21.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 376/3

Nõukogu 9.–10. detsembri 2013. aasta istung (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

2013/C 376/05

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tagatakse kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; samuti täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning on suunatud rahvatervise parandamisele; need meetmed peavad soodustama ka liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetama vajaduse korral liikmesriikide meetmeid ning võtma täielikult arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel;

TULETAB MEELDE, et nõukogu kutsus 6. juunil 2011 vastu võetud järeldustes kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide kohta liikmesriike ja komisjoni üles algatama kõrgetasemelise rahvatervise töörühma egiidi all aruteluprotsessi, eesmärgiga määrata kindlaks tõhusad tervishoidu investeerimise viisid, mis võimaldaks püüelda kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide poole;

3.	TULETAB MEELDE võetud kohustust saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, sealhulgas koordineerida riikide jõupingutusi iga-aastase majanduspoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta kaudu;

TULETAB MEELDE, et ülesanded, eesmärgid ja põhimõtted, mis on kindlaks määratud komisjoni poolt 23. oktoobril 2007 vastu võetud ning nõukogu 5.–6. detsembri 2007. aasta järeldustes kinnitatud valges raamatus „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine”, on endiselt kehtivad ja aitavad saavutada „Euroopa 2020” eesmärke;

TULETAB MEELDE nõukogu 20.–21. juuni 2013. aasta järeldusi „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks”, (1) nõukogu 28. veebruari 2013. aasta järeldusi iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande kohta Euroopa poolaasta raames (2) ning majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamisele suunatud sotsiaalpoliitilisi reforme käsitleva sotsiaalkaitsekomitee aruande kinnitamist seoses 2013. aasta Euroopa poolaasta hindamisega 15. oktoobril 2013 tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas (3);

VÕTAB TEADMISEKS aruteluprotsessis saavutatud edusammud seoses järgmisega: tervise lisamine strateegia „Euroopa 2020” rakendamise raames käsitletavate muude poliitikavaldkondade hulka, nende teemade kindlaksmääramine, mille osas võivad liikmesriigid teha tihedamat koostööd, parimate tavade vahetamine ja edusammud kooskõlastatuma koostöö saavutamise suunas ELi tasandil, et vajaduse korral toetada liikmesriike nende püüdlustes tagada oma tervishoiusüsteemide toimetulek tulevaste väljakutsetega;

TERVITAB aruteluprotsessis käimasolevat tööd viie kindlaksmääratud järgmiste eesmärkidega:

—	terviseküsimuste käsitlemise parandamine strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta raames;

—	edutegurite kindlaksmääramine, et struktuurifonde tervishoiuinvesteeringuteks tõhusalt kasutada;

—	ravimite kulutõhus kasutamine;

—	integreeritud hooldusmudelid ja haiglate parem juhtimine;

—	tervishoiuinvesteeringute tõhususe analüüsimine ja jälgimine;

ARVESTADES, ET

esimese kolme Euroopa poolaasta jooksul on tervishoiuküsimuste tähtsus pidevalt kasvanud ning muutunud on tervishoiusüsteemi reformidele viitamise toon ja kontekst, eesmärgiga tagada ühest küljest võrdne ja üldine juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning teisest küljest solidaarsuspõhimõttel põhinev rahastamine ja riiklike vahendite tõhusam kasutamine, mis on nüüd selgesõnaliselt poliitilise eesmärgina lisatud ka komisjoni iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi 2013. aastaks;

inimeste tervisel, lisaks sellele, et see on väärtus iseenesest, saab olla positiivne mõju ka sellistele majandusnäitajatele nagu tööjõu pakkumine ja tootlikkus, inimkapital ja üldised riiklikud kulutused, ning seetõttu on sellel oluline roll strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel ja Euroopa poolaasta raames;

seetõttu peaksid liikmesriigid võitlema kogu inimeste elu jooksul tekkivate sotsiaalsete ja terviseriskide vastu, võttes eelkõige arvesse kasu, mida annab varajane haiguste ennetamine, tervishoiu edendamine ja hoolekanne, tagades kvaliteetsete tervishoiuteenuste üldise kättesaadavuse ja ajakohastades tervishoiusüsteeme nende kulutõhususe, kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks;

d)	kulutõhusad ja tulemuslikud tervishoiukulutused on tootlikud ja majanduskasvu soodustavad ning tervisesse investeerimist peaks tunnustama majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks antava panusena;

liikmesriigid peavad toime tulema ühiste probleemidega, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, kroonilistest haigustest, inimeste vajadusi muutvate nakkushaigustega seotud probleemidest, patsientide ootusi suurendavast tervisealasest ebavõrdsusest ja kasvavatest tervishoiukuludest, samuti praeguse majandusolukorra tõttu liikmesriikide tervishoiusüsteemidele kättesaadavate vahendite vähenemisest;

f)	majanduspoliitika paremaks koordineerimiseks võib tervishoiu valdkonnas vaja minna suuremat koordineerimist ELi tasandil, järgides samal ajal ELi toimimise lepingu artikli 168 sätteid;

g)	tervishoiu edendamine ja haiguste ennetamine on võtmetähtsusega tegurid tervishoiusüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tervena elatud aastate arvu suurendamiseks;

h)	poliitikakujundamise ja otsuste vastuvõtmise protsess peaks võimalikult suures ulatuses olema tõenditepõhine ja tuginema piisavatele tervisealastele teabesüsteemidele;

tervishoiuinvesteeringud, mida muu hulgas rahastatakse struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, võivad olla oluliseks teguriks tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse jaoks ning ajavahemikul 2014–2020 peaksid liikmesriigid realiseerima kogu potentsiaali, mida annab kõnealuste fondide parem kasutamine tervishoiuinvesteeringuteks;

j)	integreeritud hooldusmudeleid peetakse oluliseks, innovaatiliseks ja paljutõotavaks viisiks, kuidas parandada tervishoiusüsteemide kvaliteeti ja tõhusust ning seeläbi suurendada nende jätkusuutlikkust;

k)	ELi rolli tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamisel, mida ta teeb kooskõlas ja koostöös muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige OECD ja WHOga, tuleks veelgi tugevdada, viies selle samal ajal vastavusse olemasolevate süsteemidega;

l)	liikmesriigid peavad jätkama oma elanikkonna varustamist taskukohaste, innovaatiliste, tõhusate ja ohutute farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmetega, tagades samal ajal tervishoiusüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse;

TERVITAB

a)	kõrgetasemelise rahvatervise töörühma egiidi all toimunud aruteluprotsessi tulemusi, mille eesmärk oli määrata kindlaks tõhusad tervishoidu investeerimise viisid, mis võimaldaks püüelda kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide poole;

b)	aruteluprotsessi tulemusi seoses innovaatiliste lähenemisviisidega kroonilistele haigustele rahvatervises ja tervishoiusüsteemides;

lähenemisviisi, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis tervishoiuinvesteeringute kohta, mis võeti vastu osana 18. veebruaril 2013 vastu võetud komisjoni teatisest „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks” („sotsiaalsete investeeringute pakett”), (4) milles rõhutatakse, et tervis on omaette väärtus ning majandusliku heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eeltingimus;

d)	täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse edusamme oma strateegilise kava rakendamisel ning võrdluskohtade valikuga algatatud piirkondliku koostöö tugevdamisel;

tervisealase järelevalve- ja teabesüsteemi edasist arendamist ja konsolideerimist ELi tasandil, vältides töö dubleerimist ning tuginedes Euroopa põhilistele tervishoiunäitajatele ning olemasolevatele tervisealastele järelevalve- ja aruandlussüsteemidele, mis on välja töötatud liikmesriikidevahelise koostöö tulemusel ja ühenduse tervishoiualaste tegevusprogrammide toetusel;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

