27.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 279/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 279/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	31.7.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.24895 (11/NN)
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Public investment in wind power development projects
Õiguslik alus	—
Meetme liik	Erakorraline abi	Carbon Trust — CTEL
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Riskikapitali eraldamine
Eelarve	Üldeelarve: 10 GBP (miljonites)
Abi osatähtsus	51 % (osaliselt ei kujuta endast abi)
Kestus	Alates 17.3.2008
Majandusharud	Elektrienergia tootmine
Abi andva asutuse nimi ja aadress	UK Department for Environment, Food and Rural Affairs (DEFRA)
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

2.5.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.31006 (13/N)

Liikmesriik

Belgia

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

State compensations to bpost for the delivery of public services over 2013-2015

Õiguslik alus

—

Meetme liik

Erakorraline abi

bpost

Eesmärk

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 900 EUR (miljonites)

Aastaeelarve: 300 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

—

Kestus

1.1.2013–31.12.2015

Majandusharud

Muu posti- ja kulleriteenistus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

—

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

6.3.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.34650 (12/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Galicia

Artikli 107 lõike 3 punkt a

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ayuda a Alcoa para ahorro energético

Õiguslik alus

Estatuto de Autonomía of Galicia and the cooperation agreement to be concluded between the Government of Galicia and Alcoa Inespal, SA

Meetme liik

Üksiktoetus

Alcoa Inespal, SA

Eesmärk

Energia säästmine, keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 0,85 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

60 %

Kestus

—

Majandusharud

Alumiiniumitootmine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Consellería de Economía e Industria de la Xunta de Galicia

Edificio Administrativo San Caetano, s/n, bloque 5 — planta 4a

15781 Santiago de Compostela

ESPAÑA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

31.7.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35205 (13/N)

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Sardegna

Artikli 107 lõike 3 punkt c

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aiuto alla ristrutturazione concesso ad Abbanoa SpA

Õiguslik alus

Legge Regionale n. 3/2009, articolo 7, comma 12, lettera b; Legge Regionale n. 12/2011, articolo 6; Legge Regionale n. 6/2012, articolo 4, comma 32; Delibera della Giunta Regionale n. 32/91 del 24 luglio 2012

Meetme liik

Üksiktoetus

Società di gestione del servizio idrico Integrato della Sardegna Abbanoa SpA

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine

Abi vorm

Riskikapitali eraldamine, tagatis

Eelarve

Üldeelarve: 229 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

83 %

Kestus

1.10.2013–1.12.2017

Majandusharud

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Direzione generale dei lavori pubblici

V.le Trento 69

09123 Cagliari CA

ITALIA

Direzione generale agenzia regionale del distretto idrografico della Sardegna

Via Mameli 88 (1o piano)

09123 Cagliari CA

ITALIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

3.6.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35586 (12/N)

Liikmesriik

Rootsi

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Skattefrihet för vissa biobränslen vid användning som bränsle för uppvärmning

Õiguslik alus

7 kap. 3-4 §§ lagen (1994:1776) om skatt på energi

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

Eelarve

Üldeelarve: 990 SEK (miljonites)

Aastaeelarve: 165 SEK (miljonites)

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

Kuni 31.12.2018

Majandusharud

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Skatteverket

SE-771 83 Ludvika

SVERIGE

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

27.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 279/7

Euro vahetuskurss (1)

26. september 2013

2013/C 279/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3499
JPY	Jaapani jeen	133,41
DKK	Taani kroon	7,4577
GBP	Inglise nael	0,84180
SEK	Rootsi kroon	8,6554
CHF	Šveitsi frank	1,2288
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,0625
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,809
HUF	Ungari forint	299,87
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7028
PLN	Poola zlott	4,2280
RON	Rumeenia leu	4,4660
TRY	Türgi liir	2,7210
AUD	Austraalia dollar	1,4390
CAD	Kanada dollar	1,3909
HKD	Hongkongi dollar	10,4673
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6266
SGD	Singapuri dollar	1,6947
KRW	Korea vonn	1 454,27
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,4725
CNY	Hiina jüaan	8,2622
HRK	Horvaatia kuna	7,6130
IDR	Indoneesia ruupia	15 174,79
MYR	Malaisia ringit	4,3391
PHP	Filipiini peeso	58,497
RUB	Vene rubla	43,4502
THB	Tai baat	42,130
BRL	Brasiilia reaal	3,0034
MXN	Mehhiko peeso	17,5347
INR	India ruupia	83,8000

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

27.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 279/8

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON

OTSUS nr S9,

20. juuni 2013,

milles käsitletakse tagasimaksmise korda määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 35 ja 41 rakendamisel

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2013/C 279/05

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja määrusest (EÜ) nr 987/2009 (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikleid 35 ja 41,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikleid 66–68,

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühe liikmesriigi asutuse poolt teise liikmesriigi asutuse nimel antud mitterahaliste hüvitiste kulu makstakse tagasi täies ulatuses.

