1.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 318/4

Euro vahetuskurss (1)

31. oktoober 2013

2013/C 318/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3641
JPY	Jaapani jeen	133,99
DKK	Taani kroon	7,4587
GBP	Inglise nael	0,85020
SEK	Rootsi kroon	8,8052
CHF	Šveitsi frank	1,2333
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,1040
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,729
HUF	Ungari forint	294,89
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7030
PLN	Poola zlott	4,1783
RON	Rumeenia leu	4,4360
TRY	Türgi liir	2,7167
AUD	Austraalia dollar	1,4353
CAD	Kanada dollar	1,4251
HKD	Hongkongi dollar	10,5759
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6450
SGD	Singapuri dollar	1,6897
KRW	Korea vonn	1 446,55
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,6151
CNY	Hiina jüaan	8,3109
HRK	Horvaatia kuna	7,6210
IDR	Indoneesia ruupia	15 375,34
MYR	Malaisia ringit	4,3043
PHP	Filipiini peeso	58,971
RUB	Vene rubla	43,7777
THB	Tai baat	42,462
BRL	Brasiilia reaal	2,9962
MXN	Mehhiko peeso	17,6733
INR	India ruupia	83,8680

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

1.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 318/5

Nõukogu määruse (EÜ) nr 116/2009 I lisas ja nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ lisas eurodes väljendatud väärtuslävedele vastavate omavääringu väärtuste avaldamine

2013/C 318/05

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 116/2009 I lisa B osa ja nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (muudetud direktiividega 96/100/EÜ ja 2001/38/EÜ) lisa punkti B nõuetele tuleks teatavate kultuuriväärtuste kategooriate suhtes kohaldatavad väärtusläved ümber arvestada nende liikmesriikide omavääringusse, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, ning need Euroopa Liidu Teatajas avaldada.

Järgnevad omavääringu väärtused arvutati iga asjaomase omavääringu eurodes väljendatud keskmise päevakursi alusel 2013. aasta augustikuu viimase päevaga lõppenud 24 kuu jooksul. Need läbivaadatud väärtused kehtivad alates 31. detsembrist 2013.

EUR	1	15 000	30 000	50 000	150 000
BGN Bulgaaria leev	1,9558	29 337	58 674	97 790	293 370
CZK Tšehhi kroon	25,3454	380 181	760 362	1 267 270	3 801 811
DKK Taani kroon	7,447864	111 718	223 436	372 393	1 117 180
GBP Inglise nael	0,833405	12 501	25 002	41 670	125 011
HRK Horvaatia kuna	7,529151	112 937	225 875	376 458	1 129 373
HUF Ungari forint	293,1897	4 397 845	8 795 691	14 659 484	43 978 453
LTL Leedu litt	3,4528	51 792	103 584	172 640	517 920
LVL Läti latt	0,699525	10 493	20 986	34 976	104 929
PLN Poola zlott	4,224944	63 374	126 748	211 247	633 742
RON Rumeenia leu	4,417259	66 259	132 518	220 863	662 589
SEK Rootsi kroon	8,72674	130 901	261 802	436 337	1 309 011

1.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 318/8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2013/C 318/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„PECORINO SARDO”

EÜ nr: IT-PDO-0217-01127-04.07.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—	☒	Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Määratletakse riivitud juustu „Pecorino Sardo”maturo tehnilised ja tehnoloogilised näitajad. Riivitud juust „Pecorino Sardo” on ette nähtud kohe pakendamiseks.

See on vajalik toote kvaliteedi ja jälgitavuse tagamiseks, sest määratlus vastavalt toote spetsifikaadile, et juustu „Pecorino Sardo”, maturo, võidakse kasutada lauajuustuna ja riivjuustuna, on liiga üldine.

Märgistus

Määratletakse viisid, kuidas siduda KPNi ja erakaubamärke.

Käesolev muutmistaotlus on tingitud vajadusest täpsemalt reguleerida kaitstud nimetuse kasutamist seoses erakaubamärkidega vastavalt kohalikele väljakujunenud headele äritavadele.