a)	hindama vajaduse korral riiklikes reformikavades esitatud tervishoiusüsteemi reformide võimalikku mõju, sealhulgas otsest ja kaudset mõju tervisele, elanikkonna vaesusele, tööhõivemääradele, tootlikkusele ja konkurentsivõimele;

tagama sobiva kooskõlastamise asjaomaste nõukogu koosseisude vahel (EPSCO, ECOFIN jt), kes käsitlevad erinevaid tervishoiu aspekte strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta raames, et parandada poliitilise dialoogi kvaliteeti ning suurendada nende ELi tasandil peetavate arutelude lisandväärtust, mis käsitlevad tervishoiupoliitikat, mille ees seisvad väljakutsed lähevad kaugemale pelgast rahanduslikust jätkusuutlikkusest;

jätkama dialoogi, mille eesmärk on parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat kasutamist tervishoiuinvesteeringuteks, ning vahetama häid tavasid kavandamise, rakendamise, järelevalve ja probleemide lahendamise osas aastatel 2014–2020, tuginedes selleteemalise aruteluprotsessi tulemustele ning eelkõige töövahenditele, mille abil kõnealuseid fonde tervishoiuinvesteeringuteks tõhusalt kasutada;

vabatahtlikkuse alusel välja töötama ja arendama riiklikke poliitikaid ja programme integreeritud hooldusmudelite kohta ning kujundama ümber tervishoiu- ja sotsiaalteenuste killustatud osutamise järgmiste meetmete abil:

—	käsitledes integreeritud hooldust oma tervishoiupoliitikas ja -programmides prioriteetsena riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

—	toetades protsesside ja töövahendite väljatöötamist, pannes erilist rõhku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning rahastamisvahendite kasutamisele;

—	julgustades tervishoiutöötajate organisatsioone integreeritud hoolduses aktiivselt osalema;

—	edendades tervishoiutöötajate koolitamist integreeritud hoolduse alal;

—	suurendades patsientide pädevust ja teavitamist, kaasates patsientide ühendusi integreeritud hooldust käsitlevate poliitikate ja programmide väljatöötamisse kõikidel asjakohastel tasanditel;

—	arendades ja edendades integreeritud hooldust käsitlevaid teadusuuringuid ja innovatsiooni;

e)	kasutama tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamist poliitika kujundamisel, aruandluskohustuse täitmisel ja läbipaistvuse tagamisel;

f)	kaaluma heade tavade kogu koostamist, mis võiks anda näiteid tervishoiu- ja hooldussüsteemide edukast ajakohastamisest ning aidata välja töötada parimad lahendused, võttes arvesse täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse tööd;

paluma, et kõrgetasemeline rahvatervise töörühm

—	juhiks IV ja V jaotise kohast tegevust, mis kuulub tema pädevusvaldkonda, kasutades asjakohasel juhul olemasolevaid foorumeid;

—	töötaks välja ja võtaks vastu meetodid oma suutlikkuse suurendamiseks;

KUTSUB KOMISJONI JA LIIKMESRIIKE ÜLES

a)	jätkama arutelusid tervisevaldkonna piisava käsitlemise üle strateegia „Euroopa 2020” raames, eesmärgiga tagada, et kõnealust strateegilist küsimust käsitletakse ka tulevaste Euroopa poolaastate raames, vastavalt kõnealuse protsessi eelseisva hindamise tulemustele;

tagama vajaliku koordineerimise riiklikul ja ELi tasandil, et tervishoiusektor leiaks piisavalt käsitlemist Euroopa poolaasta protsessis, ning täiustama käimasolevat tervishoiu hindamist ELi tasandil, eelkõige tihedama koordineerimise ja koostöö kaudu sotsiaalkaitsekomitee ja majanduspoliitika komiteega ning vaadates läbi ja luues töösuhte kõrgetasemelise rahvatervise töörühma ja sotsiaalkaitsekomitee vahel;

jätkama järelevalvet tervishoiuküsimuste käsitlemise üle Euroopa poolaasta protsessis, muu hulgas vahetades liikmesriikidega teavet siseriiklike arengute kohta, ning kujundama „kvaliteetse ravi kättesaadavuse” kontseptsiooni põhjal välja operatiivsed hindamiskriteeriumid, muu hulgas tervishoiusüsteeme käsitlevate temaatiliste kokkuvõtete koostamise eesmärgil;

jätkama vabatahtlikkuse alusel arutelu nende aspektide üle, millel võib olla mõju farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete kättesaadavusele, juurdepääsetavusele, hinnale ja kuludele ning nende toodete ja seadmetega seonduvale patsiendi ohutusele ja innovatsioonile, ning vajaduse korral juurdepääsu hõlbustavate süsteemide üle, austades samal ajal täielikult liikmesriikide pädevusse kuuluvaid valdkondi;

jagama teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid seoses järgmisega:

—	integreeritud hooldusprogrammid, -struktuurid ja -poliitika, sealhulgas aruandlus- ja õppesüsteemid, eesmärgiga käsitleda kulusid;

—	integreeritud hoolduse sekkumismeetmete ja lahenduste tulemuslikkus tervishoiuteenuste osutamise tasandil ning nende meetmete ja lahenduste ülekantavuse hindamine;

parandama tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamise koordineerimist ELi tasandil järgmiste meetmete kaudu:

—	suunates arutelu teoreetilise tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamise raamistiku üle ning tehes kindlaks kasulikud meetodid ja vahendid poliitikakujundajate toetamiseks otsuste tegemisel;

—	määratledes prioriteetsete valdkondade valimise kriteeriumid tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamiseks ELi tasandil ning parandades asjaomaste andmete ja teabe kättesaadavust ja kvaliteeti;

tegema koostööd jätkusuutliku ja integreeritud ELi tervisealase teabesüsteemi loomiseks, mis tugineb erinevate rühmade ja projektide, näiteks Euroopa Ühenduse tervishoiunäitajate projektide kaudu juba saavutatud tulemustele, ning uurides eelkõige Euroopa kõikehõlmava tervisealase teabe teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi kui vahendi potentsiaali;

parandama koordineerimist ELi tasandil ning töötama välja konkreetsed ELi meetmed krooniliste haiguste vähendamiseks, sealhulgas järgmise kaudu: heade tavade kindlakstegemine ja levitamine kasutades ühismeedet, mis käsitleb kroonilisi haigusi ja edendab tervena vananemist kogu eluea jooksul (“Joint Action addressing chronic diseases and promoting healthy ageing across the life cycle”); krooniliste haiguste kaasaegse ja tõhusa varajase ennetamise ja juhtimise edendamine, samuti tervishoiu edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavad investeeringud; mitme kroonilise haiguse samaaegse põdemise käsitlemine, viies teadusuuringud vastavusse rahvatervishoiu vajadustega; käitumisteaduse ja muude distsipliinide teadmiste kasutamine; muude rahvusvaheliste protsessidega kooskõlastamine ja koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega;

i)	tegema koostööd, et hinnata ELi algatusi seoses patsientide pädevuse suurendamisega ning esitama ettepanekuid poliitiliste meetmete võtmiseks, et luua soodsad tingimused ja töötada välja suuniseid patsientide pädevuse suurendamiseks;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

a)	toetama liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist ja üksteiselt õppimist seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusa ja laiema kasutamisega tervishoidu tehtavateks investeeringuteks;

b)	toetama integreeritud hooldust käsitlevaid projekte, pannes eelkõige rõhku patsientide pädevuse suurendamisele ning krooniliste haiguste juhtimisele ja ennetamisele;

c)	toetama liikmesriike, kasutades tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamist;

d)	esitama hinnangu täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kontseptsiooni ja lähenemisviisi kohta 2014. aasta esimeses pooles ning andma kaks korda aastas aru kõnealuse partnerlusega seotud olukorra, saavutatud edu ning järgmiste sammude kohta.

