1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/1

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/4

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/5

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M6975 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/6

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/7

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/8

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing kujutab endast koondumist ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et ühinemismääruse artikli 1 kohaselt on teatatud tehing liidu seisukohalt oluline.

3.

Nõuandekomitee nõustub sellega, kuidas komisjon on otsuse eelnõus määratlenud asjaomased tooteturud.

Seoses tooteturu määratlusega nõustub nõuandekomitee eelkõige sellega, et teatatud tehingu mõju tuleb hinnata järgmistel turgudel:

4.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni asjaomaste geograafiliste turgude määratlusega, mis on esitatud otsuse eelnõus.

Seoses geograafilise turu määratlusega nõustub nõuandekomitee eelkõige sellega, et teatatud tehingu mõju tuleb hinnata järgmistel turgudel:

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et tõenäoliselt ei teki teatatud tehingu tagajärjel sellist koordineeritud mõju, mis oluliselt takistaks tõhusat konkurentsi helikandjale salvestatud muusika hulgimüügiturgudel riiklikul tasandil, samuti digitaalses vormingus salvestatud muusika hulgimüügiturul EMPs ja riiklikul tasandil.

6.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et tõenäoliselt ei kaasneks teatatud tehinguga tõhusat konkurentsi oluliselt takistavat konkurentsivastast vertikaalset ja/või konglomeraatmõju, mis võiks põhjustada koondunud ettevõtte klientide ja/või konkurentide jaoks juurdepääsu sulgemist otsuse eelnõus määratletud turgudele.

7.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et teatatud tehing põhjustab tõenäoliselt märkimisväärseid takistusi tõhusale konkurentsile järgmistel turgudel:

8.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni analüüsiga i) piraatluse, ii) ostja võimu ja iii) turulepääsu osas ning ka järeldusega, et need asjaolud ei suuda mõjutada teatatud tehingust tulenevaid võimalikke takistusi tõhusale konkurentsile.

9.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatise esitaja 25. augustil 2012 võetud lõplikud kohustused (edaspidi „lõplikud kohustused”) kõrvaldavad täielikult konkurentsiprobleemid, mis komisjon on kindlaks teinud digitaalses vormingus salvestatud muusika hulgimüügiturul EMPs ja riiklikul tasandil.

Vähemus jääb erapooletuks.

10.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni järeldusega, et teatatud tehing ei kahjusta tõenäoliselt märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas, tingimusel et täidetakse lõplikke kohustusi.

Vähemus jääb erapooletuks.

11.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing tuleks kuulutada siseturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57.

Vähemus jääb erapooletuks.

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/10

(1)

17. veebruaril 2012 sai Euroopa Komisjon ühinemismääruse (2) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Universal Music Holdings Limited (edaspidi „Universal”) omandab ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kontrolli ettevõtja EMI Group Global Limited (edaspidi „EMI”) muusikasalvestiste üle aktsiate või osade ostu teel (Universal ja EMI edaspidi tekstis „pooled”).

(2)

23. märtsil 2012 algatas komisjon vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c menetluse. Seejärel saadeti 19. juunil 2012 Universalile vastuväited, millele vastamise tähtaeg oli kaks nädalat, mida konkurentsi peadirektoraat pikendas Universali palvel kahe päeva võrra.

(3)

Vastuväidetes sedastati komisjoni esmased järeldused, mille kohaselt kahjustaks koondumine olulisel määral tõhusat konkurentsi digitaalselt salvestatud muusika hulgimüügiturul nii EMP kui ka 25 liikmesriigi (3) tasandil ja helikandjale salvestatud muusika hulgimüügiturul 22 liikmesriigis (4).

(4)

Universal vastas vastuväidetele tähtaja jooksul ega taotlenud suulist ärakuulamist.

(5)

Käesoleva juhtumi peamine menetluslik eripära on see, et andmeruumi kasutamisega seoses tekkis mitu toimikule juurdepääsuga seotud küsimust.

(6)

Juba enne vastuväidete avaldamist taotles Universal juurdepääsu kolmandate isikute andmetele, mida konkurentsi peadirektoraat oli kogunud ja mida peaökonomisti meeskond (CET) analüüside tegemisel oli kasutanud. Universal väitis, et selline juurdepääs on vajalik tema kaitseõiguste kahjustamise vältimiseks ja võimalike kohustuste väljaselgitamiseks.

(7)

Konkurentsi peadirektoraat lükkas taotluse tagasi, sest soovitud teave kuulus toimikusse, millele oleks saanud juurdepääsu anda alles pärast vastuväidetest teatamist kooskõlas rakendusmääruse artikli 17 lõikega 1 (5). Universali väitele kohustuste kohta vastas konkurentsi peadirektoraat, et komisjoni mis tahes toimingud andmetega ei mõjuta Universali võimalusi võtta sobivaid meetmeid enne vastuväidete väljastamist.

(8)

Seejärel palus Universal mul enne vastuväidete saatmist vaadata läbi andmeruumi eeskirjad, mille konkurentsi peadirektoraat oli selle menetluse jaoks koostanud (edaspidi „eeskirjad”). Universal väitis, et tema õigust kaitsele kahjustataks peamiselt järgmisel kolmel viisil. Esiteks oli kavandatav avaldamise määr liiga piiratud, kuna see ei annaks Universalile juurdepääsu toorandmetele ja koodidele, mida kasutatakse lõplike andmekogumite koostamisel CETi analüüsi jaoks. Selline teave oli aga väidetavalt vajalik selleks, et Universali palgatud majandusnõustajad saaksid kontrollida CETi analüüsi ja andmete usaldusväärsust. Teiseks väideti, et andmete kasutamist piiravates eeskirjades sisalduvad erisätted takistavad Universali palgatud majandusnõustajatel CETi analüüsi korralikult kontrollida ja testida. Viimaks väitis Universal, et CETi andmete muutmine anonüümseks ei ole asjakohane ega mõistlik. Väideti, et anonüümseks muutmise korral ei ole Universali palgatud majandusnõustajatel võimalik mõista andmete genereerimise konkreetset faktilist tausta.

(9)

Konkurentsi peadirektoraat põhjendas piiranguid klientidelt ja konkurentidelt saadud andmete erilise tundlikkuse tasemega, kohaldades Tetra/Lavali juhtumi kohtupraktikat (6).

(10)

Arvestades seda, et ühinemisasjades on vaja kiiresti tegutseda, vaatasin eeskirjad läbi, lähtudes järgmistest põhimõtetest. Vastuväidete adressaadile tuleb anda täielik juurdepääs kõikidele kahjustavatele tõenditele. Kui tõendid on konfidentsiaalsed, tuleb juurdepääs anda adressaadi kaitseõiguste teostamiseks vajalikus ulatuses. Kvantitatiivsete tõendite puhul, millele Universal juurdepääsu taotleski, tähendab see, et adressaat peab üldjuhul vastama kolmele tingimusele. Esiteks peab olema adressaadil võimalik korrata CETi analüüsi (st tuleb anda juurdepääs kasutatud andmetele ja metoodikale). Teiseks peab adressaadil olema võimalus komisjoni analüüsi kontrollida (st tuleb anda juurdepääs eemaldatud andmetele, alternatiivsetele muutujatele ja erindeid jmt käsitlevatele andmetele). Viimaks tuleb adressaadil võimaldada kontrollida andmete usaldusväärsust vähemalt pistelise kontrolli abil. Kui adressaadi välisnõustajad suudavad viimasel juhul tuua pistelise kontrolli põhjal välja konkreetsed vead, võib olenevalt vigade ja toimikus tegelikult sisalduvate andmete ulatusest anda suuremad juurdepääsuõigused. Sellega seoses ja arvestades suure osa andmete konfidentsiaalsust tundub piirangute kehtestamine põhjendatud, eelkõige nõue, et a) adressaat selgitaks komisjonile, mida tema välisnõustajad kavatsevad teha, ning b) selliseid arvutusi tehtaks komisjoni ametnike järelevalve all.

