20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/1

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE,

2. detsember 2013,

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

2013/C 373/01

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

edaspidi „institutsioonid”,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Käesolev kokkulepe on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 295 kohaselt ning selle eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini ning parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd ning tagada samuti usaldusväärne finantsjuhtimine.

2.	Käesoleva kokkuleppe raames hõlmab eelarvedistsipliin kõiki kulusid. Käesolev kokkuleppe on kõikide institutsioonide jaoks siduv kogu oma kehtivusaja jooksul.

Käesolev kokkulepe ei muuda asjaomaste institutsioonide eelarvepädevust, mis on sätestatud aluslepingutes, nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (1) („finantsraamistiku määrus”), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (2) (edaspidi „finantsmäärus”).

4.	Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide institutsioonide ühisel kokkuleppel.

Käesolev kokkulepe on kolmeosaline:

—	I osa sisaldab täiendavaid sätteid, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistikuga, ja sätet, mis käsitleb erivahendeid, mida finantsraamistik ei hõlma;

—	II osas käsitletakse eelarvemenetluse käigus toimuvat institutsioonidevahelist koostööd;

—	III osa sisaldab liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud sätteid.

6.	Käesolev kokkulepe jõustub 23. detsembril 2013 ning sellega asendatakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3).

I OSA

FINANTSRAAMISTIK JA ERIVAHENDID

A. Finantsraamistikuga seotud sätted

7.	Euroopa Liidu üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja ühenduse omavahendite eri kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave on näitlikuna esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos eelarveprojektile lisatud dokumentidega.

Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud alamrubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus” puhul.

Pärast 2020. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine

2017. aastal kohandab komisjon pärast 2020. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose. Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.

B. Sätted, mis on seotud erivahenditega, mida finantsraamistik ei hõlma

Hädaabireserv

10.

Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele.

Igale komisjoni tehtud reservist ülekande tegemise ettepanekule peab aga eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

Reservist ülekande tegemine toimub kooskõlas finantsmäärusega.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond

11.

Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Kui assigneeringuid on võimalik ümber jaotada selles rubriigis, kus on vajalikud täiendavad kulud, arvestab komisjon seda asjaomase eelarvevahendi kohta vajaliku ettepaneku tegemise käigus vastavalt finantsmäärusele. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu langetab oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

Paindlikkusinstrument

12.

Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulusid eeldava rubriigi piires.

Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus.

Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu langetab oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Kokkulepe saavutatakse iga-aastase eelarvemenetluse raames.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

13.

Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu teeb oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

Ettenägemata kulude varu

14.

Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi. Sellise ettepaneku võib esitada üksnes paranduseelarve või aastaeelarve projekti kohta, mille vastuvõtmiseks on selline ettepanek vajalik. Koos ettepanekuga kasutada ettenägemata kulude varu esitab komisjon ettepaneku olemasoleva eelarve piires vahendite ümberjaotamiseks märkimisväärses ulatuses, kui seda toetavad analüüsi tulemused.

Otsuse kasutada ettenägemata kulude varu teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt samaaegselt liidu paranduseelarve või üldeelarve heakskiitmisega, mille vastuvõtmist ettenägemata kulude varu hõlbustab. Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 314 liidu üldeelarve heakskiitmiseks sätestatud hääletuseeskirjadega.

II OSA

INSTITUTSIOONIDEVAHELISE EELARVEALASE KOOSTÖÖ PARANDAMINE

A. Institutsioonidevaheline koostöömenetlus

15.	Institutsioonidevahelise eelarvealase koostöö üksikasjad on esitatud lisas.

Eelarve läbipaistvus

16.

Komisjon koostab koos liidu üldeelarvega esitatava iga-aastase aruande, kus on esitatud kõik kättesaadavad ja mittekonfidentsiaalsed andmed, mis on seotud

—	liidu varade ja kohustustega, sealhulgas liidu poolt kooskõlas aluslepingutega teostatud laenutehingutest tulenevate varade ja kohustustega;

—	Euroopa Arengufondi, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide, sealhulgas usaldusfondide tulude, kulude, varade ja kohustustega;

—	liikmesriikide kuludega tõhustatud koostöö raames, kui need ei ole kantud liidu üldeelarvesse.

B. Finantssätete inkorporeerimine seadusandlikesse aktidesse

17.

Igas seadusandliku tavamenetluse käigus vastu võetud ja mitmeaastasi programme käsitlevas seadusandlikus aktis sisaldub säte, mille kohaselt seadusandja määrab kindlaks sellise programmi rahastamispaketi.

Nimetatud lähtesumma on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu ja eelarveprojekti koostamisel ka komisjon kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 10 % kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades sõnaselgelt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellistest asjaoludest tingitud summa suurenemine jääb allapoole asjaomase rubriigi puhul kehtivat ülemmäära, ilma et see piiraks finantsraamistiku määruses nimetatud ja käesoleva kokkuleppega ettenähtud vahendite kasutamist.

Käesolevat punkti ei kohaldata seadusandliku tavamenetluse raames eraldatud ühtekuuluvuseesmärgiliste ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute suhtes, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav lähtesumma, ning finantsraamistiku määruse artiklis 16 osutatud suuremahuliste projektide suhtes.

18.

Mitmeaastasi programme käsitlevad seadusandlikud aktid, mida ei võeta vastu seadusandliku tavamenetluse raames, ei sisalda „vajalikuks peetavat summat”.

Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seda summat seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvepädevust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus. Sellekohane säte lisatakse kõikidesse seadusandlikesse aktidesse, mis sisaldavad sellist lähtesummat.

Kui kõnealuses lähtesummas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis (4) sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitatakse seda lähtesummana käesoleva kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

C. Kalanduskokkulepetega seotud kulud

19.

Kalanduskokkulepetega seotud kulude suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju.

Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele.

Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik menetlused viiakse läbi võimalikult kiiresti.

Pärast asjaomase eelarveaasta 1. jaanuari kehtima hakkavate uute kalanduskokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate kalanduskokkulepete uuendamiseks eelarves sätestatud summad paigutatakse reservi.

Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe, mida on vaja arvamuste vahetamiseks olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle; arvamuste vahetamine toimub kolmepoolse menetlusena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku sobivate meetmete kohta.

Kord kvartalis esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjalikud andmed kehtivate kalanduskokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.

20.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi volitusi kalanduskokkulepete valdkonnas ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe (5) punktidega 25 ja 26, võivad Euroopa Parlamendi esindajad osaleda vaatlejatena kahe- või mitmepoolsetel konverentsidel, kus peetakse läbirääkimisi rahvusvaheliste kalanduskokkulepete üle.

21.	Ilma et see mõjutaks kalanduskokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste suhtes kohaldatavat asjakohast menetlust, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu saavutama eelarvealase koostöö raames õigeaegse kokkuleppe kalanduskokkulepete piisava rahastamise küsimuses.

D. Põllumajandussektori kriisireserviga seotud kulud

22.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) (6) artiklis 25 sätestatud assigneeringud põllumajandussektori kriisireservi jaoks kantakse otse liidu üldeelarvesse. Kõik reservi summad, mida kriisimeetmete rahastamiseks ei kasutatud, kantakse tagasi otsetoetustesse.

16. oktoobri ja eelarveaasta lõpu vahel asetleidvate kriiside meetmetega seotud kulutusi võib katta järgmise eelarveaasta reservist kooskõlas kolmandas lõigus sätestatud nõuetega.

Kui komisjon peab vajalikuks reservi kasutada, esitab ta kooskõlas asjaomase seadusandliku aktiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ülekande tegemiseks sellest reservist eelarveridadele, mis on mõeldud nende meetmete rahastamiseks, mida ta vajalikuks peab. Igale komisjoni tehtud reservist ülekande tegemise ettepanekule eelneb assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.

Reservist tehakse ülekandeid kookõlas finantsmäärusega.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

E. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamine

23.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (edaspidi „ÜVJP”) tegevuskulude üldsumma kantakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki pealkirja „ÜVJP” all. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) poolt tehtavatest prognoosidest, ning see sisaldab piisava varu ettenägematuteks meetmeteks. Reservi ei saa vahendeid kanda.

24.

ÜVJP kulude puhul, mis kantakse liidu üldeelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 41 kohaselt, püüavad institutsioonid lähtuda komisjoni koostatud eelarveprojektist ja jõuda lepituskomitees igal aastal kokkuleppele liidu üldeelarvesse kantavate talituskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud käesoleva punkti neljandas lõigus. Kui kokkuleppele ei jõuta, kannavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või siis eelarveprojektis esitatud summa, juhul kui viimasena nimetatud summa on väiksem.

ÜVJPga seotud talituskulude üldsumma jaotatakse ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud neljandas lõigus. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud õigusakte, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata õigusakte ja kõiki tulevasi ehk ettenägemata õigusakte, mis nõukogu võtab vastu asjaomasel eelarveaastal.

Kuna komisjonil on õigus assigneeringuid finantsmääruse kohaselt ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, siis tagatakse sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ette nähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning finantsraamistiku määruse artiklis 3 ja käesoleva kokkuleppe punktis 10 esitatut arvesse võttes küsimuse kiirkorras lahendada.

ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kantakse, olla järgmised:

—	finantsmääruse artikli 49 lõike 1 punktis g nimetatud suuremad missioonid;

—	kriisiohjeoperatsioonid, konfliktide ärahoidmine ja lahendamine ning rahu- ja julgeolekuprotsesside stabiliseerimine ning nende järelevalve ja elluviimine;

—	tuumarelva leviku tõkestamine ja desarmeerimine;

—	erakorralised meetmed;

—	ettevalmistavad ja järelmeetmed;

—	Euroopa Liidu eriesindajad.

25.

