2.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 286/1

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

0,50 % 1. oktoober 2013

Euro vahetuskurss (2)

1. oktoober 2013

2013/C 286/01

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3554
JPY	Jaapani jeen	132,60
DKK	Taani kroon	7,4582
GBP	Inglise nael	0,83450
SEK	Rootsi kroon	8,6329
CHF	Šveitsi frank	1,2253
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,1310
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,647
HUF	Ungari forint	296,07
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7027
PLN	Poola zlott	4,2308
RON	Rumeenia leu	4,4485
TRY	Türgi liir	2,7270
AUD	Austraalia dollar	1,4388
CAD	Kanada dollar	1,3962
HKD	Hongkongi dollar	10,5113
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6363
SGD	Singapuri dollar	1,6970
KRW	Korea vonn	1 456,51
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,6385
CNY	Hiina jüaan	8,2972
HRK	Horvaatia kuna	7,6158
IDR	Indoneesia ruupia	15 390,11
MYR	Malaisia ringit	4,3855
PHP	Filipiini peeso	58,692
RUB	Vene rubla	43,6540
THB	Tai baat	42,234
BRL	Brasiilia reaal	3,0107
MXN	Mehhiko peeso	17,8057
INR	India ruupia	84,8790

(1) Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

2.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 286/3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 286/03

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„LAMMEFJORDSKARTOFLER”

EÜ nr: DK-PGI-0005-0952-16.02.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Lammefjordskartofler”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Taani

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6.

Köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Lammefjordi kartulitel on eripärane koor, mis on õhuke ning palju siledam ja läikivam kui mujal kasvatatud kartulitel. Tänu õhukesele koorele erinevad Lammefjordi kartulid muudest säilituskartulitest selle poolest, et neid võib süüa koos koorega. Õhuke koor tähendab ka seda, et nende viljaliha jääb heledaks ka säilitamise ajal, samas kui muud tüüpi mullastikus kasvatatud säilituskartulite koor järk-järgult tumeneb ja nende viljaliha muutub kollakamaks. Koore eripära tuleneb Lammefjordi erilisest mullastikust, tänu millele koor ei saa kasvamise ega saagi koristamise ajal vigastada.

Lammefjordi kartulid koristatakse täisküpsetena, need ei ole nn „varajased kartulid”. Kartulitel lastakse maa sees täielikult valmida, mis tähendab, et need koristatakse alles umbes septembri alguses.

Lammefjordi kartulid pestakse.

Lammefjordi kartulid sobivad keetmiseks kogu saagikoristusperioodi jooksul.

Lammefjordi kartulid peavad vastama I klassi säilituskartulite kvaliteedistandarditele (16. mai 2011. aasta määruse nr 450 kartulite tootmise kohta jne 13. lisa) või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni säilituskartuleid käsitlevas standardis FFV-52 sätestatud nõuetele.

Lammefjordi kartuli koorepinnast võib kuni 5 % olla kaetud hariliku kärna, süvikkärna, võrkja kärna või mustkärnaga. Lammefjordi kartulite partiist võib selliseid kahjustatud mugulaid olla kuni 8 % (massiprotsendina).

Ühes pakendis olevate kartulite ümbermõõt võib varieeruda kuni 15 mm. Nii tagatakse tarbijatele ühesuuruste kartulite pakkumine.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kasvatamine

Kaitstud geograafilise tähisega „Lammefjordskartofler” kartulit tuleb kasvatada kooskõlas standardiga Global GAP (Global Partnership for Good Agricultural Practices). Lammefjordi kartulite kasvatamisel ei ole lubatud kasutada vedelsõnnikut.

Lammefjordi kartuleid ei koristata enne septembri algust, et nad saavutaksid piisava küpsuse ja oleksid tänu sellele säilitamiseks kõlblikud. Võimaluse korral üritatakse koristamine langeva temperatuuri tõttu viia lõpule oktoobri keskpaigaks.

Säilitamine

Lammefjordi kartuleid säilitatakse väikestes puukastides, mitte lahtiselt ega kuhjas. Mugulate säilitamiseks sobiv temperatuur on kuni 5 °C ja enne pakendamist tuleb temperatuuri tõsta, et nende vigastamise oht oleks võimalikult väike.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Sorteerimine

Lammefjordi kartulite sorteerimine nõuab hariliku kärna, süvikkärna, võrkja kärna ja mustkärna esinemise ohu tõttu erilist asjatundlikkust ja tähelepanu ning seetõttu sorteeritakse need Lammefjordi registreeritud pakendamiskeskustes.

Lammefjordi kartuleid pakendavad ettevõtted peavad järgima standardit Global GAP.