(1) Dok 11487/13.

(2) Dok 6936/13.

(3) Dok 13958/1/REV1.

(4) Dok 6380/13 ADD 7.

21.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 376/7

EELNÕU: EUROOPA E-ÕIGUSKESKKONNA STRATEEGIA (2014–2018)

2013/C 376/06

I. SISSEJUHATUS

E-õiguskeskkonna mitmeaastase tegevuskava (2009–2013) vastuvõtmine oli täiendav edusamm e-õiguskeskkonna arengus. Õiguslike menetluste elektrooniliseks muutmine ja elektrooniliste sidevahendite kasutamine õigusemõistmise kõigi osapoolte vahel on muutunud liikmesriikide kohtusüsteemi tõhusa toimimise oluliseks osaks. Liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid on valmis jätkama Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi ülesehitamist.

Euroopa e-õiguskeskkonna eesmärk on kasutada ja arendada liikmesriikide kohtusüsteemide kasutuses olevaid teabe- ja sidetehnoloogiaid, eelkõige piiriüleste juhtumite puhul, et suurendada õiguskaitse ja õigusteabe kättesaadavust kodanikele, ettevõtjatele ja õigusvaldkonna töötajatele ning lihtsustada koostööd liikmesriikide õigusasutuste vahel. Euroopa e-õiguskeskkonnaga püütakse suurendada õigussüsteemi tulemuslikkust, austades samas põhiõigusi ning liikmesriikide õigussüsteemide sõltumatust ja eripära.

Euroopa e-õiguskeskkonda tuleb eelkõige jätkuvalt arendada edasi kui otsest teenust, mida osutatakse Euroopa kodanikele, kes saavad selle lisaväärtusest kasu, sealhulgas e-õiguskeskkonna portaali kaudu. Tuleks tagada, et Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi kasutajad, sealhulgas kodanikud, saavad e-õiguskeskkonna vahenditest kiirelt praktilist kasu.

4.	Seni saavutatud tulemused, senikogetud piirangud ja tulevikuks seatud eesmärgid nõuavad ulatusliku Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia vastuvõtmist, mis juhib kaasamist ja osalemist strateegilisel tasandil. Uue Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2014–2018) eesmärgiks on tugineda senitehtud tööle.

II. E-ÕIGUSKESKKONNA EUROOPA TASANDIL VÄLJAARENDAMISE KONTEKST

1. Taust

5.	Justiits- ja siseküsimuste nõukogu otsustas 2007. aasta juunis, et tuleks teha tööd eesmärgiga arendada õigusvaldkonnas Euroopa tasandil teabe- ja sidetehnoloogiate kasutamist, eelkõige luues Euroopa portaali, mis soodustaks õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste juhtumite puhul.

Vastusena nõukogule esitas komisjon 2008. aasta juunis teatise e-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamise kohta, (1) mille eesmärk oli edendada e-õiguskeskkonna vahendite väljatöötamist Euroopa tasandil tihedas koostöös liikmesriikidega. Eesmärgiks oli luua koostoime e-õiguskeskkonna valdkonnas Euroopa ja siseriiklikul tasandil tehtavate jõupingutuste vahel ning saavutada Euroopa tasandil mastaabisääst.

Euroopa Ülemkogu tervitas oma 19–20. juuni 2008. aasta kohtumisel algatust „luua järk-järgult 2009. aasta lõpuks ühtne ELi e-õiguskeskkonna portaal”. Sellise portaali eesmärk on luua ühtne mitmekeelne kasutajasõbralik juurdepääsupunkt, mille kaudu on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna kogu süsteem, st Euroopa ja riigisisesed teabesaidid ja/või teenused.

8.	Justiits- ja siseküsimuste nõukogu võttis 2008. aasta novembris vastu Euroopa e-õiguskeskkonna esimese mitmeaastase tegevuskava (2009–2013), mis koostati koostöös komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

9.	Esimese tegevuskava vastuvõtmisel kinnitas nõukogu ka uue tööstruktuuri loomise. Nõukogu e-õiguse töörühm on pärast seda teinud märkimisväärset tööd talle nõukogu poolt antud volituste täitmisel. Esimeses tegevuskavas esitatud eesmärgid on suurel määral saavutatud ja käimas on nendega seotud töö.

10.

Euroopa Parlament on näidanud oma huvi e-õiguskeskkonna valdkonnas tehtava töö vastu. Parlament võttis 18. detsembril 2008 vastu resolutsiooni e-õiguskeskkonna kohta, (2) milles ta muu hulgas märkis, et peaks looma sobiva mehhanismi, tagamaks, et tulevased õigusaktid on koostatud nii, et neid saab kasutada on-line rakendustes. Samuti võttis parlament 22. oktoobril 2013 täiskogu istungil vastu resolutsiooni e-õiguskeskkonna kohta, (3) milles kutsus üles kasutama elektroonilisi rakendusi, edastama dokumente elektroonilisel teel, kasutama videokonverentse ning suurendama kohtu- ja haldusregistrite omavahelist seostamist, et veelgi vähendada kohtu- ja kohtulaadsete menetluste kulusid.

2. Peamised saavutused

11.

E-õiguskeskkonna portaal, mida veebimajutab ja haldab komisjon vastavalt nõukogu suunistele, alustas tegevust 16. juulil 2010. Seejärel on selle veebisaidi järjepidev edasiarendamine liikmesriikide ja komisjoni poolt seisnenud uute funktsioonide (näiteks dünaamilised elektroonilised vormid) ja uue sisu korrapärases lisamises. Euroopa e-õiguskeskkonna portaali eesmärgiks on toimida ühtse juurdepääsupunktina Euroopa kodanikele ja õigusala töötajatele, mis võimaldab neil oma emakeeles saada teavet Euroopa ja siseriiklike menetluste ning õigussüsteemi toimimise kohta.

12.

Erinevad liikmesriigid on e-õiguskeskkonna valdkonnas välja töötanud ja osalenud mitmetes katseprojektides, näiteks liikmesriikide maksejõuetusregistrite omavaheliseks ühendamiseks ja märkimisväärsete tehniliste arenduste sisseviimiseks. Euroopa e-õiguskeskkonna infrastruktuuri arendatakse järkjärguliselt. Oluliseks elemendiks on tehniline ja organisatsiooniline infrastruktuur õigusandmete turvaliseks vahetamiseks kohtute, valitsusasutuste, õigusala töötajate, kodanike ja ettevõtjate vahel projekti e-CODEX raames.

13.

Paljud liikmesriigid on võtnud kasutusele videokonverentsisüsteemid kohtumenetluste kiirendamiseks seeläbi, et lihtsustatakse tunnistajate või poolte ärakuulamist. Praegu tehakse tööd, mille eesmärgiks on inkorporeerida tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ning õigusatlase veebisaidid. Nõukogu on vastu võtnud otsuse, millega luuakse koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga kriminaalasjades.

14.	E-õiguskeskkonda käsitleva hiljutise küsimustiku (4) tulemused näitavad, et see valdkond on pärast Euroopa e-õiguskeskkonna esimese mitmeaastase tegevuskava vastuvõtmist märkimisväärselt edasi arenenud. Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2014–2018) tugineb nendele edusammudele.

15.

E-õiguse valdkonnas on välja töötatud olulised koostisosad õigusallikate kättesaadavuseks ja semantiliseks koostalitusvõimeks. Nõukogu võttis 2009. aastal vastu järeldused Euroopa kohtulahendite tunnuste kohta, et parandada kohtulahendite kättesaadavust ning lihtsustada ühtset viitamist Euroopa ja siseriiklike kohtute tehtud kohtuotsustele. Mitu liikmesriiki on Euroopa kohtulahendite tunnused juba rakendanud. Komisjon ja mitu liikmesriiki valmistavad ette Euroopa kohtulahendite tunnuste otsinguliidese lisamist e-õiguskeskkonna portaali 2014. aasta esimeseks kvartaliks. Ka Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus valmistavad ette Euroopa kohtulahendite tunnuste sisseviimist.