Igal aastal peab kõrge esindaja Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku suunatud dokumendi üle, mis esitatakse asjaomase aasta 15. juuniks ja kus määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju liidu üldeelarvele ja hinnang aastal n-1 käivitatud meetmetele ning hinnang ÜVJP kooskõlale ja täiendavusele võrreldes liidu teiste välisrahastamisvahenditega. Lisaks peab kõrge esindaja hoidma Euroopa Parlamenti regulaarselt toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid nõupidamiskohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt lepituskomitees. Osalemise nimetatud kohtumistel otsustavad vastavalt Euroopa Parlament ja nõukogu, võttes arvesse asjaomaste kohtumiste eesmärki ja vahetatava teabe laadi.

Neile kohtumistele kutsutakse osalema ka komisjon.

Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulud, saadab kõrge esindaja viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva hiljem Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), milles käsitletakse eelkõige neid kulusid, mis on seotud ajakava, kaasatavate töötajate, ruumide ja muu taristu kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ning turvameetmetega.

Kord kvartalis annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja järelejäänud eelarveaastat käsitlevate finantsprognooside kohta.

F. Institutsioonide osalemine arengupoliitikas ja Euroopa Arengufondis

26.

Komisjon peab Euroopa Parlamendiga mitteametlikku dialoogi arengupoliitika küsimuste üle sõltumata selle rahastamise allikast. Euroopa Parlamendi järelevalveõigus Euroopa Arengufondi üle viiakse vabatahtlikult vastavalt mitte-ametliku dialoogi käigus kokku lepitud üksikasjalikule korrale kooskõlla liidu üldeelarve järelevalveõigusega, eelkõige seoses arengukoostöö vahendiga.

Euroopa Parlament ja nõukogu märgivad, et komisjon kavatseb muu hulgas arengupoliitika demokraatliku analüüsi tõhustamise eesmärgil teha ettepaneku Euroopa Arengufondi lisamiseks liidu üldeelarvesse alates 2021. aastast.

G. Institutsioonide koostöö halduskulusid käsitlevas eelarvemenetluses

27.

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse lisas sätestatud rubriigi 5 ülemmäärast tulenevad kokkuhoitavad summad jagatakse proportsionaalselt kõikide institutsioonide vahel ning teiste liidu organite vahel, tuginedes nende vastavale osale halduseelarvetes.

Iga institutsioon, organ ja amet peab iga-aastase eelarvemenetluse raames esitama kulude eelarvestuse, mis on kooskõlas esimeses lõigus osutatud suunistega.

Selleks et neutraliseerida täiendavat jõudluse kasvu, mille annab tööaja pikendamine 40 tunnini nädalas, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et võttes aluseks 1. jaanuaril 2013. aastal kehtiva ametikohtade loetelu loobutakse järk-järgult 5 % personalist (7). Nimetatud vähendamine peaks olema kohaldatav kõigi institutsioonide, organite ja ametite suhtes ning see tuleks ellu viia ajavahemikul 2013–2017. See ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarveõigusi.

III OSA

LIIDU VAHENDITE USALDUSVÄÄRNE FINANTSJUHTIMINE

A. Ühine haldamine

28.

Komisjon tagab, et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale esitatakse nendepoolse taotluse esitamisel mis tahes teavet ja dokumente, mis puudutavad liidu vahendeid, mis on kulutatud rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, omandatud nimetatud organisatsioonidega sõlmitud kontrollikokkulepete kohaselt, mida peetakse vajalikuks Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja pädevuste rakendamiseks ELi toimimise lepingu kohaselt.

Hindamisaruanne

29.	ELi toimimise lepingu artikliga 318 sätestatud hindamisaruandes eristab komisjon strateegiale „Euroopa 2020” keskendatud sisepoliitika välispoliitikast ning kasutab rohkem tulemusnäitajaid, sealhulgas tulemusauditi tulemusi, et hinnata liidu rahandust saavutatud tulemuste alusel.

Finantsplaneerimine

30.

Komisjon esitab kaks korda aastas, esmalt aprillis või mais (koos eelarveprojekti juurde kuuluvate dokumentidega) ja seejärel detsembris või jaanuaris (pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist) täieliku finantsplaneeringu finantsraamistiku rubriikide 1 (v.a rubriik „Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus”), 2 (ainult „Keskkond ja kalandus”), 3 ja 4 kohta. Nimetatud planeering peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ning hõlmama järgmist:

kehtivad õigusaktid, eristades seejuures mitmeaastaseid programme ja iga-aastaseid meetmeid:

—	mitmeaastaste programmide puhul peaks komisjon osutama, millise menetluse alusel need on vastu võetud (seadusandlik tava- või erimenetlus), milline on nende kestus, rahastamispaketi kogusuurus ning kui suur on nende halduskulude osakaal;

—

iga-aastaste meetmete (mis seonduvad katseprojektide, ettevalmistusmeetmete ja ametite tegevusega) ja komisjoni institutsiooniliste õiguste raames rahastatavate meetmete puhul peaks komisjon teatama nende mitmeaastaste kulude esialgse eelarvestuse ja näitama komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8) kindlaksmääratud ülemmäärade suhtes jäävad varud;

b)	menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud: menetluses olevad komisjoni ettepanekute viimased versioonid.

Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga seadusandliku ettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see kajastub aprilli või detsembri finantsplaneeringus. Eelkõige tuleks Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitada järgmisest:

a)	kõik vastuvõetud uued seadusandlikud aktid ja kõik menetletavad seadusandlikud ettepanekud, mis ei ole kajastu aprilli või detsembri finantsplaneeringus (koos asjaomaste summadega);

b)	komisjoni iga-aastases õigusloomeprogrammis ette nähtud õigusaktid märkega selle kohta, kas neil on tõenäoliselt finantsmõju.

Vajaduse korral peaks komisjon viitama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest seadusandlikest ettepanekutest.

B. Ametid ja Euroopa koolid

31.

Enne mis tahes ettepaneku esitamist uue ameti asutamise kohta, peaks komisjon esitama usaldusväärse, täieliku ja objektiivse mõjuhinnangu, võttes muu hulgas arvesse personali ja pädevuste kriitilist massi, kulutõhusust, subsidiaarsust ja proportsionaalsust, mõju liikmesriigi ja liidu tegevusele, ning eelarvemõjusid asjaomasele rubriigile. Tuginedes neile andmetele, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvealase koostöö raames endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele, ilma et see piiraks kavandatud ameti asutamist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist.

Menetlustoimingud on järgmised:

—

esiteks võtab komisjon uue ameti asutamise ettepaneku vastu ja tutvustab seda korrapäraselt esimestel kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis järgnevad asjaomase ettepaneku vastuvõtmisele, ning tutvustab finantsselgitusi, mis esitatakse koos kõnealuse ameti asutamist käsitleva õigusakti eelnõuga ja milles tuuakse välja selle tagajärjed ülejäänud finantsplaneerimise perioodiks;

—	teiseks abistab komisjon seadusandliku protsessi käigus seadusandjat kavandatud muudatusettepanekute finantstagajärgede hindamisel. Selliseid finantstagajärgi tuleks arutada asjaomaste seadusandlusalaste kolmepoolsete läbirääkimiste käigus;

—

kolmandaks esitab komisjon enne seadusandliku menetluse lõppu ajakohastatud finantsaruande, võttes arvesse seadusandjapoolseid võimalikke muudatusi; see finantsaruanne kantakse viimaste seadusandlusalaste kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda ning see kinnitatakse ametlikult seadusandja poolt. Samuti kantakse see järgmiste kolmepoolsete eelarvealaste läbirääkimiste päevakorda, mis esmatähtsatel juhtudel võib toimuda lihtsustatud korras, et saavutada rahastamist käsitlev kokkulepe;

—	neljandaks ja võttes arvesse komisjoni eelarvehinnangut seadusandliku protsessi sisu kohta, kinnitatakse kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepe ühisavalduses. Nimetatud kokkulepe tuleb heaks kiita Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastavalt nende kodukorrale.

Sama menetlust rakendatakse ametit käsitleva õigusakti mis tahes muutmise korral, kui sellega kaasneks mõju kõnealuse ameti ressurssidele.

Kui ameti ülesanded peaksid oluliselt muutuma ilma kõnealuse ameti asutamist käsitlevat õigusakti muutmata, annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet muudetud finantsselgituse teel, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele.

32.	Eelarvemenetluse käigus tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta 19. juulil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta lisatud ühise lähenemisviisi asjakohaseid sätteid.

33.	Kui juhatajate nõukogu näeb ette uue Euroopa kooli loomise, kohaldatakse sarnast menetlust mutatis mutandis selle eelarvemõjude kohta liidu üldeelarvele.

Brüssel, 9. detsembri 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BERNATONIS

Komisjoni nimel

komisjoni liige

J. LEWANDOWSKI

Strasbourg, 10. detsembri 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

(1) Nõukogu 20 detsember 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(4) EÜT C 89, 22.4.1975, lk 1.

(5) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013 määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(7) Nõukogu ja komisjon on juba vähendanud personali 1 % võrra, nagu on märgitud nende 1. jaanuari 2013. aasta ametikohtade loetelus.

(8) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

LISA

Institutsioonidevaheline koostöö eelarvemenetluse ajal

A osa. Eelarvemenetluse ajakava

1.	Institutsioonid lepivad igal aastal kokku pragmaatilise ajakava, tehes seda õigeaegselt enne eelarvemenetluse algust senistele tavadele tuginedes.

B osa. Eelarvemenetluse prioriteedid

2.	Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, peetakse kolmepoolsed läbirääkimised algava eelarveaasta võimalike prioriteetide üle.

C osa. Eelarveprojekti koostamine ja esialgse eelarvestuse ajakohastamine

3.	Teisi institutsioone peale komisjoni kutsutakse üles võtma oma eelarveprojekt vastu enne märtsi lõppu.

Komisjon esitab igal aastal eelarveprojekti, milles on näidatud liidu tegelikud rahastamisvajadused.

Seejuures võtab ta arvesse

a)	liikmesriikide prognoose seoses struktuurifondidega,

b)	assigneeringute kasutamise võimet, püüdes hoida kindlat suhet kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute vahel,

võimalusi algatada uusi tegevussuundi katseprojektide, uute ettevalmistusmeetmete või mõlema kaudu või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastasi meetmeid, olles eelnevalt hinnanud, kas finantsmääruse tähenduses on põhiõigusakti vastuvõtmise eeldused olemas (põhiõigusakti mõiste, põhiõigusakti vajalikkus rakendamisel ja erandite tegemisel),

d)	vajadust tagada, et kõik kulud muutuvad eelmise aastaga võrreldes eelarvedistsipliini nõuete kohaselt.

