25.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 276/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2013/C 276/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

2.7.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36091 (13/N)

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Piano riassicurativo agricolo annuale

Õiguslik alus

Legge 23 dicembre 2000, n. 388, art. 127, comma 3.

Decreto-Legge 8 luglio 2002 n. 138, convertito, con modificazioni, nella Legge 8 agosto 2002 n. 178, art. 13, comma 4-sexies.

Decreto Legislativo 29 marzo 2004, n. 102.

Decreto del Ministro delle politiche agricole alimentari e forestali del 29 luglio 2009, art. 11, relativo all'attivazione della misura comunitaria di cui all’articolo 68 del Regolamento (CE) n. 73/2009, per la copertura assicurativa dei rischi agricoli, secondo le procedure previste dal decreto legislativo n. 102/2004 e successive modifiche.

Piano nazionale di sostegno dell’OCM vino e, in particolare, la previsione della misura relativa all’assicurazione del raccolto di uva da vino.

Decreto del Ministro delle politiche agricole alimentari e forestali del 7 novembre 2002.

Decreto del Ministro delle politiche agricole alimentari e forestali del 7 febbraio 2003 di approvazione del «Piano Riassicurativo Agricolo Annuale» per l’anno 2004;

Decreto del Ministro delle politiche agricole alimentari e forestali del 27 febbraio 2008 di approvazione del «Piano Riassicurativo Agricolo Annuale»;

Decreto del Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali del 7 maggio 2004, di estensione della copertura assicurativa agevolata ai danni causati dalle epizoozie negli allevamenti bovini per l’anno 2004 e successive integrazioni. …

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Kindlustusmaksed, sektori areng

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 136 EUR (miljonites)

Aastaeelarve: 136 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

Kuni 31.12.2015

Majandusharud

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali

Dipartimento delle politiche europee e internazionali e dello sviluppo rurale

Direzione generale dello sviluppo rurale

Via XX Settembre 20

00187 Roma RM

ITALIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

19.6.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36626 (13/N)

Liikmesriik

Slovakkia

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aid for measure 2.1 — Restoring forestry potential and introducing preventation actions

Õiguslik alus

Zákon č. 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci v znení neskorších predpisov

Zákon č. 528/2008 Z. z. o pomoci a podpore poskytovanej z fondov Európskeho spoločenstva

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Muu

Eelarve

Üldeelarve: 155 942 608 EUR

Aastaeelarve: 22 277 515 EUR

Abi osatähtsus

0 %

Kestus

10.1.2009–31.12.2013

Majandusharud

Kõik abikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka SR

Dobrovičova 12

812 66 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

9.8.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36780 (13/N)

Liikmesriik

Tšehhi Vabariik

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Dotace na ochranu lesních porostů do jejich zajištění

Õiguslik alus

1)	Zákon č. 252/1997 Sb., o zemědělství, ve znění pozdějších předpisů

2)	Nařízení vlády č 505/2000 Sb., kterým se stanoví podpůrné programy k podpoře mimoprodukčních funkcí zemědělství, k podpoře aktivit podílejících se na udržování krajiny, programy pomoci k podpoře méně příznivých oblastí, a kritéria pro jejich posuzování, ve znění pozdějších předpisů

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Muu

Eelarve

Üldeelarve: 1 200 000 CZK

Aastaeelarve: 810 000 CZK

Abi osatähtsus

0 %

Kestus

1.1.2014–31.12.2015

Majandusharud

Kõik abikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo zemědělství

Těšnov 17

117 05 Praha 1

ČESKÁ REPUBLIKA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.7.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36852 (13/N)

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Niederoesterreich

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Beihilfe zur Behebung von Katastrophenschäden

Õiguslik alus

§ 3 Katastrophenfondsgesetz 1996, BGBl. Nr. 201/1996 i. d. g. F.

Richtlinien für die Gewährung von Beihilfen zur Behebung von Katastrophenschäden,

Staatliche Beihilfe Nr. 564/A/2004-Österreich

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamine

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 7 EUR (miljonites)

Aastaeelarve: 7 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

Kuni 10.6.2014

Majandusharud

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Amt der NÖ Landesregierung, Abteilung Landwirtschaftsförderung

Landhausplatz 1

3109 St. Pölten

ÖSTERREICH

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

25.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 276/7

Euro vahetuskurss (1)

24. september 2013

2013/C 276/03

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3473
JPY	Jaapani jeen	132,92
DKK	Taani kroon	7,4571
GBP	Inglise nael	0,84431
SEK	Rootsi kroon	8,6315
CHF	Šveitsi frank	1,2295
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,0200
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,933
HUF	Ungari forint	299,89
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7026
PLN	Poola zlott	4,2269
RON	Rumeenia leu	4,4735
TRY	Türgi liir	2,6961
AUD	Austraalia dollar	1,4347
CAD	Kanada dollar	1,3857
HKD	Hongkongi dollar	10,4462
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6261
SGD	Singapuri dollar	1,6918
KRW	Korea vonn	1 448,27
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,3062
CNY	Hiina jüaan	8,2520
HRK	Horvaatia kuna	7,6175
IDR	Indoneesia ruupia	15 149,99
MYR	Malaisia ringit	4,3340
PHP	Filipiini peeso	58,538
RUB	Vene rubla	43,0098
THB	Tai baat	42,224
BRL	Brasiilia reaal	2,9773
MXN	Mehhiko peeso	17,3566
INR	India ruupia	84,8530

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 276/9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 276/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„ACEITE DE LA COMUNITAT VALENCIANA”

EÜ nr: ES-PDO-0005-0720-23.09.2008

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Aceite de la Comunitat Valenciana”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.5.