(11)

Vastasin Universalile 18. juuni 2012. aasta kirjaga, et pärast minu ja konkurentsi peadirektoraadi vahelist arutelu muudeti eeskirju vastavalt eespool osutatud põhimõtetele. Avalikustamise ulatusega seoses lisati eeskirjadesse kinnitus, et kõik toorandmed ja koodid lisatakse andmeruumi. Mis puutub andmete kasutamise piirangutesse, siis neid eeskirjades vähendati, et Universali palgatud majandusnõustajad saaksid kirjas viidatud CETi analüüsi testida ja kontrollida. Andmete anonüümseks muutmise puhul rõhutasin seda, et komisjoni hinnangul sisaldavad andmed eriti tundlikke ärisaladusi, mille avalikustamine halvendaks teatavate andmete esitajate konkurentsivõimet. Võttes arvesse täiendavat juurdepääsu, mis muudetud eeskirjades nüüd ette nähti, ja konkurentsi peadirektoraadist mulle edastatud tehnilisi selgitusi, tundus mulle, et Universali palgatud majandusnõustajad saavad teha arvutused, mida nad oma taotluses olid piisavalt täpsustanud, ning seetõttu ei ole vaja andmeid uuesti isikustada. Viimaks viitasin, et Universalil on võimalus esitada mulle edasisi põhjendatud taotlusi, kui Universali palgatud majandusnõustajad leiavad ebaselgete andmestruktuuride kohta konkreetseid näiteid ning neil on põhjust arvata, et Universali ärakuulamisõiguse nõuetekohaseks teostamiseks on vaja veel täiendavat juurdepääsu.

(12)

Oma 19. juuni 2012. aasta kirjaga palus Universal mul eeskirju veelgi muuta, kuna need sisaldasid CETi andmete kasutamisel endiselt piiranguid, kahjustades Universali õigust kaitsele. Eelkõige väitis Universal konkreetsetele arvutustele viidates, et tema palgatud majandusnõustajatel ei ole võimalik kontrollida teatavate andmete ja arvutuste usaldusväärsust ja täpsust. Universali piisavalt täpsustatud täiendavate nõudmiste tulemusena muudeti eeskirju veelgi, et anda Universali palgatud majandusnõustajatele usaldusväärsuse kontrollimiseks ja täiendavate arvutuste tegemiseks rohkem võimalusi.

(13)

Universalile anti juurdepääs toimikule 20. juunil 2012.

(14)

Oma 22. juuni 2012. aasta põhjendatud taotluses kordas Universal ametlikult esiteks oma varasemat nõudmist saada kahjustavale kvantitatiivsele analüüsile täielik juurdepääs ja kordas oma kolme pretensiooni, mis olid seotud juurdepääsu määra, CETi andmete kasutamise piiramise ja andmete anonüümseks muutmisega. Teiseks taotles Universal oma palgatud õigusnõustajatele juurdepääsu andmist andmeruumile. Universali väitel oli selline juurdepääs vajalik tema kaitseõiguste nõuetekohaseks teostamiseks, kuna tema palgatud õigusnõustajatel on vaja i) võimalust vaadata üle andmeruumis sisalduvad andmed ja palgatud majandusnõustajate koostatud konfidentsiaalsed analüüsid, ii) tutvuda andmeruumi aruande konfidentsiaalse sisuga, kusjuures Universalile oleks saadetud ainult aruande mittekonfidentsiaalne versioon, ning iii) esitada oma arvamus andmeruumi menetluse vastavuse kohta eeskirjadele.

(15)

29. juunil 2012 lükkasin pädevust käsitleva otsuse artikli 7 kohase otsusega mõlemad Universali taotlused tagasi. Konkurentsi peadirektoraadilt saadud tehnilise teabe kohaselt võimaldasid eeskirjad Universali palgatud majanduskonsultantidel teha teatavatel juhtudel mis tahes soovitud arvutusi, mida nad taotluses olid piisavalt täpsustanud. Muudel juhtudel võisid palgatud majandusnõustajad kavandada uusi arvutusi ja arutada selliseid ettepanekuid komisjoniga. Teatavaid arvutusi ei olnud ka võimalik teha, sest juhtumi toimik ei sisaldanud vajalikke andmeid. Anonüümseks muudetud andmete avalikustamise taotlemisel ei olnud Universal esitanud konkreetseid tõendeid, et see on tema kaitseõiguse teostamiseks hädavajalik.

(16)

Samamoodi lükkasin tagasi Universali taotluse teise osa, st taotluse lubada tema palgatud õigusnõustajad andmeruumi. Selline juurdepääs läheks vastuollu andmeruumi eesmärgiga võimaldada poolte palgatud majandusnõustajatele juurdepääs komisjoni kogutud kvantitatiivsetele andmetele. Kuna andmeruumis hoitakse kolmandate isikute ärisaladusi, tehakse menetlusega erand komisjoni üldkohustusest konfidentsiaalset teavet mitte avaldada. Kuna kõnealune menetlus kujutab endast erandit, on andmete kasvõi tahtmatu avaldamise vältimiseks vaja rangeid kaitsemeetmeid. Leidsin, et Universali õigus kaitsele ei õigusta tema palgatud õigusnõustajatele otsese juurdepääsu andmist andmeruumile, sest välisjuristidele piisab Universali osutatud kolmel juhul sellest, kui nad saavad palgatud majandusnõustajatega suhelda väljaspool andmeruumi.

(17)

Tagasilükkamisotsuse vastuvõtmise päeval sai Universal eelkoopia ja palus mul seejärel otsuse uuesti läbi vaadata, korrates üldjoontes oma varasemaid põhjendusi, viidates palgatud majandusnõustajatele kehtestatud piirangutele ja sellele, et nad ei saa teatavaid analüüse teha. Samuti kinnitas ta taas kord, et tema palgatud õigusnõustajatele tuleks anda otsene juurdepääs CETi andmetele nende redigeerimata kujul, kuna see on vajalik selleks, et mitte piirata oluliselt Universali õigust õiguslikule esindatusele ja õigusabile.

(18)

Olles Universali põhjendusi taas kord hoolikalt kaalunud, otsustasin 12. juulil 2012 jääda oma algse otsuse juurde. Esiteks võimaldasid eeskirjad erinevalt Universali väitest tema palgatud majandusnõustajatel teha andmeruumis vajalik analüüs. Asjaolu, et palgatud majandusnõustajad võimalust ei kasutanud, ei andnud mulle põhjust oma varasemat otsust või eeskirju selles suhtes läbi vaadata. Teiseks oli küll õige, et menetluse poolele tuleb tema kaitseõiguse kohaselt võimaldada tõhus õiguslik esindus ja õigusabi, kuid oleks siiski olnud vaja näidata, et selliste õiguste teostamiseks on konfidentsiaalsetele andmetele juurdepääs hädavajalik.

