30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/1

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (3) Austria 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Austria ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2011–2016) kohta.

(5)

Komisjon võttis 28. novembril 2012 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei määratletud Austriat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Austria esitas 16. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017. Selleks et võtta arvesse kõnealuse kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et Austria on eelarve ülemäärase puudujäägi korrigeerimiseks rakendanud olulisi konsolideerimismeetmeid. Stabiilsusprogrammi puhul on eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium optimistlik. Stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia peamine eesmärk on järk-järgult vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki, et saavutada 2016. aastaks nominaalne eelarve tasakaal ja täita keskpika perioodi eesmärk aastaks 2017. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse varasemat keskpika perioodi eesmärki, milleks on struktuurne puudujääk suuruses 0,45 % SKPst. Keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Praeguste prognooside kohaselt püsib Austria ajakavas, et korrigeerida 2013. aastaks ülemäärane puudujääk, arvestades seda, et valitsemissektori eelarve puudujääk on 2,5 % SKPst 2012. aastal ning see peaks vastavalt komisjoni talituste prognoosile veelgi vähenema: 2013. aastal 2,2 protsendile SKPst ja 1,8 protsendile SKPst 2014. aastal. Ühe suure panga likvideerimisega võivad aga kaasneda lisakulud ja sellel võib olla oluline eelarvepuudujääki suurendav mõju. Pärast 2012. aastal toimunud olulist vähenemist, mis ületas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses nõutud kohandamiskava taseme, peaks struktuurne eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 2013. aastal suurenema 1,8 protsendini. Ka komisjoni talituste prognoos kinnitab, et 2013. aastal suureneb struktuurne puudujääk veidi. Vastavalt stabiilsusprogrammis esitatud teabele toimub alates 2014. aastast ümberarvutatud struktuurse eelarvepositsiooni struktuuriline kohandamine, mis ületab 2014. aastal 0,5 % ja võimaldab Austrial saavutada 2015. aastal keskpika perioodi eesmärgi kaks aastat varem võrreldes programmis esitatud stsenaariumiga (2017. aasta asemel 2015. aastal).

Stabiilsuse ja kasvu pakti kulueesmärgi osas oodatakse stabiilsusprogrammis sisalduva teabe kohaselt, et valitsemissektori kulude kasv, arvestamata kaalutlusõiguse alusel valitud meetmeid, aitab aastatel 2014–2016 kaasa iga-aastasele struktuurilisele kohandamisele keskpika perioodi eesmärgi suunas 0,5 % võrra SKPst. Stabiilsusprogrammi stsenaariumis ennustatav kulude märkimisväärne vähenemine suhtena SKPsse on siiski väga ambitsioonikas, arvestades seda, et prognoosi kohaselt langeb kulude suhe SKPsse enama kui viieteistkümne aasta ühele madalaimale tasemele. Eeldatavalt on Austrias aastatel 2014–2016 üleminekuperiood seoses võlakriteeriumi täitmisega ning kavadega tagataks piisavad edusammud kriteeriumi täitmise suunas.

Eelarveraamistiku tugevdamine on jätnud eri valitsustasandite vahelised eelarvelised suhted peaaegu samaks. Jätkuv probleem on pädevuste kattumine ning rahastamise ja kuludega seotud kohustuste vahelised vastuolud. Keskvalitsuse, sotsiaalkindlustuse pakkujate ja föderaaltasandist madalamate tasandite vaheliste pidevate kokkulepete keeruline mehhanism kujutab endast nende meetmete rakendamisega seotud riske, mille eesmärk on piirata tervishoiukulusid. Hariduse valdkonnas on läbirääkimised kuuest punktist koosneva ettepaneku üle (sealhulgas ringkonna tasandi haridusametite kaotamine) tervitatav samm eri valitsustasandite vastutusalade ratsionaliseerimiseks, aga lihtsustamist tuleks jätkata, et vastutusalade killustatus väheneks veelgi.

(10)

Prognooside järgi väheneb Austria tööjõupotentsiaal alates aastast 2020 ning majandus muutub kõrget kvalifikatsiooni nõudvamaks. Tööealise elanikkonna (eelkõige naised, sisserändajad ja eakamad töötajad) tööhõivet on võimalik veel rohkem optimeerida.

(11)

Austria eakamate töötajate tööhõive määr on jätkuvalt alla ELi keskmise (43,1 % vs. 48,8 %), kuigi see on oluliselt paranenud ja läheneb ELi keskmisele, ning ligikaudu 30 % inimestest on vahetult enne pensionile jäämist poolteist kuni kolm aastat töötud või viibivad haiguspuhkusel. Ennetähtaegselt pensionile jäämise ja invaliidsuspensionide skeemide suhteliselt laialdane kasutamine ning naiste suhteliselt madal seadusjärgne pensioniiga (60 aastat; pensioniiga tõuseb tulevikus vaid väga aeglaselt) mõjuvad negatiivselt tööjõu pakkumisele eakamate töötajate hulgas. 2012. aastal võeti tegeliku pensioniea tõstmiseks mitmeid meetmeid, peamiselt vähendades ennetähtaegselt pensionile jäämise ja invaliidsuspensionide skeemide kasutamist.

(12)

Ehkki naiste tööhõive määr on Austrias suhteliselt kõrge (2012. aastal 70,3 % võrreldes ELi 62,4 protsendiga), on seda võimalik veelgi suurendada, vähendades soolist jagunemist tööturul. Naiste osakaal osalise tööajaga kohtadel on üks kõrgemaid ELis ning lapsehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus on piiratud. Naiste tööhõivemäär täistööajale taandatuna viitab sellele, Austrias on teatavad raskused, mis takistavad naiste tööjõu potentsiaali täielikku ärakasutamist. Lisaks töötavad naised ligikaudu kaks korda sagedamini vähe sissetoovatel ajutistel töökohtadel ning on suuresti koondunud madalapalgalisele tööle. Selle tulemusena on sooline palgalõhe 24 % (liidus kolmandal kohal). Madalapalgaliste töötajate maksukoormuse vähendamine pakuks rohkem stiimuleid tööturul osalemise parandamiseks. Austria maksusüsteemi struktuur võimaldab nihutada maksustamist majanduskasvu vähem kahjustavatele muudele allikatele. Omandimaksudelt saadav tulu moodustab Austrias 0,5 % SKPst ja jääb oluliselt alla ELi keskmist (2,1 % SKPst). Majanduskasvu kõige vähem kahjustavaks peetavatelt korduvatelt kinnisvaramaksudelt saadava tulu poolest on Austria liidus tagantpoolt kolmas. Need moodustasid 2011. aastal 0,2 % SKPst (ELi keskmine oli 1,3 %).

(13)

2011. aasta seisuga oli Austrias välismaal sündinud tööealise elanikkonna osakaal 19 %, mis on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide seas üks suurimaid. Sisserändajatel on tööturul sageli raskusi ning nende töötuse määr on märkimisväärselt kõrgem (isikud, kes ei ole ELi kodanikud, 9,7 % vs. austerlased 3,6 %) ja tööhõivemäär madalam (vastavalt 62,8 % vs. 76,4 %). Lisaks töötavad sisserändaja taustaga inimesed kolm korda sagedamini kui austerlased töökohtadel, mis nõuavad nende tegelikust kvalifikatsioonist madalamat kvalifikatsiooni ja saavad oma kvalifikatsioonist madalamat palka (2008. aasta seisuga vastavalt 27,5 % vs. 9,7 %). Samuti on nende haridustulemused kehvemad ja vaesusrisk kaks korda kõrgem (26,6 % vs. 12,6 %).

(14)

Keskpika ja pikaajalise perioodi prognoositavad pensioni- ja tervishoiukulud ohustavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Samuti osutavad jätkusuutlikkuse ohule pikaajalise hooldusega seotud prognoositavad kulud, ehkki vähemal määral. Pensionisüsteemi hiljutine reformimine peaks teataval määral vähendama ohtu jätkusuutlikkusele, kui sellega kaasneb tööturu olukorra selline paranemine, mis võimaldab pikendada eakamate töötajate tööiga. Midagi ei ole veel ette võetud seoses meeste ja naiste pensioniea kiirema ühtlustamisega ning tegelikku pensioniga ei ole tõstetud jättes viimata pensioniea või pensionihüvitised vastavusse muutustega oodatavas elueas. Tegeleda tuleb tervishoiusüsteemi ja pikaajalise hooldussüsteemi eelarve jätkusuutlikkuse küsimusega, pidades silmas ka kasvavat vajadust ja nõudlust pikaajalise hoolduse järele. Tervishoiusektoris võetud hiljutised poliitikameetmed on tõenäoliselt samm õiges suunas, ehkki järgmiste aastate jooksul tuleb nende tõhusust põhjalikult hinnata. Ennetuse, rehabiliteerimise ja iseseisvalt elamise valdkondade tõhustamiseks on küllalt võimalusi, et piirata pikaajalise hoolduse kulusid tulevikus.

(15)

Hoolimata sellest, et Austria kulutused haridusele moodustasid 2009. aastal 6,01 % SKPst, mis on oluliselt üle ELi keskmise (5,41 %), jäävad Austria 10–15-aastaste haridustulemused rahvusvaheliste võrdlevate uuringute ja katsete kohaselt alla ELi keskmise. Üle 25 % 15-aastaste noorte lugemisoskus on kehv ning nende tulemused matemaatikas on vaid veidi paremad. Lõhe sisserändaja taustaga noorte ja nende kohalikku päritolu eakaaslaste haridusalaste saavutuste vahel on üks liidu suuremaid. Kõrgharidussüsteemis survestab üliõpilaste suurenev arv süsteemi rahaliselt ja korralduslikult, aga õpingud edukalt lõpetavate üliõpilaste osakaal on väike. Samuti on killustatud haridussüsteemi juhtimise ja rahastamisega seotud vastutusalade jagunemine.

(16)

Austria on üks neist liikmesriikidest, kes saaks kõige enam kasu (SKPs) väiksematest tõketest piiriüleste teenuste pakkumisel. Teenustesektoris aga püsivad endiselt olulised turule sisenemist ja tõhusat konkurentsi takistavad tõkked. Need tõkked on eriti tuntavad vabade elukutsete ja raudteetranspordi puhul. Kutseteenustel on oluline osa ettevõtlusega seotud teenuste turgudel ja need moodustavad 10 % SKPst ja 11 % kogu tööhõivest. Endiselt püsivad piirangud teenusteturule juurdepääsule ja sealsetel ametialadel tegutsemisele (näiteks nõuded seoses õigusliku vormi ja osaluse omamisega ). Kindlasti on vaja hinnata nende piirangute põhjendatust ning seda, kas samu üldise huvi eesmärke oleks võimalik saavutada vähesema reguleerimisega. Ehkki konkurentsiõiguse hiljutise muutmisega suurenevad Austria konkurentsiasutuse volitused, jäävad kõnealuse asutuse rahalised vahendid ja inimressursid ikka alla sellist taset, mida võib täheldada sarnase või isegi väiksema suuruse riikide puhul.

(17)

Austria on teinud edusamme päritoluriigi/vastuvõtva riigi finantsjärelevalve piiriülese koordineerimise valdkonnas. Lisaks on tehtud edusamme seoses restruktureerimisabi saanud riigistatud või osaliselt riigistatud pankade restruktureerimisega. Nende pankade varade kvaliteedi jätkuva halvenemisega seotud riskide tulemusena püsivad süsteemis aga nõrgad kohad, mida tuleb hoolikalt jälgida.

(18)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Austria majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Austria eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1 kuni 7.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(20)

Komisjon analüüsis Euroopa poolaasta kontekstis ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Selle analüüsi põhjal esitas nõukogu konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (6). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Austria tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Täita 2013. aasta eelarve vastavalt kavandatule, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk jätkusuutlikul viisil ja saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes täpsustatud keskmine aastane struktuuriline kohandamine. Jätkata pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist struktuurilist kohandamist vajalikus tempos, et saavutada 2015. aastaks keskpika perioodi eesmärk. Tõhustada eri valitsustasandite vahelised eelarvelised suhted, lihtsustades näiteks korralduslikku ülesehitust ning viies vastavusse kulu- ja rahastamiskohustused.

2.

Kiirendada meeste ja naiste pensioniea ühtlustamist, tõsta tegelikku pensionile jäämise iga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse muutustega oodatavas elueas, rakendada ja jälgida hiljutisi reforme, millega piiratakse ennetähtaegsele pensionile jäämist, ning jätkuvalt parandada eakamate töötajate tööalast konkurentsivõimet, et tõsta tegelikku pensioniiga ja eakamate töötajate tööhõive määra.

3.

Võtta uusi meetmeid, et suurendada naiste osalemist tööturul, parandades selleks veelgi lastehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuseid, ning tegeleda suure soolise palga- ja pensionilõhe küsimusega. Kasutada täielikult ära sisserändaja taustaga inimeste tööturu potentsiaal, jätkates nende kvalifikatsiooni ja haridustulemuste tunnustamise parandamist. Vähendada madala sissetulekuga töötajate tegelikku maksukoormust ja sotsiaalmakseid eelarveneutraalsel viisil, tuginedes senisest enam majanduskasvu vähem kahjustavatele allikatele, näiteks korduvad omandimaksud.

4.

Rakendada tõhusalt tervishoiusüsteemi hiljutised reformid, et tagada oodatav kulutasuvus. Töötada välja finantsiliselt jätkusuutlik mudel pikaajalise hooldusteenuse osutamiseks ning pöörata senisest enam tähelepanu ennetuse, rehabiliteerimise ja iseseisvalt elamise valdkondadele.

5.

Parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte haridustulemusi, edendades sealhulgas väikelaste haridust ja vähendades varase diferentseerimise negatiivset mõju. Parandada veelgi kõrgharidussüsteemis strateegilist planeerimist ja edendada koolist väljalangemist vähendavaid meetmeid.

6.

Suurendada veelgi föderaaltasandi konkurentsiameti volitusi ja vahendeid ning jälgida konkurentsiõiguse reformi rakendamist. Kaotada ülemäärased tõkked teenusteosutajatele. Sellega seoses tuleb üle vaadata, kas reguleeritud kutsealade puhul tööturule sisenemist ja neil kutsealadel tegutsemist käsitlevad kehtivad piirangud on põhjendatud üldise huvi eesmärkidega, ning edendada konkurentsi eelkõige raudteesektoris.

7.

Finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil jätkata riigistatud ja osaliselt riigistatud pankade tähelepanelikku jälgimist ning kiirendada nende restruktureerimist.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/5

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse Belgia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Belgia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta (4).

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Belgiat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Belgia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Belgias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja vastavalt poliitikameetmeid võtta. Eelkõige tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu makromajanduslikele suundumustele kaupade välise konkurentsivõime valdkonnas ja ülemäärasele võlatasemele, eriti seoses avaliku sektori kõrge võlataseme mõjuga reaalmajandusele.

(9)

Belgia esitas 29. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. See on võrreldes komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga (SKP 2013. aastal ei muutu ja suureneb 1,2 protsendini 2014. aastal) mõnevõrra optimistlikum (SKP ennustatav kasv vastavalt 0,2 % ja 1,5 %). Belgia on rakendanud konsolideerimismeetmeid alates 2010. aastast ja eelkõige 2012. aastal, mil viidi läbi pensionisüsteemi, töötushüvitiste süsteemi ja tooteturgude struktuurireformid. Siiski ei olnud eelarve konsolideerimismeetmed piisavad selleks, et olla kooskõlas nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusega korrigeerida ülemäärane puudujääk. 2012. aastaks seatud ülemäärase puudujäägi korrigeerimise tähtajast ei suudetud kinni pidada ka seetõttu, et pangakontserni Dexia rekapitaliseerimise negatiivne mõju eelarvepuudujäägile oli 0,8 % SKPst ning majandusareng oli 2012. aasta teisel poolel oodatust halvem. Selle tõttu on nüüd ette nähtud puudujäägi vähendamine alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst alates 2013. aastast. Programmis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on saavutada eelarve struktuurne tasakaal 2015. aastaks ja täita 2016. aastal keskpika perioodi eesmärk. Programmis muudeti keskpika perioodi eesmärk 0,5 % ülejäägist 0,75 % ülejäägiks SKPst. Uus keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Stabiilsusprogramm on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse uue tähtajaga, milleks on 2013. aasta, aga komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt on turvavaru väike, et takistada aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst ületamist, kuna 2013. aastal on ennustatav puudujääk 2,9 % SKPst.

Iga-aastane kavandatud liikumine keskpika perioodi eesmärgi poole, mis on kavas saavutada 2016. aastaks, on üle 0,5 % SKPst (struktuurselt). Konsolideerimismeetmeid ei ole 2013. aastale järgneva aja kohta täpsustatud. Stabiilsusprogrammis sisalduva teabe kohaselt oodatakse, et valitsemissektori kulude kasv, arvestamata kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid, aitab aastatel 2014–2016 kaasa iga-aastasele struktuurilisele kohandamisele keskpika perioodi eesmärgi suunas 0,5 % võrra SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt jõuab võla suhe 2013. aastal 100 protsendini SKPst ja langeb järk-järgult 93,0 protsendini SKPst 2016. aastaks. Eeldatavalt on Belgias aastatel 2014–2016 üleminekuperiood seoses võlakriteeriumi täitmisega. Kava kohaselt täidetakse võlakriteerium üleminekuperioodi lõpul. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub võla suhe 2013. aastal 101,4 protsendini SKPst ja suureneb 2014. aastal 102,1 protsendini SKPst eeldusel, et poliitikat ei muudeta. Üleminekut võla vähendamise nõude täitmisele aastal 2014 ei saavutata, mis osutab sellele, et edusammud keskpika perioodi eesmärgi suunas ei ole piisavad. Stabiilsusprogrammis ei selgitata, kuidas jaguneb kavandatav kohandamine eri valitsustasandite vahel. See küsimus tõstatati ka eelmise aasta riigipõhises soovituses. Lisaks eeskirjadel põhinevale mitmeaastasele raamistikule valitsemissektori jaoks on eelarve-eesmärkide saavutamiseks vaja töötada välja ja kinnitada konkreetne koordineerimiskord, mille abil kindlustada piirkondade, kogukondade ja kohalike ametiasutuste tugevamad automaatsed kohustused, et tagada nende täitmine.

(11)

Prognooside kohaselt suurenevad Belgias vananemisega seotud kulud märkimisväärselt (+2,0 protsendipunkti SKPst) juba aastatel 2010–2020, eelkõige pensionide ja pikaajalise hoolduse valdkonnas. Eakate sotsiaalkindlustussüsteemi reformimisega on alustatud ja sellel peaks olema positiivne mõju eakate tööhõivele. Siiski viitavad prognoosid sellele, et Belgia ei suuda täita endale 2020. aastaks seatud eesmärki selles valdkonnas. Ülesande ulatust silmas pidades tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et kaotada lõhe tegeliku ja seadusjärgse pensioniea vahel. Meetmed seadusjärgse pensioniea sidumiseks oodatava eluea pikenemisega võimaldaksid säilitada pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse pikemas perspektiivis. Rahalist jätkusuutlikkust käsitlev eesmärk tuleb tasakaalustada vajadusega säilitada eakate sotsiaalkindlustuse süsteemide piisavus. Pikaajalise hoolduse puhul tuleks uurida võimalusi, kuidas parandada nende teenuste riiklike kulutuste kulutõhusust, millised on tervishoiu valdkonnas kulude kokkuhoidu võimaldavad meetmed, nagu ennetus- ja rehabiliteerimismeetmed, ning millised on meetmed, mille abil luua paremaid tingimusi iseseisvaks elamiseks, arvestades hooldusteenuste suhteliselt kõrget hinda.

(12)

Belgia kauaaegne konkurentsivõime vähenemine on põhjustatud mitmest tegurist, mille hulgas on palkade kujundamise süsteem, häired sisenditurul ning majanduse innovatsioonivõimega seotud mittekulupõhised tegurid. 1996. aastal kehtestatud palganorm, eesmärgiga säilitada konkurentsivõime peamiste kaubanduspartnerite suhtes, ei ole alati oma rolli täitnud. Senised otsese mõjuga meetmed, et viia palkade areng paremini vastavusse produktiivsuse tasemega, kujutavad endast küll liikumist õiges suunas, kuid neist ei piisa, et tagada pikaajaline vastavus palkade ja tootlikkuse suundumuste vahel. Palgaläbirääkimiste raamistikku tuleb struktuurselt veelgi täiustada: näiteks tuleks kohaldada automaatset korrigeerimist olukorras, kus palganormi ei järgita, või kus terviseindeksi tõus ületab peamiste kaubanduspartnerite palgatõusu. Palgaläbirääkimiste süsteem peaks tagama, et palgasuundumused järgivad allpiirkondliku ja kohaliku tasandi tootlikkuse dünaamikat. Belgia spetsialiseerub tiheda rahvusvahelise konkurentsiga vahetoodetele, mis muudab raskeks selle, et lõpphinnas kajastuksid muutused sisendhindades. Kuigi Belgia teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemi tugevad küljed on kulupõhise konkurentsivõime probleemi leevendanud, jääb ettevõtete teadus- ja arendustegevus endiselt väga kontsentreerituks ja ettevõtete laiem osalemine selles tegevuses jääb nõrgaks. Tõhustada tuleks raamtingimusi, mis võimaldavad kiirendada üleminekut teadmistepõhisemale majandusele, keskendudes ettevõtlusele, hõlbustades ettevõtete dünaamikat ja inimkapitali kujunemist.

(13)

Elektri ja paljude muude kaupade ja teenuste hinnad on Belgias kõrgemad kui teistes liikmesriikides, osutades nõrgale konkurentsisurvele ja struktuursetele tõketele. Jaekaubanduse hinnad on üle euroala keskmise, samas aga pärsivad kutseteenustele seatud piirangud uuenduslike ärimudelite kujunemist ja investeeringuid. Belgia on saavutanud vähe edu konkurentsi suurendamisel võrgutööstustes ning tugevate ja sõltumatute reguleerivate asutuste loomine jääb puudulikuks. Belgia on mobiilse lairibaühenduse leviku poolest liidus eelviimasel kohal. See on peamiselt seotud regulatiivsete ja koordineerimisalaste probleemidega spektri kättesaadavusel. Ehkki traditsioonilise energiatarnija valitsev seisund energiatootmise vallas on nõrgenenud, kuna senisest enam tarbijaid vahetab teenuseosutajat, on konkurents elektri ja gaasi jaemüügi ning elektri hulgimüügi puhul endiselt problemaatiline ja selle tulemuseks on võrreldes naaberriikidega kõrged levituskulud, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt tööstustarbijate netohinna taset. Belgia otsus kontrollida gaasi ja elektri jaehindasid lõppkasutajale võib takistada investeeringuid võimsusesse ja uute ettevõtjate turuletulekut. Litsentsimistingimused postiteenuste sektoris on endiselt problemaatilised. Riigisisene reisijate raudteevedu ei ole konkurentsile avatud ning sadamate tööõigus on moderniseerimata. Kõnealused meetmed on hädavajalikud, arvestades kõigi eespool nimetatud sektorite olulisust konkurentsivõimele.

(14)

Belgia maksusüsteem põhineb ebaproportsionaalselt suurel määral otsestel maksudel ja süsteem sisaldab õiguslikke lünki, mis vähendavad selle õiglust. Ehkki Belgia on teinud tööjõu üldise maksukoormuse vähendamiseks mõningaid jõupingutusi, on enamiku töötajate rühmade kaudne maksumäär Belgias endiselt liidu kõrgeimate hulgas. Belgia on keskkonnamaksude osakaalu poolest maksutulude kogumahus endiselt viimaste hulgas. Maksusüsteemi lihtsustamiseks ja selle tõhususe parandamiseks, vähendades ja ühtlustades sealhulgas maksukulusid ning kaotades põhjendamatud või ebatõhusad vähendatud käibemaksumäärad, on veel piisavalt võimalusi.

(15)

Belgia probleemiks on keskmisest madalamale tasemele pidama jäänud osalemine tööturul ning suured tööhõive ja töötuse erinevused piirkondade ja rahvastikurühmade vahel. Kõige vähem tööturul osalevate elanikkonnarühmade hulgas on kõigis piirkondades sisserändaja taustaga inimesed, eakamad inimesed ja madala kvalifikatsiooniga noored. Samuti on nende rühmade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk suurem. Töötushüvitiste süsteemi reformimine on küll samm õiges suunas, aga ei taga iseenesest tööjõu pakkumise ja nõudluse tulemuslikumat ühitamist, kui sellega ei kaasne tööotsingute tulemuslikum toetamine ja koolitusvõimalused. Föderaaltasandil rakendatavate tööpuuduse vähendamise ja piirkondlikul tasandil rakendatavate tööhõivet toetavate meetmete koosmõju muudab süsteemi väga keerukaks. Ehkki madala kvalifikatsiooniga noortele suunatud meetmetest saavad kasu ka sisserändajad, oleks vaja konkreetselt sellele sihtrühmale mõeldud laiaulatuslikku strateegiat. Tõenäoliselt osutub tööturu nõudluse ja töötajate oskuste teatud mittevastavus probleemi lahendamine raskeks, kui ei suurendata piirkondadevahelist töötajate liikuvust. On vaja põhjalikumalt hinnata seda, kuidas muuta hariduse ja koolituse pakkumine läbipaistvamaks ja tõhusamaks ning kuidas suurendada erinevate koolitusepakkujate vahelist sünergiat.

(16)

Kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevad prognoosid aastani 2020 osutavad sellele, et Belgia ei täida eesmärki vähendada oma heitkoguseid 15 % võrra. Endiselt on ebaselge, kuidas erinevate asutuste üksikute algatustega kavatsetakse tagada eesmärgi saavutamine või kuidas jagatakse kohustused piirkondade vahel. Ebaselgeks jääb ka see, milline on eelkõige transpordi- ja ehitussektori heitkoguste vähendamiseks rakendatud ühendmeetmete mõju. Liiklusummikud on Belgia majandusele suureks koormaks, mille mõju on hinnanguliselt 2 % SKPst ja see on Euroopas üks kõrgemaid määrasid. Liikluse maksustamise uue süsteemi rakendamine on Belgia kõigis kolmes piirkonnas 2016. aastani edasi lükatud.

(17)

Regionaalse ülesehitusega riigile omased koordineerimisküsimused eeldavad avaliku halduse tõhusat korraldust, kuna paljude võrgustike, tasandite ja osalejate olemasoluga võib kaasneda struktuuride dubleerimine nõrgenenud juhtimise ja suuremate halduskuludega. Need küsimused kerkivad esile eelkõige seoses maksude ja eelarve konsolideerimisega kaasneva koormuse jaotumisega (sh seoses hariduse ja sotsiaalkindlustusega), mis nõuavad suuremat koostööd ja koordineerimist.

(18)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Belgia majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Belgia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–7.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(20)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(21)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (6). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Belgia tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Võtta täiendavaid meetmeid, et saavutada nõukogu otsuses (korrigeerida ülemäärane puudujääk 2013. aastaks ning suurendada jätkusuutlikkust ja konsolideerimise usaldusväärsust) täpsustatud struktuuriline kohandamine. Eelarve püsiv tasakaalustamine nõuab kaugelepürgivate struktuurireformide usaldusväärset rakendamist, et suurendada kohandumisvõimet ning edendada majanduskasvu. Jätkata pärast ülemäärase puudujäägi korrigeerimist struktuurilist kohandamist vajalikus tempos, et saavutada 2016. aastaks keskpika perioodi eesmärk ja tagada, et kõrge võlatase hakkab kindlalt vähenema. Selleks tuleb hiljemalt 15. oktoobriks 2013 esitada majanduskasvu soodustavad struktuurimeetmed aastaks 2014, et tagada ülemäärase puudujäägi jätkusuutlik korrigeerimine ja piisavad edusammud keskpika perioodi eesmärgi täitmise suunas. Tagada, et kohandused jaotuksid ajaliselt ühtlaselt või koonduksid perioodi algusesse. Võtta vastu konkreetne koordineerimiskord, et tagada eelarve-eesmärkide siduvus nii föderaal- kui ka sellest madalamatel tasanditel keskpikal kavandamisperioodil, sealhulgas võttes kiiresti vastu valitsemissektori eelarve tasakaalu/ülejäägi reegli, mis on kooskõlas stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu nõuetega majandus- ja rahaliidus, ning suurendada koormuse jaotumise läbipaistvust ja aruandekohustust eri valitsustasanditel.

2.

Suurendada jõupingutusi, et kaotada lõhe tegeliku ja seadusjärgse pensioniea vahel, sealhulgas jätkates käimasolevaid reforme, et vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi. Edendada eakate sotsiaalkindlustuse süsteemide reformimist tööhõivet toetavate meetmetega ja aktiivset vananemist soodustavate tööturu reformidega. Tõsta tegelikku pensionile jäämise iga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse muutustega oodatavas elueas. Jätkata riiklike kulutuste kulutõhususe parandamist seoses hooldusasutustes osutatavate pikaajalise hoolduse teenustega.

3.

Taastada konkurentsivõime, jätkata käimasolevaid jõupingutusi palkade kujundamise süsteemi reformimiseks, sealhulgas palkade indekseerimine. Sotsiaalpartneritega konsulteerides ja riiklikke tavasid järgides võtta struktuurimeetmed, et tagada, et palgakujundus vastab tootlikkuse suundumustele, peegeldab allpiirkondliku ja kohaliku tasandi tootlikkuse ja tööturutingimuste erinevust ning näeb ette automaatse korrigeerimise, kui palkade areng kahjustab kulupõhist konkurentsivõimet.

4.

Esitada konkreetsed struktuurimeetmed ja nende ajakava, et suurendada konkurentsi teenustesektoris, kõrvaldades tõkked jaeteenuste sektoris ning kutseteenustel lasuvad ülemäärased piirangud ja parandada mobiilse lairibaühenduse pakkumist. Jätkata energiasektori toimimise parandamist, vähendades jaotuskulusid ja jälgides jaehindasid, suurendada reguleerivate asutuste sõltumatust energia, telekommunikatsiooni ja transpordisektoris (raudtee, lennujaamad). Kaotada olemasolevad reguleerivad piirangud postiteenuste sektoris.

5.

Koostada konkreetseid ettepanekuid ja nende ajakava maksukoormuse nihutamiseks tööjõult majanduskasvu vähem moonutavatele maksubaasidele, uurides eelkõige keskkonnamaksude kasutamise potentsiaali, näiteks diislikütuse ja kütteainete ning ametiautode erakasutamise maksustamine. Lihtsustada maksusüsteemi, vähendades maksukulusid tulumaksu osas, parandades käibemaksu tõhusust ja suurendades maksukuulekust olemasolevate õiguslike lünkade kaotamise kaudu.

6.

Vähendada veelgi tegureid, mis motiveerivad mitte töötama, tagades tööotsingu kohustuse tegeliku rakendamise ja kõigile töötutele individuaalse abi tööotsingutel. Võtta meetmeid töötajate liikuvuse suurendamiseks piirkondade vahel. Lihtsustada ja tugevdada ühtsust tööhõivet soodustavate meetmete, aktiveerimismeetmete, töövahenduse, hariduse, elukestva õppe ja kutseõppe poliitika vahel eakamatele inimestele ja noortele. Töötada välja ulatuslikud, sotsiaalset kaasatust ja tööturgu edendavad strateegiad sisserändaja taustaga inimestele.

7.

Võtta konkreetseid meetmeid ja leppida kokku ülesannete selges jaotuses föderaalse ja piirkondliku tasandi ametiasutuste vahel, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate sektorite (eelkõige transpordi- ja ehitussektor) puhul.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/10

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

29. juunil 2012 võtsid liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (4) Bulgaaria 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Bulgaaria 2012.–2015. aasta lähenemisprogrammi kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu häiremehhanismi aruande, milles määratleti Bulgaariat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Bulgaaria suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Bulgaarias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja millega seoses tuleb võtta poliitikameetmeid. Eelkõige tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu ettevõtlussektori finantsvõimenduse vähendamise mõjule, samuti välispositsioonide jätkuvale kohandamisele, konkurentsivõimele ja tööturule.

(9)

19. aprillil 2013 esitas Bulgaaria oma 2013. aasta riikliku reformikava ning oma 2012–2016. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse nende kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Lähtudes lähenemisprogrammile määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel antud hinnangust, on nõukogu seisukohal, et Bulgaaria riigi rahandus on üldjoontes olnud usaldusväärne. Keskpika perioodi eesmärgini jõuti 2012. aastal. Lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium ajavahemikuks 2013–2014 on usutav ning aastane kasv peaks eeldatavasti ulatuma 2013. aastal 1,0 protsendini ja 2014. aastal 1,8 protsendini. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis nähti 2013. aastaks ette SKP kasv 0,9 % ning 2014. aastaks 1,7 %. Lähenemisprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on hoida struktuurne eelarvepositsioon kogu programmiperioodi vältel keskpika perioodi eesmärgi lähedal. Lähenemisprogrammis kinnitatakse varasem keskpika perioodi eesmärk, nimelt –0,5 % SKP-st, mis ületab stabiilsuse ja kasvu paktis nõutut. Lähtudes (ümberarvutatud) struktuursest eelarvepositsioonist, mis prognooside kohaselt peaks mõnevõrra nõrgenema – 2012. aasta puudujäägilt 0,4 % SKP-st 0,7–0,8 protsendini SKP-st ajavahemikul 2013–2016 –, jääb Bulgaarial lähenemisprogrammi perioodi jooksul keskpika perioodi eesmärk napilt täitmata. Aastatel 2013–2015 oleks valitsemissektori kulutuste kasvumäär, arvestades riigi omal äranägemisel võetavaid tulumeetmeid, kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud kulutuste sihttasemega, kuid ei vastaks sellele 2016. aastal. Võla suhe on alla 60 % SKPst ja lähenemisprogrammi kohaselt on selle tipptase eeldatavasti 2014. aastal, mil see on 20,4 % SKPst, seejärel aga väheneb programmiperioodi jooksul. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub võla suhe 2014. aastal 20,3 protsendini SKP-st.

(11)

Bulgaaria on viimastel aastatel oma eelarveraamistikku oluliselt tugevdanud, mis on aidanud säilitada eelarvedistsipliini ja suurendada eelarvepoliitika usaldatavust. Uues riigi rahanduse seaduses, mis jõustub 2014. aastal, on jäetud alles senised arvulised eelarvereeglid, kehtestatud lisaks uued, hõlmatud kõik valitsemissektori allsektorid, muudetud kohaliku omavalitsuse tasandil nõuded veelgi rangemaks ja reformitud kolmeaastast keskpika perioodi eelarveraamistikku. Oluline on, et ametiasutused hoiaksid reformi tempot ja valmistaksid ette pinnase uue riigi rahanduse seaduse rakendamiseks, eelkõige seeläbi, et moodustatakse kavandatud sõltumatu eelarveinstitutsioon ja antakse sellele selged volitused, tagatakse tema töö sõltumatus ja piisavad ressursid. Maksukuulekuse alal on veel hulgaliselt paranemisruumi ja edusammud selles valdkonnas võimaldaksid Bulgaarial teha suuremaid kulutusi majanduskasvu toetamiseks. Ehkki Bulgaaria on astunud mõningaid nähtavaid samme, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja parandada maksutulude kogumist, iseloomustab maksusüsteemi endiselt ulatuslik maksudest kõrvalehoidmine ja madal haldussuutlikkus. Maksukogumise halduskulud on suured, nagu ka ettevõtete kulud, mis on seotud maksude maksmisega. Hoolimata meetmetest, mis on võetud maksukuulekuse parandamiseks, on varimajanduse osakaal ikka veel hinnanguliselt suur ja selle vähendamine nõuab pikaajalisi kestvaid pingutusi.

(12)

Enneaegse tööturult lahkumise vähendamine on üks peamisi abinõusid pensionisüsteemi piisavuse ja tööjõu pakkumise probleemide lahendamisel. Eakamate töötajate, eelkõige eakamate naiste tööhõive määr on alla ELi keskmise ja selle tulemuseks on, et suure osa pensionisaajate pensioniõigused ei ole piisavad. Kuigi olulised reformid selles valdkonnas juba käivad, on teatavate kutsealade eriskeemid üks tegureid, mis toob kaasa tegeliku pensionile jäämise ea vähenemise. Jätkates pensioniea tõstmise alal senisel kursil, peaks Bulgaaria samuti valmistuma sama seadusjärgse pensioniea kehtestamiseks meestele ja naistele, kes on teinud pensionimakseid kogu teenistuskäigu jooksul, ja kehtestama selle muudatuse jõustumise kuupäeva. Invaliidsuspensioni saamise kriteeriumide ja kontrollimeetmete läbivaatamine (nt töövõime kriteeriumi kehtestamine) oleks oluline samm kuritarvituste tõhusaks vähendamiseks.

(13)

Bulgaarias on tööhõive keskmisest madalam ja langemas ning eri piirkondade ja rahvastikurühmade vahel on töötuse määr väga erinev. Kriis on eriti rängalt tabanud madala kvalifikatsiooniga töötajaid ning märgatavalt tõstnud tööpuudust noorte hulgas. Pikaajalise töötuse määr on ELi keskmisest kõrgem. Reformitud tööhõiveametil oleks võimalik täita silmapaistvat rolli pakkumise ja nõudluse ühitamises Bulgaaria tööturul, kasutades selleks tulemuslikumat nõustamist ja sihipäraseid tööhõivemeetmeid ning määratledes paremini tulevast vajadust oskuste järele. Käimasoleva noorte tööhõive algatuse varajane hindamine võiks aidata tagada, et vahendid suunatakse meetmetesse, mis toovad kõige enam tulu töökohtade loomise näol. Endiselt on keeruline tagada, et minimaalsete sotsiaalkindlustusmaksete süsteem täidaks oma eesmärki vähendada varimajandust, kuid ei seaks samas löögi alla madala kvalifikatsiooniga töötajaid. Bulgaaria kodanike vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk on liidusuurim. Riiklikku vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse edendamise strateegiat 2020 tuleks käsitada prioriteedina. On vaja parandada sotsiaalsiirete kättesaadavust ja mõjusust ning suurendada sotsiaalteenuste tõhusust ja kättesaadavust, eelkõige lastele ja eakatele. Riikliku romade integreerimise strateegia tegevuskavas tuleks ette näha konkreetsed meetmed, asjakohane rahastamine ja meetmete mõju hindamiseks vajaliku seiremehhanismi loomine.

(14)

Bulgaaria ees seisab ülesanne parandada oma haridussüsteemi üleüldist kvaliteeti ja tõhusust. Kooli- ja alusharidusseaduse lõplik vastuvõtmine enne 2013. aasta lõppu annaks raamistiku vajalike reformidega edasiminekule, sealhulgas õppekavade ajakohastamisele ning õpetajate koolituse ja stiimulite parandamisele. Kõrghariduses on reformidega saavutatud väga vähe edu. Asjaolu, et kõrghariduse väljundite ja tööturu nõudluse vahel on märkimisväärne lahknevus, suurendab struktuurset tööpuudust ja takistab uuenduslike, suurt lisaväärtust andvate sektorite arengut. Kõrghariduse kehvad tulemused on seotud stiimulite puudumisega institutsioonide tasandil, aga ka teadlaste ja õpetajate tasemega. Tervishoiusüsteemi kvaliteedi ja katvuse parandamine on üks Bulgaaria ammuseid katsumusi. Suurem läbipaistvus tervishoiu rahastamisel aitaks kaasa selle sektori kasvule ja konkurentsivõimele. Ambulatoorse ravi osakaal tervishoiukuludes on väike, mis piirab kulutõhusate tervishoiuteenuste kättesaadavust. Ulatuslik teenuste eest omast taskust maksmine muudab teatavale osale elanikkonnast tervishoiuteenuste kasutamise sisuliselt võimatuks. Bulgaarial on haiglasektori juhtimise ja otstarbekamaks muutmise alal ees raskeid katsumusi.

(15)

Kodumaiste äriühingute konkurentsivõime ja välismaiste investeeringute ligimeelitamise võime paraneks suuresti, kui parandataks Bulgaaria ärikeskkonda, sealhulgas suurendataks avalike teenuste tõhusust. E-valitsuse kiirem süstemaatiline juurutamine pakub märkimisväärseid võimalusi ja võiks muu hulgas vähendada nõuete täitmisest tulenevaid kulusid ning ettevõtete halduskoormust. Peale selle võiks äriühinguid käsitleva õiguse täielik rakendamine ja täitmise tagamine, kaasa arvatud menetlused maksete tasumisega viivitamise ja maksejõuetuse korral, oluliselt parandada raamtingimusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul (VKEd). Ebapiisav juurdepääs rahastamisele pidurdab endiselt VKEde arengut. ELi rahastatud VKEde toetusprogramme saaks märgatavalt paremini ära kasutada. Hästi toimiv ja sõltumatu kohtusüsteem on jätkusuutliku majandusarengu eeltingimus. Bulgaaria on viimastel aastatel teinud edusamme kohtusüsteemi reformimisel, eelkõige õigusliku ja institutsioonilise raamistiku ajakohastamisel. Samas on selle raamistiku täieulatusliku rakendamise, jätkusuutlike tulemuste kindlustamise ja reformi kõikidel tasanditel omaksvõtmise alal veel palju kasutamata võimalusi. Suuremad jõupingutused võitluses korruptsiooniga annaksid samuti positiivse panuse ärikeskkonna parandamisse.

(16)

Liidu vahendite tulemuslik rakendamine on vajalike avaliku sektori investeeringute jaoks endiselt kriitilise tähtsusega. 2011. aasta riigihankeõiguse reform oli oluline samm järelevalve ning eeskirjade rikkumise tõkestamise ja selle eest karistamise parandamise poole. Kuigi jõustunud on uued eeskirjad, mis hõlmavad muu hulgas ELi kaasrahastatud projekte, oleks eelkontrolli tulemuslikkus veelgi suurem, kui riigihankeametile antaks laiemad volitused.

