29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 188/1

I.

A.

B.

C.

D.

E.

F.

G.

H.

H.1.

H.2.

II.

A.

B.

C.

D.

E.

F.

G.

H.

I.

J.

K.

L.

III.

A.

A.1.

A.2.

A.3.

A.4.

A.5.

B.

B.1.

B.2.

B.3.

B.4.

C.

C.1.

C.2.

D.

D.1.

D.2.

D.3.

D.4.

D.5.

D.6.

D.7.

E.

E.1.

E.2.

E.3.

E.4.

F.

I LISA.

II LISA.

III LISA.

1.

Käesolevas aruandes analüüsitakse Euroopa Parlamendi eelarve juhtimist ja finantsjuhtimist eelarveaastal 2012. Aruandes antakse ülevaade rahaliste vahendite kasutamise ja sündmuste kohta, millel on olnud aasta jooksul tegevustele oluline mõju (I ja II osas), ning esitatakse kokkuvõtlik ülevaade 2012. aasta eesmärkide saavutamisest (III osas).

2.

Aruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1) (edaspidi finantsmäärus) artikliga 142 ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju) (2) artikliga 227. Tehtud analüüs tugineb peaarvepidaja koostatud esialgsele raamatupidamise aastaaruandele.

3.

Euroopa Parlamendi lõplikud assigneeringud olid kokku 1 717 868 121 eurot, mis moodustas 19,62 % finantsraamistiku (3) 5. rubriigi ülemmäärast. Allpool esitatud tabel 1 annab ülevaate Euroopa Parlamendi eelarve täitmisest 2012. aastal.

Tabel 1

Assigneeringute kasutamine

4.

Raamatupidamisaruandesse 31. detsembri 2012. aasta seisuga kantud tulud kokku olid 175 541 860 eurot (2011. aastal 173 293 432 eurot), millest 22 274 843 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2011. aastal 23 815 077 eurot).

5.

Euroopa Parlamendi 2012. aasta lõpliku eelarve assigneeringute kogumaht oli 1 717 868 121 eurot, mis tähendab 2011. aasta eelarvega (1 685 829 393 eurot) võrreldes 1,9 % suurust kasvu.

6.

Kulukohustuste kogumaht oli 1 693 038 015 eurot ehk 99 % lõplikest assigneeringutest (2011. aastal 93 %). Maksete kogumaht oli 1 387 580 140 eurot, mis moodustas 82 % täidetud kulukohustustest (2011. aastal 86 %).

7.

Automaatsete ülekandmiste maht 2013. aastasse oli 305 457 875 eurot ehk 18 % kulukohustustega seotud assigneeringutest (2011. aastal 14 %). Mitteautomaatseid ülekandmisi 2013. aastasse ei olnud.

8.

Automaatsete ülekandmiste maht 2012. aastasse oli 222 900 384 eurot (2011. aastal 231 028 630 eurot). Makseid tehti nende ülekandmiste alusel 197 991 076 euro ulatuses ehk 89 % (2011. aastal 90 %). Tühistatud summa suurenes seega 24 909 308 euroni, mis on 6 % rohkem kui 2011. aastal (23 590 299 eurot). Tühistamised puudutasid peamiselt järgmisi artikleid: artikkel 200„Hooned”, artikkel 202„Hoonetega seotud kulud”, artikkel 140„Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad” ja artikkel 324„Kirjastamine ja levitamine”. Neid nelja artiklit puudutavad tühistamised moodustasid 79 % kogu tühistatud summast.

9.

Tühistatud summad ja tühistamiste peamised põhjused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

2011. aastast 2012. aastasse automaatselt üle kantud summade tühistamiste peamised põhjused

10.

Finantsmääruse (6) artikli 9 lõike 2a kohaselt tehtud mitteautomaatsed ülekandmised 2012. aastasse olid kokku 21 700 000 eurot ning puudutasid punkti 2003„Kinnisvara soetamine” (15 000 000 eurot), punkti 2001„Liisingumaksed” (6 200 000 eurot) ja punkti 2005„Hoonete ehitus” (500 000 eurot).

11.

Mitteautomaatsetest ülekandmistest 2012. aastasse tehti makseid 15 649 030 euro ulatuses (72 %). Nendest maksetest rahastati peamiselt kinnisvara ostmist (esimene 15 000 000 euro suurune makse TREBELi hoone eest tehti müügilepingu allkirjastamisel). Ühtlasi tehti hoonete ehitusega seoses makseid 456 180 eurot ja liisingumakseteks läks 192 850 eurot.

12.

Sofias asuva Euroopa Maja soetamise ja sisustamise jaoks 2011. aastasse mitteautomaatselt üle kantud assigneeringutest (9 240 000 eurot eelarvepunktis 2003) ei olnud 2011. aastal võimalik makseid teha seoses probleemidega, mis puudutasid hoone sisustamisega seotud tööde puudusi ja nõuetele mittevastavust. Sofia kohtus algatati tõendite säilitamist puudutav menetlus. Hoone sisustamise tööd peaksid lõppema 2013. aasta esimesel poolel. Kehtiva lepingu kohaselt nähakse ette kogu makse tegemine alles pärast renoveerimistööde lõpetamist ja tööde vastuvõtmist.

13.

Kasutatav sihtotstarbeline tulu 2012. aastal oli kokku 22 274 843 eurot (2011. aastal: 23 815 077 eurot). Kulukohustuste maht oli 18 028 503 eurot ja kulukohustustega sidumise määr 81 %, mis on tunduvalt suurem kui eelnenud aastatel (2011. aastal 52 %, 2010. aastal 13 %). Maksete kogumaht oli 11 216 674 eurot ehk 62 % täidetud kulukohustustest (2011. aastal 82 %).

14.

2012. aasta sihtotstarbeliste tulude assigneeringute allikaid on analüüsitud järgmisel joonisel.

Joonis 1

Sihtotstarbeliste tulude assigneeringud 2012. aastal peatükkide kaupa

15.

Assigneeringud 2012. aastasse üle kantud sihtotstarbelisest tulust olid kokku 107 592 247 eurot (2011. aastal 110 017 852 eurot). Suurem osa (90 %) 2012. aastasse üle kantud sihtotstarbelise tulu assigneeringutest pärinesid peatükist 20. Need tulenesid peamiselt Belgia riigi poolt 27. jaanuaril 2010 tehtud 85 897 000 euro suurusest maksest, mis oli seotud hoonete D4 ja D5 krundi kulude katmise ning Brüsselis asuva Luxembourgi raudteejaama hoone katusega seotud arenduskuludega.

16.

Järgmisse aastasse üle kantud sihtotstarbeliste tuludega seotud täidetud kulukohustuste maht oli 105 482 187 eurot (2011. aastal 20 580 678 eurot). Tehtud maksed moodustasid 2012. aastal 10 % täidetud kulukohustustest, mida on märkimisväärselt vähem kui eelnenud aastal (2011. aastal 74 %). Enamik 2012. aastal täidetud kulukohustustest on seotud vastavalt juhatuse 30. novembri 2011. aasta otsusele TREBELi hoone ostmisega, mille makseid hakatakse tegema 2013. aastal (vt punkti 19).

17.

Summa 106 795 839 eurot kanti üle 2013. aastasse, sellest 10 051 047 eurot sihtotstarbelisest tulust tulenevatest assigneeringutest (assigneeringuid tühistati 1 007 122 euro suuruses summas) ja 96 744 792 eurot ülekantud sihtotstarbelisest tulust tulenevatest assigneeringutest (assigneeringuid tühistati 111 496 euro suuruses summas). Belgia valitsuse 2010. aasta jaanuaris makstud 85 897 000 eurot (vt punkti 15) on finantsmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt sihtotstarbeline välistulu. Ülekantud sihtotstarbelisest sisetulust tulenevad assigneeringud olid 20 898 839 eurot.

18.

Tühistati assigneeringud summas 24 830 106 eurot (2011. aastal 93 651 335 eurot), mis moodustab 1,4 % lõplikest assigneeringutest (2011. aastal 5,6 %). Tühistamise peamised põhjused on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 3

Kasutada olnud assigneeringute tühistamiste peamised põhjused 2012. aastal

19.

Eelarveaasta jooksul kiideti finantsmääruse artiklite 24 ja 43 (7) alusel heaks kümme C-ümberpaigutamist (kaasa arvatud nn assigneeringujääkide koondümberpaigutamine). Kogumaht oli 80 462 015 eurot ehk 4,7 % lõplikest assigneeringutest (2011. aastal moodustasid üheksa ümberpaigutamist 3,7 % lõplikest assigneeringutest). President kiitis finantsmääruse artikli 22 lõike 1 alusel heaks kaheksa kasutada olnud assigneeringute P-ümberpaigutamist (8) kogusummas 10 379 775 eurot, mis moodustas 0,6 % lõplikest assigneeringutest (2011. aastal moodustasid üheksa ümberpaigutamist 0,7 % lõplikest assigneeringutest). President kiitis ühtlasi seoses TREBELi projektiga heaks 88 924 943 euro ümberpaigutamise sihtotstarbelisest tulust tulenevatest ülekantud assigneeringutest. See erakorraline ümberpaigutamine on pigem tehniline kohandus, mis ei muuda assigneeringu eesmärki, (9) kuna TREBELi hoone ostetakse kohe välja ja mitte pikaajalise liisingulepingu kaudu.

20.

