimese 2–3 nädala jooksul; see erineb sarnaste toodete tootmise tavapärasest protsessist. Neid kolme etappi on üksikasjalikult kirjeldatud allpool.

Kalgendi vormimine

Kui kalgend on saavutanud ettenähtud tiheduse, eraldatakse see vadakust. Enne vormimist on oluline, et eraldatud kalgendis välditakse klompide tekkimist. Selle tagamiseks sobitatakse vadaku eraldamise kiirus/intensiivsus vormimismeetodi ja vormide võimsusega. Sellise töötluse talumiseks peab kalgend olema saavutanud ettenähtud konsistentsi. Kalgend ei tohi olla aga nii tihke, et see takistaks või nõrgendaks järgnevat sulatamist. Kui kalgend on liiga tihke, ei ole võimalik saavutada juustule „Havarti” iseloomulikku maitset ega konsistentsi.

Kalgendi sulatamine

Selleks et saavutada punktis 3.2. kirjeldatud sisu ja seda säilitada, pressitakse kalgendit vaid väga nõrgalt või üldse mitte. Juustu vajutab seega peamiselt selle enda raskus. Selleks et saavutada juustu ühtlane ja püsiv struktuur, tuleb selle etapi algul hoida temperatuuri 41 °C juures. Selles etapis määratakse juustu lõplik veesisaldus, mis on väga oluline soovitud konsistentsi ja maitse saavutamiseks.

Juust laagerdub esimese 2–3 nädala jooksul

Olenemata sellest, kas juust on koorikuga või ilma selleta, ladustatakse seda sel perioodil aegamööda langeva temperatuuri (12–20 °C) juures. Tavaliselt laagerdub juust siin esitatust madalamal temperatuuril.

Eespool esitatud etappide kontrollimisest ja nende vastastikusest mõjust sõltub suurel määral juustu kirjeldatud omaduste kujunemine.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Rasvasisaldust kuivaines esitatakse neljas etapis, st 30+, 45+, 55+ ja 60+. Juustu „Havarti”, mille rasvasisaldus on vähemalt 60 % kuivaines, võib nimetada flødehavarti ehk koorejuust „Havarti”. Rasvasisaldust käsitlevate toitumisalaste väidete võrdlusalusena kasutatakse 45 %-list kuivaine rasvasisaldust.

Niipea kui juustule on lisatud mis tahes maitseainet, tuleb juustule iseloomulikku maitset määrav koostisosa märkida juustu nimetuses või esitada seoses sellega.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Taani

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Taanis on pikaajalised ja väärikad piimandustraditsioonid. Taani piimasektoris on olemas ekspertteadmised ja kõrgetasemeline oskusteave, mida on dokumenteeritud alates 1921. aastast ning usutavasti pandi sealsetele piimandusteadmistele alus üle saja aasta tagasi.

Alates 19. sajandi lõpust koolitatakse Taani spetsiaalsetes piimanduskoolides (Ladelundi Mejeriskole ja Dalumi Mejeriskole) tulevasi piimatöötlejaid. Hapupiimajuustu valmistamise koolitusest on alguse saanud juust „Havarti” tootmine.

Taani on üks väheseid riike kogu maailmas, kus on 1921. aastast alates olnud võimalik saada akadeemilist koolitust piimanduse ja piimatehnoloogia valdkonnas.

5.2.   Toote eripära

Juust „Havarti” on tuntud kui hapupiimakalgendist juust, mille valmistamisel kalgendit vormitakse ja seejärel sulatatakse. Juustu eritunnuseks on kogu juustu ulatuses ühtlaselt jaotunud rohkearvulised korrapäratu kujuga riisiterasuurused augud. Juustul „Havarti” on iseloomulik mahe, happeline ning teatava tagasihoidliku täidlusega aromaatne maitse. Al dente tekstuuriga juust on pehme, aga lõigatav. Selle hapupiimajuustu tootmist alustati Taanis 1921. aastal, kui Šveitsist pärit G. Morgenthaler õpetas Sjællandi saare kahes piimatööstuses (Ruds Vedby ja Hallebygaard) kahele meierile uut liiki juustu tootmist. Uus juust sai kiiresti populaarseks ning peagi levis selle juustu tootmisviis eespool nimetatud kahest juustutööstusest paljudesse teistesse Taani meiereidesse.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

„Havarti” kui geograafilise tähise jaoks taotletav kaitse põhineb selle toote erilisel mainel ja tootmismeetodil.