(2)	Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb asutustevahelised tagasimaksed teha kiiresti ja tõhusalt, et ei koguneks pikemat aega rahuldamata nõudeid.

(3)	Nõuete kogunemine võib seada ohtu liidu süsteemi tõhusa toimimise ja põhjustada üksikisikute õiguste rikkumist.

(4)	Halduskomisjoni otsuses nr S1 on sätestatud, et viibimiskoha järgsele asutusele tuleb hüvitada kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi alusel osutatud tervishoiuteenuste kulud.

(5)	Ühiselt kokku lepitud heade tavade järgimisega saab asutustevahelisi tagasimakseid korraldada kiiremini ja tõhusamalt,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

A. Tagasimaksmine tegelike kulutuste alusel (määruse (EÜ) nr 987/2009 artikkel 62)

Artikkel 1

Asutus, kes taotleb tagasimaksmist tegelike kulutuste alusel, esitab maksenõude hiljemalt määruse (EÜ) nr 987/2009 (edaspidi „rakendusmäärus”) artikli 67 lõikes 1 osutatud tähtajaks. Asutus, kellele maksenõue esitatakse, tagab selle tasumise rakendusmääruse artikli 67 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, kuid enne selle tähtaja lõppemist niipea, kui tal on selleks võimalus.

Artikkel 2

1. Euroopa ravikindlustuskaardi, seda asendava dokumendi või mõne muu hüvitiste saamise õigust tõendava dokumendi alusel antud hüvitiste tagasimaksmise nõude võib tagasi lükata ja taotluse kreeditorasutusele tagasi saata näiteks juhul, kui

—	nõue on puudulik ja/või puudulikult täidetud;

—	nõue käsitleb hüvitisi, mis anti hüvitiste saajale ajavahemikus, mil tema esitatud Euroopa ravikindlustuskaart või mõni muu hüvitiste saamise õigust tõendav dokument ei kehtinud.

2. Nõuet ei tohi tagasi lükata põhjendusel, et isik ei ole enam kindlustatud asutuse poolt, kes talle Euroopa ravikindlustuskaardi või mõne muu hüvitiste saamise õigust tõendava dokumendi välja andis, juhul kui hüvitiste saaja sai hüvitised tema esitatud dokumendi kehtivusajal.

3. Asutus, kes on kohustatud tagasi maksma Euroopa ravikindlustuskaardi alusel antud hüvitiste kulud, võib nõuda asutuselt, kus isik oli hüvitiste andmise ajal seaduslikult registreeritud, nende hüvitiste kulu tagasimaksmist esimesena nimetatud asutusele või juhul, kui isikul ei olnud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamise õigust, lahendada küsimus kokkuleppel asjaomase isikuga.

Artikkel 3

Deebitorasutus võib nõude läbi vaadata, et teha kindlaks selle vastavus määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklile 19 ja artikli 27 lõikele 1, ainult juhul, kui on põhjendatult alust kahtlustada kuritarvitust Euroopa Kohtu kohtupraktika tähenduses (3). Sellest tulenevalt peab deebitorasutus aktsepteerima nõude aluseks olevat teavet ning nõude hüvitama. Kuritarvituse kahtluse korral võib deebitorasutus nõude asjakohastel põhjustel tagasi lükata vastavalt rakendusmääruse artikli 67 lõikes 5 sätestatule.

Artikkel 4

Artiklite 2 ja 3 kohaldamisel peab kreeditorasutus juhul, kui deebitorasutus väljendab kahtlust nõude aluseks olevate faktide õigsuses, kontrollima, kas nõue on korrektselt esitatud, ning vajaduse korral selle tagasi võtma või tegema uue arvutuse.

Artikkel 5

Pärast rakendusmääruse artikli 67 lõikes 1 nimetatud tähtaega esitatud nõuet arvesse ei võeta.