(17)

Reguleerivate asutuste suutlikkus ja sõltumatus peamistes majandussektorites on konkurentsivõime olulised raamtingimused. Bulgaaria transpordi infrastruktuur on viimaste aastate jooksul mõnevõrra paranenud, kuid on veel piisavalt võimalusi, kuidas muuta teenuste osutamine ja hooldus piisavalt tõhusaks. Bulgaaria ei ole veel täielikult täitnud oma kohustusi energia siseturu raames. Märkimisväärsed probleemid on veel lahendamata nii hulgi- kui ka jaemüügi tasandil. Eriti suurt muret tekitavad valdkonnad on püsivad turutõkked, garanteeritud kasumi kokkulepped ja reguleeritud hinnad ning asjaolu, et puudub elektrienergia ja maagaasi hulgimüügiturg. Kuna Bulgaaria on suuresti sõltuv ühestainsast energiavarustuskanalist, on ta väga avatud energiavarustushäirete riskile. Elektri- ja gaasivõrkude vaheliste ühenduste projektide rakendamist tuleks kiirendada, et mitmekesistada tarneallikaid ja parandada varustuskindlust. Madal energiatõhusus on endiselt oluline majanduslik koorem nii äri- kui ka eratarbijate jaoks. Eelkõige on märkimisväärseid edasimineku võimalusi nii avalike kui ka erahoonete energiatõhususe valdkonnas.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames põhjalikult hinnanud Bulgaaria majanduspoliitikat. Hinnatud on riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi ning esitatud on põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Bulgaaria eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–7.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(20)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Nõukogu soovitused, mis on esitatud määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel, kajastuvad allpool esitatud soovitustes 3, 4 ja 5,

1.

Säilitada usaldusväärne eelarvepositsioon, tagades keskpika perioodi eesmärgi täitmise ja rakendades majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat, nagu on ette nähtud lähenemisprogrammis. Rakendada kõikehõlmav maksustrateegia, et tugevdada kõiki maksuõiguse ja maksukogumise aspekte eesmärgiga suurendada maksutulusid, eeskätt maksukogumise parandamise, varimajanduse piiramise ja õigusnormide täitmisega seotud kulude vähendamise teel. Moodustada sõltumatu institutsioon, mis jälgiks eelarvepoliitikat, koostaks analüüse ja annaks nõu.

2.

Kaotada järk-järgult enneaegse pensionilemineku võimalused, kehtestada meestele ja naistele sama seadusjärgne pensioniiga ja rakendada aktiivseid tööturumeetmeid, millega antakse vanemaealistele töötajatele võimalus kauem tööturule jääda. Muuta invaliidsuspensioni saamise kriteeriumid ja selle pensioni määramise kontrollimeetmed rangemaks, et piirata tõhusalt kuritarvitusi.

3.

Kiirendada riikliku noorte tööhõive algatuse rakendamist, näiteks noortegarantii (6) kaudu. Suurendada jätkuvalt tööhõiveameti suutlikkust, et pakkuda tööotsijatele tulemuslikku nõustamist ning arendada välja oskuste vajaduse määratlemise ja nende nõudlusega vastavusse viimise võime. Võimendada aktiivset tööturupoliitikat, eelkõige seoses riiklike tööhõivekavadega. Võtta ette sotsiaalkindlustusmaksete alammäärade läbivaatamine, tagamaks, et süsteem ei suru oma määradega madala kvalifikatsiooniga töötajaid tööturult välja. Tagada riiklikku vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse edendamise strateegia 2020 ja riikliku romade integreerimise strateegia alal konkreetsete tulemusteni jõudmine. Parandada sotsiaalsiirete ja -teenuste kättesaadavust ja mõjusust, eelkõige laste ja eakate puhul.

4.

Võtta vastu kooliharidusseadus ja käivitada kõrgharidusreform, eelkõige viies paremini omavahel vastavusse haridustulemused ja tööturu vajadused ning tugevdades koostööd hariduse, teaduse ja ettevõtete vahel. Parandada kaasava hariduse kättesaadavust ebasoodsamas olukorras olevate laste, eelkõige romade hulgas. Tagada tervishoiuteenuste tegelik kättesaadavus ja parandada tervishoiuteenuste hinnakujundust, sidudes haiglate rahastamise nende tulemustega ning arendades ambulatoorset hooldusravi.

5.

Astuda täiendavaid samme, et parandada ärikeskkonda, vähendades bürokraatiat, rakendades e-valitsuse strateegia ja rakendades makseviivitusi käsitlevad õigusaktid. Parandada kohtusüsteemi kvaliteeti ja sõltumatust ning võidelda tulemuslikumalt korruptsiooni vastu. Parandada VKEde ja idufirmade juurdepääsu rahastamisele.

6.

Kiirendada ELi vahendite kasutuselevõttu. Tagada riigihankeõiguse nõuetekohane rakendamine, laiendades riigihangete ameti eelkontrollivolitusi, et ennetada eeskirjade rikkumisi.

7.

Tugevdada riiklike reguleerivate asutuste sõltumatust ja haldussuutlikkust, eelkõige energia- ja transpordisektoris, aga ka jäätme- ja veekäitluses. Kõrvaldada turutõkked, kvoodid, territoriaalsed piirangud ja reguleeritud hinnad ning täiendada turukorraldust, luues elektri ja maagaasi jaoks läbipaistva hulgimüügituru. Kiirendada elektri- ja gaasivõrkude vaheliste ühenduste projektide elluviimist ja suurendada varustushäiretega toimetuleku suutlikkust. Suurendada jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/14

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

29. juunil 2012 võtsid liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus tegevusraamistik liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

10. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse (3) ("2012. aasta soovitus") Tšehhi Vabariigi 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Tšehhi Vabariigi 2012.–2015. aasta lähenemisprogrammi kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) põhjal vastu teise häiremehhanismi aruande, milles ei määratletud Tšehhi Vabariiki liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Tšehhi Vabariik esitas 17. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja 26. aprillil 2013 oma 2012.–2016. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Lähtudes määruse (EÜ) nr 1466/97 kohaselt lähenemisprogrammile antud hinnangust, on nõukogu arvamusel, et Tšehhi Vabariik on ajavahemikul 2009–2012 vähendanud valitsemissektori eelarve puudujääki 1,4 % (5) SKPst tänu olulistele eelarve konsolideerimise püüdlustele ning praeguste ootuste kohaselt püsib riik ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel graafikus. Lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Lähenemisprogrammi järgi peaks SKP reaalkasv olema 2013. aastal 0 % ja 2014. aastal 1,2 %, võrreldes komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis toodud -0,4 protsendiga 2013. aastal ja 1,6 protsendiga 2014. aastal. Lähenemisprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on hoida valitsemissektori eelarve puudujääk allpool aluslepingus sätestatud kontrollväärtust, mis on 3 % SKPst. Valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärk (2,8 % SKPst 2013. aastal) on kooskõlas nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituses kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2013. aastal 2,9 % SKPst ja 2014. aastal 3 % SKPst. Eelarvetulemus võib 2013. aastal osutuda oodatust halvemaks täiendavate korrigeerimiste tõttu ELi vahendite tagasimaksmises. Positiivse poole pealt märgitakse, et telekommunikatsiooni uute sagedusalade kavandatava oksjoniga seotud ühekordsed tulud võivad viia oodatust parema eelarvetulemuseni 2013. aastal.

Lähenemisprogrammis kinnitatakse eelnevat keskpika perioodi puudujäägieesmärki 1 % SKPst, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. (Ümberarvutatud) struktuurne eelarvepuudujääk peaks prognoosi kohaselt suurenema 2014. aastal 0,3 %, 2015. aastal 0,2 % ja 2016. aastal 0,5 % SKPst; seega ei nähta lähenemisprogrammis ette kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas, mis ei ole kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Valitsemissektori kulutuste kasvumäär on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis ettenähtud kulueesmärgiga 2014. aastal, kuid kaldub kõrvale 0,3 % võrra SKPst 2015. aastal ja 0,5 % võrra SKPst 2016. aastal, eeldades paranemist 0,5 % SKPst keskpika perioodi eesmärgi suunas, mis on komisjoni hinnangul asjakohane. Lähenemisprogrammi järgi kasvab võla suhe SKPsse prognoosi kohaselt programmiperioodi vältel jätkuvalt, kuigi aeglustuvas tempos ning saavutab 51,9 % SKPst 2016. aastal.

(10)

Kiiret ja kestvat taastumist Tšehhi Vabariigis takistavad avaliku sektori investeeringukulude korduvad kärped. Majanduskasvu soodustavate ja mitmekordistava mõjuga kulutuste tagamine (sealhulgas ELi vahenditest kaasrahastatavad projektid) aitab elavdada majandust ning ühtlasi jõuda lähemale pikaajaliste probleemide lahendamisele. Majanduskasvule võib märkimisväärset mõju avaldada see, kui prioriteediks seatakse kulutused meetmetele, mille eesmärk on suurendada tööhõivet, edendada teadustegevust ja innovatsiooni, haridust, lapsehoiuteenuseid ja infrastruktuuriprojekte. Samal ajal on äärmiselt tähtis tagada selliste kulutuste seaduslikkus, korrektsus ja tõhusus.

(11)

Maksureformiga saavutati 2012. aastal tagasihoidlikku edu. Kuigi kinnisvara võõrandamismaksu suurendati, ei tehtud midagi korduvate omandimaksude väga madala taseme tõstmiseks. Loobutud on süsinikdioksiidimaksu kehtestamise plaanidest, samuti kütmiseks kasutatava maagaasi aktsiisist vabastamise tühistamise plaanidest. Energia tegelik maksumäär on allpool ELi keskmist ja sõidukimaksud on endiselt väga madalad. Endiselt on lahendamata struktuursed probleemid töö maksustamisel, mis eriti mõjutab madala sissetulekuga isikuid ja osalise tööajaga töötajaid. Väga vähe tehti selleks, et vähendada erinevusi töövõtjate ja füüsilisest isikute ettevõtjate maksustamises. Tšehhi Vabariigil on arenguruumi ka maksuhalduse tõhususe edasisel tõstmisel. Mis puutub ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu, kavatseb valitsus 2015. aastal luua asutuse, mille ainupädevusse kuuluks maksude kogumine; nii saaks maksuhaldust tulemuslikult lihtsustada ja praeguse süsteemi keerukust vähendada. Reformi varjuküljeks on aga see, et üksikisiku tulumaksu, tervishoiu ja sotsiaalmaksete maksubaase ei ühtlustata, mistõttu suur osa reformist tulenevast võimalikust kasust jääb saamata.

(12)

Tšehhi Vabariigi mahajäämus jätkusuutlikkuses moodustab 5,0 % SKPst, mis on kõrgem ELi keskmisest. Mahajäämus kajastab suuresti elanikkonna vananemisega seotud prognoositavaid pikaajalisi kulusid, mis tulenevad pensionikulutuste ning tervishoiu ja pikaajalise hooldusega seotud kulude eeldatavast kasvust. Seadusjärgse pensioniea, eriti meeste seadusjärgse pensioniea tõstmise tempo on aeglane. Kui võrreldes kehtivates õigusaktides sätestatuga tõstetaks tegelikku pensioniiga, viies pensioniea või pensionihüvitised paremini vastavusse muutustega oodatavas elueas, tugevdaks see oluliselt süsteemi jätkusuutlikkust. Nimetatud muudatuste täiendamine indekseerimisvalemi läbivaatamise ja selle hindadel põhinevaks muutmisega annaks kokkuhoidu, kui seda rakendataks pikemas perspektiivis.

(13)

Vastupidiselt 2012. aasta soovitusele kehtestas valitsus 2013. aastal eelpensioniskeemi, millega antakse võimalus saada pensioni kuni viis aastat enne seadusjärgsesse pensioniikka jõudmist. Eelpensione hakatakse maksma (kolmandast) pensionisambast. Kuid riik toetab nimetatud sammast väga suurel määral otseste kaasmaksete ja maksete maksusoodustuse kaudu. Vaatamata sellele, et valitsuse ootuste kohaselt vastavad skeemile juurdepääsu saamiseks vajalikele kõlblikkuskriteeriumidele vaid vähesed isikud, võimaldab meede soodustatud isikutel varem omandatud riiklikku toetust kasutada eesmärgil, mis on vastuolus pikema tööea soodustamise poliitikaga.

(14)

Tervishoiu ja pikaajalise hooldusega seotud kulude eeldatav kasv mõjutab samuti märkimisväärselt elanikkonna vananemisega seotud kulude kasvu ja suurt mahajäämust jätkusuutlikkuses. Viimastel aastatel on Tšehhi Vabariigis viidud ellu reforme, mille eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi tõhusat toimimist kulude kokkuhoiu ja turupõhisemate lahenduste kaudu. Kuid probleemid ei ole kadunud. Teiste liikmesriikidega võrreldes kaldub Tšehhi tervishoiusüsteem olema liiga haiglaravikeskne, mis tekitab ebatõhusust. Raviteenuste osutamist kliiniliselt sobivaimal ja kulutasuvaimal viisil saab veel parandada, näiteks suurendades päevakirurgia osakaalu ja vähendades patsientide aktiivravihaiglas viibimise liiga pikka aega.

(15)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) viimastest prognoosidest ilmneb, et naiste ja meeste tööhõivemäärade täielik ühtlustamine peataks kogu tööjõu prognoositud vähenemise ja suurendaks SKPd elaniku kohta 2030. aastaks lausa 16,5 % võrra. Valitsus esitas 22. mail 2013 eelnõu „lasterühmade” loomise kohta, mida juhiksid elukutselised lapsehoidjad; teenuseosutajatele ja osalevatele perekondadele pakutaks maksusoodustusi. Liigutakse õiges suunas, kuid tegemist on siiski ainult osalise lahendusega lapsehoiuprobleemile. Lapsehoiuvõimaluste jätkuva vähesuse tõttu (eriti alla kolmeaastaste laste puhul) on vaja veelgi suurendada eelarvetoetust eelkooliealiste laste riiklikele hoiuteenustele. Lahendamata on ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööturul osalemise ja tööalase konkurentsivõime probleem: on võimalik tõhustada riiklike tööturuasutuste tulemuslikkust.

(16)

2012. aasta soovituses avaliku halduse kohta oli eraldi välja toodud vajadus suurendada avaliku halduse tõhusust ja hoogustada võitlust korruptsiooni vastu. Tšehhi 2011.–2012. aasta korruptsioonivastase strateegia kohaste prioriteetsete õigusaktide vastuvõtmisel aga erilist edasiminekut toimunud ei ole. Uuele korruptsioonivastasele strateegiale aastateks 2013–2014, mille valitsus 2013. aasta jaanuaris vastu võttis, peab järgnema oluliste prioriteetsete õigusaktide, näiteks avalike teenistujate seaduse viivitamatu vastuvõtmine. Nimetatud uues seaduses tuleb asjakohaselt eristada poliitilistel kaalutlustel ametissenimetatud isikuid mittepoliitilistest töötajatest, tagada riigiametnike sõltumatus ning luua hästitoimiv teenistuskäigu süsteem, mis vähendaks suurt kaadrivoolavust. Tšehhi Vabariik on teinud olulisi edusamme 2012. aasta aprillis jõustunud riigihangete seaduse rakendamisel. Kuid kohalikud ametiasutused on teada andnud riigihangete seaduse rakendamisel tekkinud raskustest. Mis puutub ELi vahendite rakendamisse, viidi suurem osa tegevuskavas esitatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tugevdamise meetmetest ellu 2012. aasta lõpuks. Tšehhi ametiasutused peavad siiski tagama pideva järelevalve tegevuskava rakendamise üle.

(17)

Kohustusliku hariduse tasandil on Tšehhi õpilaste tulemused rahvusvahelises võrdluses suhteliselt keskpärased. Matemaatikas ja loodusteadustes on haridustulemused aja jooksul aga kiiresti halvenenud. Tšehhi ametiasutused on olukorrale reageerinud meetmetega, mille abil töötataks välja hariduse miinimumstandardid, mida kasutataks õpilaste üleriigiliseks eksamineerimiseks. Kuid välja tuleks töötada veel integreeritum süsteem, mis tagaks, et eksamid halvasti sooritanud õpilased, õpetajad ja koolid saavad süstemaatilist toetust; see aitaks reformi abil saavutada paremaid tulemusi. Tšehhi kõrgharidussüsteemi ees seisev peamine väljakutse on kindlustada, et aina suureneval hulgal üliõpilastel on olemas tööturul edu saavutamiseks vajalikud oskused. Arutusel on kõrgkooli seaduse muutmine, et kehtestada diferentseeritud rahastamiskord ja parandada akrediteerimist. Tegemist on oluliste ja ambitsioonikate ettepanekutega, ehkki nende tegelik mõju sõltub reformi lõplikust ülesehitusest. Ametiasutustel on kavas vastu võtta ka muudetud hindamisstandardid teadusasutuste rahastamise jaoks. Kvaliteedinäitajate osakaalu suurendamine, sealhulgas koostöö tõhustamine ettevõtlussektoriga, aitaks Tšehhi teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemil saavutada kõrgema pädevustaseme.

(18)

Tšehhi Vabariik kuulub nende liidu liikmesriikide hulka, kus on kõige enam reguleeritud kutsealasid. 2012. aastal viidi läbi avalik konsultatsioon kutsealade reguleeriva raamistiku läbivaatamise kohta; selle tulemusi esitletakse 2013. aastal. Tegemist on olulise sammuga takistuste vähendamisel või kõrvaldamisel nende kutsealade puhul, mille reguleerimine ei ole osutunud vajalikuks või on leitud olevat ülemäärane (sealhulgas kohustusliku praktika pikkus) ja hõlpsam juurdepääs sellistele kutsealadele võib suurendada tööhõivet ja majanduskasvu. Viimastel aastatel toimunud arengule vaatamata on Tšehhi Vabariigi energiamahukus endiselt üks liidu suurimaid ning hoonete energiatõhusus on madal.

(19)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Tšehhi Vabariigi majanduspoliitikat. Hinnatud on riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Tšehhi Vabariigi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse liidu tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–7.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

1.

Täita 2013. aasta eelarve vastavalt kavandatule, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2013. aastal jätkusuutlikul viisil ja saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes täpsustatud struktuuriline kohandamine. Aastaks 2014 ja pärast seda tugevdada ja rangelt rakendada eelarvestrateegiat, mida toetavad küllaldaselt konkreetsed meetmed, et tagada piisavad fiskaalmeetmed vajalike edusammude tegemiseks keskpika perioodi eesmärgi saavutamisel. Seada prioriteediks majanduskasvu soosivad kulutused, sealhulgas õigeaegselt lõpetada pooleliolevad projektid, mida kaasrahastatakse ELi vahenditest praeguse finantsraamistiku kohaselt.

2.

Vähendada tööjõu maksustamise kõrget taset, viies maksustamise üle valdkondadesse, mis majanduskasvu vähem pärsivad, näiteks korduvad eluasememaksud ja sõidukimaksud. Veelgi vähendada erinevusi töövõtjate ja füüsilisest isikute ettevõtjate maksustamises. Parandada maksukohustuste täitmist ja vähendada nõuete täitmisest tulenevaid kulusid, luues asutuse, mille ainupädevusse kuuluks maksude kogumine ning ühtlustada üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksete ja tervishoiumaksete maksubaasid.

3.

Tõsta tegelikku pensionile jäämise iga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse muutustega oodatavas elueas ning muuta indekseerimismehhanismi. Lisada pensioniea tõstmisele meetmed, millega soodustatakse eakate töötajate tööhõivet, et tõsta tööturult väljumise iga ja vähendada ennetähtaegselt tööturult lahkumise võimalusi. Eelkõige lõpetada eelpensioniskeemi riiklik toetamine. Võtta meetmeid tervishoiukulude kulutasuvuse oluliseks suurendamiseks, eriti haiglaravis.

4.

Teha täiendavaid jõupingutusi riiklike tööturuasutuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks. Suurendada märkimisväärselt lapsehoiuteenuste kättesaadavust eelkõige kuni kolmeaastaste laste puhul, kaasates ka romade lapsed, võttes selleks vastu lastehoiuteenuste seaduse ja rakendades seda ning tõstes nii riiklike kui eraõiguslike lastehoiuteenuste suutlikkust.

5.

Tagada 2013.–2014. aasta korruptsioonivastase strateegia elluviimine. Võtta vastu avalike teenistujate seadus, millega tagataks stabiilne, tõhus ja professionaalne riigi haldamise teenus. Parandada ELi vahendite haldamist, pidades silmas 2014-2020 programmiperioodi. Suurendada riigihangete mahtu kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

6.

Luua kohustusliku hariduse hindamise ulatuslik raamistik ja võtta sihipäraseid meetmeid nende koolide toetamiseks, mille haridustulemused on kehvad. Võtta vastu meetmed akrediteerimise ja kõrghariduse rahastamise parandamiseks. Suurendada teadusasutuste tulemuspõhise rahastamise osakaalu.

7.

Käimasolevale läbivaatamisele tuginedes jätkata tööd reguleeritud kutsealasid käsitleva reformiga, vähendades tõkkeid ja tegevuspiiranguid kutsealadele sisenemisel või kaotades need juhul, kui need on põhjendamatud. Võtta lisameetmeid energiatõhususe parandamiseks hoone- ja tööstussektoris.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/18

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

10. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse (4) Taani 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Taani lähenemisprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Taanit ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Taani suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Taanis esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, ehkki mitte ülemäärane.

(9)

30. aprillil 2013 esitas Taani oma 2013. aasta riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2013–2016 ja. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Stsenaariumi kohaselt suureneb SKP 2013. aastal 0,7 % ja 2014. aastal 1,6 %, mis on üldjoontes kooskõlas komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga, mille kohaselt on need määrad vastavalt 0,7 % ja 1,7 %. Lähenemisprogrammis on visandatud eelarvestrateegia, mille eesmärk on kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk ja saavutada keskpika perioodi eesmärk – struktuurne eelarvepuudujääk, mis ei ole 2013. aastaks suurem kui 0,5 % SKPst, mis kajastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Lähenemisprogrammis kavandatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 1,7 % SKPst 2013. aastal ja 1,8 % 2014. aastal, mis vastab komisjoni poolt pakutud ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtajale. Keskmine iga-aastane eelarvepositsiooni tugevdamine ajavahemikul 2011–2013 lähtuvalt struktuurse eelarvepositsiooni arvutustest on kooskõlas nõukogu soovitusega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Lähenemisprogrammis esitatud kaalutlusõiguse raames võetud meetmed tagavad prognooside kohaselt konsolideerimise taseme, mis on üldjoontes kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovitusega. Valitsemissektori tegelikud kulud (sealhulgas kaalutlusõiguse alusel võetavad tulusid puudutavad meetmed) ei kasva hinnanguliselt 2013. aastal üldse ning 2014. aastal on 0,4 % tasemel, täites seega stabiilsuse ja kasvu pakti kulueesmärgid mõlemal aastal. Riigi rahanduse olukord on üldiselt hea ja riik on oma keskpika perioodi eesmärgi juba saavutanud. Kuid arvestades muu hulgas seda, et riigi elanikkond vananeb ning Taani sotsiaalpoliitika on ambitsioonikas, on väga tähtis, et riik säilitab fiskaalpoliitika usaldusväärse ja jätkusuutliku raamistiku ning hoiab eelarvepuudujäägi allpool aluslepingus sätestatud kontrollväärtusest 3 % SKP-st.

(11)

2012. aastal viis Taani lõpule invaliidsuspensionide ja subsideeritud tööhõive kavade (paindlik töö) reformid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2013. Need reformid kujutavad endast olulisi meetmeid Taani tööjõu pakkumise suurendamiseks. Kuid endiselt põhjustab probleeme selliste isikute tööalase konkurentsivõime parandamine, kellel on tööturule kõige raskem tagasi pöörduda, näiteks sisserändaja taustaga inimesed, pikaajalised töötud ja madala kvalifikatsiooniga töötajad. Kuigi valitsuse kaugelepürgiv reformikava väärib tunnustust, on siiski oluline tagada, et Taani tuntud nn turvalise paindlikkuse mudel hõlbustab ka edaspidi sujuvat üleminekut töötuselt töötamisele, piirates samas marginaliseerimist ja sotsiaalset tõrjutust. Hariduse ja koolituse ning oskuste täiendamise osa on siinkohal väga tähtis.

(12)

Taani jaoks on haridus õigustatult selge prioriteet. Sellele vaatamata tuleb jätkata jõupingutuste tegemist Taani haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja kulutasuvuse parandamiseks, muu hulgas algatatud reformide rakendamise kaudu. Alghariduse ja põhihariduse ülemise astme süsteemi kavandatud reform on samm õiges suunas ning avaldab eeldatavalt positiivset mõju koolisüsteemi kulutasuvusele ja hariduse kvaliteedile, sealhulgas õpilaste õpitulemustele. Mis puutub kutseharidusse, on valitsus 2012. aastal tegutsenud noorte kutsehariduse kvaliteedi tõstmise ja eraettevõtjate pakutavate vajalike praktikakohtade tagamise nimel. Valitsus, omavalitsused, piirkonnad ja tööturu osapooled on moodustanud ühise komitee, et leida alaline lahendus praktikakohtade pakkumise tagamise küsimuses ning tõsta kutseharidus ja -koolitussüsteemi kvaliteeti. Lõplike ja ulatuslike lahenduste leidmine nii praktikakohtade vähesuse kui ka noorte kutseharidusasutustest väljalangemise kõrge määra probleemile valmistaks Taani paremini ette tulevaseks oskuste nõudluseks tööturul ja parandaks tootlikkust.

(13)

Taani saaks hoogustada majanduskasvu seeläbi, et kõrvaldab asjaolud, mis takistavad konkurentsi kohalike ja jaemüügiteenuste vallas, pidades silmas selle sektori tähtsust Taani majandusele. 2012. aastal esitas Taani valitsus uue konkurentsiseaduse, mis on oluline samm õiges suunas. Konkurentsialaste õigusaktide läbivaatamise abil kehtestati tõhusamad mehhanismid konkurentsi reguleerimiseks, mis on täielikult kooskõlas 2012. aasta soovituse vastava osaga. Ent on võimalik teha veel rohkem selleks, et tagada valdkondlike ja avalike teenuste vallas võetud meetmete tulemuslikkus konkurentsi tõstmisel ja turu toimimise parandamisel. Mitmesugused sellealased poliitilised algatused on algusjärgus ja vaja on jätkuvaid jõupingutusi tõhusa rakendamise tagamiseks.

(14)

Möödunud aastal analüüsiti põhjalikult kodumajapidamiste võlakoormat nii riigi kui ka ELi tasandil, et hinnata finants- ja majanduslikku stabiilsust ähvardavaid ohte. Hetkel näivad finantsstabiilsust ohustavad asjaolud olevat kontrolli all, kuid vajavad siiski pidevat järelevalvet. Taani ametiasutused on võtnud mitmeid meetmeid hüpoteeklaenude süsteemi usaldusväärsuse suurendamiseks. Üks meede on näiteks riskide tähistamise süsteem hüpoteeklaenude puhul ning muutuva intressimääraga ja/või edasilükatud osamaksetega laenude piirangud. Hüpoteeklaenu andvad asutused on omal algatusel võtnud meetmeid lisatagatise vajaduse vähendamiseks. Kõigi nimetatud meetmete suund on õige, kuid vajalik on hoolikas järelevalve, et teha kindlaks, kas nende soovitud mõju ka saavutatakse. Komisjon kontrollib Taani korrapäraseid aruandeid sellealaste meetmete mõju kohta. Aja jooksul tuleks läbi vaadata omandi maksustamine Taanis, et vähendada moonutusi ja tugevdada vastutsüklilisi omadusi.

(15)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Taani majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(16)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud lähenemisprogrammi ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(17)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovituses 3,

1.

Rakendada eelarvestrateegiat 2013. aastal vastavalt kavandatule, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2013. aastaks. Lisaks rakendada eelarvestrateegiat aastaks 2014 ja pärast seda, et tagada piisavad fiskaalmeetmed keskpika perioodi eesmärgi kursil püsimiseks.

2.

Astuda täiendavaid samme tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate isikute, sealhulgas sisserändaja taustaga inimeste, pikaajaliste töötute ja madala kvalifikatsiooniga töötajate tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Parandada kutsehariduse kvaliteeti kutseõppeasutustest väljalangemise määrade vähendamiseks ja praktikakohtade arvu suurendamiseks. Viia ellu alghariduse ja põhihariduse ülemise astme süsteemi reform, et parandada õpitulemusi ja haridussüsteemi kulutasuvust.

3.

Jätkata jõupingutusi selle nimel, et kõrvaldada asjaolud, mis takistavad konkurentsi teenustesektoris, sealhulgas jaemüügi- ja ehitussektoris, ning suurendada avalike teenuste osutamise tõhusust.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/21

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (3) Eesti 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Eesti ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

Komisjon võttis 28. novembril 2012 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Eestit liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Eesti esitas 30. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017. Selleks et võtta arvesse kõnealuse kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium aastateks 2013–2014 on realistlik, kui SKP oodatav keskmine reaalkasv püsib 3,3 % ringis. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab SKP 2013.–2014. aastal 3,5 %. Eesti valitsemissektori eelarvepuudujääk 2012. aastal oli 0,3 % SKP-st. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse eelmist keskpika perioodi eelarve-eesmärki saavutada struktuurne ülejääk. See eesmärk on ambitsioonikam kui stabiilsuse ja kasvu paktis nõutud eesmärk. Kuna Eesti struktuurne eelarvepositsioon oli 2012. aastal ülejäägis, saavutas Eesti oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi üks aasta varem võrreldes ajavahemikuks 2012–2015 vastu võetud stabiilsusprogrammis ettenähtuga. Ajavahemikuks 2012–2017 vastu võetud stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada jätkusuutlik eelarvepoliitika, millega toetatakse tasakaalustatud majanduskasvu ja peetakse kinni keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, võimaldades piisavaid eelarvepuhvreid ja vähendades tööjõu maksukoormust. Stabiilsusprogrammi kohaselt 2013. aastaks planeeritud valitsemissektori eelarve puudujääk (0,5 % SKP-st) paraneb prognoosihorisondi jooksul, saavutades 2014. aastal tasakaalu ja olles järgnevatel aastatel ülejäägis. Ümberarvutatud struktuurse eelarvepositsiooni üldise hinnangu, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti kulueesmärgi analüüsi põhjal võib täheldada, et Eesti ei kaldu 2013. aastal oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgist oluliselt kõrvale ning saavutab 2014. aastal taas struktuurse ülejäägi. Valitsemissektori võla suhe SKPsse on tublisti alla 60 % ning stabiilsusprogrammi kohaselt hakkab see näitaja tõenäoliselt pärast 2013. aastat vähenema, kahanedes 2015.–2016. aastaks umbes 9 protsendini. Eestil on kavas kehtestada 2013. aastal kooskõlas 2. märtsil 2012 Brüsselis allakirjutatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu nõuetega struktuurse eelarvetasakaalu reegel. Niipea kui struktuurse eelarvetasakaalu reegel on paigas, peaks seda täiendama mitmeaastaste kulueesmärkide siduvamaks muutmisega.

(10)

Tööturu valdkonnas jätkub tööhõive suurenemine, ent majanduskasvu pärsivad endiselt kitsaskohad, nagu noorte töötus ja pikaajaline töötus, oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele ja suurenev tööjõupuudus, sealhulgas pikaajalistest terviseprobleemidest tulenev tööjõu kadu. Sotsiaalhüvitiste süsteemi tuleks muuta paindlikumaks ja sihipärasemaks pakkudes toetusteenuseid ja stiimuleid töötutele ja tööturul mitteaktiivsetele isikutele, keda saaks uuesti tööturule suunata, ning tugevdades aktiveerimispoliitikat selliselt, et see jõuaks nendeni, kes vajavad abi kõige rohkem. Perepoliitika valdkonna kulutuste kulutõhusust tuleks suurendada eelarveneutraalselt, näiteks suunates osa vanemahüvitisteks ettenähtud vahenditest tõhusamate meetmete, sealhulgas lastehoiuteenuste toetamisele, mõjutades niimoodi positiivselt ka naiste tööhõivet. Piirkondade majanduslikku arengut tuleb paremini koordineerida, et saavutada käegakatsutavamaid tulemusi.

(11)

Hariduse ja koolituse valdkonnas on Eesti osaliselt rakendanud nõukogu 2012. aasta soovitused; 2012. aastal võeti vastu kõrgharidusreform ja 2013. aastal on kavas vastu võtta kutsehariduse ja -koolituse uus ulatuslik reform. Eritähelepanu tuleb pöörata tööturu osapoolte piisavale kaasamisele, et tagada kutsehariduse valdkonnas piisav hulk tööpraktika võimalusi. Täitmata on veel oluline kohustus reformida keskhariduse pakkumist. Tegeleda tuleb noorte töötusega, mis on erialase hariduse või kutsekoolituseta isikute suurt osakaalu arvesse võttes endiselt suhteliselt kõrge. Madala kvalifikatsiooniga töötajate võimalusi osaleda elukestvas õppes ei ole endiselt piisavalt suurendatud ja noorte töötute toetamiseks mõeldud meetmed ei vasta alati tööturu vajadustele. Avalik-õigusliku teadussektori ja majanduse eraldatus on endiselt probleem tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõime seisukohast. Lisaks valmistab Eesti majanduse väiksust silmas pidades endiselt probleeme teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide rahvusvahelistamine ja prioritiseerimine.

(12)

Eesti energiamahukus on jätkuvalt väga suur. Ehkki valitsus on astunud mitmesuguseid samme, tuleb jõupingutusi jätkata ja veelgi tugevdada, ning seejuures tuleb täiendavat rõhku panna elamute renoveerimisele. Eesti uute autode park on kõige energiamahukam liidus ning tarbimisharjumused ei ole hoolimata kütuseaktsiisi määrade tõstmisest muutunud. Ilma täiendavate meetmeteta, mida tuleks eelkõige võtta transpordi- ja eluasemesektoris, ei ole Eesti tõenäoliselt võimeline saavutama oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki. Eesti energiaturg on endiselt suhteliselt isoleeritud, kuna piiriülesed ühendused on ebapiisavad.

(13)

Teenused, mida kohalikud omavalitsused on seadusega kohustatud pakkuma, on enamikus sektorites puudulikud, eriti kehtib see pikaajalise hoolduse, peredele suunatud toetusteenuste, hariduse ja transpordi osas; sama võib tõdeda kohaliku tasandi toetusmeetmete kohta, mida on vaja, et tagada tervishoiuteenuste tulemuslik osutamine. See on tingitud kohalike omavalitsuste vähesest haldussuutlikkusest ning asjaolust, et nende tulud ja kohustused ei ole tasakaalus. Elujõulist kava kohalike haldusasutuste tegevuse parandamiseks seni koostatud ei ole.

(14)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Eesti majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Eesti eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 kuni 5.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(16)

Komisjon analüüsis Euroopa poolaasta kontekstis ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Selle analüüsi põhjal esitas nõukogu konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (6). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Eesti tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Jätkata majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat ja säilitada kavandatud usaldusväärne eelarveseisund, tagades selle vastavuse keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga kogu programmiperioodi jooksul. Täiendada kavandatud struktuurse eelarvetasakaalu reeglit rohkem siduvate mitmeaastaste kulueesmärkidega keskpika perioodi eelarveraamistiku raames ja jätkata avaliku sektori kulutuste tõhustamist.

2.

Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuste, sealhulgas lastehoiuteenuste pakkumist, suurendades samal ajal perepoliitika meetmete efektiivsust ja kulutõhusust. Tugevdada aktiveerimismeetmeid, et hõlbustada pikaajaliste töötute ning invaliidsus- ja töövõimetushüvitist saavate isikute naasmist tööturule. Kehtestada kooskõlastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur tööpuudus.

3.

Jätkata jõupingutusi haridus- ja koolitussüsteemi paremaks vastavusseviimiseks tööturu vajadustega, kaasates sellesse protsessi veelgi rohkem tööturu osapooli ja rakendades sihipäraseid meetmeid noorte töötuse vähendamiseks. Suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga töötajate osalust elukestvas õppes. Tugevdada jõupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide prioritiseerimiseja rahvusvahelistamise edendamiseks ning süvendada ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd.

4.

Parandada energiatõhusust, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid seoses sõidukite ja jäätmetega. Kiirendada piiriüleste energiaühenduste arendamist, et mitmekesistada energiaallikaid ja soodustada konkurentsi energiaturul.

5.

Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud kohustused. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kvaliteetsete kohaliku tasandi avalike teenuste pakkumine.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/24

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse Soome 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Soome stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta (4).

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Soomet ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Soome suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Soomes esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja vastavalt poliitikameetmeid võtta. Eelkõige tuleb pöörata jätkuvalt tähelepanu jooksevkonto positsiooni märkimisväärsele halvenemisele ja nõrkadele ekspordinäitajatele, mis on tingitud tööstuse ümberkorraldamisest ning kulupõhise ja mittekulupõhise konkurentsivõime teguritest.

(9)

Soome esitas 18. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et Soome riigi rahandus on üldjoontes olnud usaldusväärne ning et tulude suurendamiseks ja kulude kontrollimiseks on tehtud jõupingutusi, eesmärgiga liikuda keskpika perioodi eesmärgi saavutamise suunas. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Kasvuprognoos aastaks 2013 on sarnane komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga, samal ajal kui kasvuprognoos aastaks 2014 on 0,6 protsendipunkti võrra komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosist kõrgem. Stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada keskvalitsuse rahanduse tasakaal ja vähendada keskvalitsuse võla suhet SKPsse aastaks 2015. Keskpika perioodi eesmärki on programmis muudetud 0,5 protsendilt - 0,5 protsendile. Uus keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Stabiilsusprogrammiga nähakse ette keskpika perioodi eesmärgi saavutamine aastaks 2014 ja seal püsimist kuni aastani 2017. Vastavalt (ümberarvutatud) struktuursele eelarvepositsioonile ei täitnud Soome stabiilsusprogrammis esitatud teabe alusel 2012. aastal varasemat keskpika perioodi eesmärki ning ei täida uut keskpika perioodi eesmärki 2013. aastal.

Stabiilsusprogrammis prognoositakse (ümberarvutatud) struktuurse eelarvepositsiooni paranemist - 1 protsendilt SKPst 2012. aastal - 0,9 protsendile SKPst 2013. aastal. Aastatel 2014-2017 jääb see vahemikku - 0,6 % ja - 0,7 % SKPst. 2012. aastal suurenesid Soome netokulud 0,4 % võrra ja see jääb allapoole stabiilsuse ja kasvu pakti kulueesmärgile kohaldatavat viitemäära. SKP negatiivse reaalkasvu tõttu 2012. aastal peetakse vähest struktuurilist kohandamist piisavaks. 2013. aastal paraneb Soome (ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon ja Soome netokulud peaksid kulueesmärgist kõrvale kalduma vaid 0,1 % võrra SKPst. Seda peetakse Soome SKP suure negatiivse lõhe taustal asjakohaseks. 2014. aastal peaks Soome (ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon veelgi paranema (- 0,6 % SKPst), jõudes seega piisavalt lähedale keskpika perioodi eesmärgile (ja vastavalt komisjoni 2013. aasta kevadprognoosile saavutab Soome selle eesmärgi 2014. aastal). See peaks tagama vastavuse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osaga. Valitsemissektori konsolideeritud koguvõlg oli 2012. aastal 53 % SKPst ja jääb vastavalt stabiilsusprogrammile alla 60 % SKPst kogu programmiperioodi jooksul. Stabiilsusprogrammis nähakse ette võlataseme vähendamine 2016. ja 2017. aastal. Pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine on eelarvepoliitika puhul jätkuvalt kõige olulisem ülesanne. Elanikkonna vananemisega seotud mahajäämus jätkusuutlikkuses (hõlmates pensione, tervishoidu ja pikaajalist hooldust) on teatavaks võetud ja see vajab pidevat jälgimist.

(11)

Tootlikkuse suurenemine avalike teenuste osutamisel ei vasta tootlikkuse kasvule majanduses laiemalt, samal ajal aga suureneb elanikkonna vananemisest tulenev koormus. Ehkki omavalitsusreformi käsitlevad põhimõtted on kehtestatud, jäävad omavalitsuste ühinemised vabatahtlikuks, hoolimata sellest, et keskvalitsus pakub rahalisi stiimuleid. Loodetakse, et käimasolev sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reform ei too kaasa ravipiirkondade arvu olulist vähenemist.

(12)

Rakendatud on meetmeid noorte töötuse ja pikaajalise töötuse vähendamiseks, näiteks noortegarantii, noortele täiskasvanutele suunatud ajutine oskuste omandamise programm ning pikaajalistele töötutele suunatud katseprogramm. 2013. aastal täiendati neid programme täiendava rahalise toetusega õpipoisiõppele osana noortegarantiist ning sellised programmid on töötuse määra prognoositava suurenemise kontekstis teretulnud. Neid meetmeid tuleb nüüd rakendada, keskendudes selgelt sihtrühmade oskuste taseme ja tööturupositsiooni parandamisele. Eakamate töötajate tööhõive suurendamine on oluline riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tööjõu nõudluse rahuldamiseks tulevikus. Soome tööealine elanikkond väheneb. Kokku on lepitud mitmes meetmes, et vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi, näiteks tõstes osalisele pensionile jäämise iga, kaotades vähendatud pensioni saamise võimaluse ja tõstes pensioniiga pärast seda, kui inimene on olnud töötu. Eeldatava eluea tõus on olnud aga kiirem kui 2005. aasta pensionireformi ajal osati ette näha, mistõttu võib praegune seadusjärgne pensioniiga osutuda edaspidi liiga madalaks ja pensionid ebapiisavaks. Oma stabiilsusprogrammis võttis valitsus kohustuse tõsta tegelikku pensioniiga 2025. aastaks 62,4 aastani, mis jääb oodatava eluea ja demograafiaprobleemide kontekstis madalaks. Nende kokkulepitud tegevussuundade rakendamine on lühiajalises perspektiivis jätkuvalt prioriteediks.

