13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/1

ARUANNE

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/01

SISSEJUHATUS

Ljubljanas asuv Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „amet” või „ACER”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (1). Ameti peamised ülesanded on aidata liikmesriikide reguleerivatel asutustel täita liidu tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriigi tasandil täidavad, ning vajaduse korral kooskõlastada nende tegevust. Energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega (2) on ametile (ning liikmesriikide reguleerivatele asutustele) antud täiendavaid kohustusi, mis puudutavad Euroopa energia hulgimüügituru järelevalvet (3).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (6) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

Amet maksis töötajatele, kelle lapsed õppisid alg- või keskkoolis, peale personalieeskirjades ette nähtud õppetoetustele veel lisatoetusi (9), et katta suuremad koolikulud. Aastal 2012 maksti lisatoetusi ligi 23 000 euro ulatuses. Personalieeskirjades ei ole lisatoetusi ette nähtud ja nende maksmine ei ole seetõttu eeskirjadega kooskõlas.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Amet kandis järgmisesse eelarveaastasse üle II jaotise (ACERi hoone ja sellega seotud kulud) kulukohustustega seotud assigneeringutest 1,7 miljonit eurot, mis moodustas 81 % kogu II jaotise kulukohustustega seotud assigneeringutest. Need ülekandmised on seotud peamiselt energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamisega, mis on praegu pooleli. Kuna määruse rakendamine on seotud ameti põhitegevusega, siis oleks tulnud seda rahastada III jaotisest.

13.	Amet tegi 2012. aastal eelarves 20 ümberpaigutust 1 miljoni euro ulatuses, muutes 43 eelarverida. See osutab puudustele eelarve kavandamises.

MUUD KOMMENTAARID

14.	Ametil oli aasta lõpus 4,2 miljonit eurot, sealhulgas 2011. aasta eelarve 1,6 miljoni euro suurune ülejääk, mille põhjustas 2011. aasta liiga suur rahastamisnõue, ja mis maksti komisjonile tagasi 2013. aasta jaanuaris. See ei vasta rahavoogude range juhtimise põhimõttele.

15.

Auditeeritud värbamismenetlustes esines puudusi seoses läbipaistvuse ja kandidaatide võrdse kohtlemisega – kirjalike katsete ja vestluste küsimused ei olnud enne taotluste läbivaatamist paika pandud. Kirjalikele katsetele ja vestlustele pääsemise ning samuti reservnimekirja kandmise tingimused ei olnud piisavalt täpsed ning meetmed kandidaatide anonüümsuse tagamiseks kirjalikel katsetel ei olnud asjakohased.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus nr 1227/2011 (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1), mis annab energia hulgimüügiturgudel toimuva kauplemise järelevalvega seotud olulised ülesanded ametile.

(3) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(8) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(9) VII lisa artiklis 3 sätestatakse kahekordne toetus, st 2 × 252,81 eurot = 505,62 eurot.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Kasutamata assigneeringute ja eelarveülekannete kõrge määr ning maksete madal osakaal kulukohustustest osutab puudustele eelarve planeerimises ja on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Pooleli
2011	Amet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Näiteks ei olnud vaba ametikoha kohta avaldatud teadetes esitatud reservnimekirja pandavate kandidaatide maksimaalset arvu ning puudus viide kaebuse esitamise võimaluse kohta. Lisaks ei olnud kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning nende hindamiskriteeriumid paika pandud enne taotluste läbivaatamist.	Pooleli
2011	2011. aastal maksis amet 10 839 eurot päevara lähetatud ekspertidele, kes olid ameti asukohamaa kodanikud. Makse on vastuolus ameti haldusnõukogu poolt vastu võetud riiklike ekspertide lähetamise eeskirjadega, mille kohaselt võib päevaraha maksta vaid ajutistele teenistujatele, kes ei ole ameti asukohamaa kodanikud.	Lõpetatud

II LISA

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (Ljubljana)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 (EÜ asutamislepingu endine artikkel 95) ja 194)

Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

Siseturu rajamisel ja toimimisel ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid:

a)	tagada energiaturu toimimine;

b)	tagada energiaga varustamise kindlus liidus;

c)	edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist;

d)	edendada energiavõrkude sidumist.

Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt loetletud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009; komisjoni määrus (EL) nr 838/2010; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011)

Eesmärgid

Ameti ülesanne on aidata liikmesriikide reguleerivatel asutustel täita liidu tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriigi tasandil täidavad, ning vajadusel kooskõlastada nende tegevust.

Ülesanded

—	liikmesriikide reguleerivate asutuste töö täiendamine ja kooskõlastamine;

—	osalemine Euroopa energiavõrkude eeskirjade loomisel;

—	teatud tingimustel siduvate üksikotsuste vastuvõtmine piiriülese infrastruktuuri juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimuste kohta;

—	Euroopa institutsioonide nõustamine erinevates energeetikaga seotud küsimustes;

—	energiaturgudel toimuva jälgimine ning sellest aruandmine;

—	Euroopa Komisjonile ettepaneku tegemine piiriülese infrastruktuuri põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi iga-aastase hüvitussumma kohta;

—	energia hulgimüügiturgude ja neil toimuva tegevuse järelevalve eesmärgil koostöö tegemine liikmesriikide reguleerivate asutuste, ESMA, liikmesriikide pädevate finantsametkondade ning vajaduse korral riiklike konkurentsiametkondadega;

—	erinevate turgude kategooriate ja kauplemisviiside toimimise ja läbipaistvuse hindamine;

—	komisjonile ettepanekute tegemine turueeskirjade, tehingutega seotud andmete, kauplemiskorralduste, standardite ja menetluste kohta, mis võivad parandada turu terviklikkust ja siseturu toimimist.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis:

Kaks Euroopa Parlamendi nimetatud liiget, kaks komisjoni nimetatud liiget ning viis nõukogu nimetatud liige. Igal liikmel on asendusliige.

Ülesanded:

Haldusnõukogu võtab vastu ameti aasta tegevuse tööprogrammi ja eelarve ning jälgib nende rakendamist.

Direktor

Direktori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul koostatud kandidaatide nimekirja põhjal peale reguleerivate asutuste nõukogult saadud positiivset arvamust.

Reguleerivate asutuste nõukogu

Koosseis:

Iga liikmesriigi reguleeriva asutuse juhtiv esindaja ning üks hääleõiguseta komisjoni esindaja. Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab asendusliikme oma olemasoleva personali hulgast.

Ülesanded:

—	reguleerivate asutuste nõukogu esitab direktorile arvamusi arvamuste, soovituste või otsuste kohta, mille vastuvõtmine on kaalumisel;

—	annab direktorile suuniseid direktori ülesannete täitmiseks;

—	esitab haldusnõukogule oma arvamuse direktorikandidaadi kohta;

—	kinnitab ameti järgmise aasta tegevuse tööprogrammi.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

2012. aasta eelarve (2011)

7,2 (4,8) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012(2011)

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 43 (40)

Täidetud ametikohad 31. detsembri seisuga: 42 (39)

Muu personal: 14 (12)

Kogu personal: 57 (39), mis jaotub tegevuste kaupa:

—	põhitegevus: 34 (28)

—	haldusülesanded: 23 (11)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

—	Kaks raamsuunist (elektrienergia: tasakaalustamise suunised; gaas: koostalitlussuunised). Määruse (EÜ) nr 713/2009 artiklis 10 sätestatud avalikud konsultatsioonid, k.a õpikojad.

—

Võrgueeskirjad:

a)	kolm põhjendatud arvamust võrgueeskirjade kohta (elekter: võrgueeskiri kõikidele generaatoritele kohalduvate võrguühenduse nõuete kohta ning võrgueeskiri võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise kohta; gaas: võrgueeskiri mahtude jaotamise mehhanismi kohta);

b)	kaks kvalifitseeritud soovitust võrgueeskirjade kohta (mõlemad gaasivõrgu võimsuse jaotamise mehhanismi eeskirja kohta).

—	Arvamus Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) 2012. aasta tööprogrammi kohta.

—	Arvamus ENTSOGi 2011. ja 2012. aasta talvise varustamise väljavaadete kohta.

—	Arvamus ENTSOGi 2012. aasta suvise varustamise väljavaadete kohta.

—	Arvamus ENTSOGi 2013. aasta tööprogrammi kohta.

—	Arvamus Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) võrgu kümneaastase arengukava kohta (2012).

—	Arvamus ENTSO-E 2012. aasta suviste väljavaadete aruande ning 2011. ja 2012. aasta talve ülevaate kohta.

—	Arvamus Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) 2011. aasta aastaaruande kohta.

—	29. novembril avaldati ACERi ja CEERi (Euroopa energiasektori reguleerijate nõukogu) turujärelevalve aruanne (määruse (EÜ) nr 713/2009 artikkel 11); mille esitlus toimus Brüsselis.

—	Soovitus komisjoni ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ (KOM(2011) 656 lõplik)) artikli 2 lõike 1 punkti n kohta.

—	Võeti vastu soovitus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruses ((EL) nr 1227/2011) sätestatud tehingutega seotud andmete kohta.

—	Võeti vastu otsus määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 9 lõikes 3 sätestatud registreerimisvormi kohta.

—	28. detsembril 2012 avaldati teine väljaanne suunistest energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artiklis 2 sätestatud definitsioonide rakendamise kohta.

—	Energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamist käsitleva kolme raamlepingu sõlmimine.

—	Märtsis avaldati 2011. aasta ülevaade piirkondlikest algatustest.

—	Avaldati kolm piirkondliku gaasialgatuse ja neli piirkondliku elektrienergia algatuse elektroonilist kvartaliaruannet.

—	Loodi kaks uut ameti töörühma (rakendamise, järelevalve ja menetluste töörühm (AIMPWG) ning turu terviklikkuse ja läbipaistvuse töörühm (AMITWG)) ning ajakohastati töörühmade toimimise eeskirju.

—	14. märtsil 2012 korraldas amet iga-aastase konverentsi „Energia siseturu realiseerimine – millised on ACERi ülesanded?”, kus osales 220 inimest.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Põhjusel, et Sloveenias puudub Euroopa Kool ning tingituna vajadusest võtta sotsiaalmeetmeid, mille abil parandada ameti töötajate ebavõrdseid töötingimusi (kooskõlas personalieeskirjade artikli 1 lõikega e) võrreldes muude Euroopa Liidu institutsioonide töötajatega, kelle asukohas Euroopa Kool tegutseb, võttis haldusnõukogu 11. veebruaril 2011 vastu otsuse AB nr 01/2011 „toetada ACERi töötajaid seoses lasteaia ja kooli tasudega”. Maksimumtoetus, mida antakse tingimustele vastavatele töötajatele iga tingimustele vastava lapse kohta ei ületa Brüsseli Euroopa Kooli tasumäära.

12.

Euroopa Komisjon on andnud ametile nõu kasutada energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse projekti II jaotist enamikuks IT-rakenduste alguskuludeks. Amet otsustas hakata kirjendama energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvusega seotud kulusid III jaotisse 2014. aastast, mil amet peaks alustama energiaturu seiret.

13.

Pärast põhjalikku hinnangut on amet täielikult teadlik sellest, et energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse projekti finantskalkulatsioonis kavandatud eelarve on osutunud määruse (EL) 1227/2011 rakendamiseks vajaliku täies mahus efektiivse IT-süsteemi arendamiseks ebapiisavaks. Seetõttu püüdis amet leida oma eelarves energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse projekti jaoks võimalikke lisavahendeid juba 2012. aastal. Ameti eelarve oli niigi pingeline ja teistelt eelarveridadelt sai üle kanda vaid väikesi summasid. Tagajärjeks oli suur hulk väikesesummalisi süstemaatilisi eelarveülekandeid.

14.

Ameti pangakontol aasta lõpus olev sularaha saldo 4,2 miljonit eurot sisaldas 2011. aasta eelarve ülejääki 1,6 miljonit eurot, mis maksti tagasi 2013. aasta jaanuaris, kui amet sai alles 8. jaanuaril 2013 komisjonilt sellekohase palve, 2012. aasta eelarve ülejääk 0,6 miljonit eurot, mis makstakse komisjonile tagasi vastava nõudmise korral, ja 1,9 miljonit eurot enne aasta lõppu võetud õiguskohustuste tasaarvelduseks, mis kanti üle 2013. aastasse. Ameti sularahahalduse eesmärk on tagada vahendite olemasolu, et katta tekkivaid kohustusi.

15.

Amet järgib rangelt töövestluse ja kirjaliku katse menetlusi, mis on üksikasjalikult sätestatud direktori 20. märtsi 2012 otsuses 2012-17 värbamismenetluste juhendite ja valikukomisjoni töö kohta, tagades küsimuste koostamise ja hinnangukriteeriumide kehtestamise enne katsete ja töövestluste algust. Amet nõustub praegust menetlust läbi vaatama, et võtta arvesse audiitorite märkusi. Ameti arvates ei ole katsete anonüümsus valikumenetluse üldise objektiivsuse jaoks olulise tähtsusega. Katsete hindamiskriteeriumid kehtestatakse valikukomisjonis enne katseid, et tagada kirjalike katsete hindamise objektiivsus. Pealegi ei saa mõnesid katseid anonüümselt korraldada, sest kandidaatidel palutakse kas kõnelda oma kogemustest või tuleb neil ette valmistada esitlus, mida nad näitavad valikukomisjonile enne töövestlust.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/9

ARUANNE

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastustega

2013/C 365/02

SISSEJUHATUS

Riias asuv Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (edaspidi „büroo”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1211/2009 (1). Büroo peamine ülesanne on pakkuda Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametile (BEREC) professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid ning reguleerivate asutuste nõukogu juhtimisel koguda ja analüüsida teavet elektroonilise side kohta ning levitada liikmesriikide reguleerivates asutustes head reguleerimistava – näiteks ühiseid lähenemisviise, metoodikat ja juhiseid ELi reguleeriva raamistiku rakendamiseks (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning büroo järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	büroo raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond büroo raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses büroo raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Haldusdirektor kiidab büroo raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab büroo finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et büroo raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab büroo raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt büroo finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning büroo finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt büroo finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on büroo 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla. Nende puhul peab arvestama asjaolu, et 2012. aasta oli büroo esimene tegevusaasta ning kõigi protseduuride kehtestamine ei ole veel lõpule viidud.

KOMMENTAARID RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

11.	Peaarvepidaja ei ole büroo raamatupidamissüsteemi veel heaks kiitnud.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

12.	Järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringud summas 61 500 eurot (10 % kõigist ülekantud kulukohustustega seotud assigneeringutest) ei vastanud juriidilistele kohustustele ning olid seega eeskirjadevastased.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

13.	Büroo ei olnud veel rakendanud järgnevaid sisekontrollistandardeid: „Eesmärgid ja tulemusnäitajad” (standard nr 5), „Protsess ja protseduurid”, (standard nr 8), „Dokumendihaldus” (standard nr 11) ning „Teave ja teabeedastus” (standard nr 12).

14.	Puudub põhivara registreerimise ja võõrandamise kord ning füüsilist inventuuri ei olnud tehtud.

15.	Büroo ei ole veel rakendanud korda tegevuspõhimõtete ja protseduuride erandite ja kõrvalekallete kindlakstegemiseks, heakskiitmiseks ja registreerimiseks.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

16.

2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringuid tühistati summas ligikaudu 101 000 eurot (45 %). 2012. aasta assigneeringutest jäi kasutamata 545 000 eurot (17 % aasta 2012 koguassigneeringutest) ning tuli samuti tühistada. 2013. aastasse kanti üle ka suur osa kulukohustustega seotud assigneeringutest (611 000 eurot ehk 19 % kõigist üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest). Nimetatud asjaolu näitab, et bürool on raskusi oma tegevuse kavandamise ja/või rakendamisega. 2012. aastasse tehtud ülekandmised olid peamiselt seotud ajakavast maha jäänud värbamismenetlustega ning ekspertide lähetuskulude kiire esitamise ja hüvitamise korra puudumisega.

17.

Hankemenetluste ettevalmistust, täideviimist ja dokumenteerimist tuleb oluliselt parandada. Näiteks ei pööratud hindamisprotseduurides küllaldast tähelepanu hinna ja kvaliteedi suhtele ning üldiseid hindamistingimusi ei olnud jagatud täpsemateks alatingimusteks, mis võimaldaks pakkumuste selget ja võrreldavat hindamist.

MUUD KOMMENTAARID

18.

Kontrollitud värbamismenetlustes esines läbipaistvust mõjutavaid olulisi puudusi: kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist valimiskomisjoni poolt, kirjalikele testidele ja intervjuudele ning reservnimekirja pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud ning ametisse nimetav asutus ei olnud heaks kiitnud valikukomisjoni koosseisu nimetamist ja muutmist.

19.	Enamik büroo töötajatest on hõivatud tugi- või haldustegevusega ning lähetustes ei käi. Sellegipoolest on kõigile eraldatud mobiiltelefon ning umbes 50 euro suurune igakuine kõnelimiit. Telefonide töövälistel eesmärkidel kasutamist jälgivad kontrollimehhanismid puuduvad.

20.	Bürool puudub sularahapoliitika. 2012. aasta lõpu seisuga hoidis büroo kogu oma raha (1,6 miljonit eurot) ühes pangas (reiting BBB (8)).

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

21.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte büroo pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) Komisjoni peaarvepidaja teatise (27.10.2008) kohaselt peab minimaalne lühiajaline reiting olema A-1.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Juhtkomitee poolt vastu võetud büroo 2011. aasta eelarve assigneeringud on esitatud vaid jaotiste ja peatükkide, mitte aga artiklite ja punktide tasandil. Nimetatud olukord on vastuolus sihtotstarbelisuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Kontrollikoda tuvastas 21 juhtumit (kogusummas 94 120 eurot), kus 2012. aastasse üle kantud assigneeringud ei olnud kooskõlas juriidiliste kohustustega. Nimetatud eelarveülekanded olid seega tehtud eeskirjade vastaselt.	Pooleli
2011	Büroo ei olnud veel vastu võtnud ega rakendanud kõiki sisekontrollistandardeid. Loodud ei olnud ei arvete keskregistrit ega erandite registrit.	Lõpetatud (arvete register) Pooleli (erandite register)
2011	Büroo peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Suuliste ja kirjalike testide küsimused ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist valikukomisjoni poolt, puudus ametisse nimetava asutuse koostatud valikukomisjoni määramise otsus ning ei olnud märgitud valikukomisjoni liikmete palgaastet.	Pooleli

II LISA

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (Riia)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114)

Elektroonilise side alaste õigusaktide ühtlustamine.

Büroo pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009)

Büroo pädevus on määratletud määruses nr (EÜ) nr 1211/2009. Artiklis 6 osutatud büroo pakub BERECile haldusalaseid ja professionaalseid tugiteenuseid.

Büroo töö toimub reguleerivate asutuste nõukogu järelevalve all.

Juhtimine

Büroo koosneb:

a)	juhtkomiteest,

b)	haldusdirektorist,

kes jagavad omavahel haldus- ja finantsvastutuse, k.a vastutuse töötajate eest.

Vastutus töötajate ametisse nimetamise eest lasub aga vaid juhtkomiteel (artikli 7 lõige 4).

Vastavalt rubriigis „2012. aastal pakutud tooted ja teenused” esitatule annab reguleerivate asutuste nõukogu büroole suuniseid osutatavate toodete ja teenuste kohta.

2012. aastal büroo käsutusse antud ressursid

Lõplik eelarve: 3,1 miljonit eurot (paranduseelarve 1/2012)

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012: 22

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

Reguleerivate asutuste nõukogu suuniste põhjal osutas büroo järgmisi teenuseid:

—	BERECile haldusalaste ja professionaalsete tugiteenuste osutamine;

—	riikide reguleerivatelt asutustelt teabe kogumine ning teabevahetus ja -edastus;

—	hea reguleerimistava levitamine nii ELi sees kui ka kolmandatele riikidele;

—	esimehe abistamine reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee töö ettevalmistamisel;

—	reguleerivate asutuste nõukogu taotlusel loodud ekspertide töörühmade toetamine.

Allikas: büroo edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.	Hiljuti (detsembris 2012) ametisse määratud peaarvepidaja on soovitanud arvepidajatele arvepidamissüsteemi valideerimiseks vajalikud meetmed, mis võetakse täielikult 2013. aasta juuli lõpuks.

12.

Ülekannete ebaregulaarsuse probleemi lahendamiseks on BERECi büroo hakanud koostama finantskäsiraamatut. Käsiraamat on praegu (juunis 2013) valmimisel ja selles on eelarvekohustuste eripeatükk, mis kirjeldab aasta lõpus toimuvate ülekannete määratlust, tingimusi, järelmeetmeid ja organisatsioonisisest töökorraldust.

13.	Kõiki sisekontrollistandardeid vaadatakse praegu läbi, lähtudes siseauditi talituse piiratud ülevaatest (märts 2013). 2013. aasta juuni lõpus annab BERECi büroo põhjaliku vastuse ja soovitab tulevaste meetmete realistlikku ajakava.

14.	Praegu (juunis 2013) valmimisel olev BERECi büroo finantskäsiraamat käsitleb varade eripeatükis inventari haldamise menetlusi. BERECi büroo korraldab pärast vajalike vahendite hankimist täieliku inventuuri 2013. aasta III kvartalis.

15.

18. juunil 2012 võeti vastu sisekontrollistandardite 8. versiooni põhimõtete rakendamise büroosisene haldusjuhend. Praegune nn täiendavate suuniste poliitika, mis on kooskõlas Euroopa Komisjonis kehtivate suunistega (nn eranditest aruandmine, SEK(2007)1341), on valmimas ja selle võtab haldusdirektor büroosisese haldussuunisena vastu 11. juunil 2013.

16.

Eelarvehaldusega seotud töötajate tegevust praegu (juunis 2013) hinnatakse, samuti võetakse kasutusele haldusvahend, millega saab paremini jälgida eelarve täitmist ja kavandamist; need meetmed mõjutavad 2014. aasta eelarve täitmist. Lisaks võtab BERECi büroo järgmised parandusmeetmed, et tagada tulevikus ülekannete asjakohane suurus: vaadatakse läbi koosolekutel osalevatele asjatundjatele makstavate hüvitiste poliitika, millel on praegu suurim mõju üle kantud summadele, et tagada, et toetavad dokumendid laekuvad rangema ajakava kohaselt ning seda ajakava järgitakse.

17.	Et kõik asjaomased rühmaliikmed rakendaksid nõuetekohaselt praegusi hankemenetlusi, hakatakse alates septembrist 2013 korraldama nõuetekohase hangete koolitusi. Võetakse konkreetseid meetmeid, et dokumenteerida menetlused praegu (juunis 2013) valmimisel oleva finantskäsiraamatu eripeatükis.

18.

2013. aastal oli haldus- ja finantstalituse töötajaskond moodustatud ning värbamismenetluste järjepidevuse tagas büroo personalirühm poliitika ja suuniste abil. Mais 2013 koostati uus menetlusetappe ja vastutusalasid kirjeldav värbamissuunis, mida on kasutatud 2013. aasta värbamismenetluses. Huvide konflikti deklaratsioonid on läbivaatamisel ja 2013. aastal määratakse kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning lävendid kindlaks enne avalduste läbivaatamist.

19.

Koostatud on põhjalik poliitika, mis võetakse vastu juunis 2013. Poliitika reguleerib järgmist: ainult tööeesmärgil kasutamise põhimõtted; mobiiltelefonikasutuse jälgimise ja väärkasutamise vältimise põhimõtted; turvameetmed. Poliitika reguleerib ka seda, et mobiiltelefonide määramise otsustab üksikjuhtude alusel asjaomane juhtivtöötaja.

20.	Hiljuti ametisse määratud peaarvepidaja võttis meetmeid, et tagada, et parema reitinguga pangateenuse osutajaga sõlmitakse uus leping 2013. aasta augusti lõpuks.

21.	Kommentaare ei ole.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/15

ARUANNE

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

2013/C 365/03

SISSEJUHATUS

1.	Luksemburgis asuv Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „keskus” või „CDT”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (1). Keskuse ülesandeks on pakkuda kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja organitele, kes keskuse teenuseid soovivad, nende toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning keskuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond keskuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses keskuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab keskuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab keskuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab keskuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt keskuse finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning keskuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt keskuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

MUUD KOMMENTAARID

11.

2012. aasta lõpus oli keskusel rahalisi vahendeid ja lühiajalisi deposiite summas 35 miljonit eurot (eelarvetulem ja reservid moodustasid 30,9 miljonit eurot). Keskus ei saa aasta keskel hindu kohandada, et tulusid ja kulusid tasakaalustada. Külla aga on keskus teinud varem mõnel korral oma klientidele tagasimakseid, mille eesmärk on olnud tulemi vähendamine.

12.

2012. aastal kontrollikoja auditeeritud 20 ELi ameti asutamismäärustes sätestatakse, et ametid peavad oma kõigi tõlkevajaduste rahuldamiseks kasutama keskuse teenuseid (CDT asutamismääruses sätestatakse sama nõue veel nelja ameti jaoks). Teised ametid ei ole kohustatud keskuse teenuseid kasutama. Mittetehniliste dokumentide tõlkimiseks võiksid ametid kulude vähendamiseks kasutada kohalikke teenusepakkujaid. Kontrollikoda on seisukohal, et seadusandja peaks kaaluma kõigile ametitele sellise valikuvõimaluse andmist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte keskuse pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja eelarve täitmise aruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Keskuse 2011. aasta eelarve suurus oli 51,3 miljonit eurot; (1) sellele eelnenud aasta eelarve oli 55,9 miljonit eurot. 2011. aasta eelarvetulem vähenes 1,2 miljoni euroni (2010. aasta tulem oli 8,3 miljonit eurot). Tulem vähenes peamiselt 15 % võrra langetatud hindade tõttu. Hindade langetamine tuleneb keskuse uuest hinnapoliitikast, mille abil püütakse toodete hinnad nende kuludega vastavusse viia.

ei kohaldata

2011

Jätkus eelmisel aastal alguse saanud suundumus, mille kohaselt langes akumuleeritud eelarvetulem 2010. aasta 9,2 miljonilt eurolt 2011. aastal 3 miljoni euroni. Languse põhjustasid 2011. aasta eelarvetulemi netomõju ja hinnastabiilsuse ning erakorraliste investeeringute reservidesse tehtud eraldised.

ei kohaldata

(1) Lisaeelarve (ELT L 375, 22.12.2011, lk 5–7); k.a eelarves tehtud ümberpaigutused.

II LISA

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (Luxembourg)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Liikmesriikide valitsuste esindajad võtsid ühisel kokkuleppel vastu deklaratsiooni liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta komisjoni Luxembourgis asuvate tõlketalituste raames, et pakkuda toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid nendele asutustele, mille asukoht määrati kindlaks 29. oktoobri 1993. aasta otsusega.

Keskuse pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, mida viimati muudeti määrusega (EÜ) nr 1645/2003)

Eesmärgid

Pakkuda toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid järgmistele asutustele:

—	Euroopa Keskkonnaamet;

—	Euroopa Koolitusfond;

—	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus;

—	Euroopa Ravimiamet;

—	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur;

—	Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused);

—	Euroopa Politseiamet (Europol) ja Europoli uimastiüksus.

Nõukogu loodud asutused, mida eespool ei nimetata, võivad samuti keskuse teenuseid kasutada. Ka ELi institutsioonid ja asutused, kus juba on oma tõlketeenistus, võivad soovi korral kasutada keskuse teenuseid.

Keskus osaleb täieõiguslikult institutsioonidevahelise tõlkekomitee töös.

Ülesanded

—	Korraldada koostööd asutuste ja institutsioonidega.

—	Osaleda institutsioonidevahelise tõlkekomitee töös.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

—	Üks esindaja igast liikmesriigist.

—	Kaks komisjoni esindajat.

—	Üks esindaja igast keskuse teenuseid kasutavast asutusest või institutsioonist.

Ülesanded

Võtab vastu keskuse iga-aastase eelarve, tööprogrammi, ametikohtade loetelu ja aastaaruande.

Direktor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve:

48,293 (51,299) miljonit eurot

Personal:

225 (225) töökohta ametikohtade loetelus, millest 199 (205) oli täidetud.

Lepingulised töötajad 17 (14)

Personal kokku: 216 (219), kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 114 (107)

haldusülesanded: 102 (112)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Tõlgitud lehekülgede arv:

735 007(712 813)

Lehekülgede arv keelte kaupa:

—	ametlikud keeled: 722 505(704 613)

—	muud keeled: 12 502(8 200)

Lehekülgede arv klientide kaupa:

—	asutused: 707 888(676 925)

—	institutsioonid: 27 119(3 888)

Vabakutseliste tõlkijate tõlgitud lehekülgede arv:

480 695(436 445)

Allikas: keskuse edastatud teave.

KESKUSE VASTUSED

11.

Akumuleerunud eelarvejääk, mille saab klientidele tagasi maksta, on 3,9 miljonit eurot. Ülejäänud eelarvejääki hoitakse asutamismäärusega loodud reservis ja keskuse muudeks erieesmärkideks loodud reservides. Pikas perspektiivis peab keskus vastavalt oma hinnapoliitikale seadma tulud ja kulud tasakaalu. Keskuse teenuste hinnad kehtestab haldusnõukogu üheks aastaks ja pikaajalise tasakaalu saavutamiseks kajastatakse 3,9 miljoni eurone eelarvejääk 2014. aasta hindade muutmises.

12.	Tõlkekeskus võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. Keskus rõhutab sellegipoolest, et kontrollikoja arvamus ei lähe kokku ametite asutamismäärustes seadusandja sätestatud raamistikuga.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/21

ARUANNE

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

2013/C 365/04

SISSEJUHATUS

Thessalonikis asuv Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (edaspidi „keskus” või „CEDEFOP”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 337/75 (1). Keskuse peamine eesmärk on edendada kutseõppe arendamist Euroopa Liidu tasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on keskusel ülesanne koostada ja levitada dokumente kutseõppe süsteemide kohta (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAAR SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.

Igal aastal määrab keskus toetusi liikmesriikides asuvate partnerite võrgustikule (8) (toetuse suurus on 23 615–43 620 eurot lepingu kohta). 2012. aastal eraldati toetusi (peamiselt kaeti nendega toetusesaajate personalikulusid) kokku summas 695 337 eurot (9), mis moodustas 4 % tegevuskulude kogumahust. Keskuse tehtav toetuste eelkontroll hõlmab toetusesaajate esitatud väljamaksetaotluste põhjalikku dokumentaalset analüüsi ning toetusesaajatega lepingu sõlminud välisaudiitoritelt või sõltumatutelt ametiisikutelt saadud kontrollitõendite ülevaatamist. Keskus ei kasuta aga tavaliselt toetusesaajate väljamaksetaotlustes esitatud personalikulude kontrollimisel tõendavaid originaaldokumente. Järelkontrolli tehti viimati 2009. aastal. Seepärast annavad eelkontrollid vaid piiratud määral kindlust.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Eelarve täitmise määr oli kõrge I ja III jaotise (100 %) ning II jaotise puhul (98 %). II jaotise kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisesse eelarveaastasse ülekandmise määr oli kõrge (39 % ehk 673 392 eurot), aga selle taga olid peamiselt keskusest sõltumatud põhjused, nagu Kreeka ametiasutuste poolt keskuse ruumides tehtud parandustööde hilinemine. Tööde valmimise hilinemine tõi kaasa muude hooldus-, parandus- ja sisustamistööde edasilükkamise (ligi 124 000 eurot) ning samuti viivitused keskuse konverentsiruumide varustuse soetamisel (ligi 242 000 eurot). Osa ülekandmistest on tingitud IT-seadmete soetamise hilinemisest (ligi 172 000 eurot).

MUUD KOMMENTAARID

13.

Aastatel 2010–2011 toimus kaks värbamismenetlust keskuse tulevase direktori ametikoha täitmiseks, kuid mõlemad osutusid edutuks (10). Kolmandat värbamismenetlust alustati 2012. aasta lõpus ja see on endiselt pooleli. Kontrollikoda tuvastas, et esimeses kahel värbamismenetluses ei allkirjastanud eelvalikukomisjoni liikmed dokumenti huvide konflikti puudumise kohta ning et töövestluste küsimused ja hindamiskriteeriumid, nagu ka reservnimekirja pääsemise lävendid pandi paika alles pärast kandidaatide sõelumist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte keskuse pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) Peamiselt liikmesriikide asutused ja uurimisinstituudid.

(9) See saadi eelnenud aastate toetuslepingute lõppmaksetest ja ettemaksete tasaarvestamisest. 2012. aasta toetuslepingute raames tehti 2012. aastal vaid ettemakseid ja neid ei olnud veel jõutud kasutada.

(10) Esimeses valikumenetluses ei osutunud keskuse haldusnõukogu esitatud kandidaatide nimistust ükski kandidaat Euroopa Komisjoni poolt valituks. Teises valikumenetluses ei edastanud eelvalikukomisjon haldusnõukogule sobivate kandidaatide nimistut, leides, et ükski kandidaat ei täitnud nimekirja pääsemise kriteeriumeid.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	II jaotise eelarveülekandmiste liialt kõrge osakaal on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Pooleli
2011	Eelarves tehti märkimisväärselt palju ümberpaigutusi ning seda enamasti aasta lõpus (1). Nimetatud ümberpaigutused ei olnud küllaldaselt põhjendatud, kuna vajadusi ei olnud hinnatud. Selline olukord viitab puudustele eelarve planeerimises ja programmitöös ning on vastuolus sihtotstarbelisuse põhimõttega.	Pooleli (ümberpaigutuste põhjendamises lõpetatud)
2011	Igal aastal ulatuvad keskuse antavad kutseharidus ja -koolitustoetused (2) umbes miljoni euroni (3). 2010. aasta toetuste sulgemisel esines olulisi viivitusi, kuna abisaajad jäid hiljaks oma finantsaruannete esitamisega. Keskus jäi ka ise hiljaks aruannete kontrollimise ja lõppmaksete tegemisega (4).	Lõpetatud

(1) Kokku tehti eelarves 77 ümberpaigutust summas 1,5 miljonit eurot, millest 67 ülekannet (1,3 miljonit eurot) tehti 2011. aasta novembris ja detsembris.

(2) Keskus annab toetusi Euroopa kutseõppe teatmematerjalide ja erialateabe võrgule (ReferNet) teabe jagamiseks riiklike kutsehariduse ja -koolituse süsteemide ja poliitika kohta liikmesriikides, Norras ja Islandil.

(3) 2011 ja 2010: 0,9 miljonit eurot.

(4) Keskmiselt hilines lõppmaksete tegemine 50 päeva.

II LISA

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Thessaloniki)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 166 lõige 1).

Teabe kogumine

Liit rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest.

CEDEFOPi pädevus

(Nõukogu määruse (EMÜ) nr 337/75 artiklid 2 ja 3)

Eesmärgid

Euroopa Liidu kutsehariduse ja -koolituse referentskeskusena edastab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus poliitilistele otsustajatele, teadlastele ja spetsialistidele teavet valdkonna praegustest arengusuundadest, võimaldamaks neil seeläbi teha hästi põhjendatud otsuseid ning kavandada asjakohast tegevust. CEDEFOP abistab Euroopa Komisjoni kutsehariduse ja -koolituse edendamisel ja arendamisel liidu tasandil.

Ülesanded:

—	koguda valikdokumente ja analüüsida andmeid,

—	aidata kaasa uurimistöö arendamisele ja koordineerimisele,

—	levitada kasulikke dokumente ja teavet;

—	edendada ja toetada kooskõlastatud tegevust kutseõppe arendamisega seotud küsimustes,

—	tegutseda laiema ja erineva avalikkuse kohtumispaigana.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Igast liikmesriigist:

a)	üks valitsuse esindaja,

b)	üks tööandjate organisatsioonide esindaja,

c)	üks töövõtjate organisatsioonide esindaja.

Euroopa Komisjonist: kolm liiget.

Punktides a, b ja c nimetatud liikmed nimetab ametisse nõukogu. Komisjon nimetab ametisse kolm teda esindavat liiget.

Tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide Euroopa tasandi koordinaatorid ning osalevate Euroopa Majanduspiirkonna riikide vaatlejatest esindajad võtavad samuti haldusnõukogu ja büroo koosolekutest osa.

Ülesanded

Võtta vastu eelarve, keskpika perioodi prioriteedid (CEDEFOPi mitmeaastane kavandamine), tööprogramm, hinnata ja analüüsida aasta tegevusaruannet ja raamatupidamise aastaaruannet. Võtta vastu lõplik eelarve ja kinnitada ametikohtade loetelu.

Büroo

Koosseis

Haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, üks koordinaator iga grupi kohta ja üks täiendav komisjoni esindaja.

Direktor

Direktori nimetab komisjon haldusnõukogu esitatud kandidaatide nimistust. Ta vastutab CEDEFOPi juhtimise eest ja viib ellu haldusnõukogu ja büroo otsuseid.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

19,22 (18,83) miljonit eurot

ELi toetus: (1) 97,6 % (97,5 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 101 (101)

Täidetud ametikohti: 98 (2) (97)

Muu personal:

—	lepingulised töötajad: 23 (3) (25)

—	lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 3 (3)

Personal kokku: 124 (125)

—	põhitegevus: 90 (90)

—	haldusülesanded: 34 (35)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Poliitikaanalüüs ja aruandlus:

Avaldati CEDEFOPi aruanne „Kutseharidus- ja -koolituspoliitika suundumused Euroopas 2010–2012: edusammud seoses Brugge kommünikeega” ja seda esitleti kutseharidusjuhtidele Küprosel. CEDEFOP esitas ajakohast teavet kutseharidus- ja -koolitussüsteemide kohta ning uudiseid uute algatuste ja liikmesriikide poliitikas toimunud arengute kohta. Mitmed igakuised Euroopa eri kohtade andmeid käsitlevad statistikaväljaanded keskendusid kriisi mõju hindamisele. Et täita Euroopa Komisjoni nõuet esitada Euroopa poolaasta raames süstemaatilisi riigipõhiseid analüüse kutsehariduse ja -koolituse valdkonna arengutest, muutis CEDEFOP oma töö rõhuasetust ja võttis kõikide riikide kutsehariduse ja -koolituse suurema tähelepanu alla. CEDEFOP esitas Taani ja Küprose eesistumise ajal toimunud kutseharidusjuhtide koosolekuteks ülevaate arengutest kutseharidus- ja -koolitusküsimuste alase koostöö kohta ja teabelehe „Barjäärideta haridus- ja koolitussüsteemid: takistuste vähendamine ja võimaluste suurendamine”.

Ühised Euroopa vahendid, kvalifikatsioonid ja õpitulemused

CEDEFOP koordineeris koos Euroopa Komisjoniga Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma ja koostas (komisjoniga koostöös) 23 taustadokumenti, et anda poliitiliste arutelude jaoks täpset teavet. Teabeleht „Kvalifikatsiooniraamistikud Euroopas: vahend läbipaistvuse suurendamiseks ja muudatuste tegemiseks” („Qualifications frameworks in Europe: an instrument for transparency and change”, mis valmis Küprosel toimunud kutseharidusjuhtide koosolekuks ja milles esitati riiklike kvalifikatsiooniraamistike arengut käsitleva CEDEFOPi neljanda aastaaruande tulemuste kokkuvõte. CEDEFOP analüüsis ka 10 riigi aruandeid, milles selgitatakse riiklike kvalifikatsioonide vastavusse viimist Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Küprosel toimunud kutseharidusjuhtide koosolekul esitleti Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi kolmanda järelevalvearuande tulemusi. Jätkati EQAVETi (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) toetamist. CEDEFOPi hallatava Europassi veebisaidi kasutajate arv on Euroopa noorte seas üha kasvanud. Veebisaidi loomisest alates on seda külastatud ligi 60 miljonitkorda (2012. aastal 14,8 miljonit ja 2011. aastal 12,9 miljonit) ning kasutajad on veebikeskkonnas loonud 25 miljonit CVd (2012. aastal 8,3 ja 2011. aastal 5,8). Avaldati uurimustöö „Õppekavade reform Euroopas: õpitulemuste mõju” („Curriculum reform in Europe: the impact of learning outcomes”), mida arutati rahvusvahelisel seminaril. Aastatel 2011 ja 2012 koordineeris CEDEFOP 215 õppelähetust, milles osales 2 448 spetsialisti 33 riigist. Mõju-uuringud näitavad kõrget rahulolumäära (96 %).

Täiskasvanuharidus ja üleminekud

Uurimustöö „Täiskasvanuharidus töökohas: oskuste arendamine innovatsiooni edendamiseks ettevõtetes” („Adult learning in the workplace: skill development to promote innovation in enterprises”) avaldati samateemalise seminari tarbeks. Et anda oma panus aktiivsena vananemise Euroopa aastasse, korraldas CEDEFOP hariduse ja kultuuri peadirektoraadi konverentsi „One Step Up in later life” raames seminari, mille teemaks oli tööalase konkurentsivõime säilitamine õppimise kaudu. CEDEFOP koostas ka väljaande „Töötamine ja vananemine – vananevasse tööjõudu investeerimisest saadav kasu” („Working and ageing – the benefits of investing in an ageing workforce”). Kolm väljaannet keskendusid täiendkutseõppe rahastamisele ja teistele stiimulitele. CEDEFOP andis oma panuse noorte tööturule integreerimise toetamiseks Saksamaa eestvedamisel korraldatud üritusel, kus sõlmiti Euroopa Õpipoisiõppe Liidu raames koostöölepinguid mitmete riikidega. See osalus jäädvustati ka aruandes „From education to working life – The labour market outcomes of VET”.

Oskuste analüüs

CEDEFOP esitles oma värskeimat aastatel 2010–2020 ELis vajaminevate oskuste ja nende pakkumise prognoosi märgukirjas „Europe’s skill challenge – Lagging skill demand increases risks of skill mismatch and the publication Future skills supply and demand in Europe – Forecast 2012”. CEDEFOP panustas ülevaate koostamisse oskuste kohta Euroopa Liidus ja avaldas kaks väljaannet keskkonnahoidlike oskuste kohta. CEDEFOP koostas komisjoni Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2012. aasta aruandesse peatüki oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse teemal. Seminaril arutati aruande „Oskuste mittevastavus vajadustele: ettevõtete roll” üle. Avaldati ka lühiülevaade „Preventing skill obsolescence”. CEDEFOP pakkus Thessaloniki omavalitsusele oskusteavet oma algatuses luua eri piirkonnas vajaminevate oskuste jälgimise vahend.

Organisatsiooni tegevuse mõju

Tulemuslikkuse põhinäitajad annavad tunnistust organisatsiooni tegevuse suurest mõjust: tsitaadid 169 ELi ja 68 rahvusvahelises poliitikadokumendis, millest mõned tuginesid suures osas CEDEFOPi tööle; panus 26 ELi poliitikadokumenti, 158sse eesistujariigi ja muude ELi tasandil korraldatud üritusse; 150 CEDEFOPi korraldatud üritust; 120 väljaannet; 525 meedias ilmunud artiklit CEDEFOPi töö kohta (+ 38 %); 636 000 alla laaditud väljaannet (+ 33 %); 415 tsitaati teaduskirjanduses; populaarsuse kasv sotsiaalmeedias (+ 127 % Facebook; + 170 % Twitter). Kulude kokkuhoidmisel pandi suurt rõhku videokonverentsidele ja värbamismenetlustes katsetati intervjuude läbiviimisel Skype’i.

Lisateave veebilehel www.cedefop.europa.eu (aastaaruanne 2012 ja 2012. aasta tegevusaruanne).

Allikas: keskuse edastatud teave.

(1)

Märkus:

liidu osalus sisaldab nii liidu toetust kui ka lisaeelarvet.

(2) See hõlmab tegelikult täidetud töökohti (92) ja vabade ametikohtade täitmiseks tehtud tööpakkumisi (6) (kooskõlas mitmeaastase personalipoliitika kava lähenemisviisiga).

(3) See hõlmab 22 lepingulist töötajat ja üht tööpakkumist.

Allikas: keskuse edastatud teave.

KESKUSE VASTUSED

11.

Keskus kontrollib toetusetaotluste hindamisel hoolikalt tegevuskavu ja kuluhinnanguid. Hindamisel kontrollitakse üksikasjalikult tulemuste kvaliteeti ja täielikkust.

Kontrollikoja tähelepaneku vastuseks hakkab Cedefop alates käesolevast aastast kontrollima peale auditeerimistõendite ka 26–29 makstud toetuse seast kolme juhuslikult valitud toetuse korral personalikulusid ja ajakavu.

12.	Võtame II jaotise ülekandmisi käsitleva tähelepaneku teadmiseks ja kinnitame enda jätkuvat tegevust selliste ülekandmiste vähendamisel.

13.

Keskus märgib, et kuigi ta toetab eelvalikukomisjoni tegevust, ei saa ta mõjutada eelvalikukomisjoni ega Euroopa Komisjoni menetlusi ega otsuseid.

On andmeid, et menetluses osalenud isikud teadsid huvide konflikti puudumise nõuet. Eelvalikukomisjoni liikmed on kontrollikoja soovitusel ametliku deklaratsiooni nüüd siiski allkirjastanud.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/29

ARUANNE

Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega

2013/C 365/05

SISSEJUHATUS

Bramshillis asuv Euroopa Politseikolledž (edaspidi „kolledž” või „CEPOL”) asutati nõukogu otsusega 2000/820/JSK, mis tunnistati kehtetuks 2005. aastal ja asendati nõukogu otsusega 2005/681/JSK (1). Kolledži ülesanne on toimida võrgustikuna ja ühendada liikmesriikide politseinike koolitusasutusi, et koolitada politsei vanemametnikke vastavalt ühtsetele standarditele (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning kolledži järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	kolledži raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond kolledži raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses kolledži raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab kolledži raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab kolledži finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et kolledži raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab kolledži raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt kolledži finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning kolledži finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kolledži finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on kolledži 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

Kolledž kandis 2013. aastasse üle kulukohustustega seotud assigneeringuid summas 355 500 eurot 2013. aasta vahetusprogrammi jaoks, mis peaks toimuma ajavahemikul märts–november 2013. Kuna kolledži 2012. aasta tööprogrammis puudub viide 2013. aasta vahetusprogrammile ja sellekohast rahastamisotsust 2012. aastal ei tehtud, ei ole ülekandmine eeskirjadega kooskõlas.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest summas 1,7 miljonit eurot tühistati 2012. aastal 0,7 miljonit eurot (41,2 %). Peamiselt oli selle põhjuseks 2011. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksem summa (0,44 miljonit eurot ehk 62 % tühistatud ülekandmistest).

13.

Kulukohustustega seotud 2012. aasta assigneeringute määr moodustas 90–99 % kõigist assigneeringutest, mis näitab, et juriidilised kohustused võeti õigeaegselt. 2013. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge III jaotise puhul (tegevuskulud), ulatudes 1,5 miljoni euroni (36 %). Selle põhjuseks ei olnud aga viivitused kolledži 2012. aasta tööprogrammi rakendamisel, vaid peamiselt punktis 11 nimetatud ülekandmised ja asjaolu, et 2012. aasta viimastel kuudel 2012. aasta toetuslepingute alusel korraldatud koolitustega seotud kulud (miljon eurot) kuulusid hüvitamisele alles 2013. aasta alguses.

14.	2012. aastal tegi kolledž eelarves 37 ümberpaigutust summas üks miljon eurot, 36 neist tehti jaotiste siseselt.

15.	Punktides 11, 12 ja 14 esitatud asjaolud on vastuolus eelarve aastasuse ja sihtotstarbelisuse põhimõtetega.

MUUD KOMMENTAARID

16.	Mitu aastat kestnud arutelu kolledži tuleviku üle on loonud ebakindla olukorra, mis takistab endiselt kolledži tegevuse kavandamist ja rakendamist.

17.

Kolledž peab tagama täieliku vastavuse „CEPOLi värbamissuunistele” ning parandama veelgi värbamismenetluste läbipaistvust: vabade ametikohtade teateid ei avaldatud alati vähemalt 6 nädalat enne avalduste esitamistähtaega, puudusid tõendid selle kohta, kas hindajad kontrollisid avalduste esitamise eeskirjadest kinnipidamist, kohaldatud valikukriteeriumid ei vastanud alati vabade ametikohtade teates toodud kriteeriumidele ning avalduste läbivaatamisel esines mõnel juhul suuri viivitusi.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

18.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte kolledži pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) ELT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel raamatupidamisstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Kasutamata assigneeringute ja eelarveülekannete kõrge määr ning maksete madal osakaal kulukohustustest on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Alustamata
2011	Eelarveülekannete kõrge määr viitab puudustele eelarveplaneerimises ning on vastuolus sihtotstarbelisuse põhimõttega.	Alustamata
2011	Kolledž asub Bramshillis ning kasutab Suurbritannia riikliku poliitika edendamise instituudi (NPIA) ruume. Kavakohaselt suletakse NPIA 2012. aasta lõpuks ning ei ole teada, kui kaua kolledž oma praeguseid ruume veel kasutada saab.	Alustamata
2011	Kolledž peab parandama oma värbamismenetluste läbipaistvust. Vaba ametikoha kohta avaldatud teadetes puudus viide vaidlustamisvõimaluse kohta, enne sooviavalduste läbivaatamist ei olnud paika pandud valikukriteeriumide kaalud, alati ei olnud ette valmistatud kokkuvõtlikult hindamisprotseduure kirjeldavad aruanded ega reservnimekirjade otsused.	Pooleli

II LISA

Euroopa Politseikolledž (Bramshill)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 87)

Õigusaktide ühtlustamine

„1.	Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.

Lõikes 1 osutatud eesmärgil võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid seoses: […]

b)	personali koolitamise toetamisega ning personali vahetamise, seadmete kasutamise ja kriminalistikauuringute alase koostööga;” […]

Kolledži pädevus

(Nõukogu otsus 2005/681/JSK)

Eesmärgid

Kolledži eesmärk on aidata koolitada liikmesriikide politsei vanemametnikke, optimeerides koostööd Kolledži eri asutuste vahel. Kolledž toetab ja arendab Euroopa põhimõtteid seoses peamiste, eelkõige piiriüleste probleemidega, millega liikmesriigid kuritegevuse vastu võitlemisel, kuritegude ennetamisel ning korrakaitse ja avaliku julgeoleku tagamisel silmitsi seisavad.

Ülesanded

—	Suurendada teadmisi teiste liikmesriikide siseriiklike politseisüsteemide ja -struktuuride ning piiriülese politseikoostöö kohta Euroopa Liidus.

—

Parandada teadmisi rahvusvaheliste ja liidu dokumentide kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	Euroopa Liidu institutsioonid, nende toimimine ja roll, samuti Euroopa Liidu otsustusmehhanismid ja õigusaktid, eelkõige nende tähendus õiguskaitsealasele koostööle;

b)	Europoli eesmärgid, struktuur ja toimimine, samuti koostöö laiendamise võimalused Europoli ja liikmesriikide asjaomaste õiguskaitseorganite vahel võitluses organiseeritud kuritegevusega;

c)	Eurojusti eesmärgid, struktuur ja toimimine.

—	Pakkuda asjakohast koolitust seoses demokraatlike tagatiste austamisega, rõhutades eriti õigust kaitsele.

Juhtimine

Juhatus

Koosseis

Üks delegatsioon igast liikmesriigist.

Igal delegatsioonil on üks hääl. Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ja Europoli esindajad kutsutakse istungitele osalema ilma hääleõiguseta vaatlejatena.

Direktor

Vastutab kolledži juhtimise eest; nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist haldusnõukogu poolt.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal kolledži käsutusse antud vahendid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

8,4 (8,3) miljonit eurot,

Personal

28 (26) ajutist töötajat 2012. aasta ametikohtade loetelus

Lisaks: 10 (8) lepingulist töötajat.

Liikmesriikidest saadeti aasta kestel: 5 (7) lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Kursused, seminarid ja konverentsid

Kolledž viis ellu kokku 82 (88) erinevat tegevust (kursused, seminarid ja konverentsid). Tegevuste hindamise analüüs näitab, et üldine rahulolu kolledži tegevusega ja õppetulemustega oli endiselt kõrge 93 % (93 %). Kolledži üritustel osales 2 098(2 043) politseiametnikku ning 772 (784) koolitajat 33 (37) riigist (ELi liikmesriigid ja kolmandad riigid) ning 27 ELi ja rahvusvahelistest asutustest. Osalemismäär (osalejate/kohtade arv) suurenes märkimisväärselt, jõudes 96 protsendini (80 %), mis annab tunnistust kasvanud vajadusest CEPOLi koolituste järele. Kolledž ise korraldas võrgustiku toetamiseks 15 (17) üritust ja alustas 2013. aasta toetuslepingute vooru avalduste vastuvõtmist. Ühtegi tegevust järgmisesse kalendriaastasse edasi ei lükatud.

Välissuhted

Välissuhted: CEPOL jätkab viljakat koostööd oma strateegiliste partnerite, partneragentuuride ja ELi institutsioonidega, k.a EEAS. Lisaks kuulub CEPOL kahtlemata Euroopa Liidu politseimissioonidel osalevate politseiametnike peamiste koolitajate hulka. 2012. aastal pidas CEPOL edukalt läbirääkimisi kahe lepingu üle Moldova ja Albaaniaga.

Koolituskäsiraamatute ja (ühtsete) väljaõppekavade väljatöötamine

2012 aastal toimetas Euroopa Liidu Väljaannete Talitus SIRENE koolituse koolitajate käsiraamatut, mis jagati seejärel SIRENE koolituskomiteele ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile. SIRENE koolituse koolitajate käsiraamatut kasutati SIRENE koolituste ja koolitajatega seotud tegevuse kontekstis.

Neli ühtset väljaõppekava kaasajastati ning üks viidi lõpule toetuslepingu alusel: perevägivald, rahapesu, politsei eetika ja korruptsiooni vältimine, inimkaubandus (kaasajastati) ning tsiviilkriisiohje (viidi lõpule). Europol kaasajastas CEPOLi toel oma ühtset väljaõppekava vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumile (1/2007/GB, artikkel 4). (2011. aastal 0 ühtset väljaõppekava, 1 koolituskäsiraamat).

Teadusuuringud ja uurimistegevus

Intensiivsele ettevalmistustööle järgnenud 2012 aasta CEPOLi teadusuuringute ja teaduse konverents nimega „politseiteadus Euroopas: projekt, progress ja projektsioonid” loeti edukaks. Konverentsist võttis osa 120 inimest liikmesriikidest ja mujalt.

Kolledži veebilehel avaldati Euroopa teadusuuringute ja teadusalase bülletääni üks uus number.

E-raamatukogu jätkab kasvamist ning e-Neti registreeritud kasutajate jaoks toimib see regulaarselt teadmiste salvestamise kohana.

Euroopa politsei vahetusprogramm

Kolledži 2012. aasta vahetusprogramm koosnes järgmistest osadest:

—	politsei vanemametnike ja koolitajate vahetusprogramm;

—	komandörid;

—	õppereisid Europoli, Frontexi, EMCDDA ja OLAFi juurde;

—	ühine õppereis Europoli ja Eurojusti Ida-Euroopas asuvate naaberluspoliitika riikidele, Türgile ja Lääne-Balkani riikidele.

Programm sisaldas Stockholmi programmist ja ELi poliitikatsüklist tulenevaid teemasid ning liikmesriikide soovidega haakuvaid teemasid. Vahetuskülastused toimuvad bilateraalselt, maksimaalseks kestuseks on 12 kalendripäeva ja vähemalt 5 tööpäeva. Õppekülastused toimusid ülalnimetatud organisatsioonides ja kestsid 3–5 päeva. Ühised õppereisid olid suunatud ainult Lääne-Balkani, Türgi ja Euroopa naabruspoliitika idapartnerluse riikidele. Õppereisidele saatsid oma esindaja järgmised riigid: Albaania, Armeenia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Moldova, Montenegro, Serbia ja Türgi. Kokku osales eelnimetatud riikidest ja 25 liikmesriigist 293 (292) inimest. Programmi eelarve oli umbes 800 000 eurot ja seda rahastas CEPOL.

Elektrooniline võrgustik (e-Net)

Kolledži elektroonilise võrgustiku (e-Net) veebilehe külastajate arv oli 263 450(109 000) ning võrgustikul oli 2012. aasta lõpus 13 189(9 283) registreeritud kasutajat (42 % enam kui 2011. aasta lõpus). Detsembris toimus elektroonilise võrgustiku riiklike haldajate koosolek. Kolledži õppekorraldussüsteem osutus väga edukaks mitte ainult CEPOLi tavapärase tegevuse toetamisel, vaid ka teabevahetusplatvormina, mida kasutati teabevahetuseks CEPOLi võrgustikus. Samuti on kasutusele võetud avatud platvormid, kus erinevad praktikute rühmad võrgutehnoloogiat kasutades võrgustiku õppevormis lihtsalt üksteiselt õppida saavad.

E-õpe

2012. aastal töötas kolledž välja 4 (5) e-õppe moodulit, mis hõlmasid järgmisi teemasid: ühised uurimisrühmad, Lissaboni leping, SIRENE ja inimkaubandus. Õiguskaitsetöötajad saavad mooduleid mistahes ajal või kohas kasutada oma erialaste oskuste arendamiseks ning need toetavad elukestvat õpet ja individuaalset iseõppimist. Ajavahemikul 1. jaanuar 2012 – 6. jaanuar 2013 registreerus e-õppe moodulite kasutajaks kokku 1 961(1 765) inimest. 31. detsembriks 2012, oli korraldatud 21 (18) kavandatud CEPOLi veebiseminari nii korravalve kui politseihariduse ja -koolituse teemadel, milles osales 1 310 inimest. 9 veebiseminari korraldati vastavalt CEPOLi ja liikmesriikide hetkevajadustele. Nendes osales veel 357 inimest ja seega osales 2012. aastal kolledži veebiseminarides kokku 1 667(398) inimest.

Allikas: kolledži edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Kolledž nõustub kontrollikoja märkusega ja kohustub edaspidi registreerima sarnased juhtumid ametliku rahastamisotsuse kaudu. Kolledž rõhutab siiski, et kuigi ametlik rahastamisotsus puudus, tehti ülekanne läbipaistval viisil ning juhatusele esitatakse eelarve täitmise kohta korrapäraselt aruandeid.

12.	Kolledž võtab kontrollikoja märkused teadmiseks.

13.	Kolledž võtab kontrollikoja märkused teadmiseks.

14.

2012. aastal tegi CEPOL 37 eelarveülekannet, millest 23 tehti vastavate eelarvepeatükkide siseselt, 13 peatükkide vahel ja vaid 1 eelarvejaotiste vahel. Nende ülekannete eesmärk oli maksimeerida kolledžile eraldatud finantsvahendite kasutamist. Kõiki ülekandeid töödeldi kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavate artiklitega.

