ISSN 1977-0898
doi:10.3000/19770898.C_2013.297.est
Euroopa Liidu
Teataja
C 297
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
56. köide
12. oktoober 2013
|
ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.297.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 297 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
56. köide |
|
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2013/C 297/01 |
Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamisega (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 ) |
|
|
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
|
2013/C 297/02 |
||
|
2013/C 297/03 |
Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 ) |
|
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
|
12.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 297/1 |
Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamisega
(Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 297/01
|
ESO (1) |
Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument) |
Viide asendatavale standardile |
Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1 |
Direktiivi 1999/5/EÜ artikkel |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
Cenelec |
EN 41003:2008 Erinõuded telekommunikatsioonivõrku ja/või kaabeljaotussüsteemi ühendatavate seadmete ohutusele |
EN 41003:1998 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.7.2011) |
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
Cenelec |
EN 50360:2001 Toote standard mobiiltelefonide vastavusest peamistele piirangutele seoses inimese tundlikkusega elektromagnetiliste väljade suhtes (300 MHz - 3 GHz) |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a |
|
EN 50360:2001/A1:2012 |
Märkus 3 |
13.2.2015 |
|
|
|
EN 50360:2001/AC:2006 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 50364:2010 Elektroonilistes jälgimissüsteemides, raadiosageduslikes tuvastussüsteemides ja muudes taolistes rakendustes kasutatavatest, sagedusvahemikus 0 Hz kuni 300 GHz talitlevatest seadmetest tingitud elektromagnetväljade inimesele mõjuva toime piiramine |
EN 50364:2001 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.11.2012) |
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
Cenelec |
EN 50371:2002 Üldine standard väikevõimsusliku elektroonilise ja elektrilise aparatuuri vastavusest peamistele piirangutele seoses inimese tundlikkusega elektromagnetiliste väljade suhtes (10 MHz - 300 GHz) - Üldine avalik |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
Cenelec |
EN 50385:2002 Toote standard traadita telekommunikatsioonisüsteemide raadio baasjaamade ja paiksete lõppjaamade vastavusest peamistele piirangutele või etalontasemetele, mis on seotud inimese tundlikkusega raadiosageduste elektromagnetiliste väljade suhtes |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a |
|
Cenelec |
EN 50401:2006 Tootestandard raadiosidevõrkude jaoks ettenähtud kohtkindlate raadiosaateseadmete (110 MHz - 40 GHz) vastavuse tõendamiseks raadiosageduslike elektromagnetväljade elanikukiirituse alaste põhipiirangutega või baastasemetega nende seadmete kasutuselevõtul |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a |
|
EN 50401:2006/A1:2011 |
Märkus 3 |
29.8.2014 |
|
|
|
Cenelec |
EN 50566:2013 Tootestandard üldkasutatavate käeshoitavate ja kehalekinnitatud raadiosidevahendite (30 MHz kuni 6 GHz) raadiosagedusväljade nõuetekohasuse näitamiseks |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a |
|
Cenelec |
EN 55022:2006 Infotehnoloogia seadmed. Raadiohäiringute tunnussuurused. Piirväärtused ja mõõtemeetodid CISPR 22:2005 (Muudetud) |
EN 55022:1998 + A1:2000 + A2:2003 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.10.2011) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
EN 55022:2006/A1:2007 CISPR 22:2005/A1:2005 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.10.2011) |
|
|
|
Cenelec |
EN 55022:2010 Infotehnoloogiaseadmed. Raadiohäiringute tunnussuurused. Piirväärtused ja mõõtemeetodid CISPR 22:2008 (Muudetud) |
EN 55022:2006 ja selle muudatused Märkus 2.1 |
1.12.2013 |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
EN 55022:2010/AC:2011 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 55024:1998 Infotehnoloogia seadmed. Häiringukindluse karakteristikud. Mõõtmise piirid ja meetodid CISPR 24:1997 (Muudetud) |
Vastav(ad) üldstandard(id) Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.7.2001) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
EN 55024:1998/A1:2001 CISPR 24:1997/A1:2001 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.10.2004) |
|
|
|
EN 55024:1998/A2:2003 CISPR 24:1997/A2:2002 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2005) |
|
|
|
Cenelec |
EN 55024:2010 Infotehnoloogiaseadmed. Häiringukindluse tunnussuurused. Piirväärtused ja mõõtemeetodid CISPR 24:2010 |
EN 55024:1998 ja selle muudatused Märkus 2.1 |
1.12.2013 |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
Cenelec |
EN 55032:2012 Multimeediaseadmete elektromagnetiline ühilduvus. Emissiooni piiramise nõuded CISPR 32:2012 |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
EN 55032:2012/AC:2012 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 60065:2002 Audio- ja videoseadmed ja nende sarnased elektriseadmed. Ohutusnõuded IEC 60065:2001 (Muudetud) |
EN 60065:1998 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.3.2007) |
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
EN 60065:2002/A1:2006 IEC 60065:2001/A1:2005 (Muudetud) |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2008) |
|
|
|
EN 60065:2002/A11:2008 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.7.2010) |
|
|
|
EN 60065:2002/A12:2011 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (24.1.2013) |
|
|
|
EN 60065:2002/A2:2010 IEC 60065:2001/A2:2010 (Muudetud) |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.10.2013) |
|
|
|
EN 60065:2002/AC:2007 |
|
|
|
|
|
EN 60065:2002/AC:2006 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 60215:1989 Raadiosaateseadmete ohutusnõuded IEC 60215:1987 |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
EN 60215:1989/A1:1992 IEC 60215:1987/A1:1990 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.6.1993) |
|
|
|
EN 60215:1989/A2:1994 IEC 60215:1987/A2:1993 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (15.7.1995) |
|
|
|
Cenelec |
EN 60730-1:2011 Elektrilised automaatjuhtimisseadmed majapidamis- ja muuks taoliseks kasutuseks. Osa 1: Üldnõuded IEC 60730-1:2010 (Muudetud) |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) + Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
Cenelec |
EN 60825-1:2007 Lasertoodete ohutus. Osa 1: Seadmete klassifikatsioon ja nõuded IEC 60825-1:2007 |
EN 60825-1:1994 + A1:2002 + A2:2001 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.9.2010) |
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
Cenelec |
EN 60825-2:2004 Lasertoodete ohutus. Osa 2: Optilisel fiibril põhinevate sidesüsteemide ohutus IEC 60825-2:2004 |
EN 60825-2:2000 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.9.2007) |
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
EN 60825-2:2004/A1:2007 IEC 60825-2:2004/A1:2006 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.2.2010) |
|
|
|
EN 60825-2:2004/A2:2010 IEC 60825-2:2004/A2:2010 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.10.2013) |
|
|
|
Cenelec |
EN 60825-4:2006 Lasertoodete ohutus. Osa 4: Laservalveseadmed IEC 60825-4:2006 |
EN 60825-4:1997 + A1:2002 + A2:2003 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.10.2009) |
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
EN 60825-4:2006/A1:2008 IEC 60825-4:2006/A1:2008 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.9.2011) |
|
|
|
EN 60825-4:2006/A2:2011 IEC 60825-4:2006/A2:2011 |
Märkus 3 |
3.5.2014 |
|
|
|
Cenelec |
EN 60825-12:2004 Lasertoodete ohtutus. Osa 12: Vaba asetusega informatsiooni ülekandeks mõeldud optiliste kommunikatsioonisüsteemide ohutus IEC 60825-12:2004 |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
Cenelec |
EN 60950-1:2006 Infotehnikaseadmed. Ohutus. Osa 1: Üldnõuded IEC 60950-1:2005 (Muudetud) |
EN 60950-1:2001 + A11:2004 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2010) |
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
EN 60950-1:2006/A11:2009 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2010) |
|
|
|
EN 60950-1:2006/A12:2011 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (24.1.2013) |
|
|
|
EN 60950-1:2006/A1:2010 IEC 60950-1:2005/A1:2009 (Muudetud) |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.3.2013) |
|
|
|
EN 60950-1:2006/AC:2011 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 60950-22:2006 Infotehnikaseadmed. Ohutus. Osa 22: Välispaigaldusseadmed IEC 60950-22:2005 (Muudetud) |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
EN 60950-22:2006/AC:2008 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 60950-23:2006 Infotehnikaseadmed. Ohutus. Osa 23: Suured andmesalvestusseadmed IEC 60950-23:2005 |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
EN 60950-23:2006/AC:2008 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 61000-3-2:2006 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3.2: Piirväärtused. Vooluharmooniliste emissiooni lubatavad piirid (seadmetel sisendvooluga kuni 16 A faasi kohta) IEC 61000-3-2:2005 |
EN 61000-3-2:2000 + A2:2005 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.2.2009) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
EN 61000-3-2:2006/A1:2009 IEC 61000-3-2:2005/A1:2008 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.7.2012) |
|
|
|
EN 61000-3-2:2006/A2:2009 IEC 61000-3-2:2005/A2:2009 |
Märkus 3 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.7.2012) |
|
|
|
Cenelec |
EN 61000-3-3:2008 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3-3: Piirväärtused. Pingemuutude, pingekõikumiste ja pingeväreluse piiramine avalikes madalpingelistes elektrivarustussüsteemides tingimusteta ühendatavate seadmete nimivoolu puhul kuni 16 A faasi kohta IEC 61000-3-3:2008 |
EN 61000-3-3:1995 + A1:2001 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.9.2011) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
Cenelec |
EN 61000-3-11:2000 Elektromagnetiline ühilduvus (EMC). Osa 3 11: Piirangud. Pingemuutuse, pinge kõikumise ja üldkasutatava madalpinge tarnesüsteemi pinge kõikumise piirangud -< 75 A või vähem tarbivatele seadmetele, mis omavad lisaühendusi IEC 61000-3-11:2000 |
Vastav(ad) üldstandard(id) Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.11.2003) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
Cenelec |
EN 61000-3-12:2005 Elektromagnetiline ühilduvus (EMC). Osa 3-12: Avalikesse madalpingevõrkudesse ühendatud seadmete poolt genereeritud vooluharmooniliste piirväärtused sisendvoolu korral üle 16 A, kuid mitte üle 75 A faasi kohta IEC 61000-3-12:2004 |
Vastav(ad) üldstandard(id) Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.7.2004) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
Cenelec |
EN 61000-3-12:2011 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3-12: Piirväärtused. Avalikesse madalpingevõrkudesse ühendatud seadmetest genereeritud vooluharmooniliste piirväärtused sisendvoolu korral üle 16 A, kuid mitte üle 75 A faasi kohta IEC 61000-3-12:2011 + IS1:2012 |
EN 61000-3-12:2005 Märkus 2.1 |
16.6.2014 |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
Cenelec |
EN 61000-6-1:2007 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-1: Erialased põhistandardid. Häiringukindlus olme-, kaubandus- ja väiketööstuskeskkondades IEC 61000-6-1:2005 |
EN 61000-6-1:2001 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2009) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
Cenelec |
EN 61000-6-2:2005 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-2: Erialased põhistandardid. Häiringukindlus tööstuskeskkondades IEC 61000-6-2:2005 |
EN 61000-6-2:2001 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.6.2008) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
EN 61000-6-2:2005/AC:2005 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 61000-6-3:2007 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-3: Erialased põhistandardid. Olme-, kaubandus- ja väiketööstuskeskkondade emissioonistandard IEC 61000-6-3:2006 |
EN 61000-6-3:2001 + A11:2004 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2009) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
EN 61000-6-3:2007/A1:2011 IEC 61000-6-3:2006/A1:2010 |
Märkus 3 |
12.1.2014 |
|
|
|
EN 61000-6-3:2007/A1:2011/AC:2012 |
|
|
|
|
|
Cenelec |
EN 61000-6-4:2007 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-4: Erialased põhistandardid. Tööstuskeskkondade emissioonistandard IEC 61000-6-4:2006 |
EN 61000-6-4:2001 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2009) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
EN 61000-6-4:2007/A1:2011 IEC 61000-6-4:2006/A1:2010 |
Märkus 3 |
12.1.2014 |
|
|
|
Cenelec |
EN 62311:2008 Elektroonika- ja elektriseadmete iseloomustus inimesele toimivate elektromagnetväljade (0 Hz kuni 300 GHz) piiramise järgi IEC 62311:2007 (Muudetud) |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
Cenelec |
EN 62479:2010 Väikesevõimsuseliste elektroonika- ja elektriseadmete hindamine nende vastavuse järgi inimesele toimivate elektromagnetväljade (10 MHz kuni 300 GHz) lubatavatele piirväärtustele IEC 62479:2010 (Muudetud) |
EN 50371:2002 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.9.2013) |
Artikli 3 lõike 1 punkt a (ja direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 2) |
|
ETSI |
EN 300 065-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kitsaribalise tähttrükkimise telegraafseadmed meteoroloogia- või navigatsioonialase informatsiooni vastuvõtmiseks (NAVTEX); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 300 065-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 065-3 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kitsaribalise tähttrükkimise telegraafseadmed meteoroloogia- või navigatsioonialase informatsiooni vastuvõtmiseks (NAVTEX); Osa 3: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.3 (e) põhinõuete alusel |
EN 300 065-3 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2011) |
Artikli 3, lõige 3 |
|
ETSI |
EN 300 086-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Eeskätt analoogkõne jaoks mõeldud kõrgsagedusliku sise- või välisühendusega raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 086-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2010) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 086-2 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Eeskätt analoogkõne jaoks mõeldud kõrgsagedusliku sise- või välisühendusega raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 086-2 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 113-2 V1.5.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Antenniühendusega pidevat või vahelduvat mähisjoone modulatsiooni kasutavad raadioseadmed andme- ja/või kõneedastuseks; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. |
EN 300 113-2 V1.4.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 135-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Üldkasutatava raadiosagedusala (CB) raadioseadmed; Faasinurgamodulatsiooniga üldkasutatava raadiosagedusala raadioseadmed (PR 27 raadioseadmed); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 135-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2009) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 152-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusel 121,5 MHz või raadiosagedustel 121,5 MHz ja 243 MHz sihitamise eesmärgil töötavad avariipoid (EPIRB); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.3e alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 152-3 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusel 121,5 MHz või raadiosagedustel 121,5 MHz ja 243 MHz sihitamise eesmärgil töötavad avariipoid (EPIRB); Osa 3: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.3e põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 3 |
|
ETSI |
EN 300 219-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside. Raadioseadmed, mis signaale edastades kutsuvad vastuvõtjas esile kindlatüübilise reaktsiooni; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 220-2 V2.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusvahemikus 25 MHz kuni 1 000 MHz kasutamiseks mõeldud võimsustasemetega kuni 500 mW raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 300 220-2 V2.1.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 220-2 V2.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusvahemikus 25 MHz kuni 1 000 MHz kasutamiseks mõeldud võimsustasemetega kuni 500 mW raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. |
EN 300 220-2 V2.3.1 Märkus 2.1 |
28.2.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 224-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Asukohaotsing; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 296-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Peamiselt analoogkõneks ette nähtud liitantenniga raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 300 296-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2010) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 296-2 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Peamiselt analoogkõneks ette nähtud liitantenniga raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 296-2 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 296-2 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Peamiselt analoogkõneks ette nähtud liitantenniga raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 296-2 V1.3.1 Märkus 2.1 |
31.5.2015 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 328 V1.7.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lairiba edastussüsteemid; 2,4 GHz TTM raadiosagedusalas töötavad andmeedastusseadmed, mis kasutavad lairibamodulatsiooni tehnoloogiat; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 328 V1.6.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2008) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
Käesoleva standardi versiooni järgimine tagab vastavuse direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 lõike 2 nõuetele, eeldusel et on täidetud järgmine tingimus: seade peab rakendama asjakohaseid raadiosagedusspektri jagamise mehhanisme, nt LBT (Listen Before Talk), DAA (Detect And Avoid) jne, et täita selle versiooni klauslis 4.3.5 kirjeldatud nõudeid. Selle mehhanismiga lihtsustatakse praegu kasutusel olevate mitmesuguste tehnoloogiate ja rakenduste vahelist raadiosagedusspektrite jagamist ning ülekoormuse korral tagatakse kasutajatele võrdsed juurdepääsutingimused (ning selle tulemusena välditakse kõigile kasutajatele osutatavate teenuste halvenemist). Erinevate jagamismehhanismide tõhusust saab hinnata standardi EN 300 328 versiooni 1.8.1. asjakohaste sätete alusel. |
||||
|
ETSI |
EN 300 328 V1.8.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lairiba edastussüsteemid; 2,4 GHz ISM raadiosagedusalas töötavad andmeedastusseadmed, mis kasutavad lairibamodulatsiooni tehnoloogiat; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 328 V1.7.1 Märkus 2.1 |
31.12.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 330-2 V1.5.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Lähitoimeseadmed (SRD);Raadiosagedusalas 9 kHz kuni 25 MHz töötavad raadioseadmed ja sagedusalas 9 kHz kuni 30 MHz töötavad induktiivseadmed; Osa 2:Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
EN 300 330-2 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 341-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside (RP 02); Liitantenni kasutavad raadioseadmed, mis signaale edastades kutsuvad vastuvõtjas esile kindlatüübilise reaktsiooni; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 373-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);MF ja HF raadiosagedusalas kasutatavad liikuva mereside raadiosaatjad ja -vastuvõtjad; Osa 2:Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõige 2 põhinõuete alusel |
EN 300 373-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 373-3 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); MF ja HF raadiosagedusalas kasutatavad liikuva mereside raadiosaatjad ja -vastuvõtjad; Osa 3: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti e põhinõuete alusel. Raadioseadmed sisseehitatud või lisaseadmestikuga klass E digitaalselektiivväljakutse (DSC) jaoks |
EN 300 373-3 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2011) |
Artikli 3, lõige 3 |
|
ETSI |
EN 300 390-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Liitantenniga raadioseadmed andme- ja kõneedastatuseks; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
ETS 300 390/A1 ED.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2001) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 422-2 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusalas 25 MHz kuni 3 GHz töötavad raadiomikrofonid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 422-2 V1.2.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 433-2 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Osa 2: CB (Citizens' Band) raadioseade. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 433-2 V1.1.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.3.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 440-2 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM).Lähitoimeseadmed.Raadiosagedusalas 1 GHz kuni 40 GHz kasutatavad raadioseadmed. Osa 2. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 440-2 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 454-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lairiba audiolingid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 471-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Standardile EN 300 113 vastavate seadmete juurdepääsu protokoll ja kanalijagamise reeglid, Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 609-4 V9.2.1 Globaalne mobiiltelefonisüsteem (GSM); Osa 4: GSM repiiterite harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 609-4 V10.2.1 Globaalne mobiiltelefonisüsteem (GSM); Osa 4: GSM repiiterite harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 609-4 V9.2.1 Märkus 2.1 |
31.8.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 674-2-1 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maanteetranspordi ja liikluse telemaatika (RTTT); Tööstuse, teaduse ja meditsiinirakenduste (TTM) sagedusalas raadiosagedusel 5,8 GHz töötavad sihtotstarbelise lähitoimeside (DSRC) edastusseadmed (500 kbit/s / 250 kbit/s); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel; Osa 2-1: Nõuded maantee infrastruktuuri seadmetele (RSU) |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 674-2-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maanteetranspordi ja liikluse telemaatika (RTTT); Tööstuse, teaduse ja meditsiinirakenduste (TTM) sagedusalas raadiosagedusel 5,8 GHz töötavad sihtotstarbelise lähitoimeside (DSRC) edastusseadmed (500 kbit/s / 250 kbit/s); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel; Osa 2-2: Nõuded pardaseadmetele (OBU) |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 676-2 V1.5.1 VHF raadiosagedusala liikuva lennuside teenistuse maapealsed kaasaskantavad, liikuvad ja kohtkindlalt paigaldatavad amplituudmodulatsiooniga raadiosaatjad, vastuvõtjad ja transiiverid. Osa 2:Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 676-2 V1.4.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 698-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Siseveekogudel kasutatavad VHF raadiosagedusalas töötavate liikuva mereside raadiotelefonide saatjad ja vastuvõtjad; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 300 698-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2010) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 698-3 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Siseveekogudel kasutatavad VHF raadiosagedusalas töötavate liikuva mereside raadiotelefonide saatjad ja vastuvõtjad; Osa 3:Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti e põhinõuete alusel |
EN 300 698-3 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2010) |
Artikli 3, lõige 3 |
|
ETSI |
EN 300 718-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Laviiniohvrite detekteerimisseadmed; Saate – vastuvõtu süsteemid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 718-3 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Laviiniohvrite detekteerimisseadmed; Saate – vastuvõtu süsteemid; Osa 3: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti e põhinõuete alusel |
EN 300 718-3 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3, lõige 3 |
|
ETSI |
EN 300 720-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Ultrakõrgsagedusel (UHF) töötavad pardasidesüsteemid ja seadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
EN 300 720-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.7.2009) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 300 761-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 2,45 GHz töötavad raudteeveeremi automaatsed identifitseerimissüsteemid (AVI); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 025-2 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Üldise sidepidamise VHF raadiotelefoniseadmed ja klassi D digitaalselektiivväljakutse (DSC) lisaseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
EN 300 162-2 V1.2.1 EN 301 025-2 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 025-3 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Üldise sidepidamise VHF raadiotelefoniseadmed ja klassi D digitaalselektiivväljakutse (DSC) lisaseadmed; Osa 3: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti e alusel |
EN 301 025-3 V1.3.1 EN 300 162-3 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2012) |
Artikli 3, lõige 3 |
|
ETSI |
EN 301 091-2 V1.3.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed; Maanteetranspordi ja liikluse telemaatika (RTTT); Raadiosagedusvahemikus 76 GHz kuni 77 GHz töötavad radarseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 091-2 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2008) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 166-2 V1.2.3 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; Antenni ühendusega kitsaribalisel kanalil töötavad analoog- ja/või digitaalside (kõne ja /või andmeedastus) raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 166-2 V1.2.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 178-2 V1.2.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Teisaldatavad ülikõrgsagedusalas (VHF) töötavad liikuva mereside raadiotelefoniseadmed (mitte GMDSS rakenduste jaoks); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
EN 301 178-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2008) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 357-2 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusalas 25 MHz kuni 2 000 MHz töötavad juhtmeta audioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 357-2 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2010) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 360 V1.2.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Saatesagedusega 27,5 GHz kuni 29,5 GHz geostatsionaarorbiidi satelliitside interaktiivsete terminalide (SIT) ja satelliitside kasutajaterminalide (SUT) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 360 V1.1.3 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2007) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 406 V2.1.1 Raadiotelefonisüsteem (DECT).Raadiotelefonisüsteemi (DECT) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel.Üldised raadionõuded |
EN 301 406 V1.5.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 423 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maapealse lennusidesüsteemi harmoneeritud standard R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
TBR 023 ED.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2002) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 426 V1.2.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 1,5/1,6 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavate liikuvate kosmoseside maajaamade (LMES) ja merepääste ja ohutuse sideks mitte ettenähtud mereside maajaamade (MMES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 301 426 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2002) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 427 V1.2.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 11/12/14 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavate liikuvate kosmoseside maajaamade (LMES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 427 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2003) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 428 V1.3.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Mikroantennjaamade (VSAT) harmoneeritud EN; R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuded raadiosagedusalades 11/12/14 GHz signaali edastust või edastust ja vastuvõttu või ainult vastuvõttu võimaldavatele kosmoseside maajaamadele |
EN 301 428 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2007) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 430 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 11-12/13-14 GHz töötavate ja uudiste ajutiseks edastamiseks mõeldud kosmosesidesüsteemi liikuvate maajaamade (SNG TES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
TBR 030 ED.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2001) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 441 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Liikuva kosmoseside (MSS) raadiosagedusalades 1,6/2,4 GHz töötavate isikliku kasutusega kosmosesidevõrkude (S PCN) liikuvate maajaamade (MES), kaasa arvatud käsijaamade harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
TBR 041 ED.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2001) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 442 V1.2.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Liikuva kosmoseside (MES) raadiosagedusalas 2 GHz töötavate isikliku kasutusega kosmosesidesüsteemi (S-PCN) liikuvate maajaamade (MES), kaasa arvatud käsijaamade harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 442 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 443 V1.3.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Mikroantennjaamade (VSAT) harmoneeritud EN; R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuded raadiosagedusalades 4 GHz ja 6 GHz signaali edastamist või edastamist ja vastuvõtmist või ainult vastuvõtmist võimaldavatele kosmoseside maajaamadele |
EN 301 443 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2007) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 444 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 1,5 GHz ja 1,6 GHz töötavate ning kõne- ja/või andmeedastust võimaldavate liikuva maaside maajaamade (LMES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
TBR 044 ED.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2001) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 444 V1.2.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 1,5 GHz ja 1,6 GHz töötavate ning kõne- ja/või andmeedastust võimaldavate liikuva maaside maajaamade (LMES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 444 V1.1.1 Märkus 2.1 |
30.4.2015 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 444 V1.2.2 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 1,5 GHz ja 1,6 GHz töötavate ning kõne- ja/või andmeedastust võimaldavate liikuva maaside maajaamade (LMES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 444 V1.2.1 Märkus 2.1 |
30.9.2016 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 447 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Paiksele kosmosesidele (FSS) eraldatud raadiosagedusalades 4/6 GHz töötavate veesõidukitele paigaldatud kosmoseside maajaamade (ESV) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 449 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kärgside raadiosagedusalas 450 MHz töötavate (CDMA 450) ja PAMR raadiosagedusalades 410 MHz, 450 MHz ja 870 MHz töötavate (CDMA-PAMR) hajaspektri CDMA baasjaamade harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 459 V1.4.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Saatesagedusega 29,5 kuni 30,0 GHz geostatsionaarorbiidi satelliitide satelliitside interaktiivsete terminalide (SIT) ja satelliitside kasutajaterminalide (SUT) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 459 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2009) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 489-1 V1.9.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 1: Üldised tehnilised nõuded |
EN 301 489-1 V1.8.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2013) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-10 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 10: Eritingimused esimese (CT1 ja CT1+) ja teise (CT2) põlvkonna juhtmeta telefonisüsteemi seadmetele |
EN 301 489-10 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-11 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 11: Eritingimused maapealsetele raadioringhäälingu saatjatele |
EN 301 489-11 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2007) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-12 V2.2.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard. Osa 12: Eritingimused paikse kosmoseside (FSS) raadiosagedusalas 4 GHz kuni 30 GHz töötavatele VSAT-terminalidele ja satelliitside interaktiivsetele maajaamadele |
EN 301 489-12 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2010) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-13 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 13: Eritingimused üldkasutatava raadiosagedusala (CB) raadioseadmetele (kõne- ja andmeedastus) ja nende lisaseadmetele |
EN 301 489-13 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-14 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 14: Eritingimused maapealse analoog- ja digitaaltelevisiooniringhäälingu saatjatele |
EN 301 489-14 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.7.2006) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-15 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 15: Eritingimused kaubandusest kättesaadavatele amatöör-raadioseadmetele |
EN 301 489-15 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-16 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 16: Eritingimused liikuvatele ja teisaldatavatele analoogkärgside raadioseadmetele |
EN 301 489-16 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-17 V2.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 17: Eritingimused lairiba andmeedastussüsteemidele |
EN 301 489-17 V1.3.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (1.10.2011) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-17 V2.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 17: Eritingimused lairiba andmeedastussüsteemidele |
EN 301 489-17 V2.1.1 Märkus 2.1 |
31.5.2014 |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-18 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 18: Eritingimused TETRA seadmetele |
EN 301 489-18 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-19 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 19: Eritingimused raadiosagedusalas 1,5 GHz ainult andmeside vastuvõtmist võimaldavatele liikuvatele maajaamadele (ROMES) |
EN 301 489-19 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-2 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 2: Eritingimused isikuotsinguseadmetele |
EN 301 489-2 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-20 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 20: Eritingimused liikuvas kosmosesides (MSS) kasutatavatele liikuvatele maajaamadele (MES) |
EN 301 489-20 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-22 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 22: Erinõuded VHF raadiosagedusala maapealse liikuva lennuside liikuvatele ja paiksetele raadioseadmetele |
EN 301 489-22 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2007) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-23 V1.5.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 23: Eritingimused IMT-2000 otsese hajutamisega CDMA (UTRA ja E-UTRA) baasjaamale (BS), repiiterile ja nende lisaseadmetele |
EN 301 489-23 V1.4.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2013) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-24 V1.5.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 24: Eritingimused IMT-2000 otsese hajutamisega CDMA (UTRA ja E-UTRA) liikuvatele ja teisaldatavatele (UE) raadioseadmetele ja nende lisaseadmetele |
EN 301 489-24 V1.4.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.7.2012) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-25 V2.3.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 25: Eritingimused CDMA 1x lairiba liikuvatele raadiojaamadele ja nende lisaseadmetele |
EN 301 489-25 V2.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-26 V2.3.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 26: Eritingimused CDMA 1x lairiba baasjaamadele, repiiteritele ja lisaseadmetele |
EN 301 489-26 V2.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2007) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-27 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja teenuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 27: Eritingimused väga väikese võimsusega aktiivsetele meditsiinilistele implantaatidele (ULP-AMI) ja nende lisatarvikutele (ULP-AMI-P) |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-28 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja teenuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 28: Eritingimused juhtmeta digitaalsetele videolinkidele |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-29 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 29: Eritingimused raadiosagedusalades 401 MHz kuni 402 MHz ja 405 MHz kuni 406 MHz töötavatele meditsiinilistele andmeedastusseadmetele (MEDS) |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-3 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 3: Eritingimused raadiosagedusalades 9 kHz kuni 40 GHz töötavatele lähitoimeseadmetele (SRD) |
EN 301 489-3 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-3 V1.6.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 3: Eritingimused raadiosagedusalades 9 kHz kuni 246 GHz töötavatele lähitoimeseadmetele (SRD) |
EN 301 489-3 V1.4.1 Märkus 2.1 |
31.5.2015 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 489-31 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 31: Eritingimused raadiosagedusalas 9 kHz kuni 315 kHz töötavatele väga väikese võimsusega aktiivsetele meditsiinilistele implantaatidele (ULP-AMI) ja nende lisatarvikutele (ULP-AMI-P) |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-32 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 32: Eritingimused pinnase ja seina sondeerimisradaritele |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-33 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM).Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard. Osa 33: Eritingimused ultralairiba (UWB) seadmetele |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-34 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 34: Eritingimused mobiiltelefonide välistele toiteallikatele |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-34 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 34: Eritingimused mobiiltelefonide välistele toiteallikatele |
EN 301 489-34 V1.1.1 Märkus 2.1 |
28.2.2014 |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-34 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard. Osa 33: Eritingimused mobiiltelefonide välisele toiteallikale (EPS) |
EN 301 489-34 V1.3.1 Märkus 2.1 |
28.2.2015 |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-4 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 4: Eritingimused paiksetele raadiolinkidele, lairiba andmeedastussüsteemide baasjaamadele, lisaseadmetele ning raadiosideteenistustele |
EN 301 489-4 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2011) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-4 V2.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 4: Eritingimused paiksetele raadiolinkidele ja lisaseadmetele |
EN 301 489-4 V1.4.1 Märkus 2.1 |
31.8.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 489-5 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 5: Eritingimused ametkondlikule liikuvale raadiosidesüsteemile (PMR) ja lisaseadmetele (kõne- ja andmeedastus) |