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Ekstraklassi külmpressitud oliiviõli, mida saadakse oliivipuu (Olea europea, L.) viljadest, mis kuuluvad üksnes järgmistesse Valencia autonoomse piirkonna kohalikesse sortidesse: „Farga”, „Serrana”, „Morrudas”, „Villalonga” ja „Blanqueta”. Sortide osakaal õlis on järgmine: „Serrana” 20–40 %; „Villalonga” 20–40 %; „Farga” 10–25 %; „Blanqueta” 10–25 % ja „Morrudas” 5–10 %.

Kaitstud päritolunimetusega „Aceite de la Comunitat Valenciana” hõlmatud ekstraklassi külmpressitud oliiviõlil on alljärgnevad omadused.

Ekstraklassi külmpressitud oliiviõli

—	Happesus < 0,5°

—	Peroksiidarv < 15 mEq O2/kg

—	Ultraviolettkiirguse absorptsioon K270 < 0,15

—	Ultraviolettkiirguse absorptsioon K232 < 2,50

—	Vaha ≤ 250

—	Delta K ≤ 0,01

—	Oleiinhappe sisaldus vahemikus 70–82 % rasvhapete koguhulgast

—	Linoolhappe sisaldus üle 8 % rasvhapete koguhulgast

—	Palmitiinhappe sisaldus vahemikus 9,5–12 % rasvhapete koguhulgast

—	Linoleenhappe sisaldus alla 1 % rasvhapete koguhulgast

—	Palmitoleiinhappe sisaldus vahemikus 0,6–2,5 % rasvhapete koguhulgast

—	Arahhiinhappe sisaldus alla 0,6 % rasvhapete koguhulgast

—	Lignotseriinhappe sisaldus alla 0,2 % rasvhapete koguhulgast

—	Veamediaan = 0

—	Puuviljalisuse mediaan > 3 ja < 6

—	Teravuse mediaan > 1 ja < 3

—	Mõruduse mediaan > 1 ja < 3

—	Puuviljalisuse mediaani ning mõruduse ja teravuse mediaani suhe peab andma tulemuseks väärtuse, mille alusel võib nimetatud õli iseloomustada tasakaalustatuna.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Oliivisortide kirjeldus

SERRANA

Küps vili on munakujuline, lillakasmusta värvuse ja poorse kestaga. Tegemist on keskmise saagikusega vastupidava sordiga, mis talub põuda ja miinuskraade, kuid on tundlik oliivikärbse ja kärntõve suhtes.

Sort valmib vara ja annab head õlisaaki, seda viljeldakse peamiselt Alto Palancia omavalitsusüksuses, Calderona ja Espadáni mäeahelikus asuvas looduspargis ning selle ümbruses, kuigi seda leidub teataval määral ka naaberaladel.

FARGA

Tegemist on väga vana sordiga, mis pärineb Castellóni provintsi põhjaosast. Vili on väikese kuni keskmise suurusega ning pikliku asümmeetrilise kujuga.

Viljad küpsevad vara, sordi saagikus on keskmine, kuid ebaühtlane. Õlisaak on märkimisväärne ja sorti viljeldakse Castellóni provintsi põhjaosas ja vähesemal määral ka naabruses asuvates Plana Alta ja Alcalaténi piirkondades.

BLANQUETA

Sort on pärit Muro de Alcoyst. Vili on ümar ja küpsena veinipunase kuni musta värvusega.

Vilju koristatakse vara, sordi õlisaagikus on keskmine.

VILLALONGA

Sort on pärit Valencia provintsi lõunaosast. Suured viljad on ümara kujuga, kuid annavad siiski head õlisaaki. Küps vili on musta värvusega.

Miinuskraadidele ja põuale tundlikku sorti leidub kogu Valencia provintsis, suuremas osas Alicante provintsis ning teataval määral Castellónis.

MORRUDA

Keskmise suurusega vili on lillakasmusta värvuse ja veidi asümmeetrilise kujuga. Sordi õlisisaldus on keskmine.

Vastupidav sort on väikese saagikusega, seda leidub ühtlaselt kõikjal Valencia autonoomses piirkonnas. Sort ei ole laialt levinud, kuid on teatavates piirkondades suure tähtsusega.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Oliivid kasvatatakse ja neid töödeldakse punktis 4 osutatud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Oliiviõli „Aceite de la Comunitat Valenciana” pakendamine võib toimuda geograafilisest piirkonnast olenemata mis tahes ettevõttes.

Õli pakendatakse anumatesse, mis tagavad toote hea säilivuse ja võivad olla valmistatud toiduainete pakendamiseks ettenähtud polüetüleenist, klaasist, plakeeritud metallist või need võivad olla keraamilised. Eelistatud on pakendid, mis kaitsevad toodet kõige tõhusamalt valguse, soojuse jms eest.

Pakendid on kuni 5-liitrised, lubatud on ka 100 ml, 250 ml, 500 ml, 750 ml, 1 l, 2 l, 2,5 l, 3 l ja 5 l mahutavad pakendid.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Käesolevas spetsifikaadis kirjeldatud oliiviõli siltidel ja märgistel peavad olema esitatud sõnad „Denominación de Origen Protegida” (kaitstud päritolunimetus) ja „Aceite de la Comunitat Valenciana”.