(19)

Vältimaks võimalust, et pooled mõistavad või tõlgendavad eeskirju vääriti, palusin Universalil konkurentsi peadirektoraadiga ühendust võtta, et arutada edasisi ettepanekuid regressioonanalüüside kohta, mida Universali palgatud majandusnõustajad võivad soovida teha. Seetarvis tuli anda selleks konkreetseks eesmärgiks juurdepääs andmeruumile. Veelgi enam, konkurentsi peadirektoraat pöördus minu nimel andmete esitajate poole, et saada nõusolek Universali palgatud ühe õigusnõustaja sisenemiseks andmeruumi, et palgatud majandusnõustajaid kohapeal eeskirjade tõlgendamisel abistada. Universal otsustas selle erandliku juurdepääsu pakkumise siiski kasutamata jätta.

(20)

26. ja 27. juunil 2012 teatas Universal, et konkurentsi peadirektoraat on põhjendamatult tagasi lükanud tema taotluse võimaldada tema palgatud majandusnõustajatel jagada ühe oma andmeruumi aruande konfidentsiaalset versiooni Universali palgatud õigusnõustajatega ja (redigeeritud kujul) Universaliga. Taotletud teave käsitles poolte kasutustasude osakaalu iga digitaalselt salvestatud muusikat lõpptarbijatele pakkuva platvormi kohta, mille palgatud majandusnõustajad olid andmeruumis olevate andmete põhjal välja arvutanud. Universal väitis, et kõnealuse teabe avaldamisest keeldumisel keelaks konkurentsi peadirektoraat juurdepääsu nii kahjustavatele kui ka kinnitavatele tõenditele, sest Universali arvates võidakse teavet kasutada selleks, et lükata ümber komisjoni algne seisukoht, et IFPI (7) turuosad on usaldusväärsemad kui poolte arvutatud turuosad. Pärast Universali palgatud õigus- ja majandusnõustajate, konkurentsi peadirektoraadi ja ärakuulamise eest vastutava ametniku esindajate vahel korraldatud arutelusid ja koosolekuid lepiti kokku avaldada Universalile järgmised andmed: i) mõningate selliste kasutustasude täpne suurus, mille puhul ei ole tegemist konfidentsiaalse teabe avaldamisega, ii) kasutustasusid käsitleva konfidentsiaalsema teabe ulatus ja kinnitus selle kohta, kas kasutustasude osakaal jääb alla 40% ning iii) kõikide kasutustasude osade tekstiline kirjeldus.

(21)

4. juulil 2012 pädevust käsitleva otsuse artikli 7 kohaselt vastuvõetud otsusega lükkasin tagasi Universali taotluse saada juurdepääs palgatud majandusnõustajate andmeruumi aruandes sisalduvale konfidentsiaalsele teabele. Kuivõrd oli olemas reaalne võimalus, et Universal ja teatud ulatuses ka tema palgatud õigusnõustajad saaksid teatava tundliku teabe tuletada, kui neile antaks juurdepääs teabele ülejäänud konfidentsiaalsete kasutustasude osakaalude kohta (st neile, mis ei kuulu eespool osutatud kategooriasse i) ning täiendav juurdepääs vastavalt punktidele ii ja iii eespool, jõudsin järeldusele, et Universali kaitseõiguse tagamiseks ei ole täiendav juurdepääs vajalik. Pealegi otsustasid Universali nõustajad eespool osutatud punkti iii alusel antud täiendavat juurdepääsu mitte kasutada. Universali õigusi ei rikutud, sest tema palgatud õigusnõustajad said kasutada teavet kinnitavate tõenditena või kahjulike tõendite ümberlükkamiseks.

(22)

Rakendusmääruse artikli 16 lõike 1 kohaselt rahuldasin ettevõtete Impala, Merlin BV, Warner Music Group, Sony Music, Beggars Group Ltd, Ühendkuningriigi kollektiivse esindamise organisatsioonide MCPS ja PRS, samuti plaadifirmade Naïve ja Because Music taotluse ärakuulamiseks kolmandate isikutena.

(23)

25. juulil 2012 saatis komisjon pooltele asjaolusid käsitleva kirja, mis hõlmas täiendavaid üksikasju lõppotsuses sisalduvate komisjoni vastuväidete toetamiseks, nimelt täpsemaid andmeid suurimate osaliste suhtelise turupositsiooni kohta. Pooltele anti oma kirjalike kommentaaride esitamiseks aega kuni 1. augustini 2012. Oma 1. augusti 2012. aasta vastuses teatasid pooled, et asjaolusid käsitlevas kirjas on muudetud vastuväidetes esitatud kahjuteooriat, „sõnastades sellega ümber nende vastu esitatud algsete vastuväidete põhiolemuse”.

(24)

Konkurentsi peadirektoraat vastas kõnealusele kirjale 3. augustil 2012, märkides, et asjaomased uued faktid toetavad komisjoni vastuväidetes esitatud algset järeldust, et Universal on paljudes riikides suurem kui ükski teine oluline ettevõtja. Samuti juhtis konkurentsi peadirektoraat tähelepanu sellele, et rikkumise asjaolusid käsitlevas kirjas esitati vastuväidetes kirjeldatud senise kahjuteooria kohta vaid fakte ega sõnastatud uut kahjuteooriat, mis oleks tuginenud üksnes olulisemate ettevõtjate suhtelisele suurusele. Pooltele anti võimalus esitada lisakommentaare, kuid nad otsustasid sellest loobuda. Seega loen kõnealuse teema lõpetatuks.

(25)

Komisjoni poolt vastuväidetes määratletud konkurentsiga seotud probleemide lahendamiseks esitasid pooled 27. juulil 2012 vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2 oma kohustused. Kõnealuste kohustuste katsetamist turul alustati samal päeval, et koguda asjaomaste turuosaliste seisukohti kohustuste tõhususe ja nende suutlikkuse kohta taastada tõhus konkurents turgudel, kus konkurentsiprobleemid tuvastati.

(26)

Turul katsetamise tulemustega seoses esitasid pooled 13. augustil 2012 läbivaadatud kohustused, mida muudeti seejärel 17. augustil 2012. Lõplikud kohustused pakuti välja 25. augustil 2012. Komisjon tegi järelduse, et poolte 25. augustil 2012 pakutud kohustused olid piisaval määral sobivad, et lahendada kõiki ülejäänud probleeme, mis olid seotud kavandatava tehingu siseturuga kokkusobivusega.

(27)

Pädevust käsitleva otsuse artikli 16 kohaselt olen analüüsinud, kas otsuse eelnõu käsitleb vaid neid vastuväiteid, mille puhul pooltele on antud võimalus oma arvamus esitada, ja olen jõudnud järeldusele, et see on nii.

(28)

Kokkuvõttes olen seisukohal, et kõik menetluse pooled on saanud oma menetlusõigusi käesolevas juhtumis tõhusalt teostada.

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/15

(1)

Universal Music Holdings Limited (edaspidi „UMHL”) on ettevõtjale Universal International Music BV (mis on emaettevõtteks Ühendkuningriigi äriühingule Universal Music Group (edaspidi „Universal” või „teatise esitanud pool”)) täielikult kuuluv tütarettevõte. Universal on juhtiv salvestatud muusika tootja maailmas. Ta tegeleb esitajate otsimise, arendamise ja reklaamimisega (artistide ja repertuaariga) ning muusikasalvestiste hulgimüügiga. Samuti tegutseb ta muudes valdkondades, nagu salvestatud muusika veebimüük, muusikateoste avaldamine, artistide esindamine, kauplemine, ürituste korraldamine ja teenuste pakkumine ürituste toimumiskohtades. Universal kuulub äriühingule Vivendi SA.