(13)

Soome teenustesektori reguleerivad piirangud on ikka veel tõkestavad ja turu kontsentratsioon on suur näiteks sellises olulises sektoris nagu jaekaubandus. Kavandatud muudatused konkurentsiseaduses, mis käsitlevad toidukaupade sektoris tegutsevate kaubandusettevõtjate valitsevat seisundit, elutervet konkurentsi edendava programmi eesmärgid seoses kõnealuse sektori põhjalikuma järelevalvega ning tarbetute konkurentsikitsenduste kaotamine (näiteks ruumilist planeerimist ja ehitamist käsitlevad piirangud) peaksid aitama tegeleda nende probleemidega. Soome konkurentsiameti ja tarbijakaitseameti ühinemine, millega kaasneb ka suurem eelarve ja laiemad volitused, et tagada konkurentsi erapooletus avaliku ja erasektori ettevõtjate vahel, peaks samuti parandama konkurentsipoliitika tõhusust ja sellest tulenevat kasu üldises plaanis. Konkurentsiõiguse rikkumise eest määratavad trahvid on Soomes tavapäraselt olnud madalad. 2013. aastaks kavandatud ülevaade peaks andma aluse uute reformide läbiviimiseks, et suurendada nende hoiatavat mõju.

(14)

Tootlikkuse kasv Soomes jääb endiselt maha palgakasvust, samal ajal kui rahvusvaheline konkurents on nõrgenenud, nagu ilmneb Soome ekspordi turuosa vähenemisest. Kuigi investeeringud teadusse, arendustegevusse ja innovatsiooni on jätkuvalt suured, on kriitilise tähtsusega küsimus tõhusus, millega teadusuuringute tulemused muudetakse innovatsiooniks ja uuteks kiiresti arenevateks ettevõteteks, mis võivad siseneda kiiresti kasvavatele eksporditurgudele ja suurendada Soome rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lühiajalises perspektiivis peaks Soome rakendama hiljuti vastu võetud tegevuspõhimõtted ja meetmed, et parandada teadus- ja innovatsioonisüsteemi (näiteks uus tegevuskava), ning pakkuda vajaduse korral välja uued reformid, mis tuginevad olemasolevatele hindamistele ja praegu koostamisel olevale prognoosiaruandele. Energia ja tööjõu hinnad on nende sisendhindade hulgas, mis suurendavad Soome tootjate kulusid. Viimastel aastatel toimunud palgakasv on olnud 2013. aastal lõppeva kehtiva kolmepoolse palgakokkuleppe tõttu tagasihoidlik. Seetõttu on murettekitav, et sotsiaalpartnerid ei ole uut kokkulepet veel sõlminud.

(15)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Soome majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(16)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(17)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 3–5.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (6). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Soome tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Jätkata majanduskasvu soodustavat eelarvepoliitikat ja säilitada vastavalt kavandatule usaldusväärne eelarveseisund, tagades programmiperioodi jooksul keskpika perioodi eesmärgi täitmise. Hinnata ka edaspidi igal aastal jätkusuutlikkuses esinevat mahajäämust, mis on seotud elanikkonna vananemisega, ning kohandada riigi tulusid ja kulusid vastavalt pikaajalistele eesmärkidele ja vajadustele. Tagada pikaajalise hoolduse kulutõhusus ja jätkusuutlikkus ning pöörata senisest enam tähelepanu ennetusele, rehabiliteerimisele ja iseseisvale elamisele.

2.

Tagada omavalitsusstruktuuri käsitlevate käimasolevate haldusreformide tulemuslik rakendamine, et suurendada tõhusust ja kulude kokkuhoidu avalike teenuste, sealhulgas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel.

3.

Võtta täiendavaid meetmeid eakamate töötajate tööhõive parandamiseks, sealhulgas parandades nende tööalast konkurentsivõimet ja vähendades ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi, tõstes tegelikku pensioniiga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse oodatava eluea muutustega . Rakendada ja jälgida tähelepanelikult käimasolevate meetmete mõju noorte ja pikaajaliste töötute tööturupositsiooni parandamisele, keskendudes eelkõige tööks vajalike oskuste arendamisele.

4.

Jätkata konkurentsi suurendamist toote- ja teenusteturgudel, eelkõige jaemüügisektoris, rakendades elutervet konkurentsi edendavat uut programmi.

5.

Suurendada Soome suutlikkust pakkuda uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning asutada kiire arenguga ettevõtteid kiiresti muutuvas keskkonnas ning jätkata tööstuse mitmekesistamist, jätkuvalt parandada majanduse üldist energiatõhusust. Toetada praeguse aeglase majanduskasvu kontekstis reaalpalga ja tootlikkuse suundumuste vastavusseviimist, tunnustades samal ajal täielikult sotsiaalpartnerite rolli ja järgides riiklikke tavasid.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/27

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (4) („2012. aasta soovitus”) Prantsusmaa 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Prantsusmaa ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2016) kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Prantsusmaad ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Prantsusmaa suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Prantsusmaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja millega seoses tuleb võtta otsustavaid poliitikameetmeid. Selleks et vähendada võimalikku negatiivset mõju Prantsusmaa majanduse ning majandus- ja rahaliidu toimimisele, pidades eelkõige silmas Prantsusmaa majanduse suurust, tuleb eelkõige pöörata jätkuvalt tähelepanu kaubandusbilansi ja konkurentsivõime halvenemisega seotud arengusuundadele, mida mõjutavad nii kulupõhised kui ka mittekulupõhised tegurid, võttes ka arvesse halvenevat välispositsiooni ja suurt valitsemissektori võlga.

(9)

Prantsusmaa esitas 30. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et hoolimata eelarve konsolideerimiseks tehtud suurtest pingutustest, mis küll vähendasid valitsemissektori eelarve puudujääki 7,5 protsendist SKPst 2009. aastal 4,8 protsendini SKPst 2012. aastal, ei suuda Prantsusmaa prognoosi kohaselt siiski korrigeerida oma ülemäärast eelarvepuudujääki 2013. aastaks, nagu soovitas nõukogu 2. detsembril 2009. See tulemus on eelkõige seotud oodatust kehvema majanduskeskkonnaga, mida nõukogu soovituse vastuvõtmise ajal 2. detsembril 2009 ette ei nähtud ning mida ootamatud tulud hüvitasid vaid osaliselt ning kuna konsolideerimise pingutused olid kavandatud alles programmiperioodi lõpuaastateks. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2013. aasta puhul realistlik, kuid 2014. aasta puhul liigselt optimistlik. Ametiasutused ennustavad eelkõige, et pärast 2012. ja 2013. aastal kogetud paigalseisu (vastavalt 0 % ja +0,1 %) kasvab SKP 2014. aastal 1,2 % võrra, eeldades et valitsemissektori eelarve puudujäägi alandamiseks 2014. aastal 2,9 protsendini SKPst võetakse fiskaalmeetmeid. Vastukaaluks prognoosib komisjon 2014. aastaks SKP 1,1 % kasvu, tuginedes eeldusele, et poliitikat ei muudeta. See kujutab endast stsenaariumi, mille puhul võetakse arvesse üksnes meetmeid, mis on kas vastu võetud või piisaval määral täpsustatud. Selle kohaselt ennustatakse eelarvepuudujäägiks 2014. aastal 4,2 % SKPst. Stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia põhieesmärk on saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk, milleks, nagu aastateks 2012–2016 koostatud stabiilsusprogrammis, on struktuurselt tasakaalustatud eelarve. See on stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutust palju kaugelepürgivam eesmärk. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise tähtajaks on määratud 2016. aasta, võrreldes aastateks 2012–2016 koostatud stabiilsusprogrammi 2015. aastaga.

Stabiilsusprogrammiga ette nähtud valitsemissektori eelarve kavandatud puudujääk on kooskõlas ülemäärase puudujäägi korrigeerimisega 2014. aastaks, üks aasta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaselt nõukogu poolt 2. detsembril 2009 määratud uut tähtaega. Arvestades seda, et stabiilsusprogrammis on 2014. aastaks ennustatud üleliia optimistlikku kasvu, on nõukogu seisukohal, et kui just ei võeta täiendavaid meetmeid jõupingutuste märkimisväärseks suurendamiseks asjaomasel aastal, ei võimalda ametiasutuste kavandatud eelarve konsolideerimine saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikku korrigeerimist 2014. aastaks. Piisaval määral on täpsustamata ka kavandatud kokkuhoiu ja lisatulu võimalused. Sellises olukorras tuleb täpsustada nii 2014. kui ka 2015. aasta meetmeid, et realistlikult tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine hiljemalt 2015. aastaks, nagu on soovitanud nõukogu. Komisjoni poolt uuesti arvutatult peaks struktuurne eelarvepositsioon 2016. aastal olema -0,4 % SKPst (-0,3 % 2017. aastal) ning seega ei oleks keskpika perioodi eelarve-eesmärk programmiperioodi lõpuks saavutatav. Keskpika perioodi eesmärgi suunas liigutakse 2016. aastal eeldatavasti 0,3 % võrra SKP-st ning see jääb allapoole sihttaset 0,5 % SKPst. Valitsemissektori koguvõlg on kriisi algusest alates tähelepanuväärselt kasvanud. Kui 2007. aastal oli võla suhe SKPsse 64,2 %, siis 2012. aastal jõudis see 90,2 protsendini ning kasvab prognoosi kohaselt veelgi, saavutades komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt 2014. aastaks 96,2 %. Ametiasutuste ennustuste kohaselt peaks võla suhe saavutama tipptaseme 2014. aastal, mil selleks prognoositakse 94,3 % SKPst, ning hakkab seejärel langema, jõudes 2017. aastal 88,2 protsendini. 2016. aastast alates on Prantsusmaal üleminekuperiood seoses võlakriteeriumi täitmisega.

(11)

Võttes arvesse jätkuvalt suurt ja kasvavat võlga ning asjaolu, et ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega on jälle edasi lükatud 2015. aastaks, on veelgi olulisem, et 2013. aasta eelarvet rakendataks rangelt ja järgnevatel aastatel tehtaks ulatuslikke jõupingutusi eelarve konsolideerimiseks. Eriti tähtis on see, et Prantsusmaa avaliku sektori kulud kasvaksid potentsiaalsest SKPst aeglasemalt, kuna struktuurse eelarvepuudujäägi vähendamine on seni olnud enamasti tulupõhine. Sellega seoses peaks avaliku sektori kulude käimasolev läbivaatamine (Modernisation de l’action publique), millesse on lisaks keskvalitsusele kaasatud nii kohalik omavalitsus kui ka sotsiaalkindlustusasutused, andma suuniseid avaliku sektori kulutuste tõhususe täiendava suurendamise kohta. Erinevaid haldustasandeid ja pädevust on võimalik paljugi ühtlustada, et saavutada täiendav sünergia ning suurendada tõhusust ja kokkuhoidu. Seda küsimust tuleks käsitleda uue detsentraliseerimisseaduse raames. Arvestades seda, et keskmises ja pikas perspektiivis on oodata riiklike tervishoiukulude suurenemist, tuleb avaliku sektori tulevasi tervishoiukulusid põhjalikumalt kontrollida ja nende tõhusust suurendada, eelkõige seoses farmaatsiatoodetele tehtavate kulutustega. Pensioniküsimuste nõukogu (Conseil d’orientation des retraites) viimased prognoosid osutavad puudujäägi püsimisele pensionisüsteemis kuni 2018. aastani, mis on vastuolus 2010. aasta reformi eesmärgiga saavutada selleks ajaks süsteemi tasakaal. Lisaks on 2010. aasta reformi osaline tagasipööramine vastuolus 2012. aasta soovitusega. Seega seisab pensionisüsteem 2020. aastani jätkuvalt silmitsi suurte puudujääkidega ning olukorra lahendamiseks on hädasti vaja uusi poliitikameetmeid, tagades samal ajal süsteemi asjakohasuse.

Sellised meetmed võiksid hõlmata miinimum- ja täispensionile mineku ea täiendavat tõstmist ning ka täispensioni saamiseks vajaliku sissemakseperioodi täiendavat suurendamist, indekseerimiseeskirjade kohandamist ning üldpensionisüsteemis praegu töötajate konkreetsete kategooriate puhul tehtavate ulatuslike erandite läbivaatamist. Prantsusmaa valitsus on otsustanud kaasata täiel määral sotsiaalpartnereid, et kavandada kõnealust reformi ja suurendada selle puhul omalust. Kuna sotsiaalkindlustusmaksete taseme tõstmine avaldab negatiivset mõju tööjõukuludele, tuleks seda vältida. Arvestades Prantsusmaa rahanduse seisu problemaatilisust, on eriti oluline, et fiskaalmeetmeid täiendaksid suuremad jõupingutused struktuurireformide läbiviimiseks, et toetada ja suurendada Prantsusmaa majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali.

(12)

2013. aasta põhjaliku analüüsi kohaselt on Prantsusmaa konkurentsivõime endiselt oluline probleem, millele osutab see, et riigi ekspordi turuosa on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud. Valitsus esitas 2012. aasta novembris konkurentsivõime pakti raames mitmeid poliitikameetmete ettepanekuid. Ettevõtete tulumaksusoodustuse (crédit d’impôt pour la compétitivité et l’emploi – CICE) kehtestamine on oluline samm. Selle mõju terve aasta lõikes peaks ulatuma 20 miljardi euroni ning see peaks aitama vähendada tööjõukulusid. Leidub ruumi ka edasisteks meetmeteks, kuna uus maksusoodustus vähendab Prantsusmaa ja OECD keskmise maksukiilu vahet mediaanpalga tasemel üksnes poole võrra. Lisaks on 2010. aastast saati ettevõtjate suhtes võetud fiskaalmeetmed, mis hõlmavad muu hulgas maksukulude vähendamisi, toonud kaasa äriühingute maksustamise üldise kasvu, isegi kui CICE seda korrigeerib. 2012. aasta juulis otsustatud miinimumpalga tõstmine võib negatiivselt mõjutada töökohtade loomist ja konkurentsivõimet, nagu on toonitatud 2012. aasta soovituses, olgugi et palgatõus on piiratud. Ajavahemikus 2002–2012 suurendati tunnipalga alammäära 38 % (reaalselt 16 %). Miinimumpalga, mis moodustab 60 % mediaanpalgast, kõrge tase on tööandjate puhul kompenseeritud tööandjatele pakutavate sotsiaalkindlustusmaksete eranditega. Sellega seonduvad kulud riigi rahanduse jaoks suurenesid ajavahemikul 1992–2002 kiiresti ning on peale seda stabiliseerunud moodustades ligikaudu 1 % SKPst. Lisaks on alternatiivsed vahendid nagu sissetulekutoetuste süsteemid (Prime pour l'emploi ning Revenu de solidarité active) palgavaesuse kõrvaldamiseks miinimumpalgast palju tõhusamad.

(13)

Mittekulupõhise konkurentsivõimega seoses tuleb tõdeda, et kuigi valitsus on oma ekspordistrateegia hiljuti läbi vaadanud, soodustaks ekspordile suunatud võrkude ja partnerluste arendamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahvusvahelistamist. Üldisemalt väljendudes tuleks tagada, et ettevõtluskeskkond soodustaks VKEde kasvu. Hoolimata teadus- ja arendustegevusmahukate sektorite äriühingute suurtest jõupingutustest ja valitsuse ulatuslikust toetusest (nt teadusuuringutega seotud maksusoodustus), moodustavad kõrgtehnoloogilised ja kesktasemel tehnoloogilised sektorid Prantsusmaa majandusest üksnes tagasihoidliku ja väheneva osa. Seega on kõnealustes sektorites vaja jõudsamalt edendada VKEde ja keskmise suurusega ettevõtjate (entreprises de taille intermédiaire – ETI) asutamist ja kasvu, parandades innovatsiooni ja ettevõtlust soodustavaid raamtingimusi. Avaliku sektori teadusuuringute ja eraettevõtete ühendamiseks väljatöötatud klastripoliitika võiks täiendavaks eesmärgiks võtta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ärieesmärgil kasutamise, üksteise lähedal paiknevate eraettevõtete vahelise positiivse välismõju kujundamise ning VKEde rahvusvahelistamise. Lisaks tuleks muuta doktoriõpe ja teadustöö kogemus piisavalt köitvaks, et täiendavalt edendada sidemeid eraettevõtete ja teadusasutuste vahel.

(14)

Teenuste puhul olid 2012. aasta jooksul tehtud edusammud piiratud. Eelkõige jäi algatamata horisontaalne reform eesmärgiga kaotada põhjendamatud piirangud reguleeritud sektoritelt ja kutsealadelt. Paljud kutseteenuste osutajad seisavad endiselt silmitsi õigusliku vormi ja aktsionäride struktuuriga seotud piirangutega (nt kapitaliosalusele seatud piirangud veterinaararstide ja juristide puhul). Mitme kutseala esindajate suhtes (näiteks taksojuhid, teatavad tervishoiutöötajad, notarid ja muude õiguselukutsete esindajad) püsivad muud olulised tööturule sisenemise või tööle asumise tõkked (näiteks ärilised teadaanded, kvoodid või territoriaalsed piirangud). Jaemüügisektori suhtes kohaldatakse jätkuvalt mitmeid piiravaid regulatsioone, näiteks tülikat ja aegavõtvat loamenetlust jaemüügipunktide loomise suhtes. Lisaks tekitab kehtiv keeld müüa tooteid omahinnast madalama hinnaga mitmesuguseid moonutusi, samas kui tootjate ja väikeste müügikohtade toetamise eesmärki saaks tõhusalt saavutada vähem moonutavate meetmetega. Sellised reguleeritud sektoritele ja kutsealadele seatavad ülemäärased piirangud avaldavad negatiivset mõju konkurentsile ja kipuvad teenuste hindu tõstma. Põhjalikust analüüsist ju nähtub, et vahendusteenuste kõrged hinnad, mis moodustavad ligikaudu neljandiku tootmissektori tootmiskuludest, avaldavad viimaks mõju Prantsusmaa ettevõtete välisele konkurentsvõimele. Võrgutööstuses tehtud edusammud olid 2012. aastal piiratud. Prantsusmaa elektriturg on jätkuvalt liidu üks kontsentreeritumaid. Elektri ja gaasi reguleeritud hinnad moonutavad konkurentsi ning takistavad endiselt uute ettevõtete tulekut turule. Prantsusmaa ametiasutustega kokkulepitud ajakava kohaselt tuleks mitte-kodutarbijate puhul kaotada reguleeritud tariifid. Suurem ühendusvõimsus naaberriikidega ja hangete algatamine seoses hüdroelektrijaamade kontsessioonidega aitaksid samuti soodustada konkurentsi elektriturul.

Raudteesektoris on kaubaveoturg olnud mitu aastat languses (näiteks veomaht tonnkilomeetrites vähenes ajavahemikul 2006–2011 17 %) ning raudtee-reisijatevedu ei ole avatud konkurentsile, kui rahvusvahelised teenused kõrvale jätta. Tulevase reformiga tuleks tagada mis tahes uue ühtse taristuhaldaja jätkuv sõltumatus valitsevast operaatorist, et tagada uutele turuletulijatele õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs.

(15)

Prantsusmaa maksusüsteem on endiselt keeruline ja ebaefektiivne nii johtuvalt paljudest eranditest ja erihüvitistest kui ka õigusaktides tehtavatest sagedastest muudatustest. Hoolimata maksukulude vähendamiseks ja ühtlustamiseks tehtud pingutustest on saamata jäänud tulu endiselt kõrge. Majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu toetaks paremini see, kui ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu suhtes otsustataks kohaldada laiaulatuslikul maksubaasil ja madalal maksumääral põhinevat lähenemist. Keskmine käibemaksumäär peaks prognoosi kohaselt suurenema 2014. aasta jaanuarist 7 protsendist 10 protsendini. See kujutab endast sammu õiges suunas, kuid vaja on teha lisapingutusi. Üldiselt on maksu- ja sotsiaalmaksete vabastuste kulud endiselt väga kõrged, moodustades kuni 10 % SKPst. Olenemata sellest, et on leidnud tõestust mõnede vähendatud käibemaksumäärade ebaefektiivsus, näiteks seoses restoraniteenustega, ei ole võetud piisavalt diferentseeritud poliitikameetmeid. Osaliselt eespool nimetatud keskmiste, kuid ka harilike käibemaksumäärade tõstmise kaudu rahastatava ettevõtete tulumaksusoodustuse kehtestamine vähendab töötajate maksukoormust. Siiski on vaja võtta edasisi meetmeid, eelkõige keskkonnamaksude osakaalu tasakaalustamiseks. Eelmisel aastal kehtestas Prantsusmaa mõned meetmed, et vähendada võlgnevusi soodustavaid maksustiimuleid ettevõtete maksustamise valdkonnas. Iintresside mahaarvamist maksustavast tulust piiratakse alates intressisummast, mis ületab 3 miljonit eurot ning 2013. aastal ei lubata maha arvata 15 % seda summat ületavatest intressidest, kusjuures 2014. aastal tõstetakse vastavat määra 25 protsendini. Sellegipoolest on selles vallas veel palju parandamisruumi.

(16)

Töötuse määr tõusis 9,7 protsendilt 2010. aastal 10,2 protsendile 2012. aastal. Komisjoni prognoosi kohaselt tõuseb töötuse määr 2013. aastal jätkuvalt nõrgast majanduskasvust tulenevalt 10,6 protsendini ja 2014. aastal 10,9 protsendini. Seda arvesse võttes on endiselt murettekitav Prantsusmaa tööturu killustatus. Ajutiselt töölt alalisele tööle ülemineku tõenäosus oli 2010. aastal üksnes 10,6 % võrreldes ELi keskmise näitajaga 25,9 %. Selle tulemusena kalduvad tööturul toimuva kohandamise tagajärjel kannatama ebakindlates töösuhetes olevad madala kvalifikatsiooniga töötajad. Sotsiaalpartnerite vahel 2013. aasta jaanuaris sõlmitud ja töökohtade kindlustamist käsitlevale kutsealaülesele kokkuleppele tuginedes võeti 2013. aasta mais vastu kokkuleppe ülevõtmise seadus. Sellega nähakse ette töötajate suuremad õigused, vallandamise suhtes valitseva õigusliku ebakindluse kaotamine ja tööandjate suurem paindlikkus. Kõnealune seadus on positiivne samm paindlikuma tööturu suunas. Mõningate spetsiifiliste küsimuse puhul sõltub kõnealuse reformi tegelik rakendamine ja ka selle mõju täiendavatest kollektiivlepingutest või lepingutest ettevõtetega, mis on vaja sõlmida enne kui kokkulepe saab täielikult jõustuda.

(17)

Kuuendik Prantsusmaa noortest lahkub haridus- ja koolitusasutustest kvalifikatsiooni saamata. See on eriti murettekitav, kuna noorte töötuse määr oli 2012. aasta lõpus 25,4 % ning töötuks jäämise oht oli madalaima kvalifikatsiooniga noorte puhul pea kaks korda suurem. Õpipoisiõppe kavad peaksid olema eelkõige suunatud madalaima kvalifikatsiooniga noortele. Riiklike kavade kooskõlla viimine nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitusega loodud noortegarantii kohta (5) peaks nende probleemide lahendamisel avaldama olulist mõju. 2009. aastal alustatud reformidest hoolimata on täiskasvanute osalemise määr elukestvas õppes (5,7 % 2012. aastal, madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud 2,5 %) Prantsusmaal ELi keskmisest madalam. Pädevuse kavandatud üleandmine piirkondlikele volikogudele võiks pakkuda võimalust praeguse süsteemi puuduste lahendamiseks. Märkimisväärsest tõususuundumusest hoolimata on 55–64-aastaste tööhõive määr endiselt madal, olles ELi riikide arvestuses mediaantasemel (45,7 % 2012. aasta neljandas kvartalis), ning alates 2008. aastast on vahe ELi keskmisega vähenenud pelgalt poole võrra (7,4-lt punktilt 2008. aastal 3,8-le punktile 2012. aastal). Eakate töötuse määr on kasvuteel, tõustes samas tempos nagu üldine töötuse määr. Kuigi tegemist on teretulnud meetmega, ei ole teada, mil määral soodustavad uut tüüpi ja eri põlvkondi hõlmavad töölepingud (contrats de génération) eakamate töötajate palkamist ja eakamate tööotsijate tööjõuturule naasmist. Prantsusmaa avaliku sektori kulud töötushüvitistele kasvasid 2012. aastal 5,3 % ning kasvavad stabiilsusprogrammis esitatud prognoosi kohaselt 2013. aastal veelgi 6,1 % võrra. Töötuskindlustussüsteemi kogupuudujääk, mis 2013. aastaks läheneks 1 protsendile SKPst, tingib vajaduse töötushüvitiste süsteemi reformida.

Eelkõige tuleks kohandada teatavaid elemente, nagu toetuskõlblikkuse tingimused, hüvitiste järkjärguline vähendamine ajas või palgaasendusmäärad kõrgeimapalgaliste töötajate puhul, et tagada tööstiimulite asjakohasus. Avaliku sektori tööhõivetalituse (Pôle emploi) uue kolmepoolse konventsiooniga on tööotsijate suhtes ette nähtud diferentseeritud järelmeetmed. Töönõustaja töövaldkond on aga kasvava töötuse taseme tõttu veelgi suurenenud ning Pôle emploi’ strateegia ümberkorraldamist pärsib majanduse kehv olukord. Kokkuvõttes on aga olemas tarvidus täiendavate meetmete järele, arvestades et majanduse väljavaated on negatiivsed ning on oodata Prantsusmaa tööpuuduse kasvu.

(18)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Prantsusmaa majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Prantsusmaa eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(20)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 2, 3, 4, 5 ja 6.

(21)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (7). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Prantsusmaa tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada ja rakendada 2013. aastal eelarvestrateegiat. Suurendada kohandamise usaldusväärsust, täpsustades 2013. aasta sügiseks vajalikud meetmed aastaks 2014 ja järgnevateks aastateks ning rakendades neid meetmeid, et tagada jätkusuutlikul viisil ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine hiljemalt 2015. aastaks ning ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes täpsustatud struktuurilise kohanduse saavutamine. Kasutada puudujäägi vähendamiseks kõiki ootamatuid tulusid. Eelarve püsiv tasakaalustamine nõuab kaugelepürgivate struktuurireformide usaldusväärset rakendamist, et suurendada kohanemisvõimet ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Säilitada majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine ja suurendada veelgi avaliku sektori kulutuste tõhusust, eelkõige viies läbi kulukategooriate kavakohase läbivaatamise kõigis valitsemissektori allsektorites. Võtta meetmeid tulevase detsentraliseerimisseaduse raames, et saavutada sünergia ja kokkuhoiu suurendamine riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil. Võtta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist sihiks struktuurilise kohanduse saavutamine asjakohase aja jooksul, et saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk aastaks 2016. Võtta enne 2013. aasta lõppu meetmeid pensionisüsteemi tasakaalustamiseks jätkusuutlikul viisil hiljemalt 2020. aastaks, näiteks kohandades indekseerimiseeskirju, pikendades täispensioni saamiseks vajalikku sissemakseperioodi, tõstes täiendavalt tegelikku pensioniiga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse muutustega oodatavas elueas, hoides samas ära tööandja sotsiaalkindlustusmaksete suurenemise ning suurendades tervishoiukulude, sealhulgas farmaatsiatoodetele tehtavate kulutuste kulutasuvust.

2.

Tagada, et ettevõtete tulumaksusoodustusest (crédit d’impôt pour la compétitivité et l’emploi) tulenev tööjõukulude vähendamine toimub plaanitud ulatuses ning et muud meetmed ei pärsiks selle mõju. Võtta koostöös sotsiaalpartneritega lisameetmeid tööjõukulude vähendamiseks, eelkõige võttes täiendavaid meetmeid tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete vähendamiseks. Tagada, et miinimumpalgaga seotud arengusuunad toetaksid konkurentsivõimet ja töökohtade loomist, võttes arvesse olemasolevaid palgatoetuste süsteeme ja sotsiaalkindlustusmaksete erandeid.

3.

Astuda täiendavaid samme ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning ettevõtjate, eelkõige VKEde ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsiooni- ja ekspordivõime arendamiseks. Algatada eelkõige õigusraamistiku väljakuulutatud lihtsustamine ning parandada innovatsiooni raamtingimusi, tõhustades tehnosiiret ja teadusuuringute tulemuste äriotstarbelist kasutamist, sealhulgas konkurentsivõimekeskuste ümberorienteerimise kaudu.

4.

Võtta meetmeid teenuste konkurentsi suurendamiseks; kaotada põhjendamatud piirangud kutseteenustele juurdepääsul ja nende pakkumisel, eelkõige seoses õigusliku vormi, aktsionäride struktuuri, kvootide ja territoriaalsete piirangutega; astuda samme müügipunktide avamisloa andmise lihtsustamiseks ja kaotada kahjumiga müügi keeld; kaotada mitte-kodutarbijate puhul gaasi ja elektrienergia reguleeritud tariifid ning tugevdada ühendusvõimsust naaberriikidega; raudteesektoris avada kodumaine reisijatevedu konkurentsile.

5.

Teha jõupingutusi maksusüsteemi lihtsustamiseks ja selle tõhustamiseks, tagades samas maksueeskirjade ajalise järjepidevuse. Võtta ettevõtete maksustamisega seoses täiendavaid meetmeid võlgnevuse soodustamise kaotamiseks. Suurendada jõupingutusi üksikisiku ja ettevõtte tulumaksukulude vähendamiseks ja ühtlustamiseks, vähendades samas üldmäärasid; lähendada vähendatud käibemaksumäärasid tavapärasele maksumäärale ning kaotada ebaefektiivsed vähendatud maksumäärad. Võtta täiendavaid meetmeid, mis nihutaksid maksukoorma tööjõumaksudelt keskkonnamaksude või tarbimise suunas.

6.

Rakendada sotsiaalpartneritega konsulteerides 2013. aasta jaanuari kutsealaülest kokkulepet täiel määral ja viivitusteta. Astuda lisasamme tööturu killustatuse piiramiseks, et eelkõige parandada ajutiste töötajate olukorda. Algatada sotsiaalpartneritega koostöös ja kooskõlas riigis kehtivate tavadega kiiresti töötushüvitiste süsteemi reform, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus ja samas see, et see pakuks asjakohaseid stiimuleid tööle naasmiseks. Tõsta eakamate töötajate tööhõivemäära ja edendada nende osalemist tööturul. Võtta konkreetseid meetmeid töökoha leidmise perspektiivi parandamiseks eakamate töötute puhul, iseäranis konkreetse nõustamise ja koolituse kaudu. Suurendada täiskasvanute, eelkõige madalaima kvalifikatsiooniga töötajate ja töötute osalemist elukestvas õppes. Tagada, et riiklikud tööturuasutused pakuvad töötajatele tulemuslikult individuaalset tuge ning et aktiivsed tööturumeetmed on tõhusalt suunatud kõige ebasoodsamas seisundis olevatele inimestele. Võtta lisameetmeid koolist tööle ülemineku parandamiseks, näiteks noortegarantii (8) ja õpipoisiõppe edendamise kaudu.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/33

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (3) Saksamaa 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Saksamaa stabiilsusprogrammi (2012–2016) kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. 28. novembril 2012 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) alusel vastu teise häiremehhanismi aruande, milles liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, ei nimetatud Saksamaad.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Saksamaa esitas 12. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja 17. aprillil 2013 stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et Saksamaa riigi rahandus on üldjoontes olnud usaldusväärne ning keskpika perioodi eelarve-eesmärk on saavutatud. Programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Stabiilsusprogrammi makromajanduslikud prognoosid on üldiselt kooskõlas komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga nii 2013. ja 2014. aasta majanduskasvu tempo kui ka mustri osas ning ka komisjoni hinnanguga Saksamaa keskpika perioodi potentsiaalse majanduskasvu määra kohta. Stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada endiselt vastavus keskpika perioodi eelarve-eesmärgile. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse varasemat keskpika perioodi eesmärki, nimelt -0,5 % SKP-st. Keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Saksamaa saavutas 2012. aastal eelarve struktuurse ülejäägi ja seega ka keskpika perioodi eesmärgi. Stabiilsusprogrammi kohaselt jääb (ümberarvutatud) (5) struktuurne eelarvepositsioon 2013. ja 2014. aastal positiivseks, mis vastab üldjoontes komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile ning seega tekitab ruumi automaatsete stabilisaatorite vabaks toimimiseks. Saksamaa täitis 2012. aastal ka stabiilsuse ja kasvu pakti kulueesmärgi. Stabiilsusprogrammis esitatud teabe kohaselt ennustatakse, et võtmata arvesse kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid, ületab valitsemissektori kulude kasvumäär 2013. aastal kulueesmärki, kuid täidab seda 2014. aastal. Stabiilsusprogrammi kohaselt kavandatakse koguvõla vähenemist 80½ protsendini SKPst 2013. aastal ja seejärel selle jätkuvat vähenemist.

Pärast ülemäärase puudujäägi kõrvaldamist 2011. aastal on Saksamaal üleminekuperiood seoses võlakriteeriumi täitmisega ning riik on teinud 2012. aastal märkimisväärseid edusamme võlakriteeriumi täitmise suunas. Stabiilsusprogrammi kavakohasel rakendamisel saavutab Saksamaa võlakriteeriumi täitmise vallas piisava edasimineku ka 2013. aastal ning võlakriteerium täidetakse üleminekuperioodi lõpus 2014. aastal. Üldiselt näivad puudujäägi ja võlaga seonduvad eesmärgid realistlikud.

(10)

Avaliku sektori tervishoiukulude ja pikaajalise hoolduse kulude tõhususe parandamise vallas on Saksamaa edasiliikumine olnud piiratud. Tervishoiusektoris ette elluviidud varasemad reformid ja ka selle aasta pikaajalise hoolduse reform ei näi olevat piisavad kulude oodatava tulevase kasvuga toimetulekuks. Saksamaa näib haridus- ja teaduskulude riikliku eesmärgi täitmisel püsivat graafikus, kuid võiks kaaluda kaugelepürgivamate jätkueesmärkide seadmist, et kõige innovatiivsematele majandusriikidele järele jõuda.

(11)

Saksamaa ei kasuta piisaval määral ära majanduskasvu soodustavaid tuluallikaid. Vähendatud käibemaksumäära (praegu 7 %) kohaldatakse praegu üsna paljude kaupade ja teenuste suhtes ja seda võiks piirata, samuti võiks läbi vaadata käibemaksuhalduse, et suurendada tõhusust, parandada maksude kogumist ja võidelda maksupettustega. Korduvatelt omandimaksudelt saadav tulu on Saksamaal eriti madal (2011. aastal 0,5 % SKPst, samas kui see oli 1,3 % EL 27 riikides). See võib jätta ruumi munitsipaalsest kinnisvaramaksust (Grundsteuer) laekuva tulu suurendamiseks, eelkõige maksubaasi ümberhindamise kaudu.

(12)

Eelmise aasta soovitusest saati on tehtud teatavaid edusamme seoses põhiseaduse kohase tasakaalus eelarve reegli („võlapiduri”) rakendamisega. Siiski näib, et enamik liidumaid (Länder) vajab konkreetseid rakenduseeskirju, et tagada võlapiduri tõhus kohaldamine iga-aastase eelarvemenetluse raames.

(13)

Finantssektoris on tehtud suuri kohandusi ning tugevdatud on regulatiivset ja järelevalveraamistikku. Riigiabi käsitlevad komisjoni otsused on jätkuvalt olnud liidumaa pankade (Landesbanken) ümberkorraldamise aluseks. Siiski näivad pangandussektoris eksisteerivat haldustõkked turupõhisele konsolideerimisele, mis mõjutavad finantssektori üldist tõhusust.

(14)

Saksamaa on astunud vaid mõningaid samme kõrvaldamaks märkimisväärseid takistusi, millega seisab silmitsi leibkonna teine palgasaaja, ning täisajaga lapsehoiuteenuste ja pikapäevarühmadega koolide kättesaadavust tuleks veelgi parandada. Saksamaa on saavutanud mõningast edu ebasoodsas olukorras olevate inimeste haridusvõimaluste parandamisel, kuid kõik liidumaad peaksid jätkama kaugeleulatuvate jõupingutuste tegemist, et luua koolisüsteem, mis tagaks kõigile võrdsed võimalused. Seni on võetud väheseid poliitikameetmeid, et vähendada madalapalgaliste töötajate suurt maksukiilu. Tõhustada tuleks meetmeid pikaajaliste töötute tööturule integreerimiseks. Saksamaa peaks rohkem pingutama, et vähendada madalatelt palkadelt makstavaid kõrgeid makse ja sotsiaalkindlustusmakseid. Täiendavaid pingutusi on vaja teha selleks, et tõhustada üleminekut teatavatelt lepinguliikidelt (nt osalise tööajaga töö) jätkusuutlikumatele lepinguvormidele, et sel viisil ära hoida tööturu killustatust. Kuigi reaalpalgad jäävad ikkagi allapoole nende 2000. aasta tasemest, mis aitas struktuurselt vähendada töötuse määra 8 protsendilt 5,5 protsendile, on need sellest ajast alates dünaamiliselt kasvanud, mõjutamata negatiivselt konkurentsivõimet. Samal ajal on suurenenud palgaerinevused.

(15)

Saksamaa soovib hoida energiasüsteemi ümberkorraldamise majandusliku kogukulu minimaalsena. See on viinud esimeste käegakatsutavate tulemusteni, kuid kogukulud on jätkuvalt kasvanud ning ohud on endiselt suured ja endiselt võidakse astuda samme, mis osutuvad ebatõhusaks. Saksamaa teeb suuri jõupingutusi energiavõrkude laiendamise kiirendamiseks. Riikliku energiapoliitika kooskõlastamine naaberriikide poliitikaga on aga ebapiisav.

(16)

Teenindussektori olukord ei ole 2012. aastaga võrreldes eriti muutunud ning teatavate kutsealadega seoses piiratakse endiselt tööturule sisenemist ja teenuste pakkumist. Saksamaa peaks tegema senisest enam, et avada oma teenindussektor ning kaotada põhjendamatud piirangud ja tõkked tööturule sisenemisel, et alandada hinnataset ja muuta teenused madalama sissetulekuga rühmadele taskukohasemaks. Paljudes oskustöösektorites, sealhulgas ehitussektoris, kehtib endiselt nõue omada ettevõtte juhtimiseks meister-oskustöölise sertifikaati (Meisterbrief) või samaväärset kvalifikatsiooni. Ehitussektori suhtes kohaldatakse ka äriliste teadaannete ja loamenetlusega seonduvaid piiranguid. Paljude kutseteenuste suhtes kehtivad ka nõuded seoses õigusliku vormi ja osalusega. Saksamaa peaks hindama, kas samu üldise huvi eesmärke oleks võimalik saavutada vähema reguleerimisega. Liidumaade reguleerimiskordade erinevused annavad alust arvata, et lisapingutustega oleks võimalik kindlaks määrata kõige vähem koormavad eeskirjad ning laiendada neid kogu riigile, vähendades niiviisi ettevõtlusega seonduvat bürokraatiat. Raudteesektoris valitseva konkurentsi tase endiselt madal. Riigihangete puhul on Saksamaa ametiasutuste poolt liidu riigihankeõiguse alusel avaldatud hanketeadete maksumus märkimisväärselt madal. Konkurentsipiirangute vastase seaduse läbivaatamisega seotud seadusandlik menetlus ei ole veel lõpule viidud. Jaemüügisektoris piiravad planeerimismäärused suurel määral uute ettevõtjate turuletulekut.

(17)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Saksamaa majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Saksamaa eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(19)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (7). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Saksamaa tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Säilitada vastavalt plaanitule usaldusväärne eelarveseisund, mis tagab programmiperioodil keskpika perioodi eelarve-eesmärgi täitmise. Edendada majanduskasvu soosivat eelarvepoliitikat, tehes täiendavaid jõupingutusi avaliku sektori tervishoiukulude ja pikaajalise hoolduse kulude tõhususe parandamiseks, lõimides paremini hooldusteenuse tagamise ja pöörates senisest enam tähelepanu ennetamisele, rehabiliteerimisele ja iseseisvale elamisele. Parandada maksusüsteemi tõhusust ennekõike käibemaksubaasi laiendamisega ja munitsipaalse kinnisvaramaksu baasi ümberhindamisega. Kasutada kõigil valitsustasanditel olemasolevaid võimalusi suuremateks ja tõhusamateks majanduskasvu elavdavateks kuludeks haridusele ja teadusele. Viia lõpule võlapiduri ühetaoline rakendamine kõigis liidumaades, tagades õigeaegsed ja asjakohased kontrollimenetlused ning korrigeerimismehhanismid.

2.