5.	Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega talituskulude kandmist eelarvesse.

6.	Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mis komisjon on andnud oma eelarveprojektides ja seoses jooksva eelarve täitmisega.

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarveliigenduse jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu lepitusmenetluse käigus kõiki selliseid olulisemaid muudatusi komisjoniga arutama.

Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma korrapäraseid aktiivseid kontakte vastavate läbirääkijate kaudu kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige lepitusperioodi ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil ning peavad vajaduse korral tehnilisi/mitteametlikke kohtumisi lepitusperioodi jooksul koostöös komisjoniga. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.

Kuni lepituskomitee kokkukutsumiseni võib komisjon vajaduse korral muuta eelarveprojekti vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 2, sealhulgas kirjaliku muutmisettepaneku abil, millega ajakohastatakse põllumajanduskulude esialgset eelarvestust. Komisjon esitab ajakohastamist käsitleva teabe võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendile ja nõukogule arutamiseks. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende nõudmisel kõik asjakohased põhjused.

D osa. Lepitusmenetlusele eelnev eelarvemenetlus

10.	Kolmepoolsed läbirääkimised kutsutakse kokku aegsasti enne nõukogus toimuvat lugemist, et institutsioonid saaksid eelarveprojekti arutada.

11.

Et komisjonil oleks piisavalt aega hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kavandatud selliste muudatuste teostatavust, mis loovad uusi ettevalmistusmeetmeid või käivitavad katseprojekte või pikendavad käimasolevate kestust, teavitavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni oma asjaomastest kavatsustest, nii et esimesed arutelud saaksid toimuda juba nimetatud kolmepoolsetel läbirääkimistel.

12.	Kolmepoolsed läbirääkimised võiks kokku kutsuda enne Euroopa Parlamendi täiskogu hääletust.

E osa. Lepitusmenetlus

13.

Kui Euroopa Parlament võtab vastu nõukogu seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekud, võtab nõukogu eesistuja samal täiskogu istungil teadmiseks nimetatud kahe institutsiooni seisukohtade erinevused ja annab Euroopa Parlamendi presidendile oma nõusoleku kutsuda viivitamata kokku lepituskomitee. Kiri lepituskomitee kokkukutsumiseks saadetakse välja hiljemalt selle nädala esimesel tööpäeval, mis järgneb sellele lõppenud parlamendi osaistungjärgule, mil toimus täiskogu hääletus, ning lepitusperiood algab järgmisel päeval. 21-päevane ajavahemik arvutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (1).

14.	Kui nõukogu ei ole nõus kõikide Euroopa Parlamendis hääletatud muudatusettepanekutega, tuleks tal kinnitada oma seisukohta kirjas, mis saadetakse enne lepitusperioodile kavandatud esimest kohtumist. Sellisel juhul jätkab lepituskomitee järgmistes punktides sätestatud tingimustel.

15.

Lepituskomitee eesistujateks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad ühiselt. Lepituskomitee kohtumiste eesistujaks on kordamööda seda korraldavad institutsioonid. Iga institutsioon määrab vastavalt oma kodukorrale kindlaks kohtumisel osalejad ja nende läbirääkimisvolitused. Euroopa Parlament ja nõukogu on esindatud lepituskomitees asjakohasel tasandil, nii et kumbki delegatsioon saab oma institutsioonile poliitilisi kohustusi võtta ning teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

16.	Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 5 teisele lõigule võtab komisjon lepituskomitee kohtumisest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et lähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti.

17.	Kogu lepitusmenetluse vältel toimuvad erineval esindatuse tasemel kolmepoolsed läbirääkimised, et lahendada tekkivaid küsimusi ja valmistada ette lepituskomitees saavutatavat kokkulepet.

18.	Lepituskomitee kohtumised ja kolmepoolsed läbirääkimised toimuvad kordamööda Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides, et jagada võrdselt ruumide, sealhulgas tõlketeenusega seonduvaid kulusid.

19.	Kolm institutsiooni lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku.

20.

Lepituskomiteele tehakse kättesaadavaks tavapärased dokumendid (sisenddokumendid), milles võrreldakse eelarvemenetluse eri etappe (2). Nimetatud dokumendid sisaldavad eelarveridade kaupa esitatud summasid, finantsraamistiku rubriikide kogusummasid ning koonddokumenti summade ja märkustega kõikide tehniliselt avatuks peetavate eelarveridade kohta. Ilma et see piiraks lepituskomitee lõplikku otsust, loetletakse eraldi dokumendis kõik tehniliselt suletuks peetavad eelarveread (3). Kõnealused dokumendid liigitatakse eelarve liigenduste kaupa.

Lepituskomiteele esitatavatele sisenddokumentidele lisatakse veel muud dokumendid, sealhulgas komisjoni kiri nõukogu seisukoha ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute teostatavuse kohta ning mis tahes kirjad teistelt institutsioonidelt nõukogu seisukoha või Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta.

21.

Eesmärgiga jõuda lepitusperioodi lõpuks kokkuleppele, tehakse kolmepoolsetel läbirääkimistel järgmist:

—	määratletakse käsitletavate eelarveküsimustega seotud läbirääkimiste ulatus;

—	kinnitatakse tehniliselt suletuks peetavate eelarveridade loetelu sõltuvalt lõplikust kokkuleppest eelarveaasta kogu eelarve kohta;

—	käsitletakse esimeses taandes väljatoodud küsimusi, et saavutada võimalik kokkulepe, mille lepituskomitee peab heaks kiitma;

—	käsitletakse temaatilisi küsimusi, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa.

Kolmepoolsete läbirääkimiste ajal või vahetult pärast seda tehakse ühiselt esialgsed järeldused ja samal ajal lepitakse kokku järgmise kohtumise päevakord. Sellised järeldused registreerib kolmepoolsed läbirääkimised korraldanud institutsioon ning need loetakse esialgu heakskiidetuks 24 tunni pärast, ilma et see mõjutaks lepituskomitee lõplikku otsust.

22.	Kolmepoolsete läbirääkimiste järeldused ja eelarveridasid sisaldav dokument on lepituskomitee kohtumistel komitee käsutuses koos eelarveridadega, mille võimaliku kinnitamise suhtes on kolmepoolsetel läbirääkimistel jõutud esialgsele kokkuleppele.

23.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu sekretariaadid koostavad komisjoni abiga ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikega 5 ettenähtud ühise teksti. See koosneb kaaskirjast, mis adresseeritakse delegatsioonide esimeeste poolt Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ning mis sisaldab lepituskomitees saavutatud kokkuleppe kuupäeva, ja lisadest, kuhu kuuluvad järgmised osad:

—	kõikide eelarvepunktide arvnäitajad ridade kaupa ja kogusummad mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa;

—	koonddokument arvnäitajatega ja kõiki neid ridasid käsitleva lõpptekstiga, mida on lepitusmenetluse käigus muudetud;

—	loetelu ridadest, mida ei muudetud eelarveprojekti või seda käsitleva nõukogu seisukohaga võrreldes.

Lepituskomitee võib heaks kiita ka eelarvega seotud järeldused ja võimalikud ühisavaldused.

24.

Ühine tekst tõlgitakse Euroopa Parlamendi teenistustes kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse ja esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks neljateistkümne päeva jooksul alates kuupäevast, mis järgneb ühise teksti suhtes mis tahes kokkuleppe saavutamise kuupäevale kooskõlas punktiga 23.

Pärast ühise teksti vastuvõtmist viimistletakse eelarve õiguskeeleliselt, lisades ühise teksti lisad eelarveridadele, mida lepitusmenetluse käigus ei muudetud.

25.

Kolmepoolseid läbirääkimisi või lepituskomitee kohtumist korraldanud institutsioon tagab suulise tõlkimise kõikidesse keeltesse lepituskomitee kohtumiste ajal ja vastavalt vajadusele asjaomastesse keeltesse kolmepoolsete läbirääkimiste ajal.

Kohtumise korraldanud institutsioon tagab koosolekudokumentide paljundamise ja jaotamise.

Kolme institutsiooni teenistused teevad koostööd läbirääkimiste tulemuste kodeerimisel ühise teksti lõpliku toimetamise eesmärgil.

F osa. Paranduseelarved

Üldpõhimõtted

26.

Võttes arvesse seda, et paranduseelarved on sageli seotud spetsiifiliste ja mõnikord kiireloomuliste küsimustega, lepivad institutsioonid kokku järgmistes põhimõtetes, et tagada asjakohane institutsioonidevaheline koostöö paranduseelarvete sujuva ja kiire otsustusprotsessi nimel, püüdes võimaluse korral vältida paranduseelarvetega seotud lepituskohtumiste kokkukutsumist.

27.	Institutsioonid püüavad võimaluse korral paranduseelarvete arvu piirata.

Ajakava

28.	Komisjon teatab eelnevalt Euroopa Parlamendile ja nõukogule paranduseelarvete projektide vastuvõtmise võimalikud kuupäevad, ilma et see mõjutaks lõpliku vastuvõtmise kuupäeva.

29.	Euroopa Parlament ja nõukogu püüavad kumbki vastavalt oma kodukorrale vaadata komisjoni vastuvõetud paranduseelarve projekti läbi varakult pärast selle esitamist.

30.

Kõnealuse menetluse kiirendamiseks tagavad Euroopa Parlament ja nõukogu oma asjaomaste ajakavade võimalikult ulatusliku kooskõlastamise, et menetlusi saaks teostada sidusal ja ühtsel viisil. Seetõttu püüavad nad võimalikult kiiresti kehtestada orienteeruva ajakava paranduseelarve lõpliku vastuvõtmise etappide jaoks.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad arvesse paranduseelarve suhtelist kiireloomulisust ning selle õigeaegse heakskiitmise vajadust, et paranduseelarve rakenduks asjaomasel eelarveaastal.