Kokkuvõttes kiideti 2012. aastal heaks 18 kasutada olnud assigneeringute C- ja P-ümberpaigutamist summas 90 841 790 eurot ehk 5,3 % lõplikest assigneeringutest (2011. aastal 18 ümberpaigutamist kogusummas 73 903 546 eurot (4,4 % lõplikest assigneeringutest), millele lisandus üks tehniline sihtotstarbelisest tulust tulenevate ülekantud assigneeringute P-ümberpaigutamine 88 924 943 euro suuruses summas.

Tabel 4

Ümberpaigutamised õigusliku aluse järgi

Tabel 5

C-ümberpaigutamiste analüüs sihtridade kaupa

Tabel 6

C-ümberpaigutamiste analüüs kulukategooria ja eesmärgi kaupa

21.

Selles osas käsitletakse peatüki 10 0 „Määratlemata otstarbega assigneeringud” ja peatüki 10 1 „Ettenägematute kulude reserv” assigneeringute kasutamist. Neile jaotises 10 „Muud kulud” sisalduvatele peatükkidele viidatakse käesolevas aruandes edaspidi kui „määratlemata otstarbega assigneeringutele”. Jaotis 10 „Muud kulud” oli ümberpaigutamise peamiseks allikaks, assigneeringujääkide koondümberpaigutamine välja arvatud: 73 % ümberpaigutamistest (assigneeringujääkide koondümberpaigutamine välja arvatud) pärines sealt (25 902 015 eurot kokku 35 462 015 eurost).

22.

Sellest summast 10 192 015 eurot olid kulutused parlamendiliikmetele, 9 985 000 eurot infotehnoloogiale, 3 200 000 eurot mitmekeelsusele ja 2 000 000 eurot kinnisvarapoliitikale. Allolevas tabelis on esitatud teave määratlemata otstarbega assigneeringutest tehtud ümberpaigutamiste eesmärgi kohta.

Tabel 7

Määratlemata otstarbega assigneeringutest tehtud ümberpaigutamiste eesmärk

23.

Selles osas käsitletakse muudest allikatest kui jaotisest 10 „Muud kulud” tulevaid ümberpaigutamisi. Muudest jaotistest paigutati ümber 54 560 000 eurot, sellest 45 000 000 eurot assigneeringujääkide koondümberpaigutamisega. Need ümberpaigutamised olid peamiselt seotud kinnisvarapoliitikaga seotud kuludega (86 %), millele järgnesid infotehnoloogiaga (11 %) ja parlamendiliikmetega (3 %) seotud kulud. Nende ümberpaigutamiste ülevaade on esitatud tabelites 8a ja 8b.

Tabel 8a

Muudest allikatest kui määratlemata otstarbega assigneeringutest pärinevate C-ümberpaigutamiste päritolu (v.a assigneeringujääkide koondümberpaigutamine)

Tabel 8b

Ümberpaigutamine C10 (assigneeringujääkide koondümberpaigutamine)

24.

Selle ümberpaigutamise ettepaneku esitas Euroopa Parlamendi eelarvet käsitlev juhatuse ja eelarvekomisjoni töörühm, mis võimaldas vajalike vahendite kasutuselevõtmise ettemaksete tegemiseks TREBELi hoone ostmiseks ja uue KADi hoone ehituseks, mille tulemusel hoitakse ehitusperioodil ja laenu amortiseerimise ajal kokku hinnanguliselt 10,4 miljonit eurot rahastamiskulusid.

25.

P-ümberpaigutamiste ülevaade on esitatud tabelis 9.

Tabel 9

P-ümberpaigutamiste eesmärk

26.

Käesolevas osas käsitletakse assigneeringute kasutamist eelarvepeatükkide lõikes, nende osakaalu üldeelarves ning muutusi assigneeringute kasutamises eelnenud eelarveaastaga võrreldes. Assigneeringute kogumahust 70 % moodustasid nelja peatüki assigneeringud. Need on: peatükk 10„Institutsiooni liikmed”, peatükk 12„Ametnikud ja ajutised töötajad”, peatükk 20„Hooned ja nendega seotud kulud” ning peatükk 42„Parlamendiliikmete assistentide kulud”.

27.

Tabelis 10 on esitatud 2012. aastal kulukohustustega seotud assigneeringute jaotus peatükkide kaupa 2011. aastaga võrreldes. Joonistel 2 ja 3 on 2012. aasta muutused võrreldes 2011. aastaga esitatud graafiliselt.

Tabel 10

Kulukohustustega seotud assigneeringud 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes

28.

Parlamendiliikmetega seotud kulud olid 2012. aastal 204 267 112 eurot, mis on 12 % kõikidest eelarveaasta kulukohustustest. Võrreldes 2011. aastaga suurenesid nimetatud kulud 8,9 miljonit eurot ehk 5 %. Samal ajal kulukohustuste suurenemisega vähenesid lõplikud assigneeringud võrreldes eelneva aastaga 5 %. Selle tulemusena oli assigneeringute tühistamise määr peaaegu null, samal ajal kui 2011. aastal oli see 9 %.

29.

Punkti 1000„Hüvitised” ja punkti 1006„Üldkulude hüvitis” kulukohustused, mis on ette nähtud parlamendiliikmete tegevuskulude katmiseks, suurenesid 108 108 469 euroni ja moodustasid 53 % kogu peatüki kulukohustustest. Võrreldes 2011. aastaga on need suurenenud 3 %. Igakuine hüvitis (brutopalk) suurenes 7 957 euroni ja üldkulude hüvitis 4 299 euroni parlamendiliikme kohta.

30.

Punkti 1004„Tavalised reisikulud” ja punkti 1005„Muud reisikulud” kulukohustused suurenesid 78 882 170 euroni, mis on 39 % peatüki 10 kulukohustustest. Selle peatüki kulukohustuste suurenemisest poole annab just nimetatud kahe punkti kulukohustuste suurenemine (4 541 265 euro võrra). Punkt 1005, millest kaetakse reisi- ja elamiskulud seoses töökohta ja sealt tagasi sõitmise ning muude lähetustega, suurenes võrreldes 2011. aastaga 48 %. Tegelikult tehti parlamendiliikmete 2011. aasta kohta esitatud hüvitustaotluste alusel märkimisväärne osa maksetest alles 2012. aastal. See on kooskõlas eeskirjadega, mis lubavad esitada hüvitustaotlusi mingi aasta kohta kuni järgneva aasta 31. oktoobrini.

31.

Aastal 2012 (10) tegid parlamendiliikmed (11) kokku 18 314 sõitu Strasbourgi ja Brüsselisse, et osaleda osaistungjärkudel, 35 314 sõitu Brüsselisse, et osaleda komisjonide koosolekutel, ja 2 653 sõitu Brüsselisse, et osaleda fraktsioonide koosolekutel (12). Euroopa Parlamendi tavapärastest töökohtadest väljapoole tehti sõite järgmiselt: 1 290 sõitu komisjonide koosolekutele, 1 946 sõitu fraktsioonide koosolekutele ja 1 706 sõitu parlamendi delegatsioonide koosolekutele.

32.

Punkti 1010„Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse kulud” kulukohustused olid 2 399 615 eurot, mis on 1 % kogu peatüki kulukohustustest. Need kulukohustused suurenesid võrreldes 2011. aastaga 92 %, sest suurenes ravikulude hüvitamise süsteemis osalevate parlamendiliikmete arv. Suurenemine on toimunud pidevalt alates süsteemi käivitamisest 2009. aastal ja see suundumus jätkub tõenäoliselt seni, kuni on saavutatud eeldatav kasutusmäära maksimaalne tase.

33.

Ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kulud olid 2012. aastal 560 700 762 eurot ning see on kõige suurem kulukategooria (33 % 2012. aasta kõikidest kulukohustustest). Võrreldes eelmise eelarveaastaga suurenesid nimetatud kulud 20,25 miljonit eurot ehk 4 %. Asjaomase peatüki kulude suurenemine on peamiselt tingitud punkti 1200„Töötasu ja hüvitised” suurenemisest, mis moodustab 99 % koguassigneeringutest.

34.

Punkti 1200„Töötasu ja hüvitised” täidetud kulukohustuste kogumaht suurenes 555 375 070 euroni. Punktis 1200 ilmnes 2012. aastal ülejääk ja just sellest punktist toimus kõige suurem assigneeringujääkide koondümberpaigutamine – 13 miljonit eurot, mis on 3 % esialgsetest assigneeringutest ja 29 % ümberpaigutatud summadest (vt tabelit 8b). Ülejäägi põhjuseks on eelkõige see, et 2012. aasta eelarve koostamise ajal võeti arvesse 2011. ja 2012. aasta töötasude iga-aastast korrigeerimist, mida tänaseni ei ole tehtud.

35.

Aastal 2012 võeti tööle 324 ametnikku ja ajutist töötajat peasekretariaati, 58 ajutist töötajat fraktsioonidesse ja 399 töötajat parlamendiliikme registreeritud assistendina. Kokku töötas Euroopa Parlamendis 31. detsembri 2012. aasta seisuga 5 941 ametnikku ja ajutist töötajat (nendest 5 187 peasekretariaadis ja 754 fraktsioonides) ning 1 705 parlamendi registreeritud assistenti.

36.

Seisuga 31. detsember 2012 olid 26 % osakonnajuhatajatest, 33 % direktoritest ja 33 % peadirektoritest naised. Alltoodud joonisel on kujutatud töötajaskonna sooline jaotus tegevusüksuste lõikes.

Joonis 4

Peasekretariaadi sooline jaotus

37.