Säilitada tingimused, mis võimaldavad palgakasvul toetada sisenõudlust. Sel eesmärgil vähendada eelkõige madalapalgaliste töötajate kõrgeid makse ja sotsiaalkindlustusmakseid ning parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste haridusvõimalusi. Säilitada eelkõige pikaajalistele töötutele suunatud asjakohased aktiveerimis- ja integreerimismeetmed. Soodustada üleminekut mittestandardselt töösuhtelt (nt osalise tööajaga töö) jätkusuutlikumatele töösuhetele. Võtta meetmeid eelkõige leibkonna teise palgasaaja ja madala kvalifikatsiooniga töötajate tööstiimulite ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks, ka eesmärgiga parandada nende sissetulekut. Sel eesmärgil kaotada leibkonna teise palgasaaja fiskaalsed demotiveerivad tegurid ning veelgi parandada täisajaga lapsehoiuteenuste ja pikapäevarühmadega koolide kättesaadavust.

3.

Parandada energiapoliitika kooskõlastamist naaberriikidega ja hoida energiasüsteemi ümberkorraldamise kogukulu minimaalsena, eelkõige vaadates üle energiaeesmärkide saavutamiseks loodud energiapoliitika vahendite kulutõhususe ning jätkates jõupingutusi, et kiirendada riigisiseste ja piiriüleste elektri- ja gaasivõrkude laiendamist.

4.

Võtta meetmeid konkurentsi täiendavaks stimuleerimiseks teenindussektoris, sealhulgas teatavate oskustööde – eelkõige ehitussektoris – ja kutseteenuste puhul, et tugevdada riigisiseseid majanduskasvu allikaid. Võtta kiireloomulisi meetmeid, et tublisti tõsta riigihankelepingute maksumust. Võtta vastu väljakuulutatud õiguslik reform ja seda rakendada, et parandada konkurentsiõiguse jõustamist ja vähendada konkurentsipiiranguid. Kaotada planeerimispiirangud, mis piiravad põhjendamatult uute ettevõtjate jaemüügisektorisse sisenemist. Võtta lisameetmeid, et kõrvaldada püsivad tõkked konkurentsile raudteeturul. Jätkata jõupingutusi pangandussektori konsolideerimiseks, sealhulgas parandades haldusraamistikku.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/37

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (4) Ungari 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

Komisjon võttis 28. novembril 2012 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, nimetati ka Ungarit.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Ungari suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Ungaris esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja millega seoses tuleb võtta otsustavaid poliitikameetmeid. Selleks et vähendada märkimisväärseid majanduse toimimisele avalduva negatiivse mõju riske, tuleb eelkõige pöörata jätkuvalt erilist tähelepanu suure negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni käimasolevale kohandamisele, sest praegune investeerimispositsioon on suuresti tingitud erasektori finantsvõimenduse vähenemisest avaliku sektori kõrge võlataseme ja nõrga majanduskeskkonna tingimustes.

(9)

Ungari esitas 22. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja 24. aprillil 2013 oma lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse kõnealuse kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on mõnevõrra optimistlik. Ungari ametivõimude kasvuprognoosid aastateks 2013 ja 2014 – vastavalt 0,7 % ja 1,9 % – on ligikaudu pool protsendipunkti kõrgemad kui komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis. Lähenemisprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada, et liigne eelarvepuudujääk oleks 2012. aastaks jätkusuutlikult korrigeeritud, nagu näeb ette nõukogu oma ülemäärase eelarve puudujäägi menetluse alusel 13. märtsil 2012 antud soovituses, ning et jätkuvalt järgitaks keskpika perioodi eesmärki. Ungari võttis aastal 2012 ette märkimisväärse eelarve konsolideerimise ning vähendas eelarvepuudujäägi 1,9 protsendini SKP-st, mis ületas nõukogu soovitatud puudujäägialast eesmärki, milleks oli 2,5 % SKP-st. Osaliselt tulenes see täiendavatest ühekordsetest tuludest ulatuses 0,2 % SKP-st lisaks tuludele, mis olid teada juba komisjoni soovituse ajal. Ent 2012. ja järgnevate aastate parandusmeetmed, eeskätt 2012. aasta sügisel välja kuulutatud meetmed, keskendusid peamiselt tulude poolele, eelkõige valitud sektoritele, mistõttu tekkis küsimusi konsolideerimise jätkusuutlikkuse kohta. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt on vaja täiendavaid jõupingutusi nii 2013. kui ka 2014. aastal, et jätkusuutlikult korrigeerida ülemäärast eelarvepuudujääki. Pärast komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi avaldamist võttis valitsus vastu uue kulude poolele suunatud parandusmeetmete paketi ning komisjoni uuendatud hinnangu kohaselt peaks puudujääk uute meetmete korral nii 2013. kui ka 2014. aastal jääma alla 3 % SKP-st.

Lähenemisprogrammiga muudeti keskpika perioodi eesmärk - 1,5-protsendiliselt struktuurselt eelarvepositsioonilt - 1,7 protsendile SKP-st. Uus keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. 2012. aastal oli Ungari struktuurne eelarvepositsioon - 0,7 % SKP-st, mis on tublisti üle tema muudetud keskpika perioodi eesmärgi, ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon püsib vastavuses keskpika perioodi eesmärgiga kogu prognoosiperioodi jooksul ning on 2013. aastal - 1,1 % ja 2014. aastal - 1,8 %. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi järel kehtestatud meetmete põhjal võiks struktuurne eelarvepositsioon püsida ka 2014. aastal ülalpool keskpika perioodi eesmärki. Valitsemissektori kulude kasv aastatel 2013 ja 2014, arvestamata riigi omal äranägemisel võetavaid tulumeetmeid, on üldjoontes vastavuses SKP potentsiaalse kasvu keskpika perspektiivi kontrollväärtusega, kuid 2015. ja 2016. aastal ületab ta seda eeldatavasti märkimisväärselt. Seega nendel kahel aastal stabiilsuse ja kasvu pakti kulutuste sihttaset ei järgita. Valitsuse kavade kohaselt väheneb valitsemissektori võla suhe SKP-sse kogu programmiperioodi vältel pidevalt, 79,2 protsendilt 2012.aastal 77,2 protsendini 2014. aastal ning 73,4 protsendini 2016. aastal, jäädes seega üle kontrollväärtuse 60 % SKP-st. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis, kus võeti arvesse konsolideerimiskavasid mõjutavaid riske, oodati siiski 2014. aastal ainult marginaalset vähenemist 78,9 protsendini, mis oleks uute parandusmeetmete korral umbes 0,5 protsendipunkti madalam. Ungaris on alates 2013. aastast üleminekuperiood seoses võlakriteeriumi täitmisega ja vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile teeb ta 2013. ja 2014. aastal piisavalt edusamme võlakriteeriumi täitmise suunas.

(11)

Keskpika perioodi eelarveraamistik on endiselt ainult orienteeriv, mis tähendab, et eelarve planeerimine hõlmab ainult asjakohast eelarveaastat. Peale selle ei ole eelarvenõukogule antud ülesanded ja analüütilised ressursid vaatamata mõningatele hiljutistele täiustustele ikka veel võrdväärsed tema pretsedenditu vetoõigusega ja vajadusega teha arvuliste eelarvereeglite täitmise kohta süstemaatiliselt järelhindamisi. Keskpika perioodi eelarveraamistiku tugevdamine ja eelarvenõukogu volituste laiendamine aitaks muuta hiljuti ümber kujundatud eelarve juhtimise raamistiku kindlamaks ja usaldatavamaks.

(12)

Ungari finantssektor vähendab oma finantsvõimendust väga kiiresti, osaliselt tingituna mõningatest poliitikameetmetest, millel on olnud tugev negatiivne mõju pankade kasumlikkusele ja mis aitavad karmistada laenutingimusi. Toimetulek portfelli kvaliteedi halvenemisega on finantssektori üks suurimaid probleeme, mis tuleneb üha suuremast hulgast viivislaenudest. Viimastel aastatel on valitsus kehtestanud mitu meedet, et aidata välisvaluutas laenu võtnuid, kusjuures mitmel juhul ei ole pangandussektori huvirühmadega konsulteeritud. Ent need meetmed pole mitte alati olnud suunatud raskustes laenuvõtjatele. Rea meetmete vastuvõtmine lühikese aja jooksul võib suurendada laenuvõtjate moraaliriski, sest jätkuvalt eeldatakse, et valitsus aitab alati välja. Üleilmne finantskriis on näidanud, millises ulatuses võib olemasolev pangandussüsteem sundida riigivõime finantsstabiilsuse kaitse huvides tegutsema. Esimeses Ungarile antud finantsabi programmis rõhutati vajadust kehtestada tänapäevane järelevalvesüsteem, sealhulgas finantsinspektsioonile antavad mõjusad erakorralised volitused ja vaidluste lahendamise mehhanism. Ehkki viimase kolme aasta jooksul on Ungari finantsinspektsiooni volitusi ulatuslikult laiendatud, ei ole seadusandja andnud talle piisavaid järelevalvevolitusi.

(13)

Ungari ei ole täitnud 2012. aasta soovitust kehtestada moonutusi vältiv ja stabiilne äriühingute maksustamise raamistik ning on suurendanud valitud ettevõtlussektorite maksukoormust, kehtestades uusi püsivaid sektoripõhiseid lisamakse. Ehkki uus väikeettevõtete maks, mis kehtestati osana töösuhete kaitse seadusest, on soodsa struktuuriga, takistab mitmete erinevate maksumäärade olemasolu eri ettevõtlussektorites vahendite tulemuslikku jaotumist ning mõjutab investeeringuid ja laenamist. Vähendatud sotsiaalkindlustusmaksete kehtestamine töösuhete kaitse seaduse alusel on tööjõu maksukiilu vähendamisel samm õiges suunas. Ent madalapalgaliste maksukiil on siiski suur ja soovitav oleks süsteemi niiviisi täiustada, et see oleks paremini suunatud kõnealusele rühmale. Ungari kavatseb ka tegelda puuduliku maksukuulekusega, kehtestades mitmesuguseid meetmeid, nagu kõikide kassaaparaatide kohustuslik ühendamine maksuhaldusasutustega. Energiamaksude suhtes võetud meetmed ei ajenda vähendama energia tarbimist ning neil esineb moonutavaid tagajärgi.

(14)

Hiljutisele olukorra paranemisele vaatamata on madal tööhõive määr seotud väga madala tööturul osalemise määraga. Noorte töötuse määr on tõusnud 2001. aasta 11 protsendilt 2012. aastal 28,1 protsendile. Ühiskondliku töö programmile kulub suurem osa eelarvevahendeid, millest pikaajalistele töötutele antakse sotsiaaltoetuste asemel tööga seotud sissetulekut, ent selle pikaajaline kasu tööalase konkurentsivõime tõstmisel ei ole seni tõendust leidnud. Ungari on tugevdanud aktiivset tööturupoliitikat, kuid teatud ebasoodsamas olukorras olevatel rühmadel peaks olema neile parem juurdepääs ning täiskasvanute osalemine elukestvas õppes on endiselt üks liidu madalamaid. Viimase viie aasta jooksul on naiste tööhõive määr jäänud ligikaudu samale madalale tasemele. Et õhutada naisi tööturul osalema, on valitsus laiendanud lapsehoiuasutusi ja edendanud paindlikku töökorraldust. Sotsiaalne olukord läheb üha halvemaks: 31 % elanikkonda ohustab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk ning suure materiaalse puuduse tingimustes elavate inimeste protsent on kõrge. Vaesuse määr on ebaproportsionaalselt kõrge ebasoodsamas olukorras olevatel territooriumidel ja kogukondades, eelkõige romade hulgas.

(15)

Ärikeskkond on Ungaris viimase kolme aasta jooksul pidevalt halvenenud „tänu” reale meetmetele, sealhulgas investoritele kehtestatud piirangutele ja ebastabiilsele õigusraamistikule. Hiljutised piirangud, mis mõjutavad ebaproportsionaalses ulatuses välisinvestoreid, on koondunud peamiselt teenustesektorisse, sealhulgas jaemüügiteenuste sektorisse. Nn lihtsa riigi programm hõlmas 114 meedet ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks ligikaudu 500 miljardi Ungari forinti võrra, kuid selle rakendamises on olnud mõningaid viivitusi. Riigihangetel püsib visalt madal konkurents, ehkki 1. jaanuaril 2012 jõustus uus seadus. Korruptsioonivastase võitluse programm on Magyary programmi keskne element. Kuna korruptsioonivastase võitluse programm keskendub avalikule haldusele, ei tegele see selle valdkonna ebapiisava õiguskaitsega ega erakondade rahastamise rangema kontrolliga, mis on tõsist muret tekitav valdkond. Kuigi mõnede võtmetähtsusega meetmete rakendamine on juba käimas, ei ole paljusid väljakuulutatud meetmeid veel võetud. Problemaatiline on ka rakendatud meetmete järelevalve puudumine. Ungaris aastatel 2012 ja 2013 toimunud arengusuunad on suurendanud muret kohtusüsteemi sõltumatuse pärast. Innovatsiooniliidu tulemustabelis on Ungari paigutatud mõõdukate uuendajate hulka. Teadusse ja arendusse investeerivad peamiselt välisomandis olevad ettevõtted.

(16)

Ungaril on õnnestunud vähendada haridussüsteemist varakult lahkujate arvu. Kuna piirkonniti on ikka veel suuri erinevusi, võivad tsentraliseeritud riikliku haridussüsteemi uued elemendid, kui neid hoolikalt ei rakendata, avaldada negatiivset mõju ning suurendada sotsiaalset ebavõrdsust ja segregatsiooni. Ehkki kõrghariduse omandamist alustavate tudengite arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, on vaja teha veel pingutusi, et jõuda ELi keskmise tasemeni ja täita strateegias “Euroopa 2020” riigile ette nähtud eesmärk. Tuleks tagada, et käimasolev kõrgharidusreform parandaks ebasoodsamas olukorras olevate õppurite ligipääsu kõrgharidusele.

(17)

Ühistranspordi kulutasuvuse ja toimimise parandamisele suunatud Szell Kalmani plaanis sisalduvate meetmete rakendamises esineb suuri viivitusi ja kõikehõlmava transpordistrateegia puudumine raskendab transpordisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust. Ungari on küll piisavalt suurendanud elektrivõrguühendusi oma naabritega, nagu soovitati aastal 2012, kuid energiasektori reguleeriva asutuse puudulik sõltumatus energiatariifide kehtestamisel ja reguleeritud energiahindade suur osakaal kodutmajapidamistest ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatest tarbijate hulgas tekitavad endiselt probleeme.

(18)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Ungari majanduspoliitikat. Hinnatud on riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi ning esitatud on põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Ungari eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1 kuni 7.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(20)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Nõukogu soovitused, mis on esitatud määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel, kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 2, 3, 4, 5 ja 7,

1.

Rakendada usaldatav ja majanduskasvu toetav eelarvestrateegia, nähes ette vajalikud meetmed, mis keskenduvad kulutuste kärpimisele, ning säilitada tugev eelarvepositsioon, järgides lähenemiseprogrammi perioodi kestel keskpika perioodi eesmärki. Lähtudes eelnimetatud meetmetest, viia valitsemissektori võlatase kindlalt langusesse, muu hulgas selleks, et vähendada kuhjunud makromajanduslikku tasakaalustamatust. Kindlustada keskpika perioodi eelarveraamistikku, muutes selle siduvamaks ja sidudes selle tihedalt arvuliste eelarvereeglitega. Laiendada eelarvenõukogu volitusi ja muuta selle töö läbipaistvamaks, sealhulgas arvuliste eelarvereeglite täitmise süstemaatilise järelkontrolli ning korrapäraste makromajanduslike eelarveprognooside ja tähtsamate poliitikaettepanekute eelarvemõju hindamiste kaudu.

2.

Aidata taastada tavapärane majandusele laenude andmine, eelkõige parandades finantssektori kapitali akumulatsiooni võimet, muu hulgas seeläbi, et vähendatakse praegu sellele kehtestatud lisakoormust. Parandada portfellide kvaliteeti, eemaldades pankade bilansist rämpsvarad, konsulteerida tihedalt huvirühmadega uute poliitiliste algatuste küsimustes ja hoolitseda selle eest, et uued poliitikameetmed ei suurendaks laenuvõtjate moraaliriski. Tugevdada finantsregulatsiooni ja -järelevalvet, eelkõige andes Ungari finantsinspektsioonile mõjusamad erakorralised volitused ja kehtestades pangakriiside lahendamise korra.

3.

Tagada stabiilne, tasakaalustatum ja ennustatavam äriühingute maksusüsteem. Ratsionaliseerida äriühingute maksustamine ning majanduskasvu ja tööhõive soodustamise nimel viia miinimumini vahendite jaotamises esinevad moonutused, mille on põhjustanud sektoripõhised maksud. Jätkata tööd, et muuta tööjõu maksustamine tööhõivesõbralikumaks, leevendades madalapalgaliste maksukoormust muu hulgas sellega, et täpsustatakse töösuhete kaitse seaduse toetuskõlblikkuskriteeriume ja viiakse maksustamise raskuspunkt keskkonnamaksudele. Kiirendada nende juba välja kuulutatud meetmete täielikku rakendamist, mille eesmärk on parandada maksukuulekust ja vähendada maksukohustuste täitmisega seotud kulusid.

4.

Lahendada noorte töötuse probleem, näiteks noortegarantii (6) abil. Tugevdada aktiivse tööturupoliitika meetmeid ja täiendada riigi tööturuasutuse kliendiprofiili koostamise süsteemi. Vähendada ühiskondliku töö programmi domineerimist tööhõivemeetmetes ja tugevdada töötute aktiveerimise elementi. Võimendada koolitusprogramme, et suurendada osalemist elukestvas õppes. Jätkata lastehoiuasutuste laiendamist, et õhutada naisi tööturul osalema. Tagada, et riikliku sotsiaalse kaasatuse strateegia eesmärgid kaasatakse kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et vähendada vaesust, eelkõige laste ja romade hulgas.

5.

Luua toetav ärikeskkond, eelkõige taastada välismaiste otseinvesteeringute tegijatele atraktiivne keskkond, muutes õigusraamistiku stabiilsemaks ja soodustades turul konkurentsi. Tagada halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmete täielik rakendamine, parandada konkurentsi riigihangete alal ja võtta täiendavaid asjakohaseid meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks. Jätkata kohtusüsteemi tugevdamist. Kaotada hiljuti kehtestatud takistused teenustesektoris, sealhulgas jaemüügiteenuste sektoris. Pakkuda sihtotstarbelisi stiimuleid, et toetada uuendusmeelseid ettevõtteid.

6.

Rakendada riiklik strateegia haridussüsteemist varakult lahkumise vältimiseks ning tagada, et haridussüsteem annaks kõikidele noortele tööturul asjakohased oskused, pädevused ja kvalifikatsiooni. Parandada kaasava tavahariduse kättesaadavust ebasoodsamas olukorras olevatele kogukondadele, eelkõige romadele. Toetada üleminekut ühest haridusetapist teise ja haridussüsteemist tööturule. Rakendada kõrgharidusreform, mis võimaldab kolmanda taseme hariduse rohkematele inimestele, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevatele tudengitele.

7.

Järk-järgult kaotada reguleeritud energiahinnad ja tagada samas majanduslikult haavatavate tarbijate tõhus kaitse. Astuda täiendavaid samme, et tagada riigi reguleeriva asutuse sõltumatus. Tagada riigi omandis olevate transpordisektori ettevõtete rahaline jätkusuutlikkus, vähendades nende tegevuskulusid ja suurendades tulusid.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/42

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (4) Itaalia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Itaalia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Itaaliat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Itaalia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Itaalias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta otsustavaid poliitikameetmeid. Itaalia makromajanduslik tasakaalustamatus väljendub jätkuvalt peamiselt välise konkurentsivõime vähenemises ning avaliku sektori kõrges võlatasemes pikaajalise tagasihoidliku majanduskasvu tingimustes.

(9)

Itaalia esitas 11. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017. Sellele järgnevalt väljendas 28. aprillil ametisse nimetatud uus valitsus oma kavatsust tugevdada struktuursete reformide tegevuskava ja kinnitas samaaegselt stabiilsusprogrammis esitatud eelarve-eesmärke. 17. mail võeti vastu dekreetseadus, mis hõlmab kinnisvara maksustamist käsitlevaid uusi sätteid ja töötasu täiendamise süsteemi laiendamist tööturul alahõivatud töötajatele. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide ja valitsuse võetud uute meetmete omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2014. aasta puhul optimistlik, võrreldes komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga. See stsenaarium on usutav alates 2015. aastast. Sellegipoolest vaid eeldusel, et vastu võetud struktuurireformid rakendatakse täielikult, mis on aga jätkuvalt probleemiks. Uus valitsus kinnitas stabiilsusprogrammis kirjeldatud eelarvestrateegia ja parlament kiitis selle heaks. Eelarvestrateegia eesmärk on hoida kogu programmiperioodi vältel puudujääk alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst, saavutada 2013. aastal keskpika perioodi eesmärk ja vähendada võla suhet SKPsse alates 2014. aastast. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse keskpika perioodi eesmärki, milleks on struktuurselt tasakaalus eelarvepositsioon, mis on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. 2012. aastal viidi puudujääk aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 protsendini SKPst ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt jääb see aastatel 2013 - 2014 eeldatavasti alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse. Arvatakse, et Itaalia valitsuse poolt 17. mail vastu võetud sätetel ei ole märkimisväärset mõju puudujäägile, kui neid järjekindlalt rakendatakse. Nagu tõdetakse nõukogu poolt 21. juunil 2013 vastu võetud otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamise kohta, on õigusaktidesse viidud sisse kaks kaitseklauslit eelarve-eesmärkide saavutamise tagamiseks. Struktuurne eelarvepositsioon paranes aastatel 2009–2012 kokku 2,7 protsendipunkti võrra SKPst, ning kui eeldada, et poliitika ei muutu, peaks struktuurne eelarvepositsioon protsendina SKPst paranema veel ühe protsendipunkti võrra 2013. aastal (ulatudes –0,5 protsendini) ning seejärel 2014. aastal vaid veidi halvenema.

Struktuurne esmane eelarvepositsioon peaks aastal 2014 olema ligi 5 % SKPst. Aastaks 2013 prognoositav struktuuriline kohandamine on asjakohane, seda ka kulude analüüsi põhjal (arvestamata kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid). Seevastu komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi põhjal näib, et 2014. aastal kaldutakse kõrvale keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast. Stabiilsusprogrammis prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe saavutab 2013. aastal tipptaseme ning hakkab seejärel langema muu hulgas ka tänu erastamistuludele, mis ulatuvad ühe protsendipunktini SKPst aastas. Prognooside kohaselt aga kasvab võla suhe SKPsse endiselt, ulatudes 2014. aastaks 132,2 protsendini SKPst, eeldusel et poliitikat ei muudeta, ja selle põhjuseks on muu hulgas kommertsvõla tasumine, mis lisab ligikaudu 2,5 protsendipunkti aastatel 2013–2014; neis prognoosides ei arvestata aga erastamisest saadavat tulu, kuna üksikasjad ei ole veel täpsustatud. 2013. aastast alates on Itaalias kolmeaastane üleminekuperiood seoses võlakriteeriumi täitmisega ning stabiilsusprogrammis sisalduv võlasuundumus tagab piisavad edusammud kriteeriumi täitmise suunas. Stabiilsusprogrammis esitatud puudujääki ja võlga käsitlevad prognoosid aga tuginevad eelarvemeetmete täielikule rakendamisele ja struktuurireformimeetmete vastuvõtmisele. Need meetmed on määrava tähtsusega, et suurendada turgude usaldust ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist.

(11)

Ehkki eelarve jätkusuutlikkuse edendamiseks ja majanduskasvu ergutamiseks on vastu võetud olulisi reforme, on endiselt probleeme nende täieliku rakendamisega, samuti tuleks võtta täiendavaid meetmeid. Mitmed kavandatud olulised meetmed on veel heaks kiitmata või on asjaomased õigusaktid vastu võtmata ning on oht, et nende kohaldamist ei jälgita kõigil valitsemistasanditel järjepidevalt. Avaliku halduse tõhusus seoses õigus- ja menetlusraamistiku, valitsemise kvaliteedi ja haldussuutlikkusega on hoolimata võetud meetmetest endiselt väike ning see mõjutab reformide rakendamist ja ettevõtluskeskkonda.

(12)

Ettevõtluskeskkonna parandamiseks on vaja lõpule viia tsiviilõigussüsteemi reform, mis hõlmab kohtute korralduse kiiret läbivaatamist ning juhtumite menetlemiseks kuluva aja, lahendamata kohtuasjade ja kohtuvaidluste suure arvu vähendamist. Konstitutsioonikohtu 2012. aasta oktoobri vahendusmenetlust käsitlevat otsust järgides on vaja meetmeid, et edendada vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamist. Tõsine probleem on korruptsioon, millest tulenevaid kulusid hinnatakse 4 protsendile SKPst ja mis häirib oluliselt majanduse elavnemise võimalusi. 2012. aasta novembri korruptsioonivastane seadus vajab järelmeetmeid ning korruptsioonivastase võitluse tõhusust saaks veelgi parandada, eelkõige pikendades hagi aegumise tähtaegu, mis praegu on lühikesed.

(13)

Seni kohaldatud eelarve konsolideerimise kaugelevaatavat strateegiat on täiendatud 2012. aasta aprillis põhiseadusesse lisatud tasakaalus eelarve reegliga ning meetmetega avaliku sektori kulude tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks. Ent puudujäägid rakendamises on piiranud võetud meetmete täielikku tulemuslikkust. Poliitiline ummikseis on blokeerinud provintside arvu vajaliku vähendamise. Ühtekuuluvusmeetme kava rakendamine võimaldas kiirendada struktuurifondide kasutamist ja need nende kaudu eraldatud summa oli ligikaudu 11,9 miljardit eurot kolmel järjestikusel etapil. Siiski jätab rahaliste vahendite parem haldamine eelkõige Lõuna-Itaalias suuresti soovida ning see annab põhjust tunda tõsist muret 2014–2020 programmiperioodi pärast. Itaalial on seega piisavalt tegutsemisruumi avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks.

(14)

Pankadel on tavapäraselt oluline roll Itaalia majandustegevuse toetamisel, eelkõige väikeettevõtjatele antavate laenude kaudu. Nende suutlikkus selle rolli täitmisel on aga pikaajalise majanduslanguse tõttu nõrgenenud. Suurenenud krediidirisk koos viivislaenude suure ja kasvava hulgaga on laenuandmist vähendanud ja süvendab pankade madalat kasumlikkust. Sellele olukorrale reageerimiseks hindab Itaalia Pank praegu langenud väärtusega laenude tagatiste asjakohasust kohapealsete kontrollkäikudega. Osa Itaalia pankade üldjuhtimise teatud aspektid võivad piirata pankade finantsvahenduse tulemuslikkust. Pangaväliste rahastamiskanalite (eelkõige omakapitali ja ettevõtete võlakirjade kaudu rahastamine) kasutamise soodustamiseks ja innovatsioonivõime edendamiseks on võetud küll meetmeid, aga nende ulatus on piiratud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemisega kohta äritehingute puhul (5) ülevõtmine ja kuhjunud kommertsvõla kavandatud tasumine aitab kaasa ettevõtete likviidsuse parandamisele.

(15)

2012. aasta juunis võeti vastu ulatuslik tööturu reform, et vähendada tööturu jäikust ja killustatust. Reform tuleb lõpule viia, võttes vastu menetluses olevad rakendusaktid, ja jälgida tähelepanelikult selle kohapealset konkreetset elluviimist. Samuti ei ole riiklikud tööturuasutused integreeritud veel töötushüvitisi maksva asutusega, mis toetaks tõhusate aktiveerimisstrateegiate rakendamist. Ajavahemikul 2011–2013 koostasid sotsiaalpartnerid järjestikustes kokkulepetes uue palgakujundamise raamistiku. Seda toetavad maksustiimulid, et viia palgad senisest paremini vastavusse tootlikkuse ja kohaliku tööturu tingimustega. Seda raamistikku tuleks tõhusalt rakendada ja seda järk-järgult rakendamise tulemuste jälgimise alusel kohandada.

(16)

Jätkuvalt suurenes noorte töötus ja nende noorte inimeste osakaal, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, ulatudes 2012. aasta lõpus vastavalt 37 protsendini ja 21,1 protsendini. Nii kolmanda taseme hariduse omandamise kui ka kolmanda taseme haridusega noorte tööhõive määra poolest on Itaalia liidus viimasel kohal. See viitab sellele, et hariduse omandanud noorte oskused ei vasta tööturu nõudmistele. Haridussüsteemist varakult lahkujate arv on hoolimata mõningasest vähenemisest endiselt suur. Seega tõstatub haridussüsteemi tulemuslikkuse küsimus. Õpetajaamet on siinkohal keskse tähtsusega, seda iseloomustab praegu ühese karjääri võimalus ning see pakub piiratud väljavaateid ametialaseks arenguks. Naiste osalemine tööturul on väike ning naiste ja meeste tööhõive erinevus on liidu üks suuremaid. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk ning eelkõige suur materiaalne puudus suurenevad märkimisväärselt, samal ajal kui sotsiaalkaitsesüsteemil on üha suuremaid raskusi, et rahuldada sotsiaalseid vajadusi, kuna tegeletakse peamiselt pensionikulutustega.

(17)

Maksusüsteemi struktuur on jätkuvalt keeruline ja see koormab tugevalt tööjõudu ja kapitali. Pärast 2010.-2011. aasta jõupingutusi on täiendavad meetmed maksukoormuse nihutamiseks tootmisega seotud teguritelt tarbimisele, omandile ja keskkonnale olnud piiratumad. Lisameetmeid on vaja maksusüsteemi lihtsustamiseks, maksukulude ühtlustamiseks, omandimaksubaasi vastavusse viimiseks turuväärtustega, maksukuulekuse suurendamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamiseks. Katastriväärtuste läbivaatamise järel kavandatud kinnisvara maksustamise reformi eesmärk on õiglasem maksustamine, võttes arvesse stabiilsusprogrammis osutatud eelarvestrateegia piiranguid. Varimajanduse ja deklareerimata töö osakaalu vähendamine aitab parandada riigi rahandust ning sel on positiivne mõju võrdsusele. Käibemaksuvabastuste või vähendatud maksumäärade ja otseste maksukulude läbivaatamine võib vajada ka kohandusi sotsiaalsiirete osas, et selle jaotuslik mõju oleks võimalikult väike.

(18)

Märkimisväärseid jõupingutusi on tehtud teenustesektori liberaliseerimisel. Reguleeritud kutsealasid käsitleva reformiga tuleks aga minna veelgi kaugemale, et kaotada olemasolevad piirangud, ning kõnealuse reformi keskseid põhimõtteid tuleks kaitsta võimalike, eelkõige õiguselukutsete reformist tulenevate tagasilöökide eest. Konstitutsioonikohtu 2012. aasta juuli otsust järgides on samuti oluline võtta meetmeid, et avada kohaliku tasandi avalikud teenused konkurentsile. Itaalia õigusaktidega kooskõlas Itaalia konkurentsiameti ettepanekute järgimine aitab neid probleeme lahendada.

(19)

Võrgutööstusi küll praegu reformitakse, et avada turule juurdepääs ja suurendada infrastruktuuri võimsust, kuid olulised probleemid püsivad endiselt. Gaasivõrgu eraldamine on peaaegu lõpule viidud ning 2013. aasta märtsis vastu võetud riikliku energiastrateegia rakendamist tuleb jätkata. Telekommunikatsioonisektori avamine konkurentsile on järgmine potentsiaalne tegevusvaldkond. Maanteede, lennujaamade, sadamate ja raudteede eest vastutav uus transpordiamet on veel loomata. Kõnealune amet peaks olema sõltumatu, sellel peaksid olema toimimiseks vajalikud vahendid ja volitused rakendada sanktsioone. Samuti on suureks probleemiks riigisisese ja piiriülese infrastruktuuriga seotud puudujäägid (sh erinevused riigi põhja- ja lõunaosa vahel), mille tulemuseks on kõrged energiahinnad, lairibaühenduste väike levik ja transpordi kitsaskohad.

(20)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Itaalia majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Itaalia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(21)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(22)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(23)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (7). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Itaalia tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tagada, et eelarvepuudujääk jääb 2013. aastal alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst, rakendades selleks täielikult vastu võetud meetmed. Jätkata struktuurilist kohandamist sobivas tempos majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise kaudu, et saavutada ja säilitada keskpika perioodi eesmärk alates 2014. aastast. Saavutada kavandatud esmane struktuurne ülejääk, et püsivalt vähendada kõrget võla suhet SKPsse. Jätkata avaliku sektori kulude püsivat tõhustamist ja kvaliteedi parandamist, rakendades täielikult 2012. aastal vastu võetud meetmed ja vaadates kõikidel valitsemistasanditel kulud korrapäraselt läbi.

2.

Tagada käimasolevate reformide õigeaegne elluviimine, võttes kiiresti vastu vajalikud õigusaktid, millele järgneb nende kohaldamine kõigil valitsustasanditel ja kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, ning jälgida nende mõju. Suurendada avaliku halduse tõhusust ja parandada eri valitsustasandite vahelist koordineerimist. Lihtsustada haldus- ja õigusraamistikku kodanike ja ettevõtjate jaoks ning vähendada juhtumite menetlemiseks kuluvat aega ja kohtuvaidluste suurt hulka tsiviilõigussüsteemis, edendades sealhulgas vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi. Tugevdada korruptsiooni tõkestamise eesmärgil õigusraamistikku, vaadates sealhulgas läbi aegumistähtaegade eeskirjad. Võtta vastu struktuurimeetmed, et parandada ELi rahaliste vahendite haldamist Itaalia lõunapiirkondades, pidades silmas 2014.–2020. aasta programmiperioodi.

3.

Laiendada kogu pangandussektorile äriühingu üldjuhtimise häid tavasid, mis parandavad tõhusust ja kasumlikkust, et toetada seeläbi tootmistegevusele suunatavaid krediidivoogusid. Jätkata käimasolevat tööd varade kvaliteedi läbivaatamisel kogu pangandussektoris ja lihtsustada pankade bilansis olevate viivislaenude probleemi lahendamist. Soodustada jätkuvalt kapitaliturgude arengut, et mitmekesistada rahastamisvõimalusi ja parandada ettevõtete juurdepääsu rahastamisele (eelkõige omakapital), nii et seeläbi suureneks ettevõtete innovatsioonivõime ja paraneks nende areng.

4.

Tagada tööturgu ja palkade kujundamist käsitlevate reformide tõhus rakendamine, et viia palgad senisest paremini vastavusse tootlikkusega. Võtta täiendavaid meetmeid eelkõige naiste ja noorte tööturul osalemise suurendamiseks, näiteks noortegarantii rakendamise kaudu. Edendada kutseharidust ja -koolitust, tagada riiklike tööturuasutuste suurem tõhusus ning parandada kolmanda taseme õppuritele suunatud karjääri- ja nõustamisteenuste kvaliteeti. Vähendada rahalisi stiimuleid, mis motiveerivad leibkonna teist palgasaajat mitte töötama, ning parandada hoiuteenuste (eelkõige lastehoiu ja pikaajalise hoolduse) ja kooliväliste teenuste pakkumist. Suurendada jõupingutusi, et vältida haridussüsteemist varakult lahkumist. Parandada koolide kvaliteeti ja tulemusi, sealhulgas edendades õpetajate kutsealast arengut ja mitmekesistades nende karjäärivõimalusi. Tagada sotsiaalsiirete tõhusus, sealhulgas hüvitiste parema suunamise kaudu, ning eelkõige madala sissetulekuga ja lastega leibkondade jaoks.

5.

Nihutada eelarveneutraalsel viisil maksukoormus tööjõult ja kapitalilt tarbimisele, omandile ja keskkonnale. Vaadata selleks läbi käibemaksuvabastuste, vähendatud maksumäärade ja otseste maksukulude ulatus ning reformida katastrisüsteemi, et viia korduvad kinnisvaramaksud vastavusse turuväärtustega. Jätkata võitlust maksudest kõrvalehoidumise vastu, parandada maksukohustuste täitmist ning võtta otsustavaid meetmeid võitlemiseks varimajanduse ja deklareerimata tööga.

6.

Tagada teenustesektori avamist käsitlevate meetmete nõuetekohane rakendamine. Kaotada kutseteenuste sektoris olemas olevad piirangud ning edendada turule juurdepääsu kohaliku tasandi avalike teenuste osutamisel, näiteks olukordades, kus tuleks kasutada riigihankeid (kontsessioonide asemel). Jätkata võetud meetmete kohaldamist, et parandada turule juurdepääsu tingimusi võrgutööstuste puhul, võttes prioriteetse sammuna ette transpordiameti loomise. Ajakohastada infrastruktuuri võimsust, keskendudes energiavõrkude ühendustele, ühendvedudele ja kiirele lairibaühendusele telekommunikatsiooni valdkonnas, seades eesmärgiks ka põhja- ja lõunaosa vaheliste erinevuste kaotamise.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/47

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (3) Läti 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Läti ajakohastatud lähenemisprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

Komisjon võttis 28. novembril 2012 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Lätit liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuseprobleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Läti esitas 29. aprillil 2013 oma lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016 ja 2. mail 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse kõnealuse kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Eeldatakse, et majanduskasv aeglustub programmiperioodi jooksul teataval määral, umbes 4 %-ni aastas, samal ajal kui hinnatõus on prognoosi kohaselt mõõdukas. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 2012. aastal tasemeni, mis on tunduvalt madalam kui aluslepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst, ning keskpika perioodi eelarve-eesmärk saavutati samal aastal ehk palju varem, kui Läti lähenemisprogrammis ajavahemikuks 2012–2015 ette nähtud. Lähenemisprogrammis kinnitatakse varasemat keskpika perioodi eesmärki, nimelt –0,5 % SKP-st, mis kajastab adekvaatselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Lähenemisprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on säilitada keskpika perioodi eesmärgil põhinev struktuurne eelarvepositsioon; võimalikud kõrvalekalded piirnevad süsteemse pensionireformi täiendava mõjuga. See reform toob kaasa sotsiaalkindlustusmaksete osakaalu järkjärgulise suurendamise, mis suunatakse kogumisskeemi ning rakendatakse aastatel 2013, 2015 ja 2016. Samas, pärast üldhindamist, mille võrdlusaluseks on ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon ja kaalutlusõiguse alusel võetud meetmetega tasakaalustamata kulude analüüs, ilmneb, et struktuurne eelarvepositsioon kaldub 2013. aastal keskpika perioodi eesmärgist kõrvale 1,0 protsendipunkti võrra SKPst, st märkimisväärselt suuremal määral kui süsteemse pensionireformi täiendav mõju, ning 2014. aastal veel 0,2 protsendipunkti võrra. Valitsemissektori võlg jääb tunduvalt alla 60 % kogu programmiperioodi vältel, suurenedes 40,7 %-st SKPst 2012. aastal 44,5 %-ni 2013. aastal, kuna valitsus kogub vahendeid võlgade tagasimaksmiseks, ning väheneb alates 2014. aastast, mil tagasimaksed jõustuvad, jõudes programmiperioodi lõpuks 34,6 %-ni. Läti parlament kiitis 2013. aasta jaanuaris heaks eelarvedistsipliini seaduse, mis jõustus 2013. aasta märtsis. Kui uut seadust tulemuslikult rakendatakse, tugevdatakse selle abil märkimisväärselt Läti eelarveraamistikku, sest seaduses on sätestatud tõhus mehhanism kulutuste kasvu piiramiseks majanduse tõusuperioodil ning see on aluseks eeskirjadel põhinevale mitmeaastaste eelarveprojektide koostamisele.

(10)

Läti on vähendanud tööjõumakse ning kavatseb sellega seoses ka 2014. ja 2015. aastal täiendavaid samme astuda. Madalapalgaliste töötajate maksukiil on aga endiselt üks liidu suurimaid, mis osutab maksupoliitika asjakohase reguleerimise vajadusele, et ergutada madala kvalifikatsiooniga isikute tööhõivet. Lisaks peaks struktuurset eelarvepositsiooni parandama see, kui tööjõu maksustamise asemel maksustataks loodusvarade ja muude ressursside kasutamist ning kogutaks korduvaid omandimakse. Keskkonnamaksud on endiselt suhteliselt välja töötamata ja nende hulgas domineerib tugevalt mootorikütuse maks, samal ajal kui muude energiaallikate, reostuse ja loodusvarade kasutamise maksustamine on väiksem kui ELi keskmine. Maksubaasi täiendav laiendamine muudele keskkonnamaksu allikatele aitaks saavutada keskkonnaeesmärke. Valitsus on intensiivistanud jõupingutusi mitteametliku majandusega võitlemiseks ja neid tuleks jätkata.

(11)

Kuigi kriisijärgne struktuuriline kohandamine on läinud edukalt, näitab kasvu ja languse tsükli markantne kogemus seda, et edaspidi tuleb laenude kasvu ja välismaiste hoiuste suurenemisega seotud pankade rahastamisbaasi stabiilsust kontrollida asjakohaste mikro- ja makrotasandi usaldatavusstrateegiate abil.

(12)

Läti on teinud juba palju suure pikaajalise töötuse ja noorte töötuse probleemi lahendamiseks. Aktiivsete tööturumeetmete rahastamist ja ulatust suurendati 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes. Rakendatakse uusi meetmeid, nagu töötute profileerimine ja tööotsingute tulemuslikum toetamine. Sellele vaatamata on pikaajalise töötuse ja noorte töötuse määrad endiselt kõrged, töötute ja toetusesaajate aktiveerimine vähene ning sotsiaalteenuste kättesaadavus vilets. Tuntakse muret, et kutseharidus ja -koolitus ei suuda tööjõule pakkuda piisava kvaliteediga oskusi ning kvaliteetseid tööpõhiseid praktikakohti on vähe. Vajalik on põhjaliku kutsenõustamise väljatöötamine ning kutsehariduse ja -koolituse reformide jätkuv elluviimine, mis tähendab ka töökohal toimuva väljaõppe ja praktika kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist.