16.

Nõukogu võttis 2011. aastal vastu järeldused Euroopa õigusaktide identifikaatori kohta, millega kehtestas vabatahtliku standardi Euroopa ja siseriiklike õigusaktide tuvastamiseks, märgistamiseks ja elektrooniliseks viitamiseks. Standard on võetud kasutusele portaalis EUR-Lex ning mitu liikmesriiki juurutavad seda praegu.

3. Kooskõla e-valitsuse raamistikuga

17.

Euroopa e-õiguskeskkond peaks püüdma saavutada täiendavat kooskõla e-valitsuse üldise raamistikuga, mida on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni teatises (KOM(2010) 744 lõplik) Euroopa avalike teenuste Euroopa koosvõimestrateegia ja Euroopa koosvõimeraamistiku kohta. Nendes dokumentides nähakse ette, et õiguslikul, organisatsioonilisel, semantilisel ja tehnilisel tasandil koostalitlusvõime suurendamine, mille tulemusena luuakse kestlik ökosüsteem, on ülioluline, et viia maksimumini info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate sotsiaalne ja majanduslik potentsiaal. Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi tuleb edasi arendada kooskõlas kohtusüsteemi sõltumatuse ja võimude lahususe põhimõttega.

III. ÜLDPÕHIMÕTTED

18.	Euroopa e-õiguskeskkonna valdkonnas tehtav töö tugineb järgmistele üldpõhimõtetele:

a) Vabatahtlikkus

19.	Igal liikmesriigil on oma äranägemisel õigus otsustada vabatahtliku osalemise üle Euroopa e-õiguskeskkonna projektides, välja arvatud kui on vastu võetud Euroopa Liidu õigusakt, mis sisaldab nõuet rakendada konkreetne projekt Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi raames.

b) Detsentraliseerimine

20.

Euroopa e-õiguskeskkonna kontseptsiooni aluseks on põhimõte luua Euroopa tasandil detsentraliseeritud süsteem, mis ühendaks omavahel liikmesriikide erinevad sõltumatud ja koostalitlusvõimelised siseriiklikud süsteemid. Detsentraliseerimise aluspõhimõtte kohaselt peab iga liikmesriik tagama liikmesriikide süsteemide omavahelise ühendamise hõlbustamiseks vajaliku e-õiguskeskkonna riigisisese süsteemi tehnilise rakendamise ja haldamise.

21.	ELi tasandil on siiski vajalik teatud tsentraliseerituse tase. Tsentraliseeritust võib samuti ette näha teatud eriolukordade puhul, nt kui tegemist on kulutõhusama lahendusega või kui õigusakt on vastu võetud.

c) Koostalitlusvõime

22.

Detsentraliseeritud süsteemide keskseks elemendiks on koostalitlusvõime, mis võimaldab omavahel ühendada liikmesriikide süsteeme ja vajaduse korral kasutada tsentraliseeritud lahendusi. Tagada tuleks ühilduvus õigussüsteemirakendustes kasutatavate erinevate tehniliste, korralduslike, õiguslike ja semantiliste aspektide vahel, tagades samas liikmesriikide jaoks võimalikult suure paindlikkuse.

d) Euroopa mõõde

23.	Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia on kavandatud hõlmama Euroopa mõõtmega projekte tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguse valdkondades.

24.

Euroopa e-õiguskeskkonna raames väljatöötatud projektidel, eelkõige kõikidel portaali lisatavatel projektidel, peab olema potentsiaal kaasata Euroopa Liidu kõik liikmesriigid ning kõiki liikmesriike tuleks innustada osalema kõikides projektides, misläbi tagatakse nende pikaajaline jätkusuutlikkus ja kulutõhusus. Kõigil projektidel peaks olema potentsiaal anda otsest praktilist kasu eelkõige kodanikele, ettevõtjatele ja/või kohtutele.

25.	Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi arendamisel tuleks samuti võtta arvesse siseriiklikke projekte, mis annavad lisandväärtust Euroopa tasandil.

IV. EUROOPA E-ÕIGUSKESKKONNA EESMÄRGID

a) Juurdepääs õigusalasele teabele

26.	Eesmärk on parandada Euroopa Liidus juurdepääsu õigusalasele teabele. E-õiguskeskkonna portaal etendab selle eesmärgi täitmisel olulist rolli.

b) Juurdepääs õiguskaitsele ja kohtuvälised menetlused piiriüleste juhtumite puhul

27.	Euroopa e-õiguskeskkonna eesmärgiks peaks olema õiguskaitsele juurdepääsu parandamine ning kohtuväliste menetluste kasutamise lihtsustamine, kasutades piiriüleste juhtumite puhul elektroonilist sidet.

28.	Seetõttu on mitmes liikmesriigis vaja jätkata riigi tasandil juba alustatud tööd ja luua tingimused interaktiivsete piiriüleste õigusteenuste osutamiseks Euroopa tasandil.

29.	Kohtumenetluste ja kohtuväliste menetluste elektrooniliseks muutmist tuleks jätkata kooskõlas liikmesriikide vabatahtliku osalemise põhimõttega.

c) Õigusasutuste vaheline suhtlus

30.	Eriti tähtis on liikmesriikide õigusasutuste vahelise elektroonilise side lihtsustamine ja innustamine (nt videokonverentsi või turvalise elektroonilise andmevahetuse kaudu).

31.	Õigusasutuste liikmetele tuleks anda turvaline juurdepääs nende jaoks reserveeritud erinevatele rakendustele; neil peaksid olema diferentseeritud juurdepääsuõigused ning kohaldada tuleks ühtset või koostalitluslikku autentimismeetodit.

V. STRATEEGIA RAKENDAMINE

1. Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

32.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaali tuleb edasi arendada ühtse juurdepääsupunktina. See ei välista teiste kommunikatsioonivahendite kasutamist (nt võrgustikevaheline edastamine).

33.	E-õiguskeskkonna portaal peaks kodanikele, ettevõtjatele ja õigusala töötajatele andma teavet ELi ja tema liikmesriikide õiguse kohta. Lisaks peaks portaal olema vahend, mis annab juurdepääsu muule õigusalasele teabele siseriiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

2. Koostalitlusvõime

34.

Tagada tuleks korralduslik, õiguslik, tehniline ja semantiline koostalitlusvõime. Sel eesmärgil tuleks välja töötada Euroopa e-õiguskeskkonna tehnilised lahendused, mis võimaldavad turvaliselt vahetada andmeid kohtute, riigi ametiasutuste, õigusvaldkonna töötajate, kodanike ja ettevõtjate vahel. Enne uute lahenduste väljatöötamist tuleks arvesse võtta kättesaadavaid avatud tehnilisi standardeid ja juba väljatöötatud lahendusi (nt projektid nagu e-Codex). Liikmesriigid peaksid võtma aktiivse rolli selliste lahenduste väljatöötamisel ja nende osas otsuste tegemisel.

3. Seadusandlikud aspektid

35.

Seadusandlikus protsessis tuleks võtta arvesse vajadust tagada kaasaegse info- ja sidetehnoloogia järjepidev kasutamine ELi uute õigusvaldkonna õigusaktide rakendamisel, sealhulgas kehtivate õigusaktide muutmise ja uuestisõnastamise puhul. Edastamisele kuuluvaid andmeid tuleb kirjeldada üksnes nende sisu, mitte aga visuaalse kujutise alusel. Andmete või dokumentide edastamise moodust tuleb kirjeldada funktsionaalsel ja tehnoloogiliselt neutraalsel viisil.