Maine

Havarti on viikingite ajast pärit väga vana taanikeelne sõna. See tuleneb sõnast avarti, mis tähendab lopsaka taimestiku ja õitsvate lilledega jõekallast. Nimetus „Havarti” on seotud Hanne Nielseniga, kes 19. sajandi teisel poolel kogus tuntust juustuvalmistamisega Havartigårdeni talus Holtes Kopenhaageni lähedal. Ajavahemikul 1866–1890 tegi ta Havartigårdeni talu juustud kuulsaks kogu Taanis ning temast sai Taani kuningakoja juustuvarustaja.

Nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda on juustul „Havarti” Taani piirkondliku eriroa kuulsus. Vastavalt analüüsiinstituudi Zapera hiljutisele tarbijauuringule teab valdav enamik Taani tarbijatest juustu „Havarti” ning seostab seda Taaniga. Kuna peamiselt toodetakse ja tarbitakse juustu „Havarti” Taanis, on see Taani tarbijate hulgas kõige paremini tuntud. Peaaegu 90 % taanlastest teab juustu „Havarti” ning ligikaudu 80 % seostab seda juustu Taaniga. Teistes liikmesriikides teab juustu „Havarti” veidi rohkem kui üks kolmandik tarbijaskonnast.

Taani piimasektor on juustusorti „Havarti” edukalt esitlenud paljudel riigisisestel ja rahvusvahelistel messidel ja võistlustel. Juustu „Havarti” on rohkem kui 60 aasta jooksul regulaarselt esindatud Taani riiklikul (Landsmejeriudstillingen) ja piirkondlikel messidel; seda toodet on esiteletud Wisconsini juustutootjate assotsiatsiooni üritustel, kus see on saanud mitmeid auhindu. Paljudes rahvusvahelistes juustuleksikonides osutatakse selle juustu Taani päritolule.

Juustul „Havarti” on kindel osa Taani juustutootmises – kui Teise maailmasõja lõpus oli see osa 1–2 %, siis järgmise 50 aasta jooksul suurenes tootmismaht 16 %-le 1970. aastatel. 2008. aastal oli juustu „Havarti” osa Taani juustutootmises 10,2 % (32 700 tonni).

Tootmismeetod

Juustu „Havarti” valmistamise juhend on pärit 1921. aastast. Selle juustu valmistamine on kuulunud ja kuulub edaspidigi Taani meierite koolitusse ning selle valmistamisõpetus on arvukates õppematerjalides. Tootmisprotsessis on kolm konkreetset etappi, mis on määrava tähtsusega selle juustu ainulaadsete omaduste kujunemisel. Kõnealuste etappide kontrollimisest ja nende vastastikusest mõjust sõltuvad olulisel määral juustu kirjeldatud omadused. Aastate jooksul Taani piimatööstustes väljatöötatud oskusteave on pannud aluse ainulaadsetele ekspertteadmistele. Seepärast on oluline, et juustu „Havarti” toodetakse just Taani piimatööstustes, kus Taani meierid, piimatööstustehnikud, tehnoloogid ja insenerid on paljude aastate jooksul saanud väljaõppe konkreetselt selle juustusordi valmistamise tehnoloogia alal. Kõnealuse juustusordi kirjeldus on lisatud Taani põllumajandusministri 13. märtsi 1952. aasta määrusesse ning sisaldub ka piimatooteid käsitlevas 4. jaanuari 2013. aasta määruses nr 2.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.foedevarestyrelsen.dk/SiteCollectionDocuments/25_PDF_word_filer%20til%20download/06kontor/Varespecifikation%20for%20Havarti_revideret_juli%202011_.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealust märkust 2.

---