(13)

Suur osa Läti elanikkonnast on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus (40 %) ning lapsed isegi rohkem kui täiskasvanud (43,6 %). Üldiselt suurenes vaesusohus olijate määr 2012. aastal veidi, mis näitab, et majanduskasv ei tähenda automaatselt vaesuse vähenemist ning tarvis on sihipärast poliitikat. Läti on astunud samme töötute ja laste vaesuse vähendamiseks. Kuid sotsiaalabisüsteemi kitsaskohtade kõrvaldamisega ei ole piisavalt tegeletud, eriti mis puutub läbipaistvusesse, toetuste piisavusse ja nende saajate osakaalu ning toetusesaajate ebapiisavatesse aktiveerimismeetmetesse. Eelarvepoliitilise manööverdamisruumi puudumise tõttu on Läti vähendanud tagatud miinimumsissetuleku taset ja lõpetanud tagatud miinimumsissetuleku riigieelarvelise rahastamise. Need otsused võivad suurendada äärmist vaesust ja süvendada ebavõrdsust, mis valitseb juurdepääsul sotsiaalabile kohalike omavalitsuste kaudu, vähendades samas keskvalitsuse huvi investeerida poliitika väljatöötamisse ja sotsiaalabi kontrollimisse. Olukorra edasise halvenemise ärahoidmiseks tuleb kindlasti jälgida nende otsuste edasist mõju.

(14)

Läti on kavandanud edasipüüdliku reformi, mis võib riigi kõrgharidussüsteemi kvaliteeti väga positiivselt mõjutada. Reformikava hõlmab akrediteerimisprotsessi ümberkorraldamist, ülikoolide akadeemiliste ja haldusfunktsioonide eraldamist, uue rahastamismudeli väljatöötamist ja kõrgharidusasutuste ühendamist. Kuid plaanid on alles algusjärgus ja oodatava positiivse mõju avaldumiseks tuleb need kõigepealt nõuetekohaselt ellu viia. Lisaks hinnatakse 2013. aastal teadusasutuste ja nende arengustrateegiate tõhusust. See oluline hindamine peaks toetama järgnevat reformi ja teadusasutuste rahastamist elavnenud uuendustegevuse toetuseks Lätis.

(15)

Läti on esitanud poliitikameetmed energiasäästu saavutamiseks peamistes majandusharudes. Prognoosi kohaselt saavutatakse järgmistel aastatel üle 70 % energiasäästust hoonesektoris. Kuid majade soojustamise projekte on rakendatud aeglaselt ja lõpuleviidud projekte on võrreldes hoonete arvuga endiselt vähe, mis tähendab suurt energiakadu. Suurema tõhususe saavutamise potentsiaal selles valdkonnas on tähelepanuväärne, sest Läti kodumajapidamiste energiamahukus oli 2010. aastal liidu suurim. 2012. aastal tegi Läti edusamme, avades oma elektrituru konkurentsile ning osalusele piirkondlikel turgudel. Otse elektritarnijatega sõlmitud lepinguid rakendatakse ettevõtlussektoris täiel määral ning neid pakutakse vabatahtlikkuse alusel kodumajapidamistele. Läti liitub elektribörsil Nord Pool Spoti kauplejatega 2013. aasta juunis. Kuid maagaasituru avamine ei ole õnnestunud ja endiselt sõltutakse vaid ühest allikast. Ametiasutustel seisavad ees keerulised läbirääkimised maagaasihoidla omandiõiguse ja haldamise üle ning need mõjutavad oluliselt piirkondliku gaasituru nõuetekohast toimimist.

(16)

Läti kohtusüsteemile on iseloomulikud puudujäägid tsiviilkohtusüsteemis. Süsteem hõlmab mitut ebasoodsat tegurit, nagu pikad menetlused tsiviil- ja kaubandusasjade lahendamisel esimese astme kohtus ning vähene algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr, mis viib kohtuasjade kuhjumiseni. Otsusele jõudmiseks eeldatavalt kuluv aeg on eriti pikk maksejõuetusmenetluste puhul. Lisaks jäävad paljud juhtumid esimese astme kohtus lahendamata, mis põhjustab viivitusi kõigil tasanditel kuni riigikohtuni välja. Viimasel ajal on süsteemi tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks võetud reaalseid meetmeid, kuid nende mõju on veel vara hinnata. Kindlasti tuleb piisaval määral tähelepanu pühendada personalijuhtimise poliitikale kohtunikkonna seas. Justiitsnõukogu aktiivsem osalemine, kohtunikkonna juhtivate kohtade rolli ümbermõtestamine ja kohtunike ulatuslikum koolitamine võib aidata kohtunikkonna töö kvaliteeti parandada. Maksejõuetust käsitleva seaduse muutmise ettepanekud tehti 2012. aasta lõpus. Samas selgub alles hiljem, kas ettepandud muudatused on piisavad seaduse puudujääkide põhjalikuks käsitlemiseks. Näiteks on leitud probleeme seaduse praktilise rakendamise puhul, eriti seoses pankrotihaldurite rolliga, nende ülesannetega kohtunike omadega võrreldes ja varade tõhusa likvideerimisega, samuti füüsiliste isikute maksejõuetusega, mille suhtes tuleb samuti midagi ette võtta.

(17)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Läti majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Läti eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1 kuni 7.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

1.

Tugevdada eelarvestrateegiat selle tagamiseks, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kõrvalekaldumine kajastaks üksnes süsteemse pensionireformi täiendavat mõju. Strateegia raames vähendada väikese sissetulekuga inimeste maksustamist, viies maksustamise üle sellistesse valdkondadesse nagu aktsiisimaksud, korduvad omandimaksud ja/või keskkonnamaksud. Jätkata jõupingutusi maksukuulekuse parandamiseks ja varimajanduse vastu võitlemiseks. Jätkata eelarveraamistiku tugevdamist eelarvedistsipliini seaduse tõhusa rakendamise ja mitmeaastaste eelarveprojektide koostamise kaudu.

2.

Kasutada jätkuvalt mikro- ja makrotasandi usaldatavusstrateegiaid, et ära hoida haavatavust, mis võib tekkida tulevasest laenude kasvust ja mitteresidentide pangandustegevusest.

3.

Võidelda pikaajalise töötuse ja noorte töötusega, suurendades aktiivsete tööturumeetmete ning sihtotstarbeliste sotsiaalteenuste ulatust ja tõhusust. Parandada noorte tööalast konkurentsivõimet näiteks nn noortegarantii abil, töötada välja põhjalik kutsenõustamine, viia ellu reforme kutsehariduse ja -koolituse vallas ning parandada praktikakohtade kättesaadavust.

4.

Tegeleda suure vaesuse määra probleemiga, reformides sotsiaalabi selle parema katvuse huvides, parandades toetuste piisavust ja toetusesaajate aktiveerimise meetmeid. Tõhustada rakendusmehhanisme, et tulemuslikult vähendada laste vaesust.

5.

Rakendada kavandatud kõrgharidusreformid, mis hõlmavad eelkõige kvaliteedist lähtuva rahastamismudeli loomist, akrediteerimissüsteemi reformimist, haridusasutuste ühendamist ja nende rahvusvaheliseks muutmise edendamist. Võtta täiendavaid meetmeid teadusasutuste ajakohastamiseks lähtuvalt praegu teoksil olevast sõltumatust hindamisest.

6.

Jätkata energiatõhususe parandamist, eriti elamute ja kaugküttevõrkude puhul, stimuleerida energiakulude vähendamist ja nihutada tarbimist energiatõhusate toodete suunas. Parandada ühenduvust ELi energiavõrkudega ja liikuda maagaasituru liberaliseerimise suunas, sealhulgas nähes ette selged eeskirjad kolmandate isikute juurdepääsu kohta hoiustamisvõimsustele.

7.

Lõpule viia pooleliolevad reformid kohtunikkonna töö tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks ning vähendada kohtuasjade kuhjumist ja menetluste pikkust, sealhulgas maksejõuetuse küsimuses. Töötada välja terviklik personalipoliitika ja astuda samme vahendusmenetluse parandamiseks ning vahekohtusüsteemi lihtsustamiseks.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/51

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (3) Leedu 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Leedu ajakohastatud lähenemisprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

Komisjon võttis 28. novembril 2012 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Leedut liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuseprobleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Leedu esitas 9. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ning 26. aprillil 2013 oma lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2013–2016. Selleks et võtta arvesse kõnealuse kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav ja üldjoontes kooskõlas komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis esitatud hinnanguga. Alates 2009. aastast toimunud eelarve ulatusliku konsolideerimise tulemusena on valitsemissektori eelarve puudujääk aastaks 2012 vähenenud 3,2 %-ni SKP-st, mida peetakse piisavaks, et tühistada ülemäärase eelarvepuudujäägi otsus, võttes arvesse süsteemse pensionireformi kulusid. Eelarvepuudujäägi vähenemine põhines mingil määral ka stabiilsel majanduskasvul ja kulutuste ajutisel külmutamisel. Lähenemisprogrammis on keskpika perioodi eesmärk muudetud 0,5 %-lt – 1,0 %-le, kuid see on siiski vastavuses stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkidega.

Lähenemisprogrammis visandatud eelarvestrateegias seatakse sihiks täita keskpika perioodi eesmärk aastaks 2016. Lähtudes (ümberarvutatud) struktuursest eelarvepositsioonist, on iga-aastane liikumine keskpika perioodi eesmärgi täitmise poole, mida väljendatakse struktuurse positsiooni seisukohast, üle 0,5 % SKPst. Programmiperioodil järgitakse stabiilsuse ja kasvu pakti kulutuste sihttaset. Kohanduste tegemisel on raskuspunkt jäänud mõnevõrra perioodi algupoolde ja peamiselt tuginetakse kulutuste piiramisele, kuid ainult osaliselt toetavad seda konkreetsed meetmed, sealhulgas ühekordsed meetmed, mis on vahel täpsustamata. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt on struktuurikohandus aastatel 2013 ja 2014 vastavalt 0,3 % ja 0,0 % SKP-st ning jääb seega allapoole nõutavat taset, mis on 0,5 % SKP-st. See seab kahtluse alla lähenemisprogrammi tulemuslikkuse kohandamise alal. Täiendavaid konsolideerimismeetmeid ei ole seni veel kindlaks määratud ning kaaluda tuleks struktuurseid reforme, sealhulgas üleminekut tulupõhistele meetmetele. Valitsemissektori võlatase on alla 60 % SKP-st: 2012. aastal oli see 40,7 % ja peaks programmiperioodi kestel mõnevõrra vähenema. Kui lähenemisprogrammis on prognoositud, et võlatase väheneb 2013. aastal 39,7 %-ni ja 2016. aastaks koguni 34,5 %-ni, siis komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see 2013. aastal langema 40,1 %-ni SKP-st ning 2014. aastal 39,4 %-ni. Need erinevused on tingitud eelkõige sellest, et lähenemisprogrammis on eeldatud väiksemat eelarvepuudujääki.

(10)

Ehkki Leedu olukord seoses eelarvepuudujäägiga on aastate jooksul paranenud, puudub tal endiselt ebasoodsatele majandusšokkidele reageerimiseks piisav eelarvepoliitiline manööverdamisruum. Siiski on ruumi muuta maksusüsteemi vähem moonutusi põhjustavaks ja suurendada maksukuulekust. Leedus on jätkuvalt liidu kõige madalam maksude suhe SKPsse ja konsolideerimine on keskendunud peamiselt kulude poolele. On veel ruumi, et otsida täiendavaid maksutulu allikaid, mis kahjustavad majanduskasvu kõige vähem, näiteks keskkonnamaksud ja korduvad kinnisvaramaksud. Ehkki Leedu on astunud samme, et suurendada korduvatelt omandimaksudelt laekuvaid tulusid, paistab siiski, et selles valdkonnas võiks rohkem ära teha. Leedu keskkonnamaksudest saadavad tulud on vähenemas ja olid 2011. aastal liidus eelviimasel kohal, mis oli muu hulgas tingitud liidu kõige madalamast transpordimaksude tasemest. See ei soosi Leedu majanduse suure energiamahukuse vähendamist. Samal ajal tuleks eelarve konsolideerimisel käsitada prioriteetsena majanduskasvu soodustavaid kulutusi, näiteks teadus- ja hariduskulutusi. Eelarveraamistikku tugevdavate seaduste rakendamine on edasi lükkunud. Leedu eelarveraamistikuga ei ole suudetud vältida protsüklilist eelarvepoliitikat aastatel, mil SKP lõhe on positiivne. Eelarvestruktuuri seaduse 2012. aasta muudatus on samm õiges suunas. On vaja parandada eelarvemenetluse järelevalvet, aruandekohustust ja eelarve täitmist, eelkõige omavalitsuste puhul, ning tagada keskpika perioodi raamistiku siduvus.

(11)

Demograafiline areng paneb Leedu eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse proovile. Seetõttu on endiselt oluline laiaulatuslik pensionireform, mis seab sihiks niihästi pensionide jätkusuutlikkuse kui ka piisavuse. Pensionide piisavus on probleem ning eakam osa rahvastikust on suures vaesuse ja tõrjutuse ohus. 2012. aasta pensionikogumissüsteemi reform soodustab teise samba pensioni kogumist riigieelarvest antavate rahaliste stiimulitega. Reformiga on ühtlasi kehtestatud võimalus loobuda üleminekuperioodi jooksul erapensioni kogumisest ja pöörduda tagasi riiklikku sotsiaalkindlustusfondi, samuti pensioniea järkjärguline tõstmine. Reform jõustub 1. jaanuaril 2014. Need on olulised, ent üksikud sammud õiges suunas, vaja on aga suuremaid muudatusi, eelkõige esimeses pensionisambas. Lisaks on vaja meetmeid, mis edendavad eakate töötajate tööalast konkurentsivõimet ja eakate vajadustele kohandatud töökeskkonda.

(12)

Võitlus tööpuudusega ja vähene madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturul osalemise määr on jätkuvalt olulised lahendamist vajavad probleemid. Suur töötuse määr on seadnud löögi alla eelkõige noored ja lihttöölised. Tööturu nõudmiste ja töötajate ametioskuste lahknevus tuli eriti teravalt esile kriisi ajal ja on üha süvenev probleem, mis viitab haridus- ja tööturupoliitika struktuursetele puudustele. Sellest tulenevat kvalifitseeritud tööjõu puudust süvendas veelgi suur väljaränne. Seega on vaja täiendavaid meetmeid, et parandada tööjõuturu paindlikkust ja suurendada tööturul osalemist, eriti noorte, lihttööliste ja eakamate töötajate hulgas. Üldine aktiivsete tööturumeetmetega hõlmatus ja rahaeraldised iga üksikmeetme kohta on endiselt ebapiisavad ning madala kvalifikatsiooniga töötajatele ja pikaajalistele töötutele mõeldud meetmed on halvasti suunatud. Tööõiguse põhjalik läbivaatamine ja sotsiaalpartnerite kaasamine sellesse protsessi võiks aidata leida tarbetuid kitsendusi ja haldustakistusi, mis mõjutavad paindlikke lepingulisi suhteid, vallandamiseeskirju ja paindlikku tööajakorraldust. Et tagada parem üleminek hariduse omandamiselt tööturule, võiks õpipoisiõppe ja internatuuri muuta atraktiivsemaks.

(13)

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on endiselt muret tekitavalt suur. Eelkõige tekitab meelehärmi laste vaesuse kasv. 2012. aastal alustati rahalise sotsiaalabi reformi meetmeid, mille eesmärk on suurendada töötamisstiimuleid (pikaajalistele töötutele suunatud töötajatoetused, mitteaktiivsete tööealiste isikute sotsiaaltoetuste järkjärguline vähendamine) ja vähendada vaesust. Viies omavalitsuses ellu viidud katseprojekt andis muljet avaldavaid tulemusi kulude kokkuhoiu alal ja võimaldas abi paremini sihtgruppidele suunata. Nüüd on vaja luua järelevalvesüsteem, et hinnata selle tõhusust ja mõju vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemisel. Reform tuleks siduda ka aktiveerimismeetmetega, mis suurendavad tööturul osalemist, eelkõige pikaajaliste sotsiaaltoetuse saajate hulgas. Vaesuse vähendamiseks võetud meetmed hõlmavad sotsiaaltoetuste laiemat katvust ja uut toetussumma arvutamise meetodit. Lisaks tõsteti 1. jaanuarist 2013 miinimumpalka 18 %, mis võib aidata vähendada tööturult eemalejäämise lõksu ja palgavaesust. Ent need meetmed paistavad olevat ebapiisavad, arvestades probleemi suurust, mingit terviklikku strateegiat või tegevuskava vaesuse vastu võitlemiseks aga pole.

(14)

Alates 2010. aastast on valitsus ellu viinud riigi omanduses olevate ettevõtete ulatuslikku reformi. Reform on asjakohane ja tõsiselt võetav ning hõlmab nii seadusandlikke kui ka organisatoorseid muudatusi. Reformi regulatiivsed aspektid on kehtestatud ja saavutatud on ulatuslik aruandlusnõuete täitmine. Nüüd seisab ees ülesanne vältida huvide konflikte regulatiivsete ja mitteregulatiivsete ülesannete vahel ning teha vahet riigi omanduses olevate ettevõtete äritegevuse ja mitteärilise tegevuse vahel. Kui reform on täies ulatuses rakendunud, võib see aidata suurendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Seega on täitmise järelevalve otsustava tähtsusega.

(15)

Elektri- ja gaasiühendused naabritega on endiselt vähearenenud. Selle tulemusena on konkurents energiasektoris väga piiratud ja energiahinnad kõrged. Lisaks on energiatõhusus jätkuvalt probleem. Ka hoonete renoveerimise alal on edenemine olnud loid, sealhulgas JESSICA haldusfondi raames tehtud investeeringute osas, ning eravalduses olevate elamute renoveerimise alal on endiselt suuri probleeme.

(16)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Leedu majanduspoliitikat. Hinnatud on riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Leedu eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 kuni 6.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

1.

Tagada majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine ja rakendada planeeritud eelarvestrateegia, tehes pingutusi struktuuriliste kohanduste nimel, mis võimaldavad Leedul täita keskpika perioodi eesmärk. Seada prioriteediks majanduskasvu soosivad kulutused. Jätkata eelarveraamistiku tugevdamist, tagades eelkõige keskpika perioodi eelarveraamistikus kulude ülemmäärad, mis on siduvad ja mille täitmist jälgitakse. Vaadata läbi maksusüsteem ja kaaluda selliste maksude suurendamist, mis kahjustavad majanduskasvu kõige vähem, näiteks korduvad omandimaksud ja keskkonnamaksud, sealhulgas kehtestada automaks, jätkates samal ajal maksukuulekuse parandamist.

2.

Võtta vastu ja rakendada õigusaktid pensionisüsteemi laiaulatusliku reformi jaoks. Viia seadusjärgne pensioniiga vastavusse oodatava elueaga, piirata enneaegset pensionile jäämist, kehtestada selged eeskirjad pensionide indekseerimise kohta ja edendada täiendavate kogumispensioniskeemide kasutamist, tagades samas käimasolevate reformide elluviimise. Kindlustada pensionireformi meetmetega, mis suurendavad eakate töötajate tööalast konkurentsivõimet.

3.

Lahendada suure töötuse probleem madala kvalifikatsiooniga töötajate ja pikaajaliste töötute puhul, suunates vahendeid aktiivsetesse tööturumeetmetesse ning parandades samas nende katvust ja tõhusust. Parandada noorte tööalast konkurentsivõimet, näiteks nn noortegarantii abil, suurendada õpipoisiõppe kavade rakendamist ja tulemuslikkust ning lahendada tööturu nõudluse ja töötajate oskuste püsiva mittevastavuse probleem. Vaadata üle tööõigusaktide sobivus seoses paindlike lepingusuhete, vallandamiseeskirjade ja paindliku tööajakorraldusega ning konsulteerida seejuures sotsiaalpartneritega.

4.

Rakendada konkreetsed sihtmeetmed, et vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Jätkata rahalise sotsiaalabi reformi ja aktiveerimismeetmete vahelise seose tugevdamist.

5.

Viia lõpule riigi omandis olevate ettevõtete reform, eelkõige selleks, et tagada omandisuhete ja reguleerimisega seotud funktsioonide eraldatus, ning jälgida tähelepanelikult reforminõuetele täitmist.

6.

Tugevdada hoonete energiatõhususe parandamise meetmeid, sealhulgas kõrvaldada motivatsiooni pärssivad tegurid ja rakendada kiiresti valdusfond. Hoogustada energiavõrkude omavahelist konkurentsi, parandades nii elektri- kui ka gaasiühendusi teiste liikmesriikidega.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/55

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu- ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikameetmeid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (3) Luksemburgi 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Luksemburgi ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

Komisjon võttis 28. novembril 2012 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) põhjal vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Luksemburgi liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuseprobleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Luksemburg esitas 26. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse nende kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Eelkõige on stabiilsusprogrammi stsenaarium 2013. aastaks väga sarnane komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga, samal ajal kui 2014. aasta puhul on see veidi optimistlikum. Keskpika perioodi puudujäägi prognooside tegemisel lähtutakse veidi optimistlikumast majanduskasvu stsenaariumist, mille puhul majanduskasv on potentsiaalsest majanduskasvust suurem. Stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on vähendada eelarvepuudujääki 0,8 %-st SKPst 2012. aastal 0,6 %-ni SKPst 2014. aastal. Kuid programmi lõpuaastateks ennustatakse eelarvepuudujäägi suurenemist 1,3 %-ni SKPst nii aastal 2015 kui ka 2016. See on tingitud elektrooniliste teenustega seonduvate uute käibemaksueeskirjade kehtestamisest, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2015. Kõnealuste eeskirjade kohaselt kantakse e-kaubandustegevuselt teenitud käibemaksutulud üle tarnija asukohariigist kliendi elukohariiki. Ametiasutuste hinnangul vähendab uute eeskirjade mõju käibemaksutulusid 1,4 % võrra SKPst. Valitsus on juba teada andnud käibemaksu standardmäära tõstmisest, et tulude vähenemist osaliselt korvata. Stabiilsusprogrammiga kinnitatakse varasemat keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne ülejääk 0,5 % SKPst. Keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Lätudes nii komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosist kui ka stabiilsusprogrammiga ette nähtud (ümberarvutatud) struktuursest eelarvepositsioonist, peaks Luksemburg 2012. aastal saavutama struktuurse ülejäägi 0,1 % SKPst, mis jääb alla keskpika perioodi eesmärgile, ning 2013. aastal saavutama ka oma keskpika perioodi eesmärgi. Samas ennustatakse, et Luksemburg kaugeneb 2014. aastast alates taas oma keskpika perioodi eesmärgist 0,3 % võrra SKPst ning aastatel 2015 ja 2016 isegi rohkem. Riigi ametiasutused on korranud oma eesmärki pöörduda keskpika perioodi eesmärgi juurde tagasi hiljemalt 2017. aastal, et saavutada suurem manööverdamisruum. Valitsemissektori koguvõlg, mis 2012. aastal oli 20,8 % SKPst, jääb tublisti allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust.

(10)

Luksemburg on viimastel aastatel suutnud hoida oma avaliku sektori eelarvepuudujäägi allpool kontrollväärtust 3 % SKPst, vältides seega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamist. See on olnud tingitud pigem suurematest tuludest kui kulutuste piiramisest. Võtmata arvesse kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid, hinnatakse nimelt, et 2012. aastal ületas valitsemissektori kulude kasvumäär stabiilsuse ja kasvu paktis kindlaks määratud kulude sihttaset. Valitsemissektori kulude kasvumäära kõrvalekalle kulude sihttasemest jõuab prognoosi kohaselt 1,3 %-ni SKPst, ületades määruses (EÜ) nr 1466/97 sätestatud kontrollväärtust 0,5 % SKPst. Selle kõrvalekalde kvalifitseerimiseks on aga vaja teha üldhinnang, võttes arvesse muid tegureid: i) eelarvepuudujääk suurenes 2012. aastal struktuurselt üksnes 0,2 % võrra SKPst; ii) arvestades riigi väiksust ja avatust, on Luksemburgi majandus väga volatiilne, ning iii) komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks Luksemburg saavutama oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi juba 2013. aastal. Kõik need elemendid osutavad kõrvalekalde mittestruktuursele laadile. Siiski kujutab Luksemburgi keskvalitsuse kogutud tulude suur volatiilsus, mis senini on toonud kaasa plaanitust suuremad tulud, endast ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Asjaomaste riskide paremaks käsitlemiseks tuleks seadusega ette näha nii võla kui ka kulude piirangud. Samuti tuleks määrata kindlaks järelevalveasutus ja nõuete täitmata jätmise korral võetavad meetmed. Eespool nimetatud käibemaksupaketi jõustumine 1. jaanuaril 2015 ja seejärel selle poolt maksude kogumisele avalduv tugev negatiivne mõju iseloomustavad seda, kui tähtis on Luksemburgi jaoks keskpika perioodi eelarveraamistiku kasutuselevõtmine. Eelkõige nõuaks see 2014. aastal eriti konservatiivset eelarvepoliitikat.

(11)

Praegu laekub tarbimismaksudest vähem kui kolmandik maksutuludest ning see on osaliselt tingitud harilike ja vähendatud käibemaksumäärade tagasihoidlikkusest. Luksemburg on ELis esikohal selle poolest, et paljude kauba- ja teenustekategooriate suhtes kohaldatakse vähendatud käibemaksumäärasid. Madalasse käibemaksu ja SKP suhtesse annab oma panuse ka käibemaksust vabastatud suur finantssektor. Üldiselt on Luksemburgil võimalik tulusid suurendada hariliku käibemaksumäära laiendamisega. Lisaks iseloomustab Luksemburgi äriühingu tulumaksu süsteemi tulumaksu ulatuslik kasutamine võlguoleku soodustamiseks, mis omakorda tingib kõrge erasektori võla suhte SKPsse.

(12)

Luksemburgis 2012. aasta detsembris vastu võetud pensionireformi võib pidada vaid esimeseks sammuks õiges suunas. Isegi kui võtta arvesse suuremat osa vastuvõetud pensionireformi aspekte, oleks Luksemburgis ikkagi tarvis rakendada pikaajalist jätkusuutlikkust tõhustavat poliitikat, mis peaks tagama esmase eelarvepositsiooni alalise parandamise 8,6 protsendipunkti võrra SKPst, et täita eelarvetühimik. Luksemburg peab seega minema oma pensionireformiga kaugemale. Reaalsele palgatõusule tugineva ülemmäära kehtestamine pensionide kohandamisele suurendaks pensionireserve ning tegeliku pensioniea tõstmine, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse oodatava eluea muutustega, aitaks tagada pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse. Lisaks tuleks vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi ning soodustada nõutavast miinimumist pikemaajalist töötamist. Lisaks prognoositakse, et pikaajalise hooldusega seotud kulude mõju eelarve jätkusuutlikkusele moodustab 2,1 protsendipunkti Luksemburgi mahajäämusest jätkusuutlikkuses. Luksemburgis prognoositakse nii eakate kui ka ülalpeetavate arvu ELi keskmisest suuremat kasvu.

(13)

Luksemburgi praegune tootlikkus on üsna suur. Samas on mänguruum tootlikkuse kasvus jäämas väiksemaks. Seepärast tuleks piirata tööjõu ühikukulude kasvu, tagades palkade ja tootlikkuse parema kooskõla. Luksemburg on võtnud meetmeid palgakasvu piiramiseks, muutes ajavahemikul 2012–2014 indekseerimise süsteemi. Kuid see reform on üksnes ajutine ega taga seda, et palgad hakkaksid aja jooksul muutuma kooskõlas tootlikkusega. Tootlikkus ei ole sama kõikides majandussektorites ning tootlikkuse tase finantssektoris on peaaegu kaks korda kõrgem kui ülejäänud majandusvaldkondades. Luksemburgi konkurentsivõime on tõsiselt ohustatud alates 2015. aastast, mil automaatset indekseerimise süsteemi hakatakse jälle tavapärasel viisil kohaldama. Seega tuleks võtta lisameetmeid palkade kujundamise süsteemi alalisemaks reformimiseks, et tulevikus ära hoida konkurentsivõime edasist halvenemist.

(14)

Luksemburgi majandus on äärmiselt sõltuv finantssektorist, mille osa kogulisandväärtusest on ligikaudu 30 % ja kogutud eelarvetuludest 25 %. Selleks et kindlustada riigi konkurentsivõime tulevikus, tuleks leida alternatiivsed „pädevusnišid”. Kuid Luksemburgi teadus- ja innovatsioonisüsteem on jätkuvalt väga nõrk ja Luksemburg on jäänud maha 2020. aastaks seatud teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse eesmärgi saavutamise tähtajast. Luksemburgi tulemused riiklike teadusasutuste ja ettevõtete vahelise koostöö näitajate vallas on tublisti alla ELi keskmise, kajastades erasektori teadus- ja arendustegevuse ning avalik-õigusliku teadussüsteemi praegust eraldatust. Luksemburg peaks astuma vastu teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse vähenemise suundumusele, eelkõige aidates suurendada ettevõtete teadus- ja arendustegevuse intensiivsust. Sihipärasema aruka spetsialiseerumise strateegia väljatöötamine võiks mängida olulist rolli teadustöö riikliku rahastamise majandusliku mõju suurendamisel, eelkõige tagades erasektori investeeringute finantsvõimenduse. Sellist suunitletud strateegiat peaks täiendama mahukas horisontaalpoliitika, mis on keskendunud uuenduslike ettevõtete arengule ja majanduskasvule.

(15)

Noorte töötuse määr on jätkuvalt kõrge (18 %) ning sõltub suuresti haridustasemest. Noortele püsielanikele pakuvad töökohtade suhtes tugevat konkurentsi mitteresidendid, kes on sageli parema kvalifikatsiooniga. Kuigi Luksemburg on näidanud üles suurt pühendumust noorte tööpuudusega võitlemisel, on vaja lisameetmeid. Selleks et saada võimalikult palju kasu, peaksid meetmed moodustama osa laiaulatuslikust reformistrateegiast, mis hõlmaks tugevdatud aktiveerimispoliitikat, et võidelda hüvitistest sõltuvusega. PISA (5) uuringu kohaselt on Luksemburgi tulemused noorte põhisoskuste vallas võrdlemisi kesised. Vaja on täiendavaid meetmeid, et pöörata ümber 2006. aastast täheldatud negatiivne suundumus lugemise, matemaatika ja loodusteaduste vallas. Lisasamme tuleks teha ebasoodsamas olukorras olevaid õpilasi õpetavate koolide haridusressursside parandamiseks ja nende sihipärasemaks muutmiseks ning keelelise abi ja parandusõppe vahendite suurendamiseks. Täiendavalt tuleks uurida sisserändaja taustaga inimeste poolt tööturul kogetud konkreetseid probleeme ja neid tuleks lahendada sihipäraste meetmete, sealhulgas keeleoskusega seonduvate meetmetega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata kutseharidusele ja -koolitusele. Lisameetmeid tuleks võtta väikelaste hariduse parandamiseks ja haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks, eelkõige sisserännanud inimeste puhul. Tuleks parandada eakate töötajate tööalast konkurentsivõimet, muu hulgas nende oskuste täiendamise kaudu.

(16)

Luksemburg on pühendunud oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) mittekuuluvates sektorites 20 % võrra 2020. aastal (võrreldes 2005. aastaga), kuid viimase 2020. aasta prognoosi kohaselt, mis põhineb olemasolevatele meetmetele, jääb teda eesmärgist lahutama 23 protsendipunkti. Transpordisektori osa HKSi-välistest heitkogustest oli 2011. aastal 68 % ning see kujutab endast Luksemburgi jaoks suurt probleemi. Praegu kehtestatud meetmed aitaksid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada üksnes kolmandiku võrra eesmärgi saavutamiseks vajalikust määrast. Seega tuleks meetmeid tunduvalt tõhustada, eelkõige suurendades kütusemakse, et vähendada maksuerinevust naaberriikidega. Samuti tuleks kiirendada sõidukite maksustamise reformi. Luksemburg peaks jätkama selliste projektide rahastamist, mis soodustavad ühistranspordi kasutust. Riik peaks kehtestama maanteedel ummikumaksud, et soodustada üleminekut ühistranspordi kasutamisele. Tuleks soodustada paremaid ühistranspordi ühendusi naaberriikidega.

(17)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Luksemburgi majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Luksemburgi fiskaal- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1 kuni 6.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(19)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Luksemburg tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Säilitada stabiilne eelarvepositsioon ja püsida keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kursil, et tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus, võttes eelkõige arvesse vananemisega seotud kaudseid kohustusi. Edendada eelarvehaldust, kehtestades keskpika perioodi eelarveraamistiku, mis hõlmaks keskvalitsust ja sisaldaks mitmeaastaseid kulutuste ülemmäärasid, ning juurutades eelarve-eeskirjade sõltumatu järelevalve.

2.

Võtta ettevõtete maksustamisega seoses meetmeid võlgnevuse soodustamise kaotamiseks ja laiendada hariliku käibemaksumäära kohaldamist.

3.

Piirata vananemisega seotud kulusid, muutes pikaajalise hoolduse kulutõhusamaks, eelkõige pöörates enam tähelepanu ennetusele, rehabiliteerimisele ja iseseisvalt elamisele, tugevdades hiljuti vastu võetud pensionireformi, võttes lisameetmeid ennetähtaegselt pensionile jäämise piiramiseks ja tõstes tegelikku pensioniiga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse oodatava eluea muutustega.

4.

Võtta praeguse külmutamise järel sotsiaalpartneritega konsulteerides ja oma riigi tavasid järgides täiendavaid struktuurimeetmeid, et reformida palkade kujundamise süsteemi, sealhulgas palkade indekseerimist, eesmärgiga parandada selle vastavust tootlikkusele, valdkondlikule arengule ja tööturu tingimustele ning edendada konkurentsivõimet. Suurendada jõupingutusi majanduse struktuuri mitmekesistamiseks, soodustades teadustöösse tehtavaid erasektori investeeringuid, eelkõige arendades koostööd avaliku sektori teadusasutuste ja ettevõtete vahel.

5.

Tõhustada meetmeid noorte tööpuuduse vähendamiseks aktiivse tööturupoliitika ja selle järelevalve parandamise kaudu. Tugevdada üld- ja kutseharidust, et noorte oskused vastaksid paremini tööturu nõudlusele, eelkõige sisserändaja taustaga inimeste puhul. Tugevdada jõupingutusi eakate töötajate osalemise suurendamiseks tööturul, sealhulgas parandades nende tööalast konkurentsivõimet elukestva õppe kaudu.

6.

Tõhustada meetmeid heitkogustega kauplemise süsteemi väliste heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmiseks, eelkõige transpordiga seotud energiatoodete maksustamise suurendamise kaudu.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/59

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (4) Malta 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Malta ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

Komisjon võttis 28. novembril 2012 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nende liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, nimetati ka Maltat.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Malta kohta tehtud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Maltal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja vastavalt poliitikameetmeid võtta. Eelkõige vajavad hoolikat järelevalvet pangandussektoris ja kinnisvaraturul toimuvad sündmused. Poliitilist tähelepanu tuleb pöörata riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

(9)

Malta esitas 30. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse nende kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Tuginedes määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammi hindamisele, on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Nõukogu tühistas 4. detsembril 2012 oma otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal, (5) kuna see kõrvaldati 2011. aastal. Eelarvepuudujääk näis olevat püsivalt kõrvaldatud ka komisjoni talituste 2012. aasta sügisprognoosi kohaselt. Siiski registreeriti Maltal 2012. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk, mis ulatus 3,3 %-ni SKPst, ületades jälle kontrollväärtust 3 % SKPst. Stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on järk-järgult vähendada puudujääki 3,3 %-lt SKPst 2012. aastal 0,8 %-le SKPst 2016. aastal, mis tähendab järkjärgulist liikumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse keskpika perioodi eesmärgiks struktuurse eelarvepositsiooni saavutamine, mis on stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutust palju kaugemale pürgiv eesmärk, kuid seda ei plaanita saavutada stabiilsusprogrammi perioodi jooksul. Stabiilsusprogrammis püstitatud 2013. aasta eelarvepuudujäägi eesmärk tugineb maksutulude suhteliselt suurele kasvule, mida aluseks olev makromajanduslik stsenaarium ei näi täielikult selgitavat. Lisaks ei toeta seda eesmärki piisavalt üksikasjalikud meetmed ja sama kehtib ka järgnevate aastate kohta. Seega on kavandatud (ümberarvutatud) struktuurse eelarvepositsiooni muutus palju suurem komisjoni prognoosist. Selle kohaselt paraneb struktuurne tasakaal 2013. aastal vaid ¼ protsendipunkti võrra SKPst ja 2014. aastal üksnes pisut, eeldusel et poliitikat ei muudeta.

Ennustuse kohaselt jääb valitsemissektori koguvõla tase kogu programmiperioodi vältel üle kontrollväärtuse 60 % SKPst. Riiklikud ametiasutused prognoosivad 2014. aastaks võla suurenemist 74,2 %-ni SKPst ning seejärel selle langust 70 %-ni 2016. aastaks. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks võla suhe SKPsse kasvama veidi kiiremini – 74,9 %-ni 2014. aastal –, kuna on oodata esmase puudujäägi suurenemist. Kuna ülemäärane puudujääk kõrvaldati 2011. aastal, on Maltal 2012. aastast alates kolmeaastane üleminekuperiood seoses võla vähendamise sihttaseme kohaldamisega. Malta ei teinud 2012. aastal piisavalt edusamme võlakriteeriumi täitmise poole ega tee neid ka eeldatavasti 2013. ja 2014. aastal. Kuigi Malta eelarveraamistik on üsna paindlik, ei toeta tugeva eelarvepositsiooni saavutamist selle mittesiduv olemus ja asjaolu, et eelarvepoliitikat planeeritakse lühikeses perspektiivis. Eelarveraamistikke käsitlev direktiiv 2011/85/EL (6) ei ole veel üle võetud ning riigi õiguses ei ole veel kehtestatud struktuurse eelarvepositsiooni reeglit, mis on ette nähtud 2. märtsil 2012 Brüsselis alla kirjutatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga. Stabiilsusprogrammis osutatakse valitsuse kavatsusele luua eelarvenõukogu, kuid konkreetsed plaanid puuduvad.

(11)

Riigi rahandust ohustavad jätkuvalt puudulik maksukuulekus ja maksudest kõrvalehoidumine. Ametiasutused on kehtestanud mitmeid asjakohaseid meetmeid ja plaanivad lisameetmeid, kuid nende rakendamist tuleb hoolikalt jälgida, kuna konkreetsed tulemused pole veel ilmnenud. Ettevõtete võlakoormust soodustavad maksustiimulid on veel väga suured. 2012. aastal paistis Malta teiste seas silma kui riik, millel on järjekorras teisena suurim lõhe võlgasid käsitleva maksustamislahenduse ja omakapitali kaudu uute investeeringute rahastamise vahel. Võlgnevuse soodustamine võib kaasa tuua ülemäära suure ettevõtete finantsvõimenduse ja kapitali ebaefektiivse jaotuse. Malta on üks vähestest riikidest, kellel puuduvad sätted võlgnevuse soodustamisega võitlemiseks.

(12)

Maltal on jätkuvalt probleeme rahanduse jätkusuutlikkusega, kui võtta arvesse, et prognooside kohaselt ületab elanikkonna vananemise mõju eelarvele tunduvalt ELi keskmist. Pensionikulutuste kasv moodustab enam kui poole vananemisega seotud kulude prognoositavast kogukasvust, samal ajal kui teiste liikmesriikidega võrreldes jääb seadusjärgne pensioniiga madalaks ning 2006. aasta reformiga kehtestatud pensioniea tõstmine toimub aeglaselt. Jätkusuutlikkuse kindlustamiseks on vaja lisareformi, mis tagaks ka asjakohasuse ja käsitleks põlvkondadevahelise võrdsuse küsimusi. Kuigi sotsiaalpartneritega peeti arutelusid, ei esitatud konkreetseid ettepanekuid tulevase pensionireformi kohta. Eakamate töötajate tööhõive määr on madal ning igakülgne aktiivsena vananemise strateegia tuleb veel lõpule viia. Esmatasandi arstiabi piiratud pakkumine ja elanikkonna ennustatud vananemine võivad pikas perspektiivis tuua kaasa suured tervishoiukulud. Haldussuutlikkus riigihangete vallas on nõrk, tuues kaasa keerukad ja pikad menetlused.

(13)

Tervitatavad on nii koolist väljalangemise määra vähendamiseks võetud meetmed kui ka see, et hiljuti algatati koolist väljalangemise vähendamise strateegiat ettevalmistav menetlus. Samuti aitavad need vähendada töötajate oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele. Poliitiliste sammude tõhusus sõltub nõuetekohasest ja õigeaegsest rakendamisest, mida tuleb tähelepanelikult jälgida. Samas on suurimaks kitsaskohaks ebapiisav seos hariduse ja koolituse ning tööturu vajaduste vahel. Plaanitud on luua ühtne praktikasüsteem, mis hõlmaks rohkem kvalifikatsioonitasemeid. Oodatakse, et see aitab soodustada tööturu vajadustele vastava tööjõu teket.