Samuti peab tootel olema vastavustähis, st lisamärgis, mille paigaldab pakendamisettevõtja viisil, mis ei võimalda märgise uuesti kasutamist ja millega tagatakse toote jälgitavus. Nimetatud lisamärgistel on esitatud sõnad „Denominación de Origen Protegida Aceite de la Comunitat Valenciana” ja toote logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Oliiviõli „Aceite de la Comunitat Valenciana” valmistamiseks kasutatavate oliivide tootmispiirkond koosneb Valencia autonoomse piirkonna 65 omavalitsusüksusest: Albocàsser, Tirig, La Salzadella, Sant Mateu, Les Coves de Vinromà, Figueroles, Les Useres, San Juan de Moró, Serra Engarzeran, Torre Endomenech, Vall d’Alba, Vilafamés, Ayódar, Fanzara, Almedijar, Altura, Azuébar, Chóvar, Geldo, Navajas, Segorbe, Soneja, Castellnovo, Teresa, Vall d’Almonacid, Viver, Alcudia de Veo, Alfondeguilla, Artana, Tales, Gátova, Casinos, Alcublas, Gestalgar, Sot de Chera, Villar del Arzobispo, Requena, Utiel, Venta del Moro, Ayora, Cortes de Pallas, Anna, Bicorp, Bolbaite, Chella, Enguera, Millares, Navarrés, Font de la Figuera, Moixent, Vallada, Albaida, Beniatjar, Ontinyent, Alfafara, Alqueria d'Aznar, Cocentaina, Millena, Muro d'Alcoi, Alcoi, Biar, Cañada de Biar, Sax, Villena, Banyeres de Mariola ja Onil.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Määratletud piirkonnas valitseb vahemereline kliima, mida iseloomustavad pehmed talved, vähesed sademed (sadu esineb peamiselt sügisel ja kevadel) ja suur suvine põud. Piirkonna kliima ühtsusele aitab kaasa Vahemere, Pürenee poolsaare ja Atlandi ookeani mõju. Eriti ühetaolised on kliimatingimused peamistel viljelusperioodidel, st õitsemise, oliivide valmimise lõppetapi ja õlisisalduse kujunemise ajal. Kliimat iseloomustavad alljärgnevad tegurid.

—	Oliivide tootmispiirkonna aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 12–16 °C, kusjuures suvised ja talvised temperatuurid erinevad suurel määral (vastavalt keskmiselt 6–10 °C ja 22–26 °C). Sellised temperatuurid on soodsad oliivipuu fenoloogilisele arengule.

—	Aasta keskmine sademete hulk jääb vahemikku 500–600 mm, esineda võib teatavaid kõikumisi; väga kuivadel aastatel on sademeid 200–300 mm ja kõige rohkem võib sadada 700–800 mm.

Pinnas on peamiselt lubjakivine, kuigi mõnes kohas esineb ka liivakivi, merglit ja kipskivi. Mesosoikumi aegkonnast pärit põhjakiht on moodustunud peamiselt juura- ja kriidiajastu lubjakivist, mille hulgas on ka teataval määral merglit ja liivakivi. Viljelemispinnas on moodustunud uuematest settekivimitest ja koosneb peamiselt Vahemere punasest pinnasetüübist (Terra Rossa) tekkinud tertsiaar- ja kvaternaariajastu ainest. Mullastik on hea tekstuuri ja struktuuriga, laseb vett hästi läbi ja on oliivikasvatuseks eriti sobiv.

Geograafilise piirkonna pinnamood on astmeline, ulatudes Pürenee ja Andaluusia kõrgustikke ääristavatelt mägedelt orgude kaudu idasse rannikuni. Oliivikasvatusega tegeldakse alal, mis asub 300–600 meetri kõrgusel merepinnast, kuna rannikult lääne poole on levinud eelkõige tsitrusviljade intensiivviljeluseks kasutatavad kunstlikult niisutatud puuviljaaiad, mis on toonud kaasa oliivipuude kasvatamiseks nõutavate keskkonnatingimuste väga ühtlase jaotumise määratletud geograafilises piirkonnas. Pürenee poolsaare idaosa põllumajandusmaastikul kasvavad valdavalt kuivust armastavad oliivi-, mandli- ja jaanileivapuud.

Inimtegurid

Oliivipuid esines Valencia autonoomses piirkonnas juba roomlaste ajal rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Nende viljelemisest on jälgi Maestrazgo de Castellóni piirkonnas Rooma keisririigi pealinnast Cádizisse viiva Via Augusta ääres. Tänapäeval võib nimetatud piirkonnas näha arvukalt üle tuhande aasta vanuseid oliivipuid. Nende olemasolu on lihtne tõestada tänu Maestrazgo ühistute algatusele, mille raames pakutakse turistidele mitmeid radu, millel saab teavet oliiviõli tuhandeaastasest ajaloost.

Esile tuleks tõsta ka botaanik Cavanillesi panust teoses „Observaciones sobre la Historia Natural, Geografía, Agricultura, población y frutos del Reino de Valencia” (1795–1797). Tema tähelepanekud põllumajanduse ning täpsemalt oliivipuude viljelemise ja oliiviõli tootmise kohta on väga huvipakkuvad ning hõlmavad kogu Valencia tootmispiirkonda. Oliiviõli nimetusele ja oliivipuude viljelemisele osutatakse korduvalt.

Oliivipuude viljelemine on kõikides tootmisega tegelevates omavalitsusüksustes sügavalt juurdunud majandustegevus, mis tuleneb peamiselt nimetatud viljelemise püsivusest. Selle ümber on välja kujunenud agrotööstus- ja majandussüsteem, mis on soodustanud maapiirkondade ühiskondlikku ja majanduslikku arengut, võimaldades samas keskkonnahoidlikku viljelemist piirkondades, mille kliima- ja pinnasetingimused ei ole muud liiki tootmiseks sobivad.

Määratletud geograafilises piirkonnas on põllumajanduslike maatükkide jaotuvus eripärane, hõlmates väga väikseid kasvatusi, järskudel nõlvadel asuvaid keerulise juurdepääsuga maatükke ja kiviaedadega ümbritsetud astangulisi põlde, mille puhul suur kõrbestumise ja metsatulekahjude oht, suhteliselt viljatu, vähe orgaanilist ainet sisaldav ja halvasti vett läbi laskev muld on tegurid, mille tõttu on oliivipuudel määratletud geograafilises piirkonnas ökosüsteemi säilimise seisukohast oluline keskkonnamõju.