Lisaks sellele täpsustatakse annuste kuju, nagu suuremad või väiksemad kuubikud, pikergused tükid, viilud jne. Käesolev muutmistaotlus on tingitud ühelt poolt tehnika arengust ja teisest küljest tarbijate uute nõudmiste rahuldamise vajadusest, sest tarbijad on rohkem huvitatud iseteenindusega ostmisest ja valmistoidu kaasa ostmisest. Seega tuleb selleks, et olla edukas ja konkurentsivõimeline, pakkuda tooteid, mis vastavad turul üha enam levivatele uutele nõudmistele.

Muu

Spetsifikaadis on andmed rühmitatud, et see oleks kergemini loetav.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„PECORINO SARDO”

EÜ nr: IT-PDO-0217-01127-04.07.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Pecorino Sardo”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus

KPNiga „Pecorino Sardo” tähistatakse soojendatud massist valmistatud juustu, mida valmistatakse eranditult lamba täispiimast, mis võib olla termiliselt töödeldud või pastöriseeritud. Juust liigitatakse kahte tüüpi: mahe (dolce) ehk lühikese valmimisajaga (20–60 päeva) ja laagerdunud (maturo), mille laagerdumisaeg peab olema vähemalt kaks kuud; juust on silindrilise kujuga ja selle otsapinnad on tasapinnad või veidi kumerad. KPNiga juust „Pecorino Sardo”dolce peab olema järgmiste omadustega:

—	kaal: vahemikus 1–2,3 kg;

—	juustusilindri kõrgus: 8–10 cm;

—	juustusilindri läbimõõt: 15–18 cm;

—	koorik: sile, pehme, õhuke, valge või veidi õlgkollakas;

—	juustumass: valge, pehme ja veniv, tihe või mõne väikese auguga;

—	maitse: magus ja aromaatne või veidi hapukas;

—	kuivaine rasvasisaldus: vähemalt 40 %.

Väikesed kõrvalekalded mõõtudes ja kaalus on tingitud tootmise ja valmimise tehnilistest tingimustest.

KPNiga juust „Pecorino Sardo”maturo peab olema järgmiste omadustega:

—	kaal: vahemikus 1,7–4 kg;

—	juustusilindri kõrgus: 10–13 cm;

—	juustusilindri läbimõõt: 15–22 cm;

—	koorik: sile, konsistentne, kahvatu õlgkollakas (lühema valmimisajaga) kuni pruun (pikema valmimisajaga);

—	juustumass: valge, õrn ja veniv lühema valmimisaja korral ja kõva, veidi teralise struktuuriga pikema valmimisaja korral, tihe või mõne auguga; valmimisel omandab õlekollase tooni;

—	maitse: muutub ajapikku teravaks;

—	kuivaine rasvasisaldus: vähemalt 35 %.

Mõõtude ja kaalu erinevused sõltuvad tootmistehnilistest tingimustest ja valmimisajast.

Päritolunimetus „Pecorino Sardo” laieneb ka riivitud juustule, mis on valmistatud kaitstud päritolunimetusega juustust „Pecorino Sardo”maturo ja sellele vastavalt sertifitseeritud. Päritolunimetust „Pecorino Sardo” võib kasutada ainult sellise riivitud juustu kohta, mis vastab järgmistele tehnilistele ja tehnoloogilistele tingimustele:

1.	kuivaine rasvasisaldus: vähemalt 35 %;

2.	valmimisaeg tootmisjärgus: vähemalt 4 kuud;

3.	niiskus: kuni 42 %;

4.	lisandid: kooskõlas õigusaktidega;

5.	organoleptilised näitajad: vastavalt tootmisstandardile;

6.	kooriku paksus: ligikaudu 6 mm;

7.	kooriku osakaal: kuni 18 %.