(14)

Malta on võtnud ka ulatuslikke meetmeid suurendamaks naiste osalemist tööturul. Peamiselt on need olnud suunatud töö ja pereelu ühitamise parandamisele. Naiste tööhõive määr on jätkuvalt tõusuteel ja sellele aitab kaasa ka soodne grupiefekt. Samas on veel arenguruumi: naiste tööhõive määr on endiselt madal, lapsevanemaks olemine avaldab endiselt suurt mõju naiste osalemisele tööturul ning naiste ja meeste tööhõive erinevus on liidu suurim. Paindliku töökorralduse edendamine ning taskukohaste lastehoiu- ja koolijärgsete lastehoiuasutuste kättesaadavaks tegemine suuremale elanikkonnaosale saab aidata kaasa naiste tööhõive määra täiendavale suurendamisele.

(15)

Malta elukallidusega kohandamise mehhanismil on eriomadused, mis näivad leevendavat selle negatiivset mõju tööturu üldisele toimivusele ja palkade kohandamisele. Nimelt tagatakse mehhanismiga kindel palga suurenemise määr, tagades seega üksnes inflatsiooni osalise kompenseerimise selliste palkade puhul, mis ületavad võrdlusaluseks olevat põhipalka. Kasutada võib mikro- ja makrotasandi erandeid ning palgaläbirääkimised on täielikult detsentraliseeritud. Samas võib süsteem majandustsükli eriti ebasoodsatel etappidel ikkagi ohustada reaalpalkade paindlikkust, takistades tööturu kohandamist ja tõkestades konkurentsi. Mehhanismi puhul kasutatava hinnaindeksi mõne komponendi hindade (eelkõige energiahindade) volatiilsus võib palga-hinna spiraali kaudu avaldada survet inflatsioonile. Seetõttu on võimalike riskide leevendamiseks hädavajalik koguda sektori tasandil andmeid palkade ja tootlikkuse kohta ning teostada hoolikat järelevalvet palkade indekseerimise süsteemi üle. Malta ametiasutused peaksid tähelepanelikult jälgima mehhanismi mõju majandusele ning peaksid olema valmis seda vajaduse korral reformima.

(16)

Malta konkurentsivõime on jätkuvalt ohus, pidades silmas tarneallikate väga piiratud mitmekesisust ning riigi energiavarustuse halbu keskkonnanäitajaid, mis toovad kaasa kõrged elektrihinnad. Ebakindlust suurendab riigi peamise energiatarnija (Enemalta) kehv finantsolukord, kuid Sitsiiliaga loodav elektriühendus peaks olukorda pärast 2014. aastat kergendama. Kuigi mitmete algatustega on edasi mindud ja võetud kasutusele näiteks päikeseenergia, on taastuvate energiaallikate osakaal jätkuvalt väga väike, ning suurte projektide, näiteks tuuleparkide arendamise teostatavus näib küsitav. Energiatõhususe vallas registreeriti edasiminek, eelkõige seoses üldkasutatavate hoonetega, mille tõhususe suurendamist toetati liidu vahenditest. Ka Malta transpordisüsteemi keskkonnanäitajad on kehvad. Maltale tuleks kasuks põhjalik transpordistrateegia, millega püütaks parandada ühistransporti, maanteevõrgustikku, transpordisüsteemi CO2-heidet ja täiendavalt soodustada muude transpordivahendite kui sõiduautode kasutamist.

(17)

Sisemajandusega võrreldes on Malta pangandussektor väga suur. Kuigi see on eelkõige tingitud riigisisestest ja rahvusvahelistest nišipankadest, mille mõju sisemajandusele on piiratud, on õigustatud ka edaspidi nende üle range järelevalve teostamine, et ära hoida nende tegevuse negatiivset mõju finantsstabiilsusele. Riigisisesed pangad on jätkuvalt suuresti mõjutatud kinnisvaraturust, samal ajal kui konkreetsed laenukahjumi reservid on suhteliselt väikesed. Poliitilisi arutelusid on küll peetud, kuid siiani ei ole tulemuseks olnud asjakohaseid regulatiivmeetmeid. Kohtusüsteemi mõjutavad puudujäägid, mis ohustavad samuti finantsstabiilsust. Maksujõuetusjuhtumite lahendamiseks kuluv pikk aeg takistab tagatisõiguste tõhusat jõustamist. Majandussurutise aegadel võib see tekitada lisakoormuse pankade bilansile ja suurendada kahjumit, tuues kaasa rekapitaliseerimise vajaduse.

(18)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Malta majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel võeti arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Malta eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, andes ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1 kuni 5.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(20)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2 ja 5.

(21)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (8). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Malta tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Täpsustada ja rakendada meetmeid, mis on vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes sätestatud iga-aastase struktuurilise kohanduse saavutamiseks, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk jätkusuutlikul ja majanduskasvu soodustaval viisil 2014. aastaks, piirates ajutiste meetmete kasutamist. Võtta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist sihiks struktuurilise kohanduse saavutamine asjakohase aja jooksul, et saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk 2019. aastaks. Kehtestada 2013. aastal siduv ja reeglipõhine mitmeaastane eelarveraamistik. Tagada maksukuulekuse parandamiseks ja maksudest kõrvalehoidumisega võitlemiseks võetavate meetmete kindel rakendamine ning võtta ettevõtete maksustamisega seoses meetmeid võlgnevuse soodustamise vähendamiseks.

2.

Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks jätkuvalt reformida pensionisüsteemi, et piirata kulude prognoositud tõusu, sealhulgas selliste meetmete kaudu seadusjärgse pensioniea tõstmise kiirendamine, tegeliku pensioniea tõstmine, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse oodatava eluea muutustega, ning erapensioni kogumise soodustamine. Igakülgse aktiivsena vananemise strateegia lõpuleviimise ja rakendamise kaudu võtta meetmeid eakate töötajate tööhõive määra tõstmiseks. Jätkata tervishoiureformidega, et suurendada sektori kulutõhusust, ennekõike tugevdades riikliku esmatasandi arstiabi pakkumist. Parandada riigihankemenetluste tõhusust ja vähendada nende pikkust.

3.

Jätkata poliitilisi jõupingutusi, et vähendada koolist väljalangemist, eelkõige luues põhjaliku järelevalvesüsteemi, ning suurendada hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, et lahendada oskustöötajate nappuse probleem, ja viia selleks ellu ka väljakuulutatud õpipoisiõppe süsteemi reform. Parandada jätkuvalt naiste osalemist tööturul ja seda toetada, edendades paindlikku töökorraldust ja tõhustades eelkõige lastehoiu- ja koolijärgsete lastehoiuasutuste kättesaadavust ja taskukohasust.

4.

Jätkata jõupingutusi energiaallikate ja nende jaotuse mitmekesistamiseks, eelkõige suurendades taastuva energia kasutuselevõttu ja Sitsiiliaga elektriühenduse loomise õigeaegset lõpuleviimist. Jätkata energiatõhususe edendamise püüdlusi ning vähendada transpordisektori heitkoguseid.

5.

Võtta pangandussektoris meetmeid, et veelgi suurendada kapitalireserve laenukahju katmiseks, et leevendada võimalikke ohte, mis tulenevad sõltuvusest kinnisvaraturust. Jätkata poliitilisi püüdlusi tagada range järelevalve pangandussektori, sealhulgas riigisiseste ja rahvusvaheliste nišipankade üle. Parandada kohtusüsteemi üldist tõhusust, vähendades näiteks maksujõuetusjuhtumite lahendamiseks kuluvat aega.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/63

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

29. juunil 2012 võtsid liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (3) Poola 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Poola 2012. –2015. aasta lähenemisprogrammi kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. 28. novembril 2012 võttis komisjon 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) põhjal vastu ka teise häiremehhanismi aruande, milles ei määratletud Poolat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

30. aprillil 2013 esitas Poola oma 2013. aasta riikliku reformikava ja oma 2012.–2016. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Poola tegi eelarve konsolideerimiseks 2011.–2012. aastal suuri pingutusi vastavalt nõukogu soovitusele. Kuid ülemaailmse majanduse halvenevas olukorras jäi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaeg täitmata ja selleks on vaja rohkem aega. Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel lähenemisprogrammile antud hinnangust lähtuvalt on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Eelkõige eeldatakse, et eratarbimine ja erainvesteeringud suurenevad rohkem kui komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis prognoositud, mis tingib üldise suurema kasvumäära 2013. aastal (1,5 % võrreldes 1,1 protsendiga). Lähenemisprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on viia puudujääk 3,5 protsendini SKPst aastaks 2013 (aasta pärast esialgset ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega) ja saavutada keskpika perioodi eesmärk 2016. aastaks. Kuid lähenemisprogrammis kavatsetakse viia valitsemissektori eelarve puudujääk allapoole 3 % SKPst alles 2015. aastaks. Arvestades, et lähenemisprogrammis on ennustatud üleliia optimistlikku kasvu ja tuluprognoose, on nõukogu seisukohal, et kui just ei võeta täiendavaid meetmeid jõupingutuste märkimisväärseks suurendamiseks asjaomasel aastal, ei võimalda ametiasutuste kavandatud eelarve konsolideerimine saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikku kõrvaldamist 2013. aastaks. Lähenemisprogramm rajaneb optimistlikul stsenaariumil ning seda ei toeta piisavalt üksikasjalikud meetmed puudujäägi usutavaks kõrvaldamiseks hiljemalt 2014. aastaks. Seetõttu on vaja lisapingutusi, tuginedes üksikasjalikele meetmetele nii 2013. kui ka 2014. aasta puhuks.

Ametiasutused ei ole piisaval määral ära kasutanud kriisieelset majanduskasvu keskkonda, et reformida riiklike kulutuste struktuuri majanduskasvu soosivate tegevuste eelistamiseks. Lähenemisprogrammis kinnitatakse varasemat keskpika perioodi eesmärki, nimelt -1 % SKPst, mis kajastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Vastavalt (ümberarvutatud) struktuurilisele eelarvepuudujäägile ei prognoosita keskpika perioodi eesmärgi saavutamist 2016. aastaks vastavalt lähenemisprogrammile, sest kavandatavatest iga-aastastest edusammudest keskpika perioodi eesmärgi suunas ehk 0,3 % SKPst (struktuuriliselt) 2015. aastal ja 0,7 % SKPst 2016. aastal ei piisa. Valitsemissektori kulude kasvumäär, arvestades kaalutlusõiguse raames võetavaid tulumeetmeid, on kogu programmiperioodi vältel kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti kulueesmärgiga. Lisapingutused ja eelarve kohandamise komponentide muutmine ka lähenemisprogrammi viimastel aastatel võivad osutuda vajalikuks, sest keskpika perioodi eesmärgi suunas toimuv liikumine tugineb põhiliselt avaliku sektori investeeringukulude märkimisväärsetele kärbetele ja seda ei toetata piisavalt üksikasjalike meetmetega. Valitsemissektori võlatase püsib Poolas programmiperioodi vältel prognooside kohaselt alla 60 % SKP-st. Riigiasutused ennustavad, et võlatase jääb enamvähem samaks, pisut üle 55,5 % SKPst kuni 2014/2015 (ja väheneb 2016. aastal), kuid komisjon eeldab tõusu ligikaudu 59 protsendini SKPst 2014. aastal, võttes arvesse konsolideerimiskavasid ohustavaid võimalikke asjaolusid ja võlga vähendavat tegevust. Maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemisel on maksukuulekus endiselt üks põhiprobleeme; selle lahendamine eeldab maksumaksjate halduskoormuse vähendamist ja maksuhalduse tõhususe parandamist. Eelarve konsolideerimise strateegia edu tagamiseks on oluline toetada eelarve konsolideerimist laiaulatuslike struktuurireformidega

(10)

Majanduskasvu soodustavate kulutuste (haridus, teadustegevus ja innovatsioon) väike osakaal ja riiklike investeeringute kahanemine halvendavad pikaajalisi kasvuperspektiive. Poola tervishoiusektorit kimbutab piiratud juurdepääs ravile ja kulude ebatõhusus, samas eeldatakse vananevast ühiskonnast põhjustatud tervishoiukulude märkimisväärset kasvu keskmises kuni pikas perspektiivis, mis suurendab koormust riigi rahandusele. Süsteemi võib parandada, tõhustades esmatasandi arstiabi ja eriarstile suunamise süsteeme ning kasutades ära haiglaravi kulutõhususe suurendamise potentsiaali.

(11)

Poola valitsus ei ole veel rakendanud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohaseid püsivaid kulueeskirju. Lisaks on Poola teinud üksnes mõningaid edusamme keskpika perioodi kavandamisel ja eelarvemenetluses eri valitsustasandite vahelise kooskõlastamise parandamisel.

(12)

Noorte töötus kasvab – muu hulgas sellepärast, et haridustulemused ja tööturu vajadused ei kattu. Kuigi haridussüsteemide juba rakendatud reformid peaksid aitama viia kutseoskused paremini vastavusse tööturu vajadustega, tuleb suurendada praktikakohtade ja töökohal õppimise võimaluste kättesaadavust, tõhustada koolide ja tööandjate vahelist koostööd ja parandada õpetamise kvaliteeti. Nn noortegarantii rakendamine praegustele jõupingutustele tuginedes aitaks suurendada noorte inimeste tööhõivet. Elukestva õppega tegelevate täiskasvanute osakaal on endiselt väga väike ja elukestva õppe strateegia vastuvõtmine viibib.

(13)

Väikelaste hoiu puhul on valitsuse jõupingutused keskendatud nn väikelaste programmi rakendamisele. Tänu sellele on sõimekohtade arv viimase kahe aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, kuid on suhtarvuliselt siiski väike ega rahulda nõudlust. Ajutiste töötajate ulatusliku kasutamise probleemi lahendamiseks on Poola teinud väga vähe. Sunniviisiliste tähtajaliste töölepingute osakaaluga kogutööhõives on Poola liidus kolmandal kohal; enim levinud on need 15–24-aastaste vanuserühmas. Sageli põhjendatakse tähtajaliste töölepingute kasutamist sellega, et nende abil saavad töötud siseneda tööturule ning võibolla saada hiljem alalise lepingu, kuid enamiku Poola töötajate puhul seda ei juhtu. Tähtajaliste töölepingute ulatuslik kasutamine näib inimkapitali kvaliteeti ja tootlikkust hoopis negatiivselt mõjutavat, sest ajutiste töötajate juurdepääs kutseharidusele kaldub olema piiratum. Tähtajaliste töölepingute karistavad palgatingimused on samuti suhteliselt sagedased ning need aitavad kaasa sellele, et palgavaesuse määrad liidu kõrgeimate seas. Lisaks on laialdaselt kasutusel pidevalt pikendatavad tsiviilõiguslikud lepingud, millega kaasnevad oluliselt vähendatud sotsiaaltagatised. Valitsuse aruande „Noored 2011. aastal” kohaselt võetakse selliste lepingutega tööle enam kui pooled noortest töötajatest.

(14)

Poola seisab silmitsi eakate töötajate madalate tööhõivemääradega. Kuigi ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi on oluliselt kärbitud ning läbi viidi üldine pensionireform, on endiselt kasutusel kaevurite eripensionisüsteem. Lisaks loob põllumajandustootjate sotsiaalkindlustussüsteem (KRUS) väiketootjatele stiimuli jääda põllumajandussektorisse põhiliselt sellepärast, et üksikute tootjate sissetulekud ei kajastu süsteemis täpselt. Sellest tuleneb varjatud tööpuudus maapiirkondades, mis pidurdab tootlikkuse kasvu ning takistab piirkondlikku ja valdkondlikku töötajate liikuvust.

(15)

Poola kuulub nende liikmesriikide sekka, mille teadus- ja arendustegevusse tehtavate kulutuste tase on madal, ning tema tulemused laiemate innovatiivsusnäitajate osas on ühed halvimad liidus. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste üldine osakaal Poola SKPst (2011. aastal 0,77 %) oli üks liidu väiksemaid. Just erasektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on väikesed (0,2 % SKPst 2011. aastal). Poola ettevõtted on peamiselt toetunud tehnoloogia kasutamisele, st juba olemasoleva tehnoloogia rakendamisele põhikapitali tehtud investeeringute kaudu. Ehkki see on toonud edu tootlikkuse tõusu ja majanduskasvu saavutamise tagamisel, peab Poola nüüd üle minema kohalikumale uuendustegevusel põhinevale mudelile. Teaduse ja kõrgharidussüsteemi valdkonna reformidega algatati ulatuslik restruktureerimine teaduse ja tööstuse koostöö tekkimiseks. Neid reforme käsitlevad hinnangud ei ole veel kättesaadavad. Vaja on terviklikumat lähenemist, et ühtlustada jõupingutused teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstuspoliitika vallas ning tagada selliste sobivate vahendite olemasolu, millega toetatakse kogu uuendustsüklit.

(16)

Energiatõhususe parandamisest Poola majanduse kõigis harudes, täpsemalt majade soojustamisest, võib tõusta suur tulu, mis võib omakorda toetada majanduskasvu. Kohalik elektrivõrk on endiselt ülekoormatud, kuid väljatöötamisel on plaanid ühendusvõimsuse suurendamiseks naaberturgudega. Gaasiturul konkureerimist takistab endiselt mitu asjaolu, eelkõige vajab lõpetamist reguleeritud hindade järkjärguline kaotamine; turgu valitseva ettevõtte turuosa jae- ja hulgimüügiturgudel on umbes 97 % ning 90 % maagaasist imporditakse Venemaalt.

(17)

Vaatamata mõningatele edusammudele kujutab Poola vähearenenud transpordiinfrastruktuur endast jätkuvalt majanduskasvu suurimat kitsaskohta. Teede infrastruktuuride suuremate projektidega on edasi mindud, kuid raudteetranspordi valdkonna investeerimisprojektide puhul on tekkinud viivitusi. Vananenud raudteeinfrastruktuur vajab kaalukaid, kasvavaid investeeringuid, sest kõigest 36 % umbes 20 000 kilomeetrist kasutatavatest raudteeliinidest on heas tehnilises seisukorras. Hiljutistest jõupingutustest hoolimata jääb Poola teistest liikmesriikidest endiselt märkimisväärselt maha info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasvupotentsiaali kasutamisel. Lairiba püsiühendus on üks Euroopa Liidu kehvemaid, nii üle kogu riigi kui ka maapiirkondades. Investeeringud veesüsteemidesse on olnud ebapiisavad.

(18)

Poola avaliku halduse tulemuslikkus on allpool ELi keskmist. Tõsiseid probleeme põhjustavad näiteks läbipaistvus, maksusüsteemi keerukus ja õigusnormide täitmisega seotud kulud, tsiviil- ja kaubandusalaste kohtuasjade menetlemise pikenevad tähtajad ning pikad maksujõuetusmenetlused ja madalad sissenõudmismäärad. E-valitsuse kasutamine avalikus halduses jääb samuti ELi keskmisest allpoole. Poola algatas reformi reguleeritud kutsealadele juurdepääsu hõlbustamiseks, millega on aga esialgselt kehtestatud ajakavast maha jäädud.

(19)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Poola majanduspoliitikat. Hinnatud on riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Poola eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse liidu tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–7.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

1.

Tugevdada ja rakendada 2013. aasta eelarvestrateegiat, mida toetavad piisavalt täpsustatud meetmed nii 2013. aasta kui ka 2014. aasta puhul, ja sellele järgnevatel aastatel, et tagada jätkusuutlikul viisil ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegne kõrvaldamine 2014. aastaks ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes täpsustatud eelarvepositsiooni saavutamine. Eelarve püsiv tasakaalustamine nõuab kaugelepürgivate struktuurireformide usaldusväärset rakendamist, et suurendada kohandumisvõimet ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Võtta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist sihiks struktuurikohanduse saavutamine, mis võimaldab Poolal jõuda 2016. aastaks keskpika perioodi eesmärgini. Riigi rahanduse kvaliteedi parandamist silmas pidades minimeerida majanduskasvu soodustavate kulude kärpeid, vaadata läbi kulupoliitika, muutes sotsiaalpoliitika sihipärasemaks, ning parandada tervishoiusektori kulutuste kulutasuvust ja tõhusust. Parandada maksukohustuste täitmist, eelkõige suurendades maksuhalduse tõhusust.

2.

Tagada ESA eeskirjadega kooskõlas olevate püsivate kulueeskirjade jõustamine 2013. aastal. Võtta meetmeid aastase ja keskpika perioodi eelarve koordineerimise mehhanismide tugevdamiseks eri valitsustasanditel.

3.

Tugevdada jõupingutusi noorte töötuse vähendamiseks näiteks nn noortegarantii kaudu, suurendada praktikakohtade ja töökohal õppimise võimaluste kättesaadavust, tõhustada koolide ja tööandjate koostööd ning tõsta õpetamise kvaliteeti. Võtta vastu kavandatud elukestva õppe strateegia. Võidelda palgavaesuse ja tööturu killustatusega, sealhulgas parema ülemineku abil tähtajalistelt töölepingutelt alalistele töökohtadele ning piirates tsiviilõiguslike lepingute ülemäärast kasutamist.

4.

Jätkata jõupingutusi naiste tööturul osalemise suurendamiseks, eriti taskukohasesse lastehoidu ja koolieelsesse haridusse investeerimise kaudu, kindlustades selleks stabiilse rahastamise ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Valdkondliku töötajate liikuvuse parandamise heaks võtta püsivaid KRUSi reformimiseks. Järk-järgult kaotada kaevurite eripensionisüsteem, et integreerida nad üldsüsteemi. Toetada üldist pensionireformi meetmetega, millega soodustatakse eakate töötajate tööhõivet, et tõsta tööturult väljumise iga.

5.

Võtta täiendavaid meetmeid, et tagada innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstuspoliitika vaheliste seoste tugevdamise kaudu, tagastatavate finantsinstrumentide ja maksusoodustuste edasiarendamise abil ning suunates olemasolevad vahendid täpsemini uuendustsükli eri etappidele.

6.

Uuendada ja laiendada energia tootmise võimsust ning tõhustada kogu energiaahela tööd. Kiirendada ja laiendada elektrivõrgu (sealhulgas piiriüleste ühenduste) arendamist ning kõrvaldada tõkked elektrienergia piiriüleselt edastamiselt. Tugevdada konkurentsi gaasisektoris reguleeritud hindade järkjärgulise kaotamise abil. Tugevdada raudteeturgu reguleeriva asutuse rolli ja vahendeid ning tagada raudtee valdkonna investeerimisprojektide tõhus rakendamine edasiste viivitusteta. Tõsta tempot lairiba leviku laiendamisel. Tõhustada jäätme- ja veekäitlust.

7.

Astuda täiendavaid samme selleks, et parandada ettevõtluskeskkonda lepingute jõustamise ja ehituslubade nõuete lihtsustamise ning maksueeskirjade täitmisega seotud kulude vähendamise kaudu. Vastu võtta ja ellu viia kutseteenustele juurdepääsu kavandatud liberaliseerimine.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/67

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

13. juulil 2010 võttis nõukogu vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

10. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse (3) Rumeenia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Rumeeniat liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

30. aprillil 2013 esitas Rumeenia oma 2013. aasta riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav ja kooskõlas komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis esitatud hinnanguga. Tänu eelarve ulatuslikule konsolideerimisele ja järgides nõukogu soovitust, viis Rumeenia oma valitsemissektori eelarvepuudujäägi 2012. aastaks alla 3 %. Lähenemisprogrammis on sihiks seatud keskpika perioodi eesmärk -1 % SKP-st (varem -0,7 % SKP-st), mis on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Programmis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on jõuda keskpika perioodi eesmärgini aastaks 2014, mis kokkulepitud metoodika kohaselt komisjoni poolt ümber arvutatuna vastab keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele aastaks 2015. Keskpika perioodi eesmärgi täitmisele jõutakse struktuurse eelarvepositsiooni mõistes lähemale aastal 2013 rohkem kui 0,5 % võrra SKP-st ja aastal 2014 umbes 0,4 % võrra. Programmiperioodil järgiti stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud kulutuste sihttaset. Kohandused on aastal 2013 koondunud perioodi algusse ning tulusid suurendavate meetmete hulgas on maksustatavast tulust mahaarvamiste vähendamine, põllumajanduse maksustamise täiustamine, gaasihindade vabakslaskmisele järgneva gaasiettevõtete suurenenud tulu maksustamine ja elektri ning gaasi põhivõrkude erimaksu kehtestamine. Peamised lähenemisprogrammi ohustavad asjaolud on seotud võimalike edaspidiste finantskorrektsioonidega, mis tulenevad ELi vahendite kasutamisest, või prioriteetsete projektide rahastamisega riigieelarvest, uute võlgnevuste kuhjumisega, eriti kohalike omavalitsuste tasandil, ja piiratud eduga riigiomandis olevate ettevõtete ümberstruktureerimise alal. Rumeenia valitsemissektori võlakoormus on endiselt suhteliselt väike: 2012. aastal 37,8 % SKPst. Aastal 2014 kasvab see eeldatavalt 38,6 protsendini, kuid jääb programmiperioodi jooksul siiski alla 60 % SKPst.

(10)

Kui Rumeenia oli 17. veebruaril 2011 esitanud sellekohase taotluse, leppisid komisjon ja IMF Rumeenia ametivõimudega kokku ennetuslikus majanduse kohandamise programmis. Liidu ennetava abi kontekstis kohustus Rumeenia rakendama ulatuslikku majanduspoliitika programmi, mis keskendus eelkõige struktuursetele reformimeetmetele, et parandada töö- ja tooteturgude toimimist ning suurendada Rumeenia majanduse kohanemisvõimet ja kasvupotentsiaali. Paralleelselt on programm taganud, et eelarve konsolideerimine jätkub, riigi rahanduse juhtimine ja kontroll paraneb ning välis-, raha-, finantsstabiilsus- ja finantsturupoliitikas rakendatakse reformid. Märtsis 2013 taotles Rumeenia ametlikult IMFi programmi pikendamist kolme kuu võrra. Kuigi võimalus kasutada ELi programmist saadavaid rahalisi vahendeid kaotas kehtivuse 2013. aasta märtsi lõpus, vaadatakse programm lõplikult läbi 2013. aasta juuni lõpuks.

(11)

Rumeenia eelarvepositsioon on paranenud, eelarve puudujääk vähenes aastal 2012 alla 3 % piiri ja aastaks 2013 on oodata eelarve edasist konsolideerimist. Rumeenia maksusüsteemi üks suuremaid probleeme on vähene maksukuulekus, eelkõige käibemaksu ja tööjõu maksustamise valdkondades. Keskkonnamaksud on alla ELi keskmise. Kuigi Rumeenias ei ole lühemas või keskmises perspektiivis oodata eelarve pingestumist, on see risk pikas perspektiivis vananemisega seotud kulutuste tõttu mõõdukas. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja piisavus on muret tekitav, sest töötavaid sissemaksetegijaid on pensionisaajatega võrreldes vähe. Rumeenia on praegu üks kahest liikmesriigist, kes ei ole veel otsustanud võrdsustada meeste ja naiste pensioniiga ning eakamate töötajate tööhõive määr (2012. aastal 41,4 %) on oluliselt allpool ELi keskmist. Rumeenia valitsus on otsustanud jätkata pensionireformi elluviimist ja kaasata sotsiaalpartnereid reformi kujundamisse ning suurendada isevastutust. Rumeenia valitsus on otsustanud jätkata pensionireformi ja kaasata sotsiaalpartnereid, et kavandada kõnealust reformi ja suurendada selle omalust.

(12)

Rumeenia tervishoiusektoris esineb suur võimaluste ebavõrdsus juurdepääsu ja pakutavate teenuste kvaliteedi alal. See tuleneb muu hulgas ressursside ebatõhusast kasutamisest ja kehvast juhtimisest. Reformid tervishoiusektori tõhususe suurendamiseks on alanud, kuid vaja on jätkuvaid jõupingutusi. Süsteemi kulutasuvust võib suurendada, vähendades haiglaravi ülemäärast kasutamist ning tugevdades esmatasandi arstiabi ja eriarstile suunamise süsteeme.

(13)

Rumeenias oli aastal 2012 jätkuvalt madal tööhõivemäär 63,8 %, kuigi oli täheldatud mõningast paranemist võrreldes eelneva aastaga, mil see oli 62,8 %. Strateegias „Euroopa 2020” riigi eesmärgiks seatud 70 % saavutamine aastaks 2020 on jätkuvalt problemaatiline. Rumeenia tööjõu tootlikkus on endiselt üks madalamaid liidus. Riiklike tööjõu aktiveerimise meetmete ning tööotsimis- ja ümberõppeteenuste kvaliteet on endiselt suhteliselt madal. Piiratud haldussuutlikkus ei võimalda tõhusalt teostada aktiivset tööturupoliitikat kvaliteetsete individuaalsete teenuste kaudu ega aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid paremini lõimida. Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes püsib endiselt väga madal, 2011. aastal oli see 1,6 %, mis on oluliselt madalam ELi keskmisest, mis on 8,9 %. Noorte tööhõive ja aktiivsuse määr oli aastal 2012 üks liidu madalamaid – vastavalt 23,9 % ja 30,9 %), samal ajal kui noorte töötuse määr oli kõrge, ulatudes 2012. aastal 22,7 protsendini. Rumeenia mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal, mis 2012. aastal oli 16,8 %, on kõrge ja veelgi kasvamas.

(14)

Vaesuse vähendamine on jätkuvalt raske ülesanne. Aastal 2011 oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis 40,3 % elanikkonnast, mida on peaaegu kahe kolmandiku võrra rohkem kui ELi vastav määr 24,2 %. Iseäranis rängalt on see tabanud lapsi (49,1 %). Sotsiaalsiirete (välja arvatud pensionid) mõju vaesuse vähendamisel on endiselt oluliselt allpool liidu siirete keskmist tõhusust nii elanikkonna kui terviku puhul (23,7 % Rumeenias, samas kui ELis 2011. aastal 37,5 %) kui ka laste puhul (22 %, liidus 42,8 %). Sotsiaaltoetuste tõhusust vaesuse vähendamisel raskendab endiselt sotsiaaltoetuste vähene kasutamine, katvus ja piisavus. Sotsiaalabi valdkonnas võeti 2011. aastal toimunud reformi jätkuna 2012. aastal vastu mitmed õigusaktid. Ülejäänud õigusaktide vastuvõtmine oleks oluline samm reformi lõpuleviimisel. Ent seost töötute aktiveerimise meetmetega saaks veelgi tugevdada. Riikliku romade integratsiooni strateegia rakendamine algas aastal 2012, kuid tulemused on tagasihoidlikud. Et strateegiat tulemuslikult rakendada, sealhulgas raha eraldada, on vaja saavutada eri huvirühmade vahel parem koordineerimine.

(15)

2011. aasta haridusseadus, mis kujutas endast ulatuslikku reformi, milles pandi paika pikaajaline tegevuskava kõikide haridustasandite kvaliteedi parandamiseks, ei toimi veel täielikult. Et haridusreformi edukalt rakendada, tuleb eraldada vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid haldus- ja poliitikakujundussuutlikkuse ülesehitamiseks. Haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteedi parandamine on Rumeenial ees seisev suur katsumus. Koolist väljalangemine on oluline probleem: 2012. aastal oli Rumeenias koolist väljalangenuid 17,4 %, mis on tunduvalt rohkem kui ELi keskmine 13,5 % ja riigis eesmärgiks seatud tase 11,3 %. Probleemid püsivad visalt eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja romade hulgas. Rumeenias puudub ka piisav mehhanism andmete kogumiseks koolist väljalangevuse kohta. Ses suhtes peaks abiks olema sel aastal vastuvõetav põhjalik strateegia. Kvaliteetse ja taskukohase väikelaste hariduse ja hoiu kättesaadavus on endiselt problemaatiline. Oskuste ja tööturu nõudluse kokkusobimatus on iseloomulik suurele osale kutsehariduse ja kolmanda taseme hariduse programmidest ning konkreetsemalt on probleem kutseoskuste puudulikkuses. Kõrge töötuse määr kolmanda taseme hariduse omandanute hulgas ja ülekvalifitseeritute osakaal muudavad kolmanda taseme hariduse edasise vastavusseviimise tööjõuturuga esmatähtsaks. Positiivseid, kuid aeglasi edusamme on tehtud vanemliku hoolitsuseta jäänud laste üleminekul hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse, kuid vaja on veel edasisi pingutusi.

(16)

Nõrk haldussuutlikkus on Rumeenia üks peamisi mureteemasid. Avalikku haldust iseloomustab ebajärjekindel õigusraamistik, sagedane erakorraliste määruste kasutamine, vähene koostöö ministeeriumide vahel ja liigne bürokraatia. Samuti nõrgestab seda oskuste puudumine, läbipaistvuse puudumine personali töölevõtus ja suur kaadri voolavus. Nõrgast haldussuutlikkusest on tingitud ka ELi vahendite vähene kasutamine. ELi finantsabi programmi raames 2012. aasta lõpuks kokku lepitud ELi vahendite kasutamise sihttase jäi suure varuga saavutamata. Kumulatiivne abi kasutamine oli 2012. aasta lõpuks 5,53 miljardit eurot ehk 20,2 % ettenähtud struktuuri-, ühtekuuluvus- ja põllumajandusfondide vahenditest. See jäi 2,47 miljardi euro võrra alla programmis 2012. aasta lõpuks ette nähtud 8 miljardi euro taseme. Struktuuri- ja ühtekuuluvusvahendite kasutamise määr paranes 2012. aasta aprilli lõpu 7,5 protsendilt 15,2 protsendini 2013. aasta mai lõpus. Vahendite kasutamise määra edasiseks parandamiseks ning assigneeringute vabastamise ohu vähendamiseks 2013. aastal peavad Rumeenia ametiasutused keskenduma muu hulgas meetmetele, mis tõhustaksid Euroopa vahendite haldus- ja kontrollisüsteeme ning tugevdaksid riigihankesüsteemi haldussuutlikkust.

(17)

Kuna tootlikkus on nii tööstuses kui ka teenindussektoris jäänud madalaks, on Rumeenial ees mitmeid katsumusi majandusliku konkurentsivõime alal. Olulisemad probleemid on nõrk ettevõtluskeskkond ja vähene toetus teadus- ja arendustegevusele. Ettevõtluskeskkonna parandamine tuleks lõimida laiema, sidusa e-valitsuse strateegiaga, et edendada sellist halduskultuuri, mida iseloomustab läbipaistvus ja õiguskindlus, ning pakkuda paremaid internetipõhiseid avalikke teenuseid. Samuti peaks Rumeenia tegema jõupingutusi, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) juurdepääsu rahastamisele ja vähendada nende halduskoormust. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on väga väike, 2011. aastal oli see 0,48 %, ning investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust tuleb oluliselt parandada. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna investorid peavad seadma esmatähtsaks tegevuse, mis suudab ligi meelitada erasektori investeeringuid. Samuti peaks Rumeenia tugevdama intellektuaalomandi õiguste raamistikku, et suurendada teadustulemuste kasutamist ettevõtluses.

(18)

Energia- ja transpordisektoris on Rumeenias konkurents ja tõhusus madal. Riigi omandis olevate ettevõtete ebatõhusus ja läbipaistmatu juhtimine on selles sektoris üks olulisemaid probleeme. Teine oluline väljakutse on hoonete, kaugkütte, tööstuse ja transpordi energiatõhususe suurendamine. Rumeenia majandus on energiamahukuselt liidus kolmas ja sealne energiatarbimise intensiivsus on 2,5 korda suurem kui ELis keskmiselt. Samuti on ta liidus kolmandal kohal CO2-heite intensiivsuse poolest. Rumeenia elamud kasutavad kaheksa korda rohkem energiat kui EL-15-s keskmiselt, sest sealne kaugküttesüsteem on ebatõhus ja hooned ei ole korralikult isoleeritud. Rumeenia elektri- ja gaasiturgude lõimimine ELi turgudega on endiselt puudulik ja piiriüleseid gaasiühendusi pole ikka veel loodud.

(19)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Rumeenia majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Rumeenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–8.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud lähenemisprogrammi ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

Viia lõpule ELi-IMFi rahalise abi programm.

2.

Tagada majanduskasvu toetav eelarve konsolideerimine ning rakendada kavandatud eelarvestrateegia aastaks 2013 ja järgnevateks aastateks, tagades nii keskpika perioodi eesmärgi täitmise aastaks 2015. Parandada maksude kogumist, rakendades selleks tervikliku maksuseaduste täitmise strateegia, ja võidelda deklareerimata töö vastu. Samal ajal otsida võimalusi laiendada keskkonnamaksude kasutamist. Jätkata 2010. aastal alustatud pensionireformi elluviimist, võrdsustades meeste ja naiste pensioniea ning edendades vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet.

3.

Viia ellu tervishoiusektori reforme, et suurendada selle tõhusust, kvaliteeti ja kättesaadavust, eeskätt ebasoodsas olukorras olevate inimeste ning kõrvaliste ja isoleeritud kogukondade jaoks. Vähendada haiglaravi ülemäärast kasutamist, sealhulgas tugevdades haiglavälist arstiabi.

4.

Parandada tööturul osalemist, samuti tööjõu tööalast konkurentsivõimet ja tootlikkust, vaadates üle aktiivsed tööturumeetmed ja tugevdades neid, pakkudes koolitust ja personaliseeritud teenuseid ning edendades elukestvat õpet. Tugevdada riikliku tööhõiveagentuuri suutlikkust tõsta oma teenuste kvaliteeti ja suurendada katvust. Võitlemaks noorte töötuse vastu, rakendada kiiresti riiklik noorte tööhõive kava, sealhulgas näiteks noortegarantii kaudu. Vaesuse leevendamiseks parandada sotsiaalsiirete tulemuslikkust ja tõhusust, keskendudes eelkõige lastele. Viia lõpule sotsiaalabireform, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja tugevdades selle seost töötute aktiviseerimise meetmetega. Tagada riikliku romade integreerimise strateegia alal konkreetsete tulemusteni jõudmine.

5.

Kiirendada haridusreformi, sealhulgas parandada haldussuutlikkust nii keskvalitsuse kui ka kohalikul tasandil ning hinnata reformide mõju. Kiirendada reforme kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Viia kolmanda taseme haridus veel paremini vastavusse tööturu vajadustega ja parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste juurdepääsu sellele. Rakendada koolist väljalangemise vastane riiklik strateegia, keskendudes kvaliteetse väikelaste hariduse kättesaadavuse parandamisele, sealhulgas roma laste seas. Kiirendada vanemliku hoolitsuseta jäänud laste üleminekut hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse.

6.

Tugevdada institutsioonide ja avaliku halduse juhtimist ning kvaliteeti, eelkõige suurendades strateegilise ja eelarve planeerimise suutlikkust, suurendades parema inimressursside juhtimise kaudu avaliku teenistuse professionaalsust ning tugevdades eri valitsustasandite vahelisi koordineerimismehhanisme. Oluliselt parandada õigusnormide kvaliteeti, kasutades mõju hindamist ja süstemaatilisi hindamisi. Suurendada jõupingutusi, et kiirendada ELi vahendite kasutamist, eelkõige tugevdades haldus- ja kontrollisüsteeme ning parandades riigihankemenetlust.

7.

Parandada ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda, eelkõige VKEde halduskoormuse vähendamise ja sidusa e-valitsuse strateegia rakendamise kaudu. Hõlbustada ja mitmekesistada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Tagada tihedam seos teadustegevuse, innovatsiooni ja tööstuse vahel, eelkõige seades esmatähtsale kohale sellise teadus- ja arendustegevuse, mis võib ligi meelitada erasektori investeeringuid. Kiirendada tööd kohtusüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamiseks kohtuasjade lahendamisel ja võidelda tõhusamalt korruptsiooni vastu.

8.

Edendada konkurentsi ja tõhusust võrgutööstustes, tagades riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse ja suutlikkuse ning jätkates energia- ja transpordisektoris riigi omanduses olevate ettevõtete üldjuhtimise reformi. Võtta vastu põhjalik pikaajaline transpordikava ja parandada lairibaühenduste taristut. Jätkata reguleeritud gaasi- ja elektrihindade kaotamist ning parandada energiatõhusust. Parandada energiavõrkude piiriülest lõimimist ja kiirendada gaasivõrkude vastastikuse sidumise projektide rakendamist.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/71

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

13. juulil 2010 võttis nõukogu vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 võttis ta vastu otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (3) Slovakkia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Slovakkia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning see sündmus märkis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) põhjal vastu häiremehhanismi aruande, milles ei määratletud Slovakkiat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Slovakkia esitas 24. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2013 oma 2013. aasta stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Lähtudes määruse (EÜ) nr 1466/97 kohaselt stabiilsusprogrammile antud hinnangust, on nõukogu arvamusel, et Slovakkia on vähendanud valitsemissektori eelarve puudujääki 7,7 prostendist SKPst 2010. aastal 4,3 protsendini SKPst 2012. aastal tänu eelarve ulatuslikule konsolideerimisele ning praeguste ootuste kohaselt püsib riik ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel graafikus. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Komisjoni prognoosidega võrreldes eeldavad ametiasutused sarnast SKP kasvumäära, üksnes veidi erinevaid kasvutegureid. Stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on saavutada eelarvepositsioon, mis tagaks riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse. Selle saavutamiseks kinnitab valitsus eesmärki viia valitsemissektori eelarve puudujääk 2013. aastal allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, mis on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohase nõukogu soovitusega. Ajavahemiku 2010–2013 kohandatud keskmine aastane eelarve konsolideerimine ulatub 1,4 prostendini SKPst, mis ületab tublisti nõutavat konsolideerimist mahus 1 % SKPst, mida on soovitanud nõukogu. Suur osa 2013. aasta kulude kokkuhoiust peaks tulema kohalikelt omavalitsustelt ja muudelt valitsemissektori üksustelt, mida keskvalitsus ei saa otseselt mõjutada. Eesmärgi saavutamine võib seega olla ohus, pidades ka silmas varasemalt registreeritud ülekulusid.

