15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

CE 170/1

NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT (EL) nr 3/2013

imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009

(Nõukogus vastu võetud 22. aprillil 2013)

(2013/C 170 E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 114 on sätestatud, et meetmete puhul, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine ning mis muu hulgas käsitlevad tervishoidu, ohutust ja tarbijakaitset, võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, võttes eriti arvesse kõiki uusi teaduslikel faktidel põhinevaid suundumusi.

(2)	Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt, mis mõjutab oluliselt kodanike tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

(3)

Toidule kohalduva liidu õiguse eesmärgiks on muuhulgas tagada, et ühtki toitu ei viida turule, kui see on ohtlik. Seetõttu tuleks jätta käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide hulgast välja kõik ained, millel võib olla kahjulik mõju asjaomaste elanikkonnarühmade tervisele või mis on inimtoiduks kõlbmatud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/39/EÜ (eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta) (3) on sätestatud üldeeskirjad selliste toitude koostise ja valmistamise kohta, mis on spetsiaalselt loodud nende isikute eritoitumisvajaduste rahuldamiseks, kellele need toidud on ettenähtud. Enamik kõnealuse direktiivi sätteid pärineb 1977. aastast ja seetõttu tuleb need läbi vaadata.

(5)	Direktiivis 2009/39/EÜ sätestatakse mõiste „eritoiduks ettenähtud toiduained” ühine määratlus ja märgistamise üldnõuded, sealhulgas nõue, et sellisel toidul peaks olema märge nende väidetud toitumuslikuks eesmärgiks sobivuse kohta.

(6)

Direktiivis 2009/39/EÜ sätestatud koostise ja märgistamise üldnõudeid täiendavad mitmed teatavate toidugruppide suhtes kohaldatavad liidu muud kui seadusandlikud aktid. Seoses sellega on sätestatud ühtlustatud eeskirjad komisjoni 26. veebruari 1996. aasta direktiivis 96/8/EÜ kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta (4) ja komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (5). Samuti on komisjoni direktiivis 2006/125/EÜ (6) sätestatud teatavad ühtlustatud eeskirjad imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta. Komisjoni direktiivis 2006/141/EÜ (7) on sätestatud ühtlustatud nõuded imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning komisjoni määruses (EÜ) nr 41/2009 (8) on sätestatud ühtlustatud eeskirjad gluteenitalumatusega inimestele sobiva toidu koostise ja märgistamise kohta.

(7)

Lisaks on ühtlustatud eeskirjad sätestatud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/52/EMÜ kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta (9) ning komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 953/2009 eriotstarbeliste toitainete kohta, mida võib lisada eritoidule (10).

(8)

Direktiivis 2009/39/EÜ nõutakse üldise teavitamiskorra kehtestamist riigi tasandil toidu puhul, mida toidukäitlejad esitlevad „eritoiduks ettenähtud toiduained” määratlusele vastavana ja mille kohta ei ole liidu õiguses kehtestatud erisätteid, ning seda enne kui nimetatud toit viiakse liidu turule, eesmärgiga hõlbustada liikmesriikide jaoks sellise toidu tõhusat seiret.

(9)

Kõnealuse teavitamiskorra rakendamist käsitlevast komisjoni 27. juuni 2008. aasta aruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule ilmnes, et raskusi võib tekitada eritoiduks ettenähtud toiduainete määratlus, mida liikmesriikide ametiasutused võisid erinevalt tõlgendada. Seepärast on jõutud järeldusele, et liidu õigusaktide tõhusama ja ühtlustatuma rakendamise tagamiseks tuleks direktiiv 2009/39/EÜ läbi vaadata.

(10)

Agra CEAS Consultingu 29. aprilli 2009. aasta uuringu aruandes direktiivi 2009/39/EÜ läbivaatamise kohta kinnitati teavitamiskorra rakendamist käsitlenud komisjoni 27. juuni 2008. aasta aruande tulemusi ja märgiti, et kõnealuses direktiivis sätestatud laia määratluse tõttu turustatakse ja märgistatakse tänapäeval järjest rohkem toiduaineid eritoiduks ettenähtud toiduainetena. Uuringu aruandes rõhutati ka, et kõnealuse direktiiviga reguleeritud toidud erinevad liikmesriigiti oluliselt; eri liikmesriikides võidakse sama toitu, sealhulgas toidulisandeid samal ajal turustada eritoiduna ja/või tavatoiduna suunatuna kogu elanikkonnale või teatavatele elanikkonna erirühmadele nagu rasedad, menopausijärgsed naised, eakad, kasvueas lapsed, noorukid, füüsilise aktiivsuse eri tasemega inimesed ja teised. Selline olukord kahjustab siseturu toimimist, tekitab õiguslikku ebakindlust pädevate asutuste, toidukäitlejate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja tarbijate jaoks ning ei võimalda välistada teadlikult valedel alustel turustamist ja konkurentsi moonutamist. Seetõttu on vaja tõlgenduserinevused kõrvaldada regulatiivse keskkonna lihtsustamise kaudu.

(11)

Selgub, et muud hiljuti vastu võetud liidu õigusaktid on areneva ja uuendusliku toiduturuga paremini kohandatud kui direktiiv 2009/39/EÜ. Siinkohal on eriti asjakohased ja tähtsad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (13). Lisaks saaks nende liidu õigusaktide sätetega asjakohaselt, väiksema halduskoormusega ning suurema selgusega reguleerimisala ja eesmärkide suhtes reguleerida mitmeid direktiiviga 2009/39/EÜ hõlmatud toidugruppe.

(12)	Peale selle näitavad kogemused, et teatavad direktiivi 2009/39/EÜ lisatud või selle alusel vastu võetud eeskirjad ei ole enam siseturu toimimise tagamiseks tõhusad.

(13)	Sellest tulenevalt tuleks mõiste „eritoiduks ettenähtud toiduained” määratlus tunnistada kehtetuks ja direktiiv 2009/39/EÜ tuleks asendada käesoleva õigusaktiga. Kohaldamise lihtsustamiseks ja järjepidevuse tagamiseks kõigis liikmesriikides peaks käesolev õigusakt olema määruse vormis.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (14), on sätestatud toitu käsitlevate liidu õigusaktide jaoks üldised põhimõtted ja määratlused. Teatavaid kõnealuses määruses sätestatud mõistete määratlusi tuleks kohaldada ka käesoleva määruse kontekstis.

(15)

Mõned toidugrupid on teatavate elanikkonnarühmade osaliseks või ainsaks toiduallikaks, Sellised toidugrupid on eluliselt tähtsad teatavate seisundite puhul ja/või on olulised teatavate selgelt määratletud haavatavate elanikkonnarühmade toitumisvajaduse rahuldamiseks. Kõnealused toidugrupid hõlmavad imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, töödeldud teraviljapõhist toitu ja imikutoitu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu. Kogemused on näidanud, et direktiivide 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ sätted tagavad rahuldaval viisil kõnealuste toidugruppide vaba liikumise, tagades samas rahvatervise kõrgetasemelise kaitse. Sellest tulenevalt on asjakohane, et käesolevas määruses keskendutakse kõnealuste toidugruppide puhul üldnõuetele, võttes arvesse direktiive 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ.

(16)

Lisaks sellele viiakse turule ülekaalu- ja rasvumisprobleemide all kannatavate inimeste üha suuremat osakaalu silmas pidades aina rohkem kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajaid. Praegu võib selliste turul olevate toitude puhul eristada tooteid, mis on ette nähtud madala energiasisaldusega toitumiseks, kus energiasisaldus jääb 3 360 kJ (800 kcal) ja 5 040 kJ (1 200 kcal) vahele, ja neid, mis on ette nähtud väga madala energiasisaldusega toitumiseks, kus energiasisaldus on tavaliselt alla 3 360 kJ (800 kcal). Võttes arvesse kõnealuse toidu olemust, on asjakohane kehtestada selle kohta teatavad erisätted. Kogemustest on ilmnenud, et direktiivi 96/8/EÜ asjakohaste sätetega tagatakse rahuldaval viisil kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajatena turustatavate toodete vaba liikumine, kindlustades samas rahvatervise kõrgetasemelise kaitse. Sellest tulenevalt on asjakohane, et käesolevas määruses keskendutakse kogu päevase toidu asendamiseks ettenähtud toodete, sealhulgas väga madala energiasisaldusega toidu üldisele koostisele ja sellega seotud teabe nõuetele, võttes arvesse direktiivi 98/8/EÜ asjakohaseid sätteid.

(17)

Käesolevas määruses tuleks muu hulgas määrata kindlaks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, teraviljapõhise töödeldud toidu ja imikutoidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate mõistete määratlused, võttes arvesse direktiivide 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ asjakohaseid sätteid.

(18)

Määrusega (EÜ) nr 178/2002 sätestatakse toiduga seotud riskianalüüsi põhimõtted ning nähakse ette struktuurid ja meetodid Euroopa Toiduohutusameti („toiduohutusamet”) teaduslike ja tehniliste hinnangute jaoks. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks konsulteerima toiduohutusametiga kõigis küsimustes, mis võivad mõjutada rahvatervist.

(19)

On oluline, et käesoleva määrusega reguleeritud toidu tootmiseks kasutatavad koostisained oleksid sobivad rahuldamaks nende isikute toitumisvajadusi, kellele selline toit on ette nähtud, ja et nende koostisainete toiteväärtuse asjakohasus oleks kindlaks tehtud üldtunnustatud teaduslike andmete põhjal. Kõnealust asjakohasust tuleks tõendada olemasolevate teaduslike andmete süstemaatilise läbivaatamisega.

(20)

Pestitsiidide jääkide piirnormid, mis on kehtestatud asjakohases liidu õiguses, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta (15), ei tohiks piirata käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud erisätete kohaldamist.

(21)

Pestitsiidide kasutamine võib kaasa tuua pestitsiidijääkide esinemise käesoleva määrusega reguleeritud toidus. Seetõttu tuleks pestitsiidide kasutamist piirata võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turule laskmise kohta (16). Pestitsiidide kasutamisele kehtestatud piirangud ja keelud ei pruugi siiski tagada, et käesoleva määrusega reguleeritud toit, sh imikute ja väikelaste toit, pestitsiide ei sisalda, kuna mõned pestitsiidid saastavad keskkonda ning sellises toidus võib leida nende jääke. Sellest tulenevalt tuleks haavatavate elanikkonnarühmade kaitseks kehtestada maksimaalsed pestitsiidide jääkide saavutatavad tasemed sellises toidus, võttes arvesse häid põllumajandustavasid ja muid kokkupuuteallikaid, nagu keskkonna saastumine.

(22)

Käesoleva määruse alusel vastu võetavates delegeeritud õigusaktides tuleks arvesse võtta teatavaid pestitsiide käsitlevaid piiranguid ja keelde, mis on võrdväärsed praegu direktiivide 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ lisades sätestatuga. Kõnealuseid piiranguid ja keelde tuleks korrapäraselt ajakohastada, pöörates erilist tähelepanu pestitsiididele, mis sisaldavad toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (17), kohaselt klassifitseeritud kui 1A või 1B kategooria mutageenid, 1A või 1B kategooria kantserogeenid või 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksilised ained või millel leitakse olevat sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid omadusi, mis võivad inimestele halvasti mõjuda.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (18) reguleerimisalasse kuuluvaid aineid ei tohiks lisada käesoleva määrusega reguleeritud toidu hulka, kui need ained ei vasta määruses (EÜ )nr 258/97 sätestatud turuleviimise tingimustele ega ole kooskõlas käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustega. Kui käesoleva määruse kohaselt kasutatud aine puhul muudetakse oluliselt tootmismeetodit või osakeste suurust, näiteks nanotehnoloogia abil, ei käsitata kõnealust ainet käesoleva määruse kohaselt kasutatud ainena ning seda tuleks määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt ja seejärel käesoleva määruse kohaselt uuesti hinnata.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (19), sätestab märgistamist käsitlevad üldnõuded. Üldjuhul tuleks kõnealuseid märgistamisnõudeid kohaldada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes. Käesoleva määrusega tuleks määruse (EL) nr 1169/2011 suhtes vajadusel siiski ette näha lisanõuded või erandid, et vastata käesoleva määruse erieesmärkidele.

(25)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva toidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel ei tohiks sellisele toidule omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi või sellistele omadustele viidata. Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit on mõeldud kasutamiseks sellistele patsientidele, kellel on näiteks konkreetse haiguse, häire või terviseseisundi tõttu piiratud, kahjustunud või häirunud võime tavatoidu manustamiseks. Viitamist kasutamisele nende haiguste, häirete või terviseseisundite korral, milleks toit on ette nähtud, ei tohiks pidada viiteks haigust vältivale, ravivale või leevendavale omadusele.

(26)

Haavatavate tarbijate kaitsmise huvides peaksid märgistamisnõuded tagama tarbijatele toote täpse identifitseerimise. Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude puhul peaks kogu kirjalik ja piltide kujul esitatav teave võimaldama erinevaid piimasegusid selgelt eristada. Raskused märgistamisel kujutatud imiku täpse vanuse kindlakstegemisel võivad tarbijaid eksitada ja takistada toote identifitseerimist. Kõnealust riski tuleks vältida märgistamise asjakohaste piirangute abil. Lisaks sellele ning võttes arvesse, et imiku piimasegu on toit, mis iseseisvalt rahuldab imiku toitumisvajadusi alates sünnist kuni sobiva lisatoidu kasutuseni, on toote nõuetekohane identifitseerimine tarbijate kaitsmise seisukohalt äärmiselt oluline. Seega tuleks imiku piimasegude esitlemise ja reklaamimisega seonduvalt kehtestada asjakohased piirangud.

(27)

Käesolevas määruses tuleks esitada kriteeriumid koostise ja teabe erinõuete kehtestamiseks imiku piimasegu, jätkupiimasegu, teraviljapõhise töödeldud toidu ning muu imikutoidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja kohta, võttes arvesse direktiive 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ.

(28)

Määrus (EÜ) nr 1924/2006 sätestab toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise eeskirjad ja tingimused. Kõnealuseid eeskirju tuleks üldjuhul kohaldada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides on sätestatud teisiti.

(29)

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt tuleks madala sünnikaaluga imikutele anda rinnapiima. Sellegipoolest võib väikese sünnikaaluga või enneaegselt sündinud imikutel olla eritoitumisvajadusi, mida ei saa rahuldada rinnapiima või tavalise imiku piimaseguga. Tegelikult võivad madala sünnikaaluga imiku ja enneaegselt sündinud imiku toitumisvajadused oleneda kõnealuse imiku terviseseisundist, eelkõige tema kaalust võrreldes terve imikuga, ning sellest, mitu nädalat enne eeldatud sünnikuupäeva laps sündis. Iga juhtumi puhul tuleb eraldi otsustada, kas imiku seisund nõuab, et talle antaks meditsiinilise järelevalve all meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu, mis on töötatud välja imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks (piimasegu) ja mis on kohandatud kõnealuse imiku konkreetse seisundi jaoks.

(30)

Direktiivis 1999/21/EÜ nõutakse, et direktiivis 2006/141/EÜ sätestatud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude koostist käsitlevaid teatavaid nõudeid kohaldatakse ka meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud imikutoidu suhtes, mis sõltub imiku vanusest. Siiski ei kehti praegu sellise toidu suhtes direktiivis 2006/141/EÜ sätestatud teatavad sätted, sealhulgas märgistamist, esitlemist, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavasid käsitlevad sätted. Turul toimuvad arengud, millega kaasneb sellise toidu märkimisväärne kasv, tekitavad vajaduse vaadata läbi sellised imikutele ettenähtud piimasegusid käsitlevad nõuded nagu pestitsiidide kasutamist käsitlevad nõuded selliste piimasegude tootmiseks ettenähtud toodetes ja pestitsiidijääkide, märgistamise, esitlemise, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavade nõuded, mis peaksid vajaduse korral kehtima ka imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu puhul.

(31)

Liidu turul leidub aina rohkem piimal põhinevaid jooke ja sarnaseid tooteid, mida reklaamitakse kui tooteid, mis on eriti sobivad väikelastele. Selliseid tooteid, mis võivad olla valmistatud loomset või taimset päritolu valgust, nagu lehma- või kitsepiimast või sojast või riisist, turustatakse sageli väikelaste piimatoodetena või muud sarnast sõnastust kasutades. Kuigi neid tooteid reguleeritakse praegu erinevate liidu õigusaktidega, nagu määrused (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning direktiiv 2009/39/EÜ, ei ole need hõlmatud kehtivate erimeetmetega, mida kohaldatakse imikutele ja väikelastele ettenähtud toidu suhtes. Ollakse eriarvamusel selle suhtes, kas sellised tooted rahuldavad selle konkreetse elanikkonna rühma toitumisvajadusi, kellele need suunatud on. Komisjon peaks seetõttu esitama pärast toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste erisätete võimaliku vajaduse kohta, mis käsitlevad kõnealuste toodete koostise, märgistamise ja vajaduse korral muud laadi nõudeid. Kõnealuses aruandes tuleks muu hulgas käsitleda väikelaste toitumisvajadusi ja kõnealuste toodete rolli nende toidus, võttes arvesse väikelaste toitumisharjumusi, toitainete tarbimist ning saasteainete ja pestitsiididega kokkupuutumise taset. Aruandes tuleks käsitleda ka selliste toodete koostist ja seda, kas neil on rinnapiimast võõrutatud laste puhul toiteväärtuselisi eeliseid võrreldes tavatoiduga. Komisjon võib koos aruandega esitada ka seadusandliku ettepaneku.

(32)

Direktiiviga 2009/39/EÜ on ette nähtud, et erisätteid kohaldatakse eritoiduks ettenähtud toiduainete määratlusega hõlmatud kahe järgmise toidugrupi kohta: „toit, mis on ettenähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks” ning „toit, mis on ettenähtud süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele”. Seoses erisätetega, milles käsitletakse süsivesikute metabolismi- ehk ainevahetushäiretega (diabeediga) inimestele ette nähtud toitu, jõuti komisjoni 26. juuni 2008. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsivesikute metabolismi- ehk ainevahetushäiretega (diabeediga) inimestele ette nähtud toidu kohta järeldusele, et koostise erinõuete sätestamiseks puudub teaduslik alus. Suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks eelkõige sportlastele ettenähtud toidu küsimuses ei olnud erisätete väljatöötamise osas võimalik jõuda õnnestunud lahenduseni, kuna liikmesriikidel ja sidusrühmadel on väga erinevad seisukohad sellistes küsimustes nagu konkreetsete õigusaktide reguleerimisala, reguleeritavate toidu alagruppide arv ja koostise nõuete kehtestamise kriteeriumid ning uuenduslikule tootearendusele avalduv võimalik mõju. Seepärast ei peaks praeguses etapis erisätteid välja töötama. Vahepeal on toidukäitlejate esitatud taotluste alusel kaalutud asjakohaseid nõudmisi loa andmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006.