Kui kooriku pind on spetsifikaadi kohaselt eelnevalt säilitusainega töödeldud, tuleb seda nõutaval määral puhastada ja hõõruda, et eemaldada kõnealusel töötlemisel tekkinud jäägid ja jäljed.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Pecorino Sardo” toodetakse üksnes sellisest lamba täispiimast, mis on saadud Sardiinia piirkonnast; piim võib olla kuumtöödeldud või pastöriseeritud.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Lammaste sööt põhineb peamiselt nende karjatamisel looduslikel rohumaadel ja karjamaadel ning lisaks antakse haljassööta ja kontsentreeritud sööta.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmine (karjakasvatus, piimatootmine, kuumtöötlemine, kalgendamine, kuumutamine, vormimine, nõrutamine ja/või pressimine, soolamine ja laagerdumine) peab toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Jälgitavuse ja kontrolli tagamiseks märgistab tootja KPNiga „Pecorino Sardo” juusturatta tootmispiirkonnast väljaviimisel kustumatu toiduvärviga templiga, millel on kujutatud logo.

Tootmisalast väljumisel tootele pandav kaitstud päritolunimetuse logo on järgmine:

Toote omaduste ja töötlemisjärkude tõttu ei tarvitse selline tähistus olla laost väljumisel enam nähtav. Sellisel juhul tagatakse jälgitavus märgise lisamisega.

Turule laskmisel on kõik KPNiga „Pecorino Sardo” juusturattad identifitseeritavad märgise välimise ääre järgi.

Juusturataste „Pecorino Sardo” identifitseerimiseks lisatakse märgise välimisele äärele ka vastav kleebis. Lisaks nimetusele kantakse märgisele ka juustu tüüp dolce või maturo ning nimetuse registreerimise andmed, samuti nagu ka juustu ainulaadne tärkidest kood.

Väljakujunenud hea äritava kohaselt on märgisel ning turustatavatel ning tarbimisse lastavatel pakenditel lubatud lisada kaitstud päritolunimetusele ärinimi ja erakaubamärk, eeldusel, et need ei ole iseloomult reklaamivad ega eksita tarbijat. Seevastu on keelatud lisada muud teavet, mida ei ole spetsifikaadis märgitud.

Tootmispiirkonnas laagerdumisperioodi lõpetanud juustu „Pecorino Sardo” (KPN) võib pakendada tervelt ja portsjonitena, kuubikutena, viiludena, kolmnurksete tükkidena, laastudena jne ning riivitult. Sellise kujuga pakendite korral tuleb välimisele rõngale trükitud logole lisada eelpool nimetatud kood, juustu tüüp dolce või maturo ning registreerimisandmed. Muul kujul turustatavate juustude puhul tuleb märkida kood vastavalt üksikasjalikele juhistele. Toodet on lubatud ka eelnevalt pakendada, kui seda tehakse vahetult müügikohas ja järelevalve all.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Pecorino Sardo” valmistamiseks kasutatav piim pärineb kogu Sardiinia autonoomsest piirkonnast ja seal toimub ka juustu tootmine ja laagerdumine.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Sardiinia on suuruselt ja elanikkonna tiheduselt Vahemere teine saar, mis on nagu väike manner oma rikkaliku looduskeskkonna ja inimestega.

Saare omapära seisneb eelkõige järgmises:

1.	eripärased keskkonnatingimused ja kliima;

2.	piirkonnas ammu juurdunud põline põllumajandus- ja loomakasvatusviis.

Esimese punkti puhul on märgitud, et paljud looduskeskkonnale iseloomulikud osad, mis on Itaalia mandriosas kadunud, on Sardiinias säilinud. Näiteks võib tuua mäed, metsad, haruldased loomaliigid ja endeemilised taimeliigid. Kliima on vahemereline: suved on soojad ja talved pehmed; sademeid on rohkem saare põhjaosas ja läänekaldal, päikeselisi päevi on aastas 200–230. Kliimat mõjutavad meri ja tugevad tuuled, mis igal aastaajal üle saare puhuvad. Metsade all on saare pindalast 18 %; metsas kasvavad eelkõige iilekstamm ja karvane tamm. Rannikul ning saare kesk- ja idaosas kasvavad peamiselt kadakad ja õlipuud. Saare ülejäänud territooriumil on laialdaselt põõsastikke, kus kasvab mastiksipistaatsiat, kiviroosikut, maasikapuid ja teisi saarele iseloomulikke metsikuid taimi.