Stabiilsusprogrammis kinnitatakse varasemat keskpika perioodi eelarve-eesmärki -0,5 %, mis tuleb saavutada 2018. aastaks. Keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Ülemäärase eelarvepuudujäägi eeldatavale kõrvaldamisele järgnevateks aastateks prognoositud (ümberarvutatud) struktuurse eelarvepositsiooni parandamine on asjakohane 2014. ja 2015. aastal (vastavalt 0,6 ja 0,7 protsendipunkti SKPst), kuid sellest ei piisaks 2016. aastal (0,3 protsendipunkti SKPst). Slovakkialt oodatakse stabiilsuse ja kasvu pakti kulueesmärgi täitmist. Programmiga nähakse ette, et valitsemissektori võlatase jääb kuni 2016. aastani allapoole kontrollväärtust 60 % SKPst. Komisjoni talitusten 2013. aasta kevadprognoosis ennustatakse võla suhte kasvu 54,6 protsendini SKPst 2013. aastal ja 56,7 protsendini SKPst 2014. aastal.

Selleks et saavutada valitsemissektori eelarve puudujäägi ulatuslik vähendamine alates 2011. aastast, on ametiasutused tuginenud ka valitsemissektori eelarvest rahastatavate investeeringute vähendamisele, mis ei pruugi olla jätkusuutlik ega soovitav ei keskmises ja pikas perspektiivis ega ka ühekordse meetmena. Tulevikku vaadates peab käimasolev konsolideerimis- ja lähenemisprotsess tagama rahastamise majanduskasvu soodustavatele sektoritele nagu haridus, innovatsioon ja transporditaristu.

(10)

Slovakkial on võimalusi suurendada lisaressursse maksubaasi laiendamisega, maksukuulekuse parandamisega, maksudest kõrvalehoidumise ulatuse piiramisega ning selliste maksude kasutamise suurendamisega, mis on majanduskasvu vähem pärssivad, näiteks omandi- ja keskkonnamaksud. 2012. aastal võeti vastu maksupettustega võitlemise tegevuskava, milles keskenduti eelkõige käibemaksule. Strateegia edu kindlustamiseks on vaja lisameetmeid, eelkõige IT-taristu parandamiseks, pädevuste laiendamiseks ja ametiasutuste auditivõimekuse suurendamiseks ning kohtulike järelmeetmete tagamiseks.

(11)

Slovakkia võttis riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse suurendamiseks 2012. aastal vastu pensionireformi. See on vähendanud pikaajalise jätkusuutlikkuse hinnangulist mahajäämust, mis ulatub 4,9 protsendini SKPst, ületab kaugelt ELi keskmise, milleks on 3 % SKPst. Suures osas kajastab see elanikkonna vananemise mõju, kusjuures pensionikulutuste mõju ulatub 1,5 protsendipunktini SKPst ja tervishoiukulude mõju 2 protsendipunktini SKPst. Arvestades, et pikas perspektiivis prognoositakse Slovakkia tervishoiukulude märkimisväärset suurenemist, tuleb pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamise vallas saavutatud edu siduda tervishoiureformiga, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Tõhusate motiveerimisstruktuuride ja kontrollimehhanismide sisseviimine aitaks parandada tervishoiusüsteemi kulutõhusust.

(12)

Slovakkia majanduse üheks suurimaks probleemiks on jätkuvalt töötuse kõrge tase, eelkõige kriisist väljumise aeglase tempo kontekstis. Viimastel kuudel on Slovakkia astunud samme aktiivse tööturupoliitika reformimiseks. Kuid reformi edu sõltub suuresti riiklike tööturuasutuste võimest seda tõhusalt rakendada. Vaja on lisameetmeid, mis oleksid suunatud just kõige ebasoodsamas olukorras tööotsijatele. Sotsiaalabi andmine peaks olema paremini seotud aktiveerimismeetmetega ning maksu- ja toetussüsteemis on tarvis kaotada madalapalgalise töö tegemist demotiveerivad tegurid. Naiste ja eakate tööturul osalemise suurendamine aitaks tõsta üldist tööhõivemäära ja saavutada 2020. aastaks seatud riiklik tööhõive eesmärk 72 %. Kuid asjakohaste lastehoiuasutuste puudumine, eelkõige alla 3-aastaste laste jaoks, raskendab emadel tööturule naasmist.

(13)

Slovakkia noorte töötuse määr on üks liidu kõrgemaid. Hoolimata 2012. aastal reformimise eesmärgil tehtud sammudest, et suurendada hariduse kvaliteeti ja selle vastavust tööturu vajadustele, on üleminek koolist tööturule endiselt keerukas ning haridussüsteem ei reageeri kiiresti tööturu vajadustele. Hariduse rahastamine pearaha süsteemi alusel soodustab pigem kvantiteeti kui kvaliteeti ning õpetustegevusele (õpetajad, materjal ja varustus) eraldatavate rahaliste vahendite osakaal on madal. Kõrghariduse kvaliteedi parandamine ning ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö tihendamine aitaks ka arendada toimivat teadmiste kolmnurka, suurendaks teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute tõhusust ja meelitaks neid investeeringuid ligi ning edendaks Slovakkia majanduse innovatsioonivõimet.

(14)

Alakasutatud tööjõupotentsiaal on probleemiks ka marginaliseerunud kogukondades, mille liikmed kogevad tööturule või haridussüsteemi siseneda püüdes suuri takistusi. Pärast Slovakkia riikliku romade integreerimise strateegia (kuni 2020. aasta) vastuvõtmist, ei ole 2012. aastal selles suhtes paraku tõhusaid meetmeid ei võetud ning marginaliseerunud kogukondade, sealhulgas romade elutingimused on endiselt rasked. Oluline on kiirendada jõupingutusi marginaliseerunud kogukondade haridustulemuste parandamiseks ning samuti tagada täiskasvanutele suunatud aktiveerimismeetmete kasutamine.

(15)

Märgatavast edasiminekust hoolimata seisab Slovakkia kõrgeima energiatarbimisega liikmesriikide nimekirjas viiendal kohal. Osaliselt selgitab seda asjaolu, et tööstuse osakaal majanduses on Slovakkias suurim (25,9 % SKPst). Samas on elektrihinnad suhteliselt kõrged, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega tööstustarbijate jaoks. Slovakkia on viimastel aastatel teinud pingutusi, et energiaturgu osaliselt liberaliseerida, kuid palju on veel ära teha turu toimimise tõhustamiseks. Eelkõige tuleks selleks suurendada läbipaistvust – sealhulgas võrgutariifide kehtestamisel – ning suurendada majanduslikku tasuvust ja reguleerivate otsuste prognoositavust. Samuti on võimalik parandada varustuskindlust ning kehtestada kaugelepürgivamad eesmärgid seoses energiatõhususega.

(16)

2012. aastal algatas Slovakkia ulatusliku avaliku halduse reformi, et parandada kodanikele ja ettevõtjatele suunatud avalike teenuste kliendikesksust. Praeguses etapis ei keskendu reform valitsusele ning selle üldisele kvaliteedile ja tõhususele, välja arvatud kohalikud asutused. Kohtusüsteemi reformi ei ole saatnud edu ja kohtumenetlused on endiselt pikad, eriti maksejõuetust käsitlevad kohtuasjad, ning alternatiivset vaidluste lahendamist ei kasutata piisaval määral. Slovakkia reformis hiljuti oma riigihanke eeskirju, suurendades ka riigihankeameti sõltumatust. ELi struktuurifondidega saadud kogemused näitavad, et riigihanke eeskirjade tõhus kohaldamine tekitab endiselt probleeme.

(17)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Slovakkia majanduspoliitikat. Hinnati stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Slovakkia fiskaal- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1 kuni 6.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovitustes 1 ja 2.

(19)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (6). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks Slovakkia tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Täita 2013. aasta eelarvet vastavalt kavandatule, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk jätkusuutlikul viisil ja saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes täpsustatud eelarve konsolideerimine. Võtta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamist sihiks struktuurilise kohanduse saavutamine, mis võimaldab Slovakkial jõuda 2017. aastaks keskpika perioodi eelarve-eesmärgini. Vältida majanduskasvu soodustavate kulutuste kärpimist ning suurendada jõupingutusi avaliku sektori kulude tõhustamiseks. Lähtudes juba vastuvõetud pensionireformist, parandada veelgi riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, vähendades riikliku pensionisüsteemi rahastamispuudujääki ja suurendades tervishoiusektori kulutõhusust.

2.

Kiirendada maksupettuste vastase tegevuskava rakendamist ja jätkata meetmete võtmist käibemaksu kogumise parandamiseks, eelkõige tugevdades maksuameti analüüsi- ja auditivõimekust. Parandada maksukuulekust. Siduda kinnisvara maksustamine kinnisvara turuväärtusega.

3.

Võtta meetmeid suurendamaks tööturuasutuste suutlikkust pakkuda tööotsijatele personaliseeritud teenuseid ning tugevdada seost aktiveerimismeetmete ja sotsiaalabi vahel. Käsitleda tõhusamalt pikaajalist tööpuudust aktiveerimismeetmete ja individuaalse koolituse kaudu. Suurendada töötavatele naistele kehtivaid soodustusi, edendades lastehoiuteenuste kättesaadavust, eelkõige alla 3-aastaste laste puhul. Vähendada madala sissetulekuga töötajate maksukiilu ja kohandada hüvitiste süsteemi.

4.

Tõhustada meetmeid noorte suure tööpuuduse leevendamiseks, näiteks noortegarantii kaudu. Astuda samme, et meelitada noori õpetajakutse juurde ning tõsta haridustulemusi. Kutsehariduse ja -koolituse puhul suurendada ettevõtetes toimuvat väljaõpet. Kõrghariduse puhul luua enam tööturule orienteeritud bakalaureuseõppe programmid. Soodustada tõhusat teadmussiiret koostöö edendamisega teadusringkondade ning teadus- ja ettevõtlussektori vahel. Suurendada jõupingutusi, et parandada marginaliseerunud kogukondade, sealhulgas romade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale alusharidusele ja kooliharidusele.

5.

Intensiivistada pingutusi energiaturu toimivuse parandamiseks, et eelkõige suurendada tariifide kehtestamise mehhanismi läbipaistvust ja reguleeriva asutuse vastutust. Tugevdada ühendusi naaberriikidega. Parandada energiatõhusust eelkõige ehitistes ja tööstuses.

6.

Võtta meetmeid, sealhulgas muuta avaliku teenistuse seadust, et tugevdada avaliku teenistuse sõltumatust. Parandada avaliku halduse valdkonna personalijuhtimist. Tõhustada püüdlusi, et tugevdada võtmetähtsusega ministeeriumide analüüsisuutlikkust, samuti eesmärgiga parandada ELi fondide täielikku kasutamist. Rakendada meetmeid kohtusüsteemi tõhususe parandamiseks. Edendada alternatiivseid vaidluste lahendamise menetlusi ja soodustada nende laialdasemat kasutust.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/75

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

29. juunil 2012 võtsid liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (4) Sloveenia 2011. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Sloveenia 2012.–2015. aasta stabiilsusprogrammi kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning see sündmus märkis 2013. aasta Euroopa majanduspoliitika koordineerimise poolaasta algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu häiremehhanismi aruande, milles määratleti Sloveeniat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Sloveenia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võis järeldada, et Sloveenias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus. Tasakaalustamatuse kiire suurenemise peatamiseks ja vähendamiseks tuleb võtta kiireloomulisi poliitikameetmeid. Seni on erasektori ja avaliku sektori võlatase olnud allpool tulemustabeli ohukünnist ning netovälisvõlg on samuti suhteliselt mõõdukas. Siiski ei ole probleemiks võla tase, vaid selle struktuur, mis on tugevasti ettevõtlussektorisse koondunud. Kiirenevate negatiivsete majandussuundumuste kontekstis kahjustab see finantssektori stabiilsust ja muudab finantsvõimenduse vähendamise keeruliseks, muu hulgas seoste tõttu riigivõla tasemega. Kõnealuseid riske võimendavad töö- ja kapitaliturgude piiratud kohandumisvõime ning majandusstruktuur, mida iseloomustab riigiomandi suur osakaal. Kohatine ebakindlus poliitika suhtes ja õiguslikud tõkked reformidele on takistanud Sloveeniat tasakaalutamatusele adekvaatselt reageerimast ja kohanemisvõimet kasvatamast, mistõttu ta on muutunud haavatavamaks olukorras, kus valitsemissektoril on üha raskem leida rahastamisvõimalusi.

(9)

9. mail 2013 esitas Sloveenia oma 2013. aasta riikliku reformikava ja oma 2012.–2016. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

23. mail 2013 saatsid Sloveenia ametiasutused komisjonile kirja, milles liigendasid ümber, muutsid ja selgitasid peamisi riikliku reformikava raames võetud kohustusi.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et hoolimata eelarve konsolideerimiseks tehtud suurtest, ehkki programmi lõpuperioodi lükatud pingutustest, mis küll vähendasid eelarve puudujääki 2009. aasta 6,2 protsendilt SKPst 2012. aastaks 4,0 protsendile SKPst, ei suuda Sloveenia prognoosi kohaselt siiski kõrvaldada oma ülemäärast eelarvepuudujääki 2013. aastaks, nagu soovitas nõukogu 2009. aasta lõpus. See on seotud eelkõige varem eeldatust halvema majanduskeskkonnaga. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2013. aasta puhul üldiselt usutav, kuid 2014. aasta puhul liiga optimistlik. Eelkõige ennustavad ametiasutused, et pärast SKP 2,3 % langust 2012. ja 1,9 % langust 2013. aastal kasvab SKP 2014. aastal 0,2 %, eeldades, et võetakse finantsmeetmeid valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks 4,2 protsendilt SKPst (ilma pankade rekapitaliseerimiseta) 2013. aastal 2,6 protsendile SKPst 2014. aastal. Komisjon aga prognoosib 2014. aastal SKP 0,1 % langust, tuginedes eeldusele, et poliitikat ei muudeta. See kujutab endast stsenaariumi, mille puhul võetakse arvesse üksnes meetmeid, mis on kas vastu võetud 2013. aasta aprilli keskpaigaks. Selle kohaselt ennustatakse eelarvepuudujäägiks seega 4,9 % SKPst. Stabiilsusprogrammis kirjeldatavad eelarvestrateegia põhieesmärgid on korrigeerida ülemäärast puudujääki 2014. aastaks ehk üks aasta pärast tähtaega, mille nõukogu 2009. aasta lõpus määras, et saavutada 2017. aastaks struktuurse eelarvepositsiooni tasakaal ja stabiliseerida võlasuhe allpool 55 % SKPst. Stabiilsusprogramm kinnitab keskpika perioodi eesmärki, milleks on eelarve struktuurne tasakaal. Keskpika perioodi eesmärk ei vasta stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele, sest see ei võta piisavalt arvesse vananemisega seotud bilansiväliseid kohustusi. Stabiilsusprogrammis kavandatud valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärgid on kooskõlas eesmärgiga korrigeerida ülemäärane puudujääk 2014. aastaks.

Kuid võttes arvesse 2014. aasta optimistlikku kasvuprognoosi, olulisi ohte tuluprognoosidele ja ebapiisavalt määratletud kulumeetmeid, on nõukogu seisukohal, et ei ole tõenäoline, et ülemäärast puudujääki suudetaks 2014. aastaks korrigeerida. Sellises olukorras tuleks määrata kindlaks, võtta vastu ja rakendada täiendavad struktuurse konsolideerimise meetmed tagamaks, et ülemäärane puudujääk saaks hiljemalt 2015. aastaks usaldusväärselt ja jätkusuutlikult korrigeeritud, nagu nõukogu 21. juunil 2013. aastal soovitas. Valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2008. aasta 22,0 % tasemelt rohkem kui kahekordistunud, jõudes 2012. aastal 54,1 protsendini, ning kasvab prognoosi kohaselt veelgi, saavutades komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt 2014. aastaks 66,5 %. Ametiasutuste ennustuste kohaselt peaks võla suhe SKPsse saavutama 2014. ja 2015. aastal tipptaseme 63,2 % SKPst, misjärel langema 2016. aastal 62,8 protsendini. Võla suhet SKPsse ähvardab peamiselt suurenemine, mis tuleneb muu hulgas ka suurtest tingimuslikest kohustustest ja tõenäolistest võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutustest, mis tulenevad varade ülekandmisest pankade varahaldusettevõtjale, mida ei ole programmi prognoosides arvestatud.

(12)

Ametiasutused astusid 2013. aasta mais olulisi samme eelarve konsolideerimiseks. Nad saavutasid kokkuleppe sotsiaalpartneritega avaliku sektori brutopõhipalga täiendava 1,25 % vähendamise kohta lisaks 2012. aasta mai riigieelarve tasakaalustamise seadusega kokkulepitud 3 % vähendusele. Peale selle kiitis parlament heaks põhiseadusliku aluse valitsemissektori struktuurse eelarvetasakaalu/ülejäägi reegli kehtestamiseks. Fiskaalkokkulepe sätete täielikuks ülevõtmiseks koostatakse aga spetsiaalne põhiseaduslik rakendusakt, mis on kavandatud parlamendis heaks kiita 2013. aasta novembriks. Peale selle karmistas parlament peaaegu ühehäälselt põhiseaduslikke eeskirju referendumi väljakuulutamise ja võitmise kohta, mis eeldatavasti hõlbustab eelarve konsolideerimise meetmete kehtestamist. Arvestades kiiresti kasvavat võlga, on seda olulisem, et 2013. aasta eelarvestrateegiat tugevdataks ja rangelt rakendataks ning et lähiaastail järgitaks kindlalt rangeid konsolideerimismeetmeid. Kuigi mõned maksud on ELi keskmisest väiksemad, ei saa kulutuste dünaamika muutmist lõpmatult maksude tõstmisega edasi lükata. Seepärast tundub asjakohane täiendada tulude tõstmise meetmeid eelarvepositsiooni parandamisega struktuuriliste kulukärbete abil. Keskpika perioodi eelarveraamistik ja kulureegel ei ole ikka veel piisavalt keskendatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele ja pikaajalise jätkusuutlikkuse kindlustamisele. Peale selle tundub, et valitsemissektori teatavatele üksustele, eelkõige kaudsetele eelarvekasutajatele kehtestatud eelarvelistest piirangutest kinnipidamine ei ole täielikult tagatud. Rahvusvahelised ja sisemaised hinnangud viitavad, et varimajanduse suurus on Sloveenias üle ELi keskmise, mis osutab paranemisruumile maksukohustuste täitmises nagu on samuti tunnustatud stabiilsusprogrammis kavandatud meetmetega.

(13)

2012. aasta detsembris võeti vastu pensionireform ja see jõustus 2013. aasta jaanuaris. See on suunatud 2012. aasta soovitustes tuvastatud probleemide lahendamisele, kuid ebapiisavalt, sest sellelt eeldatakse mõju riigi rahandusele üksnes keskpikas perspektiivis (kuni 2020. aastani). Ehkki see pensionireform on oluline samm, et hõlma see konkreetseid meetmeid vananemisega seotud kulude kontrolli all hoidmiseks pärast 2020. aastat. Täiendavaid jõupingutusi on vaja pensionikulude jätkusuutlikkuse parandamiseks pikas perspektiivis, sh sidudes seadusjärgse pensioniea oodatava eluea pikenemisega ning piirates veelgi enneaegset pensionilejäämist. Pikaajalise hoolduse valdkonnas ületab nõudlus pakkumise, samal ajal kui kulud on ikka veel suhteliselt madalad. Nõudlus pikaajalise hoolduse järele ja sellega seotud kulud peaksid, arvestades vananemistrende, oluliselt tõusma. Olemasolevate meetmete täiendav hindamine aitaks kaasa faktipõhisemale poliitikakujundamisele selles valdkonnas.

(14)

Kuigi Sloveenia pangandussektor on suhteliselt väike (vähem kui pool euroala keskmisest), on surve suurimate pankade kapitalipuhvrile, mis püsib piirkondlikus võrdluses väiksena, jätkuvalt tugev ning nende sõltuvus riigipoolsest rahastamisest kujutab endast majandusele märkimisväärset ohtu. Korduvad rekapitaliseerimisvajadused on keskendunud riigile kuuluvatesse kodumaistesse pankadesse. Ehkki erasektori koguvõla tase on allpool euroala keskmist ja makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli ohukünnist, on probleem struktuurne. Enamik võlast on keskendunud ettevõtlussektorisse ja paljudel äriühingutel on ülemäära suur võlg, mistõttu on viivislaenude maht jätkuvalt suurenemas. 2012. aasta lõpu seisuga oli 23,7 % ettevõtjate laenude tasumine hilinenud 90 päeva või rohkem. Ettevõtlussektor vajab elustavaid laene ning ettevõtjate võla vähendamist, et hõlbustada investeerimist ning suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet. Stabiilsusprogrammis nähakse ette rekapitaliseerimiste jätkumist. Ametiasutused on kinnitanud kirjalikult oma otsust pakkuda vajadusel täiendavat kapitali. Laenude maht väheneb ning nõrkade pankade ja riigi võlakohustuste vastasmõju on tihenenud. Ettevõtete laenude intressimäär (suuremate kui 1 miljoni euroste laenude puhul) on Sloveenias rohkem kui 2 protsendipunkti kõrgem kui euroalal tervikuna ja see marginaal tõusis 2012. aastal taas. Vastu on võetud pankade ümberkorraldamise õigusraamistik, kuid see vajab ikka veel tulemuslikku rakendamist. Pankade varahaldusettevõtja (BAMC) jääb pankade rehabiliteerimise keskseks institutsiooniliseks platvormiks. Riiklik reformikava, mida täiendab valitsuse hiljuti esitatud teave, kirjeldab BAMCile ülekannete tegemise plaane Sloveenia Keskpanga tehtud alt-üles-stressitestide alusel.

Ametiasutused on kirjalikult kinnitanud, et nad on valmis tegema koostööd komisjoni ja Euroopa Keskpangaga (EKP) tagamaks, et viidaks läbi teatavate pankade varade kvaliteedi läbivaatus. Pangasektori püsiva stabiilsuse tagamiseks peaks see läbivaatus olema süsteemiülene. Muudes riikides on selline lähenemisviis olnud võtmeks usalduse, usaldusväärsuse ja turulepääsu taastamisel. Põhjalikul välishindamisel saadav teave on finantssektori üldise strateegia hädavajalik alus.

(15)

Riiklik reformikava ei kirjelda mingeid täiendavaid samme pangajärelevalve tugevdamiseks, mille vajadus tuvastati 2013. aasta süvaanalüüsis. Ainus uus teave pankade järelevalvemeetmete kohta programmis on seotud Sloveenia Keskpanga stressitestidega. Meetmete, näiteks asjakohase makrotasandi usaldatavuspoliitika täiendavat läbivaatamist ei ole ette nähtud. Mikrotasandi usaldusväärsuse järelevalve ülevaatamine erapooletu eksperdi poolt aitaks samuti kaasa ülalnimetatud soovituste täitmisele.

(16)

2013. aasta märtsis võeti vastu tööturu reform, et vähendada tööturu killustatust ja muuta tööturg paindlikumaks. Reform vähendab püsilepingute kaitset, lihtsustades vallandamismenetlusi üksik- ja kollektiivse vallandamise korral, ning vähendab vallandamiskulusid. Tähtajaliste töölepingute eeskirju on veelgi karmistatud, et vähendada väärkasutust, samal ajal kui tööjõudu vahendava asutuse kaudu tehtava töö kasutamine on piiratud. Ehkki reform liigub õiges suunas, pole veel selge, kas see on piisavalt ambitsioonikas, et mõjuda märkimisväärselt tööturu killustatusele ja paindlikkusele ja Sloveenia külgetõmbavusele välismaiste otseinvesteeringute jaoks. Seni ei ole võetud piisavaid meetmeid tudengite tööd käsitlevast eeskirjadest johtuva duaalse tööturu probleemi lahendamiseks. Riiklikus reformikavas pakutakse välja õigesuunalisi meetmeid. Noorte töötus Sloveenias kasvas 2012. aastal märkimisväärselt – 4,9 protsendipunkti 20,6 protsendini –, samal ajal kui üldine töötuse määr suurenes 0,7 protsendipunkti 9 protsendini. Hoolimata suurenevast töötusest vähenes selliste töötute arv, kes osalevad aktiivsetes tööturumeetmetes, mida kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, 2012. aastal esialgsetele riiklikele andmetele toetudes märgatavalt. Ei ole võetud mingeid meetmeid, et kohandada töökeskkondi pikemale tööelule, samuti on võetud vaid esialgseid spetsiaalselt väljatöötatud elukestva õppe ja aktiivse tööturu meetmeid, et suurendada noorte kolmanda taseme hariduse omandanute, eakate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate tööhõivet. Sloveenia on võtnud mõningaid meetmeid, et ühildada oskusi tööturu nõudmistega. Riiklik tööturuasutusel on käsil katseprojekt selle kohta, kuidas neid vajadusi hinnata, kuid koostöö sidusrühmadega vajab arendamist.

Rohkem on vaja ära teha vastavate kutseharidus- ja -koolituskavade atraktiivsuse suurendamiseks. Samuti rakendatakse täiendavaid karjäärinõustamise meetmeid VKEdes. Tugevdada on vaja tööandjate rolli kutsehariduses ja -koolituses. Edusammud neis valdkondades suurendaksid tootlikkust ja konkurentsivõimet.

(17)

Poliitilised meetmed kulupõhise konkurentsivõime parandamiseks on olnud seni vaid osalised. 2012. aastal vähendas valitsus avaliku sektori nominaalseid brutopalkasid umbes 3 % töötaja kohta. 2013. aasta mai keskel lepiti sotsiaalpartneritega kokku avaliku sektori tööjõukulude täiendavas vähendamises. Miinimumpalk protsendina keskmisest palgast on ELi suurimaid, see on seotud inflatsiooniindeksiga ning 2010. aastal toimus riigi kaalutlusõiguse raames suur miinimumpalga tõus. Ehkki nominaalse kompensatsiooni kasvumäär töötaja kohta oli 2012. aastal negatiivne (– 0,4 %), registreeriti tootlikkuse veelgi suurema langusprotsendi tõttu (– 1,1 %) samal aastal nominaalse tööjõu ühikukulu suurenemine (0,7 %). Konkurentsivõimet aitaks tagasi saada tootlikkuse suurendamise meetmed ja jätkuv edu tööjõu ühikukulu vähendamisel.

(18)

Sloveenia majanduses on oluline roll riigi omandil, kusjuures selles valdkonnas on paljugi püsinud pärast 1990ndate üleminekuperioodi muutumatuna. Tänu 1990ndatel kasutusele võetud erastamise ja ettevõtete ümberkorraldamise vahenditele jäi riik domineerivaks, eriti finantssektoris. 2011. aastal langes riigiettevõtete arvele kuuendik kogu Sloveenia majanduses loodud lisaväärtusest ning umbes pool kogu ettevõtlussektori kahjudest ja ning riigiettevõtted andsid tööd igale kaheksandale inimesele. Peale selle mõjutavad riigi kontrolli all olevad fondid ja ettevõtted riigi rahandust kõrgendatud võlatasemete, rekapitaliseerimisvajaduste ja märkimisväärsete valitsuse garantiide vastasmõju kaudu. Riigile kuuluvate ettevõtete suurus ja nõrkus hoiab tagasi majanduse arengut ja kasvu ning suurendab olemasolevat tasakaalustamatust. Riigi domineerimine ja riigi varade sageli halvastitoimiv haldamine takistavad siseriiklikke ja välismaiseid erainvesteeringuid, mis vähendab tootlikkust ja konkurentsivõimet. Mittefinantssektori riigiosalusega ettevõtete ja riigiosalusega finantsasutuste ristosalus tekitab n-ö nakkusohu, piirab kohanemist ja moonutab ressursside jaotust, eriti uute investeeringute puhul.

(19)

Riiklikus reformikavas kirjeldatakse poliitilisi prioriteete riigi omandi valdkondades ja finantsvõimenduse vähendamist ettevõtlussektoris, kuid selles ei ole esitatud kavandatavate meetmete üksikasju. 2013. aasta põhjalikus analüüsis kirjeldati majandustulemuste ja riigiomandi suhet otseste ja tingimuslike eelarvekulude ning tavapäraste äritehingute moonutuse mõttes. Kuid riiklikus reformikavas nimetatakse riigi kui mittefinantsettevõtete omaniku tegutsemise negatiivse küljena üksnes kooskõlastamise puudumist. Kuigi riiklik reformikava sisaldab positiivseid elemente, ei paku see piisavat teavet riigi omandisse jäävate ettevõtete strateegilise orientatsiooni kohta ega üksikasjalikke tähtajalisi kohustusi nende finantstulemuste ja juhtimise parandamiseks. On tehtud mõned esimesed sammud ettevõtete juhtimise parandamiseks, nagu soovitati 2012. aasta riigipõhistes soovitustes, ja mõnede riigi omandis olevate ettevõtete erastamiseks. Vastu on võetud õigusakt, milles nähakse ette tulevase Sloveenia Riikliku Haldusettevõtte loomine, kuid see vajab veel tulemuslikku rakendamist. Läbipaistvust võiks aidata suurendada riigiettevõtete juhtkondadesse ja järelevalvenõukogudesse määratavate isikute register koos majandushuvide avalikustamise nõudega. Riiklikus reformikavas kuulutatakse välja erastamisstrateegia koostamine 2013. aasta viimaseks kvartaliks ning 23. mai 2013. aasta kirjaga on see nihutatud ettepoole, kolmandaks kvartaliks. Seni on valitsus esitanud parlamendile ettepaneku 15 ettevõtte erastamise kohta. Sellesse nimekirja kuulub peale vähemusosaluste ja VKEde ka olulisi ettevõtteid, nagu suuruselt teine pank NKBM.

(20)

Sloveenias on suur hulk reguleeritud kutsealasid ja nendele aladele sisenemise tõkkeid oleks vaja oluliselt vähendada – see mõjuks positiivselt tööhõivele ja konkurentsile. Sloveenia ametiasutused käivitasid 2012. aastal reformiprotsessi mitmete reguleeritud kutsealade läbivaatamiseks eesmärgiga olemasolevad reguleeritud kutsealad paremini määratleda, vähendades halduskulusid ja lihtsustades kutsealade kättesaadavust. Parlament pidi käsitöö, turismi ja ehituse valdkonna esimese seadusepaketi vastu võtma 2013. aasta alguseks. Kuid reform on ajakavast maas, v.a käsitöö sektor. Sloveenia on kehtestanud sõltumatu Konkurentsikaitse Ameti õiguslikud eeltingimused, kuid tagada on vaja veel sellele vajalik personal. Õigusakte tuleks veelgi muuta, et amet saaks eraldi eelarverea, sest see on vajalik finantsilise sõltumatuse tagamiseks. Tsiviil- ja kaubandusalaste kohtuasjade ning pankrottide menetlemine esimese astme kohtus kestab ebamõistlikult kaua. Hoolimata tsiviil- ja kaubandusjuhtumite käsitlemise silmanähtavast lühenemistrendist, on vaja täiendavaid jõupingutusi nende probleemide lahendamiseks, sest need pidurdavad äritegevust ja vähendavad Sloveenia külgetõmbavust välismaistele otseinvesteeringute jaoks. Seoses sellega tuleks riiklikus reformikavas sätestatud kohtunike arvu vähendamist elaniku kohta tasakaalustada tulemuslikkuse märgatava suurendamisega.

(21)

Riiklikus reformikavas kinnitatakse rahalistes raskustes mittefinantsettevõtete ümberkorraldamise vajadust, kuid poliitiline probleem ja poliitiline suhtumine ettevõtete ümberkorraldamisse vajab täiendavat selgitamist, mis keskenduks turupõhistele lahendustele. Täiendavaid jõupingutusi on vaja, et meelitada ligi erasektori investeeringuid, sh välismaiseid otseinvesteeringuid, ja tagada koormuse piisav jagamine erasektoriga, säästmaks maksumaksja raha. Ümberkorraldusprotsess peaks päädima ümberkorraldatud äriühingute müümisega ilma riikliku rahastuse osaluseta.

(22)

Sloveenia on muutmas õigusakte, et tõhustada maksejõuetusmenetlusi. Valitsus muutis 2013. aasta aprillis finantstehingute, maksejõuetusmenetluse ja sundlõpetamise seadust. Muudatustes täpsustatakse maksejõuetuse määratlust ja võetakse kasutusele juhtidele mõeldud stiimulid maksejõuetusest õigeaegseks teatamiseks. Praeguses maksejõuetuse raamistikus on ebapiisavad stiimulid ja sanktsioonid tagamaks, et ettevõtjad teataksid maksejõuetusest varases faasis. Kohustuslikud lahendusmenetlused (ümberkorraldamine kohtu kaudu) on keerukad ja võlglasesõbralikud, eriti VKEde ja mikroettevõtete jaoks. Puuduvad stiimulid varase kohtuvälise lahenduse otsimiseks, mis võiks aidata tagada elujõuliste äriühingute jätkuvuse. Välja on kuulutatud uus seadus, mis võimaldab ülemääraste võlgadega ettevõtjaid varakult finantsiliselt ümber korraldada, ja justiitsministeerium näeb ette seadusemuudatuse ettepaneku esitamise kohtuvälise ümberkorraldamise ja võla ümberarvestamise lihtsustamiseks 2013. aasta mai lõpuks. Mittelikviidsete, kuid elujõuliste äriühingute finantsilise ümberkorraldamise hõlbustamiseks oleks hädasti vaja võlausaldajatele, omanikele ja juhtkonnale asjakohaseid stiimuleid pakkuvat sobivat õigusraamistikku, mida arendatakse vastavalt kokkulepitud ajakavale.

(23)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames põhjalikult hinnanud Sloveenia majanduspoliitikat. Hinnatud on stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning esitatud põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Sloveenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–9.

(24)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(25)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad kõigis allpool esitatud soovitustes.

(26)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (6). Liikmesriigina, mille rahaühik on euro, peaks Sloveenia tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada ja rakendada aastal 2013 ja sellele järgnevatel aastatel eelarvestrateegiat, mida toetavad piisavalt täpsustatud struktuurimeetmed, et tagada jätkusuutlikul viisil ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2015. aastaks ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes täpsustatud struktuurse eelarvepositsiooni parandamine. Võtta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamist sihiks struktuurikohanduse saavutamine, mis võimaldab Sloveenial jõuda 2017. aastaks keskpika perioodi eesmärgini, mis tuleks määrata kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Eelarve püsiv tasakaalustamine nõuab ambitsioonikate struktuurireformide rakendamist, mis suurendaks majanduse kohanemisvõimet ning edendaks võimalikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Tagada majanduskasvu soodustav kulutamine, võtta kasutusele meetmed maksukuulekuse parandamiseks ja meetmed eelarve kulupoolel, mida toetavad avaliku sektori kulude regulaarsed läbivaatamised valitsuse kõigil tasanditel. 2013. aasta lõpuks: parandada konsolideerimise usaldusväärsust, võtta vastu valitsemissektori struktuurse eelarvetasakaalu/ülejäägi reegel, muuta keskpika perioodi eelarveraamistik siduvaks, laiapõhjalisemaks ja läbipaistvaks ning tugevdada eelarvepoliitikat jälgivate sõltumatute asutuste rolli. Võtta meetmed riigi tingimuslike kohustuste järkjärguliseks vähendamiseks.

2.

Tugevdada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust (2020. aastast kaugemale), kohandades täiendavalt asjakohaseid parameetreid, sh sidudes seadusekohase pensioniea oodatava eluea pikenemisega, säilitades samal ajal pensionide piisavuse. Piirata vananemisega seotud pikaajalise hoolduse kulude kasvu ja parandada teenuste kättesaadavust, keskendades hoolduse ümber institutsionaalselt koduhooldusele, parandades toetuste suunamist ja nende andmise vajaduse kontrollimist ning tugevdades ennetust invaliidsuse/ülalpeetavuse vähendamiseks.

3.

Tagada, et palga, sh miinimumpalga areng toetaks konkurentsivõimet ja töökohtade loomist. Tihendada hiljutise tööturureformi mõju seiret ja tuvastada vajaduse korral valdkonnad, kus on vaja täiendavaid töökohtade loomise ja killustatuse vastase võitluse meetmeid, sh tudengite töö reguleerimise kaudu. Võtta täiendavaid meetmeid noorte kolmanda taseme hariduse omandanute, eakate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive suurendamiseks, keskendades vahendid spetsiaalselt väljatöötatud aktiivsetele tööturumeetmetele ja suurendades nende tulemuslikkust. Vähendada oskuste mittevastavust, suurendades asjaomase kutsehariduse ja koolituskavade atraktiivsust ning arendades edasi koostööd asjaomaste sidusrühmadega tööturu vajaduste hindamisel.

4.

Võtta koos Euroopa partneritega vajalikke meetmeid, et palgata 2013. aasta juuniks välisnõustaja vaatama üle süsteemiülest pankade varade kvaliteeti. Viia see lõpule 2013. aastal, kusjuures kiiremini kahe panga puhul, mille suhtes juba kohaldatakse nende bilansi parandamiseks riigiabimenetlust. Olla valmis andma täiendavat kapitali, kui varade ülekandmine või varade kvaliteedi läbivaatamine peaks paljastama täiendavaid puudusi. Kõik meetmed, sh kapitalivajaduste objektiivne hindamine, varade ülekandmine pankade varahaldusettevõtjale, varakaitse kava ja ümberkorraldusmeetmete operatiivne rakendamine, tuleks juhul, kui on tegemist riigiabiga, võtta täies kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Paralleelselt sellega töötada 2014. aasta märtsiks välja ja rakendada sektori igakülgne strateegia, et tagada reformitud pankade sõltumatu juhtimine, sh konsolideerimise kaudu, kui see on kohane. Viia kiiresti läbi NKBM-panga väljakuulutatud erastamine ja koostada 2013. aasta septembriks riigi otseste või kaudsete pangaosaluste võõrandamise ajakava.

5.

Vaadata 2013. aasta lõpuks läbi pankade regulatiivraamistik ning suurendada selle läbivaatuse alusel järelevalvesuutlikkust, läbipaistvust ja statistiliste andmete avaldamist.

6.

Kiirendada reguleeritud teenuste reformi, sh vähendades oluliselt tõkkeid neile aladele sisenemiseks. Parandada ärikeskkonda, sh suurendades Konkurentsikaitse Ameti sõltumatust ning pakkudes talle piisavat ja autonoomset rahastust.

7.

Toetudes varasematele kogemustele, lühendada veelgi tsiviil- ja kaubandusalaste kohtuasjade menetlemist esimese astme kohtus ning vähendada pooleliolevate juhtumite arvu, eelkõige täitejuhtumite puhul.

8.

Osana valitsuse strateegiast, mis tuleb viia lõpule 2013. aasta septembriks, liigitada riigi varad põhilisteks ja kõrvalisteks vastavalt majanduskriteeriumidele, eesmärgiga kõrvalised varad võõrandada. Muuta Sloveenia Riiklik Haldusettevõte (SSH) aegsasti täielikult toimivaks ning kanda kõigi osaluste omaniku- ja haldusõigused üle SSH-le, võides välja jätta kohese täieliku erastamise nimekirja kuuluvad. Tagada algusest peale SSH professionaalne juhtimine, milleks võib kaasata rahvusvahelist oskusteavet, ja selgesti määratletud sõltumatu suhe asjaomaste ettevõtetega. Põhiosaluste jaoks töötada välja sektoripõhised kasumlikkuse suurendamise ja ettevõtete juhtimise strateegiad. Luua kohustuslik ja avalik riigiettevõtete juhtkondadesse ja järelevalvenõukogudesse määratavate isikute register koos majandushuvide avalikustamise nõudega. Tagada, et reguleeriv raamistik hõlbustaks kõrvaliste riigivarade võõrandamist ja haldustõkete minimeerimine.

9.

Teha kindlaks kõik olemasolevad õiguslikud ja halduslikud takistused ülemäärastes võlgades olevate või alakapitaliseeritud, kuid eluvõimeliste äriühingute ümberkorraldamiseks turupõhiste lahenduste abil ning alustada tööd nende takistuste kõrvaldamiseks. Seoses sellega võtta meetmeid, et tagada koormuse piisav jaotus erasektoriga, suurendada erasektori investeeringuid, sh välismaiseid otseinvesteeringuid, ja suurendada ümberkorraldusprotsessi osana raskustes äriühingute tõhusust. Võtta 2013. aasta septembriks vastu kohtuväliseks ümberkorraldamiseks vajalik õigusraamistik ja tagada, et see oleks kooskõlas olemasolevate maksejõuetussätetega ning pakuks nii võlausaldajatele kui ka osanikele stiimuleid jõuda ümberkorralduste osas kokkuleppele kohtuväliselt. Tõhustada maksejõuetusmenetluste täitemeetmeid ja vaidluste lahendamist kohtutes, sh lahendada kiiresti pankrotimenetlustega seotud kohtuasjad, et maksimeerida tagasivõidetavat väärtust ja hõlbustada viivislaenude kiiret ja tõhusat lahendamist.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/81

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse Hispaania 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Hispaania stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta (4).

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Hispaaniat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Hispaania suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Hispaanias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige ohustab väga kõrge sise- ja välisvõla tase jätkuvalt majanduskasvu ja finantsstabiilsust; pangandussektoris on käimas rekapitaliseerimis- ja restruktureerimisprotsess, mis hõlmab ka riiklike vahendite kasutamist; toote- ja tööturu jäikus soodustab kõrget ja kasvavat töötust ning takistab üldiselt majanduse kohandumist. Kuigi kohandumine on edenemas, tuleb vajaliku korrigeerimise ulatust silmas pidades võtta jätkuvalt tugevaid poliitikameetmeid toote- ja teenuseturgude, tööturu, finantssektori ja riigi rahanduse valdkonnas.