Seepärast on määratletud geograafilise piirkonna viljelusmaa kasutamine sobiv väiketaludele, kus ei rakendata kunstlikul niisutamisel põhinevat põllumajandusmudelit; oliiviõli toodetakse peamiselt ühistute raames ja suur osa toodangust läheb oma tarbeks. Suur osa põllumajandustootjate viljelusalasest oskusteabest on pärandatud isalt pojale.

Geograafilise piirkonna kliima-, pinnase-, keskkonna- ja antropoloogiliste tingimuste ning piirkonna oliivipuude fenoloogilise arengu põhjal võib väita, et määratletud geograafiline piirkond on oliivipuude viljelemise seisukohalt ühetaoline tervik. Selle alusel on kindlaks tehtud kogu määratletud geograafilise piirkonna oliivikasvatuse ühtsus.

5.2. Toote eripära

Oliiviõli „Aceite de la Comunitat Valenciana” eripära seisneb peamiselt selle sordilises koostises. Sordid „Farga”, „Serrana”, „Morrudas”, „Villalonga” ja „Blanqueta” on määratletud geograafilise piirkonna kohalikud sordid. Nendest saadakse õli, millel on ainulaadsed omadused, seda nii rasvhapete sisalduse kui ka organoleptiliste tunnuste poolest.

Määratletud geograafilises piirkonnas toodetakse väga tasakaalustatud rasvhapete sisaldusega õli, milles kerkib esile suhteliselt suur oleiin-, linool- ja linoleenhappe hulk. Seepärast on oliiviõli „Aceite de la Comunitat Valenciana” küllastumata ja küllastunud rasvhapete suhe väga kõrge.

Organoleptiliselt on nimetatud oliiviõli üks laiema spektri ja mitmekesisema aroomiga õlisid. Puuviljalisuse tase on üle 5 ja sisaldab roheliste oliivide, mandli, roheliste lehtede, tsitrusviljade, banaani ja rohu noote. Teravuse ja mõruduse tase jääb vahemikku 1–3. Nagu eespool osutatud, annab puuviljalisuse, mõruduse ja teravuse suhe tulemuseks tasakaalustatud õli.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Peamised tegurid, millest tulenevad oliiviõli „Aceite de la Comunitat Valenciana” ainulaadsed omadused ja mis näitavad toote kvaliteedi ja geograafilise asukoha seost, on alljärgnevad.

Sordid „Farga”, „Serrana”, „Morrudas”, „Villalonga” ja „Blanqueta” on määratletud geograafilise piirkonna kohalikud sordid. Need esindavad nimetatud geograafilises piirkonnas Pürenee poolsaare idaosale iseloomulikku sortide traditsioonilisust, rikkalikkust ja mitmekesisust. Nimetatud sordid on kohalike tingimustega hästi kohandunud, kuna kohalikud põllumajandustootjad on need juba ammu välja valinud ja neid paljundanud.

Sordiprofiilist ja pinnamoest tulenevalt on määratletud geograafilises piirkonnas väga pikk saagikoristusperiood (oktoobrist veebruarini). Kuna oliivipuid viljeldakse väiketaludes, on ka saagid piiratud. Põllumajandustootja teeb viljeluskava ja otsustab saagikoristuse alguse igal oma viljeldaval maatükil vastavalt sellele, kuidas tema väike saak valmib. See hõlbustab saagikoristuse täpsemat kavandamist. Sellega tagatakse koristatud ühtlaselt küpsete oliivipartiide pidev edasitoimetamine, ilma et tekiks vajadus neid vahepeal säilitada, mis kindlustab organoleptiliste ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest eripärase oliiviõli tootmiseks vajaliku tooraine kvaliteedi.

Oliiviistandike orograafiline asend 300–600 m kõrgusel toob kaasa päevase ja öise temperatuuri vahelduvuse, mis soodustab oliivide puuviljalisuse, mõruduse ja teravuse tasemete kujunemist viljas. Väheviljakas ja rohkesti aktiivset lupja sisaldav pinnas, kus oliivipuud enamasti kasvavad, on teine tegur, mis määrab kindlaks oliivide erilised organoleptilised omadused.

Tootmispiirkonna erilised kliimatingimused väljenduvad nii õhutemperatuuris kui ka sademete hulgas. Sügisene ja kevadine sademete kontsentratsioon aitab tublisti kaasa oliivipuude viljelemisele ja toodetava õli kvaliteedile, kuna see mahendab suurel määral õlide aroomibuketti ja organoleptilisi omadusi. Kevadised sademed soodustavad puude võrsumist, mis omakorda mõjutab järgmiste aastate saaki. Vahemere lähedusest tulenevad aastaringselt mahedad õhutemperatuurid rikastavad samuti aroomibuketti, mis annab oliiviõlile „Aceite de la Comunitat Valenciana” ainulaadsed omadused.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.agricultura.gva.es/pc_aceitecomunitatvalenciana

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

25.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 276/14

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 artikli 18 lõike 2 kohase, komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 alusel registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist käsitleva koonddokumendi avaldamine kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud menetlusega

2013/C 276/07

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„MEL DO ALENTEJO”

EÜ nr: PT-PDO-0117-0252-20.01.2011

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Mel do Alentejo”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Portugal

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.4.

Muud loomse päritoluga tooted (mesi)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Mesi, mida valmistavad mesilased Apis mellifera (iberiensis) piirkondlike meetaimede õienektarist. Kaitstud päritolunimetusega „Mel do Alentejo” hõlmatud mett liigitatakse järgmiselt.