15.

Kolledž nõustub kontrollikoja märkusega. Et parandada eelarve aastasuse ja sihtotstarbelisuse põhimõtete järelevalvet, on CEPOL seadnud sisse iganädalased eelarve jälgimise aruanded. Eelarve planeerimise ja täitmise edasiseks parandamiseks jälgitakse tähelepanelikult eelarve täitmist, sh ülekandeid, ja olulisemate viivituste põhjusi analüüsitakse.

16.	Kolledž võtab kontrollikoja märkused teadmiseks.

17.	Kolledž nõustub kontrollikoja märkusega. Läbipaistvuspõhimõtte ja -eeskirjade paremaks järgimiseks jätkab CEPOL personaliprotsesside dokumentatsiooni täiustamist ja tugevdamist menetluste ja vormide abil, mis kehtestati kooskõlas dokumendikvaliteedi halduse süsteemiga.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/37

ARUANNE

Ühenduse Sordiameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/06

SISSEJUHATUS

Angers’is asuv Ühenduse Sordiamet (edaspidi „amet” või „CPVO”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/94 (1). Ameti peamine ülesanne on registreerida ja läbi vaadata taotlused taimesortidega seotud liidu tööstusomandi kaitse osas ning tagada vajalike registreerimiskatsete läbiviimine liikmesriikide pädevate asutuste poolt (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.	CPVO viis 2012. aasta detsembris läbi oma varade füüsilise kontrolli, ent sellekohast kontrolliaruannet ei koostatud. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida vastavate raamatupidamisandmete õigsust.

MUUD KOMMENTAARID

12.

Värbamismenetlustes esines olulisi puudusi, mis mõjutasid menetluste läbipaistvust ja kandidaatide võrdset kohtlemist: alati ei kasutatud kaalusid ja lävendeid, erinevate värbamismenetluste puhul ei rakendatud ühtset hindamismeetodit ning vaba ametikoha kohta avaldatud teadetes puudus viide kaebuse esitamise võimaluse kohta.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Ülekandmiste ja tühistamiste nii kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Täheldati puudusi nelja juriidilise kohustuse kirjendamises enne eelarveliste kulukohustuste võtmist (18 791 eurot). Ostutellimused kannavad sageli kuupäeva, mis eelneb eelarveliste kulukohustuste heakskiitmisele.	Lõpetatud
2011	Amet ei võtnud lepinguliste töötajate töölevõtmise ja kasutamise ning juhtivtöötaja ametikohtade ajutise täitmise jaoks vastu personalieeskirjade rakenduseeskirju.	Pooleli

II LISA

Ühenduse Sordiamet (Angers)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Väljavõte Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 36)

Kaupade vaba liikumine

Sellised keelud või piirangud [tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks] ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Ameti pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94 ja strateegiline kava 2010–2015)

Eesmärgid

Rakendada liidu sordikaitse süsteemi, mis on taimesortide puhul üks ja ainus liidu tööstusomandiga seotud õiguse vorm.

Soodustada taimesortide alal uuenduslikkust, käsitledes ühenduse sordikaitse õiguste taotlusi kvaliteetselt ja mõistliku hinnaga, pakkudes samal ajal sidusrühmade huve silmas pidades tegevusalaseid juhiseid ja abi seoses nimetatud õiguste kasutamisega.

Ülesanded:

—	teha otsuseid liidu sordikaitse taotluste vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta;

—	teha otsuseid vastuväidete kohta;

—	teha otsuseid kaebuste kohta;

—	teha otsuseid liidu sordikaitse kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta.

Juhtimine

Juhataja

Juhib ametit. Nõukogu nimetab juhataja ametisse kandidaatide nimekirja alusel, mille komisjon esitab pärast haldusnõukogu arvamuse saamist.

Haldusnõukogu

Teeb järelevalvet ameti tööprogrammi üle ja koostab eeskirjad ameti töömeetodite kohta. Haldusnõukogu koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist, ühest komisjoni esindajast ning nende asendusliikmetest.

Otsuseid sordi kaitse alla võtmise kohta teevad komiteed, mis koosnevad kolmest ameti töötajast, ning kaebuste menetluste puhul apellatsiooninõukogu.

Ameti toimingute seaduslikkuse järelevalve

Komisjon kontrollib juhataja nende toimingute seaduslikkust, mille suhtes Euroopa Liidu õigusaktides ei nähta ette mingit seaduslikkuse järelevalvet mõne muu asutuse poolt, ning haldusnõukogu toiminguid, mis on seotud ameti eelarvega.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav asutus

Haldusnõukogu.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

14,3 (14,4) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 46 (46)

Täidetud ametikohti: 45 (45)

Personal kokku: 45 (45), kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

—	põhitegevus: 17,5 (17,5)

—	haldusülesanded: 21,5 (21,5)

—	mitmesugused ülesanded: 6 (6)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Taotlusi saadud: 2 868(3 184)

Kaitse alla võetud: 2 640(2 584)

Kehtivaid liidu sordikaitseid 31. detsembri 2012. aasta seisuga: 20 362(18 907)

Sordikaitsega seotud rahvusvaheline koostöö:

—	sordikaitse rakendamisele kaasa aitamine;

—	kontakt ja koostöö järgmiste organisatsioonidega: Euroopa Komisjon (tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat, alalised komiteed), UPOV, (1) CIOPORA, (2) ESA, (3) OAPI, (4) OECD, (5) MAFF, (6) (Jaapan).

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Union pour la Protection des Obtentions végétales (Rahvusvaheline Uute Taimesortide Kaitse Liit).

(2) International Community of Breeders of Asexually Reproduced Ornamental and Fruit Plants (Sugutu paljundamisega toodetud dekoratiivtaimede ja puuviljade tootjate rahvusvaheline ühendus).

(3) European Seed Association (Euroopa seemneühing).

(4) Organisation africaine de la Propriété intellectuelle (Aafrika Intellektuaalomandi Organisatsioon).

(5) Organisation for Economic Co-operation and Development (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon).

(6) Jaapani põllumajandus-, toiduainete- ja kalandusministeerium.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.	2012. aasta detsembris korraldatud füüsilise kontrolli kohta koostati kontrolliaruanded (inventariloetelud). Tulevikus koostatakse need kontrollikoja nõutavas vormingus.

12.	CPVO on võtnud kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja on kohandanud valikukomisjonide juhendit. CPVO on siiski seisukohal, et kontrollikoja kontrollitud värbamismenetlustes koheldi kandidaate õiglaselt ja võrdselt.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/43

ARUANNE

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastusega

2013/C 365/07

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (edaspidi „täitevasutus”) asutati komisjoni otsusega 2009/336/EÜ (1). Täitevasutus juhib komisjoni poolt heakskiidetud hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seonduvaid programme, mis hõlmab ka tehniliste projektide üksikasjalikku elluviimist (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning täitevasutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	täitevasutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond täitevasutusee raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses täitevasutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab täitevasutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt täitevasutuse finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning täitevasutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt täitevasutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on täitevasutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnev kommentaar ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAAR EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge (99 %) nii I jaotises (personalikulud) kui II jaotises (halduskulud). Kuigi 2013. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli II jaotises suhteliselt kõrge (28 %), tulenes see 2012. ostetud teenustest (ehituskulud ja IT konsultatsioonid), mille kohta aasta lõpuks ei olnud veel arveid laekunud, ning täitevasutuse tegevuse mitmeaastast iseloomust (ekspertide tehtavad projektide kontrollid ja projektide auditid).

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 101, 21.4.2009, lk 26.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte täitevasutuse pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

LISA

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõige 1, artikli 166 lõige 1, artikli 167 lõige 1 ja artikli 173 lõige 1)

Teabe kogumine

Euroopa Liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele.

Euroopa Liit rakendab kutseõppepoliitikat.

Euroopa Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule.

Euroopa Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused.

Täitevasutuse pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003; komisjoni otsus 2009/336/EÜ, mida on muudetud otsusega 2012/797/EÜ; komisjoni otsus C(2009) 3355, mida on muudetud otsusega C(2012) 9475 lõplik)

Eesmärgid

Hariduse, kultuuri ja tööstuspoliitika raamistikus on võetud mitmeid meetmed edendamaks haridust, kutseõpet, audiovisuaalvaldkonda, kultuuri, noorsoovaldkonda ja kodanikuaktiivsust Euroopa Liidus. Nimetatud meetmete põhieesmärgid on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja aidata kaasa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja Euroopa rahvaste vahel tihedama liidu loomisele.

Nimetatud meetmed sisaldavad mitmeid erinevaid programme.

Täitevasutus vastutab mitme programmi teatavate tegevuslõikude juhtimise eest – nendeks on näiteks „Elukestev õpe”, „Kultuur”, „Aktiivsed noored”, „Kodanike Euroopa”, „MEDIA”, „Erasmus Mundus” ja „Tempus”. Sellega seoses rakendab täitevasutus liidu toetust, välja arvatud programmi hindamine, strateegilised uuringud ja muud ülesanded, mis nõuavad otsustusõigust poliitiliste valikute täideviimisel.

Ülesanded

—	Täitevasutusele usaldatud konkreetsete projektide juhtimine nende kestuse vältel liidu programmide rakendamise kontekstis, samuti asjaomaste kontrollide läbiviimine ja asjakohaste otsuste tegemine vastavalt komisjoni antud volitustele.

—	Eelarve täitmisega seotud dokumentide vastuvõtmine kulude ja tulude osas ning vastavalt komisjoni antud volitustele mõnede või kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud liidu programmi haldamiseks, eelkõige lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotud toimingud.

—	Liidu programmide rakendamise suunamiseks vajalike andmete kogumine, analüüs ja edastamine komisjonile.

—	Euroopa haridusalase teabevõrgustiku Eurydice rakendamine ja noorte paremaks mõistmiseks mõeldud tegevuse elluviimine liidu tasandil; nimetatud teabevõrgustikus tegeldakse teabe kogumise, analüüsi ja levitamisega ning uuringute ja trükiste väljaandmisega.

Juhtimine

Juhtkomitee

Koosseis

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest.

Ülesanded

Võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu täitevasutuse iga-aastase töökava. Lisaks kinnitab ta täitevasutuse halduseelarve ja aastase tegevusaruande.

Direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Siseauditi üksus.

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal täitevasutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

Täitevasutuse 2012. aasta halduseelarve oli 50 (50) miljonit eurot (rahastatakse 100 % ulatuses Euroopa Liidu üldeelarvest).

Täitevasutus haldas 728 (621) miljoni euro suurust summat, mis oli seotud komisjoni poolt täitevasutusele delegeeritud programmide ja projektidega.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012

Ajutised töötajad: ametikohtade loetelus 103 (102) ajutise teenistuja ametikohta,

millest täidetud 99 (102)

Lepingulised töötajad: 335 (336) lepingulist ametikohta,

millest täidetud 329 (331)

Personal kokku: 428 (433), kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 351

haldusülesanded: 77

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Teavitustöö

—	Kahe teabepäeva korraldamine, liikmesriikide ametite/struktuuride korraldatud teabepäevadest (16) ja mitmest muust teabeüritusest osavõtmine, andmebaasi EVE (1) ajakohastamine projektitulemustega, ürituste korraldamine koos vastutavate peadirektoraatidega.

—	Brüsselis organiseeriti uute projektikoordinaatorite ja partnerite jaoks projektide avakoosolekud.

—	Erinevates kohtades peeti temaatilisi klastrikohtumisi ja koosolekuid projektikoordinaatoritega.

Valikumenetlused

—	Käivitati 28 projektikonkurssi ja üks hankemenetlus.

—	Valituks osutunud projektitaotluste üksikasjalikud teabelehed (või kirjeldused) avaldati täitevasutuse veebilehel.

—	Ligikaudu 13 000 laekunud taotluse haldamine.

—	Ligikaudu 3 500 projekti ja 439 Erasmuse ülikooliharta valimine.

Kontrollkülastused

—	Projektides osalejatega korraldati üle 431 kohtumise (kohapeal või Brüsselis), et kontrollida projektide elluviimist.

Lihtsustamismeetmed

—	Laiendati e-taotluste kasutamist, need hõlmavad nüüd rohkem meetmeid ning katavad 75 % kõigist taotlustest.

—	Laiendati mõne meetme puhul kasutatavat lepingute lihtsustatud sõlmimist (toetuslepingute asemel otsused).

—	Kindlasummaliste toetuste meetodit arendati edasi ning selle kasutamist laiendati suuremale hulgale meetmetele.

—	Meetmete hindamiseks kasutati suuremal määral ekspertide distantskoosolekuid ja projektide kaughindamist.

—	Finantsaruandluse lihtsustamiseks töötati välja auditisertifikaadid, mis järk-järgult kasutusele võetakse.

—	Toetusesaajatele antavate suuniste parandamiseks valmis ja võeti kasutusele finantsteavet sisaldav infopakett.

Koostöö vastutavate peadirektoraatidega

—	Juhtkomitee nelja koosoleku korraldamine.

—	Vastutavate peadirektoraatide tegevdirektoritega delegeeritud programmide üle peetavad perioodilised koosolekud (kolm koosolekut aastas).

—	Abi osutamine vastutavatele peadirektoraatidele programmide järgmise põlvkonna ettevalmistamisel.

—	Vastava taotluse korral komisjonile programmide elluviimise kohta teabe andmine.

—	Täitevasutuse teise vahehindamise tegemisse panustamine, k.a taotlejate ja toetusesaajate hulgas läbiviidud rahulolu-uuringu korraldamisele kaasaaitamine.

—	Tihe koostöö vastutavate peadirektoraatidega 2014–2020 uute programmide ettevalmistamisel.

Poliitikaalane tugi

—	Hariduse valdkonna poliitika toetamiseks mõeldud Eurydice võrgustiku pidev haldamine; võrgustiku tegevust on laiendatud ka noorsoo valdkonnale.

—	Eurydice osakonna koostatud mitmed aruanded.

Auditid

2011. aasta auditikava alusel viiakse läbi 120 auditit. 2012. aasta auditikavas on ette nähtud 114 uut auditit.

Lepingud ja projektid

Sõlmiti 5 027 lepingut, suleti 4 738 projekti.

Mandaat

—	2013. aastal laiendati täitevasutuse mandaati. Komisjon kiitis laiendatud mandaadi heaks detsembris.

Allikas: täitevasutuse edastatud teave.

(1) Elektrooniline platvorm Euroopa Komisjoni poolt hariduse, koolituse, kultuuri, noorte ja kodakondsuse vallas hallatavate programmide toel elluviidavate projektide tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks.

Allikas: täitevasutuse edastatud teave.

TÄITEVASUTUSE VASTUSED

1.	Täitevasutus võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. Tegevuse mitmeaastasus on eelkõige seotud selliste projektide auditiga, kus lõplik makse toimub keskmiselt 18 kuud pärast maksekohustuse võtmist. Täitevasutuse eesmärk on vähendada ülekandeid selliste auditite varajasema kavandamisega.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/49

ARUANNE

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega

2013/C 365/08

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (edaspidi „täitevasutus” või „EACI”) on endine Aruka Energeetika Rakendusamet. Täitevasutuse mandaati ja tegutsemise kestust muudeti komisjoni otsusega 2007/372/EÜ, (1) millega muudeti otsust 2004/20/EÜ (2). Täitevasutus asutati ajavahemikuks 1. jaanuar 2004 kuni 31. detsember 2015 liidu tegevuse juhtimiseks energeetika, ettevõtluse ja uuendustegevuse ning loodussäästliku kaubaveo valdkonnas (3).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	täitevasutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (6) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond täitevasutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses täitevasutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab täitevasutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on täitevasutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.

Täitevasutuse siseauditi üksus vastutab ka täitevasutuse järelkontrollide eest, mis on osa tema sisekontrollisüsteemist. See vähendab siseauditi üksuse siseauditiks ette nähtud ressursse ning üksus ei saa teha selle valdkonna sõltumatuid auditeid. Selline topeltroll ei ole kooskõlas sisekontrollistandarditega ega rahvusvaheliste siseauditi kutsetegevuse standarditega.

MUUD KOMMENTAARID

12.

Täitevasutus peab parandama värbamismenetlusi: valikukriteeriumid ei vastanud täielikult vaba ametikoha kohta avaldatud teates esitatud kriteeriumidele, teatud valikukriteeriumide koefitsiendid olid ebaproportsionaalsed, eelnevalt ei olnud paika pandud eelvaliku etapi lävendid ega reservnimekirja pääsevate kandidaatide arv, menetluse lõppetapis kandidaatide väljajätmine ei olnud alati piisavalt dokumenteeritud ning sageli ei allkirjastatud konfidentsiaalsusdeklaratsioone ja huvide konflikti puudumise tõendeid.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 140, 1.6.2007, lk 52.

(2) ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.

(3) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte täitevasutuse pädevusest ja tegevusest.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(8) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Täitevasutuse 2011. aasta esialgne eelarve (16,2 miljonit eurot) sisaldas 10,7 miljoni euro ulatuses personalikulusid. Tegelikud kulutused personalile olid 10 miljonit eurot. Eelarve hinnati 0,7 miljonit eurot suuremaks, kuid alakasutus oli väiksem kui eelnevatel aastatel (näiteks 2010 aastal 1,5 miljoni eurot (1)).

Lõpetatud

2011

Vastavalt uute ruumide kohta 2010. aastal sõlmitud rendilepingule peab täitevasutus ruumide remondi eest rendileandjale maksma kokku 2,4 miljonit eurot. Aastal 2010 tegi täitevasutus 2 miljoni euro suuruse ettemakse. Ülejäänud summa tuli maksta kolmes jaos aastatel 2011, 2012 ja 2013.

Täitevasutus arvutas 2011. aastal makstava summa valesti ning selle tulemusel tegi 108 287 euro ulatuses enammakse. Rendileandja tagastas enammakstud summa 2012. aasta jaanuaris. Ebakorrektse makse tegemine täitevasutuse poolt näitab aga vajadust täitevasutuse kontrollimehhanisme tugevdada, et selliseid enammakseid ära hoida.

Lõpetatud

(1) Vt aruanne eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta (ELT C 366, 15.12.2011, lk 81), punkt 13.

II LISA

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevad liidu pädevus-valdkonnad

Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsele ja parandamisele, inimese tervise kaitsmisele ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele, ja meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191)

Liidu tööstuspoliitika tagab liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused, kiirendades tööstuse kohanemist struktuurimuudatustega, ergutades sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtete arengut ning nendevahelist koostööd, edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist. Koostöös komisjoniga konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja kooskõlastavad vajaduse korral oma tegevust. Komisjon võib teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 173)

Ühise transpordipoliitikaga sätestatakse ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes. Samuti kehtestatakse tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad; ning meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2)

Liidu energiapoliitika eesmärkideks on tagada energiaturu toimimine, tagada energiaga varustamise kindlus liidus, edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning edendada energiavõrkude sidumist.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõige 1)

Rakendusameti pädevus

(Nagu määratletud komisjoni otsuses 2004/20/EÜ, mida on muudetud otsusega 2007/372/EÜ)

Eesmärgid

Euroopa Liit on Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia raames võtnud meetmeid konkurentsi ja uuendustegevuse edendamiseks ning arendamiseks. Need meetmed sisaldavad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) kehtestamist (otsus nr 1639/2006/EÜ), eelkõige koos programmiga „Arukas energeetika – Euroopa” (IEE) ning ettevõtluse ja uuendustegevuse programmiga (EIP). Peamised eesmärgid on soodustada ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet, edendada igat liiki uuendustegevust, kaasa arvatud ökoinnovatsioon, edendada energiatõhusust ning uute ja taastuvate energiaallikate kasutamist. Lissaboni strateegia raames võetavad meetmed hõlmavad ka teist Marco Polo (MP) programmi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006). Programmi eesmärgid on vähendada ummikuid, parandada transpordisüsteemi keskkonnasäästlikkust ning edendada transpordiliikide ühitamist, aidates seeläbi luua tõhusat ja säästlikku transpordisüsteemi ning edendades eelkõige VKEde konkurentsivõimet ja uuendustegevust. Loetletud ELi programmide raames vastutab täitevasutus nende ülesannete täitmise eest, mis on seotud programmist tuleneva ELi toetusega, välja arvatud programmi hindamine, seadusandluse järelevalve ja strateegilised uuringud või muu tegevus, mis kuulub Euroopa Komisjoni ainupädevusse.

Ülesanded

Komisjonilt täitevasutusele delegeeritud ELi programmide elluviimine:

—	eriprojektide kõikide etappide juhtimine;

—	kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ELi programmide haldamiseks, eelkõige eelarve täitmine, sealhulgas lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotud tegevus;

—	programmi rakendamise suunamiseks vajalike andmete, kogumine, analüüs ja edastamine komisjonile ning projektidevahelise sünergia edendamine;

—	EIP suhtes ka Euroopa ettevõtlusvõrgustiku projektide juhtimise ja arendamise eest vastutamine, uuenduste ja ökoinnovatsiooni katse- ja turustamisprojektid ja kõrge standardiseerimisastmega uuendustegevus (IP Base projekt).

Juhtimine

Juhtkomitee

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Võtab komisjoni heakskiidul vastu täitevasutuse iga-aastase tööprogrammi. Lisaks võtab vastu täitevasutuse halduseelarve ja aasta tegevusaruande.

Direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2012. aastal täitevasutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

Tegevuseelarve

Planeeritud 241,34 (229,6) miljonit eurot (100 % ELi üldeelarvest) seoti kulukohustustega ning 129,5 miljonit eurot maksti välja. Täitevasutus täidab tegevuseelarvet komisjoni vastutusel:

—	Aruka energeetika programm 83,87 (83,8) miljonit eurot,

—	EIP ökoinnovatsioon 35 (38,1) miljonit eurot,

—	EIP ettevõtlusvõrgustikud 57,4 (50,9) miljonit eurot,

—	Marco Polo programm 65,07 (56,8) miljonit eurot.

Halduseelarve

16,4 (15,6) miljonit eurot (100 % EL toetus) halduseelarvesse, mida täitevasutus täidab sõltumatult.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

—	Personal kokku: kavandatud 162 (159) ametikohta, millest täidetud 156 (156).

—	Ajutised teenistujad: kavandatud 37 (37) ametikohta, millest täidetud 37 (33).

—	Lepingulised töötajad: kavandatud 125 (122) ametikohta, millest täidetud 119 (123).

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

EACI vastutab liidu tegevuse juhtimise eest järgmistes valdkondades: energeetika, ettevõtlus ja uuendustegevus (sh ökoinnovatsioon) ning loodussäästlik kaubavedu järgmiste liidu programmide raames:

—	konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alltoodud osad: programm Arukas energeetika – Euroopa II (2007–2013), Euroopa ettevõtlusvõrgustiku projektide juhtimine ja arendamine, IPR-projektid ning ökoinnovatsiooni katse- ja turustamisprojektid,

—	Marco Polo I (2003–2006) ja II (2007–2013) programmid,

—	programm Arukas energeetika – Euroopa I (2003–2006)

Arukas energeetika – Euroopa (IEE)

Peamised tegevused:

—	Aruka energeetika Euroopa (IEE) programmi 2012 aasta projektikonkursile esitati 433 taotlust, millega olid seotud pea 4 000 organisatsiooni 32 riigist; rahastamiseks valiti kokku 67 projektitaotlust;

—	2011. aasta projektikonkursi puhul peeti pärast 280 taotluse hindamist edukad läbirääkimised 48 projekti kohta:

—

jaanuaris korraldas täitevasutus siiani kõige menukama IEE teabepäeva, millest võttis osa 780 inimest 31 riigist. Lisaks osales täitevasutus 21 mitmesugusel teabepäeval liikmesriikides. Täitevasutus vastas ka IEE meiliaadressile saadetud enam kui 1 300 päringule, millest 80 % said vastuse vähem kui viie päeva jooksul.

Ökoinnovatsioon

Ökoinnovatsiooni toetatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu erinevate meetmetega (rahastamisvahendid, riiklike ja piirkondlike osalejate võrgustikud, esmase rakenduse ja turustamise projektid). Täitevasutus vastutab ökoinnovatsiooni esmase rakenduse ja turustamise projektide juhtimise eest. Perioodi 2008–2013 soovituslik eelarve on 200 miljonit eurot.

2012. aastal keskenduti järgnevale:

—	2011. aasta projektikonkursi lõpuleviimine: läbirääkimised jõudsid lõpule 2012. aasta novembri lõpus, alla kirjutati 47 lepingut;

—	uus projektikonkurss: Konkurss kuulutati välja 2012. aasta aprillis, tähtpäev oli septembris ning sellele esitati 284 ettepanekut. Hindamine toimus 19. novembrist7. detsembrini 2012;

—

esmakordselt programmi kestel korraldati novembris Brüsselis ökoinnovatsiooni päev, millest võttis osa üle 200 inimese. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku abil korraldati äripartnerluste sõlmimise üritus, mille tulemusena peeti 120 kohtumist osalejate vahel kogu Euroopas (tootjad, turunduseksperdid, kauplejad, uuendajad, arvamusliidrid jne).

Marco Polo programm

Peamised tegevused:

—	juunis korraldati Marco Polo programmi alane Euroopa teabepäev, millest võttis osa 172 inimest (ja 115 vaatas otseülekannet veebis). Ürituse raames korraldati 36 kahepoolset kohtumist võimalike Marco Polo toetusesaajatega;

—	2012. aasta projektikonkurss kuulutati välja 20. juunil (tähtpäev 19. oktoober). Saadi 54 projektitaotlust. Eelhindamine toimus ajavahemikul 19–27 november;

—	2011 aasta projektikonkursi puhul peeti pärast 50 taotluse hindamist edukad läbirääkimised 18 projekti kohta. Lepingu sõlmimise otsus võeti vastu 20. juulil (pärast selle heakskiitmist liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi poolt);

—	pooleliolevate projektide juhtimine: 32 projekti kontrollimiseks tehti 35 kohapealset kontrollkülastust.

EIP programm – Euroopa ettevõtlusvõrgustik

Programm hõlmab enam kui 600 partnerorganisatsiooni 50 riigis, sh 27 ELi liikmesriigis. Lisaks 92 lepingu (konkreetsed toetuslepingud) ja IPeuropAware-projektiga seotud projektijuhtimise ülesannetele vastutab täitevasutus Euroopa ettevõtlusvõrgustiku elavdamise ning võrgustikku kuuluvate partnerite poolt interaktiivses teabevahetuses kasutatavate IT-vahendite ja andmebaaside haldamise eest.

2012. aasta jooksul töötati etappide kaupa välja uus IT-süsteem (Merlin), mille kasutuselevõtt on kavandatud 2013. aastaks.

Allikas: täitevasutuse edastatud teave.

ASUTUSE VASTUSED

11.

Asutus on teadlik, et siseauditi üksusel ei tohiks olla tööülesandeid. Järelkontrolli kohustuse andmist siseauditi üksusele peeti kontrollide tulemuslikkust ja tõhusust arvestades parimaks valikuks, sest asutus on väike. Kui asutus järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 oluliselt kasvab, siis vabastatakse siseauditi üksus järelkontrolli ülesandest.

Võimalik huvide konflikt, kus kontrollitakse enda ülesandeid, on välistatud siseauditi üksuse põhikirjas sätestatud auditi ulatuse piiranguga, mille kohaselt täidavad mis tahes järelkontrolli auditi ülesandeid asutusevälised audiitorid.

12.

Asutus uuendab korrapäraselt värbamismenetlusi, et need oleksid vastavuses nõutud standarditega ja parandaksid kogu protsessi. Kontrollikoja soovitused menetluse parandamiseks on seotud ainult ühe värbamisetapiga ja enamus nendest soovitustest on juba lisatud värbamisjuhendisse ja neid rakendatakse.

Asutus kinnitab, et tema eesmärk on saavutada tasakaal avaliku ja erasektori tunnustatud parimate värbamistavade ja väiksearvulise personaliga täitevasutuse tegevusnõuete vahel.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/57

ARUANNE

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega

2013/C 365/09

SISSEJUHATUS

Luxembourgis asuv Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet” või „EAHC”) asutati komisjoni otsusega 2004/858/EÜ, (1) mida muudeti otsusega 2008/544/EÜ (2). Rakendusamet loodi ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2015 liidu tegevuse juhtimiseks tervise- ja tarbijaküsimuste valdkonnas (3).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning rakendusameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (6) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond rakendusameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses rakendusameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab rakendusameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt rakendusameti finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning rakendusameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt rakendusameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute 1,1 miljoni euro suurusest summast tühistati 2012. aastal 0,2 miljonit eurot (18 %). Kuigi selle põhjuseks olid osaliselt raskused välisosalejatega kohtumiste kulude prognoosimisel, annab ülekandmiste kõrge määr tunnistust puudustest eelarve kavandamisel.

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringutest tehtud 2012. aasta maksete määr on rahuldav I ja II jaotise puhul (vastavalt 96 % ja 84 %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli aga kõrge III jaotises – 1,1 miljonit eurot (47 %). Kuigi see on osaliselt seotud lähetuskulude väljamaksetaotluste hilinenud esitamisega välisosalejate poolt, on selline kõrge määr vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 369, 15.12.2004, lk 73.

(2) ELT L 173, 3.7.2008, lk 27.

(3) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(8) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

III jaotisest (tegevuskulud) kanti 2012. aastasse üle 0,8 miljonit eurot, mis moodustab 46 % kõigist kulukohustustest. Ülekandmiste nii suur osakaal on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

Alustamata

II LISA

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (Luxembourg)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 168 ja 169)

Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, edendades nende põhjuste, leviku ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd. Liit täiendab uimastitest tulenevate tervisekahjustuste vähendamiseks liikmesriikide meetmeid, kaasa arvatud teavitamine ja tõkestamine.

Tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks.

Rakendusameti pädevus

Eesmärgid

—

Rakendusamet vastutab otsusega nr 1350/2007/EÜ kehtestatud teise rahvatervise programmi 2008–2013 ja otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatud tarbijapoliitika programmi 2008–2013 rakendusülesannete ning määruse (EÜ) nr 882/2004 ja direktiivi 2000/29/EÜ kohaste toiduohutuse koolitusmeetmete elluviimise eest.

—	Rakendusamet tegeleb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud ELi rahvatervise programmi aastateks 2003–2008 rakendamise raames talle usaldatud rakendusmeetmete erinevate etappide juhtimisega.

Ülesanded

Allpool nimetud liidu programmide raames vastutab rakendusamet 9. septembril 2008. aastal vastu võetud delegeerimisakti alusel (1):

otsusega nr 1786/2003/EÜ kehtestatud rahvatervise programmi 2002–2008,

otsusega nr 1350/2008/EÜ kehtestatud rahvatervise programmi 2008–2013,

otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatud tarbijapoliitika programmi 2007–2013 rakendusülesannete ning

määruse (EÜ) nr 882/2004 ja direktiivi 2000/29/EÜ kohaste toiduohutuse koolitusmeetmete elluviimise järgmiste ülesannete eest:

a)	projektide eri etappide juhtimine (järelevalve ja levitamise eesmärgil võtab rakendusamet vajalikud meetmed, et luua projektide andmebaas või jätkata olemasoleva andmebaasiga, milles on salvestatud projekti kirjeldus ja lõplikud tulemused);

b)	järelevalve nimetatud programmide raames teostatavate projektide ja meetmete üle, sh vajalikud kontrollid;

andmete kogumine, töötlemine ja levitamine ning eelkõige sellise teabe koostamine, analüüsimine ja edastamine komisjonile, mis on vajalik, et suunata programmide ja meetmete rakendamist, edendada koostööd ja koostoimet Euroopa Liidu teiste programmide, liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega;

d)	koosolekute, seminaride, kohtumiste ja koolitusabi korraldamine;

e)	abi osutamine programmimõju hindamisele, eelkõige programmide rakendamise hindamine aasta või keskpika aja jooksul ja komisjoni otsuse alusel hindamise järelmeetmete võtmine;

f)	komisjoni kavandatud ja teostatud teabeürituste tulemuste levitamine;

g)	üldist kontrolli ja järelevalvet käsitlevate andmete koostamine;

h)	osalemine finantsotsuste ettevalmistamisel.

Juhtimine

Juhtkomitee

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Juhtkomitee liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

Juhtkomitee võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu rakendusameti iga-aastase töökava. Lisaks kinnitab ta rakendusameti halduseelarve ja iga-aastase tegevusaruande.

Direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt neljaks aastaks.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Rakendusameti 2012. aasta lõplik halduseelarve oli 7,22 (7,04) miljonit eurot.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Seisuga 31. detsember 2012 töötas rakendusametis 50 (49) töötajat, sh 11 (11) ajutise lepinguga töötajat ja 39 (38) lepingulist töötajat.

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

1. Järelevalve 2005., 2006., 2007., 2008. ja 2009. aasta rahvatervise programmi 2003–2008 raames antud toetuste üle, 2009. aasta projektikonkursi toetuste üle peetud läbirääkimiste edukas lõpetamine, sh projektid, konverentsid, tegevustoetused, ühismeetmed; 2011. aasta projektikonkursi haldamine; tarbijakaitse programmi (2007–2013) 2008. aasta projektikonkursi konkursi ja menetluste raames sõlmitud lepingud ja antud toetused ning toiduohutuse koolitusmeetmete 2007., 2008. ja 2009. aasta hankemenetluste raames sõlmitud lepingud.

2. Rahvatervise programm

—	2012. aasta projektikonkurss algas 8. detsembril 2011 ja lõppes 9. märtsil 2012. See avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) ning EAHC (3) ja Euroopa veebisaitidel.

—	Projektiettepanekud: hinnati 84 projektitaotlust, millest 16 (19,5 %) puhul soovitati ELi kaasrahastamist kokku 13 312 116 euro ulatuses.

—	Konverentsiettepanekud: 41 konverentsiettepanekust soovitati 7 (17 %) puhul rahastamist kokku 599 097 euro ulatuses.

—	Tegevustoetuse ettepanekud: hinnati 40 tegevustoetuse ettepanekut, millest 19 (47,5 %) puhul soovitati ELi kaasrahastamist kokku 4 330 590 euro ulatuses.

—	Ühismeetmed: kõigi viie esitatud ühismeetme ettepaneku puhul soovitati ELi kaasrahastamist 8 941 660 euro ulatuses.

—	Reservnimekirjades on viis projekti, kaks konverentsiettepanekut ja kaks tegevustoetuse ettepanekut. Need võivad saada toetust vastavalt 4 540 962 euro, 90 000 euro ja 273 754 euro ulatuses.

—	2012. aastal kuulutati välja kolm projektikonkurssi, sh üks seoses terviseohutuse raamlepinguga; üks läbirääkimistega menetlus ja kümme taotlust teenuste osutamiseks.

—	Kuna suurem osa lepinguid sõlmiti 2012. aasta teises pooles, algas nendega seonduv töö aasta lõpupoole. EAHC korraldas iga lepingu puhul avakoosoleku ning tegi järelevalvet lepingu täitmise üle koostöös tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadiga.

3. Tarbijakaitse programm

—	2012. aastal käivitas rakendusamet tarbijakaitse programmi raames seitse projektikonkurssi.

—	Rakendusamet kaasrahastas 64 toetust, mis võimaldas mitme liikmesriigi täitevametnikel vahetada kogemusi ja teadmisi direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) ja määruse 2006/2004 (tarbijakaitsealane koostöö) rakendamise üle.

—

GPSD projektikonkursi raames kaasrahastas EAHC projekti, mille eesmärk on vahetada liikmesriikide vahel parimaid tavasid ja neid ka rakendada, parandades piiriülest koostööd ja suurendades tarbekaupade ohutust. Peamine eesmärk on tarbekaupade ohutuse suurendamine järgmistes tooterühmades: lastetarbed, nanotehnoloogia ja kosmeetika, nöörid ja paelad, redelid, vingu- ja suitsuandurid.

—	Tarbijakaitsealase koostöö ühismeetmete puhul rahastas EAHC kahte projekti. Esimene hõlmab tegevusi ühise arusaama väljatöötamiseks seoses internetikaubanduse eeskirjadega. Teine ühismeede arendab tegevusi, mis on suunatud „ebaõiglastele lepingutingimustele tarbijalepingutes”.

—	2012 aastal sõlmis rakendusamet konkreetsed toetuslepingud Euroopa Tarbijaühistute Bürooga (BEUC) ja Tarbijate Standardiseerimise Koordineerimise Euroopa Assotsiatsiooniga (ANEC).

—	BEUCi rahastamine aitab kaasa Euroopa tarbijate huvide edendamisele ELi poliitikakujundamise protsessis kaupade ja teenuste kasutajatena.

—	ANECile antav toetus aitab tagada tarbijate huvide esindamist ja kaitsmist standardiseerimis- ja sertifitseerimisprotsessis.

—

Euroopa tarbijakeskuste igapäevatöö 29 riigis hõlmab tarbijatega seotud praktilisi küsimusi, nagu toote või teenuse kvaliteet, toote teisest riigist kohaletoimetamise hilinemine või ebaõiglased lepingutingimused. 2012. aastal käsitles Euroopa tarbijakeskuste võrgustik enam kui 72 000 juhtumit, mis hõlmasid tarbijaid, kellel esines piiriüleseid probleeme. Kokku on Euroopa tarbijakeskuste võrgustik alates selle loomisest 2005. aastal aidanud tarbijaid ligikaudu 416 000 korda. EAHC kuulutas 2012. aastal välja projektikonkursi seoses toetusega Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule 2013. aasta tegevuste jaoks ning sõlmis 29 toetuslepingut.

—	Rakendusamet käivitas 2012. aasta tarbijakaitse programmi raames kaks hankemenetlust ja 11 konkreetse teenuse taotlust.

—

Dolceta on ELi tarbijakaitseprogrammi raames välja töötatud veebiõppe rakendus. Rakendusamet esitas 2012. aastal kaks taotlust teenuste osutamiseks, üks neist oli suunatud uue veebisaidi reklaamimiseks ja selle sisu parandamiseks ning teine olemasoleva veebisaidi hooldamiseks ja haldamiseks ning uue saidi modereerimiseks järgmisel aastal.

—	2012. aastal töötati keskkooliõpetajatele välja uus platvorm, mis vahetab välja olemasoleva Dolceta veebisaidi. Interaktiivne platvorm loodi pärast õpetajate vajaduste uurimist seoses sisu, omaduste, kaubamärkide ja kujundusega. Veebisait käivitub eeldatavasti 2013. aasta märtsis.

—

2012. aastal sõlmis rakendusamet tarbijaturu uuringute raamlepingu raames kolm konkreetset lepingut. Esimese lepingu eesmärk on analüüsida, kas sõidukikütuse turg toimib tarbijate huvides ja kas tarbijad saavad teha asjatundlikke ostuotsuseid. Teine uurib, millises ulatuses olemasolevad toiduainetega seotud vabatahtliku sertifitseerimise ja taotlejate poolse andmete deklareerimise kavad on kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega. Kolmanda turu-uuringu eesmärk on koguda teavet toiduks mittekasutatavate toodete ühtse turu olukorra kohta seoses keskkonnahoidlikkust käsitlevate väidetega.

—

Eesmärgiga koguda andmeid selleks, et paremini mõista, jälgida ja arvesse võtta tarbijate huve siseturul, sõlmis rakendusamet lepingu, mille raames tehakse uuring 27 liikmesriigi, Horvaatia, Norra ja Islandi 52 tarbijaturu jälgimiseks. Uuringute tulemusi analüüsitakse ning määratletakse poliitika-alased soovitused, et parandada tuvastatud puudused kas seoses ühtse toimimisega või seoses tarbijate suutlikkusega teha asjatundlikke otsuseid.

—	2012. aastal tegi EAHC järelevalvet mitmete raamlepingute üle, et taasalustada konkurss käitumuslike majandusuuringute tegemiseks EAHC-le, tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadile ja teistele komisjoni talitustele (õigusküsimuste peadirektoraat ja kliimameetmete peadirektoraat).

—

Selleks esitas rakendusamet kolm taotlust selliste uuringute tegemiseks järgmistes valdkondades: krediitkaarditehingute tasud, veebipõhised hasartmängud ja asjakohased meetmed hasartmängude tarbijate kaitsmiseks ning müügiga tegelevatel veebisaitidel avaldatud tarbijaid hoiatavad teated (Eco-Search).

—

EAHC töötas uue projekti kallal, mille eesmärk oli tarbijaorganisatsioonide suutlikkuse arendamine. EAHC kuulutas välja avaliku konkursi koolitustegevuse rakendamise raamlepingu lõpetamiseks, sh mitmekeelne e-õpe ja veebiplatvormi arendamine; augustis sõlmiti leping Euroopa tarbijaorganisatsioonide koolitusvajadusi hindava uuringu läbiviimiseks. Uuringu lõpptulemused toetavad uue projekti rakendamist.

4. Tööprogramm „Parem koolitus ohutuma toidu nimel”

—

Rakendusamet vastutab peaaegu kõikide selle tööprogrammi tegevuste eest, ainult geneetiliselt muundatud organismide alase koolituse eest vastutab endiselt tervise ja tarbijakaitse peadirektoraat. Vaatamata pakutavate koolituste valiku suurenemisele õnnestus EAHC-l saavutada osalejate 85 % rahulolu kavandatust aasta varem. Lisaks näitab programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” äsjane vahehindamine, et enam kui 96 % osalejatest peab koolitustel saadud teadmisi igapäevatöö jaoks kasulikuks.

—

2012. aasta jooksul koolitati 156 erineva koolituse ja töötoa käigus ligikaudu 6 300 osalejat, kes olid enamasti liikmesriikide ametnikud. Suurem osa programme olid ELi põhised. Osa programme oli suunatud kolmandatele riikidele, koolitused olid suunatud osalejatele nendest maailma piirkondadest, kus üritused aset leidsid.

—

2012. aasta üks oluline areng oli EAHC mandaadi laiendamine, (4) et võimaldada rakendusametil kasutada programmi nende tegevuste, mis ei ole programmi õigusliku alusega ette nähtud, (5) rahastamisallikatena kaubanduse peadirektoraadi ja arengu ja koostöö peadirektoraadi eelarveridasid. Selleks kuulutati välja esimene hankemenetlus EAHC hallatava uue programmi jaoks, mille eesmärk on võimaldada ELi mittekuuluvatel riikidel tõhusamalt osaleda rahvusvahelistes standardeid kehtestavates asutustes.

Allikas: rakendusameti edastatud teave.

(1) Komisjoni 9. septembri 2008. aasta otsus, millega delegeeritakse volitused rakendusametile.

(2) ELT L 358, 8.12.2011, http://ec.europa.eu/eahc/documents/health/calls/2012/WP_2012_en_for_projects.pdf.

(3) http://ec.europa.eu/eahc/health/projects.html.

(4) Vt komisjoni rakendusotsus C (2012) 8448.

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004 ja direktiiv 2000/29/EÜ.

Allikas: rakendusameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Amet võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. Tehakse jätkuvalt jõupingutusi ning nende tulemusena vähendati ülekantavate assigneeringute tühistamist aastail 2009–2012 poole võrra (36 %-lt 18 %-ni). Seda positiivset suunda tugevdatakse edaspidi täiuslikuma planeerimise ja eelarve III jaotise meetmete parema jälgimise abil.

12.	Amet parandab eelarve täitmist eesmärgiga suurendada eelarve III jaotise maksete tegemist, mis ühtlasi vähendab järgmisse aastasse ülekantavate assigneeringute osakaalu. Töövõtjatel nõutakse vajaduse korral arvete kiiret esitamist kalendriaasta jooksul.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/66

ARUANNE

Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/10

SISSEJUHATUS

1.	Kölnis asuv Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet” või „EASA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1592/2002, (1) mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009. Amet täidab lennundusohutuse valdkonnas konkreetseid reguleerivaid ja täidesaatvaid ülesandeid (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.	Amet võttis kasutusele standardprotseduuri eelkontrollide tegemiseks. Sellegipoolest ei olnud täidetud eelkontrollide juurde kuuluvaid kontrollnimekirju ja alati ei olnud olemas kulude heakskiitmist põhjendavaid dokumente (8).

12.	Järelkontrollide metoodika kiideti heaks 2009. aastal. Kuigi amet tegi edusamme metoodika rakendamisel, on veelgi arenguruumi järgmistes valdkondades: kontrolle ei kavandata terveks aastaks ette, kontrollitav valim ei ole riskipõhine ning metoodika ei hõlma hankemenetlusi.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli 95 % – I jaotises (personalikulud) 96 %, II jaotises (halduskulud) 95 % ja III jaotises (tegevuskulud) 89 %. Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli aga kõrge III jaotises (46 %). Ehkki osaliselt tuleneb see ameti tegevuse mitmeaastasest iseloomust ning kontrollikoja valimis sisaldunud ülekandmised olid nõuetekohaselt põhjendatud, on ülekandmiste nii kõrge määr vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

MUUD KOMMENTAARID

14.	Ühes auditeeritud värbamismenetluses valituks osutunud kandidaat ei vastanud personalieeskirjades sätestatud nõuetele, mis puudutavad nõutavat ülikooliharidust või samaväärset erialast koolitust.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 24. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) Puudusid osutatud teenuste ajakulu põhjendavad tööajatabelid.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Saksamaa riigikoefitsiendi vähendamine 2010. aasta juunis põhjustas olulise ülejäägi ameti I jaotise (personalikulud) 2011. aasta eraldistes. Umbes 3 miljonit eurot (7 % eraldistest) kanti I jaotisest üle III jaotise (tegevuskulud) erinevatele eelarveridadele, kuigi nende kasutusmäär oli madal (1). Ameti finantsmääruse kohaselt ei esitatud sellist olulist jaotistevahelist vahendite ümberpaigutamist (mis eelarve struktuuri märkimisväärselt muutis) ameti haldusnõukogule heakskiitmiseks (2). Kirjeldatud olukord on aga vastuolus eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Ümberpaigutus suurendas III jaotise assigneeringuid 13,7 miljoni euro võrra. Aasta lõpus kanti 7,8 miljonit eurot sellegipoolest üle 2012. aastasse, mis on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Pooleli
2011	Amet peab parandama põhivara haldamist. Varad on kajastatud erinevates süsteemides, mida saab omavahel vaid käsitsi võrrelda. Parandama peaks füüsilisi inventuure käsitlevat aruandlust ja neist tehtavaid kokkuvõtteid. Ameti sees valminud põhivara projektikulude hindamine oli ebapiisav ja kõrvalekaldeid ei kontrollitud. Arvesse ei olnud võetud kõiki sisemisi personalikulusid ning väliste kulude dokumenteerimine oli ebapiisav.	Lõpetatud
2011	2011. aasta lõpu seisuga paiknes ameti raha vaid ühes pangas ning pangaarvete saldo oli 55 miljonit eurot (2010. aastal 49 miljonit eurot). Puudus sularahapoliitika, mis oleks aidanud riski vähendada ja samas asjakohaseid intresse teenida.	Pooleli
2011	Kontrollikoda leidis, et töötajate valikumenetluste läbipaistvust tuleb veelgi parandada. Puuduvad tõendid selle kohta, et amet oleks enne avalduste hindamist kehtestanud kirjalike testide ja intervjuude küsimused, reservnimekirja pandavate kandidaatide maksimaalse arvu ja lävendid reservnimekirja kandmiseks.	Lõpetatud
2011	Ameti üürilepingu kohaselt peab amet üüritud pinnad lepingu lõppemisel tagastama samas seisukorras, nagu nad oli lepingu alguses. Ameti raamatupidamise aastaaruandes on tehtud 1 miljoni euro suurune eraldis, mis põhineb ameti poolsel remondikulude hindamisel. Omaniku arvestuste kohaselt on nende kulude suurus aga 4 miljonit eurot. Amet peab tellima remondikulude sõltumatu välise hindamise ning kajastama seda oma arvestuses.	Lõpetatud

(1) Eelarverida 3200 (ärirakenduste arendus) suurenes 37 % võrra 3,5 miljoni euroni; eelarverida 3600 (eeskirjade väljatöötamine) suurenes 87 % võrra 1,4 miljoni euroni; eelarverida 3601 (rahvusvaheline koostöö) suurenes 123 % võrra 778 000 euroni ja eelarverida 3903 (uurimistegevus) suurenes 550 % võrra 1,3 miljoni euroni.

(2) Vastavalt EASA finantsmääruse ja üldfinantsmääruse sätetele peab haldusnõukogule heakskiitmiseks esitama vaid need eelarves tehtavad ümberpaigutused, mille suurus ületab 10 % assigneeringutest. ELi üldfinantsmääruses on seatud ülempiir, mille kohaselt tohib ümberpaigutuse summa moodustada maksimaalselt 30 % uue eelarverea assigneeringutest. EASA finantsmääruses aga selline piirang puudub.

II LISA

Euroopa Lennundusohutusamet (Köln)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.

Ameti pädevus

(Ameti pädevus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 216/2008 (nn algmäärus))

Eesmärgid

—	Säilitada Euroopas tsiviillennundusohutuse ühtne kõrge tase ja tagada tsiviillennundusohutuse nõuetekohane funktsioneerimine ja areng.

Ülesanded

—	Esitab komisjonile arvamusi ja soovitusi.

—	Annab välja sertifitseerimistingimusi, sealhulgas lennukõlblikkuse tingimusi ja aktsepteeritavaid nõuete täitmise menetlusi ning mis tahes juhismaterjali algmääruse ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks.

—	Teeb otsuseid lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise, pilootide sertifitseerimise, lennutegevusega tegelevate ettevõtjate sertifitseerimise, kolmandate riikide ettevõtjate, liikmesriikide kontrollimise ja ettevõtjate uurimise kohta.

—	Korraldab liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja endise Euroopa Liidu Ühendatud Lennundusameti liikmesriikide (viimasel juhul vastavalt töökokkulepetele) pädevate asutuste standardimiskontrolle.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis: üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

Ülesanded:

loob huvitatud pooltest koosneva nõuandeorgani.

Tegevdirektor

Juhib ametit; nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

Apellatsiooninõukogu

Teeb otsuseid kaebuste üle seoses ameti otsustega (vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 sätetele) sertifitseerimise, tasude ja lõivude ning ettevõtete kontrollimise kohta.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Kogueelarve: 150,2 (138,7) miljonit eurot, sealhulgas:

—	omatulud: 83,0 (75,2) miljonit eurot (55,3 %)

—	liidu toetus: 34,9 (34,4) miljonit eurot (23,2 %)

—	kolmandate riikide toetused: 1,7 (1,7) miljonit eurot (1,1 %)

—	tasudest ja lõivudest laekunud sihtotstarbelised tulud: 25,2 (24,7) miljonit eurot (16,8 %)

—	muud tulud: 0,9 (1,4) (0,6 %)

—	muud toetused: 4,4 (1,2) (2,9 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ametikohtade loetelus 634 (574) ajutise teenistuja ametikohta.

Täidetud ametikohti: 612 (573)

Muu personal: 74,6 (68) lepingulised töötajad: 63,3 (57), lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 11,3 (11)

erinõustajad: 0 (0).

Ajutised teenistujad kokku: 613 (1) (574).

Toetustest rahastatud täidetud ametikohad: 216 (2) (223).

Teenustasudest rahastatud täidetud ametikohad: 396 (2) (350).

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Arvamused

Kuus arvamust, sh komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 ühtlustamise määrusega (EÜ) nr 216/2008.

Eeskirjade kehtestamisega seotud otsused

22 otsust, mis käsitlevad sertifitseerimistingimusi (8), nõuete täitmise vastuvõetavaid viise ja suuniseid (13)

2012. aasta muud töötulemused (mõju eeskirjadele avaldub järgmistel aastatel)

32 tehnilist kirjeldust, 23 muudatusettepanekute teatist, 19 vastust kommentaaridele

Rahvusvaheline koostöö

18 töökorralduse kokkulepet

Kolm rakendusmenetlust töökorralduse kokkulepete jaoks

13 soovitust Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) riikide kirjade kohta

Kahepoolsed lennuohutust käsitlevad kokkulepped

Toetati ELi ja USA vahelise kahepoolse lennuohutust käsitleva kokkuleppe rakendamist, k.a järelevalvenõukogu kahe koosoleku, sertifitseerimise järelevalvenõukogu kahe koosoleku ja ühise hoolduse koordineerimisnõukogu kahe koosoleku ning Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuametiga peetud ühe lennustandardite koosoleku ettevalmistamist.

ELi ja USA vahelise kahepoolse lennuohutust käsitleva kokkulepperaames alustati kolme uue lisa väljatöötamist (lennukimeeskondade litsentseerimine, koolitusotstarbelised lennusimulaatorid, pilootide koolitamise organisatsioonid).

Toetati ELi ja Ukraina vahelise ühise lennunduskokkuleppe läbirääkimisi.

Toetati Kanada tsiviillennundusametiga loodava ühe ühise komitee ettevalmistamist, ühte Kanada tsiviillennundusametiga moodustatud sertifitseerimise alast valdkondlikku komiteed ning ühte Kanada tsiviillennundusametiga moodustatud hoolduse alast valdkondlikku komiteed.

Sertifitseerimisotsused seisuga 31. detsember 2012

Tüübisertifikaate / Piiratud tüübisertifikaate: 10 (3)

Täiendavaid tüübisertifikaate: 752

Lennukõlblikkuseeskirju: 319

Alternatiivseid nõuete täitmise viisi sertifikaate: 65

Euroopa tehnilistele normatiividele vastavaid lube: 264

Olulisi muudatusi / remonditöid / tüübisertifikaatide modifikatsioone: 952

Väiksemaid muudatusi / remonditöid: 814

Õhusõidukite lennukäsiraamatuid: 360

Lennutingimuste kinnitamisi: 498

Koolitusotstarbelisi lennusimulaatoreid: 237

Lube projekteerimisorganisatsioonidele: 495

Hooldusorganisatsioonide sertifikaate (kahepoolsed): (4)1 505

Hooldusorganisatsioonide sertifikaate (kahepoolsed): (4) 299

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide sertifikaate: (4) 46

Sertifikaate tootjatele: (4) 24

Standardiseerimiskontrollid (riikide arv liigi kaupa) seisuga 31. detsember 2012

Lennukõlblikkuse valdkonnas: 26

Lennutegevuse valdkonnas: 27

Lennumeeskondade litsentseerimise valdkonnas: 19

Lennumeeskondade tervisetõendite väljastamise valdkonnas: 14

Koolitusotstarbeliste lennusimulaatorite valdkonnas: 9

Lennuliikluse korraldamise / lennuliiklusteenuste valdkonnas: 10

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Kaks osalise koormusega töötavat pilooti täidavad ühe ametikoha.

(2) Lõivudest rahastatud ja toetustest rahastatud täidetud ametikohtade jaotus võib muutuda kuluarvestuse koodides 31. detsembril 2012 tehtavate muudatuste tõttu.

(3) Arvesse võetakse vaid uutele lahendustele väljastatud tüübisertifikaate/piiratud tüübisertifikaate. Arvesse ei võeta seniste õiguste kaitseks väljastatud tüübisertifikaate, tüübisertifikaatide ülekannet ega nende uuesti väljastamist.

(4) Ameti sertifitseerimistegevus jaguneb järgmiselt: põhijärelevalve juba sertifitseeritud organisatsioonide üle (uuendatakse iga 2 või 3 aasta tagant) ja uute sertifikaatidega seotud tegevus. Tabelis on toodud andmed sertifikaatide koguarvu kohta seisuga 31. detsember 2012.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Järelkontrollid tehakse EASA finantsmääruse artikli 39 alusel ning on sellest tulenevalt ameti finantsplaneerimise süsteemis (SAP) ametlikult heaks kiidetud. Amet järgib nn topeltkontrolli põhimõtet. Finantskontrolliametnikud kasutavad järelkontrollide tegemisel küll kontrollnimekirju, kuid neid ei täideta ega lisata füüsiliselt igale tehingule tehingute suure arvu tõttu (30 000 tehingut aastas).

12.	Amet on kehtestatud 2013. aastaks kontrollide riskipõhise aastakava, mille tegevdirektor on heaks kiitnud. 2013. aasta kava hõlmab avalikke hankeid.

13.

EASA tegevuse iseloomu ja vastavate lepingute täitmise ajastamise tõttu ulatuvad seonduvad juriidilised kohustused (nt uurimisprojektid, eeskirjade koostamise analüüsid ja nende tõlked) sageli järgmisesse kalendri-/finantsaastasse, et tagada nende efektiivne täitmine.

Siiski on eelarvevahendite käsutajaid julgustatud juba varem vahendeid eraldama. Sellepärast on III jaotise ülekandmiste määr võrreldes eelmise aastaga tunduvalt vähenenud: see oli 59 % 2011. aastal, aga 46 % 2012. aastal.

14.	Kandidaat valiti kooskõlas ameti värbamismenetlusega, milles nõutakse nii erialast koolitust kui ka – ülikoolidiplomi puudumise korral – suuremat töökogemust, et võtta tööle võimalikult pädevad, tõhusad ja ausad töötajad liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/73

ARUANNE

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos tugiameti vastustega

2013/C 365/11

SISSEJUHATUS

Valettas asuv Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (edaspidi „tugiamet” või „EASO”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (1). Tugiameti ülesanne on toetada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist. EASO loodi eesmärgiga tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes, et liikmesriigid suudaksid paremini täita ELi ja rahvusvahelisi kohustusi pakkuda kaitset neile, kes seda vajavad. Tugiamet peaks olema Euroopa varjupaigavaldkonna ekspertkeskus. Tugiamet toetab liikmesriike, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla.

2.	Tugiamet sai komisjonist majanduslikult sõltumatuks 20. septembril 2012. Seetõttu auditeeriti eelarveaastal 2012 ajavahemikku 20. septembrist kuni 31. detsembrini 2012.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning tugiameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	tugiameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (2) ja eelarve täitmise aruannetest (3)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (4) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond tugiameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses tugiameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (5) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab tugiameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab tugiameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (6) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et tugiameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

8.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab tugiameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt tugiameti finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning tugiameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt tugiameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.	Kontrollikoja hinnangul on tugiameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla ning nende puhul peab lähtuma asjaolust, et tugiameti loomine ja selle protseduuride kehtestamine alles käib.

KOMMENTAAR RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

12.	Tugiameti peaarvepidaja ei ole raamatupidamissüsteemi veel heaks kiitnud.

KOMMENTAAR TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

13.	0,2 miljoni euro suuruse eelarve ülekandmise kohta puudus juriidiline kohustus (leping) ning ülekandmine oli seega tehtud eeskirjade vastaselt.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

14.	Tegemata on füüsiline inventuur, mis peaks tagama, et kõik tugiameti hangitud seadmed sisalduksid registris.

15.	50 makset (20 % aasta jooksul makstud summadest) tehti pärast finantsmääruses sätestatud tähtaegu.