Punkti 2 puhul on märgitud, et ammustest aegadest on suur osa saare elanikkonnast tegelenud lambakasvatusega, mis on olnud nende peamine, kui mitte ainus sissetulekuallikas, ning põllumajandussektor koos piimatöötlemise ja juustutootmisega on praegugi üks suuremaid tööandjaid ning ühiskondlik-majanduslikult juhtivaid sektoreid.

5.2. Toote eripära

Toote eripära seisneb järgmises:

1.	koorik: sile ja pehme, lühikese valmimisajaga juustul õlgkollane, kauem laagerdunud juustul pruun;

2.	juustumass: valge, õrn ja veniv lühikese valmimisajaga juustul, kauem laagerdunud juustul kõvem ja teralisem, aja jooksul omandab õlgkollase värvuse ja tekivad augud;

3.	maitse: õrn ja hõrk lühikese valmimisaja juustul, kauem laagerdunud juustul muutub aja jooksul teravamaks.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Punktis 5.2 kirjeldatud juustu iseloomulikud omadused on tingitud nii selle piirkonna looduslikest teguritest kui ka inimestest.

Looduslike tegurite osas sobib juustu „Pecorino Sardo” päritolupiirkond punktis 5.1 kirjeldatud eriliste keskkonna- ja ilmastikuolude tõttu suurepäraselt karjatamiseks looduslikel karjamaadel ning kuna mitmekesiste põõsastikega niitudel leidub külluslikult sööta saare lambakarjadele, on sealsel juustu „Pecorino Sardo” tootmiseks kasutataval piimal eripärased omadused.

Inimeste osas on põhjust rõhutada eelkõige lambapiima töötlemisega tegelevate juustutegijate vaieldamatuid oskusi ja pädevust, milles on ühendatud igivana pärand ja kaasaegse tehnika võimalused, tänu millele ongi sündinud juustu „Pecorino Sardo” organoleptilised omadused.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Pecorino Sardo” muutmisettepaneku 15. aprilli 2013. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 88.

Toote spetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”, ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Vt joonealust märkust 3.

1.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 318/14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 318/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„LOMNICKÉ SUCHARY”

EÜ nr: CZ-PGI-0105-01093-14.02.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—	☒	Muu: taotlejate rühma ja kontrolliasutust hõlmavad muudatused

2. Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

Kokkuvõtte punkt 4.2. Rasvade sisalduse muutmine – spetsifikaadi koostamisel tugines taotleja asjaajamisega tegelev osakond ekslikult vanale standardile ON 562890, mida kohaldati riikliku ettevõtte Čokoládovny kuivikute suhtes, kõnealune standard oli toodud spetsifikaadi 8. lisas. Kõnealuses standardis on eri toitainete – lipiidide, sahhariidide ja valkude – suhe päevanormis asendatud lipiidide puhul kuivaines väljendatud rasvade sisaldusega. Võttes arvesse asjaolu, et tunnussuurust „rasvade sisaldus kuivaines” on keeruline kontrollida, ei määrata enam kindlaks rasvade (lipiidide) sisaldust kuivaines, selle asemel kasutatakse lipiidide koguhulka lõpptootes. See parameeter on tarbija jaoks suure tähtsusega. Lipiidide sisaldust väljendatakse edaspidi järgmiselt: „Lipiidide kogusisaldus vähemalt 11 massiprotsenti.”

2.	Kokkuvõtte punkt 4.2. Aflatoksiinide sisaldust näitavat teavet on muudetud sellisel moel, et sõnastus oleks vastavuses toiduainete puhul kasutatavate üldiste parameetritega, ja kõlab edaspidi järgmiselt: „Aflatoksiinid B1, B2, G1, G2 – toode peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele.”

Punkt 4.2. Termineid ja kasutatud lõhnatooraineid on täpsustatud järgmiselt:

—	terminite ajakohastamise eesmärgil on mõiste „tahkestatud rasv” asendatud mõistega „küpsisetööstuses kasutatav rasv”;

—	majanduslikel põhjustel ja seoses raske kättesaadavusega turul on võimalik asendada toote retseptis aine „vanill” ainega „vanilliin”;

—

valmistajate seas läbiviidud küsitluse tulemuste põhjal otsustati, et kuivõrd mõned valmistajad lisavad kuivikute „Lomnické suchary” teatud sortidele kaneeli või muskaatpähklit, tuleks need maitseained lisada toorainete hulka; samas, kuivõrd toodet „virsiku ja aprikoosituumad, millelt kibe maitse on eemaldatud” enam ei toodeta, tuleks need nimekirjast välja jätta.