(9)

Hispaania esitas 30. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2013. aasta puhul usutav ning 2014. aasta ja edaspidise puhul esinevad võrreldes komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga mõningad langusriskid. Ehkki stabiilsusprogrammis prognoositakse ajavahemikuks 2014–2016 komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga võrreldes väiksemat kasvu, tuleb silmas pidada, et komisjoni talituste prognoos põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta, ja sellepärast ei ole arvesse võetud eelarve konsolideerimist, mis on vajalik stabiilsusprogrammi eelarve-eesmärkide saavutamiseks. Stabiilsusprogrammis kavandatud eelarvestrateegia eesmärk on viia valitsemissektori eelarve puudujääk 2016. aastaks allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst. Konsolideerimine põhineb peamiselt kulutuste piiramisel, mille tulemusel väheneb kulutuste suhe SKPsse ajavahemikul 2012–2016 3,7 protsendipunkti võrra, kuid samuti teatavatel tulu suurendavatel meetmetel. (Ümberarvutatud) struktuursest eelarvepositsioonist (5) lähtuvalt väheneb struktuurne puudujääk stabiilsusprogrammi kohaselt aastatel 2013–2016 vastavalt 1,2 %, 0,4 %, 0,9 % ja 0,9 % SKPst. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist kinnitatakse stabiilsusprogrammis keskpika perioodi eelarve-eesmärki ehk eelarve struktuurse tasakaalu saavutamist, milleni tahetakse jõuda aastaks 2018. See on stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutust palju kaugelevaatavam eesmärk. Struktuurse kohandamise kavandatud tempo aastatel 2017-2018 kujutab endast piisavaid edusamme keskpika perioodi eesmärgi suunas. Stabiilsusprogrammis prognoositakse, et võla suhe jõuab haripunkti 2016. aastaks ja hakkab pärast seda vähenema.

Puudujäägi ja võla kohandamiskavade puhul võivad tekkida raskused. Eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamise meetmeid ei ole piisavalt täpsustatud, eriti piirkondlikul tasandil. 2016. aastaks ei ole stabiilsusprogrammiga ette nähtud ühtegi meedet ja eelnevaid ajutisi meetmeid pikendatakse ainult kuni 2014. aastani. Kohalike omavalitsuste reformi abil kavandatavate säästudega võivad kaasneda märkimisväärsed rakendamisriskid. Lisaks puudub selgus majanduse, tööturu ja finantsolukorra kohta, samuti tulude laekumise kohta jätkuvalt suure makromajandusliku tasakaalustamatuse taustal. Ennetähtaegselt pensionile jäämise reformi täielik elluviimine ja kokkuleppele jõudmine jätkusuutlikkuse teguri suhtes leevendaks sotsiaalkindlustussüsteemi riske. Veel üks risk tuleneb tingimuslikest kohustustest, mis on seotud varade kaitse kavade/garantiidega. Suur edasiminek toimus eelarve täitmise aruandluse puhul, kuid eelarve tasakaalu seaduse ennetavaid ja korrigeerivaid mehhanisme saaks veel läbipaistvamalt ja õigeaegsemalt rakendada. Puudub korrapärane ja õigeaegne aruandlus valitsuse võlgnevuste kohta, mille erakordselt kõrge taseme tõttu tuli kehtestada spetsiaalne tagasimaksekava. Sõltumatu eelarvenõukogu loomisega on hilinetud. Avaliku sektori tulude ja kulude indekseerimise korra kavandatud läbivaatamine tagaks eelarvekokkuhoiu ja hindade suurema paindlikkuse vastavalt majandustingimustele. Riiklikus reformikavas on rõhutatud ka vajadust jätkuvalt suurendada kulutasuvust tervishoiukulude ja ravimitele tehtavate kulutuste puhul, nt võrdlushindade läbivaatamise ja ravimite ostmise koondamise või kaasrahastamise laiendamise abil.

(11)

Kuigi 2012. aastal nihutati suhtelist maksukoormust olulisel määral tarbimis- ja keskkonnamaksude suunas, on Hispaanias maksude suhe SKPsse endiselt üks madalamaid liidus. Maksusüsteemi saaks veelgi tõhustada, suurendades majanduskasvu enam soodustavate kaudsete maksude osakaalu ning võideldes maksupettuste ja maksudest kõrvalhoidumise vastu kooskõlas eelarve konsolideerimisega. Hispaania võttis ettevõtete maksustamisega seoses mõningaid meetmeid võlgnevuse soodustamise piiramiseks, kuid vajalikud on edasised jõupingutused seoses eraisikute suurte võlgadega.

(12)

Finantssektori kohandamisprogrammi rakendamine on kavakohane. Eelkõige märgitakse, et vajalikud rekapitaliseerimised on läbi viidud ja loodud on varahaldusettevõte Sareb. Pankade restruktureerimine vastavalt riigiabi eeskirjade alusel tehtud otsustele eeldab jätkuvat meetmete võtmist ka lähiaastatel. Ettevõtete rahastamis- ja likviidsuspiirangute leevendamiseks rakendas Hispaania 2012. aastal piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kommertsvõla (27,3 miljardit eurot) ettevõtetele tasumise ulatuslikku kava ja tegi mitmesuguseid algatusi ettevõtete rahastamisvõimaluste laiendamiseks. Seda kava plaanitakse 2013. aastal pikendada.

(13)

Tööturu olukord on endiselt kriitiline. Majanduse ümberkohandamine sisenõudluse ja ehitussektori osakaalu vähendamiseks muu hulgas tööturu jäikuse ja oskuste mittevastavuse kontekstis on kasvatanud töötuse määra 2013. aasta alguses 27 protsendini. Erilist muret teeb noorte töötuse määra märgatav suurenemine 56 protsendini ja pikaajalise töötuse määra suurenemine 44,4 protsendini töötuse kogumäärast 2012. aasta lõpus. Kättesaadavatest andmetest ilmneb, et 2012. aasta tööturureformi tulemusel on hakanud suurenema sisemine (ettevõttesisene) paindlikkus, mingil määral on vähenenud koondamiskulud ja piiratud on palgatõusu. Reformi ametlik hindamine sellega seatud eesmärkide taustal, et vajaduse korral teha täiendusi ja parandusi, on riikliku reformikavaga ette nähtud 2013. aasta juuliks. Aktiivsete tööturumeetmete vallas võetavad reformid on toppama jäänud ning endiselt tuleks võtta meetmeid riikliku tööturuasutuse ajakohastamiseks ja tugevdamiseks; hiljuti otsustati avada erainvesteeringutega tegelevad asutused, mis tuleb teha täielikult toimivaks nagu ka koostöö riiklike ja piirkondlike avalike tööturuasutuste vahel (ühtne töövahendusportaal).

(14)

Noorte töötuse kõrge määr ja pikaajaline töötus on tingitud kvalifikatsioonitunnistuseta töötute suurest osakaalust (35 %) ning hariduse ja koolituse ebapiisavast vastavusest tööturu vajadustele. Noorte tööhõive ja ettevõtluse riiklik strateegia aastateks 2013–2016, mis esitati 2013. aasta märtsis, koondab mitmesuguseid lühema- ja pikemaajalisi meetmeid, mille eesmärk on parandada noorte tööhõivevõimalusi. Samas on hakatud rakendama kahepoolset kutseõpet ja 2012. aastal alustati juba katseprojektidega. 2013. aasta riiklikus reformikavas on esile toodud ka haridussüsteemi reformi kiire rakendamise ning hariduse ja koolituse üldise kvaliteedi parandamise tähtsust.

(15)

Peamiselt tööturu olukorra tõttu, aga ka sotsiaalkaitse vähese tõhususe tõttu vaesuse vähendamisel jääb Hispaania ELi keskmisest allapoole nende põhinäitajate osas, millega mõõdetakse vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; eriti haavatavas olukorras on lapsed. Kokkuvõttes ei täheldatud ühtegi suuremat muutust paremuse poole uute poliitikameetmete väljatöötamisel. Riiklikus reformikavas ei ole esitatud teavet 2013.—2016. aasta sotsiaalse kaasatuse riikliku tegevuskava heakskiitmise ajakava ega selle sisu kohta. Peamised väljakutsed on ratsionaliseerida eesmärgid ja vahendid nõuetekohase poliitilise raamistiku kohaselt, parandada juhtimist ja institutsioonidevahelist koostööd riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, lihtsustada menetlusi sotsiaalabi taotlejate jaoks ja vaadata läbi liikuvustakistused. Mõningaid edusamme tehti laste vaesuse vastu võitlemise meetmete osas ja parandati peretoetusteenuseid.

(16)

Ettevõtluskeskkonna nõrkused, nagu siseturu killustatus või turutõkked teenustesektoris pidurdavad töökohtade loomist ja reformide areng selles vallas võtab rohkem aega, kui 2012. aasta septembri reformikavas esialgu ette nähti. Valitsus võttis turu ühtsuse seaduse esimese eelnõu vastu 2013. aasta jaanuaris ja parlament peaks selle lõplikult heaks kiitma 2013. aasta lõpuks. 2013. aasta riiklikus reformikavas taas võetud kohustustega nähakse ette kutseteenuste seaduse esimese eelnõu koostamine 2013. aasta juuni lõpuks ning ettevõtluse ja ettevõtete rahvusvahelistumise seaduse lõplik vastuvõtmine enne 2013. aasta lõppu. Vaatamata nimetatud reformide eeldatavale mõjule on veel arenguruumi turule sisenemise ja sealt lahkumise tingimuste lihtsustamise osas, eriti mis puudutab ettevõtete litsentimiseks vajaliku aja lühendamist ja maksejõuetuse raamistiku läbivaatamist. Lisaks tuleks tegeleda ettevõtete kasvu takistavate regulatiivsete ja muud laadi tõkete vähendamisega. Viimastele reformidele vaatamata piiravad suurte jaemüügiettevõtete turule sisenemise tõkked endiselt konkurentsi jaemüügisektoris. 2012. aasta septembris võttis valitsus vastu seaduseelnõu, mis käsitles riikliku konkurentsiasutuse ühendamist regulatiivsete ja järelevalveasutustega kuues sektoris, luues niimoodi ühe asutuse, mis on turgude ja konkurentsi riiklik komisjon. Selle reformi eesmärk on konkurentsipõhimõtete järjepidev rakendamine eri majandusharudes. Maksustatavast tulust hüpoteeklaenude intressimaksete ja tagasimaksete mahaarvamise kaotamine 2012. aastal oli esmatähtis kodu omamise stiimulite vähendamiseks, kuid jõupingutused suurema ja tõhusama üürituru loomiseks (millega suurendataks ka tööjõu liikuvust) on veel algusjärgus.

(17)

Elektrienergia tariifipuudujääki, mis tähendab võimalikke märkimisväärseid tingimuslikke kohustusi eelarve suhtes ja arvestatavaid makromajanduslikke riske, ei ole korralikult käsile võetud, sest 2012. aastal ja 2013. aasta alguses esitatud meetmed ei ole osutunud piisavaks. 2013. aasta riiklikus reformikavas teatas valitsus, et elektrienergiasektori edasiseks reformimiseks koostatud seaduseelnõu esitatakse 2013. aasta juuni lõpuks. Veel saaks tõhustada konkurentsi elektri jaemüügiturul. Transpordiinfrastruktuur on hästi arenenud, kuid investeeringute valiku võiks muuta rangemaks ja seada prioriteediks olemasolevate võrkude tulemusliku säilitamise. Sõltumatu seirekeskuse rajamine vastavalt plaanitule oleks selles vallas abiks. Samal ajal takistavad tehnilised ja õiguslikud tõkked konkurentsi raudteekaubaveo ja -reisijateveo puhul.

(18)

Väga suurel määral detsentraliseeritud haldamine eeldab tõhusamat koostööd mitmesuguste ametiasutuste vahel, et vähendada kulusid ning ettevõtete ja majapidamiste halduskoormust. Selleks on välja käidud mitu algatust. Täpsemalt esitas valitsus 2013. aasta veebruaris kohalike omavalitsuste reformi seaduseelnõu (mille parlament võtab vastu enne 2013. aasta lõppu) ja loodi avaliku halduse reformiga tegelev komitee. Komitee esitab ettepanekud Hispaania avaliku halduse reformi kohta 2013. aasta juuni lõpuks. Praegu viiakse läbi reforme kohtusüsteemi toimimise parandamiseks, kuigi mõned meetmed viibivad ja arenguruumi Hispaania kohtusüsteemi tõhustamiseks veel on.

(19)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Hispaania majanduspoliitikat. Hinnati stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Hispaania eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades liidu tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–9.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(21)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hinnangus jõutakse järeldusele, et kavandatud reformikava on põhjalik ja sellega liigutakse õiges suunas. Samal ajal tuuakse hinnangus esile vajadus viivitamatult võtta vastu puuduvad reformid ja neid tõhusalt rakendada, nii et oleks võimalik ära kasutada eeldatavat positiivset mõju. Nõukogu soovitused, mis on esitatud määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel, kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8 ja 9.

(22)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (7). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Hispaania tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada eelarvepositsiooni kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud nõukogu soovitusega tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2016. aastaks. Selleks rakendada 2013. aasta eelarvekava raames vastu võetud meetmeid kõigil valitsustasanditel, tugevdada keskpika perioodi eelarvestrateegiat piisavalt konkreetsete struktuurimeetmete abil ajavahemikul 2014–2016. Eelarve püsivaks tasakaalustamiseks tuleb usaldusväärselt rakendada ambitsioonikad struktuurireformid, mis suurendaks kohandumisvõimet ning edendaks majanduskasvu ja töökohtade loomist. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist jätkata struktuurilist kohandamist vajalikus tempos, et saavutada 2018. aastaks keskpika perioodi eesmärk. Tagada eelarve tasakaalu seaduses sätestatud ennetavate ja korrigeerivate meetmete range ja läbipaistev elluviimine. Luua 2013. aasta lõpuks sõltumatu eelarveasutus, mis tegeleks analüüside koostamise, nõustamise ja eelarvepoliitika järelevalvega, et tagada selle vastavus riigi ja ELi eelarve-eeskirjadele. Parandada avaliku sektori kulude tõhusust ja kvaliteeti kõigil valitsemissektori tasanditel ning vaadata 2014. aasta märtsiks süsteemselt läbi peamised kuluartiklid. Suurendada tervishoiusektori kulutasuvust, hoides samal tasemel haavatavate rühmade juurdepääsu tervishoiuteenustele, näiteks haiglate ravimikulutuste vähendamise, hooldusliikide lõikes koostöö tugevdamise ja ressursside tõhusa kasutamise edendamise abil. Võtta meetmeid valitsuse tasumata võlgnevuste vähendamiseks, nende edasise kuhjumise vältimiseks ja andmete korrapäraseks avaldamiseks tasumata summade kohta. Võtta vastu indekseerimist piiravad õigusaktid, et vähendada hindade inertsust avaliku sektori tulude ja kulude puhul, kusjuures seda tuleb teha õigeaegselt, et õigusaktid jõustuksid 2014. aasta alguseks, ja kaaluda täiendavaid meetmeid indekseerimisklauslite kohaldamise piiramiseks. Viia 2013. aasta lõpuks läbi jätkusuutlikkuse teguri reguleerimine, et tagada pensionisüsteemi pikaajaline finantsstabiilsus, muu hulgas tõstes tegelikku pensionile jäämise iga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse muutustega oodatavas elueas.

2.

2014. aasta märtsiks viia läbi maksusüsteemi kavakindel läbivaatamine. Kaaluda maksukulude täiendavat piiramist otsese maksustamise valdkonnas, uurida vähendatud käibemaksumäärade kohaldamise täiendava piiramise võimalusi ja võtta lisameetmeid keskkonnamaksude, eriti aktsiiside ja kütusemaksude osas. Võtta ettevõtete maksustamisega seoses täiendavaid meetmeid võlgnevuse soodustamise probleemi lahendamiseks. Tõhustada võitlust varimajanduse ja deklareerimata töö vastu.

3.

Viia ellu 2012. aasta novembris vastuvõetud finantssektori programm finantseerimisasutuste rekapitaliseerimise kohta, sealhulgas meetmed, millega edendatakse pangandusvälist vahendamist.

4.

Viia 2013. aasta juuli lõpuks lõpule 2012. aasta tööturureformi hindamine, mis hõlmab selle kõiki eesmärke ja meetmeid, ja vajaduse korral esitada 2013. aasta septembri lõpuks muudatused. Võtta 2013. aasta juuliks vastu 2013. aasta riiklik tööhõivekava ja viivitamatult jõustada aktiivseid tööturumeetmeid käsitlev tulemustele suunatud reform, muu hulgas suurendades juhiste sihipärasust ja tõhusust. Tugevdada ja ajakohastada riiklikke tööturuteenuseid, et tagada tõhus individuaalne abi töötutele vastavalt nende profiilile ja koolitusvajadustele. Tugevdada eakate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate ümberõppekavade tulemuslikkust. Täielikult kasutusele võtta ühtne töövahendusportaal ning kiirendada avaliku ja erasektori koostöö rakendamist tööhõiveametites, et tagada selle tõhus kohaldamine juba 2013. aastal.

5.

Rakendada noorte tööhõive ja ettevõtluse riiklikus strateegias ajavahemikuks 2013–2016 sätestatud meetmeid noorte töötuse vastu võitlemiseks (näiteks noortegarantii kaudu) ning jälgida tähelepanelikult nende meetmete tulemuslikkust. Jätkata jõupingutusi, et parandada hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, vähendada koolist väljalangevust ja edendada elukestvat õpet, jätkates kahepoolsete kutseõppeprogrammide kohaldamist ka pärast praegust katseetappi ja luues õpilaste tulemuste kõikehõlmava järelevalvesüsteemi 2013. aasta lõpuks.

6.

Võtta vastu meetmed vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste hulga vähendamiseks ning neid meetmeid rakendada, tugevdades aktiivseid tööturumeetmeid tööturult kõige rohkem eemale jäänud inimeste tööalase konkurentsivõime parandamiseks, parandades suunatust ning suurendades toetavate meetmete, sealhulgas kvaliteetsete peretoetusteenuste tulemuslikkust ja tõhusust.

7.

Võtta kiiresti vastu ja rakendada turu ühtsuse seaduse eelnõu ning kiirendada sujuva rakendamise jaoks vajalikke täiendavaid meetmeid. Tagada uue reguleeriva asutuse tõhusus, autonoomsus ja sõltumatus. 2013. aasta lõpuks võtta vastu ja rakendada kutseliitude ja -teenuste ning ettevõtlusseadus, et kõrvaldada kõik põhjendamatud piirangud, mis takistavad juurdepääsu kutsealasele tegevusele ja kutsealal tegutsemist. Rühmitada ümber ja koondada ettevõtete rahvusvahelistumise toetuskavad. Vähendada litsentsimismenetlusi ja lühendada nende kestust, sealhulgas tööstustegevuse puhul, ning laiendada „kiirlitsentsimist” lisaks jaekaubandusele ka muudele tegevustele. Vaadata läbi ettevõtete ja üksikisikute maksejõuetuse raamistikud, muu hulgas piirates ettevõtjate isiklikku vastutust ja lihtsustades läbikukkunud ettevõtetele teise võimaluse andmist. Kaotada põhjendamatud piirangud, mis takistavad suurte jaemüügiettevõtete sisenemist turule. 2014. aasta märtsiks hinnata eluasemete üürituru arengut toetava õigusraamistiku tulemuslikkust.

8.

Lahendada elektrienergia tariifipuudujäägi küsimus elektrienergia sektori struktuurireformi vastuvõtmise ja rakendamise abil 2013. aasta lõpuks. Suurendada jõupingutusi, et täiendada gaasi- ja elektriühendusi naaberriikide vahel. Vähendada riigi rahanduse tingimuslikke kohustusi, mis tulenevad kahjumlikust transpordiinfrastruktuurist. Moodustada sõltumatu vaatluskeskus, kes aitaks hinnata tulevasi suuri infrastruktuuriprojekte. Võtta meetmeid tõhusa konkurentsi tagamiseks raudteekaubaveo ja -reisijateveo valdkonnas.

9.

Esitatud ajakava alusel võtta vastu kohalike omavalitsuste reform ja määrata 2013. aasta oktoobriks kindlaks kava kogu avaliku halduse tõhususe suurendamiseks. Võtta lõplikult vastu ja rakendada käimasolevad reformid kohtusüsteemi kvaliteedi parandamiseks.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/86

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

29. juunil 2012 võtsid liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

10. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse (4) Rootsi 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Rootsi 2012.–2015. aasta lähenemisprogrammi kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning see sündmus märkis 2013. aasta majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu häiremehhanismi aruande, määratleti Rootsit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Rootsi suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Rootsis esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja millega seoses tuleb võtta poliitikameetmeid. Eelkõige tuleb pöörata jätkuvalt tähelepanu makromajanduslikele suundumustele seoses erasektori võlaga ja finantsvõimenduse vähendamisega, samuti veel olemasolevale ebatõhususele eluasemeturul. Kuigi jooksevkonto suure ülejäägiga ei kaasne samalaadseid riske nagu suure puudujäägi puhul, jälgib komisjon jätkuvalt jooksevkonto suundumusi Rootsis.

(9)

19. aprillil 2013 esitas Rootsi oma 2012.–2017. aasta stabiilsusprogrammi ja oma 2013. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Lähtudes lähenemisprogrammile määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel antud hinnangust, on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2013. aasta puhul usutav. Valitsus prognoosib aastateks 2013 ja 2014 SKP kasvu vastavalt 1,2 % ja 2,2 %, samas kui komisjoni prognoosid on 1,5 % ja 2,5 %. Lähenemisprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus, järgides Rootsi eelarveraamistiku reegleid, kaasa arvatud eesmärki, et majandustsükli jooksul oleks valitsemissektori netolaenuandmise ülejääk keskmiselt 1 % SKP-st. Valitsemissektori eelarve läks 2011. aasta väikesest, 0,2 % ülejäägist 2012. aastal 0,5 % puudujääki. Lähenemisprogrammis kinnitatakse varasemat keskpika perioodi eesmärki, milleks on -1,0 % SKP-st. Keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Lähenemisprogrammis on prognoositud, et komisjoni ümberarvutatud valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon paraneb, minnes aastate 2012–2013 väikeselt, ligikaudu 0,4 % puudujäägilt 2014. ja järgnevatel aastatel ülejääki. Seepärast on tõenäoline, et programmiperioodi jooksul keskpika perioodi eesmärk täidetakse. Lähenemisprogrammis sisalduva teabe kohaselt ületaks valitsemissektori kulutuste kasv, arvestamata riigi omal äranägemisel võetavaid tulumeetmeid, aastatel 2012 ja 2013 SKP võimaliku keskpika perspektiivi kasvu kontrollmäära, kuid 2014. aastal jääks alla selle. Isegi kui arvestada võimalikke 2014. aasta täiendavaid kindlaksmääramata meetmeid, on eelarve-eesmärkide täitmata jäämise risk piiratud. Võlamäär on alla 60 % SKP-st ning lähenemisprogrammi kohaselt peaks see aastal 2013 ajutiselt tõusma 42 protsendini SKP-st, kuid langema 2015. aastal jälle alla 40 % SKP-st. Komisjon prognoosib, et võlg langeb 2014. aastal 39 protsendini.

(11)

Erasektori suur võlakoorem (2012. aastal 235 % SKP-st) on endiselt muret tekitav. Majapidamiste võlad, mis on ligikaudu 80 % SKP-st ehk umbes 170 % kasutada olevast sissetulekust, on alles hiljaaegu stabiliseerinud ega hakka lähitulevikus tõenäoliselt vähenema, arvestades laenude jätkuvat kasvu ja hüpoteeklaenude tagasimaksmise aeglast tempot. Praegune intressimaksete mahaarvamine maksustatavast tulust ja madalad korduvad kinnisvaramaksud soodustavad võlguolekut Rootsi eluasememaksude valdkonnas ja aitavad kaasa kõrge võlakoorma tekkele. Peale selle näitab suhteliselt suur lõhe laenude ja uuteks investeeringuteks suunatava omakapitali efektiivsete maksupiirmäärade vahel ettevõtete jätkuvat soodumust kasutada pigem laenukapitali. Rootsi piiras hiljuti kontsernisiseste intressikulude maksustatavast tulust mahaarvamist, ent ei ole kehtestanud kõikehõlmavat süsteemi, et korrigeerida kalduvust kasutada maksudeks pigem laenu- kui omakapitali. Ettevõtete võlatase on endiselt kõrge, moodustades 149 % SKP-st.

(12)

Ehkki Rootsi eluasemeturg on viimasel ajal olnud stabiilne, on tegemist võimaliku ebastabiilsuse allikaga. Pakkumise poole pealt iseloomustavad Rootsi eluasemeturgu mõningased ebatõhusused, mis võivad aidata ajada eluasemete hinnad kõrgeks ja tuua kaasa soovimatut seotust. Rootsi ehitusinvesteeringud on poole väiksemad kui teistes Põhjamaades, seda nii suhtarvuna SKP-st kui ka elanike arvu kohta. Praegu kulub uue projekti käimalükkamiseks sageli mitu aastat, sest kohalikus omavalitsuses käivad asjad pikaldaselt. Nende protsesside ratsionaliseerimine muudaks eluasemete pakkumise paindlikumaks, soodustaks konkurentsi ehitussektoris ja vähendaks ehituskulusid. Reforme on vaja üüride kehtestamise süsteemis, et turujõudude toimel oleks turul optimaalne hulk vastuvõetava hinnaga üürielamispindu. Elamuturu ebatõhususte kõrvaldamine aitab tõenäoliselt vähendada ka majapidamiste võlataset, sest need küsimused on omavahel seotud.

(13)

Rootsis on noorte ning rändetaustaga ja madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse protsent üldiselt tunduvalt suurem kui ülejäänud tööealise elanikkonna hulgas ja ka üle ELi keskmise taseme. Rootsi on võtnud suure hulga uusi asjakohaseid meetmeid, et see probleem lahendada. Meetmed, mis on suunatud rändetaustaga inimeste tööturule lõimimisele, on juba andnud esimesi tulemusi töötuse määra langemise näol, kuid on vaja jätkuvaid pingutusi, et vähendada lõhet nende ja ülejäänud elanikkonna vahel. Noortele ei ole nimetatud meetmetest seni märgatavat kasu olnud. Siiski on kehtestatud või kehtestamisel hulk paljutõotavaid meetmeid: nende hulka kuuluvad tööharjutuslepingute toetamine Rootsi mudeli raames, kus palku kujundavad täiesti sõltumatud sotsiaalpartnerid. Pingutused õpipoisiõppe ja muud tüüpi töökohapõhise kutseõppe tugevdamiseks on samuti täiesti asjakohased, aga et need saavutaksid soovitud mõju, tuleb neile seada kõrgelennulisemaid sihte. Töösuhte kaitset käsitlevate õigusaktide läbivaatamise ja noortele töökoha garanteerimise kavade eeliste ärakasutamise osas võiks veel pingutada. Üldistele subsiidiumidele tuleks eelistada kitsamalt piiritletud meetmeid, mis on suunatud enim abi vajajatele, Rootsi töökohtade garanteerimise kava alusel pakutakse noortele, kes otsivad tööd riigi tööturuasutuse kaudu ja kes on juba olnud tööta 90 päeva, sihtotstarbelisi teenuseid, et aidata parandada nende võimalusi leida tööd ja haridusvõimalusi. Praegu aga tundub, et see garantii ei ole nii tulemuslikult suunatud noortele, kes ei õpi ega ole registreeritud riiklikus tööturuasutuses. Kooskõlas 2012. aasta soovitusega on Rootsi tellinud ülevaate restoranide ja toitlustuskohtade vähendatud käibemaksu mõju kohta hindadele, palkadele ja noorte tööhõivele, mis peaks andma esimesi tulemusi jaanuaris 2014 ning lõppjäreldused peaksid valmima aastal 2016. Ülevaade on oluline, arvestades, et selle meetme kulutõhususe kohta on tõstatatud küsimusi.

(14)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames põhjalikult hinnanud Rootsi majanduspoliitikat. Hinnatud on lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning esitatud on põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Rootsi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–4.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(16)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Nõukogu soovitused, mis on esitatud määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel, kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2 ja 3,

1.

Rakendada vajalikud meetmed, et ajada majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat ning säilitada tugev eelarvepositsioon, tagades keskpika perioodi eesmärgi täitmise kogu programmiperioodi jooksul.

2.

Jätkata erasektori võlakoormusega seotud riskide maandamist, vähendades võlguoleku soodustamist eluasemete maksustamisel, kaotades järk-järgult võimaluse arvata eluasemelaenude intressimaksed maksustatavast tulust maha ja/või tõstes kinnisvaramakse. Võtta täiendavaid meetmeid, et soodustada ettevaatlikku laenuandmist, astudes samme eluasemelaenude tagasimaksmise edendamiseks. Vähendada äriühingute maksustamisel kalduvust kasutada laenukapitali.

3.

Suurendada eluasemeturu tõhusust, jätkates üüride kehtestamise süsteemi reformimist ja tugevdades lepinguvabadust üürilevõtjate ja üürileandjate vahel. Edendada suuremat konkurentsi ehitussektoris ning vaadata üle planeerimis-, tsoonimis- ja loaandmismenetlused, et suurendada läbipaistvust, lühendada tähtaegu ja vähendada ehitusettevõtete turuletuleku tõkkeid.

4.

Teha rohkem pingutusi, et parandada madala kvalifikatsiooniga noorte ja rändetaustaga inimeste lõimimist tööturule, kehtestades tugevamad ja paremini suunatud meetmed, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet ja tõsta nõudlust nende elanikkonnagruppide tööjõu järele. Kiirendada tööd koolist tööle ülemineku lihtsustamiseks, sealhulgas kasutades ulatuslikumalt töökohapõhist õpet, õpipoisiõpet ja muid lepinguvorme, kus on ühendatud tööhõive ja haridus. Täiustada noortegarantiid, et see hõlmaks paremini noori, kes ei õpi. Viia lõpule ülevaade restoranidele ja toitlustusasutustele praegu kehtiva vähendatud käibemaksumäära tulemuslikkusest töökohtade loomise toetamisel ja teha sellest omad järeldused.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/89

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (4) Madalmaade 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Madalmaade ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

Komisjon võttis 28. novembril 2012 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Madalmaid ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Madalmaade suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Madalmaades esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, ehkki mitte ülemäärane.

(9)

Madalmaad esitasid 29. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017. Selleks et võtta arvesse nende kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et Madalmaad rakendasid ajavahemikul 2011–2013 ulatuslikke konsolideerimismeetmeid, kuid eelarve konsolideerimine ei ole tõenäoliselt piisav ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2013. aastal, peamiselt tingituna oodatust kehvemast majandusarengust. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on üldjoontes realistlik. Stabiilsusprogrammis prognoositakse 2013. ja 2014. aasta majanduse reaalkasvuks vastavalt -0,4 % ja 1,1 %, mis ei ole väga erinev komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosist vastavalt 0,8 % and 0,9 %. Stabiilsusprogrammis sõnastatud eesmärk on viia valitsemissektori eelarve puudujääk jätkusuutlikul viisil alates 2014. aastast alla 3 % SKPst. Programmis ei osutata selgelt keskpika perioodi eelarve-eesmärgile, millest võib järeldada, et eelmise aasta stabiilsusprogrammis teatatud keskpika perioodi eesmärk -0,5 % on kinnitatud. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Lisaks, kuigi 2015. aastaks on stabiilsusprogrammiga kooskõlas aastase struktuurse miinimumnõudega kavandatud struktuurse eelarvepositsiooni vähendamine 0,5 % võrra SKPst (struktuurselt), siis 2016. aastaks prognoositakse struktuurse eelarvepositsiooni halvenemist 0,4 % võrra SKPst ning 2017. aastaks paranemist 0,1 % võrra SKPst. Asjakohast kohandamiskava seega ei täideta. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile tuginedes on eelarve keskmine aastane konsolideerimine ligikaudses mahus 0,7 % SKPst ajavahemikul 2010–2013 kooskõlas nõukogu soovitatud eelarve struktuurse konsolideerimisega ¾ % SKPst. 2011. ja 2012. aastal oli eelarve kohandamine suunatud eelkõige kuludele, samas kui 2013. aastal põhineb see suures osas tulumeetmetel. Stabiilsusprogrammiga ette nähtud valitsemissektori eelarve kavandatud puudujääk on kooskõlas ülemäärase puudujäägi korrigeerimisega 2014. aastaks, üks aasta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaselt nõukogu poolt 2. detsembril 2009. aastal määratud tähtaega. Nõukogu leiab, et ametiasutuste kavandatud eelarve konsolideerimine ei võimalda saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikku kõrvaldamist 2014. aastaks. Stabiilsusprogrammis täpsustatud võimalikud täiendavad konsolideerimismeetmed on ajutiselt tühistatud ning igal juhul ei oleks need piisavad. Madalmaadel on vaja kindlaks määrata lisameetmed, et viia valitsemissektori eelarve puudujääk 2014. aastal jätkusuutlikul viisil alla kontrollväärtuse 3 % SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2013. aastal veelgi suurenema (74 protsendini SKPst) ning 2014. aastal veel veidi suurenema (75 protsendini SKPst). Seega püsib valitsemissektori võla suhe prognooside kohaselt üle kontrollväärtuse 60 %. 2015. aastaks ennustatakse stabiilsusprogrammiga võla suhte vähenemist (71,4 protsendini SKPst) ja seejärel edasist teatavat vähenemist, jõudes 2017. aastal 70,8 protsendini. Võla suhte selline vähenemine 2014. aasta järel ei ole aga poliitikameetmetega piisavalt toetatud.

(11)

Madalamaade tulevase majanduskasvu potentsiaali tõhustamiseks on ülimalt tähtis, et nõutav konsolideerimine, mille eesmärk on tagada eelarvepuudujäägi jätkusuutlik kõrvaldamine ja saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk lühemas või keskmises perspektiivis, kindlustaks kulutuste tegemise majanduskasvu soosival viisil. Tasakaalustatud kohandamise saavutamiseks on võtmetähtsusega innovatsiooni ja teadusuuringute, sealhulgas alusuuringute, ning hariduse ja koolituse edendamiseks tehtavad jõupingutused. See ei aitaks toetada üksnes majanduse elavdamist, vaid ka innovatsiooni ja inimkapitali, parandaks konkurentsivõimet ning keskmise ja pika perspektiivi kasvuväljavaateid.

(12)

Oluline probleem peitub eluasemeturul, kus viimastel aastakümnetel on suurenenud jäikus ja turgu moonutavad stiimulid mõjutanud rahastamist ja sektoripõhist säästmist. Kodumajapidamised kalduvad kinnisvara väärtusele tuginedes hüpoteeklaene suurendama, mis suures osas peegeldab pikaajalisi maksusoodustusi, eelkõige võimalust hüpoteeklaenude intressid maksustatavast tulust täielikult maha arvata. 2012. aasta aprillist alates on osaliselt rakendatud mitmeid meetmeid. Mõned neist hõlmavad eluasemelaenude maksustamiskorra kohandamist. Järkjärguline liikumine hüpoteeklaenude intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piiramise ning amortiseerimise stiimuli suurendamise suunas on põhjendatud, kuid selle meetme järkjärguline kasutuselevõtt toimub liiga aeglaselt, et amortiseerimistegevusele märkimisväärset mõju avaldada. Üüriturgu piiravad reguleerimine ning väga suur sotsiaalelamusektor, mis peab toime tulema pikkade ootejärjekordadega. Asjaolu, et sissetulekust tulenevalt kehtestati hiljuti sotsiaalelamusektoris üüri mõningane diferentseerimine, on samm õiges suunas, kuid selle mõju on vähene. Seega, ehkki väljapakutud meetmed on samm õiges suunas, on reformide üldine kulg põhiprobleemide lahendamisel aeglane ning seda tuleks kiirendada, võttes samas arvesse selle mõju praeguses majanduskeskkonnas ning jätkatessotsiaalkorterite kättesaadavuse tagamist, sealhulgas suure nõudlusega asukohtades, ebasoodsas olukorras olevatele isikutele, kes ei ole võimelised turutingimustel eluaset soetama.

(13)

Pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust on tugevdanud seadusjärgse pensioniea järkjärguline tõstmine 65 eluaastalt 2012. aastal 67 eluaastale 2021. aastal. Seega on Madalmaad nii esimese kui ka teise pensionisamba puhul täiel määral täitnud 2012. aasta soovituse selle osa, milles käsitletakse seadusjärgse pensioniea tõstmist, sidudes selle oodatava elueaga. Veel lahendamata probleemiks on kulude ja riskide asjakohane jaotus põlvkondade sees ja vahel. Lisaks on edasi lükkunud teise samba pensionifondide juhtimise uuendamine, mille eesmärk on aidata toetada fondide vastupidavust vananemisele. Pikaajalise hoolduse reformikavade rakendamine aitaks piirata vananemisega seotud kulude kiiret kasvu ning toetaks seega riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Sellega seoses tuleks asjakohasel tasemel hoida pikaajalise hoolduse kvaliteet ja kättesaadavus.

(14)

Valitsuse kavandatud tööturureformide eesmärk on suurendada tööjõus osalemise määra ja liikuvust. Osalemisseaduse reform on kaugelepürgiv ja tööjõus osalemise määra suurendamiseks asjakohane. Samas ei ole reformid veel seaduses sätestatud. Lisaks on tarvis täiendavaid meetmeid, et parandada tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste, sealhulgas naiste, sisserändaja taustaga inimeste, puudega inimeste ja eakate tööalast konkurentsivõimet. Madalmaad on teatanud kavatsusest reformida töötushüvitiste süsteemi ja oma suhteliselt rangeid töökaitsealaseid õigusakte. Need reformid koos liikuvust toetavatele tööandjatele ettenähtud maksusoodustusega (mobiliteitsbonus), mille eesmärk on julgustada tööandjaid palkama vähemalt 50-aastaseid sotsiaalkindlustushüvitise saajaid või puudega töötajaid, on suunatud just neile, kelle tööturul osalemise määr on madalam. Kuid ehkki need meetmed on tervitatavad, saab neid täielikult hinnata alles vastuvõtmise järel. Tuleks lisada, et tulevikus võiks aidata tööjõupuudust leevendada see, kui kõrvaldada kiiremini takistused, mis ei motiveeri pere teist palgasaajat oma töötatud tundide arvu suurendama.

(15)

Suuri edusamme on tehtud seoses 2012. aasta soovitusega, milles käsitleti innovatsiooni ning sidemeid teadusasutuste ja ettevõtete vahel. Ettevõtluspoliitika (Naar de top), sealhulgas selle valdkondlik lähenemine teadustegevuse, innovatsiooni ja haridusega (prioriteetsed sektorid) seotud avaliku ja erasektori partnerlustele, on nüüd rakendusetapis. Lisaks sektoripõhise innovatsiooni poliitikale on tähtis rakendada horisontaalset teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikat ning säilitada mittesihtotstarbeliste alusuuringute piisav riiklik rahastamine.

(16)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Madalmaade majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi ning esitatud on põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Madalmaade eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1 kuni 4.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(18)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, vaatas nõukogu läbi riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad soovituses 2.

(19)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (6). Riigina, mille rahaühik on euro, peaksid ka Madalmaad tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada ja rakendada aastal 2014 ja sellele järgnevatel aastatel eelarvestrateegiat, mida toetavad piisavalt täpsustatud meetmed, et tagada jätkusuutlikul viisil ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegne korrigeerimine 2014. aastaks ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes täpsustatud struktuurilise kohanduse saavutamine. Kaitsta kulutusi valdkondades, mis on majanduskasvu jaoks otseselt olulised, näiteks haridus, innovatsioon ja teadusuuringud. Võtta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist sihiks struktuurilise kohanduse saavutamine, mis võimaldab Madalmaadel saavutada 2015. aastaks keskpika perioodi eesmärk.

2.

Suurendada jõupingutusi eluasemeturu järkjärguliseks reformimiseks, kiirendades hüpoteeklaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise kavandatud vähendamist, võttes samas arvesse selle mõju praeguses majanduskeskkonnas, ning nähes üüriturul ette turupõhisema hinnakujundamise mehhanismi ning sidudes sotsiaalelamusektoris kodumajapidamise sissetuleku senisest enam üürihindadega. Muuta sotsiaaleluasemeid haldavate ettevõtete suunitlust, et toetada enim abi vajavaid kodumajapidamisi.

3.

Kohandada sotsiaalpartneritega konsulteerides teist pensionisammast, et tagada kulude ja riskide asjakohane jaotus põlvkondade sees ja vahel. Toetada seadusjärgse pensioniea järkjärgulist tõstmist meetmetega, mille eesmärk on suurendada vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet. Rakendada pikaajalise hooldussüsteemi kavandatud reform, et tagada süsteemi kulutasuvus ning täiendada seda jätkusuutlikkuse tagamiseks kulude suurenemist piiravate lisameetmetega.

4.

Võtta täiendavaid meetmeid, et suurendada tööjõus osalemise määra eelkõige tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste puhul. Jätkata maksustamisega seotud ja töötamist mitte motiveerivate tegurite vähendamist, sealhulgas ülekantavate maksukrediitide järkjärgulist kaotamist teise palgasaaja puhul. Edendada tööturustaatuste vahelist liikumist ja vähendada tööturu jäikust, sealhulgas reformides töökaitsealaste õigusaktide ja töötushüvitiste süsteemi.

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/93

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

13. juulil 2010 võttis nõukogu vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

29. juunil 2012 võtsid liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

10. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse (4) Ühendkuningriigi 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Ühendkuningriigi 2012.–2017. aasta lähenemisprogrammi kohta.