B. Tagasimaksmine kindlaksmääratud summade alusel (rakendusmääruse artikkel 63)

Artikkel 6

Rakendusmääruse artikli 64 lõikes 4 osutatud arvestus esitatakse deebitorliikmesriigi kontaktasutusele võrdlusaastale järgneva aasta lõpuks ning selle arvestuse alusel koostatud nõuded esitatakse samale asutusele niipea, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse kindlaksmääratud aastasummad isiku kohta, pidades kinni rakendusmääruse artikli 67 lõikes 2 osutatud tähtajast.

Artikkel 7

Kreeditorasutus esitab kõik üht kalendriaastat hõlmavad nõuded deebitorasutusele korraga.

Artikkel 8

Deebitorasutus, kes saab kindlaksmääratud summade alusel koostatud tagasimaksenõude, tagab selle nõude rahuldamise rakendusmääruse artikli 67 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, kuid enne selle tähtaja lõppemist, niipea kui võimalik.

Artikkel 9

Pärast rakendusmääruse artikli 67 lõikes 2 nimetatud tähtaega esitatud nõudeid arvesse ei võeta.

Artikkel 10

Kindlaksmääratud summadel põhineva tagasimaksenõude võib tagasi lükata ja kreeditorasutusele tagasi saata näiteks juhul, kui

—	nõue on puudulik ja/või puudulikult täidetud;

—	nõue käsitleb ajavahemikku, mil isik ei olnud registreeritud kehtiva hüvitiste saamise õigust tõendava dokumendi alusel.

Artikkel 11

Kui deebitorasutus väljendab kahtlust nõude aluseks olevate asjaolude õigsuses, peab kreeditorasutus kontrollima arve korrektsust ja vajaduse korral nõude tagasi võtma või uuesti arvutama.

C. Nõuete tasaarveldamine (rakendusmääruse artikkel 67)

Artikkel 12

1. Rakendusmääruse artikli 67 lõike 5 kohaselt ei saa ühtki nõuet vaidlustada pärast 18 kuu möödumist selle kuu lõpust, mille jooksul nõue deebitorliikmesriigi kontaktasutusele esitati.

2. Kui kreeditorriigi kontaktasutus ei ole vastanud ega esitanud nõutud tõendeid 12 kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mil ta teate vaidlustamise kohta kätte sai, loetakse seda kreeditorriigi nõustumiseks vaidlustamisega ning nõue või selle asjaomased osad lükatakse lõplikult tagasi.

D. Osade kaupa tagasimaksmine ja viivised (rakendusmääruse artikkel 68)

Artikkel 13

Rakendusmääruse artikli 68 kohaste osaliste tagasimaksete tegemise korral määratakse eraldi kindlaks tegelike kulude alusel koostatud nõuete (rakendusmääruse artikli 67 lõige 1) ja kindlaksmääratud summadega seotud nõuete (rakendusmääruse artikli 67 lõige 2) alusel tehtavate osaliste tagasimaksete summad.

Artikkel 14

1. Rakendusmääruse artikli 68 lõike 1 kohaselt peab osalise tagasimakse summa moodustama vähemalt 90 % kreeditorriigi kontaktasutuse esitatud algse nõude summast.

2. Kui kreeditorriik on teinud üldise avalduse osaliste tagasimaksetega nõustumise kohta, loetakse selliseid makseid automaatselt lubatuks. Kontrollnõukogu koostab nimekirja liikmesriikidest, kes on teatanud, et nad nõustuvad osade kaupa tagasimaksmisega.

3. Liikmesriigid, kes ei ole teinud üldist avaldust osaliste tagasimaksetega nõustumise kohta, vastavad osade kaupa tagasimaksmist käsitlevatele konkreetsetele pakkumistele kuue kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mil nõue esitati. Kui liikmesriik ettenähtud aja jooksul ei vasta, loetakse seda osade kaupa tagasimaksmisega nõustumiseks ja tehakse osaline tagasimakse.

Artikkel 15

1. Sellise nõude arveldamisel, mille eest on tehtud osaline tagasimakse, on deebitor kohustatud arveldama üksnes nõude lõppsumma ja osalise tagasimakse vahe.