Muude teenistujate ja sisseostetavate teenustega seotud kulud olid 2012. aastal 102 483 098 eurot, mis on 6 % kulukohustustest. Peatükk hõlmab kolme peamist kuluartiklit: punkt 1402„Tõlgid” hõlmab kulukohustustest 45 %, punkt 1400„Muud teenistujad” (13) 34 % ja punkt 1420„Sisseostetavad teenused” (14) 6 %.

38.

Peatüki kulukohustused vähenesid võrreldes 2011. aastaga umbes 16,3 miljonit eurot ehk 14 %. See oli peamiselt tingitud punktide 1420„Sisseostetavad teenused” ja 1402„Tõlgid” kulukohustuste vähenemisest (vastavalt 42 % ja 19 %) parlamendi poolt 2012. aastal võetud struktuursete kokkuhoiumeetmete tulemusena. Peatüki assigneeringud vähenesid eelarveaasta jooksul umbes 8 miljonit eurot (7 % algsest summast), mis moodustab 18 % assigneeringujääkide koondümberpaigutamisest (vt tabelit 8b).

39.

Punkti 1402„Tõlgid” kulukohustused olid kokku 46 000 000 eurot ja need hõlmasid institutsioonidevahelise koostöö raames eelkõige Euroopa Parlamendi korraldatud koosolekutel rakendatavate abitõlkide tasusid, sotsiaalkindlustusmakseid, sõidukulusid ja päevaraha. Kulukohustused vähenesid võrreldes 2011. aastaga umbes 10 964 283 eurot ehk 19 %. See kokkuhoid saavutati tänu sellele, et alates 1. aprillist 2012 rakendati täielikult juhatuse poolt 2011. aasta detsembris heaks kiidetud mitmekeelsusega seotud säästumeetmeid.

40.

Parlamendi tõlgid ja abitõlgid tegid 2012. aastal 97 791 tõlketööpäeva (2011. aastal 109 707 päeva (15)) ning osutasid teenust nii parlamendile kui ka teistele institutsioonidele (16) sellistel puhkudel, kus parlamendi teenistused tagavad suulise tõlke (11 % suurenemine võrreldes 2011. aastaga). Parlamendi tõlgid töötasid 51 109 päeva (3 % vähem kui 2011. aastal) ja abitõlgid 46 682 päeva (18 % vähem kui 2011. aastal).

41.

Punkti 1420„Sisseostetavad teenused” kulukohustused olid 14 587 633 eurot, mis on 10 399 823 eurot ehk 42 % vähem kui 2011. aastal. Nii suur erinevus on peamiselt tingitud istungite stenogrammide tõlkimise väga radikaalsest vähendamisest – nende tõlkimise maht oli 2012. aastal väiksem kui üks kümnendik 2011. aasta mahust. Seda tehti juhatuse 2011. aasta septembri otsuse põhjal, mille kohaselt istungi stenogramme ja kirjalikult vastatavaid küsimusi ei tõlgita enam süstemaatiliselt 11 ametlikku keelde, kuid igal parlamendiliikmel on siiski võimalik taotleda konkreetsete tekstiosade ja/või küsimuste tõlkimist soovitud keelde.

42.

Punkti 1400„Muud teenistujad” kulukohustused olid 34 790 888 eurot, mis võrreldes 2011. aastaga on 14 % rohkem. Sellest punktist kaetakse peamiselt muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike töötasud (sealhulgas toetused ja hüvitised), tööandja sissemaksed mitmesugustesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes, ning ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud. Seisuga 31. detsember 2012 oli palgal 675 lepingulist töötajat. Lepinguliste töötajate jaotus tegevusüksuste (17) ja soo alusel on esitatud joonisel 5.

Joonis 5

Lepinguliste töötajate jaotus tegevusüksuste ja soo alusel 2012. aastal

43.

Peatükiga 1 6 seotud kulud olid 16 699 823 eurot, mis on 1 % kõikidest 2012. aasta kulukohustustest. Võrreldes 2011. aastaga suurenesid nimetatud kulud 2 210 199 eurot ehk 15 %.

44.

Selle peatüki kulukohustustest puudutavad 35 % punkti 1654„Lasteaed ja lepingulised lastesõimed”, 25 % punkti 1612„Täiendusõpe” ning 24 % punkti 1652„Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud”.

45.

Parlamendi lasteaia ja Brüsseli peretoa välisjuhtimine ning sellega seotud kulud moodustasid punktist 1654 suurima osa. Selle punkti kulukohustused olid kokku 5 840 796 eurot, mis võrreldes 2011. aastaga on 9 % rohkem, ja nendest tasuti Euroopa Parlamendi osamaks lasteaia ja lepinguliste lastesõimede üldkulude katteks (18).

46.

Punkti 1612„Täiendusõpe” kulukohustustega seotud assigneeringud olid kokku 4 177 428 eurot, mis 2011. aastaga võrreldes on 7 % rohkem, ja nendega kaeti kulutused koolituskursustele, mille eesmärk oli täiendada töötajate teadmisi ja oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust. Aastal 2012 osales keelekursustel 5 089, infotehnoloogiakursustel 1 538 ja finantskoolitusel 1 126 inimest. Parlamendisisestel üldkoolitustel osales 6 963 inimest ja väliskursustel (19) 320 inimest.

47.

Punkti 1652„Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud” suurenesid 3 960 000 euroni, mis võrreldes 2011. aastaga oli 52 % rohkem. See on tingitud asjaolust, et sihtotstarbeliste kulude assigneeringuid kasutati hindade ja kulude (palk ja toorained) kasvu vahelise suureneva lõhe tõttu kiiremini kui varem, mis suurendas eelarve tegevuskahjumit. Muudetud hinnad jõustusid 1. jaanuaril 2013. Baarid, restoranid ja sööklad teenindasid 2012. aastal umbes 3 103 000 ja poed 153 000 klienti.

48.

Peatükiga 20 seotud kulukohustused olid 248 864 928 eurot, mis on 15 % 2012. aasta kulukohustustest. Kulukohustuste maht suurenes 53 335 037 euroni, mis on 2011. aasta tasemega võrreldes 27 % rohkem. Peatüki assigneeringud suurenesid eelarveaasta jooksul peaaegu 42 miljonit eurot (20 % esialgsetest assigneeringutest), seda peamiselt assigneeringujääkide koondümberpaigutamise tõttu (vt tabelit 8b).

49.

Kulukohustuste taseme muutus on tingitud peamiselt punktist 2001„Liisingumaksed” (kulukohustused suurenesid umbes 30 miljonit eurot, mis on 56 % muutusest), kuid ka punktist 2007„Ruumide sisustamine” (suurenemine 48 %, mis on 21 % muutusest) ja punktist 2003„Kinnisvara soetamine” (suurenemine 23 %, mis on 14 % muutusest).

50.

Alltoodud joonisel on kujutatud peatüki 20 kulukohustuste jaotus kululiikide kaupa.

Joonis 6

Peatüki 20 kulukohustuste jaotus punktide kaupa

51.

Punkti 2022„Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus” kulukohustused olid 48 638 644 eurot (20 % kogu peatükist) ning neid kasutati ruumide, liftide, kütte- ja kliimasüsteemide ning tulekindlate uste hooldamise, samuti värvimis- ja parandustööde jms kulude katmiseks. Kulukohustused suurenesid võrreldes 2011. aastaga 11 % (4 823 612 eurot). See muutus oli tingitud uue rangema hoolduspoliitika rakendamisest seoses ehitiste vananemisega. Summasid sellele punktile suurendati eelarveaasta jooksul 2 miljoni euro võrra (võrreldes esialgsete assigneeringutega 4 %).

52.

Punkti 2003„Kinnisvara soetamine” – kuhu oli algselt tehtud märge „p.m.” – kanti assigneeringuid 38 753 000 euro suuruses summas ümberpaigutamiste P8 ja C10 kaudu (vt tabeleid 8b ja 9, ülekandmise P8 tulemusena, mille puhul summad võeti punktist 2000„Üür”, kahanes selle punkti esialgne assigneering 11 %). Kogusumma seoti kulukohustustega (TREBELi hoone ja Euroopa Maja Sofias) ja on 16 % peatüki kulukohustustest.

53.

Punkti 2001„Liisingumaksed” kulukohustused (14 % peatüki kulukohustustest) olid 33 910 000 eurot, mis on peaaegu kaheksa korda rohkem kui 2011. aastal. Punktile lisati aasta jooksul 8 000 000 eurot, mis esialgsete assigneeringutega võrreldes on 31 % rohkem ja mis on peamiselt tingitud assigneeringute koondümberpaigutamisest (vt tabeleid 8a ja 8b). Kogusumma seoti kulukohustustega, peamiselt KADi hoone laiendamise projektiga Luxembourgis.

54.

Punkti 2007„Ruumide sisustamine” kulukohustused suurenesid 34 811 824 euroni (14 % peatüki kulukohustustest), mis 2011. aastaga võrreldes on 48 % rohkem (esialgsed assigneeringud suurenesid 51 %). Ruumide sisustamine Brüsselis moodustab sellest punktist suurema osa (65 % kulukohustustest) ja selgitab assigneeringute ja kulukohustuste kasvu. Aastal 2012 käivitati ja viidi Brüsselis lõpule mitmed kinnisvara ja objektidega seotud ulatuslikud tööd. Üks kõige tähtsamatest oli Eastmani hoone (Euroopa Ajaloo Maja) renoveerimise projekt, milleks seoti 2012. aastal kulukohustustega 12,8 miljonit eurot. (Eelarvekomisjon kiitis oma 15. novembri 2012. aasta koosolekul heaks Euroopa Ajaloo Majale 2 miljoni euro vabastamise reservist – vt tabelit 7). Töid tehti ja projekte viidi ellu ka juba kasutatavates hoonetes.