(33)

Erivarvamusi esineb selle kohta, kas on vaja täiendavaid eeskirju, et tagada tarbijatele piisav kaitse seoses sportlastele ettenähtud toiduga, mida nimetatakse ka suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks ettenähtud toiduks. Sellest tulenevalt peaks komisjonilt paluma, et ta esitaks pärast toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste sätete võimaliku vajaduse kohta, mis käsitlevad sportlastele ettenähtud toitu. Toiduohutusametiga konsulteerimisel tuleks arvesse võtta toidu teaduskomitee 28. veebruari 2001. aasta aruannet sellise toidu koostise ja kirjelduse kohta, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks. Komisjon peaks oma aruandes eelkõige hindama, kas sätted on tarbijate kaitse tagamiseks vajalikud.

(34)	Komisjonil peaks olema võimalik võtta vastu tehnilisi suuniseid, mille eesmärk on hõlbustada toidukäitlejatel, eelkõige VKEdel käesoleva määruse järgimist.

(35)

Võttes arvesse praegust olukorda turul ning direktiive 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ ning määrust (EÜ) nr 953/2009, on asjakohane koostada ja lisada käesoleva määruse lisasse liidu loetelu ainetest, mis kuuluvad järgmistesse ainerühmadesse: vitamiinid, mineraalained, aminohapped, karnitiin ja tauriin, nukleotiidid, koliin ja inositool. Nimetatud rühmadesse kuuluvate ainete seast peaks olema lubatud käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide hulka lisada ainult liidu loetellu lisatud aineid. Kui liidu loetellu lisatakse aineid, tuleb täpsustada, millisesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi selliseid aineid võib lisada.

(36)

Ainete lisamine liidu loetellu ei peaks tähendama seda, et nende lisamine ühte või mitmesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi on vajalik või soovitav. Liidu loetelu eesmärk on üksnes kajastada seda, milliseid teatavatesse ainerühmadesse kuuluvaid aineid võib lisada ühte või mitmesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi, kusjuures iga käesoleva määrusega reguleeritud toidugrupi koostis on kavas kindlaks määrata koostise erinõuetega.

(37)

Mitut käesoleva määrusega reguleeritud toidule lisatavat ainet võib lisada ka tehnoloogilistel eesmärkidel toidu lisaainena, toiduvärvina, lõhna- või maitseainena või muudel sarnastel eesmärkidel, sealhulgas lubatud veinivalmistustavade ja -viiside korral, mis on ette nähtud toidu suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega. Sellega seoses kiidetakse kõnealuste ainete näitajad heaks liidu tasandil. Neid näitajaid tuleks kohaldada kõnealuste ainete suhtes olenemata sellest, mis eesmärgil neid aineid toidus kasutatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(38)

Liidu loetellu kantud ainete suhtes, millele ei ole veel liidu tasandil puhtusekriteeriumeid vastu võetud, ja rahvatervise kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks kohaldada üldiselt heakskiidetud puhtusekriteeriume, mida soovitavad rahvusvahelised organisatsioonid või asutused, sealhulgas, kuid mitte ainult, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Terviseorganisatsiooni ühine lisaainete ekspertkomisjon (JECFA) ning Euroopa farmakopöa. Liikmesriikidel peaks olema lubatud säilitada riigisisesed eeskirjad, millega nähakse ette rangemad puhtusekriteeriumid, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingus sätestatud eeskirjade kohaldamist.

(39)

Käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppidele kohaldatavate nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes koostise ja teabe erinõuded, sealhulgas märgistamise lisanõuded, või erandid määrusest (EL) nr 1169/2011 ning seoses toitumis- ja tervisealaste väidete lubamisega. Selleks et tarbijad saaksid kiirelt kasu tehnika ja teaduse arengust, eelkõige uuenduslike toodete valdkonnas, ning sellest tulenevalt ka innovatsiooni edendamiseks, peaks komisjonil samuti olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastada korrapäraselt kõnealuseid erinõudeid, võttes arvesse kõiki asjakohaseid andmeid, sealhulgas huvitatud isikute esitatud andmeid. Tehnika ja teaduse arengu ning tarbijate tervisega arvestamiseks peaks komisjonil olema ka õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste täiendavate ainerühmade liidu loetellu lisamise kohta, millel on toitumisalane või füsioloogiline mõju, või selleks, et jätta mõni kõnealune rühm liidu loeteluga hõlmatud ainerühmadest välja. Samal eesmärgil, ja tingimusel, et võetakse arvesse käesolevas määruses sätestatud täiendavaid nõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte liidu loetelu muutmiseks seoses uue aine lisamise, aine välja jätmise ning ka mõne ainega seotud elemendi lisamise, välja jätmise või muutmisega liidu loetelus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(40)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsustamaks, kas asjaomane toit kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse ja millisesse toidugruppi see kuulub. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (20).

(41)

Praegu on väidete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirjad täpsustatud määruses (EÜ) nr 41/2009. Nimetatud määrusega ühtlustatakse teavet, mida antakse tarbijatele gluteenivabade või vähendatud gluteenisisaldusega toidu puhul, ning sätestatakse konkreetsed eeskirjad toidu jaoks, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud selleks, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust või asendada selliseid gluteenisisaldusega koostisosi, ning muu toidu jaoks, mis on valmistatud üksnes looduslikult gluteenivabadest koostisosadest. Määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatakse eeskirjad teabe kohta, mis tuleb esitada iga toidu, sealhulgas pakendamata toidu puhul neis sisalduvate selliste ainete (näiteks gluteeni sisaldavate koostisainete) kohta, mis on teaduslikult tõendatud allergeenilise või talumatuse toimega, et võimaldada toiduallergia või -talumatusega tarbijail, näiteks gluteenitalumatusega inimestel, teha teadlikke valikuid, mis on nende jaoks ohutud. Selguse ja järjepidevuse nimel tuleks märgete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirju reguleerida ka määrusega (EL) nr 1169/2011. Määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt vastu võetavad õigusaktid, millega võetakse üle määruses (EL) nr 41/2009 sätestatud märgete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirjad, peaksid tagama gluteenitalumatusega inimestele vähemalt sama kaitsetaseme kui praegu on sätestatud määruses (EÜ) nr 41/2009. Kõnealune eeskirjade ülevõtmine tuleks lõpule viia enne käesoleva määruse kohaldamise algust. Lisaks peaks komisjon kaaluma, kuidas gluteenitalumatusega inimesi nõuetekohaselt teavitada erinevusest sellise toidu, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud selleks, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust, ning muu toidu, mis on valmistatud üksnes looduslikult gluteenivabadest koostisosadest, vahel.

(42)

Märgistamise ja koostise eeskirjad laktoosi toidus puudumise või vähendatud sisalduse esitamise kohta on liidu tasandil praegu ühtlustamata. Samas on nimetatud teave laktoositalumatusega inimeste jaoks oluline. Määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatakse eeskirjad teabe esitamiseks ainete kohta, mis on teaduslikult tõendatud allergeenilise või talumatuse toimega, et võimaldada tarbijail, näiteks laktoositalumatusega inimestel, teha teadlikke valikuid, mis on nende jaoks ohutud. Selguse ja järjepidevuse huvides tuleks laktoosi toidus puudumisele või vähendatud sisaldusele viitavate märgete kasutamise eeskirjade kehtestamist reguleerida määruse (EL) nr 1169/2011 alusel, võttes arvesse toiduohutusameti 10. septembri 2010. aasta teaduslikku arvamust laktoosi piirväärtuste kohta laktoositalumatuse ja galaktoseemia puhul.

(43)

Mõistet „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil”, mis on ette nähtud asendama osa päevasest toidukogusest, reguleeritakse praegu direktiivi 96/8/EÜ kohaste erieeskirjadega. Üha rohkem on turul tavatoitu, mis on tähistatud väidetega, mis sarnanevad kehakaalu reguleerimisega seotud tervisealaste väidetega. Selleks, et kõrvaldada võimalik segadus seoses kehakaalu reguleerimiseks turustatava, kõnealusesse gruppi kuuluva toiduga ning tagada õiguskindlus ja liidu õigusaktide ühtsus, tuleks selliseid väiteid reguleerida üksnes määruse (EÜ) nr 1924/2006 alusel ja need peaks vastama nimetatud määruses sätestatud nõuetele. Määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohased tehnilised kohandused, mis on seotud kehakaalu reguleerimisele viitavate tervisealaste väidetega toidu puhul ja tehakse toidu kohta, mida esitletakse kui „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil”, ning direktiiviga 96/8/EÜ reguleeritud selliste väidete kasutustingimustega, tuleb viia lõpule enne käesoleva määruse kohaldamise algust.

(44)	Käesolev määrus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, sealhulgas sõnavabadust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11, mida tõlgendatakse koostoimes artikliga 52, ja muudes asjakohastes sätetes.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt teatavate toidugruppide koostise ja teabe nõuete, teatavatele toidugruppidele lisada lubatud ainete liidu loetelu ja liidu loetelu ajakohastamist käsitlevate eeskirjade kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ettepandud meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Direktiivis 92/52/EMÜ on sätestatud, et liidust eksporditavad ja reeksporditavad imiku piimasegud ja jätkupiimasegud peavad vastama liidu õigusele, välja arvatud juhul, kui importiv riik on nõudnud või sätestanud teisiti. Kõnealune põhimõte on toidu suhtes juba sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002. Sellest tulenevalt tuleks lihtsustamise ja õiguskindluse huvides tunnistada direktiiv 92/52/EMÜ kehtetuks.

(47)	Direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ, 2006/141/EÜ, 2009/39/EÜ ning määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 tuleks samuti kehtetuks tunnistada.

(48)	Vaja on asjakohaseid üleminekumeetmeid, et toidukäitlejad jõuaksid käesoleva määruse sätetega kohaneda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse koostise ja teabe nõuded järgmiste toidugruppide kohta:

a)	imiku piimasegu ja jätkupiimasegu;

b)	teraviljapõhine töödeldud toit ja imikutoit;

c)	meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit;

d)	kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja.

2. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu loetelu ainetest, mida võib lisada ühte või mitmesse lõikes 1 osutatud toidugruppi, ning sätestatakse kõnealuse loetelu ajakohastamisele kohaldatavad eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„toit”, „toidukäitleja”, „jaemüük” ja „turuleviimine” vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 ning artikli 3 lõigetes 3, 7 ja 8 sätestatud määratlustele;

b)	„müügipakendis toit”, „märgistamine” ja „tehisnanomaterjal” vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktides e, j ja t sätestatud määratlustele;

c)	„toitumisalane väide” ja „tervisealane väide” vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 2 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud määratlustele.

2. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „imik”– alla 12 kuu vanune laps;

b) „väikelaps”– ühe- kuni kolmeaastane laps;

c) „imiku piimasegu”– imikutele esimestel elukuudel ettenähtud ja nende toitumisvajadusi kuni sobiva lisatoidu kasutusele võtmiseni ainsa toiduallikana rahuldav toit;

d) „jätkupiimasegu”– imikutele pärast sobiva lisatoidu kasutusele võtmist ettenähtud toit, mis on imikute peamiseks vedelikuallikaks järk-järgult mitmekesisemaks muutuvas toiduvalikus;

e) „teraviljapõhine töödeldud toit”– toit:

i)	mis on ette nähtud tervete imikute eritoitumisvajaduste rahuldamiseks võõrutusperioodil ja tervete väikelaste lisatoiduks ja/või nende järkjärguliseks kohanemiseks tavatoiduga ning

ii)

mis kuulub ühte järgmisse rühma:

—	lihtsad teraviljatoidud, mille valmistamiseks on lisatud või tuleb lisada piima või muid sobivaid vedelikke;

—	teraviljatoidud, millele on lisatud suure valgusisaldusega toitu ja mille valmistamiseks on lisatud või tuleb lisada vett või muud valguvaba vedelikku;

—	pastatooted, mida tarvitatakse pärast vees või muus sobivas vedelikus keetmist;

—	kuivikud ja küpsised, mida tarvitatakse kas valmiskujul või peenestatuna vee, piima või muu sobiva vedeliku lisamisel;

f) „imikutoit”– toit, mis on ette nähtud tervete imikute eritoitumisvajaduste rahuldamiseks võõrutusperioodil ja tervete väikelaste lisatoiduks ja/või nende järkjärguliseks kohanemiseks tavatoiduga, välja arvatud:

i)	teraviljapõhine töödeldud toit ja

ii)	piimal põhinevad joogid ja sarnased väikelastele ettenähtud tooted;

g) „meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit”– toit, mis on eriliselt töödeldud või koostatud ja ette nähtud kasutamiseks meditsiinilise järelevalve all olevate patsientide, sealhulgas imikute, jaoks; toit, mis on ette nähtud täielikuks või osaliseks toitumiseks patsientidele, kellel on piiratud, kahjustunud või häirunud võime tavatoidu või teatavate selles sisalduvate toitainete või metaboliitide manustamiseks, seedimiseks, imendumiseks, metaboliseerimiseks või eritamiseks või kellel on muud meditsiiniliselt kindlaks tehtud toitumisvajadused, mille rahuldamist ei ole võimalik tagada üksnes tavatoitumise muutmisega;

h) „kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja”– toit, mis on spetsiaalselt ette nähtud kehakaalu alandamiseks vähendatud energiasisaldusega toitumise puhul ning millega asendatakse toidukäitleja juhiste kohasel kasutamisel kogu päevane toit.

Artikkel 3

Tõlgendamist käsitlevad otsused

Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et otsustada:

a)	kas asjaomane toit kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse;

b)	millisesse artikli 1 lõikes 1 osutatud konkreetsesse toidugruppi asjaomane toit kuulub.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 4

Turuleviimine

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud toitu võib turule viia üksnes siis, kui see vastab käesolevale määrusele.

2. Artikli 1 lõikes 1 osutatud toit võib jaemüügiturul olla üksnes müügipakendis.

3. Liikmesriigid ei tohi piirata ega keelata käesolevale määrusele vastava toidu turuleviimist põhjustel, mis on seotud selle koostise, valmistamise, esitlemise või märgistamisega.

Artikkel 5

Ettevaatuspõhimõte

Selleks et tagada tervise kaitse kõrge tase seoses isikutega, kellele artikli 1 lõikes 1 osutatud toit on ette nähtud, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 7 sätestatud ettevaatuspõhimõtet.

II PEATÜKK

Koostise ja teabe nõuded

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 6

Üldsätted

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud toit peab vastama kõigile toidu suhtes kohaldatava liidu õiguse nõuetele.

2. Vastuolu korral käesoleva määruse ja muu toidule kohaldatava liidu õiguse nõuete vahel on ülimuslikud käesoleva määrusega kehtestatud nõuded.

Artikkel 7

Toiduohutusameti arvamus

Toiduohutusamet esitab käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil teaduslikke arvamusi vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitele 22 ja 23. Kõnealused arvamused on teaduslikuks aluseks kõikidele käesoleva määruse kohaselt vastu võetud liidu meetmetele, mis võivad tõenäoliselt rahvatervisele mõju avaldada.

Artikkel 8

Juurdepääs dokumentidele

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele dokumentidele juurdepääsemiseks esitatud taotluste suhtes kohaldab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (21).

Artikkel 9

Koostise ja teabe üldnõuded

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu koostis on selline, et see oleks vastavalt üldiselt tunnustatud teadusandmetele asjakohane nende isikute toitumisvajaduste rahuldamiseks, kellele see on ette nähtud, ning oleks neile sobiv.

2. Artikli 1 lõikes 1 osutatud toit ei sisalda ühtki ainet koguses, mis ohustaks nende isikute tervist, kellele toit on ette nähtud.

Ainete puhul, mis on tehisnanomaterjal, tõendatakse vajadusel esimeses lõigus osutatud nõudele vastavust asjakohaste katsemeetoditega.

3. Üldtunnustatud teadusandmete kohaselt on artikli 1 lõikes 1 osutatud toidule lisatavad ained käesoleva artikli lõike 1 nõuete täitmiseks inimorganismis bioloogiliselt omastatavad, neil on toitumisalane või füsioloogiline mõju ning need sobivad nendele isikutele, kellele toit on ette nähtud.

4. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaldamist, võib käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toit sisaldada määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 1 reguleeritud aineid, kui need vastavad kõnealuse määruse kohastele turuleviimise tingimustele.

5. Artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel esitatakse teave sellise toidu asjakohase kasutamise kohta ning kõnealune teave ei tohi olla eksitav ega omistada sellisele toidule haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi ega viidata sellistele omadustele.

6. Lõikega 5 ei välistata kasuliku teabe või soovituste andmist, mis on ette nähtud üksnes meditsiinilise, toitumisalase ja farmaatsiaalase kvalifikatsiooniga isikutele või muudele tervishoiutöötajatele, kes tegelevad emade ja laste hooldusega.

Artikkel 10

Täiendavad nõuded imiku piimasegule ja jätkupiimasegule

1. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu märgistamine, esitlemine ja reklaam vormistatakse viisil, mis ei pärsi rinnaga toitmist.

2. Imiku piimasegu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel ning jätkupiimasegu märgistamisel ei kasutata imikute pilte või muid pilte või teksti, mis võiksid sellise piimasegu kasutamist idealiseerida.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, on lubatud kasutada jooniseid imiku piimasegu ja jätkupiimasegu identifitseerimise hõlbustamiseks ja valmistamisviiside illustreerimiseks.

2. Jagu

Erinõuded

Artikkel 11

Koostise ja teabe erinõuded

1. Vastavalt artiklites 6 ja 9 sätestatud üldnõuetele ja artiklis 10 sätestatud täiendavatele nõuetele ning võttes arvesse asjakohast tehnika ja teaduse arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmistel teemadel:

a)	artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu koostisele kohaldatavad erinõuded, välja arvatud lisas esitatud nõuded;

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu valmistamiseks ette nähtud toodetes kasutatavaid pestitsiide ja sellises toidus esinevaid pestitsiidijääke käsitlevad erinõuded. Erinõudeid, mis käsitlevad artikli 1 lõike 1 punktides a ja b osutatud toidugruppe ning imikute ja väikelaste toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu, ajakohastatakse korrapäraselt ja need sisaldavad muu hulgas sätteid pestitsiidide kasutamise piiramiseks võimalikult suures ulatuses;

c)	artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu märgistamise, esitlemise ja reklaami erinõuded, sealhulgas sellega seotud toitumis- ja tervisealaste väidete lubamine;

d)	teavitamisnõuded artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu turule viimiseks, et hõlbustada sellise toidu tõhusat ametlikku seiret, ja mille alusel teavitavad ettevõtjad nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus kõnealust toitu turustatakse;

e)	imiku piimasegudega seotud reklaami- ja kaubandustavade nõuded;

f)	imiku ja väikelaste toitmist käsitleva teabe nõuded, et tagada piisav teave asjakohase toitmise kohta;

imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu erinõuded, sealhulgas vajadusel koostise nõuded ning pestitsiidide kasutamist käsitlevad nõuded sellise toidu valmistamiseks ettenähtud toodetes, ja pestitsiidijääkide, märgistamise, esitlemise, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavade nõuded.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt … (*1).