16.	16 sisekontrollistandardist 10 (7) ei ole veel täielikult rakendatud.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

17.	2012. aasta eelarvevajadused olid oluliselt üle hinnatud: alates majandusliku sõltumatuse saamise hetkest oli 7 miljonist eurost ülekandeid tehtud vaid 4,8 miljoni euro suuruses summas.

18.

2012. aastasse kanti üle 3,2 miljoni euro suuruses summas kulukohustustega seotud assigneeringuid (65,13 % kõigist majandusliku sõltumatuse ajavahemiku kulukohustustega seotud assigneeringutest) (8). Nimetatud ülekandmised puudutavad I jaotist (personalikulud) summas 0,3 miljonit eurot, II jaotist (muud halduskulud) summas 1,4 miljonit eurot ning III jaotist (tegevuskulud) summas 1,5 miljonit eurot. Ülekandmised tulenevad peamiselt aasta lõpu seisuga veel laekumata ja/või maksmata arvetest ning ekspertidega seotud kulude hüvitamisest. Täiendavad 0,8 miljonit eurot puudutavad tugiameti ruumes 2012. aastal tehtud remonditöid, mille eest tehakse maksed peale arvete lõplikku heakskiitmist (9). Ülekandmiste nii suur osakaal on sellegipoolest vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

19.	Mitme kulukohustuse maht ei olnud piisav nendega seotud toodete ja teenuste eest tasumiseks. Kulukohustused ei hõlmanud tarneid summas 0,2 miljonit eurot mistõttu oli sama summa võrra tegelikust suuremana kajastatud ka eelarve tulemiaruanne.

MUUD KOMMENTAARID

20.

EASO koordineerib liikmesriikide ekspertide kasutamist teiste liikmesriikide toetamiseks kriisiolukordades ning hüvitab ekspertide lähetuskulud kindlate määrade alusel. Lähetuskulusid hüvitati kokku summas 417 000 eurot (24 % kõigist maksetest). Kindlate määrade alusel hüvitati ka EASO ruumes toimunud kohtumistest osa võtnud välisosalejate kulud. Kohtumiste kulud on jagatud mitme eelarverea vahel ning nende kogusumma ei ole teada. Kindlate määrade kasutamine vähendab küll halduskoormust, ent nende alusel hüvitatavad summad võivad olla tegelikest kuludest suuremad.

21.

EASO-le majutamiseks pakkus Malta valitsus tugiametile hoonet (10) ning Malta transpordiametiga sõlmitud üürilepingu kohaselt „antakse ruumid üle viimistletud olekus ning need on varustatud peamiste ühenduskohtadega”. Hoone kasutusele võtmiseks tuli ruumide kohandamiseks (11) teha sellegipoolest kulutusi ligikaudu 4,3 miljoni euro eest, millest 3,8 miljonit eurot maksab komisjon. 2012. aasta lõpuks oli enamik töödest lõpetatud ning Malta valitsusele oli tehtud ligikaudu 3 miljoni euro eest ettemakseid. Lisaks maksab EASO üheksa aasta jooksul üüri umbes 3,7 miljonit eurot.

22.

Komisjon oli Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitanud nii majutustingimustest kui ka asjaolust, et hoone vajas mõningast kohandamist, mida rahastavad Malta valitsus ja komisjon. Eelarvepädevad institutsioonid olid küll projektist informeeritud, ent puudub tõendusmaterjal selle kohta, et nad oleksid olnud teadlikud projekti oodatavatest kuludest ning ELi osast nende katmisel.

23.

Tugiamet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust: puudusid tõendid selle kohta, et tugiamet oleks enne avalduste hindamist kehtestanud kaalud ja lävendid intervjuule kutsumiseks ja reservnimekirja kandmiseks, või et kirjalike testide ja intervjuude küsimused oleksid olnud kehtestatud enne avalduste hindamist.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(2) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(3) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(5) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(6) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(7) Sisekontrollistandardid nr 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 13 ja 14.

(8) Kogu kalendriaastat 2012 arvesse võttes 40,32 %.

(9) Lõplik heakskiitmine oli 2013. aasta mai seisuga veel pooleli.

(10) Pakkumuses kirjeldati seda kui tänapäeva nõuetele vastavat.

(11) Komisjoni ja Malta valitsuse vahel sõlmitud asjaomane toetusleping sisaldab näiteks kontoriruumide liigenduse muutmist, kahekordseid klaase, IT- ja turvainfrastruktuuri, nõupidamisteruumi sisseseadmist jne.

LISA

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, EASO (Valletta sadam, Malta)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu lepingu artikkel 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 67, 78 ja 80)

Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

Liit arendab välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele.

Nimetatud eesmärgil tuleb vastu võtta meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab: kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit kolmandate riikide kodanikele; ühetaolist täiendava kaitse seisundit kolmandate riikide kodanikele, kes Euroopa varjupaika saamata vajavad rahvusvahelist kaitset; ühist ajutise kaitse süsteemi ümberasustatud isikutele nende massilise sissevoolu korral; ühist menetlust ühetaolise varjupaiga või täiendava kaitse seisundi andmiseks ja äravõtmiseks; kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest; varjupaiga või täiendava kaitse taotlejate vastuvõtmise tingimusi käsitlevaid norme; partnerlust ja koostööd kolmandate riikidega, et juhtida varjupaika, täiendavat või ajutist kaitset taotlevate isikute sissevoolu.

Kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks.

Liidu varjupaigapoliitika kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest.

Tugiameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, millega asutatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet)

Eesmärgid

EASO ülesanne on toetada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist. EASO eesmärk on hõlbustada, koordineerida ja tugevdada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas ning osutada operatiivabi ja koordineerida abi osutamist liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla; sealhulgas koordineerida liikmesriikide ekspertidest koosnevate varjupaigatugirühmade tegevust ning osutada teaduslikku ja tehnilist abi liidu poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel kõikides valdkondades, mis otseselt või kaudselt mõjutavad varjupaigaküsimusi.

Ülesanded

—	Pidev abi: varjupaigaprotsessi üldise kvaliteedi toetamine ja parandamine ühise koolituse, varjupaigateemalise koolituskava, ühise kvaliteedi ning ühise päritolumaa info abil.

—	Eriabi: konkreetsetele vajadustele kohandatud abi, võimekuse arendamine, ümberpaigutamine, konkreetne tugi ja kvaliteedikontrolliprotsessid.

—	Erakorraline abi: solidaarsuse organiseerimine erilise surve all olevate liikmesriikide jaoks – pakkudes ajutist tuge ja abi riigi varjupaigasüsteemi parandamiseks või uuesti üles ehitamiseks.

—	Teabe- ja analüüsitugi: teabe ja andmete jagamine ja kogumine, analüüs ja hindamine: mitte üksnes teabe võrdlemine ja jagamine, vaid ühiste suundumuste analüüs ning ühine hindamine.

—	Kolmandate riikide toetamine: välismõõtme toetamine, kolmandate riikidega loodavate partnerluste toetamine eesmärgiga jõuda ühiste lahendusteni (nt suutlikkuse edendamise ja piirkondliku kaitse programmide, ning liikmesriikide ümberasumisega seotud meetmete koordineerimise abil.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Üks liige igast liikmesriigist (v.a Taani) ning kaks liiget komisjonist; üks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) hääleõiguseta esindaja. Kõik liikmed nimetatakse ametisse, arvestades nende kogemust, töökohustusi ja laialdasi erialateadmisi varjupaigaküsimustes.

Taanit kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest ning teistest asjakohastest koosolekutest vaatlejana osa võtma.

Horvaatiat kutsutakse samuti haldusnõukogu koosolekutest ning teistest asjakohastest koosolekutest vaatlejana osa võtma kuni ajani, mil riik saab EASO täisliikmeks (peale ELi ja Horvaatia 2011. aasta assotsiatsioonilepingu jõustumist).

Ülesanded

Haldusnõukogu kui EASO juht- ja planeerimisorgani peamised ülesanded on loetletud EASO määruse artiklis 29 ning need hõlmavad tegevdirektori ametisse nimetamist, tugiameti järgmise aasta töökava, aastaaruannete ja eelarve vastuvõtmist Haldusnõukogu peab tagama, tugiamet täidab oma ülesandeid tõhusal viisil.

Tegevdirektor

Tegevdirektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, ta on tugiameti seaduslik esindaja, vastutab muu hulgas tugiameti halduskorralduse ja töökava ning haldusnõukogu otsuste elluviimise eest. Praegune tegevdirektor Dr Robert K. Visser on ametis alates 1. veebruarist 2011. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib pikendada veel kolmeks aastaks.

Töörühmad

Vastavalt EASO määruse artiklile 32 võib tugiamet moodustada liikmesriikide ekspertidest koosnevaid töörühmi.

Nõuandev kogu

Tugiameti esimesel tegevusaastal (2011) moodustas EASO vastavalt oma määruse artiklile 51 nõuandva kogu. Nõuandev kogu tagab EASO-le tiheda dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide ning asjakohaste pädevate asutustega. Nõuandev kogu on vahend teabevahetuseks ja teadmiste kogumiseks tugiameti ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning varjupaiga valdkonna asjakohaste asutuste vahel. Vastavalt EASO määrusele tuleb nõuandev kogu kokku vähemalt kord aastas Lisaks on EASO-l oma aasta konsultatsioonikalender erinevate konsultatsioonimeetodite ja tegevuste organiseerimiseks, milleks on näiteks ekspertide kohtumised, töötoad, seminarid ja online-konsultatsioon.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal tugiameti käsutusse antud ressursid

Lõplik eelarve

10 miljonit eurot (EASO sai majanduslikult sõltumatuks 20. septembril 2012. Kuni selle kuupäevani täitis eelarvet Euroopa Komisjon).

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012:

Heakskiidetud ametikohti (ajutised töötajad): 38 Täidetud ametikohti: 38

Muid ametikohti (lepingulised töötajad ja lähetuses viibivad riiklikud eksperdid): 23. Täidetud ametikohti: 20

Personal kokku: 61

Täidetud ametikohti: 58, kes jaotuvad vastavalt tööülesannetele järgmiselt:

—	põhitegevus: 30

—	haldus- ja tugiülesanded: 28

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

EASO tegevus jaotub viide peamisse valdkonda: pidev abi, eriabi, erakorraline abi, teabe ja analüüsitugi ning kolmandate riikide toetamine.

Pidev tugi: EASO korraldas 15 koolitajate koolitamise üritust, ajakohastas kümme koolitusmoodulit, võttis vastu koolitusstrateegia ning korraldas iga-aastase didaktilise seminari. Samuti koostas EASO kvaliteedi hindamise metoodika, korraldas 16 päritoluteabe kohtumist töörühmade ja töökondadega, avaldas Afganistani kohta kaks päritoluteabe aruannet, korraldas kolm praktilise koostöö teemalist töötuba ning organiseeris neli saatjata alaealiste teemalist ekspertkohtumist.

Eriabi: EASO käivitas Rootsile antava eriabi ning esitles komisjonile, nõukogule ja Euroopa parlamendile oma ümberasumise projekte käsitlevat hindamisaruannet.

Erakorraline abi: EASO andis terve aasta vältel erakorralist abi Kreekale, ning Luksemburgile 2012. aasta veebruaris.

Teabe- ja analüüsitugi: EASO avaldas oma aastaaruande, mis käsitles ELi varjupaiga valdkonda 2011. aastal. Lisaks esitles EASO nõukogule ja teistele partneritele asüülivaldkonna varajase hoiatuse analüüsi ning suundumuste prognoosi.

Kolmandate riikide toetamine: EASO korraldas ümberasumise teemalise konverentsi.

EASO organisatsioonilised saavutused: tugiamet sai majanduslikult sõltumatuks, organiseeris neli järelvalvenõukogu koosolekut, kolis uutesse ruumidesse, allkirjastas töökokkuleppe Frontexiga, pidas oma teise konsultatiivfoorumi ning konsulteeris mitmetes küsimustes (k.a oma aastaaruande teemal) kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Allikas: tugiameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

12.	EASO raamatupidamissüsteemi heakskiitmise aruanne koostati 2013. aasta mais. Lõplik aruanne allkirjastati 29. mail 2013.

13.

EASO käivitamisetapil, enne finantssõltumatuse saavutamist, võeti mitmesugust liiki kulude katmiseks ajutisi kohustusi, mida otsustati enne finantssõltumatust mitte vabastada. 2012. aasta lõpus otsustati kanda need kohustused üle 2013. aastasse, et tagada, et 2012. aastaga seotud (võib-olla veel tasumata) maksekohustused oleksid kaetud eelarvekohustusega. EASO jälgib praegu pidevalt eelarvekohustuste kasutamist. See tagab tavalise ülekande 2014. aastasse.

14.	Füüsiline inventuur toimub 2013. aasta III kvartalis.

15.	Maksete hilinemise tingis andmete ülekandmine ABAC-süsteemi ja füüsiliste toimikute ülekandmine finantssõltumatuse saavutamisel. EASO eeldab, et tasumata maksete arv väheneb oluliselt 2013. aasta suveks.

16.	2013. aasta aprilli enesehindamise järel on EASO lähedal täielikule rakendamisele ja lõpetab protsessi 2013. aasta lõpuks.

17.	2012. aasta oli finantssõltumatuse tõttu eelarvenõuete suhtes erandlik aasta ning EASO-l oli ainult kaks ja pool kuud aega, et teha mainitud 4,8 miljoni euro summas ülekandeid.

18.	Kuigi ülekandmiste osakaal oli märkimisväärselt suur, oli see peamiselt seotud finantssõltumatuse hilise saavutamisega 2012. aasta septembri lõpus ning uutesse alalistesse ruumidesse kolimisega sama aasta septembris.

19.

Kaupade ja teenustega seotud juriidiliste kohustuste katmiseks ettenähtud ebapiisav maht tulenes 2012. aasta erandolukorrast (finantssõltumatus). EASO on juba kehtestanud eelarvekohustuste tõhusad planeerimis-, jälgimis- ja aruandlussüsteemid, et tagada, et juriidilised kohustused oleks täielikult kaetud piisavate eelarvekohustustega.

20.

Ekspertide reisikulude kindlamääralise hüvitamise raamistik töötati välja siseasjade peadirektoraadi tehnilisel toetusel 2011. aastal ja esitati siis EASO haldusnõukogule, kes võttis selle vastu. Kulude kindlamääralise hüvitamise süsteem võttis arvesse paindlikkust, mida on vaja ekspertide lähetamiseks väikese etteteatamisajaga ja millega kaasneb suur kulu lennupiletitele, sealhulgas kaugetesse piirkondadesse, näiteks piirialadele reisimise kulu. Nõuetekohase finantsjuhtimise tagamiseks vaadatakse süsteem regulaarselt läbi.

21.

Euroopa Komisjon andis Malta justiits- ja siseministeeriumile õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste ning siseasjade peadirektoraadi asutuste iga-aastase rahastamisotsuse (ühenduse asutuste hangete ja toetuste finantseerimise 2010. aasta otsus, millele viidatakse nõukogu määruse nr 1605/2002 artiklis 185, õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas 2010. aastaks) alusel de facto toetuse, et teha Malta valitsuse pakutud EASO hoones vajalikud kohandustööd ja paigaldada sellesse turvaseadmed.

22.	Projekti eelarveaspektid sisaldusid EASO heakskiidetud eelarves. Projekti üksikasjalikud andmed ja kuluhinnangud sisaldusid toetuslepingus. Üürilepingut ja projekti arutas Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon erikoosolekul 2011. aastal.

23.	Värbamismenetluste läbipaistvust on parandatud. EASO haldus- ja finantsiseseisvuse saavutamise järel on kasutusele võetud uus valiku- ja värbamistava, mida kirjeldatakse ka EASO värbamispoliitikas.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/80

ARUANNE

Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega

2013/C 365/12

SISSEJUHATUS

Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus” või „EBA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1093/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ning tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemi peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt asutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

Kõrgemate koolitasude katmiseks maksab asutus töötajatele, kelle lapsed käivad põhi- või keskkoolis, õppetoetust lisaks personalieeskirjades ettenähtud õppetoetusele (8). 2012. aastal maksti täiendavat õppetoetust kokku ligikaudu 76 000 eurot. Personalieeskirjades sellekohased sätted puuduvad ja seega ei ole toetused eeskirjadega kooskõlas.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.	Vastavalt asutuse eelkäijaorganisatsiooni (9) koostatud IT-strateegiale haldab asutuse peamisi IT-rakendusi kuni detsembrini 2013 allhanke korras väline IT-teenusepakkuja (10). Sellega kaasnevad riskid, mis tulenevad asutuse piiratud kontrollist ja järelevalvest oma IT-süsteemide üle.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute keskmine määr oli 89 %: I jaotises (personalikulud) 84 %, II jaotises (halduskulud) 86 % ja III jaotises (tegevuskulud) 100 % (11). Kulukohustusega seotud assigneeringute ülekandmised olid suured II jaotises (45 %). Tegu oli peamiselt asutusest sõltumatute põhjustega, nagu edutu katse leida uusi ruume ja viivitused teatud IT-projektide rakendamisel, mille kohta oli eelkäijaorganisatsioonilt keeruline vajalikku teavet saada. III jaotises olid kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmised suured (85 %) peamiselt kahe IT valdkonna hankemenetluse keerukuse ja pikkuse tõttu, mis siiski viidi läbi kavakohaselt Lisaks esines viivitusi veel kolme IT-projekti käivitamisel ja rakendamisel ning tarnijad jäid hiljaks teatud IT-teenuste eest arvete esitamisega.

MUUD KOMMENTAARID

14.

Kontrollikoda leidis auditeeritud värbamismenetlustes järgmised puudused, mis mõjutasid läbipaistvust ning kandidaatide võrdset kohtlemist: kandidaatidele anti punkte kokku, mitte iga kriteeriumi kohta eraldi, ning puudusid tõendid, et intervjuude ja kirjalike testide küsimused oleksid olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte asutuse pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) VII lisa artikkel 3 näeb ette kahekordse põhitoetuse: Formula eurot.

(9) Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee.

(10) Banque de France.

(11) Pärast ülejäänud aasta vajaduste analüüsi vaadati eelarve läbi ning septembris 2012 vähendati assigneeringuid 8,9 %.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Madal eelarve täitmise määr näitab raskusi eelarve planeerimisel ja täitmisel.	Pooleli
2011	Asutuse eelarveaasta 2011 eelarve suurus oli 12,7 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismäärusele rahastati (1) 60 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 40 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 3,6 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantseeskirjade artikli 15 lõikega 4 ja artikli 16 lõikega 1 kirjendati summa raamatupidamises kui kohustus Euroopa Komisjoni ees.	Pooleli
2011	Leiti puudusi seoses sellega, et kolm juriidilist kohustust võeti enne eelarveliste kulukohustuste võtmist (summas 742 000 eurot).	Lõpetatud
2011	Vastavalt finantsmääruses sätestatule peab asutuse peaarvepidaja asutuse raamatupidamissüsteemi veel heaks kiitma.	Lõpetatud
2011	Mitte kõik auditeeritud hankemenetlused ei vastanud täiel määral üldise finantsmääruse sätetele. Siseriiklike õigusnormide alusel oli lepinguid sõlmitud 299 182 euro väärtuses, millest 2011. aastal maksti välja 248 775 eurot. Asutus peaks tagama kõigi uute lepingute sõlmimise täielikus kooskõlas ELi hanke-eeskirjadega.	Lõpetatud
2011	Asutus peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust: enne sooviavalduste läbivaatamist ei olnud paika pandud valikukriteeriumide koefitsiendid ega lävendid kirjalikele testidele pääsemiseks ning reservnimekirja kandmiseks.	Pooleli

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, artikli 62 lõige 1.

II LISA

Euroopa Pangandusjärelevalve (London)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26 ja 114)

Artikkel 26:

„1. Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või toimimise tagamiseks vastavalt aluslepingute asjakohastele sätetele.

2. Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele.

3. Komisjoni ettepaneku põhjal määrab nõukogu kindlaks suunised ja tingimused, mis on vajalikud tasakaalustatud edasimineku tagamiseks kõigis asjassepuutuvates sektorites.”

Artikkel 114:

„1. Kui aluslepingutes ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis 26 seatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi sätteid. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.”

Asutuse pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1093/2010)

Eesmärgid

a)	parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme;

b)	tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine;

c)	tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd;

d)	vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

e)	tagada laenude ja muude riskide võtmise nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve;

f)	tugevdada tarbijakaitset.

Ülesanded

a)	aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele;

b)	aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele;

c)	innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

d)	teha tihedat koostööd ESRB-ga (1);

e)	koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid;

f)	jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;

g)	viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

h)	tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset;

aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisele, süsteemse riski jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamisele ja koordineerimisele, hoiustajate ja investorite kaitse kõrge taseme tagamisele kogu liidus ning meetodite väljatöötamisele raskustesse sattunud finantseerimisasutustega seotud probleemide lahendamiseks ning osaleda hinnangu andmisel sellele, milline on vajadus asjakohaste finantsinstrumentide järele;

j)	täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;

k)	avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta;

l)	võtta nõuetekohaselt üle kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee senised ja pooleliolevad ülesanded.

Juhtimine

Järelevalvenõukogu

Järelevalvenõukogusse kuuluvad eesistuja, üks esindaja igast liikmesriigist (riikliku järelevalveasutuse juht), (2) komisjonist, EKP-st, (3) ESRB-st, (4) EIOPA-st ja ESMA-st (5).

Juhatus

Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget

Eesistuja

Nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu poolt

Tegevdirektor

Nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu poolt

Apellatsiooninõukogu

Kolme Euroopa järelevalveasutuse ühine organ

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament.

2012. aastal asutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

2012. aasta eelarve:

20,7 (12,7) miljonit eurot,

sellest:

Euroopa Liidu toetus: 8,3 (5,1) miljonit eurot

Liikmesriikide osalus: 12,1 (7,4) miljonit eurot

Vaatlejate osalus: 0,3 (0,2) miljonit eurot.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

ajutised teenistujad: 68 (40)

lepingulised töötajad: 12 (6);

lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 14 (5).

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

—	23 regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avalikud konsultatsioonid, millest 16 rahastati omavahenditest.

—	Euroopa turu infrastruktuuri määrusele vastavate kesksete osapoolte kapitalinõuete regulatiivsete tehniliste standardite esimese eelnõu esitamine komisjonile.

—	Avaldati kuus suunist, neli aruteludokumenti ja 14 konsulteerimisdokumenti.

—	Esitati seitse arvamust komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kolm kommentaari raamatupidamisküsimuste kohta IASB/IFRS sihtasutustele ja üks kommentaar auditiküsimuste kohta IAASBle.

—

Kogu ELi hõlmava stressitesti (juuli 2011) soovituste ja EBA esitatud rekapitaliseerimissoovituste (detsember 2011) põhjal võetud meetmete (mis tuli rakendada 30. juuniks 2012) järelkontroll. Kontroll hõlmas pankade kapitali plaanide järelevalvet ja individuaalsete andmete avaldamist 61 panga kapitalipositsiooni kohta.

—	Töö järelevalvekolleegiumidega, eesmärkideks järelevalvetavade parem ühtlustamine, tegevuse parem koordineerimine ning ühisotsuste sõnastamine krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta, pöörates erilist tähelepanu 40 suuremale ELi piiriülesele pangale.

—	Osalemine 116 koosolekul ja kolleegiumide tegevuses.

—	EBA kriisohje käsiraamatu kavandamine hädaolukordade ohjamiseks ning teabevahetuseks kolleegiumide ja asutuse vahel hädaolukordades.

—	Ühisotsuste sisu ja sõnastamise hea tava dokumendi koostamine.

—

Avaldati mitu eksperdiarvamust (nagu aruanne VKEdele antavate laenude usaldatavusnormatiivide raamistiku läbibvaatamine, aruanne Basel III/CRDIV järelevalve kohta, järelmeetmete läbivaatamine, mille eesmärk oli hinnata pankade avalikustamisi vastavalt 3. samba nõuetele kapitalinõuete direktiivis, aruanne kolleegiumide toimimise ja nende tegevuskavade täitmise kohta jne).

—

Riskianalüüs, hindamine ja järelevalve ning riskiaruannete esitamine sidusrühmadele (sh aastaaruanne ELi parlamendile, poolaasta- ja kvartaliaruanded ning iganädalased ülevaated Euroopa pankade likviidsuse ja rahastamistingimuste kohta), riskihindamise ja analüüsi infrastruktuuri parandamine, sh sise- ja välisandmete läbivaatamine.

—	Koos ESMA ja EIOPAga kaasaaitamine Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamises EBA määruse artikli 81 raames (kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete ja enesehindamisaruande esitamine komisjonile).

—	Kaasaaitamine Rahvusvahelise Valuutafondi ELi finantssektori hindamisprogrammile.

—	EURIBORi ja võrdlusnäitajatega seotud töö koos ESMAga, sh soovituste esitamine Euribor-EBFile ja riiklikele ametiasutustele ning võrdlusnäitajate kehtestamise põhimõtete paikapanemine.

—	Riiklike pädevate asutuste seas korraldati uuringud seoses ametialase vastutuskindlustuse eeskirjade, vastutustundliku laenuandmise ja makseraskustes laenuvõtjate kohtlemisega; avaldati 2012. aasta tarbimissuundumuste aruanne.

—	EBA tarbijakaitse päeva korraldamine oktoobris 2012.

—	Asutati tarbijakaitse ja finantsuuenduste alaline komitee (Standing Committee on Consumer Protection and Financial Innovation, SCConFin) ning selle alagrupid, mis tegelevad vastutustundliku laenuandmise ja võlgnevustekäsitlemisega, börsil kaubeldavate fondidega ja hinnavahelepingutega.

—	13 seminari korraldamine ja koordineerimine asutuse töötajatele ja riiklikele järelevalveasutustele.

—	Määratleti finantsvaldkonna peamised tulemusnäitajad, mis regulaarselt edastatakse EBA juhatusele.

—	Integreeritud elektroonilise personalihaldussüsteemi (Allegro) täiendav laiendamine tõhusa ja läbipaistva töökeskkonna edendamiseks.

—	11 järelevalvenõukogu kohtumist (seitse koosolekku, neli telekonverentsi), kaheksa juhatuse kohtumist (kuus koosolekku, kaks telekonverentsi).

—	Ligikaudu 180 koosolekut EBA sisekomiteedes/rühmades/töökondades/komisjonides.

Allikas: asutuse edastatud teave.

(1) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

(2) Riiklik järelevalveasutus

(3) Euroopa Keskpank

(4) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

(5) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Allikas: asutuse edastatud teave.

ASUTUSE VASTUSED

11.

Kõrged koolitasud ja Euroopa kooli puudumine Londonis on oluline asjaolu, mis takistab EBA mandaadi täitmiseks pädevate ja piisava töökogemusega töötajate leidmist ning ametikohal püsimist.

Pärast ebaõnnestunud läbirääkimisi Ühendkuningriigi ametivõimudega kehtestas EBA sisepoliitika, et vältida diskrimineerimist ja soodustada personalipoliitika raames võrdseid võimalusi, kooskõlas personalieeskirjade põhimõttega. EBAs töötajad peaksid saama õppekuludega seoses samasugust sotsiaaltoetust kui personalieeskirjade alusel töötav personal mujal.

Selle lähenemisviisi taust ja põhjendused on üksikasjalikult esitatud EBA eelarve iga-aastases menetluses (personalipoliitika kava).

12.	EBA on kontrollikoja märkusega nõus. 2012. aastal haldusnõukogus vastu võetud ja 2013. aastal rakendatud uue IT-strateegia tulemusel saab EBA suurema kontrolli oma IT-süsteemide üle alates 1. jaanuarist 2014, kui lõpeb leping IT-teenuse praeguse pakkujaga.

13.

EBA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks.

IT-tegevusega seotud ülekanded III jaotises on tingitud EBA tegevuse algusetapist ja uue IT-strateegia rakendamisest, mille eesmärk on järk-järgult vähendada pärandsüsteemide kasutamist ning võtta kasutusele ühtne IT-platvorm kooskõlas EBA pikaajalise mandaadiga. Pärast algusetappi jagunevad IT-kulud eelarveaastas ühtlasemalt, mis vähendab oluliselt ülekannete riski.

14.	EBA nõustub kontrollikoja leitud puudustega ja on juba võtnud parandusmeetmed. Alates 2013. aasta jaanuarist antakse kandidaatidele punkte iga valikukriteeriumi kohta eraldi ning värbamistoimikutes dokumenteeritakse süstemaatiliselt, et küsimused ja testid on koostatud enne avalduste läbivaatamist.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/89

ARUANNE

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

2013/C 365/13

SISSEJUHATUS

Stockholmis asuv Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (edaspidi „keskus” või „ECDC”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (1). Keskuse peamisteks ülesanneteks on haiguste ennetamise ja tõrje alaste andmete kogumine ja levitamine ning sellealaste teaduslike arvamuste esitamine. Samuti koordineerib keskus Euroopas selles valdkonnas koostööd tegevate asutuste tööd (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

Kontrollikoda esitas keskuse 2011. aasta tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusega arvamuse, sest keskus ei pidanud kinni ühe 2009. aastal allkirjastatud raamlepingu maksmimumsummast. Nimetatud raamlepingu kohaselt võis keskus sõlmida valitud tarnijatega lepinguid maksimaalselt 9 miljoni euro ulatuses. 2011. aasta lõpuks oli aga tehtud makseid summas 12,2 miljonit eurot.

12.

Lepinguga seotud projekti jätkamiseks vajalike teenuste ostmiseks sõlmis keskus 2012. aastal täiendavaid lepinguid summas 2,5 miljonit eurot. Koos 2011. aastal sõlmitud lepingute eest 2012. aastal tehtud maksetega (2,7 miljonit eurot) oli 2012. aasta lõpuks tehtud makseid kokku summas 17,4 miljonit eurot. Raamlepinguga kehtestatud 9 miljoni euro suurust ülemmäära ületavad maksed on küll eeskirjade vastased, ent keskus võttis 2012. aastal parandusmeetmeid ning sõlmis juunis 2012 vana raamlepingut asendava uue raamlepingu (vana lepingu raames enam makseid ei tehta). Lisaks parandas keskus raamlepingute ulatuses tehtavate kulutuste jälgimist.

13.

Raamlepingu ülemmäärast ei olnud varasematel aastatel kinni peetud, millest tulenevalt tehti 2012. aastal makseid summas 5,2 miljonit eurot. Maksed tulenevad lepingulistest kohustustest, mis olid võetud varasematel aastatel (2,7 miljonit eurot) või tegevuse jätkuvuse tagamiseks 2012. aastal (2,5 miljonit eurot), sest uue raamlepingu sõlmimise hankemenetlus alles käis. Kuna keskus võttis 2012. aastal parandusmeetmeid, ei esita kontrollikoda käesoleval aastal märkusega arvamust alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

14.

2012. aastal eraldas keskus toetusi teadusasutustele ja üksikisikutele. Toetuse kogusumma oli 2012. aastal 752 000 eurot, mis moodustab 1,4 % tegevuskuludest. Toetusesaajate deklareeritud kulude hüvitamisele eelnev keskuse poolne kontroll hõlmab väljamaksetaotluste ja osaliselt ka toetusesaajatega lepingu sõlminud välisaudiitorite välja antud kontrollitõendite dokumentaalset analüüsi. Keskus ei saa tavaliselt toetusesaajatelt väljamaksetaotluses esitatud kulude rahastamiskõlblikkust ja täpsust tõendavaid dokumente. Kontrollimehhanismide tugevdamiseks võttis keskus vastu järelkontrollide strateegia ja planeeris selle 2012. aastal rakendada. Keskusel õnnestus institutsioonidevahelise auditilepinguga ühineda aga alles 10 kuud kavandatust hiljem ning seetõttu pole 2012. aasta toetuste järelkontrolle veel tehtud. Keskus kogus kontrollikoja auditeeritud tehingute kohta tõendavaid dokumente, mis andsid piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

15.

Eelarve täitmise määrad olid rahuldavad I jaotises (personalikulud) ja II jaotises (halduskulud) – vastavalt 97 % ja 80 % kulukohustustega seotud assigneeringutest. Ehkki III jaotise ülekandmised olid suured ja moodustasid 8,3 miljonit eurot (41 % III jaotise kulukohustustega seotud assigneeringutest), ei tulene see viivitustest keskuse aasta tööprogrammi täitmisel, vaid peegeldab keskuse tegevuse mitmeaastast iseloomu. Keskus võttis vastu eelarve planeerimise mooduli, mis on otseselt seotud keskuse tööprogrammiga, ning maksed planeeriti ja teostati lähtuvalt praktilistest vajadustest.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte keskuse pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Nagu eelmiselgi aastal, oli 2011. aastal ülekandmiste määr kõrge. Ülekandmiste kõrge osakaal koos madala viitkulude määraga (5,4 miljonit eurot) on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Ühe raamlepingu haldamisega seotud eeskirjade eiramisi, mille tagajärjel esitati märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, on käsitletud 10. punktis. Kontrollikoda leidis veel juhtumeid, kus keskuse kontrollidega ei olnud suudetud ära hoida lepingute puudulikku haldamist:	Lõpetatud
2011	Ühel juhul muutis keskus mitme töövõtjaga sõlmitud raamlepingu raames sõlmitud lepingut 2010. aastal ja veelkord 2011. aastal. Muudatused vastasid raamlepingu tingimustele, kuid ei olnud kooskõlas keskuse finantsmääruse rakenduseeskirjadega. Muudatused puudutasid lepingu pikkust ning nii teenuste mahu kui ka lepingu summade suurendamist. Maksed ületasid lepingu algse mahu 0,2 miljoni euro võrra.	Lõpetatud
2011	Ühe teise, maksimaalselt 1,7 miljoni euro suuruse raamlepingu puhul ei viidatud selle rakendamiseks 2011. aastal sõlmitud neljas lepingus ei osutatavate teenuste mahule ega summale. 2011. aastal oli nende erilepingutega seotud maksete summa 0,06 miljonit eurot. Raamlepingu pikkus (kaheksa aastat) ületas lubatud maksimaalset lepingu kestust ning keskus ei suutnud luua selget seost tarnijatele neilt tellitavate teenuste osutamiseks saadetud hankedokumentides sisalduvate tehniliste kirjelduste, pakkumuste hindamise kriteeriumide ja hinnastruktuuri vahel.	Lõpetatud
2011	Üks 0,2 miljoni euro suurune toetusleping sõlmiti 2011. aastal, ehk rohkem kui neli kuud pärast tegevuse alustamist. Enne toetuslepingu allkirjastamist toimunud tegevus ja tehtud kulutused ei ole abikõlblikud.	Lõpetatud
2011	Sarnaselt eelmisele aastale leidis kontrollikoda puudusi personali värbamismenetlustes. Puudusid tõendid sellest, et kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning nende kaalud oleksid olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist. Valikukriteeriume ei olnud kohati kontrollitud ja rahastamiskõlblikkuse tingimusi muudeti hindamise käigus.	Lõpetatud

II LISA

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (Stockholm)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168)

—	Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

—

Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, edendades nende põhjuste, leviku ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd, ning tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist.

Keskuse pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004)

Eesmärgid

—	Täpsemalt määratleda, hinnata hetkel ja tulevikus nakkushaiguste tõttu tekkkida võivaid tervisriske ja jagada nende kohta teavet.

—	Keskus koordineerib sihtotstarbelisi seirevõrgustikke, pakub teaduslikke arvamusi, kasutab varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi, pakub teaduslikku ja tehnilist abi ning koolitust.

Ülesanded

—	Keskus koordineerib sihtotstarbeliste seirevõrgustike toimimist ja arendab võrgustike tegevust. Keskusel on tähtis osa teabe kogumisel, hindamisel, analüüsimisel ja levitamisel.

—	Keskus pakub ekspertnõuandeid ja teaduslikke arvamusi ja nakkushaiguste alaseid uurimusi.

—	Keskus kasutab varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi. Keskus arendab menetlusi tekkivate tervishoiuriskide määratlemiseks.

—	Keskus tugevdab liikmesriikide suutlikkust valmisoleku kavandamisel ja harjutamisel.

—	Keskus jagab avalikkusele ja huvitatud isikutele oma töö kohta teavet.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Haldusnõukogu koosseisu kuulub üks iga liikmesriigi poolt määratud liige, kaks Euroopa Parlamendi määratud liiget ja kolm komisjoni esindajat.

Ülesanded

Haldusnõukogu võtab vastu keskuse aasta tööprogrammi ja eelarve ning kontrollib nende rakendamist.

Direktor

Direktori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul koostatud kandidaatide nimekirja põhjal.

Nõuandev kogu

Koosseis

Üks iga liikmesriigi poolt määratud liige ja kolm hääleõiguseta komisjoni esindajat.

Ülesanded

Nõuandev kogu peab tagama keskuse töö teadusliku kvaliteedi ja keskuse tegevuse ning arvamuste sõltumatuse.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

58,2 (56,6) miljonit eurot

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 200 (200)

Täidetud ametikohad: 187 (177)

Muud ametikohad: 91 (88)

Kokku: 278 (265), jaotus vastavalt tööülesannetele:

—	põhitegevus: 183 (174)

—	haldus- ja tugiülesanded: 95 (91).

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

69 (64) nakkushaiguste ohu andmebaasil põhinevat nakkusohu seiret.

52 (52) nakkushaiguste ohu nädalaaruannet, mis saadeti 334 (331) saajale. Alates 2012. aastast on aruanded igal nädalal kättesaadavad ka ECDC veebisaidil.

Toetati kolme (3) suure massiüritusega seotud epideemiateabe kogumist.

Lisaks kontrolliti kolme (viite) erilise tähtsusega või avalike huvidega seotud sündmust.

Koostati kuus riskihindamist, 16 (17) uut riskihindamist ning ajakohastati 16 (11) riskihindamist.

Viidi läbi üks (kaks) simulatsiooniharjutus selleks, et kontrollida ja parandada nakkushaigusteks valmisolekut ja nende korral toimimist.

94 (98) stipendiaati said väljaõppe epidemioloogia alase sekkumise Euroopa programmi (EPIET) alusel.

Kümme (kaheksa) stipendiaati said väljaõppe Euroopa rahvatervise mikrobioloogia koolituskeskuses (EUPHEM).

114 (181) rahvatervise eksperti 30 ELi/EMA riigist osales keskuse lühikoolitustel.

Keskuse veebiportaalil oli 780 000 (500 000) külastajat.

Avaldati 240 (122) teaduslikku väljaannet.

Korraldati viies Euroopa antibiootikumide alase teadlikkuse päev, kus osales 43 (37) riiki; rahvusvahelise solidaarsuse näitamiseks organiseeriti samal ajal ka Ameerika Ühendriikides „Get Smart About Antibiotics” nädal, Kanadas algatus „AntibioticAwareness.ca” ning Austraalias antibiootikumide alase teadlikkuse nädal.

TESSy andmebaasides oli 13 (11,2) miljonit kannet; 1 324 (845) aktiivset kasutajat 56 (53) riigist.

Parem järelevalve; 17 eriseirevõrgustikust integreeriti keskusesse 2012. aasta lõpuks 15 (15) (ühe võrgustiku töö lõpetati ning ühte opereerib väline teenuspakkuja).

Avaldati epidemioloogiaalane aastaaruanne.

Avaldati aastaaruanded tuberkuloosi ja HIV/AIDSi ning mikroobivastastele ravimitele resistentsuse kohta.

2012. aastal avaldati 40 (32) gripi järelevalvet käsitlevat nädalaülevaadet.

Sidusrühmade taotlusel esitati 34 (27) teaduslikku arvamust;

2012. aasta 24.–26. oktoobril korraldati Edinburghis kuues Euroopa teaduskonverents nakkushaiguste rakendusliku epidemioloogia kohta, millest võttis osa üle 511 (500) inimese.

Korraldati esimene Eurovaccine.net konverents, millel oli 200 osalejat.

Avaldati väljaande Eurosurveillance teaduslik nädalaväljaanne, millel on 14 000(13 302) e-tellijat.

Eurosurveillance sai oma esimese mõjuteguri. 2011. aasta mõjutegur oli erakordselt kõrge – 6,15. See annab Eurosurveillance'ile nakkushaiguste kategooria 70 ajakirja seas 6. koha.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

KESKUSE VASTUSED

11–13.

Keskus sai sellest teadlikuks septembris 2011 ja pööras 2011. aasta oktoobri auditi ajal sellele kontrollikoja tähelepanu. Keskus oli selle juhtumi osas täielikult avameelne ning palus kontrollikoja juhiseid ja nõuandeid. Pärast sel ajal toimunud arutelu võttis keskus kõik vajalikud järgmised meetmed: uus pakkumismenetlus, mis algatati viivitamatult, et sõlmida uus raamleping; ja erandi registreerimine. Detsembris 2011 edastas keskus kontrollikojale koos esialgse tähelepaneku vastusega üksikasjaliku teabe lepingumahtude kohta, mis tuli kehtiva raamlepingu alusel veel allkirjastada, et tagada tegevuse järjepidevus; uue raamlepingu graafiku koos ajakavaga; ning meetmed, mis olid võetud sellise olukorra vältimiseks tulevikus, näiteks uue raamlepingu haldamine ühe eelarvevahendite käsutaja poolt ja selle vahendite kasutamise haldamine ressursiametniku poolt. Keskus rõhutab, et vahendid ei ole läinud kaduma ja ühtki poolt ei ole ebasoodsalt koheldud.

14.

Keskuse toetuste kontrollimise poliitika vaadatakse kava kohaselt läbi juulis 2013. Läbivaatamisel võetakse arvesse kontrollikoja tähelepanekuid. Kogu 2012. aastaks kavandatud toetuste kontrollimine tehakse 3013. aastal koos selleks aastaks valitud kontrollimistega. Auditite institutsioonidevahelise raamlepingu puudumine ei vähenda tehtud kontrollide kvaliteeti.

15.	Kontrollikoja kommentaar kiideti heaks, sest see kinnitab, et suurem osa keskuse põhitegevusest on mitmeaastane.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/97

ARUANNE

Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/14

SISSEJUHATUS

Helsingis asuv Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (1). Ameti peamised ülesanded on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase ning ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Samuti edendab amet ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivsete meetodite arengut (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.	Füüsilise inventuuri tulemused näitavad tõsiseid puudusi põhivara kaitsmisel ja jälgimisel. Puudub tarkvara ja sisekomponentide (5 878 IKT kirjendatud põhivara ühikust 2 370 ühikut) jälgimise kord. Lisaks ei leitud 306 ühikut, millest 93 olid sülearvutid ja 29 lauaarvutid.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Ameti 2012. aasta eelarve täitmise määr oli I ja II jaotise puhul rahuldav. Ehkki III jaotise kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr on kõrge – 50 (11,3 miljonit eurot) –, tuleneb see eelkõige oluliste IT-arendusprojektide (3,7 miljonit eurot) mitmeaastasest iseloomust, ainete hindamise iga-aastasest tähtajast veebruaris N+1 (1,8 miljonit eurot), tõlgetest, mis ei olnud aasta lõpuks veel valminud (1,3 miljonit eurot) ning kahe uue tegevuse (biotsiidid, 1,2 miljonit eurot ja PIC, 1,3 miljonit eurot) käivitamisest aasta teises pooles.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	2011. aastal oli ameti eelarve 93,2 miljonit eurot, millest 14,9 miljonit eurot (16) kanti üle 2012. aastasse. III jaotisega (tegevuskulud) seotud ülekandmisi tehti summas 11,5 miljonit eurot (55 %). Selline ülekandmiste määr on liiga kõrge ja vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Pooleli
2011	2011. aastal tehtud viimase füüsilise inventuuri tulemused viitavad mitmetele puudustele, eriti puudutab see IKT-vahendite (väärtuse mõttes) vähest kontrollimist. Põhivara inventuuri kohta puudub ametlik poliitika.	Pooleli
2011	Amet kirjendab kasutusel olevate IKT-vahendite projektidega seotud kulutusi põhivara asemel kuludena.	Lõpetatud
2011	Kontrollikoda leidis puudusi värbamismenetlustes. Puudusid tõendid selle kohta, et menetluse eri etappide läbimiseks vajalikud lävendid oleksid olnud paika pandud ning suuliste ja kirjalike testide küsimused kindlaks määratud enne, kui avaldusi läbi vaatama hakati. Huvide deklaratsioonid ei olnud piisavad valikukomisjoni liikmete huvide konfliktide avastamiseks ja ärahoidmiseks. Ühel juhul oli valikumenetlus eeskirjadevastane, kuna ametnikku ei värvatud samale ametikohale, mis oli vaba ametikoha teates märgitud.	Lõpetatud

II LISA

Euroopa Kemikaaliamet (Helsinki)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Teabe kogumine

—	Euroopa Kemikaaliameti asutamismääruse, REACH-määruse (EÜ) nr 1907/2006 õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114.

Ameti pädevus

(vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 649/2012 (eelnevalt teatatud nõusolek)

Eesmärgid

—

REACH-määruse ning klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni. (REACH-määruse artikli 1 lõige 1 ning klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse artikkel 1).

—

Euroopa Kemikaaliamet on asutatud REACH-määruse tehniliste, teaduslike ja haldusalaste aspektide juhtimiseks ja mõningatel juhtudel ka nende teostamiseks ning nimetatud aspektidega seotud järjepidevuse tagamiseks liidu tasandil (REACH-määruse artikkel 75), samuti on ametil kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ülesanded, mis tulenevad klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrusest.

Ülesanded

—	Võtab vastu ainete registreerimistaotlusi ja muid toimikuid ning kontrollib nende täielikkust (REACH-määruse II jaotis).

—	Teeb registreerimistaotluste kohta järelepärimisi ja võtab vastu andmevahetusega seotud vaidlusi käsitlevaid otsuseid (REACH-määruse III jaotis).

—	Uurib, kas registreerimistoimikud on REACH-määrusega kooskõlas ja kontrollib neis sisalduvaid ettepanekuid ning kooskõlastab ainete hindamise protsessi (REACH-määruse VI jaotis).

—	Käsitleb ettepanekuid väga ohtlike ainete lisamiseks autoriseeringut vajavate ainete loetellu ja teeb ettepanekuid mõningate nimetatud ainete lisamiseks autoriseeringut vajavate ainete loetellu ning käsitleb autoriseerimistaotlusi (REACH-määruse VII jaotis).

—	Käsitleb piirangutega seotud toimikuid (REACH-määruse VIII jaotis).

—	Loob ja haldab avalikku andmebaasi (andmebaase) teabega kõikide registreeritud ainete kohta ja teeb teatava teabe internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks (REACH-määruse artiklid 77 ja 119).

—	Annab tehnilisi ja teaduslikke suuniseid ning vajaduse korral abivahendeid (REACH-määruse artikkel 77, ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse artikli 50 lõige 2).

—

Annab liikmesriikidele ja ELi asutustele parimat võimalikku teaduslikku ja tehnilist nõu niisugustes kemikaalidega seotud küsimustes, mis kuuluvad tema töövaldkonda ning mis suunatakse ametile vastavalt REACH-määrusele ning ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrusele (REACH-määruse artikli 77 lõige 1 ning ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse artikli 50 lõige 1.

—	Võtab vastu klassifitseerimise ja märgistuse teateid, haldab avalikku klassifitseerimis- ja märgistusandmikku, vaatab läbi alternatiivse keemilise nimetuse kasutamise taotlusi ning käsitleb ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepanekuid (CLP).

—	Täidab tehnilisi ja teaduslikke ülesandeid biotsiidide määruse alusel, kui see on jõustunud.

—	Täidab ülesandeid PIC (Prior Informed Consent ehk eelnevalt teatatud nõusolek) määruse alusel, kui see on jõustunud.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Üks nõukogu nimetatud esindaja igast liikmesriigist ja komisjoni nimetatud maksimaalselt kuus esindajat, sh kolm huvitatud osapoolte hääleõiguseta isikut ning lisaks kaks Euroopa Parlamendi poolt nimetatud sõltumatut isikut (REACH-määruse artikkel 79).

Ülesanded

Kooskõlas REACH-määruse artikli 78 ja ELi ametite raamfinantsmäärusega peamiselt iga-aastase ja mitmeaastase töökava, lõpliku eelarve, üldaruande ja sise-eeskirjade vastuvõtmine ning tegevdirektori ametisse nimetamine ja distsiplinaarvõimu teostamine tema üle. Samuti apellatsiooninõukogu ja komitee liikmete ametisse nimetamine.

Tegevdirektor

Ülesanded

REACH-määruse artikkel 83.

Komiteed

Ametil on kolm komiteed (riskihindamise, liikmesriikide ning sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee).

Ülesanded

REACH-määruse artikli 76 lõike 1 punktid c–e.

Rakendamist käsitleva teabevahetuse foorum

Ülesanded

REACH-määruse artikli 76 lõike 1 punkt f.

Sekretariaat

Ülesanded

REACH-määruse artikli 76 lõike 1 punkt g.

Apellatsiooninõukogu

Ülesanded

REACH-määruse artikli 76 lõike 1 punkt h.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel (REACH-määruse artikli 97 lõige 10).

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve (sh paranduseelarved)

—

98,9 (93,2) miljonit eurot, sh:

—	lõivudest saadud tulud: 26,6 (33,5) miljonit eurot;

—

liidu toetus: 4,9 (0,0) miljonit eurot, millest 3,2 miljonit eurot määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) rakendamise, 1,5 miljonit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 649/2012 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) rakendamise ja 0,2 miljonit eurot ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) rakendamise toetamiseks.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012

—	Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 470 (456)

—	Täidetud ametikohtade arv: 447 (441)

—	Muu personal: 65 (90) (lepingulised töötajad ja lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

—

Kogu personal: 506 (537), mis jaguneb vastavalt ülesannetele:

—	Põhitegevus: 352 (333);

—	Haldus- ja abiülesanded: 185 (173)

2012. aasta tegevus ja osutatud teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Ameti töökava on jagatud järgmiseks 16 tegevuseks:

Registreerimine, eelregistreerimine ja andmevahetus

—	Lõpetatud registreerimistoimikute arv: 9 773(6 100)

—	Lõpetatud konfidentsiaalsustaotluste hindamiste arv: 871 (630) [märkus: 639 (229) konfidentsiaalsustaotlust kooskõlas artikli 119 lõikega 2]

—	Saadud päringute arv: 1 632(1 970)

—	Andmevahetusega seotud vaidlusi käsitlevate otsuste arv: 1 (3)

—	Ainete arv, mille kohta avalikustati teavet (v.a konfidentsiaalne teave): 7 884(4 100)

Hindamine

—	Lõpetatud vastavuskontrollide arv: 198 (146)

—	Katsetamisettepanekuid käsitlevate lõppotsuste arv: 171 (22)

Riskijuhtimine

—	Ainete loetellu kantud ainete arv: 67 (28)

—	Soovitused ainete kohta, mis lisataks autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu: 0 (1)

—	Komisjonile otsuse tegemiseks esitatud piirangute toimikute arv: 1 (4)

—	Saadud autoriseerimistaotluste arv: 0 (0)

—	Ainete loetellu kandmise märgete arv artiklites: 31 (203)

Klassifitseerimine ja märgistamine

—	Saadud klassifitseerimise ja märgistamise teatiste arv: 5,7 miljonit (üle 120 000 aine jaoks)

—	Saadud ettepanekud ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta: 27 (56)

—	Alternatiivse keemilise nimetuse kasutamise taotluste arv: 13 (0)

Nõu ja abi

—	Konsultatsioonipunktile esitatud küsimuste arv: 5 684

—	Uute väljaantud suunisdokumentide arv: 0 (3) ja väljaantud ajakohastatud suuniste arv: 30, sh 17 korrigendumit (14)

Teaduslikud IT-vahendid

—	REACH-IT muudatused 2013. aasta tähtajaks.

—	IT-vahendite IUCLID, CHESAR ja Odyssey täiustamine ja avalikustamine.

—	IT-lahendused liikmesriikidele, et võimaldada juurdepääsu toimikutele ja aineid puudutavatele andmetele.

—	Aineid käsitleva teabe levitamise ulatuse laiendamine.

—	Klassifitseerimis- ja märgistusandmiku avalikustamine ja haldamine.

—	Klassifitseerimise ja märgistamise koostööplatvormi arendamine.

—	Hindamise IT-toe töövoo redaktsioon.

ELi institutsioonide ja asutuste teaduslik ja tehniline nõustamine

—	Lepingu sõlmimine nn kompleksainete riskihindamismeetodite edasiarendamise toetamiseks.

—	Arvutipõhiste meetodite järjepidev rakendamine erinevate protsesside toetamiseks.

—	Esimene GAARN (juba registreeritud nanomaterjalide hindamise rühm) rühma kohtumine.

—	Väljaande “Best Practices on physicochemical and substance identity information for nanomaterials” avaldamine ja muude suunisdokumentide ajakohastamine.

—	Juhatati OECD ekspertide kohtumist, kus koostati nahaärritajate testimise strateegia.

—	Osalemine genotoksilisuse testimise põhimeetodite väljatöötamises, mis on ette nähtud REACH integreeritud testimisstrateegias, ja PARERE (õigusliku sobivuse eelanalüüsimine) töös.

Komiteed ja foorum

—	Liikmesriikide komitee ühehäälse otsusega vastu võetud kokkulepete arv: 179 (2)

—	Piirkondliku nõuandekomitee (RAC) arvamuste arv: 34 (36)

—	Spongioosse entsefalopaatia nõuandekomitee (SEAC) arvamuste arv: 1 (0)

Apellatsiooninõukogu

—	Esitatud kaebuste arv: 8 (6)

—	Kaebuste kohta tehtud otsuste arv: 1 (6) ja menetlusotsuste arv: 6 (10)

Teavitustöö

—

Korraldati neli sidusrühmade üritust:

—	1. juhtregistreerijate seminar veebruaris (74 + 175 veebiülekande vahendusel),

—	2. juhtregistreerijate seminar oktoobris (76 + 200 veebiülekande vahendusel),

—	7. sidusrühmade päev mais (287 välisosalejat + 353 veebiülekande vahendusel),

—	akrediteeritud sidusrühmade seminar novembris (21 osalejat).

—	16 veebiseminari 2 999 osalejaga.

—	276 tõlgitud dokumenti.

—	92 väljaannet.

—	39 pressiteadet, 62 uudisteadet, 6 uudiskirja.

—	3 miljonit veebisaidi külastajat.

Rahvusvaheline koostöö

—	OECD-ga tehtav teadus- ja tehnikakoostöö (nt eChemPortal; QSAR Toolbox).

Juhtimine

—	Haldus- ja juhtimissüsteemide, sh IQMS, pidev edasiarendamine ja täiustamine.

Rahastamine, hanked ja raamatupidamine

—	Range eelarve ja rahareservi haldamine.

—	Aktiivne hanketegevus muu hulgas eesmärgiga koostada uued raamlepingud IT-teenuste alal ning teadusalaste teenuste, teabevahetuse ja haldusteenuste valdkondades.

—	315 ettevõtte VKE-staatus kontrollitud.

Personal ja korporatiivteenused

—	Viidi lõpule 23 (24) valikumenetlust; värvati 65 (93) töötajat (ajutised ja lepingulised töötajad).

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

—	Teenuste osutamine IKT taristu ja ressursside käigushoidmiseks ning ettenähtud toimivustaseme säilitamiseks.

—	Talitluspidevuse lahenduse loomine elutähtsate IT-süsteemide jaoks, et vähendada välisserverite majutusteenuste kasutamist.

—	Ajaarvestussüsteemi kasutuselevõtt.

—	Kõigi tööjaamade tarkvara üleviimine uuele versioonile.

Biotsiidid

—	Biotsiidide registri (R4BP) analüüs, kavandamine ja rakendamine.

—	Esimeste põhisuuniste projektide väljatöötamine.

—	Biotsiidide komitee esialgne töökava.

—	Liikmesriikide üleskutsumine uue komitee liikmete nimetamiseks, eesistuja ja sekretariaadi töö korraldamiseks ja kooskõlastusrühma ettevalmistamiseks.

PIC (eelnevalt teatatud nõusolek)

—	Ettevalmistustööd.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Juulis 2012 võeti kasutusele süsteemi ABAC Assets uus versioon (2.7.2), mis võimaldab paremini jälgida sisekomponente, mis ei ole füüsiliselt juurdepääsetavad. Käsitsitöö suure mahu tõttu ei jõuta sellega 2012. aasta inventuuriks valmis. Amet kinnitab, et varahaldust tugevdatakse. Füüsiline inventuur tehakse seetõttu 2013. aasta alguses, et tagada kõigi varade piisav analüüs ja täielik jälgimine. Käivitatud on ka litsentsihalduse tarkvarasüsteemi projekt, mis peaks võimaldama immateriaalset vara adekvaatselt jälgida.

12.	Amet tunnustab kontrollikoja järeldust ning pöörab ka edaspidi tähelepanu sellele, et III jaotise ülekandmised oleksid põhjendatud.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/106

ARUANNE

Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/15

SISSEJUHATUS

Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskkonnaamet (edaspidi „amet” või „EEA”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1210/90 (1). Amet vastutab vaatlusvõrgu loomise eest, mis annab komisjonile, parlamendile, liikmesriikidele ja laiemale üldsusele usaldusväärset teavet keskkonna seisundi kohta. Teave peaks eelkõige võimaldama Euroopa Liidul ja liikmesriikidel rakendada keskkonnakaitse meetmeid ja hinnata nende mõjusust (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLI KOHTA

11.

Aastal 2012 andis amet kolme suurema toetusprogrammi (8) raames toetusi liitudele, mis koosnevad Euroopa keskkonnainstitutsioonidest ja -asutustest, ÜRO organisatsioonidest ja riiklikest keskkonnaorganisatsioonidest. Toetuse kogusumma oli 2012. aastal 11,9 miljonit eurot, moodustades 27 % tegevuskulude kogumahust. Toetusesaajate deklareeritud kulude hüvitamisele eelnev ameti kontrollimine hõlmab väljamaksetaotluste dokumentaalset analüüsi. Amet ei saa tavaliselt toetusesaajatelt väljamaksetaotluses esitatud kuludest kõige suuremat osa hõlmavat personalikulude rahastamiskõlblikkust ja täpsust tõendavaid dokumente (9). Kohapealsed kulude eelkontrollid toetusesaajate tasandil on harvad (10).

12.

Seepärast annavad teostatavad kontrollid ameti juhtkonnale vaid piiratud määral kindlust toetusesaajate väljamaksetaotlustes esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse ja täpsuse kohta. Amet kogus kontrollikoja auditeeritud tehingute kohta toetavaid dokumente, mis andsid piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Personalikulusid tõendavate dokumentide juhusliku kontrollimise ja suurema hulga toetusesaajate kohapealse kontrollimise abil saaks kindlust oluliselt suurendada.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) Euroopa teemakeskused, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI), Maa seire Euroopa programmi esialgsed toimingud (GIO).

