9.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 293/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 293/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.11.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34891 (12/N)

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Podkarpackie

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Pomoc państwa dla Związku Gmin Fortecznych Twierdzy Przemyśl

Õiguslik alus

1)	Ustawa z dnia 6 grudnia 2006 r. o zasadach prowadzenia polityki rozwoju

Uchwała nr 89/2008/11 Zarządu Województwa Podkarpackiego z dnia 31 października 2011 r. w sprawie dokonania oceny strategicznej i wyboru indywidualnego projektu kluczowego pn. „Zagospodarowanie zespołu zabytkowego Twierdzy Przemyśl w celu udostępnienia dla turystyki kulturowej, etap I” do dofinansowania z Europejskiego Funduszu Rozwoju Regionalnego w ramach osi VI Turystyka i kultura Regionalnego Programu Operacyjnego Województwa Podkarpackiego na lata 2007–2013

3)	Decyzja Komisji Europejskiej C(2007) 4560 z dnia 1 października 2007 r. w sprawie przyjęcia w ramach pomocy wspólnotowej programu operacyjnego Europejskiego Funduszu Rozwoju Regionalnego objętego celem „Konwergencja” w regionie Podkarpackie w Polsce

Meetme liik

—

Eesmärk

—

Abi vorm

—

Eelarve

—

Abi osatähtsus

—

Kestus

—

Majandusharud

Meelelahutus ja vaba aeg

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Zarząd Województwa Podkarpackiego w Rzeszowie

Al. Ł. Cieplińskiego 4

35-959 Rzeszów

POLSKA/POLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

5.6.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35131 (13/N)

Liikmesriik

Belgia

Piirkond

Charleroi

Artikli 107 lõike 3 punkt c

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Intervention de la Wallonie en faveur de la Sonaca — apport de créance au capital

Maatregel van Wallonië ten gunste van Sonaca — „debt-to-equity swap”

Õiguslik alus

Décision de FIWAPAC du 25 septembre 2012 de procéder à une augmentation de capital par apport de créance

Beslissing van FIWAPAC van 25 september 2012 om tot een kapitaalverhoging te gaan via een „debt-to-equity swap”

Meetme liik

Erakorraline abi

Sonaca SA

Eesmärk

Sektori areng

Abi vorm

Muud omakapitalile suunatud meetmed – Debt to equity swap

Eelarve

Üldeelarve: 43 500 000 EUR

Abi osatähtsus

Meede ei kujuta endast abi

Kestus

Alates 30.6.2013

Majandusharud

Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

FIWAPAC

Avenue Maurice Destenay 13

4000 Liège

BELGIQUE

Maurice Destenay laan 13

4000 Luik

BELGIË

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

23.5.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36407 (13/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ayuda al fomento del euskera en los centros de trabajo

Õiguslik alus

Orden, de la Consejería de Educación, Política Lingüística y Cultura, por la que se regula la concesión de subvenciones para fomentar el uso y la presencia del euskera en los centros de trabajo de entidades del sector privado ubicados en la CAV, durante el año 2013 (LANHITZ).

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Kultuur, kultuuripärandi säilitamine

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 7 780 000 EUR

Aastaeelarve: 1 940 000 EUR

Abi osatähtsus

60 %

Kestus

1.1.2013–31.12.2016

Majandusharud

Kõik abikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Departamento de Educación, Política Lingüística y Cultura del Gobierno Vasco

C/ Donostia-San Sebastián, 1

01010 Vitoria-Gasteiz, Álava

ESPAÑA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

16.8.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36801 (13/NN)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Sachsen

Segapiirkonnad

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Eckpunkte Ersatz von Schäden, die durch das Hochwasser im Mai/Juni 2013 in Sachsen entstanden sind (Hochwasser 2013)

Õiguslik alus

1.	Haushaltsordnung des Freistaates Sachsen (Sächsische Haushaltsordnung — SäHO)

2.	Verwaltungsvorschrift des Sächsischen Staatsministeriums der Finanzen zur Sächsischen Haushaltsordnung (VwV-SäHO)

3.	Richtlinie Hochwasserschäden 2013

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamine

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 130 000 000 EUR

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

6.6.2013–31.12.2014

Majandusharud

Kõik abikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Sächsische Aufbaubank — Förderbank

Pirnaische Straße 9

01069 Dresden

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

19.8.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36873 (13/N)

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Kulturális célú támogatási intézkedések a Regionális Fejlesztés Operatív Programok keretein belül.