Koostöö paranduseelarve lugemise ajal

31.

Institutsioonid teevad kogu menetluse jooksul koostööd heas usus, kõrvaldades võimaluse korral takistused, et võtta paranduseelarve vastu menetluse varases etapis.

Vajaduse korral ja kui esineb arvamuste lahknemise võimalus, võib Euroopa Parlament või nõukogu enne kui kumbki võtab paranduseelarve suhtes lõpliku seisukoha või komisjon teha igal ajal ettepaneku korraldada eraldi kolmepoolsed läbirääkimised, et arutada lahkarvamusi ning püüda leida kompromiss.

32.

Kõik komisjoni esitatud paranduseelarvete projektid, mida ei ole veel lõplikult heaks kiidetud, kuuluvad automaatselt iga-aastase eelarvemenetluse käigus korraldatavate kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda. Komisjon esitab paranduseelarvete projektid ja Euroopa Parlament ja nõukogu teatavad oma asjaomased seisukohad võimaluse korral enne kolmepoolseid läbirääkimisi.

33.	Kui kolmepoolsete läbirääkimiste raames saavutatakse kompromiss, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu arvestama kolmepoolsete läbirääkimiste tulemustega paranduseelarve arutamise käigus kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja oma vastava kodukorra kohaselt.

Koostöö pärast paranduseelarve lugemist

34.	Kui Euroopa Parlament kiidab nõukogu seisukoha ilma muudatusettepanekuid esitamata heaks, võetakse paranduseelarve vastu kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

35.

Euroopa Parlament võtab muudatused vastu oma liikmete häälteenamusega, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c. Enne lepituskomitee kohtumist kutsutakse kokku kolmepoolsed läbirääkimised ning

—	kui kolmepoolsete läbirääkimiste käigus saavutatakse kokkulepe ja kui Euroopa Parlament ja nõukogu nõustuvad kolmepoolsete läbirääkimiste tulemustega, lõpetatakse lepitusmenetlus kirjavahetuse teel ilma lepituskomitee kohtumiseta;

—

kui kolmepoolsete läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, tuleb kokku lepituskomitee ja korraldab oma töö vastavalt asjaoludele, võttes eesmärgiks jõuda enne ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 sätestatud 21-päevast tähtaega otsustusprotsessiga võimalikult kaugele. Lepituskomitee võib töö viia lõpule kirjavahetuse teel.

G osa. Täitmata kulukohustused

36.

Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et jälgivad tähelepanelikult täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked.

Selleks, et tagada kõigi rubriikide kohaste maksete hallatav tase ja profiil, kohaldatakse kõigi rubriikide puhul rangelt kulukohustuste vabastamise eeskirju, eelkõige kulukohustuste automaatse vabastamise eeskirju.

Eelarvemenetluse käigus kohtuvad kolm institutsiooni korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel aastatel. See leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste vastava tasandi kohtumiste näol, enne mida esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud prognooside kohta. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kohustustest ajavahemikul 2014–2020, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.

(1) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (ELT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(2) Eri etappide alla kuuluvad: jooksva eelarveaasta eelarve (sealhulgas vastuvõetud paranduseelarved), esialgne eelarveprojekt, nõukogu seisukoht eelarveprojekti kohta, Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud nõukogu seisukoha kohta ja komisjoni esitatud kirjalikud muutmisettepanekud (kui kõik institutsioonid ei ole neid veel täielikult heaks kiitnud).

(3) Tehniliselt suletuks peetav eelarverida on eelarverida, mille suhtes ei esine Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel lahkarvamusi ning mille kohta ei ole esitatud kirjalikke muutmisettepanekuid.

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/12

Komisjoni avaldused (raamprogramm)

2013/C 373/02

KOMISJONI AVALDUS

Euroopa Komisjon teeb raamprogrammi „Horisont 2020” kohta ettepaneku jätkata ELis inimloote tüvirakkude teadusuuringute rahastamise otsustamisel sama eetikaraamistikuga nagu seitsmendas raamprogrammis.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku jätkata selle eetikaraamistikuga sellepärast, et kogemuste varal on välja kujunenud vastutustundlik lähenemisviis kõnealuse paljutõotava teadusvaldkonna jaoks ning et seni on teadusprogramm, milles osaleb teadlasi paljudest väga erinevate normidega riikidest, toiminud rahuldavalt.

Raamprogrammi „Horisont 2020” käsitlevas otsuses jäetakse ühenduse rahastamisest selge sõnaga välja kolm teadusvaldkonda:

—	teadusuuringud, mis on suunatud inimeste paljundamiseesmärgil kloonimisele;

—	teadusuuringud, mis on suunatud inimese genotüübi muutmisele ja mis võivad sellised muutused päritavaks muuta;

—	teadusuuringud, mis on suunatud inimloote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

2.	Kõikides liikmesriikides keelatud teadusuuringuid ei rahastata. Teadusuuringuid ei rahastata liikmesriikides, kus need on keelatud.

3.	Raamprogrammi „Horisont 2020” käsitlev otsus ja eetikaraamistik, millega reguleeritakse inimloote tüvirakkude teadusuuringute rahastamist ühenduse vahenditest, ei sisalda mitte mingisugust hinnangut selliseid teadusuuringuid liikmesriikides reguleerivate õigus- ega eetikaraamistike kohta.

Euroopa Komisjon ei kutsu oma konkursikutsetes selgesõnaliselt üles kasutama inimloote tüvirakke. Nii täiskasvanute kui ka inimloote tüvirakkude kasutamise või kasutamata jätmise üle otsustavad teadlased vastavalt eesmärkidele, mida nad soovivad saavutada. Praktikas on kõige suurem osa tüvirakkude teadusuuringutele eraldatud ühenduse vahenditest suunatud täiskasvanute tüvirakkude kasutamisele. Puudub põhjus, miks see peaks oluliselt muutuma programmis „Horisont 2020”.

5.	Iga projekt, milles on ette nähtud inimloote tüvirakkude kasutamine, peab edukalt läbima teadusliku hindamise, kus sõltumatud teaduseksperdid hindavad selliste tüvirakkude kasutamise vajalikkust püstitatud teaduseesmärkide saavutamiseks.

Sellise hindamise edukalt läbinud taotlustele korraldab Euroopa Komisjon range eetikakontrolli. Seejuures võetakse arvesse põhimõtteid, mida esindavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning asjaomased rahvusvahelised konventsioonid, näiteks 4. aprillil 1997 Oviedos alla kirjutatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ning selle lisaprotokollid ja UNESCO inimgenoomi ning inimõiguste ülddeklaratsioon. Eetikakontrolli üks eesmärk on ka kontrollida, kas esitatud taotlused järgivad nende riikide eeskirju, kus teadusuuringuid läbi viiakse.

7.	Erandjuhul võib eetikakontrolli teha projekti käigus.

Iga projekti, milles on ette nähtud inimloote tüvirakkude kasutamine, peab enne selle algust heaks kiitma asjaomane riiklik või kohalik eetikakomisjon. Järgida tuleb kõiki riiklikke eeskirju ja menetlusi, sealhulgas seoses selliste küsimustega nagu vanemate nõusolek, rahaga ahvatlemise keeld jms. Kontrollitakse seda, kas projektis on viidatud litsentsimis- ja kontrollimeetmetele, mida peavad võtma selle liikmesriigi pädevad ametiasutused, kus projekti teostatakse.

Taotlus, mis läbib edukalt teadusliku hindamise, riikliku või kohaliku eetikakontrolli ja Euroopa Komisjoni eetikakontrolli, esitatakse eraldi kinnitamiseks liikmesriikidele, kes tulevad kokku vastavalt kontrollimenetlusele toimiva komiteena. Inimloote tüvirakkude kasutamist ette nägevaid projekte, mida liikmesriigid ei kinnita, ei rahastata.

10.	Euroopa Komisjon teeb ka edaspidi kättesaadavaks ühenduse vahenditega rahastatud tüviraku-uuringute tulemused kõikidele teadlastele kõikide riikide patsientide kasuks.

11.

Euroopa Komisjon toetab meetmeid ja algatusi, mis soodustavad inimloote tüvirakkude teadusuuringute vastutustundlikku ja eetilist koordineerimist ja ratsionaliseerimist. Eelkõige jätkab komisjon inimloote tüvirakuliinide Euroopa registri toetamist. Selle registri toetamine võimaldab jälgida Euroopas olemas olevaid inimloote tüvirakke, aidata teadlastel neid kõige paremini kasutada ja vältida tarbetut uute tüvirakuliinide loomist.

12.

Euroopa Komisjon jätkab praegust tava ega esita vastavalt kontrollimenetlusele toimivale komiteele kinnitamiseks projektitaotlusi, milles teadusuuringutega hävitatakse inimlooteid, sh tüvirakkude saamiseks. Selle uurimisetapi väljajätmine rahastamisest ei takista ühenduse vahendite eraldamist järgmistele inimloote tüvirakkude kasutamisega seotud etappidele.

Avaldus energeetikavaldkonna kohta

„Komisjon tunnistab olulist rolli, mis tulevikus on sellistel valdkondadel nagu energiatõhusus lõpptarbija seisukohast ja taastuvad energiaallikad, samuti tunnistab ta paremate energiavõrkude ja nende võimalusi maksimaalselt ära kasutavate salvestamislahenduste tähtsust ning vajadust turuleviimist toetavate meetmete järele, et suurendada suutlikkust, parandada juhtimist ja kõrvaldada turutõkked, et võtta kasutusele energiatõhusus- ja taastuvenergiaalaseid lahendusi.

Komisjon püüab tagada, et programmi „Horisont 2020” eelarves energiatemaatikale eraldatud vahenditest vähemalt 85 % kulutatakse mittefossiilsete kütustega seotud aspektidele, sh energiatemaatika kogueelarvest vähemalt 15 % kulutatakse Euroopa aruka energiakasutuse III programmis esitatud taastuvenergia- ja energiatõhususalaste tehnoloogialahenduste turuleviimist toetavate meetmete rahastamiseks. Selle programmi rakendamiseks luuakse konkreetne juhtimisstruktuur. Programm hõlmab ka seniseid meetmeid, mis on võetud säästva energia poliitika rakendamise toetamiseks, suutlikkuse suurendamist ja investeeringuteks eraldatud vahendite paremaks kasutamiseks.