Lõpptarbijale müüakse Lammefjordi kartuleid 1–15 kg pakendites.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Sõltumata sellest, kas tegemist on kinnispakendi või lahtise pakendiga, tuleb kõikidele pakenditele märkida järgmine teave:

a)	identifitseerimisandmed: „Lammefjordskartofler”, pakendamiskeskuse nimi ja aadress;

b)	Lammefjordens Grøntsagslaug'i ehk Lammefjordi köögiviljakasvatajate ühenduse logo:

c)	märge selle kohta, et tegemist on säilituskartuliga;

d)	suurus vastavalt tootespetsifikaadile;

sort.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Lammefjordi piirkond koosneb järgmisest neljast tammiga merest eraldatud fjordipiirkonnast Odsherred'is Sjællandi's:

—	Tammiga merest eraldatud Lammefjordi ala, mida piiravad Ringkanal ja Audebo tamm;

—	Svinninge Vejle, mis piirneb lõunas, läänes ja põhjas Ringkanaliga ning idas Svinninge-Hørve raudteega;

—	Sidinge Fjord, mida piiravad Sidinge tamm ja pinnaveekanal;

—	Klintsø, mida piiravad äravoolukanalid.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Toodet kasvatatakse Lammefjordis tammiga merest eraldatud, aleuriidikihiga merepõhjal. Lammefjordi piirkonnas alustati kõige esimesena Sidinge Fjordi kuivendamist (1841). Järgmisena kuivendati Svinninge Vejle ning 1873. aastal algas kõige suurema piirkonna ehk Lammefjordi kuivendamine. Kõige viimasena kuivendati Klintsø.

Aluspinnase moodustavad savi ja mergel või savi ja alueriiti sisaldav liiv. Selle pinnasekihi peal on mitme meetri paksune alueriidikiht, mis koosneb taimsetest ja loomsetest ainetest. Lammefjord on suures osas kividest peaaegu vaba ja pinnas on looduslikult väga kaltsiumirikas, sest see sisaldab palju vanu rannakarplaste ning austrite karpe.

Lammefjordi kliima sobib väga hästi kartuli kasvatamiseks – talved on pehmed ja suved jahedad ning sademed jaotuvad ühtlaselt kogu aasta lõikes. Odsherredis sajab suhteliselt vähe, kuid niisutusvõimalused on tänu Lammefjordi piirkonna äravoolukanalitele väga head. Tänu sellele saavad kohalikud tootjad selles piirkonnas teataval määral ise reguleerida seda, kui palju kartulid vett saavad. Looduslikud sademed ei ole tavaliselt piisavad, kuid tootjad saavad ise kasvutingimusi optimeerida vastupidiselt riigi muudele piirkondadele, kus liiga suur sademete hulk võib kartulisaaki kahjustada.

5.2. Toote eripära

Lammefjordi piirkonnas kasvatatud kartulid eristuvad selgelt muudes piirkondades kasvatatud kartulitest, sest neile omane hele pind ei tumene ka säilitamise ajal. Nad säilitavad oma värvi, sest pinnases olev liiv on lihvitud ning siledam ja ümaram kui tavalise liivase pinnase puhul, mis tähendab seda, et koristamisel ei teki kartulitesse pragusid. Lammefjordi piirkonna kartuleid saab seetõttu säilitada jahedas ja neid saab käsitleda kogu aasta jooksul ilma, et kartuli pinna värv muutuks. Kui kartuli pinnas on pragusid, muutub see säilitamise ajal tumedamaks.

Lammefjordi kartuleid võib vastupidiselt muudele täisküpsetele säilituskartulitele süüa koorimata.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Lammefjordi kartulid on eriti kvaliteetsed tänu kasvutingimustele endises fjordipõhjas. Tänu pinnase erilistele omadustele käsitletakse kartuleid väga õrnalt, mille tulemusena on nende pind sile. Ümarate liivateradega liivane pinnas tähendab seda, et kartulite pinda ei teki koristamise ajal pragusid ja kartulid säilivad siledapinnalistena. Tänu siledale pinnale ei ole kartulid nii vastuvõtlikud kärnadele nagu need, mida kasvatatakse pinnases, kus kivi- ja liivaosakesed on suuremad, mistõttu võib kartulite pinda tekkida kasvamise ja koristamise ajal pragusid. Lammejfordi kartul sobib seega väga hästi säilitamiseks.

Nimetus „Lammefjordskartoffel” on Taanis üldiselt hästi tuntud. Paljud toidupoed müüvad neid kartuleid pakendites, mille märgistusele on kirjutatud „Lammefjordskartofler”, ning pealinnas ja Jüütimaal transpordivad neid toidupoodidesse suure Lammefjordskartofler'i logoga veoautod, tõstes nii teadlikkust Lammefjordi piirkonnast.