Õiguslik alus

Regionális Fejlesztés Operatív Programokra meghatározott előirányzatok felhasználásának állami támogatási szempontú szabályairól szóló 30/2012. (VI. 8.) NFM rendelet.

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Kultuur

Abi vorm

Otsetoetus, intressitoetus, sooduslaen

Eelarve

Üldeelarve: 235 000 000 000 HUF

Aastaeelarve: 33 571 000 000 HUF

Abi osatähtsus

100 % – Meede ei kujuta endast abi

Kestus

Kuni 31.12.2015

Majandusharud

Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Nemzeti Fejlesztési Ügynökség

Budapest

Wesselényi u. 20–22.

1077

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

9.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 293/7

Euro vahetuskurss (1)

8. oktoober 2013

2013/C 293/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3576
JPY	Jaapani jeen	131,94
DKK	Taani kroon	7,4599
GBP	Inglise nael	0,84265
SEK	Rootsi kroon	8,7023
CHF	Šveitsi frank	1,2284
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,0820
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,518
HUF	Ungari forint	295,22
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7026
PLN	Poola zlott	4,1931
RON	Rumeenia leu	4,4357
TRY	Türgi liir	2,6939
AUD	Austraalia dollar	1,4316
CAD	Kanada dollar	1,3994
HKD	Hongkongi dollar	10,5271
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6303
SGD	Singapuri dollar	1,6944
KRW	Korea vonn	1 458,12
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,4645
CNY	Hiina jüaan	8,3133
HRK	Horvaatia kuna	7,6255
IDR	Indoneesia ruupia	15 153,04
MYR	Malaisia ringit	4,3274
PHP	Filipiini peeso	58,558
RUB	Vene rubla	43,7462
THB	Tai baat	42,565
BRL	Brasiilia reaal	2,9847
MXN	Mehhiko peeso	17,7394
INR	India ruupia	83,8930

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

9.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 293/10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2013/C 293/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„LENTEJA PARDINA DE TIERRA DE CAMPOS”

EÜ nr: ES-PGI-0105-01002-07.06.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☒	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Riiklikud nõuded
—	☒	Muu (täpsustada): kontrolliasutus

2. Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Sellise registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole koonddokumenti ega kokkuvõtet avaldatud
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

Toote nimetus: lühendatakse KGT nimetust, jättes välja sõna „Pardina”. Seega on nimetus edaspidi „Lenteja de Tierra de Campos”. KGT „Lenteja de Tierra de Campos” spetsifikaadiga on hõlmatud üksnes Pardina sorti läätsed, nii et sõnade „Pardina” ja „Tierra de Campos” kasutamine nimetuses tähendab ühe ja sama kordamist. Arvestades, et KGTga kaitstakse kindlas piirkonnas või omavalitsusüksuses valmistatavat toodet, loetakse õigemaks kasutada pigem piirkonna nime „Tierra de Campos” kui sordinimetust „Pardina”. Lisaks sellele aitab geograafilisest tähisest sordinimetuse väljajätmine vältida segiajamist muude Pardina sorti läätsedega, mida kasvatatakse KGT geograafilisest piirkonnast väljaspool. See on kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõikega 2.

Toote kirjeldus: jäetakse välja toote keemilisi omadusi käsitlev osa.

Spetsifikaadis on kindlaks määratud kuivatatud läätsede minimaalne rasvasisaldus. Toetava uuringu põhjal on läätsede rasvasisaldus seotud mulla fosforisisaldusega. Kuna minimaalne fosforisisaldus on kindlaks määratud osas „Tootmismeetod”, on kaudselt seatud tingimused ka minimaalsele rasvasisaldusele. Pealegi on läätsede rasvasisaldus sarnaselt kõigi muude kaunviljade omaga väga väike ning võimalikud sortidevahelised erinevused selles osas ei anna tootele mingit lisaväärtust ega paranda selle kvaliteeti.

Samuti on spetsifikaadis kindlaks määratud kuivatatud läätsede maksimaalne rafinoosisisaldus. Toetava uuringuga on tõestatud, et väiksem rafinoosisisaldus on iseloomulik Pardina sordile, kuid mitte läätsedele „Tierra de Campos”, kuna mujal kasvatatud Pardina sorti läätsedel on see näitaja samasugune. Seetõttu ei ole põhjust seda omadust kõnealuse KGT all toodetavate läätsede omaduste hulka lisada.