2. Vastavalt artiklites 6 ja 9 sätestatud üldnõuetele ja artiklis 10 sätestatud täiendavatele nõuetele, ning võttes arvesse asjakohast tehnika ja teaduse arengut, muuhulgas huvitatud isikute esitatud andmeid uuenduslike toodete kohta, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud akte.

Kui tekkinud terviseriskide puhul on see kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 19 sätestatud menetlust.

Artikkel 12

Piimal põhinevad joogid ja sarnased väikelastele ettenähtud tooted

Komisjon esitab hiljemalt … (*1) pärast toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste erisätete võimaliku vajaduse kohta, mis käsitlevad piimal põhinevate jookide ja sarnaste väikelastele ettenähtud toodete koostise, märgistamise ja vajaduse korral ka muud laadi nõudeid. Komisjon käsitleb aruandes muu hulgas väikelaste toitumisvajadusi ja kõnealuste toodete rolli väikelaste toidus ning seda, kas kõnealustel toodetel on rinnapiimast võõrutatud laste puhul toiteväärtuselisi eeliseid võrreldes tavatoiduga. Komisjon võib koos sellise aruandega esitada ka seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 13

Sportlastele ettenähtud toit

Komisjon esitab hiljemalt … (*1) pärast toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste sätete võimaliku vajaduse kohta, mis käsitlevad sportlastele ettenähtud toitu. Komisjon võib koos sellise aruandega esitada ka seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 14

Tehnilised suunised

Komisjon võib võtta vastu tehnilised suunised, et hõlbustada toidukäitlejatel, eelkõige VKEdel käesoleva peatüki ja III peatüki järgimist.

III PEATÜKK

Liidu loetelu

Artikkel 15

Liidu loetelu

1. Ühele või mitmele artikli 1 lõikes 1 osutatud toidugrupile võib lisada järgmistesse rühmadesse kuuluvaid aineid, kui nimetatud ained on kantud lisas esitatud liidu loetellu ning kui need vastavad liidu loetelu elementidele vastavalt käesoleva artikli lõikele 3:

a)	vitamiinid;

b)	mineraalained;

c)	aminohapped;

d)	karnitiin ja tauriin;

e)	nukleotiidid;

f)	koliin ja inositool.

2. Liidu loetelusse kantud ained vastavad artiklites 6 ja 9 sätestatud üldnõuetele ning vajadusel artikli 11 kohaselt kehtestatud erinõuetele.

3. Liidu loetelu sisaldab järgmisi elemente:

a)	artikli 1 lõikes 1 osutatud toidugrupp, millele võib lisada käesoleva artikli lõikes 1 loetletud ainerühmadesse kuuluvaid aineid;

b)	aine nimi, kirjeldus ja vajaduse korral kirjeldus aine esinemise vormi kohta;

c)	vajaduse korral aine kasutamise tingimused;

d)	vajaduse korral ainele kohaldatavad puhtusekriteeriumid.

4. Toidu suhtes kohaldatava liidu õigusega kehtestatud puhtusekriteeriume, mida kohaldatakse liidu loetellu kantud ainete suhtes, kui neid kasutatakse toidu valmistamisel muudel kui käesoleva määrusega reguleeritud eesmärkidel, kohaldatakse kõnealuste ainete suhtes ka siis, kui neid kasutatakse käesoleva määrusega reguleeritud eesmärkidel, kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti.

5. Liidu loetellu kantud ainete puhul, mille jaoks toidu suhtes kohaldatava liidu õigusega ei ole kehtestatud puhtusekriteeriume, kohaldatakse kuni selliste kriteeriumide kehtestamiseni rahvusvaheliste organisatsioonide soovitatud üldtunnustatud puhtusekriteeriume.

Liikmesriigid võivad säilitada riigisisesed eeskirjad, millega nähakse ette rangemad puhtusekriteeriumid.

6. Tehnika ja teaduse arengu või tarbijate tervise kaitse arvessevõtmiseks on komisjonil käesoleva artikli lõikes 1 loetletud ainete rühmade osas õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:

a)	ainerühma välja jätmine;

b)	toitumisalase või füsioloogilise mõjuga ainerühma lisamine.

7. Käesoleva artikli lõikes 1 loetlemata rühmadesse kuuluvaid aineid võib lisada artikli 1 lõikes 1 osutatud toidule juhul, kui need vastavad artiklites 6 ja 9 sätestatud üldnõuetele ning vajaduse korral artikli 11 kohaselt kehtestatud erinõuetele.

Artikkel 16

Liidu loetelu ajakohastamine

1. Kui artiklites 6 ja 9 sätestatud üldnõuetest ning asjakohastel juhtudel artikli 11 alusel kehtestatud erinõuetest ei tulene teisiti, on komisjonil tehnika ja teaduse arengu ning tarbijate tervise kaitse arvessevõtmiseks õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks järgmise osas:

a)	aine lisamine liidu loetellu;

b)	aine välja jätmine liidu loetelust;

c)	artikli 15 lõikes 3 osutatud elementide lisamine, välja jätmine või muutmine.

2. Kui tekkinud terviseriskide puhul on see kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 19 sätestatud menetlust.

IV PEATÜKK

Menetlussätted

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 178/2002. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 11, artikli 15 lõikes 6 ja artikli 16 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … (*2). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11, artikli 15 lõikes 6 ja artikli 16 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 11, artikli 15 lõike 6 ja artikli 16 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 18 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 2009/39/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates … (*3). Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

2. Direktiiv 92/52/EMÜ ja määrus (EÜ) nr 41/2009 tunnistatakse kehtetuks alates … (*3).

3. Ilma et see piiraks lõike 4 esimese lõigu kohaldamist, ei kohaldata direktiivi 96/8/EÜ alates … (*3) toidu suhtes, mida esitletakse ühe või mitme toidukorra asendajana päevase toidukoguse raames.

4. Määrus (EÜ) nr 953/2009 ja direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates artikli 11 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäevast.

Määruse (EÜ) nr 953/2009, direktiivide 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ, 2006/141/EÜ ja käesoleva määruse vaheliste vastuolude korral on ülimuslik käesolev määrus.

Artikkel 21

Üleminekumeetmed

1. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toitu, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, kuid on kooskõlas direktiiviga 2009/39/EÜ ning vajaduse korral määrusega (EÜ) nr 953/2009 ja direktiividega 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, ning mis on viidud turule või märgistatud varem kui … (*3), võib edasi turustada kuni sellise toidu varude ammendumiseni.

Kui käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäev on hilisem kui … (*3), võib artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu, mis on kooskõlas käesoleva määrusega ja vajaduse korral määrusega (EÜ) nr 953/2009, direktiividega 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, kuid ei ole kooskõlas kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ning mis on viidud turule või märgistatud enne nimetatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäeva, turustamist jätkata ka pärast nimetatud kuupäeva kuni sellise toidu varude ammendumiseni.

2. Sellise toidu, millele ei ole osutatud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1, kuid mis on viidud turule või märgistatud kooskõlas direktiiviga 2009/39/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 953/2009 ning, kui see on kohaldatav, direktiiviga 96/8/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 41/2009 enne … (*3), turustamist võib jätkata ka pärast nimetatud kuupäeva kuni sellise toidu varude ammendumiseni.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates … (*3), välja arvatud:

—	artiklid 11, 16, 18 ja 19, mida kohaldatakse alates … (*4);

—	artikkel 15 ja käesoleva määruse lisa, mida kohaldatakse alates artikli 11 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) ELT C 24, 28.1.2012, lk 119.

(2) Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 22. aprilli 2013. aasta esimese lugemise seisukoht, Euroopa Parlamendi ... seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu …. otsus.

(3) ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.

(4) EÜT L 55, 6.3.1996, lk 22.

(5) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29.

(6) ELT L 339, 6.12.2006, lk 16.

(7) ELT L 401, 30.12.2006, lk 1.

(8) ELT L 16, 21.1.2009, lk 3.

(9) EÜT L 179, 1.7.1992, lk 129.

(10) ELT L 269, 14.10.2009, lk 9.

(11) EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(12) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(13) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(14) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(15) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(16) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(17) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(18) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(19) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(20) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(21) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(*1) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(*2) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(*3) Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(*4) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

LISA

ARTIKLI 15 LÕIKES 1 OSUTATUD LIIDU LOETELU

Aine			Toidugrupp
Aine			Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu	Teraviljapõhine töödeldud toit ja imikutoit	Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit	Kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja
Vitamiinid
	A-vitamiin
		retinool	X	X	X	X
		retinüülatsetaat	X	X	X	X
		retinüülpalmitaat	X	X	X	X
		beetakaroteen		X	X	X
	D-vitamiin
		ergokaltsiferool	X	X	X	X
		kolekaltsiferool	X	X	X	X
	E-vitamiin
		D-alfa-tokoferool	X	X	X	X
		DL-alfa-tokoferool	X	X	X	X
		D-alfa-tokoferüülatsetaat	X	X	X	X
		DL-alfa-tokoferüülatsetaat	X	X	X	X
		D-alfa-tokoferüülhappe suktsinaat			X	X
		D-alfa-tokoferüülpolüeteenglükool-1000-suktsinaat (TPGS)			X
	K-vitamiin
		füllokinoon (fütomenadioon)	X	X	X	X
		menakinoon (1)			X	X
	C-vitamiin
		L-askorbiinhape	X	X	X	X
		naatrium-L-askorbaat	X	X	X	X
		kaltsium-L-askorbaat	X	X	X	X
		kaalium-L-askorbaat	X	X	X	X
		L-askorbüül-6-palmitaat	X	X	X	X
	Tiamiin
		tiamiinhüdrokloriid	X	X	X	X
		tiamiinmononitraat	X	X	X	X
	Riboflaviin
		riboflaviin	X	X	X	X
		naatriumriboflaviin-5′-fosfaat	X	X	X	X
	Niatsiin
		nikotiinhape	X	X	X	X
		nikotiinamiid	X	X	X	X
	B6-vitamiin
		püridoksiinvesinikkloriid	X	X	X	X
		püridoksiin-5'-fosfaat	X	X	X	X
		püridoksiindipalmitaat		X	X	X
	Folaat
		foolhape (pteroüülmonoglutaamhape)	X	X	X	X
		kaltsium-L-metüülfolaat			X	X
	B12-vitamiin
		tsüanokobalamiin	X	X	X	X
		hüdroksokobalamiin	X	X	X	X
	Biotiin
	Biotiin	D-biotiin	X	X	X	X
	Pantoteenhape
		kaltsium-D-pantotenaat	X	X	X	X
		naatrium-D-pantotenaat	X	X	X	X
		dekspantenool	X	X	X	X
Mineraalained
	Kaalium
		kaaliumvesinikkarbonaat	X		X	X
		kaaliumkarbonaat	X		X	X
		kaaliumkloriid	X	X	X	X
		kaaliumtsitraat	X	X	X	X
		kaaliumglükonaat	X	X	X	X
		kaaliumglütserofosfaat		X	X	X
		kaaliumlaktaat	X	X	X	X
		kaaliumhüdroksiid	X		X	X
		ortofosforhappe kaaliumisoolad	X		X	X
		magneesiumkaaliumtsitraat			X	X
	Kaltsium
		kaltsiumkarbonaat	X	X	X	X
		kaltsiumkloriid	X	X	X	X
		sidrunhappe kaltsiumisoolad	X	X	X	X
		kaltsiumglükonaat	X	X	X	X
		kaltsiumglütserofosfaat	X	X	X	X
		kaltsiumlaktaat	X	X	X	X
		ortofosforhappe kaltsiumisoolad	X	X	X	X
		kaltsiumhüdroksiid	X	X	X	X
		kaltsiumoksiid		X	X	X
		kaltsiumsulfaat			X	X
		kaltsiumdiglütsinaat			X	X
		kaltsiumtsitraatmalaat			X	X
		kaltsiummalaat			X	X
		kaltsium-L-pidolaat			X	X
	Magneesium
		magneesiumatsetaat			X	X
		magneesiumkarbonaat	X	X	X	X
		magneesiumkloriid	X	X	X	X
		sidrunhappe magneesiumisoolad	X	X	X	X
		magneesiumglükonaat	X	X	X	X
		magneesiumglütserofosfaat		X	X	X
		ortofosforhappe magneesiumisoolad	X	X	X	X
		magneesiumlaktaat		X	X	X
		magneesiumhüdroksiid	X	X	X	X
		magneesiumoksiid	X	X	X	X
		magneesiumsulfaat	X	X	X	X
		magneesium-L-aspartaat			X
		magneesiumdiglütsinaat			X	X
		magneesium-L-pidolaat			X	X
		magneesiumkaaliumtsitraat			X	X
	Raud
		raud(II)karbonaat		X	X	X
		raud(II)tsitraat	X	X	X	X
		raud(III)ammooniumtsitraat	X	X	X	X
		raud(II)glükonaat	X	X	X	X
		raud(II)fumaraat	X	X	X	X
		raud(III)naatriumdifosfaat		X	X	X
		raud(II)laktaat	X	X	X	X
		raud(II)sulfaat	X	X	X	X
		raud(II)ammooniumfosfaat			X	X
		raud(III)naatrium-EDTA			X	X
		raud(III)difosfaat (raud(III)pürofosfaat)	X	X	X	X
		raud(III)sahharaat		X	X	X
		elementaarne raud (karbonüülraud, elektrolüütiliselt, vesinikuga redutseeritud raud)		X	X	X
		raud(II)diglütsinaat	X		X	X
		raud(II)-L-pidolaat			X	X
	Tsink
		tsinkatsetaat	X	X	X	X
		tsinkkloriid	X	X	X	X
		tsinktsitraat	X	X	X	X
		tsinkglükonaat	X	X	X	X
tsinklaktaat		X	X	X	X
tsinkoksiid		X	X	X	X
tsinkkarbonaat				X	X
tsinksulfaat		X	X	X	X
tsinkdiglütsinaat				X	X
Vask
	vaskkarbonaat	X	X	X	X
	vasktsitraat	X	X	X	X
	vaskglükonaat	X	X	X	X
	vasksulfaat	X	X	X	X
	vase-lüsiini kompleks	X	X	X	X
Mangaan
	mangaankarbonaat	X	X	X	X
	mangaankloriid	X	X	X	X
	mangaantsitraat	X	X	X	X
	mangaanglükonaat	X	X	X	X
	mangaanglütserofosfaat		X	X	X
	mangaansulfaat	X	X	X	X
Fluoriid
	kaaliumfluoriid			X	X
	naatriumfluoriid			X	X
Seleen
	naatriumselenaat	X		X	X
	naatriumvesinikseleniit			X	X
	naatriumseleniit	X		X	X
	seleeniga rikastatud pärm (2)			X	X
Kroom
	kroom(III)kloriid ja selle heksahüdraat			X	X
	kroom(III)sulfiid ja selle heksahüdraat			X	X
	kroompikolinaat			X	X
Molübdeen
	ammooniummolübdaat			X	X
	naatriummolübdaat			X	X
Jood
	kaaliumjodiid	X	X	X	X
	kaaliumjodaat	X	X	X	X
	naatriumjodiid	X	X	X	X
	naatriumjodaat		X	X	X
Naatrium
	naatriumvesinikkarbonaat	X		X	X
	naatriumkarbonaat	X		X	X
	naatriumkloriid	X		X	X
	naatriumtsitraat	X		X	X
	naatriumglükonaat	X		X	X
	naatriumlaktaat	X		X	X
	naatriumhüdroksiid	X		X	X
	ortofosforhappe naatriumisoolad	X		X	X
Boor
	naatriumboraat			X	X
	boorhape			X	X
Aminohapped (3)
		L-alaniin			X	X
		L-arginiin	X ja selle vesinikkloriid	X ja selle vesinikkloriid	X	X
		L-asparagiinhape			X
		L-tsitrulliin			X
		L-tsüsteiin	X ja selle vesinikkloriid	X ja selle vesinikkloriid	X	X
		tsüstiin (4)	X ja selle vesinikkloriid	X ja selle vesinikkloriid	X	X
		L-histidiin	X ja selle vesinikkloriid	X ja selle vesinikkloriid	X	X
		L-glutamiinhape			X	X
		L-glutamiin			X	X
		glütsiin			X
		L-isoleutsiin	X ja selle vesinikkloriid	X ja selle vesinikkloriid	X	X
		L-leutsiin	X ja selle vesinikkloriid	X ja selle vesinikkloriid	X	X
		L-lüsiin	X ja selle vesinikkloriid	X ja selle vesinikkloriid	X	X
		L-lüsiinatsetaat			X	X
		L-metioniin	X	X	X	X
		L-ornitiin			X	X
		L-fenüülalaniin	X	X	X	X
		L-proliin			X
		L-treoniin	X	X	X	X
		L-trüptofaan	X	X	X	X
		L-türosiin	X	X	X	X
		L-valiin	X	X	X	X
		L-seriin			X
		L-arginiin-L-aspartaat			X
		L-lüsiin-L-aspartaat			X
		L-lüsiin-L-glutamaat			X
		N-atsetüül-L-tsüsteiin			X
		N-atsetüül-L-metioniin			X (toodetes, mis on ettenähtud üle ühe aasta vanustele isikutele)
Karnitiin ja tauriin
		L-karnitiin	X	X	X	X
		L-karnitiinhüdrokloriid	X	X	X	X
		tauriin	X		X	X
		L-karnitiin-L-tartraat	X		X	X
Nukleotiidid
		adenosiin 5'-fosforhape (AMP)	X		X	X
		AMP naatriumisoolad	X		X	X
		tsütidiin-5'-monofosforhape (CMP)	X		X	X
		CMP naatriumisoolad	X		X	X
		guanosiin-5'-fosforhape (GMP)	X		X	X
		GMP naatriumisoolad	X		X	X
		inosiin-5'-fosforhape (IMP)	X		X	X
		IMP naatriumisoolad	X		X	X
		uridiin-5'-fosforhape (UMP)	X		X	X
		UMP naatriumisoolad	X		X	X
Koliin ja inositool
		koliin	X	X	X	X
		koliinkloriid	X	X	X	X
		koliinvesiniktartraat	X	X	X	X
		koliintsitraat	X	X	X	X
		inositool	X	X	X	X

(1) Menakinoon esineb peamiselt menakinoon-7 ja vähesel määral menakinoon-6 kujul.