Üheliigiline õiemesi, mida saadakse järgmistelt taimedelt:

—	prantsuse lavendel (Lavandula stoechas L.);

—	eukalüpt (Eucalyptus spp.);

—	apelsinipuu (Citrus spp.);

—	ussikeel (Echium spp.).

Mitmeliigiline õiemesi.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

KPNiga „Mel do Alentejo” hõlmatud mett valmistavate mesilaskolooniate korrapärane ja ulatuslik söötmine kunstliku söödaga ei ole lubatud.

Teatavates erandolukordades, kui sööta napib või kui soovitakse suurendada populatsiooni, võivad mesinikud mesilasi sööta vastavalt järgmistele tingimustele:

—	siirupiga, mis on valmistatud kahest osast meest või valgest suhkrust ja ühest osast veest.

Kunstlikku sööta antakse siis, kui pesakorpuseid ei ole, ja sööda andmine lõpetatakse nädal enne pesakorpuste paigaldamist.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

KPNiga „Mel do Alentejo” hõlmatud mett tootvad mesindusettevõtted peavad asuma määratletud geograafilises piirkonnas. Asjaomased tootjad peavad võtma endale kirjalikult kohustuse deklareerida üksnes mett, mis pärineb päritolunimetuse „Mel do Alentejo” geograafilises piirkonnas asuvatest registreeritud mesilatest.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

„Mel do Alentejo” pakendatakse läbipaistvatesse värvitutesse kuni 1 000 grammi mahutavatesse klaaspurkidesse. Hotellides, restoranides ja toitlustusettevõtetes otsetarbimiseks ette nähtud mett võib pakendada toiduainete puhul lubatud materjalist valmistatud hermeetiliselt suletud individuaalpakenditesse.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Märgistusel kasutatakse KPNi „Mel de Alentejo” logo ning kontrolli- ja sertifitseerimisasutuse sertifitseerimismärki.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Mel do Alentejo” tootmispiirkond asub järgmiste omavalitsusüksuste piirides: Alandroal, Alvito, Arraiolos, Barrancos, Beja, Borba, Cuba, Estremoz, Elvas, Évora, Ferreira do Alentejo, Fronteira, Montemor-o-Novo, Mora, Moura, Mourão, Portel, Redondo, Reguengos de Monsaraz, Serpa, Sousel, Vendas Novas, Viana do Alentejo, Vidigueira, Vila Viçosa.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kõnealuses geograafilises piirkonnas, mille taimestiku-, mulla- ja kliimatingimused on selgelt vahemerelised, domineerivad iseloomulikud taimeliigid, mis mõjutavad oluliselt saadava mee kvaliteeti ja hulka.

Päritolunimetusega seotud piirkonna iseloomuliku taimestiku hulka kuuluvad prantsuse lavendel, vaigu-kiviroosik, salveilehine kiviroosik, harilik maasikapuu, väänduv kuslapuu, keelikurohi, kuldne õnnehein, voolme-ristirohi, ussikeel ning kõik korgi- ja iilekstamme saludes kasvavad Vahemere piirkonnale iseloomulikud taimed.

Samuti väärivad oluliste nektariallikatena esiletõstmist monokultuurid päevalill, eukalüpt ja apelsinipuu.

Kõnealusest geograafilisest piirkonnast, kus leidub looduslikult palju meetaimi, saadakse erilise lõhna ja meeldiva maitsega õiemett, mille õrn värvus ulatub läbipaistvast kollasest merevaigukollaseni.

Alentejo mee värvus on just selle piirkonna mee eripära, mida tarbijad kõrgelt hindavad, sest heleda mee järele on suurem nõudlus nii Portugali kui ka rahvusvahelisel turul.

Maapiirkondade väikeettevõtjatest meetootjad esindavad sajanditepikkust traditsiooni, mis on Alentejo piirkonna elanike tavades ja kommetes sügavalt juurdunud.

5.2. Toote eripära

KPNiga „Mel do Alentejo” hõlmatud meel on järgmised füüsikalis-keemilised, õietolmu- ja organoleptilised omadused.

a)	Füüsikalis-keemilised omadused Vabade rasvhapete sisaldus: alla 35 meq/kg Elektrijuhtivus: alla 6,0 × 10–4 S/cm Värvus: helekollasest merevaigukollaseni Hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus: kuni 10 mg/kg Niiskusesisaldus: alla 18,5 % Tuhasisaldus: alla 0,6 %

Õietolmuomadused

Üheliigiline mesi

Prantsuse lavendli õietolmu sisaldus vähemalt 13 %, apelsinipuu õietolmu sisaldus vähemalt 15 % ning eukalüpti ja ussikeele õietolmu sisaldus vähemalt 40 %.

Mitmeliigiline mesi

Vähemalt ühe järgmist liiki taime õietolmu sisaldus vähemalt 5 %: prantsuse lavendel, ussikeel, eukalüpt, liivatee, harilik rosmariin, apelsinipuu ja keelikurohi.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Tänu määratletud piirkonna taimestiku-, mulla- ja kliimatingimustele, eelkõige korgi- ja iilekstamme saludes kasvavatelt taimedelt ning päevalilledelt, eukalüptidelt ja apelsinipuudelt saadakse nektarit, mis annab meele „Mel do Alentejo” punktis 5.2 kirjeldatud omadused.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

http://www.gpp.pt/Valor/DOP_IGP_ETG.html

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

25.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 276/17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 276/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„ACEITUNA DE MALLORCA” / „ACEITUNA MALLORQUINA” / „OLIVA DE MALLORCA” / „OLIVA MALLORQUINA”

EÜ nr: ES-PDO-0005-01051-29.10.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Aceituna de Mallorca” / „Aceituna Mallorquina” / „Oliva de Mallorca” / „Oliva Mallorquina”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetusega „Aceituna de Mallorca” / „Aceituna Mallorquina” / „Oliva de Mallorca” / „Oliva Mallorquina” oliivid on kolmel kujul turustatavad: terved rohelised, purustatud rohelised ja naturaalsed mustad oliivid. Tegemist on Mallorca kohalikku sorti lauaoliividega, mida on teataval määral soolvees kääritatud. Lisaks maitsestatakse purustatud rohelised oliivid apteegitilli ja paprikapulbriga ning naturaalsed mustad oliivid Mallorca oliiviõliga.