Tehakse ka asjakohased toote nimetusega seotud muudatused.

Geograafiline piirkond: jäetakse välja viited reguleeriva asutuse antavatele lubadele ja tehtavale kontrollile, et mitte piirata kaupade vaba liikumist.

Päritolutõend: jäetakse välja viited reguleeriva asutuse antavatele lubadele, et mitte piirata kaupade vaba liikumist.

Tootmismeetod: mulla minimaalse fosforisisalduse näitajat vähendatakse 100-lt 10-le milligrammile kg kohta. Ei esitata pakendamisettevõtetes kasutatavate seadmete üksikasjalikku loetelu. Jäetakse välja nõuded pakendi formaadile ning need asendatakse nõudega järgida kehtivaid õigusakte. Samuti jäetakse välja viited reguleeriva asutuse antavatele lubadele ja tehtavale kontrollile, et mitte piirata kaupade vaba liikumist.

Fosfor (P2O5) ≥ 10 mg/kg. Piirkonna 176 põllumaal tehtud analüüsidest tulenevalt on spetsifikaadis nõue, et KGTga seoses registreeritud põllumaade mulla minimaalne fosforisisaldus peab olema 100 mg/kg. Spetsifikaadi osas „Seos piirkonnaga” on öeldud, et mulla keskmine fosforisisaldus, 151,69 mg/kg, on üsna väike ja et see on küllalt varieeruv. Seda tuleb lugeda algses spetsifikaadis tehtud veaks, arvestades et Hispaania peamised mullauurijad Urbano Terrón, André Gros-Domínguez Vivancos ja López Ritas-López Medina peavad mulla väga kõrgeks fosforisisalduseks üldiselt näitajat 22,90 mg/kg ning saviliivmulla puhul 41,22–80,15 mg/kg (Tierra de Campose piirkonna mullad on savised). Isegi kõige soodsamatel tingimustel, st saviliivmulla puhul, mis on väga suure fosforisisaldusega, on see näitaja väiksem kui spetsifikaadis ette nähtud 100 mg/kg. Seega võib nimetatud kolme autori esitatud andmete põhjal kinnitada, et fosforisisaldus (P2O5) 151,69 mg/kg on ülikõrge näitaja.

Analüüsidest, mis tehti KGT piirkonna 950 põllumaal, kuhu külvati neljal hooajal läätsi „Lenteja Pardina de Tierra de Campos”, nähtub, et läätsedel, mis pärinesid põllumaadelt fosforisisaldusega ≥ 10 mg/kg, olid spetsifikaadis lõpptootele kehtestatud nõuete põhjal väga head organoleptilised omadused.

Eespool öeldu põhjal võib väita, et uuringu tulemuste ja seal esitatud fosforisisalduse näitajate ümberkirjutamisel tehti viga. See näitaja peaks olema 15,16 mg/kg standardhälbega ± 8,2. Need arvandmed oleksid kooskõlas toetavas uuringus kasutatud väljendiga „üsna väike ja küllalt varieeruv keskmine fosforisisaldus, mis on siiski suurem kui naaberpiirkondades”. Sellest tulenevalt tuleb lugeda mulla õigeks minimaalseks nõutavaks fosforisisalduseks (P2O5) 10 mg/kg.

Pakendamisettevõtted: spetsifikaadis on üksikasjalikult loetletud kõik seadmed, mida kasutatakse läätsede puhastamisel ja pakendamisel. Need seadmed muutuvad tehnika arengu tõttu ja see tingiks spetsifikaadi muutmise. Seetõttu jäetakse välja viited pakendamisettevõtetes kasutatavatele seadmetele kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 esimese lõiguga.

Pakendiformaadid: kehtivas spetsifikaadis on ette nähtud, et toodetud läätsed pakendatakse 1–10-kilostesse pakkidesse, kuid restoranid ja söögikohad soovivad 15-kiloseid pakke. Kuna Hispaanias kehtib kuivatatud, puhastatud, pakendatud ja siseturu jaoks ettenähtud kaunviljade kvaliteedistandard, millega on ette nähtud kuni 25-kilosed pakid, loetakse asjakohasemaks alati järgida kehtivaid õigusakte, selle asemel et kehtestada täpsed pakendiformaadid. Samas ei mõjuta pakendi formaat toote kvaliteeti ja seetõttu loetakse asjakohasemaks pakendi suurus täpsustamata jätta.

Seos piirkonnaga: kooskõlas eelmises punktis öelduga jäetakse välja mulla keskmise fosforisisaldusega seotud kvantitatiivsed andmed.

Märgistus: muudetakse selle osa sõnastust, et kohandada seda ühenduse määrustega (EÜ) nr 510/2006 ja (EÜ) nr 1898/2006.

Tehakse ka asjakohased muudatused, mis on seotud lõigus „Toote nimetus” kirjeldatud muudatustega.

Jäetakse välja viited reguleeriva asutuse antavatele lubadele ja tehtavale kontrollile, et mitte piirata kaupade vaba liikumist.

Märgistust käsitlevast spetsifikaadi osast jäetakse välja kõik viited selliste toodete märgistusele, milles on koostisainena kasutatud KGTga toodet, kuna on juba olemas seda küsimust käsitlevad komisjoni suunised (ELT C 341, 16.12.2010, lk 3), ning komisjon ei soovita spetsifikaati põhimõtteliselt lisada sätteid, millega reguleeritakse KPNi või KGTna registreeritud nimetuse kasutamist muude toiduainete märgistusel.

Riiklikud nõuded: seda osa ajakohastatakse, lisades „Ley de la Viña y el Vino” (viinamarja- ja veiniseadus) ning dekreedi, millega reguleeritakse ühenduse registrisse kandmise taotluste menetlemist.

Kontrolliasutus: Castilla y Leóni ametlikke kontrolle tegev pädev asutus, mis kontrollib vastavust spetsifikaadi nõuetele, on Instituto Tecnológico Agrario de Castilla y León.

Üksus, kes taotleb kavandatud muudatuste tegemist, on kaitstud geograafilise tähise „Lenteja Pardina de Tierra de Campos” reguleeriv asutus.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„LENTEJA DE TIERRA DE CAMPOS”

EÜ nr: ES-PGI-0105-01002-07.06.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Lenteja de Tierra de Campos”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud toode on liiki Lens culinaris ssp. Culinaris, Microsperma perekonda ja Europae rühma kuuluvad inimtoiduks ettenähtud ning kaunast eraldatud läätseterad, mille kaubandusliku tüübi nimetus on Pardina.

Füüsilised ja morfoloogilised omadused

Läätse pind on pruun või pruunikashall, mustatäpiliste kujunditega. Kujundid võivad vahel meenutada musta marmorit ja katta kogu läätse pinna. Idulehed on kollased. Lubatud on kuni 2 % läätseterasid, mis ei vasta eespool nimetatud omadustele, tingimusel et need ei riku toote üldist väljanägemist. Läätse miinimumläbimõõt on 3,5 mm, kuid kuni 4 % läätsedest võivad olla kõnealusest suurusest väiksemad.

Organoleptilised omadused

Läätse pind on sile, kest ja seemnevalk on üsna pehmed, seemnevalk keskmiselt õline, väheteraline ja jahune ning vähekootav.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas peab toimuma läätsede põllumajanduslik tootmine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Nõuded ei hõlma kaitstud geograafilise tähisega läätsede turustamist pakendamata kujul.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kõikidel pakenditel, milles tarbimiseks mõeldud läätsi turustatakse, peab olema nummerdatud märgis koos ühenduse kaitstud geograafilise tähise sümboliga ja nimetusega „Lenteja de Tierra de Campos”.

Märgis tuleb pakendile panna pakendamisettevõttes ning sellisel viisil, et seda ei saa uuesti kasutada.

Kaitstud geograafilise tähise logo on järgmine:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Põllumajandustootmise geograafiline piirkond (pindalaga 9 175 km2) hõlmab osa Castilla y Leóni neljast loodeprovintsist (León, Palencia, Valladolid ja Zamora).

Kõnealusesse geograafilisse piirkonda kuuluvad järgmised omavalitsusüksused:

—	Leóni provintsis: Esla-Campos ja Sahagún;

—	Palencia provintsis: Campos, Cerrato ja Saldaña-Valdavia;

—	Valladolidi provintsis: Centro, Sur ja Tierra de Campos;

—	Zamora provintsis: Benavente y Los Valles, Campos-Pan ja Duero Bajo.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kliima: kliima on kuiv/poolkuiv, aastane sademetehulk keskmiselt 464 mm, keskmine miinimumtemperatuur – 9 °C ja keskmine maksimumtemperatuur 18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli.