(2) Seleeniga rikastatud pärm, mille tootmisel on seleeniallikaks naatriumseleniit, mis turustamiseks kuivatatult sisaldab mitte rohkem kui 2,5 mg seleeni toote g kohta. Valdav orgaaniline seleeniühend tootes on selenometioniin (60–85 % kogu tootest eraldatud seleenist). Muude orgaaniliste seleeniühendite, sealhulgas selenotsüsteiini sisaldus ei ületa 10 % kogu eraldatud seleenist. Anorgaanilise seleeni sisaldus ei ületa tavaliselt 1 % kogu eraldatud seleenist.

(3) Imiku piimasegudes, jätkupiimasegudes, töödeldud teraviljatoodetes ja imikutoitudes kasutatavate aminohapete puhul võib kasutada vaid konkreetselt nimetatud vesinikkloriidi. Aminohapete puhul, mida kasutatakse meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajates, võib võimalusel kasutada ka vastavaid naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid ja nende vesinikkloriide.

(4) Piimasegudes, jätkupiimasegudes, töödeldud teraviljatoodetes ja imikutoitudes võib kasutada vaid L-tsüstiini vormi.

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas 24. juunil 2011. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 114 alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku imikutele ja väikelastele ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete kohta (1).

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 1 esitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuse 26. oktoobril 2011 (2).

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 294 lõikele 3 võttis Euroopa Parlament 14. juunil 2012 vastu oma esimese lugemise seisukoha (3), kiites heaks 83 muudatusettepanekut komisjoni algse ettepaneku muutmiseks.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 294 lõikele 5 võttis nõukogu oma esimese lugemise seisukoha vastu kvalifitseeritud häälteenamusega 22. aprillil 2013.

II. EESMÄRGID

Kavandatava määruse eesmärk on asendada direktiiv 2009/39/EÜ eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta (4) ning mitu komisjoni õigusakti, millega kõnealust direktiivi rakendatakse, kaotades dieettoidu mõiste.

Sellega kehtestatakse uued üldsätted piiratud arvu toiduainekategooriate kohta, mida käsitatakse olulistena teatavatele haavatavatele elanikkonnarühmadele (imiku piimasegud ja jätkupiimasegud, teraviljapõhised töödeldud toidud ja imikutoit, meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toit ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajad), ning koostatakse liidu loetelu ainetest (vitamiinid, mineraalid ja mõned muud ained), mis võidakse lisada kavandatava määruse artiklis 1 nimetatud toiduainekategooriatesse.

Selle eesmärk on täpsustada õigusraamistikku, vältides selliste toiduainete suhtes kohaldatavate eriõigusaktide ja tavatoidu suhtes kohaldatavate õigusaktide kattumist ning kaotades olemasolevast süsteemist õiguslikud lüngad.

Lisaks on selle eesmärk tagada, et kõnealuseid toiduaineid käsitlevaid ELi eeskirju kohaldataks kõikides liikmesriikides ühtsel viisil, aidates seeläbi suurendada õiguskindlust nii tarbijate kui ka tootjate huvides ja ennetades ühtlasi siseturu moonutusi (5).

III. NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

Nõukogu seisukohaga tehakse komisjoni ettepanekusse mitmeid muudatusi. Muudatused on enamasti kooskõlas Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohas väljendatud arvamustega, kuigi sõnastus on erinev.

Nõukogu seisukohas võetakse arvesse peaaegu kõiki Euroopa Parlamendi poolt välja pakutud sisulisi muudatusi, eelkõige järgmisi:

kavandatava määruse reguleerimisala osas:

—	toiduainekategooria (päevase toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil) lisamine kavandatava määruse reguleerimisalasse (pealkiri, artikli 1 lõike 1 punkt d, artikli 2 lõike 2 punkt h ja põhjendus 16, mis hõlmab muudatusettepanekuid nr 1, 11, 12, 20, 26, 36 ja 46);

—

põhimõte, et gluteenitalumatusega inimestele tuleb tagada vähemalt sama kaitsetase kui on tagatud praeguse õigusraamistikuga (põhjendus 41); märke „gluteenivaba” kasutamise eeskirjad tuleks üle viia tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitlevasse määrusesse (EL) nr 1169/2011 (6) (muudatusettepanekud nr 1, 11, 12, 20, 35, 44, 45, 70 ja 90);

—	märke „laktoosivaba” õigusliku staatuse täpsustamise olulisus (põhjendus 42, mis hõlmab muudatusettepanekuid nr 25 ja 80); kõnealuse märke kasutamise eeskirju tuleks reguleerida määruse (EL) nr 1169/2011 alusel;

—

vajadus hinnata komisjoni aruannetes, kas sportlastele ettenähtud toiduaineid käsitlevad sätted (artikkel 13 ning põhjendused 32 ja 33, mis hõlmavad muudatusettepanekut nr 6) ning piimal põhinevaid jooke ja sarnaseid väikelastele mõeldud tooteid käsitlevad sätted (artikkel 12 ja põhjendus 31, mis on seotud muudatusettepanekutega nr 21 ja 81) on vajalikud; komisjoni aruanded tuleks esitada kahe aasta jooksul alates kavandatava määruse jõustumisest;

—	asjaolu, et väikese sünnikaaluga ja enneaegsetele imikutele mõeldud toiduained kuuluvad kavandatava määruse reguleerimisalasse, nagu on täpsustatud põhjendustes 29 ja 30, mis hõlmavad muudatusettepanekuid nr 13, 34, 43 ja 92;

b)	asjaolu, et tervist kahjustavad ained tuleks kavandatava määruse artiklis 1 esitatud toiduainekategooriatest välja jätta (põhjendus 3, mis hõlmab muudatusettepanekut nr 3);

c)	vajadus kõnealust sektorit reguleerida ja täpsustada, milliste toodete suhtes kavandatavat määrust kohaldatakse (muudatusettepanek nr 4, mida hõlmasid juba komisjoni ettepaneku põhjendused 9 ja 13 ning mida hõlmab ka põhjendus 10);

d)	suurem rõhuasetus vajadusele saada komisjonilt tehnilisi suuniseid, mis võivad hõlbustada toidukäitlejate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse kooskõla kavandatava määrusega (artikkel 14 ja põhjendused 10 ja 34, mis hõlmavad muudatusettepanekuid nr 8, 29, 30, 31 ja 72);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (7) kohase ettevaatuspõhimõtte kohaldamine kavandatava määruse artiklis 1 esitatud toiduainete suhtes (artikkel 5, mis hõlmab muudatusettepanekuid nr 9, 10, 53, 64 ja 69);

f)	vajadus piirata nii palju kui võimalik pestitsiidide jääke kavandatava määrusega hõlmatud toiduainetes (artikli 11 lõike 1 punktid b ja g ning põhjendused 20, 21 ja 22, mis on seotud muudatusettepanekutega nr 15, 16, 17, 62 ja 63);

kavandatava määruse lisas esitatud selliste ainete liidu loetelu kehtestamine, mis võidakse lisada ühele või mitmele artiklis 1 nimetatud toiduainekategooriale, ning selle võimalik delegeeritud õigusaktidega ajakohastatud versioon (artikli 1 lõige 2, artiklid 15 ja 16, põhjendused 36, 37, 38 ja 39 ning lisa, mis hõlmab muudatusettepanekuid nr 22, 24, 37, 87, 88 ja 89);

h)	tehisnanomaterjalidest ainete testimine piisavate katsemeetodite abil ning viitamine määruses (EL) 1169/2011 esitatud tehisnanomaterjalide määratlusele (artikli 9 lõige 2 ja artikli 2 lõike 1 punkt b ning põhjendus 23, mis hõlmab muudatusettepanekuid nr 23, 41 ja 87);

volituste delegeerimise osas:

—

määratluse kohanduste (muudatusettepanekuga nr 48 väljajäetud komisjoni ettepaneku artikli 2 lõige 3) väljajätmine komisjonile delegeeritavate volituste hulgast, kuna mõlemad institutsioonid peavad neid kavandatava määruse äärmiselt olulisteks osadeks, mida võib muuta üksnes seadusandliku tavamenetluse teel;

—	delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise menetlus (artikkel 18, mis hõlmab muudatusettepanekut nr 77) ning vastuvõtmisele kuuluvate delegeeritud õigusaktide loetelu (artikkel 18, mis hõlmab muudatusettepanekuid nr 78 ja 79 ning põhjendus 39, mis hõlmab muudatusettepanekut nr 22);

j)	asjaolu, et toiduainete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel ei tohiks nimetatud toiduainetele omistada inimeste haigusi ärahoidvaid, ravivaid või tervendavaid omadusi (artikli 9 lõige 5 ning põhjendus 25, mis hõlmab muudatusettepanekut nr 58);

k)	rinnaga toitmise tähtsus ning imiku piimasegude märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel imikute piltide kasutamise keelu laiendamine jätkupiimasegude märgistamisele, et rinnaga toitmist mitte tõkestada (artikkel 10 ning põhjendus 26, mis hõlmab muudatusettepanekut nr 59);

l)	tervishoiutöötajatele esitatav teave kavandatava määruse artiklis 1 osutatud toiduainete kohta (artikli 9 lõige 6, mis hõlmab muudatusettepanekut nr 60);

m)	toiduainete otstarbekohase kasutamise alaste soovituste kohta esitatav teave (muudatusettepanek nr 67, mida hõlmab juba artikli 9 lõige 5).

Nõukogu seisukohta on sisse viidud ka muudatusettepanekud nr 19, 39, 40, 49 (2. osa), 51 ja 52, mis on tehnilist või toimetuslikku laadi ning mille eesmärk on parandada teksti selgust.

Samuti nähakse nõukogu seisukohaga komisjonile ette võimalus võtta vastu rakendusakte, et otsustada, kas asjaomane toiduaine kuulub kavandatava määruse reguleerimisalasse või mitte ning millisesse reguleerimisalaga hõlmatud toiduainekategooriasse see kuulub (artikkel 3 ja põhjendus 40).

10.

Nõukogu seisukoht ei sisalda järgnevalt loetletud põhjustel siiski mõningaid Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohas väljapakutud muudatusettepanekuid:

muudatusettepanek nr 2, mille eesmärk on erilist tähelepanu pöörata kavandatava määruse artiklis 1 viidatud toiduohutusele, kuna kavandatav määrus ei piirdu üksnes toiduohutusega. Seda tuleks võimaluse korral vaadelda ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumise kontekstis, nagu seda on tehtud komisjoni ettepanekus;

muudatusettepanek nr 5 liidu panuse kohta asjakohaste tavade rakendamisse, et turustada rinnapiimaasendajaid kolmandates riikides ühenduses asuvate tootjate poolt, kuna viide nõukogu 18. juuni 1992. aasta resolutsioonile ei ole täielikult asjakohane ja täpne. Tegelikult sisaldab määrus (EÜ) nr 178/2002 hiljutisemat ja täpsemat kaasseadusandjate seisukohta toidukäitlejate kohustuste kohta seoses toidu importimisega liitu ja eksportimisega liidust;

c)	muudatusettepanek nr 7, mis käsitleb süsivesikute metabolismi häiretega (diabeediga) inimestele ettenähtud toiduaineid; see ei ole asjakohane, kuna diabeeti kui haigust kavandatavas määruses konkreetselt ei käsitleta;

muudatusettepanek nr 18 määruse (EÜ) 178/2002 kohaldatavuse kohta, muudatusettepanekud nr 27, 28 ja 54 järelevalve kohta ja muudatusettepanek nr 49 (1. osa), milles viidatakse toiduainete suhtes kohaldatavatele impordi ja ekspordiga seotud üldsätetele, ning muudatusettepanek nr 68 turustamisjärgse järelevalve kohta, kuna need kordavad kehtivaid õigusakte;

muudatusettepanekud nr 50 ja 91, kuna ajutiste lubade väljastamine tähtajatute lubadega sama (kiir-) menetluse alusel tekitaks tarbetult täiendavat halduskoormust. Lisaks on komisjonile antud volitused korrapäraselt ajakohastada toiduainete suhtes kehtivaid nõudeid, millele on viidatud kavandatava määruse artiklis 1, et võimaldada tarbijatel kiiresti tehnilistest ja teaduslikest edusammudest kasu saada, eelkõige uuenduslike toodetega seoses (artikli 11 lõige 2 ja põhjendus 27);

muudatusettepanek nr 47 meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete kategooriate kohta, muudatusettepanek nr 61 järelevalve eesmärgil teada antavate elementide kohta ning muudatusettepanekud nr 71 ja 82, milles täpsustatakse kalorivaeste toiduainete ja väga kalorivaeste toiduainete määratlusi, kuna need on alusaktis käsitlemiseks liiga üksikasjalikud ja neid tuleks pigem käsitleda näiteks delegeeritud õigusaktides;

g)	muudatusettepanek nr 56 „tavatarbimiseks ettenähtud” toiduainete märgistamisel keelatud märgete kohta, mis ei ole enam asjakohane, kuna käimasoleva läbivaatamisega on kaotatud dieettoidu ja tavatarbimiseks ettenähtud toidu eristamine;

h)	muudatusettepanek nr 66, kuna kehtivaid eeskirju ei saa uue õigusraamistiku kontekstis automaatselt delegeeritud õigusaktidele üle kanda;

i)	muudatusettepanekud nr 75 ja 76 taotlustega seotud teabe kohta, kuna need ei ole õigusakti tehtud muudatuste tõttu enam asjakohased.

Muudatusettepanekud nr 14, 33, 38, 55 ja 57 lükati samuti tagasi teksti sisuliste muudatuste puudumise tõttu.

(1) 12099/11 (KOM(2011) 353 lõplik).

(2) NAT/518 – CESE 1604/2011.

(3) EP-PE_TC1-COD(2011)0156.

(4) ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.

(5) Praegu võib sarnaseid toiduaineid eri liikmesriikides turustada eritoiduks ettenähtud toiduainena ja/või tavatarbimiseks üldelanikkonnale või suunatuna elanikkonna teatavatele erirühmadele nagu rasedad, eakad, kasvueas lapsed, noorukid ja teised. Selline olukord kahjustab siseturu toimimist, tekitab õiguslikku ebakindlust asutuste, tootjate ja tarbijate jaoks ning toob kaasa turu kuritarvitamise ja konkurentsi moonutamise riski.

(6) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(7) ELT L 31, 1.2.2002, lk 1.

SAKSAMAA LIITVABARIIGI AVALDUS

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus imikutele ja väikelastele ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete kohta”

„Saksamaa ei nõustu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega imikutele ja väikelastele ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete kohta.

Saksamaa on alati põhimõtteliselt pooldanud eritoite käsitleva Euroopa seadusandluse läbivaatamist. Kavandatava määrusega ei ole aga Saksamaa arvates võimalik piisaval määral saavutada taotletavaid eesmärke, milleks on lihtsustatud ja parem õigusloome ning kõnealuse valdkonna õiguse ulatuslikum ühtlustamine.

Saksamaa leiab, et iseäranis ei tagata uue määrusega piisavat kaitse taset eriti haavatavatele sihtrühmadele. Saksamaa leiab, et ennetava tervisekaitsega seotud kaalutlustel on problemaatiline lubada toitumusliku või füsioloogilise mõju tõttu toiduainetele lisatavate ja määruse reguleerimisalasse kuuluvate muude ainete piiramatut lisamist.

Saksamaa näeb siinkohal muu hulgas häirivat vastuolu selles, et ühelt poolt on tervisealaseid väiteid käsitlevas määruses sätestatud kõrged nõudmised toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete teaduslikule tõestatavusele, kuid teiselt poolt on tarbija tervise ennetava kaitsega seotud nõudmised meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud toiduainete ohutusele märksa väiksemad.

Kavandatavast määrusest on lisaks sellele algne lubatavate ainete nimekirja laiendamise heakskiitmise menetlus välja jäetud ning seetõttu saab seni hõlmamata aineid lisada lubatavate ainete nimekirja vaid Euroopa Komisjoni algatusel. Toidukäitlejatelt võetakse sellega ära võimalus taotleda selgelt reglementeeritud menetluse alusel ainete jaoks Euroopa tasandi luba ja saavutada seeläbi uuenduste õiguskindlus. Kavandatav määrus ei vasta seega innovatsiooni edendamise nõudele.”

ÜHENDKUNINGRIIGI AVALDUS

Ühendkuningriik toetab haavatavatele rühmadele mõeldud toiduaineid reguleeriva õigusraamistiku lihtsustamise eesmärki ning leiab, et esildatud tekstiga saavutatakse suures osas kõnealune eesmärk. Ühendkuningriik ei toeta aga delegeeritud õigusaktide kasutamist ainete liidu loetelu muutmiseks ning seega ei saa ta ettepanekut toetada. Otsused konkreetsete ainete lubamise kohta tuleks teha rakendusaktidega, kasutades määruses (EL) nr 182/2011 ette nähtud kontrollimenetlust. Delegeeritud õigusaktide kasutamine käesolevas konkreetses olukorras ei tohi kujutada endast pretsedenti toidupoliitika teiste valdkondade suhtes.

15.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

CE 170/28

NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT (EL) nr 4/2013

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003

Nõukogu poolt vastu võetud 16. mail 2013

(2013/C 170 E/02)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu nõudis oma 25. septembri 2008. aasta resolutsioonis Euroopa võltsimise ja piraatluse vastase võitluse üldise kava kohta, et läbi vaadataks nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandiõiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (2).

(2)

Intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba turustamine kahjustab olulisel määral õiguste omajaid, kasutajaid või tootjarühmi ning seadusi järgivaid tootjaid ja kauplejaid. Selline turustamine võib eksitada ka tarbijaid ning võib mõnel juhul ohustada nende tervist ja ohutust. Selline kaup tuleks hoida liidu turult eemal niivõrd kui võimalik ning tuleks vastu võtta meetmed sellise ebaseadusliku turustamise käsitlemiseks, piiramata seejuures seaduslikku kauplemist.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1383/2003 läbivaatamine näitas, et majandus-, kaubandus- ja õigusvaldkonna arengut arvestades tuleb õiguslikku raamistikku teatavad parandused teha, et tugevdada intellektuaalomandi õiguskaitset tolliasutuste poolt ja tagada asjakohane õiguskindlus.