2. Kui nõude summa on väiksem kui nõude algse summa põhjal kindlaks määratud osaline tagasimakse, toimib kreeditorliikmesriik ühel järgmistest viisidest:

a)	maksab ülemäärase summa deebitorriigile tagasi. Kreeditorriigi kontaktasutus teeb nimetatud tehingu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast selle kuu lõppu, mille jooksul nõude summa kindlaks määrati, või

b)	lepib deebitorriigiga kokku, et ülemäärase summa ulatuses tehakse tasaarvestus mõne hilisema nõude pealt. Arveldusdokumendis määratakse selgesõnaliselt kindlaks ülemäärane summa, mis hilisema nõude arvelt kaetakse.

3. Osaliselt tagasimakselt saadud intress ei vähenda deebitorriigi võlga ja see jääb kreeditorriigi varaks.

Artikkel 16

1. Rakendusmääruse artikli 68 lõike 1 kohaselt võetavat viivist arvutatakse kuupõhiselt vastavalt järgmisele valemile:

Formula

kus

—	I näitab viivist;

—

PV (present value ehk nüüdisväärtus) näitab hilinenud makse väärtust, kusjuures väärtus määratakse kindlaks maksmata nõude summana, mida ei ole tasutud rakendusmääruse artikli 67 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtaja jooksul ning mida ei ole kaetud osalise tagasimaksega vastavalt rakendusmääruse artikli 68 lõikele 1. Nüüdisväärtus hõlmab üksnes sellist nõuet või selle osasid, mille kehtivust on tunnistanud nii deebitor- kui ka kreeditorriik, isegi kui kogu nõude või selle osade suhtes on kohaldatud vaidlustamismenetlust;

—	i näitab Euroopa Keskpanga poolt põhilistele refinantseerimistehingutele kehtestatud aastast intressimäära, mis kehtis maksekuu esimesel päeval;

—

n näitab ajavahemikku (kuudes), mis algab esimesel kuul pärast rakendusmääruse artikli 68 lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumist ja jätkub kuni viimase kuuni (kaasa arvatud) enne kuud, mil makse laekub. Kõnealust ajavahemikku ei tohi rakendusmääruse artikli 67 lõike 7 kohase menetluse käigus katkestada.

2. Kreeditorriigi kontaktasutus esitab viivisenõude deebitorriigi kontaktasutusele kuue kuu jooksul pärast kuud, mil hilinenud makse tehti.

3. Pärast lõikes 2 sätestatud tähtaega esitatud viivisenõuet arvesse ei võeta.

Artikkel 17

1. Viivis tasutakse kreeditorriigi kontaktasutusele 12 kuu jooksul selle kuu lõpust, mil nõue deebitorriigi kontaktasutusele esitati.

2. Kui viivisenõuet ei ole lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul rahuldatud, hõlbustab kontrollnõukogu lõplikku arveldamist ühe poole põhjendatud taotluse alusel. Kontrollnõukogu esitab põhjendatud arvamuse kuue kuu jooksul alates kuust, mil kõnealuses küsimuses tema poole pöörduti.

E. Muud sätted

Artikkel 18

1. Käesolevas otsuses nimetatud maksete puhul loetakse maksekuupäevaks tehingu väärtuspäeva, mille esitab kreeditorriigi kontaktasutuse pank.

2. Deebitorriigi kontaktasutus teatab esitatud nõude kättesaamisest kahe kuu jooksul alates nõude saamise kuupäevast. Teates nimetatakse nõude kättesaamise kuupäev.

3. Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad asutused või kontaktasutused võivad käesoleva otsusega hõlmatud küsimuste puhul tagasimaksmisest loobuda või näha ette teistsuguse arveldamisviisi.

4. Vastavalt kontrollnõukogu arvamusele, mis on esitatud rakendusmääruse artikli 67 lõike 7 alusel, võib käesoleva otsusega hõlmatud küsimuste puhul tagasimaksmisest loobuda või näha ette teistsuguse arveldamisviisi, võttes arvesse liikmesriikide asutuste ja institutsioonide hea koostöö põhimõtet.

F. Lõppsätted

Artikkel 19

1. Asutused peavad tegema omavahel tõhusat koostööd ja toimima samamoodi, nagu oma riigi õigusakte rakendades.

2. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates avaldamisele järgnevast päevast kõigi selliste tagasimaksenõuete suhtes, mis põhinevad tegelikel kulutustel, mis on kirjendatud kreeditorriigi raamatupidamisdokumentides pärast määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumist, ning kõigi tagasimaksenõuete suhtes, mis põhinevad kindlaksmääratud summadel ja on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumist.

3. Käesoleva otsusega asendatakse 2. oktoobri 2009. aasta otsus nr S4.

4. Erandina lõikest 2 kohaldatakse artikli 12 lõiget 2 ja artikli 18 lõiget 2 selliste lõikes 2 osutatud nõuete suhtes, mis on deebitorriigi kontaktasutusele esitatud pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Halduskomisjoni juhataja

Anne McMANUS

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) 12. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-145/03: Annette Kelleri pärijad vs. Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) ja Instituto Nacional de Gestión Sanitaria (Ingesa), EKL 2005, lk I-02529.

27.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 279/11

OTSUS nr R1,

20. juuni 2013,

määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 85 tõlgendamise kohta

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2013/C 279/06

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõigi määrusest (EÜ) nr 883/2004 ja määrusest (EÜ) nr 987/2009 (2) tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 84 lõikeid 2 ja 4,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 80 lõiget 1 ning artikli 85 lõikeid 1 ja 2,

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tingimustele

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 IV jaotise III peatükk hüvitiste ja sissemaksete sissenõudmise kohta põhines algselt maksude valdkonnas kohaldatavat sissenõudmist käsitlevatel ELi sätetel, täpsemalt direktiivil 76/308/EMÜ, (3) mis asendati hiljem direktiiviga 2008/55/EÜ (4).

(2)	Halduskomisjoni arutelude käigus tekkis küsimus, kas taotluse esitanud asutus peaks tagasi maksma taotluse saanud asutuse poolse sissenõudmisega seotud kulud, mida ei saa sisse nõuda asjaomaselt isikult.

(3)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 84 lõikes 2 on öeldud, et kohtu- ja haldusasutuste täitmisele pööratavaid otsuseid, mis on seotud sissemaksete, intressi ja mis tahes muude maksete kogumisega või ühe liikmesriigi õigusaktide järgi alusetult makstud hüvitiste (parandatud tõlkeviga, vt määrus (EÜ) nr 987/2009, III pt) sissenõudmisega, tunnustatakse ja need pööratakse pädeva asutuse nõudmisel teises liikmesriigis täitmisele nendes piirides ja vastavalt korrale, mis on sätestatud õigusaktides, ning kooskõlas muu korraga, mida kohaldatakse viimatinimetatud liikmesriigi samalaadsete otsuste puhul.

(4)

Pärast hiljuti vastuvõetud direktiivi 2010/24/EL (5) (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel), millega asendati varasem samateemaline direktiiv 2008/55/EÜ, on vaja ümber hinnata ja selgemaks muuta maksude valdkonnas kohaldatav lähenemisviis, mis on seotud taotluse saanud asutuse kantud selliste kulude sissenõudmisega, mida ei saa sisse nõuda asjaomaselt isikult.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 85 lõikele 1 nõuab taotluse saanud asutus asjaomaselt füüsiliselt või juriidiliselt isikult sisse ja peab seejärel kinni kõik sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas õigusnormidega, mida taotluse saanud asutuse liikmesriigis kohaldatakse samalaadsete nõuete suhtes.

(6)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 85 lõikele 2 antakse vastastikust abi üldjuhul tasuta; sellega kinnitatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 76 lõikes 2 sätestatud üldreeglit. Seepärast on vaja kindlaks määrata vastastikuse abi ulatus nõuete piiriülesel sissenõudmisel.

(7)	Määruse (EÜ) nr 987/2009 IV jaotise III peatükki on soovitatav võimaluse korral tõlgendada kooskõlas eeskirjade ja põhimõtetega, milles käsitletakse vastastikust abi maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.	Vastastikust abi osutatakse üldjuhul tasuta. See tähendab, et liikmesriikide asutused osutavad haldusabi üksteisele tasuta. See hõlmab ainult taotluse saanud asutuse tegevusega seotud kulusid.

2.	Sissenõudmisega seotud kulud tasutakse vastavalt taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusnormidele ning üldjuhul maksab võlgnik need tagasi lisaks nõude summale.

3.	Kõigepealt kaetakse sissenõudmisega seotud kulud ja alles seejärel rahuldatakse taotluse esitanud asutuse nõue (kulude esmatähtsaks pidamise põhimõte).

Juhul kui taotluse saanud asutus ei saa sissenõudmisega seotud kulusid otse võlgnikult sisse nõuda, kuna seda ei võimalda taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktid või kuna võlgnikult sissenõutud summa ei võimalda rahuldada kogu nõuet koos sissenõudmise kuludega, võib need kulud sissenõutud summast maha arvata ning taotluse saanud asutus kannab taotluse esitanud asutusele üle üksnes pärast mahaarvamist alles jäänud summa. Taotluse saanud asutus esitab taotluse esitanud asutusele tõendid selle kohta, et ta kandis sissenõudmismenetluse ajal kõnealused kulud.

Kui sissenõudmismeetmega ei saada sellist summat, mis kataks vähemalt sissenõudmisega seotud kulud, või kui sissenõudmismeede ei andnud üldse tulemust, kuid taotluse saanud asutus kandis sissenõudmisega seoses kulusid, millele ei ole osutatud lõikes 1, maksab taotluse esitanud asutus need kulud tagasi, välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus lepivad kokku konkreetse juhtumiga seotud tagasimaksmise korras või kõnealuste kulude tagasimaksmisest loobumises.

Kui on ilmne, et sissenõudmine põhjustab erilisi probleeme või sellega seotud kulud on väga suured ning nende tagasisaamine võlgnikult ei ole tõenäoline, võivad taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus soovitatavalt juba eelnevalt kokku leppida konkreetse juhtumiga seotud tagasimaksmise korras.

7.	Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates selle avaldamise kuupäevast.

Halduskomisjoni juhataja

Anne McMANUS

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18.

(4) ELT L 150, 10.6.2008, lk 28.

(5) ELT L 84, 31.3.2010, lk 1.

27.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 279/13

SOOVITUS nr H1,

19. juuni 2013,

milles käsitletakse Gottardo kohtuotsust, mille kohaselt mitteliikmesriigiga sõlmitud kahepoolsest sotsiaalkindlustuskonventsioonist riigi enda kodanikele tulenevaid eeliseid tuleb võimaldada ka töötajatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

2013/C 279/07

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 72 punkti c, mille alusel halduskomisjon tugevdab ja arendab sotsiaalkindlustusalast koostööd liikmesriikide ja nende asutuste vahel,

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele

ning arvestades järgmist:

(1)	Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on oluline tagatis isikute liikumisvabaduse tagamiseks, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 ja artikli 45 lõikes 1. See tähendab mis tahes diskrimineerimise kaotamist liikmesriikide kodanike vahel.

(2)

Gottardo kohtuasjas (3) lähtus Euroopa Kohus sellest põhimõttest, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 45, seoses isikuga, kelle elukoht oli Euroopa Liidus ning kes oli töötanud Prantsusmaal, Itaalias ja Šveitsis. Sellel isikul ei olnud piisavalt õigusi, et saada pensioni Itaalias, ja ta palus, et liidetaks kokku tal Šveitsis ja Itaalias täitunud kindlustusperioodid, nagu on ette nähtud kahepoolses konventsioonis, mille Itaalia ja Šveitsi olid oma kodanike heaks sõlminud.

(3)

Asjaomases kohtuasjas otsustas kohus, et kui liikmesriik sõlmib rahvusvahelise kahepoolse sotsiaalkindlustusalase konventsiooni kolmanda riigiga, mille alusel tuleb vanaduspensioniõiguse saamisel arvesse võtta selles kolmandas riigis täitunud kindlustusperioode, nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et see liikmesriik annaks ka teiste liikmesriikide kodanikele sama eelise, mis nimetatud konventsiooni kohaselt saab osaks tema enda kodanikele, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on keeldumiseks objektiivne õigustus (4).

(4)	Sellega seoses sedastas kohus, et see, kuidas ta on tõlgendanud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis l esitatud terminit „õigusaktid”, ei saa mõjutada iga liikmesriigi kohustust järgida võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 45 lõikes 2.

(5)

Kohus oli seisukohal, et liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolse rahvusvahelise konventsiooni tasakaalu ja vastastikkuse rikkumine ei kujuta endast objektiivset õigustust selles konventsioonis osaleva liikmesriigi keeldumisele laiendada teiste liikmesriikide kodanikele eeliseid, mis saavad kõnealuse konventsiooni tulemusena osaks tema enda kodanikele.

(6)

Ka ei aktsepteerinud kohus vastuväiteid, et finantskoormuse ja haldusraskuste võimalik suurenemine, mis tuleneb kõnealuse mitteliikmesriigi pädevate ametivõimudega suhtlemisest, võib õigustada Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevate kohustuste täitmatajätmist kahepoolse konventsiooni osaliseks oleva liikmesriigi poolt.

(7)	On oluline, et sellest kohtuotsusest tehtaks kõik asjakohased järeldused, sest see on otsustava tähtsusega nende Euroopa Ühenduse kodanike jaoks, kes on kasutanud oma õigust liikuda vabalt teise liikmesriiki.

(8)

Sel põhjusel tuleks selgelt kinnitada, et liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelisi kahepoolseid sotsiaalkindlustuskonventsioone tuleb tõlgendada nii, et konventsiooni osaliseks oleva liikmesriigi kodanikele osaks saavaid eeliseid tuleb põhimõtteliselt anda ka teise liikmesriigi kodanikele, kes on objektiivselt võttes samas olukorras.

(9)

Olenemata Gottardo kohtuotsuse ühetaolisest kohaldamisest üksikjuhtudel, tuleks olemasolevad kahepoolsed konventsioonid põhimõtteliselt läbi vaadata. Varem sõlmitud lepingute kohta on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 351 öeldud: „asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud” ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikes 3 nõutakse, et „liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest.”

(10)

Liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud uute kahepoolsete sotsiaalkindlustuskonventsioonide puhul on oluline meeles pidada, et need peaksid sisaldama konkreetset viidet põhimõttele, et teiste liikmesriikide kodanikke, kes on kasutanud oma õigust liikuda vabalt liikmesriiki, mis on asjaomase konventsiooni osaline, ei tohi nende kodakondsuse alusel diskrimineerida.

(11)	Gottardo kohtuotsuse kohaldamine konkreetsetel üksikjuhtudel sõltub suurel määral kolmandate riikide koostööst, sest nemad peavad asjaomasel isikul selles riigis täitunud kindlustusperioodid kinnitama.

(12)	Arvestades et Gottardo kohtuasjas tehtud otsus on seotud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega sotsiaalkindlustuse valdkonnas, peaks halduskomisjon selle küsimusega tegelema,

SOOVITAB pädevatele talitustele ja asutustele järgmist:

Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega, mis kehtib riigi enda kodanikele ja teiste liikmesriikide kodanikele, kes on kasutanud oma õigust liikuda vabalt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikele 1 ja artikli 45 lõikele 1, tuleks kolmanda riigiga sõlmitud sotsiaalkindlustust käsitleva konventsiooni sätteid kohaldada põhimõtteliselt ka teiste liikmesriikide kodanike suhtes, kes on samas olukorras nagu riigi enda kodanikud.

Liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud uutes kahepoolsetes sotsiaalkindlustuskonventsioonides tuleks konkreetselt osutada põhimõttele, et teiste liikmesriikide kodanikke, kes on kasutanud oma õigust liikuda vabalt liikmesriiki, mis on asjaomase konventsiooni osaline, või sellest liikmesriigist välja, ei tohi nende kodakondsuse alusel diskrimineerida.

Liikmesriigid peaksid teatama käesoleva soovituse kohaldamisest nende riikide asutustele, kellega nad on sõlminud sotsiaalkindlustuskonventsiooni, mille sätted kehtivad ainult nende oma kodanike suhtes. Liikmesriigid, kes on sõlminud kahepoolse konventsiooni sama kolmanda riigiga, võivad niisuguse koostöö taotlemisel tegutseda üheskoos. Niisugune koostöö on ELi õigusaktide järgimiseks ilmselgelt hädavajalik.

4.	Soovitus nr P1 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva soovituse kohaldamisest.

5.	Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsust kohaldatakse selle avaldamisele järgneva teise kuu esimesest päevast.

Halduskomisjoni juhataja

Anne McMANUS

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3) 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-55/00: Elide Gottardo vs. Istituto nazionale della previdenza sociale (INPS), (2002, EKL, I-00413 jj).

(4) 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-55/00: Elide Gottardo vs. Istituto nazionale della previdenza sociale (INPS), (2002, EKL, I-00413, punkt 34).

27.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 279/15

Riiklike standardiorganisatsioonide nimekirja avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist) artiklile 27

2013/C 279/08

1. Belgia

NBN

Bureau de normalisation

Bureau voor Normalisatie

2. Bulgaaria

БИС

Български институт за стандартизация

3. Tšehhi Vabariik

ÚNMZ

Úřad pro technickou normalizaci, metrologii a státní zkušebnictví

4. Taani

Fonden Dansk Standard

5. Saksamaa

DIN

Deutsches Institut für Normung e.V.