(9) Teist liiki kulude kohta (st allhanked, varustuse soetamine) nõutakse toetavaid dokumente nõutakse ja analüüsitakse neid.

(10) Aastatel 2011 ja 2012 viidi läbi üks eelkontroll, et vaadata üle ühe toetusesaaja kontrollisüsteemid. Aastal 2010 viidi läbi üks eelkontroll, et kontrollida ühe toetusesaaja deklareeritud kulude toetuskõlblikkust.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(Lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Ühele rahvusvahelisele keskkonnaorganisatsioonile tehti makse summas 6 061 eurot, mis oli seotud ameti osalemisega nimetatud organisatsiooni poolt 2011. aasta veebruaris ja mais korraldatud ekspeditsioonidel. Nimetatud ekspeditsioonide puhul ei korraldatud hankemenetlust ega sõlmitud lepingut. Ekspeditsioonidega seotud täiendavad reisikulud summas 11 625 maksis kinni amet. Tegevdirektor kuulus kuni 2011. aasta aprillini kõnealuse organisatsiooni usaldusisikute kogusse. Kirjeldatud olukord kujutab endast ilmset huvide konflikti.

Lõpetatud

2011

Amet on aastate jooksul oluliselt parandanud oma värbamismenetluste läbipaistvust. Auditi käigus täheldati siiski, et erialase töökogemuse aastate arvestamisel oli kvalifitseerumis- ja valikukriteeriumide vaheline seos endiselt segane. Puudusid tõendid sellest, et kirjalike testide sisu ja lävendid pandi paika enne taotluste läbivaatamist.

Lõpetatud

II LISA

Euroopa Keskkonnaamet (Kopenhaagen)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191)

Keskkonnapoliitika

Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsele ja parandamisele, inimese tervise kaitsmisele ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele, meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

Liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma. […] Oma […] poliitikat ette valmistades võtab liit arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi, meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid, liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut […].

Ameti pädevus

(Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1210/1990)

Eesmärgid

Luua Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrk, mis annab liidule ja liikmesriikidele:

Objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, et nad saaksid:

a)	rakendada vajalikke keskkonnakaitse meetmeid;

b)	hinnata nende meetmete tulemusi;

c)	tagada, et avalikkus on keskkonna seisundist hästi informeeritud.

2.	Vajalikku tehnilist ja teaduslikku tuge.

Ülesanded

—	asutada koostöös liikmesriikidega Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk ning koordineerida selle tegevust;

—	anda liidule ja liikmesriikidele objektiivset teavet, mida on vaja aruka ja tõhusa keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks;

—	osutada abi keskkonnameetmete seire alal, toetades asjakohasel viisil andmete esitamise nõuet;

—	nõustada üksikuid liikmesriike nende keskkonnameetmete seire süsteemide väljatöötamisel, kehtestamisel ja laiendamisel;

—

talletada, võrrelda ja hinnata andmeid keskkonna seisundi kohta, koostada ekspertaruandeid keskkonna kvaliteedi, tundlikkuse ning koormuse kohta liidu territooriumil, näha ette keskkonnaandmete ühtsed hindamiskriteeriumid kõikides liikmesriikides, arendada välja ja pidada ülal keskkonnateabe võrdluskeskust;

—	kaasa aidata, et keskkonnaalased andmed oleksid Euroopa tasandil võrreldavad ning vajaduse korral soodustada mõõtmismeetodite ühtlustamist asjakohaste vahenditega;

—	soodustada Euroopa keskkonnateabe lülitamist rahvusvahelistesse keskkonnaseire programmidesse;

—	avaldada iga viie aasta järel aruanne keskkonna seisundi, suundumuste ja väljavaadete kohta, täiendades seda konkreetseid küsimusi käsitlevate aruannetega;

—	stimuleerida keskkonnaalase prognoosimismetoodika arendamist, teabevahetust tehnoloogia abil, et ennetada või vähendada keskkonnale tekitatud kahju, samuti keskkonnale tekitatud kahju ning keskkonnaalaste ennetus-, kaitse- ja taastusabinõude maksumuse hindamismeetodite arendamist;

—	tagada usaldusväärse ja võrdlemist võimaldava keskkonnateabe ja eelkõige keskkonnaseisundit käsitleva teabe ulatuslik levitamine elanikkonna hulgas ning edendada uudse telemaatika tehnoloogia kasutamist sel eesmärgil;

—	teha aktiivset koostööd teiste liidu asutuste ja programmide ning muude rahvusvaheliste asutustega ning ühist huvi pakkuvates valdkondades Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide institutsioonidega, võttes arvesse vajadust vältida kattuvat tegevust;

—	abistada komisjoni keskkonna hindamise metoodika ja heade tavade väljatöötamisega seotud teabevahetusprotsessis ning asjakohaste keskkonnaalaste teadusuuringute tulemuste levitamisel viisil, millest on poliitika väljatöötamisel kõige rohkem abi.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Üks esindaja igast liikmesriigist, üks esindaja igast EEA liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat, kaks Euroopa Parlamendi poolt nimetatud teadlast.

Ülesanded

Võtta vastu mitmeaastased ja iga-aastased tööprogrammid ja tagada nende rakendamine ning võtta vastu ameti iga-aastane tegevusaruanne.

Tegevdirektor

Tegevdirektori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul.

Teaduskomitee

Koosneb pädevatest keskkonnaspetsialistidest, kelle määrab ametisse haldusnõukogu.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

41,7 (62,2) miljonit eurot

ELi toetus: 100 % (66 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 136 (134)

Täidetud ametikohti: 131 (132), millele lisaks muud ametikohad 86 (82) (lepingulised töötajad ja lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

Personal kokku: 217 (214)

Ametikohtade loetelu jagunemine järgmiste tegevuste kaupa:

—	põhitegevus 96 (90)

—	haldusülesanded 40 (43)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Artiklid	19
Tähtsündmused	50
Pressiteated	12
Andmekogumid	36
Näitajad	66
Kaardid, joonised	466
Reklaammaterjalid	1
Äridokumendid	3
Aruanded	11
Tehnilised aruanded	18
EEA Signals	1
Üleeuroopalised hindamised	1
SOER 2010	2

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

EEA-l on viimastel aastatel tekkinud suur kogemustepagas eriti seoses Euroopa teemakeskuste toetuslepingute ja kulustruktuuriga. Kuludeklaratsioonide (sh personalikulude) hindamiseks on seega kindel alus. Nõustume siiski kontrollikoja tähelepanekuga ja edasisele riskianalüüsile tuginedes on koostatud tegevusplaan, et tagada mõistlik kindlus.

2013. aastal väljakuulutatud konkursikutses on läbivaadatud partnerlusraamleping koos uuendatud lepingusätetega.

12.

Kooskõlas kontrollikoja soovitusega on EEA otsustanud suurendada kohapealseid kontrolle. Lisaks täielikule dokumendianalüüsile kontrollitakse pisteliselt ligikaudu 20 % personali- ja reisikulusid tõendavatest dokumentidest. Kõik muud kululiigid kontrollitakse 100 % ulatuses, kui esitatud kuludeklaratsioonis puuduvad tõendavad dokumendid.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/113

ARUANNE

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/16

SISSEJUHATUS

Vigos asuv Euroopa Kalanduskontrolli Amet (edaspidi „amet” või „EFCA”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (1). Ameti peamine ülesanne on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõhus ja ühtne kohaldamine (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Kulukohustustega seotud assigneeringute osakaal eelarvejaotistes moodustas 94–99 % koguassigneeringutest, mis näitab, et juriidilised kohustused olid allkirjastatud õigeaegselt. 2013. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmised moodustasid II jaotises (halduskulud) aga 35 % ning III jaotises (tegevuskulud) 46 %. II jaotises põhjustasid selle suurelt jaolt väljaspool ameti kontrolli olevad asjaolud – näiteks esitasid Hispaania ametivõimud 2012. aasta üürikulude eest arved liiga hilja. Samuti tellis amet oma põhitegevuse suurenenud vajaduste rahuldamiseks 2012. aasta viimases kvartalis suures koguses kaupu ja teenuseid, mida ei olnud aasta lõpu seisuga veel tarnitud. III jaotises oli kõrge ülekandmiste määra üheks peamiseks põhjuseks 2012. aastal alustatud või töös olnud suurest arvust IT-projektidest tulenenud märkimisväärne töökoormus. Suur töökoormus mõjutas kahe 2012. aastal alustatud IT-projekti hankemenetluste õigeaegsust. Lisaks hüvitatakse töötajate ja ekspertide 2012. aasta viimase kvartali koolituste ning lähetuste kulud alles 2013. aasta alguses.

MUUD KOMMENTAARID

12.

Kontrollikoja 2011. aasta aruande põhjal võttis amet 2012. aasta juunis meetmeid värbamismenetluste läbipaistvuse parandamiseks. Ainsad 2012. aastal leitud puudused puudutasid kolme auditeeritud värbamismenetlust, mida oli alustatud enne kontrollikoja 2011. aasta aruannet. Vabade ametikohtade kohta avaldatud teated ei sisaldanud teavet kaebuste esitamise ning kaebemenetluste kohta; kandidaatidele anti punkte kokku, mitte iga kriteeriumi kohta eraldi; puudusid tõendid sellest, et intervjuude ja kirjalike testide küsimused oleksid olnud paika pandud enne taotluste läbivaatamist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Kontrollikoda leidis, et hankemenetluste läbiviimine vajab parandamist. Amet ei dokumenteerinud oma hankedokumentatsioonis piisavalt lepingusummade hinnangulist väärtust. Menetluste läbipaistvuse parandamiseks peab täpsustama mõningaid pakkujatele kehtestatud valikukriteeriume.	Lõpetatud
2011	Ametis puuduvad veel piisavad protseduurid ameti sees loodud immateriaalse vara kulude registreerimiseks ja jagamiseks.	Lõpetatud
2011	Tegevdirektori ametisse nimetamise menetluse käigus rikkus üks haldusnõukogu liige võtmepositsioonidele ametisse nimetamist reguleerivaid määrusi, nimetades kandidaadi, kelle poolt komisjon soovis hääletada.	Ei kohaldata
2011	Kontrollikoda leidis, et töötajate valiku menetlusi tuleb veelgi parandada. Vaba ametikoha kohta avaldatud teated ei sisalda teavet kaebuste esitamise ning kaebemenetluste kohta. Valikukomisjoni koosolekud ei olnud piisavalt dokumenteeritud ning ühes värbamismenetluses ei järginud ametisse nimetav asutus valikukomisjoni pakutud kandidaatide nimekirja järjestust ega põhjendanud seejuures oma otsust.	Pooleli

II LISA

Euroopa Kalanduskontrolli Amet (1) (Vigo)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvald-konnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 43)

Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.

Ameti pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1224/2009)

Eesmärgid

—	Määrusega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet, mille eesmärk on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist ja aidata neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel koostööd teha, et tagada nende tõhus ja ühtne kohaldamine.

Ülesanded/missioon

—	koordineerida liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust ning ELil lasuvaid inspekteerimiskohustusi;

—	koordineerida liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist vastavalt määruse sätetele;

—	aidata liikmesriikidel edastada kalapüüki ja kontrolli- ning inspekteerimistegevust puudutavat teavet komisjonile ja kolmandatele pooltele;

—	aidata liikmesriikidel täita nende ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

—	aidata liikmesriikidel ja komisjonil ühtlustada ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu ELis;

—	aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle;

—	aidata kooskõlastada inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;

—	vastavalt liidu eeskirjadele kooskõlastada meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki.

—

toetada ühise kalanduspoliitika kontrolli süsteemi ühtlast rakendamist, mis hõlmab eelkõige:

i)	liikmesriikide kontrollitegevuste operatiivkoostöö korraldamine konkreetsete inspekteerimis- ja kontrolliprogrammide, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi inspekteerimise ja kontrolli programmide ning rahvusvaheliste kontrolliprogrammide rakendamiseks;

ii)	ameti ülesannete täitmiseks vajalik kontrollitöö.

Juhime tähelepanu sellele, et peale ameti asutamist sätestava määruse muutmist nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 on ameti pädevust laiendatud järgmiselt:

1.	ameti ametnikud võib määrata rahvusvahelistes vetes ELi inspektoriks;

2.	amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik ühiskasutuskavade rakendamiseks;

3.	komisjonilt sellise teate saamise korral või omal algatusel tegutsedes loob amet viivitamatult erakorralise üksuse (kui tuvastatakse tõsine risk ühisele kalanduspoliitikale) ja teavitab sellest komisjoni.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist ja kuuest komisjoni esindajast.

Ülesanded

Võtta vastu ameti eelarve, tööprogramm ja aastaaruanne. Võtta vastu lõplik eelarve ja ametikohtade loetelu. Anda hinnang lõplikule raamatupidamise aastaaruandele.

Tegevdirektor

Nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on esitanud.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

2012. aasta kogueelarve: 9,22 (12,85) miljonit eurot

—	I jaotis – 6,22 (6,04) miljonit eurot

—	II jaotis – 1,28 (1,23) miljonit eurot

—	II jaotis – 1,71 (5,57) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

54 (53) ajutist teenistujat ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 50 (52)

+ viis (viis) lepingulist töötajat, millest täidetud viis (neli)

Personal kokku: 59 (58) ametikohta, millest täidetud 55 (56).

2012. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Tegevuse kooskõlastamine

—	ühiskasutuskava rakendamine tursapüügi kohta Põhjameres, Skagerrakis, Kattegatis ja La Manche'i idaosas ning läänepoolsetes vetes (Šotimaa lääneosa ja Iiri meri);

—	ühiskasutuskava tursa- ja lõhepüügi kohta Läänemeres;

—	ühiskasutuskava hariliku tuunikala püügi kohta Vahemeres ning Ida-Atlandil;

—	ühiskasutuskava rakendamine Loode-Atlandi ja Kirde-Atlandi kalandusorganisatsioonide piirkondades;

—	ühiskasutuskava pelaagiliste liikide jaoks ELi läänepoolsetes vetes;

—	Riiklike kontrolliprogrammide toetamine Mustas meres;

—	ühiskasutuskavade konsolideerimine piirkondliku lähenemisviisi edendamise kaudu;

Suutlikkuse arendamine

—	ELi riikide kalanduskontrolli alaste IT-süsteemide kaardistamine;

—	põhiõppekava koostamine ja tööshoidmine;

—	koolituse veebipõhise koostööplatvormi väljatöötamine;

—	liikmesriikide abistamine riiklike koolitusprogrammide koostamisel;

—	koolitajate koolitamine ja ELi inspektorite koolitamine enne nende esimest kontrollkäiku;

—	informatsiooni- ja sidetehnoloogia põhiste järelevalvelahenduste töö, hooldus ja edasiarendamine; laevade seiresüsteem, elektrooniline aruandlussüsteem, Fishnet;

—	ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise meetmete toetamine;

—	lepinguliste teenuste osutamine ameti kalanduskontrolli laeva prahtimisel;

—	ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses osalevate ELi inspektorite kõrgema taseme koolitus (parimate tavade vahetamine, värskendavad kursused jne) ning kolmandate riikide inspektorite koolitamine Euroopa Komisjoni palvel.

(lisainfo ameti 2012. aasta tööprogrammis)

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2012 kannab amet uut nime: Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri asemel on uueks nimeks Euroopa Kalanduskontrolli Amet.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.	Amet võtab kontrollikoja kommentaarid teadmiseks. Amet tegeleb keeruliste ja pikaajaliste IT-projektidega, mis on eelkõige seotud III jaotisega. Iga uut IT-projekti kaalutakse hoolikalt, et optimeerida selle kulgu ja ühtlasi vältida suurte summade ülekandmist ühest aastast teise.

12.	Nagu kontrollikoda märgib, võttis amet juunis 2012 meetmeid, et lahendada kontrollikoja viidatud probleeme. Kolm auditeeritud toimikut on seotud menetlustega, mis toimusid enne juunit 2012.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/120

ARUANNE

Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/17

SISSEJUHATUS

Parmas asuv Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (1). Ameti peamised ülesanded on anda toitu ja toiduohutust käsitlevate liidu õigusaktide koostamiseks vajalikku teadusinfot, koguda ja analüüsida andmeid, mis võimaldavad riskide kirjeldamist ja jälgimist, ning anda riskide kohta sõltumatut teavet (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

11.	Arvestussüsteemi heakskiitmine ameti peaarvepidaja poolt hõlmab tsentraalseid ABAC ja SAP süsteeme, mitte aga lokaalseid süsteeme ega tsentraalsete ja lokaalsete süsteemide vahelise teabevahetuse usaldusväärsust. See ohustab arvestusandmete usaldusväärsust.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.

Pärast koguriskide hindamist väliskonsultandi poolt 2012. aastal ja komisjoni siseauditi talituse poolt 2013. aasta veebruaris tuvastati ameti sisekontrollimehhanismide toimimises mitmeid potentsiaalselt kriitilisi riske, mis enamjaolt seondusid andmehalduse, tegevuse jätkuvuse ja IT turvalisusega. Amet alustas 2012. aastal põhjalikku sisekontrollisüsteemi hindamist. Hindamisprotsess on pooleli ja parandusmeetmete võtmine on kavandatud 2013. aastasse.

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli 99 %. Ülekantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli aga suur II jaotise (halduskulud) puhul, moodustades 2,3 miljonit eurot (22 % II jaotise assigneeringutest), ja III jaotise puhul (tegevuskulud), moodustades 5,6 miljonit eurot (30 % III jaotise assigneeringutest). II jaotise ülekandmised summas 1,1 miljonit eurot vastasid ameti juhtimiskavale või olid seotud maksetega, mille peatamise põhjuste üle puudub ametil kontroll. III jaotise ülekandmised summas 2,1 miljonit eurot vastasid ameti juhtimiskavale ning 0,83 miljoni euro suurune summa kanti üle põhjustel, mille üle puudub ametil kontroll.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Eelarveülekannete suur arv viitab eelarve kavandamise ja täitmisega seotud puudustele ning on vastuolus sihtotstarbelisuse põhimõttega.	Pooleli
2011	Amet soetas 2011. aasta detsembris uue peakorterihoone 36,8 miljoni euro eest, mis tasutakse 25 aasta jooksul kvartalimaksetena, mis teeb intressimaksete summaks 18,5 miljonit eurot. Kontrollikoda on arvamusel, et amet oleks võinud koostöös eelarvepädevate institutsioonidega püüda leida säästlikuma lahenduse, mis oleks täielikult kooskõlas finantsmäärusega ja järgiks usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.	Pooleli (komisjon ei nõustunud andma täiendavaid vahendeid laenu täies mahus tagasimaksmiseks)
2011	Värbamismenetluse läbipaistvus vajab parandamist. Kirjalike testide ja intervjuude küsimused pandi paika pärast taotluste läbivaatamist valikukomisjoni poolt ning valikukomisjoni liikmed ei allkirjastanud konfidentsiaalsusdeklaratsioone ja huvide konflikti puudumise tõendeid enne kandidaatide taotluste hindamist, vaid alles hindamise käigus.	Pooleli (2012. aasta märtsis kehtestati uued värbamisalased juhised, et kõnealused puudused tulevikus kõrvaldada)

II LISA

Euroopa Toiduohutusamet (Parma)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Teabe kogumine

—	Ühine põllumajanduspoliitika (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 38).

—	Siseturu toimimine (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114).

—	Rahvatervis (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168).

—	Ühine kaubanduspoliitika (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 206).

Ameti pädevus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002)

Eesmärgid

—	avaldada teaduslikke arvamusi ning anda teadus- ning tehnoabi õigusaktide ja poliitikate osas, mis otseselt või kaudselt mõjutavad toidu- ja söödaohutust;

—	anda sõltumatut teavet toiduohutusega seotud riskide kohta;

—	aidata kaasa inimeste elu ja tervise kaitse kõrge taseme tagamisele;

—	koguda ja analüüsida andmeid, mis võimaldavad riske kirjeldada ja seirata.

Ülesanded

—	esitada teaduslikke arvamusi ja uuringuid;

—	soodustada riskihindamise ühtseid metoodikaid;

—	abistada komisjoni;

—	otsida ja analüüsida teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning teha neist kokkuvõtteid;

—	teha kindlaks ja kirjeldada võimalikke riske;

—	luua ameti tegevusvaldkondades toimivate organisatsioonide võrgustik;

—	anda teadus- ja tehnoabi kriisireguleerimismenetlustes;

—	parandada rahvusvahelist koostööd;

—	tagada üldsusele ja huvitatud pooltele usaldusväärne, objektiivne ja igakülgne teave;

—	osaleda komisjoni kiirhoiatussüsteemis.

Juhtimine

Juhatus

Koosseis

14 nõukogu poolt (koostöös Euroopa Parlamendi ja komisjoniga) nimetatud liiget ja üks komisjoni esindaja.

Ülesanded

Tööprogrammi ja eelarve vastuvõtmine ja nende täitmise tagamine.

Tegevdirektor

Nimetatud juhatuse poolt komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast kandidaadi ärakuulamist Euroopa Parlamendis.

Nõuandev kogu

Koosseis

Üks esindaja igast liikmesriigist.

Ülesanne

Tegevdirektori nõustamine.

Teaduskomitee ja teaduskomisjonid

Ameti teaduslike arvamuste koostamine.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Ameti siseauditi üksus.

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

78,8 (78,3) miljonit eurot, millest Euroopa Liidu toetus moodustab 100 % (100 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ametikohti ametikohtade loetelus: 355 (355), millest täidetud:

—	põhipersonal (ajutised töötajad ja ametnikud): 342 (334)

—	muud töötajad (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid): 124 (109).

Personal kokku (k.a üheksa 31. detsembri 2012 seisuga välja saadetud tööpakkumist sisaldavat kirja): 466 (443), mis jaguneb vastavalt ülesannetele:

—	põhitegevus: 383 (326)

—	haldusülesanded: 83 (117).

2012. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Teaduslikud väljundid ja toetavad väljaanded 2012 (2011)

1. tegevus: teaduslikud arvamused, nõustamine ja riskihindamisdokumendid

—	teaduskomitee/teaduskomisjonide suunisdokumendid: 4 (9)

—	teaduskomitee/teaduskomisjonide arvamused: 46 (38)

—	Ameti teaduslikud aruanded: 9 (3)

—	Ameti avaldused: 2 (3)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide avaldused: 4 (4)

1. tegevuse teaduslikke väljundeid kokku: 65 (57)

2. tegevus: heakskiitu vajavate toodete, ainete ja nõuete hindamine

—	Pestitsiide käsitleva vastastikuse eksperthinnangu järeldused: 60 (54)

—	Ameti suunised: 0 (2)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide suunisdokumendid: 7 (17)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide arvamused: 241 (298)

—	Ameti teaduslikud aruanded: 1 (1)

—	Teaduskomitee/teaduskomisjonide avaldused: 7 (9)

—	Ameti avaldused: 4 (3)

2. tegevuse teaduslikke väljundeid kokku: 320 (384)

3. tegevus: andmete kogumine, teadusalane koostöö ja töö võrgustikega

—	Ameti suunised: 1 (3)

—	Ameti avaldused: 4 (0)

—	Põhjendatud arvamused: 114 (88)

—	Ameti teaduslikud aruanded: 12 (16)

3. tegevuse teaduslikke väljundeid kokku: 131 (107)

Toetavad väljaanded

—	Ürituste aruanded: 11 (8)

—	Välised teaduslikud aruanded: 74 (37)

—	Tehnilised aruanded: 77 (65)

Toetavaid väljaandeid kokku: 162 (110)

Väljundeid kokku: 678 (658)

—	Teaduslikud väljundid, mida toetab kommunikatsioonitegevus: 9,5 % (35 %)

—	Avalik nõustamine: 39 (78)

—	Veebilehe külastusi: 4,4 (3,5) miljonit

—	Highlights - väljaande tellijad: 30 309(27 933)

—	Meediakajastus: 9 194(9 397)

—	Meediapäringud: 893 (1 086)

—	Pressiteated: 25 (15)

—	Uudised veebilehel: 60 (63)

—	Intervjuud: 111 (126)

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.	Kontrollikoja mainitud risk ei tähendanud, et EFSA peaarvepidaja oleks kasutanud ebatäpseid andmeid. Siiski integreerib amet peaarvepidaja läbiviidavasse heakskiitmisprotsessi edaspidi ka kohalikud süsteemid.

12.

Juhtimise ja sisekontrolli menetluste käigus hindab amet regulaarselt suuri riske, et tuvastada võimalikud riskid ja võtta asjakohaseid maandamismeetmeid. See on sisekontrolli tähtsaim tegevus, mis kehtestati ameti eesmärkide paremaks saavutamiseks. Amet tugevdab ka edaspidi riske ennetavat juhtimisviisi.

13.	Amet parandab jätkuvalt eelarve täitmise jälgimist, et ülekantavad summad oleksid kooskõlas põhitegevuse jaoks sätestatud eelarve täitmise eesmärkidega.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/127

ARUANNE

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

2013/C 365/18

SISSEJUHATUS

Vilniuses asuv Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi „instituut”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1922/2006 (1). Instituudi ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond instituudi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses instituudi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud; direktor kiidab instituudi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab instituudi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt instituudi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on instituudi 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Instituut vähendas kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise osakaalu 2011. aasta 50 %-lt 2012. aastal 32 %-ni. Eelarveassigneeringute ülekandmised 2013. aastasse ulatuvad 2,5 miljoni euroni. Peamiselt puudutab see II jaotist (halduskulud) summas 0,3 miljonit eurot ning III jaotist (tegevuskulud) summas 2,1 miljonit eurot, moodustades vastavalt 23 % ja 59 % nimetatud valdkondadele eraldatud kulukohustustega seotud assigneeringutest. II jaotise ülekandmised on peamiselt seotud aasta lõpus võetud kulukohustustega, mis puudutasid 2013. aasta jaanuaris toimunud uutesse ruumidesse kolimist. III jaotise ülekandmised on peamiselt seotud aasta lõpus lõpule viidud hankemenetlustega. Instituudil ei ole ametlikult vormistatud hangete kavandamise ega järelevalve menetlust. Lisaks ei hõlma selle iga-aastane tööprogramm kavandatud tegevustega seotud hangete optimaalset ulatust ja ajastamist kindlaks määravat hangete ajakava. 2011. aastast 2012. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest jäi kasutamata ja tuli tühistada siiski vaid 7 %.

MUUD KOMMENTAARID

12.	Kontrollikoda leidis puudusi värbamismenetluste dokumenteerimises. Puudusid tõendid selle kohta, et kirjalike katsete ja vestluste küsimused ning samuti nende hindamiskriteeriumid oleksid paika pandud enne avalduse läbivaatamist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte instituudi pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (Lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Eelarve ülekandmiste kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Alustamata
2011	Kontrollikoja hinnangul vajavad parandamist põhivara inventuuri dokumenteerimine ning viitkulude prognoosimine.	Lõpetatud
2011	Euroopa Komisjoni siseauditi talitus kontrollis instituudis 2011. aasta detsembris piiratud ulatuses sisekontrollistandardite rakendamist. Instituut aktsepteeris soovitusi, mis puudutasid tema sisekontrollistandardite rakendamise korra kindlaksmääramist ning juhtkond võttis vastu 2012. aastal elluviidava tegevuskava.	Pooleli

II LISA

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (Vilnius)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 2 ja 3)

Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

Instituudi pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006)

Eesmärgid

Aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.

Ülesanded

—	kogub, analüüsib ja levitab asjakohast, võrreldavat ja usaldusväärset teavet soolise võrdõiguslikkuse kohta;

—	töötab välja meetodid andmete objektiivsuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;

—

töötab välja, analüüsib, hindab ja levitab metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse ning selleks et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites;

—	viib läbi uuringuid soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta Euroopas;

—	asutab soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku ning koordineerib selle tegevust;

—	korraldab ekspertide kohtumisi instituudi uurimistöö toetamiseks;

—	korraldab koos asjaomaste huvirühmadega ELi kodanike soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise eesmärgil üleeuroopalisi konverentse, teavituskampaaniaid ja kohtumisi ning esitab komisjonile nende käigus vastuvõetud järeldused;

—	levitab teavet naiste ja meeste mittestereotüüpsete rollide positiivsete näidete kohta erinevates eluvaldkondades, ning esitab oma järeldused ja algatused, mille eesmärgiks on need edulood avalikustada ja neid edasises tegevuses kasutada;

—	arendab koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organisatsioonide, ülikoolide ja ekspertide, uurimiskeskuste ning sotsiaalpartneritega;

—	loob avalikkusele kättesaadavad dokumentatsiooniallikad;

—	teavitab avalik-õiguslikke ja erasektori organisatsioone soolisest süvalaiendamisest;

—	annab liidu institutsioonidele ning ühinevatele ja kandidaatriikidele teavet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning soolise süvalaiendamise olukorra kohta.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Iga asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel nõukogu poolt määratud kaheksateist esindajat ja komisjoni poolt nimetatud üks komisjoni esindav liige. Liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud pädevuse kõrgeim tase ning asjakohased ja valdkondadevahelised laialdased teadmised soolise võrdõiguslikkuse kohta. Nõukogu ja komisjoni eesmärk on tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus haldusnõukogus. Nõukogu määratud liikmed esindavad kaheksatteist liikmesriiki eesistumise rotatsiooni järjekorras.

Ülesanded

—	võtab vastu instituudi iga-aastase tööprogrammi ja keskmise tähtajaga tööprogrammi, eelarve ning aastaaruande;

—	võtab vastu instituudi sisekorraeeskirjad ning haldusnõukogu töökorra.

Ekspertkogu

Koosseis

Ekspertkogu liikmeks määrab iga liikmesriik ühe esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevast asutustest, Euroopa Parlament määrab kaks liiget teistest soolise võrdõiguslikkusega tegelevatest asjakohastest organisatsioonidest ning komisjon määrab kolm liiget.

Ülesanded

Instituudi direktori toetamine instituudi tegevuse kvaliteedi ja sõltumatuse tagamisel, võrdõiguslikkusega seotud teabe vahetamine ning teadmiste ühine kasutamine, tiheda koostöö tagamine instituudi ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Direktori nimetab haldusnõukogu avaliku konkursi põhjal koostatud komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel.

Ülesanded

Vastutab määruses (EÜ) nr 1922/2006 osutatud ülesannete täitmise eest; instituudi iga-aastase ja keskmise tähtajaga tööprogrammi ettevalmistamise ja elluviimise eest; haldusnõukogu ja ekspertkogu koosolekute ettevalmistamise eest; iga-aastase aruande koostamise ja avaldamise eest; kõikide personaliküsimuste, igapäevaste haldusküsimuste ning tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud instituudi tegevuse tulemuslikkusega.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal instituudi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

7,7 (7,5) miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 100 % (100 %).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

30 (27) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 30 (26);

lisaks 21 (kaheksa) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid, praktikant).

Töötajate koguarv seisuga 31. detsember 2012

51 (35), mis jaotuvad vastavalt tööülesannetele järgmiselt:

—	põhitegevus: 37 (24)

—	haldusülesanded: 11 (8)

—	mitmesugused ülesanded: 3 (3)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Sihtvaldkonnad

Soolist võrdõiguslikkust kajastav võrreldav ja usaldusväärne teave ning näitajad; soolise võrdõiguslikkuse alase töö meetodite ja tavade kogumine ja töötlemine; ressursi- ja dokumendikeskus; teavitustöö; võrgustiku rajamine ja teabevahetus.

Käivitatud uuringud: 7 (6)

Kaastöö eesistujariikidele: 2 (2)

Ekspertide ja töörühma koosolekute arv: 23 (19)

Rahvusvahelised konverentsid: 1 (1)

Teaduslikud aruanded: 2 (2)

Aastaaruannete arv: 1 (1)

Allikas: instituudi edastatud teave.

INSTITUUDI VASTUSED

11.

punkt: nõus. 2012. aastal paranes olukord tunduvalt võrreldes 2011. aastaga. Siiski lõpetati enamik tegevuskulude jaotise projekte 2012. aasta lõpuks. Selle tõttu tuli ligi 60 % III jaotise hangetest (ligikaudu 2,1 miljonit eurot) üle kanda järgmisse eelarveaastasse. Tuleb märkida, et tegevuskulude jaotise kahe suurima projekti (kokku ligikaudu 740 000 eurot) hange hilines EIGEst sõltumatutel asjaoludel: ühel juhul hilines Euroopa Liidu nõukogu eesistuja uuringuteemaline otsus ja teisel juhul oli vaja vastuvõetavate pakkumuste puudumise tõttu uuringuhanget korrata. Hangete kavandamise ja jälgimise parandamiseks töötab EIGE välja järelevalvevahendi, millega saab jälgida iga-aastaste hankemenetluste iga etapi eeldatavaid kuupäevi. Lisaks kehtestab EIGE (kolmandas kvartalis) eelarve järelevalve suunised, mis hõlmavad ka eelarvekontrolli ja erandeid, et tagada eelarve täitmise piisav jälgimine ja aruandlus.

12.	punkt: nõus. EIGE värbamissuuniseid on uuendatud ja nüüd i) esitatakse reservnimekirja kantavate kandidaatide eeldatav suurim arv ajutiste ja lepinguliste töötajate vaba töökoha teates ning ii) valikukomisjon koostab nii vestluste kui ka katsete küsimused enne kandidaatide hindamist.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/134

ARUANNE

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega

2013/C 365/19

SISSEJUHATUS

Frankfurdis asuv Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „asutus” või „EIOPA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1094/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kvaliteetsete ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühtsele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset (2). Asutus asutati 1. jaanuaril 2011.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

(a)	asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

(b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

EIOPA parandas oma hankemenetlusi, et need oleksid täielikult kooskõlas ELi hanke-eeskirjadega. Üks finantsandmebaasi kavandamisega seotud leping oli aga jagatud neljaks osaks (igaüks 60 000 eurot) ja kõigi osade kohta sõlmiti leping kahe ettevõttega ilma hankemenetlust kasutamata. Arvestades sama projekti jaoks hangitavate teenuste koguväärtust (240 000 eurot), oleks tulnud kohaldada avatud või piiratud menetlust ning seega ei ole teenuste ostu puudutavad kulukohustused ja maksed eeskirjadega kooskõlas.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.	Mais ja juunis 2012 tehti varade füüsiline kontroll, kuid sellekohast aruannet ei koostatud. Asutus ei ole võtnud vastu menetlusi ega suuniseid materiaalse põhivara füüsiliste kontrollide kohta.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

2013. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge III jaotise puhul (tegevuskulud), moodustades koguassigneeringutest 79 %. Peamiselt on see põhjustatud ühe IT-hankemenetluse keerukusest ja pikkusest. Hankeleping summas 2,2 miljonit eurot sõlmiti kavakohaselt detsembris 2012.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte asutuse pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Kulukohustuste täitmise määr oli eriti madal II jaotise (halduskulud) puhul, kus see oli 60 %, ning III jaotise ehk tegevuskulude puhul (12 %). See mõjutas asutuse IT-alaseid eesmärke, mida ei saavutatud täiel määral.	Lõpetatud
2011	Asutuse 2011. aasta eelarve suurus oli 10,7 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismääruse artikli 62 lõikele 1 rahastati 55 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 45 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 2,8 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantsmäärusega kirjendati summa raamatupidamisarvestusse kui kohustus Euroopa Komisjoni ees.	Pooleli
2011	Vastavalt finantsmääruses sätestatule peab asutuse peaarvepidaja asutuse arvestussüsteemi veel heaks kiitma.	Lõpetatud
2011	Auditeeritud hankemenetlused ei vastanud täiel määral üldise finantsmääruse sätetele. Viie infotehnoloogiaseadmetega seotud hanke puhul (summas 160 117 eurot) ei olnud pakkumuste hindamise kriteeriume eelnevalt kindlaks määratud ega kirjalikku lepingut sõlmitud. Ühel teisel, värbamisteenustega seotud juhul (55 000 eurot) ei oldud lepingu pakkumuste hindamise kriteeriume nõuetekohaselt kohaldatud. Asutus peaks tagama kõigi uute lepingute sõlmimise täielikus kooskõlas ELi hanke-eeskirjadega.	Pooleli
2011	Asutus peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Enne taotluste läbivaatamist ei olnud kehtestatud vähimaid punktisummasid kirjalikele testidele ja vestlustele pääsemiseks või sobivate kandidaatide hulka arvamiseks ega ette valmistatud suuliste ja kirjalike testide küsimusi, ning asutus ei olnud teinud otsust valikukomisjonide nimetamiseks.	Pooleli

II LISA

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (Frankfurt Maini ääres)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26, 114, 290 ja 291)

—	Kooskõlas aluslepingute asjaomaste sätetega luua toimiv siseturg või tagada selle toimimine.

—	Koostada tehniliste standardite kavand, mis oleks aluseks muudele kui seadusandlikele aktidele, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi või kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi.

Asutuse pädevus

Asutuse loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 6 lõige 1 ja artiklis 8 sätestatud ülesanded ja volitused)

Eesmärgid

Kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis liidu majanduse, selle kodanike ja ettevõtete heaks.

Ülesanded

—	aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele;

—	aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

—	teha tihedat koostööd ESRB-ga;

—	koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid;

—	jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;

—	viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

—	tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset;

—	aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisele, süsteemse riski jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamisele ja koordineerimisele, investorite kaitse kõrge taseme tagamisele kogu liidus;

—	täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;

—	avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta;

—	võtta nõuetekohaselt üle kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee senised ja pooleliolevad ülesanded.

Juhtimine

Asutuse loomist käsitleva määruse (EL) nr 1094/2010 artiklid 40-44: järelevalvenõukogu; artiklid 45–47: juhatus; artiklid 48–50: artiklid 51-53: tegevdirektor)

Järelevalvenõukogu

Koosseis

Eesistuja, kellel ei ole hääleõigust, igas liikmesriigis finantsturu osaliste järelevalve eest vastutava avaliku sektori asutuse juht (hääleõigusega), üks komisjoni esindaja, üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse esindaja (kõik hääleõiguseta) ja vaatlejad.

Ülesanded

Asutuse peamine otsuseid tegev organ.

Juhatus

Koosseis

Asutuse eesistuja, 6 riiklike järelevalveasutuste esindajat. Tegevdirektor ja Euroopa Komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekul ilma hääleõiguseta.

Ülesanded

Juhatus tagab, et asutus täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt määrusele nr 1094/2010. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust, võtab vastu personalipoliitika kava ja personalieeskirjade rakendusmeetmed.

Eesistuja

Esindab asutust, vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.

Tegevdirektor

Vastutab asutuse juhtimise ja iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest; valmistab ette juhatuse tööd, koostab eelarve ja tööprogrammi.

Kvaliteedikontrolli komitee

Koosseis

Asutuse eesistuja asendusliige, kaks juhatuse liiget, tegevdirektor.

Ülesanded

Asutuse sisekorra ja otsuste asjakohase rakendamise tagamine ja hindamine.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal asutuse käsutusse antud ressursid

Lõplik eelarve

Lõplikud eelarveassigneeringud: 15 655 000 eurot

Ametikohtade loetelu

Alalised töötajad: 69 ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 69

Ametikohtade loetelu 100 % täidetud

Lepingulised töötajad: 12 eelarves kavandatud ametikohta, millest täidetud 14

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: kaheksa eelarves kavandatud ametikohta, millest täidetud (kaheksa)

Kokku: 91 töötajat.

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

Reguleerimisülesanded

—	Arvamus Solventsus II vahemeetmete kohta.

—	Arvamus välismudelite ja -andmete kohta.

—	Neli asutuse tegevuse erinevate valdkondadega seotud avalikku konsultatsiooni (kindlustus ja pensionid).

—	Nõustamine tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamisel.

—	Aruanne „Role of Insurance Guarantee Schemes in the Winding-Up Procedures of Insolvent Undertakings in the EU/EEA”.

—	EIOPA lõpparuanne avaliku konsultatsiooni N11/008 kohta (ettepanek omariski ja maksevõime hindamissuuniste kohta).

—	EIOPA lõpparuanne avaliku konsultatsiooni N11/009 ja N11/011 kohta (ettepanek aruandlus- ja avalikustamisnõuete kohta).

Järelevalveülesanded

—	Asutus oli 75 kindlustusgrupi järelevalveasutuste kolleegiumi liige.

—	Kolleegiumide 2012. aasta tegevuskava, sh lisad (näiteks teabevahetuse elementide kataloog, kolleegiumide tegevuse aruanne, ja 2011. aasta tegevuskava saavutused).

Tarbijakaitse ja finantsalane uuendustegevus

—	Kaebuste menetlemise suunised kindlustusseltsidele.

—	Aruanne kindlustusseltside kaebuste menetlemise parimatest tavadest.

—	Metoodikaaruanne tarbimissuundumuste-alase teabe kogumise ja analüüsimise ning vastavate aruannete koostamise kohta.

—	EIOPA ajakohastatud uurimus riiklike pädevate asutuste tarbijakaitse-alase pädevuse kohta.

—	Menetlused seoses hoiatuste ja ajutiste piirangite/keeldude väljastamisega.

—	Aruanne teabe avaldamise ja muutuvate maksetega pensionikindlustuse müümisega seotud heade tavade kohta.

—	Esialgne ülevaade tarbimissuundumustest Euroopa kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris.

Ühine järelevalvekultuur

—	Neli valdkondadevahelist seminari

—	17 riiklikele pädevatele asutustele suunatud seminari

—	Kolme vastastikuse eksperdihinnangu metoodika väljatöötamine

Finantsstabiilsus

—	Kaks aastas kaks korda avaldatavat finantsstabiilsuse aruannet

—	Kogu Euroopat hõlmav kindlustussektori stressitesti ettevalmistus (test lükati LTGA tõttu edasi)

—	Kvartalipõhise riskinäidiku koostamine

—	Pikaajaliste tagatiste hindamise ettevalmistamine.

Kriisijuhtimine

—	Viimistleti põhjalikku otsuste tegemise raamistikku, milles kehtestatakse üksikasjalikult menetlused, mida asutus järgib oma kriisi ennetamis- ja juhtimiskohustuste täitmisel.

—	Sõlmiti kokkulepe EIOPA ühise lähenemisviisi kohta riigivõlgadega seotud riskide ja pankade riskipositsioonide haldamiseks.

—	Koostati EIOPA arvamus regulatiivsete meetmete kohta seoses pikaajalise madalate intressimäärade perioodiga.

—	Osalemine Euroopa Komisjoni konsultatsioonides lahendamisega mittepanganduslikele finantseerimisasutustele seoses pankade saneerimise ning pangakriisidega.

Välissuhted

—	11 koosolekut, sh ühine koosolek järelevalvenõukoguga, IRSG ja OPSG-ga, üheksa ametlikku arvamust ja tagasisidearuannet, kaheksa mitteametlikku konsultatsiooni pooleliolevate projektide kohta.

—

Ligikaudu 20 regulatsiooni ja järelevalvet käsitlevat dialoogi kolmandate riikide järelevalveasutuste ning järelevalveorganisatsioonidega Aasiast ja Okeaaniast, Ladina- ja Põhja-Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Islandilt ja Šveitsist. Aktiivne osalus ja kaasaaitamine Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalvete Assotsiatsiooni tehnika- ja täitevkomitees, finantsstabiilsuse komitees, solventsuse ja kindlustusmatemaatika alakomitees ning osalemine Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalvete Assotsiatsiooni iga-aastasel konverentsil.

—	ELi-USA dialoogiprojekt: strateegiadokumendi „Way Forward” avaldamine, seitse tehnilise komitee lõpparuanne, kaks avalikku arutelu Washington DC-s ja Brüsselis.

—	Austraalia, Tšiili, Hiina, Hong Kongi, Iisraeli, Mehhiko, Singapuri ja Lõuna-Aafrika kindlustusrežiimide lünkade analüüs, sh täielik ametisaladuste hoidmise hinnang, mis on aluseks ELi otsusele.

—	Koostööleping Horvaatia finantsteenuste järelevalve asutusega (CFSSA/HANFA).

Konverentsid / muud avalikud üritused 2012. aastal

—	Neli konverentsi ja üritust (ülemaailmne kindlustusjärelevalve konverents (GIS), EIOPA iga-aastane konverents ja teine tarbijapoliitika strateegia päev).

Allikas: asutuse edastatud teave.

ASUTUSE VASTUSED

11.

EIOPA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja nõustub sellega. Samas on nii hanke korraldamise otsus kui ka selle neljas osas korraldamine asutuse tegevuse seisukohast põhjendatud, sest see selgitab meile, kuidas kavandada enda süsteemi, vähendada valede teenuste ja toodete hankimise riski ning tagada piisav konkurents menetluse põhietapis, nimelt põhihankes.

EIOPA kinnitab järgmisega soovi järgida eeskirju ja täiustada menetlusi: iga menetluse jaoks asutati hindamiskomitee, isegi kui seda ei olnud tingimata vaja; EIOPA eesmärk oli leida eri valdkondadele erinevad lepingupartnerid, et valmistuda tulevaste avatud menetluste jaoks, mida toetab ka see, et igas menetluses kutsuti pakkumisele vajalikust rohkem ettevõtteid. Lepingupartnerid kattusid osaliselt selle tõttu, et laekunud pakkumiste arv oli piiratud. EIOPA soovis tõhusat konkurentsi ja et vältida olukorda, kus ainus pakkuja esitaks tingimuste järgi kohandatud lahenduse ja oleks seepärast põhihankes tegelikult ainus sobiv kandidaat, otsustas asutus korraldada hanke neljas eri osas.

12.

EIOPA võttis kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. 2012. aastal oli prioriteediks asutuse varade enda kaitsmine, mitte vastavate menetluste rakendamine ja kontrollimenetluse dokumenteerimine. EIOPA on juba võtnud parandusmeetmed. Uutele finantsjuhtimises osalejatele toimus varadega seotud menetluste parema korraldamise koolitus. Samuti on EIOPA vastu võtnud varadega seotud menetluste dokumenteerimise suunised. Praegu toimub nende menetluste rakendamine.

13.

EIOPA võttis kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. IT-tegevusega seotud ülekanded on tingitud asutuse tegevuse algusetapist; esimene IT-strateegia võeti vastu 2011. aasta lõpus ja selle rakenduskava 2012. aasta alguses. Pärast algusetappi jagunevad IT-kulud eelarveaastas ühtlasemalt, mis oluliselt vähendab ülekannete riski.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/142

ARUANNE

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

2013/C 365/20

SISSEJUHATUS

Budapestis asuv Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „instituut” või „EIT”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 294/2008 (1). Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja Euroopa Liidu innovatsioonivõimet. Instituut eraldab toetusi teadmis- ja innovatsioonikogukondadele, mis ühendavad endas kõrgharidus-, teadusuuringute ja ärisektorid, edendades seega innovatsiooni ja ettevõtlust (2). Teadmis- ja innovatsioonikogukonnad koordineerivad sadade partnerite tegevust. Instituudi antavate toetustega hüvitatakse partnerite kulud ning teadmis- ja innovatsioonikogukondade koordineerimistegevusest tulenevad kulud.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses instituudi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab instituudi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab instituudi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Alus märkusega arvamuse esitamiseks alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	2012. aastal tegi instituut toetuste lõppmakseid ja ettemaksete tasaarvestusi (tehinguid) summas 11,3 miljonit eurot (2010. aasta tegevused) ja 48,6 miljonit eurot (2011. aasta tegevused).

10.

Komisjon peab kontrollima kõiki toetustega seotud tehinguid, enne kui instituut need heaks kiidab. Instituut tegi suuri jõupingutusi mõjusa eelkontrolli läbiviimiseks eesmärgiga saada piisav kindlus toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Ligikaudu 80 % teadmis- ja innovatsioonikogukondade deklareeritud toetuskuludest on kaetud kontrollitõenditega, mille on väljastanud sõltumatud audiitorühingud, kes on teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning nende partnerite töövõtjad. Instituut ise tegi eelkontrolli põhjaliku dokumentide kontrolli näol. Teadmis- ja innovatsioonikogukondadelt ning nende partneritelt saadud tõendavaid dokumente kontrollis instituut algselt ainult konkreetsete riskide ilmnemisel.

11.

Kontrollikoda leidis, et kontrollitõendite kvaliteet on paljudel juhtudel ebapiisav (8). Lisakindluse saamiseks toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta hakkas instituut 2012. aasta lõpus tegema täiendavat järelkontrolli 2011. aasta tegevustega seotud toetuste suhtes. Järelkontrolli teevad sõltumatud audiitorühingud, kes on instituudi töövõtjad ja kelle kontrolli hinnatakse usaldusväärseks. Järelkontrolli tulemused kinnitasid, et eelkontroll ei ole täiel määral mõjus. Instituut on siiski tuvastatud eeskirjadevastased maksed tagasi nõudnud ja 2011. aasta toetustega seotud tehingute allesjäänud veamäär ei ole olulise suurusega.

12.

2010. aasta toetustega (11,3 miljonit eurot) seotud tehingute suhtes ei ole veel järelkontrolli tehtud. Lisaks, võttes arvesse eelkontrollist saadavat piiratud kindlust, puudub piisav kindlus mainitud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda ei saanud hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali 2010. aasta toetustega seotud auditeeritud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

13.	Kui välja arvata märkusega arvamuse esitamise aluse punktides 9–12 kirjeldatud asjaolude võimalik mõju, on kontrollikoja hinnangul 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

14.	Järgnevad kommentaarid ei sea kahtluse alla kontrollikoja arvamust raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta ega märkusega arvamust alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLI KOHTA

15.

Lisaks punktides 9–13 kirjeldatud asjaoludele ei olnud 2010. ja 2011. aastal allkirjastatud toetuslepingute (mille alusel tehti 2012. aastal väljamakseid) eelarved piisavalt üksikasjalikud. Puudus seos heakskiidetud rahaliste vahendite ja läbiviidava tegevuse vahel. Toetuslepingutes ei seatud kulukategooriatele (personalikulud, allhanked, õigusteenused jne) eraldi ülempiire ning ei määratud kindlaks eeskirju kaupade ja teenuste hankimiseks teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning nende partnerite poolt.

16.

Instituut teostas eelkontrolli käigus ka kõigi rahastatud projektide tehnilist kontrolli. Puudusid aga mõõdetavad eesmärgid, mis takistas projektide tegevuse ja tulemuste mõjusat hindamist. Äriplaanides ei määratletud üksikasjalikult läbiviidavat tegevust ega seatud selgeid vahe-eesmärke, tegevuste tulemuseesmärke ega kvaliteedikriteeriume.

KOMMENTAAR EELARVE HALDAMISE KOHTA

17.

2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute ligi 22 miljoni euro suurusest summast tühistati 2012. aastal ca 10 miljonit eurot (45 %). Tühistamise kõrge määr tuleneb peamiselt sellest, et toetusesaajad deklareerisid 2011. aasta toetuslepingute alusel vähem kulusid, kui eeldati (9,2 miljonit eurot ehk 92 % tühistatud ülekandmistest).

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

18.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte instituudi pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) Kontrollitõendid ei sisaldanud alati viidet auditeeritud väljamaksetaotlusele. Puudus kohustus kõiki kulukategooriaid piisava põhjalikkusega auditeerida (näiteks tegelikke kaudseid kulusid, mille deklareerimisel puudub ülempiir, ei kontrollitud tõendavate originaaldokumentide alusel). Piisavalt ei kontrollitud kuludena deklareeritud seadmete topeltrahastamise riski. Enamikus kontrollitõendites ei mainitud auditeeritud kulude ulatust ja puudus ühine metoodika väljamaksetaotluste üldise veamäära kindlakstegemiseks.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Instituudi eelarve täitmise määr auditeeritud majandusliku sõltumatuse ajavahemikul (vt punkt 2) oli madal. Eelarve täitmise määr (maksete ja kulukohustuste suhe) oli I jaotise (personalikulud) puhul 56 %, II jaotise (halduskulud) puhul 30 % ja III jaotise (tegevuskulud) puhul 11 %.

Lõpetatud

2011

Toetuslepingutele, mille alusel tehti 2011. aasta maksed, kirjutasid Euroopa Komisjon (hariduse ja kultuuri peadirektoraat) ja instituut süstemaatiliselt alla siis, kui suurem osa tegevusest oli juba ellu viidud. Ajavahemikus september–detsember 2011 tegi instituut lõppmaksed (1) kolmele toetuslepingule kogusummas 4,2 miljonit eurot. Nimetatud lepingud olid allkirjastatud tükk aega pärast tegevuse alustamist (2). See kujutab endast probleemi hea finantsjuhtimise seisukohast.

Pooleli

(1) Ettemaksed tegi Euroopa Komisjon.

(2) Ühel juhul kirjutati lepingule alla 14 päeva enne 13 kuu pikkuse rakendusperioodi lõppu.

II LISA

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (Budapest)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 173)

Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõime seisukohalt vajalikud tingimused.

Sel eesmärgil ning kooskõlas avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemiga püüavad nad:

—	kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega,

—	ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut kogu liidu ulatuses,

—	ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd,

—	edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

Instituudi pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008)

Eesmärgid

Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja ühenduse innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja integreerib instituut innovatsiooni, teadust ja kõrgharidust kõige kõrgemate standardite kohaselt.

Ülesanded

Eesmärkide saavutamiseks teeb instituut järgmist:

a)	määrab kindlaks oma prioriteetsed valdkonnad;

b)	teeb võimalike partnerorganisatsioonide seas tutvustustööd ja edendab nende osalemist oma tegevuses;

valib välja ja nimetab prioriteetsetes valdkondades teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning määrab kokkuleppega kindlaks nende õigused ja kohustused, tagab neile vajaliku toetuse, rakendab nõuetekohaseid kvaliteedikontrolli meetmeid, teostab pidevalt seiret ja hindab perioodiliselt nende tegevust, tagab nendevahelise koordineerimise kohase taseme;

d)	mobiliseerib avalikest ja eraallikatest rahalised vahendid ja kasutab oma ressursse kooskõlas käesoleva määrusega. Eelkõige püüab ta hankida märgatava ja üha suurema osa oma eelarvest eraallikatest ja oma tegevusest saadud tulust;

e)	edendab partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste antud kraadide ja diplomite, mis võivad olla märgistatud ka kui EITi kraadid ja diplomid, tunnustamist liikmesriikides;

f)	edendab heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga integreerimise nimel, et kujundada ühine innovatsiooni- ja teadmiste edasiandmise kultuur;

g)	püüab saada maailmatasemel innovatsiooni, kõrgema hariduse ja teadusuuringute pädevusasutuseks;

h)	tagab vastastikuse täiendavuse ja sünergia instituudi tegevuse ja ühenduse muude programmide vahel.

Juhtimine

Juhatus

Koosseis

Instituudi juhatus koosneb 18 määratud liikmest, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise/teadusliku taustaga inimesi, ja neljast valitavast liikmest, kes valitakse teadmis- ja innovaatikakogukonna esitatud kandidaatide seast. Euroopa Komisjonil on vaatleja staatus.

Ülesanded

Juhatus vastutab instituudi tegevuse juhtimise, teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise, määramise, hindamise, neile toetuste eraldamise ning kõigi teiste strateegiliste otsuste eest.

Täitevkomitee

Koosseis

Täitevkomitee koosneb viiest juhatuse liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees ja aseesimees. Juhatuse esimees juhatab ka täitevkomiteed.

Ülesanded

Jälgib instituudi juhtimist ning võtab vastu otsused, mida on vaja teha juhatuse koosolekute vahelisel ajal.

Direktor

Direktori määrab ametisse juhatus. Vastutab juhatuse ees EIT haldus- ja finantsjuhtimise eest ning on EIT seaduslik esindaja.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal instituudi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

95,30 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 77,09 miljonit eurot maksete assigneeringuid.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ettenähtud ametikohti: 52 (52)

Täidetud ametikohti: 47 (40)

Muid ametikohti: 0 (0)

Personal kokku: 47 (40), mis jaguneb tegevuste kaupa:

—	põhitegevus: 26 (19)

—	haldus- ja toetustegevus: 21 (21)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

—	Koos teadmis- ja innovatsioonikogukondadega korraldati kolm EIT foorumi kohtumist (platvorm regulaarse dialoogi pidamiseks instituudi direktori ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevjuhtide vahel).

—	Juhatuse 13. detsembri 2012. aasta otsus 120 miljoni euro eraldamiseks 2013. aastal kolme teadmis- ja innovaatikakogukonna lisaväärtust andvate tegevuste rahastamiseks pärast konkurentsipõhise rahastamiskorra esmakordset rakendamist, mis vastab ühele kolmandikule kogueelarvest.

—

2012. aastal haldasid kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda 89 814 878 euro suurust kogueelarvet, mis oli ette nähtud teadmis- ja innovaatikakogukondade lisaväärtust andvate tegevuste rahastamiseks EIT poolt, ning 300 009 659 euro suurust eelarvet teadmis- ja innovaatikakogukondade lisaväärtust andvate tegevuste ja täiendavate tegevuste rahastamiseks väljaspool EIT-d.

—	Esimest korda esitasid teadmis- ja innovaatikakogukonnad koondteavet innovatsioonialast lisaväärtust andvate tegevuste peamiste tulemusnäitajate kohta. Teave esitati tagasiulatuvalt ka 2010. ja 2011. aasta kohta, samuti esitati 2012. aasta prognoosid.

—	2012. aastal osales teadmis- ja innovaatikakogukondades partnerina 293 institutsiooni: EIT ICT Labs: 87, Climate KIC: 100 ja KIC InnoEnergy: 106.

—

Instituudi juhatuse esimehe, direktori, teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse üksuse juhataja ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevjuhtide ühine panus Euroopa Liidu eesistujariigi Küprose eesistumise ajal Euroopa Komisjoni poolt 8–9. novembril 2012 Larnacas korraldatud EIT sidusrühmade konverentsil.

—	Arvukalt edulugusid tänu teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusele.

Allikas: instituudi edastatud teave.

INSTITUUDI VASTUSED

10.	EIT on rahul, et kontrollikoda tunnustab instituudi tegevust mõjusa eelkontrolli rakendamisel eesmärgiga olla toetustega seotud tehingute seaduslikkuses ja korrektsuses piisavalt kindel.

11.

EIT on rahul, et kontrollikoda tunnustab instituudi 2011. aasta tegevuse toetuste järelkontrollide usaldusväärsust. Kontrollitõenditega seoses pidid audiitorid kontrollima finantsaruannete tõendite koostamissuuniste kohaselt deklareeritud tegelike kaudsete kulude abikõlblikkust. Seejärel kontrollisid audiitorid enamikku kulusid pisteliselt. 2012. aasta toetuslepingute jaoks finantsaruannete tõendite koostamissuuniseid ajakohastati ja parandati.

12.