(4)

Tolliasutused peaksid olema pädevad tagama intellektuaalomandi õiguskaitse seoses kaupadega, mille suhtes liidu tollialaste õigusaktide kohaselt kohaldatakse tollijärelevalvet või tollikontrolli, ning läbi viima selliste kaupade piisavat kontrollimist, et ära hoida intellektuaalomandi õigusi käsitlevate õigusaktide rikkumisega seotud tegevust. Intellektuaalomandi õiguskaitse piiril, kus kaup tollijärelevalve või tollikontrolli all asub või asuma peaks, on tõhus viis pakkuda kiiret ja tõhusat õiguskaitset õiguste omajale ning kasutajatele ja tootjarühmadele. Kui toll kauba vabastamise peatab või peab kauba piiril kinni, peaks olema nõutav vaid üks õiguslik menetlus, samas kui turult avastatud kauba korral, mis on jaotatud partiideks ja jaemüüjatele tarnitud, peaks sama õiguskaitse taseme saavutamiseks kasutama mitut eri menetlust. Erand tuleks teha eesmärgipärase kasutamise korra alusel vabasse ringlusse lubatud kaubale, kuna selline kaup jääb tollijärelevalve alla isegi siis, kui see on lubatud vabasse ringlusse. Käesolevat määrust ei peaks kohaldama kauba suhtes, mida reisijad toovad kaasa isiklikus pagasis, juhul kui see kaup on nende isiklikuks tarbeks ja puuduvad märgid selle kohta, et see tuuakse riiki kaubanduslikul eesmärgil.

(5)

Määrus (EÜ) nr 1383/2003 ei hõlma teatavaid intellektuaalomandi õigusi ning selle reguleerimisalast on välja jäetud teatavad rikkumised. Selleks et intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamist tugevdada, tuleks tolli sekkumist laiendada rikkumiste muudele liikidele, mida määrus (EÜ) nr 1383/2003 ei hõlma. Käesolev määrus peaks seega hõlmama lisaks määrusega (EÜ) nr 1383/2003 juba hõlmatud õigustele ka kaubanimed, kui need on asjaomaste riigisiseste õigusaktide kohaselt kaitstud intellektuaalomandi ainuõigustega, pooljuhttoodete topoloogia, kasulikud mudelid ja seadmed, mis on eelkõige kavandatud, toodetud või kohandatud tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise võimaldamiseks või hõlbustamiseks.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1383/2003 reguleerimisalast on välja jäetud nn ebaseaduslikust paralleelkaubandusest ja nn „ületootmisest” tulenevad rikkumised. Ebaseadusliku paralleelkaubandusega hõlmatud kaup (st kaup, mis on toodetud õiguste omaja nõusolekul, kuid on Euroopa Majanduspiirkonnas esmakordselt turule lastud ilma tema nõusolekuta) ning nn „ületootmise” käigus toodetud kaup (mis on toodetud isiku poolt, keda õiguste omaja on nõuetekohaselt volitanud tootma teataval hulgal kaupa ning kes toodab seda kaupa kõnealuse isiku ja õiguste omaja vahel kokku lepitud kogustest suuremas koguses) on toodetud ehtsa kaubana ning seetõttu ei ole asjakohane keskendada tolliasutuste jõupingutused sellistele kaupadele. Seetõttu tuleks ka ebaseaduslik paralleelkaubandus ja nn ületootmine käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(7)	Liikmesriigid peaksid koostöös komisjoniga pakkuma tolliametnikele asjakohast koolitust, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine.

(8)

Kui käesolev määrus täielikult rakendatakse, toetab see täiendavalt siseturgu, mis tagab õiguste omajatele tõhusama kaitse, ergutab loovust ja innovatsiooni ning annab tarbijatele usaldusväärsed ja kvaliteetsed tooted, mis peaks omakorda tugevdama piiriüleseid tehinguid tarbijate, ettevõtjate ja kauplejate vahel.

(9)	Liikmesriikide vahendid tolli valdkonnas on üha piiratumad. Seepärast tuleks toetada riskijuhtimistehnoloogia ja ressursside maksimaalse kasutamise strateegiate propageerimist tolliasutuste seas.

(10)	Käesolevas määruses on sätestatud üksnes menetluseeskirjad tolliasutuste jaoks. Seega ei kehtestata käesoleva määrusega mingeid kriteeriume intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks.

(11)

14. novembril 2001 Dohas toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPSi lepingut ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni kohaselt saab ning tuleks intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPSi leping) tõlgendada ja rakendada viisil, mis toetab WTO liikmesriikide õigust kaitsta rahva tervist, ning eelkõige soodustada kõigi juurdepääsu ravimitele. Järelikult ja kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ning arengukoostöö poliitikaga peaksid tolliasutused selliste ravimite korral, mille puhul liidu tolliterritooriumi läbimine ladustamisega või ladustamiseta, ümberlaadimisega või veoliigi või -vahendi vahetamisega on ainult osa tervest teekonnast, mis algab ja lõpeb väljaspool liidu territooriumi, intellektuaalomandi õiguste rikkumise ohtu hinnates kaaluma, kas on tõenäoline, et sellised ravimid suunatakse liidu turule.

(12)	Käesolev määrus ei peaks mõjutama sätteid, mis käsitlevad kohtute pädevust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (3) sätteid.

(13)	Igal isikul, kasutajal, organil või tootjarühmal, kellel on võimalik algatada oma nimel kohtumenetlus seoses intellektuaalomandi õiguse võimaliku rikkumisega, peaks olema õigus taotlus esitada.

(14)

Selleks et tagada intellektuaalomandi õiguskaitse kogu liidus, on asjakohane võimaldada isikutel ja üksustel, kes soovivad intellektuaalomandi õigusele liiduülest kaitset, esitada taotlus ühe liikmesriigi tolliasutusele. Sellistel taotlejatel peaks olema võimalik taotleda, et nimetatud asutused otsustaksid, et meetmed intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks võetakse nii nende enda liikmesriigis kui ka mis tahes teises liikmesriigis.

(15)

Selleks et tagada intellektuaalomandi õiguskaitses riikliku sunni kiire kohaldamine, tuleks ette näha, et kui tolliasutusel on mõistlike näitajate alusel põhjust kahtlustada, et tema järelevalve all olev kaup rikub mõnda intellektuaalomandi õigust, võib see tolliasutus omal algatusel või taotluse alusel peatada kauba ringlusse lubamise või selle kinni pidada, et võimaldada isikul või üksusel, kellel on õigus taotlus esitada, algatada menetlus intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks.

(16)

Määrus (EÜ) nr 1383/2003 võimaldas liikmesriikidel näha ette menetluskorra, mille kohaselt lubatakse hävitada teatavat kaupa ilma igasuguse kohustuseta algatada menetlus intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks. Nagu tunnistati Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioonis võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele (4), on selline menetluskord osutunud väga edukaks liikmesriikides, kus seda on olnud võimalik kasutada. Seepärast tuleks kõnealune menetluskord teha kohustuslikuks kõigi intellektuaalomandi õiguste rikkumiste puhul ning seda kohaldada, kui deklarant või kauba valdaja nõustub hävitamisega. Peale selle tuleks kõnealuses menetluskorras ette näha, et tolliasutused võivad lugeda, et deklarant või kauba valdaja on nõustunud kaupade hävitamisega, kui ta ei ole hävitamist ettenähtud tähtaja jooksul sõnaselgelt vaidlustanud.

(17)

Selleks et halduskoormust ja kulusid nii palju kui võimalik vähendada, tuleks võltsitud või piraatkauba väikeste partiide suhtes kehtestada erimenetlus, mis võimaldaks kauba hävitada ilma iga kaasuse taotleja sõnaselge nõusolekuta. Kõnealuse menetluse kohaldamiseks tuleks taotlejalt taotlemisel siiski nõuda üldtaotlust. Veelgi enam, tolliasutustel peaks olema võimalus nõuda, et taotleja kannaks kõnealuse menetluse kohaldamisel tekkinud kulud.

(18)

Suurema õiguskindluse huvides on asjakohane muuta intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba vabastamise peatamise või kinnipidamise tähtaegu ning tingimusi, mille alusel tolliasutused edastavad teavet kinnipeetud kauba kohta asjaomastele isikutele ja üksustele, nagu on ette nähtud määruses (EÜ) nr 1383/2003.

(19)

Võttes arvesse tolliasutuste poolt käesoleva määruse kohaldamisel vastu võetud meetmete ajutist ja ennetavat iseloomu ning meetmetest mõjutatud isikute vastandlikke huve, tuleks menetluste teatavaid aspekte kohandada, et tagada käesoleva määruse sujuv kohaldamine, austades samal ajal asjaomaste isikute õigusi. Seega peaksid tolliasutused seoses käesolevas määruses ette nähtud mitmesuguste teatamistega teavitama tollikäitlust või kauba olukorda käsitlevate dokumentide alusel asjaomast isikut. Peale selle, kuna kauba hävitamise menetlus eeldab, et nii deklarant või kauba valdaja kui otsuse saaja peaksid oma võimalikud vastuväited esitama paralleelselt, tuleks tagada, et otsuse saajale antakse võimalus reageerida deklarandi või kauba valdaja võimalikele vastuväidetele kauba hävitamise kohta. Seetõttu tuleks tagada, et deklarandile või kauba valdajale teatatakse kauba vabastamise peatamisest või selle kinnipidamisest enne või samal päeval kui otsuse saajale.

(20)	Tolliasutusi ja komisjoni julgustatakse tegema oma vastava pädevuse raames koostööd intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega.

(21)

TRIPSi leping, mille eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega, näeb ette, et WTO liikmed peavad edendama tolliasutustevahelist teabevahetust sellise kauplemise kohta. Seega peaks komisjonil ja liikmesriikide tolliasutustel olema võimalik jagada kolmandate riikide asjaomaste asutustega teavet intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtluste kohta, sealhulgas kaupade kohta, mis liiguvad transiidina läbi liidu territooriumi ning mis on pärit nendest kolmandatest riikidest või suunatakse sinna.

(22)	Tõhususe huvides tuleks kohaldada nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) (5) sätteid.

(23)

Tolliasutuste vastutust tuleks reguleerida liikmesriikide õigusaktidega, kuigi asjaolu, et tolliasutused on rahuldanud taotluse, ei tohiks anda otsuse saajale õigust kompensatsiooniks juhul, kui intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupa ei ole avastanud tolliasutus ja see lubatakse ringlusse või kui ei võeta meetmeid selle kinnipidamiseks.

(24)

Kui tolliasutused võtavad meetmeid taotluse alusel, on asjakohane ette näha, et otsuse saaja peaks hüvitama kõik kulud, mis tolliasutused on kandnud seoses tema intellektuaalomandi õiguste maksmapanekuks võetud meetmetega. See ei tohiks siiski takistada otsuse saajal nõuda hüvitist rikkujalt või muudelt isikutelt, keda võib selle liikmesriigi õigusaktide alusel pidada vastutavaks, kust kaubad avastati. See võib vajaduse korral hõlmata vahendajaid. Kulusid ja kahju, mis on tekkinud muudele isikutele kui tolliasutustele sellise tollimeetme tagajärjel, mille puhul kauba vabastamine peatatakse või kaup peetakse kinni kolmanda isiku kaebuse alusel seoses intellektuaalomandi õigusega, tuleks reguleerida iga konkreetse juhtumi puhul kohaldatava konkreetse õigusaktiga.

(25)

Käesolevas määruses sätestatakse tolliasutuste jaoks võimalus lubada hävitamisele kuuluva kauba toimetamist tollijärelevalve all liidu territooriumil ühest kohast teise. Lisaks võivad tolliasutused teha otsuse lubada selline kaup vabasse ringlusesse, et see seejärel turustuskanaleist väljaspool ringlusse võtta või kõrvaldada, sealhulgas teadlikkuse suurendamise, koolituse ja hariduslikel eesmärkidel.

(26)

Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine tollis hõlmab taotlusi käsitlevate otsustega seotud andmete vahetamist. Selline andmete töötlemine hõlmab ka isikuandmeid ja peaks toimuma kooskõlas liidu õigusega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (7).

(27)

Taotlusi käsitlevate otsuste ja tollimeetmetega seotud andmevahetus peaks toimuma keskse elektroonilise andmebaasi kaudu. Üksus, mis seda andmebaasi kontrollib ja haldab, ning üksused, mille ülesandeks on tagada andmebaasis sisalduvate andmete töötlemise turvalisus, tuleks kindlaks määrata. Võimaliku koostalitlusvõime või andmevahetuse kehtestamisel tuleks eelkõige järgida eesmärgikohasuse põhimõtet, nimelt tuleks andmeid kasutada eesmärgil, milleks andmebaas on loodud, ning mingisugust täiendavat andmevahetust ega andmete ühendamist ei tohiks muudel eesmärkidel lubada.

(28)

Selleks et tagada, et väikeste kaubapartiide määratlust saab kohandada, kui see määratlus osutub ebapraktiliseks, arvestades vajadust tagada menetluse tõhus toimimine või vajaduse korral ära hoida kõrvalehoidmine kõnealusest menetlusest seoses kaubapartiide koostisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu muid kui seadusandlikke üldkohaldatavaid akte väikeste kaubasaadetiste määratluse vähemoluliste osade, nimelt kõnealuses määratluses esitatud konkreetsete koguste muutmise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(29)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused nende sätete rakendamiseks, mis käsitlevad kolmandate riikidega toimuva andmevahetuse praktilise korra elementide kindlaksmääramist, ning nende sätete rakendamiseks, mis käsitlevad taotlusvorme ja tolliasutuste poolt võtta tulevate meetmete tähtaja pikendamistaotluste vorme, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kõnealuse praktilise korra elementide kindlaksmääramiseks ja standardvormide kehtestamiseks. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8). Kuigi käesoleva määruse rakendatavate sätete sisu kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, tuleks rakendusaktide olemust ja mõju silmas pidades kasutada standardvormide kehtestamise puhul nende vastuvõtmiseks nõuandemenetlust, kuna üksikasjad kõnealustel vormidel esitatavate andmete kohta tulenevad otseselt käesolevast määrusest. Seega kehtestatakse nende rakendusaktidega üksnes standardvormi vorm ja struktuur ning need ei avalda täiendavat mõju liidu ühisele kaubanduspoliitikale.

(30)	Määrus (EÜ) nr 1383/2003 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(31)	Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2011 artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 12. oktoobril 2011 (9),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja -ala ning mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesolevas määruses sätestatakse tingimused ja menetlused, mille alusel tolliasutused võtavad meetmeid, kui intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaup kuulub või oleks pidanud kuuluma nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (10) kohaselt liidu tolliterritooriumil tollijärelevalve või tollikontrolli alla, eelkõige seoses järgmiste olukordadega:

a)	kui kaup on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks, ekspordiks või reekspordiks;

b)	kui kaup siseneb liidu tolliterritooriumile või lahkub sealt;

c)	kui kaup suunatakse peatamismenetlusele või paigutatakse vabatsooni või -lattu.

2. Kauba suhtes, mis kuulub tollijärelevalve või tollikontrolli alla ning ilma et see piiraks artiklite 17 ja 18 kohaldamist, viivad tolliasutused läbi piisavaid tollikontrolle ning võtavad määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 13 lõikes 1 ja artiklis 72 sätestatud proportsionaalseid identifitseerimismeetmeid vastavalt riskianalüüsi kriteeriumidele, et ära hoida liidu territooriumil kohaldatavate intellektuaalomandit käsitlevate õigusaktide rikkumisega seotud tegusid ning teha koostööd kolmandate riikidega intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisel.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata kauba suhtes, mis on vabasse ringlusse lubatud eesmärgipärase kasutamise korra alusel.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata reisijate isiklikus pagasis oleva mittekaubanduslikku laadi kauba suhtes.

5. Käesolevat määrust ei kohaldata kauba suhtes, mis on toodetud õiguste omaja nõusolekul või kauba suhtes, mis on toodetud isiku poolt, keda õiguste omaja on nõuetekohaselt volitanud tootma teataval hulgal kaupu, kuid mille puhul on ületatud selle isiku ja õiguste omaja vahel kokku lepitud koguseid.

6. Käesolev määrus ei mõjuta mingil määral intellektuaalomandit käsitlevaid siseriiklikke või liidu õigusakte ega kriminaalmenetlusega seotud liikmesriikide õigusakte.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „intellektuaalomandi õigus”–

a)	kaubamärk;

b)	disainilahendus;

c)	siseriiklike või liidu õigusaktidega ette nähtud autoriõigus või muu sellega seotud õigus;

d)	geograafiline tähis;

e)	siseriiklike või liidu õigusaktidega ette nähtud patent;

f)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruses (EÜ) nr 469/2009 (ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta) (11) sätestatud ravimite täiendava kaitse tunnistus;

g)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1610/96 (taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta) (12) sätestatud taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistus;

h)	nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruses (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) (13) sätestatud ühenduse sordikaitse;

i)	siseriiklikes õigusaktides sätestatud sordikaitse;

j)	siseriiklikes või liidu õigusaktides sätestatud pooljuhttoote topoloogia;

k)	kasulik mudel, kui see on siseriiklike või liidu õigusaktide raames kaitstud intellektuaalomandi õigusega;

l)	kaubanimi, kui see on siseriikliku või liidu õigusaktiga kaitstud intellektuaalomandi ainuõigustega;

2) „kaubamärk”–

a)	nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) (14) sätestatud ühenduse kaubamärk;

b)	kaubamärk, mis on registreeritud liikmesriigis või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandi büroos;

c)	rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud kaubamärk, mis kehtib liikmesriigis või liidus;

3) „disainilahendus”–

a)	nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) (15) sätestatud ühenduse disainilahendus;

b)	disainilahendus, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandi büroos;

c)	rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud disainilahendus, mis kehtib liikmesriigis või liidus;

4) „geograafiline tähis”–

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) (16) sätestatud põllumajandustoodete ja toiduainete kaitstud geograafiline tähis või päritolunimetus;

b)	nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (17) sätestatud veini päritolunimetus või geograafiline tähis;

c)	nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) (18) sätestatud aromatiseeritud veinijookide geograafiline märgistus;

d)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) (19) sätestatud piiritusjookide geograafiline tähis;

e)	punktidega a–d hõlmamata toodete geograafiline tähis, kui see on kehtestatud intellektuaalomandi ainuõigusena liikmesriigi või liidu õigusaktides;

f)	ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes sätestatud ja nendes lepingutes sellisena nimetatud geograafiline tähis;

5) „võltsitud kaup”–

a)	kaup, millega tehakse kaubamärki rikkuvaid tegusid liikmesriigis, kus see avastatakse, ja mis on ilma loata varustatud märgiga, mis on identne sama liiki kaupade õiguskaitse saanud kaubamärgiga või mida ei saa tema oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada;

b)	kaup, millega tehakse geograafilist tähist rikkuvaid tegusid liikmesriigis, kus see avastatakse, ja millele on kantud seoses selle geograafilise tähisega kaitstud nimetus või mõiste või mida on sellise nimetuse või mõistega kirjeldatud;

pakend, märgis, kleebis, brošüür, kasutusjuhend, garantiidokument või muu sarnane ese, isegi kui see on esitatud eraldi, millega tehakse kaubamärki või geograafilist tähist rikkuvaid toiminguid ja millel on õiguskaitse saanud kaubamärgiga või geograafilise tähisega identne märk, nimetus või mõiste või mida ei saa oluliste tunnuste poolest niisugusest kaubamärgist või geograafilisest tähisest eristada ja mida saab kasutada sama liiki kaupade jaoks nagu see, mille kaubamärk või geograafiline tähis on registreeritud;