55.

Punkti 2026„Hoonete turvalisus ja valve” kulukohustused (14 % peatüki kulukohustustest) olid 35 023 714 eurot, mis võrreldes 2011. aastaga oli 3 % vähem. Need katavad eelkõige Euroopa Parlamendi kolme alalise töökoha ja infobüroode hoonete turvalisuse ja valve kulusid.

56.

Peatüki 2 1 kulukohustused olid 142 804 433 eurot, mis on 8 % 2012. aasta kulukohustustest. Võrreldes 2011. aastaga oli täidetud kulukohustuste summa suurenenud 25 513 660 euro võrra ehk 22 %. Peatüki assigneeringud suurenesid eelarveaasta jooksul 14 915 000 eurot (11 % esialgsetest assigneeringutest), peamiselt kahe ümberpaigutamise tulemusena (C5 reservist, mis kiideti heaks 12. oktoobril 2012, ja C9, mis kiideti heaks 5. detsembril 2012, vt tabeleid 7 ja 8a), mis olid ette nähtud traadita interneti leviala laiendamiseks Euroopa Parlamendi hoonetes ning võrguinfrastruktuuri ja üksikute seadmete asendamiseks.

57.

Punktid 2100„Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara” ja 2102„Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused” moodustavad 81 % peatüki kuludest ja nendega on seotud 88 % kulukohustuste muutusest 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga.

58.

Peatüki 21 kulude jaotus on esitatud alltoodud joonisel.

Joonis 7

Peatüki 21 kulude jaotus

59.

Punkti 2100„Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara” kulukohustused moodustavad 31 % peatüki 2 1 kulukohustustest ja on 44 585 309 eurot, mis on 38 % rohkem kui aastal 2011. Assigneeringud suurenesid eelarveaasta jooksul 7 528 700 eurot (20 % esialgsetest assigneeringutest). Sellest punktist kaetakse institutsioonile seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, korrashoiu ja hoolduse ning sellega seotud tööde kulud. Nimetatud seadmed ja tarkvara on ette nähtud eeskätt andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteemide, osakondade ja fraktsioonide arvutitega varustamise ning elektroonilise hääletussüsteemi jaoks.

60.

Punkti 2102„Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused” kulukohustused moodustavad 50 % peatüki 21 kulukohustustest ja on 70 511 060 eurot, mis on 17 % rohkem kui aastal 2011 (see on kooskõlas assigneeringute suurendamisega). Assigneeringud suurenesid eelarveaasta jooksul 8 286 300 eurot (13 % esialgsetest assigneeringutest). Assigneeringud katavad peamiselt teenindusettevõtjatelt ja andmetöötlusnõustajatelt andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks, rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas parlamendiliikmete ja fraktsioonide – abistamiseks, uuringute läbiviimiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks ja sisestamiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulusid.

61.

See peatükk hõlmas 1 % 2012. aasta kulukohustustest ehk 9 476 760 eurot. Kulukohustuste summa on võrreldes 2011. aastaga veidi – 2 % – vähenenud.

62.

Peatüki kulukohustuste jaotus on järgmine: 47 % artiklis 235„Telekommunikatsioon”, 21 % artiklis 230„Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad” ning 15 % artiklis 232„Õigusabikulud ja kahjutasud”. Ülejäänud 17 % jagunes artiklite 231„Finantskulud”, 236„Posti- ja kohaletoimetamiskulud”, 237„Kolimiskulud”, 238„Muud halduskulud” ja 239„Euroopa Parlamendi süsinikuheite tasakaalustamise kava” vahel.

63.

Välja arvatud punkt 2320„Õigusabikulud ja kahjutasud”, mida rahastati reservist vabastatud summaga (ümberpaigutamine C3, vt tabelit 7), rahastati ümberpaigutamisi C9 ja C10 kõikide selle peatüki punktidest (vt tabeleid 8a ja 8b). Nimetatud ümberpaigutamiste tulemusel vähenesid esialgsed assigneeringud 29 %, mis näitab halduskulude kokkuhoius tehtud pingutusi.

64.

Artikli 239„Euroopa Parlamendi süsinikuheite tasakaalustamise kava” kulukohustusi, mis algselt ulatusid 950 000 euroni, vähendati 91 % assigneeringujääkide koondümberpaigutamise tõttu, mis oli põhjustatud viivitustest hankemenetluse lõpuleviimisel ja CO2 tonnihinna märkimisväärsest vähenemisest.

65.

See peatükk sisaldab 2012. aasta kulukohustustest 2 % ehk 32 624 325 eurot – samal tasemel 2011. aastaga. Peatüki kulukohustuste jaotus on järgmine: artikkel 300„Töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel” – 79 %, artikkel 304„Mitmesugused koosolekute kulud” – 18 %, artikkel 302„Vastuvõtu- ja esinduskulud” – 3 %.

66.

Esialgsed assigneeringud olid 2012. aastal 4 % väiksemad kui 2011. aastal ja neid vähendati assigneeringujääkide koondümberpaigutamisega 10 % (3 666 387 euro ümberpaigutamine). Kõigi peadirektoraatide pingutuste tulemusena vähendada transpordikulusid tekkis artiklist 300 kokkuhoid 3 000 000 eurot.

67.

2012. aastal tehti 33 616 lähetust (2011. aastal 34 827 lähetust), mis tähendab kokku 99 377 lähetusel oldud päeva (2011. aastal 104 436 päeva). Enamik lähetusi oli seotud sõitudega Euroopa Parlamendi kolme tööpaiga vahel (Brüssel 5 652 lähetust, Strasbourg 19 846 lähetust ja Luxembourg 2 433 lähetust).

68.

Selle peatüki kulukohustused moodustavad 6 % 2012. aasta kuludest ning on suurenenud võrreldes 2011. aastaga 105 967 314 eurot ehk 15 %. Lõplikud assigneeringud suurenesid võrreldes eelnenud eelarveaastaga 5 %, peatüki kasutusmäär paranes ja saavutas 97 % taseme. Umbes 26 % selle peatüki kulukohustustest puudutavad punkti 3244„Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, „Euroscola” programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest”, 21 % punkti 3242„Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud” ning 13 % punkti 3248„Audiovisuaalse teabe kulud”.

69.

Kulukohustuste jaotus on esitatud alltoodud joonisel.

Joonis 8

Peatüki 32 kulukohustuste jaotus

70.

Punktis 3244„Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, „Euroscola” programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest” suurenesid kulukohustused 27 985 491 euroni, mis võrreldes 2011. aastaga on väike kasv (3 %). Neid kasutati toetusteks külalisrühmadele ning sellega seotud järelevalve ja infrastruktuuri kuludeks, „Euroscola” programmi tegevuskuludeks ning stipendiumiteks kolmandate riikide arvamuskujundajatele.

71.

Punkti 3242„Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud” kulukohustused olid kokku 22 124 435 eurot ning neid kasutati eelkõige infoväljaannete, sh elektrooniliste väljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete ning liikmesriikides ja kandidaatriikides avalikel üritustel, messidel ja näitustel osalemise kuludeks, samuti õigusloome jälgimise süsteemi (OEIL) ajakohastamise kuludeks. Kulukohustused suurenesid võrreldes 2011. aastaga 25 %. See muutus oli tingitud eelarve tihedamast järelevalvest ja eelarve optimeerimise strateegiast, mis andsid tulemuseks kasutamismäära märgatava suurenemise (98 % aastal 2012 ja 90 % aastal 2011).

72.

Punkti 3248„Audiovisuaalse teabe kulud” kulukohustused olid kokku 13 369 011 eurot ja neist kaeti järgmiste tegevustega seotud kulud:

Kulukohustused suurenesid võrreldes 2011. aastaga 20 %.

73.

Audiovisuaalse teabe tootmise osas kanti veebi kaudu üle 1 293 üritust, millest 890 olid poolepäevased komisjoni koosolekud. Europe by Satellite tootis 905 uudislugu Euroopa Parlamendist, millest 879 levitati edasi 148 kanali kaudu, 57 infoklippi õigusteemadel, 69 täiskogu istungi päeva, 269 otseülekannet, 295 uudislugu Eurovisioonile (selle liikmeorganisatsioonidele levitamiseks) ja 19 Eurovisiooni kaudu üle kantud sündmust Euroopa Parlamendist Brüsselis ja Strasbourgis.

74.

Tuleks ka märkida, et punkti 3243„Parlamentarium – Euroopa Parlamendi külastajatekeskus” kulukohustused (3 462 168 eurot) on võrreldes eelneva aastaga 40 % suuremad (kooskõlas eraldatud assigneeringute suurenemisega). Aastal 2012 külastas Parlamentariumi 250 000 inimest – neli ja pool korda enam kui 2011. aastal –, mis asetab Parlamentariumi Brüsseli viie kõige enam külastatava turismiobjekti hulka.

75.

See peatükk sisaldab 2012. aasta kulukohustustest 5 %, mis vastab 87 917 639 eurole (6 % rohkem kui 2011. aastal). Artikkel 400„Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud” hõlmas peatüki 40 assigneeringutest 65 % (2011. aastal 66 %). Selle artikli kulukohustused olid kokku 57 062 367 eurot ja need olid ette nähtud fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete järgmisteks kuludeks:

76.

Artikkel 4 0 2 „Euroopa tasandi erakondade rahastamine” hõlmas peatüki 40 kulukohustustest 21 % (2011. aastal 21 %). Artikkel 403„Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine” hõlmas peatüki 40 kulukohustustest 14 % (2011. aastal 13 %).

Joonis 9

Peatüki 40 kulukohustuste jaotus

77.

See peatükk sisaldab 2012. aasta kulukohustustest 11 %, mis vastab 180 871 822 eurole (6 % rohkem kui 2011. aastal). Peatüki lõplikud assigneeringud vähenesid võrreldes eelnenud eelarveaastaga 2 %. Kasutusmäär paranes.

78.

Assigneeringud vähenesid aasta jooksul 6 miljoni euro võrra (3 % esialgsetest assigneeringutest) (vt tabelit 8b). Parlamendiliikmete assistentidele ette nähtud assigneeringud vähenesid 6,8 miljoni euro võrra, samal ajal kui vahetuskursierinevusteks ette nähtud assigneeringud suurenesid 0,8 miljoni euro võrra.

79.

Selle peatüki kulukohustuste jaotus on esitatud allpool olevas tabelis.

Joonis 10

Peatüki 42 kulukohustuste jaotus

80.

Kohalike assistentidega seotud kulukohustused olid 80 720 519 eurot, mis võrreldes 2011. aastaga on 2 % rohkem.

81.

Parlamendiliikmete registreeritud assistentidega seotud kulukohustused olid 99 033 150 eurot, mis võrreldes 2011. aastaga on 8 % rohkem. Need katavad nimetatud assistentide palgad ja lähetuskulud ning väliskursustega seotud kulud. Väljamakstud kuupalkade keskmine maht suurenes 7,5 miljoni euroni (2011. aastal oli see keskmiselt 6,9 miljonit eurot).

82.

Seisuga 31. detsember 2012 töötas parlamendis 1 705 parlamendiliikme registreeritud assistenti ning parlamendiliikmega töölepingu sõlminud 2 498 kohalikku assistenti (146 assistendil oli sõlmitud leping parlamendiliikmete rühmaga). Keskmiselt oli iga parlamendiliikme kohta 2,26 registreeritud assistenti ja 3,31 kohalikku assistenti (20). Kohalike assistentide arv parlamendiliikme kohta oli 2012. aastal väga erinev, ulatudes nullist kuni 47ni. Kui 14 parlamendiliikmel ei olnud ühtegi kohalikku assistenti, siis 63 parlamendiliiget palkas oma liikmesriigis 2012. aastal üle kümne töötaja. Üksnes kohalikke assistente palkas 2012. aastal 29 parlamendiliiget.

83.

Parlamendiliikmete assisteerimiskuludega seotud maksed tehti 2012. aastal euro ja muude vääringute vahetuskursi alusel, mis kehtestati kogu aastaks (2011. aasta detsembri kurss). Euro oluline kursilangus 2012. aastal muude Euroopa vääringute suhtes tõi kaasa kavandatust suuremad vahetuskursivahed kohalike assistentide palkade ja tasude maksmisega seoses.

84.

Selle jaotise peatükid sisaldavad määratlemata otstarbega assigneeringuid, mille osas ei ole võimalik kulukohustusi võtta ilma nende ümberpaigutamiseta tegevusassigneeringute reale. Määratlemata otstarbega assigneeringute ümberpaigutamisi (25 902 015 eurot) käsitletakse käesoleva aruande I osas. Selle jaotise esialgsed assigneeringud olid 29 542 652 eurot (2011. aastal 40 749 026 eurot) ehk ligikaudu 1,7 % kogu 2012. aasta eelarvest.

85.

Eelarveaasta lõpus oli selle jaotise kasutamata assigneeringute jääk 3 640 638 eurot (sellest 1 926 466 eurot peatükis 10 0 „Määratlemata otsatarbega assigneeringud”, 1 664 172 eurot peatükis 10 1 „Ettenägematute kulude reserv” ja 50 000 eurot peatükis 10 8 „Süsteemi EMAS reserv”.

86.

Eelarveaastat 2012 iseloomustasid eelkõige püüdlused uute struktuursete parenduste tegemiseks, et anda Euroopa Parlamendile kõik ressursid, mida ta vajab, et täita täiel määral oma rolli seadusandlikus protsessis ning kasutada täielikult ära talle Lissaboni lepinguga antud suuremaid volitusi.

87.

Lisaks võttis Euroopa Parlament vastu Lissaboni lepinguga ette nähtud 18 uut parlamendiliiget, jätkas ettevalmistusi Horvaatia ühinemiseks, tegi 2014. aasta valimisi silmas pidades suuri muudatusi teabe- ja kommunikatsioonipoliitikas ning jätkas mitmeaastaste programmide rakendamist, et ratsionaliseerida ja ajakohastada administratsiooni tähtsamaid sektoreid.

88.

Järgnevalt kirjeldatud 2012. aasta eesmärgid ja tulemused lähtuvad juhatuses 2012. aastal vastu võetud prioriteetidest ja otsustest, Euroopa Parlamendi poolt eelarvet käsitlevates resolutsioonides antud suunistest ning haldustöö 2012.-2014. aasta programmi eesmärkidest ja tulemustest.

89.

16. jaanuaril 2012 kiitis juhatus heaks kava kehtestada raamatukogu uus kontseptsioon (21) ning 7. novembril 2012 vaatas juhatus läbi selles valdkonnas tehtud edusammud. Uus kontseptsioon keskendub lisaväärtusele, mida raamatukogu parlamendiliikmetele pakub – see on eesmärk, millel on kolm põhilist omavahel seotud elementi:

90.

Seoses sellega tehti 2012. aastal jõupingutusi raamatukogu teabe- ja analüütiliste teenuste valdkonnas, et pakkuda parlamendiliikmetele kiiresti ja hõlpsalt teavet ning kohandatud valikut/sünteesi peaaegu iga Euroopa Parlamendile huvi pakkuva teema kohta. Loodud on uus mobiilsetele seadmetele mõeldud elektrooniline märguandesüsteem, mis teatab raamatukogu veebisaidile ja kataloogi lisatud uuest materjalist ning võimaldab tellida märguandeid olulisemate teemade kaupa või neid oma vajadustele kohandada ning sisaldab ka uudisteagentuuride materjale. Välja on arendatud ka abitelefoni teenus, mis tagab kiirema ja isiklikuma reageerimise parlamendiliikmete taotlustele. Lisaks sellele koostatakse enne iga täiskogu osaistungit istungjärgu ülevaade, mis tõlgitakse võimaluse korral hispaania, inglise, itaalia, poola, prantsuse ja saksa keelde.

91.

Et aidata parlamendiliikmetel paremini kodanikeni jõuda, on arendatud järgmisi raamatukogu teenuseid:

92.

Aastal 2012 arendati välja tugi parlamendiliikmete assistentidele ning see hõlmab järgmist:

93.

Seadusandlikud algatusraportid on kasulik vahend Euroopa Parlamendi tegevuskava koostamisel. ELi toimimise lepingu artikli 225 (tuntud ka kui parlamendi õigus algatada õigusakti vastuvõtmist) kohaselt võib Euroopa Parlament taotleda, et komisjon esitaks õigusakti ettepaneku teema kohta, mille puhul parlament peab vajalikuks liidu sekkumist.

94.

Sel eesmärgil abistab hiljuti loodud mõjuhinnangute direktoraat alates 2012. aastast seadusandlike algatusraportitega tegelevaid parlamendikomisjone, pakkudes üksikasjalikke Euroopa lisaväärtuse hinnanguid ja Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid käsitlevaid aruandeid.

95.

Mõjuhinnangute valdkonnas jälgib direktoraat pidevalt komisjoni tööprogrammile lisatud tegevuskavasid, et näha, milliste õigusakti ettepanekute suhtes kavatseb komisjon mõjuhindamise läbi viia, ning teostab ettepanekute esmase hindamise, kui need on parlamenti jõudnud, et kontrollida, kas teatavad nõuded on täidetud, ning tuvastada tekstide ilmsed tugevused ja nõrkused.

96.

Euroopa lisaväärtuse valdkonnas analüüsib direktoraat liidu tulevaste meetmete potentsiaalset kasu ning pakub parlamendikomisjonidele ühte või mitut järgmistest teenustest (kasutades vajaduse korral jällegi välisekspertide abi):

97.

Teine muudatus, mille tingis Lissaboni leping, puudutab välispoliitikat. Kõik kaubanduslepingud peavad nüüd saama Euroopa Parlamendi nõusoleku ning ühise kaubanduspoliitika rakendusmeetmed võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse abil. Seoses sellega võttis rahvusvahelise kaubanduse komisjon vastu 40 seadusandlikku raportit, mille teemadest väärivad esile toomist võltsimisvastane kaubandusleping (ACTA), üldine soodustuste süsteem (GSP), kahepoolsed investeerimislepingud ning I ja II koonddirektiiv (mis viivad liidu kaubandusõigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga).

98.

Seoses täiskogu istungitega uuendati parlamendiliikmete küsimuste ja kirjalike deklaratsioonide jaoks kasutatavaid rakendusi, vaadati läbi nende vastuvõetavuse kontrollimise sisemenetlused ning uuendati istungi stenogrammi rakendust.

99.

Õigusaktide kavandamise teenust parandati õigusaktide kavandamise tugivahendi kasutusele võtmisega ning vastuvõtmiseelsete menetluste kehtestamisega seadusandliku tavamenetluse esimese lugemise kokkulepete jaoks.

100.

19. novembril 2012 otsustas juhatus muudatusettepanekute üle, mis puudutasid Euroopa Parlamendi eeskirju kuulamiste kohta, mida on vaja, et parlament võiks täita oma rolli seoses edukate Euroopa kodanikualgatustega (22).

101.

2. juuli 2012. aasta koosolekul võttis juhatus 2014. aasta valimisi silmas pidades vastu institutsiooni teabe- ja kommunikatsioonikampaania poliitilised suunised, mis keskenduvad kolmele põhiteemale: Euroopa Parlamendi poliitika, Euroopa Parlamendi tegevusvaldkonnad ja Euroopa Parlamendi väärtused. Kampaania eesmärk on parandada kodanike teadlikkust järgmistest teemadest:

102.

Kogu 2012. aasta suunas Euroopa Parlament oma jõupingutused 2014. aasta valimiste teabekampaania ettevalmistamisele. Lisaks teavitustegevuse üldisele intensiivistamisele – rohkem seminare ajakirjanikele nii Brüsselis kui ka liikmesriikides, rohkem piirkondlikke foorumeid liikmesriikides – on rida olulisi projekte lõpule viidud või läbi vaadatud ning uusi projekte käivitatud. Neid on kirjeldatud allpool.

103.

Juba on astutud samme, et tõhustada meediamonitooringut. 2012. aasta viimasel neljal kuul viidi ellu katseprojekt, millega mõõdeti kvantitatiivselt ja esmakordselt ka kvalitatiivselt täiskogu istungite meediakajastust.

104.

Edusamme on tehtud ka külastajate integreeritud strateegia arendamisel – käivitatud on uus veebipõhine broneerimissüsteem (VISEP) ning loodud uus teabekogumik külastajatele jagamiseks. Seoses külastajate rühmadega on kohandatud töömeetodeid, et need vastaksid juhatuses 2011. aasta lõpus vastu võetud muudetud eeskirjadele. 2012. aasta oktoobris täitus Parlamentariumi esimene tööaasta. Selle aja jooksul külastas Parlamentariumi 253 000 inimest, millega see kuulub Brüsseli viie kõige külastatavama turismiobjekti hulka.

105.

Osana püüdlustest suurendada Euroopa Parlamendi nähtavust enne 2014. aasta valimisi uuendati olemasolevat iga-aastast toetusprogrammi ning selle asemel käivitati selline mitmeaastane toetusprogramm raampartneritele, mille eesmärk on parandada teadlikkust Euroopa Parlamendist, eelkõige tema rollist ja poliitilisest olemusest, samuti levitada teavet parlamendi tegevuse kohta. Televisiooni, raadio, veebiprojektide ja eriürituste valdkonnas anti toetusi organisatsioonidele, millel on piisav rahaline ja tegevussuutlikkus.

106.

Aastal 2012 viidi lõpule Europarli veebisaidi ümberkujundamine, mille käigus tehti külastajatele kättesaadavaks mitu uut teenust, sh Newshub – uus platvorm, mis näitab arutelu institutsioonis, integreerides parlamendiliikmete hallatavad suhtlusvõrkude lehed.

107.

Aasta jooksul keskenduti parlamendiliikmete, kodanike ja sidusrühmade vahelise poliitilise arutelu jaoks kommunikatsiooniplatvormide loomisele eesmärgiga jõuda piirkondadesse, mille kodanikke Euroopa Parlamendis arutamisel oleva õigusakti teema eriti mõjutab. Sel eesmärgil toimus 2012. aastal 30 piirkondlikku ja kaks piiriülest foorumit.

108.

Aastal 2012 jätkasid Euroopa Parlamendi infobürood hästi ülesehitatud võrgustiku laiendamist koos sidusrühmadega liikmesriikides ning sihtrühmaks olevate noortega. Nende töö tulemusena loodi korralik võrgustik, eriti asjaomaste riikide koolidega.

109.

Praegu jõutakse enam kui 55 000 koolini, kus õpib kokku enam kui 21 000 000 õpilast. Pidevalt kasvab ka sidusrühmade, eriti seadusandlusega seotud sidusrühmade arv. Need võrgustikud („Euroopa sõbrad”) kasvavad pidevalt ning neid tuleks jätkuvalt arendada kui eelistatud sihtotstarbelisi kommunikatsioonikanaleid Euroopa Parlamendi ja tema liikmete jaoks.

110.

Alates 2012. aastast on kõikidel infobüroodel Facebooki konto. Mõned infobürood kasutavad selliseid sotsiaalmeedia vahendeid nagu Flickr ja YouTube ning korraldavad blogipidajatele suunatud eriüritusi. Sotsiaalmeedia on osutunud suurepäraseks vahendiks, mille abil arutelu laiendada, kasutades ära võrguefekti ning ühendades kodanikke otse parlamendiliikmete ja parlamendi tööga. Näiteks ühe infobüroo 2012. aasta suvel korraldatud üritus jõudis 140 000 Twitteri kontoni ning tõi kaasa 928 000 kajastust. On loodud kõiki infobüroosid hõlmav sotsiaalmeedia korrespondentide võrgustik.

111.

Euroopa Parlament ja komisjon viivad parajasti 17 liikmesriigis, kus on loodud Euroopa avalik ruum, ellu sotsiaalmeedia katseprojekti „Jaga Euroopat võrgus”. Projekti, mis hõlmab 27 liikmesriigi sotsiaalmeedia üksikasjalikku kaardistamist, viiakse ellu nn toimetamiskogukonna juhtide osalusel, kelle ülesanne on pakkuda Euroopa Parlamendi esinduste ja infobüroode töötajatele sotsiaalmeedias tegutsemiseks koolitust, abi ja nõuandeid. Samuti jälgivad nad pidevalt liikmesriikide sotsiaalmeediat seoses mitme teemaga ning annavad oma leidudest teada.

112.

12. detsembri 2012. aasta koosolekul võttis juhatus vastu järgmised ettepanekud Europarl TV tuleviku kohta:

113.

Lisaks sellele on aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud koostöö suuremate telekanalitega kõikjal Euroopas, mis tagab institutsioonile parema nähtavuse. See tõotab kujuneda 2014. aasta valimiste-eelse teabe- ja kommunikatsioonikampaania jaoks eriti kasulikuks kommunikatsioonikanaliks.

114.

Aastal 2012 tehti edusamme mitmes valdkonnas seoses tulevase püsiekspositsiooniga – eelkõige seoses selle narratiivi arengu, kogumispoliitika kindlaksmääramise ja rakendamise, ekspositsiooni kujunduse hankemenetluse ning külastajasõbralikkuse põhimõtete väljaarendamisega. Seoses sellega võttis juhatus oma 22. oktoobri 2012. aasta koosolekul vastu püsiekspositsiooni üldise kontseptsiooni.

115.

Otsus anda Nobeli rahupreemia 2012. aasta oktoobris Euroopa Liidule oli ajalooline hetk ning see tuletab Euroopa Liidule meelde tema intellektuaalseid juuri ja loomise eesmärke. Seetõttu pühendatakse Euroopa Ajaloo Majas sellele preemiale eraldi ruum ning pannakse välja medal ja preemia sertifikaat.

116.

Euroopa Ajaloo Maja asukohaks saava Eastmani hoone renoveerimiseks saadi keskkonna- ja linnaplaneerimisluba vastavalt 2012. aasta mais ja 16. novembril 2012. Leping hoone renoveerimiseks sõlmiti 2012. aasta septembris, renoveerimistööd on alanud ning peaksid lõppema 2014. aasta aprilli lõpuks.

117.

Euroopa Ülemkogu otsustas oma 2008. aasta detsembri ja 2009. aasta juuni kohtumistel, et kui Lissaboni leping peaks jõustuma pärast 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, võetakse esimesel võimalusel vastu üleminekumeede, et suurendada parlamendiliikmete arvu 2009.–2014. aasta ametiaja lõpuni 736-lt 754ni. Kuna üleminekumeede jõustus alles 1. detsembril 2011, avaldas see täielikku mõju – eriti eelarvele – alles 2012. aastal. Vastavalt otsusele võeti vastu 18 uut parlamendiliiget, kes said kohe ka kõik õigused.

118.

9. detsembril 2011 allkirjastas Euroopa Ülemkogu lepingu Horvaatia ühinemiseks Euroopa Liiduga, mis peaks jõustuma 1. juulil 2013. Parlament jätkas seda laienemist silmas pidades ettevalmistustöid, eelkõige Horvaatia lepinguliste töötajate töölevõtmist ja koolitamist (23). Prioriteediks on keeleüksused, mille puhul varasemad laienemised on näidanud, et konkurents töötajate värbamiseks on kõige suurem. Horvaatia tõlkeüksus oli 2012. aasta lõpuks täielikult komplekteeritud (38 lepingulist töötajat, sh 27 tõlkijat ja 11 assistenti), Horvaatia tõlkekabiinis töötas kümme tõlki (2013. aastal lisandub neile veel neli) ning üheksa Horvaatia assistenti võeti tööle tõlkega seotud teistesse teenistustesse.

119.

1. aprillil 2012 võttis Euroopa Parlament vastu 12 Horvaatia vaatlejat, kelle oli ametisse määranud Horvaatia parlament, et nad saaksid tutvuda Euroopa Parlamendi töökorra ja -meetoditega. 1. juulil 2013 saavad neist täieõiguslikud Euroopa Parlamendi liikmed. Euroopa Parlamendi büroo avamist Horvaatias käsitletakse hoone- ja kinnisvarapoliitikat käsitlevas osas.

120.

Vastavalt keskpika perspektiivi hoonestrateegiale, mille juhatus 24. märtsil 2010. aastal vastu võttis, kiideti heaks või viidi ellu rida projekte, mida on kirjeldatud allpool.

121.

Trèves I hoones lõppesid tööd 2012. aasta aprillis ning kolimiste tulemusena vabanesid ruumid Paul-Henri Spaaki (PHS) ja Atriumi hoonetes. Väga suures osas kasutati seda pinda ametikohtade ümberpaigutamiseks PHS hoone A-ala (mis on istungisaali laekonstruktsiooni probleemide tõttu ajutiselt kasutuskõlbmatu).

122.

Pärast kinnisvaraturu uuringut, mis käivitati teise lastesõime jaoks hoone leidmiseks, otsustas hoonetega tegelev komisjon 2. oktoobril 2012 teha ettepaneku menetluse lõpetamiseks, kuna jõuti seisukohale, et ühtegi mõistliku hinnaga vastuvõetavat pakkumist ei tehtud. Jõupingutused teise lastesõime jaoks lahenduse leidmiseks jätkuvad ning komisjonile on esitatud kolm alternatiivset võimalust.

123.

Pärast seda, kui Montoyer 70 hoone omanikuga jõuti kokkuleppele pikaajalise rendilepingu ja ostuvõimaluse osas, ning pärast seda, kui juhatus andis 14. novembril 2011. aastal ja eelarvekomisjon 12. detsembril 2011. aastal nõusoleku, allkirjastati 15. detsembril 2011. aastal Montoyer 70 hoone rendileping ning ostuvõimaluse kasutamise taotlus. Parlamendist sai hoone omanik pärast notariaalakti allkirjastamist 1. augustil 2012.

124.

Vastavalt mitmeaastastele prognoosidele ning uutele eeskirjadele ruumide eraldamise kohta koostati kava parlamendi hoonetes keskpikas perspektiivis ruumide eraldamiseks (kasutatud/ettenähtud suhe on 93,6 %). See suhe kehtib Brüsseli kohta ning osutab 6,4 % puudujäägile, mis jaguneb võrdselt sekretariaadi ja fraktsioonide vahel.

125.

Seoses Konrad Adenaueri projektiga kuulutati kõik 2011. aasta hankemenetluse osad ebaõnnestunuks. Olukorra haldamiseks ja projekti jätkamise hõlbustamiseks täiendas Luxembourgi ametiasutuste ja Euroopa Parlamendi vahelist raamlepingut 2012. aasta alguses allkirjastatud tõhustatud partnerlusleping. Osana selle partnerluse raames tehtud tööst sõlmiti peatöövõtjaga kokkulepe tehnilise kokkuhoiu uuringuks ning neid kokkuhoiumeetmeid hõlmava uue projektikonkursi korraldamiseks struktuuritööde jaoks (idakülg). Projektikonkurss käivitati uuesti ning avaldati Euroopa Liidu Teatajas26. septembril 2012. Eeldatavasti sõlmitakse leping 2013. aasta kevadel ja tööd algavad suvel.

126.

Lisaks sellele tehti üksikasjalik analüüs peatöövõtja tegevuse üldise tulemuslikkuse kohta uurimis- ning pinnasetööde järelevalve etapis ning jõuti järeldusele, et soovitav on töösuhe peatöövõtjaga lõpetada. Seepärast otsustati teha uus pakkumiskutse ehitustööde järelevalveks, mis võimaldaks valida teised ettevõtted, lähtudes tõhustatud organisatsioonilisest ja töökorraldusest.

127.

1. juulil 2013 ühineb Euroopa Liiduga Horvaatia. Juhatuse 12. märtsi 2012. aasta otsuse alusel uuriti koos Euroopa Komisjoniga Zagrebi kinnisvaraturgu, et leida aegsasti hoone, mis vastaks Euroopa Maja nõudmistele. Uuringu tulemusel valiti välja Ban Centari hoone ja juhatus kiitis 19. novembri 2012. aasta koosolekul heaks hoone üürilepingu allkirjastamise kümneks (5 + 5) aastaks. Hoone kasulik pind on kokku 1 721,42 m2. Parlamendile on sellest ette nähtud 671 m2. Tööd peaksid lõppema 2013. aasta maikuu lõpuks, tänu millele on hoone võimalik avada enne Horvaatia ühinemist1. juulil.

128.

Eelleping Sofia infobüroo jaoks uue hoone ostmiseks kirjutati alla 7. juulil 2011 ja lepingu summa on 9 miljonit eurot. Hoone stabiilsuse ja osaliselt ka tuleohutusega seotud töö halva kvaliteedi tõttu ei olnud hoonet 2011. aastal võimalik vastu võtta. Pärast seda, kui puudulike töödega seoses algatati kohtumenetlus ja tehti uued konstruktsiooniarvutused, nõustus hoone müüja 2012. aasta mais tegema vajalikud tugevdustööd oma kulul. Konstruktsiooniga seotud täiendavad tööd tehti 2012. aasta detsembri alguses. Hoone sisseseadetööd peaksid lõppema 2013. aasta märtsi lõpus.

129.

Uue hoolduspoliitika järkjärgulisel elluviimisel määrati välisauditi alusel lõplikult kindlaks ja ühtlustati tulevaste hoolduslepingute sõlmimise kord ja tehnilised tingimused. Hooldusauditi tulemusel algatati muu hulgas järgmised tegevused:

130.

Renoveerimistööd, mida tuleb teha hoonete vanuse tõttu, puudutavad peamiselt suure osa tehniliste paigaldiste ja akende vahetamist ning siseviimistluse vahetamist või parandamist. 2012. aasta märtsis tehti hoonete, transpordi ja keskkonnahoidliku parlamendi töörühmale ülesandeks analüüsida olukorda ja esitada juhatusele 2013. aasta alguseks soovitused.

131.

Et 2012. aasta septembris tehti infrastruktuuride uue inspekteerimis- ja korrashoiupoliitika raames toimunud inspekteerimise käigus kindlaks, et kolmes istungisaali laetalas on praod, otsustati Paul-Henri Spaaki hoone A-ala ajutiselt sulgeda. Hoone ohutuse tagamiseks võeti kohe meetmeid hoone konserveerimiseks ja seisukorra jälgimiseks. Samuti telliti inseneribüroodelt analüüsid taladega juhtunu ja vajalike parandustööde kohta. Selline asjade käik tähendab seda, et istungisaali ega A-ala evakueeritud büroosid ei saa kuni 2013. aasta novembri istungini kasutada.

132.

Juhatus leppis 2012. aasta 28. märtsil kokku, et tuleb toetada põhjalikku keskkonnahoiu tegevuskava, mille eesmärk on anda EMASi (24) poliitikale uus hoog, arvestades, et kõige suurem sääst tuleb hoonete energiatarbimisest, põhivarast ja inimeste veost. Tegevuskava elluviimiseks on võetud mitmeid meetmeid ja neid võetakse lähemas tulevikus veel.

133.

Tänu oma kaugelenägevale keskkonnapoliitikale on parlament saanud kliimamuutusevastases võitluses teistele eeskujuks, sest tal on kõikehõlmav strateegia oma CO2-jalajälje vähendamiseks ja kompenseerimiseks. Euroopa Parlament on seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks 30 % vähendamine (2012. aastaks saavutati juba 23 % vähendamine) ja ta on juhtpositsioonil CO2-heitkoguse piiramisel, sest järgib oma CO2-jalajälje puhul kõige rangemaid standardeid (ISO 14064:2006 ja Bilan Carbone®) ning kasutab hoonetest, inimeste veost ja ametisõidukitest tulenevate jääkkoguste kompenseerimiseks kõige kvaliteetsemaid kompensatsiooniühikuid (Gold Standard), mis võimaldavad täielikku jälgitavust ning annavad netopanuse säästvasse arengusse.

134.

Peale selle on Euroopa Parlamendist saanud üks eesrindlikumaid institutsioone keskkonnaalaste õigusaktide järgimisel ja järelevalves. Sellega seoses kirjutati 2012. aasta 9. juulil alla pakkumiskutse „Environmental Consultancy in carbon emissions” ja 3. augustil pakkumiskutse „Verification of the carbon footprint”. Tänu nendele pakkumismenetlustele on võimalik kontrollida Euroopa Parlamendi CO2-jalajälge vastavalt standarditele ISO 14064:2006 ja Bilan Carbone®.

135.

Peale selle kirjutati CO2-heitkoguste kompenseerimise vallas 4. detsembril 2012. aastal pakkumismenetluse tulemuste põhjal alla leping, mille eesmärk on kompenseerida teatav osa parlamendi CO2-jalajälje heitkogusest kõige kvaliteetsemate kompensatsiooniühikutega (Gold Standard) ja väga soodsa hinna eest.

136.

Keskkonnapoliitikat on üha rohkem hakatud haldus- ja pideva parandamise vahendina kasutama ka infrastruktuuride ja logistika igapäevases korralduses. Teisisõnu on keskkonnaaspekte energiauuringute ja -auditite kaudu arvesse võetud kõikides uutes projektides. Näiteks:

137.