4. Euroopa õigusalane semantikaveeb

36.	Õigusteabe piiriülest vahetamist ning eelkõige selliste andmete vahetamist, mis seonduvad Euroopa või siseriiklike õigusaktide, kohtupraktika ja juriidiliste mõistete sõnastikega, takistab asjaolu, et puuduvad sellist liiki andmete vahetamise tõhusad moodused.

37.

Seda küsimust on võimalik käsitleda erinevate projektide abil, misläbi parandatakse õigusandmete vahetamist ja semantilist koostalitlusvõimet kogu Euroopas ja ka mujal. Euroopa õigusalase semantikaveebi väljatöötamiseks tuleks tööd jätkata vabatahtlikkuse alusel, et parandada õigusteabe kättesaadavust ja töödeldavust seeläbi, et õigusandmete tuvastamine ja semantika muudetakse koostalitlusvõimeliseks.

5. Registrite omavaheline ühendamine

38.	Edendada tuleks selliste riiklike registrite omavahelist ühendamist, mis sisaldavad õigusvaldkonnas asjakohast teavet. Tuleks tagada vajalikud tehnilised ja õiguslikud eeltingimused, mis muudavad sellise ühendamise võimalikuks.

39.	Käesolevas valdkonnas võetavad meetmed peaksid keskenduma selliste registrite ühendamisele, mis pakuvad huvi kodanikele, ettevõtjatele, õigusvaldkonna töötajatele ja kohtutele.

6. Võrgustikud

40.

E-õiguskeskkonna süsteemiga saab luua tingimused, millega lihtsustatakse erinevate olemasolevate Euroopa tasandi õigusvaldkonna võrgustike toimimist, nagu näiteks tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ning Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades. Sel eesmärgil tuleks täiendavalt analüüsida võimalusi, mida pakuvad Euroopa e-õiguskeskkonna süsteem ja e-õiguskeskkonna portaal, konsulteerides selle käigus asjakohaste asutustega.

7. Koostöö õigusvaldkonna töötajatega ja Euroopa e-õiguskeskkonna muude kasutajatega

41.

Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia rakendamine eeldab kohtuasutuste ja liikmesriikide teiste asjaomaste õigusvaldkonna töötajate osalemist. Seetõttu peaksid need õigusvaldkonna töötajad osalema Euroopa e-õiguskeskkonna alastes aruteludes ja projektides, misläbi tagatakse väljatöötatavate lahenduste vastavus iga sihtrühma tegelikele vajadustele.

42.	Samuti on oluline, et liikmesriikide kohtuasutuste esindajad saaksid anda panuse Euroopa e-õiguskeskkonna alasesse töösse, eelkõige seoses Euroopa e-õiguskeskkonna lahendustega ning seda viisil, mis võimaldab võtta arvesse nende seisukohti ja kasutajavajadusi.

43.	Lisaks on soovitav, et teised õigusvaldkonna töötajad (näiteks advokaadid, notarid, kohtuametnikud ja teised) osaleksid Euroopa e-õiguskeskkonna alastes tulevastes aruteludes, et tagada väljatöötatavate lahenduste vastavus nende tegelikele vajadustele.

44.	Seetõttu tuleks luua koostöömehhanism õigusvaldkonna töötajatega, misläbi tagatakse, et vastastikku huvi pakkuvaid küsimusi võetakse arvesse Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia kontekstis.

45.	Samuti tuleks arvesse võtta avalikkuse esindajate, sealhulgas portaali kasutajate, ning ettevõtjate seisukohti ja tagasisidet.

8. Kirjalik tõlge

46.

Soov tagada Euroopa kodanikele hõlbus juurdepääs Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemile eeldab tõlkimisega seotud pikaajaliste usaldusväärsete ja kulutõhusate meetmete väljatöötamist. E-õiguskeskkonna portaali sisu peaks olema esitatud usaldusväärses tõlkes kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse.

9. Eeskirjad ja õigused e-õiguskeskkonna valdkonnas

47.

Euroopa e-õiguskeskkonna valdkonnas tulevikus toimuvad arengud loovad uusi väljakutseid isikuandmete kaitsmise valdkonnas. Võib prognoosida, et Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia rakendamisega suureneb andmete kogumise ja vahetamise maht. Isikuandmete kaitsmine etendab sellega seoses olulist rolli. E-õiguskeskkonna valdkonnas tulevikus tehtava töö käigus tuleb võtta arvesse eeskirju üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning eeskirju isikuandmete vaba liikumise kohta.

48.

Vajaduse korral tuleks kehtestada eeskirjad teabe omandilise kuuluvuse kohta, et määrata kindlaks vastutus e-õiguskeskkonna portaalis avaldatava teabe sisu eest. Põhimõtteliselt kannab sisuteenuse pakkuja ainuvastutust oma töö eest ning peab järgima intellektuaalomandi õigusi ja kõiki muid kohaldatavaid õigusnorme.

49.	Sarnased eeskirjad tuleks samuti kehtestada selliste elektrooniliste funktsioonide kasutamise kohta, mis võimaldavad teabevahetust, sealhulgas isikuandmete vahetamist liikmesriikide õigusasutuste vahel, ning kohtumenetluses kasutatavate dokumentide elektroonilise esitamise kohta.

50.	Eelkõige sellega seoses kutsutakse komisjoni jätkama analüüsi, mis käsitleb vajadust võtta vastu õigusakti ettepanek e-õiguskeskkonna valdkonnas. Kõnealuse õigusaktiga tuleks määratleda üldine õigusraamistik ning vahendid e-õiguskeskkonna strateegia rakendamiseks Euroopa tasandil.

10. Edendamine

51.	Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia rakendamisel tuleks tähelepanu pöörata kättesaadavate rakenduste edendamisele Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemide kasutajate seas.

11. Rahastamine

52.

Euroopa e-õiguskeskkonna väljatöötamiseks on vajalikud märkimisväärsed finantsressursid. Seetõttu on oluline näha ELi tasandil ette piisav rahastamine, eelkõige et

innustada e-õiguskeskkonna süsteemide asutamist siseriiklikul tasandil, mis sillutab teed käesoleva strateegia raames rakendatavale Euroopa e-õiguskeskkonnale, sealhulgas punktis 30 osutatud meetmeid ja riiklike registrite omavahelist ühendamist; samuti tuleks tähelepanu pöörata selliste projektide nagu e-CODEX ja eSENS tulemuste jätkusuutlikkuse tagamisele;

b)	võimaldada projektide väljatöötamist Euroopa tasandil, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaali toimimiseks, hoolduseks ja edasiarendamiseks;

c)	tagada, et e-õiguskeskkonna portaal on jätkuvalt kättesaadav kõikides liidu ametlikes keeltes.

53.

E-õiguskeskkonna valdkonnas tehtava töö (nii riiklikul kui Euroopa tasandil tehtava töö), sealhulgas tulevase tegevuskava alusel määratletavate ja rakendatavate konkreetsete projektide, rahastamine Euroopa tasandil peab olema tagatud mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ning eelkõige õigusprogrammi (2014–2020) rahastamispaketiga.

54.	Käesoleva strateegia ja seonduva tegevuskava kohaseid e-õiguskeskkonnaga seotud projekte võib rahastada ka muude olemasolevate liidu programmide raames, kui nad vastavad nendes programmides määratletud tingimustele (5).

12. Välissuhted

55.	Liit ja selle liikmesriigid peaksid teostatavuse piires arendama e-õiguskeskkonna vallas koostööd kolmandate riikidega.

56.	Seda võimalikku koostööd tehes tuleb järgida institutsioonilisi eeskirju, mis on kehtestatud Euroopa Liidu tasandil.

13. E-õiguskeskkonna mitmeaastane tegevuskava (2014–2018)

57.