Ülejäänu on ette nähtud selliste fossiilkütusepõhiste tehnoloogialahenduste ja arengusuundade jaoks, mida peetakse oluliseks 2050. aastaks seatud eesmärgi saavutamisel ja säästva energia süsteemile ülemineku toetamisel.

Nende eesmärkide saavutamist hinnatakse ja komisjon annab korrapäraselt aru saavutatud edusammudest.”

Avaldus artikli 6 lõike 5 kohta

„Ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse järgimist, kavatseb komisjon Euroopa Parlamendiga peetava struktureeritud dialoogi raames esitada aastaaruande raamprogrammi „Horisont 2020” II lisa kohase eelarvejagunemise täitmise kohta prioriteetide ja nende prioriteetide erieesmärkide kaupa, sh artikli 6 lõike 5 rakendamise kohta.”

Avaldus artikli 12 kohta

„Taotluse korral esitab komisjon vastuvõetud tööprogrammid Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile.”

Avaldus nn kvaliteedimärgi kohta

„Liidu tasandil sekkumisega tagatakse parimate taotluste valimisel konkurents kogu ELis, tänu millele tõstetakse juhtivate teadusuuringute ja innovatsioonialgatuste tipptaset ja muudetakse need nähtavamaks.

Komisjon leiab, et positiivse hinnangu saanud Euroopa Teadusnõukogu, Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed, koostöömeetmed, VKEde vahendi teine etapp ja koostööprojektitaotlused, mida eelarvepiirangute tõttu ei ole rahastatud, vastavad siiski raamprogrammi „Horisont 2020” tipptasemekriteeriumile.

Osalejate nõusolekul võib seda teavet jagada vastutavate asutustega.

Seepärast teevad komisjonile heameelt kõik algatused selliste projektide rahastamiseks riigi, piirkonna või erasektori vahenditest. Seoses sellega on suutlikkuse suurendamise kaudu tähtis roll ka ühtekuuluvuspoliitikal.”

Avaldus tipptasemel teadmiste levitamise ja osalemise laiendamise kohta

„Uue rubriigi „Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine” kohaselt on komisjonil kohustus töötada välja ja rakendada meetmeid teadusuuringute ja innovatsiooni taseme erinevuste kaotamiseks Euroopas. Nende meetmete jaoks ette nähtud rahalised vahendid ei ole väiksemad kui summa, mis seitsmendas raamprogrammi alusel kulutati nn laialdasemat osalemist soodustavate meetmete peale.

Tipptasemel teadmiste levitamisele ja osalemise laiendamisele eraldatud eelarvest tuleks toetada Euroopa teaduse ja tehnika alast koostööd. Sellist Euroopa teaduse ja tehnika alast koostööd, mis kõnealuse meetme alla ei kuulu, ent mille eelarve peaks olema samas suurusjärgus, tuleks toetada erieesmärgi 6 „Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond” eelarvest.

Enamikku poliitika toetusvahendi ja riiklike kontaktpunktide riikidevaheliste võrgustikega seotud tegevusest tuleks samuti toetada erieesmärgi 6 „Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond” eelarvest.”

Avaldus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ette nähtud rahastamisvahendi kohta

„VKEde toetamine programmi „Horisont 2020” raames on väga suure tähtsusega ja aitab märkimisväärselt kaasa programmi eesmärgi saavutamisele, st soodustab innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomist. Seepärast tagab komisjon, et raamprogrammis „Horisont 2020” pööratakse väga suurt tähelepanu VKEde toetamise temaatikale, eelkõige VKEde rahastamisvahendi kaudu tööprogrammides, suunistes ja kommunikatsioonimeetmetes. Tehakse kõik pingutused selle tagamiseks, et VKEdel oleks võimalik lihtsalt ja kiiresti välja selgitada ja kasutada võimalusi, mis on nende jaoks ette nähtud prioriteedis „Ühiskonnaprobleemid” ja erieesmärgis „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas”.

VKEde rahastamisvahendi rakendamiseks kasutatakse üht keskset juhtimisstruktuuri, mis vastutab projektide hindamise ja juhtimise, sh ühiste IT-süsteemide ja ettevõtlusprotsesside kasutamise eest.

VKEde rahastamisvahend peaks huvi pakkuma nende kõige kõrgemate sihtidega innovatsiooniprojektidele. Seda rakendatakse peamiselt alt-üles-põhimõttel, kasutades nn pidevalt avatud projektikonkurssi, mis on kohandatud VKEde vajadustele, nagu on sätestatud erieesmärgis, mis käsitleb innovatsiooni VKEdes, ning samas võetakse arvesse erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas” prioriteete ja eesmärke ja ühiskonnaprobleeme ning võimaldatakse ühendada pakkumisi ja nimetatud tehnoloogiat nii, et toetatakse alt-üles-lähenemisviisi. Projektikonkursi võib iga kahe aasta tagant läbi vaadata / seda võib uuendada, et võtta arvesse kaheaastasi strateegilisi programme. Vajaduse korral võib lisaks eespool nimetatud projektikonkursile korraldada konkursse konkreetsetel strateegilist huvi pakkuvatel teemadel. Nende projektikonkursside korraldamisel kasutatakse VKEde rahastamisvahendit ja sellekohaseid menetlusi ning ühtset kontaktpunkti taotlejate ning kaasnevate mentori- ja juhendamisteenuste jaoks.”

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/16

Komisjoni avaldused (osalemiseeskirjad)

2013/C 373/03

Avaldus innovatsioonialase kiiralgatuse kohta

„Komisjon kavatseb muuta innovatsioonialase kiiralgatuse teadus- ja innovatsiooniringkondade jaoks nähtavamaks, tõstes nende teadlikkust ja teavitades neid sellest enne katselise projektikonkursi väljakuulutamist 2015. aastal.

Komisjonil ei ole kavas eelnevalt piirata innovatsioonialase kiiralgatuse raames võetavate meetmete kehtivusaega. Taotluse mõju hindamisel võetakse piisavalt arvesse selliseid tegureid nagu ajatundlikkus ja rahvusvaheline konkurents, et tagada paindlikkus vastavalt rakendusuuringute eri valdkondade iseärasustele.

Lisaks raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamise käigus tehtavale süvahindamisele jälgitakse alates innovatsioonialast kiiralgatust käsitleva katselisele projektikonkursi käivitamisest taotluste esitamise, hindamise, valimise ja rahastamise praktilisi aspekte, alustades esimesest tähtajast 2015. aastal.

Katselise projektikonkursi tõhususe tagamiseks ja nõuetekohaseks hindamiseks võib olla vaja toetada sadu projekte.”

Avaldus nn boonuse rakendamiskriteeriumide suuniste kohta

„Komisjon kavatseb välja anda suunised täiendava tasustamise kriteeriumide kohta kohe pärast raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjade vastuvõtmist.”

Avaldus osalemiseeskirjade artikli 42 kohta

„Komisjon kavatseb näidistoetuslepingus kehtestada tulemuste kaitsmise tähtajad lähtuvalt seitsmenda raamprogrammi tähtaegadest.”

Avaldus suurte teadustaristute otseste kulude arvestamise kohta

„Sidusrühmade nõudmiste täitmiseks on komisjon kohustatud selgitama suurte teadustaristute otseste kulude arvestamise küsimust käesolevas deklaratsioonis kirjeldatud viisil.

Raamprogrammis „Horisont 2020” suurte teadustaristute otseste kulude arvestamise kohta esitatud juhiseid kohaldatakse suurte teadustaristute selliste kulude suhtes, mille koguväärtus on teatava toetusesaaja kohta vähemalt 20 miljonit eurot ja mis arvutatakse üksikute teadustaristute varade selliste väljakujunenud väärtuste summana, mis on esitatud asjaomase toetusesaaja viimases suletud bilansis enne toetuslepingu sõlmimise kuupäeva või nagu on kindlaks määratud teadustaristute rendi- või liisingukulude alusel.

Raamprogrammi „Horisont 2020” suurte teadustaristute otseste kulude arvestamise juhiseid ei kohaldata sellest künnisväärtusest väiksemate summade suhtes. Üksikuid kuluartikleid võib esitada otseste toetuskõlblike kuludena vastavalt toetuslepingu kohaldatavatele sätetele.

Üldjuhul on võimalik otseste kuludena deklareerida kõiki kulusid, mis vastavad üldistele toetuskõlblikkuse kriteeriumidele ja on otseselt seotud meetme rakendamisega ning mida seepärast on võimalik sellega otseselt seostada.

Teatava projekti jaoks kasutatava suure teadustaristu puhul on tavapäraselt sellisteks kuludeks kapitaliseeritud kulud ja tegevuskulud.

Kapitaliseeritud kulud on kulud, mis kaasnevad suure teadustaristu loomise ja/või uuendamisega, samuti suure teadustaristu ja selle osade või oluliste lahutamatute komponentide teatavad konkreetsed remondi- ja hoolduskulud.

Tegevuskulud on toetusesaaja kulud, mis on konkreetselt seotud suure teadustaristu käitamisega.

Seevastu on kulusid, mida ei saa tavapäraselt deklareerida otseste kuludena, kuid mida peetakse hüvitatuks kaudsete kulude kindlasummalise rahastamise kaudu, nt haldushoonete ja peakorterite rendi-, liisingu- või amortisatsioonikulud.

Kui kulud on põhjustatud üksnes osaliselt projektiga seotud tegevusest, võib deklareerida üksnes selle osa kuludest, mis otseselt ja mõõdetavalt on projektiga seotud.

Seetõttu peab toetusesaaja mõõtesüsteemiga olema võimalik täpselt kvantifitseerida projekti kulude tegelikku ja tõest väärtust (nt näidates projekti tegelikku tarbimist ja/või kasutamist). See on nii juhul, kui mõõtmistulemus pärineb tarnija arvelt.