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatavatel oliividel on alljärgnevad organoleptilised ja füüsikalis-keemilised omadused.

—	Kuju: veidi asümmeetriline süstiku kuju, ümara otsaga, ilma nibuta, enamasti väikeste lõhedega

—	Suurus: väikese kuni keskmise suurusega

—	Värvus: vastavalt küpsusastmele roheline, kollakasroheline või pruunikasmust

—	Välimus: läikiv

—	Viljaliha: kivi eraldub viljalihast kergesti (loksuv kivi)

—	Maitse: peamiselt mõru

—	Aisting viljaliha katsumisel: õline

—	Küllastumata rasvhapped: ≥ 83 % rasvhapete koguhulgast

—	Oleiinhape + linoolhape: ≥ 78 % rasvhapete koguhulgast

—	Polüfenoolide sisaldus kokku: ≥ 245 mg gallushapet / 100 g

—	Säilivus: pikaajaline

Oliivide küpsusaste saagi koristamisel võimaldab eristada rohelisi ja musti oliive. Küpsusastmest ja töötlemisprotsessist, eelkõige maitsestamisest tulenevalt saadakse kolme esitusviisiga oliivid, mille omadused on alljärgnevad.

1) Terved rohelised oliivid

Enne küpsekssaamist korjatud oliivid. Neid turustatakse pakendatult vedelikus, mille naatriumkloriidisisaldus on vähemalt 6 % ja pH maksimaalselt 4,3.

Organoleptilised omadused

Värvus: rohelisest kahvatu kollakasroheliseni

Lõhn: tugevalt taimne (oliivipuu leht) ja mineraalne (soolvesi)

Tekstuur: katsumisel kõva ja väheelastne. Suus on tuntav oliivi kõvadus, ühtne konsistents ja vähene rabedus, mälumisel on oliiv õline ja kuuldavalt krõmpsuv

Maitse: tugev. Valitseb hapu, soolase ja mõru maitse tasakaal

Aistingud: tuntavalt kootav ja terav

Pikk ja tuntavalt kootav järelmaitse

2) Purustatud rohelised oliivid

Enne küpsekssaamist korjatud oliivid, mis on purustatud ja maitsestatud Mallorcalt saadud apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) ning paprikapulbriga (Capsicum annum L.). Neid turustatakse pakendatult vedelikus, mille naatriumkloriidisisaldus on vähemalt 6 % ja pH maksimaalselt 4,3.

Organoleptilised omadused

Värvus: rohelisest kollakasroheliseni, läikiv

Lõhn: tugevalt taimne lõhn, mida iseloomustavad ürdid (apteegitill) ja kerge paprikanoot

Tekstuur: katsumisel pehme ja elastne, viljakest ja keskkiht on purustamisprotsessi käigus ebaühtlaselt murdunud. Suus on toode pehme, kreemjas ja keskmiselt ühtse konsistentsiga

Maitse: tugev, soolane ja mõru

Aistingud: esile kerkivad kootavus ja teravus

Järelmaitse: pikk

3) Naturaalsed mustad oliivid

Küpsena korjatud oliivid, mis on maitsestatud Mallorca oliiviõliga. Neid turustatakse ilma vedelikuta.

Organoleptilised omadused

Värvus: mustjas tumepruun

Lõhn: maalähedane, keskmiselt tugev

Tekstuur: viljakest on katsumisel pehme ja ebaühtlane. Suus on vilja keskkihi tekstuur kreemjas, pehme ja mahlane; konsistents ei ole tihke

Maitse: tugev, hapu ja soolane maitse on tasakaalus

Aistingud: on tunda kerget mõrudust ja teravust

Järelmaitse: keskmise kestusega

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lubatud on kasutada üksnes Mallorcal kasvatatud kohalikku „Mallorquina” sorti oliive.

Tervete roheliste ja purustatud roheliste oliivide saamiseks korjatakse oliivid rohelisena, st enne küpsekssaamist. Naturaalsete mustade oliivide puhul korjatakse oliivid valmimistsükli lõpus.

Purustatud rohelised oliivid maitsestatakse Mallorcalt pärit apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) ja paprikapulbri (Capsicum annum L.) ning soolaga.

Naturaalsed mustad oliivid maitsestatakse Mallorca oliiviõliga.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud oliivide tootmine ja töötlemine (valimine, pesemine, purustamine, soolamine ja maitsestamine) peab toimuma Mallorca saarel.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Pakendamine on tootmisprotsessi viimane etapp ja see on väga oluline oliivide säilitamise ja nende iseloomulike kvaliteediomaduste seisukohast.

Toote eriomadustest ning eelkõige töötlemisprotsessist ja kergesti riknevast laadist tulenevalt pakendatakse oliivid Mallorca saarel. Selline nõue tuleneb alljärgnevatest asjaoludest.

Oliivide iseloomulike omaduste säilitamine ja kvaliteedi tagamine. Tootjad vastutavad selle eest ühiselt järgmistel eesmärkidel:

vajadus säilitada Mallorcal toote valmistamise traditsioon, mis aitab otsustavalt kaasa lõpptoote eriomaduste kaitsmisele. Tootjatel on vajalikud teadmised ja oskused nõuetekohase käsitsemise tagamiseks.