2010. aasta tegevuse toetustega seotud tehingute eelkontrollide kindluse parandamiseks otsustas EIT tugevdada eelkontrolle, et vähendada teadmis- ja innovatsioonikogukondade esimese tegevusaasta riske. Et saada piisav kindlus, kontrollis EIT – lisaks teadmis- ja innovatsioonikogukondade esitatud kontrollitõenditele – suure osa kuludega seotud tõendavaid dokumente juhuvalimi alusel. Sel viisil korrigeeriti enne lõppmaksete tegemist abikõlbmatud kulud. Kontrollitõendid ja EITi tugevdatud kontrollid andsid piisava kindluse, et vältida olulisi vigu 2010. aasta toetuslepingute alusel tehtud lõppmaksetes. Seejärel alustas EIT 2010. aasta toetuslepingute järelkontrolle, mille lõplikud tulemused peaksid selguma 2013. aasta oktoobris. Kõik kõrvalekalded korrigeeritakse ja liigselt makstud summad nõutakse tagasi 2013. aastal.

15.

Toetuste ja kavandatava tegevuse seos määrati kindlaks nii strateegilisel tasandil (lähtuvalt tulemustest ja mõjust) kui ka tegevustasandil teadmis- ja innovatsioonikogukondade tegevusprofiili alusel. See on igati kooskõlas EITi määrusega ning võimaldab katsetada uusi lihtsustatud lähenemisviise teadmis- ja innovatsioonikogukondade paindlikkuse ja tõhususe suurendamiseks. Üksikute kulukategooriate (nt personalikulud, allhanked, õigusteenused) ülempiire ei ole kehtestatud, sest finantsmääruses neid ei nõuta ning need ei aita saavutada EITi/teadmis- ja innovatsioonikogukondade eesmärke ega tegevusvajadusi. Seoses allhankega on toetuslepingutes sätestatud, et leping tuleb sõlmida pakkujaga, kes pakub parimat hinna ja kvaliteedi suhet, ja et vältida tuleb huvide konflikti. See on kooskõlas finantsmääruse vastavate sätetega.

16.

Seoses kvantifitseeritavate eesmärkidega teadmis- ja innovatsioonikogukondade äriplaanides tuleb märkida, et EIT koostas teadmis- ja innovatsioonikogukondadele 2012. aasta märtsis äriplaani koostamise suunised ning küsis neilt peamiste tulemusnäitajate saavutamise andmeid 2010. ja 2011. aasta kohta. Need suunised vaadati 2013. aastal uuesti läbi 2014. aasta äriplaanide seisukohast, et parandada teadmis- ja innovatsioonikogukondade planeerimist ja aruandlust ning nende tegevuse hindamist EITi poolt.

17.

EIT võtab kontrollikoja märkuse teadmiseks. 2012. aasta lõpuks olid teadmis- ja innovatsioonikogukonnad läbinud tegevuse algetapi, mis kajastub ka toetuste kasutamises (vt selgitused punktis 15). Ehkki 2012. ja 2013. aasta vaheline ülekandmise määr on suur, peaks olukord tunduvalt paranema, sest ülekandmiste tühistamine väheneb märkimisväärselt – 45 %-lt (2011. aasta ülekandmised) prognoositavale 13 %-le (2012. aasta ülekandmised). EIT jälgib küsimust hoolikalt.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/150

ARUANNE

Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/21

SISSEJUHATUS

Londonis asuv Euroopa Ravimiamet (edaspidi „amet” või „EMA”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2309/93, mis asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004 (1). Amet toimib võrgustiku kaudu ja koordineerib siseriiklike ametiasutuste poolt kättesaadavaks tehtud teadusressursse, et tagada inim- või veterinaarravimite hindamine ja järelevalve (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

11.

Amet rakendab teenustasude ja nendega kaasnevate kulude kajastamisel erinevaid kriteeriume. Taotlustelt makstud teenustasud kajastatakse lineaarselt kogu perioodi vältel. Taotluste hindamiseks tehtud kulud (taotluste hindamine, mida teevad liikmesriikide pädevad asutused) kajastatakse aga viitkuluna kuni hetkeni, mil teenuse osutamisel on jõutud mingi konkreetse vahe-eesmärgini. Selline olukord on vastuolus tulude ja kulude vastavuse põhimõttega.

12.	Amet ei ole veel heaks kiitnud oma raamatupidamissüsteemi immateriaalset põhivara käsitlevat osa. IKT arengusse tehtud märkimisväärsete investeeringute (8) valguses on tegu raamatupidamissüsteemi keskse osaga.

13.

2011.ja 2012. aastal keeldus nõukogu ELi töötajate palku tõstmast. Komisjon kaebas nimetatud otsuse edasi Euroopa Kohtusse, ent kohus ei ole seni veel otsust langetanud. Kuna amet asub Londonis, makstakse asjaomased palgatõusud Inglise naeltes, ameti raamatupidamine aga koostatakse eurodes. Kõnealusel ajavahemikul toimunud vahetuskursi muutuste tõttu tähendaks potentsiaalsed töötajatele tagantjärele tehtavad palgamaksed ametile hinnanguliselt 2,9 miljoni euro suurust vahetuskursi muutustest tulenevat kahjumit. Amet võttis selle arvesse oma eelarve tulemiaruandes, mistõttu kajastati komisjonile tagastamisele kuuluv summa 2,9 miljoni euro võrra tegelikust väiksemana (9).

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

14.	Amet sõlmis 2012. aastal mitmeastmelised raamlepingud teenuste hankimiseks (10). Hankemenetluses esines mõningaid läbipaistvuse põhimõtet rikkuvaid eeskirjade rikkumisi.

15.

Lisaks personalieeskirjades sätestatud õppetoetustele (11) maksab amet oma töötajate alg- ja keskkoolis käivate laste eest koolidele tasusid ka otse, kuigi nende tegemiseks ei ole koolidega lepinguid sõlmitud. 2012. aastal moodustasid sellised maksed kokku ligikaudu 389 000 eurot. Nimetatud maksed ei ole sätestatud personalieeskirjades ning on seega eeskirjadevastased.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

16.

Ameti 2012. aasta eelarve täitmise määrad olid rahuldavad I ja III jaotises. Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr oli kõrge II jaotises (27 %), mis tuleneb eelkõige ameti 2014. aastasse kavandatud kolimisest uutesse ruumidesse (4 205 000 eurot) ning IKT süsteemide arendamisest (1 596 000 eurot). Kui kolimisega seotud ülekandmist saab osaliselt selgitada kulude mitmeaastase olemusega, siis IKT valdkonnas oli tegu IKT osakonna märkimisväärse ümberkorraldamisega, mistõttu jäid ajakavast maha mitmed 2012. aastasse kavandatud projektid.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

17.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 214, 24.8.1993, lk 1 ja ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. Vastavalt viimatimainitud määrusele muudeti ameti algne nimi, Euroopa Ravimihindamisamet, Euroopa Ravimiametiks.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) 2012. aastal investeeriti IKT arendamisse 11 625 000 eurot.

(9) Amet järgis komisjoni 2012. aasta detsembris esitatud juhendit, mida täiendavalt täpsustati juunis 2013.

(10) 2012. aasta 31. detsembriks oli nimetatud raamlepingute alla kuuluvate lepingute raames võetud eelarvelisi kulukohustusi summas 13 475 000 eurot ning tehtud makseid summas 4 690 000 eurot.

(11) VII lisa artiklis 3 sätestatakse kahekordne põhitoetus, st 2 × 252,81 eurot = 505,62 eurot.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Ülekandmiste osakaal on liiga kõrge ja vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	2011. aastal suurendas amet 2009. aastal eeskirjade vastaselt sõlmitud IT-teenuste raamlepingu summat; nimetatud lepingu tõttu oli kontrollikoda ameti eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusega arvamuse esitanud. Algselt oli lepingu ülemmäär 30 miljonit eurot. Seda suurendati eeskirjade vastaselt 2011. aastal 8 miljoni euro võrra ning kirjutati alla konkreetsed lepingud summas 8,1 miljonit eurot. See tõi endaga 2011. aastal kaasa eeskirjadevastaseid makseid ning viitkulusid kokku summas 3,6 miljonit eurot. IT-projekt on endiselt pooleli ning amet hakkas 2011. aastal valmistama ette uut raamlepingut.	Ei kohaldata (leping on aegunud)
2011	Amet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust.	Alustamata
2011	Kontrollikoda leidis, et töötajate valiku menetluste läbipaistvust tuleb suurendada. Valikukomisjoni liikmed ei täitnud alati huvide konflikti deklaratsiooni või ei teinud seda õigeaegselt. Puudusid ka tõendid selle kohta, et deklaratsioonides tõstatatud küsimuste kohta oleks meetmeid võetud. Valikukomisjoni töö ei olnud alati piisavalt dokumenteeritud ning puudusid tõendid selle kohta, kuidas valiti meetod kandidaatide selekteerimiseks ning selle kohta, et kirjalike testide ja intervjuude küsimused olid koostatud enne teste.	Pooleli

II LISA

Euroopa Ravimiamet (London)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168)

Teabe kogumine

Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004)

Eesmärgid

—	Koordineerida liikmesriikide ametivõimude poolt ameti käsutusse antud teadusressursse, et anda lube inim- ja veterinaarravimitele ja teostada ravimite üle järelevalvet.

—	Anda liikmesriikidele ja Euroopa Liidu asutustele teaduslikku nõu inim- või veterinaarravimite kohta.

Ülesanded

—	Koordineerida liidu müügiloa andmise menetlusele alluvate ravimite teaduslikku hindamist.

—	Koordineerida liidu kinnitatud ravimite järelevalvet (ravimiohutuse järelevalve).

—	Anda soovitusi veterinaarravimijääkide lubatavate piirmäärade kohta loomsetes toiduainetes.

—	Koordineerida vastavustõendamist hea tootmistava, hea laboritava ja hea kliinilise tava põhimõtetega.

—	Registreerida ravimimüügilubade staatus.

Juhtimine

Inimravimikomitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest ning viiest lisaliikmest, annab nõu kõikides inimravimite hindamist puudutavates küsimustes.

Veterinaarravimite komitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest, annab nõu kõikides veterinaarravimite hindamist puudutavates küsimustes.

Harva kasutatavate ravimite komitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest, annab nõu kõikides harva kasutatavate ravimite hindamist puudutavates küsimustes.

Taimsete ravimite komitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest ning viiest lisaliikmest, annab nõu kõikides taimsete ravimite hindamist puudutavates küsimustes.

Pediaatriakomitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest ning kuuest liikmest ja asendusliikmest, kes esindavad tervishoiutöötajaid ja patsientide ühinguid, vastutab pediaatriliste uuringute plaanide teadusliku hindamise ja heakskiitmise eest, samuti uuringust loobumise ja edasilükkamise süsteemi eest.

Uudsete ravimeetodite komitee, mis koosneb viiest inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee liikmest ja nende viiest asendusliikmest, ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest, kahest liikmest ja kahest asendusliikmest, kes esindavad arste, ning kahest liikmest ja kahest asendusliikmest, kes esindavad patsientide ühinguid, vastutab kõikide küsimuste eest, mis puudutavad uudsetes ravimeetodites kasutatavate ravimite hindamist, sertifitseerimist ja liigitamist.

Ravimiohutuse riskihindamise komitee, mis koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest ning kuuest Euroopa Komisjoni nimetatud teaduseksperdist, ühest Euroopa Komisjoni poolt peale Euroopa Parlamendiga konsulteerimist nimetatud liikmest ja asendusliikmest, kes esindavad tervishoiutöötajaid; ning ühest Euroopa Komisjoni poolt peale Euroopa Parlamendiga konsulteerimist nimetatud liikmest ja asendusliikmest, kes esindavad patsientide ühinguid.

Haldusnõukogu koosneb iga liikmesriigi poolt nimetatud liikmest ja asendusliikmest, kahest komisjoni esindajast, kahest Euroopa Parlamendi poolt nimetatud esindajast, kahest patsientide ühingute esindajast, ühest arstide ühingute esindajast ja ühest veterinaararstide ühingute esindajast. Nõukogu võtab vastu töökava ja aasta üldaruande.

Tegevdirektor nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

Siseaudit

Komisjoni siseauditi talitus.

EMA siseauditi üksus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

222,489 (1) (208,863) miljonit eurot (2) ning liidu toetus: 9,6 % (3) (13,4 % (4))

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

590 (567) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 575 (552)

160 (177) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid, renditud töötajad)

Personal kokku: 735 (728), kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt: põhitegevus: 594 (584), haldusülesanded 141 (144)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Inimravimid

—	Müügiloa taotlused: 96 (100)

—	Positiivsed arvamused: 57 (87)

—	Hinnangu andmise keskmine kestus: 188 (178) päeva

—	Pärast müügiloa andmist antud arvamused: 5 137(4 982)

—	Ravimiohutuse järelevalve (EMP ja EMP-väliste riikide poolt heakskiitmiseks esitatud ravimi kõrvaltoimete aruanded): 522 073 (362 231) aruannet

—	Perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded: 463 (583)

—	Lõplikud teadusalased nõuanded: 420 (430)

—	Vastastikuse tunnustamise ja detsentraliseerimise menetlused: alustatud 6 991(6 401); lõpetatud 6 709(6 715)

—	Pediaatriliste uuringute programmide taotlused: 178 (187) taotlust 218 (220) näidustuse kohta

Veterinaarravimid

—	Müügiloa taotlused: 13 (11)

—	Taotlused seoses variantidega: 261 (287)

Kontrollid

Kontrollid: 450 (450)

Taimsed ravimid

Ravimtaimede monograafiad: 15 (20)

Taimsete ainete, preparaatide ja nende kombinatsioonide nimekirjad: 0 (0)

Harva kasutatavad ravimid

—	Taotlused: 197 (166)

—	Positiivsed arvamused: 139 (111)

Väiksed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)

—	Taotlused VKE staatuse saamiseks: 684 (433)

—	Tasu vähendamise või edasilükkamise taotlused: 316 (350)

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Lõplik eelarve, mitte eelarve tulemiaruande tegelik kogusumma.

(2) Lõplik eelarve, mitte eelarve tulemiaruande tegelik kogusumma.

(3) ELi toetuse osakaal lõplikust eelarvest (v.a harva kasutatavate ravimite lõivude alandamiseks antav eritoetus ja eelarvepädeva institutsiooni poolt kasutatav aasta n-2 tulem).

(4) ELi toetuse osakaal lõplikust eelarvest (v.a harva kasutatavate ravimite lõivude alandamiseks antav eritoetus ja eelarvepädeva institutsiooni poolt kasutatav aasta n-2 tulem).

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

SAP-raamatupidamissüsteemi kasutuselevõtt 2011. aastal on võimaldanud ametil kajastada taotlustelt makstud teenustasudest saadud tulu täpsemalt, st lineaarselt kogu perioodi vältel. Oluliseks eesmärgiks seoses taotluste hindamisega riiklike pädevate asutuste poolt peab amet hindaja aruande esitamist ja selle läbivaatamist pädevas teaduskomitees. Alates 2006. aastast on arvestuses lähtutud põhimõttest, et kaasnevaid kulusid kajastatakse selle vahe-eesmärgi saavutamisel. Kontrollikoja tähelepaneku põhjal vaatab amet teenustasudelt saadava tulu ja kaasnevate kulude kajastamisega seotud arvestuspõhimõtted üle, et tagada edaspidi vastavuse põhimõtte järgimine. Amet märgib, et kontrollikoja arvates ei ole mõju 2012. aasta raamatupidamisarvestusele märkimisväärne.

12.

Immateriaalse põhivaraga seotud kulude reguleerimise ja kontrolli raamatupidamisandmeid pakkuvaid IKT-süsteeme on kontrollitud tehnilisest vaatepunktist. Amet on teinud 2012. aasta esialgsesse raamatupidamisaruandesse vajalikud kohandused ja raamatupidamissüsteemi positiivne kinnitamine on lõpetatud.

13.

Summa lisati ameti raamatupidamisarvestusse pärast Euroopa Komisjoni peaarvepidaja juhist, mille kohaselt tuleks kogu realiseerimata kahjum vahetuskursi muutumisest lisada eelarvearvestusse ja rahastamiskontodele. Ameti hinnangul vajab ta seda raha, et katta Ühendkuningriigis EMA töötajatele makstavad palgad, kui 2011. ja 2012. aasta lisamaksed vastu võetakse. Amet on teadlik sellest, et eelarve peadirektoraat peab „lisamakseid” ettenägematuks kuluks, kuid ameti hinnangul on see seisukoht vastuvõetamatu, sest vahetuskursside kohandamine ja kaalumine, mis kuulub iga „lisamakse” juurde, ei ole mitte üksnes ettenägematu, vaid õiguslikult vajalik ja ajaliselt viibinud toiming. Eelarvearvestuses rakendab amet sama metodoloogiat, mida kasutatakse reservi arvutamiseks rahastamiskontodel. Ametile teeb muret eelkõige see, et kui neid summasid ei kajastata 2012. aasta eelarvearvestuses, peab ta komisjonile rahalisi vahendeid tagasi maksma, kuigi tegelikult vajab ta neid vahendeid palgakohustuste täitmiseks, kui kaalumis- ja vahetuskursse on tegelike tasemetega kohandatud.

14.	Kuigi amet ei jaga kontrollikoja seisukohta, et hankemenetluses rikuti läbipaistvuse põhimõtet, on ta kontrollikoja järeldusi arutanud, eeskätt lepingute ja hangete nõuandekomitees, ning teeb kontrollikoja tõstatatud probleemide osas parandusi, et tagada edaspidi suurem läbipaistvus.

15.

Ameti töötajate lastele ei olnud võimalik rajada Euroopa Kooli. Võttes arvesse personalieeskirju, Euroopa Kooli puudumist, võimalust kasutada mitmekeelset haridust pakkuvaid haridusasutusi ja kohalikku keerulist geograafilist olukorda, on amet kehtestanud haridustoetuse, mis on võrreldav rahalise toetusega Euroopa Koolide õpilastele ja on sellega kooskõlas. See makse tehakse koolile õppemaksu hüvitamiseks ja mitte personali liikmetele Euroopa Liidu töötajate võrdse kohtlemise huvides.

Kui selliseid otsemakseid emakeelse õppega koolidele peetakse eeskirjadevastaseks, tuleb üldse tõstatada küsimus Euroopa Kooli toetustest ELi töötajatele.

16.

2012. aastast 2013. aastasse ülekantud II jaotise assigneeringute suhteliselt kõrge tase (27 %) oli tingitud nimetatud põhjustest. Tuleb märkida, et amet on juba oluliselt vähendanud järgmisse aastasse ülekandmise taset, sest vastav ülekanne oli 2011. aastal 33 % ja 2010. aastal 36 %. Amet püüab oma tegevusnõudeid järgides veelgi vähendada järgmisse aastasse ülekandmist finantsmääruses sätestatud piirideni.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/158

ARUANNE

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

2013/C 365/22

SISSEJUHATUS

Lissabonis asuv Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (edaspidi „keskus” või „EMCDDA”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 302/93 (1). Keskuse peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada andmeid narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avaldada objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet. Teave peaks võimaldama analüüsida nõudlust narkootikumide järele ning võimalusi nii selle kui muu narkootikumituruga seotud tegevuse vähendamiseks (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning keskuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.

Aastal 2012 andis keskus liikmesriikide riiklikele narkootikumide seirekeskustele (toetusesaajad) toetusi, et toetada koostööd Reitoxi teabevõrgu raames (8). Toetuse kogusumma oli 2012. aastal 2,6 miljonit eurot, moodustades 16 % tegevuskulude kogumahust. Toetusesaajate deklareeritud kulude hüvitamisele eelnev keskuse kontrollimine hõlmab väljamaksetaotluste ja toetusesaajatega lepingu sõlminud välisaudiitorite välja antud kontrollitõendite dokumentaalset analüüsi. Keskus ei saa tavaliselt toetusesaajatelt väljamaksetaotluses esitatud kulude rahastamiskõlblikkust ja täpsust tõendavaid dokumente. Kohapealsed kulude järelkontrollid toetusesaajate tasandil on harvad (9). Seepärast annavad teostatavad kontrollid keskuse juhtkonnale vaid piiratud määral kindlust toetusesaajate väljamaksetaotlustes esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse ja täpsuse kohta. Keskus kogus kontrollikoja auditeeritud tehingute kohta tõendavaid dokumente, mis andsid piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Tõendavate dokumentide juhusliku kontrollimise ja suurema hulga toetusesaajate kohapealse kontrollimise abil saaks kindlust oluliselt suurendada.

12.	Pärast 2008. aastat tehtud tehingute kohta ei ole järelkontrolle läbi viidud, kui välja arvata toetuste kontrollimine (vt punkt 11).

13.	Keskus ei olnud veel vastu võtnud avariitaaste- ega talitluspidevuse kava.

MUUD KOMMENTAARID

14.	Keskus maksab igal aastal ligi 200 000 eurot kasutamata ametiruumide eest oma endises hoones ja uues peakorteris. Keskus peaks koostöös Euroopa Komisjoni ja riiklike ametiasutustega jätkama lahenduste otsimist kasutamata ametiruumide küsimuse lahendamiseks.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 36, 12.2.1993, lk 1. Kõnealune määrus ja selle muudatused tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1920/2006 (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte keskuse pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel või vastavalt vajadusele Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrgu (Reitox) raames kogub keskus riiklikelt narkootikumide seirekeskustelt liikmesriikide narkootikumide alaseid andmeid.

(9) Aastal 2011 viidi kahes liikmesriigis läbi kaks järelkontrolli. Aastal 2012 järelkontrolle ei toimunud.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (Lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Kontrollikoda tuvastas 51 juhtumit (kogusummas 90 053 eurot), mille puhul ei olnud 2012. aastasse üleviidud maksete assigneeringud seotud juriidiliste kohustustega ning keskus oleks pidanud summa kulukohustustest vabastama ja komisjonile tagasi maksma. Keskus algatas menetluse aga liiga hilja. Sellest tulenevalt on vahendid IT-süsteemi piirangute tõttu aastaks blokeeritud ning summa tühistatakse ja makstakse tagasi alles 2012. aasta lõpus.	Lõpetatud
2011	Keskus maksab igal aastal ligikaudu 275 000 eurot kasutamata ametiruumide eest oma endises hoones ja uues peakorteris. Keskus peaks koostöös Euroopa Komisjoni ja riiklike ametiasutustega jätkama lahenduste otsimist kasutamata ametiruumide küsimuse lahendamiseks.	Alustamata
2011	Keskus ei ole veel heaks kiitnud ega rakendanud sularahapoliitikat, et vähendada ja hajutada finantsriske ja samas teenida piisavat tulu.	Lõpetatud
2011	Keskus ei ole veel kiitnud heaks kehtivate protsesside ja menetluste erandite ja kõrvalekallete terviklikku poliitikat (1).	Lõpetatud
2011	Keskuse värbamismenetlused vajavad parandamist. Valikukomisjon ei olnud suuliste ja kirjalike testide küsimusi enne avalduste läbivaatamist paika pandud.	Lõpetatud
2011	Keskuse hankedokumendid ei olnud alati täielikud ja asjakohaselt korrastatud (2).	Pooleli

(1) Sisekontrollistandard nr 8.

(2) Puudusid mitmed olulised dokumendid, nagu lepingusummade hinnanguline väärtus ning kirjad tagasilükatud pakkujatele.

II LISA

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (Lissabon)

Pädevus ja tegevus

Asutamislepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 168 ja 114)

Uimastitest tulenevate tervisekahjustuste vähendamiseks täiendab Euroopa Liit liikmesriikide meetmeid, sealhulgas teavitamist ja tõkestamist.

Keskuse pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1920/2006)

Eesmärgid

Keskuse eesmärk on anda liidule ja selle liikmesriikidele narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat faktitäpset, objektiivset, usaldusväärset ja liidu tasandil võrreldavat teavet.

1)	Keskus peaks keskenduma järgmistele eelisvaldkondadele: narkootikumide probleemiga seonduva olukorra jälgimine ning arengutendentside jälgimine (eriti nende, mis seonduvad erinevate ainete üheaegse tarbimisega);

2)	kasutatud lahenduste jälgimine ja teabe edastamine parimate tavade kohta;

3)	uute psühhoaktiivsete ainetega seonduvate ohtude hindamine ja kiire teabevahetuse süsteemi haldamine;

4)	selliste vahendite väljatöötamine, mille abil liikmesriigid saavad lihtsustada oma riigi asjaomase poliitika seiret ja hindamist ning komisjon liidu asjaomase poliitika seiret ja hindamist.

Ülesanded

—	andmete kogumine ja analüüs;

—	andmevõrdlusmeetodite täiustamine;

—	andmete levitamine;

—	koostöö Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonidega ning liiduväliste riikidega; uute arengusuundade ja muutuvate suundumuste määratlemine.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseisu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja kaks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatut eksperti, kes tunnevad narkootikumide valdkonda eriti põhjalikult.

Haldusnõukogu võtab vastu töökava, tegevusaruande ja eelarve. Annab hinnangu lõplikule raamatupidamise aastaaruandele.

Täitevkomitee

Koosseis

Haldusnõukogu esimees.

Haldusnõukogu aseesimees.

Kaks valitud haldusnõukogu liiget, kes esindavad liikmesriike.

Kaks komisjoni esindajat.

Direktor

Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni ettepanekul.

Teaduskomitee

Esitab arvamusi. Teaduskomiteesse kuulub kuni viisteist tuntud teadlast, kelle nimetab haldusnõukogu nende teadusalase kompetentsuse alusel pärast konkursiteate avaldamist. Haldusnõukogu võib määrata laiendatud teaduskomiteesse ka ekspertrühma uute psühhoaktiivsete ainete riski hindamiseks.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

16,32 (16,27) miljonit eurot. ELi toetus: 95,30 % (94,63 %)

Personali suurus 31. detsembril 2012

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 84 (84)

Täidetud ametikohti: 79 (77) + 25 (27) muud töötajat (lähetuses viibivad riiklikud eksperdid, lepingulised töötajad ja ajutised asendajad). Personal kokku: 104 (104)

Personal jaotus vastavalt tööülesannetele järgmiselt:

—	põhitegevus: 64,5 (64)

—	haldusülesanded ja IT-tugi: 29 (28,5)

—	mitmesugused ülesanded: 10,5 (11,5)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Võrk

Keskus juhib ühendavat andmete kogumise ja jagamise arvutivõrku, mille nimi on Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk (Reitox); see ühendab narkootikume käsitlevaid riiklikke teabevõrke, liikmesriikide spetsialiseeritud keskusi ning keskusega koostööd tegevaid rahvusvaheliste organisatsioonide infosüsteeme.

Väljaanded

—	Aastaaruanne narkoprobleemide kohta Euroopas – 22 (22) keeles (trükis avaldamine ja interaktiivne veebisait).

—	Väljaanded valitud teemadel – 2 (3) EN.

—	Statistikabülletään ja interaktiivne veebisait üle 350 (350) tabeli ja 100 (100) diagrammiga.

—	Üldine tegevusaruanne – iga-aastane, EN.

—	Infoleht Drugnet Europe – 4 väljaannet, EN (4).

—	Väljaanne Drugs in Focus (poliitikakokkuvõtted) – 1 (2) väljaannet. Keskuse teaduslik monograafia – 0 (0), EN.

—	Keskuse ülevaated – 3 (0), EN.

—	Käsiraamatud – 2 (1) EN.

—	Keskuse temaatilised materjalid – 8 (1).

—	Ühised väljaanded – 2: EN (esimene); BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV, TR, NO, HR (teine), (3).

—	Nõukogu otsuse (uute psühhoaktiivsete ainete kohta) (2005/387/JSK) rakendamisega seotud väljundid – 2 (2), EN.

—	Narkootikumide profiilid – 0 uut (1) ja 0 uuendatud (18), DE, EN, FR.

—	Tehnika- ja teadusalased uurimused, sh artiklid ja teaduslikud kokkuvõtted 13 (39).

—	Erakorralised väljaanded – 3, EN.

—	Brošüürid – 1, EN, RU.

—	Teadusalased plakatid – 2 (2).

—	Andmete kogumise, kontrolli, säilitamise ja andmebaasist väljaotsimise süsteem (Fonte).

Muud veebisaidid

Keskuse avaliku veebisaidi ümberkorraldamine/ ajakohastamine/ sisu edasiarendamine, sh:

—	riikide ülevaated;

—	narkomaanidega tehtava töö ülevaated, ennetusprofiilid;

—	Euroopa narkootikumide andmebaas;

—	hindamisvahendite andmepank;

—	parimate tavade portaal (narkootikumide nõudluse ja nende kahjuliku mõju vähendamise ning ravimeetoditega seotud kogemuste vahetamine);

—	temaatilised leheküljed;

—	väljaannete andmebaas.

Reklaambrošüürid

Konverentsimaterjalid – 2 EN (1).

Meediatooted – 13 (13) uudisteväljaannet (3 neist 23 keeles) ja 10 (7) teabelehte, EN; 1 PowerPoint esitlus, EN (1).

Rahvusvahelistel konverentsidel ning tehnika- ja teadusalastel kohtumistel osalemine 266 (245).

Allikas: keskuse edastatud teave.

KESKUSE VASTUSED

11.

EMCDDA on kehtestanud ja rakendanud mitu menetlust, et tagada eel- ja järelkontroll ning arvestada riske. Nende kohaselt peavad toetuse saajad esitama kulude täieliku ülevaate (kuluaruande) ning finants- ja tegevusaruande, mille järgi saab EMCDDA kontrollida esitatud kulude rahastamiskõlblikkust ja täpsust. Selle alusel koostab EMCDDA kahepoolsed tagasisidearuanded, milles tuvastatakse Reitoxi toetuste administratiivhalduse võimalikud probleemid ja mida keskus arutab riiklike teabekeskustega.

Olemasoleva süsteemi parandamiseks on EMCDDA võtnud kontrollikoja soovituste kohaselt järgmised meetmed:

—	suurendati riiklikes teabekeskustes toimuvate iga-aastaste kontrollide arvu;

—	avaldati auditimeetodi ja välisauditiaruande täiustatud variant, et muuta välisaudiitorite kontrollid võimalikult ühtlaseks ja järjepidevaks;

—	2013. aasta mais korraldati kõigile riiklikele teabekeskustele Reitoxi toetuste haldamise kursus.

12.	Võimalike riskide hinnangu alusel vaatas EMCDDA läbi järelkontrollide otsuse, et siduda järelkontrollid riskihindamise tulemusega.

13.	Keskus on võtnud äärmiselt oluliste IKT-põhiste protsesside talitluspidevuse ja avariitaaste meetmed ning seejärel koostanud kõikehõlmava talitluspidevuse kava põhimõtted ettepanekuks, mis võetakse vastu eeldatavasti 2013. aasta I poolaasta lõpus.

14.	EMCDDA otsib aktiivselt asjaomaste ruumide müügi või üürimise küsimusele sobivat lahendust. Seni on EMCDDA ratsionaliseerinud ja vähendanud Mascarenhase hoone halduskulusid, vaadates üle turvanõuded ja kulumaterjalide kasutamise.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/165

ARUANNE

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/23

SISSEJUHATUS

Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (1). Ameti ülesanneteks on meresõiduohutuse kõrge taseme tagamine ja laevade põhjustatud merereostuse vältimine, komisjonile ja liikmesriikidele tehnilise abi andmine, liidu õigusaktide rakendamise jälgimine, nagu ka nende mõjususe hindamine (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemi peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.	Üks eelarveline kulukohustus summas 0,8 miljonit eurot ei olnud seotud ühegi juriidilise kohustusega ning oli seega eeskirjadevastane.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.	Ameti sees arendatud immateriaalset põhivara puudutavad arvestusprotseduurid ja teave nende kulude kohta ei olnud usaldusväärsed.

MUUD KOMMENTAARID

13.

Kontrollikoda leidis puudusi 2012. aasta esimeses pooles läbi viidud kahe värbamismenetluse puhul: kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning nende kaalud ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist. Enne sooviavalduste hindamist ei olnud paika pandud ka lävendid sobivate kandidaatide reservnimekirja kandmiseks. Amet oli kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal siiski võtnud parandusmeetmeid ning kahes auditeeritud värbamismenetluses, mis viidi läbi 2012. aasta teises pooles, selliseid puudusi enam ei leitud.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (Lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Ameti 2011. aasta eelarve (1) suurus oli 56 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 51 miljonit eurot. Eelarvelised kulukohustused summas 0,9 miljonit eurot ei olnud seotud kehtivate juriidiliste kohustustega ning amet oleks pidanud summa tühistama ja selle komisjonile 2012. aasta alguses tagasi maksma. Amet algatas menetluse aga liiga hilja. Seetõttu on vahendid IT-süsteemist tulenevate piirangute tõttu aastaks blokeeritud ning summa tühistatakse ja makstakse tagasi alles 2012. aasta lõpus.	Pooleli
2011	Kontrollikoja hinnangul tuleb ametil parandada põhivara haldamist. Esinevad põhjendamatud erinevused kirjendatud iga-aastase amortisatsiooni ja kumulatiivse amortisatsiooni vahel. Ameti arendatud immateriaalse põhivara osas ei olnud arvestusprotseduurid ja teave kulude kohta usaldusväärsed. Puuduvad tõendusmaterjalid nõutud ajavahemikus tehtud haldustegevuses kasutatavate seadmete füüsilise inventuuri kohta.	Füüsiline inventuur tehtud Ameti sees loodud immateriaalset põhivara puudutavad meetmed võtmata
2011	Detsembris 2011 müüs amet kaks merereostuse tõrjeks mõeldud reostuskorjetiibade süsteemi. Eesmärk oli teenida müügist vähemalt süsteemi raamatupidamisliku netoväärtusega (319 050 eurot) võrdne summa. Kuna miinimumhind määrati ekslikult raamatupidamislikust netoväärtusest madalamaks, müüdi varustus 93 950 euro suuruse kahjumiga.	Ei kohaldata
2011	Amet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Kandidaatide intervjuule pääsemise lävendid, kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning neile kandidaatide hindamiseks omistatud kaalud ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist.	Lõpetatud

(1) Vastavalt kolmandale eelarvemuudatusele (3.12.2011), mida ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud; ainult jooksva aasta assigneeringud.

II LISA

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (Lissabon)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

Ühine transpordipoliitika

„Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta”.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, mida on muudetud määrustega (EÜ) nr 1644/2003 ja (EÜ) nr 724/2004)

Eesmärgid

Euroopa Meresõiduohutuse amet loodi eesmärgiga tagada liidu meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaoline ja tõhus tase.

Amet annab liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil:

—	kohaldada nõuetekohaselt liidu õigusakte meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alal;

—	kontrollida nende rakendamist;

—	hinnata kehtivate meetmete tõhusust.

Välja on töötatud operatiivteenused, mida pakutakse liikmesriikidele ja komisjonile liidusisese laevade põhjustatud merereostuse kõrvaldamiseks ning laevaliikluse seireks ja kontrolliks. Töötati välja süsteemid asjakohaste õigusaktide rakendamise toetamiseks (THETIS: sadamariigi kontrollimeetmed, EMCIP: laevaõnnetuste teabeplatvorm, STCW-IS: meremeeste väljaõpe, diplomeerimine jne).

Ülesanded

Ameti ülesanded jagunevad vastavalt ameti asutamismäärusele ja asjakohastele ELi õigusaktidele nelja suurde rühma. Esiteks on ameti ülesandeks aidata komisjoni ELi õigusaktide rakendamisel, mis puudutavad muu hulgas laevade ülevaatust ja sertifitseerimist, merendusseadmete sertifitseerimist, laevade ohutust, meremeeste koolitust ja sadamariigi kontrollimeetmeid.

Teiseks arendab ja opereerib amet ELi tasandil merendusalaseid infosüsteeme. Neist olulisimad on laevaliikluse seiresüsteem SafeSeaNet (SSN) aluste ning nende lasti mõjusaks jälgimiseks ning laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa andmekeskus (EU LRIT) ELi lippude all seilavate aluste identifitseerimiseks ja jälgimiseks üle maailma.

Samaaegselt on loodud süsteem merereostuse vältimiseks, selleks valmisolekuks ja sellele reageerimiseks, mis sisaldab Euroopa pidevas valmisolekus olevaid reostustõrjelaevu ja Euroopa satelliidipõhist naftareostuse jälgimissüsteemi (CleanSeaNet), mille mõlema eesmärgiks on ELi ranniku ja vete mõjus kaitse laevade põhjustatud merereostuse eest.

Kolmandaks annab amet komisjonile tehno- ja teadustuge meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse valdkonnas, hinnates pidevalt kehtivate meetmete mõjusust ning uuendades olemasolevaid ja välja töötades uusi õigusakte. Amet pakub ka tuge liikmesriikidele, toetab nendevahelist koostööd ning levitab parimat tava.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Üks esindaja igast liikmesriigist, neli esindajat komisjonist ja neli hääleõiguseta esindajat, kes on enim seotud valdkondade professionaalid.

Ülesanded

—	Mitmeaastase personalipoliitika kava, aastaeelarve, tööprogrammi, aastaaruande ja ameti üksikasjaliku reostuseks valmisoleku ja reostuse tõkestamise kava vastuvõtmine.

—	Järelevalve tegevdirektori töö üle.

Tegevdirektor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt. Komisjon võib välja pakkuda ühe või mitu kandidaati.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

—	Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

—	Ameti siseauditi üksus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Kulukohustuste assigneeringud (C1)

55,1 (56,4) miljonit eurot

Maksete assigneeringud (C1)

57,5 (56,4) miljonit eurot

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud paranduseelarved hõlmavad mitmeid rahastamisallikaid, tegelikkuses on uued assigneeringud (C1) peaaegu ainus kasutatav allikas. Selguse ja läbipaistvuse huvides on ära toodud vaid peamised ja seega asjakohased C1 eelarveassigneeringud.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Alalised töötajad

213 (208) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 204 (197)

Lepingulised töötajad

29 (29) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 25 (25)

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid

15 (15) eelarves kavandatud, millest täidetud: 12 (15)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

—	53 seminari ja muud üritust (seminaridel osalejaid ca1 300);

—	28 mitmesugust koolitust, kokku koolitati 734 riiklikku eksperti;

—	109 kontrollkäiku ja visiiti;

—	SSNi aasta ülalolekuaeg oli 99,33 %;

—	2 234 satelliitpildi tellimine ja analüüsimine CleanSeaNet kaudu;

—	EU LRIT andmekeskuse aasta ülalolekuaeg oli 99,26 %;

—	lepingud sõlmiti 16 reostustõrjelaevaga;

—	65 õppust ja 33 harjutust reostustõrjelaevadega (16 väliõppust ja 17 teoreetilist õppust);

—	ameti meresõidu tugiteenused töötavad ööpäevaringselt seitse päeva nädalas;

—	infosüsteemi THETIS aasta ülalolekuaeg oli 99,23 %.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Tasumata eelarveliste kulukohustuste analüüsimiseks tegi amet aastalõpu toimingud, et hoiduda eeskirjadevastastest ülekannetest. Kontrollikoja viidatav summa 0,8 miljonit eurot, 327 ülekandest üks, on seotud kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa andmekeskuse (EU LRIT) teenuste lepinguga, mille pidid kõik osapooled enne aasta lõppu allkirjastama. Seetõttu kulukohustust ei tühistatud, vaid see kanti üle. Töövõtja allkirjastas lepingu 26. detsembril, EMSA-le laekus allkirjastatud leping 31. detsembril ja ta sai oma allkirja anda alles 2013. aasta alguses.

12.	Võttes arvesse kontrollikoja tähelepanekuid ja arvestades seda, et amet loob immateriaalset põhivara juurde, töötab ameti peaarvepidaja välja ja võtab kasutusele immateriaalse põhivara hindamise sisejuhendi, mida hakatakse kohaldama 2013. aastast.

13.	Amet kinnitab, et on võetud parandusmeetmed.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/172

ARUANNE

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/24

SISSEJUHATUS

Ateenas ja Heraklionis (1) asuv Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (edaspidi „amet” või „ENISA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 460/2004, (2) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1007/2008 (3) ning määrusega (EÜ) nr 580/2011 (4). Ameti peamine ülesanne on tõhustada liidu suutlikkust võrgu- ja infoturbega seotud probleemide vältimisel ja nendele reageerimisel liikmesriikide ja liidu jõupingutuste kaudu (5).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruannetest (7)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (8) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (9) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (10) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnev kommentaar ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAAR SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.	Ehkki ameti finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaselt tuleb füüsiline inventuur läbi viia vähemalt iga kolme aasta tagant, tehti seda viimati 2009. aastal.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDEPÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Põhitegevusega seotud töötajate asukoht on alates 2013. aasta märtsist Ateena, halduspersonal asub aga endiselt Heraklionis.

(2) ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.

(3) ELT L 293, 31.10.2008, lk 1.

(4) ELT L 165, 24.6.2011, lk 3.

(5) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(6) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(7) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(9) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(10) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Ülekandmiste suur osakaal on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Kontrollikoja hinnangul tuleb parandada põhivara dokumenteerimist. Põhivara ostud registreeritakse arve ja mitte eseme tasandil. Kui ühel arvel on kajastatud mitu eset, tehakse kõigi hangitud varade ja kogusumma kohta vaid üks kirje.	Pooleli
2011	Amet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Kontrollikoja poolt 2010. aasta aruandes kirjeldatud puuduva läbipaistvuse parandamiseks ei ole asjakohaseid meetmeid võetud. Kandidaatide intervjuule pääsemise lävendid, kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning nende kaalud ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist. Enne sooviavalduste hindamist ei olnud paika pandud lävendid sobivate kandidaatide reservnimekirja kandmiseks.	Lõpetatud

II LISA

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (Heraklion)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114)

Siseturu valdkonnas on liidul liikmesriikidega jagatud pädevus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkt a).

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004)

Eesmärgid

1.	Amet tõhustab liidu, liikmesriikide ja sellest tulenevalt äriringkonna suutlikkust võrgu- ja infoturbega seotud probleemide vältimisel, nende lahendamisel ja nendele reageerimisel.

2.	Amet aitab käesolevas määruses sätestatud pädevuse raames komisjoni ja liikmesriike küsimustes, mis on seotud võrgu- ja infoturbega, ning annab sellekohast nõu.

3.	Amet arendab kõrgetasemelisi eriteadmisi ja kasutab neid eriteadmisi selleks, et edendada avaliku- ja erasektori osapoolte ulatuslikku koostööd.

4.	Amet abistab komisjoni vajaduse korral ühenduse võrgu- ja infoturvet hõlmava seadusandluse ajakohastamise ja arendamise tehnilisel ettevalmistamisel.

Ülesanded

a)	kogub asjakohast teavet, et analüüsida olemasolevaid ja kujunevaid riske, mis võiksid mõjutada elektroonilisi sidevõrke;

b)	annab nõu ja abi Euroopa Parlamendile, komisjonile, Euroopa Liidu asutustele või pädevatele siseriiklikele asutustele;

c)	tõhustab koostööd erinevate võrgu- ja infoturbe valdkonnas tegutsejate vahel;

d)	edendab koostööd ühise metoodika väljatöötamisel, et vältida ja lahendada võrgu- ja infoturbega seotud küsimusi ja reageerida neile;

annab oma panuse teadlikkuse tõstmisele ja õigeaegse, objektiivse ja põhjaliku info kättesaadavuse osas võrgu- ja infoturbeküsimustes kõikide kasutajate jaoks, edendades muu hulgas olemasolevate parimate tavade vahetust, sealhulgas kasutajate teavitamist, ning püüeldes sünergia poole avaliku ja erasektori algatuste vahel;

f)	aitab komisjoni ja liikmesriike tööstusega dialoogi pidamisel;

g)	jälgib võrgu- ja infoturvet käsitlevate toodete ja teenuste standardite väljatöötamist;

h)	nõustab komisjoni võrgu- ja infoturbe valdkonnas tehtava uurimustöö alal, samuti riski vältimise tehnoloogiate tõhusa kasutamise osas;

i)	edendab riski hindamise tegevusi seoses selle vältimise korraldamise lahendustega;

j)	aitab kaasa koostööle kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

k)	esitab sõltumatult oma järeldusi, suundumusi ning annab nõu oma tegevusala ja eesmärkide raamesse kuuluvates küsimustes.

Juhtimine

Juhatus

Igast liikmesriigist üks esindaja, komisjoni poolt määratud kolm esindajat ning komisjoni poolt soovitatud ja nõukogu poolt määratud kolm liiget, kellel ei ole hääleõigust ning kellest igaüks kuulub ühte järgmisesse rühma:

a)	info- ja sidetehnoloogiatööstus;

b)	tarbijarühmad;

c)	akadeemilised võrgu- ja infoturbe eksperdid.

Alaline sidusrühm

—	Koosneb asjaomaste sidusrühmade 30 esindajast, näiteks info- ja sidetehnoloogiatööstuse ning tarbijarühmade esindajatest ning võrgu- ja infoturbega tegelevatest akadeemilistest ekspertidest.

—	Sidusrühma liikmed valib tegevdirektor avaliku konkursi korras. Tegevdirektor nimetab liikmed (nimeliselt) peale juhatuse teavitamist ning nende ametiaja pikkuseks on kaks ja pool aastat.

Tegevdirektor

Juhatus nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni ettepanekul koostatud nimekirja alusel; enne ametisse nimetamist kutsutakse kandidaat Euroopa Parlamendi ette esinema. Tegevdirektori ametiaeg on kuni viis aastat.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

8,2 (8,1) miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 100 % (100 %).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

44 (44) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 42 (41).

Muud täidetud ametikohad: 12 (13) lepingulist töötajat, 4 (4) lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

Personal kokku: 58 (58), kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

—	põhitegevus: 40 (40)

—	haldusülesanded: 18 (18)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

1. töösuund: tekkivate ohtude kindlakstegemine ja nende vastu võitlemine

Tekkivate ohtude hindamine on vajalik selleks, et olla valmis tulevasteks väljakutseteks. Selle töösuuna eesmärk oli välja töötada mitmed „IT-turvalisuse valmiduse avaldused” erinevate valdkondade ja valitsuste (eelkõige liikmesriikide ja komisjoni) algatuste jaoks. Seejuures tehakse näiteks kindlaks poliitiliste algatustega kaasnevad võimalused ja ohud. Eesmärgi saavutamiseks hinnati sidusrühmade tegevusvaldkondades ja algatustes sisalduvaid võimalusi ja ohte.

Eelkõige ameti avaldatud üldaruanne Euroopas turvalisuse alal valitsevate ohtude kohta. Lisaks avaldati kitsamaid teemasid käsitlevad aruanded IT tarbijakeskseks muutumise, pilvandmetööstuse ning hangete turvalisuse kohta. Võimalusi ja ohte uurides suutis ENISA teha järeldusi, mis peegeldavad kompromisse, mida institutsioonid ja ettevõtted oma igapäevategevuses peavad tegema. Nimetatud lähenemisviis aitab poliitikakujundajatel ja ettevõtlusringkondadel täies mahus kasutada uuenduslikke tehnoloogiaid ja ärimudeleid, säilitades samas kõrge turvalisuse taseme. Töösuuna eesmärkide täitmise tagamiseks kasutati lähenemisviisi raames maksimaalselt ära olemasolevad koostöölepingud ning sidusrühmad.

Väljundite arv: seitse

2. töösuund: elutähtsa infoinfrastruktuuri kaitse ja vastupidavuse parandamine

Töösuund on tihedalt seotud komisjoni teatistes (märts 2009 ja märts 2011) kirjeldatud elutähtsate infoinfrastruktuuride tegevuskavaga ning oli 2010. ja 2011. aasta töökavade raames tehtud töö loomulik jätk. Töö toetas otseselt sisejulgeolekustrateegia dokumendis ja digitaalarengu tegevuskavas kirjeldatud eesmärke.

Teise töösuuna eesmärk on aidata liikmesriikidel rakendada turvalisi ja töökindlaid IKT süsteeme ning parandada Euroopa elutähtsa infoinfrastruktuuri kaitstuse taset. Tegevuse loetelu hõlmab järgmist:

—	asjakohaste sidusrühmade abistamine nende töö tõhususe ja mõjususe suurendamisel;

—	üleeuroopaliste õppuste toetamine ja edendamine;

—	elutähtsaid IT infrastruktuure ohustavate infoturberiskide kindlakstegemine ja nende vastu võitlemine;

—	vastupidavust käsitleva Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse (EP3R) toetamine ja edendamine;

—	tööstuslikes juhtimissüsteemides ja omavahel seotud süsteemides peituvate infoturberiskide kindlakstegemine ja nende vastu võitlemine;

—	ELi ja Ameerika Ühendriikide 2010. aasta novembri tippkohtumisel loodud ELi ja Ameerika Ühendriikide küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse vastase töörühma töö toetamine.

Loetletud tegevustest oli eriti tähtis Euroopa küberturvalisuse õppus. Teist korda toimunud õppus viidi läbi 4. oktoobril 2012 ning sellest võtsid osa 339 organisatsiooni üle kogu Euroopa.

Väljundite arv: 13

3. töösuund: infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade ja teiste valdkondade toetamine

Käesolevas lõigus kirjeldatud töö on samuti tihedalt seotud komisjoni 2009. aasta märtsi teatises kirjeldatud elutähtsate infoinfrastruktuuride tegevuskavaga, kuigi tegevused puudutavad otseselt infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade abistamiseks ja arendamiseks tehtud tööd.

Infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade valdkonnas on ENISA eesmärk toetada liikmesriike selleks, et nende infoturbeintsidentidega tegelevatel rühmadel oleks keskne roll valmisoleku, teabe jagamise, kooskõlastamise ja reageerimise valdkonnas. Eesmärgi saavutamiseks määratletakse koos asjakohaste sidusrühmadega liikmesriikide infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade minimaalsed suutlikkusnäitajad ning vahendid nende saavutamiseks. Töösuuna konkreetsed eesmärgid on:

—	parandada liikmesriikide võimekust infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade tõhususe ja mõjususe parandamise kaudu;

—	toetada ja parandada infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade vahelist koostööd ning koostööd teiste ringkondadega.

Nimetatud töösuuna raames uuris ENISA ka juriidilisi ja protseduurilisi tõkkeid, mis takistavad Euroopa infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade koostööd ja teabevahetust kolmandate riikide infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade ja õiguskaitseasutustega. ENISA andis soovitusi koostöö parandamiseks.

Väljundite arv: 10

4. töösuund: digitaalmajanduse turve

Töösuuna raames püüab ENISA välja töötada meetmed, mis võimaldavad ELil asjakohaselt hallata uute koostalitlusvõimeliste teenuste kasutuselevõttu ja arendamist, kaitstes samas inimeste põhiõigusi ja kasutades usaldusväärseid lahendusi.

Valdkonnas tehtud töö raames aidati avaliku ja erasektori organisatsioonidel parandada oma turvasüsteeme ning arendada isikuandmete haldamiseks usaldusväärseid lahendusi, mis oleksid kooskõlas uute andmekaitsealaste õigusaktide ettepanekutega.

Töösuuna raames toetati Euroopa võrgu- ja infoturbekuu korraldamist.

Väljundite arv: 8

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

ENISA algatas 2013. aasta aprilli lõpus inventuuri nii Irákleio kui ka Ateena kontoris. Esmakordselt kasutab ENISA inventuuri tegemiseks elektroonilist erivahendit ABAC Assets ja selle pakutavaid võimalusi (sh märgistamine, skaneerimine, skaneeritud esemete registreerimine, aruannete koostamine). Inventuuri tulemusi analüüsib peaarvepidaja ning lõplikud kanded füüsilise inventuuri ja raamatupidamisdokumentide erinevuste kohta tehakse hiljemalt 31. juuliks 2013.

Amet teeb füüsilise inventuuri ja dokumenteerib selle tulemused igal aastal, et tagada varade väärtuse õige kajastamine raamatupidamisdokumentides.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/180

ARUANNE

Europoli pensionifondi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega

2013/C 365/25

SISSEJUHATUS

Haagis asuv Europoli pensionifond (edaspidi „fond”) asutati Haagis asuva Euroopa Politseiameti (Europol) endiste personalieeskirjade 6. liite artikliga 37. Fondi rakenduseeskirjad kehtestati nõukogu 12. märtsi 1999. aasta õigusaktiga (1) ning neid muudeti nõukogu otsusega 2011/400/EL (2). Fondi eesmärk on rahastada ja maksta pensione nendele töötajatele, kes töötasid Europolis enne selle ELi ametiks saamist 1. jaanuaril 2010.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning fondi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	fondi raamatupidamise aastaaruannet (3)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (4) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond fondi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses fondi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad: finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; nõukogu poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjade (5) rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Fondi haldusnõukogu ja Euroopa Politseiameti direktor kiidavad raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui fondi peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud. Nad lisavad aruandele teatise, milles nad muu hulgas kinnitavad, et omavad piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab fondi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (6) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning fondi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt fondi finantsmääruse sätetele ja nõukogu poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on fondi 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Asjaolu rõhutamine

10.

Kontrollikoda juhib tähelepanu fondi eelarveaasta 2012 aastaaruande lisadele 2.6 ja 2.7. Fondi haldusnõukogu koostas raamatupidamise aastaaruande tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes. Loodetakse, et 2013. aastal lahendatakse siiski enamik praegu endiselt välja maksmata pensioniõiguste nõudeid nende ülekandmise teel mõnda teise pensioniskeemi ja 2014. aasta 31. detsembriks ei ole fondil enam aktiivseid osalejaid. Fondi juhatus, Europoli haldusnõukogu ja nõukogu hindavad praegu fondi tulevikuväljavaateid, millest üks on fondi likvideerimine kohe pärast 31. detsembrit 2014.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

MUUD KOMMENTAARID

12.

Europoli personalieeskirjad seadsid ametnike makstavate pensionimaksete kapitaliseerimise määraks 3,5 % aastas. Kuna pensionimaksed on igakuised ja võivad kuude lõikes erineda, siis on aastase määra kasutamine vale ja kasutama peaks igakuist määra. See ei avalda siiski raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 7. oktoobri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Dokument 5397/99 nõukogu avalikus registris: http://register.consilium.europa.eu/.

(2) ELT L 179, 7.7.2011, lk 5.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja selgitavaid lisasid.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(5) Vastavalt nõukogu 12. märtsi 1999. aasta õigusaktile, millega võetakse vastu Europoli pensionifondi käsitlevad eeskirjad ja nõukogu 28. juuni 2011. aasta otsusele, millega seda muudeti, tuginetakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel Madalmaade pensionifondide raamatupidamiseeskirjadele, täpsemalt Madalmaade finantsaruandlusreeglite direktiivile 610, ja Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS).

(6) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Kontrollikoda täheldas puudusi menetluses, mida Europol pakkus oma töötajatele fondist lahkumiseks. Kui Europol sai 2010. aastal täieõiguslikuks Euroopa Liidu ametiks, paluti selle töötajatel, kes fondi enam sissemakseid ei teinud, (1) fondist lahkuda kas lahkumistoetuse vastuvõtmisega või omandatud pensioniõiguste mõnda teise pensionikavasse (nt individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet, riiklikud pensionikavad, eraettevõtted) ülekandmisega. Töötajatele ei kehtestatud aga vastava otsuse tegemiseks tähtaega.	Lõpetatud
2011	Aasta lõpu seisuga oli fondi finantsvara netoväärtus 16 miljonit eurot, millest 15,98 miljonit eurot hoiti ühes pangas.	Lõpetatud
2011	Haldusnõukogu ei ole veel koostanud menetlust pensioniõiguste iga-aastaseks kontrollimiseks, sh pensionäride elusoleku tõendamist. 2011. aastal paluti kuuel pensionikavast sel ajal makseid saaval isikul esitada kinnitus oma elukoha kohta ning selle saatis ainult üks isik.	Lõpetatud

(1) Praegu käsitletakse seda ELi personalieeskirjades.

EUROPOLI PENSIONIFONDI VASTUSED

12.

Europol võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. Europoli pensionifondile (mitte õiguste saajatele) avalduv mittevaraline mõju kehtestatud pensioniõiguste osas on 1 eurot 10 000 euro kohta. 31. detsembriks 2014 prognoositakse viimase aktiivse osaleja lahkumist Europoli pensionifondist. Seda arvesse võttes kohandamisi ei tehta, nagu on kinnitanud ka Euroopa pensionifondi haldusnõukogu.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/184

ARUANNE

Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2013/C 365/26

SISSEJUHATUS

Lille’is ja Valenciennes’is asuv Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur” või „ERA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004 (1). Agentuuri ülesandeks on suurendada raudteesüsteemide koostalitlusvõimet ja töötada välja ühine lähenemisviis ohutusele, et aidata kaasa konkurentsivõimelisema ja kõrgema ohutustasemega Euroopa raudteesektori loomisele (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning agentuuri järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond agentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses agentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab agentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab agentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt agentuuri finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning agentuuri finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt agentuuri finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.	Agentuur kaotas siseauditi üksuse ja asendas selle sisekontrolli koordinaatoriga. Siseaudiitor lahkus agentuurist ja pole veel kindel, kuidas tagatakse uue struktuuri raames siseauditi funktsioon nii, nagu see on sätestatud agentuuri finantsmääruses.

12.	Agentuur peaks tugevdama olemasolevat kontrolli, millega tagada peretoetuste korrektne arvutamine ning väljamaksmine täieliku ja ajakohastatud teabe põhjal.

13.	Agentuur ei järgi talitluspidevuse küsimustes oma sisekontrollistandardeid; IT valdkonnas puudub avariitaaste- ja talitluspidevuse kava.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaridepõhjal võetud parandusmeetmetest on ära toodud I lisas

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juulil 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 220, 21.6.2004, lk 3.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõige 2 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Eelarveassigneeringutest tehtud maksete määr paranes kõikide jaotiste puhul, kuid jäi III jaotise (tegevuskulud) puhul madalaks, moodustades 47 % (2010. aastal 39 %). Selline olukord on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Pooleli
2011	Agentuuri asutamismääruses on sätestatud töötamise maksimaalne kestus agentuuri poolt palgatud ajutistele raudteesektori spetsialistidest töötajatele. Nimetatud sätete kohaselt peab agentuur poole oma tegevpersonalist ajavahemikul 2013–2015 välja vahetama, mis võib agentuuri põhitegevust tõsiselt häirida (1).	Pooleli
2011	Agentuuri värbamismenetlusi tuleks täiustada, et tagada täielik läbipaistvus ning kandidaatide võrdne kohtlemine. Vabade ametikohtade kuulutustes ei toodud näiteks ära teavet keskharidusjärgse koolituse või ülikooliõpingute nõutava minimaalse pikkuse kohta, mida sellegipoolest kasutati valikukriteeriumina. Enne taotluste läbivaatamist ei olnud paika pandud minimaalne nõutav punktisumma intervjuudele ja reservnimekirja pääsemiseks, valikukriteeriumide punktid, suuliste ja kirjalike testide küsimused ja nende koefitsiendid.	Pooleli

(1) Määruse EÜ/881/2004 artikkel 24.