Lammefjordi kartulid on aidanud kaasa sellele, et üldsus seostab Lammefjordi kvaliteetsete köögiviljadega, eriti kartuliga. Entsüklopeedias „Den store danske Encyklopædi” kirjeldatakse Lammefjordi järgmiselt: „Kuivendatud fjordipõhi on eriti viljakas ja seal saab toota teravilja, seemneid ja köögivilju. Lammefjordi tuntakse selle piirkonna porgandite ja kartulite poolest ning kuni 1980. aastani oli see tuntud ka lillesibulate ja spargli poolest”.

Lammefjordi nimetatakse eriti tihti siis, kui Taani ja rahvusvahelistes meediakanalites räägitakse, millist edu naudivad Taani restoranid tänu põhjamaistele koostisainetel põhinevatele menüüdele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.foedevarestyrelsen.dk/SiteCollectionDocuments/Fødevarekvalitet/Varespecifikation%20-%20Lammefjordskartofler%20(2012%2012%2010).pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

2.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 286/7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine

2013/C 286/04

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„NOCCIOLA DI GIFFONI”

EÜ nr: IT-PGI-0217-0999-15.05.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu

2. Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Toote kirjeldus

—

Spetsifikaadi artiklit 1 on muudetud. Uue sõnastusega on täpsustatud, et nimetus hõlmab ka kooritud sarapuupähkleid, röstitud (koorimata või kooritud) sarapuupähkleid ja sarapuupähkleid, mille tuuma seemnekest on eemaldatud.

Eesmärk on olnud selgitada, et nimetuse „Nocciola di Giffoni” alla kuuluvad ka kooritud sarapuupähklid. Kehtivas spetsifikaadis ei ole see üheselt mõistetav, olgugi et sertifikaadi artiklis 7 on sätestatud erieeskirjad kooritud toote pakendamise kohta.

Röstitud ja ilma seemnekestata pähklituumade lisamine spetsifikaati on tingitud turu vajadustest, sest kondiitritoodete sektoris soovitakse kasutada toodet juba valmis kujul. Röstimine toob sarapuupähkli maitse tugevamalt esile, röstimisel tuleb lahti ka tuuma seemnekest, mille saab seejärel kooritud pähklite puhul kergesti eraldada. Tänu sellele, et sarapuupähkli „Nocciola di Giffoni” seemnekesta on sel viisil kerge eemaldada, on asjaomases sektoris nõudlus just röstitud (koorimata või kooritud) sarapuupähklite järele.

—	Spetsifikaadi artiklis 6 on esitatud toote „Nocciola di Giffoni” kaubanduslikud omadused sellistes eri esitlusviisides, mille puhul on lubatud registreeritud nimetuse kasutamine vastavalt ülalpool esitatud muudatusele.

—	On täpsustatud, et üle 18 mm suuruse pähkli koorimisel saadud tuumasid, mille suurus jääb alla 13 mm, võib kasutada üksnes selliste toodete puhul, mille kokkupanemisel, valmistamisel ja töötlemisel ei ole vaja terveid tuumi.

—	On täpsustatud, et seemnekestade eemaldatavuse kehtestatud määr peab vastama kontrollitud proovi keskmisele.

3.2. Päritolutõend

—

Artiklit 5 on muudetud. Viide registrile ja nõue selle esitamise kohta tootmispiirkonna kommuunile asendati märksa täpsema sättega, millega nähakse ette register, mis hõlmab kõiki sarapuupähklite „Nocciola di Giffoni” tootjaid ja kasvatajaid. Registrit ei hallata kommuuni tasandil, vaid seda peab kontrolliasutus, kes vastutab kehtiva määruse alusel ka selle eest, et toode vastab spetsifikaadi nõuetele. Vastava kontrolliasutuse andmed on esitatud spetsifikaadis.

3.3. Tootmismeetod

—

Artiklisse 4 on lisatud uued lõigud. Esimese lõiguga nähakse terrassina ja üle 15 % kallakuga nõlval kasvavate pähklisalude puhul ette võtta arvesse ka need pähklisalud, kus puude istutuskaugus on üldnõuetest väiksem ja salu tihedus on kuni 2 000 puud hektari kohta. Neil aladel, mis juba kuuluvad määratletud geograafilise piirkonna alla, on pähklisaludel oluline roll ka pinnase säilitamise seisukohalt – suur istutustihedus, mis on levinud mägiste alade järskudel nõlvadel, aitab kaitsta ja säilitada pinnast, ning viljapuude istutamise läbi on inimene oma sajandipikkuse tööga sellele kaasa aidanud. Teise lõiguga nähakse ette istutustihedus kuni 1 800 puud hektari kohta, mis kehtib üksnes nende salude puhul, mis on istutatud enne nimetuse „Nocciola di Giffoni” registreerimist. Selline tavalisest suurem istutustihedus on ajutiselt lubatud nende istandike puhul, kus on palju vanu puid ja kus üleminek toimub loomulikul teel vastavalt puude väljasuremisele.