Kulude mõõtmine on üldiselt seotud projekti elluviimiseks kulunud ajaga, mis peab vastama teadustaristu kasutamise tegelikele tundidele/päevadele/kuudele. Kasulike töötundide/-päevade/-kuude koguarv peab vastama teadustaristu kasutamise täielikule potentsiaalile (täisvõimsusele). Täisvõimsuse arvutamisel võetakse arvesse mis tahes aega, mil teadustaristut on võimalik kasutada, ent seda ei tehta. Täisvõimsuse arvutamisel võetakse siiski nõuetekohaselt arvesse tegelikke piiranguid, näiteks üksuse lahtiolekuajad, parandus- ja hooldustöödele (sh kalibreerimisele ja katsetamisele) kulutatud aeg.

Kui kulu on otseselt ja mõõdetavalt seostatav teadustaristuga, kuid tehnilistest piirangutest tulenevalt mitte otseselt projektiga, võib kõnealuste kulude mõõtmisel kasutada projekti seisukohast asjakohaseid tegeliku kasutamise ühikuid, mida toetavad täpsed tehnilised kirjeldused ja tegelikud andmed ning mis määratakse kindlaks toetusesaaja analüütilise kuluarvestussüsteemi alusel.

Kulusid ja nende otsest mõõdetavat seostatavust projektiga peavad toetama asjakohased täiendavad dokumendid, mis võimaldavad tagada piisava kontrolljälje.

Toetusesaaja võib tõendada otsest seost ka muude veenvate tõenditega.

Komisjoni talitused soovitavad häid tavasid otsese mõõtmise ja täiendavate dokumentide valdkonnas (nt seoses kapitaliseeritud kuludega: raamatupidamise vahearuanded koos toetusesaaja amortiseerimispõhimõtetega osana tema tavapärastest raamatupidamispõhimõtetest, esitades vara potentsiaalse kasutamise ja majandusliku eluea arvutused ning tõendid selle tegeliku kasutamise kohta projekti raames; seoses tegevuskuludega: konkreetne selgelt märgistatud arve, mis on seotud suure teadustaristuga, lepinguga, projekti kestusega jne).

Suurte teadustaristutega toetusesaaja taotlusel ning kasutada olevaid ressursse ja kulutasuvuspõhimõtet arvesse võttes on komisjon õiguskindluse tagamiseks valmis lihtsalt ja läbipaistvalt eelnevalt hindama toetusesaaja otseste kulude arvestuse metoodikat. Neid eelhindamisi võetakse täielikult arvesse järelauditite tegemisel.

Lisaks moodustab komisjon juhiste kasutamise hindamiseks rühma, mis koosneb asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide esindajatest.

Komisjon kinnitab, et võtab vastu suurte teadustaristute otseste kulude arvestuse juhised kohe pärast seda, kui on vastu võetud raamprogrammi „Horisont 2020” käsitlevad määrused.”

Avaldus artiklite 3 ja 4 kohta

„Komisjonil on kavas lisada toetuslepingusse viited siseriiklikele õigusaktidele seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele ja konfidentsiaalsusega, et saavutada sobiv tasakaal eri huvide vahel.”

Avaldus artikli 28 kohta

(võimalus hüvitada mittetulunduslike juriidiliste isikute innovatsioonimeetmeid 100 % ulatuses)

„Komisjon märgib, et isegi mittetulunduslikud isikud võivad tegelda majandustegevusega, mis on turulähedane ja mille subsideerimine võib moonutada siseturgu. Seetõttu teeb komisjon eelhindamise selle kohta, kas toetuskõlblik tegevus on majanduslikku laadi, kas on tulemuslikult välditud majandustegevuse ristsubsideerimist ja kas toetuskõlbliku majandustegevuse rahastamise määr avaldab siseturu konkurentsile kahjulikku mõju, mida ei tasakaalusta sellise tegevuse kasulik mõju.”

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/18

Komisjoni avaldus eriprogrammi artikli 5 lõike 7 kohta

2013/C 373/04

„Komisjon peab ülimalt kahetsusväärseks, et artiklisse 5 on lisatud lõige 7, millega kehtestatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlus seoses liidu finantsabiga projektidele või nende osadele, mis pärast projektikonkursse valitakse välja raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi artiklis 5 osutatud tööprogrammide alusel. Komisjon tuletab meelde, et ta ei ole teinud ettepanekut lisada see menetlus mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevatesse õigusaktidesse. Eesmärk oli lihtsustada mitmeaastase finantsraamistiku programme ELilt rahalise toetuse saajate jaoks. Tänu toetuse andmise otsuste heakskiitmisele ilma kontrolliga regulatiivmenetluseta kiirendataks toetusesaajate jaoks asjaajamist ja vähendataks aega, mis kulub taotluse esitamisest kuni toetuse määramiseni, ning välditaks tarbetut bürokraatiat ja kulusid. Lisaks tuletab komisjon meelde, et toetuse andmise otsuste tegemine on eelarve täitmise toiming, kuuludes seega komisjoni institutsionaalsesse pädevusse, mistõttu ei tohiks otsuseid vastu võtta komiteemenetlusega.

Samuti leiab komisjon, et selline lisamine ei tohi luua pretsedenti muude rahastamisvahendite jaoks.”

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/19

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.7057 – Suntory/Glaxosmithkline (Ribena & Lucozade Soft Drinks Business))

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 373/05

27. novembril 2013 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M7057 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/19

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.7044 – Blackstone/Cambourne/Goldman Sachs/Rothesay)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 373/06

29. novembril 2013 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M7044 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/20

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/72/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mis käsitlevad teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

2013/C 373/07

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Järgnev teave tehakse teatavaks isikutele, kes on nimetatud nõukogu otsuse 2011/72/ÜVJP (1) lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 101/2011 (2) I lisas, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias.

Nõukogu kavatseb muuta põhjendusi seoses isikutega, kes on nimetatud nõukogu otsuse 2011/72/ÜVJP lisa kannetes ja nõukogu määruse (EL) nr 101/2011 I lisa kannetes, välja arvatud kannetes nr 1, 4, 5, 25 ja 46, järgnevalt:

„Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avalike vahendite kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, ametiseisu kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju, ning avaliku võimu kandja üle oleva võimu kuritarvitamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.”

Nõukogu kavatseb muuta põhjendusi seoses isikuga, kes on nimetatud nõukogu otsuse 2011/72/ÜVJP lisa kandes nr 1 ja nõukogu määruse (EL) nr 101/2011 I lisas, järgnevalt:

„Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses avalike vahendite kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, ametiseisu kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju, ning avaliku võimu kandja üle oleva mõju kuritarvitamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.”

Asjaomased isikud võivad esitada nõukogule 7. jaanuariks 2014 järgmisel aadressil tähelepanekud koos täiendavate dokumentidega:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude perioodilisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2011/72/ÜVJP artikliga 5 ja määruse (EÜ) nr 101/2011 artikli 12 lõikega 4.

(1) ELT L 28, 2.2.2011, lk 62.

(2) ELT L 31, 5.2.2011, lk 1.

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/22

Euro vahetuskurss (1)

19. detsember 2013

2013/C 373/08

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3667
JPY	Jaapani jeen	142,55
DKK	Taani kroon	7,4600
GBP	Inglise nael	0,83490
SEK	Rootsi kroon	8,9539
CHF	Šveitsi frank	1,2261
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,3830
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,657
HUF	Ungari forint	299,38
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7028
PLN	Poola zlott	4,1739
RON	Rumeenia leu	4,4813
TRY	Türgi liir	2,8338
AUD	Austraalia dollar	1,5445
CAD	Kanada dollar	1,4650
HKD	Hongkongi dollar	10,5964
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6715
SGD	Singapuri dollar	1,7313
KRW	Korea vonn	1 449,92
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,1911
CNY	Hiina jüaan	8,3011
HRK	Horvaatia kuna	7,6358
IDR	Indoneesia ruupia	16 525,38
MYR	Malaisia ringit	4,4770
PHP	Filipiini peeso	60,793
RUB	Vene rubla	44,9955
THB	Tai baat	44,370
BRL	Brasiilia reaal	3,2112
MXN	Mehhiko peeso	17,7312
INR	India ruupia	85,2490

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/23

KOMISJONI OTSUS,

12. detsember 2013,

millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu

2013/C 373/09

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsust 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta (1) raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm, eriti selle artikli 6 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Järjepidevuse tagamiseks nõukogu otsuse 2006/972/EÜ (2) kohase tegevuse ja meetmetega, peaks otsuse 2013/743/EL kohaselt asutatav Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi „ERC”) asendama komisjoni otsusega 2007/134/EÜ (3) rajatud Euroopa Teadusnõukogu ja olema selle õigusjärglane.

(2)

Otsuse 2013/743/EL artikli 6 lõikega 2 on ette nähtud, et ERC koosneb sõltumatust teaduslikust nõukogust ja spetsiaalsest rakenduskolleegiumist. Spetsiaalne rakenduskolleegium tuleks luua välise struktuurina täitevasutuse kujul, mis moodustatakse eraldi õigusaktiga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (4).

(3)	Teaduslik nõukogu peaks koosnema komisjoni nimetatud kõige tuntumatest teadlastest, inseneridest ja teaduritest. Teadusliku nõukogu liikmed peaksid olema sõltumatud kõrvalistest huvidest ja tuleks nimetada nii, et oleks tagatud teadusliku nõukogu töö jätkumine.

(4)

Et tagada eriprogrammi õigeaegne rakendamine, on otsusega 2007/134/EÜ loodud ERC sõltumatu teaduslik nõukogu juba võtnud esialgsed seisukohad seoses meetmetega, mis kiidetakse heaks otsuse 2013/743/EL artikli 7 kohaselt. Kõnealuseid esialgsed seisukohad peaks heaks kiitma või tagasi lükkama käesoleva otsusega asutatav teaduslik nõukogu.

(5)	Sätestada tuleks teadusliku nõukogu tegevuse jaoks vajalikud sätted.