(2)

Vivendi SA (edaspidi „Vivendi”, Prantsusmaa) on Universali valdusettevõtja. Vivendi on rahvusvaheline meediaettevõte, mille tegevus hõlmab sideteenuseid, sisu- ja telekanalite loomist ja levitamist, digitaalselt salvestatud muusika jaemüüki ja videomänge.

(3)

EMI Group Global Limited (edaspidi „EMI Group”, Ühendkuningriik), tegeleb esitajate otsimise, arendamise ja reklaamiga ning muusikasalvestiste hulgimüügiga. Samuti tegutseb EMI Group teistes valdkondades, nagu muusika jaemüük, muusikateoste avaldamine, artistide esindamine ja kauplemine.

(4)

17. veebruaril 2012 sai komisjon vastavalt ühinemismääruse artiklile 4 teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames UMHL omandab aktsiate või osade ostu teel kontrolli EMI Groupi muusikasalvestiste üle ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

(5)

11. novembril 2011 sõlmisid Vivendi ja Universal ühelt poolt ning EMI Group teiselt poolt aktsiate ostu- ja müügilepingu, mille kohaselt Universal omandab EMI Groupi tegevuse artistide ja repertuaari ning muusikasalvestiste hulgimüügi alal, samuti EMI Groupi salvestiste jaemüügitegevuse, vähesel määral avaldamisõigusi (peamiselt need, mis kuulusid EMI Christian Music Groupile) ning artistide esindamise ja kauplemisõigused. Komisjoni otsuses viidatakse kavandatava tehinguga seotud varadele üheskoos kui „EMI”-le.

(6)

Kavandatava tehingu tulemusena kontrollib Universal EMId 100 % ulatuses. Seepärast kujutab tehing endast ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses koondumist. Tehing on vastavalt ühinemismääruse artikli 1 lõikele 2 ELi seisukohalt oluline.

(7)

Pärast teatise läbivaatamist otsustas komisjon 23. märtsil 2012, et tegevus kuulub ühinemismääruse reguleerimisalasse ning tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga ning EMP lepingu toimimisega. Seepärast otsustas komisjon algatada menetluse vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c.

(8)

19. juunil 2012 saadeti teatise esitanud poolele vastavalt ühinemismääruse artiklile 18 vastuväited. Universal vastas vastuväidetele 6. juulil 2012.

(9)

Vastusena vastuväidetes tõstatatud konkurentsiprobleemidele esitas teatise esitanud pool 27. juulil 2012 oma kohustuste ettepanekud. Seepärast pikendati ühinemismääruse artiklile 8 vastava otsuse vastuvõtmise tähtaega vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 3 viieteistkümne tööpäeva võrra. Teatise esitanud pool pakkus 13. augustil 2012 välja uued kohustuste ettepanekud, mida seejärel muudeti 25. augustil 2012.

(10)

Kavandatava koondumise raskuskese on muusikasalvestiste sektor, kuivõrd sellega on seotud nii Universali kui ka EMI põhitegevus. Nüüdisajal tegutseb EMPs muusikasalvestiste sektoris neli ülemaailmset plaadifirmat (suurettevõtjad Universal, Sony, EMI ja Warner) ning suur hulk väiksemaid plaadifirmasid (sõltumatud firmad).

(11)

Muusikasalvestiste tööstust tervikuna on viimase aastakümne jooksul nii kogu maailmas kui ka EMPs tabanud märkimisväärne langus, kuna muusika on muutunud kättesaadavaks seaduslike digitaalteenuste, samuti digitaalpiraatluse kaudu. Ehkki langus on kõige rängemalt tabanud helikandjate müüki, moodustab helikandjate müük endiselt umbes 80 % muusika kogumüügist EMPs. Eelduste kohaselt kasvab lähiaastatel digitaalse muusika müük märgatavalt ning jõuab haripunkti, kus ületab helikandjate müügi.

(12)

Muusikasalvestiste sektori väärtusahel algab artistide avastamise ja arendamisega ning jätkub nende muusika salvestamisega, et kasutada selle tulemusena toodetavate helisalvestiste autoriõigust – seda tuntakse kui tööd artistide ja repertuaariga. Artistide ja repertuaariga töötamise edu või ebaedu määrab edu muusikasalvestiste turul.

(13)

Muusikasalvestiste väärtusahela järgmisel tasandil on plaadifirmade repertuaari müük või litsentsimine hulgi- ja jaemüüjatele, samuti teatavatele lõppkasutajate kategooriatele (täpsemalt televisioonile ja raadiole).

(14)

Muusikasalvestised hõlmavad väga erinevaid füüsilisi helikandjaid (näiteks CDd – singlid, albumid/kogumikud – ja DVDd – audio- ja videoplaadid) ja digitaaltooteid, mida plaadifirmad müüvad jaemüüjatele, kes omakorda müüvad neid edasi lõppkasutajatele. Lisaks võivad plaadifirmad oma repertuaari litsentsida ka digitaalsete voogaudio- ja voogvideoteenuste pakkujatele.

(15)

On olemas mitmeid erinevaid helikandjate jaemüüjaid (peale hulgimüüjate, kes tegutsevad plaadifirmade ja jaemüüjate vahendajatena), kellest peamised on hüper-/supermarketid (nn suured jaekauplejad), e-kauplejad ja spetsialiseerunud jaemüüjad.

(16)

Mis puutub digitaalsetesse jaemüügikanalitesse, siis siin on olulisel kohal veebipõhine levitamine allalaadimise ja voogedastuse kaudu. Suurem osa veebipõhist tulu saadakse praegu allalaadimiste eest. Voogedastus on aga tõusuteel ning paljude turuosaliste arvates kasvab voogedastusest saadav tulu edaspidi märkimisväärselt.

(17)

Voogedastuse tehnoloogia on võimaldanud mõne viimase aasta jooksul välja arendada ka uusi platvorme ja ärimudeleid. Internetiteenuste pakkujad ja mobiilsideoperaatorid pakuvad üha rohkem muusika voogedastusteenuseid nii oma kaubamärgi teenustena (mis on sageli seotud sideteenuste paketiga) kui ka partnerluses olemasolevate voogedastusplatvormidega. Mõned voogedastusteenused toimivad ka partnerluses sotsiaalvõrgustikega. Lisaks on ilmunud ka muusika pilveteenused, mis võimaldavad kasutajatel hoida oma muusikat kaugserverites.

(18)

Oma varasemates muusikasalvestiste sektoriga seotud otsustes (2) ei ole komisjon artistide ja repertuaari eelnevat turgu määratlenud. Siiski pakutakse artistide ja repertuaari teenuseid erinevatele turuosalistele (artistidele) ja need on plaadifirmades järgneva hulgimüügitegevusega võrreldes erinevalt korraldatud. Artistidel ja repertuaaril on ka oma iseloomulik konkurentsidünaamika.

(19)

Komisjoni järelduse kohaselt ei ole vaja kaaluda, kas artistide ja repertuaariga seotud tegevust tuleks hinnata ja analüüsida erineva tooteturuna või isegi kas muusikasalvestiste turgu tuleks vaadelda kahepoolse turuna, kus plaadifirma tugevus turu ühel poolel (artistid ja repertuaar) avaldab tema turupositsioonile turu teisel poolel (muusikasalvestiste hulgimüük) positiivset mõju ja vastupidi. Komisjon vaatas kavandatava tehingu konkurentsimõju hindamisel plaadifirmade tugevust artistide ja repertuaari alal kui üht peamist tegurit, mis soodustab plaadifirmade turupositsiooni muusikasalvestiste hulgimüügiturul ja vastupidi.