3.4. Märgistus

—	Selleks et tagada toote jälgitavus, on artiklis 7 täpsustatud, et nüüdsest võib sarapuupähkleid hoida lahtiselt vastavas mahutis üksnes juhul, kui põllumajandustootja või ühised pähklikorjamiskeskused annavad pähklid ostjale, kelleks on töötlemis- ja/või pakendamiskeskuse omanik.

—	Tootespetsifikaadi artikliga 8 on täpsustatud, et kooritud sarapuupähklit võib pakendada nii ainult kooritud kujul kui ka röstitult ja nii, et seemnekestad on eemaldatud, lähtuvalt käesoleva muutmistaotluse punktis 1 „Toote kirjeldus” esitatud selgitustest.

—	Muudetud on nimetuse tunnuslogo, jättes välja Euroopa graafilise sümboli, mida oli logo keskel kohatult kasutatud.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„NOCCIOLA DI GIFFONI”

EÜ nr: IT-PGI-0217-0999-15.05.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Nocciola di Giffoni”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Nocciola di Giffoni” tähistatakse ainult pähklipuusordi „Tonda di Giffoni” sellise biotüübi vilju, mis on kasvanud punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

Sarapuupähklid „Nocciola di Giffoni” peavad olema alljärgnevate turuomadustega.

—	Terved koorimata sarapuupähklid: pähklisalust korjatud kujul esitatud pähklid, mis on läbinud puhastus- ja töötlemisprotsessi, mille käigus on eemaldatud võõrollus ja tühjad koored, ning pähklite pikemat säilimist tagava nõuetekohase kuivatamise.

—	Kooritud sarapuupähklid: pähklid, millel on eemaldatud väliskoor, kuid jäetud alles tuuma ümber olev seemnekest.

Mõlema kategooria puhul võivad pähklid olla röstitud, mis aitab seemnekesta paremini eemaldada ning tuua tugevamini esile pähkli aroomi ja organoleptilised omadused.

Samas võib sarapuupähkleid „Nocciola di Giffoni” turustada üksnes järgmisel kujul:

—	terved koorimata sarapuupähklid;

—	röstitud terved koorimata sarapuupähklid;

—	kooritud sarapuupähklid;

—	röstitud kooritud sarapuupähklid, mille tuuma seemnekest on eemaldatud.

Tarbimisse andmisel peavad sarapuupähklid „Nocciola di Giffoni” olema järgmiste omadustega:

seemnise kuju: kerajas;

seemnise suurus: keskmine, mõõdult vähemalt 18 mm;

koor: keskmise paksusega (1,11–1,25 mm), vähem või rohkem intensiivse pähklipruuni värvusega, milles on tumedamad pruunid jutid;

tuum: kerajas, üksikute kiududega, mõõdult vähemalt 13 mm; käesolevas punktis kehtestatud kuju ja suurusega koorimata sarapuupähklite koorimisel saadud tuumasid, mille suurus on alla 13 mm, ei tohi tarbimisse lasta, kuid neid võib kasutada üksnes selliste toodete puhul, mille kokkupanemisel, valmistamisel ja töötlemisel ei ole vaja terveid tuumi;

seemnekesta eemaldatavus: väga hea, mitte alla 85 % (vastavalt kontrollitud proovi keskmisele);

tuuma viljaliha: valge värvusega, tihke ja meeldiva lõhnaga;

tootlikkus koorimisel: vähemalt 43 %;

tuuma suhteline niiskus pärast kuivatamist: mitte üle 6 %.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Sarapuupähklite „Nocciola di Giffoni” kasvatamise ja korjamise etapid peavad toimuma geograafilises tootmispiirkonnas. Kohe pärast korjamist pähklid sorditakse, et eemaldada muld, kivikesed ja muu võõrollus, ning seejärel need kuivatatakse.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Toode peab olema pakendatud järgmiselt:

a)	koorimata pähklid: riidest või muust samaväärsest materjalist kottides;

b)	ainult kooritud või kooritud, röstitud ja eemaldatud seemnekestaga pähklid: papist või riidest kottides; papist või muust samaväärsest materjalist karpides.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Pakenditel peab olema keskmise suurusega kirjatähtedega nimetus „Nocciola di Giffoni” ning vahetult pärast seda väljend „Indicazione Geografica Protetta” (kaitstud geograafiline tähis) ja/või ELi vastav sümbol.