Külmasid esineb peaaegu kaheksal kuul aastas ning kõige vihmasemad on mai ja november.

Tänu kõnealustele asjaoludele on niiskustingimused head ja need aitavad kaasa idanemisele tavapärasel külviperioodil (novembris), läätsede asjakohasele kasvule (järgmise aasta mais) ning läätsede kiirele ja tõhusale kuivamisele juunis ja juulis, mil temperatuuritingimused ja päikesekiirguse hulk on kõige soodsamad, langedes kokku suvise pööripäevaga ja võimaldades läätsi seene- ja bakteriohuta säilitada. Lisaks tõrjuvad madalad talvised temperatuurid looduslikul viisil taimekahjustajaid.

Muld: tootmispiirkonna mulla peamised omadused on Tierra de Camposele iseloomulik suur savisisaldus, selle neutraalne või aluseline pH, vähene orgaanilise aine sisaldus, normaalne kaaliumisisaldus ja küllalt madal fosforisisaldus (kuigi see on kõrgem kui naaberpiirkondades). Selleks et saada toode, mis vastaks enamikule nõutud organoleptilistele omadustele, peab mullas sisalduma miinimumkogus orgaanilist ainet (et toode oleks vähem jahune), kaaliumi (et toode oleks õlisem ja vähem kootav) ja fosforit (et kest oleks pehmem ja vähem kootav).

Geograafilised omadused: tootmispiirkond on tasane, keskmine kõrgus merepinnast on 750 meetrit. Pinnavormid on põllumaale iseloomulikud ega põhjusta põlluharimisel suuremaid takistusi, kuigi võib esineda erosiooni. Piirkonna põhjaosas kõrgus merepinnast mõnevõrra tõuseb, ulatudes üle 1 000 meetri, ning edelas, Valderaduey jõe läheduses väheneb kuni 650 meetrini.

5.2. Toote eripära

Taimne materjal pärineb nii kohalikest ökotüüpidest, mis on aastate jooksul kohandunud piirkonna agroklimaatiliste tingimustega, kui ka kõnealustest ökotüüpidest saadud või saadavatest kaubanduslikest liikidest.

Kõnealune kasutatav taimne materjal on lihtne, vastupidav enamikule taimekahjustajatele, kuivusega kergesti kohanev ning keskmise saagikusega.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toote omaduste kujunemisel on väga oluline tegur kõrgus merepinnast, kuna piirkonna keskmisest kõrgusest (750 m), mis on väiksem kui naaberpiirkondadel, tuleneb läätsede siledam kest, suurem õlisus ja väiksem kootavus.

Mulla jaoks ettenähtud minimaalne orgaanilise aine sisaldus tingib toote väiksema jahususe, kaaliumisisaldus suurema õlisuse ja väiksema kootavuse ning fosforisisaldus pehmema kesta, väiksema kootavuse ja suurema rasvasisalduse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

http://www.itacyl.es/opencms_wf/opencms/informacion_al_ciudadano/calidad_alimentaria/4_condiciones_DOP/index.html

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

(4) Vt joonealust märkust 2.

9.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 293/16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 293/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„HÖRI BÜLLE”

EÜ nr: DE-PGI-0005-01040-28.09.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Höri Bülle”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

3.2. Toote kirjeldus, mida 1. punktis esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Höri Bülle” (= sibul, lad k cibolla) tähistatakse kaubanduses ja üldises keelekasutuses punase kesta ning iseloomuliku kuju ja värvusega söögisibulat, mida juba sajandeid kasvatatakse Höri poolsaarel.

„Höri Bülle” sibul (botaanilise nimetusega Allium cepa) kuulub liilialiste sugukonna laugu perekonda.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Sibula täielik tootmisprotsess (külvist kuni koristatud sibulamugulate puhastamise ja kuivatamiseni) toimub määratletud geograafilises piirkonnas. Külvatakse üksnes määratletud piirkonnast saadud paljundusmaterjali.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Nimetusega „Höri Bülle” tähistatakse toodet kõikides turustusetappides. Jälgitavuse tagamiseks on etiketil on ka tootja nimi ja aadress ja/või tema registrinumber kaitseühingus.