DKE

Deutsche Kommission Elektrotechnik Elektronik Informationstechnik im DIN und VDE

6. Eesti

EVS

Eesti Standardikeskus

TJA

Tehnilise Järelevalve Amet

7. Iirimaa

NSAI

National Standards Authority of Ireland

8. Kreeka

ΕΣΥΠ/ΕΛΟΤ

Εθνικό Σύστημα Υποδομών Ποιότητας/Αυτοτελής Λειτουργική Μονάδα Τυποποίησης ΕΛΟΤ

9. Hispaania

AENOR

Asociación Española de Normalización y Certificación

10. Prantsusmaa

AFNOR

Association française de normalisation

11. Horvaatia

HZN

Hrvatski zavod za norme

12. Itaalia

UNI

Ente nazionale italiano di unificazione

CEI

Comitato elettrotecnico italiano

13. Küpros

CYS

Κυπριακός Οργανισμός Τυποποίησης (Cyprus Organisation for Standardisation)

14. Läti

LVS

Latvijas standarts

15. Leedu

LST

Lietuvos standartizacijos departamentas

16. Luksemburg

ILNAS

Institut luxembourgeois de normalisation, de l’accréditation, de la sécurité et qualité des produits et services

17. Ungari

MSZT

Magyar Szabványügyi Testület

18. Malta

MCCAA

L-Awtorita’ ta’ Malta għall-Kompetizzjoni u għall-Affarijiet tal-Konsumatur

19. Madalmaad

NEN

Stichting Nederlands Normalisatie-instituut

NEC

Stichting Nederlands Elektrotechnisch Comité

20. Austria

ASI

Austrian Standards Institute (Österreichisches Normungsinstitut)

OVE

Österreichischer Verband für Elektrotechnik

21. Poola

PKN

Polski Komitet Normalizacyjny

22. Portugal

IPQ

Instituto Português da Qualidade

23. Rumeenia

ASRO

Asociația de Standardizare din România

24. Sloveenia

SIST

Slovenski inštitut za standardizacijo

25. Slovakkia

SÚTN

Slovenský ústav technickej normalizácie

26. Soome

SFS

Suomen Standardisoimisliitto SFS ry

Finlands Standardiseringsförbund SFS rf

FICORA

Viestintävirasto

Kommunikationsverket

SESKO

Suomen Sähköteknillinen Standardisoimisyhdistys SESKO ry

Finlands Elektrotekniska Standardiseringsförening SESKO rf

27. Rootsi

SIS

Swedish Standards Institute

SEK

Svensk Elstandard

ITS

Informationstekniska standardiseringen

28. Ühendkuningriik

BSI

British Standards Institution

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.279.est
Euroopa Liidu Teataja		C 279

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 27. september 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 279/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2013/C 279/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6607 – US Airways/American Airlines) ( 1 )	6

2013/C 279/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.7025 – Oiltanking/Macquarie/Chemoil Storage) ( 1 )	6

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	29.8.2013
Kestus	29.8.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	ALF/3X14-
Liik	Limapead (Beryx spp.)
Piirkond	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	47/DSS

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	2.9.2013
Kestus	2.9.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Rootsi
Kalavaru või kalavarude rühm	COD/2A3AX4
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	IV; IIa ELi veed; IIIa see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	48/TQ40

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 279/04	Euro vahetuskurss	7

2013/C 279/05	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon – Otsus nr S9, 20. juuni 2013, milles käsitletakse tagasimaksmise korda määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 35 ja 41 rakendamisel ( 2 )	8

2013/C 279/06	Otsus nr R1, 20. juuni 2013, määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 85 tõlgendamise kohta ( 2 )	11

2013/C 279/07	Soovitus nr H1, 19. juuni 2013, milles käsitletakse Gottardo kohtuotsust, mille kohaselt mitteliikmesriigiga sõlmitud kahepoolsest sotsiaalkindlustuskonventsioonist riigi enda kodanikele tulenevaid eeliseid tuleb võimaldada ka töötajatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud ( 2 )	13

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2013/C 279/08	Riiklike standardiorganisatsioonide nimekirja avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist) artiklile 27	15

2013/C 279/09	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	18

2013/C 279/10	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	18


	(1) EMPs kohaldatav tekst
	(2) EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst