15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/2

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-480/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Maksustamine - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 11 - Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võimalus moodustada isikute gruppe, keda võib käsitada ühe käibemaksukohustuslasena, on ette nähtud üksnes finants- ja kindlustusvaldkonna ettevõtjatele)

2013/C 171/02

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja K. Simonsson)

Kostja: Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk ja S. Johannesson)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Iirimaa (esindajad: D. O’Hagan, keda abistasid G. Clohessy, SC ja N. Travers, BL), Soome Vabariik (esindaja: H. Leppo)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1) rikkumine — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt kohaldatakse käibemaksugruppe reguleerivat korda üksnes finantsvaldkonna ettevõtjatele

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.	Jätta Iirimaa ja Soome Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 328, 4.12.2010.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/2

Euroopa Kohtu (teine koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-64/11) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Asutamisvabadus - ELTL artikkel 49 - Piirangud - Maksuõigusnormid - Realiseerimata kapitalikasumi viivitamatu maksustamine - Äriühingu asukoha üleviimine, püsiva tegevuskoha tegevuse lõpetamine või sellise tegevuskoha vara üleviimine)

2013/C 171/03

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Baquero Cruz ja R. Lyal)

Kostja: Hispaania Kuningriik (esindajad: A. Rubio González ja M. Muñoz Pérez)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze ja K. Petersen), Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues ja N. Rouam), Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. Bulterman, C. Wissels ja J. Langer), Portugali Vabariik (esindaja: L. Inez Fernandes), Soome Vabariik (esindaja: M. Pere), Rootsi Kuningriik (esindaja: A. Falk), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindaja: L. Seeboruth)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — ELTL artikli 49 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 31 rikkumine — Maksuõiguse sätted, mille kohaselt äriühingud, kes lakkavad olemast Hispaania maksuresidendid või kes viivad oma varad üle teise liikmesriiki, peavad viivitamatult tasuma riigist lahkumise maksu

Resolutsioon

Kuna Hispaania Kuningriik kehtestas kuninga 5. märtsi 2004. aasta seadusandliku dekreediga 4/2004 (Real Decreto Legislativo 4/2004 por el que se aprueba el Texto Refundido de la Ley del Impuesto sobre Sociedades) heakskiidetud ettevõtte tulumaksu seaduse konsolideeritud versiooni artikli 17 lõike 1 punktid a ja c, mille kohaselt arvatakse realiseerimata kapitalikasum maksuaasta maksubaasi hulka juhul, kui Hispaanias asutatud äriühingu asukoht ja Hispaanias asuva püsiva tegevuskoha vara viiakse üle teise liikmesriiki, samas kui sellisel realiseerimata kapitalikasumil ei ole mingisugust viivitamatut maksuõiguslikku tagajärge juhul, kui sama tehakse Hispaania territooriumi raames, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud talle ELTL artiklist 49 tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

4.	Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik kannavad oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 113, 9.4.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/3

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-65/11) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Maksustamine - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 9 ja 11 - Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib arvata mittemaksukohustuslased isikute gruppi, keda käsitatakse koos ühe käibemaksukohustuslasena - Käibemaksukomiteega konsulteerimine)

2013/C 171/04

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Nijenhuis, R. Lyal ja D. Triantafyllou)

Kostja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: C. Wissels, M. de Ree ja M. Noort)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Tšehhi Vabariik (esindaja: M. Smolek), Taani Kuningriik (esindaja: C. Vang, hiljem V. Pasternak Jørgensen), Iirimaa (esindajad: D. O’Hagan, keda abistas G. Clohessy, SC, ja N. Travers, BL), Soome Vabariik (esindajad: H. Leppo ja S. Hartikainen), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindaja: H. Walker, keda abistas Hall, QC)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 347, lk 1), artiklite 9 ja 11 rikkumine — Mittemaksukohustuslaste arvamine käibemaksugruppi — Käibemaksukomiteele käibemaksugruppe puudutavates õigusaktides tehtud muudatustest teatamata jätmine

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.	Jätta Tsehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Iirimaa, Soome Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 130, 30.4.2011

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/3

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Soome Vabariik

(Kohtuasi C-74/11) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Maksustamine - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 9 ja 11 - Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad mittemaksukohustuslastel kuuluda isikute gruppi, mida võib pidada üheks käibemaksukohustuslaseks, ja näevad ette piirangu, mille kohaselt grupi võivad moodustada ainult finants- ja kindlustusteenuse pakkujaid)

2013/C 171/05

Kohtumenetluse keel: soome

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: I. Koskinen ja D. Triantafyllou)

Kostja: Soome Vabariik (esindajad: H. Leppo, J. Heliskoski ja S. Hartikainen)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek ja T. Müller), Taani Kuningriik (esindaja: C. Vang), Iirimaa (esindajad: D. O’Hagan, keda abistas G. Clohessy, SC, ja N. Travers, BL), Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk ja S. Johannesson), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: H. Walker, keda abistas M. Hall, QC)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1) artiklite 9 ja 11 rikkumine — Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad muude isikute peale käibemaksukohustuslaste liitumise käibemaksugrupiga ja näevad ette piirangu, mille kohaselt käibemaksugrupisüsteem hõlmab ainult finants- ja kindlustusteenuse pakkujaid.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.	Jätta Tsehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 113, 9.4.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/4

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

(Kohtuasi C-86/11) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Maksustamine - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 9 ja 11 - Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad mittemaksukohustuslastel kuuluda käibemaksugruppi, mida võib käsitada ühe käibemaksukohustuslasena)

2013/C 171/06

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja: R. Lyal)

Kostja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: S. Hathaway, keda abistas M. Hall, QC)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek ja T. Müller), Taani Kuningriik (esindajad: C. Vang, hiljem V. Pasternak Jørgensen), Iirimaa (esindajad: D. O’Hagan, keda abistasid G. Clohessy, SC, ja N. Travers, BL), Soome Vabariik (esindajad: H. Leppo ja M. S. Hartikainen)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklite 9 ja 11 rikkumine (ELT L 347, lk 1) — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on mittemaksukohustuslastel lubatud kuuluda käibemaksugruppi

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.	Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Iirimaa ja Soome Vabariik kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 145, 14.5.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/4

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Taani Kuningriik

(Kohtuasi C-95/11) (1)

2013/C 171/07

Kohtumenetluse keel: taani

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja(d): R. Lyal, keda abistab advokaat de H. Peytz)

Kostja: Taani Kunigriik (esindajad: C. Vang ja V. Pasternak Jørgensen)

Kostja nõuete toetuseks menetlusse astujad: Tšehhi Vabariik (esindajad : M. Smolek, J. Očková ja T. Müller), Iirimaa (esindaja: D. O’Hagan, keda abistasid G. Clohessy, SC, ja M. N. Travers, BL), Soome Vabariik (esindajad: H. Leppo ja M. S. Hartikainen), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindaja: S. Behzadi-Spencer, keda abistas M. Hall, QC)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), artiklite 9 ja 10 rikkumine — Maksukohustuslase mõiste — Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad mittemaksukohustuslastel kuuluda käibemaksukontserni

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.	Jätta Tšehhi Vabariigi, Soome Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 186, 25.6.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/5

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik

(Kohtuasi C-109/11) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Maksustamine - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 9 ja 11 - Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad mittemaksukohustuslastel kuuluda selliste isikute gruppi, keda võib käsitada ühe käibemaksukohustuslasena)

2013/C 171/08

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja D. Triantafyllou ning K. Walkerová ja P. Němečková)

Kostja: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek, T. Müller, ning J. Očková)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Taani Kuningriik (esindajad: C. Vang, hiljem V. Pasternak Jørgensen), Iirimaa (esindaja: D. O’Hagan, keda abistasid G. Clohessy, SC ja N. Travers, BL), Soome Vabariik (esindajad: H. Leppo ja S. Hartikainen) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindaja: H. Walker, keda abistas M. Hall, QC)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1), artiklite 9 ja 11 rikkumine — Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad mittemaksukohustuslastel saada käibemaksukontserni liikmeks.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.	Taani Kuningriik, Iirimaa, Soome Vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 160, 28.05.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus (Tribunal Supremo (Hispaania) eelotsusetaotlus) — Jyske Bank Gibraltar Ltd versus Administración del Estado

(Kohtuasi C-212/11) (1)

(Rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimine - Direktiiv 2005/60/EÜ - Artikli 22 lõige 2 - Otsus 2000/642/JSK - Krediidiasutuste kohustus teatada kahtlastest finantstehingutest - Teenuste osutamise vabaduse korra alusel tegutsev asutus - Teabe kogumise eest vastutava siseriikliku rahapesu andmebüroo tuvastamine - ELTL artikkel 56 - Teenuste osutamise vabaduse piirang - Ülekaalukast üldisest huvist tulenevad nõuded - Proportsionaalsus)

2013/C 171/09

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Jyske Bank Gibraltar Ltd

Kostja: Administración del Estado

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunal Supremo — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta (ELT L 309, lk 15) artikli 22 lõike 2 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis nõuavad kohustuslikult ja otse, et nende territooriumil ilma püsiva tegevuskohata tegutsevad krediidiasutused annaks siseriiklikele pädevatele ametiasutustele nõutud teavet

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta artikli 22 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis nõuavad krediidiasutustelt rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks vajamineva teabe edastamist vahetult selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kui nimetatud asutused tegutsevad selle riigi territooriumil teenuste osutamise vabaduse raames, tingimusel et need õigusnormid ei sea ohtu selle direktiivi ja nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsuse 2000/642/JSK (liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe vahetamisel) kasulikku mõju.

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, tingimusel et need õigusnormid on põhjendatud ülekaaluka üldise huviga, sobilikud taotletava eesmärgi saavutamiseks, ei ületa selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku ja neid kohaldatakse mittediskrimineerivalt — mida tuleb kontrollida siseriiklikul kohtul — võttes arvesse järgmisi kaalutlusi:

—

sellised õigusnormid sobivad rahapesu ja terrorismi rahastamise takistamiseeesmärgi saavutamiseks, kui need võimaldavad asjaomasel liikmesriigil teostada järelevalvet ja tõhusalt peatada kahtlasi tehinguid, mida teostavad riigi territooriumil oma teenuseid pakkuvad krediidiasutused, ning alustada vajaduse korral nende eest vastutavate isikute suhtes kriminaalmenetlust ja neid karistada;

—	teenuste osutamise vabaduse raames tegutsevatele krediidiasutustele pandud kohustus võib olla proportsionaalne meede selle eesmärgi saavutamiseks, kui põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal puudus tõhus mehhanism, mis tagaks rahapesu andmebüroode igakülgse ja täieliku koostöö.

(1) ELT C 226, 30.7.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/6

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik

(Kohtuasi C-331/11) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 1999/31/EÜ - Jäätmete ladestamine prügilasse - Artikkel 14 - Olemasolev prügila - Vastavusse viimise kava puudumine - Käitamise jätkamine)

2013/C 171/10

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Marghelis ja A. Tokár)

Kostja: Slovaki Vabariik (esindaja: B. Ricziová)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228) artikli 14 punktide a–c rikkumine — Žilina Považský — Chlmeci prügila käitamise jätkamine ilma prügila vastavusse viimise kavata

Resolutsioon

Lubades Žilina — Považský Chlmeci prügila käitamist ilma prügila vastavusse viimise kavata ja lõpliku otsuseta käitamise jätkamise kohta heakskiidetud vastavusse viimise kava alusel, on Slovaki Vabariik rikkunud liikmesriigi kohustusi, mis tulenevad nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta artikli 14 punktidest a–c.

2.	Mõista kohtukulud välja Slovaki Vabariigilt.

(1) ELT C 282, 24.9.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus (High Court of Ireland — Iirimaa eelotsusetaotlus) — Thomas Hogan jt versus Minister for Social and Family Affairs jt

(Kohtuasi C-398/11) (1)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Õigusaktide ühtlustamine - Töötajate kaitse tööandja maksejõuetuse korral - Direktiiv 2008/94/EÜ - Kohaldamisala - Täiendavad tööandja pensioniskeemid - Määratud väljamaksega ja kulude tasakaalul põhinev skeem - Ressursside ebapiisavus - Kaitstuse minimaalne tase - Majanduskriis - Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng - Liikmesriigi kohustused ressursside ebapiisavuse korral - Ebaõigest ülevõtmisest tulenev liikmesriigi vastutus)

2013/C 171/11

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Ireland

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Thomas Hogan, Jonh Burns, John Dooley, Alfred Ryan, Michael Cunningham, Michael Dooley, Denis Hayes, Marion Walsh, Joan Power, Walter Walsh

Kostjad: Minister for Social and Family Affairs, Iirimaa, Attorney General

Ese

Eelotsusetaotlus — High Court of Ireland — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (kodifitseeritud versioon) (ELT L 283, lk 36) artikli 1 lõike 1 ja artikli 8 tõlgendamine — Täiendavad tööandja pensioniskeemid — Nende skeemide vara ebapiisavus — Siseriiklik regulatsioon, mis ei näe ette õiguslikku alust, millele tuginedes saaksid töötajad nõuda ettevõtte maksejõuetuse korral oma tööandjalt hüvitist — Liikmesriigi kohustus võtta töötajate huvide kaitseks vajalikke meetmeid — Asjaolud, mida siseriiklikul kohtul tuleb selle kohustuse täitmise hindamisel arvesse võtta

Resolutsioon

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral tuleb tõlgendada nii, et see kuulub kohaldamisele endiste töötajate õiguste suhtes saada vanadushüvitist tööandja loodud täiendavast pensioniskeemist.

2.	Direktiivi 2008/94 artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et otsustades selle üle, kas liikmesriik on täitnud nimetatud artikliga kehtestatud kohustust, ei ole lubatud võtta arvesse riiklikku pensionihüvitist.

Direktiivi 2008/94 artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamiseks piisab, kui täiendav tööandja pensioniskeem oli tööandja maksejõuetuks jäämise kuupäeval alarahastatud ja kui maksejõuetuse tõttu ei ole tööandjal vajalikke ressursse, et maksta pensioniskeemi piisavalt raha hüvitisesaajatele pensionihüvitiste täieliku väljamaksmise võimaldamiseks. Hüvitisesaajad ei pea tõendama muude tegurite olemasolu, mille tõttu nad kaotasid vanadushüvitise saamise õigused.

Direktiivi 2008/94 peab tõlgendama nii, et pärast Euroopa Liidu Kohtu 25. jaanuari 2007. aasta otsust kohtuasjas C-278/05: Robins jt Iirimaa kehtestatud meetmed ei ole piisavad täitmaks antud direktiiviga ette nähtud kohustusi ja et puudutatud liikmesriigi majandusolukord ei ole erandlik asjaolu, mis võiks õigustada töötajate huvide kaitset madalamal tasemel selliste vanadushüvitiste puhul, mida neil on õigus saada täiendavast tööandja pensioniskeemist.

Direktiivi 2008/94 peab tõlgendama nii, et see, kui pärast eespool viidatud kohtuotsust Robins jt Iirimaa kehtestatud meetmed ei ole taganud, et põhikohtuasja hagejad saaksid kätte rohkem kui 49 % neile täiendava tööandja pensioniskeemi alusel kogunenud pensionihüvitiste väärtusest, on selge liikmesriigi kohustuste rikkumine.

(1) ELT C 290, 1.10.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/7

Euroopa Kohtu (suurkoda) 23. aprilli 2013. aasta otsus — Laurent Gbagbo (C-478/11 P), Katinan Justin Koné (C-479/11 P), Akissi Danièle Boni-Claverie (C-480/11 P), Alcide Djédjé (C-481/11 P), Affi Pascal N’Guessan (C-482/11 P) versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Liidetud kohtuasjad C-478/11 P–C-482/11 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed - ELTL artikli 263 kuues lõik - Hagi esitamise tähtaeg - Vääramatu jõud - Relvastatud konflikt)

2013/C 171/12

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Laurent Gbagbo (C-478/11 P), Katinan Justin Koné (C-479/11 P), Akissi Danièle Boni-Claverie (C-480/11 P), Alcide Djédjé (C-481/11 P), Affi Pascal N’Guessan (C-482/11 P) (esindaja: avocate L. Bourthoumieux)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: B. Driessen ja M.-M. Joséphidès)

Ese

Apellatsioonkaebus, mis on esitatud Üldkohtu (viies koda) 13. juuli 2011. aasta määruse peale kohtuasjas T-348/11: Gbagbo vs. nõukogu, millega Üldkohus jättis ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata apellandi hagi, milles paluti apellanti puudutavas osas tühistada esiteks nõukogu 6. aprilli 2011. aasta otsus 2011/221/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 93, lk 20), ning teiseks nõukogu 6. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 330/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is (ELT L 93, lk 10) — Otsuse isiklikult teatavaks tegemata jätmine — Vääramatu jõud

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Laurent Gbagbolt, Katinan Justin Konélt, Akissi Danièle Boni-Claverielt, Alcide Djédjélt ja Affi Pascal N’Guessanilt.

(1) ELT C 6, 7.1.2012.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/7

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 25. aprill 2013. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-55/12) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2003/96/EÜ - Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine - Erand puuetega inimeste poolt kasutatava mootorikütuse aktsiisile - Erandi säilitamine pärast üleminekuaja lõppu - Rikkumine)

2013/C 171/13

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja W. Mölls)

Kostja: Iirimaa (esindaja: E. Creedon)

Ese

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (EÜT L 283, lk 51; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405), rikkumine — Erand puuetega inimeste poolt kasutatava mootorikütuse aktsiisile — Erandi säilitamine pärast üleminekuaja lõppu

Resolutsioon

Kuna Iirimaa, pärast nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (muudetud nõukogu 29. aprilli 2004. Aasta direktiiviga 2004/74/EÜ), artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus ja II lisas ette nähtud üleminekutähtaja lõppu, vabastas aktsiisist kütuse, mida puuetega inimesed kasutavad mootorsõidukite jaoks, siis on Iirimaa rikkunud selle direktiivi artikli 4 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

(1) ELT C 89, 24.3.2012.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 25. aprilli 2013 aasta otsus (Curtea de Apel București (Rumeenia) eelotsusetaotlus) — Asociația ACCEPT versus Consiliul Național pentru Combaterea Discriminării

(Kohtuasi C-81/12) (1)

(Sotsiaalpoliitika - Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel - Direktiiv 2000/78/EÜ - Artikli 2 lõike 2 punkt a, artikli 10 lõige 1 ja artikkel 17 - Seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeld - Mõiste „asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine” - Tõendamiskoormise regulatsioon - Tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid - Isik, kes esineb professionaalse jalgpalliklubi juhina ja keda ka üldsus sellisena tajub - Avalikud avaldused homoseksuaalse jalgpalluri töölevõtmise välistamise kohta)

2013/C 171/14

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel București

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Asociația ACCEPT

Kostja: Consiliul Național pentru Combaterea Discriminării

Ese

Eelotsusetaotlus — Curtea de Apel București — Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), artikli 2 lõike 2 punkti a, artikli 10 lõike 1 ja artikli 17 tõlgendamine — Jalgpalliklubi mängijate valiku aluseks olevad diskrimineerivad kriteeriumid, mis on seotud seksuaalse sättumusega — Direktiivi kohaldatavus juhul, kui ajakirjanduses on tehtud diskrimineerivaid avaldusi, kuid töölevõtmist ei ole tegelikult toimunud — Asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine — Tõendamiskoormis — Sätete eiramise korral kohaldatavad sanktsioonid — Selliste siseriiklike õigusnormide lubatavus, mis keelavad halduskaristuse kohaldamise pärast kuuekuulise aegumistähtaja möödumist — Kohustus määrata tõhus, proportsionaalne ja hoiatav sanktsioon

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selliseid asjaolusid nagu põhikohtuasjas saab seoses professionaalse jalgpalliklubiga pidada „asjaoludeks, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine”, kui vastavad avaldused tegi isik, kes esineb selle klubi peamise juhina ja keda nii meedia kui ka üldsus sellisena tajub, kuid kellel ei ole tingimata õigust võtta ühingule kohustusi või teda esindada töölevõtmise alal.

Direktiivi 2000/78 artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui põhikohtuasja faktilised asjaolud kvalifitseeritakse „asjaoludeks, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine” seksuaalse sättumuse alusel seoses professionaalse jalgpalliklubi poolt mängijate töölevõtmisega, ei ole direktiivi 2000/78 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tõendamiskoormisest tulenevalt nõutavad tõendid, mida oleks võimatu esitada, rikkumata seejuures õigust eraelu puutumatusele.

Direktiivi 2000/78 artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt saab direktiivi mõttes seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise tuvastamisel määrata vaid hoiatuse nagu põhikohtuasjas, juhul kui tuvastamine on toimunud pärast faktiliste asjaolude asetleidmisest arvutatava kuuekuulise aegumistähtaja möödumist, kui niisuguse diskrimineerimise eest ei karistata nende õigusnormide kohaselt nii sisu kui menetluse osas tingimustel, mis tagaksid karistuse tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide puhul on see nii, ning tõlgendada sel juhul siseriiklikku õigust võimalikult suures ulatuses direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiiviga taotletav tulemus.

(1) ELT C 126, 28.4.2012.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/9

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. aprilli 2013. aasta otsus (Hof van Cassatie van België (Belgia) eelotsusetaotlus) — Rose Marie Bark versus Galileo Joint Undertaking, likvideerimisel

(Kohtuasi C-89/12) (1)

(Ühisettevõtted - Töötajatega sõlmitud lepingud - Teenistustingimused - Määrus (EÜ) nr 876/2002)

2013/C 171/15

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van Cassatie van België

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Rose Marie Bark

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Galileo Joint Undertaking, likvideerimisel

Ese

Eelotsusetaotlus — Hof van Cassatie van België — Nõukogu 21. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo (EÜT L 138, lk 1; ELT eriväljaanne 13/29, lk 477), lisas esitatud ühisettevõtte Galileo põhikirja artikli 11 lõike 2 tõlgendamine — Töötajatega sõlmitud tähtajalised töölepingud — Lepingud, mis peavad vastama Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele — Personalieeskirjade palgatingimuste kohustuslik kohaldamine

Resolutsioon

Nõukogu 21. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo, muudetud nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1943/2006, lisas esitatud ühisettevõtte Galileo põhikirja artikli 11 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning eelkõige neis teenistustingimustes kindlaks määratud palgatingimused ei ole kohaldatavad nende ühisettevõtte Galileo töötajate suhtes, kellega on sõlmitud tähtajaline leping.

(1) ELT C 133, 5.5.2012.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Schleswig-Holsteinisches Oberlandesgericht (Saksamaa) 21. jaanuaril 2013 — Flughafen Lübeck GmbH versus Air Berlin PLC & Co. Luftverkehrs-KG

(Kohtuasi C-27/13)

2013/C 171/17

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Schleswig-Holsteinisches Oberlandesgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: Air Berlin PLC & Co. Luftverkehrs-KG

Kostja ja apellatsioonkaebuse esitaja: Flughafen Lübeck GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas siseriiklik kohus, kellel tuleb teha otsus toetuste tagasinõudmise ja tulevaste toetuste andmisest hoidumise hagis, peab lähtuma sellest, et kõnealused toetused kujutavad endast meetmeid, mida ELTL artikli 108 lõike 3 kolmanda lause kohaselt ei tohi rakendada enne Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) lõpliku otsuse tegemist, kui komisjon on õigusjõustunud otsusega algatanud kõnealuste toetuste suhtes ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud riigiabi ametliku uurimismenetluse ja on selle otsuse põhjendustes muu hulgas sisuliselt märkinud, et kõnealused toetused on tõenäoliselt riigiabi?

2.	Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas see on nii ka juhul, kui komisjon on oma otsuse põhjendustes lisaks sisuliselt märkinud, et tal ei ole võimalik kindlaks teha, kas toetuste andja käitus turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestorina, kui ta kohustus kõnealuseid toetusi andma?

3.	Kui esimesele või teisele küsimusele vastatakse eitavalt: Kas siseriiklik kohus tohib sellises olukorras peatada oma menetluse kuni riigiabi ametliku uurimismenetluse lõpetamiseni?

4.	Kui kolmandale küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas siseriiklik kohus peab sellises olukorras peatama oma menetluse kuni riigiabi ametliku uurimismenetluse lõpetamiseni?

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 17 de Palma de Mallorca (Hispaania) 11. märtsil 2013 — Banco de Valencia SA versus Joaquín Valldeperas Tortosa, María Ángeles Miret Jaume

(Kohtuasi C-116/13)

2013/C 171/18

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia no 17 de Palma de Mallorca

Põhikohtuasja pooled

Sissenõudja: Banco de Valencia SA

Võlgnikud: Joaquín Valldeperas Tortosa, María Ángeles Miret Jaume

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikliga 7 on kooskõlas Hispaania hüpoteegi realiseerimise täitemenetlus, mis ei võimalda kohtul täitmise määramise eeltingimusena omal algatusel kontrollida ainuüksi panga nõudel kohaldatavat laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise klauslit, mida ta peab ebaõiglaseks nii iseenesest kui ka konkreetsel juhul kohaldatuna, kusjuures selle klausli puudumisel ei saaks kutseline laenuandja sellist eesõiguslikku täitmist nõuda?

2.	Milline peab direktiivi 93/13/EMÜ artikli 7 seisukohast olema kohtu sekkumisruum sellise klausli puhul, kui ta peab määrama täitmise hüpoteegi realiseerimise täitemenetluse raames?

Kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 lõigete 1 ja 3 ning direktiivi lisa punkti 1 alapunktide e ja g ning punkti 2 alapunkti a seisukohast saab nii iseenesest kui ka konkreetsel juhul kohaldatuna pidada ebaõiglaseks lepingutingimust, mis võimaldab laenuandjast finantsasutusel laenulepingu ühepoolselt lõpetada täiesti objektiivsetel põhjustel, millest mõned ei ole asjaomase lepinguga seotud, ning konkreetsel menetluses oleval juhul seetõttu, et hüpoteeklaenu neli kuumakset on jäetud tasumata?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 14. märtsil 2013 — Technische Universität Darmstadt versus Eugen Ulmer KG

(Kohtuasi C-117/13)

2013/C 171/19

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Technische Universität Darmstadt

Vastustaja: Eugen Ulmer KG

Eelotsuse küsimused

1.	Kas kauplemist ja litsentsimist reguleerivad sätted direktiivi 2001/29/EÜ (1) artikli 5 lõike 3 punkti n tähenduses kehtivad juhul, kui õiguste valdaja pakub sättes nimetatud asutustele mõistlikel tingimustel litsentsilepingute sõlmimist teose kasutamiseks?

2.	Kas direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punkt n võimaldab liikmesriikidel anda asutustele õiguse nende kogudesse kuuluvaid teoseid digitaliseerida, kui see on vajalik teoste kättesaadavaks tegemiseks eriseadmete kaudu?

3.	Kas liikmesriigid võivad direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punkti n alusel kehtestada õigusi, mis võimaldavad eriseadmete kasutajatel nende kaudu kättesaadavaks tehtud teoseid printida paberile või salvestada USB-mäluseadmele?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10, ELT eriväljaanne 17/01, lk 230).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesarbeitsgericht Hamm (Saksamaa) 14. märtsil 2013 — Gülay Bollacke versus K + K Klaas & Kock B.V. & Co. KG

(Kohtuasi C-118/13)

2013/C 171/20

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesarbeitsgericht Hamm

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Gülay Bollacke

Kostja: K + K Klaas & Kock B.V. & Co. KG

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2003/88/EÜ (1) artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt lõpeb töötaja surma korral õigus iga-aastasele tasustatud põhipuhkusele tervikuna, nimelt lõpeb lisaks töökohustustest vabanemise õigusele, mida ei saa enam kasutada, ka õigus puhkusetasule?

Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et õigus saada tasustatud põhipuhkuse eest töösuhte lõppemise korral rahalist hüvitist on seotud töötaja isikuga, kuuludes ainult töötajale, et töötaja saaks puhata ja kasutada vaba aega, mis on tasustatud põhipuhkuse andmise eesmärk, ka hilisemal perioodil?

Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tööandja on tööaja korraldamisel kohustatud andma töötajale töötajate ohutuse ja tervise kaitse tagamiseks puhkust kalendriaasta lõpuks või hiljemalt konkreetse töösuhte puhul määrava üleviimisperioodi lõpuks ka tegelikult, olenemata sellest, kas töötaja on esitanud puhkuseavalduse?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal da Relação de Lisboa (Portugal) 18. märtsil 2013 — Cruz & Companhia Lda versus IFAP — Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas, IP jt

(Kohtuasi C-128/13)

2013/C 171/21

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal da Relação de Lisboa

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Cruz & Companhia Lda

Kostja: IFAP — Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas, IP ja Caixa Central — Caixa Central de Crédito Agrícola Mútuo, CRL

Eelotsuse küsimused

Euroopa Liidu Kohtult palutakse eelotsust seoses komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87 (1) artikli 4 lõike 1 ja komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (2) artikli 19 lõike 1 punkti a tõlgendamisega seoses nimetatud määrustest esimese artikli 22 lõike 1 alusel seatud tagatise „tagastamisega”, arvestades poolte väiteid.

(1) Komisjoni 27. novembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3665/87, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (EÜT L 351, lk 1).

(2) Komisjoni 22. juuli 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 2220/85, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 205, lk 5; ELT eriväljaanne 03/06, lk 186).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 18. märtsil 2013 — Kamino International Logistics BV, teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-129/13)

2013/C 171/22

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Kamino International Logistics BV

Teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

1.	Kas liikmesriigi kohus võib vahetult kohaldada liidu õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

Kas liidu õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused, tuleb tõlgendada nii, et seda on rikutud, kui isikut, kelle suhtes oli kavas teha ebasoodne otsus, ei kuulatud enne haldusasutuse ebasoodsa otsuse tegemist küll ära, kuid hilisemas haldusõiguslikus (vaide)menetluses, mis toimus enne kaebuse esitamist liikmesriigi kohtule, sai ta siiski võimaluse esitada oma märkused?

b)	Kas juhul, kui liidu õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused, rikutakse, määratakse rikkumise õiguslikud tagajärjed siseriikliku õiguse alusel?

Kui vastus teise küsimuse punktile b on eitav, siis milliseid asjaolusid võib liikmesriigi kohus õiguslike tagajärgede määramisel arvesse võtta, ja kas liikmesriigi kohus võib arvesse võtta eeskätt eeldust, et menetluse kulg oleks olnud teistsugune, kui liidu õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused, ei oleks rikutud?

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 18. märtsil 2013 — Datema Hellman Worldwide Logistics BV; teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-130/13)

2013/C 171/23

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Datema Hellman Worldwide Logistics BV

Teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

1.	Kas liikmesriigi kohus võib vahetult kohaldada liidu õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

b)	Kas juhul, kui liidu õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused, rikutakse, määratakse rikkumise õiguslikud tagajärjed siseriikliku õiguse alusel?

Kui vastus teise küsimuse punktile b on eitav, siis milliseid asjaolusid võib liikmesriigi kohus õiguslike tagajärgede määramisel arvesse võtta, ja kas liikmesriigi kohus võib arvesse võtta eeskätt seda, et menetluse kulg oleks olnud teistsugune, kui liidu õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused, ei oleks rikutud?

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 18. märtsil 2013 — Staatssecretaris van Financiën versus Schoenimport „Italmoda” Mariano Previti

(Kohtuasi C-131/13)

2013/C 171/24

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Staatssecretaris van Financiën

Teine menetluspool: Schoenimport „Italmoda” Mariano Previti

Eelotsuse küsimused

Kas siseriiklikud asutused ja kohtud peavad Euroopa Liidu õiguse alusel keelduma maksuvabastuse kohaldamisest ühendusesisese tarne puhul, käibemaksu mahaarvamise õiguse kohaldamisest sellise kauba ostu puhul, mis saadeti pärast nimetatud ostu teise liikmesriiki, või keelduma kuuenda direktiivi (1) artikli 28b A osa lõike 2 teisest lausest tuleneva käibemaksu tagasimaksmise kohaldamisest, kui objektiivsete asjaolude alusel on tuvastatud, et asjaomase kauba puhul hoiduti maksust kõrvale, maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et ta osales selles kõrvalehoidumises, ning siseriiklik õigus ei näe sellistel asjaoludel ette vabastamisest, sisendkäibemaksu mahaarvamisest või käibemaksu tagasimaksmisest keeldumise õigust?

Kas juhul, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, tuleb sellest maksuvabastusest, sisendkäibemaksu mahaarvamisest või käibemaksu tagasimaksmisest keelduda ka siis, kui käibemaksuga maksustamist välditi teises liikmesriigis (mitte kauba lähteliikmesriigis) ning maksukohustuslane oli sellest käibemaksust kõrvalehoidumisest teadlik või oleks pidanud sellest teadlik olema, isegi siis, kui ta täitis lähteliikmesriigis kõik siseriiklikus õiguses maksuvabastusele, sisendkäibemaksu mahaarvamisele või käibemaksu tagasimaksmisele esitatavad (formaalsed) tingimused ning esitas selle liikmesriigi maksuhaldurile alati kõik nõutavad andmed kauba, veo ja kauba lähteliikmesriigis asuvate ostjate kohta?

Mida tuleb — kui vastus esimesele küsimusele on eitav — mõista kuuenda direktiivi artikli 28b A osa lõike 2 esimeses lauses (lõpus) kasutatud sõna „maksustatud” all: kas ühendusesisese soetamise eest sihtliikmesriigis tasumisele kuuluva käibemaksu äranäitamist seaduses sätestatud käibedeklaratsioonis või — kui seda ei ole ära näidatud — ka olukorra lahendamiseks sihtliikmesriigi maksuhalduri poolt võetud meetmeid? Kas sellele küsimusele vastamisel on oluline, kas asjaomane tehing oli osa tehingute reast, mille eesmärk oli käibemaksust kõrvalehoidumine sihtriigis, ning et maksukohustuslane oli sellest teadlik või oleks pidanud sellest teadlik olema?

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 18. märtsil 2013 — Staatssecretaris van Economische Zaken, Staatssecretaris van Financië, teine menetlusosaline: Q

(Kohtuasi C-133/13)

2013/C 171/25

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Staatssecretaris van Economische Zaken, Staatssecretaris van Financië

Teine menetlusosaline: Q

Eelotsuse küsimused

1.	Kas huvi säilitada Madalmaade looduslik terviklikkus ja kultuuriajalooline pärand, mis on Natuurschoonwet 1928 ese, kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, mis õigustab korda, mille kohaselt kohaldatakse kinkemaksust vabastamist (maksusoodustust) üksnes Madalmaades asuvate maavalduste suhtes?

Kas liikmesriigi asutused, kes kontrollivad, kas mõnes muus liikmesriigis asuvat kinnistut saab klassifitseerida maavalduseks Natuurschoonwet 1928 tähenduses, võivad selleks, et saada abi selle liikmesriigi asutustelt, kus kõnealune kinnistu paikneb, tugineda nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiivile 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (1), kui kõnealuse seaduse alusel maavalduseks klassifitseerimine toob kaasa loobumise nimetatud kinnistu kinkimise hetkel tasumisele kuuluva kinkemaksu sissenõudmisest?

Kui küsimusele 2a tuleb vastata jaatavalt: kas mõistet „haldusuurimine” nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (2) artikli 3 punktis 7 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka kohapealset kontrolli?

Kui küsimusele 2b tuleb vastata jaatavalt: kas selleks, et täpsustada nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel artikli 5 lõikes 1 kasutatud mõistet „haldusuurimised”, võib lähtuda mõistest „haldusuurimine” nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 3 punktis 7?

Kui küsimustele 2a, 2b või 2c tuleb vastata eitavalt: kas lojaalse koostöö põhimõtet, mis on sätestatud EL lepingu artikli 4 lõikes 3, tuleb koosmõjus ELTL artikli 167 lõikega 2 tõlgendada nii, et kui liikmesriik, kes kontrollib, kas teises liikmesriigis asuvat kinnistut saab vastavalt seadusele, mille eesmärk on säilitada Madalmaade looduslik terviklikkus ja kultuuriajalooline pärand, klassifitseerida maavalduseks, esitab kõnealusele teisele liikmesriigile koostöötaotluse, on taotluse saanud liikmesriik kohustatud tegema koostööd?

Kas kapitali vaba liikumise piirangut saab õigustada vajadusega tagada maksujärelevalve tõhusus, kui kõnealuse järelevalve tõhususe tagamine võib ohtu sattuda ainuüksi asjaolu tõttu, et siseriiklikud asutused peavad vastavalt Natuurschoonwet 1928 artikli 7 lõikele 1 sõitma nõutavate kontrollide korraldamiseks teise liikmesriiki 25 aasta pikkuse perioodi jooksul?

(1) ELT L 84, lk 1.

(2) ELT L 64, lk 1.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari) 18. märtsil 2013 — Szatmári Malom Kft versus Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal Központi Szerve

(Kohtuasi C-135/13)

2013/C 171/26

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kúria

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Szatmári Malom Kft

Vastustaja: Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal Központi Szerve

Eelotsuse küsimused

1.	Kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 26 lõike 1 punktis a toodud mõiste „põllumajandusettevõtte üldise tulemuslikkuse parandamine” hõlmab seda, kui ettevõtja soovib ilma olemasoleva tootmismahu suurendamiseta ja nähes ette vanade ettevõtete sulgemise, luua uue ettevõtte?

2.	Kas investeeringut, mida kaebaja kavatseb teha, võib tõlgendada nii, et see on investeering ettevõtte üldise tulemuslikkuse parandamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (1) artikli 20 punkti b alapunkti iii ja artikli 28 lõike 1 punkti a tähenduses?

Kas [põllumajanduse ja maaelu arengu ministeeriumi] määruse nr 47/2008. (IV. 17.) FVM § 6 lõige 3, milles veskitele nähakse toetuse andmine ette ainult olemasoleva tootmismahu moderniseerimiseks, on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 28 lõike 1 punktiga a? Kas nõukogu määrus lubab siseriiklikul seadusandjal jätta teatavad arendused majanduslikel kaalutlustel toetusest ilma?

(1) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, lk 1).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bayerisches Verwaltungsgericht München (Saksamaa) 18. märtsil 2013 — Herbaria Kräuterparadies GmbH versus Freistaat Bayern

(Kohtuasi C-137/13)

2013/C 171/27

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bayerisches Verwaltungsgericht München

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Herbaria Kräuterparadies GmbH

Vastustaja: Freistaat Bayern

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) nr 889/2008 (1) artikli 27 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et selles nimetatud ainete kasutamine on õigusaktides ette nähtud ainult juhul, kui liidu õiguse säte või liidu õigusega kooskõlas olev siseriiklik õigusnorm näeb toiduaine puhul, millele nimetatud ained tuleb lisada, otseselt ette nimetatud ainete lisamise või vähemalt määrab kindlaks nimetatud ainete minimaalse koguse?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt: kas määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 27 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et selles nimetatud ainete kasutamine on õigusaktides ette nähtud ka juhtudel, kui toiduaine turulelaskmine toidulisandina või selle kohta tervisealaste väidete kasutamine, lisamata vähemalt ühte nimetatud ainetest, kujutaks endast tarbija eksitamist ja petmist, kuna toiduaine ei saa ühe nimetatud aine liiga väikese sisalduse tõttu täita tema eesmärki toidulisandina või asjaomase tervisealase väite kohast eesmärki?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt: Kas määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 27 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et selles nimetatud ainete kasutamine on õigusaktides ette nähtud ka juhtudel, kui teatavat tervisealast väidet on lubatud kasutada ainult selliste toiduainete puhul, mis sisaldavad vähemalt ühte nimetatud ainetest kindlas, niinimetatud märkimisväärses koguses?

(1) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, lk 1).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Berlin (Saksamaa) 19. märtsil 2013 — Naime Dogan versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-138/13)

2013/C 171/28

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Naime Dogan

Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik

Eelotsuse küsimused

Kas 12. septembri 1963. aasta Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsioonilepingu rakendamiseks üleminekuetapis kohaldatava 23. novembri 1970. aasta lisaprotokolli artikli 41 lõikega 1 on vastuolus pärast eespool nimetatud sätete jõustumist esimest korda kehtestatud siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt seatakse lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 sätestatud õiguslikku seisundit omava Türgi kodaniku pereliikme esmakordse riiki sisenemise tingimuseks, et pereliige tõendab enne riiki sisenemist oskust suhelda lihtsal viisil saksa keeles?

2.	Kas esimeses küsimuses viidatud siseriiklik õigusnorm on vastuolus nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (1) artikli 7 lõike 2 esimese lõiguga?

(1) ELT L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Cluj (Rumeenia) 20. märtsil 2013 — Bogdan Matei, Ioana Ofelia Matei versus SC Volksbank România SA

(Kohtuasi C-143/13)

2013/C 171/29

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Specializat Cluj

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Bogdan Matei, Ioana Ofelia Matei

Kostja: SC Volksbank România SA

Eelotsuse küsimus

Arvestades, et vastavalt direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 4 lõikele 2 ei ole tingimuste õiglase või ebaõiglase iseloomu hindamine seotud lepingu põhiobjekti mõiste, hinna ja tasu piisavuse ega vastutehinguna pakutavate teenuste või kaubaga, kui kõnealused tingimused on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles;

kuna vastavalt direktiivi 2008/48/EÜ (2) artikli 2 lõike 2 punktile a ei ole hüpoteegiga tagatud krediidilepingu objekti kindlaksmääramiseks kohaldatav direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis g sätestatud mõiste, mille kohaselt hõlmab „krediidi kogukulu tarbijale” kõiki lepingutasusid, mida tarbija on kohustatud maksma seoses tarbijakrediidilepinguga;

siis kas

direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 kasutatud mõisteid „põhiobjekt” ja/või „hind” võib tõlgendada nii, et nende mõistete (hüpoteegiga tagatud krediidilepingu „objekt” ja/või „hind”) alla kuuluvate, krediidiasutusele võlgnetava vastusoorituse moodustavate elementide hulgas on ka hüpoteegiga tagatud krediidilepingu järgse krediidi kulukuse aastamäär, mis koosneb eelkõige fikseeritud või ujuvast intressimäärast, panga lepingutasud ning muud sissearvatud ja krediidilepingus kindlaks määratud kulud?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, lk 66).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/15

22. märtsil 2013 esitatud hagi — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-146/13)

2013/C 171/30

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindajad: E. Chamizo Llatas ja S. Centeno Huerta)

Kostjad: Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	Tunnistada õiguslikult olematuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (1) või teise võimalusena tühistada see terves ulatuses;

—

teise võimalusena tühistada:

a)	määruse artikli 9 lõige 1 terves ulatuses ja artikkel 2 vastavalt käesoleva hagi viiendale väitele;

b)	määruse artikli 18 lõige 2 terves ulatuses ning samuti kõik määruses sisalduvad viited ühtsele patendikohtule kui Euroopa ühtse mõjuga patendi kohtule ja Euroopa ühtse mõjuga patendi õiguslikule alusele, ja

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

1.	Õigusriigi väärtuste kahjustamine seeläbi, et on kehtestatud määrus, mille aluseks on õigus, mille on andnud Euroopa Patendiamet, kelle aktide suhtes ei saa teostada kohtulikku kontrolli.

2.	Euroopa Liidu õigusakti puudumine ja teise võimalusena õigusliku aluse puudumine määrusele, kuna see ei kehtesta meetmeid, mis tagaksid ELTL artiklis 118 nõutud ühetaolise kaitse.

3.	Võimu kuritarvitamine, kasutades selleks tõhustatud koostööd muul eesmärgil kui see, mis on ette nähtud aluslepingutes.

4.	ELTL artikli 291 lõike 1 rikkumine ja teise võimalusena Meroni kohtuasja väär kohaldamine, kehtestades regulatsiooni iga-aastase pikendamislõivu kinnitamiseks ja nende lõivude jagamise osakaalu kindlaksmääramiseks.

5.	Meroni kohtuasja väär kohaldamine, delegeerides Euroopa Patendiametile teatud haldusülesanded seoses Euroopa ühtse mõjuga patendiga.

6.	Autonoomia ja ühtsuse põhimõtete rikkumine Euroopa Liidu õiguse kohaldamisel seoses eeskirjadega, mis puudutavad määruse nr 1257/2012 jõustumist.

(1) ELT L 361, lk 1.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/16

22. märtsil 2013 esitatud hagi — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-147/13)

2013/C 171/31

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindajad: S. Centeno Huerta ja E. Chamizo Llatas)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	Tühistada nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega (1) ja mõista kohtukulud välja komisjonilt.

—	Teise võimalusena tühistada nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega artiklid 4 ja 5, artikli 6 lõige 2 ja artikli 7 lõige 2 ning mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

1.	Diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumine, kehtestades korra, mis on kahjulik isikutele, kelle emakeel ei ole inglise, prantsuse või saksa keel, kuna see kord on kavandatud eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2.	Õigusliku aluse puudumine artiklile 4, reguleerides tõlkimist vaidluse korral, mis ei puuduta otseselt intellektuaalomandiõigusega seotud keelenõudeid, millele viitab ELTL artikli 118 teine lõik.

3.	Õiguskindluse põhimõtte rikkumine.

4.	Meroni kohtuasja väär kohaldamine, delegeerides Euroopa Patendiametile hüvitamissüsteemi haldamise (artikkel 5) ja tõlgete avaldamise (artikli 6 lõige 2).

5.	Euroopa Liidu õiguse autonoomia põhimõtte rikkumine, seades määruse kohaldamise tingimuseks ühtse patendikohtu lepingu jõustumise.

(1) ELT L 361, lk 89.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 25. märtsil 2013 — A, teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

(Kohtuasi C-148/13)

2013/C 171/32

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: A

Teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

Eelotsuse küsimus

Millised piirid seavad nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (1) miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta, artikkel 4 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, eelkõige artiklid 3 ja 7 väidetava seksuaalse sättumuse usutavuse kontrolli viisile ja kas need piirid on teiste tagakiusamispõhjuste usutavuse hindamise puhul erinevad ning kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis mil määral?

(1) ELT L 304, lk 12; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 25. märtsil 2013 — B, teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

(Kohtuasi C-149/13)

2013/C 171/33

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: B

Teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

Eelotsuse küsimus

(1) ELT L 304, lk 12, ELT eriväljaanne 19/07, lk 96.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 25. märtsil 2013 — C, teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

(Kohtuasi C-150/13)

2013/C 171/34

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: C

Teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

Eelotsuse küsimus

(1) ELT L 304, lk 12; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative d’appel de Versailles (Prantsusmaa) 25. märtsil 2013 — Le Rayon d’Or SARL versus Majandus- ja rahandusminister

(Kohtuasi C-151/13)

2013/C 171/35

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour administrative d’appel de Versailles (Prantsusmaa)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Le Rayon d’Or SARL

Vastustaja: Majandus- ja rahandusminister

Eelotsuse küsimused

Kas kuuenda direktiivi artikli 11 A osa lõike 1 punkti a (1), mis on üle võetud direktiivi 2006/112/EÜ (2) artiklis 73, tuleb tõlgendada nii, et vanurite hooldekodudele haigekassa poolt sotsiaalkindlustusseadustiku artikli L. 174-7 sätete alusel makstav „ravipakett”, mis on käibemaksust vabastatud üldise maksuseadustiku artikli 261 lõike 4 punkti 1 ter sätete alusel, kujutab endast toetust, mis on otseselt seotud niisuguste raviteenuste hinnaga, mida osutatakse elanikele ja mis seetõttu kuuluvad käibemaksu kohaldamisalasse?

(2) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/18

Fercal — Consultadoria e Serviços, L.da28. märtsil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 24. jaanuari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-474/09: Fercal versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Jacson of Scandinavia (Jackson Shoes)

(Kohtuasi C-159/13 P)

2013/C 171/36

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Apellant: Fercal — Consultadoria e Serviços, Lda (esindaja: advokaat A. J. Rodrigues)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

—

tühistada vastavalt ühenduse õiguse kohaldatavatele sätetele Üldkohtu (viies koda) 24. jaanuari 2013. aasta otsus kohtuasjas T-474/09, mis tehti teatavaks 25. jaanuaril 2013, ja sellest tulenevalt tühistada ka Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 18. augusti 2009. aasta otsus R 1253/2008-2, mis tehti tühistamismenetluse nr 2004 C (ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus nr 1.077.858, JACKSON SHOES) raames ning mis tehti apellandile teatavaks 30. septembril 2009;

—	lugeda sel moel apellandi kaubamärk kehtivaks ning jätta see kehtima;

—	mõista kohtukulud välja teiselt menetlusosaliselt.

Väited ja peamised argumendid

Ehkki on selge, et nimed JACKSON ja JACSON on kirjapildilt ja foneetiliselt sarnased, tuleb vastandatud tähiseid kõrvutada terviklikul kujul: JACKSON SHOES ja JACSON OF SCANDINAVIA AB.

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ (1) artikli 4 lõike 1 punktist b tuleneb, et kaubamärkide tajumine keskmise tarbija poolt on otsustava tähtsusega segiajamise tõenäosuse üldisel hindamisel.

Keskmine tarbija, kes hindab üldiselt vastandatud tähiseid, tajub hõlpsalt, et tegemist on kahe eri liiki eristava tähisega: üks kujutab endast kaubamärki ja teine ärinime — see on käesoleval juhul tingitud sellest, et ühele neist on lisatud lühend AB, mis aitab kaasa sellele, et on välistatud mis tahes võimalus, et kaubamärk „JACKSON SHOES” keskmist tarbijat eksitab.

Apellant on seisukohal, et see asjaolu on olulise tähtsusega, sest direktiivi 89/104/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkt b sätestab, et kaubamärkide tajumine keskmise tarbija poolt on otsustava tähtsusega segiajamise tõenäosuse üldisel hindamisel.

Tegemist on tähistega, mille ülesanded on selgelt piiritletud ja väga erinevad: kaubamärk on tähis, mida kasutatakse ühe ettevõtja toodete ja teenuste eristamiseks teiste ettevõtjate toodetest ja teenustest (kaubamärgimääruse artikli 4 lõpp), samas kui ärinime kasutatakse teatud ettevõtja identifitseerimiseks viisil, mis võimaldab teda eristada ülejäänud ettevõtjatest.

Teiselt poolt ei tingi sarnaste nimede — mis on laialt levinud mitmes riigis — kasutamine segiajamise tõenäosust, kui neid kombineeritakse teiste elementidega nii, et need keskmist tarbijat ei eksita ega põhjusta ka ebalojaalset konkurentsi seeläbi, et apellandi ja teise tähise omaniku kaupu võidakse segi ajada.

Kasutamise ainuõiguse olemasolu ei saa tuvastada (Rootsis kasutatava lihtsa ärinime alusel ja kõiki Euroopa Liidu liikmesriike puudutavas!) nime alusel, mis on laialt levinud mitmes muus Euroopa Liidu liikmesriigis nii tuhandete füüsiliste isikute kui ka teiste ettevõtjate nimena.

Samuti ei saa tunnustada teise tähise omaniku õigust keelata apellandil registreerida kaubamärk JACKSON SHOES klassis 25, sest tegelikult on klassis 25 registreeritud juba muid sama nime sisaldavaid ühenduse kaubamärke.

Lisaks sellele on teise tähise omanik möönnud, et turul esinevad kõrvuti erinevad kaubamärgid, mida apellant nimetas ja kirjeldas; teise tähise omanik ei ole neid kaubamärke kunagi vaidlustanud ega ole nendega seoses kunagi väitnud, et mõni neist võiks eksitada keskmist tarbijat või et mõne sellise kaubamärgi ja tema tähise vahel esineks mingisugune vastuolu.

See, kes võtab eristava tähisena kasutusele elemendi, millel on nõrk eristusvõime ja mida on lisaks kasutatud paljudes muudes kolmandate isikute eristavates tähistes, ei saa keelata selle sama (või sarnase) tähise uut kasutamist kolmandate isikute poolt, kui see on kombineeritud muude elementidega.

Miski ei takista selliste eristavate tähiste kõrvuti esinemist, mis sisaldavad sarnaseid nimesid — see pealegi tegelikult juba nii ongi —, kui need on üksteisest terviklikul kujul eristatavad.

Vastupidi teise tähise omaniku väidetele on tõendatud, et apellant esitas arvukalt tõendeid oma olemasolu ja äritegevuse kohta mitte ainuüksi ühenduse piires, vaid ka Põhja-Ameerika ja Põhja-Aafrika riikides, ehkki ta ei teinud seda oma kataloogi abil (nagu teise tähise omanik), sest need koostatakse ühes keeles ning on seega geograafiliselt piiratud ulatusega, vaid mitmekeelsele tegevusele viidates, mis hõlmab osalemist kõige tähtsamatel jalatsimessidel maailmas.

Ühenduse kaubamärki JACKSON SHOES ei ole võimalik segi ajada ärinimega JACSON OF SCANDINAVIA AB seda enam, et need kaks tähist esinevad kõrvuti juba pikemat aega ja ükski pooltest ei ole viidanud sellisest kõrvuti esinemisest tulenevale kahjule ega vaidlustanud asjaolu, et tooted omavahel konkureerivad; lisaks sellele tuleb võtta arvesse asjaolu, et tarbija tajub vastandatavate tähiste puhul hõlpsalt, et tegemist on kaubamärgi ja ärinimega, st vaieldamatult kahe eri liiki eristava tähisega.

Lisaks sellele, nagu tuvastati kohtuotsuses ja nagu möönsid pooled, kui tarbija seisab silmitsi asjaomase kaubamärgi ja asjaomase ärinimega, ei ole nende kahe tähise segiajamine võimalik; sellele tuleb lisada, et „kaubamärkide sarnasuse kontrollimisel tuleb võtta arvesse nendest jäävat tervikmuljet” (vt Üldkohtu 12. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-438/07: Spa Monopole vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — De Francesco Import (SpagO), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

Teiselt poolt — ja see on käesoleva kohtuasja õige lahenduse seisukohast olulise tähtsusega — registreeris teine menetlusosaline käesolevas kohtumenetluses, st Siseturu Ühtlustamise Amet, mitu sõna „JAKSON” sisaldavat kaubamärki jalatsite tarvis, mistõttu ei saa ta sellisest tegelikkusest täielikult kõrvale vaadata, kui ta teeb otsuse uue, sama (tavalist) nime „JAKSON” sisaldava ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kohta.

Sellisest tegelikkusest kõrvale vaadates toimis Siseturu Ühtlustamise Amet omavoliliselt ning eiras võrdsuse põhimõtet.

Vaidlustatud kohtuotsusega rikutakse nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (2) artikli 8 lõikes 4 ja artikli 53 lõike 1 punktis c sätestatut.

(1) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92).

(2) ELT L 78, lk 1.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/19

5. aprillil 2013 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-169/13)

2013/C 171/39

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: N. Yerrell ja J. Hottiaux)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (1) FIEna tegutsevate sõidukijuhtide suhtes rakendamiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või ei ole komisjoni nende vastuvõtmisest teavitanud, siis on Poola Vabariik rikkunud selle direktiivi artikli 2 lõikest 1 ning artiklitest 3–7 ja artiklist 11 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2002/15/EÜ kohaldatakse FIEna tegutsevate sõidukijuhtide suhtes alates 23. märtsist 2009.

(1) ELT L 80, lk 35; ELT eriväljaanne 05/04, lk 224.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative d’appel de Lyon (Prantsusmaa) 9. aprillil 2013 — Maurice Leone, Blandine Leone versus Garde des Sceaux, Ministre de la Justice, Caisse national de retraite des agents des collectivités locales

(Kohtuasi C-173/13)

2013/C 171/40

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour administrative d’appel de Lyon

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Maurice Leone, Blandine Leone

Vastustajad: Garde des Sceaux, Ministre de la Justice, Caisse national de retraite des agents des collectivités locales.

Eelotsuse küsimused

Kas code des pensions civiles et militaires de retraites’i artiklit L. 24 koostoimes artikliga R. 37 niisugusena, nagu neid on muudetud 30. detsembri 2004. aasta seadusega nr 2004-1485, mis on rahanduse parandusseadus 2004. aastaks, ja 10. mai 2005. aasta dekreediga nr 2005-449, võib pidada õigusnormideks, mis toovad kaasa meeste ja naiste vahelise kaudse diskrimineerimise Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 tähenduses?

26. detsembri 2003. aasta dekreediga nr 2003-1306 Caisse nationale de retraites des agents des collectivités locales’iga liitunud ametnike pensioniskeemi kohta artiklit 15 saab pidada õigusnormiks, mis toob kaasa meeste ja naiste vahelise kaudse diskrimineerimise Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 tähenduses?

3.	Kas juhul, kui vastus ühele kahest eelnevast küsimusest on jaatav, võib niisugune kaudne diskrimineerimine olla õigustatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõike 4 alusel?

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/20

Euroopa Liidu Nõukogu 9. aprillil 2013. aastal esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 29. jaanuari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-496/10: Bank Mellat versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-176/13 P)

2013/C 171/41

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: S. Boelaert ja M. Bishop)

Teised menetlusosalised: Bank Mellat, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu (neljas koda) 29. jaanuari 2013. aasta otsus kohtuasjas T-496/10;

—	teha asjas lõplik otsus ning jätta rahuldamata Bank Mellati poolt vaidlustatud meetmete peale esitatud hagi;

—	mõista nõukogul esimese kohtuastmes ja käesolevas apellatsioonimenetluses tekkinud kohtukulud välja Bank Mellatilt.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu leiab, et Üldkohtu (neljas koda) 29. jaanuari 2013. aasta otsuses kohtuasjas T-496/10: Bank Mellat vs. nõukogu sisalduvad järgmised õigusnormide rikkumised:

1.	Üldkohus leidis seoses hagi vastuvõetavusega vääralt, et Bank Mellatil oli õigus tugineda põhiõiguste kaitsele ja põhiõigustest tulenevatele tagatistele olenemata küsimusest, kas teda tuleb käsitada Iraani riigi asutatud isikuna.

2.	Üldkohus leidis vääralt, et mõned Bank Mellati suhtes piiravate meetmete võtmise kohta esitatud põhjendustest ei olnud piisavalt täpsed.

3.	Üldkohus kohaldas vääralt kohtupraktikat, mis käsitleb nõukogu toimikus sisalduvate andmete teatavaks tegemist.

Üldkohus leidis vääralt, et põhjendused, mis esitati Bank Mellati suhtes piiravate meetmete võtmiseks, ei vastanud asjaomastesse loenditesse kandmise tingimustele ning ei olnud paikapidavad, kuna:

—	ta ei pööranud piisavalt tähelepanu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tuvastatule seoses Bank Mellati tegevusega Iraani tuumarelvade, kanderakettide ja kaitseülesannetega tegelevate üksuste maksekorralduste täitmisega;

—	ta ei võtnud piisavalt arvesse asjaolu, et tõendid, mis kinnitavad, et Bank Mellat toetab Iraani tuumarelvade leviku alast tegevust, pärinevad konfidentsiaalsetest allikatest;

—	ta leidis vääralt, et asjaolu, et Bank Mellat möönis pangandusteenuste osutamist Iraani tuumarelvade leviku alase tegevusega seotud üksusele enne, kui ÜRO Julgeolekunõukogu selle üksuse määratles, ei olnud piisav põhjendamaks piiravate meetmete võtmist Bank Mellati suhtes.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/21

Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS, Travetanche Injection SPRL 16. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 1. veebruari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-368/11: Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS, Travetanche Injection SPRL versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-199/13 P)

2013/C 171/42

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS, Travetanche Injection SPRL (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem ja R. Cana)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik

Apellantide nõuded

—	tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T-368/11; ja

—	tühistada komisjoni määrus (EL) nr 366/2011 (edaspidi „vaidlustatud määrus”), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa (Akrüülamiid) (1); või

—	teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse apellantide tühistamishagi osas otsuse tegemiseks; ja

—	mõista kõik kohtukulud (seal hulgas Üldkohtu kohtukulud) välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid väidavad, et jättes rahuldamata nende nõude vaidlustatud määrus tühistada, rikkus Üldkohus ühenduse õigust. Täpsemalt väidavad apellandid, et Üldkohus tegi mitmeid vigu, hinnates asjaolusid ja nende olukorrale kohaldatavat õiguslikku raamistikku. Seetõttu rikkus Üldkohus mitmeid õigusnorme, täpsemalt ta:

—	tõlgendas vääralt määrust 1488/94 (2), kui ta järeldas, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, jättes arvesse võtmata kõiki asjassepuutuvaid fakte ja asjaolusid;

—	tõlgendas vääralt määrust 1488/94, kui ta järeldas, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga seoses arvesse võetud kokkupuudet käsitlevate andmete hindamisega;

—	rikkus õigusnormi ja tõlgendas vääralt REACH–i, kui ta järeldas, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, võttes vaidlustatud määruse vastu teabe alusel, mis puudutas erinevat toodet kui see, mille suhtes kohaldatakse vaidlustatud määruses sätestatud piiranguid;

—	rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et komisjon ei rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet;

—	rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et komisjon ei rikkunud oma põhjendamiskohustust; ja

—	tõlgendas vääralt vaidlustatud määrust, kui ta järeldas, et see hõlmab ühtlasi ka akrüülamiidisisaldusega mördisegu.

Neil põhjustel väidavad apellandid, et Üldkohtu otsus kohtuasjas T-368/11 ja vaidlusalune otsus tuleb tühistada.

(1) ELT L 101, lk 12.

(2) Komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93 (EÜT L 161, lk 3; ELT eriväljaanne 15/02, lk 360).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/22

Euroopa Liidu Nõukogu 16. aprillil 2013. aastal esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 5. veebruari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-494/10: Bank Saderat Iran versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-200/13 P)

2013/C 171/43

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bishop ja S. Boelaert)

Teised menetlusosalised: Bank Saderat Iran, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu (neljas koda) 5. veebruari 2013. aasta otsus kohtuasjas T-494/10;

—	teha asjas lõplik otsus ning jätta rahuldamata Bank Saderati poolt vaidlustatud meetmete peale esitatud hagi;

—	mõista nõukogul esimese kohtuastmes ja käesolevas apellatsioonimenetluses tekkinud kohtukulud välja Bank Saderatilt.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu leiab, et Üldkohtu (neljas koda) 5. veebruari 2013. aasta otsuses kohtuasjas T-494/10: Bank Saderat Iran vs. nõukogu sisalduvad järgmised õigusnormide rikkumised:

1.	Üldkohus leidis seoses hagi vastuvõetavusega vääralt, et Bank Saderatil oli õigus tugineda põhiõiguste kaitsele ja põhiõigustest tulenevatele tagatistele olenemata küsimusest, kas teda tuleb käsitada Iraani riigi asutatud isikuna.

2.	Üldkohus leidis vääralt, et üks Bank Saderati suhtes piiravate meetmete võtmise kohta esitatud põhjendustest ei olnud piisavalt täpne.

3.	Üldkohus kohaldas vääralt kohtupraktikat, mis käsitleb nõukogu toimikus sisalduvate andmete teatavaks tegemist.

Üldkohus leidis vääralt, et põhjendused, mis esitati Bank Saderati suhtes piiravate meetmete võtmiseks, ei olnud paikapidavad, kuna:

—	ta ei võtnud piisavalt arvesse asjaolu, et tõendid, mis kinnitavad, et Bank Saderat toetab Iraani tuumarelvade leviku alast tegevust, pärinevad konfidentsiaalsetest allikatest;

—	ta ei võtnud piisavalt arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsioonis 1803 (2008) sisalduvat viidet Bank Saderatile seoses Iraani tuumarelvade leviku alast tegevusega;

—	ta leidis ebaõigesti, et nõukogu pidi esitama üksikasjaliku teabe selle kohta, et Bank Saderat tegeles Iraani tuumarelvade leviku alases tegevuses osalevana määratletud kahe üksuse akreditiividega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/22

18. aprillil 2013 esitatud hagi — Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-209/13)

2013/C 171/44

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: E. Jenkinson, S. Behzadi-Spencer, M. Hoskins QC, P. Baker QC, barrister V. Wakefield)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada nõukogu 22. jaanuari 2013. aasta otsus 2013/52/EL, millega antakse luba teha tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas (1); ning

—	mõista Ühendkuningriigi kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et nõukogu otsus 2013/52/EL on vastuolus ELTL artikliga 327, kuna see lubab kehtestada eksterritoriaalse mõjuga finantstehingute maksu („FTM”), mis rikub mitteosalevate riikide pädevusi, õigusi ja kohustusi.

Teine väide, et nõukogu otsus 2013/52/EL on õigusvastane, kuna see lubab kehtestada eksterritoriaalse mõjuga FTM-i, milleks puudub rahvusvahelises tavaõiguses põhjendus.

Kolmas väide, et nõukogu otsus 2013/52/EL on vastuolus ELTL artikliga 332, kuna see annab loa teha tõhustatud koostööd FTM-i valdkonnas, mille rakendamine toob vältimatult kaasa kulusid mitteosalevatele riikidele.

(1) ELT L 22, lk 11.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/23

19. aprillil 2013 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-211/13)

2013/C 171/45

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Mölls ja W. Roels)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Hageja palub teha järgmise otsuse:

Saksamaa Liitvabariik on rikkunud ELTL artiklist 63 tulenevaid kohustusi, kuna ta võttis vastu ja jättis jõusse eeskirjad, mille kohaselt pärandi- ja kinkemaksu kohaldamisel Saksamaal asuva kinnisasja suhtes võimaldatakse ainult väikeses summas maksuvabastust, kui kinkija või pärandaja ja omandaja elasid pärimise või kinkimise ajal muus liikmesriigis, samas kui oluliselt suurem maksuvaba summa on ette nähtud siis, kui vähemalt üks neist osalistest elas sellel ajal Saksamaal.

2.	Mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Pärandi ja kinke maksustamist leevendatakse Saksa õiguses suhteliselt suurte maksuvabade summadega, eelkõige kui tegemist on abikaasade, vanemate ja laste ning teatavate sugulaste vahel toimuva pärandamise ja kinkega. Neid suuri maksuvabasid summasid kohaldatakse ainult siis, kui Saksamaal on piiramatu maksustamisõigus, kusjuures piiratud maksustamisõiguse korral kehtib ainult väike kindlasummaline maksuvabastus. Nende kriteeriumide kohaselt, mis Euroopa Kohus kujundas välja kohtuotsuses Mattner (1), ei ole niisugune kord ELTL artikliga 63 kooskõlas.

(1) 22. aprilli 2010. aasta otsus kohtuasjas C-510/08: Mattner, EKL 2010,1-3553.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/23

Acron OAO, Dorogobuzh OAO 23. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 7. veebruari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-235/08: Acron OAO ja Dorogobuzh OAO versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-215/13 P)

2013/C 171/46

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Acron OAO, Dorogobuzh (esindajad: advokaadid B. Evtimov ja E. Borovikov ning solicitor D. O’Keeffe)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Fertilizers Europe

Apellantide nõuded

—	tühistada Üldkohtu 7. veebruari otsus kohtuasjas T-235/08: Acron OAO ja Dorogobuzh OAO vs. Euroopa Liidu Nõukogu;

—

teha vaidlusküsimustes sisuline otsus ja tühistada apellante puudutavas osas nõukogu 10. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 236/2008, millega lõpetatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine (1);

—	mõista nõukogult välja kohtukulud Euroopa Kohtus ja Üldkohtus, samuti apellantide kohtukulud mõlemas kohtuastmes;

—	jätta menetlusse astuja Fertilizers Europe kohtukulud Üldkohtus, ning tema võimaliku menetlusse astumise korral Euroopa Kohtus, tema enda kanda, ning mõista temalt välja kõik apellantide kohtukulud, mis on seotud tema menetlusse astumisega.

Väited ja peamised argumendi

Hageja väitel on Üldkohus:

—

tõlgendanud vääralt dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 5 esimese lõigu esimest lauset ja seeläbi 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (edaspidi „GATT-i rakendamise leping”), mis sisaldub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisas 1A, artikli 2.2.1.1 esimese lõigu sätteid;

—	toetanud dumpinguvastase algmääruse õiguslikult väära tõlgendust ja selle artikli 2 lõike 3 ning seetõttu GATT-i rakendamise lepingu vastava sätte artikli 2.2 rikkumist;

—

jätnud andmata nõuetekohase õigusliku hinnangu ühelt poolt dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 5 teise lause ja teiselt poolt artikli 2 lõike 7 punkti b vahelise seose kohta ning seetõttu tõlgendanud õiguslikult vääralt määruse (EÜ) 1972/2002 põhjendusi 3 ja 4 ja artikli 2 lõike 5 esimese lõigu teist lauset, ning jätnud tagamata selle tõlgenduse/sätte vastavuse GATT-i rakendamise lepinguga.

(1) ELT L 75, lk 1.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/24

Acron OAO 23. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 7. veebruari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-118/10: Acron OAO versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-216/13 P)

2013/C 171/47

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Acron OAO (esindajad: advokaadid B. Evtimov ja E. Borovikov ning solicitor D. O’Keeffe)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon ja Fertilizers Europe

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 7. veebruari 2013. aasta otsus kohtuasjas T-118/10: Acron OAO vs. Euroopa Liidu Nõukogu;

—

teha vaidlusküsimustes sisuline otsus ja tühistada apellanti puudutavas osas nõukogu 18. detsembri 2009. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1251/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1911/2006, millega kehtestatakse muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (1);

—	mõista nõukogult välja kohtukulud Euroopa Kohtus ja Üldkohtus, samuti apellandi kohtukulud mõlemas kohtuastmes;

—	jätta menetlusse astuja Fertilizers Europe kohtukulud Üldkohtus, ning tema võimaliku menetlusse astumise korral Euroopa Kohtus, tema enda kanda, ning mõista temalt välja kõik apellandi kohtukulud, mis on seotud tema menetlusse astumisega.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väitel on Üldkohus:

—

—	toetanud dumpinguvastase algmääruse õiguslikult väära tõlgendust ja selle artikli 2 lõike 3 ning seetõttu GATT-i rakendamise lepingu vastava sätte artikli 2.2 rikkumist;

—

jätnud andmata nõuetekohase õigusliku hinnangu ühelt poolt dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 5 teise lause ja teiselt poolt artikli 2 lõike 7 punkti b vahelise seose kohta ning seetõttu tõlgendanud õiguslikult vääralt määruse (EÜ) 1972/2002 (2) põhjendusi 3 ja 4 ja artikli 2 lõike 5 esimese lõigu teist lauset, ning jätnud tagamata selle tõlgenduse/sätte vastavuse GATT-i rakendamise lepinguga;

—	toetanud dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c rikkumist ja ilmselget hindamisviga.

(1) ELT L 338, lk 5.

(2) Nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1972/2002, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 305, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 132)

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/25

6. mail 2013 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-248/13)

2013/C 171/48

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall, J.-P. Keppenne ja D. Martin)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna nõukogu ei võtnud vastu komisjoni ettepanekut nõukogu määruse kohta, millega kohandatakse alates 1. juulist 2012 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente, siis on nõukogu rikkunud ametnike personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi.

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis väidab hageja, et nõukogu jättis õigusvastaselt vastu võtmata komisjoni ettepaneku määruse kohta, millega kohandatakse ametnike töötasusid ja pensione personalieeskirjade XI lisa artikli 3 alusel, kuigi nimetatud artikli siduvast sõnastusest nähtub, et nimetatud töötasude ja pensionide iga-aastase kohandamise menetlus on automaatne ning ei jäta nõukogule mingit kaalutlusruumi. Viidatud artikkel näeb ette nõukogu kohustuse võtta komisjoni ettepanek vastu enne jooksva aasta 31. detsembrit. Komisjon heidab nõukogule ette, et viimane vaid tuvastas, et nõukogus puudus kvalifitseeritud häälteenamus, et võtta vastu komisjoni ettepanek, mis puudutab esiteks töötasude kohandamist ning teiseks personalieeskirjade XI lisas ette nähtud paranduskoefitsiente. Hageja on seisukohal, et tegelikkuses kohaldas nõukogu põhjendusi esitamata XI lisa artiklit 10, eirates komisjoni ja parlamendi õigusi. Selliselt toimides ei rikkunud nõukogu mitte ainult eespool viidatud sätteid, vaid ka institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet, pannes toime ka võimu kuritarvitamise.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/26

Üldkohtu 25. aprilli 2013. aasta otsus — Bell & Ross versus Siseturu Ühtlustamise Amet — KIN (Käekella kujutis)

(Kohtuasi T-80/10) (1)

(Ühenduse disainilahendus - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Registreeritud ühenduse disainilahendus, milleks on käekella kujutis - Varasem disainilahendus - Kehtetuse alus - Eristatavuse puudumine - Erineva üldmulje puudumine - Asjatundlik kasutaja - Autori vabadusaste - Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklid 4 ja 6 ning artikkel 25 lõike 1 punkt b - Lahutamatu seos kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagiga - Ühenduse disainilahenduste kohus - Määruse nr 6/2002 artikkel 91)

2013/C 171/49

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Bell & Ross BV (Zoetermeer, Madalmaad) (esindaja: advokaat S. Guerlain)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: KIN AB (Upplands Väsby, Rootsi) (esindajad: advokaadid M. Nielsen ja C. Galichet)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kolmanda apellatsioonikoja 9. detsembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1285/2008-3), seoses Klockgrossisten i Norden AB ja Bell & Ross BV vahelise kehtetuks tunnistamise menetlusega.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Bell & Ross BV-lt, sealhulgas KIN AB apellatsioonikoja menetluse kulud.

(1) ELT C 113, 1.5.2010.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/26

Üldkohtu 6. mai 2013. aasta otsus — Kieffer Omnitec versus komisjon

(Kohtuasi T-288/11) (1)

(Riigihanked - Hankemenetlus - Luxembourgis asuva hoone Joseph Bech kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete, sprinkleri ning vee- ja sanitaarseadmete hooldamine - Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine - Võrdne kohtlemine - Läbipaistvus - Proportsionaalsus - Ilmne hindamisviga - Põhjendamiskohustus)

2013/C 171/50

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: A+P Kieffer Omnitec Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: A. Delvaux, V. Bertrand ja advokaat M. Devos)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A.-M. Rouchaud-Joët ja S. Delaude, keda abistas advokaat V. Vanden Acker)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 1. aprilli 2011. aasta otsus lükata tagasi hageja pakkumus hankemenetluses, mille eesmärk oli sõlmida leping Luxembourgis asuva hoone Joseph Bech kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete, sprinkleri ning vee- ja sanitaarseadmete hooldamiseks (ELT 2010/S 241-367523), ning sõlmida hankeleping teise pakkujaga.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja A+P Kieffer Omnitec Sàrl-ilt.

(1) ELT C 252, 27.8.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/26

Üldkohtu 30. aprilli 2013. aasta otsus — Alumina versus nõukogu

(Kohtuasi T-304/11) (1)

(Dumping - Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tseoliit A pulbri import - Normaalväärtus - Omamaise müügi tüüpilisus - Kasumimarginaal - Tavapärane kaubandustegevus)

2013/C 171/51

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Alumina d.o.o. (Zvornik, Bosnia ja Hertsegoviina) (esindajad: advokaadid J.-F. Bellis ja B. Servais)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix, keda abistasid advokaadid G. Berrisch ja A. Polcyn)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: É. Gippini Fournier ja H. van Vliet)

Ese

Nõue tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 11. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 464/2011, millega kehtestatakse Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tseoliit A pulbri impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 125, lk 1).

Resolutsioon

Tühistada Alumina d.o.o-d puudutavas osas nõukogu 11. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 464/2011, millega kehtestatakse Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tseoliit A pulbri impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks.

2.	Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Alumina kohtukulud.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 226, 30.7.2011.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/27

Üldkohtu 30. aprilli 2013. aasta otsus — Boehringer Ingelheim versus Siseturu Ühtlustamise Amet (RELY-ABLE)

(Kohtuasi T-640/11) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering - Sõnamärk RELY-ABLE - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b - Täiendav põhjus)

2013/C 171/52

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Boehringer Ingelheim International GmbH (Ingelheim am Rhein, Saksamaa) (esindajad: advokaadid V. von Bomhard, A. Renck ja C. Steudtner)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Ese

Hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 30. septembri 2011. aasta otsuse (asi R 756/2011-4) peale, mis käsitleb sõnamärgi RELY-ABLE rahvusvahelist registreeringut, milles on nimetatud Euroopa Ühendust

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Boehringer Ingelheim International GmbH-lt.

(1) ELT C 58, 25.2.2012.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/27

Üldkohtu 30. aprilli 2013. aasta otsus — ABC-One versus Siseturu Ühtlustamise Amet (SLIM BELLY)

(Kohtuasi T-61/12) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse kaubamärgi SLIM BELLY taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c)

2013/C 171/53

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: ABC-One Produktions- und Vertriebs GmbH (Villach St. Magdalen, Austria) (esindaja: advokaat S. Merz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Walicka)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 17. novembri 2011. aasta (asi R 1077/2011-1) otsuse peale, mis muudutab sõnalise tähise SLIM BELLY registreerimist ühenduse kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja ABC-One Produktions- und Vertriebs GmbH-lt.

(1) ELT C 98, 31.3.2012.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/28

28. märtsil 2013 esitatud hagi — Skype versus Siseturu Ühtlustamise Amet — British Sky Broadcasting ja Sky IP International (SKYPE)

(Kohtuasi T-183/13)

2013/C 171/54

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Skype (Dublin, Iirimaa) (esindajad: solicitor I. Fowler, advokaat J. Schmitt ja J. Mellor, QC)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teised menetluspooled apellatsioonikojas: British Sky Broadcasting Group plc (Isleworth, Ühendkuningriik) ja Sky IP International Ltd (Isleworth)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 30. jaanuari 2013. aasta otsus asjas R 2398/2010-4;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „SKYPE” — ühenduse kaubamärgitaotlus nr 3 660 065 teenustele klassis 38

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teised menetluspooled apellatsioonikojas

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnamärk „SKY” kaupadele ja teenustele klassides 9, 38 ja 41 — ühenduse kaubamärgitaotlus nr 3 203 411

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause kõigi vaidlusaluste kaupade osas

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/28

28. märtsil 2013 esitatud hagi — Skype versus Siseturu Ühtlustamise Amet — British Sky Broadcasting ja Sky IP International (SKYPE)

(Kohtuasi T-184/13)

2013/C 171/55

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Skype (Dublin, Iirimaa) (esindajad: solicitor I. Fowler, advokaat J. Schmitt ja J. Mellor, QC)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teised menetluspooled apellatsioonikojas: British Sky Broadcasting Group plc (Isleworth, Ühendkuningriik) ja Sky IP International Ltd (Isleworth)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 30. jaanuari 2013. aasta otsus asjas R 121/2011-4;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „SKYPE” — ühenduse kaubamärgitaotlus nr 4 521 084 kaupadele ja teenustele klassides 9, 38 ja 42

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teised menetluspooled apellatsioonikojas

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnamärk „SKY” kaupadele ja teenustele klassides 9, 38, 41 ja 42 — ühenduse kaubamärgitaotlus nr 3 203 411

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause kõigi vaidlusaluste kaupade ja teenuste osas

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/29

2. aprillil 2013 esitatud hagi — Jannatian versus nõukogu

(Kohtuasi T-187/13)

2013/C 171/56

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Mahmoud Jannatian (Tehran, Iraan) (esindajad: advokaadid E. Rosenfeld ja S. Monnerville)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada hagejat puudutavas osas: (i) nõukogu 23. juuni 2008. aasta ühine seisukoht 2008/479/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2007/140/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (1); (ii) nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/475/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (2)) artikli 7 lõiget 2; (iii) nõukogu 7. augusti 2008. aasta ühine seisukoht 2008/652/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2007/140/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (3); (iv) nõukogu 17. novembri 2009. aasta otsus 2009/840/ÜVJP, millega rakendatakse ühist seisukohta 2007/140/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (4); (v) nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (5); (vi) nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/644/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (6); (vii) nõukogu 17. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2009, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõiget 2 ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/475/EÜ (7); (viii) nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (8) ning (ix) 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (9); ja

—	mõista kõik kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esimene väide, et nõukogul puudus pädevus

—	Hageja väidab, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215 saab piiravaid meetmeid vastu võtta vaid komisjoni ja kõrge esindaja ühise ettepaneku põhjal. Vaidlustatud otsused ja määrused võttis nõukogu vastu üksi. Seega võeti need vastu pädevust omamata.

Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

—

Hageja väidab, et põhjused, mis esitati M. Jannatiani kandmiseks II lisasse, on liiga ebatäpsed, et täita kohtupraktikas põhjendamiskohustuse kohta kehtestatud nõudeid. Põhjendamiskohustuse täitmiseks oleks nõukogu pidanud esitama konkreetsed ja spetsiifilised asjaolud, mis näitavad, et hageja tegelikult toetas Iraani valitsust või Iraani tuumarelva leviku seisukohalt tundlikke tegevusi. Vaidlustatud otsustes ja määruste on seega rikutud põhjendamiskohustust.

Kolmas väide, et rikutud on hageja põhiõigusi

—

Hageja väidab esiteks, et, kuna vaidlustatud otsustes ja määrustes ei ole esitatud põhjendusi, rikuvad need hageja kaitseõigusi; teiseks, vaidlustatud otsuste ja määruste õigusvastasus mõjutab käesolevat menetlust, kuna esiteks takistab see hageja võimalust end kaitsta ning teiseks kohtul kontrollida vaidlustatud otsuste ja määruste õiguspärasust. Sellest tuleneb, et rikutud on hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile; ning viimaseks, kuna hageja on kaitseõigustest ilma jäetud ja kuna kohtul on takistatud kontrollida rahaliste vahendite külmutamise meetmeid puudutavate vaidlustatud otsuste ja määruste õiguspärasust, mis oma olemuselt on „eriti rõhuvad”, siis on hageja suhtes kehtestatud põhjendamatu omandiõiguse piirang.

Neljas väide, et hageja vastu ei ole tõendeid

—	Hageja väidab, et nõukogu ei esitanud tõendeid ja teavet, millele ta vaidlustatud otsuste ja määruste vastuvõtmisel tugines.

Viies väide, et esineb faktiline ebaõigsus

—

Hageja väidab, et vastupidi vaidlustatud otsustes ja määrustes kinnitatule ei olnud hageja kuupäevadel, mil ta kanti piiravate meetmete kohaldamisalasse kuuluvate isikute ja üksuste loetellu, enam aatomienergiaorganisatsiooni asepresident. Seega tegi nõukogu faktivea, kui kandis hageja loetellu vaid põhjusel, et mitme vaidlustatud otsuse ja määruse kuupäeval oli ta aatomienergiaorganisatsiooni asepresident.

Kuues väide, et rikutud on õigusnorme

—

Hageja väidab, et artikli 20 punkt b ei kuulu iseenesest kohaldamisele isikute suhtes, kes olid VIII lisasse kantud üksustes juhtival kohal. Lisaks, artikli 20 punkt b näeb ette, et loetellu kantakse isikud „ kes on kaasatud või otseselt seotud tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlike tuumaenergiaalaste tegevustega Iraanis või kes neid tegevusi toetavad ”. Nõukogu rikkus õigusnormi, kui kandis hageja II lisa loetellu, esitamata ühtegi tõendit selle kohta, et hageja II lisasse kandmise ajal toetas ta aktiivselt ja tõhusalt Iraani tuumaenergiaalaseid tegevusi.

Seitsmes väide, et asjaolude hindamisel on tehtud ilmne hindamisviga ning rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet

—

Hageja väidab, et käesolevas asjas ei õigusta ükski üldist huvi pakkuv eesmärk niivõrd rangete meetmete kohaldamist isikute suhtes, kes on kasvõi lühikest aega olnud aatomienergiaorganisatsioonis juhtival kohal. Lisaks, isegi kui selliseid meetmeid peetaks üldist huvi pakkuva eesmärgi seisukohast õigustatuks, oleks need ikkagi taunitavad, kuna kasutatud meetmete ja taotletava eesmärgi vahel ei ole mõistlikku proportsionaalsuse suhet.

(1) Euroopa Liidu Teataja, 24. juuni 2008, nr L 163/43.

(2) Euroopa Liidu Teataja, 24. juuni 2008, nr L 163/29.

(3) Euroopa Liidu Teataja, 8. august 2008, nr L 213/58.

(4) Euroopa Liidu Teataja, 18. november 2009, nr L 303/64.

(5) Euroopa Liidu Teataja, 27. juuli 2010, L 195/39.

(6) Euroopa Liidu Teataja, 27. oktoober 2010, L 281/81.

(7) Euroopa Liidu Teataja, 18. november 2009, nr L 303/31.

(8) Euroopa Liidu Teataja, 27. oktoober 2010, L 281/1.

(9) Euroopa Liidu Teataja, 24. märts 2012, L 88/1.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/30

2. aprillil 2013 esitatud hagi — Transworld Oil Computer Centrum jt versus Eurojust

(Kohtuasi T-192/13)

2013/C 171/57

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hagejad: Transworld Oil Computer Centrum BV (Berg en Dal, Madalmaad), Transworld Payment Solutions Ltd (Bermuda), Transworld ICT Solutions Ltd (Bangalore, India), Transworld Oil USA, Inc. (Houston, Ameerika Ühendriigid), Bermuda First Curaçao Ltd (Bermuda) ja Johannes Christiaan Martinus Augustinus Maria Deuss (Bermuda) (esindaja: advokaat T. Barkhuysen)

Kostja: Eurojust

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Eurojusti 2. veebruari 2013. aasta kinnitav otsus;

—	kohustada Eurojusti tegema uue otsuse 31. detsembri 2012. aasta kordustaotluse alusel, võttes arvesse Üldkohtu otsust, ning

—	mõista Eurojustilt välja käesoleva hagiavalduse läbivaatamisega ning kordustaotlusega kaasnevad kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

Esimene väide, et Eurojust on jätnud analüüsimata kõik õiguslikud alused, millele hagejad tuginevad

—

4. oktoobri 2012. aasta infonõue ning 31. detsembri 2013. aasta korduv infonõue põhinevad erinevatel alustel, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 10 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT 2010, C 83, lk 389) artikli 8 lõige 2, artikli 41 lõige 2 ning artikkel 42. Sellegipoolest tugines Eurojust vaidlustatud otsuses eranditult Eurojusti nendele eeskirjadele, mis reguleerivad dokumentidega tutvumise õigust. Eurojust jättis ekslikult arvesse võtmata muud õiguslikud alused, millele hagejad tuginesid.

Teine väide, et kinnitav otsus on tehtud hooletult ja selle põhjendused on puudulikud

—

Eurojust keeldub taotletava info väljastamisest, viidates erinormidele, mis on sätestatud tema enda eeskirjade, mis reguleerivad dokumentidega tutvumise õigust, artikli 4 lõike 1 punktides a ja b. Eurojust ei selgita vaidlustatud kohtuotsuses siiski või ei tee seda piisavalt, miks ja millises ulatuses on kõnealused erinormid käesolevas asjas kohaldatavad.

Kolmas väide, et Eurojust on valesti kohaldanud oma eeskirjade, mis reguleerivad dokumentidega tutvumise õigust, artikli 4 lõike 1 punktis a toodud erandeid „pooleliolev siseriiklik menetlus” ning „võitlus raskete kuritegude vastu”

—

Hagejatel on põhjendatud ja õigustatud kahtlus, et üks või mitu õiguskaitseasutust on (kohtueelses) kriminaalmenetluses õigusvastaselt tegutsenud. Eesmärgiga seda kahtlust veelgi süvendada, esitasid hagejad muu hulgas infonõude Eurojustile. Eurojust väidab, et taotletavat teavet ei saa väljastada, kuna kohtueelne menetlus on veel pooleli. Hagejate arvates tugineb Eurojust ekslikult ja piisavate põhjendusteta nendele erinormidele.

Neljas väide, et Eurojust on valesti kohaldanud oma eeskirjade, mis reguleerivad dokumentidega tutvumise õigust, artikli 4 lõike 1 punktis b toodud erandit „isiku eraelu puutumatus ja isikupuutumatus”.

—

Eurojust ei ole väitnud ega tõendanud, et nõutud dokumendid sisaldavad kolmandate isikute isikuandmeid. Lisaks ei tähenda pelk asjaolu, et dokument sisaldab isikuandmeid, tingimata seda, et esineks isiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse riive. Ametiasutuste poolt väljaspool nende pädevust tehtud võimalike avaldustega ei saa põhjendada taotletud info väljastamisest keeldumist.

Mis puudutab isikupuutumatust ja eraelu puutumatust, siis oleks Eurojust pidanud tuvastama, kas ja kuidas väljastada taotletud dokumente — vajadusel anonüümseks muudetuna või ainult osaliselt. Ka selle jättis Eurojust ekslikult tegemata.

Viies väide, et Eurojust on valesti kohaldanud oma eeskirjade, mis reguleerivad dokumentidega tutvumise õigust, artikli 4 lõike 1 punktis a toodud erandit „ametisaladuse hoidmisega seotud eeskirjade järgimine”

—	Tuginemine sellele erandile ei ole põhjendatud. Hagejate jaoks ei ole selge, milliseid konfidentsiaalsuse hoidmise eeskirju tuleb käesoleval juhul kohaldada, ning nad kahtlevad selles, et kehtivad konfidentsiaalsuse hoidmise eeskirjad, mis takistaksid nõutud dokumentide väljastamist.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/31

3. aprillil 2013 esitatud hagi — dm-drogerie markt versus Siseturu Ühtlustamise Amet — V-Contact (CAMEA)

(Kohtuasi T-195/13)

2013/C 171/58

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: dm-drogerie markt GmbH & Co. KG (Karlsruhe, Saksamaa) (esindajad: advokaadid B. Beinert ja O. Bludovsky)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Teine menetluspool apellatsioonikojas: V-Contact Kft (Szada, Ungari)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 17. jaanuari 2013. aasta otsus (kaebus, mis on seotud vastulausemenetlusega nr R 452/2012-1) ning selle tulemusel tunnistada taotleja kaubamärk kehtetuks;

—	teise võimalusena tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 17. jaanuari 2013. aasta otsus (kaebus, mis on seotud vastulausemenetlusega nr R 452/2012-1) ning saata asi Siseturu Ühtlustamise Ametile tagasi;

—	kolmanda võimalusena tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 17. jaanuari 2013. aasta otsus (kaebus, mis on seotud vastulausemenetlusega nr R 452/2012-1).

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „CAMEA” muu hulgas klassidesse 3, 5 ja 16 kuuluvate kaupade jaoks — ühenduse kaubamärgi taotlus nr 9 279 928

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: rahvusvaheline registreering, milles on muu hulgas nimetatud Euroopa Liitu ja mis hõlmab klassidesse 3, 5 ja 8 kuuluvaid kaupu

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: rikutud on nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/31

5. aprillil 2013 esitatud hagi — Nanu-Nana Joachim Hoepp versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Stal-Florez Botero (la nana)

(Kohtuasi T-196/13)

2013/C 171/59

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Nanu-Nana Joachim Hoepp GmbH & Co. KG (Bremen, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Boddien)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Lina M. Stal–Florez Botero (Maarsen, Madalmaad)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 29. jaanuari 2013. aasta otsus asjas R 300/2012-1, mis puudutab kehtetuks tunnistamise menetlust nr 000005025 C (ühenduse kaubamärk nr 005205125), mille osalised on Nanu-Nana Joachim Hoepp GmbH & Co. KG ja Lina M. Stal-Florez Botero h.o.d.n. La Nana;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: kujutismärk „la nana” 16, 20 ja 24. klassi kuuluvatele kaupadele — ühenduse kaubamärgi registreering nr 5 205 125

Ühenduse kaubamärgi omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: hageja

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus tuleneb nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktist b koosmõjus artikli 53 lõike 1 punktiga a

Tühistamisosakonna otsus: jätta kehtetuks tunnistamise taotlus määruse nr 207/2009 artikli 57 lõigete 2 ja 3 alusel täielikult rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: jätta hagi rahuldamata

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a koosmõjus artikli 57 lõigete 2 ja 3 ning artikli 78 lõike 1 punkti f rikkumine

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/32

8. aprillil 2013 esitatud hagi — Imax versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Himax Technologies (IMAX)

(Kohtuasi T-198/13)

2013/C 171/60

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Imax Corporation (Mississauga, Kanada) (esindajad: advokaat V. von Bomhard ja solicitor K. Hughes)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Himax Technologies, Inc. (Tainan County, Taiwan)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti viienda apellatsioonikoja 23. jaanuari 2013. aasta otsus asjas R 740/2012-5 ning

—	mõista kohtukulud välja kostjalt ja kui apellatsioonikoja menetluse teine pool astub menetlusse, siis menetlusse astujalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „IMAX” klassidesse 9, 41 ja 45 kuuluvate kaupade jaoks — ühenduse kaubamärgi registreering nr 9 392 556

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: kujutismärgi „Himax” ühenduse kaubamärgi registreeringud nr 4 411 658 ja nr 4 411 641 klassidesse 9 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: rikutud on nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/32

Patrizia De Luca 9. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 30. jaanuari 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F-20/06 RENV: De Luca versus komisjon

(Kohtuasi T-200/13 P)

2013/C 171/61

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Patrizia De Luca (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja J.-N. Louis)

Teised menetluspooled: Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—

teha järgmine otsus:

—	tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 30. jaanuari 2013. aasta otsus: De Luca vs. komisjon kohtuasjas F-20/06 RENV (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata);

—	langetades otsuse uutele sätetele tuginedes,

—

teha järgmine otsus:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 23. veebruari 2005. aasta otsus hageja nimetamise kohta administraatoriks, osas, milles sellega kinnitati tema määramine palgaastme A*9 järku 2;

—	mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant hulga väiteid, mille kohaselt rikuti õigusnormi:

—

sest Avaliku Teenistuse Kohus tõlgendas Üldkohtu 14. detsembri 2011. aasta otsust kohtuasjas T-563/10 P: De Luca vs. komisjon selliselt, et vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontroll esimeses kohtuastmes piirdub üksnes värbamist reguleerivate normide analoogia alusel kohaldamise tagajärgedega, arvestamata, et prevaleerivad tavapärase karjääriarengu valdkonnas kohaldatavad normid;

—	sest Avaliku Teenistuse Kohus otsustas, et Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõiget 3 saab õiguspäraselt analoogia alusel kohaldada, tõdedes samas, et see ei anna apellandile karjääri mõttes mingit eelist ning et töötasu osas saadav piiratud eelis kaob aja jooksul;

—	sest Avaliku Teenistuse Kohus ei hinnanud, kas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 ja selle kohaldamine apellandi suhtes analoogia alusel on õiguspärane, arvestades võrdse kohtlemise põhimõtet ja ametikohal edasijõudmise põhimõtet;

—	sest personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 kohaldamise ilmselge sobimatus tuleb kindlaks teha Avaliku Teenistuse Kohtul — seda ei pea tõendama apellant;

—

sest Avaliku Teenistuse Kohus jättis kohe, ilma süvendatud analüüsita, kõrvale apellandi argumendi, et rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, sest personalieeskirjade artiklist 45 ametnikele tulenev õigus ametikohal edasi jõuda säilis küll hoolimata personalieeskirjades tehtud muudatustest, ent mitte apellandi jaoks, sest tema suhtes kohaldati personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõiget 3.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/33

9. aprillil 2013 esitatud hagi — Group’Hygiène versus komisjon

(Kohtuasi T-202/13)

2013/C 171/62

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Group’Hygiène (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel komisjoni 7. veebruari 2013. aasta direktiiv 2013/2/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) I lisa, osas, milles sellega lisatakse muud kui tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud kartongpoolid pakendite näitlikku loetellu; ning lugeda kohtulahendi tagajärjed koheselt siduvaks;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.	Esimene väide, et komisjonil puudus pädevus, kuna komisjon ei saanud oma rakendusvolituste raames muuta alusmääruse olulisi osi. Kuna direktiiv 2013/2/EL (1) laiendas pakendi mõiste toodetele, mis ei olnud direktiivi 94/62/EÜ (2) esemeks, on direktiivi 2013/2/EL puhul ületatud pädevust.

Teine väide, et rikutud on ELTL artiklit 296 ja põhjendamiskohustust käsitlevaid Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid, kuna direktiiv 2013/2/EL ei selgita, miks ainult teatavaid kartongpoole käsitatakse pakendina. Hageja märgib, et akti põhjendamine olnuks seda vajalikum, et vaidlusalune meede kujutab endast seisukohamuutust võrreldes Euroopa Liidu varasema seisukohaga selles valdkonnas.

3.	Kolmas väide, et rikutud on direktiivi 94/62/EÜ, kuna on ilmselge, et kartongpoole ei saa kvalifitseerida pakendiks, sest pool asub täielikult toote sees ja ei vasta direktiivis 94/62/EÜ pakendi kohta esitatud legaaldefinitsioonile.

Neljas väide, et rikutud on võrdsuse põhimõtet, sest direktiiv 2013/2/EL kohtleb sarnaseid olukordi erinevalt, kuna see direktiiv ei kvalifitseeri pakendiks tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud kartongpoole, samas kui nii tööstuslikuks kui ma mittetööstuslikuks kasutamiseks mõeldud poolid on objektiivselt sarnases olukorras, ning kuna kartongpoolidega sarnaste omadustega tooted jäetakse pakendite hulgast välja.

5.	Viies väide, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna direktiiv 2013/2/EL muudab järsku, ilma üleminekumeetmeteta Euroopa Liidu seadusandja seisukohta, et kartongpoolid ei ole pakendid direktiivi 94/62/EÜ tähenduses.

Kuues väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kuna vaidlustatud meede toob asjaomase sektori ettevõtjate jaoks kaasa ebaproportsionaalselt suured rahalised tagajärjed, sest erinevalt teistest tööstustest, mida mõjutavad pakendeid käsitlevad õigusnormid, ei saa kartongpoolide tootjad vähendada toodetavate poolide mahtu, kuna need on möödapääsmatult vajalikud ning moodustavad tootega ühe terviku.

(1) ELT 2013, L 37, lk 10.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, lk 10; ELT eriväljaanne 13/13 lk 349).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/34

8. aprillil 2013 esitatud hagi — Stance versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Pokarna (STANCE)

(Kohtuasi T-206/13)

2013/C 171/63

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Stance, Inc. (San Clemente, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid R. Kunze ja G. Würtenberger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pokarna Ltd (Secundrabad, India)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 1. veebruari 2013. aasta (asi R 885/2012-5) otsus, mis puudutab ühenduse kaubamärgi registreeringul nr 5 491 329 põhinevat vastulauset ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse nr 8 957 516„STANCE” peale;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk STANCE kaupadele klassis 25 — Ühenduse kaubamärgitaotlus nr 8 957 516.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse kaubamärgi registreering must-valgele kujutismärgile STANZA kaupadele ja teenustele klassides 25 ja 35.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause kõigi kaupade osas.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 65, artikli 8 lõike 1 punkti b, artikli 75, artikli 76 lõigete 1 ja 2 ning artikli 83 rikkumine.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/34

10. aprillil 2013 esitatud hagi — 1872 Holdings versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Havana Club International (THE SPIRIT OF CUBA)

(Kohtuasi T-207/13)

2013/C 171/64

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: 1872 Holdings vof (Amsterdam, Madalmaad) (esindaja: advokaat M. Antoine–Lalance)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Havana Club International, SA (Havanna, Kuuba)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 31. jaanuari 2013. aasta otsus (asi R 684/2012-1);

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: sõnamärk „THE SPIRIT OF CUBA” kaupadele ja teenustele klassides 33, 35 ja 35 — ühenduse kaubamärgi registreering nr 2 109 106.

Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja.

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: teine menetluspool apellatsioonikojas.

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt a ja artikli 7 lõike 1 punktid b, c ja g.

Tühistamisosakonna otsus: tunnistada vaidlustatud ühenduse kaubamärk kehtetuks.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/35

15. aprillil 2013 esitatud hagi — Typke versus komisjon

(Kohtuasi T-214/13)

2013/C 171/65

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Rainer Typke (Hasbergen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid B. Cortese ja A. Salerno)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 5. veebruari 2013. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) alusel esitatud kordustaotlus dokumentidega tutvumiseks — menetluses GESTDEM 2012/3258;

—	tühistada Euroopa Komisjoni 13. märtsil 2013 vaikimisi tehtud keeldumise otsus, mis puudutas hageja poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel esitatud kordustaotlust dokumentidega tutvumiseks — menetluses GESTDEM 2012/3258;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikleid 2 ja 4 ning teisi nimetatud määruse sätteid, kuna:

—	komisjoni järeldus, et hageja taotlus ei kuulu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisalasse, osutades uute dokumentide koostamisele selle asemel, et võimaldada olemasolevatega tutvumist, ei ole põhjendatud;

—	komisjoni järeldus, et hageja taotlused on ebaproportsionaalsed, seega vastuvõetamatud, isegi kui pidada silmas, et dokumentidega on võimalik osaliselt tutvuda, ei ole põhjendatud;

—	komisjoni järeldus, et hageja taotlused tuleb jätta rahuldamata kohustuse tõttu mitte edastada kolmandate isikute andmeid, ei ole põhjendatud; ning

—	komisjoni järeldus, et hageja taotlused tuleb jätta rahuldamata vajaduse tõttu säilitada konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus ning vajaduse tõttu kaitsta viimase otsustamisprotsessi, ei ole põhjendatud.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/35

22. aprillil 2013 esitatud hagi — Cofresco Frischhalteprodukte versus komisjon

(Kohtuasi T-223/13)

2013/C 171/67

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Cofresco Frischhalteprodukte GmbH & Co. KG (Minden, Saksamaa) (esindaja: advokaat H. Weil)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/36

22. aprillil 2013 esitatud hagi — Melitta France versus komisjon

(Kohtuasi T-224/13)

2013/C 171/68

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Melitta France (Chezy-sur-Marne, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat H. Weil)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/36

Luigi Marcuccio 14. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 6. veebruari 2013. aastal otsuse peale kohtuasjas F-67/12, Marcuccio versus komisjon

(Kohtuasi T-226/13 P)

2013/C 171/69

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	rahuldada kõik nõuded, mille apellant esitas esimeses kohtuastmes;

—	kohustada teist menetluspoolt hüvitama apellandile kohtukulud, mida viimane kandis esimeses kohtuastmes.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas vaidlustab apellant Avaliku Teenistuse Kohtu 6. veebruari 2013. aasta määruse, millega jäeti ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata hagi, mille ese oli esiteks nõue tühistada otsus, millega Euroopa Komisjon jättis rahuldamata apellandi nõude hüvitada kahju, mis talle väidetavalt tekitati sellega, et kiri Avaliku Teenistuse Kohtu 4. novembri 2008. aasta otsuse kohtuasjas F-41/06: Marcuccio vs. komisjon täitmise kohta saadeti advokaadile, kes esindas apellanti selle otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse raames ja teiseks nõue mõista komisjonilt välja hüvitis sellise toiminguga väidetavalt põhjustatud kahju eest.

Apellant väidab oma hagi põhjenduseks, et kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine oli täielikult põhjendamatu, sh seetõttu, et läbi ei viidud uurimistoiminguid, moonutati faktilisi asjaolusid, see oli meelevaldne, ning vigaselt ja ebamõistlikult tõlgendati ja kohaldati:

—	õigusnorme, mis reguleerivad Euroopa Liidu institutsioonide lepinguvälise vastutuse tekkimist;

—	Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa Liidu Kohtu põhjendamiskohustuse mõistet;

—	Euroopa Liidu institutsiooni õigusvastase käitumise mõistet.

Apellant väidab lisaks, et esimese kohtuastme kohtu sedastused kohtukulude kohta on õigusvastased.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/37

23. aprillil 2013 esitatud hagi — Wepa Lille versus komisjon

(Kohtuasi T-231/13)

2013/C 171/71

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Wepa Lille (Bousbecque, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/37

23. aprillil 2013 esitatud hagi — SCA Hygiène Products versus komisjon

(Kohtuasi T-232/13)

2013/C 171/72

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: SCA Hygiène Products (Tremblay, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/38

23. aprillil 2013 esitatud hagi — Hartmann versus komisjon

(Kohtuasi T-233/13)

2013/C 171/73

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Paul Hartmann SA (Châtenois, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/38

23. aprillil 2013 esitatud hagi — Lucart France versus komisjon

(Kohtuasi T-234/13)

2013/C 171/74

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Lucart France (Torvilliers, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/38

23. aprillil 2013 esitatud hagi — Gopack versus komisjon

(Kohtuasi T-235/13)

2013/C 171/75

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Gopack (Manosque, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/38

23. aprillil 2013 esitatud hagi — CMC France versus komisjon

(Kohtuasi T-236/13)

2013/C 171/76

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: CMC France (Châtenois, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/39

23. aprillil 2013 esitatud hagi — SCA Tissue France versus komisjon

(Kohtuasi T-237/13)

2013/C 171/77

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: SCA Tissue France (Bois Colombes, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/39

24. aprillil 2013 esitatud hagi — Delipapier versus komisjon

(Kohtuasi T-238/13)

2013/C 171/78

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Delipapier (Frouard, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/39

30. aprillil 2013 esitatud hagi — ICT versus komisjon

(Kohtuasi T-243/13)

2013/C 171/79

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Industrie Cartarie Tronchetti SpA (ICT) (Borgo a Mozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/40

2. mail 2013 esitatud hagi — Industrie Cartarie Tronchetti Ibérica versus komisjon

(Kohtuasi T-244/13)

2013/C 171/80

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Industrie Cartarie Tronchetti Ibérica, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J.-M. Leprêtre ja N. Chahid-Nouraï)

Kostjad: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks kuus väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased kohtuasjas T-202/13: Group’Hygiène vs. komisjon esitatutega.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/41

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 24. aprilli 2013. aasta otsus — CB versus komisjon

(Kohtuasi F-73/11) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Avalik konkurss - Konkursi EPSO/AD/181/10 teade - Hindamiskatsetele mittelubamine)

2013/C 171/84

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: CB (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues, C. Bernard-Glanz ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Ese

Avalik teenistus — Nõue tühistada otsus, millega hagejat ei lubatud osaleda avaliku konkursi EPSO/AD/181/10 hindamiskeskuse etapis.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja pool CB kohtukuludest.

3.	Jätta pool CB kohtukuludest tema enda kanda.

(1) ELT C 282, 24.9.2011, lk 53.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 171/41

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 24. aprilli 2013. aasta otsus — Demeneix versus komisjon

(Kohtuasi F-96/12) (1)

(Avalik teenistus - Avalik konkurss - Reservnimekirja kandmata jätmine - Töökogemust puudutav tingimus - Kaalutlusõiguse ulatus)

2013/C 171/85

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Laurent Demeneix (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Eggers ja G. Gattinara)

Ese

Nõue tühistada konkursi EPSO/AD/207/11 komisjoni otsus, millega jäeti muutmata otsus jätta hageja reservnimekirja kandmata, kuna ta ei vastanud teatavatele konkursile lubamise eritingimustele, ning kahju hüvitamise nõue.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta L. Demeneix’ kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 343, 10.11.2012, lk 23.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.171.est
Euroopa Liidu Teataja		C 171

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 15. juuni 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2013/C 171/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 164, 8.6.2013	1