(20)

Komisjon on varem leidnud, et helikandjate ja digitaalse muusika hulgimüügi puhul on tooteturg erinev (3). Digitaalse muusika turu puhul jättis komisjon lahtiseks küsimuse, kas internetirakenduste ja mobiilirakenduste või allalaadimise ja voogedastuse jaoks mõeldud digitaalmuusika puhul on tegemist erinevate tooteturgudega. Samuti ei tuvastanud komisjon erinevaid tooteturge žanripõhiselt (nt popmuusika, klassika, džäss jne) ega ühe artisti albumite ja kogumike põhiselt. Turu-uuringu käigus ei ole selle juhtumi puhul ilmnenud ühtki uut olulist tõendit, mis õigustaks nende pretsedentide kõrvalejätmist.

(21)

Komisjon leidis, et audio- ja videomuusika kuuluvad samale (kas helikandjate või digitaalsete) muusikasalvestiste hulgimüügi tooteturule.

(22)

Komisjon leidis, et muusikasalvestiste hulgimüügiks lõppkasutajatele, kes litsentsivad muusikasalvestisi tootjate muusikat litsentsivatelt ettevõtetelt, tuleks määratleda erinev tooteturg. Muusikasalvestiste jaemüügi puhul ei pidanud komisjon vajalikuks asjaomase tooteturu määratlemiseks seisukohta võtta.

(23)

Pretsedentidele tuginedes leidis komisjon, et tootmise ja logistika hindamiseks ei ole tal volitusi. Peale selle ei võtnud komisjon seisukohta muude „lisateenuste” (nagu artistide esindamine, kauplemine ja elava muusika ürituste ning ürituste korraldamise teenused) tooteturu määratlemise suhtes. Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon, et muusikateoste veebipõhise avaldamise õigusi tuleb lugeda eraldi tooteturuks.

(24)

Komisjon leidis, et helikandjate hulgimüügi turg on riigisisene.

(25)

Digitaalsete muusikasalvestiste hulgimüügi puhul ei pidanud komisjon vajalikuks võtta seisukohta täpse geograafilise turu määratlemiseks, arvestades, et kõnealune tehing tekitas küsimusi nii EMP kui ka liikmesriikide tasandil.

(26)

Artistide ja repertuaari, muusikasalvestiste jaemüügi, lisateenuste ja muusikateoste avaldamise asjaomase geograafilise turu määratluse asjus ei pidanud komisjon vajalikuks seisukohta võtta.

(27)

Teatise esitanud pool väitis, et nii helikandjate kui ka digitaalsete muusikasalvestiste (sealhulgas nii seaduslike kui ka ebaseaduslike, st piraatkoopiate) hulgimüügiks on vaja ühtset turgu. Selle väite toetamiseks väitis teatise esitanud pool, et on kindlaid tõendeid selle kohta, et tarbijad võivad ühe muusikaformaadi ja -allika (sealhulgas piraat- ja seaduslik muusika) asemel hakata kasutama teist.

(28)

Oma eelmistes otsustes ei ole komisjon kunagi väitnud, et seaduslik ja ebaseaduslik muusika kuuluvad samale tooteturule. Kuid Sony/BMG juhtumi (4) puhul tehtud turu-uuringust ilmnes, et piraatlus piirab teatavates piirkondades plaadifirmade konkurentsi.

(29)

Komisjon otsustas, et hinnangu andmine sellele, mil määral tarbijad asendavad seaduslikku muusikat ebaseaduslikuga ja mil määral tarbijad seaduslikku muusikat ebaseaduslikuga segavad ja sobitavad, ei ole asjakohane selle otsustamisel, kas ebaseaduslikku muusikat tuleks lugeda muusikasalvestiste hulgimüügi turu osaks. See kajastab asjaolu, et olenemata sellest, kas tarbijate seisukohast saab seaduslikku ja ebaseaduslikku muusikat vastastikku asendada, ei saa ühega teist asendada plaadifirmade otseste tarbijate – helikandjate ja digitaalse muusika jaemüüjate – seisukohast. Samamoodi ei konkureeri piraatteenused plaadifirmadega. Nad ei tegele artistide ja repertuaariga ega helisalvestiste hulgimüügiga helikandjate ja digitaalse muusika klientidele.

(30)

Seega otsustas komisjon, et nõudluse ja pakkumise seisukohast ei ole kohane lugeda seaduslikku ja ebaseaduslikku muusikat sama asjaomase helisalvestiste hulgimüügi tooteturu osaks. Samas ei lükka see järeldus ümber komisjoni analüüsi järeldust, et seoses kavandatava tehingu konkurentsimõju hindamisega võib piraatlus kujutada endast plaadifirmade hinnastamis- ja rentaablusotsuste suhtes potentsiaalset turuvälist piirangut.

(31)

Selle juhtumi puhul ei põhine komisjoni kahjuteooria konkreetse turuosa künnise ületamisel. Komisjon tõepoolest väljendab selgelt, et turuosa ei ole turujõu peamine näitaja ja neid tuleb vaadelda asjaomaste turgude üldises kontekstis. Kooskõlas horisontaalsete ühinemiste hindamisesuunistega (vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (5) (edaspidi „horisontaalsed ühinemissuunised”) võib tõhusa konkurentsi oluline takistamine leida aset juhul, kui ühinemisel tekkinud üksusel oleks märkimisväärselt suurem turuosa kui lähimal ühinemisjärgsel konkurendil. Seepärast lähtub komisjon praegusel juhul oma konkurentsimõju hinnangus ühinemisel tekkinud üksuse turuosast seoses tema üldise ühinemisjärgse tugevuse ja suhtelise positsiooniga konkurentide suhtes pärast ühinemist.

(32)

Praegusel juhul on analüüsiandmed seda olulisemad, et ükski selle valdkonna allikas ei anna ühinemisel tekkinud üksuse ühinemisjärgsest positsioonist täiesti usaldusväärset ülevaadet. Varasemates muusikasalvestiste tööstusega seotud otsustes kasutas komisjon IFPI andmeid, kuid praegusel juhul oli teatise esitanud pool jõuliselt IFPI andmete kasutamise vastu ja väitis, et see ei ole usaldusväärne, esitades turuosa kohta alternatiivsed andmed, mis põhinesid iTunesi ja Spotify käibel ning GfK ja OCC kogutud jaemüügi käibeandmetel.

(33)

Komisjon võttis arvesse kõiki andmeallikaid, sealhulgas erinevatelt digitaalteenuste pakkujatelt kogutud hulgimüügiandmeid. Lisaks sellele korraldas komisjon nelja suurettevõtja kohta ainult neist neljast ettevõtjast koosneval hüpoteetilisel turul suhtelisuse analüüsi, et hinnata Universali ja EMI turupositsiooni, võrreldes teiste oluliste ettevõtjatega (sõltumatuid ettevõtjaid ei saa vaadelda ühe üksusena, hoolimata sellest, et üheskoos ei ole nende turuosa just tähtsusetu). Lõpuks võttis komisjon arvesse ka edetabelite ja raadio eetriaja andmeid, ehkki kõnealuseid andmeid ei saa võrdsustada turuosaga.