Mitmeaastane tegevuskava tuleks vastu võtta 2014. aasta esimesel poolaastal, et rakendada käesolev strateegia ja anda praktilisi suuniseid järelmeetmete võtmiseks. Tegevuskava peaks sisaldama kõnealusel perioodil kavandatavate projektide loetelu, mille puhul on selgesõnaliselt märgitud osaleda soovijad, praktilise rakendamise meetmed ja esialgne ajakava, mis võimaldab e-õiguse töörühmal (e-õiguskeskkond) ja vajaduse korral asjakohastel sidusrühmadel võtta tegevuskava osas konkreetseid järelmeetmeid. Arvesse võetakse tulemusi, mida andsid eelmine e-õiguskeskkonna mitmeaastane tegevuskava ja seonduv teekaart ning vajaduse korral võetakse uues tegevuskavas nende osas järelmeetmeid.

58.	Töörühm valmistab tegevuskava ette komisjoniga konsulteerides ja teostab vähemalt kord poolaastas järelevalvet selle rakendamise üle, kusjuures tegevuskava tuleb kohandada, kui see on arengute tõttu vajalik.

59.	Vajaduse korral võivad kohtuda konkreetsete projektidega seotud liikmesriikide mitteametlikud rühmad, et teha edusamme kõnealustes töövaldkondades. Nende kohtumiste tulemused tuleks esitada e-õiguse töörühmale (e-õiguskeskkond).

(1) KOM(2008) 329 lõplik.

(2) (2008/2125 (INI)).

(3) (2013/2852 (RSP)).

(4) Vt 15690/1/12 REV 1 EJUSTICE 73 JURINFO 46 JUSTCIV 331 COPEN 244 CONSOM 139 DRS 126 DROIPEN 159.

(5) Komisjonil palutakse esitada ülevaade kõikidest ELi ja riigi tasandi projektide jaoks kättesaadavatest rahastamismehhanismidest, mida oleks võimalik kasutada e-õiguskeskkonna rahastamiseks.

21.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 376/12

Euro vahetuskurss (1)

20. detsember 2013

2013/C 376/07

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3655
JPY	Jaapani jeen	142,66
DKK	Taani kroon	7,4607
GBP	Inglise nael	0,83480
SEK	Rootsi kroon	8,9905
CHF	Šveitsi frank	1,2263
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,4160
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,660
HUF	Ungari forint	298,83
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7022
PLN	Poola zlott	4,1653
RON	Rumeenia leu	4,4780
TRY	Türgi liir	2,8583
AUD	Austraalia dollar	1,5405
CAD	Kanada dollar	1,4600
HKD	Hongkongi dollar	10,5890
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6725
SGD	Singapuri dollar	1,7310
KRW	Korea vonn	1 450,05
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,2900
CNY	Hiina jüaan	8,2889
HRK	Horvaatia kuna	7,6388
IDR	Indoneesia ruupia	16 651,42
MYR	Malaisia ringit	4,4898
PHP	Filipiini peeso	60,830
RUB	Vene rubla	45,0800
THB	Tai baat	44,515
BRL	Brasiilia reaal	3,2489
MXN	Mehhiko peeso	17,8300
INR	India ruupia	84,7160

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

21.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 376/16

Euroala liikmesriikides kasutatavad veoliigid

Artikli 13 lõige 5

Määrus (EL) nr 1214/2011

2013/C 376/14

SULARAHAVEO KOMITEE

Pangatähtede veoks tuleb euroala liikmesriikidel valida vähemalt üks määruses 14, 15, 16, 17 või 18 sätestatud valikuvõimalus.

Müntide veoks tuleb euroala liikmesriikidel valida vähemalt üks määruses 19 või 20 sätestatud valikuvõimalus.

Euroala liikmesriigid peavad kinnitama, et valitud veo kord on võrreldav riigisiseseks sularahaveoks kehtestatud korraga.

Riik

Pangatähtede vedamise kord

Müntide vedamise kord

Kinnitus riigisisese sularahaveoga võrreldavuse kohta

Artiklid 14–18

Artiklid 19–20

Artiklid 16 ja 18

Belgia on otsustanud kohaldada määruse artikli 13 lõikes 4 sätestatud kohustust.

Määruse artikkel 20

Määruse artiklites 16, 18 ja 20 esitatud valikuvõimalused sarnanevad Belgias lubatud sularahaveo korraga.

Artikli 13 lõikes 4 esitatud kohustust kohaldatakse riigisisest sularahvavedu käsitlevate Belgia õigusaktide alusel.

Artikkel 17

Artikkel 19

Jah

a)	Vastavalt kohustusele valida pangatähtede veoks vähemalt üks määruse artiklites 14–18 esitatud meetod, on riiklike õigusaktidega kooskõlas valitud määruse artiklis 17 sätestatud valikuvõimalus.

b)	Müntide veoks on kooskõlas Hispaania õigusega heaks kiidetud määruse artiklis 20 sätestatud valikuvõimalus.

Jah

Artikkel 17

Artikkel 20

Jah

Münte ja pangatähtede trükkimiseks kasutatavat paberit veetakse alljärgnevalt.

Soomustatud sõidukites, kus on vähemalt kolmest inimesest, sh juht, koosnev meeskond, vastavalt artiklile 4.

(Artikkel 4

I –

Soomustatud sõidukid peavad olema kohandatud selliselt, et oleks tagatud meeskonna ning veetava sularaha, juveeltoodete ja väärismetallide turvalisus.

Sõidukis on vähemalt alljärgnev varustus.

Side- ja häiresüsteem, mis on ühendatud sularahavedu teostava äriühingu häirekeskusega. Selleks et tagada teistest liikmesriikidest või Euroopa Majandusühenduse lepingu riikidest soomustatud sularahaveosõidukite heakskiitmine, on sobivad neis liikmesriikides asuvate volitatud või sertifitseeritud organite katsearuanded ja tunnistused, milles osutatakse, et soomustatud sõiduk täidab tehnilised ja reguleerivad tingimused, millega tagatakse käesolevas õigusaktis sätestatuga ja eelmises lõigus mainitud määrusega võrdväärne kaitse tase.

2.	Kaugjälgimissüsteem, mis võimaldab äriühingul määrata igal ajal kindlaks sõiduki asukoha.

3.	Kuulikindlad vestid ja gaasimaskid, mida on iga meeskonna liikme, ning võimaluse korral muude isikute, kelle sõidukis viibimine on põhjendatud, kohta vähemalt üks.

II. –

Sõidukitüübid, soomustatud küljed ja aknad ning muud komponendid, mis suurendavad soomustatud sõidukite turvalisust, eeldavad siseministri eelnevat luba, mille aluseks on (eelkõige vastupidavusega seotud) miinimumnormid, mille minister on kehtestanud määruses, milles määratakse samuti kindlaks loataotluse toimikule lisatavad dokumendid.

Kõik olulised muudatused sõidukite valmistamistingimustes või soomustatud osade, akende ja eelmistes lõikudes mainitud muude komponentide valmistamisel või paigaldamisel eeldavad uute loataotluste esitamist.

Loa võib tühistada, kui käesoleva artikli II punktis esitatud materjalid ei taga enam turvatöötajate või veetava sularaha turvalisust.)

Soomustatud sõidukites, mis vastavad artikli 4 nõuetele ja on varustatud seadmetega, mis tagavad, et veetav sularaha muudetakse artikli 8 lõikes 1 ette nähtud tingimustel kasutamiskõlbmatuks.

(Artikli 8 lõikes 1 sätestatakse tingimused, millele väärisesemete neutraliseerimise seadmed peavad vastama.)

Kui need sõidukid on varustatud vähemalt ühe eelmistes lõikudes osutatud turvaseadmega iga sularaha pealevõtmis- ja kättetoimetamispunkti kohta, peab sõiduki meeskonnas olema vähemalt kaks liiget, sh juht. Artikli 4 II punkti kohaldamine võib sellisel juhul piirduda vaid sõiduki kabiiniga.