II LISA

Euroopa Raudteeagentuur (Lille/Valenciennes)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõige 1)

„Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, kehtestavad transpordi iseärasusi arvesse võttes artikli 90 rakendamiseks:

a)	ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes;

b)	tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad;

c)	meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks;

d)	kõik muud asjakohased sätted.”

Agentuuri pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004)

Eesmärgid

Aidata tehnilistes küsimustes kaasa liidu õigusaktide rakendamisele, mis on suunatud:

—	raudteesektori konkurentsipositsiooni parandamisele,

—	Euroopa raudteesüsteemide ohutust käsitleva ühise lähenemisviisi väljatöötamisele,

et aidata kaasa Euroopa piirideta raudteepiirkonna loomisele ja kõrge ohutuse taseme tagamisele.

Ülesanded

Esitada komisjonile soovitusi järgmistes valdkondades:

—	ühised ohutusmeetodid (CSM) ja ühised ohutussihid (CST), mis on sätestatud raudtee ohutuse direktiivis (2004/49/EÜ);

—	ohutustunnistused ja meetmed ohutuse valdkonnas;

—	koostalitluse tehniliste kirjelduste väljatöötamine;

—	kutsealane pädevus;

—	veeremi registreerimine.

Avaldada arvamusi järgmistes valdkondades:

—	riiklikud ohutuseeskirjad;

—	teavitatud asutuste töö kvaliteedi järelevalve;

—	üleeuroopalise võrgu koostalitlusvõime.

3.	Koordineerida riiklikke asutusi: Riiklike ohutusasutuste ja riiklike uurimisasutuste koordineerimine (nagu kirjeldatud direktiivi 2004/49/EÜ artiklites 17 ja 21).

Väljaanded ja andmebaasid:

—	aruanne ohutuse tagamise kohta (iga kahe aasta tagant);

—	aruanne koostalitluse arengu kohta (iga kahe aasta tagant);

—	ohutusdokumentide avalik andmebaas;

—	koostalitlusalaste dokumentide avalik register.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Üks esindaja igast liikmesriigist, neli esindajat komisjonist, kuus asjaomaste sektorite hääleõiguseta esindajat.

Direktor

Nimetatakse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

25,8 (26) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 144 (144)

Täidetud ametikohad seisuga 31. detsember 2012: 139 (140)

Muu personal: 14 (14)

Personal kokku: 153 (154), mis jaotub vastavalt tööülesannetele:

—	põhitegevus: 119 (107)

—	haldusülesanded: 34 (47)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Soovitused ohutustunnistuste kohta, sh liidu ühtse ohutussertifikaadi kasutuselevõtt.

Hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise järelkontroll.

Kättesaadavaks tehti soovitused ohutuseeskirjade kohta, sh hinnang liikmesriikide ohutuseeskirjadele; liikmesriikide poolse raudtee ohutuse direktiivi ülevõtmise kontrollimine.

Soovitused ohutusalase aruandluse kohta, sh ühised ohutusnäitajad, ohutusasutuste ja uurimisasutuste töö koordineerimine ning aruandlus liikmesriikide ohutusalase taseme kohta.

Soovitused ohutuse hindamise kohta (sh ühised ohutusmeetodid).

Tehniliste koostalitlusnõuete soovituste projekt ja nende ülevaatamine, sh hinnang projekti ulatuse laiendamisele ja vigade parandamine.

Aruanded raudteesüsteemi kasutamises ja hoolduses osaleva personali kutseoskuste määratlemiseks ning hindamiseks vajalike ühiste lähenemisviiside kohta.

Riiklike veokite kasutuselevõtu lubade andmise eeskirju käsitleva viitedokumendi määratlemine ja koostamine.

Tehnilised arvamused riiklike eeskirjade kohta ja teavitatud asutuste töö järelevalve.

Raudteeohutuse ja koostalitlusvõime alaste aruannete avaldamine.

Mitme koostalitlusvõime ja ohutuse alase registri loomine ja hooldamine.

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) süsteemi ja muutuste kontrollimise haldamine; Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) arendusaluse 3 täpsustus; komisjoni abistamine ERTMSi projektide hindamisel.

Mõjuhinnangu lisamine kõikidele soovitustele.

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

11.

Agentuur kavandab sisekontrolli koordinaatori töölevõtmist enne 2013. aasta sügist. See on eraldi ametikoht ja tagab sisekontrolli koordinaatori sõltumatuse. Lisaks tagatakse agentuuri siseauditi funktsiooni täielik sõltumatus. ERA finantsmääruse artikli 71 lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni siseaudiitor täidab agentuuri suhtes samu ülesandeid mis komisjoni talituste suhtes. Komisjoni siseauditi talitus täidab endiselt agentuuri siseaudiitori ülesandeid. Komisjoni siseaudiitor auditeerib agentuuri korrapäraselt.

12.

Kontrollikoja tähelepanekud põhinevad konkreetsel ja väga keerulisel üksikjuhul, mille lahendamiseks pöördub agentuur komisjoni talituste poole. Agentuur vaatab ka läbi kehtivad kontrollimeetmed ja vajadusel tugevdab neid, et tagada peretoetuste korrektne arvutamine ja väljamaksmine täieliku ja ajakohastatud teabe põhjal.

13.	Agentuur on otsustanud prioriteetsena võtta sobivad meetmed, et tagada oma tegevusega seotud IT-teenuste ja -süsteemide talitluspidevus. Vastavad meetmed kavatsetakse võtta 2013. aasta jooksul ning avariitaaste- ja talitluspidevuse kava kiidetakse heaks 2013. aasta lõpuks.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/190

ARUANNE

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

2013/C 365/27

SISSEJUHATUS

1.	Brüsselis asuv Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet”) asutati komisjoni otsusega 2008/37/EÜ (1). Rakendusamet loodi ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2017 eriprogrammi „Ideed” haldamiseks seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond rakendusameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses rakendusameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Juhtkomitee kiidab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab rakendusameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

11.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 9, 12.1.2008, lk 15.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Rakendusamet ei teostanud piisavat järelevalvet teadusjuhtimise osakonna töövoo heakskiitmismenetluse automatiseerimiseks mõeldud asutusesisese IT-rakenduse (e-Stream) väljatöötamise üle. Nimetatud projekti tehniline kirjeldus ei olnud asjakohaselt defineeritud, riskid ei olnud piisavalt määratletud ja nendega seoses ei olnud võetud meetmeid. Juhtkond ei kontrollinud projekti edenemist. Esitatud põhjustel oli oma osa IT-projekti ebaõnnestumisel ning selle tulemuseks oli 258 967 euro suurune kahju.

Lõpetatud

2011

Rakendusameti ajutine direktor määrati komisjoni otsusega ametisse 1. jaanuaril 2011. Auditi toimumise ajaks 2012. aasta veebruaris oli ajutise direktori ametiaeg personalieeskirjades sätestatud maksimaalselt ühe aasta pikkuse aja ühe kuu võrra ületanud. Kuna direktor oli enne osakonnajuhataja ning tema endise ametikoha võttis ajutiselt üle üksuse juhataja, kehtib samasugune personalieeskirjade eiramine ka siin. Üks teine üksuse juhataja töötas osakonnajuhatajana juunist 2009 kuni veebruarini 2011 ning ametiaja kestus ei olnud ka sellel juhul eeskirjadega kooskõlas.

Lõpetatud

II LISA

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 182)

Pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu mitmeaastase raamprogrammi, milles esitatakse liidu kogu tegevus. Raamprogramm hõlmab järgmist:

—	seatakse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid, mis tuleb saavutada artiklis 180 ettenähtud tegevusega, ja määratakse kindlaks asjakohased prioriteedid,

—	näidatakse niisuguse tegevuse üldsuunad,

—	määratakse kehtestatakse maksimaalne üldmaht ja üksikasjalikud eeskirjad liidu finantsosaluseks raamprogrammis ning vastavad osad, mis on nähtud ette iga tegevuse puhul.

2.	Olukorra muutudes raamprogrammi kohandatakse või täiendatakse.

Raamprogramm viiakse ellu eriprogrammide kaudu, mis arendatakse välja iga tegevuse piires. Igas eriprogrammis määratakse kindlaks selle rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid. Eriprogrammides fikseeritud vajalike vahendite summa ei või ületada maksimaalset üldmahtu, mis on määratud raamprogrammi ja iga tegevuse jaoks.

4.	Nõukogu võtab eriprogrammid vastu seadusandlikku erimenetlust kasutades ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

Rakendusameti pädevus

(Komisjoni otsus 2008/37/EÜ)

Eesmärgid

Rakendusamet asutati komisjoni otsusega 2008/37/EÜ ühenduse eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003. Eriprogrammi rakendab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), mis hõlmab sõltumatut teadusnõukogu, kes paneb paika ERC teadusstrateegia ning kontrollib selle täitmist rakendusameti poolt, kelle ülesandeks on tegevuse juhtimine. Rakendusamet sai teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadist sõltumatuks 15. juulil 2009.

Ülesanded

Rakendusameti ülesanded on loetletud delegeerimisaktis (vt komisjoni otsus C(2008)5694, eelkõige selle artiklid 5–7). Rakendusameti ülesannete hulka kuulub muu hulgas ka:

—	programmi haldamise ja rakendamise kõik aspektid, eelkõige hindamisprotseduurid, eksperdihinnangud ja valikumenetlused vastavalt teadusnõukogu kehtestatud põhimõtetele;

—	toetuste rahaline ja teadusliku haldamine.

Juhtimine

(Komisjoni otsused C(2008) 5132 ja C(2011) 4877)

(Komisjoni otsused 2007/134/EÜ ja 2011/12/EL)

(Nõukogu otsus 2006/972/EÜ)

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003)

Juhtkomitee

Juhtkomitee kontrollib rakendusametit tegevust ning selle nimetab komisjon (vt komisjoni otsus C(2008) 5132). Juhtkomitee võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu rakendusameti iga-aastase töökava, halduseelarve ja aastaaruanded. Juhtkomitee koosneb viiest liikmest ja ühest vaatlejast.

ERC teadusnõukogu

Vastavalt komisjoni otsusele 2007/134/EÜ kehtestab ERC teadusnõukogu eriprogrammi „Ideed” teadustöö üldstrateegia ning otsustab, milliseid teadusuuringuid rahastatakse kooskõlas nõukogu otsuse 2006/972/EÜ artikli 5 lõikega 3. Teadusõukogu tagab teostatava teadusuuringu teadusliku kvaliteedi. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust, on teadusnõukogu ülesandeks eriprogrammi „Ideed” aasta tööprogrammi koostamine, vastastikuse eksperdihinnangu menetluse kehtestamine ning samuti eriprogrammi „Ideed” rakendamise järelevalve ja kvaliteedikontroll. Teadusnõukogu koosneb 22 liikmest ning selle nimetab komisjon.

Rakendusameti direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt neljaks aastaks.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

37,8 (35,6) miljonit eurot

Personali suurus 31. detsembril 2012

2012. aasta tegevuseelarve kohaselt on ametikohtade loetelus ette nähtud 100 (100) ajutist teenistujat, lisaks on eelarves ette nähtud vahendid 289 (260) lepingulise töötaja ning lähetuses viibiva riikliku eksperdi jaoks – kokku 389 (360) ametikohta. 2012. aasta lõpu seisuga oli neist täidetud 380 (350) ametikohta, mis jagunesid järgmiselt:

—	96 (97) ajutist töötajat, kellest 11 (13) on lähetatud ja 85 (84) palgatud väljastpoolt;

—	275 (245) lepingulist töötajat;

—	9 (8) lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

Jaotus vastavalt tööülesannetele:

—	põhitegevus (teaduslikud ja toetuste haldamise osakonnad): 71 % (68 %)

—	haldusülesanded (muud osakonnad): 29 % (32 %)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eriprogrammi „Ideed” tööprogrammi alustamistoetuste, edasijõudnute toetuste, sünergiatoetuste ning kontseptsiooni tõestamise toetuste konkursside raames sõlmitud toetuslepingute jälgimine. Programmi „Ideed” rakendatakse järgmiselt: kõigepealt avaldatakse iga-aastased konkursikutsed, sellele järgneb (välisekspertide tehtav) hindamine, toetuslepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine ning lõpuks toetatavate projektide järelevalve. Kõikide projektikonkursside raames sõlmitakse mitmeid toetuslepinguid, mille eeldatav projektitsükli pikkus on ligikaudu viis aastat.

2012. aasta projektikonkursside läbiviimine eriprogrammi „Ideed” tööprogrammi raames. alustamistoetused, edasijõudnute toetused, sünergiatoetused ning kontseptsiooni tõestamise toetused): 2012. aastal esitati 7 899 taotlust, neist 4 741 alustamistoetuste, 2 304 edasijõudnute toetuste ja 710 sünergiatoetuste ning 144 kontseptsioonide tõestamise taotluste jaoks. Nimetatud taotlustest oli 7 740 rahastamiskõlblikud ning seega hinnati neid hindamiskomisjonides. Kokku otsustati rahastada 960 taotlust (883 põhinimekirjadest ning 77 reservnimekirjadest).

3.	Eriprogrammi „Ideed” ja rakendusameti tegevusega seotud teabe koostamine ja levitamine 2012. aastal.

2012. aasta pidas teadusnõukogu regulaarseid kohtumisi Euroopa erinevates paikades (tavaliselt liikmesriikide ametiasutuste kutsel). Erinevates ELi liikmesriikides ja assotsieerunud riikides kohtumiste korraldamisega püütakse ERC-d rohkem tutvustada. Kohtumisi peavad tähtsaks ka liikmesriikide ametiasutused ja kohalikud teadus- ja uurimisringkonnad. Aruandlusperioodil (aastal 2012) korraldati viis sõltumatu teadusnõukogu plenaaristungit: veebruaris, juunis ja detsembris Brüsselis (Belgia), aprillis Sofias (Bulgaaria) ning oktoobris Limassolis (Küpros). ERC struktuuride ja mehhanismide ülevaatamiseks loodud komitee 2009. aastal tehtud soovituste põhjal lõi teadusnõukogu kaks alalist komiteed: esimene neist annab nõu huvide konflikti, teadusliku väärkäitumise ja eetika alastes küsimustes, teine tegeleb hindamiskomiteede liikmete valimisega. Rakendusamet toetas mõlema komitee tegevust (komiteed korraldasid 2012. aastal vastavalt üks ja kaks kohtumist). Teadusnõukogu liikmed kohtuvad samuti töörühmade raames konkreetsete küsimuste arutamiseks. 2012. aastal organiseeris rakendusamet mitmeid ERC töörühmade kohtumisi, mille teemadeks olid innovatsioon ja suhted tööstusega, avatud juurdepääs, rahvusvahelistumine sooline tasakaal. Töörühmad teevad analüüse ja panustavad teadusnõukogu üldkogu istungil oma mandaadi piiresse jäävates valdkondades vastu võetavate ettepanekute abil ERC teaduslikku strateegiasse. Töörühmade mandaat hõlmab järgmisi valdkondi: ERC ja eraettevõtete/tööstusharude vaheliste suhete ning ERC rahastatud uurimistegevuse mõju innovatsioonile; ERC seisukoha väljatöötamine avatud juurdepääsu teemal; ELi väliste riikide (eriti Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) teadlaste ERC töös osalemise suurendamiseks sobivate mehhanismide uurimine; ning selle tagamine, et ERC oleks teadusvaldkonnas sugudevahelise võrduse alal parimate tavade esirinnas. Rakendusamet koostas koos eespool nimetatud töörühmade liikmetega mitmeid töödokumente, mis sisaldasid töörühmade ja alaliste komiteede käsitletud teemasid puudutavaid analüüse ja põhisõnumeid.

Allikas: rakendusameti edastatud teave.

AMETI VASTUS

1.	Agentuur võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/197

ARUANNE

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega

2013/C 365/28

SISSEJUHATUS

Pariisis asuv Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „asutus” või „ESMA”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (1). Asutuse ülesanne on parandada ELi siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, tagada finantssüsteemide terviklikkus ja stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd finantssüsteemi stabiilsuse ja mõjususe tagamiseks (2). ESMA asutati 1. jaanuaril 2011.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

11.	Asutuse peaarvepidaja ei ole raamatupidamissüsteemi veel heaks kiitnud.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.	Tegevuse teisel aastal astus asutus kõiki sisekontrollistandardeid käsitlevate põhinõuete vastuvõtmise ja rakendamisega olulise sammu. Standardeid ei ole siiski veel täielikult rakendatud.

13.	Hankemenetluste õigeaegsust ja dokumenteerimist tuleb oluliselt parandada.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

14.	Asutuse assigneeringute kogusumma oli 2012. aastal 20,3 miljonit eurot, millest 2,8 miljonit eurot (14 %) tühistati ja 4,2 miljonit eurot (21 %) kulukohustustega seotud assigneeringutest kanti üle 2013. aastasse.

15.	Tühistamiste kõrge määr tulenes peamiselt sellest, et eelarve koostati 2012. aasta alguses täielikult täidetud ametikohtade loetelu põhjal, samas kui mõned ametikohad täideti alles aasta jooksul. Tühistamisi põhjustasid ka hilinemised IT-valdkonna hangetega.

16.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmised moodustasid II jaotises (halduskulud) 39 % ja III jaotises (tegevuskulud) 52 %. II jaotises põhjustas ülekandmisi peamiselt see, et oluline leping asutuse ruumides tehtavate tööde (0,6 miljonit eurot) kohta allkirjastati 2012. aasta detsembris ning soetatud infotehnoloogiline riistvara (0,5 miljonit eurot), telefoniseadmed (0,1 miljonit eurot) ja mööbel (0,3 miljonit eurot) ei olnud kõik aasta lõpuks kohale toimetatud. III jaotise kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise kõrge määr tuleneb oluliste IT arendusprojektide mitmeaastasest iseloomust ja nendega seotud hangete hilinemistest.

17.	Asutus tegi 2012. aastal eelarves 22 ümberpaigutust summas 3,2 miljonit eurot (16 % 2012. aasta kogueelarvest), mis osutab puudustele eelarve kavandamises.

MUUD KOMMENTAARID

18.

Asutus peab veelgi parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Ühes auditeeritud värbamismenetluses ei arvestatud ametikoha puhul nõutava töökogemuse pikkust ja kolme auditeeritud värbamismenetluse puhul puudusid tõendid sellest, et nimekirja pääsemise lävendid oleksid olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

19.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte asutuse pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Asutuse kulukohustuste summa oli 12 841 997 eurot, mis moodustas 2011. aasta eelarvest 76 %. Kulukohustuste täitmise määr oli eriti madal III jaotise ehk tegevuskulude puhul (47 %). See mõjutas asutuse IT-alaseid eesmärke, mida ei saavutatud täiel määral. Madal eelarve täitmise määr näitab raskusi eelarve planeerimisel ja täitmisel.	Pooleli
2011	Asutuse 2011. aasta eelarve suurus oli 16,9 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismääruse artikli 62 lõikele 1 rahastati 60 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 40 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 4,3 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantsmäärusega (1) kirjendati kogusumma raamatupidamisarvestuses kui kohustus Euroopa Komisjoni ees.	Pooleli
2011	Leiti puudusi seoses sellega, et kuuel juhul võeti juriidilised kohustused enne eelarvelisi kulukohustusi (summas 483 845 eurot).	Pooleli
2011	Kontrollikoda tuvastas mitu juhtumit (kogusummas 207 422 eurot), kus 2012. aastasse üle kantud maksete assigneeringud ei olnud kooskõlas juriidiliste kohustustega. Sellised ülekandmised ei ole eeskirjadega kooskõlas ning tuleb tühistada.	Alustamata
2011	Asutus ei olnud veel vastu võtnud sisekontrollistandardeid.	Lõpetatud
2011	Asutus peab parandama põhivara haldamist. Asutuse arendatud immateriaalse põhivaraga seoses ei olnud raamatupidamiskord ja teave kulude kohta usaldusväärne.	Pooleli
2011	Personalieeskirjade rakenduseeskirjad ei olnud vastu võetud.	Lõpetatud
2011	Asutus ei olnud veel sõlminud institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) pettuste uurimise kohta. Asutus peaks tagama oma finantsmääruse täieliku rakendamise selles valdkonnas.	Lõpetatud
2011	Asutus peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Teatud ametikoha puhul ei arvestatud nõutava töökogemuse pikkust, pärast tähtaega esitatud avaldused võeti vastu, suuliste ja kirjalike katsete küsimused ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist valimiskomisjoni poolt ning puudus ametisse nimetava ametiisiku otsus valimiskomisjoni koosseisu kinnitamise kohta.	Pooleli

(1) Artikli 15 lõige 4 ja artikli 16 lõige 1.

II LISA

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (Pariis)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114)

Asutuse pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1095/2010 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009)

Ülesanded

—	Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamine.

—	Rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamine.

—	Suuniste ja soovituste esitamine.

—	Soovituste esitamine, kui liikmesriigi pädev asutus ei ole kohaldanud sektori kohta käivaid õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine.

—	Üksikotsuste tegemine pädevate asutuste vaheliste eriolukordade ja erimeelsuste lahendamisel piiriüleste olukordade puhul.

—

Finantsturu osalistele suunatud üksikotsuste tegemine otseselt kohaldatavat liidu õigust puudutavatel juhtudel: i) kui liikmesriigi pädev asutus ei ole kohaldanud valdkondlikke õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis näib olevat liigu õiguse rikkumine ning kui pädev asutus ei ole taganud komisjoni ametliku arvamuse järgimist; ii) teatud eriolukordade puhul, kui pädev asutus ei järgi asutuse vastu võetud otsust või iii) erimeelsuste lahendamisel piiriüleste olukordade puhul, kui pädev asutus ei ole järginud asutuse otsust.

—	Arvamuste esitamine Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile asutuse pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

—	Finantsturu osaliste kohta vajaliku teabe kogumine, et täita määratud kohustusi.

—	Ühtse metoodika väljatöötamine, et hinnata toote omaduste ja levitamistoimingute mõju finantsturu osaliste finantsseisundile ja tarbijakaitsele.

—	Tsentraalselt juurdepääsetava registreeritud finantsturu osaliste andmebaasi loomine oma pädevusalas, kui see on sätestatud valdkondlikes õigusaktides.

—	Hoiatuste tegemine, kui mõni finantstegevus ohustab tõsiselt määruses sätestatud eesmärke.

—	Teatavate finantstegevuste ajutine keelustamine või piiramine, kui need ohustavad finantsturgude nõuetekohast toimimist või terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust valdkondlikes õigusaktides määratletud juhtudel või eriolukorra tõttu.

—	Järelevalvekolleegiumide tegevuses osalemine, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.

—	Võimalike finantsteenuste häirete käsitlemine, mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

—	Lisasuuniste ja soovituste koostamine finantsturu olulistele osalistele, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

—	Konkreetset liiki finantstegevuse, tooteliikide või käitumisviiside uurimine, et hinnata võimalikke ohte finantsturgude terviklikkusele või finantssüsteemi stabiilsusele ning asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaste soovituste esitamine meetmete võtmiseks.

—	Pädevate asutuste poolt delegeeritud ülesannete ja kohustuste täitmine.

—	Arvamuste esitamine pädevatele ametiasutustele.

—	Vastastikuste eksperdihinnangute tegemine pädevate asutuste kohta.

—	Pädevate asutuste tegevuse koordineerimine, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.

—	Kogu liitu hõlmavate hinnangute algatamine ja koordineerimine seoses finantsturu osaliste kohanemisvõimega ebasoodsate turusuundumuste korral.

—	Otsuste tegemine reitinguagentuuride sertifitseerimis- ja registreerimistaotluste ning nende taotluste tagasivõtmise kohta.

—	Koostöölepingute koostamine asjaomaste kolmandate riikide reitinguagentuuride järelevalveasutustega.

—	Reitinguagentuuride, hinnatavate ettevõtete ja seotud kolmandate isikute kohapealsete uurimiste ja kontrollide tegemine.

—

Reitinguagentuuri kohustuste rikkumisel kõnealuse reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamine, reitinguagentuuril krediidireitingute andmise ajutine keelamine, reitinguagentuuri krediidireitingute regulatiivsetel eesmärkidel kasutamise peatamine, rikkumise lõpetamise nõudmine ja/või avalike teadaannete avaldamine.

—	Reitinguagentuuri poolt tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkumise toimepanemisel otsuse tegemine trahvi määramise kohta.

Juhtimine

Järelevalvenõukogu

Koosseis

Eesistuja (hääleõiguseta); iga liikmesriigi finantsturu osaliste järelevalve eest vastutava avaliku sektori asutuse juht; üks komisjoni esindaja (hääleõiguseta); üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja (hääleõiguseta) ja üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest (hääleõiguseta).

Ülesanded

Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuseks ja teeb asutamismääruse II peatüki kohaseid otsuseid.

Juhatus

Koosseis

Eesistuja ja kuus muud järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed. Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta (komisjoni esindajal on õigus hääletada eelarveküsimustes).

Ülesanded

Tagab, et asutus täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt asutamismäärusele.

Eesistuja

Asutuse esindaja, kes vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid. Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast kandidaadi ärakuulamist Euroopa Parlamendi poolt.

Tegevdirektor

Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu. Vastutab asutuse juhtimise ning juhatuse töö ettevalmistamise eest.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal asutuse käsutusse antud ressursid

Lõplik eelarve

Kogueelarve: 20,279 miljonit eurot, sealhulgas:

ELi toetus: 7,12 miljonit eurot

Liikmesriikide pädevate asutuste osamaksed: 10 158 miljonit eurot

Tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet: 3,001 miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

—	Koosseisulised töötajad: 75 ajutist ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 75

—	Lepingulised töötajad: eelarves kavandatud 10 lepingulist ametikohta, millest 31.12.2012 seisuga oli täidetud 12

—	Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 16 eelarves kavandatud lähetuses viibiva riikliku eksperdi ametikohta, millest 31.12.2012 seisuga täidetud 10

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

—	Registreeriti 19 reitinguagentuuri ja sertifitseeriti 1.

—	Pidev järelevalvetegevus, mille raames temaatilised ülevaated (nt pangareitingud).

—	Hinnati, kas uued ettepanekud on kooskõlas finantsinstrumentide turgude direktiivis sätestatud kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamisega.

—	Avaldati lõplikud suunised automatiseeritud välkkauplemise kohta.

—	Finantsinstrumentide turgude direktiivi, turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi ja prospektidirektiivi ülevaate ettevalmistamise töö jätkamine.

—	Börsiväliste tuletisinstrumentide, kliiringu kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate määruse (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) tehniliste (nii regulatiivsete kui ka rakenduslike) standardite esitamine.

—	Ettevalmistav töö Euroopa turu infrastruktuuri määruse jõustumiseks kohtades, kus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve alustab järelevalvet kauplemisteabehoidlate üle.

—	Uue lühikeseks müügi määruse tehniliste standardite väljaandmine.

—	Esimesed arvamused lühikeseks müügi ohjeldamise kohta Kreekas ja Hispaanias.

—	Koostati alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tasustamise üksikasjalikud eeskirjad.

—	Aidati kaasa rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) koostamisele.

—	Ettevõtete jaoks avaldati selgitused IFRS eeskirjade korrektse rakendamise kohta (salliva suhtumise ja firmaväärtuse käsitlemine).

—	Riiklike järelevalveasutuste vaheline turujärelevalve küsimuste, prospektidirektiivi, läbipaistvusdirektiivi, ülevõtmispakkumiste jmt teemadega seotud kogemuste jagamine ja nende mõju üle arutamine.

—	Koostöö teiste Euroopa järelevalveasutustega.

—	Panustati aktiivselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse finantsstabiilsuse valdkonnas, esitades sealhulgas regulaarselt riskiaruandeid ja iganädalasi ülevaateid.

—	Parandati tarbijate finantshuvide kaitset, selleks kehtestati täiendavaid eeskirju ja nõudeid vahendajatele ja fondivalitsejatele, finantsnõustamisele ja usaldusväärsusele (finantsinstrumentide turgude direktiiv) ning börsil kaubeldavate fondide avalikustamisnõuetele.

—	Üleeuroopaline hoiatus investoritele – elektroonilise investeerimise ohukohad.

—	ESMA ruumides korraldati investorite päev.

—	Üleliidulise tehinguaruannete andmebaasi haldamine.

—	Töötati välja edukas IT-lahendus reitinguagentuuride varasemate reitingute avaldamiseks.

—	Riiklike järelevalveasutuste finantskriisiga seotud tegevuse koordineerimine, sealhulgas omaenda riskianalüüsi tõhustamine.

—	Tehti kaks vastastikust eksperdihinnangut turu kuritarvitamist käsitleva korra ja prospektidirektiivi rakendamise kohta.

Allikas: asutuse edastatud teave.

ASUTUSE VASTUSED

11.	Raamatupidamissüsteemi heakskiitmise aruanne on lõpetamisjärgus. Enne kasutatavate menetluste tulemuste usaldusväärsust kinnitava aruande koostamist rakendas raamatupidaja valimi ja süsteemse kontrollimise lähenemise asemel kõigi finantstehingute 100 % kontrollimise meetodit.

12.

ESMA moodustas sisekontrolliüksuse 2012. aastal ja kinnitas sisekontrolli riskipõhise tegevusplaani, mida aktiivselt arendatakse ja jälgitakse. 2012. aasta lõpuks oli ESMA rakendanud selleks aastaks planeeritud 20 meetmest 19. 2013. ja 2014. aasta jaoks on koostatud sisekontrolli tööplaan. Lähtudes juhtimiskeskkonnaga seotud riskidest on juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid kooskõlas ESMA kohustuste täitmisega vastavalt ESMA finantsmääruse artikli 38 lõikele 4.

13.

2012. aastal tuli ESMA-l korraldada eelkäijalt, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteelt (CESR) üle võetud mitme tööettevõtulepingu jaoks uus hankekonkurss. Esitati peaaegu kogu hankekava, vahendite vähesuse tõttu tehti seda mõningase viivitusega. Valdkonna korralduse parandamiseks värbab ESMA 2013. aastal hankemeeskonda lisatööjõudu ja tugevdab menetlusi täiendavate sisekontrollidega.

14.	ESMA väljendab heameelt täpsete selgituste üle kontrollikoja juba mainitud märkustes. Need selgitused kajastavad olukorda 2012. aastal.

15.	2012. aasta eelarve koostati jaanuaris 2011, asutuse esimesel tegevuskuul. Eelarve koostas põhiliselt Euroopa Liidu Komisjon ja tõepoolest puudusid asutuse käitamise kogemused.

16.

ESMA IT-tööprogrammis esitatud eelarve täitmise halduse kohta tuleb märkida, et IT-tööprogramm 2012. aastal tugines nõuetele, mis tulenesid Euroopa Liidu institutsioonides veel arutusel olevates õigusaktidest. Viimased läbirääkimised mõnede õigusaktide sätete üle mõjutasid aasta jooksul IT- tööprogrammi ja hankekava.

17.	Kontrollikoja külastuse järel on ESMA töötanud välja parema töökorra ja kehtestanud kontrolli tuvastatud probleemide ning eelarve ja planeerimise üle.

18.

ESMA võtab tähelepaneku teadmiseks. Kontrollikoja märkuse järel on ESMA teinud kõigi ajutiste teenistujate 2012. aasta värbamismenetlustele järelkontrolli, mis kinnitas, et samalaadseid juhtumeid ei esinenud. Samasuguste vigade riski piiramiseks tulevikus rakendab ESMA uut menetlust, milles sätestatakse kandidaatide nimekirja võtmisele lävendid ja kandidaatide tingimustele vastavuse kinnitamise eelkontrolli astmed, kus töökogemuse aastad arvutatakse elektrooniliselt.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/206

ARUANNE

Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega

2013/C 365/29

SISSEJUHATUS

Torinos asuv Euroopa Koolitusfond (edaspidi „fond” või „ETF”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1360/90 (1) (uuesti sõnastatud nr 1339/2008). Fondi eesmärk on toetada kutseõppereformi Euroopa Liidu partnerriikides. Seoses sellega abistab fond komisjoni erinevate programmide (PHARE, TACIS, CARDS ja MEDA) rakendamisel (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	fondi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond fondi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses fondi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab fondi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab fondi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning fondi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt fondi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on fondi 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

2012. aastal oli kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär 99,9 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt. 2013. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli siiski kõrge II jaotises (halduskulud) – 0,6 miljonit eurot (36,8 %). Selle peamine põhjus oli hoonetega seotud 2012. aastal osutatud teenuste arvete hiline kättesaamine (0,3 miljonit eurot) ning kavakohaselt 2012. aasta viimastel kuudel tellitud infotehnoloogilise riist- ja tarkvara kättetoimetamine alles 2013. aastal (0,3 miljonit eurot).

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte fondi pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Fond ei ole veel heaks kiitnud ega rakendanud sularahapoliitikat, et vähendada ja hajutada finantsriske ja saavutada piisavat tulu. Arve on avatud pangas, millel ei ole enam komisjoni juhistele vastavat miinimumreitingut.	Lõpetatud
2011	Kontrollikoda tuvastas 64 lepingut koguväärtusega 2 miljonit eurot, millel puudus fondi lepingupartneri kaasallkiri. See tekitab õiguslikku ebakindlust.	Lõpetatud
2011	Fondi ruumide hooldus- ja põhiteenuste (küte, vesi ja elekter) osutamine ei ole tagatud, kuna hoone haldamise eest vastutanud konsortsium likvideeriti 2011. aasta novembris. Fondi ruumide olukord ei ole rahuldav ja tekitab tegevuse katkemise ohu.	Lõpetatud
2011	Fond peab veelgi parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Intervjuule ja kirjalikele katsetele pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud; suuliste ja kirjalike katsete küsimused ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist valikukomisjonide poolt.	Lõpetatud

II LISA

Euroopa Koolitusfond (Torino)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 166 lõige 3)

Liit ja liikmesriigid edendavad kutseõppe valdkonnas koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Fondi pädevus

(Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90)

Eesmärgid

—

Aidata kaasa ELi välissuhete poliitika raames inimkapitali arendamise tõhustamisele järgmistes riikides: riikides, mis on toetuskõlblikud nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 ning hilisemate sellega seotud õigusaktide alusel; muudes riikides, mis on kindlaks määratud juhatuse otsusega, mille aluseks on ettepanek, mida toetavad kaks kolmandikku juhatuse liikmetest, ja komisjoni arvamus, ning liidu rahastamisvahend või rahvusvaheline leping, mis sisaldab inimkapitali arendamise komponenti, ning niivõrd, kui olemasolevad ressursid võimaldavad.

—	Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „inimkapitali arendamine” tööd, mis aitab kaasa kõigi inimeste oskuste ja pädevuste elukestvale arengule kutseharidus- ja -koolitussüsteemide parandamise kaudu.

Ülesanded

Eesmärkide saavutamiseks ja tegutsedes juhatusele antud volituste piires ning järgides liidu tasandil kehtestatud üldjuhiseid, täidab fond järgmisi ülesandeid:

—	pakub teavet, analüüsib poliitikat ja annab nõu inimkapitali arendamise küsimustega partnerriikides;

—	edendab riiklike ja kohalike tööturgude teadmisi oskuste vajaduse kohta ja oskuste vajaduse analüüsi;

—	toetab partnerriikides asjaomaseid huvirühmi suutlikkuse tõstmisel inimkapitali arendamise alal;

—	aitab kaasa teabe- ja kogemustevahetusele partnerriikides inimkapitali arendamise ümberkorraldamisega seotud rahastajate vahel;

—	toetab inimkapitali arendamise valdkonnas liidu abi kohaletoimetamist partnerriikidesse;

—	levitab inimkapitali arendamise küsimustes teavet, toetab koostöövõrgustike loomist ning heade tavade ja kogemuste vahetust nii ELi ja partnerriikide vahel kui ka partnerriikide endi vahel;

—	aitab komisjoni palvel analüüsida partnerriikidele antava koolitusabi üldist tõhusust;

—	võtab käesoleva määruse üldraames kohustusi, mille suhtes on kokku leppinud juhatus ja komisjon.

Juhtimine

Juhatus

Üks esindaja igast liikmesriigist.

Kolm komisjoni esindajat.

Kolm Euroopa Parlamendi poolt nimetatud hääleõiguseta eksperti.

Lisaks võivad juhatuse koosolekutel vaatlejana osaleda kolm partnerriikide esindajat.

Direktor

Nimetatakse juhatuse poolt komisjoni ettepanekul.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal fondi käsutusse antud vahendid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

20,1 miljonit eurot (20,3 miljonit eurot) kulukohustusteks ja 20,1 miljonit eurot makseteks (19,8 miljonit eurot), millest 19,3 miljonit eurot moodustab komisjoni toetus.

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

96 (96) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud ametikohti 93 (90).

37 (35) muud töötajat (kohalikud töötajad, lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid)

Personal kokku: 130 (125), mis jaotub tegevuste kaupa:

—	põhitegevus: 73 (70)

—	haldusülesanded: 28 (28)

—	koordineerimise ja teabeedastusega seotud ülesanded: 29 (27)

Eelarveaastal 2012 pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Tegevus

Vastavalt asutamismääruses sätestatule ja juhatuse poolt otsustatule aitab fond ELi välissuhete poliitika raames kaasa inimkapitali arendamise tõhustamisele 30 partnerriigis. Fondi peamised tegevused on ELi poliitika ja projektide toetamine, poliitika analüüsimine, teabe ja kogemuste levitamine ja vahetamine, ning toetus partnerriikidele suutlikkuse tõstmiseks.

Fondi pakutav lisaväärtus tuleneb neutraalsest, mittekaubanduslikust ja ainulaadsest teadmistebaasist, mis hõlmab kogemusi inimkapitali arendamise alal ja selle seoseid tööhõivega. Sinna kuuluvad ka kogemused ELi ja liikmesriikide kasutatavate inimkapitali arendamise lähenemisviiside kohandamisel partnerriikide kontekstiga.

2012. aastal ETFi 27 partnerriigis läbi viidud Torino protsess on osalusel ja tõenditel baseeruv kutsehariduse ja -koolituse poliitika ja süsteemide analüüs. Esimest korda toimus see 2010. aastal. Torino protsessi teise, 2012. aasta vooru oluline osa on juhtimise teema lisamine analüütilisse raamistikku ja piirkondlike poliitikaõppe konverentside korraldamine, mis võimaldas sidusrühmadel jagada riikide kogemusi poliitiliste arengusuundade valdkonnas. 2012. aastal korraldati kaks suurkonverentsi – neist esimene maikuus mitmetasandilise juhtimise teemal kutseõppe ja -koolituse valdkonnas ning teine novembris ettevõtluse teemal.

Fond täitis ka talle nõukogu määrusega antud põhikohustusi:

	Väljundid
	2012	2011
ELi poliitika ja välissuhete rahastamisvahendite projektitsükli toetamine partnerriikides	36	30
partnerriikide suutlikkuse arendamine	66	72
poliitika analüüs	31	22
teabe levitamine ja koostöövõrgustike loomine	28	24
Kokku	161	148

Väljunditega mõõdetakse projektitulemuste saavutamist ning need seovad eelarve fondi tegevuse ja tulemustega.

Lisaks tööprogrammi raames ellu viidud tegevustele vastas fond aasta jooksul ka otse komisjoni esitatud taotlustele.

	2012	2011
Komisjoni esitatud taotlused	107	100
Lääne-Balkani riikidele ja Türgile suunatud taotlused	42 %	44 %
Vahemere piirkonna kaguosa riikidele suunatud taotlused	32 %	45 %
Ida-Euroopa riikidele suunatud taotlused	12 %	45 %
Kesk-Aasia riikidele suunatud taotlused	14 %	10 %

Allikas: fondi edastatud teave.

FONDI VASTUSED

11.

II jaotisest kanti üle 0,59 miljoni euro ulatuses kulukohustusi, millest 0,3 miljonit eurot on seotud 2012. aastal lõpetatud tegevustega, mille eest tasuti arvete esitamise ja maksete töötlemise ajakulu tõttu alles 2013. aastal. 2013. aastal osutatavate teenuste ja nende eest tasumisega seotud ülekandmise summa oli 0,29 miljonit eurot ehk 18 % kõikidest II jaotise kulukohustustest. ETF jätkab eelarve aastasuse põhimõtte hoolikat järgimist, tagades talle eraldatud finantsvahendite nõuetekohase haldamise.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/213

ARUANNE

Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos tarneagentuuri vastustega

2013/C 365/30

SISSEJUHATUS

Luxembourgis asuv Euratomi Tarneagentuur (edaspidi „tarneagentuur”) asutati 1958. aastal (1). Nõukogu otsus 2008/114/EÜ, Euratom (2) asendas tarneagentuuri eelmise põhikirja. Tarneagentuuri peamisteks ülesanneteks on tagada liidule teadmised tuumamaterjalide turu kohta ja jälgida tuumamaterjalide turgu.

Ajavahemikus 2008–2011 ei olnud tarneagentuuril põhitegevuse jaoks oma eelarvet. Tarneagentuuri kõik tegevuskulud kandis komisjon. Aastaks 2012 eraldas komisjon tarneagentuurile oma eelarve, mis katab siiski vaid väikese osa EURATOMi tegevuskuludest (vt selgitust asjaolu rõhutavates punktides 10 ja 11).

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	tarneagentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond tarneagentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses tarneagentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab tarneagentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab tarneagentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (6) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et tarneagentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab tarneagentuuri raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt tarneagentuuri finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning tarneagentuuri finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt tarneagentuuri finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on tarneagentuuri 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Asjaolu rõhutamine

10.

Ilma punktis 9 toodud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu järgnevale asjaolule. Ajavahemikus 2008–2011 ei olnud tarneagentuuril oma eelarvet. Komisjon kandis otse kõik tarneagentuuri tegevuskulud ning andis ka heakskiidu eelarve täitmisele. Kontrollikoja hinnangul on nimetatud olukord vastuolus tarneagentuuri põhikirjaga.

11.

Peale kontrollikoja kommentaare eraldas komisjon tarneagentuurile 2012. aastaks oma eelarve summas 98 000 eurot (koos tarneagentuuri enda finantsinvesteeringutest teenitud tuluga 104 000 eurot). Euroopa Aatomiühenduse asutamislepingu artiklis 54 ning tarneagentuuri põhikirja artiklis 6 sätestatakse, et tarneagentuur on finantsküsimustes iseseisev. Sellest hoolimata kandis komisjon otse enamiku tarneagentuuri kuludest (töötajad, kontoriruumid ja IT-süsteemid). See, et tööjõukulud kannab komisjon, on sätestatud tarneagentuuri põhikirja artiklis 4. Eelnev on vastuolus asjaoluga, et tarneagentuur on finantsküsimustes iseseisev.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT 27, 6.12.1958, lk 534.

(2) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Ilma punktis 10 avaldatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu järgmistele asjaoludele: Euroopa Aatomiühenduse asutamislepingu artiklis 54 sätestatakse, et tarneagentuur on finantsküsimustes iseseisev. Tarneagentuuri põhikirja artiklis 7 sätestatakse, et „tarneagentuuri kulud koosnevad tema töötajate ja komitee halduskuludest, samuti kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevatest kuludest”. Tegelikkuses ei ole tarneagentuurile alates 2008. aastast eelarvet eraldatud. Sellest tulenevalt tasus komisjon eelmainitud artiklis 7 loetletud kulud. Kontrollikoja hinnangul on selline olukord vastuolus tarneagentuuri põhikirjaga ning kontrollikoda on seisukohal, et tarneagentuur ja komisjon peavad koos kõigi huvitatud pooltega kaaluma samme selle vastuolu kõrvaldamiseks.

Pooleli

II LISA

Euratomi Tarneagentuur (Luxembourg)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Ühine tarnepoliitika tuumamaterjalide jaoks (st maagid, lähtematerjalid, lõhustuvad erimaterjalid) vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu põhimõtetele (eelkõige võrdne juurdepääs kõigile kasutajatele) ja eesmärkidele (tarnekindlus):

—	Euratomi Tarneagentuur asutati otse 1957. aastal allkirjastatud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 52 alusel. Lepingu kogu 6. peatükk („Tarned”) on pühendatud tarneagentuurile ning ülesannetele ja pädevusele;

—	lisaks reguleerib Euratomi Tarneagentuuri tegevust nõukogu otsusega kehtestatud tarneagentuuri põhikiri, mille õiguslik alus on Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 54.

Tarneagentuuri pädevus

(Määratletud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus (peamiselt selle 6. peatükis) ning nõukogu otsusega kehtestatud tarneagentuuri põhikirjas (2008/114/EÜ, Euratom))

Eesmärgid

—	Tagada ülalmääratletud tuumamaterjalide tarned ühise tarnepoliitika ning võrdse juurdepääsu kaudu (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 52).

—	Tagada, et kõiki kasutajaid ühenduses varustataks regulaarselt ja õiglaselt maakide ja tuumkütusega (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 2 punkt d).

—	Jälgida ja tuvastada turusuundumusi, mis võiksid mõjutada tuumamaterjalide tarnimist ja tuumateenuste osutamist Euroopa Liidule (Euratomi Tarneagentuuri põhikirja artikkel 14).

—	Tagada ühendusele ekspertarvamused, teabe ja nõuanded mis tahes teemal, mis on seotud tuumamaterjalide ja teenuste turu toimimisega Euratomi Tarneagentuuri põhikirja artikkel 1).

Ülesanded

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaselt on Euratomi Tarneagentuuril optsiooniõigus liikmesriikide territooriumil toodetud maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide suhtes ning ainuõigus sõlmida nii ühendusest kui ka väljastpoolt ühendust pärinevate maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide tarnelepinguid.

Ülaltoodud kontekstis hõlmavad Euratomi Tarneagentuuri ülesanded järgmist:

—	hinnata lepingupoolte vahelisi kohustusi ning selle põhjal sõlmida, keelduda sõlmimisest või sõlmida teatud tingimuste mistahes leping või lepingu muudatus, mis puudutab Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 52 loetletud materjalide tarnimist;

—	saada teateid kõigi lepingute kohta, mis puudutavad maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide töötlemise, muundamise või vormimisega seotud lepinguid (vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 75), ning neid menetleda;

—	saada teateid kõigi maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide nii väikestes kogustes, nagu tavaliselt kasutatakse teadusuuringutes, edasitoimetamise, impordi ja ekspordi kohta (vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 74), ning neid menetleda;

—	tutvuda infoga ja teha kõik ettevalmistused komisjoni otsuse jaoks juhtudel, mil Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaselt on vajalik komisjoni otsus (nt vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklitele 59 ja 60);

—	hallata omal äranägemisel enda sõlmitud lepinguid või lepinguid, mille kohta tarneagentuur on saanud teate;

—	koguda ja töödelda turu seirest saadavat informatsiooni, mis puudutab tuumamaterjalide tarnimist ja tuumateenuste osutamist Euroopa Liidule (Euratomi Tarneagentuuri põhikirja artikkel 1);

—	avaldada sisemiseks kasutamiseks ja/või avalikkusele regulaarseid aruandeid tuumamaterjalide ja teenuste turu toimimise ja suundumuste kohta;

—	anda ühendusele ekspertarvamusi, teavet ja nõuandeid mis tahes teemal, mis on seotud tuumamaterjalide ja teenuste turu toimimisega (Euratomi Tarneagentuuri põhikirja artikkel 1);

—	konsulteerida tarneagentuuri nõuandekomiteega ning küsida komitee arvamust (vastavalt Euratomi Tarneagentuuri põhikirja artiklile 13);

—	osaleda vajaduse korral nõuandekomitee kohtumistel (toimuvad tavaliselt kaks korda aastas) ning pakkuda komiteele sekretariaaditeenuseid (Euratomi Tarneagentuuri põhikirja artikkel 14).

Juhtimine

—	Tarneagentuur on juriidiline isik ning majanduslikult iseseisev (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 54).

—	Tarneagentuur tegutseb komisjoni järelevalve all (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 53) ning on kasumit mittetaotlev (põhikirja artikkel 2).

—	Euratomi Tarneagentuuri peadirektor ja töötajad on Euroopa ühenduste ametnikud või saavad selleks. Nad peavad olema läbinud julgeolekukontrolli. Töötajate palgad maksab komisjon (põhikirja artikkel 4).

—	Euratomi Tarneagentuuri kapitali ning selle märkimise tingimused määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (artikkel 54) ja tarneagentuuri põhikirjaga (artikkel 9).

Peadirektor

Komisjon nimetab tarneagentuuri peadirektori määratlemata ajavahemikuks (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 53).

Peadirektori kohustused ja pädevus on kindlaks määratud eelkõige Euratomi Tarneagentuuri põhikirjas (artikkel 3, ent ka artiklid 13 ja 14).

Euratomi Tarneagentuuri komisjonipoolne järelevalve

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 53 ning Euratomi Tarneagentuuri põhikirja artiklis 5 sätestatakse, et:

—	komisjon võib Euratomi Tarneagentuurile adresseerida direktiive;

—	komisjonil on tarneagentuuri otsuste üle vetoõigus.

Nõuandekomitee

—	Euratomi Tarneagentuuri põhikirja artikli 11 kohaselt koosneb komitee liikmesriikidest pärit liikmetest, kes nimetatakse ametisse isikust lähtuvalt. Ametiaja pikkus on kolm aastat (sama isiku võib ametisse tagasi nimetada).

—	Komitee abistab Euratomi Tarneagentuuri tema ülesannete täitmisel. Komitee toimib sidemena tarneagentuuri ning tuumatööstuse tootjate ja kasutajate vahel (põhikirja artikkel 13).

—	Komiteega võib konsulteerida kõigis tarneagentuuri pädevusse kuuluvates küsimustes. Komitee võib esitada arvamusi kõigis põhikirja artiklis 13 loetletud küsimustes. Komitee kutsutakse kokku tavaliselt kaks korda aastas.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament.

2012. aastal tarneagentuuri käsutusse antud ressursid

Eelarve

—

104 000 eurot, sealhulgas:

—	komisjoni toetus summas 98 000 eurot

—	investeerimistulu ja pangaintressid summas 6 000 eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

ELi eelarves tarneagentuurile eraldatud ametikohtade arv: 9 AD ametikohta (sh peadirektor) ning 16 AST ametikohta.

Tarneagentuurile tegelikult eraldatud ametikohtade arv: 7 AD ametikohta (sh üks ajutine teenistuja) ning 10 AST ametikohta (sh üks ajutine teenistuja).

Muu personal: üks lähetatud riikliku eksperdi ametikoht, vaba (lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid)

Ametikohti kokku: 17 (sh peadirektor)

2012. aasta tooted ja teenused

Tarnekindlus tagatud

Menetletud tehingud

2012. aastal menetles tarneagentuur ligikaudu 270 tehingut (sealhulgas lepingud, muudatused ja teavitused tarneagentuuri front-end tegevuste kohta).

Talitustevahelised konsultatsioonid. Ettevalmistatud komisjoni otsused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklitel 65 ja 60 põhineva protseduuri alusel valmistas tarneagentuur ette komisjoni otsuse.

Tarneagentuur panustas enda 2013. aasta eelarve ettevalmistamise protsessi.

Tarneagentuuri läbi viidud talitustevaheliste konsultatsioonide arv: 46; millest 11 algatas komisjoni energeetika peadirektoraat.

Aruanded

2012. aastal avaldas tarneagentuur:

—	tarneagentuuri 2011. aasta aastaruande;

—	kolm kvartaalset uraanituru aruannet;

—	kuus tuumavaldkonna uudiskirja;

—	45 iganädalast tuumavaldkonna uudislehte (komisjonisiseseks kasutamiseks).

Euratomi Tarneagentuuri nõuandekomitee tegevuses osalemine

Tarneagentuuri nõuandekomitee pidas kaks kohtumist (10. mail 2012 ja 8. novembril 2012). Tarneagentuur toetas kohtumiste toimumist ning osales nende töös.

Tarneagentuur toetas nõuandekomitee kahe töörühma tegevust.

IT-tugi

Lepingute haldamiseks kasutatava PLUTO andmebaasi edasiarendamine ja hooldus.

Nõuandekomitee töörühmade tegevuse toetamiseks kasutatava veebipõhise CIRCABC kommunikatsioonitarkvara kasutuselevõtt.

Tarneagentuuri veebisaidi uuendamine.

Suhted ELi institutsioonidega ja rahvusvaheline koostöö

Euratomi Tarneagentuur on komisjoni järelevalve all; komisjon adresseerib tarneagentuurile käskkirju, tal on tarneagentuuri otsuste üle vetoõigus ning ta nimetab ametisse peadirektori (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 53). Lisaks peab komisjon eelnevalt kinnitama Euratomi Tarneagentuuri teatud otsused (sama asutamislepingu artikkel 60).

Tarneagentuur esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande tarneagentuuri eelmise aasta tegevuse ja järgmise aasta töökava kohta.

Rahvusvaheline koostöö Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning OECD Tuumaenergia Agentuuriga (OECD NEA). Nimetatud kontekstis osales Euratomi Tarneagentuur:

—	NEA/IAEA ühise uraanirühma töös;

—	meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlusega tegeleva NEA kõrgetasemelises rühma töös.

Allikas: tarneagentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

11.	Agentuur nõustub kontrollikojaga, et toetuse summa võimaldab tal katta vaid väikese osa oma halduskuludest; nende kulude põhiosa peab jätkuvalt otse rahastama komisjon. Agentuur ei näe vastuolu oma põhikirja artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 vahel.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/221

ARUANNE

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega

2013/C 365/31

SISSEJUHATUS

1.	Dublinis asuv Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (edaspidi „fond”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1365/75 (1). Fondi eesmärk on aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ja loomisele liidus asjakohaste teadmiste laiendamise ja levitamise kaudu (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning fondi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	fondi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning fondi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt fondi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on fondi 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

11.

I ja II jaotise eelarve täitmise määr oli kõrge – vastavalt 98 % ja 82 %. Ehkki III jaotise kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr on kõrge – 50 % (3 688 996 eurot), vastab see maksete ajakavale ning peegeldab fondi tegevuse mitmeaastast iseloomu. Suur osa III jaotise ülekandmistest (71 %) on seotud kahe projektiga (8), mille rakendamine edenes plaanipäraselt ja kooskõlas aasta tööprogrammiga.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte fondi pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(8) Euroopa Vaatluskeskuste Võrgustiku (NEO) projekt ja Euroopa ettevõtete uuringu projekt.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Fond kandis järgmisse eelarveaastasse üle 47 % III jaotise (tegevuskulud) assigneeringutest. Selline olukord on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

Lõpetatud

2011

Kontrollikoda leidis, et värbamismenetluste läbipaistvust tuleb parandada: valikukomisjonide koosolekuid ei protokollitud alati nõuetekohaselt ja puudusid tõendid selle kohta, et intervjuude ja kirjalike testide küsimused oleksid olnud enne teste kindlaks määratud.

Lõpetatud

II LISA

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Dublin)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 151)

Pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad liit ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, püsivat kõrget tööhõivet võimaldava inimressursside arendamise, ja tööturult väljatõrjumise tõkestamise. […]

Fondi pädevus

(Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1111/2005)

Eesmärgid

Fondi eesmärk on aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste loomisele asjakohaste teadmiste laiendamise ja levitamise kaudu. Eelkõige tuleb arvesse võtta järgmisi valdkondi:

—	inimene töökeskkonnas,

—	töökorraldus ja eelkõige töökohtade omavaheline sobitamine,

—	teatud liiki töötajate eriprobleemid,

—	keskkonna parandamise pikaajalised aspektid,

—	inimtegevuse jaotus ruumis ja ajas.

Ülesanded

—	edendada teabe- ja kogemuste vahetamist nendes valdkondades,

—	hõlbustada kontakte ülikoolide, uurimisinstituutide, majandus- ja sotsiaalasutuste ja -organisatsioonide vahel,

—	viia läbi uuringuid või sõlmida uuringulepinguid ja toetada pilootprojekte,

—	teha võimalikult tihedat koostööd liikmesriikide ja rahvusvahelise tasandi erialainstituutidega.

Juhtimine

Juhatus

—	igast liikmesriigist: üks valitsuse esindaja, üks tööandjate organisatsioonide esindaja ning üks töötajate esindaja,

—	kolm komisjoni esindajat,

—	üks korraline istung aastas.

Juhatuse büroo

—	koosneb 11 liikmest (kolm liiget iga sotsiaalpartneri ja valitsuse kohta ning kaks komisjoni esindajat),

—	teeb järelevalvet juhatuse otsuste rakendamise üle ja võtab meetmeid fondi nõuetekohaseks juhtimiseks juhatuse istungite vahelisel perioodil,

—	kuus korralist istungit aastas.

Direktori ja asedirektori nimetab komisjon juhatuse esitatud kandidaatide nimekirja põhjal. Direktor rakendab juhatuse ja selle büroo otsuseid ning juhib fondi.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2012. aastal fondi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

21,4 (20,6) miljonit eurot

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012

Ametnikud ja ajutised töötajad:

101 ametikohta ametikohtade loetelus, millest 31. detsembri 2012 seisuga oli täidetud 98 (97)

Muu personal:

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 0 (0)

Lepingulised töötajad: 12 (9)

Personal kokku: 110 (106)

Personali jaotus ülesannete kaupa:

põhitegevus: 77 (72)

haldustegevus: 28 (29)

mitmesugused ülesanded: 5 (5)

2012. aasta tegevus ja teenused

Seire ja uuringud

Euroopa Vaatluskeskuste Võrgustik (NEO):

—	Euroopa Töösuhete Vaatluskeskus (EIRO): teabe ajakohastamine 279 korral; kuus esindatuse uuringut; kaks palga ja tööaja aastaülevaadet; ülevaade töösuhete ja töötingimuste arengusuundadest Euroopas 2011. aastal; neli võrdlevat analüütilist aruannet; kaks uuringuaruannet;

—	Euroopa Töötingimuste Vaatluskeskus (EWCO): teabe ajakohastamine 90 korral; neli võrdlevat analüütilist aruannet; ülevaade töösuhete ja töötingimuste arengusuundadest Euroopas 2011. aastal; seitse uuringuaruannet;

—	Euroopa ümberstruktureerimise jälgimise keskus (ERM): 1 566 ümberstruktureerimise teabelehte; kaks võrdlevat analüütilist aruannet.

Uuringud:

—	viies Euroopa töötingimuste uuring: avaldati ülevaatearuanne ja kaks korduvanalüüsi aruannet järgmistel teemadel: töökohtade kvaliteedi arengusuunad Euroopas ning jätkusuutlik töö ja vananev tööjõud;

—	kolmas Euroopa elukvaliteedi uuring: välitööde lõpuleviimine 34 riigis, ülevaatearuande avaldamine;

—	teine Euroopa ettevõtete uuring: kolm aruannet: poliitika asjakohasus ja mõju tulevastele uuringutele; töökohal toimuv sotsiaalne dialoog Euroopas; personalijuhtimise tavad ja ettevõtete tulemuslikkus; Euroopa ettevõtete uuringu kolmanda väljaande (2013) ettevalmistamine.