Kokkuvõtte punkt 4.2. Kuivikute „Lomnické suchary” sortide loendist jäeti välja diabeetikutele mõeldud kuivikud „Lomnické suchary Dia”, sest vastavalt Tšehhi Vabariigi määrusele nr 113/2005 (toiduainete ja tubakatoodete märgistamise kohta), mida muudeti 23. detsembril 2008 ja mis vastab Euroopa Liidu eeskirjadele, tuleb vältida sellise teabe esitamist, mis võib põhjustada tavatoiduainete ja eritoiduainete segiajamist (artikkel 4).

Kokkuvõtte punkt 4.5. Toote kerkimiseks ette nähtud ajavahemiku osas tuli kontrollimeetmete rakendamise käigus ilmsiks tehnilist laadi ebatäpsusi ja vigu, mis olid tekkinud tõenäoliselt dokumendi koostamise käigus. Tainast lõigatud pätse lastakse määritud vormides kerkida ajavahemiku kestel, mis ei ületa ligikaudu 10–20 minutit. Muudatusi tehti samuti küpsetamisviisi kirjelduses, kuivõrd niiskuse ja temperatuuri reguleerimine sõltub kasutatava ahju tüübist. Toote „Lomnické suchary” kvaliteedi tagamiseks tuleb neid tegureid kohandada sõltuvalt kasutatava ahju tüübist. Tootmismeetodi kirjelduse vastav esialgne osa on asendatud järgmise tekstiga: „Tainast lõigatakse väikesed ümarad kuhjad, millel lastakse kerkida ning veeretatakse seejärel pikad pätsid, mis asetatakse rasvainega määritud vormidesse ning lastakse ligikaudu 10–20 minuti kestel kerkida. Kerkimise järel küpsetatakse toodet ahjus kuumusel 200–250 °C ligikaudu 30–45 minutit.”

Kokkuvõtte punktid 4.5 ja 4.8. Tagasipöördumine traditsioonilise müügimeetodi juurde ja võimalus valida mitme pakendamisviisi vahel tingisid muudatuse tegemise pakendamisega seotud sätetes. Lause: „Kuivikud pakendatakse alumiiniumfooliumisse ning pakid asetatakse trükitud pappkarpidesse.” asendatakse järgmisega: „Kuivikud pakendatakse alumiiniumfooliumisse ning pakid asetatakse trükitud papp- või metallkarpidesse. Lubatud on kasutada ka teisi tootele kohaseid pakendamisviise, mis vastavad kehtivatele kohustuslikele nõuetele. Tootja võib osa toodangust müüa otse lõpptarbijale koheseks tarbimiseks, sel juhul ei tule kuivikuid pakendada alumiiniumfooliumisse.” Märgistamist hõlmavad sätted on järgmised: „Nimi „Lomnické suchary” ning sort on märgitud karbile. Sõnad „Lomnické suchary” on ülejäänud tekstist suuremate tähtedega. Vähemalt ühel karbi küljel on kuivikute pilt. Muude pakendamisviiside korral, kaasa arvatud juhul, kui kuivikuid müüakse tükikaupa otse tarbijale, peab nimi „Lomnické suchary” ja kuiviku sort olema pakendil toodud kõige paremini nähtaval kujul.” Ülaltoodud tekst asendab täies ulatuses varasema teksti.

Ülalpool osutatud vea parandamiseks seoses standardi nr ON 562890 kasutamisega (vt muudatus nr 1), mis on toodud spetsifikaadi 8. lisas, on spetsifikaadi punkti 4.5 kaks viimast lauset välja jäetud.