Etiketil peab olema kaitseühingu sõna/piltkujutis nimetusega „Höri Bülle” ja sibula stiliseeritud kujutis. See kehtib ka muude kui kaitseühingu liikmetest tootjate kohta.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Bodensee järve läänetipus on linnade Stein am Rhein ja Radolfzell vahel Höri poolsaar, mida rahvasuus kutsutakse ka nimega „Zwibelhöri” (Sibula-Höri). Ajalooliselt ja majanduslikult tuleb seda vaadelda ühtse tervikuna, mille piirideks on kirdes Zeller See ja kagus Untersee järv. Geograafiline piirkond on hõlmatud Baden-Württembergi liidumaa Konstanzi maakonna Gaienhofeni, Moosi ja Öhningeni valla piirjoontega ning määratletud piirkonnaga külgneva Bohlingeni linnaosaga Singeni linnas (Hohentwiel).

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Köögiviljakasvatusele mõjub soodsalt soojusmahutina toimiva Bodensee lähedusest tingitud võrdlemisi mõõdukad õhu- ja mullatemperatuurid taime peamisel kasvuajal. Määratletud geograafilises piirkonna maastikupildi jaoks olulised mustmullaga sarnased lössi- ja rabamullad on köögiviljakasvatuseks soodne eeltingimus. Geograafilises piirkonnas on just nimelt sibulakasvatus rohkem kui tuhandeaastase traditsiooniga; esimene kirjalik teade selle kohta on pärit 8. sajandist (Zimmermann, J. (1967): „Vom Zwiebelbau am Bodensee seit 1 200 Jahren — Das Zwiebel — oder Bölleland ‚Höri‘, Zwiebelmärkte in Konstanz, Rorschach und Schaffhausen” (1 200 aastat kestnud sibulakasvatus Bodensee ääres. Sibula- ehk Böllemaa Höri, Konstanzi, Rorschachi ja Schaffhauseni sibulalaadad). Ajakirjas „Hegau. Zeitschrift für Geschichte, Volksmund und Naturgeschichte des Gebietes zwischen Rhein, Donau und Bodensee” (Hegau. Ajalooajakiri. Reini, Doonau ja Bodensee vahelise ala rahvasuu ja looduslugu). Väljaanne 1/2 (23/24): 283). Kõnealuses piirkonnas elavate inimeste oskusteave külviseemne säilitamise, hoidmise ning istutamise kohta on põlvest põlve edasi antud ning see on olnud olulise tähtsusega ka toote eripäraste omaduste kujunemisel.

Toode „Höri Bülle” on sealsel maastikul kasvanud iseloomulik põllumajandussaadus, millele viidatakse ka turistidele mõeldud reklaamis. Juba ammustest aegadest saadik on poolsaare nimi rahvasuus „Zwiebelhöri” (Sibula-Höri): „Schienerbergi ja Untersee järve vaheline väike maariba, napilt pooleteise tunni jagu pikk ja mitte kuskil laiem kui kolmveerand tundi, on olnud iidsetest aegadest erilise nimega – Höry, Bischofshöri, Zwiebelhöri (…)” (vt Bader, J. (väljaandja) (1840): „Badenia oder das badische Land und Volk” (Badenia ehk Badeni liidumaa ja selle rahvas). Kunst-Verlag, Karlsruhe. Lk 248).

Arvukad viited näiteks 20. sajandi alguse traditsioonilistele sibulalaatadele ümbruskonna linnades: Konstanzis, Singenis, Radolfzellis ning Šveitsi linnades Rorschachis ja Schaffhausenis annavad tunnistust väljakujunenud traditsioonilisest sibulakaubandusest. Lisaks sellele on Bodensee järve läänetipus Stein am Rheini ja Radolfzelli linnade vahel asuv 708 m kõrguse metsarikka Schienerbergi mäega viljakas poolsaar seotud ka tuntud Saksa kunstnike ja luuletajate nimedega.