Tööhõive ja konkurentsivõime

—	Euroopa ümberstruktureerimise jälgimise keskus: 2012. aasta aruanne – pärast ümberstruktureerimist: tööturud, töötingimused ja eluga rahulolu.

—	Aruanded NEET-noorte kohta (Not in Employment, Education or Training – mittetöötav või haridust ega kutset mitteomandav): omadused, kulud ja poliitilised meetmed Euroopas ning poliitiliste meetmete mõjusus noorte inimeste tööhõives osalemise suurendamisel.

—	Aruanne „Eakamate töötajate tööhõive arengusuunad ja tegevuspõhimõtted majanduslanguse ajal” ning juhtumiuuringud.

—	Aruanne: turvalise paindlikkuse teine etapp: liikmesriikide tavade ja tegevuspõhimõtete analüüs.

—	Õigusaktide andmebaasi ümberstruktureerimine.

Töösuhted ja töökohtade arendamine

—	Töösuhete ja töötingimuste arengusuunad Euroopas 2011. aastal.

—	Töökorraldus ja innovatsioon.

—	Tööaja korraldamine: mõju tootlikkusele ja töötingimustele: ülevaatearuanne.

—	Töötingimused jaemüügisektoris.

—	Sotsiaalne dialoog ülemaailmse majanduskriisi ajal.

—	Turvaline paindlikkus: meetmed ettevõtte tasandil.

Sotsiaalne ühtekuuluvus ja elukvaliteet

—	Puuetega ja terviseprobleemidega noorte aktiivne kaasamine.

—	Tööga teenitav tulu pärast pensionile jäämist EL-is.

—	Vanemluse toetamine Euroopas.

—	ELi sisene tööjõu liikuvus: tagasirände mõju.

—	Leibkondade võlanõustamisteenused Euroopa Liidus.

Teabevahetus ning ideede ja kogemuste jagamine

—	94 238 aruannete allalaadimist fondi veebilehelt. 2 118 666 külastust.

—	86 163 levitatud trükist; 932 uut võrgu- ja trükiväljaannet.

—	21 ajakirjandusele suunatud ürituse kaudu jõuti üle 92 miljoni Euroopa kodanikuni, mille tulemuseks oli 269 päringut ajakirjanikelt ja üle 1 460 mainimise Euroopa meedias.

—	1 178 kontakti ja teabekoosolekut poliitikakujundajatega Euroopa tasandil.

—	204 ELi poliitikadokumenti, kus viidatakse fondi leidudele ja ekspertteadmistele.

—	39 näitust ja 32 fondi külastust, kus osales 99 külastajat.

Allikas: fondi edastatud teave.

EUROFOUNDI VASTUS

11.

Eurofound tunnustab kontrollikoja märkust, sest see kajastab enamiku Eurofoundi uurimisprojektide mitmeaastast iseloomu. Eurofound jälgib ka edasipidi hoolikalt kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmist, kehtestades oma iga-aastase tööprogrammi alusel igal aastal ülekantavate assigneeringute summa („plaanipärased ülekandmised”) ja võrreldes seda plaaniväliste ülekandmistega, mis tulenevad tööprogrammi rakendamise viivitustest või muudatustest („plaanivälised ülekandmised”).

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/228

ARUANNE

Eurojusti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega

2013/C 365/32

SISSEJUHATUS

Haagis asuv Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksus (edaspidi „Eurojust”) asutati nõukogu otsusega nr 2002/187/JSK, (1) et tugevdada võitlust raske organiseeritud kuritegevuse vastu. Selle eesmärk on parandada piiriülese uurimise ja kohtu alla andmise koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, samuti liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning Eurojusti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	Eurojusti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond Eurojusti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses Eurojusti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab Eurojusti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab Eurojusti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt Eurojusti finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning Eurojusti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt Eurojusti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on Eurojusti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

Turvateenuste raamleping sõlmiti 2008. aastal ja seda muudeti 2009. aastal. Hinnakalkulatsiooni muudetud valem tõstis hindu järk-järgult kuni 22 %, samas kui esialgne raamleping oli ette näinud maksimaalselt 4 % suuruse hinnatõusu. 4 % ülempiiri ületava hinnatõusu kogusumma oli ajavahemikul 2008–2012 ca440 000 eurot, millest ligikaudu 68 000 eurot maksti välja 2012. aastal. Selline märkimisväärne hinnatõus võib esialgse hankemenetluse läbipaistvust ja ausust kahjustada ning konkurentsi moonutada.

MUUD KOMMENTAARID

12.

Eurojust peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Puudusid tõendid selle kohta, et testide ja intervjuude küsimused oleksid olnud paika pandud enne, kui valikukomisjon avaldused läbi vaatas, samuti puudusid tõendid selle kohta, et kirjalike testide ja intervjuude punktikoefitsiendid oleksid olnud kindlaks määratud enne kandidaatide sõelumist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte Eurojusti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Ülekandmiste osakaal on liiga kõrge ja vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Eelarveaasta 2010 kohta koostatud aruandes märgiti, et Eurojusti direktori ja kolleegiumi kohustuste ja ülesannete määratlust on võimalik muuta, et vältida asutamismäärusest tulenevat kohustuste kattumist (1). 2011. aastal parandusmeetmeid ei võetud.	Pooleli
2011	Eurojust ei ole veel vastu võtnud kõiki personalieeskirjade rakenduseeskirju (2).	Pooleli
2011	Kontrollikoda leidis taaskord puudusi värbamismenetlustes. Mitmel juhul ei olnud valikukomisjonide koosseis personalieeskirjadega täiel määral kooskõlas: mitte kõik valikukomisjoni liikmed ei omanud minimaalset nõutavat palgaastet. Ühe valikumenetluse puhul oli komisjoni esimees ainsa vestlusele kutsutud ja hiljem töökoha saanud kandidaadi otsene ülemus.	Lõpetatud

(1) Nõukogu otsuse 2002/187/JSK, mida on muudetud nõukogu otsustega 2003/659/JSK (ELT L 245, 29.9.2003, lk 44) ja 2009/426/JSK (ELT L 138, 4.6.2009, lk 14) artiklid 28, 29, 30 ja 36.

(2) Rakenduseeskirjad puuduvad järgmistes valdkondades: „ümberliigitamine”, „haldusjuurdlused ja distsiplinaarmenetlused”, „osalise tööajaga töötamine”, „töö jagamine”, „keskastme juhtkond”, „juhtivate ametikohtade ajutine täitmine”, „kõrgema juhtkonna hindamine”, „ennetähtaegne pensionilejäämine ilma pensioniõiguste vähendamiseta“, „puhkused”, „personalikomitee” ja „lähetusjuhend”.

II LISA

Eurojust (Haag)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 85)

Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd võitluses raskete piiriüleste kuritegudega, mis puudutavad Euroopa Liitu.

Eurojusti pädevus

(Nagu sätestatud nõukogu otsuse 2002/187/JSK, mida on muudetud nõukogu otsustega 2003/659/JSK ja 2009/426/JSK, artiklites 3, 5, 6 ja 7)

Eesmärgid

Nõukogu otsus Eurojusti kohta, artikkel 3

Kaht või enamat liikmesriiki puudutava uurimise ja kohtu alla andmise puhul, mis on seotud artiklis 4 osutatud raskete kuritegudega, eelkõige kui on tegemist organiseeritud kuritegevusega, on Eurojusti eesmärgid:

ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist liikmesriikides läbiviidava uurimise ja kohtu alla andmise osas, võttes arvesse mis tahes taotlust liikmesriigi pädevalt asutuselt ja mis tahes teavet, mille on esitanud asutus, kellel on selleks pädevus asutamislepingute raames võetud sätete alusel;

b)	arendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige selleks, et hõlbustada õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmist, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmist;

c)	toetada muul viisil liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja kohtu alla andmise korraldamisega.

Ülesanded

Nõukogu otsus Eurojusti kohta, artikkel 5

Oma eesmärkide saavutamiseks täidab Eurojust ülesandeid:

a)	liikmesriigi ühe või mitme asjaomase liikme kaudu kooskõlas artikliga 6 või

kolleegiumina vastavalt artiklile 7:

i)	kui seda taotleb üks või mitu liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud, või

ii)	kui juhtum hõlmab uurimist või kohtu alla andmist, millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud, või

iii)	kui on tegemist üldiste küsimusega, mis on seotud Eurojusti eesmärkide saavutamisega, või

iv)	kui see on käesoleva otsuse muude sätetega määratud.

2.	Oma ülesannete täitmisel näitab Eurojust ära, kas ta tegutseb ühe või mitme liikmesriigi liikme kaudu artikli 6 tähenduses või kolleegiumina artikli 7 tähenduses.

Nõukogu otsus Eurojusti kohta, artikkel 6

Kui Eurojust tegutseb liikmesriigi liikmete kaudu, siis ta:

võib koos omapoolse põhjendusega paluda asjaomase liikmesriigi pädeval asutusel:

i)	konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamist;

ii)	nõustumist, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamisel;

iii)	koordineerida asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

iv)	luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v)	esitada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

vi)	teostada uurimise eritoiminguid;

vii)	võtta mis tahes muid meetmeid, mis on uurimise ja kohtu alla andmise seisukohalt õigustatud;

b)	tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimisest ja kohtu alla andmisest, millest teda on teavitatud;

c)	abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimise ja kohtu alla andmise parima koordineerimise tagamisel;

d)	annab abi, et edendada koostööd riikide pädevate asutuste vahel;

e)	teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa kohtute võrguga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja aitab kaasa selle edendamisele;

f)	võib artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja kolleegiumi nõusolekul abistada uurimist ja kohtu alla andmist, mis puudutavad ainult ühe liikmesriigi pädevaid asutusi;

2.	Liikmesriigid tagavad, et pädevad siseriiklikud asutused reageerivad põhjendamatu viivitamiseta käesoleva artikli alusel tehtud taotlustele.

Nõukogu otsus Eurojusti kohta, artikkel 7

Kui Eurojust tegutseb kolleegiumina, siis ta:

võib seoses artikli 4 lõikes 1 nimetatud kuriteo- ja süüteoliikidega esitada põhjendatud taotluse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele:

i)	konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamist;

ii)	nõustumist, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamisel;

iii)	koordineerida asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

iv)	luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v)	esitada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b)	tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimisest ja kohtu alla andmisest, millest teda on teavitatud ja millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

c)	abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimise ja kohtu alla andmise parima koordineerimise tagamisel;

d)	annab abi, et edendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige Europoli analüüside alusel;

e)	teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa kohtute võrguga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja aitab kaasa selle edendamisele;

f)	võib abistada Europoli, eelkõige esitades arvamusi, mis põhinevad Europoli läbiviidud analüüsidel;

g)	võib anda logistilist toetust punktides a, c ja d osutatud juhtudel. Logistiline toetus võib hõlmata abi kirjalikul ja suulisel tõlkimisel ning kooskõlastuskoosolekute organiseerimisel.

Juhul kui kaks või enam liikmesriigi liiget on eriarvamusel küsimuses, kuidas lahendada kohtualluvuse konflikti, mis esineb artikli 6 ja eelkõige artikli 6 lõike 1 punkti c kohase uurimise või kohtumenetluse korral, palutakse kolleegiumil esitada kirjalik ja mittesiduv arvamus juhtumi kohta, kui küsimust ei suudeta lahendada asjaomaste pädevate siseriiklike asutuste vastastikusel kokkuleppel. Kolleegiumi arvamus edastatakse koheselt asjaomastele liikmesriikidele. See lõige ei piira lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamist.

Olenemata Euroopa Liidu poolt seoses õigusalase koostööga vastu võetud mis tahes õigusaktide sätetest võib pädev asutus teatada Eurojustile korduvatest keeldumistest või raskustest seoses õigusalase koostöö taotluste tegemise ja nende suhtes otsuste tegemisega ning paluda kolleegiumil esitada kirjalik ja mittesiduv arvamus juhtumi kohta, kui küsimust ei suudeta lahendada pädevate siseriiklike asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriigi liikmete kaasabil. Kolleegiumi arvamus edastatakse koheselt asjaomastele liikmesriikidele.

Juhtimine

(Eurojusti otsuse 2002/187/JSK artiklid 2, 9, 23, 28, 29 ja 36; Eurojusti kodukorra artikkel 3)

Kolleegium

Kolleegium vastutab Eurojusti organisatsiooni ja toimimise eest. Kolleegiumi kuuluvad igast liikmesriigist saadetud liikmed, kes on nimetatud vastavalt selle riigi õigussüsteemile ja kes on kas prokurörid, kohtunikud või võrdväärse pädevusega politseiametnikud. Kolleegium valib presidendi liikmesriikide liikmete hulgast.

Direktor

Haldusdirektor määratakse ametisse kolleegiumi 2/3 häälteenamusega.

Ühine järelevalveasutus

Kontrollib isikuandmete töötlemist.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament kvalifitseeritud häälteenamusega nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal Eurojusti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

33,3 (31,4) miljonit eurot, sealhulgas sihtotstarbeline tulu

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Liikmesriikide liikmed: 27, kellest kaks asuvad liikmesriigis (27, kellest kaks asuvad liikmesriigis)

Liikmesriikide asendusliikmed: 17, kellest 10 asuvad liikmesriigis (16, kellest kuus asuvad liikmesriigis)

Liikmesriikide liikmete assistendid: 22, kellest 11 asuvad liikmesriigis (20, kellest kaheksa asuvad liikmesriigis)

Ajutised töötajad: 188 (167)

Lepingulised töötajad: 29 (43)

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 18 (17)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Koordineerimiskoosolekute arv: 194 (204)

Juhtumeid kokku: 1 533(1 441)

Pettused: 382 (575); 12,2 % (39%) (1)

Uimastikaubandus: 263 (242); 8,4 % (16 %) (1)

Terrorism: 32 (27); 1,03 % (1 %) (1)

Mõrvad: 89 (88); 2,8 % (6 %) (1)

Inimkaubandus: 60 (79); 1,9 % (5%) (1)

Allikas: Eurojusti edastatud teave.

(1) Juhtumite liigitamiseks kasutatavat kuritegude nimekirja muudeti ja täiustati 2012. aastal, seetõttu on praegu kasutatavad kategooriad üksikasjalikumad. See selgitab kuritegude arvu vähenemist mõningates valdkondades, ehkki juhtumite koguarv tõusis 6,4 %. Protsendid ei ole seotud juhtumite arvuga (üks juhtum võib seonduda mitme kuriteoliigiga), vaid kasutatavate kuriteoliikidega.

Allikas: Eurojusti edastatud teave.

EUROJUSTI VASTUSED

11.

Eurojust nõustub seisukohaga, et hinna tagasiulatuv tõstmine üle lepingus sätestatud piiri kahjustab esialgse hankemenetluse läbipaistvust ja õiglust ning moonutab konkurentsi. Käesoleval juhul on hinnatõusu põhjuseks Hollandi kollektiivlepingus tehtud muudatused ja seetõttu oleks see mõjutanud võrdsel määral kõiki teisi Hollandi territooriumil oma teenuseid pakkuvaid konkurente.

12.	Eurojust nõustub kommentaariga ja on Kohtu juhised juba rakendanud.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/236

ARUANNE

Euroopa Politseiameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/33

SISSEJUHATUS

Haagis asuv Euroopa Politseiamet (edaspidi „amet” või „EUROPOL”) asutati nõukogu otsusega 2009/371/JSK) (1). Ameti eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide politseiametite ja teiste õiguskaitseasutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamisel ja nende tõkestamisel (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

Amet kandis järgmise aasta eelarvesse üle 1,2 miljonit eurot ameti hoone ümberehitamiseks seoses küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse asutamisega. Ümberehitustes lepiti asukohariigiga kokku juulis 2012, kuid ehitustööde leping kirjutati alla alles aprillis 2013. Üle 0,1 miljoni euro kandis Europol üle ka uue personalihaldussüsteemi kasutuselevõtmiseks. Leping lõppes aasta lõpus ning seda ei pikendatud. Kumbki ülekandmine ei vastanud aasta lõpu seisuga võetud juriidilistele kohustustele ning seega ei olnud need eeskirjadega kooskõlas.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.	Amet ei nõua töötajatelt regulaarselt kaasajastatud teavet teistest allikatest saadavatest lastetoetustest. Sellest tulenevalt leiti mitu juhtumit, kus lastetoetuse summat ei vähendatud asjakohaselt ning põhjendamatult makstud summad tuleks tagasi nõuda.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.	2011. aastast ülekantud kulukohustustega seotud assigneeringud summas 2,6 miljonit eurot (kokku 15 miljonist eurost) tuli 2012. aastal tühistada, sest need olid tegelikest vajadustest suuremad.

14.

Amet kandis 2013. aastasse üle kulukohustustega seotud assigneeringuid summas 16,3 miljonit eurot (19,64 % kõigist kulukohustustega seotud assigneeringutest). Ülekandmisi tehti peamiselt II jaotises – muud halduskulud – summas 4,2 miljonit eurot ja III jaotises – tegevuskulud – summas 11,2 miljonit eurot. Ülekandmised olid peamiselt seotud Europolile juunis 2012 määratud uue ülesande, küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse juhtimisega. Selle ülesande täitmise tulemusel võeti aasta lõpus märkimisväärseid eelarvelisi kulukohustusi ning see mõjutas ka 2013. aastasse ülekantavat summat.

15.	Amet tegi eelarves 19 ümberpaigutust summas 4,5 miljonit eurot, mis mõjutasid 82 eelarverida 115-st. Peamiselt tehti need küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusele IT-varustuse ostmiseks.

MUUD KOMMENTAARID

16.

Värbamismenetlustes esinesid järgmised puudused: kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist valikukomisjoni poolt; puudusid tõendid, et kandidaatide valikukriteeriumide koefitsiendid oleksid olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist; valikukomisjon ei dokumenteerinud asjakohaselt kõiki oma koosolekuid ja otsuseid.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

17.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	2011. aasta ülekandmiste ja tühistamiste kõrge määr ning ka eelarveümberpaigutuste suur arv näitavad, et ametil on raskusi oma tegevuse kavandamise ja/või rakendamisega.	Pooleli
2011	Maksete osakaal assigneeringutest oli väike, 34 % II jaotises ja 45 % III jaotises. See on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Pooleli
2011	Veel ei ole vastu võetud menetlusi tegevuspõhimõtete ja protseduuride erandite ja kõrvalekallete kehtestamiseks, heakskiitmiseks ja registreerimiseks. Erandeid ja kõrvalekaldeid leiti 2011. aastal 7 % maksete puhul.	Pooleli
2011	Ameti peaarvepidaja ei ole arvestussüsteemi veel täielikult heaks kiitnud. Käsitlemata on peamised protsessid nagu aasta lõpu sulgemine ja töötajate finantsõigused.	Pooleli
2011	Puudusi leiti ka seoses varade füüsilise kontrolli ja registreerimisega enne ja pärast uude peakorterisse kolimist. Lisaks ei kajastu ameti varade väärtus kindlustuslepingutes. Enne kolimist oli netovara ligi 17 miljoni euro võrra ülekindlustatud, nüüd on see aga ligikaudu 21 miljoni euro võrra alakindlustatud.	Füüsiline inventar: pooleli Kindlustuskate: lõpetatud
2011	Hankemenetluste ettevalmistust, läbiviimist ja dokumenteerimist tuleb oluliselt parandada.	Lõpetatud
2011	Ameti finantsmäärus viitab ameti rakenduseeskirjades sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele ja menetlustele. Need ei ole aga veel heaks kiidetud.	Pooleli
2011	Ameti ja asukohariigi vahel sõlmitud uue peakorteri kasutuslepingu üldtingimustes puuduvad sätted remondikulude kohta (1). Üürilepingu IV lisa aga sätestab, et amet peab lepingu lõppedes viima ära suure hulga esemeid. Sellega seotud kulude hinnang puudub ning vastav eraldis ei ole raamatupidamise aastaaruandesse kirjendatud.	Lõpetatud
2011	Amet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist valikukomisjoni poolt, kirjalikele testidele ja intervjuudele ning reservnimekirja pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud ning valikukomisjon ei dokumenteerinud täielikult kõiki oma koosolekuid ja otsuseid.	Pooleli
2011	Vastavalt ELi personalieeskirjadele võib järgmisesse aastasse üle kanda maksimaalselt 12 päeva välja võtmata puhkust. Rohkem päevi tohib üle kanda ainult erandjuhtudel. Amet võimaldas aga ligi 25 %-l oma ligikaudu 500 töötajast kanda üle rohkem päevi kui 12.	Lõpetatud

(1) Hoone esialgse seisukorra taastamise maksumus lepingu lõppemisel.

II LISA

Euroopa Politseiamet (Haag)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 88)

„Ameti eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide politseiametite ja teiste õiguskaitseasutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamisel ja nende tõkestamisel”.

Ameti pädevus

(Nõukogu otsus Euroopa Politseiameti (Europol) loomise kohta (2009/371/JSK))

Pädevus

Ameti pädevus hõlmab organiseeritud kuritegevust, terrorismi ja muid raskeid kuritegusid, nagu on sätestatud lisas, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki nii, et kõnealuste kuritegude ulatuse, raskuse ja tagajärgede tõttu on vajalik liikmesriikide ühine lähenemisviis.

Europoli pädevus hõlmab ka nendega seotud kuritegusid vastavalt artiklike Europoli nõukogu otsuse artikli 4 lõikele 3.

Põhiülesanded:

—	teabe ja luureandmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetamine;

—	liikmesriikide pädevate asutuste viivitamatu teavitamine artiklis 8 nimetatud siseriiklike üksuste kaudu liikmesriike puudutavatest asjaoludest ja kõikidest tuvastatud seostest kuritegude vahel;

—	kaasaaitamine uurimistele liikmesriikides, eelkõige edastades kogu asjakohase teabe siseriiklikele üksustele;

—	taotluste esitamine asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutusele, et alustada, läbi viia või koordineerida uurimisi, ja soovituste esitamine ühise uurimisrühma moodustamise kohta konkreetsete juhtumite korral;

—	liikmesriikide toetamine luureandmete ja analüüsiteabe andmise näol seoses ulatuslike rahvusvaheliste sündmustega;

—	oma eesmärgiga seotud ohuhinnangute, strateegiliste analüüside ja üldolukorda käsitlevate aruannete koostamine, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ohu hindamine;

—	liikmesriikide toetamine nende ülesannetes, mis on seotud Internetis leiduva teabe kogumise ja analüüsimisega, et aidata tuvastada kuritegusid, mille toimepanemist on hõlbustatud või mis on toime pandud interneti kasutamise abil.

Lisaülesanded:

—	arendada liikmesriikide pädevate asutuste eriteadmisi uurimismenetluste kohta ja anda uurimisalast nõu;

—	pakkuda strateegilisi luureandmeid, et aidata kaasa liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusale ja tulemuslikule kasutamisele ning seda edendada.

Lisaks abistada liikmesriike, andes toetust ja nõu ning aidates läbi viia uurimistööd järgmistes valdkondades:

—	liikmesriikide pädevate asutuste töötajate koolitamine, vajaduse korral koostöös Euroopa Politseikolledžiga;

—	kõnealuste asutuste töö organiseerimine ja varustamine liikmesriikidevahelise tehnilise toetuse andmise hõlbustamise kaudu;

—	kuritegude ennetamise meetodid;

—	tehnilised ja kohtuekspertiisialased meetodid ja analüüs ning uurimismenetlused.

Kooskõlas nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsusega 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest on amet eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks.

Europol töötleb ja edastab finantstehinguid käsitlevaid andmeid vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsusele, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb Euroopa Liidust pärinevate finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames.

Vastavalt nõukogu 13. detsembri 2011. aasta järeldusele Prümi otsuste rakendamise intensiivistamise kohta jätkab Europol jõupingutusi kasutajatoe loomiseks jätkuna liikuvate ekspertide rühmaga seotud tööle, et toetada Prümi otsuste igapäevast kohaldamist.

Europoli juurde luuakse Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, mis peaks saama Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskmeks vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Võitlus kuritegevusega digitaalajastul: küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomine” (KOM(2012) 140 lõplik, 28.3.2012).

Juhtimine

Haldusnõukogu

Haldusnõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ja ühest komisjoni esindajast.

Direktor

—	Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ametisse neljaks aastaks haldusnõukogu esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosneva nimekirja alusel (ametiaega võib pikendada üks kord maksimaalselt neljaks aastaks).

—	Direktorit abistab kolm asedirektorit, kes nimetatakse ametisse neljaks aastaks; samad isikud võib nimetada veel üheks ametiajaks;

—	Direktor juhib ametit ja annab oma kohustuste täitmisest aru haldusnõukogule.

—	Direktor on Europoli seaduslik esindaja.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

—	Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

—	Siseauditi funktsioon

Andmekaitse ja isikuõiguste kaitse

—	Ühine järelevalveasutus.

—	Andmekaitseametnik, kes on oma tegevuses sõltumatu ja seotud hierarhilise organisatsiooniga (loodud Europoli nõukogu otsuse alusel).

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament, võttes arvesse kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovitust

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve (2012)

84,2 (84,8) miljonit eurot

Personal 2012. aastal

—	Ajutised töötajad: 457 (457) kohta ametikohtade loetelus. Tegelik töötajate arv seisuga 31.12.2012: 434

—	Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 37 (32) (tegelik arv aasta lõpu seisuga)

—	Lepingulised töötajad: 94 (86) (tegelik arv aasta lõpu seisuga)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Amet kui õiguskaitseoperatsioonide tugikeskus

Operatiivtugi operatsioonidele ja ühistele uurimisrühmadele hõlmab järgmist: andmetöötlus, ristkontrolli aruanded, kokkulangevusest teavitamine, tehniline ja kohtuekspertiisi alane toetus ja teadmiste jagamine, mobiilse büroo kasutuselevõtt, analüüsiaruanded, operatiivne koostöö Europoli peakorteris, operatiivkoosolekud, rahaline toetus jne. Liikmesriikidele antava operatiivtoe maht suurenes märgatavalt, mis kinnitab juba eelnevatel aastatel ilmnenud ameti talitustele esitatud taotluste arvu suurenemist:

—	toetati 15 949 piiriülest juhtumit, mis on 16 % rohkem kui 2011. aastal (13 697);

—	amet algatas või toetas aktiivselt 645 uurimist liikmesriikides. Peamiselt olid uurimised suunatud prioriteetsetele kuritegevusvaldkondadele;

—	amet koostas 1 429 ristkontrolli aruannet, eelneval aastal koostati 984 (45 % kasv);

—	koostati 712 operatiivanalüüsi aruannet, 2011. aastal ooostati neid 340 (109 % kasv);

—	liikmesriikide juhtivad uurijad ning eksperdid olid ameti antava analüütilise ja operatiivtoega väga rahul;

—	Europol toetas rahaliselt 208 operatiivkohtumist ja 30 EMPACT kohtumist;

—	amet toetas rahaliselt 30 euro võltsimise juhtumi uurimist;

—	amet toetas 30 (17) ühist uurimisrühma täisliikmena;

—	rakendati terroristide rahastamise jälgimise programmi lepingu artiklid 4, 9 ja 10, menetleti kõik sellealalsed USA päringud ja saabunud info.

Strateegiline analüüsivõime

Strateegiatooted: ohuhinnangud, üldolukorda käsitlevad aruanded ning teave (Intelligence Notifications):

—

koostati 14 strateegilist aruannet organiseeritud kuritegevuse kohta ja strateegilist aruannet terrorismi kohta (näiteks ohuhinnang Lääne-Balkani kohta, mobiilsete organiseeritud kuritegelike rühmituste olukorda kirjeldav aruanne, TE-SAT, aruanne terrorismi kuritegeliku rahastamise kohta ja mitmed organiseeritud kuritegevuse seire ohuteated.

Amet kui ELi kriminaalteabe keskus

Teabehalduse võimekus, Europoli turvaline teabevahetusvõrk (SIENA), Europoli infosüsteem (EIS), kontaktbüroode võrgustik

—	Kokku vahetati SIENA kaudu Europoli, liikmesriikide ja kolmandate poolte vahel 414 334 operatiivteadet, mis on 25 % rohkem võrreldes 2011. aastaga (330 633).

—	2012. aasta lõpuks jagati Europoliga 65 % (53 %) kõikidest SIENA teadetest.

—	EISis oli 2012. aasta lõpus 186 896 (183 240) objekti ja suurenenud oli isikuobjektide arv (mis on õiguskaitseorganite seisukohast kõige olulisemad ja väärtuslikud objektid).

—	2012. aasta lõpuks oli SIENA-ga ühinenud liikmesriikide 19 kriminaaltulu jälitamise talitust.

—

Ameti kontaktametnikud on lüliks Haagis asuva Europoli peakorteri ja 27 liikmesriigi pealinnades asuvate Europoli riiklike üksuste vahel. See on ainulaadne võrgustik, mis koosneb 150 kontaktametnikust, kes tagavad teabevahetuse ja käimasolevate uurimiste tugiteenused ning kooskõlastavad tegevust. Samuti töötavad ameti juures kontaktametnikud kümnest ELi mittekuuluvast riigist ja organisatsioonist, kes teevad ametiga koostööd koostöölepingute alusel. Amet toetab kontaktbüroode võrgustikku turvaliste teabekanalitega. Lisaks on ametil kaks kontaktametnikku Washingtonis (USA) ja üks Interpoli peakorteris Lyonis (Prantsusmaa).

Amet kui ELi õiguskaitse-alase kogemuse keskus

Europoli ekspertide platvorm (EPE), andmevahetusplatvormid ja andmete säilitamise lahendused, teadmistooted ja -teenused, koolitus, konverentsid ja teavitusüritused:

—	Europoli ekspertide platvormile on loodud 28 ala, sh 2 663 aktiivset kasutajakontot (12 platvormi ja 500 kasutajat 2011. aasta lõpus);

—	küberkuritegevuse alast suutlikkust parandati veelgi ning valmistuti avama Europoli juurde küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskust (EC3) jaanuaris 2013;

—	jaanuaris 2012 loodi Prümi kasutajatugi, mis 1. aprillist 2012 on täielikult toimiv;

—	Europol toetas 55 koolituse läbiviimsit (korraldajateks Europol, CEPOL või liikmesriik);

—	Europoli peakorteris korraldati iga-aastane suuremõõduline Euroopa politseikonverents.

Välissuhted

Amet teeb koostööd paljude ELi partnerite ning kolmandate riikide ja organisatsioonidega. Teabevahetus partneritega toimub koostöölepingute alusel. Strateegilised lepingud võimaldavad vahetada kõiki andmeid, välja arvatud isikuandmed, operatiivtööd käsitlevad lepingud võimaldavad vahetada ka isikuandmeid.

—	20 strateegilist lepingut ja 11 operatiivtööd käsitlevat lepingut 2012 aasta lõpu seisuga (18 ELi mittekuuluva riigiga, 10 ELi asutuse ja ametiga ning kolme rahvusvahelise organisatsiooniga, sealhulgas Interpoliga).

—	Teabevahetus välispartnerigea (8 547) suurenes eelneva aastaga (6 608) võrreldes 29 %.

—	Kokku 13 koostööpartnerit kasutas otsest juurdepääsu SIENA-le (üheksa võrra rohkem kui 2011. aastal).

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Europol tegutses kahe asjaomase kulukohustuse osas heas usus, et on kehtestatud õiguslik kohustus.

Võetakse täiendavaid meetmeid, et valmistada ette ja hinnata tehniliste nõuete täitmist automaatseks ülekandmiseks õigel ajal enne asjaomase eelarveaasta lõppu. Vajadusel tehakse Europoli haldusnõukogule ettepanek kiita heaks mitteautomaatne ülekandmine.

12.

Pärast eelarveaasta 2012 inimressursside ja protsessidega seotud teabe ja kinnitamist Europolis võeti parandusmeetmed. Alates 2013. aasta algusest tuletab Europol kõikidele töötajatele igakuise palgatõendi väljastamisel meelde nende kohustust teatada Europolile mis tahes muutustest nende isiklikus olukorras. Kontrollikoja viidatud juhtumitel ei ole materiaalset mõju.

13.

Tühistamine oli suures osas seotud uue peakorteri kulukohustustega (1,1 miljonit eurot). 2011. aasta lõpuks ei olnud Europolil palju kogemusi seoses kasutuskuludega uues peakorteris. Sellest tulenevalt olid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud kulukohustused prognoositust suuremad, ei tulnud maksta mitmesuguseid õiguslikke kahjusid ning teatud tegevuse haldus- ja tegevuskulud muutusid kehtetuks.

14.

Eelarveaasta 2012 jooksul anti Europolile küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse juhtimise ülesanne (justiits- ja siseküsimuste nõukogu juuni 2012 otsus). Eelarveaasta 2012 esialgses eelarves ei olnud selle uue ülesande täitmiseks assigneeringuid eraldatud ja 2012. aasta lõpuks oli selge, et täiendavaid ressursse ei eraldata ka eelarves 2013. Seetõttu tuli uue ülesande kulukohustused võtta eelarvest 2012, mida tehti 2012. aasta lõpus ja mis mõjutas 2013. aastasse ülekantavat summat.

15.	Ümberpaigutused olid vajalikud, et tagada tegevuse jätkusuutlikkus kogu eelarveaastal ja eriti, et tagada küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusele eelarve kättesaadavus.

16.

Värbamisega seotud tähelepanekud

Kirjalike testide ja intervjuude küsimused

Europol peab valikutestide konfidentsiaalsust äärmiselt oluliseks ja rõhutab, et ei ole mingisugust õigusnõuet (ega kohtupraktikat), mis sätestab, et testiküsimused tuleb koostada enne sobivate kandidaatide valimist.

Valikukriteeriumide kaalumine

Valikukriteeriumide kaalumine on alati kokku lepitud enne valiku tegemist ja alates juulist 2012 registreerib Europol selle protsessi valikukomisjoni juhataja otsuses.

Valikukomisjoni otsuste registreerimine

Europol on arvamusel, et kõik valikukomisjonide kohtumistega seotud peamised järeldused on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Europol on arvamusel, et halduse tõhususe eesmärgil ei pea valikukomisjoni liikmete iga seisukohta protokolli kandma. Seda nõuet ei kinnita Europoli analüüside põhjal ka vastav kohtupraktika.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/245

ARUANNE

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/34

SISSEJUHATUS

Viinis asuv Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet” või „FRA”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (1). Ameti eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi liidu ja tema liikmesriikide asjakohastele ametiasutustele ja ametivõimudele põhiõigustega seotud liidu õiguse rakendamisel (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

2012. aastal ostis amet puhastusteenust kahe teenuseosutajaga sõlmitud astmeliste raamlepingute alusel. Pakkumuste hindamisel tehtud tehnilise vea tõttu seati töövõtjad ebakorrektselt pingeritta. Üks 2012. aastal summas 56 784 eurot sõlmitud leping ja sellega seotud maksed on eeskirjadevastased. Pärast kontrollikoja auditit on amet töövõtjate pingerida sellele vastavalt korrigeerinud.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.	Ametil puudus 2012. aastal ametlik järelkontrolli kord. Pärast ameti tehtud põhjalikku riskianalüüsi võeti 2013. aasta alguses ametlik kord siiski kasutusele.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Ehkki III jaotise (tegevuskulud) eelarve täitmise määr oli madal (49 % kulukohustustega seotud assigneeringutest), ei tulene see viivitustest ameti aasta tööprogrammi täitmisel ja peegeldab ameti tegevuse mitmeaastast iseloomu. Amet on vastu võtnud eelarve planeerimise mooduli, mis on otseselt seotud ameti tööprogrammiga, ning maksed planeeriti ja teostati lähtuvalt praktilistest vajadustest.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(2) I lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

LISA

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (Viin)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Teabe kogumine

—	Nõukogu poolt kooskõlas aluslepingute sätetega lihthäälteenamusega kindlaksmääratud piirides ja tingimustel võib komisjon koguda informatsiooni ja korraldada kontrollimisi, mis on vajalikud temale antud ülesannete täitmiseks. (Artikkel 337)

Ameti pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007)

Eesmärgid

—	Pakkuda seoses põhiõigustega teavet, abi ja teadmisi liidu ning tema liikmesriikide asjakohastele asutustele ja ametivõimudele liidu õiguse rakendamisel, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel täielikult järgida põhiõigusi.

Ülesanded

—	koguda, registreerida, analüüsida ja levitada asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid;

—	välja töötada meetodid ja standardid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;

—	viia läbi teadusuuringuid ja vaatlusi, ettevalmistavaid uuringuid ning teostatavusuuringuid, võtta osa nimetatud töödest või toetada neid;

—	koostada ja avaldada konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kui need rakendavad liidu õigust;

—	avaldada iga-aastane aruanne ameti tegevusvaldkondadega hõlmatud põhiõiguste küsimustest;

—	avaldada temaatilisi aruandeid, mis põhinevad analüüsil, uurimistööl ja vaatlustel;

—	avaldada iga-aastane tegevusaruanne;

—	arendada kommunikatsioonistrateegiat ja edendada dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest ja levitada aktiivselt teavet oma töö kohta.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Iga liikmesriigi määratud üks sõltumatu isik, üks Euroopa Nõukogu poolt ametisse nimetatud sõltumatu isik ja kaks komisjoni esindajat.

Ülesanded

Võtta vastu ameti eelarve, tööprogramm ja aastaaruanded. Võtta vastu lõplik eelarve ja ametikohtade loetelu. Anda hinnang lõplikule raamatupidamise aastaaruandele.

Juhatus

Koosseis

—	Haldusnõukogu esimees.

—	Haldusnõukogu aseesimees.

—	Üks komisjoni esindaja.

—	Kaks muud valitud liiget haldusnõukogust.

—	Euroopa Nõukogu poolt haldusnõukogusse määratud isik võib osaleda juhatuse koosolekutel.

Teaduskomitee

Koosseis

—	11 põhiõiguste valdkonnas eriti pädevat sõltumatut isikut.

—	Haldusnõukogu nimetab liikmed ametisse pärast läbipaistvat kandideerimiskutse avaldamist ja valimisprotseduuri.

Direktor

Nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul pärast arvamuste laekumist Euroopa Parlamendilt ja nõukogult, kes avaldavad oma eelistusjärjekorra.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

20,376 (20,180) miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 99 % (99 %).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

72 (72) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 70 (70) +

Lisaks 22 (22) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

Personal kokku: 94 (94), mis jaotub tööülesannete kaupa järgmiselt:

—	põhitegevus: 58 (59)

—	haldustegevus: 29 (29)

—	mitmesugused ülesanded: 7 (6)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed) (1)

FRANET

28 riikliku teabekeskuse kaastööde arv: 185 (29)

ELi rahvusvahelise analüüsiga tegeleva partneri kaastööde arv: 1 (0)

Võrdleva analüüsiga tegeleva partneri kaastööde arv: 1 (0)

Koosolekute arv: 3 (2) (üks koosolek nelja, üks kümne ja üks 20 osalejaga)

Uurimisaruanded

Aruannete arv: 13 (26), lisaks 23 (113) keeleversiooni

Koosolekute arv: 2 (11)

Aastaaruannete arv: 2 (2), lisaks 3 (2) keeleversiooni Aastaaruannete kokkuvõtete arv: 1 (1), lisaks 2 (4) keeleversiooni

FRA arvamuste arv: 3

Teabelehed: 11 (10), lisaks 118(149) keeleversiooni

Uurimistööga mitteseotud materjalid

FRA erinevad väljaanded: 5 (5), lisaks 31(27) keeleversiooni

Plakatite arv: 20 (1)

Tähtsamad konverentsid ja üritused

Põhiõiguste alane konverents: 1 (1)

Mitmekesisuse teabepäev: 1 (1)

FRA sümpoosium: 1 (1)

Põhiõiguste platvormi koosolek: 1 (0)

Ühisseminar ELi eesistujariigiga (Taani): 1 (0)

Koostöö teiste institutsioonide ja asutustega ELi ja liikmesriikide tasandil

Liikmesriigid: 7 (13)

Euroopa Liidu Nõukogu: 9(9)

Euroopa Komisjon: 12 (18)

Euroopa Parlament: 20 (10)

Euroopa Kohus: 1 (1)

Regioonide komitee: 1 (3)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: 1 (1)

Euroopa Ombudsman: 1 (0)

Põhiõiguste platvorm: 3 (3)

Euroopa Nõukogu: 24(10)

OSCE: 2 (3)

ÜRO: 2 (2)

Erialaasutused (riiklikud terviseuuringute instituudid ja samaväärsed asutused): 3 (4)

Muud koosolekud ja ümarlauakohtumised: 12 (20)

Allikas: ameti edastatud teave.

(1) Alates 2011. aastast on aruanded teabelehtedest eraldatud, samuti on igas kategoorias näidatud eri keeleversioonide arv.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Amet parandas pakkumiste hindamisel tehtud tehnilise vea ja muutis kõigi osapoolte nõusolekul vastavalt raamlepingut. Lisaks täiustab amet hangete ja lepingute haldamise tarkvara, mis välistab sellised tehnilised vead tulevikus. Rakendusega koostatakse pakkumiskutseid ja selles on nüüd võetud kasutusele e-hindamise moodul. Komisjoni nõudel on amet nõustunud pakkuma tarkvararakendust komisjoni teenistustele teenustaseme lepingu alusel.

12.	Amet on seisukohal, et sisekontrolli süsteem on piisav ja tagab mõistliku kindluse, sealhulgas hea tava. 2013. aastal võttis amet asutusesisese riskianalüüsi tulemusel kasutusele ka ametliku järelkontrolli korra, nagu on märgitud kontrollikoja tähelepanekus.

13.

Kontrollikoja kommentaar kiideti heaks, sest see kinnitab, et enamik ameti põhiprojektidest on mitmeaastased. Ameti 2012. aasta eelarve täitmisel oli I ja II jaotise eelarve täitmise määr rahuldav – vastavalt 98 % ja 89 %. III jaotise täitmise määr 49 % on hästi põhjendatud, sest see on vastavuses ameti aasta tööprogrammi täitmisega. Tõhususe jätkuvaks täiustamiseks on amet kasutusele võtnud eelarve planeerimise mooduli (eelarvemooduli), mis on otseselt seotud aasta tööprogrammiga. Ülekandmised on maksete assigneeringud, mida on vaja olemasolevate juriidiliste kohustuste jaoks.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/251

ARUANNE

Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2013/C 365/35

SISSEJUHATUS

Varssavis asuv Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (edaspidi „agentuur” või „Frontex”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (1). Agentuuri peamine ülesanne on koordineerida liikmesriikide tegevusi välispiiri haldamise valdkonnas (operatiivkoostöö toetamine, tehniline ja praktiline abi, riskianalüüs) (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning agentuuri järelevalve- ja kontrollisüsteemi peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Alus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust käsitleva arvamuse esitamisest loobumiseks

9.	Toetustega seotud kulude summa oli 2012. aastal 56 miljonit eurot, mis moodustab 63 % tegevuskulude kogusummast. Toetusesaajate deklareeritud kulude kontrollimiseks teeb agentuur enne makse teostamist põhjendatuse kontrolle, kuid ei nõua tavaliselt täiendavate dokumentide esitamist.

10.	Agentuuri järelauditite strateegia võeti vastu 2012. aastal ning see on peamine kontrollivahend agentuuri tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse hindamiseks. 2012. aastal tehti kolm auditit, et kontrollida 2011. aastal hüvitatud kulusid. 2012. aasta kulusid ei ole aga veel kontrollitud.

11.

Mõjusa eel- ja järelkontrolli puudumisel ei ole võimalik saada kindlust toetustega seotud 2012. aasta tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda ei saanud hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali toetustega seotud 2012. aasta auditeeritud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust käsitleva arvamuse esitamisest loobumine

12.

Arvamuse esitamisest loobumise alust kirjeldavates punktides (9–11) toodud asjaolude olulisuse ja läbivuse tõttu ei ole kontrollikojal võimalik olnud hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali, mille alusel koostada auditiarvamus, ning seetõttu ei esita kontrollikoda arvamust raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

13.	Järgnevad kommentaarid ei sea kahtluse alla kontrollikoja arvamust raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta ega alustehingute seaduslikkust ja korrektsust käsitleva arvamuse esitamisest loobumist.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLI KOHTA

14.	Füüsiline inventuur oli puudulik ning ei hõlmanud kõiki agentuuri omandis olevaid varasid. Arvesse ei võetud pooleliolevat vara ning aasta lõpus omandatud vara.

15.	Puudub põhivara võõrandamise kord. Kasutusest kõrvaldatud põhivara kustutatakse põhivara registrist, ilma et seda füüsiliselt võõrandataks. Selliste varade registrit ei peeta.

16.	Puudusi leiti tarnijate esitatud dokumentide ja agentuuri vastavate kannete omavahelisel seostamisel.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

17.

Agentuuri 2012. aasta eelarve suurus oli 89,6 miljonit eurot, millest 21,8 miljonit eurot (25 % kulukohustustega seotud assigneeringutest) kanti üle 2013. aastasse. III jaotisega (tegevuskulud) seotud eelarveassigneeringute ülekandmisi tehti summas 19,6 miljonit eurot. Selline ülekandmiste määr on liiga kõrge ja vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, ehkki osaliselt tuleneb see agentuuri tegevuse operatiivsest, mitmeaastasest iseloomust. 2013. aasta veebruari lõpuks oli 1,1 miljonit eurot ülekandmistest tühistatud.

18.

2012. aastal tegi agentuur 39 eelarveassigneeringute ülekandmist summas 11,5 miljonit eurot, mis mõjutas 79 eelarvereast 70-t. Osaliselt tuleneb see asjaolust, et 2012. aasta eelarve teine muudatus) kiideti heaks alles 2012. aasta oktoobris ja tegevuseks vajalikud vahendid paigutati ümber teistelt eelarveridadelt.

MUUD KOMMENTAARID

19.

Kontrollitud värbamismenetlustes esines olulisi puudusi seoses läbipaistvuse ja kandidaatide võrdse kohtlemisega: kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist valikukomisjoni poolt, kirjalikele testidele ja intervjuudele ning reservnimekirja pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud ning valikukomisjon ei dokumenteerinud kõiki oma koosolekuid ja otsuseid.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

20.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Nagu ka eelmisel aastal, on ülekandmiste määr liiga suur ja vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Alustamata
2011	Ülekantud kogusumma hõlmas 5,1 miljoni euro väärtuses üldisi kulukohustusi. Agentuuri finantsmäärus ei anna aga selliseks ülekandmiseks selget alust (1).	Ei kohaldata
2011	2011. aastal finantseeris agentuur ühisoperatsioonide toetusi kogusummas 74 miljonit eurot. Ehkki agentuur teeb põhjendatuse kontrolle, ei nõua ta toetusesaajatelt (liikmesriigid ja Schengeni riigid) deklareeritud kulude kontrollimisel tavaliselt täiendavate dokumentide esitamist, mis vähendaks rahastamiskõlbmatute kulude riski.	Pooleli
2011	Nagu eelmiselgi aastal, peab agentuuri peaarvepidaja agentuuri arvestussüsteemi veel heaks kiitma.	Lõpetatud
2011	Põhivara haldamise sisekontrollis avastati puudusi. Puudub põhivara võõrandamise kord ja füüsiline inventuur ei ole täielik.	Pooleli

(1) Agentuuri finantsmääruse artikli 62 lõikes 2 sätestatakse, et „üldised eelarvelised kulukohustused hõlmavad aasta n + 1 31. detsembrini võetud vastavate individuaalsete juriidiliste kohustuste koguväärtust”. Ei ELi finantsmäärus ega agentuuri finantsmäärus ei sätesta aga selgelt liigendamata assigneeringutega seotud üldiste kulukohustuste kasutamise korda. Agentuur kasutas üldisi kulukohustusi liigendamata assigneeringute automaatse ülekandmise põhjendamiseks.

II LISA

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Varssavi)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 74 ja artikli 77 lõike 2 punktid b ja d)

Artikkel 74: „Nõukogu võtab vastu meetmeid liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks allpool kirjeldatud valdkondades. […]”

Artikli 77 lõige 2: „Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt loetletud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed:

[…] b)

välispiire ületavate isikute suhtes teostatav kontroll;

[…] d)

välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguline kehtestamine.”

Agentuuri pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 863/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1168/2011)

(Viimane muudatus jõustus 12. detsembril 2011; tabel kajastab olukorda pärast viimast muudatust.)

Eesmärgid

Frontex asutati ELi liikmesriikide välispiiri ühendatud juhtimise arendamiseks.

Peamised ülesanded

a)	koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel;

b)	abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel ning töötada välja ühised õppestandardid;

c)	teha riskianalüüse, sealhulgas hinnata liikmesriikide suutlikkust reageerida ohtudele ja survele nende välispiiril;

d)	osaleda välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arendamises;

e)	abistada liikmesriike (eelkõige neid liikmesriike, kes peavad toime tulema erilise ja ebaproportsionaalse survega) olukorras, mil on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;

f)	anda liikmesriikidele ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks vajalikku abi, sealhulgas koordineerida või organiseerida taotluse korral nende korraldamist;

g)	luua Euroopa piirivalverühmad lähetamiseks ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste raames;

h)	arendada ja hallata IT-süsteeme, sealhulgas teabe- ja koordineerimisvõrku;

i)	anda vajalikku abi Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) arendamiseks ja toimimiseks.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis:

Üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks esindaja igast Schengeni riigist

Ülesanded:

a)	nimetab tegevdirektori;

b)	võtab vastu agentuuri koondaruande;

c)	võtab vastu agentuuri töökava;

d)	kehtestab korra, mille alusel võetakse vastu agentuuri operatiivülesannetega seotud otsused;

e)	täidab agentuuri eelarvega seotud ülesandeid;

f)	teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori (asetäitja) üle;

g)	kehtestab oma töökorra;

h)	kehtestab agentuuri organisatsioonilise struktuuri ning võtab vastu agentuuri personalipoliitika;

i)	võtab vastu agentuuri mitmeaastase kava.

Tegevdirektor

Tegevdirektori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2012. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

89,6 (118,2) miljonit eurot

Liidu toetus 84 (111) miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Ametikohtade loetelu:

kavandatud ajutiste töötajate arv: 143 (143), millest täidetud: 137 (141)

Muud töökohad:

Kavandatud lepinguliste töötajate arv: 87 (88), millest täidetud: 84 (85)

Lähetuses viibivate riiklike ekspertide ametikohti kavandatud: 83 (83), millest täidetud: 82 (78)

Personal kokku: 313 (314), millest täidetud: 303 (304)

Personali jaotus tegevuste kaupa: põhiülesanded 216 (214) – haldusülesanded 87 (90)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Riskianalüüsi üksus koostas 80 (20) strateegilist aruannet, sealhulgas kolm korralist aastaaruannet, kaks uut tüüpi aruannet, kuus eriaruannet, üheksa kvartaliaruannet, mis käsitlesid liikmesriikide olukorra ajakohastamist ja analüüsi ning valikulisi ELiga piirnevaid regioone, 60 strateegilise järelevalve aruannet;

482 (469) ühisoperatsioonide kavandamist, elluviimist ja hindamist toetavat analüütilist väljaannet; 54 (112) teist tüüpi aruannet, sealhulgas ülevaated agentuuri juhtkonnale, Euroopa Komisjonile ja teistele; 7 (6) agentuuri veebilehel avaldatud laiemale avalikkusele mõeldud strateegilist aruannet.

Ajakohastatud ühise integreeritud riskianalüüsimudeli (CIRAM v 2.0) käikulaskmine käivitus selle tõlkimisega valitud ELi keeltesse. Korraldati 4 (4) korralist Frontexi riskianalüüsi võrgustiku kohtumist, 5 uue ELi dokumentide võltsimise alase liikmesriikide võrgustiku kohtumist, 2 (2) taktikalise riski analüüsi kohtumist, 6 (5) piirkondlike ekspertide kohtumist/konverentsi ja 3 piirkondlikku tehnilist töötuba.

Kooskõlas riskianalüüsi üksusele EUROSURi raames antud ülesannetega teostati 2012. aastal järgmised väljundid ning vastavalt vajadusele edastati need liikmesriikidele või konsulteeriti viimastega analüüsikihi kasutajarühma raames: CPIP/ESP analüüsikihi raames: sisu edastamine (281 toodet 2012. aastal); põhiteenuste ja analüüsivahendite ettevalmistamine; mõjutasandite omistamise metoodika kontseptsiooni väljaarendamine.

Ühise operatiivkoostöö üksus organiseeris 17 (19) ühisoperatsiooni, 12 (14) katseprojekti ning 10 (15) konverentsi ja 25 kohtumist. Lisaks saadeti 39 (42) Frontexi koordineeritud ühise tagasisaatmisoperatsiooni käigus tagasi 2 110 (2 059) inimest. Kõigi ühisoperatsioonide peale kokku kogunes 3 503(7 754) operatiivtegevuse päeva; operatsioonide inimpäevade koguarv oli 117 114(105 038).

Frontexi vaatluskeskus esitas 2 169(1 900) olukorra aruannet, 31 tõsise vahejuhtumi aruannet, 27 välkaruannet ja 13 (11) missiooni hindamisaruannet ning laadis FOSS portaali üles 145 dokumendihoiatust ja EUROSURI 2 130 artefakti. Igapäevaseid infolehti saadeti 241 (400) kliendile; igapäevastele olukorrakirjeldustele ja operatsioonide ülevaadetele tehti 308 meedia kaastööd. Frontexi vaatluskeskus kui keskne kontaktpunkt töötles üle 24 000(24 000) kirjavahetuse ühiku ning koondas ühtse kontaktpunkti portaali Frontex-One-Stop-Shop (FOSS), mis on peamine teabevahetusplatvorm Frontexi ja välispartnerite vahel, sisaldades rohkem kui 6 000 üleslaetud dokumenti. Vaatluskeskus sai ühisoperatsioonide teabeedastusrakenduse (JORA) kaudu ca30 000 vahejuhtumi teadet ning korraldas 500-le Frontexi ning liikmesriikide ja Schengeni riikide ametnikule JORA alase väljaõppe.

Koolitusüksus korraldas 19 (20) projekti hõlmava kolme programmi raames 207 (223) üritust, millest võttis osa 2 980(3 490) inimest (koolituseksperdid, koolitatavad jne); kokku osalesid sidusrühmad koolitustegevuses 13 300(12 947) inimpäeva. Piirivalveametnike karjäärikoolituse raames viis Frontex lõpule piirivalve valdkondliku kvalifikatsiooniraamistiku väljaarendamise. Tegemist on piirivalvealase hariduse ja koolituse üldraamistikuga, kus pööratakse erilist tähelepanu põhiõiguste põhimõtete integreerimisele. Valdkondlik kvalifikatsiooniraamistik järgib Kopenhaageni ja Bologna protsessides ELi tasemel kehtestatud haridusstandardeid.

Ühiskasutusvahendite üksuse reageerimisvõimekus paranes oluliselt, kuna võeti kasutusele ja hakati haldama Euroopa piirivalverühmade äsjaloodud ühiskasutusvahendeid ja tehnilist varustust, mis on mõeldud kasutamiseks ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste käigus. Üksus viis ellu 7 (6) projekti Frontexi operatsioonide üldise mõjususe suurendamiseks. Oma projektide raames korraldas üksus 11 üritust, kus osales 295 osalejat liikmesriikidest. Kokku osalesid sidusrühmad üksuse tegevuses umbes 551 inimpäeva.

Teadus- ja arendustöö üksus korraldas 39 (34) kohtumist 1 020 osalejale liikmesriikidest, Schengeni riikidest, ELi institutsioonidest, valitsustevahelistest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest, kõrgkoolidest, teadusasutustest ja tööstusringkondadest. Üksuse töötajad osalesid umbes 100 (130) organisatsioonisisesel ja -välisel üritusel. Üksus koostas erinevaid dokumente, aruandeid ja uuringuid – kaks head tava, kolm juhendit, ühe uuringu, ühe kulutasuvusanalüüsi, ühe tehnilise aruande – ning edastas need sidusrühmadele.

Partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega: 2012. aastal sõlmiti Nigeeria immigratsiooniteenistuse ja Armeenia riikliku julgeolekunõukoguga kaks (kaks) töökorralduse kokkulepet, mille tulemusel suurenes töökorralduse kokkulepete koguarv 18-le (16). Türgi Vabariigi välisministeeriumiga sõlmiti vastastikuse mõistmise memorandum. Vastavate töökorralduse kokkulepete alusel arendati edasi agentuuri ja kolmandate riikide ametiasutuste vahelist operatiivkoostööd piirijulgeoleku ja piirihalduse vallas, et järk-järgult välja arendada vastastikku kasulik ja jätkusuutlik partnerlus. Käegakatsutavaid tulemusi on saavutatud eelkõige teabejagamise, koolituse ja ühisoperatsioonide alal.

Koostöö ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega: 2012. aastal sõlmiti ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise bürooga (UNODC) ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO) kaks töökorralduse kokkulepet, mis suurendas töökorralduse kokkulepete koguarvu 12-ni (10). Asutustevahelise koostöö raames juhtis Frontex 2012. aastal justiits- ja siseküsimuste (JSK) asutuste kontaktrühma, mille eesmärk on tõhustada JSK asutuste vahelist koostööd ja luua sünergiat. Selles vallas korraldas Frontex mitu klastrite kohtumist, ekspertide konverentsi andmekaitse teemal ja JSK asutuste juhtide aastakoosoleku. Samuti viidi läbi erinevaid tegevusi inimkaubandust käsitleva asutuste ühisavalduse alusel.

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

Agentuur võtab teadmiseks kontrollikoja seisukoha alustehingute seaduslikkust ja korrektsust käsitleva arvamuse esitamisest loobumise kohta.

Frontexi hüvitiste saajad on liikmesriikide ja Schengeni alaga liitunud riikide piirivalveasutused, kes peavad hüvitise taotlemisel kinnitama allkirjaga, et kogu esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja tõene. Hüvitiste saajad peavad maksetaotlust piisavate tõendavate dokumentidega ka põhjendama. Agentuur ei ole seepärast seisukohal, et mõjus eelkontroll puuduks, kuid see rajaneb riigiasutuste deklaratsioonidel ja vastuvõetavuse kontrollimisel. Agentuur võtab siiski meetmeid, et parandada eelkontrolli raamistikku ja alates 2013. aasta juunist on kasutusel riskipõhine eelkontrollisüsteem.

14.

Füüsiline inventuur oli puudulik ning ei hõlmanud kõiki agentuuri omandis olevaid varasid. Arvesse ei võetud pooleliolevat vara ning aasta lõpus omandatud vara.

Inventuuriaruande puudused kõrvaldatakse 2013. aasta inventuuriks. 2013. aasta suvel võetakse vastu läbivaadatud inventuuripoliitika dokument.

15.