6) „piraatkaup”– kaup, millega tehakse autoriõigust või autoriõigusega kaasnevat õigust või disainilahendust rikkuvaid tegusid liikmesriigis, kus see kaup avastatakse, ja mis on disainilahenduse omaniku nõusolekuta tehtud koopia või kaupu tootvas riigis asuva õiguste omaja volitatud isiku loata tehtud koopia, või kaup, mis sisaldab neid koopiaid;

7) „intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaup”– kaup, mille kohta on põhjendatud näitajad, et esmapilgul on see kaup liikmesriigis, kus ta leitakse:

a)	kaup, millega tehakse intellektuaalomandi õigust rikkuvaid tegusid kõnealuses liikmesriigis;

seadmed, tooted või komponendid, mis on eelkõige kavandatud, toodetud, kohandatud või mõeldud selleks, et võimaldada või hõlbustada kõrvalehoidmist tehnoloogiast, seadmest või komponendist, mis oma tavapärase toimimise käigus takistab või piirab teostega seotud tegevust, milleks autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud ning mis on seotud asjaomases liikmesriigis neid õigusi rikkuva teoga;

c)	vorm või matriits, mis on eriotstarbeliselt kujundatud või kohandatud intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba valmistamiseks kui nimetatud vormid või matriitsid on seotud asjaomases liikmesriigis intellektuaalomandi õigusi rikkuva teoga;

8) „õiguste omaja”– intellektuaalomandi õiguse omaja;

9) „taotlus”– pädevale tolliasutusele esitatud nõue tolliasutuste poolt meetmete võtmiseks seoses kaubaga, mille puhul kahtlustatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumist;

10) „siseriiklik taotlus”– taotlus, milles liikmesriigi tolliasutustelt nõutakse meetmete võtmist kõnealuses liikmesriigis;

11) „liidu taotlus”– ühes liikmesriigis esitatud taotlus, milles selle liikmesriigi tolliasutustelt ja ühe või enama muu liikmesriigi tolliasutustelt nõutakse meetmete võtmist oma liikmesriikides;

12) „taotleja”– isik või üksus, kelle nimel taotlus esitatakse;

13) „otsuse saaja”– isik, kes saab otsuse, millega taotlus rahuldatakse;

14) „kauba valdaja”– isik, kes on kauba, mille puhul kahtlustatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumist, omanik või kellel on nimetatud kauba osas samaväärne käsutusõigus või tegelik kontroll;

15) „deklarant”– määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktis 18 määratletud deklarant;

16) „hävitamine”– kauba füüsiline hävitamine, ringlussevõtt või kõrvaldamine turustuskanaleist viisil, mis välistab otsuse saajale kahju tekitamise;

17) „liidu tolliterritoorium”– määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 3 määratletud ühenduse tolliterritoorium;

18) „kauba vabastamine”– kauba vabastamine määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktis 20 määratletud tähenduses;

19) „väike kaubapartii”– posti- või kiirkullerisaadetis, mis

a)	koosneb kolmest või vähemast ühikust või

b)	on brutokaaluga vähem kui kaks kilogrammi.

Punkti a tähenduses on „ühik” kaup, mis on kombineeritud nomenklatuuris klassifitseeritud kooskõlas nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (20) I lisaga, juhul kui see on pakendamata või sellise kauba pakk, mis on mõeldud jaemüügiks lõpptarbijale.

Kõnealuse määratluse kohaselt loetakse sama kombineeritud nomenklatuuri koodi alla kuuluvad eri kaubad erinevateks ühikuteks ning kaubad, mis on kombineeritud nomenklatuuris klassifitseeritud komplektidena, loetakse üheks ühikuks;

20) „kergesti riknev kaup”– kaup, mille seisukord tolliasutuste arvates halveneb, kui seda hoitakse kuni 20 päeva pärast kauba ringlusse laskmise peatamist või kinnipidamist;

21) „ainulitsents”– (üldine või piiratud) litsents, millega lubatakse litsentsiomanikul erinevalt kõigist teistest isikutest, sealhulgas litsentsi andnud isik, kasutada intellektuaalomandi õigust litsentsiga lubatud viisil.

II PEATÜKK

Taotlused

1. jagu

Taotluste esitamine

Artikkel 3

Taotluse esitamise õigus

Järgmistel isikutel ja üksustel on selles osas, milles neil on õigus algatada menetlust, et kindlaks teha, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud selles liikmesriigis või nendes liikmesriikides, kus tolliasutustelt taotletakse meetmete võtmist, õigus esitada:

siseriiklik või liidu taotlus:

a)	õiguste omajad;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) (21) artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid;

c)	direktiivi 2004/48/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis d nimetatud kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid;

rühmad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 punkti 2 ja artikli 49 lõike 1 tähenduses, tootjarühmad määruse (EÜ) 1234/2007 artikli 118e tähenduses või sarnased tootjarühmad, mis on ette nähtud liidu geograafilisi tähiseid reguleerivate õigusaktidega ja mis esindavad geograafilise tähisega toodete tootjaid või selliste rühmade esindajad, eelkõige määruste (EMÜ) nr 1601/91 ja (EÜ) nr 110/2008 tähenduses ning ettevõtjad, kellel on õigus kasutada geograafilist tähist, samuti sellise geograafilise tähise osas pädevad kontrolliasutused;

siseriiklik taotlus:

a)	isikud ja üksused, kellel on intellektuaalomandi õiguste kasutamise luba ning keda õiguste omaja on ametlikult volitanud algatama menetlust, et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud;

tootjarühmad, kes on sätestatud liikmesriikide geograafilisi tähiseid reguleerivate õigusaktidega ja kes esindavad geograafilise tähisega toodete tootjaid, või selliste rühmade esindajad, ettevõtjad, kellel on õigus kasutada geograafilist tähist, samuti sellise geograafilise tähise osas pädevad kontrolliasutused;

3)	liidu taotlus: kahe või enama liikmesriigi territooriumi hõlmava ainulitsentsi omanikud, kui õiguste omaja on nad nimetatud liikmesriikides ametlikult volitanud algatama menetlust, et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud.

Artikkel 4

Intellektuaalomandi õigused, mille suhtes saab esitada liidu taotluse

Liidu taotlust saab esitada üksnes seoses liidu õigusaktidel põhinevate intellektuaalomandi õigustega, mis avaldavad mõju kogu liidu territooriumil.

Artikkel 5

Taotluste esitamine

1. Iga liikmesriik nimetab tolliasutuse, kes on pädev taotlusi vastu võtma ja menetlema („pädev tolliasutus”). Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja komisjon avalikustab liikmesriikide määratud pädevate tolliasutuste loetelu.

2. Taotlus esitatakse pädevale tolliasutusele. Taotlus täidetakse artiklis 6 osutatud vormil ning see sisaldab selles nõutud teavet.

3. Kui taotlus on esitatud pärast seda, kui tolliasutused on teatanud kauba vabastamise peatamisest või kinnipidamisest vastavalt artikli 18 lõikele 3, peab see taotlus vastama järgmistele tingimustele:

a)	see tuleb esitada pädevale tolliasutusele nelja tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kinnipidamisest teatamisest;

b)	see peab olema siseriiklik taotlus;

c)	see peab sisaldama artikli 6 lõikes 3 osutatud teavet. Taotleja võib siiski esitamata jätta nimetatud lõike punktides g, h või i osutatud teabe.

4. Ühe liikmesriigi kohta on õigus esitada vaid üks siseriiklik taotlus ja üks liidu taotlus asjaomases liikmesriigis kaitstud intellektuaalomandi õiguse kohta, välja arvatud artikli 3 punktis 3 osutatud asjaoludel. Artikli 3 punktis 3 osutatud asjaoludel lubatakse esitada rohkem kui üks liidu taotlus.

5. Kui liidu taotlus rahuldatakse liikmesriigi kasuks, kus sama taotleja ja sama intellektuaalomandi õiguse jaoks on liidu taotlus juba rahuldatud, võtavad tolliasutused meetmeid esimesena rahuldatud liidu taotluse alusel. Nad teavitavad selle liikmesriigi pädevat tolliasutust, kus järgmine liidu taotlus rahuldati, ning see tolliasutus lükkab nimetatud järgmist liidu taotlust rahuldava otsuse tagasi, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks.

6. Kui taotluste kättesaamiseks ja töötlemiseks on võimalik kasutada arvutisüsteeme, tuleb taotlused ja nende lisad esitada elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil. Liikmesriigid ja komisjon töötavad sellised süsteemid välja ning hooldavad ja kasutavad neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsuse nr 70/2008/EÜ (tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta) (22) artikli 8 lõikes 2 osutatud mitmeaastase strateegilise plaaniga.

Artikkel 6

Taotluse vorm

1. Komisjon kehtestab taotluse vormi rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 34 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

2. Taotluse vorm sisaldab teavet, mis tuleb andmesubjektile esitada vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ja siseriiklikele õigusaktidele, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.

3. Komisjon tagab, et taotluse vormis nõutakse taotlejalt järgmise teabe esitamist:

a)	taotleja andmed;

b)	taotleja staatus artikli 3 tähenduses;

c)	dokumendid, mis tõendavad tolliasutusele, et taotlejal on taotluse esitamise õigus;

d)	kui taotleja esitab taotluse esindaja kaudu, esitatakse teda esindava isiku andmed ja tõend kõnealuse isiku esindajana tegutsemise volituste kohta kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus taotlus esitatakse;

e)	jõustamist vajav(ad) intellektuaalomandi õigus(ed);

f)	liidu taotluse korral liikmesriigid, kus tolli sekkumist taotletakse;

g)	konkreetsed ja tehnilised andmed autentse kauba kohta, sealhulgas vajaduse korral märgistus, nt vöötkood ja pildid;

h)	vajalik teave, mis võimaldab tolliasutustel kõnealuse kauba hõlpsasti tuvastada;

i)	asjakohane teave, mis võimaldab tolliasutustel analüüsida ja hinnata asjakohas(t)e intellektuaalomandi õigus(t)e rikkumise ohtu, nagu andmed volitatud turustajate kohta;

j)	kas kooskõlas käesoleva lõike punktidega g, h ja i esitatud teave tuleb lugeda piiratult käsitletavaks kooskõlas artikli 31 lõikega 5;

k)	taotleja määratud selle isiku andmed, kes vastutab juriidiliste ja tehniliste küsimuste eest;

l)	taotleja kinnitus selle kohta, et ta teavitab pädevat tolliasutust artiklis 15 kirjeldatud olukorrast;

m)	taotleja kinnitus selle kohta, et ta edastab ja ajakohastab kogu asjakohase teabe, mis võimaldab tolliasutustel analüüsida ja hinnata asjakohas(t)e intellektuaalomandi õigus(t)e rikkumise ohtu;

n)	taotleja kinnitus vastutuse võtmise kohta artiklis 28 sätestatud tingimustel;

o)	taotleja kinnitus selle kohta, et ta kannab artiklis 29 nimetatud kulud vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele;

p)	taotleja nõusolek selle kohta, et komisjon ja liikmesriigid võivad töödelda tema esitatud andmeid;

q)	kas taotleja soovib artiklis 26 osutatud menetluse kasutamist ning kas ta nõustub kandma selle menetluse kohaselt kauba hävitamisega seotud kulusid, kui tolliasutused seda taotlevad.

2. jagu

Taotlusi käsitlevad otsused

Artikkel 7

Ebatäielike taotluste läbivaatamine

1. Kui pädev tolliasutus leiab taotluse kättesaamisel, et selles ei ole esitatud kogu artikli 6 lõikes 3 nõutud teavet, nõuab pädev tolliasutus taotlejalt puuduva teabe esitamist kümne tööpäeva jooksul pärast taotlusest teatamist.

Sellistel juhtudel peatatakse artikli 9 lõikes 1 nimetatud tähtaja kulgemine seni, kuni asjakohane teave on kätte saadud.

2. Kui taotleja ei esita puuduvat teavet lõike 1 esimeses lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul, lükkab pädev tolliasutus taotluse tagasi.

Artikkel 8

Tasu

Taotlejalt ei küsita tasu taotluse läbivaatamisega kaasnevate halduskulude katmiseks.

Artikkel 9

Taotluste rahuldamise või tagasilükkamise otsustest teatamine

1. Pädev tolliasutus teavitab taotlejat oma otsusest taotlus rahuldada või tagasi lükata 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Tagasilükkamise korral põhjendab pädev tolliasutus oma otsust ja annab teavet kaebemenetluse kohta.

2. Kui tolliasutused on taotlejat enne taotluse esitamist teavitanud kauba vabastamise peatamisest või kinnipidamisest, teavitab pädev tolliasutus taotlejat oma otsusest taotlus rahuldada või tagasi lükata kahe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

Artikkel 10

Taotlusi käsitlevad otsused

1. Siseriikliku taotluse rahuldamise otsus ja sellise otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus jõustub siseriikliku taotluse esitamise liikmesriigis alates otsuse vastuvõtmise kuupäevale järgnevast päevast.

Otsus, millega pikendatakse ajavahemikku, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma, jõustub siseriikliku taotluse esitamise liikmesriigis pikendatava ajavahemiku viimasele päevale järgneval päeval.

2. Liidu taotluse rahuldamist käsitlev otsus ja sellise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist käsitlev otsus jõustub järgmiselt:

a)	taotluse esitamise liikmesriigis vastuvõtmise kuupäevale järgneval päeval;

b)	kõigis muudes liikmesriikides, kus tolli sekkumist nõutakse, sellele kuupäevale järgneval päeval, mil tolliasutusi artikli 14 lõike 2 kohaselt teavitatakse, eeldusel et otsuse saaja on täitnud artikli 29 lõike 3 kohased tõlkekulusid käsitlevad kohustused.

Otsus, millega pikendatakse ajavahemikku, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma, jõustub liidu taotluse esitamise liikmesriigis ja kõigis teistes liikmesriikides, kus nõutakse tolliasutuste sekkumist, pikendatava ajavahemiku viimasele päevale järgneval päeval.

Artikkel 11

Ajavahemik, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma

1. Kui taotlus rahuldatakse, määrab pädev tolliasutus kindlaks ajavahemiku, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma.

Kõnealune ajavahemik algab taotluse rahuldamist käsitleva otsuse jõustumise kuupäeval vastavalt artiklile 10 ning see ei kesta kauem kui üks aasta alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast.

2. Kui taotlus, mis on esitatud pärast seda, kui tolliasutused on taotlejat eelnevalt teavitanud kauba vabastamise peatamisest või kinnipidamisest vastavalt artikli 18 lõikele 3, ei sisalda artikli 6 lõike 3 punktides g, h või i nimetatud teavet, rahuldatakse see ainult kõnealuse kauba vabastamise peatamiseks või kinnipidamiseks, välja arvatud juhul, kui see teave esitatakse 10 tööpäeva jooksul pärast kauba vabastamise peatamisest või kinnipidamisest teavitamist.

3. Kui intellektuaalomandi õigus kaotab kehtivuse või kui taotleja ei ole muudel põhjustel enam taotluse esitamiseks õigustatud isik, tolliasutus meetmeid ei võta. Taotluse rahuldanud tolliasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks või muudab seda.

Artikkel 12

Selle ajavahemiku pikendamine, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma

1. Kui ajavahemik, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma, lõppeb, võib esialgse otsuse vastu võtnud pädev tolliasutus seda otsuse saaja taotlusel pikendada, kui kõik käesoleva määruse kohased otsuse saaja võlad tolliasutustele on tasutud.

2. Kui asjaomane pädev tolliasutus saab taotluse selle ajavahemiku pikendamiseks, mille jooksul tolliasutustel tuleb meetmeid võtta, vähem kui 30 tööpäeva enne pikendatava ajavahemiku lõppu, võib ta jätta taotluse rahuldamata.

3. Pädev tolliasutus teavitab otsuse saajat pikendamisotsusest 30 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamisest. Pädev tolliasutus määrab kindlaks ajavahemiku, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma.

4. Pikendatud ajavahemik, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma, algab pikendatava ajavahemiku viimasele päevale järgnevast päevast ning ei tohi olla pikem kui üks aasta.

5. Kui intellektuaalomandi õigus kaotab kehtivuse või kui taotleja ei ole muudel põhjustel enam taotluse esitamiseks õigustatud, tolliasutus meetmeid ei võta. Pikendamistaotluse rahuldanud pädev tolliasutus tunnistab pikendamistaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks või muudab seda.

6. Otsuse saajalt ei küsita tasu pikendamistaotluse läbivaatamisega kaasnevate halduskulude katmiseks.

7. Komisjon kehtestab rakendusaktidega pikendamistaotluse vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 34 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 13

Otsuse muutmine seoses intellektuaalomandi õigustega

Pädev tolliasutus, kes võttis vastu taotluse rahuldamise otsuse, võib kõnealuse otsuse saaja taotlusel muuta intellektuaalomandi õiguste loetelu selles otsuses.

Uue intellektuaalomandi õiguse lisamise korral peab taotlus sisaldama artikli 6 lõike 3 punktides c, e, g, h ja i osutatud teavet.

Liidu taotluse rahuldamise otsuse korral piirduvad kõik intellektuaalomandi õiguste lisamises seisnevad muudatused artikliga 4 hõlmatud intellektuaalomandi õigustega.

Artikkel 14

Pädeva tolliasutuse teatamiskohustused

1. Pädev tolliasutus, kellele siseriiklik taotlus esitati, edastab oma liikmesriigi tolliasutustele järgmised otsused kohe pärast nende vastuvõtmist:

a)	taotluse rahuldamise otsused;

b)	taotluse rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamise otsused;

c)	taotluse rahuldamise otsuseid muutvad otsused;

d)	otsused selle ajavahemiku pikendamise kohta, mille jooksul tolliasutustel tuleb meetmeid võtta.

2. Pädev tolliasutus, kellele liidu taotlus esitati, edastab liidu taotluses osutatud liikmesriigi või liikmesriikide pädevatele tolliasutustele järgmised otsused kohe pärast nende vastuvõtmist:

a)	taotluste rahuldamise otsused;

b)	taotluse rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamise otsused;

c)	taotluse rahuldamise otsuseid muutvad otsused;

d)	otsused selle ajavahemiku pikendamise kohta, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma.

Liidu taotluses osutatud liikmesriigi või liikmesriikide pädev tolliasutus edastab pärast nimetatud otsuste kättesaamist need viivitamata oma tolliasutustele.

3. Liidu taotluses osutatud liikmesriigi või liikmesriikide pädev tolliasutus võib nõuda taotluse rahuldamise otsuse vastu võtnud pädevalt tolliasutuselt, et see esitaks täiendavat teavet, mis on vajalik nimetatud otsuse täitmiseks.

4. Pädev tolliasutus edastab oma otsuse, millega artikli 16 lõike 1 punkti b ja lõike 2 kohaselt peatatakse tolliasutuste sekkumine, oma liikmesriigi tolliasutustele kohe pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 15

Otsuse saaja teatamiskohustused

Otsuse saaja peab viivitamata teavitama taotluse rahuldanud pädevat tolliasutust järgmistest asjaoludest:

a)	tema taotlusega hõlmatud intellektuaalomandi õigus kaotab kehtivuse;

b)	otsuse saaja ei ole muudel põhjustel enam taotluse esitamiseks õigustatud;

c)	artikli 6 lõikes 3 osutatud teabe muudatused.

Artikkel 16

Kohustuste täitmata jätmine otsuse saaja poolt

1. Kui otsuse saaja kasutab tolliasutustelt saadud teavet muul kui artiklis 21 sätestatud eesmärgil, võib selle liikmesriigi pädev tolliasutus, kus teave esitati või seda väärkasutati:

a)	kehtetuks tunnistada kõik otsuse saaja poolt vastu võetud otsused, millega rahuldati kõnealuse isiku esitatud siseriiklik taotlus, ning keelduda selle ajavahemiku pikendamisest, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma;

b)	peatada oma territooriumil selleks ajavahemikuks, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma, otsuse, millega rahuldatakse kõnealuse otsuse saaja poolt esitatud liidu taotlus.

2. Pädev tolliasutus võib otsustada peatada tolliasutuste sekkumine kuni selle ajavahemiku lõppemiseni, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma, kui otsuse saaja:

a)	ei täida artiklis 15 sätestatud teatamiskohustusi;

b)	ei täida artikli 19 lõikes 2 sätestatud kohustust näidised tagastada;

c)	ei täida artikli 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi seoses kulude ja tõlkimisega;

d)	ei algata ilma mõjuva põhjuseta artikli 23 lõikes 3 või artikli 26 lõikes 9 sätestatud menetlusi.

Liidu taotluse korral jõustub otsus tolliasutuste sekkumise peatamise kohta ainult selles liikmesriigis, kus selline otsus vastu võetakse.

III PEATÜKK

Tolliasutuste sekkumine

1. jagu

Intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba vabastamise peatamine või kinnipidamine

Artikkel 17

Taotluse rahuldamisele järgnev kauba vabastamise peatamine või kinnipidamine

1. Kui tolliasutused tuvastavad kauba, mida kahtlustatakse taotluse rahuldamise otsusega hõlmatud intellektuaalomandi õiguse rikkumises, peatavad nad selle kauba vabastamise või peavad kauba kinni.

2. Enne kauba vabastamise peatamist või kauba kinnipidamist võivad tolliasutused nõuda, et otsuse saaja esitaks kauba kohta asjakohase teabe. Tolliasutused võivad samuti anda otsuse saajale teavet kauba tegeliku või arvatava koguse ja nende tegeliku või arvatava laadi kohta ning vajaduse korral nende pildid.

3. Tolliasutused teavitavad deklaranti või kauba valdajat kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest ühe tööpäeva jooksul alates nimetatud peatamisest või kinnipidamisest.

Kui tolliasutused eelistavad teavitada kauba valdajat ning kauba valdajaks peetakse ühte või mitut isikut, ei ole tolliasutused kohustatud teavitama rohkem kui ühte neist isikutest.

Tolliasutused teavitavad kauba vabastamise peatamise või kauba kinnipidamise otsuse saajat samal päeval või vahetult pärast seda, kui on teavitatud deklaranti või kauba valdajat.

Nimetatud teavitamine hõlmab teavet artiklis 23 sätestatud menetluse kohta.

4. Tolliasutused teavitavad otsuse saajat ja deklaranti või kauba valdajat selle kauba tegelikust või hinnangulisest kogusest ja tegelikust või arvatavast laadist, mille vabastamine on peatatud või mis on kinni peetud, lisades vajaduse korral nende kaupade olemasolevad pildid. Tolliasutused teatavad samuti taotluse korral ja juhul, kui see teave on neile kättesaadav, otsuse saajale kaubasaaja, kaubasaatja, deklarandi või kauba valdaja nimed ja aadressid ning teabe sellise kauba tolliprotseduuri ja päritolu, lähte- ja sihtkoha kohta, mille vabastamine on peatatud või mis on kinni peetud.

Artikkel 18

Kauba vabastamise peatamine või kinnipidamine enne taotluse rahuldamist

1. Kui tolliasutused tuvastavad oma tegevuse käigus kauba, mida kahtlustatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumises ning mille suhtes ei ole tehtud taotluse rahuldamise otsust, võivad nad, juhul kui ei ole tegu kergesti rikneva kaubaga, peatada selle kauba vabastamise või kauba kinni pidada.

2. Enne kauba, mida kahtlustatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumises, vabastamise peatamist või kauba kinnipidamist võivad tolliasutused ilma muud teavet kui kauba tegelik või arvatav kogus, nende tegelik või arvatav laad ja vajaduse korral pildid avaldamata nõuda igalt võimalikult intellektuaalomandi õiguste väidetavat rikkumist käsitleva taotluse esitamiseks õigustatud isikult kogu asjakohase teabe esitamist.

3. Tolliasutused teavitavad deklaranti või kauba valdajat kauba vabastamise peatamisest või kinnipidamisest ühe tööpäeva jooksul alates nimetatud peatamisest või kinnipidamisest.

Kui tolliasutused eelistavad teavitada kauba valdajat ning kauba valdajaks peetakse ühte või mitut isikut, ei ole tolliasutused kohustatud teavitama rohkem kui ühte neist isikutest.

Tolliasutused teavitavad intellektuaalomandi õiguste väidetavat rikkumist käsitleva taotluse esitamiseks õigustatud isikuid ja üksusi kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest samal päeval või vahetult pärast seda, kui on teavitatud deklaranti või kauba valdajat.

Tolliasutused võivad konsulteerida pädevate ametiasutustega, et kindlaks teha isikud ja üksused, kellel on õigus taotlus esitada.

Nimetatud teavitamine hõlmab teavet artiklis 23 sätestatud menetluse kohta.

4. Tolliasutused peavad kauba vabastama või selle kinnipidamise lõpetama kohe pärast kõigi tolliformaalsuste täitmist järgmistel juhtudel:

a)	kui nad ei ole ühe tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest kindlaks teinud ühtegi isikut ega üksust, kellel on õigus esitada intellektuaalomandi õiguste väidetavat rikkumist käsitlevat taotlust;

b)	kui nad ei ole saanud kooskõlas artikli 5 lõikega 3taotlust või kui nad on sellise taotluse tagasi lükanud.

5. Kui taotlus rahuldatakse, teatavad tolliasutused taotluse korral ning juhul kui see teave on neile kättesaadav otsuse saajale kaubasaaja, kaubasaatja, deklarandi või kauba valdaja nimed ja aadressid ning teabe sellise kauba tolliprotseduuri ja päritolu, lähte- ja sihtkoha kohta, mille vabastamine on peatatud või mis on kinni peetud.

Artikkel 19

Sellise kauba kontrollimine, mille vabastamine on peatatud või mis on kinni peetud, ning sellest näidiste võtmine

1. Tolliasutused peavad andma otsuse saajale ja deklarandile või kauba valdajale võimaluse kontrollida kaupa, mille vabastamine on peatatud või mis on kinni peetud.

2. Tolliasutused võivad võtta kauba näidiseid, mis on selle kauba puhul representatiivsed. Nad võivad esitada neid näidiseid otsuse saajale tema taotlusel ainult analüüsimiseks ning selleks, et lihtsustada järgnevat menetlust seoses võltsitud ja piraatkaubaga. Kõnealuseid näidiseid analüüsitakse otsuse saaja omal vastutusel.

3. Kui asjaolud lubavad, tagastab otsuse saaja lõikes 2 osutatud näidised tolliasutusele, kui tehniline analüüs on lõpule viidud ja hiljemalt enne seda, kui kaup vabastatakse või selle kinnipidamine lõpetatakse.

Artikkel 20

Ladustamise tingimused

Tolliasutused määravad kauba vabastamise peatamise või kauba kinnipidamise ajaks kindlaks kauba ladustamise tingimused.

Artikkel 21

Otsuse saaja luba kasutada teatavat teavet

Kui otsuse saaja on kätte saanud artikli 17 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artiklis 19 või artikli 26 lõikes 8 osutatud teabe, võib ta seda avaldada või kasutada üksnes järgmistel eesmärkidel:

a)	menetluste algatamiseks, et kindlaks teha, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud, ja selliste menetluste käigus;

b)	intellektuaalomandi õiguse rikkumise suhtes algatatud kriminaalmenetluses, mille viivad läbi nende liikmesriikide ametiasutused, kus kõnealune kaup avastatakse;

c)	kriminaalmenetluste algatamiseks ja selliste menetluste käigus;

d)	rikkujalt või muudelt isikutelt hüvitise nõudmiseks;

e)	deklarandi või kauba valdajaga sellise kokkuleppe sõlmimiseks, millega kaup hävitatakse vastavalt artikli 23 lõikele 1;

f)	deklarandi või kauba valdajaga tagatise suurust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks vastavalt artikli 24 lõikele 2 punktiga a.

Artikkel 22

Teabe ja andmete vahetamine tolliasutuste vahel

1. Ilma et see piiraks liidu andmekaitsealaste sätete kohaldamist ning selleks, et aidata kõrvaldada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega, võivad komisjon ja liikmesriikide tolliasutused jagada teatavaid neile kättesaadavaid andmeid ja teavet kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega lõikes 3 osutatud praktilise korra alusel.

2. Lõikes 1 osutatud andmeid ja teavet vahetatakse selleks, et oleks võimalik kiiresti ja tõhusalt rakendada õiguskaitsevahendeid selliste kaubasaadetiste puhul, mis rikuvad mõnda intellektuaalomandi õigust. Sellised andmed ja teave võib sisaldada kauba kinnipidamist, suundumusi ja üldist riske käsitlevat teavet, sealhulgas kauba kohta, mida transporditakse läbi liidu territooriumi ning mis pärineb kolmandate riikide territooriumilt või suunatakse sinna. Kõnealused andmed ja teave võivad vajaduse korral hõlmata järgmist:

a)	kauba laad ja kogus:

b)	intellektuaalomandi õigus, mille rikkumist kahtlustatakse;

c)	kauba päritolu, lähte- ja sihtkoht;

teave transpordivahendite liikumise kohta, eelkõige:

i)	laeva nimi või transpordivahendi registreerimisnumber,

ii)	saatekirja või muu transpordidokumendi viitenumbrid,

iii)	konteinerite arv,

iv)	veose kaal,

v)	kauba kirjeldus ja/või kood,

vi)	broneeringu number,

vii)	pitseri number,

viii)

esimese lastimise koht,

ix)	lõpliku mahalaadimise koht,

x)	ümberlaadimise kohad,

xi)	lõpliku mahalaadimise kohta jõudmise eeldatav kuupäev;

teave konteinerite liikumise kohta, eelkõige:

i)	konteineri number,

ii)	konteineris sisalduva veose staatus,

iii)	liikumise kuupäev,

iv)	liikumise tüüp (lastitud, mahalaaditud, ümberlaaditud, sisenemine, väljumine jne),

v)	laeva nimi või transpordivahendi registreerimisnumber,

vi)	reisi number,

vii)

koht,

viii)

saatekiri või muu transpordidokument.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks praktiline kord, mis on vajalik käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete ja teabe vahetamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 34 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

2. jagu

Kauba hävitamine, menetluse algatamine ja kauba enneaegne vabastamine

Artikkel 23

Kauba hävitamine ja menetluse algatamine

1. Intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupa võib tolli järelevalve all hävitada, ilma et oleks vaja kindlaks määrata, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud selle liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, kus kaup avastatakse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	otsuse saaja on tolliasutustele 10 tööpäeva jooksul või kergesti rikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teatamisest kirjalikult kinnitanud, et ta on veendunud, et intellektuaalomandi õigust on rikutud;

b)	otsuse saaja on tolliasutustele 10 tööpäeva jooksul või kergesti rikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teatamisest kirjalikult kinnitanud oma nõusolekut kaup hävitada;

deklarant või kauba valdaja on tolliasutustele 10 tööpäeva jooksul või kergesti rikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teavitamisest kirjalikult kinnitanud oma nõusolekut kaup hävitada. Kui deklarant või kauba valdaja ei ole nimetatud tähtaegade jooksul kinnitanud oma nõusolekut kauba hävitamiseks ega ole tolliasutustele teatanud oma vastuseisust sellele, võivad tolliasutused lugeda, et deklarant või kauba valdaja on kinnitanud oma nõusolekut nimetatud kauba hävitamiseks.

Tolliasutused annavad loa kauba vabastamiseks või lõpetavad selle kinnipidamise kohe pärast kõigi tolliformaalsuste täitmist, kui nad ei ole esimese lõigu punktides a ja b osutatud ajavahemiku jooksul saanud otsuse saajalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et ta on veendunud, et asjakohast intellektuaalomandi õigust on rikutud, ja tema nõusolekut kauba hävitamiseks, välja arvatud juhul, kui neid tolliasutusi on nõuetekohaselt teavitatud menetluse algatamisest, et kindlaks teha, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud.

2. Kauba hävitamine toimub tollikontrolli all ja otsuse saaja vastutusel, välja arvatud juhul, kui selle liikmesriigi õigusaktides, kus kaup hävitatakse, on ette nähtud teisiti. Enne hävitamist võib kaubast võtta näidiseid. Enne hävitamist kaubast võetud näidiseid võib kasutada hariduslikel eesmärkidel.

3. Kui deklarant või kauba valdaja ei ole kooskõlas lõike 1 esimese lõigu punktiga c ja selles osutatud ajavahemiku jooksul kirjalikult kinnitanud oma nõusolekut kaup hävitada ning kui loetakse, et deklarant või kauba valdaja ei ole kinnitanud hävitamisega nõusolekut, teavitavad tolliasutused sellest viivitamata otsuse saajat. Otsuse saaja algatab 10 tööpäeva jooksul või kergesti rikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teavitamisest menetluse, et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud.

4. Kui see on asjakohane, võivad tolliasutused otsuse saaja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel lõikes 3 osutatud ajavahemikku pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, välja arvatud kergesti rikneva kauba puhul.

5. Tolliasutused annavad loa kauba vabastamiseks või lõpetavad selle kinnipidamise, nagu see on kohane, kohe pärast kõigi tolliformaalsuste täitmist, kui neid ei ole vastavalt lõikele 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud ajavahemike jooksul nõuetekohaselt teavitatud menetluse algatamisest, et kindlaks teha, kas asjakohast intellektuaalomandi õigust on rikutud.

Artikkel 24

Kauba enneaegne vabastamine

1. Kui tolliasutusi on teavitatud menetluse algatamisest, et teha kindlaks, kas disainilahenduse, patendi-, või kasuliku mudeli õigust, pooljuhttoote topoloogiat või sordikaitset on rikutud, võib deklarant või kauba valdaja nõuda enne menetluse lõpetamist tolliasutustelt kauba vabastamist või kauba kinnipidamise lõpetamist.

2. Tolliasutused vabastavad kauba või lõpetavad selle kinnipidamise üksnes siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	deklarant või kauba valdaja on esitanud tagatise, mille suurus on piisav, et kaitsta otsuse saaja huve;

b)	asutus, mis on pädev kindlaks tegema, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud, ei ole kohaldanud esialgset õiguskaitset;

c)	kõik tolliformaalsused on täidetud.

3. Lõike 2 punktis a osutatud tagatise esitamine ei mõjuta muid otsuse saaja käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 25

Hävitamisele kuuluv kaup

1. Artiklite 23 või 26 kohaselt hävitamisele kuuluvat kaupa ei tohi:

lubada vabasse ringlusse, kui tolliasutused otsuse saaja nõusolekul ei otsusta, et need on vaja turustuskanaleist väljaspool ringlusse võtta või kõrvaldada, sealhulgas teadlikkuse suurendamise, koolituse või hariduslikel eesmärkidel. Tingimused, mille puhul võib kauba lubada vabasse ringlusse, määravad kindlaks tolliasutused;

b)	viia välja liidu tolliterritooriumilt;

c)	eksportida;

d)	reeksportida;

e)	suunata peatamismenetlusele;

f)	paigutada vabatsooni või -lattu.

2. Tolliasutused võivad lubada lõikes 1 nimetatud kauba toimetamist tollijärelevalve all liidu tolliterritooriumil ühest kohast teise, selleks et need tollikontrolli all hävitada.

Artikkel 26

Väikeste kaubapartiide hävitamise menetlus

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kauba suhtes juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	kahtlustatakse, et tegemist on võltsitud või piraatkaubaga;

b)	tegemist ei ole kergesti rikneva kaubaga;

c)	kaup on hõlmatud taotluse rahuldamise otsusega;

d)	otsuse saaja on nõudnud oma taotluses käesolevas artiklis sätestatud menetluse kasutamist;

e)	kaup on tarnitud väikeste partiidena.

2. Käesolevas artiklis sätestatud menetluse kohaldamisel ei kohaldata artikli 17 lõikeid 3 ja 4 ning artikli 19 lõikeid 2 ja 3.

3. Tolliasutused teavitavad deklaranti või kauba valdajat kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest ühe tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest. Teave kauba vabastamise peatamise või kauba kinnipidamise kohta sisaldab järgmist:

a)	et tolliasutused kavatsevad kauba hävitada;

b)	deklarandi või kauba valdaja lõigete 4, 5 ja 6 kohased õigused.

4. Deklarandile või kauba valdajale antakse võimalus väljendada oma seisukohta 10 tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teavitamisest.

5. Asjaomase kauba võib hävitada, kui deklarant või kauba valdaja on 10 tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teavitamisest kinnitanud tolliasutustele, et ta on nõus kauba hävitamisega.

6. Kui deklarant või kauba valdaja ei ole lõikes 5 osutatud ajavahemiku jooksul kinnitanud, et ta on nõus kauba hävitamisega ega ole tolliasutustele teatanud ka oma vastuseisust sellele, võivad tolliasutused lugeda, et deklarant või kauba valdaja on kinnitanud, et ta on kauba hävitamisega nõus.

7. Kaup hävitatakse tollikontrolli all. Tolliasutused annavad otsuse saajale tema taotlusel teavet hävitatud kauba tegeliku või arvatava koguse ja laadi kohta, nagu see on kohane.