7.	Seoses taotlejate rühma, spetsifikaadile vastavuse kontrollimise asutuse ja kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse läbi viiva kontrolliasutuse nime ja aadressi muutumisega on kõnealuseid andmeid ajakohastatud.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„LOMNICKÉ SUCHARY”

EÜ nr: CZ-PGI-0105-01093-14.02.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Lomnické suchary”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Tšehhi Vabariik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.4.

Pagaritooted, koogid, kondiitritooted ja küpsised

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Tootest „Lomnické suchary” on mitmeid variante: „Lomnické suchary cukrované” („Lomnické suchary” suhkrus), „Lomnické suchary oříškové” („Lomnické suchary” sarapuupähklitega), „Lomnické suchary mandlové” („Lomnické suchary” mandlitega), „Lomnické suchary arašídové” („Lomnické suchary” maapähklitega).

Lõpptoode peab vastama organoleptilise hindamise järgmistele tingimustele:

kuju	:	kõige rohkem 18 mm paksused väikesed viilud;
pealispind	:	ühtlaselt suhkruga kaetud;
värvus	:	murtult ühtlaselt kuldpruun;
poorsus	:	nõuetekohane, ilma aukudeta, kõvemate kohtade või segunemata tainatükkideta;
konsistents	:	kõva, rabe, krõbe;

maitse ja lõhn: vastavalt sordile, apelsini- (sidruni-) koore maitse. Tootel ei tohi olla kõrbenud, kibedat või rääsunud maitset ega mingit muud võõrast maitset või lõhna.

Füüsikalised ja keemilised omadused:

niiskus	:	kuni 4,0 massiprotsenti;
sahharoosi sisaldus kuivaines	:	vähemalt 33,5 massiprotsenti;
lipiidide kogusisaldus	:	vähemalt 11 massiprotsenti;
tuha sisaldus kuivaines	:	kuni 0,80 massiprotsenti;
„mineraalaine” sisaldus kuivaines	:	kuni 0,10 massiprotsenti;

metallid: arseen, kaadmium, plii, elavhõbe – toode peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele;

mikrobioloogiline uuring: proovid peavad vastama kehtivatele õigusaktides sätestatud nõuetele;

aflatoksiinid B1, B2, G1, G2 – toode peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kuivikud „Lomnické suchary” on mõeldud otsetarbimiseks. Kuivikute koostisained on tavaline nisujahu, suhkur (vajaduse korral), küpsisetööstuses kasutatav rasv, pärm, piimapulber ja munakollasepulber, apelsini- või sidrunikoor ning vastavalt kuivikute sordile kaneel, vanill või muskaatpähkel. Munakollasepulbrit võivad asendada värsked munakollased ja vanilli võib asendada vanilliin. Purustatud sarapuupähklid, mandlid või maapähklid lisatakse vastavalt erinevatele kuivikusortidele. Küpsetatud kuivikuviilusid veeretatakse suhkruglasuuris.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote kvaliteedinõuete ja tootmise hügieeninõuete tõttu toimub kogu tootmisprotsess alates taina valmistamisest kuni toote kuivatamiseni samas tootmispaigas. Toote „Lomnické suchary” näol on tegemist õrna tootega, mille tootmismeetod ei võimalda protsessi teatud etappe ümber paigutada.

Tehnoloogilise protsessi peamised etapid: kuiviku sordile vastava retsepti kohaselt ettevalmistatud toorained paigutatakse segamisseadmesse ja segatakse hästi läbi. Saadud segule lisatakse eelnevalt ettevalmistatud pärm ja joogivesi. Segu segatakse korralikult kõva taina saamiseni. Tainast lõigatakse väikesed ümarad kuhjad, millel lastakse kerkida ning veeretatakse seejärel pikad pätsid, mis asetatakse rasvainega määritud vormidesse ning lastakse ligikaudu 10–20 minuti kestel kerkida. Kerkimise järel küpsetatakse toodet ahjus kuumusel 200–250 °C ligikaudu 30–45 minutit. Küpsenud kuivikupätsid pannakse jahtuma. Pehmenenult lõigatakse päts väikesteks võrdse paksusega viiludeks ning neid veeretatakse ükshaaval suhkruglasuuris. Suhkruga glasuuritud kuivikulõigud kuivatatakse ahjus temperatuuril 190–200 °C, lõigatakse ühtlaseks ning saadetakse pakkimisosakonda.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Kuivikud pakendatakse alumiiniumfooliumisse ning pakid asetatakse trükitud papp- või metallkarpidesse. Lubatud on kasutada ka teisi tootele kohaseid pakendamisviise, mis vastavad kehtivatele kohustuslikele nõuetele. Tootja võib osa toodangust müüa otse lõpptarbijale koheseks tarbimiseks, sel juhul ei tule kuivikuid pakendada alumiiniumfooliumisse.

Kvaliteedi tagamiseks tuleb pikemaks säilitamiseks ette nähtud väljastatav toode pakkida kohe pärast valmistamist. Kuivikud on rabedad ning imavad kergesti niiskust. Seega võib suure koguse transportimine toote kvaliteeti halvendada (kuivikud võivad puruneda ja niiskuda). Eesmärk on ka tagada toote parim säilivus ja jälgitavus.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Nimi „Lomnické suchary” ning sort on märgitud karbile. Sõnad „Lomnické suchary” on ülejäänud tekstist suuremate tähtedega. Vähemalt ühel karbi küljel on kuivikute pilt. Muude pakendamisviiside korral, kaasa arvatud juhul, kui kuivikuid müüakse tükikaupa otse tarbijale, peab nimi „Lomnické suchary” ja kuiviku sort olema pakendil toodud kõige paremini nähtaval kujul.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Semily ringkond, kuhu kuuluvad linnad Lomnice nad Popelkou, Vysoké nad Jizerou ja Jablonec nad Jizerou.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kuivikute „Lomnické suchary” tootmise geograafiline piirkond asub mägede jalamil, piirkonnas, kus kohalik elanikkond elatub peamiselt põllumajandusest ja käsitööst.

Esimesed ajaloolised teated kuivikute „Lomnické suchary” valmistamise kohta ulatuvad 1810. aastasse, kui Michal Jína alustas Lomnice nad Popelkou linnas kõnealuste kuivikute tootmist. Esialgu oli tegemist kodusel viisil valmistatud kuivikutega, mida müüdi vitstest korvides turgudel. XIX sajandi teisel poolel, täpsemalt 1856. aastal, töötas Michal Jína lapselaps välja kuivikute „Lomnické suchary” valmistamise masintehnoloogia, mis võimaldas varustada mitte üksnes Austria-Ungarit, vaid ka teisi Euroopa riike. Tema poeg Josef Jína rajas 1907. aastal Lomnice nad Popelkou linna oma aja kohta kaasaegse sisseseadega vabriku. Erilist tähelepanu pöörati toodangu kvaliteedile. Ettevõtet kaasajastati 1942. aastal ja see natsionaliseeriti 1948. aastal. Kuivikute tootmine jätkus ettevõttes nimega Lomnický průmysl sucharů, mis läks 1958. aastal Praha ettevõtte Průmysl trvanlivého pečiva kontrolli alla ja seejärel Modřany ettevõtte Čokoládovny Praha kontrolli alla.

Pärast 1989. aasta novembrisündmusi erastas Čokoládovny ettevõtte firma Nestlé, kes peatas kuivikute „Lomnické suchary” tootmise 1994. aastal. 1995. aastal loodi ettevõte VEKOS, mille juhiks sai Ladislav Kodejška (juunior), kes taastas kuivikute „Lomnické suchary” tootmise vanade retseptide järgi, mille ta oli pärinud oma isalt, kes oli ameti omandanud Jína perekonnas. Viimastel aastatel on kerkinud esile rida väiketootjaid, kes valmistavad kuivikuid „Lomnické suchary” vanade retseptide järgi (ettevõtted EGE IMPEX, Lomnické suchary s.r.o., Ladislav Kodejška jt). 2005. aasta septembris moodustati kuivikute „Lomnické suchary” tootjate ühendus (sdružení výrobců Lomnických sucharů).

5.2. Toote eripära

Juba ligi 200 aastat valmistatakse kuivikuid „Lomnické suchary” traditsioonilise retsepti alusel ning need põhinevad toote geograafilise piirkonna elanike oskusteabel. Kuivikute valmistamine on piiratud määratletud geograafilise piirkonnaga.

Kuivikute „Lomnické suchary” eripäraks on nende valmistamisviis ja lõhn, neil on eripärane kuju, välimus ja maitse. Iseloomulik on kuivikute suhkruglasuur, mida ei esine teiste toodete puhul. Toote teevad samuti eripäraseks sarapuupähklite, mandlite või maapähklite lisamine. Toote kõrge ja püsiv kvaliteet on ühendatud suurepäraste maitseomadustega. Kuivikute „Lomnické suchary” näol on tegemist omanäolise tootega, mida valmistatakse üksnes määratletud geograafilises piirkonnas.

Tootmise algusest peale on kuivikud kandnud nime „Lomnické suchary”, sellele nimele võib lisada tootja nime (Jína, Kodejška, EGE Impex, Vekos jne).

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Mitmed omaaegsed trükised, kaasaegsed väljaanded ja Lomnice nad Popelkou linna muuseumis säilitatavad dokumendid osutavad kuivikute „Lomnické suchary” kahesaja aasta pikkusele ajaloole. Kuivikute „Lomnické suchary” pikaajalisest seosest tootmispiirkonnaga ning nende kõrgest kvaliteedist annavad samuti tunnistust mitmed väljaanded (näiteks Josef Mizera e.a., „Město sucharů a textilu Lomnice nad Popelkou” (Lomnice nad Popelkou – kuivikute ja tekstiili linn), C-seeria, IX köide, Brno 1946, Josef Fučík, „Popis a dějiny okresu Lomnického n.P.” (Lomnice nad Popelkou ringkonna kirjeldus ja ajalugu), 1926), omaaegsed brošüürid, laste lugemissalmid, laadakutsed, presidendile saadetud tänukirjad, veebilingid jne. Josef Jína sai kuivikute „Lomnické suchary” eest 1927. aasta Pariisi maailmanäitusel esimese auhinna (Grand Prix). Alates XIX sajandi lõpust ja XX sajandi esimese poole kestel sai kaubamärk „Lomnické suchary” selle nime all tuntuks nii Austrias, Saksamaal kui ka Itaalias. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil eksporditi kuivikuid isegi Ameerikasse. Tänapäeval turustatakse määratletud geograafilises piirkonnas valmistatud kuivikuid „Lomnické suchary” peaaegu kogu Tšehhi Vabariigi territooriumil. Kuivikute „Lomnické suchary” tootmist alustanud Jína perekonna järeltulijad on kõik enamal või vähemal määral osalenud selle toote tootmise ajaloos. Kuivikute ainulaadse iseloomu tõttu on nimetus „Lomnické suchary” registreeritud päritolunimetusena Tšehhi Vabariigis 2003. aastal numbri 198 all.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

http://isdv.upv.cz/portal/pls/portal/portlets.ops.det?popk=211&plang=cs

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Vt joonealust märkust 3.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.318.est
Euroopa Liidu Teataja		C 318

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 1. november 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 318/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6967 – BNP Paribas Fortis/Belgacom/Belgian Mobile Wallet) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2013/C 318/02	Nõukogu otsus, 30. oktoober 2013, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 8 kohta	2

2013/C 318/03	Nõukogu otsus, 30. oktoober 2013, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 9 kohta	3

	Euroopa Komisjon
2013/C 318/04	Euro vahetuskurss	4

2013/C 318/05	Nõukogu määruse (EÜ) nr 116/2009 I lisas ja nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ lisas eurodes väljendatud väärtuslävedele vastavate omavääringu väärtuste avaldamine	5

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 318/06	Teatis teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	6

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 318/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7005 – Schneider Electric/Invensys) ( 1 )	7

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 318/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	8

2013/C 318/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	14

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/-riigid	Meetmed	Viide	Kehtivusaja lõpp (3)
Valtstraat	Hiina Rahvavabariik	Dumpingu-vastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 703/2009 (ELT L 203, 5.8.2009, lk 1)	6.8.2014


	(1) EMPs kohaldatav tekst