(34)

Pärast kõikide andmeallikate analüüsi leidis komisjon, et kavandatava tehingu tulemusena tekiks domineeriv „superettevõtja”, kes oleks kaks korda (või isegi kolm, teatavates liikmesriikides aga kordades suurem) kui temast suuruselt järgmine ettevõtja EMP tasandil ja mitmes liikmesriigis, samuti Islandil ja Norras. Täpsemalt ületaks ühinemisel tekkinud üksus helikandjate puhul suuruselt järgmise ettevõtja enam kui kaks korda vähemalt kaheksas liikmesriigis (Iirimaal, Küprosel, Luksemburgis, Madalmaades, Rootsis, Rumeenias, Tšehhis ja Ühendkuningriigis), samuti Islandil; kolm või enam korda vähemalt viies liikmesriigis (Belgias, Kreekas, Poolas, Prantsusmaal, Slovakkias ja Norras) ning oleks rohkem kui neli korda suurem kui suuruselt järgmine konkurent Bulgaarias, Eestis ja Leedus. Sloveenias saaks ühinemisel tekkinud üksusest suurettevõtjate seas selge liider. Digitaalsete muusikasalvestiste puhul ületaks tekkinud üksus suuruselt järgmist konkurenti kaks või enam korda EMP tasandil ja vähemalt 16 liikmesriigis (Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis, Iirimaal, Kreekas, Leedus, Luksemburgis, Madalmaadel, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias ja Ühendkuningriigis), samuti Islandil ja Norras.

(35)

Kokkuvõttes oleks ühinemisel tekkinud üksus olnud vaieldamatult ühinemisjärgse edumaa poolest turuliider. Struktuurilisest seisukohast ning turuosade ja edetabelite ning raadio eetriaja andmete alusel muudaks kavandatav tehing täielikult olemasolevat konkurentsidünaamikat, mis põhineb teataval – vähemalt suurettevõtjate vahelisel – võimu tasakaalul (hoolimata Universalile juba praegu kuuluvast turuliidri positsioonist), ühinemisel tekkinud üksuse kasuks.

(36)

Komisjon leidis, et EMI on üks neljast praegu muusikasalvestiste ülemaailmses sektoris tegutsevast suurettevõtjast, kusjuures tema märkimisväärne artistide ja repertuaari nimestik moodustab aukartustäratava kataloogi ja võimaldab avaldada uusi tugevaid helikandjaid. EMI on suure tõenäosusega vähemalt klassikalise muusika valdkonnas samuti Universali lähim konkurent. Seepärast tooks kavandatav tehing kaasa olulise konkurentsijõu kadumise asjaomastelt turgudelt.

(37)

Komisjon leidis, et pärast tehingut muutub ühinemisel tekkinud üksuse repertuaar „kohustuslikuks” ning seetõttu on klientide võimalus tarnijat vahetada piiratud (või puudub) ning ühinemisel tekkinud üksuse võimalused kliente ära kasutada suurenevad tõenäoliselt märkimisväärselt.

(38)

Komisjoni uuring näitas, et Universalil on veel enne kavandatavat tehingut võimalus ja stiimul saada digiklientidelt litsentsitingimusi, mis on Universalile soodsamad kui tema konkurentidele. Need järeldused põhinevad kolmel järgmisel tõendite allikal: i) Universali ja EMI internetiplatvormidega sõlmitud asjaomaste lepingute võrdlemine, ii) komisjoni turu-uuringust pärit tõendid ning iii) ühinevatelt pooltelt saadud tõendid. Igast allikast pärit tõendeid kinnitab veelgi komisjoni kvantitatiivne analüüs.

(39)

Esiteks vaatas komisjon läbi nii Universali kui ka EMI ärilepingud valitud peamiste digiklientidega, keskendudes olulisematele äritingimustele (sealhulgas tasu, digiklientidelt nõutava ettemaksu määr, reklaami ja enamsoodustusrežiimi klauslitega seotud kohustused). Analüüs näitas, et Universal saab EMIga võrreldes digiplatvormidega peetavates läbirääkimistes põhiparameetrite puhul üldiselt paremaid tingimusi ning et kõnealune erinevus on eriti silmatorkav väiksemate platvormide puhul (allalaadimine ja voogedastus).

(40)

Komisjon otsustas, et erinevused, mis ilmnevad EMP suurima muusikasalvestiste ettevõtte Universal ja EMI lepingutingimustes juba praegu, viitavad kavandatava tehingu tõenäolisele negatiivsele mõjule. Kindlasti parandaks Universali koondumisjärgne kasvamine tõenäoliselt tema läbirääkimispositsiooni veelgi, põhjustades nii EMI repertuaari allutamise Universali praegustele tingimustele kui ka tingimuste üldise arvulise suurenemise seoses repertuaari koondumisega.

(41)

Samuti viis komisjon läbi kvantitatiivse analüüsi hindamaks, kas ühinemisel tekkinud üksuse suurenemise tulemusena paraneb kavandatava tehingu mõjul ühinemisel tekkinud üksuse läbirääkimispositsioon võrreldes digiklientidega ning kas see tõstab nende klientide jaoks hindu.

(42)

Selleks kogus komisjon digitaalselt salvestatud muusika müügi kohta andmeid kuuelt peamiselt digikliendilt, samuti kuuelt plaadifirmalt mitmes liikmesriigis. Seejärel tegi komisjon kõnealuste andmete kvantitatiivse analüüsi, testides peamiselt statistiliste ja ökonomeetriliste vahendite abil, kas plaadifirma suurus ja selle suutlikkus saavutada digiklientidelt paremaid tingimusi on positiivses korrelatsioonis.

(43)

Kõnealune analüüs näitas, et i) tasu, mida plaadifirmad suudavad teenida, kasvab koos nende suurusega (mõõdeti seda tulu osa, mida annab internetiplatvormile plaadifirma repertuaar), ii) see mõju tuleb eriti esile suhteliselt väikeste internetiplatvormide puhul, kuid esineb ka märkimisväärse läbirääkimispositsiooniga platvormide puhul ning iii) plaadifirma repertuaari suuruse ja internetiplatvormidelt läbirääkimistel saavutatud hulgihinna vahel on positiivne korrelatsioon.

(44)

Järeldusi, mille komisjon tegi ühinevate poolte ja eri digiklientide vaheliste äritingimuste ja kvantitatiivse analüüsi alusel, toetasid digiklientide ja muude kolmandate isikute kommentaarid komisjoni uurimise kestel, samuti Universali teatavad sisedokumendid.

(45)

Seega leidis komisjon, et kui kavandatav tehing saaks teoks algses teatises osutatud kujul, kasvaks ühinemisel tekkinud üksuse osa helisalvestiste hulgimüügis digiklientidele ja ta pakuks neile tõenäoliselt kehvemaid äritingimusi, sealhulgas kõrgemaid hindu.

(46)

Komisjon leidis, et pärast kavandatavat tehingut tekkiva üksuse turuvõimu taseme hindamiseks võrreldes digitaalselt salvestatud muusika jaemüüjatega on vaja analüüsida ka ühinemisel tekkinud üksuse ühendatud turupositsiooni muusikasalvestiste ja muusikateoste avaldamise sektoris. Komisjoni arvates on kontrollaktsiad „raskendav asjaolu”, mis suurendab kavandatava tehingu konkurentsivastast mõju, kuna ühinemise pooled tegutsevad muusikasalvestiste sektoris koos (mis juba iseenesest on konkurentsiprobleemide tekkimiseks piisav). Komisjoni tehtud kontrollaktsiate analüüs kinnitas komisjoni seisukohta, et kavandatava tehingu tulemusena takistataks tõhusat konkurentsi ilmselt olulisel määral.