5.2. Toote eripära

Vanade maasibulasortide hulka kuuluv „Höri Bülle” ei ole hõlmatud riikliku ega ühenduse sordikaitsega. „Höri Bülle” sibulaid paljundatakse eranditult määratletud piirkonna põllumajandusettevõtetes. Kaubandusvõrgus seemnesibulaid saada ei ole. „Höri Bülle” sibulad erinevad muudest punase kestaga sibulaliikidest eelkõige oma iseloomuliku kuju ja värvuse poolest. Õhuke ja pehme väliskest on pigem heleda punakaspruuni värvusega. Erinevalt tumepunase kestaga sibulasortidest ei muuda „Höri Bülle” sibulate viljaliha lõikamisel värvi. Sibula ristlõikes on üksikute kattesoomusekihtide vahel näha helepunased eraldavad kihid. „Höri Bülle” sibula iseloomuliku lameda, kuid kõhuka kuju tõttu sobivad need sibulamugulad eriti hästi traditsiooniliste sibulapatside punumiseks. Nende sibulate veidi pehmema konsistentsi tõttu on mugulad mahlakad, aga ka muljumisõrnad ning seega tuleb tavapärasel käsitsi koristamisel olla eriliselt hoolikas. Seetõttu ei tule kõne alla sibulate koristamine tavaliste koristusmasinatega. Selle asemel kasutatakse mehaanilist rookurit, et sibulaid ettevaatlikult mullast vabastada.

„Höri Bülle” sibula maitsele on iseloomulik peen aroom ning mõõdukas ja tagasihoidlik teravus. Sibula teravus avaldub selle keetmisel-küpsetamisel, ilma et seejuures kaoks mugula iseloomulik punane värvus. Toode „Höri Bülle” on oma päritolu tõttu nii määratletud geograafilises piirkonnas kui ka väljaspool seda väga tuntud ja kõrgelt hinnatud. Erakordselt heade maitseomaduste ja taimekasvatuse jätkusuutlike viljelusmeetodite (tootjate enda paljundatud seemnesibulad, traditsiooniline käsitsikoristus, Höri kultuurmaastiku säilitamine) tõttu lisas aeglase toidu ühing Slow Food Deutschland e.V. toote „Höri Bülle” liigirikkuse säilitamise projekti „Arche des Geschmacks”.

Piirkondlik kirjandus on rikas „Höri Bülle” sibulaga seotud luuletuste poolest. Nii näiteks ülistavad sibulat murdeluuletaja Anna Schreiber Bähr ning kunstnik ja luuletaja Bruno Epple oma luuletuses „Uf em Markt”. Höri poolsaare kunstnike teoste ja nimede kaudu on „Höri Bülle” sibul saanud tuntuks kaugel väljaspool määratletud geograafilist piirkonda.

Sibulakasvatajate sajanditepikkune oskusteave ja traditsioon tagavad toote „Höri Bülle” iseloomulikud omadused ja hea maine. Kohaliku elu mitmes valdkonnas ilmneb seotus sajandeid kestnud traditsioonilise sibulakasvatusega ja sügav lugupidamine selle vastu. Nii näiteks on toode „Höri Bülle” väga oluline piirkondliku kokakunsti jaoks (Moosi vald (väljaandja) (1996): „Kleines Bülle Brevier” (Väike Bülle-teatmik). Tekst: Erwin Keller. 2. väljaanne. Moosi vald. Lk 26–52).

Toodet „Höri Bülle” nimetatakse paljude pidude ja tavade puhul; nii on alates 1976. aastast igal aastal oktoobri esimesel pühapäeval Moosi vallas „Bülle-pidu”, mille keskmes on „Höri Bülle” sibulast valmistatud piirkondlikud eriroad. Sel puhul segatakse „Höri Bülle” sibulast patsid osaliselt kollaste sibulatega („Stuttgarter Riesen”) – „Höri Bülle” sibulate lame kuju on punumiseks väga sobilik. Külalistele pakutakse peamiselt sibularoogi: sibulasuppi, -kooki, sibula-pekikooki Dinnele ja muid sibulatoite.

Määratletud geograafilise piirkonna Moosi vallas on 1953. aastast saadik levinud vastlaaegne hõige „Rätich, Bülla und Salot — gnua, gnua, gnua!” ning asutatud on ka sibula nimetust kajastav vastlanarride tsunft „Büllebläri”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/32550

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.293.est
Euroopa Liidu Teataja		C 293

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 9. oktoober 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 293/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2013/C 293/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7026 – Amvest/NPM Capital/DGH Participaties/Jopli Participaties/Erve Hulsgorst Participaties/DLH) ( 1 )	6

2013/C 293/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6994 – Arrow Electronics/CSS Computer Security Solutions Holding) ( 1 )	6

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 293/04	Euro vahetuskurss	7

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 293/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6992 – Hutchison 3G UK/Telefónica Ireland) ( 1 )	8

2013/C 293/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.7048 – Vodafone Group/Vodafone Omnitel) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	9

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 293/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	10

2013/C 293/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	16


	(1) EMPs kohaldatav tekst