8. Kui deklarant või kauba valdaja ei ole kooskõlas lõikega 6 kinnitanud, et ta on nõus kauba hävitamisega ning kui loetakse, et deklarant või kauba valdaja ei ole kinnitanud, et ta on hävitamisega nõus, teavitavad tolliasutused sellest viivitamata otsuse saajat ning esitavad andmed kauba koguse ja laadi kohta, sealhulgas asjakohasel juhul nende pildid. Tolliasutused teatavad samuti taotluse korral ja juhul, kui see teave on neile kättesaadav, otsuse saajale kaubasaaja, kaubasaatja, deklarandi või kauba valdaja nimed ja aadressid ning teabe sellise kauba tolliprotseduuri ja päritolu, lähte- ja sihtkoha kohta, mille vabastamine on peatatud või mis on kinni peetud.

9. Tolliasutused annavad loa vastavalt kas kauba vabastamiseks või lõpetavad selle kinnipidamise kohe pärast kõigi tolliformaalsuste täitmist, kui otsuse saaja ei ole neile 10 tööpäeva jooksul alates lõikes 8 osutatud teavitamisest teatanud, et ta on algatanud menetluse, et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud.

10. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte väikeste kaubapartiide määratluses esinevate koguste muutmise kohta, juhul kui määratlus leitakse olevat ebapraktiline, arvestades vajadust tagada käesolevas artiklis sätestatud menetluse tõhus toimimine või vajaduse korral selleks, et ära hoida kõrvalehoidumine kõnealusest menetlusest seoses kaubapartiide koostisega.

IV PEATÜKK

Vastutus, kulud ja karistused

Artikkel 27

Tolliasutuste vastutus

Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguse kohaldamist, ei anna taotluse rahuldamist käsitlev otsus selle saajale õigust hüvitisele juhul, kui tolliasutus ei avasta intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupa ja see lastakse ringlusse või kui ei võeta meetmeid selle kinnipidamiseks.

Artikkel 28

Otsuse saaja vastutus

Kui käesoleva määruse kohaselt algatatud menetlus katkestatakse otsuse saaja tegevuse või tegevusetuse tõttu, kui artikli 19 lõike 2 kohaselt võetud näidiseid ei tagastata või need on otsuse saaja tegevuse või tegevusetuse tulemusena kahjustunud ja kasutuskõlbmatud või kui hiljem leitakse, et kõnealuse kaubaga ei rikuta intellektuaalomandi õigust, vastutab otsuse saaja selles osas kahju kannatanud kauba valdaja või deklarandi ees kooskõlas konkreetse kohaldatava õigusaktiga.

Artikkel 29

Kulud

1. Tolliasutuste nõudmisel hüvitab otsuse saaja tolliasutuste või tolliasutuste nimel tegutsevate kolmandate isikute kantud kulud alates kauba kinnipidamisest või kauba vabastamise peatamisest, sealhulgas kauba ladustamise ja käitlemise kulud, kooskõlas artikli 17 lõikega 1, artikli 18 lõikega 1 ja artikli 19 lõigetega 2 ja 3 ning parandusmeetmete (nagu kauba hävitamine) võtmise kulud kooskõlas artiklitega 23 ja 26.

Kui otsuse saaja, keda on teavitatud kauba vabastamise peatamisest, seda taotleb, annavad tolliasutused talle teavet selle kohta, kus ja kuidas kõnealust kaupa ladustatakse ning käesolevas lõikes osutatud ladustamise hinnanguliste kulude kohta. Teavet hinnanguliste kulude kohta võib väljendada sellistes ühikutes nagu aeg, tooted, hulk, kaal või teenus, olenevalt ladustamise asjaoludest ja kauba laadist.

2. Käesolev artikkel ei mõjuta otsuse saaja õigust nõuda kohaldatavate õigusaktide alusel hüvitist õigusrikkujalt või muudelt isikutelt.

3. Liidu taotluse rahuldamise otsuse saaja esitab sellisele pädevale tolliasutusele või tolliasutustele nõutavad tõlked, kes peavad intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba puhul meetmeid võtma, ja kannab tõlkimisega seonduvad kulud.

Artikkel 30

Karistused

Liikmesriigid tagavad, et otsuse saajad täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi, nähes sealhulgas vajaduse korral ette karistusi kehtestavad sätted. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nendest sätetest ja kõigist nende sätete muudatustest.

V PEATÜKK

Andmevahetus

Artikkel 31

Taotluste ja kinnipidamisega seotud otsuseid käsitlevate andmete vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel

1. Pädevad tolliasutused edastavad komisjonile viivitamata järgmise teabe:

a)	taotluse rahuldamise otsused, sealhulgas taotlus ja selle lisad;

b)	otsused, mis käsitlevad selle ajavahemiku pikendamist, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma või tegema otsuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta;

c)	taotluse rahuldamise otsuse peatamine.

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 24 punkti g sätete kohaldamist, edastavad tolliasutused kauba ringlusse lubamise peatamisel või kauba kinnipidamisel komisjonile asjakohase teabe (välja arvatud isikuandmed), sh andmed kauba koguse ja liigi, väärtuse, intellektuaalomandi õiguste, tolliprotseduuride, päritolu-, lähte- ja sihtriikide ning teekonna ja transpordivahendite kohta.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe edastamine ja kogu andmevahetus tolliasutuste ja liikmesriikide vahel artiklis 14 osutatud taotlusi käsitlevate otsuste kohta toimub komisjoni keskandmebaasi kaudu. Teave ja andmed säilitatakse kõnealuses andmebaasis.

4. Selleks et tagada lõigetes 1–3 osutatud teabe töötlemine, luuakse lõikes 3 osutatud keskandmebaas elektroonilisel kujul. Keskandmebaas sisaldab artikli 6 lõikes 3, artiklis 14 ja käesolevas artiklis osutatud teavet, sealhulgas isikuandmeid.

5. Käesoleva määruse kohaldamisega seotud õiguslike kohustuste täitmiseks antakse liikmesriikide tolliasutustele ja komisjonile juurdepääs keskandmebaasis sisalduvale teabele. Juurdepääs teabele, mis on mõeldud piiratult käsitlemiseks kooskõlas artikli 6 lõikega 3, on piiratud nende liikmesriikide tolliasutustega, kus taotletakse meetmete võtmist. Komisjoni põhjendatud taotlusel võivad liikmesriikide tolliasutused anda komisjonile juurdepääsu sellisele teabele, kui see on rangelt vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks.

6. Tolliasutused sisestavad keskandmebaasi pädevale tolliasutusele esitatud taotlustega seotud teabe. Tolliasutused, kes on sisestanud teabe keskandmebaasi, muudavad, täiendavad ja parandavad seda teavet või kustutavad selle. Kõik tolliasutused, kes on sisestanud teavet keskandmebaasi, vastutavad kõnealuse teabe täpsuse, piisavuse ja asjakohasuse eest.

7. Komisjon kehtestab piisava tehnilise ja organisatsioonilise korra keskandmebaasi usaldusväärse ja turvalise toimimise tagamiseks ning haldab seda. Iga liikmesriigi tolliasutused kehtestavad piisava tehnilise ja organisatsioonilise korra ning haldavad seda, et tagada teabe töötlemise konfidentsiaalsus ja turvalisus, kui nende tolliasutused teostavad teabetöötlust ning seoses kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvate keskandmebaasi terminalidega.

Artikkel 32

Andmekaitse sätted

Komisjon loob Artiklis 31 osutatud keskandmebaasi. Nimetatud andmebaas käivitatakse niipea kui võimalik ja hiljemalt 1. jaanuaril 2015.

Artikkel 33

Andmekaitse sätted

1. Isikuandmete töötlemine komisjoni keskandmebaasis toimub vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

2. Isikuandmete töötlemine liikmesriikide pädevates asutustes toimub vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja nimetatud direktiivi artiklis 28 osutatud liikmesriigi sõltumatu riigiasutuse järelevalve all.

3. Isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse üksnes käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks. Selliselt kogutud isikuandmed on täpsed ja neid ajakohastatakse jooksvalt.

4. Iga tolliasutus, kes sisestab isikuandmeid keskandmebaasi on kõnealuse teabe vastutav töötleja.

5. Andmesubjektil on juurdepääs temaga seotud isikuandmetele, mida töödeldakse keskandmebaasis, ning vajaduse korral on tal õigus isikuandmeid parandada, kustutada või need sulgeda kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 või siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.

6. Kõik taotlused andmetele juurdepääsu, nende parandamise, kustutamise või sulgemise õiguse kasutamiseks esitatakse tolliasutustele, kes neid taotlusi menetlevad. Kui andmesubjekt on esitanud komisjonile taotluse nimetatud õiguse kasutamiseks, edastab komisjon selle asjaomastele tolliasutustele.

7. Isikuandmeid ei säilitata kauem kui kuus kuud alates kuupäevast, mil taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistatakse, või kauem, kui ajavahemik, mil tolliasutused peavad meetmeid võtma, on lõppenud.

8. Kui otsuse saaja on algatanud menetluse kooskõlas artikli 23 lõikega 3 või artikli 26 lõikega 9 ning on teavitanud tolliasutusi sellise menetluse algatamisest, säilitatakse isikuandmeid kuus kuud pärast seda, kui menetlusega on lõplikult kindlaks tehtud, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud.

VI PEATÜKK

Komitee, delegeerimine ja lõppsätted

Artikkel 34

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklite 247a ja 248a alusel moodustatud tolliseadustiku komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 35

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 26 lõikes 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … (*1).

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 26 lõikes 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 26 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 36

Vastastikune haldusabi

Määruse (EÜ) nr 515/97 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva määruse suhtes.

Artikkel 37

Aruandlus

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Vajaduse korral lisatakse kõnealusele aruandele asjakohased soovitused.

Kõnealuses aruandes esitatakse teave kõigi asjakohaste juhtumite kohta seoses läbi liidu tolliterritooriumi transporditavate ravimitega, mis võivad käesoleva määruse alusel ette tulla, sealhulgas hinnang selle võimaliku mõju kohta liidu poolt 14. novembril 2001 Dohas toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPSi lepingu ja rahvatervist käsitleva deklaratsiooni alusel võetud kohustustele seoses ravimitele juurdepääsuga, ning võetud meetmed, et käsitleda olukorda, mis avaldab selles suhtes ebasoodsat mõju.

Artikkel 38

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1383/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 39

Üleminekusätted

Määruse (EÜ) nr 1383/2003 kohaselt rahuldatud taotlused kehtivad taotluse rahuldamist käsitlevas otsuses täpsustatud ajavahemikul, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma, ja neid ei pikendata.

Artikkel 40

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud.

a)	artikkel 6, artikli 12 lõige 7 ja artikli 22 lõige 3, mida kohaldatakse alates … (*2).

b)	artikli 31 lõige 1 ja lõiked 3 kuni 7 ning artikkel 33, mida kohaldatakse alates kuupäevast, mil alustab tegevust artiklis 32 osutatud keskandmebaas. Komisjon teeb nimetatud kuupäeva teatavaks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

…

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) Euroopa Parlamendi 3. juuli 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2013. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

(2) ELT L 196, 2.8.2003, lk 7.

(3) ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.

(4) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 47.

(5) EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(9) ELT C 363, 13.12.2011, lk 3.

(10) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(11) ELT L 152, 16.6.2009, lk 1.

(12) EÜT L 198, 8.8.1996, lk 30.

(13) EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

(14) ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

(15) EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1.

(16) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(17) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(18) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.

(19) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(20) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(21) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

(22) ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.

(*1) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(*2) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1383/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 1
Artikkel 4	Artikkel 18
Artikkel 5	Artiklid 3 kuni 9
Artikkel 6	Artiklid 6 ja 29
Artikkel 7	Artikkel 12
Artikkel 8	Artiklid 10, 11, 12, 14 ja 15
Artikkel 9	Artiklid 17 ja 19
Artikkel 10	—
Artikkel 11	Artikkel 23
Artikkel 12	Artiklid 16 ja 21
Artikkel 13	Artikkel 23
Artikkel 14	Artikkel 24
Artikkel 15	Artikkel 20
Artikkel 16	Artikkel 25
Artikkel 17	—
Artikkel 18	Artikkel 30
Artikkel 19	Artiklid 27 ja 28
Artikkel 20	Artiklid 6, 12, 22 ja 26
Artikkel 21	Artikkel 34
Artikkel 22	Artiklid 31 ja 36
Artikkel 23	—
Artikkel 24	Artikkel 38
Artikkel 25	Artikkel 40

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I. SISSEJUHATUS

Komisjon esitas eespool nimetatud ettepaneku nõukogule 26. mail 2011.

Euroopa andmekaitseinspektor edastas oma arvamuse 12. oktoobril 2011.

Euroopa Parlament esitas 3. juulil 2012 oma esimese lugemise seisukoha, millega tehti ettepaneku kohta muudatusettepanekuid.

Nõukogu võttis seadusandliku tavamenetluse kohaselt (ELi toimimise lepingu artikkel 294) 16. mail 2013 parlamendi esimest lugemist arvesse võttes vastu oma esimese lugemise seisukoha määruse eelnõu kohta.

II. EESMÄRK

Määruse eelnõu eesmärk on tõhustada ja muuta selgemaks intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitlevaid sätteid. Seda saavutatakse määruse (EÜ) nr 1383/2003 reguleerimisala laiendamisega selliselt, et hõlmatud oleksid ka kaubanimed, pooljuhttoodete topoloogia ja kasulikud mudelid ning suur hulk rikkumisi.

Määrusega kehtestatakse kaupade hävitamiseks lihtsustatud menetlused, mis võimaldavad tollil loovutada kaup hävitamiseks ilma eelnevate kohtumenetlusteta. Väikeste kaubapartiide puhul võimaldab erimenetlus taotlusega hõlmatud võltsimis- või piraatkauba kahtlusega kauba hävitada ilma õiguste omaja sekkumiseta.

Ettepanekus nähakse ette ka mitmed meetmed, millega tagatakse seaduslike kauplejate huvide kaitsmine tolli jõustamismenetluste võimalike kuritarvituste eest, eelkõige seoses tolli poolt õiguste omajatele teabe esitamisega ja kaitseõigusega.

III. ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1. Üldine taust

Nõukogu nõustub oma esimese lugemise seisukohas ettepaneku üldise eesmärgiga, mis puutub vajadusse tugevdada intellektuaalomandi õiguste jõustamist tolli poolt. Nõukogu jääb siiski seisukohale, et määruse reguleerimisala ei tohiks laiendada selliselt, et see hõlmaks ebaseaduslikku paralleelkaubandust ja nn ületootmist, ning et õigus selgitusi anda tuleks tagada siseriikliku õiguse kohaselt. Lisaks teeb nõukogu ettepanekusse mitmeid tehnilisi muudatusi.

2. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Euroopa Parlament võttis ettepaneku muutmiseks vastu 108 muudatusettepanekut (1). Nimetatud muudatusettepanekud käsitlevad peamiselt järgmisi küsimusi:

—	määruse kohaldatavus transiitkauba suhtes;

—	paralleelse impordi jälgitavus;

—	taotluste esitamine elektrooniliste andmetöötlussüsteemide kaudu, mis on kasutamisvalmis hiljemalt 1. jaanuaril 2014;

—	peatamismenetlusele suunatud võltsimiskahtlusega kauba puhul piisavate tõendite esitamine deklarandi või kauba valdaja poolt tõendamaks, et asjaomase kauba lõppsihtkoht on väljaspool liidu territooriumi;

—	õigus anda selgitusi;

—	koostöö kolmandate riikide tolliasutustega ning teabe ja andmete vahetamine tolliasutuste vahel;

—	kauba hävitamise lihtsustatud menetluse laiendamine kõigile intellektuaalomandi õiguste rikkumistele;

—	väikse kaubapartii kauba hävitamise erimenetlus, kusjuures väike kaubapartii on määratletud üksiksaadetises sisalduvate toodete arvu (vähem kui kolm) ja kogukaalu (alla 2 kilogrammi) alusel;

—	komisjoni poolt kõnealuse määruse rakendamise kohta aruande esitamine pärast kolme aasta möödumist määruse jõustumisest.

3. Nõukogu lisatud uued elemendid

Esimese lugemise seisukoha peamised punktid, mis erinevad komisjoni ettepanekust, on järgmised:

—	ebaseadusliku paralleelkaubanduse ja nn ületootmise väljajätmine määruse reguleerimisalast;

—	tollikontrollid ja identifitseerimismeetmed, mida tolliasutused võivad rakendada, et hoida ära liidu territooriumil kohaldatavate intellektuaalomandi õigusi käsitlevate õigusaktide rikkumisega seotud tegevust ning teha kolmandate riikidega intellektuaalomandi õiguste jõustamisel koostööd;

—	ühtse menetluse kohaldamine kõigi määruse reguleerimisalas olevate intellektuaalomandi õiguste rikkumiste suhtes, ilma et see piiraks erimenetluse kohaldamist väikeste kaubapartiide suhtes;

—	väikeste kaubapartiide menetlus, mida kohaldatakse üksnes taotleja palvel ja mille kulud võidakse taotlejalt sisse nõuda;

—	määruses esinev väikse kaubapartii määratlus, millega seoses on komisjonil õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta teatud tingimustel määruse mitteolemuslikke osi;

—

TRIPSi lepingu artikliga 69 kooskõlas olev õiguslik alus, mis on vajalik ELi ja kolmandate riikide tolliasutuste vahel teabe kiiresti vahetamiseks, pidades silmas intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega rahvusvahelise kauplemise lõpetamist. Komisjonile antakse rakendamisvolitused määrata kindlaks kolmandate riikidega toimuva andmevahetuse praktilise korra elemendid;

—	õigus anda selgitusi;

—	olukorrad, kus õiguste omaja võib kasutada talle tolli poolt pärast kauba kinnipidamist teatavaks tehtud teavet;

—	alusakti sätted, mis käsitlevad andmete kogumist, töötlemist, säilitamisaega ning õiguste ja kohustuste kasutamist vastavalt kehtivatele andmekaitse õigusaktidele.

IV. KOKKUVÕTE

Nõukogus ühehäälselt vastu võetud esimese lugemise seisukoht, mida toetab ka komisjon, on koostatud selliselt, et see vastab kavandatud määruse eesmärkidele tugevdada ja muuta selgemaks õigusraamistikku, millega reguleeritakse tolliasutuste tegevust intellektuaalomandi õiguste jõustamisel.

(1) Parlamendi poolt 3. juulil 2012 toimunud täiskogul vastu võetud muudatusettepanekute täielik tekst on kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&language=EN&reference=P7-TA-2012-272

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.CE2013.170.est
Euroopa Liidu Teataja		C 170E

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. aastakäik 15. juuni 2013

Sisukord		Lehekülg
	III Ettevalmistavad aktid
	NÕUKOGU
2013/C 170 E/01	Nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 3/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (Nõukogus vastu võetud 22. aprillil 2013)	1
	Saksamaa Liitvabariigi avaldus	27
	Ühendkuningriigi avaldus	27
2013/C 170 E/02	Nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 4/2013 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 Nõukogu poolt vastu võetud 16. mail 2013	28