(47)

Komisjon leidis, et kavandatav tehing kahandaks tõenäoliselt innovatsiooni ja tarbijate valikut kahel järgmisel viisil: i) kavandatav tehing parandaks ilmselt Universali läbirääkimispositsiooni ja võimalusi kehtestada digiplatvormidele (eelkõige väikestele ja arenevatele innovaatilistele muusikaplatvormidele) koormavaid litsentsitingimusi. Sellised koormavad litsentsitingimused kahjustavad tõenäoliselt nende klientide arengut ja võimalusi laieneda geograafiliselt eri digitaalsetele turgudele ning ii) ühinemisel tekkinud üksus suudaks tõenäoliselt paremini ja tulemuslikumalt mõjutada uute digitaalsete muusikateenuste ärimudelit ja omadusi ning tõsta jaetur(g)u(de)l hinda. Selle tulemusena kahjustab kavandatav tehing ka kultuurilist mitmekesisust. Seepärast leidis komisjon, et kavandatav tehing kahandaks tõenäoliselt innovatsiooni ja tarbijate valikut.

(48)

Komisjon leidis, et kõnealune järeldus kehtib muusikasalvestiste hulgimüügiturul võrdselt nii EMP tasandil kui ka eraldi Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Leedus, Lätis, Luksemburgis, Madalmaades, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Soomes, Taanis, Tšehhis ja Ühendkuningriigis, samuti Islandil ja Norras.

(49)

Samuti uuris komisjon, kas kavandatav tehing võimaldaks ühinemisel tekkival üksusel tõrjuda üksuse konkurendid osaliselt välja helikandjate ja digitaalselt salvestatud muusika turult ning artistide ja repertuaari sektorist, mis kahjustaks konkurentsi ning lõppkokkuvõttes tarbijaid ja kultuurilist mitmekesisust.

(50)

Selline väljatõrjumine võiks aset leida juhul, kui Universal suudaks tänu oma ühinemisjärgsele kasvule tagada artistidele oma konkurentidest oluliselt parema juurdepääsu reklaamimisvõimalustele (nt eksponeerimise suurte jaekauplejate juures ning digiklientidele juurdepääsu kogumikele ja raadio eetriajale), sealhulgas tema tegelikust turuosast suuremas ulatuses.

(51)

Parem juurdepääs kõikidele nendele reklaamimisvõimalustele võib viia selleni, et ühinemisel tekkinud üksus sõlmib reklaamile paremat juurdepääsu pakkudes lepingud parimate artistidega, sealhulgas teistest plaadifirmadest parematel tingimustel. Konkurentidel võib olla üha raskem ühinemisel tekkinud üksusega uute artistidega lepingute saamisel konkureerida, mis omakorda võib halvendada kõnealuste konkurentide positsiooni klientide ees, kuivõrd nende repertuaar ei ole enam nii atraktiivne, ning vastupidi, tugevdada ühinemisel tekkinud üksuse positsiooni, tekitades üha süveneva nõiaringi.

(52)

Lõpuks leidis komisjon siiski, et puuduvad piisavad tõendid kinnitamaks nõutaval õiguslikul tasemel, et tehing tooks tõenäoliselt kaasa konkurentide väljatõrjumise. Igal juhul kõrvaldaksid teatise esitanud poole pakutud kohustused lisaks eespool seoses digiklientide äritingimustega kirjeldatud konkurentsivastase mõju neutraliseerimisele ka kõik väljatõrjumisega seotud kahtlused.

(53)

Komisjon leidis, et piraatluse olemasolu ei välista ühinemisel tekkinud üksuse võimalust kasutada pärast kavandatavat tehingut jaemüüjate juures oma läbirääkimispositsiooni. Ehkki piraatlus võib turgu üldiselt kitsendada, leidis komisjon, et puuduvad tõendid selle kohta, et see piiraks plaadifirmade praegust või ühinemisjärgset äritegevust.

(54)

Komisjon otsustas, et kliendid ei saa oma positsiooni tõttu kasutada ühinemisel tekkinud üksuse turujõu tasakaalustamiseks ostujõudu.

(55)

Komisjon ei pidanud tõenäoliseks, et konkurentide õigeaegne ja piisav sisenemine asjaomastele helisalvestiste turgudele tasakaalustaks kavandatavast tehingust tuleneva konkurentsivastase mõju.

(56)

Komisjon leidis, et kuna helisalvestiste hulgimüüjate turud on keerulised, ei ole neil lihtne saavutada kooskõlastamise tingimustest ühist arusaama. Kavandatava tehinguga kaasnevad muutused kõnealust hinnangut ei mõjuta.

(57)

Komisjon leidis, et tehingu puhul ei teki mingeid mittehorisontaalsetele ühinemistele omaseid probleeme seoses Universali ja EMI tegevusega digitaalselt salvestatud muusika jaemüügil, helikandjate jaemüügil, seoses muusikavideoteenustega, elektroonilise side, telesaadete ja filmide tootmise ja levitamisega, mängude ja interaktiivse meelelahutusega ning ürituste piletimüügi teenustega.

(58)

Komisjon leidis, et kavandatav tehing, millest on teatatud, takistaks olulisel määral tõhusat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi tõttu digitaalselt salvestatud muusika hulgimüügiturul EMP tasandil ja ka 24 liikmesriigis, täpsemalt Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Leedus, Lätis, Luksemburgis, Madalmaades, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Soomes, Taanis, Tšehhis ja Ühendkuningriigis, samuti Islandil ja Norras.

(59)

Teatise esitanud pool esitas 27. juulil 2012 ametlikud kohustused, mille suhtes tehti samal päeval turutest. Üldiselt näitas test, et 27. juulil 2012 pakutud kohustused hõlmasid mitmeid olulisi, kõrvaldamist vajavaid puudusi.

(60)

Komisjon teavitas teatise esitanud poolt turutesti tulemustest 9. augusti 2012. aasta töökohtumisel. Võttes arvesse testi tulemusi ja teatise esitanud poolelt kohustuste kohta laekunud lisateavet, pakkus teatise esitanud pool komisjoni tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks 13. augustil 2012 välja uued kohustused, mida muudeti seejärel 25. augustil 2012.

(61)

27. juuli 2012. aasta paketi peamised muudatused hõlmasid järgmist: i) täiendav poolele kuuluv sisu (inglise repertuaar ning taani ja hispaania organisatsioonide repertuaar); ii) EMI osa lisamine varem eraldatud Prantsuse üksusesse Play.on; iii) ülemaailmsetest õigustest loobumine (27. juuli 2012. aasta kohustustes viidatud EMP tasandi õiguste asemel); iv) kohustus müüa vähemalt kaks kolmandikku paketist (EMIRL, Pink Floyd ja kohalikud üksused) ühele ja samale ostjale; v) nõudmine, et ostja peab olema salvestatud muusika või muusikateoste avaldamise valdkonnas kas praegu või varem tegutsenud kontserni kuuluv ettevõte; vi) kohustus mitte allkirjastada uuesti lepinguid artistidega, kelle repertuaar on paketti lisatud kümneks aastaks, ning vii) 27. juuli 2012 pakutud kohustustes sisalduvad käitumist reguleerivad kohustused, mida peeti liiga keeruliseks ja ebamääraseks, asendati lihtsa kohustusega mitte lisada Universali kasuks enamsoodustusrežiimi klausleid ühegi seaduslike digitaalteenuste pakkujaga sõlmitavasse lepingusse, kui see kehtib EMPs. Kohustus võeti kümneks aastaks. Komisjoni nõudmisel jättis teatise esitanud pool välja ka kohustuse lõpetada kaks kolmanda isikuga sõlmitud litsentsi-/turustamislepingut.