EN 301 489-5 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-50 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 50: Eritingimused mobiilside baasjaamale (BS), repiiterile ning nende lisaseadmetele |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 489-6 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard. Osa 6: Eritingimused raadiotelefonisüsteemi (DECT) seadmetele |
EN 301 489-6 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2010) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-7 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 7: Eritingimused digitaalsete mobiilsete raadiosidesüsteemide (GSM ja DCS) liikuvatele ja teisaldatavatele raadioseadmetele ja nende lisaseadmetele |
EN 301 489-7 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2009) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-8 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 8: Eritingimused GSM baasjaamadele |
EN 301 489-8 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2005) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 489-9 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 9: Eritingimused raadiomikrofonidele ja sarnase raadiosagedusega (RF) audiolinkidele, juhtmeta audioseadmetele ja kõrvamonitoridele |
EN 301 489-9 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2009) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 502 V10.2.1 Globaalne mobiiltelefonisüsteem (GSM); Baasjaamade harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 502 V9.2.1 Märkus 2.1 |
31.8.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 502 V9.2.1 Globaalne mobiiltelefonisüsteem (GSM); Baasjaamade harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 502 V8.1.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.7.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 511 V9.0.2 Globaalne mobiiltelefonisüsteem (GSM); Raadiosagedusalades GSM 900 ja DCS 1800 töötavate liikuvate raadiojaamade harmoneeritud standard R&TTE direktiivi (1999/5/EÜ) artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 511 V7.0.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2004) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 526 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kärgside raadiosagedusalas 450 MHz töötavate (CDMA 450) ja PAMR raadiosagedusalades 410 MHz, 450 MHz ja 870 MHz töötavate (CDMA-PAMR) hajaspektri CDMA liikuvate raadiojaamade harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 559-2 V1.1.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 2 483,5–2 500 MHz töötavad madala võimsusega aktiivsed meditsiinilised implantaadid (LP-AMI); Osa 2; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 681 V1.4.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Liikuva kosmoseside (MSS) raadiosagedusala 1,5/1,6 GHz töötavate geostatsionaarse liikuva kosmosesidesüsteemi isikliku kasutusega satelliitsidevõrkude (S-PCN) liikuvate maajaamade (MESs) kaasa arvatud teisaldatavate maajaamade harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 681 V1.3.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 721 V1.2.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusel alla 1 GHz maalähedase orbiidi (LEO) satelliitsüsteemide madala andmeedastuskiirusega (LBRDC) liikuvate maajaamade (MES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 721 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 783-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Liikuv maaside; kaubandusest kättesaadavad amatöör-raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 301 783-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 796 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Juhtmeta telefonisüsteemi seadmete CT1 ja CT1+ harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 797 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Juhtmeta telefonisüsteemi seadmete CT2 harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 839-2 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Lähitoimeseadmed; Raadiosagedusalas 402 MHz kuni 405 MHz töötavad väga väikese võimsusega aktiivsed meditsiinilised implantaadid (ULP-AMI) ja nende lisatarvikud (ULP-AMI-P); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 301 839-2 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 840-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);CEPT-i harmoneeritud raadiosagedusalas 1 785 MHz kuni 1 800 MHz töötavad digitaalsed raadiomikrofonid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 841-3 V1.1.1 VHF õhk/maa side digitaalsed liinid (VDL) tüüp 2. Maapealsete seadmete tehnilised karakteristikud ja mõõtemeetodid. Osa 3: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 843-1 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Mereside raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 1: Üldised tehnilised nõuded |
EN 301 843-1 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2006) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 843-1 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Mereside raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 1: Üldised tehnilised nõuded |
EN 301 843-1 V1.2.1 Märkus 2.1 |
31.5.2014 |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 843-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Mereside raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 2: Eritingimused VHF raadiotelefoni saatjatele ja vastuvõtjatele |
EN 301 843-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2006) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 843-4 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Mereside raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 4: Eritingimused kitsaribalise tähttrükkimise (NBDP) NAVTEX vastuvõtjatele |
EN 301 843-4 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2006) |
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 843-5 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Mereside raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 5: Eritingimused MF/VHF raadiotelefoni saatjatele ja vastuvõtjatele |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 843-6 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Mereside raadioseadmete ja raadiosideteenistuste elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 6: Eritingimused veesõiduki pardal olevatele saatesagedusega üle 3 GHz kosmoseside maajaamadele |
|
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
|
ETSI |
EN 301 893 V1.6.1 Lairiba raadiojuurdepääsuvõrgud (BRAN); Raadiosagedusalas 5 GHz töötavate suure edastuskiirusega RLAN seadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 301 893 V1.5.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 893 V1.7.1 Lairiba raadiojuurdepääsuvõrgud (BRAN); Raadiosagedusalas 5 GHz töötavate suure edastuskiirusega RLAN seadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 301 893 V1.6.1 Märkus 2.1 |
31.12.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-1 V5.2.1 IMT mobiilsidevõrgud.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 punkti 2 põhinõuete alusel. Osa 1: Sissejuhatus ja üldised nõuded |
EN 301 908-1 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-1 V6.2.1 IMT mobiilsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel. Osa 1: Sissejuhatus ja üldised nõuded. |
EN 301 908-1 V5.2.1 Märkus 2.1 |
31.1.2015 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-10 V4.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM).Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu IMT-2000 baasjaamad (BS),repiiterid ja kasutajaseadmed (UE). Osa 10: IMT-2000, FDMA/TDMA (DECT) põhinõuded.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 alusel |
EN 301 908-10 V2.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-11 V5.2.1 IMT kärgsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 11: CDMA otsese hajutamisega (UTRA FDD) repiiterid |
EN 301 908-11 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-12 V4.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu IMT-2000 baasjaamad (BS), repiiterid ja kasutajaseadmed (UE); Osa 12: IMT-2000, mitme kandjaga CDMA (cdma2000) repiiterite põhinõuded, harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
EN 301 908-12 V3.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-13 V5.2.1 IMT mobiilsidevõrgud.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 punkti 2 põhinõuete alusel. Osa 13: E-UTRA kasutajaseadmed (UE) |
EN 301 908-13 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-14 V5.2.1 IMT mobiilsidevõrgud.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 punkti 2 põhinõuete alusel. Osa 14: E-UTRA Baasjaamad (BS) |
EN 301 908-14 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-15 V5.2.1 IMT kärgsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 15. E-UTRA raadioside tehnonoloogiat kasutavad FDD repiiterid |
EN 301 908-15 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-16 V4.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu IMT-2000 baasjaamad (BS), repiiterid ja kasutajaseadmed (UE); Osa 16: IMT-2000 CDMA mitme kandjaga UMB kasutajaseadmete põhinõuded, harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-17 V4.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu IMT-2000 baasjaamad (BS), repiiterid ja kasutajaseadmed (UE); Osa 17: IMT-2000 CDMA mitme kandjaga UMB baasjaamade põhinõuded, harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-18 V5.2.1 IMT kärgsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 18. E-UTRA, UTRA and GSM/EDGE standarditele vastav (MSR) baasjaam |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-18 V6.2.1 IMT kärgsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 18. E-UTRA, UTRA and GSM/EDGE standarditele vastav (MSR) baasjaam |
EN 301 908-18 V5.2.1 Märkus 2.1 |
31.8.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-19 V5.2.1 Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 19: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAX) TDD kasutajaseadmed |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-19 V6.2.1 IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 19: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAX) TDD kasutajaseade (UE) |
EN 301 908-19 V5.2.1 Märkus 2.1 |
31.3.2015 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-2 V5.2.1 IMT kärgsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 2: CDMA otsese hajutamisega (UTRA FDD) kasutajaseadmed |
EN 301 908-2 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-2 V5.4.1 IMT mobiilsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 2: CDMA otsese hajutamisega (UTRA FDD) kasutajaseadmed |
EN 301 908-2 V5.2.1 Märkus 2.1 |
30.9.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-20 V5.2.1 Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 20: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAX) TDD baasjaamad |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-20 V6.2.1 IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 20: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAX) TDD baasjaamad (BS) |
EN 301 908-20 V5.2.1 Märkus 2.1 |
30.9.2014 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-21 V5.2.1 Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 21: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAX) FDD kasutajaseadmed |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-22 V5.2.1 Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 22: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAX) FDD baasjaamad |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-3 V5.2.1 IMT kärgsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 2: CDMA otsese hajutamisega (UTRA FDD) kasutajaseadmed |
EN 301 908-3 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-4 V5.2.1 Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 4: mitme kandjaga CDMA (cdma2000) kasutajaseadmed (UE) |
EN 301 908-4 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-4 V6.2.1 IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 4: Mitme kandjaga CDMA (cdma2000) kasutajaseade (UE) |
EN 301 908-4 V5.2.1 Märkus 2.1 |
31.3.2015 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-5 V5.2.1 Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 5: mitme kandjaga CDMA (cdma2000) baasjaamad |
EN 301 908-5 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-6 V5.2.1 IMT kärgsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 6: CDMA TDD (UTRA FDD) kasutajaseadmed |
EN 301 908-6 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-7 V5.2.1 IMT kärgsidevõrgud. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Osa 7: CDMA TDD (UTRA FDD) baasjaamad |
EN 301 908-7 V4.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-8 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu IMT-2000 baasjaamad (BS) ja kasutajaseadmed (UE); Osa 8: IMT-2000, ühe kandjaga TDMA (UWC 136) (UE) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 908-9 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu IMT-2000 baasjaamad (BS) ja kasutajaseadmed (UE); Osa 9: IMT-2000, ühe kandjaga TDMA (UWC 136) (BS) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 929-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); GMDSS ja teiste liikuva mereside rakenduste VHF kaldajaamade raadiosaatjad ja -vastuvõtjad; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
EN 301 929-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2008) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 301 997-2 V1.1.1 Edastamine ja multipleksimine (TM); Mitmiksideseadmed; Juhtmeta multimeedia (MWS) süsteemides raadiosagedusvahemikus 40,5 GHz kuni 43,5 GHz kasutatavad raadioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 017-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Amplituudmodulatsiooniga (AM) raadioringhäälingusüsteemi raadiosaateseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 018-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Sagedusmoduleeritud (FM) raadioringhäälingusaatjad; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
EN 302 018-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2007) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 054-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiometeoroloogia (Met Aid); Raadiosagedusvahemikus 400,15 MHz kuni 406 MHz kasutamiseks mõeldud raadiosondid võimsusega kuni 200 mW; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 064-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusvahemikus 1,3 GHz kuni 50 GHz töötavad juhtmeta videolingid (WVL); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 065 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Sideks ultralairiba tehnoloogiat kasutavad lähitoimeseadmed, Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 065 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 066-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Pinnase ja seina sondeerimisradarite rakendused; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 066-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2009) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 077-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maapealse digitaalse raadioringhäälingusüsteemi (T-DAB) raadiosaateseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 186 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Sagedusalades 11/12/14 GHz töötavate liikuva kosmoseside õhusõidukite maajaamade (AES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 194-2 V1.1.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Siseveekogudel kasutatavad navigatsiooni radarid. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 195-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusalas 9 kHz kuni 315 kHz töötavad raadioseadmed väga väikese võimsusega aktiivsete meditsiiniliste implantaatide (ULP-AMI) ja nende lisatarvikute (ULP-AMI-P) jaoks; Osa 2 Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 208-2 V1.4.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Raadiosagedusalas 865 MHz kuni 868 MHz võimsusega kuni 2 W töötavad raadiosageduslikud identifitseerimisseadmed. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 208-2 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 217-2-2 V1.3.1 Paiksed raadiosüsteemid; Raadioliinide seadmete ja antennide karakteristikud ja nõuded; Osa 2-2: Koordineeritavates raadiosagedusalades töötavate digitaalsüsteemide harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 302 217-2-2 V1.2.3 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 217-2-2 V1.4.1 Paiksed raadiosüsteemid; Raadioliinide seadmete ja antennide karakteristikud ja nõuded; Osa 2-2: Koordineeritavates raadiosagedusalades töötavad digitaalsüsteemid; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 217-2-2 V1.3.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 217-2-2 V2.1.1 Paiksed raadiosüsteemid; Raadioliinide seadmete ja antennide karakteristikud ja nõuded; Osa 2-2: Koordineeritavates raadiosagedusalades töötavate digitaalsüsteemide harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 302 217-2-2 V1.4.1 Märkus 2.1 |
31.3.2015 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 217-3 V1.3.1 Paiksed raadiosidesüsteemid. Kakspunktside seadmete ja antennide karakteristikud ja nõuded. Osa 3: Raadiosagedusalades, kus rakendatakse koordineerimisprotseduuri või ei koordineerita, töötavate raadioseadmete harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 302 217-3 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 217-3 V2.1.1 Paiksed raadiosüsteemid; Kakspunktside seadmete ja antennide karakteristikud ja nõuded; Osa 3: Raadioseadmete, mis töötavad nii koordineeritavates kui ka mittekoordineeritavates raadiosagedusalades, harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 302 217-3 V1.3.1 Märkus 2.1 |
31.3.2015 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 217-4-2 V1.5.1 Paiksed raadiosüsteemid. Raadioliinide seadmete ja antennide karakteristikud ja nõuded. Osa 4-2: Antennid. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 217-4-2 V1.4.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 245-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Digitaalse raadioringhäälingusüsteemi DRM raadiosaateseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 248 V1.1.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Navigatsiooniradarid SOLAS konventsiooniga hõlmamata laevadel; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 264-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed; Maanteesidesüsteemi seadmed (RTTT); Sagedusalas 77 GHz kuni 81 GHz töötavad sõidukiradarid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 288-2 V1.3.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed; Maanteesidesüsteemi seadmed (RTTT); Sagedusalas 24 GHz töötavad sõidukiradarid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 288-2 V1.2.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2010) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 288-2 V1.6.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed; Maanteesidesüsteemi seadmed (RTTT); Sagedusalas 24 GHz töötavad sõidukiradarid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 288-2 V1.3.2 Märkus 2.1 |
31.12.2013 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 291-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed; Sagedusalas 13,56 MHz töötavad induktiivsed lähitoime andmeedastusseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 296-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maapealse digitaalse televisiooniringhäälingusüsteemi (DVB-T) raadiosaateseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel. |
EN 302 296 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2013) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 297 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Analoog-televisiooniringhäälingu saatjad; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 326-2 V1.2.2 Paiksed raadiosidesüsteemid; Mitmikpunktside seadmed ja antennid; Osa 2: Digitaalsete mitmikpunktside raadioseadmete harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 326-2 V1.1.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2009) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 326-3 V1.3.1 Paiksed raadiosidesüsteemid; Mitmikside seadmed ja antennid; Osa 3: Mitmikpunktside raadioantennide harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 326-3 V1.2.2 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2009) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 340 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Paiksele kosmosesidele (FSS) eraldatud raadiosagedusalades 11/12/14 GHz töötavate veesõidukitele paigaldatud kosmoseside maajaamade (ESV) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 372-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Tuvastamis- ja liikumisandurid; Raadiosagedusalades 5,8 GHz, 10 GHz, 25 GHz, 61 GHz ja 77 GHz töötavad mahutite taseme sondeerimisradarid (TLPR); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
EN 302 372-2 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 426 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Kärgside raadiosagedusalas 450 MHz töötavate (CDMA 450) ja PAMR raadiosagedusalades 410 MHz, 450 MHz ja 870 MHz töötavate (CDMA-PAMR) hajaspektri CDMA repiiterite põhinõuded, harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 435-2 V1.3.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Lähitoimeseadmed (SRD);Ultralairiba (UWB) tehnoloogiat kasutavate lähitoimeseadmete tehnilised näitajad; Raadiosagedusvahemikus 2,2 GHz kuni 8,5 GHz töötavad ehitusmaterjalide analüüsi ja klassifitseerimise rakendused; Osa 2:Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 435-2 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 448 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 14/12 GHz töötavad rongidele jälgimiseks paigaldatud maajaamade harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 454-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiometeoroloogia (Met Aids); Raadiosagedusvahemikus 1 668,4 MHz kuni 1 690 MHz töötavad raadiosondid. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 480 V1.1.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Õhusõiduki pardal oleva GSM süsteemi harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 498-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Ultralairiba (UWB) tehnoloogiat kasutavate lähitoimeseadmete tehnilised näitajad. Sagedusvahemikus 2,2 GHz kuni 8,5 GHz töötavate töövahendite objekti selektiivsuse ja näitajate rakendus; Osa 2 harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 500-2 V2.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Ultralairiba (UWB) tehnoloogiat kasutavad lähitoimeseadmed; Raadiosagedusalas 6 GHz kuni 9 GHz töötavad asukohaotsingu seadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 302 500-2 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.7.2012) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 502 V1.2.1 Lairiba raadiojuurdepääsuvõrgud (BRAN); Raadiosagedusalas 5,8 GHz töötavad paiksed lairiba andmeedastussüsteemid; harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 502 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2010) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 510-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusalas 30 MHz kuni 30,5 MHz töötavad väga väikese võimsusega aktiivsed meditsiinilised membraanimplantaadid ja nende lisatarvikud; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 536-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Lähitoimeseadmed (SRD). Raadiosagedusalas 315 kHz kuni 600 kHz töötavad seadmed. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 537-2 V1.1.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD). 402 MHz kuni 405 MHz ja 405 MHz kuni 406 MHz töötavad väga väikese võimsusega meditsiini andmesidesüsteemid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 544-1 V1.1.2 Sagedusalas 2 500 MHz kuni 2 690 MHz töötavad lairibaandmeedastussüsteemid; Osa 1:Aegtihendus dupleks modulatsiooniga (TDD) baasjaamad; harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 544-1 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 544-2 V1.1.1 Sagedusalas 2 500 MHz kuni 2 690 MHz töötavad lairibaandmeedastussüsteemid; Osa 2:Aegtihedus dupleks modulatsiooniga (TDD) kasutajaseadmed; harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 561 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);Liikuv maaside; Sageduskanalis laiusega 25 kHz,50 kHz,100 kHz või 150 kHz töötavad pidevat või vahelduvat mähisjoone modulatsiooni kasutavad raadioseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 561 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2011) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 567 V1.1.1 Lairiba raadiojuurdepääsuvõrgud (BRAN).Raadiosagedusalas 60 GHz töötavad WAS/RLAN süsteemid.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 567 V1.2.1 Lairiba raadiojuurdepääsuvõrgud (BRAN).Raadiosagedusalas 60 GHz töötavad WAS/RLAN süsteemid.Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
EN 302 567 V1.1.1 Märkus 2.1 |
31.10.2013 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 571 V1.1.1 Intelligentsed transpordisüsteemid (ITS); Sagedusvahemikus 5 855 MHz kuni 5 925 MHz töötavad raadioseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 574-1 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES);Sagedusalades 1 980 MHz kuni 2 010 MHz (suunal Maa-kosmos) ja 2 170 MHz kuni 2 200 MHz (suunal kosmos-Maa) töötavate kosmoseside maajaamade (MSS) harmoneeritud standard; Osa 1: Komplementaarne maakomponent lairiba süsteemidele. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 574-2 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES);Sagedusalades 1 980 MHz kuni 2 010 MHz (suunal Maa-kosmos) ja 2 170 MHz kuni 2 200 MHz (suunal kosmos-Maa) töötavate kosmoseside maajaamade (MSS) harmoneeritud standard; Osa 2:Lairiba süsteemide kasutajaseadmed (UE). Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 574-3 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES);Sagedusalades 1 980 MHz kuni 2 010 MHz (suunal Maa-kosmos) ja 2 170 MHz kuni 2 200 MHz (suunal kosmos-Maa) töötavate kosmoseside maajaamade (MSS) harmoneeritud standard; Osa 3: Kitsaribaliste süsteemide kasutajaseadmed (UE). Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 608 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Raudteesidesüsteemi Eurobalise raadioseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 609 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Raudteesidesüsteemi Euroloop raadioseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 617-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM);UHF raadiosagedusala liikuva lennuside maapealsed amplituudmodulatsiooniga raadiosaatjad, vastuvõtjad ja transiiverid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 623 V1.1.1 Lairiba juurdepääsu raadiovõrk (BWA) raadiosagedusalas 3 400 MHz kuni 3 800 MHz; Liikuvad terminalid; harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 625 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM).Suurõnnetuste korral kasutatavad 5 GHz raadiosagedusalas töötavad kriisiabi lairiba rakendused (BBDR).Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 645 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD);Ülemaailmse kosmoseside navigatsioonisüsteemi (GNSS) repiiterid; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 686 V1.1.1 Intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) Raadiosagedusalas 63 GHz kuni 64 GHz töötavad raadiosideseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 729-2 V1.1.2 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Raadioagedusalalades 6 GHz kuni 8,5 GHz, 24,05 GHz kuni 26,5 GHz; 57 GHz kuni 64 GHz ja 75 GHz kuni 85 GHz töötavad taseme sondeerimisradarid (LPR); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 752 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Aktiivsed radarid; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 774 V1.1.1 Lairiba juurdepääsu raadiovõrk raadiosagedusala 3 400 MHz kuni 3 800 MHz. Baasjaamad. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 774 V1.2.1 Lairiba juurdepääsu raadiovõrk raadiosagedusala 3 400 MHz kuni 3 800 MHz. Baasjaamad. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
EN 302 774 V1.1.1 Märkus 2.1 |
31.12.2013 |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 858-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maanteesidesüsteemi seadmed (RTTT); Sagedusalas 24.05 GHz kuni 24,25 GHz töötavad maanteesidesüsteemi lähitoime radarid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 885-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Teisaldatavad liikuva mereside VHF raadiosagedusalas töötavad sisseehitatud klass D digitaalselektiivväljakutsega (DCS) käsijaamad.Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 885-3 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Teisaldatavad liikuva mereside VHF raadiosagedusalas töötavad sisseehitatud klass D digitaalselektiivväljakutsega (DCS) käsijaamad.Osa 3: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti e alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 3 |
|
ETSI |
EN 302 961-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Merehäda personaalne asukohamajakas, mis on ettenähtud kasutamiseks sagedusel 121,5 MHz ainult otsingu ja päästmise eesmärkidel. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 977 V1.1.2 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Raadiosagedusalades 12/14 GHz töötavad liiklusvahenditele paigaldatud maajaamade (VMES) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 998-1 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maapealse liikuva televisiooni multimeedia multiedastusteenuse saateseadmed. Osa 1 Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. Üldised nõuded |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 302 998-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maapealse liikuva televisiooni multimeedia multiedastusteenuse saateseadmed. Osa 2 Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel. OFDM tehnoloogiat kasutavate saatjate testimise korraldamine |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 303 035-1 V1.2.1 TETRA seadmete harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel; Osa 1: Kõne-pluss andmeside (V+D) |
EN 303 035-1 V1.1.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2003) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 303 035-2 V1.2.2 TETRA seadmete harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel; Osa 2: Otseühenduskanal (DMO) |
EN 303 035-2 V1.2.1 Märkus 2.1 |
Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2004) |
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 303 084 V1.1.1 Maapealne laiendussüsteem (GBAS) VHF maa-õhk andmeedastus (VDB); Maapealsete seadmete tehnilised karakteristikud ja mõõtmismeetodid; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 303 213-6-1 V1.1.1 Lennuvälja maapealse liikluse juhtimise täiustatud süsteem (A-SMGCS); Osa 6: Harmoneeritud EN R&TT artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel süsteemi juures kasutatava maapealse liikluse seireradarite (SMR) jaoks; Alaosa 1: X-riba impulss-seireseadmed saatjavõimsusega kuni 100 kW |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 303 978 V1.1.2 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Saatesagedusega 27,5 GHz kuni 30 GHz geostatsionaarorbiidil mobiilsel platvormil töötavate maajaamade (ESOMP) harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
EN 305 550-2 V1.1.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD). Raadioagedusalas 40 GHz kuni 246 GHz töötavad raadioseadmed. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel. |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
ETSI |
ETS 300 487/A1 ED.1 Satelliitside maajaamad ja nende süsteemid (SES); Raadiosagedusalas 1,5 GHz töötavad ainult andmeside vastuvõtmist võimaldavad liikuvad maajaamad (ROMES); Raadiosagedusliku (RF) kiirguse nõuded |
|
|
Artikli 3, lõige 2 |
|
Märkus 1: |
Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti. |
|
Märkus 2.1: |
Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäevast alates ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu ajaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele. |
|
Märkus 2.2: |
Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele. |
|
Märkus 2.3: |
Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo (osaliselt) asendatava standardi järgimine enam eeldust, et uue standardi reguleerimisalasse jäävad tooted või teenused vastavad liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele. See ei mõjuta vastavuseeldust liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele nende toodete ja teenuste puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse |
|
Märkus 3: |
Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval ei anna asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele. |
MÄRKUS:
|
— |
Lisaks võib direktiivide 2006/95/EÜ, 2004/108/EÜ, 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ all avaldatud standardeid kasutada direktiivi 1999/5/EC artiklite 3.1.a ja 3.1.b. nõuetele vastavuse näitamiseks. |
|
— |
Eeldatakse, et tooted vastavad direktiivi nõuetele, kui nad vastavad nõuetele otstarbekohase kasutamise tingimustes. |
|
— |
Teavet standardite kättesaadavuse kohta saab Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest. Kõnealuste organisatsioonide nimekiri on vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 27 esitatud Euroopa Liidu Teatajas. |
|
— |
Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest. |
|
— |
Viited parandustele "…/AC:AAAA" avaldatakse vaid teavitamise eesmärgil. Paranduses on parandatud standardi tekstis esinenud trüki, õigekirja- või samalaadsed vead. Parandus võib puudutada üht või mitut keeleversiooni (inglise, prantsuse ja/või saksa), nii nagu see/need on Euroopa standardiorganisatsiooni poolt vastu võetud. |
|
— |
Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes. |
|
— |
Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Euroopa Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise. |
|
— |
Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite ja muude Euroopa standardite kohta võib leida Internetist aadressil http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm |
(1) ESO: Euroopa standardiorganisatsioon:
|
— |
CEN: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, Tel. +32 25500811; fax +32 25500819 (http://www.cen.eu) |
|
— |
Cenelec: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, Tel. +32 25196871; fax +32 25196919 (http://www.cenelec.eu) |
|
— |
ETSI: 650 route des Lucioles, 06921 Sophia Antipolis, FRANCE, Tel. +33 492944200; fax +33 493654716 (http://www.etsi.eu) |
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
|
12.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 297/32 |
Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001
2013/C 297/02
Abi nr: SA.35540 (12/XA)
Liikmesriik: Itaalia
Piirkond: PIEMONTE
Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: D.g.r.: «Programma degli interventi previsti dall'art. 4 a decorrere dall'anno 2012 a favore delle società cooperative a mutualità prevalente e dei loro consorzi operanti nel settore della produzione primaria di prodotti agricoli o che realizzano gli investimenti finalizzati alla produzione primaria di prodotti agricoli di cui all'All. I del Trattato rientranti tra le PMI.»
Õiguslik alus:
|
— |
Legge regionale 23/2004 e s.m.i. art. 6. |
|
— |
DGR n. 18 – 4597 del 24 settembre 2012. |
Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: EUR 1,6 (miljonites)
Abi suurim osatähtsus: 40,0000 %
Abikava või üksiktoetuse kestus: 19.9.2013-31.3.2014
Abi eesmärk: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4)
Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:
|
Regione Piemonte Direzione Lavoro |
|
Via Magenta, 12 10128 Torino |
Veebileht: http://www.regione.piemonte.it/lavoro/imprendi/coopera/index.htm
Muu teave: —
Abi nr: SA.37093 (13/XA)
Liikmesriik: Madalmaad
Piirkond: NOORD-LIMBURG, MIDDEN-LIMBURG
Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Herstructurering concentratiegebieden glastuinbouw Noord- en Midden-Limburg (paragraaf 1.5 van de Subsidieverordening inrichting landelijk gebied Limburg)
Õiguslik alus: Subsidieverordening inrichting landelijk gebied Limburg
http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun
Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: EUR 1 500 000
Abi suurim osatähtsus: 45 %
Abikava või üksiktoetuse kestus: 21.9.2013-31.12.2015
Abi eesmärk: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4), Maa ümberkruntimine (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 13), Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 6), Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)
Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:
|
Provincie Limburg |
|
Postbus 5700 |
|
6201 MA Maastricht |
Veebileht: http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun
Muu teave: —
Abi nr: SA.37094 (13/XA)
Liikmesriik: Madalmaad
Piirkond: LIMBURG (NL)
Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Verplaatsen grondgebonden landbouwbedrijven met grondverwerving (paragraaf 1.9 van de Subsidieverordening inrichting landelijk gebid Limburg)
Õiguslik alus: Subsidieverordening inrichting landelijk gebied Limburg
http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun
Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: EUR 900 000
Abi suurim osatähtsus: 100 %
Abikava või üksiktoetuse kestus: 21.9.2013-31.12.2015
Abi eesmärk: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4), Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 6)
Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:
|
Provincie Limburg |
|
Postbus 5700 |
|
6201 MA Maastricht |
Veebileht: http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun
Muu teave: —
Abi nr: SA.37095 (13/XA)
Liikmesriik: Madalmaad
Piirkond: LIMBURG (NL)
Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Innovatie-advies (paragraaf 1.3 van de Subsidieverordening inrichting landelijk gebied Limburg)
Õiguslik alus: Subsidieverordening inrichting landelijk gebied Limburg
http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun
Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: EUR 300 000
Abi suurim osatähtsus: 75 %
Abikava või üksiktoetuse kestus: 21.9.2013-31.12.2015
Abi eesmärk: Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)
Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:
|
Provincie Limburg |
|
Postbus 5700 |
|
6201 MA Maastricht |
Veebileht: http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun
Muu teave: —
Abi nr: SA.37096 (13/XA)
Liikmesriik: Madalmaad
Piirkond: LIMBURG (NL)
Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Sociale contracten (paragraaf 1.7 van de Subsidieverordening inrichting landelijk gebied Limburg)
Õiguslik alus: Subsidieverordening inrichting landelijk gebied Limburg
http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun
Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: EUR 150 000
Abi suurim osatähtsus: 40 %
Abikava või üksiktoetuse kestus: 21.9.2013-31.12.2015
Abi eesmärk: Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)
Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:
|
Provincie Limburg |
|
Postbus 5700 |
|
6201 MA Maastricht |
Veebileht: http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun
Muu teave: —
Abi nr: SA.37351 (13/XA)
Liikmesriik: Saksamaa
Piirkond: DEUTSCHLAND
Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Bund: Richtlinie über die Förderung der Beratung landwirtschaftlicher Unternehmen vor und während einer Umstellung des Betriebes auf ökologischen Landbau
Õiguslik alus: Bundeshaushaltsordnung (BHO) (§§ 23, 44, 91, 100),
Allgemeine Verwaltungsvorschriften zu § 23, 44 BHO,
Verwaltungsverfahrensgesetz /VwVfG) (§§ 48 bis 49 a),
Bund: Richtlinie über die Förderung der Beratung landwirtschaftlicher Unternehmen vor und während einer Umstellung des Betriebes auf ökologischen Landbau
Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: EUR 0,5 (miljonites)
Abi suurim osatähtsus: 50,0000 %
Abikava või üksiktoetuse kestus: 23.9.2013-30.6.2014
Abi eesmärk: Tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)
Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:
|
Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung |
|
Deichmanns Aue 29 |
|
53168 Bonn |
Veebileht: http://www.bundesprogramm.de/fileadmin/sites/default/files/foerderrichtlinien/RL_Beratung_2010_2013_EV_201007.pdf
Muu teave: —
Abi nr: SA.37395 (13/XA)
Liikmesriik: Itaalia
Piirkond: TRENTO
Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Disciplina relativa alla concessione degli indennizzi per i danni alle imprese agricole colpite da Pseudomonas syringae pv. actinidiae (P.s.a.).