Märgisel tuleb kasutada kaitstud geograafilist tähist märkivat logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud nimetusega hõlmatud piirkonna alla kuulub Salerno provintsi järgmiste kommuunide kogu territoorium: Giffoni Valle Piana, Giffoni Sei Casali, San Cipriano Picentino, Fisciano, Calvanico, Castiglione del Genovesi, Montecorvino Rovella ning keskmiselt ja väga mägised piirkonnad järgmistes kommuunides: Baronissi, Montecorvino Pugliano, Olevano Sul Tusciano, San Mango Piemonte, Acerno.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Sarapuupähkli „Nocciola di Giffoni” kasvatusest huvitatud kommuunide kogu territoorium laiub ühtse alana vähem või rohkem mägises piirkonnas, kus sarapuu on kõige enam kasvatatavam liik. Picento ja Irno orus peetakse sarapuuks sorti „Tonda di Giffoni”, mille kasvuks on kõnealuses piirkonnas kõige soodsamad mullastiku- ja kliimatingimused.

Kliimatingimused ja pinnase geoloogilised omadused tulenevad Monti Picentini mäemassiivist ja selle keskmise kõrgusega tippudest Monte Polveracchio, Acellica ja Monte Mai. Vulkaanilise päritoluga pinnas on suurepäraste viljakusnäitajatega, kuna sisaldab palju mineraale. Kliima seisukohalt iseloomustab piirkonda piisav hulk sademeid (üle 1 000 mm aastas), mis on kevad- ja sügisperioodi vahel ühtlaselt jaotunud ning tänu sellele saab sarapuid seal ilma täiendava niisutuseta kasvatada. Talvel langeb temperatuur harva alla 0 °C, suvel jääb keskmine temperatuur tänu mahedatele meretuultele tavaliselt alla + 30 °C. Mahedad talvekuud on sarapuukasvatuse jaoks väga olulised, kuna sarapuude väga tundliku õitsemisperiood langeb just sellele ajale.

5.2. Toote eripära

Pähkel „Nocciola di Giffoni” kuulub kohalikku sorti „Tonda di Giffoni”, mis on aja jooksul muutunud valdavaks sordiks kogu Picentino ja Irno oru pähklikasvatuses. Sarapuupähklile „Nocciola di Giffoni” on iseloomulik õhuke seemnekest, mida on pärast röstimist lihtne eemaldada. Sellest eripärast tulenevalt on pähkel „Nocciola di Giffoni” Campania kondiitritööstuses eriti hinnatud.

Ajaloolised allikad annavad tunnistust, et pähkel „Nocciola di Giffoni” on olnud sajandite jooksul hinnatud mitte ainult tootmispiirkonnas, vaid ka kogu Itaalias ja välismaal ning pähkel ise on oma tootmispiirkonnaga tihedalt seotud, kuna seda kasvatatakse kohalikust sordist. Picentino ja Irno orus kasvanud sordi 'Tonda di Giffoni' iseloomulikud omadused on muutnud sarapuupähkli „Nocciola di Giffoni” juba pikka aega turul hinnatuks, mis väljendub selles, et selle pähkli eest makstakse turul teistest pähklitest kõrgemat hinda.

Kuna tuumal on õhuke seemnekest ja seda on lihtne eemaldada, tekkis kondiitritööstuses „Nocciola di Giffoni” järele suur nõudlus ning XX sajandil hakati kõnealust sorti üha enam kasvatama. Ka tänapäeval on töötlevas tööstuses sarapuupähkli „Nocciola di Giffoni” järele suur nõudlus, sest seda kasutatakse toorainena muude kondiitritoodete valmistamiseks.

Juba XVIII sajandil kirjutas Vincenzo De Caro, et sarapuupähkli „Nocciola di Giffoni” kasvatamine kõnealuses piirkonnas aitab kõige paremini pähkli omadustel esile tulla. Rääkides sordi kasvatamisest Giffoni piirkonnas rõhutas Salerno ajaloolane eelkõige kõnealuse pähklikasvatuspiirkonna pinnase suurt tootmispotentsiaali. Teisest küljest on Picentino ja Irno oru piirkond juba looduslikult pähklikasvatuseks väga sobilik ja kõnealune sort on siinsetel aladel alati kasvanud. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas ning tagab koos soodsate kliima-, looduslike ja inimteguritega sarapuupähkli „Nocciola di Giffoni” kasvatamiseks kõige paremad tingimused.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Nocciola di Giffoni” tunnustamise ettepaneku 29. märtsi 2012. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 75.