Puudub põhivara võõrandamise kord. Kasutusest kõrvaldatud põhivara kustutatakse põhivara registrist, ilma et seda füüsiliselt võõrandataks. Selliste varade registrit ei peeta.

Olemasolevate IKT-varade kasutuselt kõrvaldamise poliitikat ajakohastatakse ja arendatakse hõlmama kõiki Frontexi varasid. Eeldatavasti valmib poliitika 2013. aasta augustiks. Pärast IKT-varade kasutuselt kõrvaldamise poliitika vastuvõtmist võõrandatakse registrist kustutatud vara füüsiliselt 2013. aasta teisel poolaastal.

16.

Puudusi leiti tarnijate esitatud dokumentide ja agentuuri vastavate kannete omavahelisel seostamisel.

Nagu varasematelgi aastatel, puudub enamikul agentuuriga koostööd tegevatel riigiasutustel keskne arvepidamissüsteem, mis võimaldaks sellist seostamist. Ilma selleta on seostamine väga ajamahukas, sest tuleb võrrelda eri asutuste erinevaid dokumente.

17.

Agentuur kinnitab kontrollikojale, et tema tegevuse iseloom on mitmeaastane ja eelarve muutmisest tingitud summad kanti üle alles 2012. aasta lõpus.

2012. aasta eelarvest rahastatava tegevuse kulukohustused võeti seega aasta lõpus ja täidetakse osaliselt alles 2013. aastal.

18.

2012. aastal tegi agentuur 39 eelarveassigneeringute ülekandmist summas 11,5 miljonit eurot, mis mõjutas 79 eelarvereast 70-t. Osaliselt tuleneb see asjaolust, et 2012. aasta eelarve teine muudatus kiideti heaks alles 2012. aasta oktoobris ja tegevuseks vajalikud vahendid paigutati ümber teistelt eelarveridadelt.

Eelarve muutmisest tingitud summad kanti üle alles 2012. aasta lõpus. Agentuur vajas ülekandeid paljudelt eelarveridadelt, mille summasid kohe ei vajatud või mille tegevust/hankeid sai edasi lükata, et katta ühisoperatsioonide kaasrahastamise koheseid vajadusi.

19.

2013. aastal jälgib personaliosakond menetlust rangemini ja võtab meetmeid, et valikukomisjoni liikmed teadvustaksid neid probleeme. Samuti muudetakse rangemaks valikumenetluse kõigi etappide dokumenteerimise kord.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/261

ARUANNE

Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2013/C 365/36

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Euroopa GNSSi (globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem) Agentuur (edaspidi „agentuur” või „GSA”) viidi 1. septembril 2012 Brüsselist üle Prahasse (1). Agentuur asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010, (2), millega tühistati nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 (3) ja muudeti määrust (EÜ) nr 683/2008, (4), et hallata Euroopa GNSSi programmidega seotud avalikke huve ja tegutseda Galileo programmi kasutuselevõtu- ja kasutusetappide ajal programmi reguleeriva agentuurina. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 683/2008 vähendati agentuuri kohustusi, milleks jäi Galileo süsteemide turvalisuse kontrollimine ja nende turuleviimise ettevalmistamine (5).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruannetest (7)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (8) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond agentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses agentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (9) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab agentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab agentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (10) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2012. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine määr oli kõikide jaotiste puhul peaaegu 100 %. Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli II jaotises (halduskulud) siiski suhteliselt kõrge – 1,7 miljonit eurot (38 %). Osaliselt olid selle põhjuseks agentuurist sõltumatud asjaolud, nagu agentuuri asukoha üleviimine Prahasse septembris 2012 (0,4 miljonit eurot) ning Galileo turvaseirekeskuse asutamine (0,4 miljonit eurot), mille tõttu oli vaja aasta viimases kvartalis pakkuda teatud kaupu ja teenuseid. Lisaks kanti 0,7 miljoni euro suurune summa I jaotisest (personalikulud) novembris 2012 üle II jaotisse ning mitmed 2013. aasta tööprogrammi IT ja õigusteenustega seotud lepingud kirjutati alla detsembris 2012.

MUU KOMMENTAAR

12.

Kontrollikoda leidis auditeeritud värbamismenetlustes järgmisi läbipaistvust ja kandidaatide võrdset kohtlemist mõjutavaid puudusi: intervjuudele ja kirjalikele testidele pääsemise ega reservnimekirja kandmise lävendid ei olnud paika pandud ning avaldatud vaba ametikoha teadetes puudus viide kaebuse esitamise võimaluse kohta.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 24. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel tehtud otsus nr 2010/803/EL (ELT L 342, 28.12.2010, lk 15).

(2) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

(3) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

(4) ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

(5) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(6) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(7) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(10) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Välisaudiitori järelauditid teadusuuringute ja arenduse kuuenda raamprogrammi (1) raames eelmistel aastatel tehtud toetusmaksete kohta seadsid sageli kahtluse alla toetusesaajate esitatud kuludeklaratsioonide õigsuse. 2011. aasta lõpul oli vaidlusaluse summa suuruseks 1,7 miljonit eurot, mis moodustas auditeeritud toetuste kogusummast 5 %.	Lõpetatud
2011	2011. aastal tegi agentuur teadusuuringute ja arenduse seitsmenda raamprogrammi raames toetusmakseid kogusummas 5,8 miljonit eurot. Ehkki agentuur teeb põhjendatuse kontrolle, ei nõua ta toetusesaajatelt (era- ja avaliku sektori teadusasutused) deklareeritud kulude kontrollimisel tavaliselt täiendavate dokumentide esitamist, mis vähendaks rahastamiskõlbmatute kulude riski.	Pooleli
2011	2011. aastal tehti 4,8 miljoni euro väärtuses makseid (22 % aasta jooksul makstud summadest) pärast finantsmääruses sätestatud tähtaegu (2).	Lõpetatud

(1) Auditeeritud toetused moodustavad 50 % kõigist teise ja kolmanda projektikonkursi raames antud kuuenda raamprogrammi toetustest (65,3 miljonit eurot).

(2) Keskmiselt üheksa päeva pärast tähtaega.

II LISA

Euroopa GNSSi Agentuur (Praha)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Majanduskasvu ja tööhõivet toetav konkurents.

Agentuuri volitused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010)

Eesmärgid

Aidata kaasa programmidega EGNOS ja Galileo loodud Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide täielikult toimivaks muutmisele.

Ülesanded

—	tagada programmide turvalisuse akrediteerimine;

—	tagada Galileo turvakeskuste tegevus;

—	tagada Galileo turvaseirekeskuste tegevus;

—	aidata ette valmistada süsteemide turuleviimist, sealhulgas teha vajalikke turuanalüüse;

—	täita muid ülesandeid, mida komisjon võib talle usaldada, nagu rakenduste ja teenuste tutvustamine satelliitnavigatsiooni turul ning selle tagamine, et süsteemi komponendid on sertifitseeritud asjakohaste ja nõuetekohaselt volitatud sertifitseerimisasutuste poolt.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

—	üks esindaja igast liikmesriigist;

—	viis Euroopa Komisjoni esindajat,

—	Euroopa Parlamendi hääleõiguseta esindaja;

—	üks esindaja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juurest ja üks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) esindaja kutsutakse osalema vaatlejatena.

Ülesanded

—	nimetab ametisse tegevdirektori;

—	võtab vastu aasta tööprogrammi;

—	koostab tulude ja kulude esialgse eelarvestuse;

—	võtab vastu eelarve;

—	esitab agentuuri lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse;

—	teeb Galileo turvaseirekeskuse tegevuse üle järelevalvet;

—	teeb tegevdirektori suhtes distsiplinaarjärelevalvet;

—	võtab vastu erisätted, mis on vajalikud dokumentidele juurdepääsuõiguse rakendamiseks;

—	võtab vastu aastaaruande agentuuri tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta.

Tegevdirektor

Nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu

Koosseis

—	üks esindaja igast liikmesriigist;

—	üks komisjoni esindaja;

—	üks esindaja kõrge esindaja juurest;

—	üks ESA esindaja, kes on kutsutud osalema vaatlejana.

Ülesanded

Tegutseb Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutusena.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

20,8 (38,7) miljonit eurot, mis koosneb ELi toetusest summas 12,9 (8,2) miljonit eurot (komisjoni toetus halduskulude katteks) ja komisjonilt tegevuse rahastamiseks saadud toetusest summas 7,9 (30,5) miljonit eurot.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012:

Kohtade arv ametikohtade loetelus: 44 (29)

Täidetud ametikohti: 39 (28)

Muid ametikohti: 29 (14)

Personal kokku: 68 (42), mis jaotub tegevuste kaupa:

Jaotus vastavalt tööülesannetele:

—	põhitegevus: 34 (20)

—	haldus- ja toetustegevus: 23 (14)

—	mitmesugused ülesanded: 11 (8)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

Programmid

Abi osutamine Euroopa Komisjonile programmide EGNOS ja Galileo rakendamisel.

Süsteemide turvalisus

Süsteemide turvalisus (süsteemide ja saitide turvalisuse akrediteerimine, Galileo süsteemispetsiifilised julgeolekunõuded, lendude koodivõtmete kasutamist kontrolliva operatiivüksuse tegevus).

Avaliku reguleeritud teenuse toetamine – PRS (selle kasutajasegmendi ettevalmistus).

Galileo turvaseire keskuse (GSMC) ettevalmistus.

EGNOSe/Galileo kasutamine

Ettevalmistustegevus EGNOSe ja Galileo kasutamiseks.

Turuarendus

Turuanalüüs ja GNSSi turuaruannete avaldamine.

Turuvalmidus Galileo esialgsete teenuste käivitamiseks.

Vastuvõtjate tootjatele suunatud turuarendustegevus, et edendada Galileo pääsemist tarbija- ja erialaturule.

EGNOSe vastuvõtukavade rakendamine kõikidel prioriteetsetel turgudel, pöörates erilist tähelepanu lennundusele, merendusele ja raudteedele.

GNSSi teeninduskeskuse kasutajatoe ettevalmistamine.

Teave ja teabeedastus – EGNOSe teabeportaal, GSA veebisait, üritused (Euroopa kosmoselahenduste konverents Londonis).

Teadusuuringud ja arendustöö

Projektide haldamine seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames (1., 2. ja 3. projektikonkurss).

Projektitulemuste maksimeerimine ja strateegiliste eesmärkide saavutamine.

Teadusuuringute ja arendustöö tulemuste levitamine.

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AGENTUURI VASTUSED

11.

Agentuur toetab Euroopa Kontrollikoja analüüsi II jaotise ülekandmiste kohta. Enamik II jaotise ülekandmistest on seotud 2013. aasta suvel tegevust alustanud Galileo turvaseirekeskuste asutamisega Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis. Selle projekti turva-, IT-, logistika- ja õigusaspektide keerukuse tõttu otsustas GSA alustada projekti ettevalmistustöödega võimalikult suures ulatuses juba 2012. aastal. Sellepärast kiitis haldusnõukogu 2012. aasta novembri kohtumisel heaks ulatusliku vahendite ülekandmise II jaotisse, et tagada vajalike raamlepingute õigeaegne sõlmimine. Teine suur osa ülekandmisest on seotud agentuuri peakontori üleviimisega Brüsselist Prahasse septembris 2012. Mõnel juhul tarniti lepingulised kaubad/teenused alles 2013. aasta alguses või saabusid 2012. aastal tarnitud kaupade/teenuste arved 2013. aastal.

Nende 2012. aasta erakorraliste asjaoludeta oleks II jaotise ülekandmiste määr olnud ligikaudu 14 % assigneeringutest.

12.	Agentuur vaatas värbamismenetlused üle. Alates 2012. aasta algusest määrab eelvalikukomisjon lävendi punktisummad vaba töökoha teate kavandamise etapis. Lävendid avaldatakse vaba töökoha teates. Agentuur lisab igasse vaba ametikoha teatesse viite kaebuse esitamise võimaluse kohta.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/268

ARUANNE

Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2013/C 365/37

SISSEJUHATUS

Alicantes asuv Siseturu Ühtlustamise Amet (edaspidi „amet”) loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94, (1) mis tühistati ja asendati määrusega (EÜ) nr 207/2009 (2). Ameti ülesandeks on rakendada kaubamärke ja tööstusdisainilahendusi reguleerivaid liidu õigusakte, mis annavad ettevõtetele õiguse ühtsele kaitsele kogu Euroopa Liidu territooriumil (3).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Juhataja kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

2011. aastast 2012. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute 31,9 miljoni euro suurusest summast tühistati 2012. aastal 4,16 miljonit eurot (13 %). Sellest 1,93 miljonit eurot oli seotud liikmesriikidega sõlmitud koostöölepingutega, mille puhul ei kasutatud ära kõiki neile eraldatud summasid.

12.

2012. aastal oli kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär 93 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt. 2013. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli aga suur – 36,7 miljonit eurot (19 % kõigist kulukohustustega seotud assigneeringutest). Sellest 21,7 miljonit eurot oli seotud II jaotisega (halduskulud) ja 14,1 miljonit eurot III jaotisega (tegevuskulud). Ülekandmiste kõrge määra peamine põhjus oli arvete hiline laekumine 2012. aastal tarnitud kaupade ja teenuste eest. II jaotise puhul tulenes ülekandmiste suur osakaal ka mitmetest mitmeaastastest lepingutest seoses ameti uue hoone ehitusega (6,09 miljonit eurot) ja IT-arenduste hankega (7,67 miljonit eurot). III jaotise ülekandmised on suures osas seotud liikmesriikidega sõlmitud koostöölepingutega, mille väljamaksetaotluste esitamise tähtaeg on alles 2013. aastal (8,13 miljonit eurot). Lisaks telliti 2012. aasta viimastel kuudel tõlketeenuseid (5,43 miljonit eurot), mille eest tuli tasuda alles 2013. aastal.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

(2) ELT L 78, 24.3.2009, lk. 1.

(3) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(8) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Kontrollikoda leidis mitmeid puudusi ameti ja Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse vahel sõlmitud 2011. aasta teenustaseme kokkuleppes. Amet allkirjastas kokkulepe 20. juunil 2011 ning vastavalt selle artiklile 10 hakkas see kehtima alates 1. jaanuarist 2011. Kokkulepet hakati rakendama enne selle allkirjastamist. Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse nõudel tegi amet kompensatsioonimakse summas 1,8 miljonit eurot (1). Lisaks kinnitati makse ilma eelarvelise kulukohustuseta ja seda katvate assigneeringuteta (2).	Ei kohaldata
2011	Kontrollikoda leidis viis juhtumit kogusummas 2,9 miljonit eurot, kus eelarvelised kulukohustused kiideti heaks peale juriidiliste kohustuste võtmist.	Lõpetatud
2011	Amet peab parandama põhivara haldamist. Ameti arendatud immateriaalse põhivara raamatupidamiskord ja teave kulude kohta ei olnud usaldusväärne.	Pooleli
2011	Ametil oli seisuga 31. detsember 2011 raha summas 520 miljonit eurot (2010. aastal 495 miljonit eurot). Eelarvekomitee poolt 2010. aastal heaks kiidetud rahapoliitika kohaselt hoiti raha viie liikmesriigi üheksas pangas.	Lõpetatud. Kontrollikoda märgib aga, et ameti käsutuses on endiselt suures koguses raha.
2011	Amet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Intervjuule ja kirjalikele testidele pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud; suuliste ja kirjalike testide küsimused ei olnud paika pandud enne taotluste läbivaatamist valikukomisjonide poolt. Lisaks puudus ametisse nimetava asutuse koostatud valikukomisjoni määramise otsus ning ühel juhul ei olnud tagatud ametisse nimetava asutuse ja valikukomisjoni vaheline ülesannete lahusus.	Lõpetatud

(1) Kokkuleppe miinimumsumma oli 16,3 miljonit eurot. 2011. aastal osutatud teenuste kogusumma oli 14,5 miljonit eurot.

(2) Makse tehti 2012. aasta eelarvest.

II LISA

Siseturu Ühtlustamise Amet (Alicante)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 36 ja 56)

Kaupade vaba liikumine

[…] keelud või piirangud tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks ei kujuta endast […] suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

[…] liidu piires keelatakse teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse. […]

Ameti pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 207/2009)

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 386/2012)

Eesmärgid

Rakendada kaubamärke ja tööstusdisainilahendusi reguleerivaid õigusakte, mis annavad ettevõtetele õiguse ühtsele kaitsele kogu Euroopa Liidu territooriumil.

Edendada arutelu, teadus- ja koolitustegevust, teabevahetust, uusimate infotehnoloogiliste abivahendite loomist ning parima tava levitamist intellektuaalomandi küsimustes.

Ülesanded

—	Vastu võtta ja sisse kanda registreerimistaotlusi,

—	kontrollida registrisse kandmise tingimusi ja nende vastavust liidu õigusaktidele,

—	teostada olemasolevate siseriiklike kaubamärkide otsinguid liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse asutustes,

—	taotlused avaldada,

—	uurida kõiki kolmandate isikute vastuväiteid,

—	taotlused registreerida või tagasi lükata,

—	läbi vaadata tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlused,

—	tegeleda otsuste vastu esitatud kaebustega,

—	parandada arusaamist intellektuaalomandi väärtusest,

—	parandada arusaamist intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste ulatusest ja mõjust,

—	suurendada teadmisi avaliku ja erasektori parimatest tavadest intellektuaalomandi kaitsmiseks,

—	aidata süvendada kodanike teadlikkust intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste mõjust,

—	laiendada intellektuaalomandi õiguskaitses osalevate isikute eriteadmisi,

—	laiendada teadmisi tehniliste vahendite (sealhulgas jälgimis- ja jälitamissüsteemid, mis aitavad eristada ehtsaid tooteid võltsitud toodetest) kohta, millega saab ära hoida intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumisi ning nende vastu võidelda,

—	tagada süsteemid, mis aitavad parandada intellektuaalomandi valdkonnas tegutsevate liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust interneti teel sellistes küsimustes, mis on seotud intellektuaalomandi õiguskaitsega, ning edendada koostööd nimetatud ametiasutustega ja nende vahel,

—	töötada liikmesriikidega konsulteerides selle nimel, et edendada rahvusvahelist koostööd intellektuaalomandiga tegelevate kolmandate riikide asutustega, et koostada strateegiaid ja arendada edasi intellektuaalomandi õiguskaitseks vajalikke meetodeid, oskusi ja vahendeid.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

—	Üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja ning nende asendusliikmed.

Ülesanded

—	Nõustada juhatajat ameti pädevusse kuuluvates küsimustes.

—	Koostada kandidaatide nimekirjad (artikkel 125) juhataja, asejuhatajate, esimeeste ja apellatsioonikodade liikmete kohta.

Ameti juhataja

—	Nõukogu nimetab ameti juhataja kuni kolme kandidaati sisaldava nimekirja põhjal, mille on koostanud haldusnõukogu.

Eelarvekomitee

Koosseis

—	Üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja ning nende asendusliikmed.

Ülesanded

—	Vastu võtta eelarve ja finantsmäärus, anda ameti juhatajale kinnitus eelarve täitmise kohta ja määrata otsinguaruannete maksumus.

Taotlustega seotud otsused

Otsuseid teevad:

a)	kontrollijad;

b)	vastulausete osakonnad;

c)	kaubamärkide haldus- ja õigusosakond;

d)	tühistamisosakonnad;

e)	apellatsioonikojad.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Ameti eelarvekomitee.

2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

429 (387) miljonit eurot.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012

775 (732) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 680 (629) + 138 (121) muud ametikohta (lepingulised abitöötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid, kohalik personal, tööjõudu vahendava agentuuri kaudu värvatud töötajad, erinõunikud)

Personal kokku: 818 (750)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Kaubamärgid

Esitatud taotlused: 107 924 (105 859)

Registreeritud taotlused: 95 645 (93 849)

Esitatud vastuväited: 16 634 (17 026)

Apellatsioonikodadele esitatud kaebused: 2 339 (2 622)

Lahendamisel olevad kaebused: 2 352 (2 573)

Disainilahendused

Esitatud: 92 175 (87 473)

Registreeritud: 78 658 (77 665)

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.	Amet ja liikmesriigid on probleemist teadlikud ning amet on algatanud 2013. aastaks poolaastaaruande katseprojekti, et jälgida olukorda liikmesriikides seoses projektidega, mida nad rakendavad koostöös ametiga. 23. mail esitas amet eelarvekomitee koosolekul liikmesriikidega seoses ülekantud summad.

12.

Nagu kontrollikoda II jaotisega seoses märkis, tulenes II jaotise ülekandmiste suur määr mitmest mitmeaastasest lepingust, mis olid seotud ameti uue hoone ehitusega ja IT-arenduste hankega.

III jaotise ülekandmiste suur määr tulenes valdavalt liikmesriikidega sõlmitud koostöölepingutest, mille väljamaksetaotlused saadi 31. detsembriks 2012. Lisaks telliti 2012. aasta viimastel kuudel tõlketeenuseid.

Amet kavatseb võtta meetmeid igal aastal ülekantavate summade paremaks kontrollimiseks.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/275

ARUANNE

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega

2013/C 365/38

SISSEJUHATUS

Bilbaos asuv Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (edaspidi „agentuur”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2062/94 (1). Agentuuri ülesandeks on koguda ja levitada informatsiooni riiklike ja liidu tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna prioriteetide kohta, toetada poliitika väljatöötamise ja elluviimisega tegelevaid riiklikke ja liidu organisatsioone ning anda informatsiooni ennetavate meetmete kohta (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Agentuuri 2012. aasta eelarve suurus oli 15,3 miljonit eurot, millest 3,2 miljonit eurot (22 %) kanti üle 2013. aastasse. Üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge II jaotise puhul (infrastruktuur) ja III jaotise puhul (tegevuskulud), moodustades vastavalt 36 ja 33 %. II jaotise puhul oli peamiselt põhjuseks iga-aastaste IT-lepingute uuendamine, mis toimus vastavalt kavandatule 2012. aasta neljandas kvartalis. III jaotise puhul oli ülekandmiste suur osakaal põhjustatud nii suurprojektide mitmeaastasest iseloomust kui viivitustest konkreetsete lepingute sõlmimisel. Viivitused on peamiselt põhjustatud hankemenetluste tsentraliseerimata korraldusest, mis takistab hankekava täitmise mõjusat järelevalvet.

12.	2012. aastal oli kõrge ka I jaotise assigneeringute tühistamise määr – 9,5 % (0,5 miljonit eurot), mis oli peamiselt põhjustatud peatatud värbamismenetlustest ning eeldatavast palgatõusust, mida ei olnud veel välja makstud.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1. Määrust muudeti viimati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1112/2005 (ELT L 184, 15.7.2005, lk 5).

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte agentuuri pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	Assigneeringute kõrge tühistamise määr annab tunnistust raskustest aasta töökavas ettenähtud tegevuse elluviimisel ja eelarve aastasuse põhimõtte järgimisel.	Pooleli
2011	Kõik 16. septembrist kuni 31. detsembrini 2011 volitatud eelarvevahendite käsutajate poolt tehtud finantstehingud (eelarvelised ja juriidilised kohustused, maksed) tehti kehtetute volituste alusel, mida ei olnud pärast uue direktori tööleasumist uuendatud.	Lõpetatud
2011	Ehkki agentuuri finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaselt tuleb füüsiline inventuur läbi viia vähemalt iga kolme aasta tagant, tehti seda viimati 2006. aastal.	Lõpetatud
2011	Erinevalt ülejäänud kahest Hispaanias asuvast Euroopa Liidu ametist (Siseturu Ühtlustamise Amet Alicantes ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet Vigos) ei ole agentuur sõlminud tegevuskoha lepingut.	Pooleli

II LISA

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (Bilbao)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 151 ja 153)

Liit ja liikmesriigid […] võtavad oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.

Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

a)	eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

b)	töötingimused;

e)	töötajate teavitamine ja ärakuulamine;

h)	tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist;

i)	meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

j)	sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine.

Agentuuri pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94)

Eesmärgid

Kuna vastavalt aluslepingu ja tööohutuse ja -tervishoiu hilisemate tegevusprogrammide sätetele soodustatakse eriti töökeskkonna parandamist, et tagada töötaja turvalisus ja tervisekaitse, on agentuuri eesmärk anda liidu asutustele, liikmesriikidele ja selles valdkonnas tegutsejatele vajalikku tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas (artikkel 2).

Ülesanded

—	Koguda ja levitada informatsiooni riiklike ja liidu prioriteetide ja teadustöö kohta.

—	Edendada koostööd ning info vahetamist, sealhulgas koolitusprogrammide osas.

—	Anda liidu asutustele ja liikmesriikidele vajalikku informatsiooni, et koostada ja rakendada poliitikat, pidades silmas eelkõige õigusaktide mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

—	Pakkuda teavet ennetusmeetmete kohta.

—	Aidata kaasa liidu strateegiate ja tegevusprogrammide väljatöötamisele.

—	Luua riikide teabe- ja teemakeskusi hõlmav võrgustik.

Juhtimine

Juhatus

—	Üks iga liikmesriigi valitsust esindav liige.

—	Üks töötajate organisatsioonide esindaja igast liikmesriigist.

—	Üks töötajate organisatsioonide esindaja igast liikmesriigist.

—	Kolm komisjoni esindajat.

—	Esimesed kolm eespool nimetatud liiget ja asendusliiget nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete hulgast.

Juhatuse büroo

—	Eesistuja ja kolm ase-eesistujat.

—	Koordinaatorid kõigist kolmest huvirühmast.

—	Üks liige igast rühmast ja komisjonist.

Direktori nimetab juhatuse büroo komisjoni ettepanekul koostatud kandidaatide nimekirja põhjal.

Komiteed

Tööprogrammi ja eelarve puhul kohustuslik konsultatsioon komisjoni ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal agentuuri käsutusse antud ressursid (2011. aasta andmed)

Eelarve

16,4 (16,4), millest:

—	liidu toetus tööhõive peadirektoraadilt: 89,0 % (91,0 %)

—	muu liidu toetus tööhõive peadirektoraadilt: 5,9 % (-%)

—	muu liidu toetus laienemise peadirektoraadilt: 3,9 % (8,0 %)

—	muu: 1,2 % (1,0 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

44 (44) töökohta ametikohtade loetelus, millest 42 (41) oli täidetud

Muu personal:

—	lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 0 (0)

—	lepingulised töötajad: 25 (26) (ühele nendest makstakse sihtotstarbelistest vahenditest)

—	kohalikud töötajad: 1 (1)

Personal kokku: 68 (68)

Personali jaotus tegevuste kaupa

—	Põhitegevus: 48 (50)

—	Haldusülesanded: 10 (10)

—	Mitmesugused ülesanded: 9 (8)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

(Teabe kogumine ja analüüs)

EUROOPA RISKISEIREKESKUS: MUUTUSTE PROGNOOSIMINE

1. erieesmärk: luua alus tööohutuse- ja tervishoiualastele uuringutele ja tegevustele prioriteetide seadmiseks, määrates kindlaks suundumused, neid järgides ning nähes ette uusi tööohutuse- ja tervishoiuga seotud riske. Selleks tehti ulatuslik visiooniuuring.

Äsja viidi lõpule visiooniuuring seoses keskkonnasõbralike töökohtade kiiresti areneva valdkonnaga seotud pikaajaliste riskidega. Projekt lõppes poliitikaalase õpikojaga, mille eesmärk oli testida ja konsolideerida väljatöötatud stsenaariumeid ning vaadata, kuidas nende abil jõuda mitmesuguste poliitikavalikuteni projekti käigus tõstatatud teemade lahendamiseks.

Avaldati aruanne, milles toodi välja lüngad teadlikkuses nanomaterjalide käsitlemisega seotud potentsiaalsetest riskidest. Aruandega koos avaldati andmebaas näidetega headest tavadest toodetud nanomaterjalide kasutamisel ning toodi esile ka toodetud nanomaterjalidega seotud riskidest teavitamise olemasolevad algatused.

2. erieesmärk: võimaldada paremini suunatud uurimistööd ning ennetustegevust riskifaktorite ja tervishoiunäitajate alaste uurimuste läbivaatamise ja analüüsi abil

Arendati edasi koostööna valminud veebisaiti „Tööohutuse ja -tervishoiu viki”, millele lisati lähteartikleid, et valmistuda veebisaidi esialgseks käivitamiseks 2013. aastal ning täielikuks käivitamiseks 2014. aastal. Tööohutuse ja -tervishoiu viki võimaldab registreeritud kasutajatel lisada ja muuta avaldatud teavet ning katab olulised teemad, millega tegelevad mitmed tööohutuse- ja tervishoiuorganisatsioonid üle terve maailma.

3. erieesmärk: toetada prioriteetide seadmist tööohutuse- ja tervishoiualastele uuringutele ja tegevusele, võimaldades ülevaadet tööohutuse ja töötervishoiu kohta Euroopas varasemate ja jooksvate andmete alusel.

Agentuuri majanduslike stiimulite projekt viidi lõpule, eelnevalt vaadati selleks läbi meetmed, mida Euroopa riigid on võtnud, et parandada tööohutuse- ja tervishoiualaseid tulemusi (näiteks madalamad õnnetusjuhtumikindlustuse maksed või maksumäärad, paremad pangandustingimused nagu madalamad intressimäärad, ning riigitoetused). Avaldati suunised, milles juhendati institutsioone selliste stiimulite pakkumisel.

4. erieesmärk: sihtrühmade ja toetusesaajatega peetava mõttevahetuse ja konsolideerimise kaudu edendada arutelu observatooriumi leidude üle ja tagada nende asjakohasus.

Agentuur korraldas õpikoja kantserogeenide ja elukutsest tingitud vähktõve kohta, milles võeti kokku olemasolevad teadmised tööga seotud vähi põhjustest ja asjaoludest.

Koostöös Euroopa Transpordiohutuse Nõukoguga korraldas agentuur teadlikkuse tõstmise ürituse tööohutuse- ja tervishoiu teemal maanteetranspordisektoris, pöörates erilist tähelepanu töötajate osalemisele tööohutus- ja tervishoiu teemalistes algatustes.

Osana tööohutus- ja tervishoiu süvalaiendamisest haridusse avaldas agentuur teabelehed ja mitu juhtumiuuringut õpetajate tööohutus- ja tervishoiu alasest koolitamisest ning riskialase teadlikkuse parandamisest. Agentuur osales ka mitmetel koosolekutel ja õpikodades, sh üks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja üks Euroopa tööohutus- ja tervishoiualase hariduse ja koolituse võrgustiku korraldatud õpikoda.

Agentuur kasutab oma tegevuse reklaamimiseks sotsiaalmeedias Twitterit ning hetkeseisuga on agentuuril ligikaudu 6 000 jälgijat.

5. erieesmärk: aidata poliitikakujundajatel ja tööohutus- ja tervishoiualase teabe edastajatel toetada paremini ettevõtteid, viies läbi küsitlusi reaalajas teabe kogumiseks tööohutus- ja tervishoiualase juhtimise ja peamiste sellealaste riskide kohta

2012. aastal avaldati neli korduvanalüüsi aruannet agentuuri 2009. aasta Euroopa ettevõtete uusi ja tekkivaid riske hõlmava küsitluse (ESENER) alusel: „Management of occupational health and safety and health at work”,„Worker representation and consultation on health and safety,”„Factors associated with effective management of psychosocial risks at work,” ja „Drivers and barriers for Management of psychosocial risk management in European enterprises: an exploration of drivers, barriers and needs”. Lisaks avaldati aruande kokkuvõte, milles esitatakse nelja analüüsi peamised leiud: „Understanding workplace management of safety and health, psychosocial risks and worker participation through ESENER”.

ESENERi järelhinnang avaldati detsembris 2012 ning selles kinnitati valitud lähenemisviisi õigsust ja toodi esile mõned küsimused, millele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Aruanne esitati ennetamise ja uurimistegevuse nõuanderühmale (PRAG).

6. erieesmärk: jõuda konsensusele seoses tööohutus- ja tervishoiualase uurimistöö prioriteetidega ning julgustada riiklikke tööohutus- ja tervishoiu uurimisinstituute seadma ühiseid prioriteete ja vahetama tulemusi ning edendada tööohutus- ja tervishoiualaste nõuete lisamist uurimisprogrammidesse

2012. aasta septembri lõpus esitati agentuuri teemakeskusele perioodi 2012–2020 tööohutus- ja tervishoiu uurimisalaste prioriteetide aruande lõplik eelnõu.

TÖÖKESKKONNA ALANE TEAVE: TÖÖKOHA TASANDIL KASUTATAVA HEA TAVA ALASTE TEADMISTE JAGAMINE

1. erieesmärk: kasulike, praktiliste ja kõrgekvaliteetsete teabetoodete välja töötamine tervisliku töökoha kampaania toetamiseks

2012–2013 kampaania „Working together for risk prevention” raames töötati välja ligikaudu 20 toodet, muu hulgas ka kampaania suunised, Euroopa sotsiaalpartneritega ühiskasutuses olevad kaubamärgid, juhtumiuuringud ja veebisait.

2. erieesmärk: parandada ennetusmeetmeid, võimaldades kasulikku ja praktilist teavet hea tava kohta prioriteetsetes valdkondades ja prioriteetsetel teemadel

Koostati ülevaade kirjandusest tööandjate ja töötajate motiveeritusest edendada tervishoidu töökohal, sealhulgas kolm e-teabelehte tubaka kohta (tööandjatele, suitsetajatele ja mittesuitsetajatele), mida reklaamiti minikampaania abil ülemaailmsel suitsetamise vastasel päeval. E-teabelehed avaldati ka töö- ja eraelu vahelise tasakaalu, noorte töötajate tervise edendamise ja vaimse tervise edendamise kohta.

Agentuur osales koos ILO ja NIOSHiga Torinos peetud ühiskoosolekul, mille teemaks oli tööohutuse ja -tervishoiu süvalaiendamine haridusse ja kus esitleti NAPO-õppematerjale.

3. erieesmärk: toetada ennetusmeetmeid, tagades, et olemasolevad infomaterjalid on jätkuvalt asjakohased

Agentuuri veebisaidil ajakohastati teavet REACHi ja klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise mitmekeelsel lehel, et juhtida tähelepanu muudatustele kemikaale käsitlevates ELi õigusaktides, pöörates eraldi tähelepanu töökohaga seotud teemadele. Seda tehti minikampaania raames, mis hõlmas valdkondlikke organisatsioone, sotsiaalpartnereid, vastavaid komisjoni talitusi, liikmesriikide poliitikakujundajaid ning riiklikke REACH-konsultatsioonipunkte. SLIC Chemexi rühma koosolekul ja ACSH WP Chemicals koosolekul esitleti agentuuri tööd seoses ohtlike ainetega, sh VKE-dele suunatud teavet.

4. erieesmärk: parandada riskihindamiste rakendamist ja kvaliteeti mikro- ja väikeettevõtetes (1–49 töötajat), suurendades teadlikkust riskihindamise vajalikkusest ja sellest, kuidas hindamist läbi viia

Agentuur arendas edasi elektroonset interaktiivset riskihindamisvahendit (OiRA) nii ELi kui liikmesriikide tasandil. Põhiline tarkvara arendustöö viidi 2012. aastal peaaegu lõpule ning töötati välja mitu uut funktsiooni, et paremini täita OiRa partnerite esile toodud vajadusi. Pärast kasutatavuse testi arendati toodet edasi, et parandada selle kasutajasõbralikkust. Agentuur edendas ja arendas aktiivselt OiRA kogukonda, hindamisvahendit hakati laialdaselt kasutama liikmesriikide tasandil ning valdkondlike sotsiaalse dialoogi komiteede kaudu ka ELi tasandil.

Võrgustamine ja kooskõlastamine

Teabekeskuste võrgustiku edasiarendamine, agentuuri juhtimine ja suhtlemine Euroopa ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Institutsioonilise suutlikkuse arendamine kandidaat- ja võimalikes kandidaatriikides (sihtotstarbelised vahendid).

Kavandamise ja hindamise koordineerimine.

Allikas: agentuuri edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Agentuur võtab hankemenetluste õigeaegsuse parandamiseks järgmisi meetmeid:

—	lisab alates 2014. aastast iga-aastasesse halduskavasse hangete ajakava;

—	töötab 2013. aasta lõpuks välja uued hangete ja lepingute haldamise menetlused ning pakub oma töötajatele vastavat koolitust ja suuniseid;

—	võtab 2014. aastal kasutusele uue haldusinfosüsteemi, et direktoril oleks hankekava rakendamist lihtsam jälgida.

12.

Tühistamised olid seotud peamiselt pooleliolevate värbamismenetluste ja ametikohtadega, mis külmutati seniks, kuni juhtkond oskab täpsemalt hinnata eelarvelisi kõikumisi ja piiranguid tulevasel perioodil (5 % kohtade vähendamine ametikohtade loetelus jne) ja mitmeaastases finantsraamistikus. Väljamaksmata palgatõusuga seotud assigneeringud, mida sai üle kanda vaid järgmisesse aastasse, tuli Euroopa Kohtu otsuse puudumisel tühistada.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/283

ARUANNE

Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega

2013/C 365/39

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Teadusuuringute Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet”) asutati komisjoni otsusega 2008/46/EÜ (1). Rakendusamet loodi piiratud ajaks, mis algas 1. jaanuaril 2008 ning lõpeb 31. detsembril 2017, liidu teatud teadusuuringute haldamiseks (2). 15. juulil 2009 andis Euroopa Komisjon rakendusametile ametlikult administratiivse ja tegevusautonoomia.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses rakendusameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab rakendusameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnev kommentaar ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAAR SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

11.

2012. aastal allkirjastas üks rakendusameti ametnik, asendades oma üksuse juhatajat, eelarvevahendite käsutajana maksekorraldusi summas 8,86 miljonit eurot (19 % rakendusameti 2012. aasta eelarvest). Ametnikul puudus ametlik edasivolitus, samuti polnud eelarvevahendite käsutaja teda ametlikult enda asendajaks määranud. See ei ole kooskõlas finantsmääruses sätestatud edasivolitamise süsteemiga.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 11, 15.1.2008, lk 9.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)
2011	2011. aastal tühistati eelarveaastate vahelisi ülekandmisi kogusummas 1,2 miljonit eurot (35 % kõigist 2011. aastasse üle kantud assigneeringutest). See puudutas eelkõige I jaotist (personalikulud), kus tühistati assigneeringuid summas 0,3 miljonit eurot (52 % assigneeringutest), ja II jaotist (infrastruktuuri ja tegevuskulud), kus tühistati assigneeringuid summas 0,7 miljonit eurot (41 % assigneeringutest). Selline olukord on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Paljud eelarveülekanded tehti aasta lõpus. IT- ja tegevuskulude assigneeringud suurenesid märkimisväärselt (1). Selline olukord viitab puudustele eelarveplaneerimises ja programmitöös ning on vastuolus sihtotstarbelisuse põhimõttega.	Lõpetatud
2011	Rakendusamet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist valimiskomisjoni poolt; reservnimekirja pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud; valimiskomisjon ei dokumenteerinud täielikult kõiki oma koosolekuid ja otsuseid.	Pooleli

(1) IT-kulude assigneeringud (eelarverida 2103) suurenesid 80 % võrra – 1,9 miljonilt eurolt 3,4 miljonile eurole. Seitsmenda raamprogrammi ühise hindamisplatvormi assigneeringud (eelarverida 3303) suurenesid 194 % võrra – 0,7 miljonilt eurolt 2,1 miljonile eurole.

II LISA

Teadusuuringute Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 179 ja 180)

Teabe kogumine

Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslik teave ja tehnoloogia vabalt liiguvad, ja toetada nende, kaasa arvatud asjaomase tööstuse konkurentsivõime arengut.

Sel eesmärgil toetab ta kogu liidus ettevõtjaid, kaasa arvatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, uurimiskeskusi ja ülikoole nende kõrgekvaliteedilises uurimis- ja tehnoloogia arendamise tegevuses; liit toetab nende koostööpürgimusi ja taotleb eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali, iseäranis […] ühiste standardite määratlemise ja sellist koostööd takistavate õiguslike ning fiskaaltõkete kõrvaldamise kaudu. […]

Nende eesmärkide taotlemisel astub liit järgmisi liikmesriikide tegevust täiendavaid samme:

a)	uurimisprogrammide, tehnoloogia arendamis- ja tutvustamisprogrammide rakendamine, edendades koostööd ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolidega ning nende vahel;

b)	koostöö edendamine kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega liidu teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamise valdkonnas;

c)	liidu teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamisalase tegevuse tulemuste levitamine ja kasutamine;

d)	liidu teadustöötajate koolituse ja liikuvuse stimuleerimine.

Rakendusameti pädevus

(Komisjoni otsus 2008/46/EÜ)

Eesmärgid

Rakendusameti tegevuse eesmärk on talle liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”) raames usaldatud programmide (eriprogramm „Inimesed”, eriprogrammi „Võimekus” VKEde osa, eriprogrammi „Koostöö” teemad „Julgeolek” ja „Kosmos”) tõhus ja mõjus juhtimine selleks, et pakkuda teadusringkondadele tõhusaid ning mõjusaid teenuseid ning pakkuda komisjoni talitustele eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” kõikides valdkondades seitsmenda raamprogrammi tsentraliseeritud tugiteenuseid.

Programmide tõhusal ja mõjusal rakendamisel on rakendusameti kui Euroopa teadusruumi edendaja eesmärgiks projektijuhtimise parandamine, luues tihedad kontaktid lõplike abisaajatega ning tagades ELile avalikkuse teravdatud tähelepanu.

Ülesanded

Seoses projektijuhtimisega sõlmib ja haldab rakendusamet toetuslepinguid. See hõlmab järgnevaid tegevusi:

—	konkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine,

—	taotluste hindamine,

—	toetuslepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine,

—	projektide rakendamise kontroll, k.a aruannete ja muude dokumentide aktsepteerimine,

—	maksed, tagasinõuded ja sanktsioonide rakendamine üldise finantsmääruse artikli 114 lõike 4 tähenduses, eriti kui lõplike toetusesaajate juures on järelaudititega avastatud valesti deklareeritud kulusid,

—	järelteadete avaldamine ja tulemuste levitamine.

Seoses seitsmenda raamprogrammi tugiteenuste osutamisega on rakendusametil järgnevad ülesanded:

—	haldustugi konkursikutsete avaldamiseks,

—	elektrooniliselt laekunud taotluste haldamine,

—	kaug- ja kohapealsete hindamiste tugi,

—	tugi töölevõtu käskkirjade ja ekspertidele tehtavate maksete ettevalmistamisel,

—	seitsmenda raamprogrammi osalejate keskse andmebaasi (Unique Registration Facility – URF) haldus, k.a lõplike toetusesaajate finantssuutlikkuse kontroll,

—	teadusuuringute päringute talituse (Research Enquiry Service) päringusüsteemi haldus.

Juhtimine

Juhtkomitee

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Juhtkomitee kehtestab organisatsiooni struktuuri ja võtab vastu aasta töökava, kui komisjon on need heaks kiitnud. Lisaks kinnitab ta rakendusameti halduseelarve ja iga-aastase tegevusaruande.

Direktor

Nimetatakse ametisse komisjoni poolt, juhib rakendusametit koos juhtkomiteega, täidab halduseelarvet, kehtestab rakendusametile usaldatud ülesannete täitmiseks sobivad juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, koostab komisjonile esitatavad aruanded.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu soovituse põhjal. Rakendusameti halduseelarve täitmist puudutav heakskiidu andmise otsus on suunatud direktorile. Komisjoni poolt rakendusametile delegeeritud tegevuseelarve täitmise eest vastutab komisjon.

2012. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Tegevuseelarve 2012 (2011)

1 479,9(1 340,6) miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuteks ja 1 459,6(1 059) miljonit eurot maksete assigneeringuteks. Rakendusamet täidab komisjoni tegevuseelarvet komisjoni delegeerimisotsuse alusel.

Halduseelarve 2012 (2011)

46,4 (39,2) miljonit eurot. Halduseelarvet täidab rakendusamet autonoomselt.

Personali suurus 31. detsembril 2012(2011)

Ajutised teenistujad: 128 (117) ametikohta ametikohtade loetelus, millest 122 (103) oli täidetud

Lepingulised töötajad: 385 (349) kavandatud, neist 31. detsembri 2012 seisuga täidetud 374 (351)

Personal kokku: 496 (454), kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

—	programmi rakendamisega seotud personal: 330 (287)

—	seitsmenda raamprogrammi tugiteenused: 90 (88)

—	juhtimis- ja haldusülesanded: 76 (79)

2012. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eriprogrammi „Inimesed” raames lõpetati 2012. aastal 10 (9) projektikonkurssi ja tehti 10 (9) hindamist. Sõlmiti 1 899(1 615) uut toetuslepingut ja tehti 3 599(2 676) makset (v.a eksperthindajatele tehtud maksed). Rakendusamet haldab programmi raames praeguse seisuga 5 492(5 159) projekti.

Eriprogrammi „Võimekus” VKEde osa raames lõpetati 1 (1) projektikonkurss ja tehti 1 (1) hindamine. Sõlmiti 201 (162) uut toetuslepingut ja tehti 508 (385) makset (v.a eksperthindajatele tehtud maksed). Rakendusamet haldab kava raames praeguse seisuga 625 (522) projekti.

Eriprogrammi „Koostöö” teemade „Julgeolek” ja „Kosmos” raames lõpetati 2012. aastal 2 (2) projektikonkurssi ja tehti 2 (2) hindamist. Sõlmiti 80 (118) uut toetuslepingut ja tehti 258 (183) makset (v.a eksperthindajatele tehtud maksed). Rakendusamet haldab teemade raames praeguse seisuga 317 (271) projekti.

Seitsmenda raamprogrammi tugiteenuste 2012. aasta tulemused on järgmised:

—	toetati 89 (64) konkursikutse avaldamist;

—	elektroonilise taotluste esitamise rakenduse kaudu saadi 32 286(26 838) taotlust;

—	sõlmiti lepingud 6 462(3 897) eksperthindajaga ning neile tehti 4 217(3 620) makset (vaid rakendusameti poolt hallatud programmide raames);

—	viidi lõpule 6 616(6 252) osaleja kinnitamine;

—	teadusuuringute päringute talituse (Research Enquiry Service) kaudu saabunud küsimustele saadeti 5 871(7 123) vastust.

Allikas: rakendusameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja asendamise eeskirjad seoses maksete tegemisega on direktori otsuses asendajate määramise kohta (23.01.2013).

Kontrollikoja märkust arvesse võttes kaalub Teadusuuringute Rakendusamet võimalust volitada maksete tegemiseks finantsosakonnas eraldi töötaja ning hiljuti nimetati teine volitatud eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab halduskulude eelarves sisalduvate väiksema väärtusega lepingute ja maksete eest.

13.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 365/290

ARUANNE

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

2013/C 365/40

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet”) asutati komisjoni otsusega 2007/60/EÜ, (1) mida muudeti otsusega 2008/593/EÜ (2). Rakendusamet loodi ajavahemikuks 1. november 2006 kuni 31. detsember 2015 liidu tegevuse juhtimiseks üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas (3).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.	Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.	Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnev kommentaar ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAAR EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

I jaotise puhul oli eelarve täitmise määr rahuldav, II ja III jaotise puhul aga oli kulukohustustega seotud ülekandmiste määr kõrge – vastavalt 38 % (805 755 eurot) ja 50 % (363 613 eurot). Ülekandmiste kogusummast (1,37 miljonit eurot) on 74 % seotud 2012. aastal või 2013. aasta algul osutatud teenustega. Ülejäänud 26 % on seotud kaupade ja teenustega, mis algselt planeeriti 2013. aasta eelarvesse, kuid siis toodi varasemasse, 2012. aastasse.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.	Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 32, 6.2.2007, lk 88.

(2) ELT L 190, 18.7.2008, lk 35.

(3) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(8) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

III jaotises (tehnilise ja haldustoe kulud) kasutati aasta jooksul vaid 41 % 0,6 miljoni euro suurusest algsest eelarvest. Põhjuseks olid eelkõige kavandatust madalamad hindamiskulud, kuna rakendusameti 2011. aasta töökava projektikonkurss lükati edasi 2012. aastasse. Kasutamata assigneeringud paigutati ümber II jaotisse (infrastruktuuri- ja tegevuskulud) ning selle tulemusena jäi lõplik kogueelarve samaks (9,9 miljonit eurot). III jaotise alakasutus näitab aga sellegipoolest, et rakendusamet on oma heakskiidetud aasta töökavast kõrvale kaldunud.

Lõpetatud

II LISA

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26, 170, 171, 172, 174)

Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või selle toimimise tagamiseks. Siseturg hõlmab ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.

Selleks et aidata saavutada neid eesmärke ning võimaldada liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning regionaalsetel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitab liit kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas. Euroopa Liidu meetmed on suunatud kaasa aitama üksikriikide võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks sätestab liit suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid.

Rakendusameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 661/2010/EL)

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 67/2010)

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007)

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003)

(Komisjoni otsus 2007/60/EÜ, mida on viimati muudetud otsusega 2008/593/EÜ)

Eesmärgid

Otsuses üleeuroopaliste võrkude suuniste kohta sätestatakse suunised, mis hõlmavad üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas kavandatud meetmete eesmärke, prioriteete ja põhisuundi. Kehtestati üldeeskirjad üleeuroopalise transpordivõrgu liidupoolse rahastamise kohta, mis võimaldavad nimetatud suuniste rakendamist.

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 volitatakse komisjoni asutama rakendusameteid, mille eesmärk on liidu programmide elluviimine. Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet loodi eesmärgiga juhtida liidu tegevust üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas, tuginedes seejuures üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevatele liidu suunistele ja määrusele, ning pakkuda lisandväärtust üleeuroopalise transpordivõrgu programmi haldamisel. Rakendusamet töötab liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi järelevalve all. Peadirektoraat vastutab poliitikaküsimuste eest.

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet vastutab üleeuroopalise transpordivõrgu programmi tehnilise ja rahalise rakendamise eest, jälgides projekti kogu olelustsüklit. Rakendusameti ülesanne on parandada üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise tõhusust ja paindlikkust väiksema maksumuse juures, tagada seejuures kõrgetasemeline asjatundlikkus ja lihtsustada spetsialiseerunud personali värbamist. Lisaks tugevdab rakendusamet sidemeid üleeuroopalise transpordivõrgu ning selle peamiste sidusrühmade vahel, tagab rahastamise parema kooskõlastuse liidu teiste vahenditega, parandab liidu tegevuse nähtavust ja sellest tulenevat kasu ning annab komisjonile abi/tagasisidet.

Juhtimine

Juhtkomitee

Rakendusameti tegevuse üle teostab järelevalvet juhtkomitee, kuhu kuulub viis liiget, kelle on nimetanud Euroopa Komisjoni ja transpordi, regionaal- ja linnapoliitika, keskkonna ning personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadid; ning üks Euroopa Investeerimispanga vaatleja. Komitee tuleb kokku neli korda aastas ning kiidab heaks halduseelarve, töökava, aasta tegevusaruande, kõiki tulusid ja kulusid kajastava raamatupidamise aastaaruande, välishindamise aruande ning erinevad rakenduseeskirjad.

Direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus ja rakendusameti siseauditiüksus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid

Eelarve

A.	7,9 miljardit eurot (100 % Euroopa Liidu üldeelarvest) üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) eelarvesse, mis on seotud perioodi 2007–2013 finantsraamistikuga.

B.	9,8 miljonit eurot (100 % EL toetus) halduseelarvesse, mida rakendusamet täidab sõltumatult.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012

Ajutised teenistujad: 33 ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 100 %.

Lepingulised töötajad: 67 kavandatud ametikohta, millest täidetud 66 (99 %).

Personal kokku: 100 (99 täidetud ametikohta).

Personali jaotus ülesannete kaupa:

a)	põhitegevus: 65 (64 täidetud ametikohta);

b)	haldusülesanded: 35 (35 täidetud ametikohta).

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

Valikumenetlused

—	2011. aasta töökava projektikonkurss viies esmatähtsas valdkonnas (kogueelarve 200 miljonit eurot). 34 väliseksperti hindasid 138 projektiettepanekut, millega taotleti 426,3 miljonit eurot. Rahastada soovitati 74 projektiettepanekut kogusummas 198,7 miljonit eurot.

—	Valmistati ette 2012. aasta mitmeaastane ja aasta projektikonkurss eelarvega vastavalt 1 057 miljonit eurot ja 250 miljonit eurot, mille kutse avaldati 2012 aastal.

Projektijuhtimine

—	Valmistati ette 96 uut rahastamisotsust (2011. aasta konkursid) – 2012. aasta lõpu seisuga oli avatud 325 rahastamisotsust.

—	Käsitleti 102 toetusesaajate saadetud muudatustaotlust – 2012. aastal 63 uut.

—	Analüüsiti 171 tegevusaruannet (peamine vahend projektide edenemise järelevalveks) ja 21 strateegilist tegevuskava.

—	207 kohtumist nii kohapeal kui ka rakendusameti ruumes.

—	Maksete assigneeringud kasutati ära täies mahus (keskmine maksmiseks kulunud aeg 12 päeva).

Lihtsustamismeetmed

—	Parandati rakendusameti sisemenetlusi ja teabevahetust toetusesaajatega, näiteks seoses aruandluse, hangete hindamise, otsuste muutmisega jne.

—	Arendati tegevusaruannete elektroonilise esitamise vahendit.

—	Uuendati hea tava töörühma (rakendusamet ja toetusesaajad), et arutada ettepanekuid programmi halduskorra tõhususe suurendamiseks.

—	Koostati loendid komisjoni otsuste ja hankejuhtumite tõlgenduste kohta.

—	Tänu haldus- ja tegevuskulude mudeli töörühmadele parandati ja lihtsustati rakendusameti sisemenetlusi.

Teavitustöö

—	Veebisaidile lisati uus Twitteri kanal (@tentea_eu) ja laiendati edukaid projekte käsitlevat osa – 2012. aastal 166 000 külastust. Meremagistraalide infolaua kodulehele tehti 2 500 külastust.

—	Tutvustuskampaania „10 (MORE) out of TEN”, millega tutvustati veebisaidi uuenduste, säutsude, brošüüri ja plakatite abil üleeuroopalise transpordivõrgu projektide saavutusi.

—	Muudeti komisjoni visuaalset identiteeti ja kasutati seda kõigis tutvustusmaterjalides, veebisaidil, intranetis, dokumendiblankettidel ja märkidel.

—

Toetusesaajate jaoks avaldati 11 elektroonilist uudiskirja/uuendust, 37 pressiteadet 20 keeles valitud konkursside, saavutuste ja uute projektide kohta, 53 levitamiseks ette valmistatud pressiteadet, uuendatud reklaamleht/voldik visuaalse identiteedi muutmise tõttu (vt eespool), uus Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi brošüür, brošüürid valitud aasta ja mitmeaastaste konkursside projektide kohta.

—

Üritused hõlmasid ühist üleeuroopalise transpordivõrgu päeva/teabepäeva ja näitust koos liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiga, iga-aastast konkursside teabepäeva, osalemist liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi poolt Taani eesistumise ajal korraldatud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi konverentsil, institutsioonilist avatud uste päeva ja teisi regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi või Regioonide Komitee korraldatud üleeuroopalise transpordivõrgu teemalisi üritusi.

Koostöö vastutava peadirektoraadiga

—	Töötati välja andmeanalüüs aasta töökava alaseks aruandluseks ning finantsplaneerimiseks ja kontrolliks, et tagada kava üldine mõjus ja tõhus elluviimine.

—	Aidati kaitsta seisukohti, mis liikuvuse ja transpordi peadirektoraat oli Euroopa ühendamise rahastut ja uusi üleeuroopalise transpordivõrgu suuniseid puudutava kaasotsustamismenetluse käigus välja töötanud.

—	Koostati programmiga seotud statistikat, aruandlust ja kaarte, nagu üleeuroopalise transpordivõrgu programmi rakendamise aruanne.

—	Kord kuus korraldati ühise halduse teemaline koosolek, kus osalesid direktorid, üksuste juhatajad, teabevahetuse osakonna juhataja ning rakendusameti ja peadirektoraadi kontaktametnikud.

Auditid

—	Võeti vastu perioodi 2013–2015 mitmeaastane auditistrateegia.

—	Tehti 14 auditit, mis hõlmab 21 % 2011. aasta vahe- ja lõppmaksete rahalisest väärtusest.

Allikas: rakendusameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

11.

punkt: rakendusamet nõustub, et II ja III jaotise ülekandmiste määr on suhteliselt suur, kuid soovib kontrollikojale teatada, et esialgu 2013. aasta eelarvesse ette nähtud teatud kulude ülekandmine 2012. aasta eelarvesse otsustati rakendusameti juhatuse täielikul heakskiidul. Põhjuseks oli soov vähendada 2013. aasta väga koormatud eelarvet ja kasutada 2012. aasta eelarvet nii tõhusalt kui võimalik, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.365.est
Euroopa Liidu Teataja		C 365

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 13. detsember 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Kontrollikoda
2013/C 365/01	Aruanne Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	1

2013/C 365/02	Aruanne Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastustega	9

2013/C 365/03	Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega	15

2013/C 365/04	Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega	21

2013/C 365/05	Aruanne Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega	29

2013/C 365/06	Aruanne Ühenduse Sordiameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	37

2013/C 365/07	Aruanne Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastusega	43

2013/C 365/08	Aruanne Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega	49

2013/C 365/09	Aruanne Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega	57

2013/C 365/10	Aruanne Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	66

2013/C 365/11	Aruanne Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos tugiameti vastustega	73

2013/C 365/12	Aruanne Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega	80

2013/C 365/13	Aruanne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega	89

2013/C 365/14	Aruanne Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	97

2013/C 365/15	Aruanne Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	106

2013/C 365/16	Aruanne Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	113

2013/C 365/17	Aruanne Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	120

2013/C 365/18	Aruanne Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega	127

2013/C 365/19	Aruanne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega	134

2013/C 365/20	Aruanne Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega	142

2013/C 365/21	Aruanne Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	150

2013/C 365/22	Aruanne Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega	158

2013/C 365/23	Aruanne Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	165

2013/C 365/24	Aruanne Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	172

2013/C 365/25	Aruanne Europoli pensionifondi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega	180

2013/C 365/26	Aruanne Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	184

2013/C 365/27	Aruanne Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega	190

2013/C 365/28	Aruanne Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega	197

2013/C 365/29	Aruanne Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega	206

2013/C 365/30	Aruanne Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos tarneagentuuri vastustega	213

2013/C 365/31	Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega	221

2013/C 365/32	Aruanne Eurojusti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega	228

2013/C 365/33	Aruanne Euroopa Politseiameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	236

2013/C 365/34	Aruanne Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	245

2013/C 365/35	Aruanne Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	251

2013/C 365/36	Aruanne Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	261

2013/C 365/37	Aruanne Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega	268

2013/C 365/38	Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega	275

2013/C 365/39	Aruanne Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega	283

2013/C 365/40	Aruanne Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega	290