Õiguslik alus:
|
— |
Legge provinciale 28 marzo 2003, n. 4 (Legge provinciale in materia di agricoltura), art. 52 (Altri eventi naturali); |
|
— |
Deliberazione della Giunta provinciale n. 1830 del 30 agosto 2013 avente per oggetto: «Disciplina relativa alla concessione degli indennizzi per i danni alle imprese agricole colpite da Pseudomonas syringae pv. actinidiae (P.s.a.).». |
Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: EUR 300 000
Abi suurim osatähtsus: 100 %
Abikava või üksiktoetuse kestus: 26.9.2013-30.6.2014
Abi eesmärk: Taimehaigused – kahjurite järsk levik (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 10)
Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK, Muu puuvilja-, marja- ning pähklikasvatus
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:
|
Provincia Autonoma di Trento |
|
Servizio Agricoltura |
|
Via G.B. Trener, n. 3 |
|
38121 TRENTO – ITALY |
Veebileht:
|
|
http://www.consiglio.provincia.tn.it |
|
|
http://www.delibere.provincia.tn.it |
Muu teave: —
|
12.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 297/35 |
Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 297/03
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36028 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Itaalia |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
PIEMONTE Segapiirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Linea d'azione I.2 — Agevolazione alla diffusione, sul territorio piemontese, di impianti termici alimentati a fonte rinnovabile |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
|
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
14.12.2012-30.6.2014 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 4 (miljonites) |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Sooduslaen , Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
POR/FESR CRO Piemonte 2007-2013 – EUR 1,40 (miljonites) |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 23) |
45,0000 % |
20 % |
||||
|
Regionaalabi – Abikava (artikkel 13) |
10,0000 % |
20 % |
||||
|
VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15) |
20,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.regione.piemonte.it/innovazione/
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36030 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Itaalia |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
PIEMONTE Segapiirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Linea di Azione I.I — Agevolazione alla diffusione, sul territorio piemontese, di sistemi di valorizzazione dell'energia termica prodotta da impianti alimentati da biomasse provenienti dalla filiera forestale. |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
|
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
14.12.2012-30.6.2014 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 5 (miljonites) |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Sooduslaen , Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
POR/FESR CRO Piemonte 2007-2013 – EUR 1,98 (miljonites) |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 23) |
45,0000 % |
20 % |
||||
|
Regionaalabi – Abikava (artikkel 13) |
10,0000 % |
20 % |
||||
|
VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15) |
10,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.regione.piemonte.it/innovazione/
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36328 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Saksamaa |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
HESSEN Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Bürgschaft der Stadt Alsfeld für die BürgerEnergie Lingelbach eG |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
§ 104 Absatz 2 Hessische Gemeindeordnung (HGO) in der Fassung der Bekanntmachung vom 7. März 2005 (Gesetz- und Verordnungsblatt für das Land Hessen I, 2005, S. 142 ff. |
|||||
|
Meetme liik |
Erakorraline abi |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Abi andmise kuupäev |
Alates 1.3.2013 |
|||||
|
Sektorid |
ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd – BürgerEnergie Lingelbach eG |
|||||
|
Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma |
EUR 0,85 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Tagatis |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 23) |
45,0000 % |
20 % |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://alsfeld.de/upload/s/430/files/BuergerEnergie%20Lingelbach.pdf
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36478 (13/X) |
||||
|
Liikmesriik |
Itaalia |
||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
VENETO Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||
|
Abimeetme nimetus |
PIANI INTEGRATI A SUPPORTO DELLE IMPRESE VENETE PER LA VALORIZZAZIONE DELL'ECCELLENZA E DEI SETTORI STRATEGICI – LINEA TRE – IV FASE |
||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
LR 10/90 «ORDINAMENTO SISTEMA DI FORMAZIONE PROFESSIONALE E ORGANIZZAZIONE DELLE POLITICHE REGIONALI DEL LAVORO». DGR N. 1566 DEL 26.5.2009: «POLITICHE ATTIVE PER IL CONTRASTO ALLA CRISI OCCUPAZIONALE». DGR N. 2335 DEL 20.11.2012 E DDR N. 106 DEL 6.2.2013 |
||||
|
Meetme liik |
Abikava |
||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
||||
|
Kestus |
6.2.2013-31.12.2013 |
||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 1,08 |
||||
|
Tagatised |
EUR 1,08 (miljonites) |
||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
DGR N. 2335 DEL 20.11.2012 – EUR 1,08 (miljonites) |
||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||
|
Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2) |
80,0000 % |
0 % |
|||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.regione.veneto.it/web/formazione/moduli-fse
Piani integrati a supporto imprese venete – Linea 3 – IV Fase
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36739 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Läti |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
Latvia Artikkel 107 lõige 3 punkt a |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Atbalsts uzņēmumu radīšanai un attīstībai |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Ministru kabineta 2010.gada 9.februāra noteikumi Nr.132 “Kārtība, kādā piešķir valsts un Eiropas Savienības atbalstu atklātu projektu iesniegumu konkursu veidā pasākumam “Atbalsts uzņēmumu radīšanai un attīstībai (ietverot ar lauksaimniecību nesaistītu darbību dažādošanu)”” (Publicēts: Latvijas Vēstnesis Nr. 37: 5.3.2010.) |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
26.4.2013-31.12.2013 |
|||||
|
Sektorid |
Liimitootmine, Eeterlike õlide tootmine, Mujal liigitamata keemiatoodete tootmine, Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine, Kummi- ja plasttoodete tootmine, Mööblitootmine, Muu tootmine, Masinate ja seadmete remont ja paigaldus, Veekogumine, -töötlus ja -varustus, Kanalisatsioon, Muude uute kaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes, Restoranid ja liikuvad toitlustuskohad, Hoonete ehitus, Rajatiste ehitus, Eriehitustööd, Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite, parfüümide ja tualetitarvete tootmine, Metallitöötlus ja metallpindade katmine; mehaaniline metallitöötlus, Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, Mootorsõidukite hooldus ja remont, Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müük, hooldus ja remont, Elektriseadmete tootmine, Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, Lõbusõidu- ja sportpaatide ehitus, Raudteevedurite ja -veeremi tootmine, Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine, Militaarveokite tootmine, Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine, Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine, Tekstiilitootmine, Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia, Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad, Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine, Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus, Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus, Juuksuri- ja muu iluteenindus, Matuseteenindus, Kirjastamine, Arstiabi ja hambaravi, Muud tervishoiualad, Helisalvestiste ja muusika kirjastamine, Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs, Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas, Disainerite tegevus, Veterinaaria, Turvasüsteemide käitus, Hoonete ja maastike hooldus, Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine, Metallkonstruktsioonide tootmine, Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine, Aurukatelde tootmine, v.a keskkütte-kuumaveekatlad, Muude metalltoodete tootmine, Metsamajandust abistavad tegevused, Muu kaevandamine, Kaevandamist abistavad tegevusalad, Toiduainete tootmine, Joogitootmine, Rõivatootmine, Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine, Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine, Paberi ja pabertoodete tootmine, Trükindus ja salvestiste paljundus, Põhikemikaalide, väetise ja lämmastikuühendite tootmine; plasti ja sünteeskautšuki tootmine algkujul, Taimekaitsevahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine, Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
LVL 20 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
http://www.zm.gov.lv/doc_upl/LAP_11_versija_091112.pdf – LVL 55,95 (miljonites) |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Regionaalabi – Abikava (artikkel 13) |
50,0000 % |
0 % |
||||
|
VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26) |
8,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.likumi.lv/doc.php?id=206103
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36741 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Hispaania |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
ASTURIAS Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Financiación de proyectos I+D en cooperación internacional en el marco de las redes Era-Net |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Resolución de 25 de abril de 2013, de la Consejería de Economía y Empleo (BOPA no 99, de 30.4.2013) y Resolución de 6 de mayo de 2013, de la Consejería de Economía y Empleo, por la que se rectifica la de 25 de abril (BOPA no 108, de 11.5.2013). |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
11.5.2013-31.12.2013 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 400 000 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
80 % con cargo al Fondo Europeo de Desarrollo Regional (FEDER) – EUR 0,32 (miljonites) |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b) |
65,0000 % |
15 % |
||||
|
Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c) |
40,0000 % |
20 % |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
|
|
https://sede.asturias.es/bopa/2013/04/30/2013-07906.pdf |
|
|
https://sede.asturias.es/bopa/2013/05/11/2013-08763.pdf |
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36757 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Madalmaad |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
NOORD-NEDERLAND Segapiirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Noordelijke Innovatie Ondersteuningsfaciliteit 2013 |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Verordening van 17 april 2013 en 24 april 2013 houdende regels betreffende de subsidiëring van activiteiten op het terrein van strategische activiteiten van bepaalde categorieën ondernemingen uit het midden- en kleinbedrijf in de provincies Drenthe, Fryslân, Groningen op grond van artikel 145 van de Provinciewet. |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
1.6.2013-31.12.2013 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 9,14 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c) |
25,0000 % |
10 % |
||||
|
VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26) |
50,0000 % |
— |
||||
|
VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 27) |
50,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.snn.eu/subsidies/subsidieregelingen-ondernemers/innovatie-niof-2013/regeling-toelichting/
Vervolgens op het icoontje voor „verordening NIOF 2013” klikken
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36769 (13/X) |
|||||||
|
Liikmesriik |
Madalmaad |
|||||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
Abi mitte saavad piirkonnad |
|||||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||||
|
Abimeetme nimetus |
Young Experts in Water |
|||||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Artikel 2 van de Kaderwet subsidies Ministerie van Buitenlandse Zaken, het Subsidiebesluit Ministerie van Buitenlandse Zaken en artikel 10.1-10.4 van de Subsidieregeling Ministerie van Buitenlandse Zaken 2006. |
|||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||||
|
Kestus |
7.5.2013-31.12.2017 |
|||||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
|||||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 8,6 |
|||||||
|
Tagatised |
— |
|||||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
|||||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||||
|
Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2) |
50,0000 % |
0 % |
||||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.yepwater.nl/nl/waarom-wat/waarom-wat-2
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36816 (13/X) |
||||||
|
Liikmesriik |
Madalmaad |
||||||
|
Liikmesriigi antud number |
NLD |
||||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
NOORD-HOLLAND Abi mitte saavad piirkonnad |
||||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||||
|
Abimeetme nimetus |
uitvoeringsregeling subsidie waterbewust Noord-Holland 2013 |
||||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Algemene subsidieverordening Noord-Holland 2011 |
||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
||||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
||||||
|
Kestus |
11.5.2013-31.12.2015 |
||||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
||||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
||||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 1 (miljonites) |
||||||
|
Tagatised |
— |
||||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
||||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
||||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||||
|
Investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel järgida ühenduse keskkonnakaitsenormatiivides nõutust rangemaid normatiive või parandada keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel(artikkel 18) |
35,0000 % |
20 % |
|||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.noord-holland.nl/psstukken/openbaar/AVV/AVV-PB2013-45.pdf
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36913 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Hispaania |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
GALICIA Artikkel 107 lõige 3 punkt a |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Proyectos de creación de pymes o de realización de inversiones en pymes nuevas promovidas por nuevos emprendedores |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Resolución de 20 de mayo de 2013 por la que se da publicidad al acuerdo del Consejo de Dirección del Igape, que aprueba las bases reguladoras de las ayudas del Igape a los proyectos de creación de pequeñas y medianas empresas o de realización de inversiones en pequeñas y medianas empresas nuevas promovidas por nuevos emprendedores, cofinanciadas por el Fondo Europeo de Desarrollo Regional, en el marco del Programa Operativo Feder Galicia 2007-2013, y se procede a su convocatoria. |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
31.5.2013-31.12.2014 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 0,7 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
Feder 2007-2013 – EUR 1,12 (miljonites) |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15) |
50,0000 % |
— |
||||
|
VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26) |
50,0000 % |
— |
||||
|
Regionaalabi – Abikava (artikkel 13) |
50,0000 % |
20 % |
||||
|
Uutele väikeettevõtetele antav abi (artikkel 14) |
35,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.xunta.es/dog/Publicados/2013/20130530/AnuncioO92-210513-0001_es.pdf
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.36954 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Hispaania |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
RGE 16/2013 |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
COMUNIDAD VALENCIANA Segapiirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Fomento del empleo para personas con discapacidad 2013 |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
ORDEN 13/2013, DE 21 DE MAYO, DE LA CONSELLERIA DE ECONOMIA, INDUSTRIA, TURISMO Y EMPLEO, POR LA QUE SE CONVOCA Y REGULA LA CONCESIÓN DE SUBVENCIONES PÚBLICAS DESTINADAS AL FOMENTO DEL EMPLEO PARA PERSONAS CON DISCAPACIDAD EN EL EJERCICIO 2013 (DOCV DE 31 DE MAYO DE 2013) |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
1.1.2013-31.12.2013 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 17 (miljonites) |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 41) |
75,0000 % |
— |
||||
|
Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks (artikkel 42) |
100,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.docv.gva.es/datos/2013/05/31/pdf/2013_5665.pdf
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37016 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Saksamaa |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
HESSEN Abi mitte saavad piirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Förderung der regionalen Entwicklung — Betriebliche Investitionen |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Richtlinien des Landes Hessen zur Förderung der regionalen Entwicklung (Staatsanzeiger 16/2013 vom 15. April 2013 S. 534) |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
Pikendamine X 27/2008 |
|||||
|
Kestus |
1.7.2013-31.12.2014 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 20 900 000 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Sooduslaen , Otsetoetus, Muu – Darlehen mit Zinsvergünstigung |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
CCI2007 DE 16 2 PO 005 – EUR 5,00 (miljonites) |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15) |
20,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://verwaltung.hessen.de/irj/HMWVL_Internet?cid=615142dab9f20c614f1d0f4fecad40a3
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37089 (13/X) |
||||
|
Liikmesriik |
Poola |
||||
|
Liikmesriigi antud number |
PL |
||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
Poland Artikkel 107 lõige 3 punkt a |
||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||
|
Abimeetme nimetus |
Rozporządzenie Ministra Rozwoju Regionalnego z dnia 2 kwietnia 2012 r. w sprawie udzielania przez Polską Agencję Rozwoju Przedsiębiorczości pomocy finansowej w ramach Programu Operacyjnego Innowacyjna Gospodarka, 2007-2013 (Dz. U. 2013, poz. 691) |
||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Załącznik 1 |
||||
|
Meetme liik |
Abikava |
||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
Muutmine SA.35010 |
||||
|
Kestus |
18.6.2013-30.6.2014 |
||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
PLN 1.080 (miljonites) |
||||
|
Tagatised |
— |
||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
Kwota pochodząca z funduszy wspólnotowych – 228,3 mln EUR – PLN 917,72 (miljonites) |
||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||
|
Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b) |
65,0000 % |
20 % |
|||
|
Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c) |
40,0000 % |
20 % |
|||
|
VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi (artikkel 33) |
70,0000 % |
— |
|||
|
Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1) |
35,0000 % |
20 % |
|||
|
Regionaalabi – Abikava (artikkel 13) |
50,0000 % |
20 % |
|||
|
VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26) |
50,0000 % |
— |
|||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://dokumenty.rcl.gov.pl/DU/rok/2013/pozycja/691
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37099 (13/X) |
||||
|
Liikmesriik |
Saksamaa |
||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
DEUTSCHLAND Artikkel 107 lõige 3 punkt a,Artikkel 107 lõige 3 punkt c,Abi mitte saavad piirkonnad,Segapiirkonnad |
||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||
|
Abimeetme nimetus |
Förderung von Vorhaben im Bereich der Elektromobilität |
||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Bundesanzeiger Amtlicher Teil 25.6.2013 B8 |
||||
|
Meetme liik |
Abikava |
||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
Pikendamine SA.35237 |
||||
|
Kestus |
25.6.2013-31.12.2016 |
||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 7 (miljonites) |
||||
|
Tagatised |
— |
||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||
|
Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c) |
25,0000 % |
20 % |
|||
|
Abi selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset, kui ühenduse normatiivid puuduvad (artikkel 19) |
35,0000 % |
20 % |
|||
|
Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b) |
50,0000 % |
20 % |
|||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.erneuerbar-mobil.de/foerderprogramm/foerderung-im-bereich-der-elektromobilitaet-ab-2013/foerderbekanntmachung-2013-ba.pdf
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37102 (13/X) |
||||||
|
Liikmesriik |
Itaalia |
||||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
||||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
PIEMONTE Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
||||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||||
|
Abimeetme nimetus |
Agevolazioni per progetti di ricerca industriale e sviluppo sperimentale e progetti di innovazione riservate ai soggetti aggregati ai poli di innovazione (Sezione 2, paragrafo 2.1 e 2.2 del disciplinare) |
||||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
PAR FSC 2007-2013- Asse I «Linea di intervento 1.3.c Interventi di sostegno per la realizzazione di poli di innovazione». Approvazione del «Bando per l'accesso alle agevolazioni per progetti di ricerca industriale e sviluppo sperimentale e progetti di innovazione riservate ai soggetti aggregati ai poli di innovazione» connesso al Quarto Programma Annuale dei Poli di Innovazione. |
||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
||||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
||||||
|
Kestus |
15.7.2013-30.6.2014 |
||||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
||||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
||||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 10 (miljonites) |
||||||
|
Tagatised |
— |
||||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Sooduslaen , Otsetoetus |
||||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
DGR n. 36-7053 dell’8 ottobre 2007 e s.m.i. — EUR 3,96 (miljonites) |
||||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||||
|
VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26) |
50,0000 % |
— |
|||||
|
Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b) |
65,0000 % |
20 % |
|||||
|
Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c) |
40,0000 % |
20 % |
|||||
|
Regionaalabi – Abikava (artikkel 13) |
10,0000 % |
20 % |
|||||
|
VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15) |
20,0000 % |
— |
|||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
|
|
http://www.regione.piemonte.it/governo/bollettino/abbonati/2013/27/suppo1/00000001.htm cliccare su «Testo del documento» |
|
|
http://www.regione.piemonte.it/governo/bollettino/abbonati/2013/27/suppo1/00000002.htm cliccare su «Testo del documento» |
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37115 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Madalmaad |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
NL |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
OVERIJSSEL Abi mitte saavad piirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
subsidieregeling Duurzame energieopwekking en energiebesparing |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Paragraaf 8.1 Uitvoeringsbesluit subsidies Overijssel 2011 |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
15.7.2013-31.12.2015 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 1 (miljonites) |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 21) |
50,0000 % |
0 % |
||||
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 23) |
50,0000 % |
0 % |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
|
|
http://www.overijssel.nl/loket/provinciale/uitvoeringsbesluit_subsidies_overijssel_2011 |
|
|
ga naar www.overijssel.nl, kies loket, kies subsidie, kies wet-en regelgeving, kies uitvoeringsbesluit subsidies Overijssel, selecteer paragraaf 8.1 |
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37123 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Madalmaad |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
TWENTE Abi mitte saavad piirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
subsidieregeling Gebiedsontwikkeling Noordoost Twente- Herbestemming agrarische bebouwing |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
subparagraaf 5.9.3 Uitvoeringsbesluit subsidies Overijssel 2011 |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
15.7.2013-31.12.2015 |
|||||
|
Sektorid |
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 1 (miljonites) |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15) |
20,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
|
|
http://www.overijssel.nl/loket/provinciale/uitvoeringsbesluit_subsidies_overijssel_2011 |
|
|
www.overijssel.nl, kies loket, kies subsidie, kies wet en regelgeving, kies uitvoeringsbesluit subsidies Overijssel 2011, kies paragraaf 5.9.3 |
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37134 (13/X) |
|||||||||
|
Liikmesriik |
Sloveenia |
|||||||||
|
Liikmesriigi antud number |
SI |
|||||||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
Pomurska Artikkel 107 lõige 3 punkt a |
|||||||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||||||
|
Abimeetme nimetus |
„Garancijska shema za Pomurje 2“ |
|||||||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
|
|||||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
Muutmine X 301/2010 |
|||||||||
|
Kestus |
24.7.2013-31.12.2013 |
|||||||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 1 320 000 |
|||||||||
|
Tagatised |
EUR 1,32 (miljonites) |
|||||||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Tagatis , Sooduslaen |
|||||||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
Dogovor o nadaljnji rabi sredstev Phare kot obnovljivih sredstev (ARR-46/2002/81 z dne 6.11.2012) – EUR 0,32 (miljonites) |
|||||||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||||||
|
Regionaalabi – Abikava (artikkel 13) |
30,0000 % |
20 % |
||||||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://web.rra-mura.com/prenosi/SPLOSNI%20POGOJI%20DELOVANJA%20GSP%202.pdf
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37139 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Hispaania |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
ES51 |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
CATALUNA Segapiirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Ayudas para proyectos de Innovación Tecnológica transnacionales para investigación y desarrollo experimental con componente internacional. |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
|
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
29.6.2013-31.12.2013 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 1 600 000 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
7o Programa Marco (FP7/2007-2013) para el programa Biophotonics+ – EUR 0,50 (miljonites) |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi (artikkel 33) |
70,0000 % |
— |
||||
|
Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b) |
65,0000 % |
20 % |
||||
|
Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c) |
40,0000 % |
20 % |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
|
|
http://portaldogc.gencat.cat/utilsEADOP/PDF/6406/1307133.pdf |
|
|
http://portaldogc.gencat.cat/utilsEADOP/PDF/6059/1222367.pdf |
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37140 (13/X) |
||||
|
Liikmesriik |
Hispaania |
||||
|
Liikmesriigi antud number |
ES |
||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
CANTABRIA Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||
|
Abimeetme nimetus |
Bases reguladoras y convocatoria del Programa de Ayudas dirigidas a Agrupaciones Empresariales Innovadoras |
||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Boletín Oficial de Cantabria no 121 el miércoles, 26 de junio de 2013. |
||||
|
Meetme liik |
Abikava |
||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
||||
|
Kestus |
16.6.2013-12.1.2014 |
||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 130 000 |
||||
|
Tagatised |
— |
||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||
|
Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b) |
50,0000 % |
10 % |
|||
|
Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2) |
60,0000 % |
0 % |
|||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
|
|
http://boc.cantabria.es/boces/verAnuncioAction.do?idAnuBlob=250473 |
|
|
http://www.gruposodercan.es/enlaces/apost_innov/ampliar.php?Id=728 |
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37143 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Saksamaa |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
SAARLAND Segapiirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Gründungs- und Wachstumsfinanzierung — Saarland — (GuW — Saarland) vom 1.1.2009, in der Fassung der Änderung vom 30.6.2013 |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
|
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
Muutmine SA.32921 |
|||||
|
Kestus |
1.7.2013-30.6.2014 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 2 600 000 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Intressitoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15) |
20,0000 % |
— |
||||
|
VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26) |
50,0000 % |
— |
||||
|
VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 27) |
50,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.vorschriften.saarland.de/vorschriften_suche.htm?id=2142
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37145 (13/X) |
|||||||
|
Liikmesriik |
Ühendkuningriik |
|||||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
NORTHERN IRELAND Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
|||||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||||
|
Abimeetme nimetus |
Design Manager Resource Scheme |
|||||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
|
|||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||||
|
Kestus |
1.8.2013-30.4.2017 |
|||||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
GBP 270 000 |
|||||||
|
Tagatised |
GBP 0,00 (miljonites) |
|||||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
The European Sustainable Competitiveness Programme for Northern Ireland 2007-2013 CCI: 2007UK162PO003 European Regional Development Fund – GBP 0,53 (miljonites) |
|||||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||||
|
VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 26) |
50,0000 % |
— |
||||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.investni.com/index/publications.htm?filter=D
Design Manager Resource scheme isfound in the Invest NI A-Z under D
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37157 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Hispaania |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
RGE 29/2013 |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
COMUNIDAD VALENCIANA Segapiirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Subvenciones públicas destinadas al fomento del empleo para personas con discapacidad, mediante la concesión de subvenciones públicas destinadas a la creación y/o mantenimiento de las unidades de apoyo a la actividad profesional para el ejercicio 2013. |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
ORDEN 24/2013, de 26 de junio, de la Consellería de Economía, Industria, Turismo y Empleo, por la que se convoca y regula la concesión de subvenciones públicas destinadas a la creación o mantenimiento de las unidades de apoyo a la actividad profesional, como medida de fomento del empleo para personas con discapacidad en centros especiales de empleo en el ejercicio 2013. |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
1.1.2013-31.12.2013 |
|||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 500 000 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks (artikkel 42) |
100,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.docv.gva.es/datos/2013/07/03/pdf/2013_6955.pdf
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37170 (13/X) |
||||
|
Liikmesriik |
Itaalia |
||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
VENETO Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||
|
Abimeetme nimetus |
RILANCIARE L'IMPRESA VENETA — Progetti di innovazione e di sviluppo — Modalità a sportello — anno 2013 |
||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
LR 10/90 «ORDINAMENTO SISTEMA DI FORMAZIONE PROFESSIONALE E ORGANIZZAZIONE DELLE POLITICHE REGIONALI DEL LAVORO. DGR N. 1566/2009 “POLITICHE ATTIVE PER IL CONTRASTO ALLA CRISI OCCUPAZIONALE”. DGR 1675/2011 “PIANO DELLE POLITICHE ATTIVE PER IL CONTRASTO ALLA CRISI VALORIZZAZIONE DEL CAPITALE UMANO – POLITICHE PER L'OCCUPAZIONE E L'OCCUPABILITA”» – DGR 896 DEL 4.6.2013 – DDR N. 673 DEL 15.7.2013 – 1o SPORTELLO |
||||
|
Meetme liik |
Abikava |
||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
||||
|
Kestus |
15.7.2013-31.12.2013 |
||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
||||
|
Abisaaja liik |
suurettevõte |
||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 20 000 |
||||
|
Tagatised |
EUR 0,02 (miljonites) |
||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
DGR 896 DEL 4.6.2013 – DDR N. 673 DEL 15.7.2013 – 1o SPORTELLO – EUR 0,02 (miljonites) |
||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||
|
Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2) |
60,0000 % |
0 % |
|||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.regione.veneto.it/web/formazione/moduli-fse
Rilanciare l'impresa veneta — Progetti innovazione e sviluppo
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37187 (13/X) |
|||||
|
Liikmesriik |
Madalmaad |
|||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
|||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
LIMBURG (NL) Abi mitte saavad piirkonnad |
|||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
|||||
|
Abimeetme nimetus |
Excellent produceren (paragraaf 1.4 van de Subsidieverordening inrichting landelijk gebied Limburg) |
|||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
|
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
|||||
|
Kestus |
26.7.2013-31.12.2015 |
|||||
|
Sektorid |
PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK |
|||||
|
Abisaaja liik |
VKEd |
|||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
EUR 3 000 000 |
|||||
|
Tagatised |
— |
|||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
|||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
|||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
co-financiering zal naar alle waarschijnlijkheid plaatsvinden uit het Plattelandsontwikkelingsprogramma 2014-2020(POP3) — EUR 1,50 (miljonites) |
|||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
||||
|
Põllumajandus- ja kalandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (artikkel 34) |
40,0000 % |
— |
||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
|
|
http://www.limburg.nl/e_Loket/Subsidies/Actuele_Subsidieregelingen/Natuur_en_Landschap/Subsidieverordening_Inrichting_Landelijk_Gebied_ILG |
|
|
www.subsidies.nl/subsidies>actuele regelingen>Natuur en landschap>subsidieverordening inrichting landelijk gebied |
|
|
http://www.limburg.nl/Beleid/Europa/Kennisgevingen_staatssteun |
|
|
www.limburg.nl/beleid>europa>kennisgevingen staatssteun |
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37192 (13/X) |
||||||
|
Liikmesriik |
Austria |
||||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
||||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
PINZGAU-PONGAU Abi mitte saavad piirkonnad |
||||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||||
|
Abimeetme nimetus |
Angebotsspezialisierung und Qualitätsverbesserung der Alois Burgschwaiger GmbH, Hotel Übergossene Alm in Dienten, Salzburg |
||||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Grundsatzbeschluss der Salzburger Landesregierung vom 22.6.2009 zum Investitions- und Wachstumprogramm 2009 — 2014 |
||||||
|
Meetme liik |
Erakorraline abi |
||||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
||||||
|
Abi andmise kuupäev |
Alates 25.7.2013 |
||||||
|
Sektorid |
Majutus |
||||||
|
Abisaaja liik |
VKEd – Firma Alois Burgschwaiger GmbH, Hotel Übergossene Alm |
||||||
|
Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma |
EUR 320 000 |
||||||
|
Tagatised |
— |
||||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Intressitoetus |
||||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
||||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||||
|
VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15) |
6,1600 % |
— |
|||||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://www.salzburg.gv.at/wirtschaftsfoerderung2007
Ad-hoc-Beihilfen
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.37266 (13/X) |
||||
|
Liikmesriik |
Rumeenia |
||||
|
Liikmesriigi antud number |
— |
||||
|
Piirkonna nimi (NUTS) |
Romania Artikkel 107 lõige 3 punkt a |
||||
|
Abi andev ametiasutus |
|
||||
|
Abimeetme nimetus |
Finantarea proiectelor CDI din fondul „European Economic Area Financial Mechanism 2009-2014” |
||||
|
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
Ordinul 4370MD/31.7.2013 privind aprobarea schemei de ajutor de stat pentru „Finantarea proiectelor CDI din Programul Cercetare in Domenii Prioritare din cadrul Mecanismului Financiar SEE 2009-2014” |
||||
|
Meetme liik |
Abikava |
||||
|
Olemasoleva abimeetme muutmine |
— |
||||
|
Kestus |
31.7.2013-30.6.2014 |
||||
|
Sektorid |
Kõik abikõlblikud sektorid |
||||
|
Abisaaja liik |
VKEd,suurettevõte |
||||
|
Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma |
RON 100 (miljonites) |
||||
|
Tagatised |
— |
||||
|
Abimeede (artikkel 5) |
Otsetoetus |
||||
|
Viide komisjoni otsusele |
— |
||||
|
Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral |
— |
||||
|
Eesmärgid |
Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus |
VKEde soodustused (%) |
|||
|
Tootearendus (artikli 31 lõike 2 punkt c) |
25,0000 % |
20 % |
|||
|
Alusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt a) |
100,0000 % |
— |
|||
|
Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b) |
50,0000 % |
20 % |
|||
Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:
http://uefiscdi.gov.ro/userfiles/file/cooperare%20internationala/Norvegia/Schema_Ajutor_Stat_2014.pdf
V Teated
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
|
12.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 297/63 |
RIIGIABI – HISPAANIA
Riigiabi nr SA.34998 2013/C (ex 2012/N) – LIP – Ford España
Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 297/04
Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 15.5.2013 kirjas teavitas komisjon Hispaaniat oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus seoses eespool nimetatud abikavaga.
Huvitatud isikud võivad saata oma märkused meetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest, järgmisel aadressil:
|
Euroopa Komisjon |
|
Konkurentsi peadirektoraat |
|
State Aid Greffe |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
|
Faks: 3222961242 |
Märkused edastatakse Hispaaniale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.
KOKKUVÕTE
MEETME JA INVESTEERIMISPROJEKTI KIRJELDUS
18. juunil 2012 teatasid Hispaania ametiasutused oma kavatsusest anda regionaalse riigiabi suuniste (edaspidi "regionaalabi suunised") (1) kohaselt regionaalabi ettevõtjale Ford España S.L. Abi on mõeldud investeerimisprojekti jaoks Almussafesis (Valencia). Sellele piirkonnale võib anda abi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c regionaalabi osatähtsuse standardse ülemmääraga, mis on suurettevõtjate puhul 15 % brutotoetusekvivalendist.
Jutuksolev investeerimisprojekt hõlmab Almussafeses (Valencia) asuva Ford España tootmisüksuse uuendamist, et toota uut, 2013. aastal tootmisesse minevat automudelit. Antud mudel asendab mudelit, mida toodetakse praegu Fordi tehastes Rumeenias ja Türgis. Praeguse toodanguga võrreldes kuulub kõnealune mudel erinevasse sõidukirühma ning Hispaanias pole sellist tüüpi mudelit varem toodetud. Uus mudel (v408 (Ford Transit Conect)) kuulub sõidukirühma CDV.
Projekti abikõlblike investeerimiskulude nominaalväärtus on kokku 419,9 miljonit eurot. Kavandatava abisumma (25,2 miljoni euro) puhul on abi osatähtsus 5,83 %, seega vastab summa kohaldatavale abi osatähtsuse ülemmäärale. Abi antakse üksikabi korras otsetoetusena vastavalt olemasolevale abikavale XR 57/07 (incentivos regionales).
ABI SISETURUGA KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE
Komisjon on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses antakse teatatud meetme raames ettevõtjale Ford España riigiabi. Meede vastab regionaalabi suunistes sätestatud üldistele sobivuskriteeriumitele. Eespool esitatule vaatamata on komisjonil kahtlusi, et regionaalabi suuniste punktis 68 sätestatud piirmäärasid on ületatud.
Täpsemalt kahtleb komisjon, kas Hispaania poolt kavandatud netovõimsuse kasvu arvutamisviisi saab heaks kiita ja kas loodav tootmisvõimsus ei ületa 5 % juhul, kui asjaomane turg ei toimi.
Samuti juhib komisjon tähelepanu eriarvamusele Hispaania ametiasutustega seoses andmete liigiga, mida tuleks kasutada majanduskasvu arvutamiseks asjaomasel turul regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkti b kohaldamise eesmärgil. Praeguses etapis on komisjonil kahtlusi, kas käesoleva juhtumi puhul on õigustatud mahunäitajate arvestamata jätmine ja ainult väärtuste näitajate kasutamine. Lisaks kahtleb komisjon selles, kas regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkti b alusel SKP kasvu arvutamiseks on õigustatud ELi 25 liikmesriigi SKP kasutamine olemasolevate kaudsete Euroopa Majanduspiirkonna SKP andmete asemel.
Kui Hispaania kaaluks kogutootmisvõimsuse suurendamist ja vaatlusalusel perioodil SKP kasvu arvutamiseks Euroopa Majanduspiirkonna SKP andmete kasutamist, ületaks Hispaania regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktis b sätestatud piirmäära.
Juhul kui ametliku uurimismenetluse käigus esitatud teave ei võimalda kinnitada, et regionaalabi suuniste punktis 68 sätestatud piirmäärast on kinni peetud, peab komisjon uurima ka, kas abi on vajalik, et anda investeerimiseks ergutav stiimul, ja et abimeetme eelised kaaluvad üle sellest tulenevad moonutused konkurentsis ja mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Seda süvahindamist teostatakse vastavalt komisjoni teatisele ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise kriteeriumide kohta (2).
Kõnealuse süvahindamise eesmärgil kutsutakse huvitatud isikuid esitama kogu teavet, mis on vajalik abist tuleneva majandusliku stiimuli tuvastamiseks, st 1) kas abiga luuakse stiimul teha soodne investeerimisotsus, et võimaldada teha kõnealuses abistatavas piirkonnas investeering, mis tavaolukorras ei oleks mis tahes piirkonnas ettevõtjale tasuv, või 2) kas abi stimuleerib tegema kavandatava investeeringu just kõnealusesse piirkonda, sest sellega hüvitatakse abistatavas piirkonnas paiknemisega seotud netopuudujäägid ja -kulud. Seda, kas kehtib stsenaarium 1 või 2, määratakse kindlaks võrdlusolukorra abil (st mis juhtuks abi puudumise korral), seega määratakse kindlaks abimeetme võimalik mõju kaubandusele ja võimalik konkurentsimoonutus.
KIRJA TEKST
„La Comisión desea informar a España de que, habiendo examinado la información suministrada por sus autoridades en la medida de ayuda arriba indicada, ha decidido iniciar el procedimiento establecido en el artículo 108(2) del Tratado para el Funcionamiento de la Unión Europea (TFUE).