Kui sõidukites on vähem turvaseadmeid, kui on pealevõtmis- ja kättetoimetamispunkte, peab meeskonnas olema vähemalt kolm turvatöötajat, sh juht.

Eritunnusteta sõidukites, mille meeskonda kuulub vähemalt kaks turvatöötajat, sh juht, vastavalt artiklites 7 ja 8 esitatud tingimustele, eeldusel, et sularaha on paigutatud turvaseadmetesse, mis võimaldavad muuta selle kasutamiskõlbmatuks, ja et neid seadmeid on vähemalt sama palju kui pealevõtmis- ja kättetoimetamispunkte, või kui seadmed on varustatud kogumissüsteemiga, mida saab avada vaid turvalises asukohas või turvalisel alal.

Teatud riskialadel asuvate sularahaautomaatide täitmiseks tuleb sularaha vedada vastavalt lõikes 1 ette nähtud tingimustele ning meeskonna üks liige peab täitma sularahaautomaadid.

(II	puudutab juveeltooteid ja väärismetalle)

III.

Mündid ja maksuseadustiku artikli 298 sexdecies A tähenduses investeeringukuld veetakse soomustatud sõidukites, mille meeskonda kuulub vähemalt kolm liiget, sh juht, vastavalt artiklile 4.

Erandina eelmisest lõigust tuleb Prantsusmaa keskpanga ühe ja kahe euroste müntide vähemalt 115 000 euro suurused veod korraldada järgmiselt:

1.	soomustatud sõidukites, millel ei ole märgitud sularahavedu teostava äriühingu nime ja mille meeskond koosneb vähemalt kahest relvastatud ja vormirõivastes töötajast, sh juht, vastavalt artikli 8 esimeses kolmes lõigus ette nähtud tingimustele;

või kui veetav koguväärtus ei ületa 500 000 eurot ning kui Prantsusmaa keskpanga, sularahavedu teostavate äriühingute ja politseiametite vastutusalas olevad pealevõtmis- ja kättetoimetamispunktid asuvad turvalistel aladel, siis osaliselt soomustatud sõidukites, millel ei ole märgitud sularahavedu teostava äriühingu nime ja mille meeskond koosneb vähemalt kahest relvastatud ja vormirõivastes töötajast, sh juht, vastavalt artikli 8 esimeses kolmes lõigus ette nähtud tingimustele.

(Artikkel 8. Kõigil eritunnusteta sõidukites, mida kasutatakse artikli 2 lõike I punktis 3 osutatud seadmetesse paigutatud sularaha veoks, või mida kasutatakse juveeltoodete või väärismetallide veoks, on vähemalt järgmine varustus:

1.	side- ja häiresüsteem, mis on ühendatud sularahaveo eest vastutava äriühingu häirekeskusega;

2.	kaugjälgimissüsteem, mis võimaldab sularahavedu teostaval äriühingul määrata igal ajal kindlaks sõiduki asukoht).

Kinnitus:

Pangatähed: artikkel 2 on vastavuses ELi määruse artiklitega 14, 16 ja 17.

Siseriiklikke õigusakte tuleb muuta,

et tagada artikli 2 punkti III vastavus ELi määruse artiklitega 19 ja 20.

Artiklid 15, 16, 17 ja 18

(DM.269/2010)

Artiklid 19 ja 20

(DM.269/2010)

Jah

Artiklid 16 ja 17

(Tingimusel, et seaduseelnõu 6400 ja asjaomane rakendusmäärus võetakse valitsuse esitatud kujul vastu)

Artikkel 20

(Tingimusel, et seaduseelnõu 6400 ja asjaomane rakendusmäärus võetakse valitsuse esitatud kujul vastu)

Jah

Artiklid 17 ja 18

Artikkel 20

Jah

Artiklid 17 ja 18

Artikkel 20

Osutatud valikuvõimalused vastavad osaliselt Portugalis väärisesemetele kehtivatele riiklikele nõuetele, veetava summa suurusega seotud kriteerium on 10 000 eurot või enam (27. märtsi 2008. aasta määrus (Portaria) nr 247/2008, mida on muudetud 3. augusti 2009. aasta määrusega nr 840/2009, ning mis kehtib kuni 16. mai 2013. aasta seaduse nr 34/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud määruse avaldamiseni.

Kõik alla 10 000 euro suurused riigisisesed veod võib teha soomustamata sõidukites.

Heakskiidetud vormiriietuse ja teenistuskaartide kasutamine on kohustuslik (16. mai 2013. aasta seaduse nr 34/2013 artikkel 29).

Kõiki määruse artiklites 14–18 sätestatud tingimusi kohaldatakse vastavalt 23. septembri 2005. aasta seadusele nr 473/2005, mis käsitleb teenuseid eraturvateenuste sektoris ja millega muudetakse teatavaid seadusi (nn eraturvateenuseid käsitlev seadus).

Kõiki määruse artiklites 19 ja 20 sätestatud tingimusi kohaldatakse vastavalt 23. septembri 2005. aasta aktile nr 473/2005, mis käsitleb teenuseid eraturvateenuste sektoris ja millega muudetakse teatavaid akte (nn eraturvateenuseid käsitlev õigusakt).

Osaline vastavus ja erinevused, mis on seotud turvatöötajate ja sularahaveosõidukit saatvate sõidukite arvuga. Otsustav kriteerium on veetav summa 1 660 000 eurot.

Artiklid 17 ja 18 või sularaha ja muude väärisesemete vedu ja kaitset käsitlevate siseriiklike eeskirjade sätted (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 96/05, 16/08, 81/08, 86/09 ja 17/11), artiklid 16–20.

Artikkel 16 (1. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 30 000 eurot).

1.	1. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi kaks relvastatud turvatöötajat.

Vedu toimub muudetud konstruktsiooniga sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	sõiduki sõitjate- ja veoseruum on füüsiliselt eraldatud püsiva ja jäiga seinaga, mis võimaldab kaitstud saadetise edastamist esimesest ruumist teise selle hoidmiseks;

—	akendeta veoseruum;

—	veoseruumi sisse ehitatud lehtmetallist seif, mis võimaldab saadetise asetada veoseruumi sõitjateruumis oleva avause kaudu;

—	häireseade, mis käivitub, kui sõidukisse sisenetakse jõuga;

—	mootori blokeerimissüsteem, mis takistab sõiduki eemaldamist;

—	side- ja valvesüsteem.

Olenemata eelmise lõike kolmandast taandest võib kaitstud saadetist vedada, kui saadetis on tehniliselt kaitstud nii, et see asub muudetud konstruktsiooniga ja eristustähisega kohvris, kotis või mapis, ning mis on valmistatud nii, et selle jõuga avamine on raskendatud ja mis edastab ärandamisel signaali (heli, valgus, suits või tehniline signaal). Saadetist veetakse sõiduki veoseruumis.

4.	Olenemata lõikes 1 sätestatust võib kaitstud saadetise vedu toimuda ühe relvastatud turvatöötaja saatel tingimusel, et kaitstud saadetis on kaitstud sularaha määrimise või hävitamise sertifitseeritud süsteemiga.

5.	Turvatöötajad kannavad kuulikindlaid veste või särke.

Artikkel 17 (2. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 200 000 eurot sõiduki kohta).

1.	2. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi kaks relvastatud turvatöötajat.

Vedu toimub muudetud konstruktsiooniga sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	sõiduki sõitjate- ja veoseruum on füüsiliselt eraldatud püsiva ja jäiga seinaga;

—	akendeta veoseruum;

—	veoseruumis asub sisseehitatud lehtmetallist seif, mis muudab selle puurimise või läbilõikamise raskeks ja mis paikneb sõiduki šassii siseküljel ning võimaldab asetada sularaha veoseruumi sõitjateruumis oleva avause kaudu;

—	häireseade, mis käivitub, kui sõidukisse sisenetakse jõuga;

—	mootori blokeerimissüsteem, mis takistab sõiduki eemaldamist;

—	side- ja valvesüsteem.