(6)	Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse sujuv koostöö teadusliku nõukogu ja ERC spetsiaalse rakenduskolleegiumi vahel.

(7)	Teaduslikul nõukogul peaks olema juurdepääs dokumentidele ja andmetele, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaseks tegevuseks (5).

(8)	Otsusega 2013/743/EL nähakse ette teadusliku nõukogu liikmetele nende täidetavate ülesannete eest tasu maksmine ning selle kohta tuleks kehtestada eeskirjad.

(9)	Otsus 2007/134/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Teadusnõukogu loomine

Käesolevaga asutatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi „ERC”). See asendab komisjoni otsusega 2007/134/EÜ loodud Euroopa Teadusnõukogu ning on selle õigusjärglane.

Artikkel 2

Teadusliku nõukogu liikmed

1. Teaduslik nõukogu koosneb ERC presidendist ning veel 21 ERC liikmest. I lisas loetletud 21 isikut nimetatakse käesolevaga teadusliku nõukogu muudeks liikmeteks, kelle ametiaeg on sätestatud eelnimetatud lisas.

2. Liikmed täidavad oma ülesandeid välistest mõjudest sõltumatult. Nad teavitavad komisjoni aegsasti mis tahes huvide konfliktist, mis võib kahjustada nende erapooletust.

3. Liikmed määratakse kuni nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik üks kord pikendada. Liikme võib ametisse määrata ka maksimaalsest ametiajast lühemaks ajaks, et tagada liikmete selline rotatsioon, kus ametisse astutakse eri ajahetkedel. Liikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või oma ametiaja lõpuni.

4. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon sõltumatu teadusliku nõukogu usaldusväärsuse või selle tegevuse järjepidevuse tagamiseks lõpetada omal algatusel liikme ametiaja.

Artikkel 3

Teadusliku nõukogu tegevus

1. Teaduslik nõukogu võtab vastu oma kodukorra ning konfidentsiaalsust, huvide konflikti ning isikuandmete töötlemist käsitleva toimimisjuhendi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

2. Teaduslik nõukogu tuleb kokku plenaaristungil, kui see on tema tööks vajalik. Plenaaristungite kokkuvõtlikud protokollid avaldatakse ERC veebisaidil.

3. Eesistuja võib otsustada pidada kinniseid koosolekuid kooskõlas teadusliku nõukogu kodukorraga.

4. Teaduslik nõukogu võib moodustada oma liikmetest alalisi komiteesid, töörühmi ja muid teadusliku nõukogu konkreetsete ülesannetega tegelevaid struktuure.

5. Otsusega 2007/134/EÜ loodud teadusliku nõukogu esialgsed seisukohad otsuse 2013/743/EL artikli 7 kohaselt vastu võetavate meetmete kohta kiidab heaks või lükkab tagasi käesoleva otsusega loodud teadusnõukogu vahetult pärast loomist.

Artikkel 4

Euroopa Teadusnõukogu raames tehtav koostöö

Teaduslik nõukogu ja spetsiaalne rakenduskolleegium tagavad ERC tegevuse strateegiliste ja rakenduslike aspektide vahelise kooskõla. ERC president, teadusliku nõukogu eesistuja asetäitjad ning spetsiaalse rakenduskolleegiumi direktor korraldavad tõhusa koostöö tagamiseks korrapäraseid koordineerimiskoosolekuid.

Artikkel 5

Juurdepääs dokumentidele ja andmetele

1. Komisjon ja spetsiaalne rakenduskolleegium pakuvad teaduslikule nõukogule tema tööks vajalikke dokumente, andmeid ja abi ning võimaldavad teaduslikul nõukogul tegutseda iseseisvalt ja sõltumatult kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

2. Sõltumatu teadusliku nõukogu liikmed kasutavad neile lõike 1 kohaselt edastatud dokumente ja andmeid ainult selle konkreetse eesmärgi saavutamiseks või ülesande täitmiseks, milleks juurdepääs anti, ning kohustuvad hoidma kõnealuseid andmeid konfidentsiaalsena.

3. Selleks et vältida andmete ja dokumentide loata avaldamist, neile loata juurdepääsu, nende juhuslikku või ebaseaduslikku hävitamist, kaotsiminekut või muutmist, võtab teadusliku nõukogu andmetele juurdepääsu ja nende töötlemise turvalisuse ning konfidentsiaalsuse tagamiseks asjakohased korralduslikud ja tehnilised meetmed.

4. Teadusliku nõukogu liikmed peavad hoolikalt silmas isikuandmete kogumise, töötlemise ja ladustamise seaduslikkust, nõuetekohasust, asjaomasust, täpsust ja vajalikkust ning eelnimetatud tegevustega seotud ajalisi piiranguid.

5. Kui juurdepääsu dokumentidele ja andmetele või juurdepääsu isikuandmetele ei ole võimalik tagada isikuandmete kaitse, konfidentsiaalsuse, turvalisuse ja avalike huvidega seotud põhjustel, esitavad komisjon ja spetsiaalne rakenduskolleegium teaduslikule nõukogule kirjaliku selgituse kõnealuste põhjuste kohta, samuti kõnealust teemat käsitleva mis tahes teabe, mida õigusaktide sätetest lähtudes peetakse võimalikuks väljastada.

Artikkel 6

Teadusliku nõukogu liikmete (v.a ERC presidendi) tasustamine

Teadusliku nõukogu liikmete (v.a ERC presidendi) täidetavate ülesannete eest makstavaid honorare ning liikmete sõidu- ja elamiskulude hüvitamist käsitlevad eeskirjad on sätestatud II lisas.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/134/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2014.

Brüssel, 12. detsember 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Máire GEOGHEGAN-QUINN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 965.

(2) Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

(3) Komisjoni otsus 2007/134/EÜ, 2. veebruar 2007, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu (ELT L 57, 24.2.2007, lk 14).

(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

I LISA

Teadusliku nõukogu liikmed

Nimi ja asutus	Ametiaja lõpp
Klaus BOCK, Taani Riiklik Teadusuuringute Sihtasutus	31. detsember 2016
Nicholas CANNY, Iirimaa Riiklik Ülikool, Galway	31. detsember 2014
Sierd A.P.L. CLOETINGH, Utrechti Ülikool	31. detsember 2015
Tomasz DIETL, Poola Teaduste Akadeemia	31. detsember 2014
Daniel DOLEV, Jeruusalemma Heebrea Ülikool	31. detsember 2014
Athene DONALD, Cambridge'i Ülikool	31. detsember 2016
Barbara ENSOLI, Istituto Superiore di Sanità, Rooma	31. detsember 2016
Pavel EXNER, Tšehhi Teaduste Akadeemia	31. detsember 2014
Nuria Sebastian GALLES, Pompeu Fabra Ülikool, Barcelona	31. detsember 2016
Reinhard GENZEL, Max Plancki Maavälise Füüsika Instituut	31. detsember 2016
Carl-Henrik HELDIN, Vähiuuringute Ludwigi Instituut, Uppsala	31. detsember 2014
Timothy HUNT, Ühendkuningriigi Vähiuuringute Instituut, South Mimms	31. detsember 2014
Matthias KLEINER, Dortmundi Tehnikaülikool	31. detsember 2016
Éva KONDOROSI, Ungari Teaduste Akadeemia	31. detsember 2016
Mart SAARMA, Helsingi Ülikool	31. detsember 2014
Nils Christian STENSETH, Oslo Ülikool	31. detsember 2017
Martin STOKHOF, Amsterdami Ülikool	31. detsember 2017
Anna TRAMONTANO, Rooma Sapienza Ülikool	31. detsember 2014
Isabelle VERNOS, Genoomi Regulatsiooni Keskus, Barcelona	31. detsember 2014
Reinhilde VEUGELERS, Leuveni Katoliiklik Ülikool	31. detsember 2016
Michel WIEVIORKA, Sotsioloogilise Analüüsi ja Sekkumise Keskus, Pariis	31. detsember 2017

II LISA

Teadusliku nõukogu liikmete (v.a ERC presidendi) tasustamise eeskirjad, millele on osutatud artiklis 6

1.	Teadusliku nõukogu liikmete (v.a ERC presidendi) honorarid ning sõidu- ja elamiskulud, mis on seotud liikmete ülesannete täitmisega, tasub spetsiaalne rakenduskolleegium vastavalt lepingule, mis hõlmab punktides 2–5 sätestatud tingimusi.

2.	Teadusliku nõukogu eesistuja asetäitjatele makstakse 3 500 eurot teadusnõukogu plenaaristungil täieliku osalemise eest või 1 750 eurot mittetäieliku osalemise eest.

3.	Punktis 1 osutatud teadusliku nõukogu muudele liikmetele makstakse 2 000 eurot plenaaristungil täieliku osalemise eest või 1 000 eurot mittetäieliku osalemise eest.

Maksed peab heaks kiitma spetsiaalse rakenduskolleegiumi direktor või tema asetäitja, lähtudes osalejate nimekirjast, mille on kinnitanud ERC president ning spetsiaalse rakenduskolleegiumi direktor või nende asetäitjad. Osalejate nimekirjas peab olema märgitud, kas liige osales tervel koosolekul („täielik osalemine”) või ainult osal koosolekust („mittetäielik osalemine”).

5.	Muude koosolekute kui plenaaristungite puhul kannab spetsiaalne rakenduskolleegium vajaduse korral teadusliku nõukogu liikmete ülesannete täitmiseks vajalikud reisikulud ja elamiskulud vastavalt nende lepingutele ning komisjoni välisekspertide kulude hüvitamise korrale (1).

6.	Tasud ning reisi- ja elamiskulud tuleks kanda otsusega 2013/743/EL loodud eriprogrammi tegevuseelarvest.

(1) Komisjoni otsus K(2007) 5858.