1. PROCEDIMIENTO
|
(1) |
Mediante notificación electrónica registrada el 18 de junio de 2012 por la Comisión, las autoridades españolas notificaron su intención de otorgar a Ford España S.L. (en lo sucesivo, «Ford España») una ayuda regional con arreglo a las Directrices sobre las ayudas de Estado de finalidad regional (en lo sucesivo, DAR) (3) para un proyecto de inversión en Almussafes (Comunidad Valenciana). |
|
(2) |
La Comisión solicitó información adicional por carta de 7 de agosto de 2012 (2012/084535), información que las autoridades españolas (4) facilitaron por carta de 2 de octubre de 2012 (2012/104585). |
|
(3) |
La Comisión remitió una solicitud adicional de información el 23 de noviembre de 2012 (2012/125401). Mediante carta de 26 de noviembre de 2012 (2012/127006), las autoridades españolas solicitaron una ampliación del plazo para presentar su respuesta, que la Comisión concedió mediante carta de 28 de noviembre de 2012 (2012/127707). Mediante carta de 17 de enero de 2013 (2013/005249), las autoridades españolas presentaron la información solicitada. |
|
(4) |
El 8 de marzo de 2013 (2013/022995), la Comisión solicitó información adicional, que las autoridades españolas remitieron, tras una prórroga del plazo, el 27 de marzo de 2013 (2013/031547). |
2. DESCRIPCIÓN DE LA MEDIDA DE AYUDA
|
(5) |
Las autoridades españolas pretenden fomentar el desarrollo regional mediante la concesión a Ford España S.L. de una ayuda regional al amparo del régimen de ayudas existente XR 57/2007 (Incentivos Regionales) para un proyecto de inversión en Almussafes (Valencia). |
2.1. Beneficiario
|
(6) |
Ford España es una empresa dependiente participada en un 99,9 % por Ford Motor Company y en un 0,1 % por Ford International Capital Corporation. |
|
(7) |
Ford Motor Company (en lo sucesivo, «Ford») es la empresa matriz del Grupo Ford, cuya sede estatutaria se encuentra en Dearborn, Michigan, EE.UU. La principal actividad de Ford es la fabricación y venta de vehículos de clase turismo y comerciales, motores y otros componentes. En 2010, el volumen de negocios de Ford ascendió a 89 300 millones EUR y la empresa fabricó alrededor de 5,5 millones de vehículos. En 2010 Ford tenía 164 000 trabajadores en todo el mundo de los cuales 49 000 trabajaban en el EEE y 6 332 en España. |
|
(8) |
Ford España es la empresa matriz de un grupo de empresas («Grupo Ford España») (5), cuya principal actividad es la importación y distribución de vehículos. Ford España tiene su fábrica en Almussafes (Valencia) y su residencia fiscal en Madrid. |
|
(9) |
Las autoridades españolas confirmaron que Ford España no es una empresa en crisis al no cumplir las condiciones establecidas en las Directrices comunitarias sobre ayudas estatales de salvamento y de reestructuración de empresas en crisis (6). |
2.2. El proyecto de inversión
2.2.1. El proyecto notificado
|
(10) |
La inversión se lleva a cabo entre 2011 y 2014 en la factoría de Almussafes ya existente y consiste en la diversificación de la producción con el fin de fabricar un nuevo modelo que vendrá a sumarse a los que ya se fabrican actualmente en la factoría. Se trata de un modelo completamente nuevo (V408), que se comercializará con el nombre «Ford Transit Connect» y que pertenece al segmento CDV (Car Derived Van – furgoneta derivada de turismo) (7) según la segmentación de mercado de IHS Automotive (8). Este modelo estará disponible en dos estilos: furgoneta […] (9) y combi, así como en hasta […] variantes del vehículo. |
|
(11) |
Ford nunca ha fabricado en Almussafes un vehículo de las características de este nuevo modelo ni perteneciente al mismo segmento (CDV). Además, la factoría de Almussafes será la única que fabricará este modelo para el mercado europeo y norteamericano. En consecuencia, este será un paso importante para la factoría como fabricante para el mercado norteamericano. El nuevo V408 Ford Transit Connect sustituirá al modelo V227 que actualmente se fabrica en Kocaeli (Turquía) y Craiova (Rumanía). |
|
(12) |
Ford fabrica actualmente en Almussafes:
|
|
(13) |
España hace hincapié en que la introducción de un vehículo comercial presenta características y particularidades específicas de fabricación que hacen necesaria una inversión importante para efectuar transformaciones fundamentales en las líneas de producción. |
|
(14) |
En concreto, el objetivo del proyecto es incorporar a la actual producción de la factoría un nuevo concepto de vehículo que es completamente diferente de los que se fabrican actualmente y que tiene mayores dimensiones. Asimismo, la plataforma, los componentes y los materiales tendrán unas características de solidez, fiabilidad y tamaño único diseñados para resistir cargas pesadas y permitir un mayor espacio interior. |
|
(15) |
Las inversiones utilizarán los últimos avances tecnológicos que incrementarán la flexibilidad y eficiencia de la factoría. El mayor reto del proyecto es la posibilidad de fabricar al mismo tiempo y utilizando las mismas instalaciones varios modelos completamente diferentes. Según las autoridades españolas, la inversión supone la diversificación de la producción del establecimiento para atender a mercados de productos nuevos y adicionales y, como tal, constituye una inversión inicial. |
|
(16) |
A este respecto, España especificó que la inversión incluye la construcción de nuevos edificios (para la pintura) y la introducción de nueva maquinaria y equipos. Se utilizarán nuevos equipos para las prensas (una línea de prensa completamente nueva, así como nuevos juegos de matrices específicas para el nuevo modelo de vehículo), la carrocería (p. ej. nuevos robots, nuevas estaciones para fabricar los subjuegos de plataforma y chasis, exclusivos para el nuevo modelo), el montaje (p. ej. nueva maquinaria para la fabricación de asientos, subensamblaje del panel de instrumentos, nueva estación para la instalación de ventanas, equipos para que los vehículos se atengan a las normas norteamericanas (EOLT), etc.) y la planta de pinturas (nuevas líneas de fosfatación y cataforesis, nuevas plataformas para sellado automático y manual, nuevo sistema de impresión, pintura y barnizado, nuevos hornos más eficientes, nuevo sistema de encerado, equipo de transporte, etc.), así como en las áreas de tecnologías de la información y de calibración y control de calidad. Por último, la inversión cubrirá también el utillaje de los proveedores (vendor tooling) y las tareas vinculadas a la planificación, ingeniería y gestión del proyecto. |
|
(17) |
Una parte de los gastos subvencionables […] incluye el utillaje de los proveedores, es decir, el utillaje que se encuentra en los locales de los proveedores y que se utiliza para fabricar componentes para el nuevo Ford Transit Connect. Los proveedores a los que afecte la cuestión del utillaje estarán situados en la Comunidad Valenciana, en las siguientes localidades:
|
|
(18) |
Todos estos activos correspondientes al utillaje de los proveedores son propiedad del beneficiario en su totalidad y figuran como activos en su balance. No se transfieren derechos de propiedad a los proveedores o a otras entidades en relación con estos activos y la empresa tiene derecho a reclamarlos y asignarlos a otras instalaciones en caso necesario. |
|
(19) |
Las autoridades españolas han indicado que no tienen noticia de la existencia de ningún proyecto o proyectos de inversión concomitantes que se estén llevando a cabo o esté previsto que se lleven a cabo en las instalaciones de cualquiera de los proveedores que utilizará los activos del mencionado utillaje. Las autoridades españolas han indicado también que no se ha concedido ayuda, ni está previsto que se conceda, a dichos proveedores. |
|
(20) |
Según España, el proyecto de inversión no crea capacidad adicional en la factoría de Almussafes ya que la fabricación de Ford Focus y Fiesta B299 (fabricados antes del proyecto, en 2011) finalizará y será sustituida por Ford Kuga (fabricado desde 2013) y el nuevo modelo V408 Transit Connect. La capacidad de producción máxima anual de este nuevo modelo V408 será de [160 000-190 000] unidades. El volumen total de producción máximo de Almussafes se limitará a 1 915 vehículos diarios (si hay tres turnos) o de 1 400 vehículos diarios si hay dos turnos, como actualmente. La inversión no solo mantendrá la actual plantilla de la fábrica sino que, además, creará aproximadamente 200 empleos indirectos: 50 subcontratistas, 100 trabajadores a tiempo parcial y 50 proveedores de servicios de ingeniería y de otro tipo. En consecuencia, se espera que el proyecto genere más inversión en los proveedores, lo que incrementará el desarrollo sostenible de la región. Para resaltar la importancia de la fábrica para la región, las autoridades españolas indicaron que la empresa representa el […] % del PIB de la Comunidad Valenciana y la exportación de vehículos constituye el […]% de la actividad del Puerto de Valencia. Además, las inversiones en la planta representan aproximadamente el […] % de las inversiones totales efectuadas en todos los sectores económicos de la Comunidad Valenciana. |
|
(21) |
Según las autoridades españolas, está previsto que aproximadamente el [> 40] % de los vehículos V408 fabricados en la planta de Almussafes (cuya capacidad de producción máxima se estima en [160 000-190 000] unidades) se venda fuera del mercado de la EU19 (10). |
2.2.2. Proyectos anteriores en las mismas instalaciones
|
(22) |
Otros proyectos de inversión anteriores en la factoría de Almussafes también recibieron ayudas. |
|
(23) |
El 17 de junio de 2009, la Comisión autorizó una ayuda a Ford España (N473/2008) para la factoría de vehículos ubicada en las instalaciones de la empresa en Almussafes. La financiación estaba destinada a la fabricación de tres nuevos vehículos, el nuevo Ford Fiesta, el nuevo Ford Focus y el nuevo C-Max, que exigía una modificación radical de la factoría existente. El proyecto se inició el 3 de enero de 2008 y finalizó en 2012, con un gasto subvencionable de 514 698 000 EUR. Por último, tras la adopción de la Decisión de la Comisión, Ford abandonó la producción de uno de esos modelos, el nuevo Ford Focus, reduciendo el gasto subvencionable de la inversión a 379 411 000 EUR y la subvención nominal a 41 735 210 EUR. Se respetaron la intensidad máxima de la ayuda y el importe máximo de la misma en valor actualizado aprobado en la Decisión de la Comisión. |
|
(24) |
Además, el 7 de diciembre de 2011, la Comisión autorizó una ayuda a la planta de Almussafes de Ford España [SA.32076 (2010/N)]. La ayuda por un importe de 24,8 millones EUR, se concedió para la fabricación del Ford Kuga (C520), cuyos costes subvencionables ascendieron a 155 millones EUR. |
2.2.3. Calendario del nuevo proyecto de inversión
|
(25) |
El proyecto de inversión se ejecutará entre 2011 y el 31 de diciembre de 2014. Está previsto que la producción del Transit Connect V408 se inicie en julio de 2013 y que la plena producción se alcance en octubre de 2013. |
|
(26) |
La ayuda se concede con la condición de que el beneficiario mantenga la inversión en la región asistida durante un periodo mínimo de cinco años tras su finalización. |
2.3. Base jurídica
|
(27) |
La ayuda se concederá con arreglo al régimen existente XR 57/07 (Incentivos Regionales). La base jurídica nacional es la siguiente:
|
2.4. Costes subvencionables
|
(28) |
Los costes de inversión totales de los proyectos ascienden a 807,49 millones EUR. Los costes subvencionables ascienden a 419 930 752 EUR en términos nominales (418 436 786 EUR en valor actualizado (11)), de los cuales […] EUR se refieren al utillaje de los proveedores. Los costes subvencionables se plantearán como sigue: Cuadro 1: Costes subvencionables
|
|
(29) |
Las autoridades españolas confirmaron que toda la maquinaria y equipos incluidos en los gastos subvencionables son nuevos. |
|
(30) |
Los costes subvencionables no incluyen los activos inmateriales. |
2.5. Financiación de la inversión
|
(31) |
El proyecto se financiará de la siguiente forma: un […] % mediante recursos propios y un […]% por medio de esta solicitud de ayuda. Las autoridades españolas confirmaron que la decisión por la que se concede la ayuda incluirá la condición de que se pruebe un determinado nivel de recursos propios. |
|
(32) |
La ayuda se pagará en tramos anualmente una vez se haya verificado que la inversión anual se ha efectuado y que la empresa haya presentado pruebas del nivel de recursos propios requerido. |
2.6. Límite máximo de ayuda regional
|
(33) |
Almussafes se encuentra en la Comunidad Valenciana, que es una región asistida con arreglo al artículo 107, apartado 3, letra c), del TFUE (región de desarrollo económico) con un límite máximo de ayuda regional normal para grandes empresas del 15% en equivalente de subvención bruto (ESB) hasta finales de 2013 de conformidad con el Mapa español de ayuda regional (12). |
|
(34) |
La localidad de Nules, en la que se ubicará parte del utillaje de los proveedores, está situada en la provincia de Castellón, en la que el límite máximo aplicable de ayuda regional es del 10 % ESB. Las autoridades españolas confirman que no se superará este límite máximo aplicable inferior en el caso de los costes subvencionables que se generen en Nules. |
2.7. Importe de la ayuda
|
(35) |
Las autoridades españolas han previsto conceder la ayuda en forma de una subvención por un importe de 25 195 845,12 EUR en términos nominales que corresponde a 24 387 444,13 EUR en valor actualizado. La ayuda se pagará en plazos anuales según el siguiente calendario: Cuadro 2: Ayuda
|
|
(36) |
Las autoridades españolas señalaron que el Fondo Europeo de Desarrollo Regional (FEDER) podría cofinanciar la ayuda. Para ello, deberá dirigirse una solicitud al FEDER para que cofinancie este proyecto. |
|
(37) |
Las autoridades españolas confirmaron que Ford España presentó (el 8 de abril de 2011) la solicitud de ayuda antes de empezar los trabajos del proyecto (el 27 de julio de 2011) y respondieron que, en espera de una verificación detallada, el proyecto cumple en principio las condiciones de elegibilidad establecidas en el régimen X 57/2007. |
2.8. Disposiciones generales
|
(38) |
Las autoridades españolas se han comprometido a presentar a la Comisión:
|
3. EVALUACIÓN DE LA MEDIDA DE AYUDA Y COMPATIBILIDAD
3.1. Existencia de ayuda
|
(39) |
El apoyo financiero a Ford España lo concederán las autoridades españolas, consistirá en una subvención directa y se financiará con cargo a los presupuestos del Estado. Por consiguiente, puede considerarse que esta ayuda la concede el Estado miembro mediante fondos estatales a tenor de lo dispuesto en el artículo 107, apartado 1, del TFUE. |
|
(40) |
Como la ayuda se concede a una sola empresa, Ford España, la medida es selectiva. |
|
(41) |
El apoyo financiero concedido a Ford España liberará a la empresa de costes que normalmente hubieran estado a su cargo y, por lo tanto, la empresa se beneficia de una ventaja económica frente a sus competidores. |
|
(42) |
El apoyo financiero de las autoridades españolas se concederá para inversiones que tendrán como resultado la fabricación de vehículos. En consecuencia, es probable que la medida afecte al comercio entre Estados miembros ya que se aplica en un sector donde existe dicho comercio. |
|
(43) |
El hecho de que las autoridades españolas favorezcan a Ford España y su producción, significa que se falsea, o puede verse falseada, la competencia (13). |
|
(44) |
En consecuencia, la Comisión considera que la medida notificada constituye una ayuda estatal a Ford España en el sentido del artículo 107, apartado 1, del TFUE. |
3.2. Legalidad de la medida de ayuda
|
(45) |
Al notificar la medida de ayuda prevista antes de llevarla a la práctica, las autoridades españolas han cumplido la obligación que impone el artículo 108, apartado 3, del TFUE, y han respetado el requisito de notificación individual establecido en el artículo 7(1) del Reglamento de exención a las ayudas regionales a la inversión (14), en el artículo 6(2) del Reglamento General de Exención por Categorías (15) y en el apartado 64 de las DAR. |
|
(46) |
La medida sólo se aplicará tras su aprobación por la Comisión. |
3.3. Compatibilidad de la medida de ayuda
|
(47) |
Habiéndose acreditado que la medida notificada constituye una ayuda estatal con arreglo al artículo 107, apartado 1, del TFUE, se ha de examinar si la medida es compatible con el mercado interior. |
|
(48) |
Como el objetivo de la medida es fomentar el desarrollo regional en una zona designada con arreglo al artículo 107, apartado 3, letra c), del TFUE la compatibilidad de la medida con el mercado interior puede evaluarse sobre la base de las DAR. |
|
(49) |
De conformidad con el apartado 60 de las DAR, este proyecto de inversión constituye un gran proyecto de inversión, ya que sus gastos subvencionables superan los 50 millones EUR, calculados a los precios y tipos de cambio correspondientes a la fecha de notificación. |
|
(50) |
En consecuencia, la medida de ayuda se ha evaluado de acuerdo con las disposiciones aplicables de las DAR, en particular con las normas relativas a las ayudas a la inversión regional destinadas a grandes proyectos de inversión. |
3.3.1. Compatibilidad con las disposiciones generales de las DAR
|
(51) |
La Comisión ha verificado que el proyecto incluye inversión inicial conforme a lo dispuesto en las DAR y que no hay inversiones de sustitución de la maquinaria existente. |
|
(52) |
En el apartado 34 de las DAR se define como inversión inicial una inversión en activos materiales e inmateriales relativos a la creación de un nuevo establecimiento; la ampliación de un establecimiento existente; la diversificación de la producción de un establecimiento para atender a mercados de productos nuevos y adicionales o una transformación fundamental en el proceso global de producción de un establecimiento existente. |
|
(53) |
La Comisión reconoce que la naturaleza de la industria del automóvil es dinámica, con productos que se actualizan ligeramente todos los años y que sufren una actualización más importante cada tres años, aproximadamente, a partir de su salida al mercado y con un vehículo totalmente nuevo tras unos siete años, todo ello con inversiones adicionales. |
|
(54) |
Si bien los pasos básicos en la fabricación de automóviles son similares – estampado de las chapas metálicas para formar las partes de la carrocería, línea de carrocería en la que se montan y sueldan las partes de la carrocería, línea de pintura, montaje del automóvil (instalación del cableado, la transmisión, etc.), tapizado final y montaje y verificación –, las autoridades españolas argumentan que cada uno los actuales procesos de producción aplicados en las diferentes partes de la factoría o «líneas» sufrirá cambios fundamentales en el curso de la inversión prevista. España ha presentado información detallada de estos cambios [véanse los considerandos (13) a (16)]. |
|
(55) |
La Comisión toma nota también de que el modelo CDV que se va a fabricar es un modelo nuevo. El nuevo V408 es un modelo cuyo predecesor - el actual V227 - no se ha fabricado en la factoría de Almussafes, sino en las de Kocaeli (Turquía) y Craiova (Rumanía). |
|
(56) |
La Comisión considera, por lo tanto, que el proyecto notificado constituye una inversión inicial conforme a lo dispuesto en el apartado 34 de las DAR ya que se refiere a una diversificación de la producción del establecimiento para atender a mercados de productos nuevos y adicionales. |
|
(57) |
Los costes subvencionables para la ayuda a la inversión (véase el cuadro 1) se definen con arreglo a los epígrafes 4.1 y 4.2 de las DAR, respetándose las normas sobre acumulación, de conformidad con los apartados 71 a 75 de las DAR. |
|
(58) |
Además, Ford España solicitó la ayuda el 8 de abril de 2011, es decir, antes de empezar los trabajos del proyecto (el 27 de julio de 2011) y las autoridades españolas estuvieron de acuerdo en conceder la ayuda una vez que fuera autorizada por la Comisión el 11 de abril de 2011, tal como se señala en el considerando 37. Esto asegura que la ayuda regional tiene prima facie efecto incentivador de conformidad con el apartado 38 de las DAR. |
|
(59) |
Ford España tiene también la obligación de mantener la inversión en la región un mínimo de cinco años tras la finalización del proyecto, de conformidad con el apartado 40 de las DAR. |
|
(60) |
La contribución financiera del beneficiario será como mínimo del 25 % de los costes subvencionables y estará exenta de cualquier tipo de ayuda pública, lo que se atiene a lo dispuesto en el apartado 39 de las DAR. |
|
(61) |
Ford España no es una empresa en crisis con arreglo a lo dispuesto en las Directrices de salvamento y de reestructuración. Financia el […] % del proyecto con recursos propios. Por ello, la empresa no está excluida, de conformidad con el apartado 9 de las DAR, del ámbito de aplicación de estas Directrices. |
|
(62) |
De conformidad con el apartado 41 de las DAR, la intensidad de la ayuda en equivalente de subvención bruto debe actualizarse a su valor en la fecha de la notificación y expresarse en porcentaje del valor actual de los costes subvencionables. |
|
(63) |
La Comisión considera, por consiguiente, que la ayuda se atiene a los criterios generales de compatibilidad establecidos en las DAR. |
3.3.2. Compatibilidad con las disposiciones relativas a las ayudas a grandes proyectos de inversión
3.3.2.1. Proyecto de inversión único (apartado 60 de las DAR)
|
(64) |
El apartado 60 de las DAR establece que, a fin de evitar que un gran proyecto de inversión se divida artificialmente en subproyectos para eludir que se le aplique lo dispuesto en dichas Directrices (16), se considerará que dicho proyecto es un proyecto de inversión único cuando la inversión inicial se realice a lo largo de un período de tres años y consista en activos fijos combinados de modo económicamente indivisible. |
|
(65) |
El beneficiario ha recibido ayuda para otra inversión en el mismo establecimiento, a saber, el Ford Kuga (aprobada el 7 de diciembre de 2011 mediante la Decisión de la Comisión sobre el asunto SA.32076) y han transcurrido menos de tres años entre el inicio de los dos proyectos. Sin embargo, los dos proyectos muestran diferencias técnicas y funcionales tal y como se describe en la sección 2.2.2 y la decisión de ubicar la producción en Almussafes se tomó independientemente en uno y otro caso. En consecuencia, las dos inversiones no constituyen un proyecto de inversión único a tenor del apartado 60 de las DAR. |
3.3.2.2. Intensidad de la ayuda (apartado 67 de las DAR)
|
(66) |
De conformidad con el apartado 67 de las DAR, las ayudas a la inversión regional destinadas a grandes proyectos de inversión están sujetas a un límite máximo ajustado de ayuda regional previsto en esta misma disposición. |
|
(67) |
El gasto total subvencionable previsto en valor actualizado es de 418 436 786 EUR. En consecuencia, la intensidad máxima de la ayuda autorizada es del 6,57 % ESB. |
|
(68) |
El importe total de la ayuda previsto en valor actualizado es de 24 387 444,13 EUR. En consecuencia, la intensidad de la ayuda notificada es del 5,83 % ESB. Como la intensidad de la ayuda para el proyecto es inferior a la intensidad de la ayuda máxima autorizada, la intensidad de la ayuda propuesta para el proyecto se atiene a las DAR. |
|
(69) |
Las autoridades españolas confirmaron que el beneficiario no ha solicitado ayuda adicional en relación con la inversión prevista. |
3.3.2.3. Aplicación de los límites máximos para la evaluación detallada contemplados en el apartado 68, letras a) y b), de las DAR
|
(70) |
Para determinar si los límites fijados en el apartado 68, letras a) y b), de las DAR se superan, deben definirse en primer lugar el mercado o mercados de producto de referencia y el mercado geográfico de referencia del producto o productos afectados por el proyecto de inversión. |
— Productos del proyecto de inversión
Producto de referencia
|
(71) |
Según el apartado 69 de las DAR, el producto de referencia es, por regla general, el contemplado en el proyecto de inversión. Sin embargo, cuando el proyecto se refiere a un producto intermedio y una parte considerable de la producción no se vende en el mercado, cabe considerar que el producto de referencia es un producto de una fase posterior en la cadena de producción. |
|
(72) |
En el asunto de que se trata, la inversión se refiere exclusivamente a la producción de un nuevo vehículo, no viéndose afectados productos intermedios ni componentes. Por ello la Comisión considera que, a efectos de la presente Decisión, el producto de referencia son los vehículos de motor. |
Segmentación del mercado de referencia
|
(73) |
El apartado 70 de las DAR establece que a los efectos de la aplicación del apartado 68, letras a) y b), de las DAR, las ventas y el consumo aparente (17) se definirán al nivel adecuado de la clasificación Prodcom, en principio en el EEE o, si no se dispusiera de información o esta no fuera pertinente, mediante cualquier otra segmentación del mercado que goce de aceptación general y respecto de la cual se disponga de datos estadísticos. |
|
(74) |
En la clasificación Prodcom, bajo el código 29.10 «Fabricación de vehículos de motor», los vehículos de clase turismo se diferencian fundamentalmente por el tipo de motor (motor de encendido por chispa, motor de ignición por compresión) y por su cilindrada. No obstante, cabe considerar que la clasificación Prodcom no es pertinente a efectos de dividir el mercado de los turismos en segmentos que puedan constituir mercados de productos distintos, ya que las características anteriormente mencionadas no permiten definir un mercado de producto, importante desde un punto de vista económico, menor que el mercado general de los vehículos de clase turismo, dado que, al menos desde la óptica de la demanda, las preferencias de los consumidores están determinadas fundamentalmente por parámetros como la marca, el tamaño, el equipamiento y el precio. |
|
(75) |
Por el contrario, el mercado de vehículos de clase turismo se segmenta en general sobre la base de características técnicas como la potencia y la cilindrada del motor, la longitud, el diseño, la tracción (delantera, trasera o a las cuatro ruedas.), el estilo de la carrocería (berlina, cupé, familiar, etc.), o en función de combinaciones de esas características, así como de acuerdo con la gama de precios (18). |
|
(76) |
A efectos de la verificación de los límites establecidos en el apartado 68, letras a) y b), de las DAR, las autoridades españolas proporcionaron información basada en la segmentación establecida por la empresa de estudios de mercado IHS Automotive. |
|
(77) |
IHS Automotive, una importante consultora de prospectiva, propone una segmentación limitada de los vehículos de clase turismo (27 segmentos) que se utiliza como referencia común en el sector. Distribuye los vehículos en diferentes segmentos basándose en una combinación híbrida de todos los factores: dimensiones interiores y exteriores, precio, modelos competidores, marca, etc. |
|
(78) |
Los datos resultantes de la segmentación efectuada por IHS Automotive se han utilizado en diversas decisiones sobre ayudas estatales adoptadas de acuerdo con las DAR y referidas a las ayudas a la inversión regional destinadas a grandes proyectos de inversión en el sector de la fabricación de vehículos de motor (19). La Comisión considera, en consecuencia, que esta clasificación del mercado puede considerarse una referencia apropiada y suficientemente detallada y aplica esta segmentación para evaluar el proyecto de ayuda de que se trata. |
— Mercado de productos de referencia
|
(79) |
El apartado 69 de las DAR establece que en el mercado de los productos de referencia se incluyen el producto de referencia y los productos considerados sustitutivos, bien por el consumidor (debido a sus características, precio y uso previsto), bien por el productor (debido a la flexibilidad de las instalaciones de producción) (20). |
|
(80) |
El producto contemplado en el proyecto de inversión, el modelo V408 Ford Transit Connect pertenece a un segmento específico denominado por Ford «ISV» - Integrated Style Van. Las autoridades españolas han indicado que este segmento corresponde al segmento CDV «Car derived Van», según IHS. |
|
(81) |
Por consiguiente, a efectos de las valoraciones, el análisis mercadotécnico y el posicionamiento estratégico del producto efectuados por la empresa, se consideró que los principales productos alternativos son los siguientes: Volkswagen Caddy, Citröen Berlingo/Partner, Renault Kangoo, Fiat Doblo, Opel Combo y Nissan NV 200. |
Intercambiabilidad desde el punto de vista de la demanda
|
(82) |
La Comisión toma nota de que existe cierta posibilidad de intercambiabilidad desde el punto de vista de la demanda en los márgenes de cada uno de los tipos de vehículos de clase turismo. Sin embargo, la Comisión considera en esta fase que no parece muy probable para vehículos del segmento CDV. En concreto, además del precio, los principales factores que llevan a los consumidores a optar por el modelo V408 son, probablemente, características técnicas como el estilo de la carrocería y el equipamiento. |
Intercambiabilidad desde el punto de vista de la oferta
|
(83) |
Por lo que a la oferta se refiere, la Comisión observa que los fabricantes de los vehículos de clase turismo, incluyendo los del segmento CDV están presentes, por lo general, en muchos de los segmentos. Los fabricantes pueden pasar de un tipo a otro de estos vehículos de clase turismo ya que muchos de los vehículos se basan en la misma plataforma. |
|
(84) |
Sin embargo, aunque el nuevo modelo se fabrique en la misma plataforma, su producción requerirá una inversión adicional, lo que pone de manifiesto que la flexibilidad de la oferta para cambiar de un modelo a otro sin incurrir en costes adicionales es limitada. |
|
(85) |
A tenor de la información facilitada por las autoridades españolas, en la factoría de Almussafes se fabrican en la actualidad vehículos de clase turismo de los segmentos MPV-C y SUV-C [véase el considerando (12)]. Sin embargo, la nueva inversión se llevará a cabo en una plataforma completamente diferente, por lo que la fabricación de vehículos de los segmentos MPV-C y SUV-C no se verá afectada. La Comisión observa, de acuerdo con lo enviado por las autoridades españolas que, de todas maneras, en Almussafes no se pueden fabricar otros productos, incluidos otros tipos de vehículos de motor, utilizando los gastos subvencionables del proyecto de inversión de que se trata sin incurrir en cuantiosos costes adicionales. Asimismo consideran que cualquier producto intermedio, semiacabado o subproducto fabricados en Almussafes utilizando los gastos subvencionables de este proyecto de inversión en concreto no pueden comercializarse por separado. |