(62)

Seepärast hõlmavad 25. augusti 2012. aasta kohustused i) loobumist ülemaailmsetest õigustest teatavatele EMI ja Universali varadele, mille hulka kuulub nii inglise organisatsioonide kui ka kohalik repertuaar, ii) ühe litsentsi/turustamislepingu lõpetamist ning iii) käitumist reguleerivat kohustust mitte lisada ühinemisel tekkinud üksuse edasistesse digitaalteenuste lepingutesse enamsoodustusrežiimi klausleid.

(63)

Kavandatav kohustuste pakett hõlmab järgmiste juriidiliste isikute/varade loovutamist:

(64)

Lõplike kohustuste (mis hõlmavad peamiselt EMI varasid ja osaliselt Universali varasid) kogumaht moodustab umbes kaks kolmandikku EMI äritegevusest EMPs.

(65)

Rääkides lõplike kohustuste mõjust turuosale, kordas komisjon, et turuosa on kõigest turujõu esialgne näitaja ega määra iseenesest, kas tehing toob kaasa tõhusa konkurentsi takistamise või mitte. Selleks tuleb määratleda konkreetsed turuosa piirmäärad, mida ühinemisel tekkinud üksus, vältimaks tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist, ei tohi ületada.

(66)

Seda öelnud, märgib komisjon, et pärast loobumist väheneb ühinemisel tekkinud üksuse üldise turuosa kasv (seahulgas nii helikandjatele salvestatud kui ka digitaalse muusika valdkonnas) EMP tasandil märgatavalt: loobumispakett hõlmab umbes (5–10) % turuosa digitaalselt salvestatud muusika hulgimüügist, mis tähendab, et Universal omandaks täiendava turuosa umbes (0–5) % ja kasvataks sellega oma turuosa EMPs (30–40) %-lt (30–40) %-ni.

(67)

Mis puutub turuosasse liikmesriigi tasandil, vähendab loobumine tõhusalt juurdekasvu, mis tekkis EMI ühendamisel Universaliga kõikides liikmesriikides, samuti Islandil ja Norras. Pakett sisaldab olulise mahuga inglise-ameerika repertuaari, mis puudutab kõiki liikmesriike, samuti Islandit ja Norrat. Lisaks vähendab kohalikust repertuaarist loobumine Belgias, Hispaanias, Norras, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Taanis ja Tšehhis ühinemisel tekkinud üksuse tehingujärgset turuosa ulatuses, mis ilmselgelt ei viita enam Universali praeguse turujõu märkimisväärsele kasvule.

(68)

Lisaks salvestatud muusikast koosnevast varast loobumisele kohustus teate esitanud pool lõpetama oma turunduslepingu kolmandast isikust plaadifirmaga Ministry of Sound ja mitte sõlmima selle firmaga litsentsi-/turunduslepinguid EMPs kümne aasta jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

(69)

Lõpuks kohustus teatise esitanud pool hoiduma kümne aasta jooksul mis tahes klauslite lisamisest Universali digiklientidega sõlmitud, EMPs kehtivatesse lepingutesse, mis nõuaksid, et kõnealused kliendid tagavad Universalile äritingimused, mis on mõne teise salvestatud muusika ettevõttega kokkulepitud tingimustest paremad, nendega samaväärsed või vähemalt sama head (enamsoodustusrežiimi kohustus).

(70)

Komisjoni hinnang kohustustustele põhineb kõikidel kättesaadavatel tõenditel, sealhulgas turutesti tulemustel ja teatise esitanud poole esitatud üksikasjalikul teabel parandusmeetmete paketi sisu, eelkõige artistilepingute tingimuste kohta (edasised kohustused, lepingute pikkus, kataloogides säilitamise aeg ja kontrolli-/volitusklauslite muutmine). Komisjon kasutas analüüsimisel ühinemisjuhtumite hindamiseks mõeldud vastuvõetavate parandusmeetmete kriteeriumeid, mis sisalduvad teatises nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 (6) seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta.

(71)

Komisjon leidis, et teatise esitanud poole pakutud lõplikud kohustused on ulatuselt ja laadilt piisavad Universali turujõu püsikindlaks vähendamiseks, nii et kavandatava tehingu tulemusena tõhusat konkurentsi olulisel määral ei takistata. Seda põhjusel, et paketti kuuluvad varad kattuvad suures osas, on piisava kooslusega, moodustudes omaniku varadest, turundus-/litsentsikokkulepetest ja kogumikest, ning on kvaliteetsed (st tõenäoliselt annavad tulu ka edaspidi). Lisaks sellele tugevdab loobumise tasakaalustavat mõju see, et kaks kolmandikku paketist müüakse ära ühele ja samale ostjale, kellel on juba valdkonna kogemus. Artistidel tekib võimalus ühineda tugevama konkurendiga ning Universali võimalused kehtestada digiteenuste pakkujatele koormavamaid äritingimusi, ei suurene.

(72)

Seepärast leidis komisjon, et see oluline takistus saab 25. augusti 2012. aasta lõplike kohustustega tõhusalt konkurentsilt kõrvaldatud.

(73)

Kohustustes käsitletakse ka konkurentide võimaliku marginaliseerumisega (nii digitaalse kui ka helikandjatele salvestatud muusika valdkonnas) seotud kõhklusi, kuna nende võimalused oma repertuaariga raha teenida ning sõlmida ja säilitada artistidega lepinguid väheneksid tunduvalt, mis lõppkokkuvõttes kahjustaks tarbijaid hinna ja valiku seisukohast.

(74)

Eespool osutatud põhjustel tehakse otsus, et kavandatav koondumine ei takista märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või suurel osal siseturust.

(75)

Järelikult tuleks koondumine lugeda vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ning artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57 kokkusobivaks siseturuga ning EMP lepingu toimimisega.

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/23

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/23

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/24

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/24

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/25

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/26

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/28

„Kaotatud päevad”,

„Kannatanu tööhõiveseisund” ja

„III etapi muutujad: põhjused ja asjaolud”.

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/29

1.

25. juulil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja RWA Raiffeisen Ware Austria AG („RWA”, Austria), mida ühiselt kontrollivad ettevõtjad BayWa Aktiengesellschaft („BayWa”, Saksamaa) ja RWA Raiffeisen Ware Austria Handel und Vermögensverwaltung eGen, Vienna („RWA Genossenschaft”, Austria), omandab ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli ettevõtja GENOL Gesellschaft m.b.H & Co KG („GENOL”, Austria) üle valitsemislepingu sõlmimise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6903 – RWA/GENOL):

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/31

1.

25. juulil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja SPIE SA („SPIE”, Prantsusmaa) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Hochtief Service Solutions („HSS”, Saksamaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6999 – SPIE/HSS):

1.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/32

1.

25. juulil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Warburg Pincus & Co („Warburg Pincus”, USA), General Atlantic Company LLC („General Atlantic”, USA) ja Banco Santander („Santander”, Hispaania) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Santander Asset Management („SAM”, Jersey) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6971 – Warburg Pincus/General Atlantic/Santander/Santander Asset Management):