Tuleb märkida, et oliiv on õrn ja kergesti riknev vili. Lisaks võib toote töötlemisega kaasneda soovimatu täiendav käärimine. Kuna Mallorca on saar, siis tuleb pakendamata oliivide tootmispiirkonnast väljapoole viimiseks transportida neid pikemat aega mööda merd. Sel viisil võivad temperatuur ja muud keskkonnategurid mõjutada oliivide kvaliteeti, muutes maitset, lõhna ja tekstuuri, ning seetõttu on rangelt keelatud oliivide ümberpakendamine ja/või viljade täiendav käitlemine;

2)	kahe erineva pakendamisprotsessi olemasolu tootmispiirkonnas või sellest väljaspool võib vähendada kaitstud päritolunimetuse usaldusväärsust, hoolimata sellest, kas protsessi kontrollitakse regulaarselt või mitte.

b)	Toote jälgitavuse ja päritolu tagamine.

Kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemiga tagatakse oliivide päritolu ja jälgitavus tingimusel, et vilju valmistatakse ette, töödeldakse ja pakendatakse Mallorcal; nõnda välditakse võimalikku segunemist muud päritolu oliividega.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kõikide kaitstud päritolunimetusega turustatavate oliivide pakendite märgisel peab olema järgmine teave:

—	kaitstud päritolunimetus;

—	ELi sümbol või märge „Denominación de Origen Protegida” (kaitstud päritolunimetus) ning

—	vastava tähtnumbrilise koodiga märgis, mis hõlbustab toote jälgitavust.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab kogu Mallorca saart, mis asub Hispaanias Baleaaride autonoomses piirkonnas.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud oliivide tootmiseks sobivad mullad on lubjakivirohked, keskmise tihedusega kuni tiheda koostisega ja seal leidub rohkelt kive; mulla pH on leeliseline. Kividerohkus on soodne veeringlusele. Muld paikneb horisontaalsete kihtidena, mille vahele on kogunenud peeneteraline savi ja kuhu oliivipuude juurtel on võimalik suurepäraselt ligi pääseda.

Üldjuhul kasvatatakse oliivipuid terrassviljeluse meetodil, järgides maapinna astanguid. Terrassid asetsevad lõunasuunal, mis aitab ära kasutada nõlvasid ja maksimaalset päikesekiirgust ning vältida külmi põhjatuuli. Raske ligipääsetavuse tõttu koristatakse oliivid käsitsi, mis võimaldab valida parima kvaliteediga viljad.

Ainus niisutus tuleneb vihmast. Põllumajandustootjate kogemusest nähtub, et kastmine mõjub halvasti oliivi iseloomulikule tekstuurile, mistõttu oliivipuid ei kasteta.

„Mallorquina” sorti oliivipuude pookimisel kasutatakse pookealusena üksnes metsikut oliivipuud, mis on tänu oma maalähedusele ideaalne ja mis kasvab Mallorcal looduslikult, olles seega keskkonnaga hästi kohanenud.

Traditsiooniliselt on põllumajandusettevõtetes lisaks kasvatatud ka lambaid, kes aitavad hävitada umbrohtu ja metsikuid võrseid ning kellelt saadakse orgaanilist väetist.

Maitsestamine põhineb tootjate oskusteabel, mis on samuti tihedalt seotud geograafilise piirkonnaga. Purustatud rohelistele oliividele lisatakse saarelt pärit apteegitilli ja paprikapulbrit, mis on Mallorca tarbijate seas väga hinnatud. Mustade oliivide maitsestamine tootmispiirkonnast pärit oliiviõliga kinnitab veel kord oliivide tihedat seost piirkonnaga.

Tänu oliivide sajanditepikkusele kasvatamisele ja töötlemisele on tootjatel teadmised, mida antakse enamasti edasi suuliselt ja mis võimaldavad tagada toote kvaliteedi. Näiteks võimaldavad oliivikasvataja kogemustest tulenevad head kasvatustavad vähendada töötlemiseks sobimatute vigaste oliivide arvu või neid lausa vältida. Ühtlasi aitavad tootja põhjalikud oliivialased teadmised hoida ära käärimist ja muid muutusi oliivide kvaliteedis. Sellised tulemused saavutatakse, kohandades töötlemis- ja keskkonnatingimusi ning vahendeid ja ruume oliivide omadustele sobivaks.

Põllumajandustootjate eriteadmised on järgmised: pookealusele pookimine, oliivipuude kasvatamine ilma kunstliku niisutamiseta, et saada tugevama maitsega oliive, ning viljade käsitsi korjamine iga esitusviisi jaoks parimas küpsusastmes. Selline käsitsi korjamine võimaldab kindlaks määrata täpselt õige koristusaja, mis mõjutab otseselt kahte liiki ühendite, fenoolide ja lenduvate ühendite sisaldust; nimetatud ühendid annavad oliividele iseloomuliku maitse ja lõhna.

Tootjate eriteadmised on seotud näiteks purustatud roheliste oliivide maitsestamiseks kasutatava apteegitilli ja paprikapulbri ning mustade oliivide maitsestamiseks kasutatava Mallorca oliiviõli õigete koguste leidmisega. Ühtlasi on tootjatel teadmised oliivide looduslike omaduste esiletoomiseks: välditakse leelise kasutamist töötlemisprotsessis, et säilitada mõrudust, ning kohandatakse toote pH-d enne pakendamist, et vältida edasist käärimist.

5.2. Toote eripära

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud oliivisort on omane Mallorca saarele ja tuleneb kohalikust Mallorca sordist.