Conclusión
|
(86) |
Teniendo en cuenta lo anteriormente expuesto, cabe concluir que, a los efectos de la presente Decisión, el mercado de producto de referencia es el mercado de vehículos de clase turismo del segmento CDV. |
— Mercado geográfico de referencia
|
(87) |
La Comisión necesita definir también el mercado geográfico de referencia para evaluar el proyecto con arreglo al apartado 68, letra a), de las DAR. |
|
(88) |
El apartado 70 de las DAR 2007-13 establece que, para efectuar las pruebas contempladas en el apartado 68 de las DAR, los mercados deben definirse, por lo general, a nivel del EEE. |
|
(89) |
Desde la perspectiva de la oferta, la producción del sector del automóvil es como mínimo de ámbito EEE o incluso mundial. Los principales fabricantes de automóviles, Ford incluido, son empresas mundiales. Disponen de fábricas en diferentes países y continentes. A mayor abundamiento, la tendencia hacia la globalización ha crecido aún más en estos últimos años. |
|
(90) |
Por lo general, Ford considera que su mercado europeo se compone de los 19 países del EEE (21), Rusia y Turquía. Según las autoridades españolas, el modelo V408 que se fabricará en la fábrica de Almussafes se comercializará en el EEE ([> 50] %), Norteamérica ([20-40] %) y Rusia, Turquía y el resto del mundo ([10-30] %). En comparación con el modelo V227, fabricado actualmente en Rumanía y Turquía, la exportación hacia Norteamérica del modelo V408 se incrementará (a partir de un [10-25] %), mientras que las ventas en el EEE (actualmente [> 55] %) y en el resto del mundo ([20-40] %) se reducirán ligeramente. |
|
(91) |
Desde la perspectiva de la demanda, las condiciones de competencia han mejorado significativamente en la UE, en particular por lo que respecta a las barreras técnicas y los sistemas de distribución, si bien las diferencias de precio y de fiscalidad siguen siendo factores de limitación. Los bajos costes de transporte y la presencia de todos los grandes fabricantes en casi todos los Estados miembros y en los mayores países del mundo son indicadores de un mercado EEE o incluso mundial. |
|
(92) |
A los efectos de las decisiones sobre ayudas estatales destinadas a instalaciones de producción, que evalúan los efectos de la ayuda en el falseamiento de la competencia entre los fabricantes y en el comercio entre Estados miembros, los aspectos de la fabricación son decisivos. |
|
(93) |
Por ello, dado que la ayuda notificada se refiere a la fabricación de vehículos de clase turismo, la Comisión considera que para evaluar el presente asunto el mercado geográfico de referencia de los productos de que se trata debe ser, como mínimo, el EEE. Las cuotas de mercado se calculan tanto a nivel del EEE como mundial. |
— Límite establecido en el apartado 68, letra a), de las DAR
Cuotas de mercado
|
(94) |
De conformidad con el apartado 68, letra a), de las DAR, la Comisión debe analizar si la cuota de mercado del beneficiario de la ayuda, tanto antes como después de la inversión, supera el 25 %. |
|
(95) |
La cuota de mercado del beneficiario se valora a nivel del grupo en los mercados del producto y geográfico de referencia. Como el nuevo proyecto de inversión de Ford España se inició en julio de 2011 y está previsto alcanzar la producción plena en octubre de 2013, la Comisión examinará la cuota de mercado de Ford a nivel de grupo en el mercado de referencia entre 2010 y 2014. |
|
(96) |
Teniendo en cuenta las importantes diferencias entre los costes de producción y los precios de los diferentes vehículos de clase turismo y la dificultad de obtener estimaciones de precios fiables, normalmente se usan en el sector los datos del volumen para definir los mercados y su evolución. Las autoridades españolas suministraron datos sobre cuotas de mercado a nivel del EEE y mundial (22) en el segmento CDV en volumen y valor procedentes de IHS. Son los siguientes: Cuadro 3: Cuotas de mercado de Ford
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
(97) |
Sobre la base de estas cifras, las cuotas de mercado de Ford en el mercado de vehículos del segmento CDV se sitúan sensiblemente por debajo del límite del 25 %, tanto en el EEE como a nivel mundial. |
|
(98) |
Por consiguiente, el proyecto se atiene al apartado 68, letra a), de las DAR. |
— Límite establecido en el apartado 68, letra b), de las DAR
|
(99) |
De conformidad con el apartado 68, letra b), de las DAR, la Comisión debe asimismo verificar si la capacidad creada por el proyecto representa menos del 5 % del volumen del mercado calculado en términos de consumo aparente del producto de referencia en el EEE, salvo que la tasa media de crecimiento anual de su consumo aparente en los últimos cinco años se sitúe por encima de la tasa media de crecimiento anual del PIB del EEE. |
Capacidad creada por el proyecto de inversión
|
(100) |
Tal como se indica en el considerando (25), el proyecto de inversión comenzó en 2011; consiguientemente, el año que debe tomarse como referencia para verificar si la capacidad creada por el proyecto de inversión supera el 5 % del mercado en el EEE es 2010. |
|
(101) |
Las autoridades españolas arguyeron que la capacidad de producción total de vehículos de la factoría de Almussafes [véase el considerando (20)] no se incrementará como resultado de la inversión ya que el proyecto se refiere a la diversificación de las capacidades existentes sin crear capacidades adicionales. La capacidad de producción máxima de este nuevo modelo será de [160 000-190 000] unidades por año. La capacidad máxima de la fábrica fue de 1 915 unidades/día el año anterior al inicio de la inversión para la que se pidió la subvención (2011) y seguirá siendo de 1 915 unidades/día en el año siguiente a la finalización de la mencionada inversión (2014). Sin embargo, los vehículos cuya producción va a interrumpirse pertenecen a segmentos diferentes del mercado, a saber, al B (Ford Fiesta) y al C (Ford Focus). |
|
(102) |
Además de lo expuesto, España aboga por que solo se utilice el incremento de capacidad neta para los cálculos del apartado 68, letra b), de las DAR. Las plantas de Rumanía y Turquía dejarán de fabricar el antiguo modelo Ford Transit (V227) tan pronto como el nuevo (V408) llegue al mercado. En consecuencia, la actual capacidad de [140 000-160 000] unidades se sustituirá por una nueva capacidad de [160 000-190 000] unidades, lo que conduce a un incremento de capacidad neta de [0-50 000] unidades. En una de sus anteriores decisiones (23), la Comisión arguyó que solo se podía considerar el incremento de capacidad neta si la reducción de capacidad en cualquier otro sitio formaba parte del proyecto notificado y estaba relacionada con la ayuda. En el presente asunto, el hecho de que el Ford Transit ya no se fabrique en las actuales factorías (en Rumanía y Turquía) parece estar más relacionado con una decisión política de Ford y no que forme parte realmente del proyecto, ya que parece dudoso que una empresa mantenga un modelo de vehículo anticuado en el mercado. Además, la capacidad liberada en Rumanía/Turquía todavía podrá seguir usándose. En consecuencia, la Comisión duda en esta fase de que el incremento de capacidad neta, en oposición al incremento de la capacidad bruta, deba usarse para los cálculos del apartado 68, letra b), de las DAR. |
|
(103) |
La capacidad de producción bruta resultante del proyecto de inversión en el mercado EEE en volumen es del [> 20] % (24), si se considera que toda la capacidad se vende en el mercado EEE. Sin embargo, España ha indicado que solo el [> 50] % de la producción atenderá el mercado EEE, destinándose el resto a Norteamérica, Turquía, Rusia y el resto del mundo. Aun teniendo solo en cuenta el [> 50] % de la capacidad bruta, el incremento de la capacidad bruta en el mercado EEE llegaría al [> 10] %. En consecuencia, el incremento de la capacidad bruta supera en cualquier caso el 5 %. La Comisión constata que si se utiliza la capacidad neta (25), el incremento de capacidad será inferior al 5 %, el [< 5] % y el [< 2.5] % respectivamente (toda la capacidad de producción en el mercado EEE, o solo el [> 50] %). |
Crecimiento en el mercado de referencia en relación con el crecimiento del PIB del EEE
|
(104) |
Considerando que el incremento de la capacidad bruta supera el 5 %, y las dudas que tiene la Comisión respecto al uso de las cifras del incremento de capacidad neta, se hace necesario calcular el crecimiento del consumo aparente en los cinco últimos años en el mercado CDV, con el fin de verificar si supera la tasa media de crecimiento anual del PIB del EEE. |
|
(105) |
Teniendo en cuenta el hecho de que los trabajos del proyecto se iniciaron en 2011, la Comisión debe tener en cuenta el índice de crecimiento anual compuesto (ICAC) de los mercados del producto de referencia en el EEE y el PIB del EEE en el periodo 2005-2010. |
|
(106) |
A este respecto, España alega que para este cálculo solo deben usarse cifras de valor (nominal) ya que reflejan mejor la realidad del mercado en el sector del automóvil. Debe señalarse, sin embargo, que en los formularios de notificación se pide siempre a los Estados miembros que indiquen tanto las cifras de valor como las de volumen (términos reales). En su práctica decisoria (26), la Comisión ha utilizado en algunas ocasiones ambos conjuntos de datos. Si en los casos de mercados con grandes economías de escala y exceso de capacidad, como el mercado del automóvil, se ha utilizado solo un tipo de datos, los que se han tenido en cuenta normalmente han sido las cifras de volumen (27). En consecuencia, la Comisión duda en esta fase de que en el asunto en cuestión sea suficiente utilizar solo cifras de valor (nominal) para calcular el ICAC. |
|
(107) |
El ICAC del consumo aparente (medido como ventas) del segmento CDV en el EEE durante el periodo 2005-2010 fue del -0,39 % en volumen y del 2,07 % en valor (ver cuadro 4). Cuadro 4: Ventas en el EEE
|
||||||||||||||||
|
(108) |
El ICAC del PIB del EEE en el período 2005-2010 fue del 0,90 % en volumen y del 2,15 % en valor (datos de Eurostat, ver cuadro 5). Cabe señalar que el ICAC del PIB de la EU-25 en valor fue del 1,99 % en el mismo periodo, según la información facilitada por España. España no facilitó cifras de volumen para el ICAC del PIB de la EU-25. Cuadro 5: Crecimiento del PIB
|
||||||||||||||||||||
|
(109) |
Como el índice de crecimiento anual medio del segmento CDV fue inferior al índice de crecimiento anual medio del PIB del EEE, tanto en volumen como en valor, en el período quinquenal de referencia, cabe concluir que no se cumple la condición establecida en el apartado 68, letra b), segunda parte, de las DAR. |
|
(110) |
España argumenta que debe permitirse utilizar datos de la EU-25, en vez de datos del EEE, para calcular el ICAC del PIB en el periodo en cuestión, y se llegaría a una conclusión diferente. A saber, que el índice de crecimiento anual medio del mercado de vehículos de clase turismo en el segmento CDV fue superior al índice de crecimiento anual medio del PIB de la EU-25 en el período quinquenal de referencia. En consecuencia, si se tuvieran en cuenta solo las cifras del PIB de la EU-25, se cumpliría la condición establecida en el apartado 68, letra b), segunda parte. |
|
(111) |
Para apoyar su reclamación, España cita la nota a pie de página 2 del apartado 4.4.3 de la parte III.5: Ficha de información complementaria sobre las ayudas de Estado de finalidad regional para grandes proyectos de inversión (28) aneja al Reglamento (CE) 1627/2006 de la Comisión en cuanto al impreso de notificación de ayudas. En esta nota a pie de página se señala que «en este contexto, puede utilizarse la EU-25 como equivalente al EEE». |
|
(112) |
La Comisión no está segura de que la interpretación española sea correcta. La posibilidad de utilizar los datos del PIB de la EU-25 como equivalente tenía sentido para ayudar a solucionar los problemas de la recopilación de datos cuando se introdujeron las DAR 2007-2013. Actualmente se pueden obtener las cifras del PIB del EEE para el periodo en cuestión (2005-2010) sin mayores problemas. Además, en el presente asunto, el uso del equivalente cifras del PIB de la EU-25 en vez de las cifras del PIB del EEE parece llevar a un resultado diferente, por lo menos en lo que se refiere a los datos de valor. Habida cuenta de lo expuesto, la Comisión duda de que deban usarse los datos del PIB de la EU-25 en vez de los del EEE para calcular el índice de crecimiento del PIB. |
|
(113) |
De estas consideraciones, y sobre la base de los datos del PIB del EEE, parece desprenderse que se supera el límite máximo del apartado 68, letra b), de las DAR y que la Comisión, por consiguiente, debe efectuar una evaluación pormenorizada de la medida de ayuda notificada. |
3.3.3. Conclusión sobre la compatibilidad con las disposiciones de las DAR relativas a las ayudas destinadas a grandes proyectos de inversión
|
(114) |
Teniendo en cuenta las conclusiones expuestas, la Comisión duda de que la medida de ayuda notificada cumpla plenamente las disposiciones de las DAR sobre grandes proyectos de inversión y más concretamente con el apartado 68, letra b), de las mismas. |
3.4. Dudas y motivos para la incoación
|
(115) |
Por las razones expuestas, la Comisión, tras una evaluación preliminar de la medida, duda de si se supera el límite máximo del apartado 68, letra b), de las DAR. |
|
(116) |
A este respecto, la Comisión recuerda las dudas que expresó en la presente Decisión de si puede aceptarse el cálculo del incremento de la capacidad, neta, propuesto por España y si la capacidad creada no supera el 5 % en caso de que el mercado de referencia tenga bajo rendimiento. |
|
(117) |
La Comisión señala su desacuerdo con las autoridades españolas respecto a los tipos de datos que deben usarse para calcular el crecimiento del mercado de referencia a efectos de la aplicación del apartado 68, letra b), de las DAR. En esta fase, la Comisión duda de si usar solamente cifras de valor, en vez de cifras de volumen y valor, sería suficiente en el presente caso. |
|
(118) |
La Comisión, además, tiene dudas sobre la propuesta de utilizar el equivalente datos del PIB de la EU-25, en vez de los datos disponibles del PIB del EEE para calcular el crecimiento del PIB de conformidad con el apartado 68, letra b), de las DAR. |
|
(119) |
Se recuerda también que, a tenor del apartado 70 de las DAR, la carga de la prueba de que no concurren las circunstancias a que se refiere el apartado 68, letras a) y b), de las DAR, recaerá en el Estado miembro. |
|
(120) |
Por consiguiente, la Comisión tiene la obligación de efectuar todas las consultas necesarias y, por tanto, de incoar el procedimiento a tenor del artículo 108, apartado 2, del TFUE, si la investigación inicial no permite a la Comisión establecer que la medida se atiene al apartado 68 de las DAR. Ello dará la oportunidad a aquellos terceros cuyos intereses puedan verse afectados por la concesión de la ayuda a presentar sus observaciones al respecto. A la vista tanto de la información notificada por España como de la presentada por terceros, la Comisión evaluará la medida y adoptará su decisión definitiva. |
|
(121) |
En el caso de que la información proporcionada en el curso del procedimiento formal de investigación no permita confirmar que se respetan los umbrales previstos en el apartado 68 de las DAR, la Comisión tiene que investigar asimismo si la ayuda es necesaria para proporcionar un efecto de incentivo a la inversión y si los beneficios de la medida de ayuda sobrepasan la distorsión resultante de la competencia y el efecto sobre el comercio entre los Estados miembros. Por tanto, la Comisión pide a España y a los terceros que aporten las pruebas de que dispongan que permitan a la Comisión motivar su evaluación de la medida. |
|
(122) |
En la nota a pie de página 63 de las DAR, la Comisión anunció su intención de publicar «nuevas orientaciones sobre los criterios que tomará en consideración a efectos de esta evaluación». Este anuncio se ha materializado mediante la adopción de la Comunicación de la Comisión sobre los criterios para la evaluación pormenorizada de la ayuda regional para grandes proyectos de inversión (29) que servirá de base para la evaluación pormenorizada. En concreto, es preciso tomar en consideración los criterios siguientes: objetivo de la ayuda, idoneidad del instrumento de ayuda, efecto incentivador, proporcionalidad de la ayuda, exclusión de la inversión privada y efecto sobre el comercio. En esta fase, parece que la competencia puede falsearse especialmente en el segmento de mercado en el que el incremento de la capacidad bruta generado por el proyecto supera el 5 %. |
|
(123) |
Con vistas a esta evaluación pormenorizada, se invita a las partes interesadas a facilitar toda la información necesaria para establecer el efecto económico incentivador de la ayuda, es decir, si 1) la ayuda ofrece un incentivo para adoptar una decisión de inversión positiva puesto que puede efectuarse en la región asistida una inversión que de otro modo no sería rentable para la empresa en ninguna ubicación o 2) la ayuda ofrece un incentivo para decidir realizar una inversión prevista en la región en cuestión y no en otro lugar porque compensa las desventajas netas y los costes relativos a su situación en la región asistida. |
|
(124) |
Sobre la base de las pruebas presentadas en relación con las cuestiones antes citadas, la Comisión llevará a cabo un ejercicio de ponderación sobre los efectos positivos y negativos de la ayuda, realizando una evaluación general del impacto de la ayuda en cada uno de los mercados afectados, de forma que la Comisión adopte una decisión final y pueda concluir el procedimiento de investigación formal. |
4. DECISIÓN
|
(125) |
Habida cuenta de las consideraciones expuestas, la Comisión, en el marco del procedimiento del artículo 108, apartado 2, del Tratado de Funcionamiento de la Unión Europea, insta a España para que presente sus observaciones y facilite toda la información pertinente para la evaluación de la ayuda/medida en un plazo de un mes a partir de la fecha de recepción de la presente. La Comisión insta a las autoridades españolas para que transmitan inmediatamente una copia de la presente carta al beneficiario potencial de la ayuda. |
|
(126) |
La Comisión desea recordar a España el efecto suspensivo del artículo 108, apartado 3, del Tratado de Funcionamiento de la Unión Europea y llama su atención sobre el artículo 14 del Reglamento (CE) no 659/1999 del Consejo, que prevé que toda ayuda concedida ilegalmente podrá recuperarse de su beneficiario. |
|
(127) |
Por la presente, la Comisión comunica a España que informará a los interesados mediante la publicación de la presente carta y de un resumen significativo en el Diario Oficial de la Unión Europea. Asimismo, informará a los interesados en los Estados miembros de la AELC signatarios del Acuerdo EEE mediante la publicación de una comunicación en el suplemento EEE del citado Diario Oficial y al Órgano de Vigilancia de la AELC mediante copia de la presente. Se invitará a todos los interesados mencionados a presentar sus observaciones en un plazo de un mes a partir de la fecha de publicación de la presente.” |
(1) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.
(2) Komisjoni teatis ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise kriteeriumide kohta, ELT C 223, 16.9.2009, lk 3.
(3) DO C 54 de 4.3.2006, p. 13.
(4) A petición de las autoridades españolas, carta de 3 de septiembre de 2012 (2012/093034), la Comisión concedió, mediante carta de 4 de septiembre de 2012 (2012/093212) una prórroga del plazo inicial para presentar la información solicitada.
(5) El Grupo Ford España comprende Ford España (la empresa matriz), el subgrupo Groupe FMC France SAS y Ford Italia S.p.A.
(6) DO C 244 de 1.10.2004, p. 2. En particular no se cumplen las siguientes circunstancias establecidas en el apartado 10 de las Directrices comunitarias sobre ayudas estatales de salvamento y de reestructuración: a) tratándose de una sociedad de responsabilidad limitada, ha desaparecido más de la mitad de su capital suscrito y se ha perdido más de una cuarta parte del mismo en los últimos 12 meses; c) para todas las formas de empresas, reúne las condiciones establecidas en el Derecho interno para someterse a un procedimiento de quiebra o insolvencia.
(7) A nivel interno, Ford considera que este vehículo pertenece al segmento ISV (Integrated Style Van – furgoneta de estilo integrado).
(8) IHS Automotive, anteriormente denominada Global Insight, es una importante empresa consultora de prospectiva.
(9) Datos confidenciales
(10) Las autoridades españolas definen la EU19 como Reino Unido, Alemania, Francia, Italia, España, Austria, Belgica, República Checa, Dinamarca, Finlandia, Grecia, Hungría, Irlanda, Países Bajos, Noruega, Polonia, Portugal, Suecia y Suiza.
(11) De acuerdo con el apartado 41 de las DAR: «En el caso de las ayudas notificadas individualmente a la Comisión, el equivalente de subvención bruto se calculará en el momento de realizarse la notificación». El tipo de referencia/actualización aplicable en el momento de la notificación (18 de junio de 2010) era el tipo básico (1,67 %) incrementado en 100 puntos básicos (es decir, un 2,67 %)
(12) Ayuda estatal N 626/2006 – España – Mapa español de ayuda regional 2007-2013 (DO C 125 de 17.2.2006, p. 4).
(13) Según la jurisprudencia del Tribunal Europeo de Justicia, la mejora de la posición competitiva de una empresa debido a una ayuda estatal implica, por lo general, un falseamiento de la competencia respecto a las empresas competidoras que no hayan recibido esa ayuda (Asunto C-730/79, Rec. 1980 p. 2671, considerandos 11 y 12).
(14) Reglamento (CE) no 1628/2006 de la Comisión, de 24 de octubre de 2006, relativo a la aplicación de los artículos 87 y 88 del Tratado a las ayudas regionales a la inversión, DO L 302, 1.11.2006, p.29.
(15) Reglamento (CE) no 800/2008 de la Comisión, de 6 de agosto de 2008, por el que se declaran determinadas categorías de ayuda compatibles con el mercado común en aplicación de los artículos 87 y 88 del Tratado (Reglamento general de exención por categorías), DO L 114, 9.8.2008, p.3.
(16) Los Estados miembros podrían inclinarse por notificar dos proyectos distintos porque, tratados por separado en vez de como un proyecto de inversión único, se suele permitir una mayor intensidad máxima de ayuda, dado que de esta manera se evita la aplicación del mecanismo automático de reducción del apartado 67 de las DAR.
(17) El consumo aparente es igual a la producción más las importaciones menos las exportaciones.
(18) Por ejemplo, el informe anual de la Comisión sobre el precio de los vehículos de clase turismo en la Unión Europea utiliza la segmentación siguiente: A: modelos «mini»; B: coches pequeños; C: coches medianos; D: coches grandes; E: modelos de gama alta; F: coches de lujo; G: monovolúmenes y vehículos utilitarios deportivos.
(19) Asuntos SA.24773 (N 671/08) Ford Romania (DO C 238 de 17.9.2008, p. 4), SA.27199 (N 635/08) Fiat Group Automobiles (DO C 219 de 12.9.2009, p. 3), SA.26598 (N 473/08) Ford España (DO C 19 de 26.1.2010, p. 5), SA.27308 (N 671/08) Mercedes-Benz Manufacturing Hungary (DO C 28 de 4.2.2010, p. 2), SA.27276 (N 674/08), SA.30283 (N 27/10) Fiat Powertrain Technologies (DO C 333 de 10.12.2010, p. 2), SA.30340 (2011/C) Fiat Powertrain Technologies Poland (DO C 151 de 21.5.2011, p. 5).
(20) Véase el punto 7 de la Comunicación de la Comisión relativa a la definición de mercado de referencia a efectos de la normativa comunitaria en materia de competencia (DO C 372 de 9.12.1997, p. 5).
(21) Reino Unido, Alemania, Francia, Italia, España, Austria, Bélgica, República Checa, Dinamarca, Finlandia, Grecia, Hungría, Irlanda, Países Bajos, Noruega, Polonia, Portugal, Suecia y Suiza.
(22) Basados en estadísticas de ventas.
(23) C 46/2008 Ayuda a Dell Poland, DO L 29 de 2.2.2010.
(24) La cifra de la capacidad bruta ha sido calculada por la Comisión en base a la información facilitada por España. Se calculó dividiendo la capacidad máxima generada por el proyecto, es decir, [160 000-190 000] unidades, entre el número de vehículos CDV vendidos en el mercado del EEE en el año anterior al proyecto, es decir 735 091 unidades.
(25) La cifra de la capacidad neta ha sido calculada por la Comisión en base a la información facilitada por España. Se calculó dividiendo la capacidad neta generada por el proyecto, es decir [0-50 000] unidades (resultado de restar a [160 000-190 000] las [140 000-160 000] unidades actualmente producidas) entre el número de vehículos CDV vendidos en el mercado del EEE en el año anterior al proyecto, es decir 735 091 unidades.
(26) C 46/2008 Ayuda a Dell Poland, DO L 29 de 2.2.2010, C 34/2009 Petróleos de Portugal – Petrogal, S.A., DO L 220 de 17.8.2012, N 237/2010 Ayuda a Sovello 3 en Thalheim, DO C 105 de 5.4.2011, SA.33152 (2011/C) Linamar Powertrain GmbH, DO C 56 de 26.2.2013.
(27) N 113/2009 Ayuda a Audi Hungaria Motor Ltd., DO C 64 de 16.3.2010, SA.32169 (2010/N) Volkswagen Sachsen GmbH, DO C 361 de 10.12.2011.
(28) Anexo al Reglamento (CE) no 1627/2006 de la Comisión, de 24 de octubre de 2006, por el que se modifica el Reglamento (CE) no 794/2004 en cuanto al impreso de notificación de ayudas, DO L 302 de 1.11.2006.
(29) Comunicación de la Comisión — Criterios para la evaluación pormenorizada de la ayuda regional para grandes proyectos de inversión, DO C 223 de 16.9.2009, p. 3.
|
12.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 297/76 |
RIIGIABI – SAKSAMAA
Riigiabi SA.34881 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2012/CP) – Väidetav abi rahalistes raskustes olevatele Saksamaa farmaatsiaettevõtjatele kohustuslikest hinnavähenditest erandi tegemisega
Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 297/05
Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 24. juuli 2013. aasta kirjas teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abiga.
Huvitatud isikud võivad saata oma märkused abi kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:
|
European Commission |
|
Directorate-General for Competition |
|
State Aid Registry |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
|
Faksi nr: +32-2-296-1242 |
|
E-post: stateaidgreffe@ec.europa.eu |
Märkused edastatakse Saksamaale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, esitades taotluse põhjused.
KOKKUVÕTE
MENETLUS
Komisjon sai 24. mail 2012 kaebuse Saksamaa farmaatsiaettevõtjalt, kes väitis, et tema konkurendi vabastamine Saksa õiguse kohaselt tootjate kohustuslikest ravimite hinnavähenditest kujutab endast riigiabi.
Komisjon suunas 8. juunil 2012 kaebuse edasi Saksamaa ametiasutustele, paludes esitada märkused kaebuse kohta ja lisateavet. Saksamaa ametiasutused vastasid 27. juulil 2012.
Pärast Saksamaalt 24. augustil 2012 saadud vastust jäi kaebaja 26. septembri 2012 kirjas oma väidete juurde ja esitas märkused Saksamaa argumentide kohta. Komisjon suunas 21. novembril 2012 vastuse edasi Saksamaale. Saksmaa ametiasutused edastasid oma märkused 13. detsembri 2012 kirjaga. 6. detsembril 2012 toimus kohtumine kaebuse esitajaga.
KOMISJONI MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSEKS OLEVA MEETME KIRJELDUS
Nõukogu direktiivi 89/105/EMÜ artikli 4 alusel on liikmesriikidele lubatud ravimihindade külmutamine. Farmaatsiaettevõtja võib erandjuhtudel „taotleda erandi tegemist külmutatud hindadest, kui selleks on konkreetsed põhjused” (direktiivi 89/105/EMÜ artikli 4 lõige 2).
Saksmaa kehtestas ajavahemikuks 1. augustist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 tootjate kohustusliku 16 % hinnavähendi, mida tootjad peavad andma riiklikele haigekassadele ja erasektori tervisekindlustusandjatele teatavate retseptiravimite puhul.
Saksa asjaomases õiguses on sätestatud erand kõnealusest kohustuslikust hinnavähendist juhul, kui konkreetsest turuolukorrast tingitud hinnavähendi kasutamine seab ohtu äriühingu ja enamiku selle aktsionäride finantsolukorra. Vastutav föderaalne ametiasutus on selle sätte alusel andnud terve hulga erandeid.
MEETME HINDAMINE
Tootjate hinnavähendist tehtava erandiga mõjutatakse riiklikke ressursse, kuna antud erandi tõttu tõusevad hinnad, mida Saksamaa riiklikud haigekassad tegelikult maksavad erandiga hõlmatud toodete eest. Riiklikud haigekassad saavad oma vahendid eelkõige keskhaigekassast, mida osaliselt rahastatakse maksusoodustustest.
Kuigi direktiivi 89/105/EMÜ artikli 4 lõikega 2 on ette nähtud erand hindade külmutamisest, on erandite tegemise otsene õiguslik alus siseriiklik õigus ning riiklikud ametiasutused teevad erandeid eraldi sõltuvalt igast üksikjuhtumist. Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 89/105/EMÜ artikli 4 lõike 2 mõistega „konkreetsed põhjused” jäetud liikmesriigile valikuvabadus ning seega ei ole lubatud otsene kohaldatavus. Seepärast leiab komisjon, et meede on Saksa riigi meede.
Lisaks sellele kujutavad hinnavähendist tehtavad erandid endast valikulist eelist teatavate ravimiettevõtjate kasuks, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid ja teatavaid kaupu, mistõttu võib see mõjutada liikmesriikidevahelist kaubavahetust.
Seda arvesse võttes järeldab komisjon praeguses etapis, et meede kujutab endast riigiabi.
Seoses siseturuga kokkusobivusega märgib Saksmaa – tingituna Saksa õiguse kohasest mõistest „konkreetsed põhjused” – et üsna tõenäoliselt on kõik toetusesaajad raskustes ettevõtjad vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suunistele, (1) mis moodustaks kokkusobivuse hindamise ainukese õigusliku aluse. Praegu on komisjonil kahtlusi, kas meede vastab kõnealuste suuniste õiguslikele nõuetele.
Seepärast on komisjon otsustanud algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.
Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib ebaseaduslikult antud abi selle saajalt tagasi nõuda.
KIRJA TEKST
„Die Kommission beehrt sich, Deutschland hiermit mitzuteilen, dass sie nach Prüfung der von Ihren Behörden vorgelegten Informationen beschlossen hat, bezüglich der vorgenannten Maßnahmen das Verfahren nach Artikel 108 Absatz 2 des Vertrags über die Arbeitsweise der Europäischen Union (im Folgenden „AEUV“) einzuleiten.
1. VERFAHREN
|
(1) |
Am 24. Mai 2012 ging der Kommission eine Beschwerde eines deutschen Pharmaunternehmens zu, der zufolge die Befreiung von Herstellerabschlägen für Arzneimittel, die seinen Wettbewerbern gewährt wurde, eine staatliche Beihilfe darstellte. |
|
(2) |
Am 8. Juni 2012 legte die Kommission eine nicht vertrauliche Fassung der Beschwerde Deutschland vor und bat dazu um Stellungnahme und um weitere Auskünfte. In diesem Schreiben wurden die deutschen Behörden ausdrücklich darum gebeten, für den Fall, dass es sich nach ihrer Auffassung bei der Sache nicht um eine rechtswidrige Beihilfe handle, ihre eigene Zusammenfassung des Sachverhalts sowie die Gründe dafür vorzulegen, warum sie die besagte Maßnahme nicht als rechtswidrige Beihilfe betrachteten. |
|
(3) |
Mit Schreiben vom 27. Juli 2012 übermittelte Deutschland Anmerkungen zur Beschwerde und die erbetenen zusätzlichen Informationen. Am 24. August 2012 übersandte die Kommission der Beschwerdeführerin eine nicht vertrauliche Fassung dieser Antwort mit der Bitte mitzuteilen, ob die Beschwerdeführerin die Sache in Anbetracht der von deutscher Seite beigebrachten Erklärungen weiterführen wollte. |
|
(4) |
Die Beschwerdeführerin hielt ihre Behauptungen aufrecht. Mit Schreiben vom 26. September 2012 übermittelte sie Bemerkungen zu den deutschen Argumenten. Am 21. November 2012 leitete die Kommission die Antwort der Beschwerdeführerin an Deutschland weiter. Die deutschen Behörden nahmen dazu in einem Schreiben vom 13. Dezember 2012 Stellung. |
|
(5) |
Eine Zusammenkunft mit der Beschwerdeführerin fand am 6. Dezember 2012 statt. |
2. DIE BESCHWERDE
|
(6) |
[…] (2) |
|
(7) |
Die Beschwerdeführerin behauptet, dass die Befreiung vom Herstellerabschlag für Arzneimittel, die ihren Wettbewerbern nach § 130a Buch V des deutschen Sozialgesetzbuches gewährt wird, eine staatliche Beihilfe darstellt. |
|
(8) |
Darüber hinaus behauptet die Beschwerdeführerin, dass die Begünstigten der Befreiung Unternehmen in Schwierigkeiten seien. Der Beschwerdeführerin zufolge ist die Maßnahme als illegale Betriebsbeihilfe anzusehen, da sie die rechtlichen Anforderungen der Leitlinien der Gemeinschaft für staatliche Beihilfen zur Rettung und Umstrukturierung von Unternehmen in Schwierigkeiten (3) (im Folgenden „die Leitlinien“) nicht erfüllt. |
3. BESCHREIBUNG DER MASSNAHME
|
(9) |
Bei der in Rede stehenden Maßnahme handelt es sich um ein deutsches System für die Befreiung von Herstellerabschlägen für Arzneimittel. |
3.1 Deutsches Krankenversicherungssystem
|
(10) |
Das deutsche Krankenversicherungssystem unterteilt sich in gesetzliche und private Krankenversicherungen. |
|
(11) |
Gesetzliche Krankenversicherung: 85 %-90 % der Bevölkerung haben eine gesetzliche Krankenversicherung. Grundsätzlich müssen alle Beschäftigten krankenversichert sein. Lediglich Beamte, Selbstständige und Beschäftigte mit hohen Einkommen können sich für ein privates System entscheiden. Im öffentlichen System wird die Prämie vom Gesundheitsministerium bestimmt und richtet sich nach einer Reihe festgelegter Dienstleistungen, so wie sie im deutschen Sozialrecht beschrieben sind, das diese Leistungen auf „wirtschaftlich tragfähige, ausreichende, erforderliche und sinnvolle Leistungen“ beschränkt. Die Prämie hängt nicht vom Gesundheitszustand einer Person ab. Allerdings ist ein gewisser Prozentsatz (derzeit 15,5 %) des Einkommens als Beitragssatz zu entrichten. Die gesetzlichen Krankenkassen werden vor allem aus dem öffentlichen Gesundheitsfonds gespeist, der wiederum vom Bundesversicherungsamt verwaltet wird. Der Gesundheitsfonds wird im Wesentlichen durch die Pflichtbeiträge der Arbeitnehmer finanziert. Allerdings gewährt der Bund auch eine zusätzliche Subvention aus dem Bundeshaushalt. Dieser Betrag lag 2013 bei 11,5 Mrd. EUR. Nach deutschem Recht müssen die gesetzlichen Krankenkassen ihre Kosten durch ihre Eigenmittel abdecken, wie die Mitgliederbeiträge und sonstige Einkommen in Form staatlicher Zuwendungen. Die Aufnahme von Fremdmitteln ist nicht gestattet. Die Höhe der Versicherungsprämien hat sich nach den Finanzierungsanforderungen der gesetzlichen Krankenkassen zu richten. |
|
(12) |
Private Krankenversicherung: 10 %-15 % der Bevölkerung entscheidet sich für eine private Krankenversicherung. Dieses private System finanziert sich ausschließlich aus Prämien seiner Mitglieder, die in Einzelverträgen mit der Versicherung festgelegt sind. Diese legen auch die abgedeckten Dienstleistungen und den Deckungsgrad fest, der sich nach dem Betrag der gewählten Leistungen sowie dem Risiko und dem Alter der Person beim Eintritt in die private Versicherung richtet. Überdies werden die Prämien zum Aufbau von Rücklagen für die steigenden Versicherungskosten im höheren Alter verwendet, so wie dies gesetzlich vorgeschrieben ist. |
3.2 Rechtsgrundlage für die Befreiung in der Richtlinie 89/105/EWG des Rates
|
(13) |
Nach Artikel 4 der Richtlinie 89/105/EWG des Rates vom 21. Dezember 1988 betreffend die Transparenz von Maßnahmen zur Regelung der Preisfestsetzung bei Arzneimitteln für den menschlichen Gebrauch und ihre Einbeziehung in die staatlichen Krankenversicherungssysteme (4) stellen die Mitgliedstaaten sicher, dass alle einzelstaatlichen Maßnahmen in Form von Rechts - oder Verwaltungsvorschriften zur Kontrolle der Preise von Arzneimitteln für den menschlichen Gebrauch oder zur Einschränkung der unter ihre staatlichen Krankenversicherungssysteme fallenden Arzneimittel die Anforderungen dieser Richtlinie erfüllen. |
|
(14) |
Artikel 4 Absatz 1 der Richtlinie 89/105/EWG gestattet den Mitgliedstaaten, einen Preisstopp für alle Arzneimittel oder für bestimmte Arzneimittelkategorien zu verfügen. |
|
(15) |
In Artikel 4 Absatz 2 der Richtlinie 89/105/EWG heißt es: „In Ausnahmefällen kann eine Person, die Inhaber einer Genehmigung für das Inverkehrbringen eines Arzneimittels ist, eine Abweichung von einem Preisstopp beantragen, wenn dies durch besondere Gründe gerechtfertigt ist.“ |
3.3 Befreiung vom Herstellerabschlag für Arzneimittel nach deutschem Recht
|
(16) |
Im Allgemeinen sind Pharmaunternehmen verpflichtet, Abschläge von bis zu 16 % des Preises für verschreibungspflichtige Arzneimittel an alle Anbieter von Krankenversicherungen zu gewähren, d. h. sowohl gesetzliche Krankenkassen wie private Versicherer. Um Einsparungen durch Kostensenkungen zu erreichen, hat der deutsche Gesetzgeber 2010 ein Preismoratorium zusammen mit einer spürbaren Anhebung des Herstellerabschlags eingeführt (siehe § 130a SGB V (5)). So müssen die Preise von Arzneimitteln für den menschlichen Gebrauch bis zum 31. Dezember 2013 auf dem Stand vom 1. August 2009 bleiben. |
|
(17) |
Das deutsche Recht sieht eine Ausnahme von dieser Rabattverpflichtung im Sinne des Artikels 4 Absatz 2 der Richtlinie 89/105/EWG vor (§ 130a, Absatz 4 SGB V). |
|
(18) |
Die Befreiungen werden vom Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle, (BAFA) auf Einzelfallbasis gewährt. |
|
(19) |
Einem BAFA-Informationsblatt für Unternehmen zufolge, die die Rabattverpflichtung in Anspruch nehmen möchten, sind „besondere Gründe“ im Sinne des Artikels 4 Absatz 2 der Richtlinie 89/105/EWG gegeben, wenn die Rabattverpflichtung dem betreffenden Unternehmen oder seiner Unternehmensgruppe (sofern das besagte Unternehmen einer solchen Gruppe angehört) eine unangemessene finanzielle Belastung aufbürdet. Von einer unangemessenen finanziellen Belastung wird ausgegangen, wenn das besagte Unternehmen nicht in der Lage ist, Zahlungsunfähigkeit durch Eigenmittel, Beiträge seiner Anteilseigner oder sonstige Maßnahmen zu vermeiden. |
|
(20) |
Darüber hinaus muss ein Unternehmen, das einen Antrag auf Befreiung von der Rabattverpflichtung stellt, eine Erklärung abgeben, in der es erklärt, ein Unternehmen in Schwierigkeiten im Sinne der Leitlinien zu sein. |
|
(21) |
Am 26. April 2013 wurden zehn Pharmaunternehmen Befreiungen gewährt (6), unter anderem auch direkten Wettbewerbern der Beschwerdeführerin. In der nachfolgenden Tabelle sind sowohl vorläufige als auch endgültige Beschlüsse zur Gewährung von Befreiungen von der Rabattverpflichtung aufgelistet: Der vorläufige Beschluss wird auf der Grundlage der aktuellen Daten gefasst, die den Zeitraum ab Antragstellung bis zum Ende des laufenden Geschäftsjahres zuzüglich maximal 180 Tage abdecken. Der endgültige Beschluss wird rückwirkend nach Vorlage der von einem Wirtschaftsprüfer geprüften Daten für das abgeschlossene Geschäftsjahr gefasst. […] |
|
(22) |
In ihrer Antwort vom 27. Juli 2012 nahmen die deutschen Behörden eine Berechnung der einigen Begünstigten gewährten Befreiungen vor, zu denen auch direkte Wettbewerber der Beschwerdeführerin zählten: […] Diese Beträge gelten lediglich für die Zeiträume, in denen das BAFA bis zum 27. Juli 2012 einen endgültigen Beschluss erlassen hatte. |
|
(23) |
Die Beschwerdeführerin behauptet, dass der Gesamtbetrag der derzeit gewährten Befreiungen (einschließlich vorläufiger Befreiungen) beträchtlich höher liege […] |
|
(24) |
Vor diesem Hintergrund werden die deutschen Behörden aufgefordert, für alle Begünstigten die tatsächlichen Gesamtbeträge der gewährten Befreiungen zu berechnen (sowohl nach Maßgabe des endgültigen als auch des vorläufigen Beschlusses). |
4. STELLUNGNAHME DER DEUTSCHEN BEHÖRDEN
|
(25) |
Den deutschen Behörden zufolge enthält die besagte Maßnahme keine staatliche Beihilfe. |
|
(26) |
Deutschland zufolge sind keine staatlichen Mittel involviert, da den Unternehmen, die von der Befreiung profitieren, keine Finanzmittel gezahlt werden. Lediglich das Preisniveau für Arzneimittel, d. h. die den gesetzlichen und den privaten Krankenversicherern in Rechnung gestellten Kosten sind reguliert. Aufgrund des Herstellerabschlags sparen die gesetzlichen und die privaten Krankenversicherer einen Teil der Arzneimittelkosten ein. Keinesfalls wird aber auf die Mitgliederbeiträge für die Krankenkassen oder die Zuwendungen des Bundes zum Gesundheitsfonds zurückgegriffen. Die deutschen Behörden betonen, dass die Maßnahme sowohl in Bezug auf die gesetzlichen als auch die privaten Krankenversicherer diskriminierungsfrei ist. |
|
(27) |
Darüber hinaus machen die deutschen Behörden geltend, dass die besagte Maßnahme nicht dem Staat zuzurechnen ist, da die Befreiung mit der Umsetzung des Artikels 4 Absatz 2 der Richtlinie 89/105/EWG im Zusammenhang steht. Deutschland habe keinen Ermessensspielraum. Folglich sei die Maßnahme nicht dem Staat zuzurechnen. |
|
(28) |
Ferner macht Deutschland geltend, dass die Maßnahme als Dienstleistung von allgemeinem wirtschaftlichem Interesse anzusehen sei und deshalb keine staatliche Beihilfe darstelle. |
|
(29) |
Deutschland behauptet zudem, dass der Wettbewerb angesichts der geringen involvierten Beträge nicht verzerrt werde. |
5. WÜRDIGUNG
5.1 Vorliegen einer staatlichen Beihilfe
|
(30) |
Nach Artikel 107 Absatz 1 AEUV „sind staatliche oder aus staatlichen Mitteln gewährte Beihilfen gleich welcher Art, die durch die Begünstigung bestimmter Unternehmen oder Produktionszweige den Wettbewerb verfälschen oder zu verfälschen drohen, mit dem Binnenmarkt unvereinbar, soweit sie den Handel zwischen Mitgliedstaaten beeinträchtigen“. |
Verwendung staatlicher Mittel
|
(31) |
Vorteile sind nur dann als Beihilfen im Sinne des Artikels 107 AEUV einzustufen, wenn sie unmittelbar oder mittelbar aus staatlichen Mitteln gewährt werden. Das bedeutet, dass sowohl Vorteile, die unmittelbar vom Staat gewährt werden, als auch Vorteile, die über eine vom Staat benannte oder errichtete öffentliche oder private Einrichtung gewährt werden, unter den Beihilfebegriff nach Artikel 107 Absatz 1 AEUV (7) fallen. Artikel 107 Absatz 1 AEUV erfasst in diesem Sinne außerdem sämtliche Geldmittel, die die öffentlichen Stellen tatsächlich zur Unterstützung der Unternehmen verwenden können, ohne dass es darauf ankommt, dass diese Mittel dauerhaft zum Vermögen des Staates (8) gehören. |
|
(32) |
Infolgedessen reicht die Tatsache, dass der Vorteil nicht unmittelbar aus dem Staatshaushalt finanziert wird, allein nicht aus, um auszuschließen, dass staatliche Mittel zum Einsatz kommen. Aus der ständigen Rechtsprechung ergibt sich sogar, dass von einer staatlichen Beihilfe im Sinne des Artikels 107 Absatz 1 AEUV (9) ausgegangen werden kann, ohne dass in jedem Fall aufgezeigt werden muss, dass bei einem Vorteil, der einem oder mehreren Unternehmen gewährt worden ist, staatliche Mittel geflossen sind. |
|
(33) |
Ferner schließt eine zunächst private Herkunft von Mitteln deren Einstufung als staatliche Mittel im Sinne des Artikels 107 Absatz 1 AEUV (10) nicht aus. Damit genügt der Umstand allein, dass eine Subventionsregelung, die einigen Wirtschaftsteilnehmern eines bestimmten Sektors zugute kommt, ganz oder teilweise durch Beiträge finanziert wird, die von Staats wegen von den betreffenden Unternehmen erhoben werden, nicht, um dieser Regelung den Charakter einer staatlichen Beihilfe im Sinne des Artikels 107 Absatz 1 AEUV (11) zu nehmen. |
|
(34) |
In diesem Zusammenhang stellte der Gerichtshof in der Rechtssache Steinike, in der es um einen Fonds zur Absatzförderung der deutschen Land-, Forst- und Ernährungswirtschaft geht, der unter anderem durch Beiträge von Betrieben der Land-, Forst- und Ernährungswirtschaft finanziert wird, Folgendes fest: „Das in Artikel 92 Absatz 1 enthaltene Verbot erfasst sämtliche staatlichen oder aus staatlichen Mitteln gewährten Beihilfen, ohne dass danach zu unterscheiden ist, ob die Beihilfe unmittelbar durch den Staat oder durch von ihm zur Durchführung der Beihilferegelung errichtete oder beauftragte öffentliche oder private Einrichtungen gewährt wird.“ |
|
(35) |
Dieser Tenor der Rechtsprechung rührt aus einer alten italienischen Rechtsache (12) her. Dabei ging es um Arbeitgeberbeiträge zu Arbeitslosen- und Familienzulagenfonds; Italien hatte argumentiert, dass keine staatlichen Mittel zum Einsatz gekommen seien, da die Beiträge nicht von der Gemeinschaft getragen worden seien. Der Gerichtshof entschied Folgendes: „Da die fraglichen Fonds nach innerstaatlichen Rechtsvorschriften durch Zwangsbeiträge gespeist werden und, wie der vorliegende Fall zeigt, gemäß diesen Rechtsvorschriften verwaltet und verteilt werden, sind sie als staatliche Mittel im Sinne des Artikels 92 zu betrachten, selbst wenn ihre Verwaltung nichtstaatlichen Organen anvertraut wäre.“ |
|
(36) |
Der Gerichtshof hatte die Übertragung staatlicher Mittel nur unter sehr spezifischen Umständen ausgeschlossen: In der Rechtssache PreussenElektra (13) stellte der Gerichtshof z. B. fest, dass das Stromeinspeisungsgesetz in der Fassung von 1998 keine zur Durchführung der Beihilferegelung errichtete oder beauftragte Einrichtung vorsieht. Diese Schlussfolgerung beruht auf der Feststellung, dass das Stromeinspeisungsgesetz eine Regelung vorsieht, die darauf beschränkt war, Elektrizitätsversorgungsunternehmen und Betreiber der vorgelagerten Stromnetze direkt zu verpflichten, Strom aus erneuerbaren Energiequellen zu einem festgesetzten Preis abzunehmen, ohne eine für die Zahlungsabwicklung zuständige Stelle zu benennen. |
|
(37) |
Unter Zugrundelegung dieser Grundsätze stellt die Kommission fest, dass die einschlägigen deutschen Rechtsvorschriften (mittels des Preismoratoriums und des Herstellerabschlags) den Preis festlegen, die Krankenversicherer (ob nun gesetzlich oder privat) den Pharmaunternehmen zahlen müssen. Durch die Gewährung der besagten Befreiungen stellt das BAFA sicher, dass die Krankenversicherer einen höheren Preis für die besagten Arzneimittel entrichten, d. h. die Arzneimittel der sich angeblich in hinreichend finanziellen Schwierigkeiten befindenden Unternehmen rechtfertigen eine Befreiung vom allgemein anwendbaren Listenpreis. |
|
(38) |
Die von den Krankenversicherern zur Bezahlung der Arzneimittel verwendeten Gelder werden deshalb infolge der spezifischen staatlichen Einflussnahme an die Unternehmen weitergeleitet, die von der staatlichen Intervention profitieren. Wie bereits weiter oben erwähnt reicht die Tatsache, dass einige dieser Stellen privater Natur sind, nicht aus, um diese Schlussfolgerung zu ändern. |
|
(39) |
Darüber hinaus stellt die Kommission fest, dass diese Stellen entweder in erster Linie aus einem von einer staatlichen Behörde verwalteten öffentlichen Gesundheitsfonds und nicht nur durch die Pflichtbeiträge der Mitglieder, sondern in spürbarem Maße auch durch staatliche Zuwendungen (öffentlicher Gesundheitsfonds) oder aber ausschließlich durch Mitgliederprämien (private Versicherer) finanziert werden. Im letzteren Fall ist nicht davon auszugehen, dass die durch die besagte Maßnahme verursachten Kosten (Befreiung von der Rabattverpflichtung) nicht in Form erhöhter Prämien weitergegeben wird. Im Falle der gesetzlichen Krankenversicherung legt der Staat die Prämie fest und in Anbetracht der gesetzlichen Pflicht zur Selbstfinanzierung muss angenommen werden, dass der Staat erforderlichenfalls die Prämie zur Deckung der erhöhten Kosten anheben wird. |
|
(40) |
Ferner stellt die Kommission fest, dass 85 %-90 % der deutschen Bevölkerung eine gesetzliche Krankenversicherung hat, deren Mittel aufgrund der Tatsache, dass sie im öffentlichen Besitz sind, staatliche Mittel darstellen. Der Gesetzgeber wusste bei der Einführung der besagten Maßnahme, dass die große Mehrheit der Krankenkassen, für die die Kosten steigen würden, im öffentlichen Eigentum stehe. Die Situation im vorliegenden Fall unterscheidet sich folglich von den Umständen in der Sache PreussenElektra, in der die Mehrheit der Unternehmen, die die Maßnahme zu finanzieren hatten, privater Natur war (14). |
|
(41) |
Im Gegensatz zum Tatbestand in der Sache C-222/07 UTECA stellt die Kommission fest, dass ein System, das die Möglichkeit einer auf Einzelfallbasis durch eine staatliche Behörde vorzunehmenden Befreiung vorsieht, nicht mit einer allgemeinen Maßnahme verglichen werden kann, die ein Ziel des öffentlichen Interesses verfolgt (15). |
|
(42) |
Deshalb kommt die Kommission in diesem Stadium zu dem Schluss, dass die Maßnahme staatliche Mittel umfasst. |
Zurechenbarkeit
|
(43) |
Um in den Anwendungsbereich des in Artikel 107 Absatz 1 AEUV genannten Verbots zu fallen, muss die Regelung dem Mitgliedstaat zurechenbar sein (16). |
|
(44) |
Das Gericht hat in der Vergangenheit geurteilt, dass die Mitgliedstaaten mit der Umsetzung einer auf EU-Recht basierenden Befreiung in einzelstaatliches Recht lediglich Bestimmungen des Unionsrechts umsetzen, so wie dies dem AEUV zufolge vorgesehen ist. Schreiben diese Bestimmungen eine hinreichend klare und präzise Verpflichtung fest, ist die in Rede stehende einzelstaatliche Vorschrift daher nicht dem deutschen Staat zuzurechnen, sondern auf einen Rechtsakt des EU-Gesetzgebers zurückzuführen (17). |
|
(45) |
Ferner hat das Gericht festgestellt, dass „der Grundsatz der Rechtssicherheit ferner [verlangt], dass die Unionsorgane Widersprüche, die durch die Durchführung verschiedener Bestimmungen des Unionsrechts entstehen können, grundsätzlich vermeiden, ganz besonders dann, wenn mit diesen Vorschriften dasselbe Ziel verfolgt wird, z. B. das eines unverfälschten Wettbewerbs innerhalb des Gemeinsamen Marktes.“ (18) |
|
(46) |
Deshalb kam das Gericht zu dem Schluss, dass für den Fall, dass eine Richtlinie des Rates eine Befreiung vorsieht, die europäischen Institutionen zuvor bereits geprüft haben, dass diese Befreiung den Wettbewerb nicht verzerrt, so dass für eine anschließende, gesonderte Würdigung im Rahmen der Vorschriften für staatliche Beihilfen kein Raum besteht. (19) Die Kommission verweist jedoch darauf, dass sie gegen dieses Urteil in Berufung gegangen ist. (20). |
|
(47) |
Im vorliegenden Fall bildet eine Bestimmung des deutschen Rechts (§ 130a SGB V) die Rechtsgrundlage für die Befreiung. Die Befreiungen werden vom BAFA auf Einzelfallbasis erteilt. |
|
(48) |
In der Richtlinie 89/105/EWG sind lediglich die Verfahrensvorschriften festgelegt. Sie beabsichtigt nicht, in den erheblichen Ermessensspielraum der Mitgliedstaaten bei der Definition der in Artikel 4 Absatz 2 genannten „besonderen Gründe“ einzugreifen. |
|
(49) |
Der Gerichtshof stellte Folgendes fest: „Zur allgemeinen Systematik der Richtlinie 89/105 ist festzustellen, dass nach deren sechstem Erwägungsgrund die sich aus der Richtlinie ergebenden Anforderungen die Politik der Mitgliedstaaten für die Festsetzung der Arzneimittelpreise und die einzelstaatliche Politik in Bezug auf die Preisfestsetzung und das Sozialversicherungssystem nur in dem Maße beeinflussen, in dem dies für die Transparenz im Sinne der Richtlinie notwendig ist. Zum anderen ist die Richtlinie 89/105 vom Gedanken eines minimalen Einwirkens auf die mitgliedstaatliche Organisation der internen Sozialversicherungspolitiken getragen.“ (21) |
|
(50) |
Darüber hinaus verweist die Kommission darauf, dass in dem in Erwägungsgrund 44 genannten Urteil festgestellt wurde, dass die Bestimmung des Unionsrechts eine klare und präzise Verpflichtung enthalten muss. Da Richtlinien für jeden Mitgliedstaat, an den sie gerichtet sind, hinsichtlich des zu erreichenden Ziels zudem verbindlich sind, den innerstaatlichen Stellen jedoch die Wahl der Form und der Mittel überlassen (Artikel 288 AEUV), enthalten Richtlinienbestimmungen nicht unbedingt eine solche Verpflichtung. |
|
(51) |
Die Formulierung „besondere Gründe“ in Artikel 4 Absatz 2 der Richtlinie 89/105/EWG ist nicht so hinreichend klar und präzise, als dass die gleiche Schlussfolgerung wie in der Sache Deutsche Bahn gezogen werden könnte, d. h. mit der einzelstaatlichen Maßnahme wird lediglich die durch den Unionsgesetzgeber vorgesehene Verpflichtung in einzelstaatliches Recht umgesetzt. Es obliegt dem Mitgliedstaat nicht nur, die Möglichkeit einer Befreiung vorzusehen oder nicht; die Formulierung „besondere Gründe“ ist eher weit gefasst und ist im einzelstaatlichen Recht auszulegen. Folglich haben der einzelstaatliche Gesetzgeber und die einzelstaatliche Exekutivbehörde einen gewissen Ermessensspielraum bei der Definition des Begriffs. |
|
(52) |
Die Kommission kommt deshalb zu dem Schluss, dass die Befreiungsregelung in diesem Stadium dem Mitgliedstaat zuzurechnen ist. |
Selektiver Vorteil, Dienstleistung von allgemeinem wirtschaftlichem Interesse
|
(53) |
Deutschland macht geltend, dass die Maßnahme als Dienstleistung von allgemeinem wirtschaftlichem Interesse anzusehen ist und deshalb keine staatliche Beihilfe darstellt. |
|
(54) |
Dem Urteil des Gerichthofs in der Sache Altmark (22) zufolge stellt ein Ausgleich für die Erbringung einer Dienstleistung von allgemeinem wirtschaftlichem Interesse keinen ungerechtfertigte Vorteil dar, wenn alle vier nachfolgend genannten Bedingungen insgesamt erfüllt sind: 1) Der Begünstigte muss mit der Erfüllung klar definierter, gemeinwirtschaftlicher Verpflichtungen betraut sein. 2) Die Parameter, anhand derer der Ausgleich berechnet wird, müssen zuvor objektiv und transparent aufgestellt werden. 3) Der Ausgleich darf nicht über die Kosten hinausgehen, die bei der Erfüllung der gemeinwirtschaftlichen Verpflichtungen anfallen, abzüglich der dabei erzielten Einnahmen (der Ausgleich kann jedoch einen angemessenen Gewinn einschließen). 4) Der Begünstigte wird im Zuge einer öffentlichen Ausschreibung ausgewählt oder der Ausgleich übersteigt nicht die Kosten eines gut geführten Unternehmens, das angemessen mit den Mitteln ausgestattet ist, um die öffentliche Dienstleistung zu erbringen. |
|
(55) |
Unabhängig davon, ob die Herstellung von Arzneimitteln unter gewissen Umständen als eine Dienstleistung von allgemeinem wirtschaftlichem Interesse angesehen werden könnte, gibt es hinsichtlich der zur Rede stehenden Befreiung von Herstellerabschlägen keine Betrauungsakte für jeden Empfänger, mit denen den Empfängerunternehmen gemeinschaftliche Aufgaben übertragen worden wären. Deshalb hält die Kommission dieses Argument für unbegründet und kommt zu dem Schluss, dass die Befreiungsregelung zu einem selektiven Vorteil für bestimmte Pharmaunternehmen führt, die auf dem Gebiet der Herstellung bestimmter Arzneimittel tätig sind. |
Verzerrung des Wettbewerbs und Auswirkung auf den Handel
|
(56) |
Zudem ist es wahrscheinlich, dass diese Maßnahme den Wettbewerb verzerrt und den Handel zwischen Mitgliedstaaten beeinträchtigt. Die betreffenden Arzneimittel werden in großer Stückzahl in verschiedenen Mitgliedstaaten hergestellt und verkauft. Unter den Marktteilnehmern herrscht ein intensiver Wettbewerb. |
|
(57) |
Deutschlands Argument, die geringen Beträge schlössen eine Wettbewerbsverzerrung aus, hält die Kommission entgegen, dass es in Anbetracht der von Deutschland vorgelegten Daten nicht ausgeschlossen ist, dass die Beihilfebeträge, die sich aus zumindest einigen Befreiungen ermitteln, beträchtlich über dem Schwellenwert liegen, der in der Verordnung (EG) Nr. 1998/2006 über "De Minimis"-Beihilfen festgelegt ist. […] Ferner weist die Kommission darauf hin, dass Unternehmen in finanziellen Schwierigkeiten nicht unter die Verordnung (EG) Nr. 1998/2006 fallen. Vielmehr zeitigt die Gewährung eines Vorteils an ein Unternehmen in Schwierigkeiten, das den Markt ohne die Maßnahme wahrscheinlich verlassen müsste, eine erhebliche Auswirkung auf den Wettbewerb. Vor diesem Hintergrund vertritt die Kommission bei derzeitigem Verfahrensstand die Auffassung, dass die Maßnahme den Wettbewerb zumindest zu verzerren droht. |
Schlussfolgerung
|
(58) |
Infolgedessen stellt die deutsche Befreiungsregelung nach Auffassung der Kommission in diesem Stadium eine staatliche Beihilfe dar. |
5.2 Vereinbarkeit mit dem Binnenmarkt
|
(59) |
Eine Befreiung von der Rabattverpflichtung wird nach deutschem Recht gewährt, wenn ein Unternehmen durch eben diese Verpflichtung eine unangemessene finanzielle Belastung erfährt, von der ausgegangen wird, wenn das Unternehmen eine Zahlungsunfähigkeit durch Eigenmittel, Beiträge seiner Anteilseigner oder sonstige Maßnahmen nicht vermeiden kann. |
|
(60) |
Die Kommission stellt fest, dass dieses Konzept der Definition von Unternehmen in Schwierigkeiten nach den Leitlinien der Gemeinschaft für staatliche Beihilfen zur Rettung und Umstrukturierung von Unternehmen in Schwierigkeiten sehr ähnlich ist. |
|
(61) |
Die Kommission hält fest, dass ein Unternehmen in Schwierigkeiten wie folgt definiert wird: „wenn es nicht in der Lage ist, mit eigenen finanziellen Mitteln oder Fremdmitteln, die ihm von seinen Eigentümern/Anteilseignern oder Gläubigern zur Verfügung gestellt werden, Verluste aufzufangen, die das Unternehmen auf kurze oder mittlere Sicht so gut wie sicher in den wirtschaftlichen Untergang treiben werden, wenn der Staat nicht eingreift“ (Randnr. 9 der Leitlinien). |
|
(62) |
Darüber hinaus muss ein Unternehmen, das einen Antrag auf Befreiung von der Rabattverpflichtung stellt, eine Erklärung abgeben, in der es erklärt, ein Unternehmen in Schwierigkeiten im Sinne der Leitlinien zu sein. |
|
(63) |
Vor diesem Hintergrund kann die Kommission annehmen, dass alle Begünstigten der Regelung als Unternehmen in Schwierigkeiten im Sinne der Leitlinien anzusehen sind, was folglich die einzige Rechtsgrundlage für eine Vereinbarkeit mit dem Binnenmarkt wäre. Folglich ist trotz der Behauptungen, dass es sich bei der Maßnahme um eine Dienstleistung von allgemeinem wirtschaftlichem Interesse handle, nicht zu prüfen, ob die Bedingungen des Rahmens für derlei Dienstleistungen eingehalten werden (23). |
|
(64) |
Derzeit kann die Kommission nicht erkennen, wie die gewährten Befreiungen die rechtlichen Anforderungen für eine Rettungsbeihilfe im Sinne der Leitlinien erfüllen würden. Abschnitt 3. 1 dieser Leitlinien zufolge ist eine Rettungsbeihilfe entweder nach sechs Monaten zurückzuzahlen oder unter Vorlage eines Umstrukturierungsplans innerhalb dieses Zeitraums zu befolgen. Dies trifft auf die gewährten Befreiungen nicht zu. |
|
(65) |
Auch scheinen die Befreiungen die rechtlichen Anforderungen für eine Umstrukturierungsbeihilfe im Sinne der Leitlinien nicht zu erfüllen. Die Kommission erinnert daran, dass Abschnitt 3.2 dieser Leitlinien zufolge eine Umstrukturierungsbeihilfe die Anmeldung eines Umstrukturierungsplans erfordert, der die langfristige Rentabilität, Ausgleichsmaßnahmen zur Vermeidung von Wettbewerbsverfälschungen sowie einen konkreten und tatsächlichen Eigenbeitrag und die Einhaltung des Grundsatzes der einmaligen Beihilfe gewährleistet. Deutschland hat keinerlei Informationen beigebracht, die darauf schließen lassen, dass diese Anforderungen im vorliegenden Fall erfüllt sind. |
|
(66) |
Vor diesem Hintergrund kommt die Kommission zu dem Schluss, dass derzeit keine Gründe für die Feststellung bestehen, dass die gewährten Befreiungen mit dem Binnenmarkt vereinbar sind. |
6. SCHLUSSFOLGERUNG
|
(67) |
Aus den oben genannten Erwägungen kommt die Kommission zu dem Schluss, dass die in Rede stehende Maßnahme eine staatliche Beihilfe darstellt. Ferner zweifelt sie an der Vereinbarkeit der Maßnahme mit dem Binnenmarkt. |
In Anbetracht der vorstehenden Ausführungen fordert die Kommission Deutschland im Rahmen des Verfahrens nach Artikel 108 Absatz 2 des Vertrags über die Arbeitsweise der Europäischen Union auf, innerhalb eines Monats nach Erhalt dieses Schreibens Stellung zu nehmen und alle sachdienlichen Angaben für die beihilferechtliche Würdigung der Maßnahme zu übermitteln. Deutschland wird aufgefordert, unverzüglich eine Kopie dieses Schreibens an die potenziellen Beihilfeempfänger weiterzuleiten.
Die Kommission erinnert die Bundesregierung an die aufschiebende Wirkung von Artikel 108 Absatz 3 AEUV und verweist auf Artikel 14 der Verordnung (EG) Nr. 659/1999 des Rates, wonach alle rechtswidrigen Beihilfen unter Umständen vom Empfänger zurückzufordern sind.
Die Kommission weist Deutschland darauf hin, dass sie die Beteiligten durch Veröffentlichung des vorliegenden Schreibens und einer aussagekräftigen Zusammenfassung dieses Schreibens im Amtsblatt der Europäischen Union von der Beihilfesache in Kenntnis setzen wird. Ferner wird sie die Beteiligten in den EFTA-Staaten, die das EWR-Abkommen unterzeichnet haben, durch Veröffentlichung einer Bekanntmachung in der EWR-Beilage zum Amtsblatt der Europäischen Union und die EFTA-Überwachungsbehörde durch Übermittlung einer Kopie dieses Schreibens von dem Vorgang in Kenntnis setzen. Alle Beteiligten werden aufgefordert, innerhalb eines Monats ab dem Datum dieser Veröffentlichung Stellung zu nehmen.”
(1) Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
(2) Geschäftsgeheimnis
(3) ABl. C 244 vom 1.10.2004, S. 2. Die Leitlinien galten ursprünglich bis zum 9. Oktober 2009. Die Kommission beschloss jedoch, ihre Gültigkeit zunächst bis zum 9. Oktober 2012 zu verlängern (Mitteilung der Kommission über die Verlängerung der Leitlinien der Gemeinschaft für staatliche Beihilfen zur Rettung und Umstrukturierung von Unternehmen in Schwierigkeiten, ABl. C 156 vom 9.7.2009, S. 3). Anschließend wurden die Leitlinien im Rahmen der Initiative zur Modernisierung der staatlichen Beihilfen (SAM) solange verlängert, bis sie durch neue Vorschriften für die Rettung und Umstrukturierung von Unternehmen in Schwierigkeiten ersetzt werden (Mitteilung der Kommission betreffend die Verlängerung der Anwendbarkeit der Leitlinien der Gemeinschaft vom 1. Oktober 2004 für staatliche Beihilfen zur Rettung und Umstrukturierung von Unternehmen in Schwierigkeiten, ABl. C 296 vom 2.10.2012, S. 3).
(4) ABl. L 40 vom 11.2.1989, S. 8.
(5) Siehe http://www.gesetze-im-internet.de/sgb_5/__130a.html.
(6) Siehe Auflistung der gewährten Befreiungen auf der BAFA-Website: http://www.bafa.de/bafa/de/weitere_aufgaben/herstellerabschlaege/bescheide/ausnahmegenehmigung.pdf.
(7) Urteil des Gerichtshofs vom 22. März 1977, Steinike & Weinlig/Deutschland, 78/76, Slg. 1977, 595, Randnr. 21; Urteil des Gerichtshofs vom 13. März 2001, PreussenElektra, 379/98, Slg. 2001, I-2099, Randnr. 58.
(8) Urteil des Gerichtshofes vom 30. Mai 2013, Doux Elevage, noch nicht in der Sammlung veröffentlicht, Randnr. 35; Urteil des Gerichts vom 27. September 2012, Französische Republik gegen Europäische Kommission, T-139/09, noch nicht in der Sammlung veröffentlicht, Randnr. 60.
(9) Doux Elevage, C-677/11, zitiert in Fußnote 6, Randnr. 34; Urteil des Gerichtshofes vom 19. März 2013, verbundene Rechtssachen Bouygues Telecom/Kommission, C-399/10 P und C-401/10 P, noch nicht in der Sammlung veröffentlicht, Randnr. 100.
(10) Frankreich/Kommission, T-139/09, zitiert in Fußnote 6, Randnr. 60; Urteil des Gerichts vom 12. Dezember 1996, Air France/Kommission, T-358/94, Slg. 1996, I-2109, Randnrn. 63 bis 65.
(11) Siemens/Kommission, T-139/09, zitiert in Fußnote 6, Randnr. 61.
(12) Urteil des Gerichtshofs vom 2. Juli 1974, Italien/Kommission, 173/73, Slg. 1974, 709, Randnr. 16.
(13) PreussenElektra, C-379/98, zitiert in Fußnote 5.
(14) PreussenElektra, C-379/98, zitiert in Fußnote 5. Siehe in diesem Sinne die Stellungnahme von Generalanwalt Jacobs in dieser Sache, Randnr. 175; siehe auch die Schlussanträge von Generalanwalt Kokott in der Sache C-222/07 UTECA, Slg. 2009, I-1407, Randnr. 134; Entscheidung der Kommission in der Sache NN 53/2005, Staatliche Beihilfe an die ungarische Kohleindustrie, (ABl. C 90 vom 25.4.2007, S. 10), Erwägungsgrund 43.
(15) UTECA, C-222/07, zitiert in Fußnote 14, Randnr. 45.
(16) Doux Elevage, C-677/11, zitiert in Fußnote 8, Randnr. 27; Frankreich/ Kommission, T-139/09, zitiert in Fußnote 8, Randnr. 58.
(17) Rechtssache T-351/02, Deutsche Bahn/Kommission, Slg. 2006, II-1052, Rdnr. 102.
(18) Urteil des Gerichts vom 21. März 2012, verbundene Rechtssachen T-50/06 RENV, T-56/06 RENV, T-60/06 RENV, T-62/06 RENV und T-69/06 RENV, Irland/Kommission, Frankreich/Kommission, Italien/Kommission, Euralluminia SpA/Kommission, Aughinish Ltd/Kommission, noch nicht in der Sammlung veröffentlicht, Randnr. 62
(19) Urteil des Gerichts vom 21. März 2012, verbundene Rechtssachen T-50/06 RENV, T-56/06 RENV, T-60/06 RENV, T-62/06 RENV und T-69/06 RENV, Irland/Kommission, Frankreich/Kommission, Italien/Kommission, Euralluminia SpA/Kommission, Aughinish Ltd/Kommission, zuvor zitiert in Fußnote 16, Randnr. 84
(20) Berufung vom 1. Juni 2012 durch die Kommission gegen das Urteil vom 21. März 2012 in den verbundenen Rechtssachen T-50/06 RENV, T-56/06 RENV, T-60/06 RENV, T-62/06 RENV und T-69/06 RENV, Irland und andere/Kommission (C-272/12 P).
(21) Verbundene Rechtssachen C-352/07 bis C-356/07, C-365/07 bis C-367/07 und C-400/07, A. Menarini und andere/ Italien, Slg. 2009, I-2495, Randnr. 35-26.
(22) Urteil des Gerichtshofs vom 24. Juli 2003, Altmark Trans GmbH und Regierungspräsidium Magdeburg/Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH, C-280/00, Randnr. 87 ff.
(23) Die Kommission erinnert jedenfalls daran, dass – wie zuvor in Erwägungsgrund 55 ausgeführt – Betrauungsakte für jeden Empfänger, mit denen den Empfängerunternehmen gemeinschaftliche Aufgaben übertragen werden, fehlen.
|
12.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 297/85 |
RIIGIABI – SLOVAKKIA
Riigiabi SA.33797 (2013/C) (ex 2013/NN) – Väidetav abi NCHZ-le
Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 297/06
Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 2. juuli 2013. aasta kirjas teatas komisjon Slovakkiale oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus.
Huvitatud isikud võivad saata oma märkused abi kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:
|
European Commission |
|
Directorate-General for Competition |
|
State Aid Registry |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
|
Faksi nr: +32-2-296-1242 |
|
E-post: stateaidgreffe@ec.europa.eu |
Märkused edastatakse Slovakkiale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, esitades taotluse põhjused.
KOKKUVÕTE
MENETLUS
Komisjon sai 13. oktoobril 2011 e-postiga kaebuse väidetava ebaseadusliku abi kohta, mis anti äriühingule Novácké chemické závody, a.s. v konkurze (edaspidi „NCHZ”). Komisjon suunas 17. oktoobril 2011 kaebuse koos teabenõudega edasi Slovakkiale. Komisjon, kaebuse esitaja ja Slovakkia vahetasid järgnevalt teavet mitmeid kordi.
TAUST / MEETMETE KIRJELDUS
NCHZ oli Slovakkias asuv keemiatehas. Tehases oli ligikaudu 2 000 töötajat. 2009. aastal trahvis komisjon ettevõtjat NCHZ 19,6 miljoni euroga kaltsiumkarbiidikartellis osalemise eest ning äriühing esitas pankrotiavalduse.
Kuu aega pärast seda, kui oli algatatud kõnealuse äriühingu pankrotimenetlus, võttis Slovakkia vastu strateegilise tähtsusega äriühinguid käsitleva seaduse, mille alusel antakse riigile eesõigus osta strateegilise tähtsusega pankrotis äriühinguid ning nõutakse, et pankrotihaldur tagaks strateegilise tähtsusega äriühingu tegevuse jätkumise pankrotimenetluse ajal (edaspidi „seadus”). Valitsus kuulutas 2. detsembril 2009 äriühingu NCHZ seaduse alusel strateegiliseks äriühinguks. Seadus aegus detsembris 2010. NCHZ oli ainuke äriühing, kelle suhtes kõnealust seadust kohaldati.
Pärast seaduse aegumist otsustasid võlausaldajate komitee ja nende otsusest tulenevalt ka tagatud võlausaldajad jätkata NCHZ tegevust hoolimata asjaolust, et äriühingu tuludest ei olnud võimalik katta selle tegevuskulusid.
2012. aastal müüdi NCHZ pakkumise teel Tšehhi äriühingule Via Chem.
MEETMETE HINDAMINE
Pankrotimenetluse jooksul ei maksnud NCHZ oma töötajate eest sotsiaalkindlustusmakseid ega täitnud erinevate riigiasutuste suhtes võetud kõiki muid kohustusi. Ajavahemiku 2009–2011 eest oli äriühingu riigivõlg 12,1 miljonit eurot. Seoses NCHZ rahaliste raskustega enne pankroti väljakuulutamist näib olevat olnud selge, et NCHZ tegevuse jätkamist võimaldades valitses riigi suhtes reaalne oht, et äriühingul NCHZ ei pruugi olla võimalik kogunenud avalik-õiguslikke kohustusi täita. Seega oleks olnud võimalik vältida maksmata võla tekkimist või võlga vähemalt oluliselt vähendada sellega, et NCHZ tegevus oleks katkestatud pankrotimenetluse ajal.
Samuti on olemas olulisi tõendeid selle kohta, et riigiga on seotud võlausaldajate otsus NCHZ tegevuse jätkamise kohta pärast seaduse aegumist. Selle otsuse alusel sai äriühing põhjendamatu valikulise majandusliku eelise.
Seega leiab komisjon esialgsete andmete põhjal, et äriühingu NCHZ käitamise ja turutegevuse jätkamise lubamisega, ilma et äriühing oleks tasunud sotsiaalkindlustusmakseid ja täitnud muid avalik-õiguslikke kohustusi, anti kõnealusele äriühingule märkimisväärse ajavahemiku jooksul konkurentidega võrreldes eelis, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes.
Komisjonil kahtleb ka selles, kas pakkumine, mille kaudu NCHZ müüdi, oli tingimusteta, sest mõnel pakkujal oli võimalik esitada oma pakkumused isegi pärast seda, kui kõik ülejäänud pakkumused olid juba esitatud. Seega on komisjonil kahtlusi, kas pakkumise võitja poolt äriühingu varade eest makstud hind on turuhind, millega tagada võlausaldajate (sh riik) nõuete täitmiseks ettenähtud tulude suurendamist maksimumini. Lisaks on selgeid tõendeid selle kohta, et äriühingu NCHZ ja uue üksuse majanduslik järjepidevus ei ole katkenud.
Seepärast on komisjon otsustanud algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.
Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib ebaseaduslikult antud abi selle saajalt tagasi nõuda.
KIRJA TEKST
„Komisia chce informovať Slovensko, že po preskúmaní informácií poskytnutých Vašimi orgánmi o uvedenom opatrení rozhodla o začatí konania stanoveného v článku 108 ods. 2 Zmluvy o fungovaní Európskej únie.
1. POSTUP
|
(1) |
E-mailom z 13. októbra 2011 bola Komisii doručená sťažnosť, ktorá sa týkala údajnej neoprávnenej pomoci poskytnutej Nováckym chemickým závodom, a.s. v konkurze (ďalej len „NCHZ“). |
|
(2) |
Komisia zaslala sťažnosť Slovensku 17. októbra 2011 spolu so žiadosťou o informácie. Slovenské orgány požiadali o slovenskú verziu dokumentov, ktorá im bola zaslaná e-mailom 16. januára 2012. |
|
(3) |
Slovenské orgány predložili vyžiadané informácie 17. februára 2012. Ďalšie žiadosti o informácie zaslala Komisia 22. marca 2012 a 21. júna 2012. Slovensko odpovedalo 23. apríla 2012 a 11. septembra 2012. |
|
(4) |
Navrhovateľ doplnil svoju sťažnosť 14. júna 2012. Na žiadosť navrhovateľa sa 24. januára 2013 uskutočnilo stretnutie Komisie a navrhovateľa. Navrhovateľ poslal e-mailami z 8. a 22. marca 2013 doplňujúce informácie. |
2. SÚVISLOSTI
2.1. Príjemca
|
(5) |
NCHZ (činnosti ktorých v súčasnosti vykonáva spoločnosť Fortischem, a.s.) sú výrobcom chemických látok, ktorý má svoj podnik organizovaný v troch divíziách. Hlavným predmetom činnosti spoločnosti je výroba karbidu vápnika a technických plynov, výroba polyvinylchloridu (PVC) a produktov jeho spracovania a rastúci podiel základných a špeciálnych nízkotonážnych chemických látok. |
|
(6) |
NCHZ boli chemickým závodom (založeným v roku 1940), ktorý sa nachádza v Trenčianskom kraji na západnom Slovensku [v regióne oprávnenom na pomoc podľa článku 107 ods. 3 písm. a) ZFEÚ]. Mali približne 2 000 zamestnancov. Spoločnosť, ktorá sa javí ako v súkromnom vlastníctve (1), vstúpila do konkurzného konania 8. októbra 2009 a vyhlásila, že nie je schopná udržať svoju prevádzku z dôvodu pokuty vo výške 19,6 milióna EUR uloženej Komisiou za jej účasť na kartelovej dohode týkajúcej sa karbidu vápnika. (2) Komisia však konštatuje, že pokuta nepredstavovala jediný veľký záväzok NCHZ a že NCHZ podali návrh na vyhlásenie konkurzu pred splatnosťou pokuty za kartel. |
|
(7) |
Jeden mesiac po vyhlásení konkurzu NCHZ Slovensko prijalo zákon č. 493/2009 Z. z. z 5. novembra 2009 o niektorých opatreniach týkajúcich sa strategických spoločností (ďalej len „zákon“), ktorým sa štátu poskytuje prednostné právo na kúpu strategických spoločností v konkurznom konaní a od správcu konkurznej podstaty sa vyžaduje, aby počas konania zabezpečil pokračovanie prevádzky strategickej spoločnosti. NCHZ boli vyhlásené za strategickú spoločnosť podľa zákona 2. decembra 2009. |
|
(8) |
Podnik spoločnosti NCHZ bol predaný vo verejnom obstarávaní českej spoločnosti Via Chem Slovakia 16. januára 2012. Podnik NCHZ pokračoval v prevádzke počas celého konkurzného konania a bol prevedený na Via Chem Slovakia ako fungujúci podnik. Nový subjekt, ktorý pokračuje v podnikaní NCHZ s novým vlastníkom, sa volá Fortischem, a.s. |
2.2. Predaj NCHZ
|
(9) |
Počas konkurzného konania boli zorganizované dve verejné súťaže na predaj podniku NCHZ. Jedna bola neúspešná, pretože v poslednej fáze sa zúčastnil len jeden uchádzač a správca odmietol jeho ponuku. Podnik bol predaný v druhej verejnej súťaži v januári 2012. |
|
(10) |
Predaj bol verejne oznámený v miestnych, ako aj medzinárodných médiách. Ponuku predložilo päť uchádzačov. Jeden z uvedených piatich uchádzačov nesplnil formálne podmienky účasti vo verejnej súťaži. Dvaja uchádzači sa klasifikovali do poslednej fázy (3), jeden ponúkol 2,046 milióna EUR a druhý 2,2 milióna EUR. Vybraná bola najvyššia ponuka. Verejnú súťaž vyhral Via Chem Slovakia, spoločnosť zaregistrovaná v Českej republike. |
|
(11) |
Podľa podmienok verejnej súťaže mali potenciálni uchádzači dve možnosti: mohli predložiť ponuku s prevzatím „záväzkov nadobúdateľa“ špecifikovaných v článku 1.7 podmienok verejnej súťaže (ďalej len „záväzky“), resp. mohli predložiť ponuku bez prevzatia záväzkov. Záväzky obsahovali podmienky, že
|
|
(12) |
V pravidlách verejnej súťaže sa stanovovalo, že ak bude najvyššia ponuka od uchádzača, ktorý neprevezme záväzky, uchádzač s najvyššou ponukou, ktorý ich prevezme, má možnosť dorovnať najvyššiu ponuku. Podľa informácií, ktoré má Komisia k dispozícii, sa zdá, že podnik NCHZ bol predaný uchádzačovi, ktorý neprevzal záväzky. |
|
(13) |
Všetok majetok spoločnosti bol predaný en bloc úspešnému uchádzačovi – Via Chem Slovakia. Zdá sa, že všetci zamestnanci boli prevzatí a kupujúci na seba prevzal aspoň časť súčasných záväzkov. NCHZ ako subjekt teda evidentne zostal bez akýchkoľvek podnikateľských činností a je naďalej v konkurznom konaní, v ktorom sa použijú výnosy z predaja chemického podniku NCHZ na uspokojenie veriteľov v možnom rozsahu. Podnik NCHZ, ktorý nadobudla Via Chem Slovakia, sa v súčasnosti prevádzkuje pod názvom spoločnosti Fortischem, a.s. |
3. OPIS OPATRENÍ
|
(14) |
Na základe informácií, ktoré poskytol sťažovateľ a slovenské orgány v kontexte predmetnej veci, sa zdá, že NCHZ mohli mať prospech z niekoľkých opatrení, ktoré môžu predstavovať štátnu pomoc. |
|
(15) |
Listom z 23. apríla 2012 Slovensko informovalo Komisiu o tom, že NCHZ dlžia rôznym štátnym subjektom alebo štátnym spoločnostiam 12 094 340,74 EUR. Tieto záväzky predstavujú len záväzky, ktoré vznikli počas konkurzného konania (nepredstavujú celkovú výšku záväzkov voči štátu). Tieto záväzky sú vymedzené v § 87 slovenského zákona o konkurze (4) (ďalej len „slovenský zákon o konkurze“) ako „pohľadávky proti podstate“. Zahŕňajú okrem iného pohľadávky, ktoré vzniknú po vyhlásení konkurzu v súvislosti so správou a speňažovaním majetku v konkurze, a pohľadávky, ktoré vzniknú po vyhlásení konkurzu, ako sú dane, poplatky, clá, poistné na zdravotné poistenie, poistné na sociálne poistenie, mzdy alebo platy zamestnancov spoločnosti v konkurze. Akékoľvek záväzky, ktoré vzniknú z dôvodu pokračovania prevádzky spoločnosti počas konkurzného konania a nemôžu byť uhradené z výnosov z tohto pokračovania prevádzky, sa takisto posudzujú ako pohľadávky voči podstate. |
|
(16) |
Verejné záväzky NCHZ, ktoré vznikli počas konkurzného konania, sú uvedené v tabuľke 1. Tabuľka 1 Záväzky NCHZ voči štátu alebo štátnym spoločnostiam, ktoré vznikli počas konkurzného konania (stav k aprílu 2012)
|
|
(17) |
Podľa § 88 ods. 5 slovenského zákona o konkurze správca uspokojuje záväzky vznikajúce v dôsledku prevádzky podniku z výťažkov danej prevádzky v poradí, v ktorom nadobúdajú splatnosť. |
|
(18) |
Z informácií, ktoré má Komisia k dispozícii, sa zdá, že aspoň určité štátne inštitúcie sa snažili vymôcť pohľadávky v rámci konkurzného konania. Pokračovanie prevádzky NCHZ však neprinieslo dostatočné výnosy na pokrytie všetkých prevádzkových nákladov vrátane príspevkov na sociálne zabezpečenie a ostatných pohľadávok štátu, ktoré vznikli počas konkurzného konania. Zdá sa, že výnosy sa použili najmä na pokrytie nákladov priamo súvisiacich s prevádzkou podniku (zásobovanie surovinami, energia atď.) s cieľom udržať si obchodnú činnosť, zatiaľ čo záväzky voči štátu neboli uhradené a počas pokračovania prevádzky NCHZ v konkurze ďalej rástli. |
|
(19) |
Pokračovanie prevádzky NCHZ, ktoré bolo hlavnou príčinou týchto akumulovaných záväzkov, bolo založené na dvoch rôznych opatreniach počas konkurzného konania: na zákone (od decembra 2009 do decembra 2010), a na uznesení veriteľov (od januára 2011). |
3.1. Prevádzka podľa zákona
|
(20) |
Od nadobudnutia účinnosti zákona dňa 1. decembra 2009 a rozhodnutia vlády z 2. decembra 2009 do uplynutia účinnosti zákona 31. decembra 2010 NCHZ využívali výhody spojené so statusom „strategickej spoločnosti“. V zmysle zákona bol správca konkurznej podstaty povinný zabezpečiť pokračovanie prevádzky strategickej spoločnosti, aj keby jej výnosy plne nepokrývali jej prevádzkové náklady vrátane daní a príspevkov na sociálne zabezpečenie. |
|
(21) |
Zákon sa mal vzťahovať na obchodné spoločnosti strategického významu, ktoré sú predmetom konkurzného konania. Účelom zákona bolo udržať prevádzku uvedených podnikov, ktoré sú v konkurze, ale ktoré slovenská vláda vyhlásila za strategické. Okrem toho, zákonom sa slovenskej vláde poskytovalo prednostné právo na kúpu strategických spoločností, ktoré sa dostali do konkurzu. |
|
(22) |
Na to, aby spoločnosť patrila do rozsahu pôsobnosti zákona, museli byť splnené všetky tieto požiadavky:
|
|
(23) |
NCHZ bola jedinou spoločnosťou, ktorá mala prospech z tohto zákona. Zákon bol prijatý 5. novembra 2009 a nadobudol účinnosť 1. decembra 2009. Vláda vyhlásila vo svojom rozhodnutí č. 534/2009 2. decembra 2009 NCHZ za strategickú spoločnosť. |
|
(24) |
Pri rozhodovaní o strategickom význame NCHZ slovenská vláda poukázala na skutočnosť, že konkurz spoločnosti by mohol viesť k strate viac ako 1 700 priamych pracovných miest a ohroziť ďalších 5 000 pracovných miest u dodávateľov NCHZ na Slovensku. Uviedla tiež, že ukončenie výroby v NCHZ by negatívne ovplyvnilo výkonnosť a konkurencieschopnosť chemického priemyslu na Slovensku, čím by sa výrazne zhoršila pozícia celej slovenskej ekonomiky. (6) |
3.2. Prevádzka na základe uznesenia veriteľského výboru
|
(25) |
Po uplynutí účinnosti zákona 31. decembra 2010 správca konkurznej podstaty, ktorý bol viazaný pokynmi veriteľského výboru, rozhodol o pokračovaní prevádzky NCHZ v súlade s ustanoveniami slovenského zákona o konkurze. |
|
(26) |
Podľa slovenského zákona o konkurze si veritelia všetkých nezabezpečených pohľadávok prihlásených v konkurznom konaní volia veriteľský výbor na účely výkonu svojich práv v konkurze. Výbor má právomoc vydávať záväzné pokyny správcovi konkurznej podstaty za okolností, ktoré sú výslovne stanovené v slovenskom zákone o konkurze, okrem iného v situácii, keď náklady na prevádzku podniku v konkurze presiahnu výnosy z jeho prevádzky. V takej situácii si správca vyžiada pokyny týkajúce sa rozsahu, v ktorom sa má pokračovať v prevádzke spoločnosti (§ 88 slovenského zákona o konkurze). Pokyny musia byť schválené zabezpečenými veriteľmi a potom konkurzným súdom. Každý zabezpečený veriteľ má právo využiť na rozhodnutia výboru veto. |
|
(27) |
V prípade konkurzného konania NCHZ bol výbor zložený z 5 subjektov, z ktorých štyri sa javia ako subjekty v súkromnom vlastníctve (7). Verejným členom výboru bol Fond národného majetku. Okrem toho, podľa informácií, ktoré má Komisia k dispozícii, NCHZ mal sedem zabezpečených veriteľov. Štyria z týchto zabezpečených veriteľov boli štátnymi podnikmi – Fond národného majetku, Environmentálny fond, Slovenská záručná a rozvojová banka, a.s., a mesto Nováky. |
|
(28) |
Správca v súlade so svojou povinnosťou podľa slovenského zákona o konkurze informoval zabezpečených aj nezabezpečených veriteľov o tom, že náklady na prevádzku podniku NCHZ sú vyššie ako výnosy z prevádzky. Nezabezpečení veritelia rozhodli o pokračovaní prevádzky spoločnosti. Uvedené uznesenie nevetoval žiadny zo zabezpečených veriteľov. Uznesenie neskôr schválil súd v uznesení z 23. februára 2011. |
|
(29) |
Pokračovanie prevádzky NCHZ viedlo k rastúcemu verejnému dlhu (zvyšujúce sa ďalšie neuhradené príspevky na sociálne poistenie a iné dane), pričom podľa sťažovateľa pokračovanie prevádzky nezvyšovalo výšku záväzkov voči súkromným členom veriteľského výboru. |
4. PRIPOMIENKY SLOVENSKA
|
(30) |
Slovensko tvrdí, že správca konkurzného konania NCHZ bol povinný pokračovať v prevádzke spoločnosti na základe zákona o strategických spoločnostiach do 31. decembra 2010. |
|
(31) |
Následne správca požiadal veriteľský výbor o pokyny v súvislosti s pokračovaním prevádzky spoločnosti. Výbor súhlasil a toto uznesenie potvrdil súd v Trenčíne. (8) Spoločnosť teda pokračovala v prevádzke do jej predaja dňa 16. januára 2012. Slovensko neposkytlo plán reštrukturalizácie, na základe ktorého výbor rozhodol o prevádzke spoločnosti. |
|
(32) |
Slovensko tvrdí, že v rámci riadenia a vymáhania pohľadávok voči NCHZ hlavný veriteľ, ktorým je Sociálna poisťovňa (9), postupovala v súlade so zákonom č. 461/2003 Z. z. o sociálnom zabezpečení v znení neskorších predpisov (ďalej len „zákon o sociálnom poistení“) a v súlade so slovenským zákonom o konkurze. Sociálna poisťovňa vyčerpala všetky zákonné dostupné nápravné opatrenia. Neakceptovala neplatenie poistného a riadne zaevidovala svoju pohľadávku u správcu. |
|
(33) |
Sociálna poisťovňa nemala záznam o žiadnych pohľadávkach voči NCHZ, ktoré vznikli pred vyhlásením konkurzu, ktoré by bolo potrebné prihlásiť v konkurznom konaní v súlade s § 28 slovenského zákona o konkurze. |
|
(34) |
Z toho dôvodu bola jediným dostupným spôsobom zabezpečenia jej pohľadávok registrácia v prebiehajúcom konkurznom konaní ako pohľadávok proti podstate. Sociálna poisťovňa (10) (prostredníctvom pobočky v Prievidzi) tak konala priebežne, v súlade s § 87 a 88 slovenského zákona o konkurze (podrobnosti sú uvedené v tabuľke 2). |
|
(35) |
Podľa § 87 ods. 3 slovenského zákona o konkurze pohľadávky proti podstate uspokojuje správca z výťažku zo speňaženia majetku dotknutej podstaty podľa poradia ich splatnosti. Správca zodpovedá veriteľovi pohľadávky proti podstate za škodu, ktorá mu vznikne tým, že jeho pohľadávka proti podstate nebola riadne a včas uspokojená v súlade s týmto ustanovením, ibaže preukáže, že postupoval s odbornou starostlivosťou. V pobočke v Prievidzi sa 24. augusta 2011 uskutočnilo zasadnutie zástupcov Sociálnej poisťovne a NCHZ. Na zasadnutí správca informoval zástupcov Sociálnej poisťovne, že nebude schopný uspokojiť pohľadávky proti podstate, pretože musí uprednostniť pokračovanie prevádzky podniku, aby mohla byť spoločnosť predaná za čo najlepšiu cenu. |
|
(36) |
Podľa § 47 ods. 1 slovenského zákona o konkurze vyhlásením konkurzu sa prerušujú všetky súdne a iné konania, ktoré sa týkajú majetku podliehajúceho konkurzu patriaceho úpadcovi. Časové lehoty určené alebo stanovené v týchto konaniach počas obdobia prerušenia neplynú. |
|
(37) |
Podľa § 47 slovenského zákona o konkurze Sociálna poisťovňa nesmie uplatniť pohľadávku rozhodnutím podľa zákona o sociálnom poistení ani následne vymáhať pohľadávku v rámci začatia exekučného konania (pozri § 48 slovenského zákona o konkurze). |
|
(38) |
Pobočka Sociálnej poisťovne v Prievidzi však 15. novembra 2011 podala na Okresnú prokuratúru v Prievidzi sťažnosť na osoby oprávnené konať v mene NCHZ s tým, že sa údajne v období od júna 2011 do septembra 2011 dopustili trestného činu neodvedenia poistného a neplatenia poistného podľa § 277 a 278 zákona č. 300/2005 Z. z. („trestný zákon“) v znení neskorších predpisov. Vyšetrovateľ Okresného riaditeľstva Policajného zboru 7. februára 2012 zastavil trestné konanie, pretože nebolo možné zistiť skutočnosti, ktoré by umožňovali trestné stíhanie dotknutých osôb. Tabuľka 2 Výška pohľadávok prihlásených v konkurznom konaní v tisícoch EUR (11) Sociálnou poisťovňou v období od 09/2009 do 01/2012
|
|
(39) |
Pokiaľ ide o predaj NCHZ, Slovensko tvrdilo, že predaj sa uskutočnil otvoreným, transparentným a bezpodmienečným spôsobom a že vo verejnej súťaži bol riadne vybraný uchádzač s najvyššou ponukou. Pokiaľ ide o druh predaja, Slovensko tvrdí, že tento prípad by sa mal vnímať ako osobitný prípad majetkového obchodu, v ktorom sa prevádza celý majetok spolu s právami a určitými záväzkami spojenými s týmto majetkom. |
|
(40) |
Slovensko potvrdilo, že všetky nepeňažné záväzky týkajúce sa zmlúv so zamestnancami boli takisto prevedené na nového kupujúceho. Slovensko takisto objasnilo, že sa nevykonalo ocenenie, v ktorom by sa vyhodnotil súčet majetku alebo spoločnosti ako fungujúceho podniku. Nakoniec Slovensko potvrdilo, že všetky záväzky voči štátu, ktoré vznikli počas konkurzného konania, zostali v NCHZ a budú vyrovnané z výťažku z predaja. |
5. POSÚDENIE
5.1. Existencia štátnej pomoci
|
(41) |
V zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ ak nie je zmluvami ustanovené inak, pomoc poskytovaná v akejkoľvek forme členským štátom alebo zo štátnych prostriedkov, ktorá narúša hospodársku súťaž alebo hrozí narušením hospodárskej súťaže tým, že zvýhodňuje určitých podnikateľov alebo výrobu určitých druhov tovaru, je nezlučiteľná s vnútorným trhom, pokiaľ ovplyvňuje obchod medzi členskými štátmi. |
|
(42) |
S cieľom dospieť k záveru o existencii štátnej pomoci sa musí posúdiť, či sú v tomto prípade splnené kumulatívne kritériá uvedené v zozname v článku 107 ods. 1 ZFEÚ (t. j. prevod štátnych prostriedkov, selektívna výhoda, možné narušenie hospodárskej súťaže a vplyv na obchod v rámci EÚ), konkrétne v súvislosti s neplatením príspevkov na sociálne zabezpečenie a iných záväzkov voči štátu počas pokračovania prevádzky NCHZ v konkurze i) v zmysle uplatnenia zákona na základe rozhodnutia vlády, ktorým vyhlásila NCHZ za strategickú spoločnosť v zmysle zákona (pozri časť 5.2); a ii) pokračovaním prevádzky na základe rozhodnutia veriteľského výboru so súhlasom verejných veriteľov (pozri časť 5.3.). |
|
(43) |
So zreteľom na finančné ťažkosti NCHZ, ktoré predchádzali požiadaniu o vyhlásenie konkurzu, sa zdá, že bolo jasné, že vyhlásením NCHZ za strategickú spoločnosť vláda podstúpila skutočné riziko akumulovania verejných záväzkov, ktoré NCHZ nemôže byť schopná splniť. Z informácií, ktoré má Komisia k dispozícii, vyplýva, že existovalo podstatné riziko, že pokračovanie prevádzky NCHZ počas konkurzného konania by neprinieslo dostatočné výnosy na pokrytie všetkých prevádzkových nákladov vrátane príspevkov na sociálne zabezpečenie a iných štátnych pohľadávok a že by pribúdajúce záväzky voči štátu neboli riadne uhradené. Keďže tento scenár sa počas roka 2010 naozaj naplnil, riziko ďalšieho pribúdania neuhradených záväzkov voči štátu bolo na konci roka 2011 ešte zreteľnejšie, keď veriteľský výbor po uplynutí účinnosti zákona rozhodol o pokračovaní prevádzky NCHZ. Veritelia NCHZ boli vlastne osobitne upozornení na túto záležitosť správcom. |
|
(44) |
Z informácií doručených Slovenskom nie je jasné, či počas konkurzného konania neboli uhradené len verejné záväzky a či je takéto odlišné zaobchádzanie s rôznymi záväzkami počas konkurzného konania v súlade so slovenským zákonom o konkurze. Komisia preto vyzýva Slovensko, aby poskytlo viac informácií a dôkazy v tomto smere. Napriek tomu je zo skutočností, ktoré má Komisia k dispozícii, jasné, že pokračovanie prevádzky spoločnosti v konkurze viedlo k pribúdaniu verejného dlhu. Výška neuhradeného verejného dlhu akumulovaného počas obdobia konkurzného konania (roky 2009 – 2012) dosahuje celkovo viac ako 12 miliónov EUR. |
|
(45) |
Takisto sa upozorňuje, že je nepravdepodobné, že by sa akumulované záväzky (dosahujúce viac ako 12 miliónov EUR) získali znovu z výťažku z predaja podniku NCHZ (2,2 milióna EUR). Ako sa uvádza ďalej, Komisia má takisto pochybnosti o tom, či bolo cieľom verejnej súťaže týkajúcej sa predaja podniku NCHZ maximalizovanie výťažku z predaja. |
5.2. Uplatňovanie zákona na NCHZ
|
(46) |
Počas 13 mesiacov (od nadobudnutia účinnosti zákona 1. decembra 2009 do jej uplynutia 31. decembra 2010) zákon poskytoval základ pre pokračovanie prevádzky NCHZ napriek tomu, že náklady na prevádzku podniku boli stále vyššie ako výnosy z nej získané, a preto viedli k pribúdaniu dlhu. |
|
(47) |
V súlade s § 5 písm. a) zákona je správca konkurznej podstaty povinný zabezpečiť prevádzku spoločnosti, ktorú vláda vyhlásila za strategicky dôležitú. Správca vo svojej odpovedi na žiadosť o informácie uviedol, že pokračovanie prevádzky spoločnosti v konkurze bolo nevyhnutným následkom dodržiavania jeho povinností vyplývajúcich priamo zo zákona a dodržiavaním súladu s nimi. Z toho dôvodu napriek tomu, že bol v situácii, v ktorej by správca normálne zastavil prevádzku a zrušil podnik (pretože nebol schopný uhradiť všetky svoje dlhy), NCHZ mohli pokračovať v prevádzke a udržať si svoje obchodné vzťahy. |
5.2.1. Poskytnutie štátnych prostriedkov
|
(48) |
Ako sa uviedlo, Slovensko prijalo zákon a vyhlásilo NCHZ za strategickú spoločnosť na základe uvedeného zákona. Správca bol preto povinný z dôvodu uplatňovania zákona pokračovať v prevádzke NCHZ počas konkurzného konania. |
|
(49) |
V zmysle uvedeného vyhlásenia bola prevádzka spoločnosti udržaná napriek existencii jasného rizika (ktoré sa aj naplnilo), že výnosy nebudú stačiť na pokrytie nákladov na prevádzku počas konkurzu vrátane odvodov na sociálne zabezpečenie a ostatných záväzkov voči štátu. Jedinou istotou týkajúcou sa pokračovania prevádzky obchodnej činnosti je skutočne vytváranie dlhov voči štátu, aspoň vo forme odvodov na sociálne zabezpečenie. |
|
(50) |
Z toho vyplýva, že štát mohol zabrániť predvídateľnému riziku akumulovania nesplatených záväzkov voči štátu tak, že by nepriznal NCHZ status strategickej spoločnosti, ktorý v skutočnosti znamenal uloženie povinnosti správcovi zo strany vlády, aby pokračoval v prevádzke podniku NCHZ počas konkurzného konania. |
|
(51) |
Komisia sa preto v tejto fáze domnieva, že vyhlásenie NCHZ za strategickú spoločnosť viedlo k poskytnutiu štátnych prostriedkov v zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ. Toto poskytnutie malo formu vzdania sa výnosov z príspevkov na sociálne zabezpečenie a iných verejných pohľadávok, ktoré NCHZ neuspokojili počas konkurzného konania. |
5.2.2. Hospodárska výhoda
|
(52) |
NCHZ neplatili príspevky na sociálne zabezpečenie za svojich zamestnancov ani neboli schopné plniť si iné záväzky, ktoré vznikli voči rôznym štátnym subjektom počas konkurzného konania. Napriek tomu, že pohľadávky boli prihlásené v konkurznom konaní, nevyrovnané pohľadávky neboli vybrané od októbra 2009. Správca bol podľa zákona povinný pokračovať v prevádzke spoločnosti. Komisia to chápe ako povinnosť zachovať existenciu spoločnosti bez prepustenia zamestnancov. Je jasné, že byť schopný pokračovať v prevádzke napríklad bez platenia príspevkov na sociálne zabezpečenie predstavuje pre NCHZ hospodársku výhodu. |
|
(53) |
Prevádzka NCHZ bola stále stratová a výška dlhu voči štátu sa zvyšovala každý mesiac od vyhlásenia konkurzu. Súkromný veriteľ v pozícii štátu by sa snažil maximalizovať sumu, ktorú môže účinne získať od NCHZ, a minimalizovať ďalšiu expozíciu voči pribúdajúcemu dlhu. Z toho dôvodu Komisia nemôže vylúčiť, že by takýto súkromný veriteľ nepodporil vyhlásenie NCHZ za strategickú spoločnosť a z toho vyplývajúce pokračovanie prevádzky v konkurze. Neuhradenému dlhu sa mohlo predísť alebo sa mohol aspoň výrazne znížiť ukončením prevádzky NCHZ pri začatí konkurzného konania alebo kedykoľvek počas neho. |
|
(54) |
Okrem toho, na základe informácií, ktoré má Komisia k dispozícii, sa zdá, že len Sociálna poisťovňa proaktívne prihlásila a snažila sa vymôcť svoje pohľadávky voči NCHZ. Komisia má pochybnosti v súvislosti s tým, či ostatní štátom ovládaní veritelia vymáhali svoje pohľadávky proti podstate spôsobom, ktorým by ich vymáhal súkromný veriteľ. Komisia vyzýva Slovensko, aby v tejto veci predložilo dôkazy. |
|
(55) |
Podľa predbežného posúdenia Komisie tým, že NCHZ mohli pokračovať v prevádzke v zmysle zákona napriek tomu, že neboli schopné platiť príspevky na sociálne zabezpečenie a ostatné verejné záväzky počas značne dlhého časového obdobia, požívali výhodu voči svojim konkurentom, ktorú by za normálnych trhových podmienok nezískali. |
|
(56) |
Okrem toho, uplatňovanie zákona na NCHZ nebolo založené len na úvahách, ktoré by zohľadnil súkromný veriteľ v podobnej situácii, ale zahŕňali aj iné politické úvahy. V odôvodnení rozhodnutia vlády z 2. decembra 2009, ktorým sa NCHZ vyhlásila za strategickú spoločnosť v zmysle zákona, sa uvádza hrozba straty 1 700 pracovných miest priamo v NCHZ a ďalších 5 000 pracovných miest u dodávateľov NCHZ v prípade ich likvidácie. Uvádza sa v ňom aj to, že ukončenie výroby v NCHZ by negatívne ovplyvnilo výkonnosť a konkurencieschopnosť celého chemického priemyslu na Slovensku, čím by sa výrazne zhoršila pozícia celej slovenskej ekonomiky. |
|
(57) |
Zdá sa teda, že uplatnením zákona na NCHZ sa poskytla výhoda spoločnosti tým, že bola ochránená pred výsledkami štandardného konkurzného konania. Ak by sa zákon na NCHZ neuplatnil, veritelia spoločnosti mohli dokonca požiadať o okamžité ukončenie prevádzky namiesto pokračovania prevádzky spoločnosti, ktorým sa ďalej prehlbovali straty spoločnosti. |
5.2.3. Selektívnosť opatrení
|
(58) |
Pokiaľ ide o pokračovanie prevádzky NCHZ na základe zákona, podľa ustálenej judikatúry súdov EÚ skutočnosť, že zákon bol všeobecným opatrením, nevylučuje skutočnosť, že sa ním priznáva selektívna výhoda konkrétnemu subjektu. Napriek tomu, že zákon bol všeobecným legislatívnym opatrením, okolnosti prípadu naznačujú, že bol v skutočnosti zameraný konkrétne na NCHZ. Najmä, bolo na slovenskej vláde, aby rozhodla o tom, či obchodná spoločnosť môže byť považovaná za spoločnosť so strategickým významom. Zákon sa teda nevzťahoval automaticky na každý podnik, ktorý spĺňal kritériá stanovené v článku 1 § 2 zákona. Kritériá, na základe ktorých vláda mala vyhlásiť podnik za strategicky dôležitý, boli zostavené tak, že poskytovali štátu širokú voľnosť pri prijímaní rozhodnutia. |
|
(59) |
Zdá sa, že toto zistenie potvrdzuje aj skutočnosť, že zákon bol prijatý jeden mesiac po vyhlásení konkurzu spoločnosti a že NCHZ sú zrejme jedinou spoločnosťou, na ktorú sa zákon uplatnil. Ak to tak nie je, Komisia vyzýva slovenské orgány, aby uviedli iné spoločnosti, na ktoré sa zákon uplatnil, a aby opísali okolnosti každého prípadu. |
|
(60) |
Komisia sa z toho dôvodu domnieva, že opatrenia umožňujúce akumulovanie neuhradených záväzkov NCHZ voči štátu predstavujú selektívne opatrenia v zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ. |
5.2.4. Narušenie hospodárskej súťaže a vplyv na obchod medzi členskými štátmi
|
(61) |
Pokračovanie prevádzky NCHZ v zmysle zákona malo vplyv na zníženie nákladov, ktoré by inak NCHZ museli znášať. Prevádzka NCHZ nepriniesla dostatočné výnosy na pokrytie všetkých prevádzkových nákladov vrátane príspevkov na sociálne zabezpečenie a ostatných pohľadávok štátu, ktoré vznikli počas konkurzného konania. Napriek neschopnosti NCHZ plniť si všetky záväzky a najmä záväzky voči štátu (ktoré zostali neuhradené 13 mesiacov, počas ktorých bol zákon účinný), zostali NCHZ aktívne na trhu, ponúkali svoje výrobky a konkurovali iným európskym výrobcom chemických látok. |
|
(62) |
Okrem toho, zákonom sa pravdepodobne výrazne znížilo riziko straty zákazníkov a dodávateľov počas konkurzného konania. Skutočnosť, že spoločnosť bola podľa zákona povinná pokračovať v prevádzke, podnietila obchodných partnerov NCHZ, aby si udržali svoj vzťah so spoločnosťou. Bezpečnosť dodávok pre zákazníkov NCHZ, osobitne dôležitá v chemickom priemysle, bola zabezpečená pokračovaním prevádzky podniku, ako sa ustanovilo zákonom. V prípade neexistencie zákona by bolo pravdepodobnejšie, že by zákazníci NCHZ hľadali alternatívne zdroje dodávok z obáv pred náhlym prerušením prevádzky z dôvodu zhoršujúcej sa finančnej a ekonomickej situácie spoločnosti v konkurze. |
|
(63) |
Zníženie nákladov jedného podniku predstavuje prevádzkovú pomoc a tak narúša hospodársku súťaž, keďže konkurenti NCHZ museli znášať uvedené náklady alebo dôsledky platobnej neschopnosti. Ďalej, opatrenia mohli narušiť hospodársku súťaž tým, že umelo udržali NCHZ na trhu karbidu vápnika a na iných trhoch, na ktorých boli aktívne. Okrem toho sťažovateľ tvrdí, že počas tohto obdobia NCHZ výrazne podhodnocovali trhovú cenu. |
|
(64) |
Keďže v EÚ je len obmedzený počet výrobcov karbidu vápnika a s výrobkami sa obchoduje v rámci celej Európy, predmetné opatrenie takisto zjavne ovplyvňuje obchod medzi členskými štátmi. |
5.2.5. Záver o existencii štátnej pomoci
|
(65) |
Na základe uvedeného sa Komisia v tejto fáze domnieva, že vyhlásenie NCHZ za strategickú spoločnosť predstavuje selektívnu výhodu v prospech danej spoločnosti, bolo pripísateľné štátu a spôsobilo používanie štátnych zdrojov na narušenie hospodárskej súťaže na trhu otvorenom pre obchodovanie medzi členskými štátmi. Uvedené opatrenie preto predstavuje štátnu pomoc v zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ. |
5.3. Pokračovanie prevádzky na základe uznesenia veriteľského výboru
|
(66) |
Po uplynutí účinnosti zákona už správca nebol zo zákona povinný pokračovať v prevádzke spoločnosti. Informoval veriteľov (zabezpečených aj nezabezpečených), že straty NCHZ sa priebežne zvyšovali od vyhlásenia konkurzného konania a že náklady na prevádzku podniku boli vyššie ako výnosy z jeho prevádzky. Napriek tomu, že veriteľský výbor si bol vedomý zlého stavu spoločnosti, všetci veritelia sa na veriteľskom výbore dohodli, že NCHZ by sa mali naďalej prevádzkovať. Uvedené rozhodnutie predstavovalo pre správcu záväzný pokyn. Následne ho potvrdil konkurzný súd v súlade so slovenským zákonom o konkurze. |
|
(67) |
Slovensko neposkytlo plán reštrukturalizácie, na základe ktorého výbor rozhodol o prevádzke spoločnosti. Ak takýto dokument existuje, Komisia žiada Slovensko, aby ho poskytlo. |
5.3.1. Poskytnutie štátnych prostriedkov
|
(68) |
Počas konkurzného konania NCHZ sa poskytli tejto spoločnosti štátne prostriedky, a to formou vzdania sa príjmov z príspevkov na sociálne zabezpečenie a iných akumulovaných záväzkov dlžných štátu. Neuhradenému dlhu sa však mohlo predísť alebo sa mohol aspoň výrazne znížiť ukončením prevádzky NCHZ počas konkurzného konania. Prevádzka spoločnosti bola udržaná napriek tomu, že správca objasnil, že výnosy nebudú stačiť na pokrytie nákladov na prevádzku počas konkurzu vrátane príspevkov na sociálne zabezpečenie a ostatných záväzkov voči štátu. Štát si bol jasne vedomý vysokého rizika ďalšieho akumulovania neuhradených verejných záväzkov, ktoré mohli vyplynúť z pokračovania prevádzky NCHZ. |
|
(69) |
Veriteľský výbor je v zásade zastupiteľský orgán nezabezpečených veriteľov, ktorý sa v prípade NCHZ skladal z väčšiny subjektov, ktoré sú zrejme v súkromnom vlastníctve. NCHZ však mali aj niekoľko zabezpečených veriteľov. Podľa slovenského zákona o konkurze môžu zabezpečení veritelia vetovať uznesenia prijaté veriteľským výborom v určitých záležitostiach, okrem iného v pokračovaní prevádzky spoločnosti napriek pretrvávajúcej stratovosti. Keďže sa štyri štátne subjekty zahrnuté medzi zabezpečených veriteľov rozhodli neuplatniť svoje veto na uznesenie o pokračovaní prevádzky, v tejto fáze Komisia nemôže vylúčiť možnosť, že pokračovanie prevádzky NCHZ možno pričítať štátu. Inými slovami, aj keď sa zdalo, že štát mohol prostredníctvom jedného z verejných zabezpečených veriteľov blokovať pokračovanie prevádzky NCHZ, neurobil tak. |
|
(70) |
Z toho dôvodu sa Komisia v tejto fáze domnieva, že riziko ďalšieho pribúdania verejných dlhov z dôvodu pokračovania prevádzky NCHZ možno pričítať tomu, že verejní zabezpečení veritelia neuplatnili svoje právo veta a táto situácia viedla k poskytnutiu štátnych prostriedkov v zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ. Komisia zároveň vyzýva slovenské orgány, aby poskytli podrobnejšie informácie o príslušnom legislatívnom rámci, ktorým sa riadi voľba a úloha veriteľského výboru a práva zabezpečených veriteľov, a jeho uplatnení v prípade NCHZ (napr. pokiaľ ide o členov veriteľského výboru a ich hlasovanie v súvislosti s pokračovaním prevádzky NCHZ, zapojenie zabezpečených veriteľov počas konkurzu NCHZ, činnosti zabezpečených a nezabezpečených verejných veriteľov zamerané na maximalizovanie uspokojenia ich jednotlivých pohľadávok, ako aj celkový neuhradený verejný dlh NCHZ atď.). |
5.3.2. Hospodárska výhoda
|
(71) |
Prevádzka NCHZ bola stále stratová a výška dlhu voči štátu sa zvyšovala každý mesiac od vyhlásenia konkurzu. Súkromný veriteľ v pozícii štátu by sa snažil maximalizovať sumu, ktorú môže účinne získať od NCHZ, a minimalizovať ďalšiu expozíciu vyplývajúcu z pribúdania dlhov. Komisia preto nemôže vylúčiť, že takýto súkromný investor by nepodporil pokračovanie prevádzky spoločnosti po uplynutí účinnosti zákona. Neboli dokonca poskytnuté žiadne dôkazy o tom, že pretrvávanie situácie sa umožnilo, aby sa podnik lepšie zotavil v neskoršej fáze. |
|
(72) |
Podľa predbežného posúdenia Komisie tým, že NCHZ mohli pokračovať v prevádzke napriek tomu, že neboli schopné platiť príspevky na sociálne zabezpečenie a ostatné verejné záväzky počas značne dlhého časového obdobia, požívali výhodu voči svojim konkurentom, ktorú by za normálnych trhových podmienok nezískali. |
|
(73) |
To, že veriteľský výbor pozostávajúci z väčšiny evidentne súkromných veriteľov schválil pokračovanie prevádzky, neumožnilo Komisii zbaviť sa pochybností o tom, či rozhodnutie pokračovať v prevádzke je v súlade s zásadou veriteľa v trhovom hospodárstve. Pokračovanie prevádzky NCHZ viedlo k zvyšujúcemu sa verejnému dlhu (zvyšujúce sa ďalšie neuhradené príspevky na sociálne zabezpečenie a iné dane), pričom podľa sťažovateľa pokračovanie prevádzky nezvyšovalo výšku záväzkov voči (súkromným) členom veriteľského výboru. Niektorí súkromní veritelia mohli byť dokonca v lepšej pozícii, keďže správca má povinnosť udržať prevádzku spoločnosti, čo sa premieta do pokračovania vyplácania len tých veriteľov, ktorí sú pre prežitie spoločnosti nevyhnutní (ako sú dodávatelia surovín). Väčšina týchto dodávateľov je zrejme súkromná. |
|
(74) |
Z toho dôvodu bola pozícia štátu podstatne odlišná od pozície ostatných veriteľov. Súkromný veriteľ v rovnakej pozícii ako štát by oveľa výraznejšie uprednostnil neumožnenie pokračovania prevádzky NCHZ ako väčšina existujúcich veriteľov NCHZ (najmä tých, ktorí boli zastúpení vo veriteľskom výbore). |
|
(75) |
Okrem toho sťažovateľ tvrdí, že existujú náznaky, že členovia veriteľského výboru boli rôznymi spôsobmi napojení na vlastníka NCHZ. Komisia vyzýva Slovensko, aby poskytlo viac informácií o týchto údajných majetkových prepojeniach. Ak by sa potvrdili, mohli by vzniknúť ďalšie pochybnosti v súvislosti s tým, že rozhodnutie veriteľského výboru bol ovplyvnené inými úvahami, ako je maximalizovanie vymoženia dlhu. |
|
(76) |
Komisia sa domnieva, že štát a štátom ovládané subjekty s pohľadávkami voči NCHZ by sa mali prvotne posúdiť ako jeden jediný subjekt tak, že rozhodnutie o neuplatnení práva veta na uznesenie veriteľského výboru je, ako také, krok pripísateľný štátu, ktorý by vykonal súkromný veriteľ v rovnakej pozícii ako štát (to znamená s podstatnými pohľadávkami proti podstate a možnosťou zastaviť prevádzku). |
|
(77) |
Aj v prípade zvažovania situácie každého verejného veriteľa jednotlivo má však Komisia pochybnosti o tom, či by konanie v súvislosti s pokračovaním prevádzky NCHZ na základe uznesenia veriteľského výboru bolo v súlade so zásadou veriteľa v trhovom hospodárstve. Aspoň jeden z verejných veriteľov, ktorého pohľadávky voči NCHZ sa počas konkurzného konania zvyšovali (Environmentálny fond), bol takisto zabezpečeným veriteľom s právom veta na uznesenie veriteľského výboru. Súkromný investor v pozícii takéhoto veriteľa by pravdepodobne uprednostnil zastavenie pokračovania prevádzky NCHZ s cieľom zabrániť akumulovaniu ďalších dlhov. |
|
(78) |
Okrem toho, na základe informácií, ktoré má Komisia k dispozícii, sa zdá, že len Sociálna poisťovňa proaktívne prihlásila a snažila sa vymôcť svoje pohľadávky voči NCHZ. Komisia má preto pochybnosti v súvislosti s tým, či ostatní štátom ovládaní veritelia vymáhajú svoje pohľadávky proti podstate spôsobom, ktorým by ich vymáhal súkromný veriteľ. Komisia vyzýva Slovensko, aby v tejto veci predložilo dôkazy. |
|
(79) |
V tejto fáze zastáva Komisia názor, že pokračovanie prevádzky NCHZ po uvedenom uplynutí účinnosti predstavovalo výhodu, ktorú by spoločnosť za normálnych trhových podmienok nemala k dispozícii. |
|
(80) |
Z toho dôvodu sa Komisia v tejto fáze domnieva, že aj po uplynutí účinnosti zákona štát konal tak, aby poskytol hospodársku výhodu NCHZ v zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ. |
5.3.3. Selektívnosť opatrení
|
(81) |
Pokiaľ ide o rozhodnutie verejných zabezpečených veriteľov neuplatniť veto na pokračovanie prevádzky NCHZ po uplynutí účinnosti zákona, uvedené opatrenie je zjavne selektívne, pretože sa týka správania štátu alebo štátom ovládaných subjektov voči NCHZ. |
|
(82) |
Komisia sa z toho dôvodu domnieva, že pokračovanie prevádzky na základe uznesenia veriteľského výboru umožňujúce akumulovanie neuhradených záväzkov NCHZ voči štátu predstavuje selektívne opatrenie v zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ. |
5.3.4. Narušenie hospodárskej súťaže a vplyv na obchod medzi členskými štátmi
|
(83) |
Pokračovanie prevádzky NCHZ na základe uznesenia ich veriteľov malo za následok zmiernenie tých nákladov, ktoré by inak NCHZ museli znášať, od januára 2011 do predaja podniku. Prevádzka NCHZ nepriniesla dostatočné výnosy na pokrytie všetkých prevádzkových nákladov vrátane príspevkov na sociálne zabezpečenie a ostatných pohľadávok štátu, ktoré vznikli počas konkurzného konania. Napriek neschopnosti NCHZ plniť si všetky záväzky a najmä záväzky voči štátu (ktoré zostali neuhradené 12 mesiacov od uplynutia účinnosti zákona do predaja podniku), zostali NCHZ aktívne na trhu, ponúkali svoje výrobky a konkurovali iným európskym výrobcom chemických látok. |
|
(84) |
Zníženie nákladov jedného podniku predstavuje prevádzkovú pomoc a tak narúša hospodársku súťaž, keďže konkurenti NCHZ museli znášať uvedené náklady alebo dôsledky platobnej neschopnosti. Ďalej, opatrenia mohli narušiť hospodársku súťaž tým, že umelo udržali NCHZ na trhu karbidu vápnika a na iných trhoch, na ktorých boli aktívne. Okrem toho sťažovateľ tvrdí, že počas tohto obdobia NCHZ výrazne podhodnocovali trhovú cenu. |
|
(85) |
Keďže v EÚ je len obmedzený počet výrobcov karbidu vápnika a s výrobkami sa obchoduje v rámci celej Európy, predmetné opatrenia takisto zjavne ovplyvňuje obchod medzi členskými štátmi. |
5.3.5. Záver o existencii štátnej pomoci
|
(86) |
N základe uvedeného sa Komisia v tejto fáze domnieva, že neuplatnením práva veta, ktoré mali zabezpečení veritelia, bola NCHZ poskytnutá selektívna výhoda pripísateľná štátu a spôsobujúca používanie štátnych zdrojov na narušenie hospodárskej súťaže na trhu otvorenom pre obchodovanie medzi členskými štátmi. Uvedené opatrenie predstavuje štátnu pomoc v zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ. |
5.4. Neoprávnená pomoc
|
(87) |
Komisia konštatuje, že ak by sa o identifikovaných opatreniach skutočne zistilo, že predstavujú štátnu pomoc, boli by udelené v rozpore s oznamovacou povinnosťou a povinnosťou zdržať sa, ktoré sú stanovené v článku 108 ods. 3 ZFEÚ. Komisia sa preto v tejto fáze domnieva, že opatrenia poskytnuté v prospech NCHZ zrejme predstavujú neoprávnenú štátnu pomoc. |
5.5. Zlučiteľnosť opatrení s vnútorným trhom
|
(88) |
Pokiaľ uvedené opatrenia predstavujú štátnu pomoc v zmysle článku 107 ods. 1 ZFEÚ, ich zlučiteľnosť sa musí posúdiť v súvislosti s výnimkami stanovenými v odsekoch 2 a 3 uvedeného článku. |
|
(89) |
Podľa judikatúry Súdneho dvora je úlohou členských štátov uviesť možné dôvody na zlučiteľnosť s vnútorným trhom a preukázať, že podmienky tejto zlučiteľnosti sú splnené. (12) Slovenské orgány sa domnievajú, že opatrenia nepredstavujú štátnu pomoc a neuviedli žiadne možné dôvody, na základe ktorých možno posúdiť zlučiteľnosť. |
|
(90) |
Komisia napriek tomu hodnotila, či by sa na posudzované opatrenia prima facie vzťahovali akékoľvek z dôvodov stanovených v ZFEÚ. |
|
(91) |
Vzhľadom na to, že NCHZ boli predmetom konkurzného konania v čase udelenia opatrení, boli jasne podnikom v ťažkostiach v zmysle usmernení Spoločenstva o poskytovaní štátnej pomoci na záchranu a reštrukturalizáciu podnikov v ťažkostiach (13) (ďalej len „usmernenia o záchrane a reštrukturalizácii“). |
|
(92) |
Z toho dôvodu by sa akékoľvek posúdenie zlučiteľnosti štátnej pomoci s vnútorným trhom malo v zásade vykonať na základe kritérií stanovených v uvedených usmerneniach. |
|
(93) |
Komisia konštatuje, že sa zdá, že podmienky poskytovania pomoci na záchranu stanovené v časti 3.1 usmernení o záchrane a reštrukturalizácii neboli splnené: opatrenia najmä nepozostávajú z podpory likvidity vo forme záruk na pôžičku alebo vo forme pôžičiek a neboli doložené záväzkom Slovenska oznámiť plán reštrukturalizácie alebo plán likvidácie atď. |
|
(94) |
V súvislosti s pomocou na reštrukturalizáciu, ktorá je vymedzená v časti 3.2 usmernení o záchrane a reštrukturalizácii, Komisia konštatuje, že Slovensko neoznámilo žiadne z uvedených opatrení ako pomoc na reštrukturalizáciu, a preto nepreukázalo, že sú prítomné akékoľvek z potrebných prvkov, ktoré by sa mali zvážiť ako také (plán reštrukturalizácie, vlastný príspevok, kompenzačné opatrenia atď.). |
|
(95) |
V bode 34 usmernení o záchrane a reštrukturalizácii sa vyžaduje, aby bola pomoc podmienená implementáciou plánu na reštrukturalizáciu, ktorý musí Komisia schváliť pre všetky prípady individuálnej pomoci. Ak by mali identifikované opatrenia predstavovať štátnu pomoc, potom by sa zdalo, že boli udelené bez dôveryhodného plánu na reštrukturalizáciu, ktorý by spĺňal podmienky stanovené v usmerneniach o záchrane a reštrukturalizácii. Táto okolnosť samotná by bola dostatočná na vylúčenie zlučiteľnosti opatrenia s vnútorným trhom. |
|
(96) |
Komisia okrem toho konštatuje, že Slovensko neupozornilo Komisiu na žiadne prvky zabezpečujúce súlad s potrebnými požiadavkami, aby bolo možné dospieť k záveru, že pomoc na reštrukturalizáciu je zlučiteľná: obnovenie dlhodobej životaschopnosti NCHZ, prijateľné úrovne vlastného príspevku, náležité kompenzačné opatrenia atď. |
|
(97) |
Komisii preto chýbajú dôkazy na to, aby dospela k záveru o tom, či by mohli byť uvedené opatrenia považované za zlučiteľné na základe usmernení o záchrane a reštrukturalizácii. |
|
(98) |
V tejto fáze má Komisia pochybnosti o zlučiteľnosti opatrení udelených v prospech NCHZ s vnútorným trhom. |
5.6. Predmet verejnej súťaže na maximalizovanie výnosov z predaja
|
(99) |
Komisia má takisto pochybnosti, či cena 2,2 milióna EUR uhradená za majetok spoločnosti úspešným uchádzačom verejnej súťaže predstavuje trhovú cenu zabezpečujúcu maximalizovanie výnosov určených na uspokojenie veriteľov vrátane štátu. |
|
(100) |
Verejná súťaž sa uskutočnila s priloženými podmienkami, o ktorých je pravdepodobné, že znížili hodnotu majetku. Podľa podmienok verejnej súťaže sa mohli potenciálni uchádzači rozhodnúť, či predložia svoju ponuku s prevzatím „záväzkov nadobúdateľa“ alebo bez ich prevzatia (podrobnosti sú uvedené v bodoch 12 – 14). |
|
(101) |
Skutočnosť, že v pravidlách verejnej súťaže sa stanovovalo, že ak bude najvyššia ponuka od uchádzača, ktorý neprevezme záväzky, uchádzač s najvyššou ponukou, ktorý ich prevezme, má možnosť dorovnať najvyššiu ponuku. Sťažovateľ tvrdí, že táto podmienka spôsobuje, že vo verejnej súťaži nie je možné zaručiť, že sa v dôsledku postupu verejnej súťaže dosiahne najvyššia cena. V tejto fáze Komisia nemôže vylúčiť, že táto možnosť pre jedného uchádzača, aby zvýšil svoju ponuku po predložení všetkých ponúk, pravdepodobne odradila potenciálnych účastníkov a/alebo mala negatívny vplyv na ponuky, ktoré boli predložené. |
|
(102) |
Jedným z prvkov, ktorým sa zabezpečuje dosiahnutie najvyššej ceny vo verejnej súťaži, je neistota, pokiaľ ide o ceny ponúknuté ostatnými uchádzačmi. Ak uchádzač, ktorý predloží ponuku s prevzatím záväzkov, vie, že je potrebné, aby jeho ponuka bola len najvyššia spomedzi ponúk s prevzatím záväzkov a že bude môcť dorovnať svoju ponuku na úroveň najvyššieho uchádzača s ponukou bez prevzatia záväzkov, jeho ponuka je potenciálne nižšia než keby v podmienkach verejnej súťaže táto možnosť dorovnania stanovená nebola. |
|
(103) |
Okrem toho by táto podmienka mohla odradiť uchádzačov, ktorí nechcú prevziať záväzky, pretože vedia, že aj keby ich ponuka bola najvyššia, ich ponuka môže byť odmietnutá, pretože iný kupujúci, ktorý je pripravený záväzky prevziať, môže svoju ponuku zvýšiť. Okrem toho sa zdá, že ak by sa to stalo, uchádzač s ponukou bez prevzatia záväzkov by nedostal príležitosť predložiť novú ponuku a ponúknuť vyššiu kúpnu cenu. |
|
(104) |
Nakoniec sa zdá, že podmienkami verejnej súťaže sa uprednostňovali uchádzači preberajúci záväzky, keďže sa zdá, že v prípade, že dvaja uchádzači ponúknu rovnakú cenu, jeden s prevzatím záväzkov a druhý bez, ponuka so s prevzatím sa uprednostní pred tou druhou. Toto by sa javilo ako jasný náznak, že cena, ktorá by sa dosiahla bez prevzatia záväzkov, by mohla byť vyššia ako cena, ktorú ponúkol úspešný uchádzač. Možno sa odôvodnene domnievať, že povinnosť splniť preberané záväzky má finančné dôsledky pre kupujúceho, ktoré zohľadňuje pri podávaní ponuky. Bez prevzatia záväzkov by cena ponúknutá uvedeným kupujúcim bola preto pravdepodobne vyššia. V tomto smere Komisia konštatuje, že v konečnej fáze verejnej súťaže sa zúčastnili len dvaja uchádzači a že z informácií, ktoré má k dispozícii, sa zdá, že podnik bol predaný uchádzačovi, ktorý neprevzal žiadne záväzky. |
|
(105) |
Zdá sa teda, že tieto podmienky neumožňujú zahrnutie najvyššieho možného počtu uchádzačov, ktorí by navzájom súťažili so svojim najlepšími ponukami, čo je predpokladom predaja za čo najvyššiu trhovú cenu. |
|
(106) |
Zdá sa preto pravdepodobné, že majetok NCHZ nebol predaný spôsobom, ktorým by sa zabezpečilo maximalizovanie výnosov pre podstatu v konkurze. Nízka cena skutočne uhradená za podnik nadobúdateľom dokonca podstatne znižuje možnosť, aby štát získal späť nevyrovnané príspevky na sociálne zabezpečenie a z konkurzného konania. |
5.7. Hospodárska kontinuita medzi NCHZ a Fortischem
|
(107) |
Komisia má pochybnosti o tom, či predaj podniku možno považovať za ukončenie výhody poskytnutej pre hospodársku činnosť NCHZ. |
|
(108) |
Podľa judikatúry Súdneho dvora za predpokladu zriadenia nových spoločností na účely pokračovania v časti činností podniku, ktorému bola poskytnutá pomoc, keď sa dostal do konkurzu, uvedené spoločnosti môžu byť aj povinné vrátiť predmetnú pomoc, ak ju naďalej využívajú. Súdny dvor takisto zdôraznil, že to tak môže byť napríklad v prípade, okrem iného, že pokračujúce spoločnosti neplatia za majetok trhovú cenu. (14) Komisia odkazuje na predchádzajúcu časť a má pochybnosti týkajúce sa ceny uhradenej za podnik. |
|
(109) |
Je záležitosťou ustálenej praxe rozhodovania Komisie, že majetok predaný v celku tretej spoločnosti sa považuje za oslobodený od predtým udelenej štátnej pomoci len v prípade, ak bol prevedený po otvorenej, transparentnej a bezpodmienečnej verejnej súťaži, inak pretrváva narušenie hospodárskej súťaže (15). |
|
(110) |
V každom prípade z predbežnej analýzy z hľadiska predaja vyplýva, že napriek tomu, že Slovensko tvrdí, že predaj bol prevodom aktív, v skutočnosti bola spoločnosť predaná ako podnik nepretržite pokračujúci v činnosti. Ako sa uvádza v bode 13, všetok majetok a aspoň časť prevoditeľných záväzkov bola predaná novému vlastníkovi. Rozsah činnosti zostáva rovnaký a všetci zamestnanci NCHZ očividne pokračujú v práci pre nový subjekt, Fortischem. |
|
(111) |
Dokonca sa zdá, že jedinými zmenami sú názov spoločnosti a právnickej osoby, ktorej patrí. V článku 1.2 súťažných podmienok sa stanovuje, že zámerom bolo predať NCHZ v celku ako súbor hmotného a nehmotného majetku spolu s jeho personálom. V článku 3.1 kúpnej zmluvy medzi Via Chem Slovakia a NCHZ zo 16. januára 2012 sa uvádza, že podnik nepretržite pokračujúci v činnosti, ktorý sa prevádza podľa tejto zmluvy, zahŕňa všetok nehnuteľný majetok, hnuteľný majetok, ostatné práva a majetkové hodnoty, ktoré i) slúžia na nepretržité pokračovanie v činnosti alebo podľa svojej povahy musí na taký účel slúžiť; a ii) od rozhodného dátumu patrí predávajúcemu. Podľa sťažovateľa je Fortischem v súčasnosti rovnakým subjektom ako NCHZ pred konkurzným konaním a počas neho, fungujúcim s rovnakými zamestnancami a s rovnakým portfóliom výrobkov na rovnakých výrobkových a geografických trhoch. Hlavným rozdielom je, že Fortischem je oslobodený od záväzkov voči štátu, ktoré zostali v pôvodnom právnom subjekte NCHZ. |
|
(112) |
V dôsledku uvedeného sa Komisia predbežne domnieva, že v prípade že Slovensko poskytlo výhodu NCHZ, ktorá predstavuje neoprávnenú štátnu pomoc, vymáhanie neoprávnenej štátnej pomoci udelenej NCHZ by sa mohlo nárokovať od nového majiteľa spoločnosti namiesto „prázdnej škrupiny“ NCHZ, ktorá sa pravdepodobne zlikviduje ukončením konkurzného konania. |
6. ROZHODNUTIE
Na základe uvedených úvah Komisia konajúca podľa postupu stanoveného v článku 108 ods. 2 Zmluvy o fungovaní Európskej únie žiada Slovensko, aby do jedného mesiaca od doručenia tohto listu predložilo svoje pripomienky a poskytlo všetky informácie, ktoré môžu pomôcť pri posudzovaní opatrení. Komisia žiada Vaše orgány, aby bezodkladne poslali kópiu tohto listu potenciálnym príjemcom pomoci.
Komisia si dovoľuje upozorniť na článok 14 nariadenia Rady (ES) č. 659/1999, v ktorom sa ustanovuje, že akúkoľvek neoprávnenú pomoc možno od príjemcov vymáhať.
Komisia upozorňuje Slovenskú republiku, že bude informovať zainteresované strany uverejnením tohto listu a jeho zmysluplného zhrnutia v Úradnom vestníku Európskej únie. Komisia bude informovať aj zainteresované strany v krajinách EZVO, ktoré sú signatármi dohody o EHP, a to uverejnením oznamu v dodatku EHP k Úradnému vestníku Európskej únie, ako aj Dozorný úrad EZVO, a to zaslaním kópie tohto listu. Všetky tieto zainteresované strany Komisia vyzve, aby predložili svoje pripomienky do jedného mesiaca od dátumu uverejnenia týchto informácií.”
(1) Vlastníkom spoločnosti bola Disor Holdings Limited, spoločnosť bez vykazovanej podnikateľskej činnosti registrovaná na Cypre.
(2) Pokuta bola uložená rozhodnutím Komisie z 22.7.2009 vo veci COMP(39.396 – Reagenty na báze acetylidu vápenatého a horčíka pre oceliarsky a plynárenský priemysel (Ú. v. EÚ C 301, 11.12.2009, s. 18).
(3) Ostatní dvaja neboli schopní predložiť dostatočný depozit/záruku za sumu 1 milión EUR.
(4) Zákon č. 7/2005 Z. z. z 9. decembra 2004 o konkurze a reštrukturalizácii a o zmene a doplnení niektorých zákonov.
(5) Dôverné informácie
(6) Odôvodnenie rozhodnutia vlády č. 534/2009 z 2. decembra 2009 o vyhlásení NCHZ za strategickú spoločnosť.
(7) Súkromnými členmi veriteľského výboru boli INVEST – KREDIT, s.r.o. (vo vlastníctve DISOR HOLDINGS LIMITED, jediného akcionára NCHZ); Novácka Energetika, a.s. (pôvodne dcérska spoločnosť NCHZ, väčšinovým vlastníkom je od januára 2011 STUPEFY HOLDINGS LIMITED); M-ENERGO, s.r.o. (väčšinový akcionár STUPEFY HOLDINGS LIMITED) a DAK KABIA, s.r.o.
(8) Ú. v. č. 37, B, 23.02.2011.
(9) Odpovede Slovenska obsahovali odôvodnenie najmä so zreteľom na najväčšieho veriteľa – Sociálnu poisťovňu.
(10) Zdá sa, že Sociálna poisťovňa nie je zabezpečeným veriteľom, pretože väčšina záväzkov voči nej vznikla po začatí konkurzného konania.
(11) Všetky číselné údaje sú zaokrúhlené.
(12) Vec C-364/90, Taliansko/Komisia, Zb. 1993, s. I-2097, bod 20.
(13) Ú. v. EÚ C 244, 1.10.2004, s. 2.
(14) Vec C-227/72, Nemecko/Komisia, Zb. 2004, s. I -3925, bod 86.
(15) Rozhodnutie Komisie z 2.6.1999 vo veci C 46/1994 Seleco, Ú. v. ES L 227, 7.9.2000, s. 24,
Rozhodnutie Komisie z 8.7.1999, vo veci C 43/1997 Groeditzer Stahlwerke, Ú. v. ES L 292, 13.11.1999, s. 27,
Rozhodnutie Komisie z 21.6.2000, vo veci C 42/1998 CDA, Ú. v. ES L 18, 16.12.2000, s. 62,
Rozhodnutie Komisie z 30.10.2001, vo veci C 36/2000 Graf von Henneberg, Ú. v. ES L 307, 8.11.2002, s. 1.