Toote spetsifikaadi täielik tekst on saadaval veebisaidil

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (http://www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Qualità e sicurezza” (Kvaliteet ja ohutus) (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” (ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

(4) Vt joonealust märkust 2.

2.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 286/12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 286/05

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„BORNHEIMER SPARGEL” / „SPARGEL AUS DEM ANBAUGEBIET BORNHEIM”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0803-17.03.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Bornheimer Spargel” / „Spargel aus dem Anbaugebiet Bornheim”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toode „Bornheimer Spargel” / „Spargel aus dem Anbaugebiet Bornheim” – edaspidi loetavuse huvides „Bornheimer Spargel” – on Asparagus officinalis. Bornheimi piirkonnas saadakse põhiline saak spargli 4.–10. kasvuaastal. Toodet „Bornheimer Spargel” pakutakse müügiks kooritult või koorimata. Sparglit kooritakse kas käsitsi või sparglikoorimismasinaga. Valgete ja roheliste sparglite pikkus tohib olla kuni 22 cm ja mitte alla 16 cm. Spargel, mis kannab nimetust „Bornheimer Spargel”, peab olema kindla kujuga (püstine (kergelt kaardus võrsed on lubatud), terve, kinnise tipuga). Lisaks peab spargel olema õrna tekstuuriga. Spargel peab olema võõra lõhna ja maitseta, ilma näriliste või putukate tekitatud kahjustusteta ning mullast ja muudest jääkidest puhas. Sparglit töödeldakse (ka otseturustamisel tootjalt tarbijale) UNECE-standardi FFV04 (Asparagus) järgi.

Toote „Bornheimer Spargel” eripära peitub ühelt poolt selle tüüpilises, tugevas ja vürtsikas maitses ning värskuses ja teiselt poolt selle õrnas tekstuuris.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Bornheimer Spargel” tootmine alates kasvatamisest kuni saagikoristuseni peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Värskuse ja õrna tekstuuri säilimiseks hoitakse murtud sparglit vahetult pärast koristamist jäävees, et sparglit kiiresti jahutada. Seejärel sorditakse spargel pikkuse ja kvaliteedi järgi. Sparglit hoitakse temperatuuril 1–2 °C ja kõrge õhuniiskuse juures. Vees hoidmine ei tohi kesta kauem kui kuus tundi.

Tootja ei tohi jahutusahelat katkestada. Kõigi pakendite sisu peab olema ühesugune, st iga pakend peab sisaldama võrdväärse kvaliteedi, värvuse ja suurusega Bornheimi sparglit. Lisaks sellele peab pakendi sisu nähtav osa esindama kogu pakendi sisu.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kasvatuspiirkond asub soodsa kliimaga piirkonnas Reini ajaloolise jõesängi alam- ja keskjooksul (Kölner Bucht). Täpsemalt asub kasvatuspiirkond Reini jõe läänekaldal, Bonnist põhja pool ja Kölnist lõuna pool mägedevahelises katlas, mis paikneb idas Reini teisel kaldal kõrguva Reini Kiltkivimäestiku ja läänes looduspargi „Kottenforst-Ville” küngaste vahel. See ala hõlmab Bornheimi haldusüksust ja piirnevate valdade osasid, nimelt haldusüksust Alfter ning linnasid Brühl, Wesseling ja Bonn. Piirkond paikneb järgmiselt:

põhjas lõpeb kasvatuspiirkond Brühli lossipargi juures ja kulgeb seejärel mööda Brühli maanteed kuni Wesseling-Berzdorfini. Sealt edasi jookseb piir piki Rodenkircheneri tänavat kuni Wesseling-Keldenichini. Seejärel teeb piir väikese jõnksu üle „Gut Eichholzi” ja kulgeb edasi idasuunas piki „Kraftstoffwerks Shelli” kuni Wesseling-Urfelder Aueni. Idapiir kulgeb Wesseling-Urfelder Auest piki Reini ülesvoolu kuni Bonni linnani, st kuni Bonn-Graurheindorfi linnaosa ja Bonni vahelise piirini. Lõunapiir jookseb edasi piki kasvatuspiirkonna juurde kuuluvate linnaosade Bonn-Graurheindorf, Bonn-Buschdorf, Bonn-Tannenbusch, Bonn-Dransdorf ja Bonn-Messdorf piire kuni linnaosadeni Bonn-Lessenich ja Alfter-Oedekoven ning pöördub seejärel läände. Läänes läheb kasvatuspiirkonna piir mööda järgmisi tänavaid: Alfterer Straße, Gielsdorfer Weg, Pelzstraße, Kronenstraße, Roisdorfer Weg. Tänava Roisdorfer Weg lõpus järgib geograafilise piirkonna piir Bornheimi linna piiri, alguses lääne suunas, seejärel põhja suunas kuni Bornheimi ja Brühli vahelise piirini. Geograafilise piirkonna piir pöördub koos selle haldusüksuse piiriga ida poole kuni tänavani Walberberger Straße (teine ametlik tähistus teedekaardil on L 183). Seejärel läheb piirkonna piir mööda L 183 kuni ristub tänavaga Pingsdorfer Straße ja järgib seda kirde suunas kuni Brühli lossini.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kliima – Bornheimi linn asub soodsa kliimaga piirkonnas suurlinnade Kölni ja Bonni vahel. Reini org algab Bonnist lõuna pool pärast Reini Kiltkivimäestikust läbimurdmist ja ulatub kuni Kölni madalikuni. Madalikku piiravad idas Siebengebirge ja ringkonna Bergisches Land keskmäestik ning läänes looduspargi „Kottenforst-Ville” mäekingud. Mägedevaheline asend idas ja läänes annab Reini jõe tasandikule eriliselt kaitstud asendi. Seepärast on ilmastikutingimused puu- ja köögivilja kasvatamiseks eriti soodsad. Kliimat iseloomustab suhteliselt kõrge aasta keskmine temperatuur ja piisav sademetehulk. Nii algab kasvuperiood siin selgelt varem ja lõpeb hiljem kui naaberaladel.

Muld – toote „Bornheimer Spargel” puhul on ainulaadne selle asukoht Reini ajaloolise jõesängi alam- ja keskjooksul. Muld on siin Vana Reini meandri ümbruses liivane ning savikihi paljanditega. Tänu mulla suurele liivasisaldusele soojeneb muld varakult ning liivasegune savi varustab sparglit hästi toitainetega.

Inimtegurid – oma erilisuse ja tuntuse võlgneb toode „Bornheimer Spargel” selle piirkonna sparglikasvatajate suurepärasele oskusteabele. Juba 1943. aastal ilmunud ajalehes „Westdeutschen Beobachter” kiideti nende oskusi. Seal mainiti, et asjatundja võib Bornheimi sparglit kergesti teistest sparglitest eristada, sest Bornheimis kasvatati tol ajal sparglit peamiselt vanema meetodi järgi, mille kohaselt ei torgatud sparglit nii sügavale, nagu seda tehti uuema Mainzi meetodi järgi. Seepärast ei olnud spargel nii puine. Tänapäeval jätkatakse ka moodsate kasvatusmeetodite puhul traditsiooniliste teadmiste kasutamist, kuna kasvatajatel on tänu pikale traditsioonile teada, millised alad piirkonnas sobivad eriti hästi spargli kasvatamiseks.

5.2. Toote eripära

Geograafilise piirkonna soodne asend Kölni madalikul võimaldab sparglivõrsete kiiret kasvu kevadel. Selline kasvuspurt annab sparglivõrsetele õrna tekstuuri ja mahlasuse.

Toodet hinnatakse väga kõrgelt. Maine on kujunenud toote pika ajaloo vältel ja seda tõendavad ajaloolised allikad.

Juba Rooma ajal oli Bornheim teada tuntud puu- ja köögiviljakasvatamise piirkond Rooma kolooniate Colonia bonnensis ja Colonia agrippina (tolleaegsed Bonn ja Köln) jaoks. Roomlased tõid Reini kallastele ka spargli ja teadmised selle kasvatusest.

Bornheimi spargli kasvatamisel on peaaegu 300aastne ajalugu. Vanades ülestähendustes räägitakse vagadest nunnadest, kes kasvatasid sparglit juba 1719. aastal Alfteris Püha Anna kloostri (Annenkloster) taga. Umbes 1769. aastal lasid krahvkonna valitsejad kogu Bornheimi ümbruse spargli üles osta ja oma Kölni õukonna Dycki lossi tuua. Juba 1840. aastal käis mitusada Borheimist ja ümberkaudsetest küladest pärit talumeest regulaarselt jalgsi Kölnis turul ja müüsid sealsetel turgudel köögivilja, eelkõige sparglit.

Sparglikasvatus Bornheimi piirkonnas kasvas oluliselt, kui 20. sajandi alguses halvas viinapuutäi levik seni peamiseks tegevuseks olnud veinikasvatuse.

„Seeheimer Kreises” (Saksamaa sotsiaaldemokraatide partei (SPD) pikaajaline töörühm) kodulehel leiab pealkirja all „Mit der MS Beethoven nach Unkel” (Laevaga MS Beethoven Unkelisse) märkuse, et kõnealuse töörühma väljasõitudel söödi tavaliselt Bornheimi sparglit. See näitab Bornheimi spargli suurt tuntust ka poliitikaringkondades juba 1988. aastal.

Igal aastal peetakse ajakirjanduse ja avalikkuse suurel osavõtul Bornheimi sparglipidu, millega tähistatakse Bornheimi spargli hooaja algust. Peo käigus kroonitakse ka sparglikuninganna. 11. mai 2010. aasta ajaleht Bonner Rundschau kirjutab artiklis „Spargelfest: Bornheimer „Kö” wird zur Festmeile”) („Sparglipidu: tänavapidu Bornheimi peatänaval”), et Bornheimi spargel on midagi väga erilist. Samas artiklis kiidab linnapea spargli- ja tervisepäeva: „Tervisepäeval on sparglipeoga palju ühist! Tervislik ja lisaks veel hästi maitsev kohalik köögivili aitab igati kaasa hea tervise ja üldise enesetunde säilimisele.”

Bonni ajalehe „Generalanzeiger” veebisaidil märgitakse ühes 14. mai 2007. aastal ilmunud artiklis, et Bornheimi spargli järgi on suur nõudmine ja et sparglipidu oli seotud ka Euroopa-ideega. Lisaks linnapeale osalesid sellel ka Euroopa Parlamendi saadik Hieronymi ja Euroopa riikide konsulid. Pildiallkiri kõlab „Euroopa ja spargel – atraktiivsed mõlemad”. Selline toote ja kontinendi samastamine näitab, milline tohutu tähtsus on Bornheimi sparglil piirkonna jaoks.

Teise ajaleheartikli „Augenweide und Gaumenfreude” (Silmailu ja maitsenauding) kohaselt reklaamisid mõlemad naaberlinnad Brühl ja Bornheim 2008. aastal ennast ühes piirkonda tutvustavas turismiprospektis logoga „Brühl und Bornheim – immer eine Spargellänge voraus” (Brühl ja Bornheim – alati üks sparglipikkus eespool). See näitab, et mõlemad linnad hoiavad kõrgel Bornheimi spargli mainet. Sama logo kasutab ratturite reisijuht „Die Bonner Burgenrunde”.

Üks 19. mail 2006 ilmunud ajaleheartikkel kandis pealkirja „Brühl-Bornheimer Spargel als Spitzenprodukt” (Brühli ja Bornheimi spargel on tipptoode).

Teises ülevaates, kus viidati Bornheimi kesklinna tugevate külgede ja kitsaskohtade analüüsile, jõuti järelduseni, et spargel on Bornheimi kohalik eripärane toode. Reini Loodusparki tutvustavas väljaandes „Kostbarkeiten der Region aus Brühl & Bornheim (2009)” (Brühli ja Bornheimi piirkonna hõrgutised) omistatakse Bornheimi sparglile Reini madaliku kõige tuntuma toote tiitel. Samas on ka märgitud, et Bornheimi spargel on kogu riigis gurmaanide poolt hinnatud.

14. märtsi 2012. aasta ajalehes on avaldatud Bornheimi linnaisade soov, anda linnale ametlik nimi Bornheim – sparglilinn. See annab tunnistust väga heast mainest, mis Bornheimi sparglil linnavalitsuse arvates on.

Bornheimi spargli mainet kinnitab ka hinnavõrdlus. Saagikoristusperioodi 2009–2011 kohta (vastavalt aprillist juunini) tehtud hinnavõrdlusest selgub, et Bornheimi spargli hind oli enam kui 10 % kõrgem „Deutscher Spargel” märgistusega sparglist.

Tootele eriliselt omane, tugevalt vürtsine maitse on tingitud selle kasvukoha erilistest mulla- ja kliimatingimustest. Liivane muld soodustab ühtlast kasvu. Mullaaluses savikihis peituvad mineraalid. Võrsete eriline värskus ja õrn tekstuur on saadud tänu geograafilise piirkonna sobilikule mullale ja spargli koristusjärgsele töötlemisele (mitte rohkem kui kuus tundi vees hoidmist).

Eriti head maitseomadused, kohalike sparglikasvatajate suured traditsioonilised teadmised ja toote pikk ajalugu on toonud Bornheimi sparglile silmapaistva tuntuse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

3. juuli 2009. aasta väljaandes Markenblatt, 27. köide, 7a-aa osa, lk 12.

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/6200

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.286.est
Euroopa Liidu Teataja		C 286

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 2. oktoober 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 286/01	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 0,50 % 1. oktoober 2013 – Euro vahetuskurss	1

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2013/C 286/02	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	2

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	8.9.2013
Kestus	8.9.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	MAC/8C3411
Liik	Makrell (Scomber scombrus)
Piirkond	VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	49/TQ40

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 286/03	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	3

2013/C 286/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine	7

2013/C 286/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	12