Olenemata eelmise lõike kolmandast taandest võib kaitstud saadetist vedada, kui saadetis on tehniliselt kaitstud nii, et see asub muudetud konstruktsiooniga ja eristustähisega kohvris, kotis või mapis, ning mis on valmistatud nii, et selle jõuga avamine on raskendatud ja mis edastab ärandamisel heli, valguse, suitsu või tehnilise signaali. Seda veetakse sõiduki veoseruumis.

4.	Turvatöötajad kannavad kuulikindlaid veste või särke.

Artikkel 17a (3. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 800 000 eurot sõiduki kohta).

1.	3. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi vähemalt kaks relvastatud turvatöötajat.

Vedu toimub kuulikindlas sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	eraldi ruum meeskonna ja veose jaoks;

—	meeskonna ruumi neli kuulikindlat M2/C2-kaitsega külge;

—	kuulikindel veoseruum, millel on täiendava turvalukuga varustatud välisuks;

—	häireseade;

—	sõiduki või mootori kaugjuhitav blokeerimissüsteem, mida saab aktiveerida turvakontrolli keskusest;

—	ust avamata toimiv sidesüsteem (intercom);

—	side- ja valvesüsteem.

3.	Turvatöötajad kannavad kuulikindlaid veste.

Artikkel 18 (4. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 4 000 000 eurot sõiduki kohta).

1.	4. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat.

Vedu toimub kuulikindlas sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	eraldi ruum meeskonna ja veose jaoks;

—	meeskonna ruumi neli kuulikindlat FB 3-kaitsega külge;

—	akendeta veoseruum, millel on täiendava turvalukuga varustatud välisuks;

—	häireseade;

—	kaugjuhitav sõiduki või mootori blokeerimisseade, mida saab aktiveerida turvakontrolli keskusest;

—	ust avamata toimiv sidesüsteem (intercom);

—	side- ja valvesüsteem.

3.	Turvatöötajad kannavad kuulikindlaid veste.

Artikkel 19 (5. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 8 000 000 eurot sõiduki kohta).

1.	5. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat.

Turvatöötajad kannavad vähemalt järgmist kaitsevarustust:

—	kuulikindlad vestid ja

—	turvakiivrid.

Vedu toimub kuulikindlas sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	eraldi ruum veose, juhi ja turvatöötajate jaoks;

—	neli kuulikindlat vähemalt FB 3-kaitsega külge;

—	klaasideta veoseruum, millel on tagauks ja juurdepääs veosele sõitjateruumist;

—	häireseade;

—	ust avamata toimiv sidesüsteem (intercom);

—	videovalvesüsteem sõiduki tagaosas, mida toidab juhi kabiinis asuv mootor;

—	sidesüsteem;

—	valvesüsteem, mis võimaldab saadetist häirimatult jälgida veebis maksimaalselt üheminutiliste vahedega turvakontrolli keskusest ning mis võimaldab teha kindlaks saadetise täpse asukoha igal ajal;

—	kaugjuhitav sõiduki või mootori blokeerimisseade, mida ei saa sõidukist deaktiveerida.

4.	Saadetist saadab sõiduautos kaks relvastatud turvatöötajat. Saatval sõidukil on otseühendus turvakontrolli keskusega.

Artikkel 20 (6. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 8 000 000 eurot sõiduki kohta).

1.	6. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat.

Turvatöötajad kannavad vähemalt järgmist kaitsevarustust:

—	kuulikindlad vestid ja

—	turvakiivrid.

3.	Vedu toimub kuulikindlas sõidukis, millel on eelmise artikli lõikes 3 ette nähtud varustus ja FB 4-kaitse.

4.	Sõidukit peab saatma kõigilt külgedelt vähemalt FB 3-kaitsega kuulikindel sõiduk ja kolm relvastatud turvatöötajat. Saatval sõidukil peab olema otseühendus turvakontrolli keskusega.

Määruse (EL) nr 1214/2011 rakendusmäärus on vastuvõtmisel ja see sisaldab mõningaid erisätteid:

—	välismaised sularahavedu teostavad äriühingud võivad määruses (EL) nr 1214/2011 sätestatud tingimustel toimetada Sloveeniasse ka muus vääringus sularaha kui eurod ja selle hulk võib ületada nimetatud määruses kindlaks määratud 20 %;

—

välismaised sularahavedu teostavad äriühingud võivad määruses (EL) nr 1214/2011 sätestatud tingimustel toimetada Sloveeniasse ka muid kõnealuses määruses nimetamata väärisesemeid, näiteks väärismetalle, vääriskive, kunstiteoseid, kultuuripärandisse kuuluvaid esemeid, väärtuslikke dokumente. Kultuuripärandisse kuuluv ese on ese, mis on liigitatud kultuuripärandisse kuuluvaks nende sätete alusel, mida kohaldatakse kultuuripärandisse kuuluvate esemete loetelu suhtes rahvusliku rikkuse ja muuseumiesemete kaitset ja säilitamist käsitlevate õigusaktide alusel. Kui see ei ole teatavatel asjaoludel võimalik, võib kohaldada sularaha ja muude väärisesemete vedu ja kaitset käsitlevaid siseriiklikke eeskirju (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 96/05, 16/08, 81/08, 86/09 ja 17/11).

Artikkel 20 või sularaha ja muude väärisesemete vedu ja kaitset käsitlevad siseriiklikud eeskirjad (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 96/05, 16/08, 81/08, 86/09 ja 17/11), artiklid 16–20, nagu kirjeldatud pangatähtede puhul.

Osaline vastavus.

Siseriiklikud sätted ja eritingimused vastavalt veetavale väärtusele.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.376.est
Euroopa Liidu Teataja		C 376

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 21. detsember 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 376/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7101 – Brookfield Property/Starwood/Interhotel Portfolio) ( 1 )	1

2013/C 376/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7118 – AXA/Norges Bank/SZ Tower) ( 1 )	1

2013/C 376/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6982 – Altor Fund III/TryghedsGruppen/Elixia/HFN Group) ( 1 )	2

2013/C 376/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7087 – Vitol/Carlyle/Varo) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2013/C 376/05	Nõukogu 9.–10. detsembri 2013. aasta istung (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)	3

2013/C 376/06	Eelnõu: Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2014–2018)	7

	Euroopa Komisjon
2013/C 376/07	Euro vahetuskurss	12

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2013/C 376/08	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	13

2013/C 376/09	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	13

2013/C 376/10	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	14

2013/C 376/11	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	14

2013/C 376/12	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	15

2013/C 376/13	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	15

2013/C 376/14	Euroala liikmesriikides kasutatavad veoliigid – Artikli 13 lõige 5 – Määrus (EL) nr 1214/2011	16

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 376/15	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7133 – Investindustrial/KKR/Resort Holdings) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	24

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	27.11.2013
Kestus	27.11.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Kalavaru või kalavarude rühm	MAC/2A34.
Liik	Makrell (Scomber scombrus)
Piirkond	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–23 ELi veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	75/TQ40

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	25.10.2013
Kestus	25.10.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	RED/51214D.
Liik	Meriahvenad (Sebastes spp.)
Piirkond	V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	76/TQ40

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	2.12.2013
Kestus	2.12.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	GFB/89-
Liik	Lima-niituimluts (Phycis blennoides)
Piirkond	VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	FS79/DSS

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	3.12.2013
Kestus	3.12.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Kalavaru või kalavarude rühm	HER/4AB.
Liik	Heeringas (Clupea Harengus)
Piirkond	IV püügipiirkonna ELi ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	80/TQ40

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	4.12.2013
Kestus	4.12.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	GHL/N3LMNO
Liik	Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
Piirkond	NAFO 3LMNO
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	82/TQ40


	(1) EMPs kohaldatav tekst