Ulatuslik digitaliseerimine edeneb kiiresti. Järjest enam dokumente on muudetud eelkõige seadusandlike muudatusettepanekute tegemiseks XML-dokumentideks, kõigi parlamendikomisjonide jaoks võeti kasutusele E-committee rakendus, teadmushalduse programmi eri sisu jaoks määrati kindlaks metaandmed (Eurovoci deskriptorid). Tähelepanuta ei jäetud ka standardseid ristmeedia trükivahendeid, sest neid moderniseeriti ja mitmekesistati.

138.

Infrastruktuuri haldamise vallas oli tänu võrgu- ja serverioperatsioonide paremale koordineerimisele võimalik saavutada kriitiliste näitajate (võimsus, turvalisus) üle parem kontroll. Edusamme tehti nii turvalisuse (esmase tulemüüri ja seirejaamade arendamine), arhitektuuride heakskiitmise kui ka projektitehnoloogiate alal. Parlamendiliikmete ja fraktsioonide telefonid viidi (enne ülejäänud institutsiooni) üle internetiprotokollile. Viidi ellu ulatuslik kaablite moderniseerimise programm. Samuti laiendati GSM-i ja traadita interneti leviala.

139.

Rakendus eMeeting on osa paberivabast programmist. Selle abil on komisjonide koosolekute dokumente võimalik kätte saada kasutajasõbralikus elektroonilises vormis, tänu millele saab dokumente näha, kommenteerida ja levitada igal ajal, kõikjal ja igasuguste seadmete abil. eMeeting võeti kasutusele 2012. aastal. Esialgu katsetati seda vaid kolmes komisjonis (õiguskomisjon, arengukomisjon ja eelarvekomisjon), kuid 2013. aastal tehakse see kättesaadavaks ka kõigi teiste komisjonide jaoks ja kõigil seadmetel.

140.

Kõik komisjonid kasutavad alates 2012. aasta veebruarist eCommittee rakendust, mis on mõeldud parlamendiliikmete, komisjonide sekretariaatide, fraktsioonide töötajate ja muude isikute jaoks, kes peavad komisjonide tööga kursis olema. Läbipaistvuse ja tööviljakuse suurendamise huvides on igal komisjonil oma sait.

141.

Videokonverentside katseprojekt käivitati 2012. aastal. See on näidanud, et Euroopa Parlamendis on võimalik pidada videokonverentse, mille audio-, video- ja sünkroniseerimiskvaliteet võimaldab suulise tõlke kasutamist. Välja töötatud ja kolme koosolekuruumi rajatud infrastruktuur ei ole seotud ühegi kaubamärgi ega patendiga ja võimaldab maksimaalset koostalitlust. Alates 2013. aastast on võimalik korraldada mitme toimumiskohaga osalejaterohkeid videokonverentse, mille puhul ei ole üheski toimumiskohas kõneldavatele keeltele mingeid piiranguid. Küll aga on suuline tõlge endiselt võimalik ainult kolme keele puhul.

142.

Silmas tuleb aga pidada mitmeid piiranguid. Peamine piirang seisneb selles, et kvaliteeti, mida on vaja videokonverentsiks, mida saab pidada suulise tõlkega koosolekute puhul, saab tagada ainult siis, kui partneritel, kellega videokonverentsi peetakse, on olemas samadele tehnilistele nõudmistele vastavad seadmed ja kui osalejate vaheline ühendus toimub piisaval ribalaiusel. Praegu on sellised seadmed olemas suhteliselt vähestel liikmesriikide parlamentidel. Seadmeid ja vajalikku ribalaiust on muidugi võimalik rentida.

143.

Euroopa Parlamendis töötatakse praegu välja teadmushalduse süsteemi. Teadmushalduse eesmärk on muuta Euroopa Parlamendi tööga seotud teabe kättesaamine ja kasutamine ratsionaalsemaks ja lihtsamaks. Programmi puhul on tegemist ainulaadse portaaliga, mis võimaldab juurdepääsu eri allikatele, kontekstipõhist otsimisvõimalust ja koostöökoha haldamist. Kontseptsioon töötati lõplikult välja 2012. aastal ja praeguseks on tehtud esimesed sammud selle elluviimiseks, eelkõige on kasutusele võetud teadmushalduse portaal.

144.

Üldise turvakontseptsiooni raames, mille juhatus võttis vastu 6. juuli 2011. aasta koosolekul, toimus 2012. aastal järgmine:

145.

Tuleb märkida ka seda, et 11. juuni 2012. aasta koosolekul kiitis juhatus vastavalt 2010. aasta ja 2011. aasta otsustele heaks turvateenuste koosseisulistele töötajatele üleandmise neljanda etapi, mille raames muudetakse teatavad sellised turvateenuste olulised elemendid nagu turvateenuste korraldus, akrediteerimine ja strateegiline kontroll koosseisuliste töötajate osutatavateks teenusteks. Neljas etapp algab Brüsselis 2013. aasta alguses ja see kestab umbes kaks aastat. Strasbourgis alustatakse teenuste üleandmist koosseisulistele töötajatele 2014. aasta juunis ja see kestab ligikaudu ühe aasta (2015. aasta juunini), st seni, kuni Brüsseli ja Strasbourgi töökohtade vahel suudetakse luua sünergia, eelkõige saates Brüsselis töötavaid lepingulisi töötajaid osaistungjärkude ajaks appi Strasbourgi lepingulistele töötajatele. Koosseisuvälised turvatöötajad asendatakse järk-järgult lepinguliste töötajatega (2013. aastal 80 töötajat ja 2014. aastal 180 töötajat). See ei avalda eelarvele mingit mõju, sest samas summas vähendatakse sisseostetavatele teenustele ette nähtud assigneeringuid.

146.

Aastate 2012-2014 jaoks võeti vastu uus haldustöö programm, mis hõlmab presidendi antud peamisi poliitilisi suuniseid, mis on liigitatud elluviidavate tegevuste ja projektide kaupa. Programmi teine osa koosneb peadirektoraatide kaupa rakendatavatest tegevustest ja projektidest. Kõik peadirektoraadid esitavad korrapäraselt aruanded oma tähtsaimate projektide edenemise kohta.

147.

Loodi juhatuse ja eelarvekomisjoni ühine parlamendi eelarvet käsitlev töörühm, kelle ülesanne on esitada soovitusi selle kohta, kuidas muuta eelarvevahendite kasutamine tõhusamaks nii, et parlamendi tegevuses ei tekiks tõrkeid. Töörühm tegi ettepaneku vähendada parlamendiliikmete ja ametnike sõidukulusid 5 %. Juhatus kiitis ettepaneku 10. septembril 2012 toimunud koosolekul heaks. Töörühm tegi ka ettepaneku assigneeringujääkide koondümberpaigutamise kohta (vt tabelit 8b) ja hakkas analüüsima Euroopa Parlamendi, viie liikmesriigi parlamendi ja USA Kongressi vahelise võrdleva uuringu tulemusi. Soovitused esitatakse juhatusele 2013. aasta jooksul.

148.

Tänu sellele, et 11 peadirektoraadist üheksas loodi ressursside direktoraat, oli võimalik personalijuhtimine eri tasanditel tõhusamaks muuta ning suhtlus muude peadirektoraatide ja personali peadirektoraadi vahel muutus lihtsamaks.

149.

Peale selle hakati 2012. aasta veebruaris koostama e-CV (elektroonilise eluloo) rakendust, mis aitab parlamendi personalijuhtidel otsida konkreetsete ametikohtade või ülesannete jaoks spetsiifiliste oskustega töötajaid.

150.

Jätkati poliitikat, mille kohaselt antakse teatavad strateegilised teenused üle koosseisulistele töötajatele, et tõhustada juhtimist ja vähendada olulisimates valdkondades parlamendi sõltuvust välistest teenusepakkujatest. Sellega seoses otsustas juhatus 11. juunil 2012 luua lepingulised ametikohad (2013. aastal 80 kohta ja 2014. aastal 180 kohta), et jätkata turvateenuste üleandmist koosseisulistele töötajatele, ja 2. juulil luua 60 alalist ametikohta kahe aasta jooksul (2013 ja 2014), et anda teatavad IKT teenused üle koosseisulistele töötajatele. Teenuste üleandmine koosseisulistele töötajatele ei mõjuta eelarvet, sest samal ajal vähendatakse asjaomaste teenuste sisseostmiseks ette nähtud assigneeringuid.

151.

Juhatus kiitis 2. juuli 2012. aasta koosolekul heaks uue dokumentide ja arhiivide haldamise mudeli. Kord põhineb dokumentide kasutusea eri etappide eristamisel ja kogu tsükli asjakohasel korraldamisel. See aspekt on oluline eelkõige arhiivisüsteemi tõhustamiseks, see parandab jälgitavust ja tänu sellele on võimalik parlamendi dokumente kiiresti üles leida. See võimaldab ka parlamendil lihtsamini täita eeskirju, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

152.

Kokku loodi 2012. aastal 147 uut ametikohta, et täita viit peamist vajadust, mis olid kokkuvõtvalt järgmised:

153.

Ametikohtade loetelus ja parlamendi juhtimises tehtud olulisemad muudatused on kokkuvõtvalt ära toodud järgmises tabelis.

Tabel 11

Kokkuvõte peasekretariaadis 2012. aastal toimunud ümberkorraldustest