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/27

KONKURSIKUTSE – EACEA 24/13

Haridusalase koostöö programm arenenud tööstusriikide vahel

Koostöö kõrg- ja kutsehariduse valdkonnas Euroopa Liidu ja Austraalia, Euroopa Liidu ja Jaapani, ning Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahel

Konkursikutse 2013 – Ühised liikuvusprojektid (JMP) ja ühised kraadiõppeprojektid (JDP)

2013/C 373/10

1. Eesmärgid ja kirjeldus

Üldine eesmärk on edendada ELi liikmesriikide ning partnerriikide rahvaste vahelist vastastikust mõistmist, sealhulgas üksteise keelte, kultuuride ja asutuste põhjalikumat tundmist, ning tõsta ELi ja partnerriikide kõrgharidus- ja kutseõppeasutuste tasakaalustatud partnerluse kaudu kõrg- ja kutsehariduse kvaliteeti.

2. Abikõlblikud taotlejad

Konkursikutse raames võivad taotlusi esitada kõrgharidusasutuste ja/või keskharidusjärgse kutsehariduse ja -koolitusasutuste konsortsiumid.

Abikõlblikud taotlejad peavad olema ühest partnerriigist ja ühest Euroopa Liidu 28 liikmesriigist.

3. Abikõlblikud meetmed

Konkursikutse hõlmab kaht liiki meetmeid: ühiseid liikuvusprojekte ja ühiseid kraadiõppeprojekte.

Ühise liikuvusprojekti (JMP) raames toetatakse Euroopa Liidu ja partnerriigi keskharidusjärgse kutsehariduse ja -koolitusasutuste või kõrgharidusasutuste konsortsiume ühiste õppe- ja koolitusprogrammide korraldamisel ning üliõpilaste ja haridustöötajate liikuvuse rakendamisel. Toetus hõlmab kindlasummalist haldustegevuse toetamise abiraha, toetusi üliõpilastele ning akadeemilistele ja haldustöötajatele. Ühist liikuvusprojekti taotlevasse konsortsiumisse peab kuuluma vähemalt 2 keskharidusjärgse kutsehariduse või kõrgharidusasutust ELi 2 erinevast liikmesriigist ning vähemalt 2 sellist asutust partnerriigist. Ühise liikuvusprojekti maksimaalne kestus on 36 kuud. Erilist tähelepanu pööratakse projektidele, mis hõlmavad praktikakohtade pakkumist ja töölesuunamisi.

Ühise kraadiõppeprojekti (JDP) raames toetatakse topelt- või ühise teaduskraadi programmide väljatöötamise ja rakendamise projekte. Toetus hõlmab kindlasummalist arendus- ja haldustegevuse toetamise abiraha, toetusi üliõpilastele ning akadeemilistele ja haldustöötajatele. Ühist kraadiõppeprojekti taotlevasse konsortsiumisse peab kuuluma vähemalt 2 kõrgharidusasutust ELi 2 erinevast liikmesriigist ning vähemalt 2 sellist asutust partnerriigist. Ühise kraadiõppeprojekti maksimaalne kestus on 48 kuud. Ühistele kraadiõppeprojektide taotlustele pööratakse erilist tähelepanu.

Tegevuste kavandatud algus on oktoobris 2014.

4. Toetuse andmise kriteeriumid

Kavandatava projekti olulisus Euroopa Liidu ja partnerriikide suhete jaoks ning panus kvaliteeti ja tippteadmistesse (20 %) määratakse kindlaks järgmise põhjal:

a)	taotluse seos konkursi eesmärkidega ning olulisus Euroopa Liidu ja partnerriigi suhete jaoks;

b)	projekti panus hariduse kvaliteeti, tippteadmistesse ja uuenduslikkusesse oma valdkonnas.

Projekti rakendamise kvaliteedi (80 %) üle otsustatakse järgmise põhjal:

c)	partnerluse haldamine ja partneritevaheline koostöö;

d)	üliõpilaste liikuvusprogramm;

e)	ainepunktide ülekandmise ja tunnustamise kord;

f)	välisüliõpilaste ja -töötajate võõrustamine, üliõpilaste teenused, keeleline ja kultuuriline ettevalmistamine;

g)	haridustöötajate liikuvusprogramm;

h)	hindamiskava;

i)	teabe levitamise kava;

j)	jätkusuutlikkuse kava.

5. Eelarve

ELi eelarvest on eraldatud ligikaudu 2,2 miljonit eurot. Partnerriigid tagavad samaväärse rahastamise vastavalt oma kehtivale korrale (1).

Euroopa Liidu poolse rahastamise maksimumsumma on 350 000 eurot nelja-aastase ühise kraadiõppeprojekti korral, mis hõlmab 2 või enamat ELi haridusasutust, 190 000 eurot kolmeaastase ühise liikuvusprojekti korral, mis hõlmab kahte ELi haridusasutust, või 197 500 eurot kolmeaastase ühise liikuvusprojekti korral, mis hõlmab kolme või enamat ELi haridusasutust.

6. Tähtpäev

Taotlused tuleb saata nii Euroopa Liidule kui ka partnerriikide rakendusasutustele Austraalias (Australian Government — Department of Education), Jaapanis (Japan Student Services Organisation — JASSO) ja Korea Vabariigis (National Research Foundation of Korea — NRF).

Euroopa Liidu juhtasutuse nimel esitatavad taotlused tuleb saata Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele hiljemalt 15. maiks 2014. Sellest hilisema postitempliga taotlusi arvesse ei võeta. Taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:

The Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

EU-ICI ECP Call for proposals 24/13

BOUR 02/17

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Euroopa Liidu juhtasutuse nimel esitatav ELi taotlus tuleb esitada nõuetekohasel, kõiki nõutavaid andmeid sisaldaval vormil, mis on kuupäevastatud ja millele on alla kirjutanud toetust taotleva organisatsiooni nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtma volitatud isik.

Austraalia taotlused ja lisadokumendid tuleb saata tähitud kirjaga järgmisel aadressil:

The Director, Strategic Policy, Europe & Americas

International and Infrastructure Group

Department Education

GPO Box 9880

Canberra ACT 2601

AUSTRALIA

Jaapani taotlused ja lisadokumendid tuleb saata tähitud kirjaga järgmisel aadressil:

Tetsuya Yamamoto

Director

Student Exchange Support Division

Student Exchange Department

Japan Student Services Organisation (JASSO)

2-2-1 Aomi, Koto-ku

Tokyo 135-8630

JAPAN

Korea taotlused: https://ernd.nrf.re.kr/index.do

7. Lisateave

Üksikasjalikud taotlemisjuhised ja taotlusvormid on veebiaadressil

http://eacea.ec.europa.eu/bilateral_cooperation/eu_ici_ecp/index_en.php

Taotlused tuleb esitada ettenähtud vormil ja need peavad sisaldama kõiki nõutud lisasid ning andmeid.

(1) Ühisprojektide rahastamine sõltub vajalike eelarvevahendite olemasolust asjaomases partnerriigis.

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/30

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta

2013/C 373/11

Kuna pärast meetmete eelseisva aegumise (1) teate avaldamist ei ole komisjon saanud ühtegi nõuetekohaselt põhjendatud läbivaatamistaotlust, teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastane meede kaotab lähiajal kehtivuse.

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõikega 2.

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/-riigid	Meetmed	Viide	Kehtivusaja lõpp (3)
Sünteetilisest kiust köied	India	Dumpinguvastane tollimaks	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1242/2010 (ELT L 338, 22.12.2010, lk 10)	23.12.2013

(1) ELT C 85, 23.3.2013, lk 14.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(3) Meede aegub veerus nimetatud kuupäeval keskööl.

20.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 373/31

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.7078 – Santander Customer Finance/El Corte Inglés/Financier El Corte Inglés)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 373/12

13. detsembril 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames gruppi Santander Group kuuluv ettevõtja Santander Customer Finance SA („SCF”, Hispaania) ja ettevõtja El Corte Inglés SA („ECI”, Hispaania) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Financiera El Corte Inglés E.F.C., SA („FECI”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	SCF: krediiditegevusega (kaartide väljastamine ja laenude andmine) seotud teenuste pakkumine klientidele müügipunktides (edasimüüjate ja jaemüügipunktide kaudu) ning otseselt klientidele EMPs;

—	ECI: jaemüük Hispaania ja Portugali kaubamajades;

—	FECI: spetsialiseeritud krediidiasutus, mis pakub klientidele eraisiku laene ning jaemüüja kaubamärgiga kaartide kaudu rahastamist kaupade ja teenuste ostmiseks ECI grupi müügipaikades ja teatavates jaemüügikohtades.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7078 – Santander Customer Finance/El Corte Inglés/Financier El Corte Inglés):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.373.est
Euroopa Liidu Teataja		C 373

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 20. detsember 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED
	Euroopa Parlament Nõukogu Euroopa Komisjon
2013/C 373/01	Institutsioonidevaheline kokkulepe, 2. detsember 2013, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta	1

	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 373/02	Komisjoni avaldused (raamprogramm)	12

2013/C 373/03	Komisjoni avaldused (osalemiseeskirjad)	16

2013/C 373/04	Komisjoni avaldus eriprogrammi artikli 5 lõike 7 kohta	18

2013/C 373/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7057 – Suntory/Glaxosmithkline (Ribena & Lucozade Soft Drinks Business)) ( 1 )	19

2013/C 373/06	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7044 – Blackstone/Cambourne/Goldman Sachs/Rothesay) ( 1 )	19

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2013/C 373/07	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/72/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mis käsitlevad teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias	20

	Euroopa Komisjon
2013/C 373/08	Euro vahetuskurss	22

2013/C 373/09	Komisjoni otsus, 12. detsember 2013, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu	23

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 373/10	Konkursikutse – EACEA 24/13 – Haridusalase koostöö programm arenenud tööstusriikide vahel – Koostöö kõrg- ja kutsehariduse valdkonnas Euroopa Liidu ja Austraalia, Euroopa Liidu ja Jaapani, ning Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahel – Konkursikutse 2013 – Ühised liikuvusprojektid (JMP) ja ühised kraadiõppeprojektid (JDP)	27

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 373/11	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta	30

2013/C 373/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7078 – Santander Customer Finance/El Corte Inglés/Financier El Corte Inglés) ( 1 )	31