Kõnealuse kaitstud päritolunimetuse erilisus tuleneb peamiselt järgmistest organoleptilistest omadustest: mõrudus, kreemjas tekstuur ja lõhn, mis on aidanud kaasa toote maine saavutamisele.

Mõrudus on see iseloomulik omadus, mida paljud tarbijad oliivide „Aceituna de Mallorca” juures märkavad. See tuleneb roheliste ja mustade oliivide suurest polüfenoolide sisaldusest. Lisaks ei muuda traditsiooniline töötlemisviis praktiliselt selliste antioksüdantide sisaldust, millest tuleneb lõpptoote mõrudus ja kootavus.

Oliivides „Aceituna de Mallorca” sisalduvate küllastumata rasvhapete (sisaldus rohkem kui 83 %) sulamistemperatuur on alla 39 °C, mistõttu oliivid sulavad mälumisel suus; see annab tootele tarbijate poolt väga hinnatud kreemja struktuuri.

Purustatud rohelisel oliivil on selgelt maitsestamisel kasutatud apteegitilli lõhn ning sordile omane tekstuur, mis tuleneb töötlemisprotsessist.

Naturaalse musta oliivi eriomadused tulenevad peamiselt sordist ja eelkõige sellest, et oliivid koristatakse praktiliselt üleküpsemise hetkel. Samuti avaldab mõju toote maitsestamine piirkonnast saadud oliiviõliga.

Oliivipuu kohandub keskkonnatingimuste ja viljelusmeetoditega. Piirkonna pinnamoe-, mulla- ja ilmastikutingimustest, pikast kasvatustraditsioonist ja oliivikasvatajate kogemustest tulenevalt ilmneb nimetatud oliivide ja nende geograafilise tootmispiirkonna seos omadustes, mis eristavad neid muudest oliividest.

Metsikute oliivipuude levikuks ideaalselt sobivad tingimused geograafilises piirkonnas, inimeste panus (parimate isendite valimine) ja evolutsioon tõid kaasa „Mallorquina” sorti oliivipuu väljakujunemise. Viljelustavade ja igivanade töötlemismeetodite tulemusena saadakse sellelt oliive, mis eristuvad praegu oma kvaliteedi poolest muudest oliividest.

Nimetatud eristav kvaliteet tuleneb neljast tegurist, mis määravad kindlaks põhjuslikud seosed geograafilise piirkonna ja toote omaduste vahel. Need on ilmastiku- ja mullatingimused, toote geneetilised omadused, viljeluskeskkond ja eriline töötlemisviis.

Kliima on vahemereline, päikesepaistelisi päevi on palju, talved on mõõdukalt jahedad või külmad ning suved kuivad ja soojad. Muld sisaldab ohtralt karbonaate (lubjakivi). Nimetatud tegurid annavad oliividele suure polüfenoolide sisalduse. Polüfenoolid annavad oliividele „Aceituna de Mallorca” nii omase mõru maitse ja kootava aistingu suus kolmiknärvi piirkonnas.

Oliivikasvatajate empiirilisel kogemusel põhineva valiku tulemusena tekkinud geneetiliste omaduste põhjal võib sorti määratleda kui geno- ja fenotüübi poolest erilist kohalikku sorti. Seda kinnitab ka Baleaaride ülikoolis 2011. aastal tehtud uuring, mille kohaselt tootele omast kreemjat tekstuuri mõjutav rasvhapete profiil ja viljalihast kergesti eralduv kivi (loksuv kivi) teevad sellest suurepärase lauaoliivi.

Viljelusomaduste hulgast võib esile tõsta etapiviisilist käsitsi koristamist. Kuna oliive korjatakse etapiviisiliselt – tervete roheliste oliivide ja purustatud roheliste oliivide saamiseks enne küpsekssaamist ning naturaalsete mustade oliivide saamiseks pärast küpsekssaamist, küpsevad oliivid puul. See tegur määrab kindlaks kõigi kolme esitusviisi iseloomulikud organoleptilised omadused. Asjaolu, et kogenud oliivikasvatajad korjavad oliive käsitsi, võimaldab tagada parimad organoleptilised omadused ning annab tervetele rohelistele oliividele ja purustatud rohelistele oliividele iseloomuliku kõvaduse.

Töötlemisprotsessi iseloomulikud jooned on purustatud roheliste oliivide traditsiooniline maitsestamine saarelt pärit apteegitilli ja paprikapulbriga, mis annavad neile eripärase aroomi. Naturaalsete mustade oliivide traditsiooniline maitsestamine Mallorca oliiviõliga rõhutab nende kreemjat tekstuuri. Asjaolu, et töötlemisprotsessis ei kasutata leelist, tähendab seda, et loomulikku tekstuuri praktiliselt ei muudeta ning säilivad tervetele rohelistele ja purustatud rohelistele oliividele iseloomulik kõvadus ja mõrudus.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7) (3)

http://www.caib.es/sacmicrofront/archivopub.do?ctrl=MCRST63ZI124069&id=124069

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.276.est
Euroopa Liidu Teataja		C 276

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 25. september 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 276/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2013/C 276/02	Nõukogu avaldus	6

	Euroopa Komisjon
2013/C 276/03	Euro vahetuskurss	7

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2013/C 276/04	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	8

2013/C 276/05	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	8

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	20.8.2013
Kestus	20.8.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	HAD/5BC6A.
Liik	Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)
Piirkond	Vb ja VIa püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	42/TQ39

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	20.8.2013
Kestus	20.8.2013–31.12.2013
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	GFB/89-
Liik	Niituimluts (Phycis blennoides)
Piirkond	VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	FS41DSS

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 276/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	9

2013/C 276/07	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 artikli 18 lõike 2 kohase, komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 alusel registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist käsitleva koonddokumendi avaldamine kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud menetlusega	14

2013/C 276/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	17


	(1) EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid