14.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 168/2

Nõukogu järeldused kõrghariduse sotsiaalse mõõtme kohta

2013/C 168/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

VÕTTES ARVESSE:

1.	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166;

2.	strateegiat „Euroopa 2020”, eelkõige selle eesmärki suurendada vähemalt 40 protsendini nende 30–40aastaste osakaalu, kes on omandanud kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse;

nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), (1) milles seati võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine üheks strateegiliseks eesmärgiks neljast ning rõhutati, et haridus- ja koolituspoliitika peaks võimaldama kõikidel kodanikel, olenemata nende isiklikust, sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, omandada, ajakohastada ja arendada elu jooksul nii tööalaseid oskusi kui ka põhioskusi ning -pädevusi;

nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta, (2) milles rõhutati, kui oluline on tagada võrdsed võimalused juurdepääsul kvaliteetsele haridusele, võrdne kohtlemine ja tulemused, mis ei sõltu sotsiaal-majanduslikust taustast ega muudest teguritest, mis võivad põhjustada hariduslikku ebavõrdsust, ning tunnistati üldise haridustaseme tõstmise ja oskuste kõrge taseme arendamise majanduslikke ja sotsiaalseid põhjendusi ning märgiti, et võtmeoskuste ja -pädevuste tagamine kõigile täidab keskset rolli kodanike tööalase konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse ja eneseteostuse edendamisel;

nõukogu 28. novembri 2011. aasta järeldusi kõrghariduse ajakohastamise kohta, (3) milles kutsuti liikmesriike üles edendama tõhusate strateegiate süstemaatilist väljatöötamist, eesmärgiga tagada kõrghariduse kättesaadavus alaesindatud rühmade jaoks ning suurendada jõupingutusi, et minimeerida kõrgkooli poolelijätnute arvu, parandades kursuste kvaliteeti, asjakohasust ja atraktiivsust, eelkõige üliõpilaskeskse õppimise ja asjakohase sisseastumisjärgse toetuse, juhendamise ja nõustamise tagamise kaudu;

26.–27. aprillil 2012 Bukarestis toimunud Bologna protsessi ministrite konverentsil osalenud ministrite kommünikeed, milles otsustati võtta siseriiklikke meetmeid kvaliteetse kõrghariduse üldise kättesaadavuse parandamiseks ning kinnitati veel kord eesmärki, mille kohaselt peaks kõrgkoolide sisseastujate ja lõpetajate kogum kajastama Euroopa rahvastiku mitmekesisust kooskõlas Bologna protsessi 2012. aasta rakendusaruandes kõrghariduse sotsiaalsele mõõtmele omistatud erilise kohaga, analüüsides kättesaadavaid statistilisi andmeid selle kohta, kuidas üliõpilaste taust mõjutab kõrghariduses osalemist, ning erinevaid poliitilisi lähenemisviise kättesaadavuse parandamiseks;

komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel”, (4) millega kaasnenud komisjoni talituste töödokumendis (5) propageeritakse partnerluste ja oskuste elukestva arendamise paindlikke lahendusi;

nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, (6) millega liikmesriigid nõustuvad kehtestama kõnealust laadi õppe valideerimise meetmed, eesmärgiga tagada inimestele võimalus kasutada väljaspool formaalset haridust ja koolitust omandatut oma karjääri edendamiseks ning edasisteks õpinguteks, sealhulgas kõrghariduse raames;

2013. aasta majanduskasvu analüüsi, milles nimetati haridust koos innovatsiooni ja teadusuuringutega kui majanduskasvu ja konkurentsivõime peamist edasiviivat jõudu ning toonitati inimkapitali tehtavate investeeringute keskset rolli töötusevastases võitluses ja majanduse elavdamiseks tehtavates ettevalmistustes;

10.

2013. aasta märtsis Prahas toimunud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020 ehk HK 2020) vastastikuse õppimise üritust haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja kõrghariduse omandanute määra suurendamise poliitika ja tavade teemal, kus keskenduti riigi, kõrgharidusasutuste ja Euroopa tasandi lähenemisviisidele, eesmärgiga suurendada hariduse omandanute määra ja kohandada institutsionaalsed raamistikud üha mitmekesisema üliõpilaskonna vajadustele, tuginedes tõendusmaterjalidele ja analüüsile;

NÕUSTUB, ET:

kuna praegu Euroopa ees seisvaid probleeme ei saa lahendada üksnes hariduse ja koolituse kaudu, on nii majanduslikust kui sotsiaalsest aspektist äärmiselt oluline anda inimestele sellised kõrgetasemelised oskused ja pädevused, mida Euroopa vajab, seades muu hulgas eesmärgiks võrdsematel tingimustel põhineva juurdepääsu kõrgharidusele, kõrghariduses osalemise ja kõrghariduse omandamise. Endiselt on liiga palju võimekaid inimesi, kes ei osale kõrghariduses sotsiaalsetel, kultuurilistel või majanduslikel põhjustel või ebapiisavate tugi- ja nõustamissüsteemide tõttu;

Euroopa majanduse elavdamine ning püüdlused jätkusuutliku majanduskasvu suunas, muu hulgas tõhusama teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu, olenevad aina enam Euroopa kõikide kodanike oskuste arendamisest, olles nii näiteks sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide vastastikusest sõltuvusest. Paralleelselt jõupingutustega oskuste parandamiseks kutsehariduse ja -koolituse kaudu täidavad ka kvaliteetne kõrgharidus ja elukestev õpe keskset rolli tööalase konkurentsivõime parandamises ja konkurentsivõime tõhustamises, edendades samas sotsiaalset solidaarsust ja kodanikuosalust;

Bologna protsess ja sellele järgnenud Euroopa kõrghariduspiirkonna väljaarendamine ning kõrgharidussüsteemide ajakohastamise ELi tegevuskava ja strateegia „Euroopa 2020” on näidanud, et Euroopa koostöö ja ühised poliitilised meetmed annavad heade tavade vahetamise, võrdleva tõenduspõhise poliitilise analüüsi ja rahalise toetuse ning erinevate üliõpilasrühmade suuremat liikuvust hõlbustavate jätkusuutlike mehhanismide loomisele kaasaaitamise kaudu väärtusliku panuse ühiste väljakutsetega tegelemisele;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES NÕUETEKOHASELT SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET NING KÕRGHARIDUSASUTUSTE AUTONOOMSUST ARVESSE VÕTTES:

võtma vastu riiklikke eesmärke, mille siht on parandada alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kõrgharidusele, nende osalemist kõrghariduses ja kõrghariduse omandamist, et liikuda Bologna protsessi eesmärgi poole, mille kohaselt peaks sisseastujate, kõrghariduses osalejate ja lõpetajate kogum kajastama kõikidel kõrghariduse tasanditel liikmesriikide rahvastiku mitmekesisust;

julgustama koostööd kõikide tasandite haridusasutuste, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe pakkujate ning muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et selgitada välja konkreetsed rühmad, kes võivad kõrghariduses alaesindatud olla, ning edendada alaesindatud rühmade suuremat esindatust õpetajaskonna seas kõikides haridussektorites;

hõlbustama ennetavate strateegiate ja nendega seotud struktuuride väljaarendamist institutsionaalsel tasandil, hõlmates muu hulgas teavitustegevust ja elukestva õppe võimalusi, haridusega ja tööturuga seotud võimalusi käsitleva teabe edastamist, suunamist sobiva kursuse valikul, õppurite vastastikust abistamist ja nõustamist ning tugiteenuseid;

edendama haridustasemetevahelisi üleminekuid ja arendama paindlikke ja läbipaistvaid võimalusi kõrgharidusse edasi liikumiseks, eelkõige kutseharidusest ja -koolitusest ning mitteformaalsest ja informaalsest õppest, hõlbustades seda läbipaistvust edendavate vahenditega, näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud riiklike kvalifikatsiooniraamistikega;

avardama paindliku õppimise võimalusi, mitmekesistades selleks õppesisu vahendamise meetodeid, näiteks õpetamist ja õppimist käsitlevate üliõpilaskesksete lähenemisviiside vastuvõtmise, osalise koormusega õppe laiendamise, õppepunktidel tugineva tööpraktika, õppekavade puhul moodulite kasutamise, kaugõppe puhul IKT kasutamise ja kvaliteetsete avatud haridusressursside arendamise teel;

6.	uurima, kuidas saaks rahastamismehhanismidega luua asutustele stiimuleid kvaliteetsete paindlike õpivõimaluste väljatöötamiseks ja pakkumiseks;

uurima, kuidas mõjutab kõrgharidusasutuste rahastamise ja üliõpilaste rahalise toetamise üldine struktuur alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist kõrghariduses, ning kaaluma viise rahaliste toetuste paremini suunamiseks, et parandada kõrghariduse kättesaadavust ning suurendada kõrghariduses osalemise ja kõrghariduse omandamise määra;

tegema koostööd kõrgharidusasutustega ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et suurendada kõrghariduse omandanute määra, parandades õpetamis- ja õppimisprotsesside kvaliteeti, eelkõige paindlikuma õppe ja asjakohaste sisseastumisjärgsete toetuste pakkumise kaudu, ning muutes kursused atraktiivsemaks ja tööturu seisukohalt asjakohasemaks;

9.	uurima piirkondlikke ja geograafilisi erinevusi liikmesriikide vahel seoses kõrghariduse kättesaadavuse, kõrghariduses osalemise ja kõrghariduse omandamisega ning tegema jõupingutusi selliste erinevuste vähendamiseks;

10.

tegelema süstemaatiliselt võrreldavate andmete kogumisega – kasutades samas optimaalselt olemasolevaid ressursse – eesmärgiga parandada tõendusbaasi poliitika väljatöötamise jaoks, ja võimaldama tõhusat seiret riiklike eesmärkide üle, mis on kehtestatud alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul seoses kõrghariduse kättesaadavuse, kõrghariduses osalemise ning kõrghariduse omandamisega;

TERVITAB KOMISJONI KAVATSUST:

tugevdada strateegia „Euroopa 2020” tõendusbaasi toetamaks liikmesriikide tegevust eesmärgiga parandada kõrghariduse kättesaadavust ning suurendada kõrghariduses osalemises ja kõrghariduse omandamise määra järgmiste meetmete abil:

korraldada kaardistav uuring, mis käsitleb kõrghariduse kättesaadavuse poliitikaid ning koolist väljalangemise ja õpingute lõpuleviimise määra, eesmärgiga analüüsida erinevate riiklike ja institutsiooniliste meetodite tõhusust ning seda, kuidas struktuurilised, institutsioonilised, isiklikud, sotsiaal-kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud tegurid mõjutavad koolist väljalangemist ja õpingute lõpuleviimist;

b)	teha koostööd Eurostatiga seoses teostatavusuuringuga, mille eesmärk on parandada metoodikat haldusandmete kogumiseks õpingute kestuse ja õpingute lõpuleviimise määra kohta kõrghariduses;

c)	töötada välja uuring selle kohta, milline on erinevate rahastamismudelite või kulude jagamise mõju kõrghariduse tõhususele, tulemuslikkusele ja võrdsele kättesaadavusele kooskõlas kohustustega, mis sätestati 2011. aasta tegevuskavas kõrghariduse ajakohastamise kohta (7);

NING KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

1.	tegema tööd kõrghariduse sotsiaalse mõõtme vallas, näiteks arendades vastastikust õppimist ja tõenduspõhist poliitilist analüüsi kõnealuses valdkonnas avatud koordinatsiooni meetodi kasutamise kaudu ning toimides Bologna protsessi raames ning asjakohaste organite ja olemasolevate algatuste abil;

2.	kasutama komisjoni teostatud uuringute ja muu töö tulemusi ja teisi asjakohaseid allikaid alusena edasiseks aruteluks ja poliitika kujundamiseks, et analüüsida kõrghariduse kättesaadavust, kõrghariduses osalemist, õpingute lõpuleviimist ning erinevate rahastamismudelite mõju seoses kõrgharidusega;

3.	tugevdama sünergiat ELi ja Bologna protsessi vahel kõrghariduse sotsiaalse mõõtme realiseerimisel, optimeerides rahalist toetust 2013. aasta järgset ajavahemikku hõlmavast hariduse, koolituse ja spordi valdkonna liidu programmist;

4.	kasutama noorte tööhõive algatuse kohast rahalist toetust kõrghariduses sihtotstarbeliste võimaluste pakkumiseks ebasoodsas olukorras olevatele noortele või alla 25aastastele töötutele, et võimaldada neil omandada tööspetsiifilisi oskusi.

(1) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(2) ELT C 135, 26.5.2010, lk 2.

(3) ELT C 372, 20.12.2011, lk 36.

(4) 14871/12.

(5) 14871/12 ADD 6.

(6) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(7) Vt joonealust märkust 3.

14.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 168/5

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse kvaliteetse noorsootöö rolli noorte arengus, heaolus ja sotsiaalses kaasatuses

2013/C 168/03

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE KÕNEALUSE KÜSIMUSE POLIITILIST TAUSTA, NIMELT:

Euroopa noortevaldkonnas tehtavat koostööd (1), milles määratletakse heaolu ja sotsiaalne kaasatus kahena kaheksast tegevusvaldkonnast ning rõhutatakse noorsootöö toetamist ja arendamist kui sektoriülest meedet raamistiku üldeesmärkide saavutamiseks ning milles soovitatakse pöörata suuremat tähelepanu noorte sotsiaalsele kaasatusele, tervisele ja heaolule;

2.	Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal”, milles tunnistatakse noorsootöö rolli mitteformaalse õppimise võimaluste pakkujana kõigi noorte jaoks;

3.	nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2);

4.	eesistujariik Iirimaa poolt 11.–13. märtsil 2013 korraldatud ELi noortekonverentsi ühiseid järeldusi (3);

TUGINEDES:

5.	nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 19. novembri 2010. aasta resolutsioonile noorsootöö kohta, milles seatakse eesmärgiks noorsootöö parem mõistmine ja suurem roll, eelkõige seoses noorsootöö edendamise, toetamise ja arendamisega eri tasanditel;

TUNNISTAVAD, ET:

noored panustavad aktiivselt ühiskonna sotsiaalsesse infrastruktuuri ja kogukondade – nii geograafiliste kogukondade kui ka huviringkondade – aktiivsusse. Noorte hulka kuuluvad mitmekülgsed ja dünaamilised elanikkonnarühmad, millel on erinevad vajadused, nõudmised ja soovid ning mille liikmed elavad erinevates oludes. Demograafia, elukäik, mitmekesisus, üleminekud ja võimalused on tegurid, mis mõjutavad noori otseselt ja mõnikord ka määratlevad neid. Seetõttu tuleks noortepoliitikas neid tegureid arvesse võtta ja nendele reageerida ning selle poliitikaga tuleks anda kõigile nooretele rohkem õigusi ja suurendada nende rolli ning edendada võrdseid võimalusi;

noorsootöö on lai mõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid sotsiaalset, kultuurilist, hariduslikku ja poliitilist laadi tegevusi nii noorte poolt, koos noortega kui noorte jaoks. Üha enam hõlmavad sellised tegevused ka sporti ja noortele suunatud teenuseid. Noorsootöö kuulub koolivälise hariduse valdkonda ja hõlmab konkreetseid vaba aja harrastusi, mida korraldavad elukutselised või vabatahtlikud noorsootöötajad ja noorte juhendajad. Noorsootööd korraldatakse erinevalt (noorte juhitud organisatsioonide, noortele mõeldud organisatsioonide, mitteametlike rühmade või noorteteenuste ja ametiasutuste kaudu). Seda tehakse erinevates vormides ja keskkondades (näiteks avatud juurdepääsuga, rühmapõhiselt, programmipõhiselt, teavitustööna (outreach) ja eraldiseisvalt (detached)) ning seda kujundatakse kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil;

noorsootöö keskendub noorte isiklikule ja sotsiaalsele arengule ja sel on laiendatud mõju, jõudes noorteni ja kaasates noori nende vajadustest ja huvidest lähtudes ning nende keskkonnaga arvestades. Selline ulatus ja haare täiendavad teisi, noori puudutavaid poliitilisi meetmeid ja seetõttu võib noorsootöö pakkuda noortele kontaktpunkte ning ühinemise ja edasiliikumise võimalusi;

9.	sotsiaalne kaasatus nõuab laiaulatuslikku ja sektoriülest lähenemist, et käsitleda ühiskonnas marginaliseerumise ja tõrjutuse mitmetahulist olemust;

10.	noorsootöö mängib olulist rolli sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel. Noorsootöö pakub arengukeskkonda ja võimalusi kõigile noortele ning „noorsootöö põhineb mitteformaalse ja informaalse õppimise protsessidel (4) ja vabatahtlikul osalemisel” (5);

11.

tulemusliku noorsootöö ja tulemuslike noortealgatuste eesmärk on anda noortele rohkem õigusi ja innustada neid ühiskonnaelus aktiivselt osalema. See annab neile oskused, pädevused ja kogemused eluks, maksimeerides seeläbi kaitsetegureid, mis suurendavad kõigi noorte, sealhulgas vähemate võimalustega noorte arenguvõimalusi, heaolu, iseseisvust ja sotsiaalset kaasatust;

12.

kvaliteetne noorsootöö tähendab kohustust pidevalt tagada ja edendada optimaalselt noorsootöö korraldust ja teostust noori silmas pidades. See puudutab noorteorganisatsioone, noorteteenuseid ja noorsootöötajaid, kes teevad koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et kavandada ja viia ellu meetmeid ja programme, mis on seotud noorte huvide, vajaduste ja kogemustega ning võtavad neid arvesse, samuti mis tuginevad tõenditele ja on tulemustele orienteeritud. Kvaliteetse noorsootöö tulemus peaks olema, et noored saaksid võimalikult palju kasu oma osalemisest noorsootöös;

LEIAVAD, ET:

13.

sotsiaalne kaasatus peaks hõlmama kõiki noori ja neid puudutavaid probleeme, erilise rõhuasetusega vähemate võimalustega noortele.

Noorsootöö võimalusi anda panus poliitikaeesmärkide, sealhulgas sotsiaalse kaasatuse saavutamisse võib täiendavalt optimeerida kvaliteedile orienteeritud ja tõendipõhise lähenemisviisi abil, mille puhul noored on noorsootöö korraldamise kavandamisel ja noorsootöö tegemisel kesksel kohal. See lähenemisviis toetab noorte osalemist, arengut ja edasiliikumist viisil, mis tunnistab nende tugevaid külgi, suurendab vastupanuvõimet ja asjatundlikkust ning tunnistab nende potentsiaali luua individuaalset, kogukondlikku ja sotsiaalset kapitali. Kvaliteetne noorsootöö on üleüldine teema, mis toob noortele kasu, edendab noorsootöö teostamist ja annab panuse laiemate poliitikaeesmärkide saavutamisse.

a)	Noori kaasatakse noorsootöösse ajal, mil nad on läbimas olulist arenguperioodi oma elus ja seetõttu on sellel ideaalne võimalus edendada noorte arengut (isiklikku, sotsiaalset, haridus-, kutse- ja tööalast arengut), heaolu ja sotsiaalset kaasatust.

Noorsootöö pakub kogemusi ja võimalusi kõigile noortele ja toimib nii avatud juurdepääsuga tegevusena kui ka sihipärase toena, mis võib edendada noorte pädevusi, püüdes samal ajal eemaldada nende ees seisvaid takistusi, ning noorsootööl võib olla eriline roll vähemate võimalustega noorte puhul ja nende noorte puhul, kes ei tööta ega õpi (mittetöötavad ja mitteõppivad noored ehk NEET-noored).

c)	Noorsootöö korraldus on mitmekülgne. Seda rikkalikkust ja mitmekesisust (valdkondlikku, korralduslikku ja temaatilist) tuleks tunnustada.

Noorsootööl peaks olema selgelt määratletud positsioon hariduse ja eluskestva õppe kontiinumis ning mitteformaalse ja informaalse õppe valdkondade laiendamises. See positsioon peaks arvesse võtma noorsootöö potentsiaali rahuldada noorte vajadusi praegusest veelgi rohkem ja väärtustama noorsootöö rolli kaasava ühiskonna ülesehitamises.

e)	Kvaliteedile orienteeritud tõendipõhine lähenemisviis võib olla tähtis vahend, mille abil edendada noorsootööpoliitika ja korralduse kättesaadavust, nähtavust, mõju ja tulemuslikkust.

Kvaliteetne noorsootöö võib hõlmata asjakohaseid enesehindamisel või vastastikusel hindamisel põhinevaid hindamissüsteeme, mis on valideeritud välishindamise kaudu, kui see on teostatav. Sellised süsteemid toetavad noorsootööorganisatsioone, programme ja meetmeid ning saavad parandada korralduslikku suutlikkust ja tulemuslikkust ning selgitavad avalikkusele noorsootöö võimalusi ja selle mõju.

g)	Kvaliteedisüsteemid tagavad, et noorte hääl on kesksel kohal noorsootöö kavandamisel ja tegemisel ning et organisatsioonid, programmid ja meetmed võtavad arvesse noorte vajadusi ja püüdlusi ning on nendega seotud.

h)	Kvaliteedisüsteemid toetavad noorsootöötajaid nende tavade parandamisel ja oskuste arendamisel, luues struktuuri ning keskkonna mõttetööks, dialoogiks ja tegevuseks.

Noorsootöö panustab isikliku ja sotsiaalse arengu rõhutamise kaudu erinevate noori puudutavate poliitikate tulemustesse, eelkõige hariduse ja koolituse, tervise, tööhõive ning kultuuri- ja spordielus osalemise valdkonnas. Arvestades noorsootöö eriomaste funktsioonidega, võiks samal ajal suuremat rõhku panna noorsootöö võimaliku panuse kindlaksmääramisele nende laiemate poliitikavaldkondade puhul;

MÄÄRATLEVAD JÄRGMISED PRIORITEEDID, ET TAGADA JA EDENDADA KVALITEETSET NOORSOOTÖÖD NOORTE ARENGU, HEAOLU JA SOTSIAALSE KAASATUSE EESMÄRGIL:

14.

selleks et tagada noorsootöö asjakohasus ja vastavus noorte huvidele ja vajadustele ning optimeerida noorsootöö rolli noorte arengu, heaolu ja sotsiaalse kaasatuse edendamises, on kindlaks määratud järgmised prioriteedid:

a)	edendada noorsootöö täiendava iseloomuga positsiooni hariduse ja eluskestva õppe kontiinumis, eesmärgiga suurendada noorte kogemusi ja anda neile kaasa eluks vajalik pagas;

toetada noortepoliitika (kuidas määratletakse prioriteete), noorsootöö korralduse (kuidas organisatsioonid, programmid ja meetmed on korraldatud) ja noorsootöö teostuse (kuidas organisatsioonid, programmid ja meetmed ellu rakendatakse) suuremat ühtlustamist, rõhutades tihedamat koostööd ja teadmiste vahetamist poliitikakujundajate, teadlaste ja praktikute ning noorte kogukondade vahel, et tagada rohkem koordineeritud ja tõenditele tuginevad noorsootöö meetmed;

c)	edendada mehhanisme tagamaks, et noorsootöö on kvaliteedi- ja tõendipõhine ning tulemustele orienteeritud;

arendada toetavaid kvaliteediraamistikke, sealhulgas hindamisvahendeid, mida kasutada noorsootöös noorte arengule, heaolule ja sotsiaalsele kaasatusele avaldatava mõju maksimeerimise vahendina. Sellised raamistikud tuleks võtta kasutusele, neid tuleks toetada ja neist tuleks asjakohaselt teavitada ning need peaksid hõlmama kõiki sidusrühmi, sealhulgas noori;

e)	töö tagamaks, et noorsootöö algatuste (korraldus ja teostus) aluseks on noorte endi arvamused ja püüdlused, pakkudes noortele seeläbi kaasavat keskkonda arenguks ja suuremate õiguste andmiseks;

f)	austades noorsootöö eriomast terviklikkust ja mõju, määrata kindlaks noorte noorsootöös osalemisest tulenevad isiklikud, sotsiaalseid ja ametialased oskused ja pädevused ning neid tunnustada, et muuta nähtavaks noorsootöö mõju seonduvatele poliitika- ja tegevusvaldkondadele,

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE PIIRES JA ASJAKOHASELT SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET ARVESTADES:

15.	edendama avatud koordinatsiooni meetodi kaudu nii poliitika- kui tegevusvaldkondade osas sidemete tugevdamist noori puudutavate valdkondadega, näiteks tervise, hariduse ja koolituse, tööhõive, kultuuri ja spordiga;

16.	suurendama noorsootöö korralduse ja teostuse vallas kvaliteedi tähtsust ning edendama nende noorsootöö tulemuste saavutamist, mis panustavad noorte arengusse, heaollu ja sotsiaalsesse kaasatusse;

17.

toetama suuremat koostööd kõigi noorsootöö sidusrühmade vahel (eelkõige teadlased, poliitikakujundajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, praktikud ja noored), et teha kindlaks kvaliteetse noorsootöö mõju noortele endile, noortesektorile ja seonduvatele poliitikavaldkondadele, näiteks töötades välja tõendid kvaliteetse noorsootöö mõju kohta ning lihtsustades ja parandades mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamist ja valideerimist riiklikul ja ELi tasandil;

18.	innustama noori hariduse, kodanikuühiskonna ja kvaliteetsete noortealgatuste kaudu osalema demokraatias ja kasutama olemasolevaid ja uusi vahendeid, et anda panus poliitika arengusse, ning noori selles toetama, edendades seeläbi noorte arengut, heaolu ja sotsiaalset kaasatust;

19.	kvaliteetse noorsootöö võimaluste ja programmide kaudu edendama kogemuslikku õpet ja oskuste, sealhulgas noorte ülekantavate oskuste arendamist, ning selliste oskuste ja pädevuste tunnustamist ja valideerimist;

20.	toetama noortesektorit oma struktuuride, töömeetodite ja suhtluskanalite väljatöötamisel, et jõuda suurema arvu noorteni, eelkõige sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate noorteni;

21.	ergutama ja toetama vabatahtlikku osalemist noorsootöö korraldamises eesmärgiga edendada mitmekesisust ja sotsiaalset kaasatust ning luua sotsiaalset kapitali;

22.	edendama kvaliteetse noorsootöö panust, maksimeerides rahastamisvõimalusi tulemusliku noorsootöö toetamiseks;

23.	innustama asjakohaste programmide, platvormide ja vahendite kaudu Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil heade tavade jagamist, koolitust, oskuste omandamist ja üksteiselt õppimist kvaliteedile orienteeritud noorsootöö vallas;

24.

moodustama temaatilise eksperdirühma, et analüüsida noorsootöö kvaliteedisüsteeme ELi liikmesriikides, uurimaks, kuidas oleks võimalik välja töötada ühised näitajad või raamistikud. Nimetatud rühma töös arvestatakse Euroopa Komisjoni tulevase uuringuga. Selle tegevuse tulemusena esitatakse noorte töörühmale soovitusi sisaldav aruanne. Kõnealuse temaatilise eksperdirühma volituste ja liikmesuskriteeriumide kavand on esitatud käesoleva märkuse lisas,

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES:

25.	püüdma tugineda komisjoni tulevasele uuringule, milles käsitletakse noorsootöö väärtust nende algatuste kindlaksmääramisel, mida on vaja kvaliteedil põhineva ja tulemusliku noorsootöö edendamiseks;

26.	võtma arvesse selles valdkonnas tehtud muid teadusuuringuid ja algatusi. Levitama uurimistulemusi ning töötama välja õppematerjalid poliitikakujundajate, teadlaste, praktikute ja noorte kogukondade jaoks, samuti seonduvate poliitikavaldkondade jaoks;

27.	kaaluma sobilikke järelmeetmeid seoses noorsootöö väärtust käsitleva tulevase uuringuga ja noorsootöö kvaliteeti käsitleva temaatilise eksperdirühma töö tulemustega.

(1) Nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsioon Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (ELT C 311, 19.12.2009, lk 1) ning nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruanne, milles käsitletakse Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (ELi noorsoostrateegia aastateks 2010–2018) rakendamist (ELT C 394, 20.12.2012, lk 5).

(2) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(3) 7808/13.

(4) Mitteformaalne ja informaalne õpe, nagu need on määratletud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012).

(5) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 19. novembri 2010. aasta resolutsioon noorsootöö kohta, lk 3.

LISA

Kavand: Euroopa Liidu liikmesriikide ja komisjoni poolt loodava temaatilise eksperdirühma volitused ja liikmesuskriteeriumid

Eesmärk

Analüüsida noorsootöö kvaliteedisüsteeme ELi liikmesriikides ja uurida, kuidas saaks välja töötada ühised näitajad või raamistikud. Muu hulgas kirjeldada noorsootöö tavasid, protsessi ja tulemit ning mõju noorte osalemisele, arengule ja edasiliikumisele.

Liikmesus

—	Liikmesriikide osalemine selles temaatilises eksperdirühmas on vabatahtlik. Liikmesriigid võivad igal ajal liituda.

—	Liikmesriigid peaksid komisjoni vahendusel nimetama eksperdirühma koosseisu selle temaatilise valdkonna alaste kogemuste ja teadmistega isikud. Määratud isikud tagavad, et liikmesriikide ametiasutusi ja muid asjakohaseid sidusrühmi hoitakse eksperdirühma tööga kursis.

—	Temaatiline eksperdirühm võib kutsuda vajadusel rühma koosseisu täiendavaid liikmeid.

—	Samuti võib temaatiline eksperdirühm kutsuda osalema noorte sidusrühmade esindajaid ja ELi mittekuuluvate riikide puhul programmi „Aktiivsed noored” või sellele järgneva programmi esindajaid, kui seda peetakse asjakohaseks.

Töökord

—	Temaatilise eksperdirühma töö on seotud konkreetsete ülesannetega ning on tähtajaline (kõige rohkem 18 kuud). Eksperdirühm koostab volituste üksikasjaliku kirjelduse ja kokkuvõtliku tööprogrammi koos mõõdetavate ja saavutatavate tulemustega.

—	Eksperdirühm nimetab esimehe ja kaasesimehe rühma esimesel koosolekul.

—	Kõik koosolekud peetakse Brüsselis, kuid soovi korral võivad liikmesriigid mõne koosoleku ka ise korraldada.

—	Komisjon tagab eksperdirühma loomisel ja selle töö käigus eksperdinõu ning logistilise ja sekretariaaditeenuste toe.

—	Eksperdirühm annab noorte töörühmale tehtud edusammudest korrapäraselt aru.

—	Noorte töörühmale esitatakse soovitusi sisaldav eksperdirühma lõpparuanne, mille saaks võtta aluseks noorsootööpoliitika ja korralduse arendamisel.

14.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 168/10

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused sportlaste topeltkarjääri kohta

2013/C 168/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE,

et nõukogu kehtestas 20. mail 2011 Euroopa Liidu spordialase töökava (2011–2014), milles rõhutati hariduse, koolituse ja kvalifikatsioonide rolli spordi valdkonnas ning millega loodi hariduse ja spordialase koolituse ekspertide rühm, et valmistada ette ettepanek topeltkarjääri käsitlevate Euroopa suuniste kohta;

TERVITADES:

liikmesriikide ning komisjoni hariduse ja spordialase koolituse ekspertide rühma poolt topeltkarjääri ajutise ekspertide rühma ettepaneku alusel koostatud sportlaste topeltkarjääri käsitlevaid ELi suuniseid, milles innustatakse võtma mitmeid poliitikameetmeid spordialaste topeltkarjääride toetuseks (1);

VÕTTES ARVESSE, ET:

käesolevates järeldustes on „sportlane” nii mees- kui ka naissportlasest, sealhulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohasest puudega sportlasest „andekas sportlane” või „eliitsportlane”;

—	„andekas sportlane” on sportlane, keda spordiorganisatsioon, juhtorgan või riik on tunnustanud eliitsportlase karjääri võimalusega sportlasena;

—	„eliitsportlane” on sportlane, kel on tööalane leping spordialase tööandja või spordiorganisatsiooniga või kel on spordiorganisatsiooni, juhtorgani või riigi poolt tunnustatud eliitsportlase staatus, mis põhineb tõestatud edul ja saavutustel;

„topeltkarjäär” on sportlase võimalus ilma ülemäärase isikliku pingutuseta ja kvaliteetse koolituse kaudu ühitada oma sportlaskarjäär paindlikult hariduse ja/või tööga, et kaitsta oma moraalseid, tervisealaseid, hariduslikke ja elukutselisi huve ühtegi neist ohustamata, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse noorte sportlaste formaalharidusele;

kui sportlased saavad oma tugevuse abil ühiskonda täiendavalt panustada, peab tipptasemel spordisaavutusi olema võimalik hariduse ja karjääriga ühitada. Sportlased omandavad teadmisi, oskusi ja pädevusi spordiga tegelemise teel; nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2) annab liikmesriikidele aluse kõnealuste teadmiste, oskuste ja pädevuste tunnustamiseks ja valideerimiseks;

sportlaste topeltkarjääri edendamine aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” (3) mitme eesmärgi saavutamisele (koolist väljalangemise ennetamine, kõrgkoolilõpetajate suurem arv, kõrgem tööalane konkurentsivõime) ning muudab spordipoliitika tõhusamaks tänu sellele, et rohkem sportlasi jääb spordisüsteemi;

5.	sportlased treenivad ja/või võistlevad aina rohkem välismaal ning see muudab sportlaskarjääri ühitamise kooli, õpingute või spordivälise karjääriga keerukamaks. Nimetatud sportlased moodustavad ühe rahvusvaheliselt mobiilseima osa Euroopa elanikkonnast;

sportlased aitavad oluliselt kaasa sportimise ja kehalise aktiivsuse maine tõstmisele, edendavad ühiskonnas selliseid positiivseid väärtusi nagu õiglus ja saavutustele pühendumine ning on eeskujuks noorte sportlaste värbamisel. Lisaks sellele on nad oma päritoluriigi olulised esindajad. Seoses sellega on kõigil spordiorganisatsioonidel ja valitsustel kohustus võimaldada sportlastel topeltkarjääris edu saavutada ning tagada, et neid ei asetata pärast sportlaskarjääri lõppemist ebasoodsasse olukorda (4);

7.	laste sporti tuleb alati korraldada kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et laste tegelemine tippspordiks ettevalmistumisega ei mõjuks ebasoodsalt nende füüsilisele, sotsiaalsele või vaimsele heaolule ega kahjustaks seda (4);

Euroopas tippspordiga tegelevate sportlaste hariduse kvaliteedi ja toetavate teenustega seonduvad peamised probleemid on järgmised:

—	sportlaste arengu tagamine, sealhulgas eelkõige varajase spetsialiseerumisega spordis (mida korraldatakse kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga) ning noorte arengu tagamine hariduses ja koolituses;

—	treenimise ja hariduse vaheline tasakaal ning hilisemas elujärgus treenimise ja töötamise vaheline tasakaal;

—	sportlaste, sealhulgas spordisüsteemist planeeritust varem lahkuvate sportlaste sportlaskarjääri lõpufaas (4);

9.	tipptasemel võistlemiseks on paljud sportlased sunnitud sportimist täiendavalt rahastama, sageli perekonna toetuste, õppelaenude või siis osalise või täistööajaga töötamise abil. Mõned sportlased jäävad spordist eemale, kuna nende sportlaskarjääri on hariduse ja/või tööga raske ühitada;

10.

sportlaste sportlaskarjääri hariduse ja/või tööga ühitamise võimalusega kaasnevad märkimisväärsed eelised, sealhulgas tervisealased eelised (nt tasakaalustatud elustiil ja väiksem stress), arengualased eelised (nt spordis, hariduses ja muudes eluvaldkondades kasutatavate oskuste arendamine), sotsiaalsed eelised (ulatuslikumad suhtlusvõrgustikud ja sotsiaalsed tugisüsteemid) ning suuremad võimalused tulevikus tööd leida,

KUTSUVAD SELLEGA SEOSES OMA PÄDEVUSTE JA VASTUTUSALADE PIIRES TEGUTSEVAID ELi LIIKMESRIIKE, SPORDIORGANISATSIOONE JA SIDUSRÜHMI ÜLES SPORDIORGANISATSIOONIDE AUTONOOMSUST ARVESSE VÕTTES:

sportlaste topeltkarjääri käsitlevates ELi suunistes esitatud põhimõtetele tuginedes töötama välja topeltkarjääri käsitleva poliitise raamistiku ja/või riiklikud suunised, mis hõlmaksid peamisi sidusrühmi, nt spordi-, tervishoiu-, haridus-, tööhõive-, kaitse-, noorte-, sise-, rahandus- ja teisi ministeeriume, spordiorganisatsioone, juhtorganeid, haridusasutusi, ettevõtjaid, kaubandus- ja töötajatekodasid ning sportlaste esindusorganeid;

2.	edendama kõikide asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd ja kokkuleppeid topeltkarjääri väljatöötamisel ja rakendamisel;

3.	soodustama sektoriülest koostööd ja toetama uuenduslikke meetmeid ja teadusuuringuid, mis on suunatud sportlaste haridus- ja tööalaste probleemide kindlaksmääramisele ja lahendamisele;

4.	edendama topeltkarjääri käsitlevate heade tavade ja kogemuste jagamist liikmesriikide vahel kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

5.	tagama, et olemasolevaid topeltkarjääri toetavaid meetmeid kohaldatakse võrdselt mees- ja naissportlaste suhtes ning et võetakse arvesse puuetega sportlaste erivajadusi;

6.	innustama spordiorganisatsioone ja haridusasutusi tagama, et ainult nõuetekohaselt kvalifitseeritud või koolitatud töötajad töötavad või teevad vabatahtlikku tööd topeltkarjääriga sportlaste toetamiseks;

7.	edendama kvaliteedistandardite kasutamist spordiakadeemiates ja tipptasemel treeningkeskustes, näiteks seoses topeltkarjääriga töötajate, ohutus- ja julgeolekukorra ning sportlaste õiguste alase läbipaistvusega;

sportlaste haridusega seonduvalt

—

võimaldama vastavate poliitiliste ja/või õigusraamistike piires sportlastele kohandatud võimalusi sporditegevuse ühitamiseks haridusega, näiteks haridusasutuste võrgustike kaudu. Siin võivad abiks olla kohandatud akadeemilised tsüklid, isiklikud haridusteed, kaugõpe ja e-õpe, täiendav nõustajate kasutamine ning paindlikud eksamikavad;

—	kaaluma eeliseid, mis kaasneksid treeningkeskustes, spordikoolides, spordiakadeemiates, spordiklubides, spordiliitudes ja/või ülikoolides pakutavate topeltkarjääri teenuste kvaliteedi akrediteerimissüsteemi loomisega riiklikul tasandil;

—	kaaluma riiklikku ja liikmesriikidevahelist haridusasutuste toetamist koostöö tegemiseks kohandatud haridusprogrammide valdkonnas ning selleks, et eelisjärjekorras tegeleda kvalifikatsioonitasemete ühtlustamisega vastavalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus kirjeldatule;

—	kaaluma meetmeid, mis lihtsustaksid ja edendaksid sportlaste geograafilist liikuvust, et võimaldada nende sportlaskarjääri ühitamist haridusprogrammidega välismaal;

—	edendama spordisektoris sportlaste koolitusprogrammide ja/või kvalifikatsioonide väljatöötamist hariduse pakkujate ja spordiorganisatsioonide vaheliste suhete innustamise kaudu;

—	jätkama riiklike kvalifikatsiooniraamistike kaudu tööd, et viia spordiõpe, kvalifikatsioonid ja topeltkarjääri tugiteenuste kutsealade tunnistuste väljastamine kooskõlla Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;

sportlaste töötamisega seonduvalt

—	toetama sportlastele mõeldud spetsiaalseid üritusi (seminare, konverentse, õpikodasid, kontaktide loomise üritusi, tööbörse), kus rõhutatakse topeltkarjääri tähtsust ja kus sportlastele antakse teavet tööga seotud asjakohaste saadaolevate teenuste ja toetuste kohta;

—	kaaluma topeltkarjääri eriprogrammide loomist avalikus teenistuses töötavatele sportlastele, mis toimiksid ka hea tava näitena teistele tööandjatele;

—	kaaluma võimalust meetmete võtmiseks, et parandada sportlaste võimalikku ebasoodsat olukorda, mis on tingitud nende ebakorrapärasest osalemisest tööturul;

—	edendama sportlaskarjääri lõpetavate eliitsportlaste nõustamist ja toetamist, et nad oleksid sportlaskarjääri lõppemisel valmis karjääriks laiemal tööturul ning saaksid seda karjääri alustada ja arendada;

—	lisama topeltkarjääri riikide ja ELi tasandil toimuva sotsiaaldialoogi päevakorda;

10.

sportlaste tervisega seonduvalt

—

vajaduse korral kaaluma spordi-, tervishoiu- ja haridusametite vahelise koostöö toetamist, et anda haridusprogrammide kaudu sportlastele tervishoiualast ja psühholoogilist abi eluks vajalike oskuste, tervislike eluviiside, toitumise, vigastuste vältimise ja taastumistehnika valdkondades, pöörates erilist tähelepanu alaealiste vaimsele puutumatusele ja üleminekule sportlaskarjääri lõpus;

—

avaliku sektori tervishoiuasutustel ja erakindlustusandjatel palutakse vajaduse korral kaaluda kindlustussätteid, mis annaksid tööandjatele, sportlastest töötajatele ja sportlaskarjääri lõpetanud sportlastele täiendavat töötajate kaitset spordiga seotud vigastuste puhul, pöörates erilist tähelepanu üleminekule sportlaskarjääri lõpus;

11.

sportlaste rahastamisega seonduvalt

—	uurima vajaduse korral selliste sportlastest õpilastele mõeldud rahalise toetuse süsteemide loomist või edasiarendamist, mis kajastaksid topeltkarjääri eri etappe;

—

kaaluma vajaduse korral selliste topeltkarjääri eristipendiumide väljatöötamist haridus- ja koolitusasutustes, mis võimaldaksid sportlastel ühitada haridust ja sporti. Nimetatud stipendiumid võiksid koosneda rahalisest abist teatud spordiga seotud kulude, konkreetsete haridusprogrammide õppemaksude või tugiteenuste jaoks, pöörates erilist tähelepanu üleminekule sportlaskarjääri lõpus,

KUTSUVAD SPORDIORGANISATSIOONE ÜLES NENDE AUTONOOMSUST ARVESSE VÕTTES:

tagama sportlaste topeltkarjääri edu toetamise kõikidel sisetasanditel (näiteks nimetades ametisse kvalifitseeritud nõustajaid, kes abistaksid sportlasi nende sportlaskarjääri algusest lõpuni; kasutades vastutavaid treenereid ja toetavaid töötajaid, võttes arvesse haridus- ja/või tööalaseid nõudmisi; kavandades riiklikke ja rahvusvahelisi spordiüritusi selliselt, et võetakse arvesse sportlaste haridus- ja/või tööalaseid nõudmisi ja kaitstakse sportlasi liigsest koormusest) (5);

2.	arendama ja juhtima liikmesriikides ja/või avaliku sektori spordiasutustes loodud võrgustikke ja mehhanisme või neis täiel määral osalema, et töötada välja ja rakendada sportlastele mõeldud topeltkarjääri teenuseid;

3.	kaaluma eriliste „topeltkarjääriga sportlaste suursaadikute” ametisse nimetamist, näitamaks, et üheaegselt on võimalik saavutada edu nii tipptasemel spordis kui ka hariduses ja/või tööelus;

4.	tegema kaubandus- ja töötajatekodade ning ettevõtjatega koostööd, et tõsta teadlikkust sellest, millised võivad olla sportlaste positiivsed omadused ja eelised tööandjate jaoks, innustades samas sportlastele paindliku töökorralduse loomist;

5.	innustama läbirääkimiste pidamist sponsorlepingute sõlmimise üle ettevõtjatega, kes annavad sponsorettevõttes või selle partnerettevõtetes sportlastele töökogemust, võtavad neid eelisjärjekorras tööle ja võimaldavad neile paindlikku töökorraldust;

6.	vajaduse korral kaaluma sportlaste esindusorganite kaasamist poliitika kujundamisse ja meetmetesse topeltkarjääri valdkonnas,

KUTSUVAD EUROOPA KOMISJONI ÜLES:

sportlaste topeltkarjääri käsitlevatele ELi suunistele tuginedes kaaluma nõukogu teise spordialase töökava raames võetavaid asjakohaseid järelmeetmeid, sealhulgas uurides võimalusi topeltkarjääri valdkonnas võetavate poliitikameetmete rakendamise mõõtmiseks kogu ELis, mida liikmesriigid saaksid vabatahtlikult kasutada;

2.	toetama topeltkarjääri võrgustikke, mis ühendavad sportlaste ühendusi, ettevõtjaid, kaubandus- ja töötajatekodasid, spordiorganisatsioone, haridusasutusi, riiklikke ja kohalikke ametivõime ning treenereid, et võimaldada teabe ja parimate tavade jagamist ELi tasandil;

3.	edendama ja toetama sportlaste topeltkarjääriga seonduvate parimate tavade jagamist ELis, toetades muu hulgas projekte ja nende tulemuste levitamist asjakohaste rahastamiskavade ja programmide raames;

toetama järelevalvesüsteemi ja/või teadusuuringuid, mis tuginevad topeltkarjääri programmide rahvusvahelisel mõõtmel, eelkõige seoses üleminekute mõjuga sportlaste elule, sportlaste arengu tagamisega varajase spetsialiseerumisega spordis, meetmete ja tugiteenuste tõhususega liikmesriikides ning eliitsportlaste tööturule naasmise protsessiga;

toetama Euroopa tasandil ja koostöös kõnealuse valdkonna sidusrühmadega kvaliteedi miinimumnõuete väljatöötamist, mis võiksid toimida riiklike topeltkarjääri teenuste ja vahendite võrdluspunktina, et tagada sportlaste, sealhulgas välismaal viibivate sportlaste jaoks läbipaistvus ja garantiid seoses kvaliteedi, ohutuse ja turvalisusega.

(1) Dok 17208/12.

(2) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(3) KOM(2010) 2020 lõplik.

(4) IT esitas analüüsi reservatsiooni.

(5) IT esitas analüüsi reservatsiooni.

14.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 168/14

ÜHISETTEVÕTE SESAR

2013. AASTA EELARVE JA AMETIKOHTADE LOETELU

2013/C 168/06

EELARVE 2013

TULUDE KALKULATSIOON

(kõik summad on eurodes)

Jaotis/Peatükk

Programmihinnangud

september 2009

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Aasta 2011

Eelarve 2012

Muudetud eelarve II heakskiitmisel

Eelarve 2013

Aasta 2011

Eelarve 2012

Muudetud eelarve II heakskiitmisel

Eelarve 2013

1.	Euroopa Liidu osamaksed

700 000 000

109 994 680

110 123 600

59 881 720

18 000 000

91 170 000

69 713 000

91 631 020

1.1.	7. teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogramm

350 000 000

59 994 680

60 123 600

59 881 720

9 000 000

46 170 000

34 887 000

46 631 020

1.2.	Üleeuroopalise võrgu programm

350 000 000

50 000 000

9 000 000

45 000 000

34 826 000

45 000 000

2.	Eurocontroli osamaksed

165 000 000

21 007 543

14 456 000

41 456 000

12 790 000

11 165 408

14 456 000

34 418 200

12 790 000

2.1.	Osamaksed sularahas

165 000 000

21 007 543

14 456 000

41 456 000

12 790 000

11 165 408

14 456 000

34 418 200

12 790 000

3.	Ülejäänud liikmete osamaksed

30 774 983

4 842 725

4 396 426

4 246 361

4 599 776

4 396 426

4 246 361

3.1.	Osamaksed sularahas

30 774 983

4 842 725

4 396 426

4 246 361

4 599 776

4 396 426

4 246 361

4.	Muud tulud

56 747

100 000

206 283

100 000

4.1.	Tulud saadud intressidelt

56 747

400 000

636 640

400 000

4.2.	Tulud tagastatud maksudelt

4.3.	Mitteliikmete programmitulud

4.4.	EL-le tagasimakstavad intressid

– 300 000

– 430 357

– 300 000

Eelmise aasta eelarve tulem

11 767 877

488 760

57 183 031

15 571 258

TULUD KOKKU

895 774 983

147 669 572

129 076 026

156 564 786

77 018 081

91 154 498

110 122 426

124 198 884

108 767 381

KULUDE KALKULATSIOON

(kõik summad on eurodes)

Jaotis/Peatükk

Programmihinnangud

september 2009

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Aasta 2011

Eelarve 2012

Muudetud eelarve II heakskiitmisel

Eelarve 2013

Aasta 2011

Eelarve 2012

Muudetud eelarve II heakskiitmisel

Eelarve 2013

1.	Personalikulud

55 000 000

5 420 000

6 085 000

5 556 000

5 970 000

4 729 025

6 085 000

5 556 000

5 970 000

1.1.	Ametikohtade loetelul põhinevad personalikulud

50 000 000

2 630 000

3 350 000

3 000 000

3 460 000

2 502 472

3 350 000

3 000 000

3 460 000

1.2.	Lepingulised töötajad, ajutised töötajad

380 000

350 000

380 000

281 631

350 000

380 000

1.3.	Liikmete lähetused

5 000 000

1 890 000

1 450 000

1 550 000

1 300 000

1 410 637

1 450 000

1 550 000

1 300 000

1.4.	Riikide lähetatud eksperdid

150 000

160 000

90 000

170 000

99 001

160 000

90 000

170 000

1.5.	Lähetuskulud

192 000

600 000

391 000

500 000

308 177

600 000

391 000

500 000

1.6.	Muud personalikulud

178 000

175 000

160 000

127 107

175 000

160 000

2.	Halduskulud

45 774 983

3 110 035

3 290 000

3 231 500

3 274 600

2 906 687

3 290 000

3 231 500

3 274 600

2.1.	Hoonete rentimine ja sellega seotud kulud

708 213

794 000

854 648

905 600

705 304

794 000

854 648

905 600

2.2.	Vallasvara ja seonduvad kulud

30 000

50 000

39 094

50 000

2.3.	Suhtekorraldus ja üritused

299 686

300 000

333 743

300 000

2.4.	Posti- ja sidekulud

173 225

180 000

243 000

151 892

180 000

243 000

2.5.	Haldusnõukogu kulud

25 000

30 000

17 500

30 000

7 499

30 000

17 500

30 000

2.6.	Jooksvad halduskulud

221 666

340 000

263 882

300 000

136 793

340 000

263 882

300 000

2.7.	IT- ja tehniliste vahendite kulud

1 575 637

1 500 000

1 500 470

1 350 000

1 487 779

1 500 000

1 500 470

1 350 000

2.8.	Haldustoeteenused

76 608

96 000

65 000

96 000

44 583

96 000

65 000

96 000

3.	Tegevuskulud

795 000 000

138 650 777

119 701 026

147 777 286

67 773 481

67 947 528

100 747 426

115 411 384

99 522 781

3.1.	Ühisettevõtte SESAR teadus- ja arendustegevus

179 500 345

26 520 000

23 913 000

29 824 000

18 482 604

43 748 366

28 000 000

31 782 560

3.2.	EUROCONTROLI teadus- ja arendustegevus

702 853

3.3.	Liikmete teadus- ja arendustegevus

615 499 655

112 130 777

95 788 026

123 864 286

37 949 481

48 762 071

56 999 060

87 411 384

67 740 221

KULUD KOKKU

895 774 983

147 180 812

129 076 026

156 564 786

77 018 081

75 583 240

110 122 426

124 198 884

108 767 381

EELARVE TULEMI SALDO

488 760

15 571 258

I LISA

MITTERAHALISED OSAMAKSED JA KULUD

MITTERAHALISED OSAMAKSED

Kõik summad on esitatud eurodes

Jaotis/Peatükk

Programmihinnangud

september 2009

Kulukohustuste assigneeringud

Aasta 2011

Eelarve 2012

Muudetud eelarve II heakskiitmisel

Eelarve 2013

1. Euroopa Liidu osamaksed

1.1.	7. teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogramm

1.2.	Üleeuroopalise võrgu programm

2.	Eurocontroli osamaksed

535 000 000

69 800 000

74 805 000

75 500 000

2.1.	Osamaksed sularahas

2.2.	Mitterahalised osamaksed

535 000 000

69 800 000

74 805 000

75 500 000

3.	Ülejäänud liikmete osamaksed

615 499 655

112 130 777

95 788 026

123 864 286

37 949 481

3.1.	Osamaksed sularahas

3.2.	Mitterahalised osamaksed

615 499 655

112 130 777

95 788 026

123 864 286

37 949 481

4.	Muud tulud

53 725 363

4.1.	Tulud saadud intressidelt

4.2.	Tulud tagastatud maksudelt

4.3.	Mitteliikmete programmitulud

53 725 363

4.4.	EL-le tagasimakstavad intressid

Eelmise aasta eelarve tulem

TULUD KOKKU

1 204 225 018

181 930 777

170 593 026

198 669 286

113 449 481

MITTERAHALISED KULUD

Kõik summad on esitatud eurodes

Jaotis/Peatükk

Programmihinnangud

september 2009

Kulukohustuste assigneeringud

Aasta 2011

Eelarve 2012

Muudetud eelarve II heakskiitmisel

Eelarve 2013

1. Personalikulud

1.1.	Ametikohtade loetelul põhinevad personalikulud

1.2.	Lepingulised töötajad, ajutised töötajad

1.3.	Liikmete lähetused

1.4.	Riikide lähetatud eksperdid

1.5.	Lähetuskulud

1.6.	Muud personalikulud

2. Halduskulud

2.1.	Hoonete rentimine ja sellega seotud kulud

2.2.	Vallasvara ja seonduvad kulud

2.3.	Suhtekorraldus ja üritused

2.4.	Posti- ja sidekulud

2.5.	Haldusnõukogu kulud

2.6.	Jooksvad halduskulud

2.7.	IT- ja tehniliste vahendite kulud

2.8.	Haldustoeteenused

3.	Tegevuskulud

1 204 225 018

181 930 777

170 593 026

198 669 286

113 449 481

3.1.	Ühisettevõtte SESAR teadus- ja arendustegevus

53 725 363

3.2.	EUROCONTROLi teadus- ja arendustegevus

535 000 000

69 800 000

74 805 000

75 500 000

3.3.	Liikmete teadus- ja arendustegevus

615 499 655

112 130 777

95 788 026

123 864 286

37 949 481

KULUD KOKKU

1 204 225 018

181 930 777

170 593 026

198 669 286

113 449 481

EELARVE TULEMI SALDO

II LISA

KOKKU

TULUD (sularahas ja mitterahalised)

(Kõik summad on eurodes)

Jaotis/Peatükk

Programmihinnangud

september 2009

Kulukohustuste assigneeringud

Aasta 2011

Eelarve 2012

Muudetud eelarve II heakskiitmisel

Eelarve 2013

1.	Euroopa Liidu osamaksed

700 000 000

109 994 680

110 123 600

59 881 720

1.1.	7. teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogramm

350 000 000

59 994 680

60 123 600

59 881 720

1.2.	Üleeuroopalise võrgu programm

350 000 000

50 000 000

2.	Eurocontroli osamaksed

700 000 000

90 807 543

89 261 000

116 261 000

88 290 000

2.1.	Osamaksed sularahas

165 000 000

21 007 543

14 456 000

41 456 000

12 790 000

2.2.	Mitterahalised osamaksed

535 000 000

69 800 000

74 805 000

75 500 000

3.	Ülejäänud liikmete osamaksed

646 274 638

116 973 502

100 184 452

128 260 712

42 195 842

3.1.	Osamaksed sularahas

30 774 983

4 842 725

4 396 426

4 246 361

3.2.	Mitterahalised osamaksed

615 499 655

112 130 777

95 788 026

123 864 286

37 949 481

4.	Muud tulud

53 725 363

56 747

100 000

4.1.	Tulud saadud intressidelt

56 747

400 000

4.2.	Tulud tagastatud maksudelt

4.3.	Mitteliikmete programmitulud

53 725 363

4.4.	EL-le tagasimakstavad intressid

300 000

Eelmise aasta eelarve tulem

11 767 877

488 760

TULUD KOKKU

2 100 000 000

329 600 349

299 669 052

355 234 072

190 467 562

KULUD (sularahas ja mitterahalised)

(Kõik summad on eurodes)

Jaotis/Peatükk

Programmihinnangud

september 2009

Kulukohustuste assigneeringud

Aasta 2011

Eelarve 2012

Muudetud eelarve II heakskiitmisel

Eelarve 2013

1.	Personalikulud

55 000 000

5 420 000

6 085 000

5 556 000

5 970 000

1.1.	Ametikohtade loetelul põhinevad personalikulud

50 000 000

2 630 000

3 350 000

3 000 000

3 460 000

1.2.	Lepingulised töötajad, ajutised töötajad

380 000

350 000

380 000

1.3.	Liikmete lähetused

5 000 000

1 890 000

1 450 000

1 550 000

1 300 000

1.4.	Riikide lähetatud eksperdid

150 000

160 000

90 000

170 000

1.5.	Lähetuskulud

192 000

600 000

391 000

500 000

1.6.	Muud personalikulud

178 000

175 000

160 000

2.	Halduskulud

45 774 983

3 110 035

3 290 000

3 231 500

3 274 600

2.1.	Hoonete rentimine ja sellega seotud kulud

708 213

794 000

854 648

905 600

2.2.	Vallasvara ja seonduvad kulud

30 000

50 000

2.3.	Suhtekorraldus ja üritused

299 686

300 000

2.4.	Posti- ja sidekulud

173 225

180 000

243 000

2.5.	Haldusnõukogu kulud

25 000

30 000

17 500

30 000

2.6.	Jooksvad halduskulud

221 666

340 000

263 882

300 000

2.7.	IT- ja tehniliste vahendite kulud

1 575 637

1 500 000

1 500 470

1 350 000

2.8.	Haldustoeteenused

76 608

96 000

65 000

96 000

3.	Tegevuskulud

1 999 225 017

320 581 554

290 294 052

346 446 572

181 222 962

3.1.	Ühisettevõtte SESAR teadus- ja arendustegevus

233 225 707

26 520 000

23 913 000

29 824 000

3.2.	EUROCONTROLi teadus- ja arendustegevus

535 000 000

69 800 000

74 805 000

75 500 000

3.3.	Liikmete teadus- ja arendustegevus

1 230 999 310

224 261 554

191 576 052

247 728 572

75 898 962

KULUD KOKKU

2 100 000 000

329 111 589

299 669 052

355 234 072

190 467 562

EELARVE TULEMI SALDO

488,760

AMETIKOHTADE LOETELU 2013

Eelarve 2013
Ühisettevõtte SESAR töötajad	Palgaaste	Ajutised töötajad	Lepingulised töötajad	Lähetatud töötajad	Riikide lähetatud eksperdid	Kokku
Tegevdirektor	AD 14	1				1
Tegevdirektori asetäitja haldus- ja finantsküsimustes	AD 12	1				1
Tehnoloogia ja innovatsiooni osakonna juhataja	AD 12	1				1
Strateegia ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja	AD 12	1				1
Õigusosakonna juhataja	AD 12	1				1
Ühisettevõtte suhtekorraldusosakonna juhataja	AD 10	1				1
Majandus- ja keskkonnaosakonna juhataja	AD 10	1				1
Tegevdirektori nõunik	AD 10	1				1
Sõjaliste küsimuste vanemnõunik	AD 10	1				1
Õigus- ja lepingute osakonna juhataja	puudub			1		1
Finants- ja eelarveosakonna juhataja	AD 8	1				1
Tegevdirektori asetäitja operatiiv- ja programmiküsimustes	puudub			1		1
Lennujuhtimissüsteemide talituse juhataja	AD 8	1				1
Süsteemiarhitekt	AD 8	1				1
Kontaktametnik	AD 10	1				1
Õigusküsimuste ja lepingute nõunik	AD 7	1				1
Finants- ja haldusspetsialist	AD 7	1				1
Keskkonnaspetsialist	AD 7	1				1
Valideerimise ja kontrollimise talituse juhataja	AD 7			1		1
Lennujuhtimissüsteemide ekspert	AD 6	1				1
Valideerimise ja kontrollimise talituse nõunik	puudub			1		1
Lennujuhtimissüsteemide ekspert	AD 6	1				1
Finantsspetsialist	AD6	1				1
Lennujuhtimissüsteemide arhitekt	puudub			1		1
Suhtekorraldaja	AD 5	1				1
Ökonomist	AD 5	1				1
Personali õigusspetsialist	puudub		1			1
Projektiaudiitor	AD 5	1				1
Haldus- ja finantsdirektori nõunik	puudub		1			1
Siseaudiitor	AD 5	1				1
Programmijuhtimise ja kvaliteedi vanemekspert	puudub			1		1
Programmijuhtimise ja kvaliteedi ekspert	puudub			1		1
Lennujuhtimisprogrammi ekspert	puudub			1		1
Personalispetsialist	AST 7	1				1
Raamatupidaja	AST 5	1				1
Haldusassistent	AST 3	1				1
Õigusametnik	puudub		1			1
Programmidirektori sekretär	AST 1	1				1
Tegevdirektori sekretär	AST 1	1				1
KOKKU		28	3	8		39
RIIKIDE LÄHETATUD EKSPERDID
Õhuruumi toimimispõhimõtete ja valideerimise ekspert					1	1
RIIKIDE LÄHETATUD EKSPERDID					1	1
Institutsiooniliste küsimuste nõunik					1	1
KOKKU					3	3

14.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 168/22

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39398 – VISA MIF kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 168/07

1. SISSEJUHATUS

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada oma märkusi.

2. JUHTUMI KOKKUVÕTE

2.	3. aprillil 2009 võttis komisjon vastu vastuväited ettevõtjate Visa Europe Limited (edaspidi „Visa Europe”), Visa Inc. ja Visa International Services Association suhtes.

Vastuväidetes kirjeldati komisjoni esialgset arvamust, mille kohaselt on Visa Europe, Visa Inc. ja Visa International Services Association rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kehtestades mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasud (edaspidi „mitmepoolsed vahendustasud”), mida kohaldatakse maksekaartidega VISA, VISA Electron ja V PAY tehtavate EMP-siseste piiriüleste ja teatavate riigisiseste tehingute suhtes.

Vahendustasu maksab kaubandusettevõtja pank (edaspidi „kaarti aktsepteeriv pank”) kaardiomaniku pangale (edaspidi „väljaandev pank”) igalt tehingult, mis sooritatakse jaemüügipunktis maksekaardiga. Kui kaardiomanik kasutab maksekaarti kaubandusettevõtjalt kaupade või teenuste ostmiseks, maksab kaubandusettevõtja vastuvõtvale pangale müüja teenustasu. Kaarti aktsepteeriv pank jätab osa tasust endale (kaarti aktsepteeriva panga marginaal), ülejäänud osa summast kantakse edasi väljaandvale pangale (mitmepoolsed vahendustasud) ning süsteemi haldajale (praegusel juhul Visa Europe and Visa Inc.). Tegelikult määravad mitmepoolsed vahendustasud suure osa müüja teenustasudest.

Vastuväidetes väljendati esialgset arvamust, et mitmepoolsete vahendustasude eesmärk ja mõju on konkurentsi märgatav piiramine maksekaardimaksete vastuvõtmise turgudel nii müüjate kui ka kaudselt nende klientide kahjuks. Mitmepoolsed vahendustasud paistavad suurendavat baasmäära, millele kaarti aktsepteerivad pangad lisavad müüja teenustasud, luues olulise kuluelemendi, mis kehtib kõikide kaarti aktsepteerivate pankade puhul. Komisjoni esialgse arvamuse kohaselt ei olnud mitmepoolsed vahendustasud objektiivselt vajalikud. Piiravat mõju maksekaardimaksete vastuvõtmise turgudel võimendas veelgi mitmepoolsete vahendustasude mõju võrgu- ja väljaandvate pankade turgudel ning muud võrgueeskirjad ja -tavad (kõigi maksekaartide tunnustamise reegel, mittediskrimineerimise reegel ja ühendamine). Lisaks sellele ei vastanud vastuväidetes esitatud komisjoni esialgsete arvamuste kohaselt mitmepoolsed vahendustasud nõuetele, mille alusel oleks nende suhtes võimalik kohaldada erandit vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikele 3. Erandit tohib kohaldada vaid siis, kui sellega kaasneb tõhususe suurenemine ja tarbijad saavad sellest tulenevast kasust õiglase osa.

Komisjon võttis 8. detsembril 2010 vastu otsuse määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 alusel (edaspidi „kohustuste kohta võetud otsus”). Selle otsusega muudeti ettevõtja Visa Europe suhtes neljaks aastaks siduvaks järgmised kohustused: i) menetluse kohaldamisalasse kuuluvate deebetkaartidega tehtud tehingute suhtes kohaldatavate mitmepoolsete vahendustasude kaalutud keskmise piiramine 0,20 %-ni ja ii) nende võrgueeskirjadesse tehakse mitmeid muudatusi ja/või need muudatused jäävad jõusse (edaspidi „läbipaistvusmeetmed”).

Nimetatud kohustused ei hõlmanud siiski krediitkaartidega seotud mitmepoolseid vahendustasusid, mille kohta komisjon andis 31. juulil 2012. aastal välja täiendavad vastuväited. Täiendavates vastuväidetes, mis moodustavad esialgse hinnangu vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõikele 1, laiendati vastuväiteid. Arvesse võeti menetluse kohaldamisalas tehtud muudatused, mille alusel seda kohaldatakse ainult krediitkaartidega seotud mitmepoolsete vahendustasude suhtes. Lisaks laiendati menetluse kohaldamisala nii, et see hõlmaks piirkondadevaheliste (või rahvusvaheliste) mitmepoolsete vahendustasude otsest kohaldamist siis, kui müüjad asuvad EMPi territooriumil ja piiriüleste tehingute vastuvõtmist käsitlevate Visa Europe eeskirjade puhul täheldati võimalikku rikkumist.

Seetõttu hõlmab menetlus nüüd järgmisi valdkondi (esitatud ainult kokkuvõttena):

—	Visa Europe poolt kehtestatud mitmepoolselt kokkulepitud piirkondadevahelised krediitkaartide vahendustasud (edaspidi „piirkonnasisesed mitmepoolsed vahendustasud”), mida kohaldatakse kas otse piiriüleste tehingute või vaikimisi siseriiklike tehingute suhtes (2);

—	Visa Europe poolt kehtestatud riigipõhised krediitkaartide mitmepoolsed vahendustasud (3);

—	piirkondadevaheliste mitmepoolsete vahendustasude võimalik vaikimisi kohaldamine võrdväärsete vahendustasude puudumisel ja nende otsene kohaldamine tehingute suhtes, kui EMP-st väljaspool väljastatud kaarte kasutatakse EMPs asuvate kaupmeeste juures (4);

—	piiriüleste tehingute vastuvõtmist käsitlevad eeskirjad kui konkurentsipiirang.

Menetluses käsitletakse vastuväidetes juba mainitud mitmepoolsete vahendustasudega seotud Visa Europe võrgueeskirju ja nimelt kõigi maksekaartide tunnustamise reeglit, mittediskrimineerimise reeglit ja kaubandusettevõtja teenustasude ühendamise levinud praktikat. Viimati nimetatud eeskirju ei hinnata selles suhtes, kas need kujutavad endast konkurentsieeskirjade rikkumist, vaid hinnatakse eelkõige seda, kas need eeskirjad aitavad tõhustada mitmepoolsete vahendustasude piiravat mõju.

10.	Täiendavad vastuväited saadeti 24. aprillil 2013 ka ettevõtjatele Visa Inc. ja Visa International Service Association.

3. VÕETAVATE KOHUSTUSTE PEAMINE SISU

11.

Üks menetluse osaline – Visa Europe – ei nõustu komisjoni esialgse hinnanguga. Sellest hoolimata on ta teinud ettepaneku võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaselt kohustusi komisjoni tõstatatud küsimuste lahendamiseks. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte kohustustest, mille täielik ingliskeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel

http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

12.	Kaks kuud pärast ettevõtja Visa Europe kohustuste kohta võetud otsuse teatavaks tegemisest kohustub Visa Europe piirama iga-aastast kaalutud keskmist EMP-siseste mitmepoolsete vahendustasude määra 0,3 %-le, mida kohaldatakse nende krediitkaartidega sooritatud tehingute suhtes.

13.

Piirangut kohaldatakse eraldi ka nendes EMP riikides, kus ettevõtja Visa Europe sätestab otse konkreetsed siseriiklikud mitmepoolsed vahendustasud krediitkaartide puhul, ja nendes EMP riikides, kus siseriiklike tehingute suhtes kohaldatakse EMP-siseseid mitmepoolseid vahendustasusid muude mitmepoolsete vahendustasude puudumise korral.

14.

Visa Europe teeb samuti ettepaneku tagada alates 1. jaanuarist 2015, et

—

krediitkaardimaksete suhtes kohaldatavat mitmepoolsete vahendustasude määra 0,3 % -list piirangut kohaldatakse ka kõikide Visa Europe poolt kehtestatud mitmepoolsete vahendustasude suhtes, mis on seotud tehingutega, mis on tehtud Visa Europe territooriumi alla kuuluvates EMP-välistes riikides (5) väljastatud Visa krediitkaartidega EMP territooriumil asuvate kaubandusettevõtjate juures (edaspidi „Visa Europe sisesed EMP-välised krediitkaartide mitmepoolsed vahendustasud”) ja

—

deebetkaardimaksete suhtes kohaldatavat mitmepoolsete vahendustasude määra 0,2 % -list piirangut kohaldatakse ka kõikide Visa Europe poolt kehtestatud mitmepoolsete vahendustasude suhtes, mis on seotud tehingutega, mis on tehtud Visa Europe territooriumi alla kuuluvates EMP-välistes riikides väljastatud Visa deebetkaartidega EMP territooriumil asuvate kaubandusettevõtjate juures (edaspidi „Visa Europe sisesed EMP-välised deebetkaartide mitmepoolsed vahendustasud”).

15.

Visa Europe kohustub muutma oma piiriüleste tehingute vastuvõtmist käsitlevaid eeskirju selliselt, et alates 1. jaanuarist 2015 võivad piiriüleste tehingute vastuvõtjad pakkuda kas kaubandusettevõtja asukohas kohaldatavaid deebetkaartide või krediitkaartide siseriiklike tehingutega seotud mitmepoolseid vahendustasusid või 0,2 %-list mitmepoolsete vahendustasude määra deebetkaarditehingute puhul ja 0,3 %-list mitmepoolsete vahendustasude määra krediitkaarditehingute puhul, kui on täidetud teatavad tingimused.

16.

Visa Europe kohustub jätkama täiendavate läbipaistvusmeetmete rakendamist. Visa Europe võtab eelkõige järgmised kohustused:

—

kohustub võtma kasutusele eeskirja, mille kohaselt kaarti aktsepteerivad pangad peavad kaubandusettevõtjatele pakkuma müüja teenustasu määramist „mitmepoolne vahendustasu plus plus” („MIF plus plus”) põhimõtte kohaselt halduslõivu eest (täpsemalt peavad kaarti aktsepteerivad pangad nõudmise korral esitama oma lepingutes ja arvetel müüja teenustasu kolmes osas: mitmepoolsed vahendustasud, kõik muud kohaldatava maksesüsteemiga seotud tasud ja kaarti aktsepteeriva panga tasu). Visa Europe nõuab, et kaarti aktsepteerivad pangad võtavad selle eeskirja kasutusele kõikide uute lepingute osas 12 kuu jooksul pärast seda, kui ettevõtjat Visa Europe on teavitatud kohustuste kohta võetud otsusest, ja kehtivate lepingute osas 18 kuu jooksul;

—	kohustub võtma Visa Europe poolt kehtestatud mitmepoolsete vahendustasude puhul kasutusele lihtsustatud struktuuri, kus on vähemalt 25 % vähem tasukategooriaid, et parandada läbipaistvust ja hõlbustada tasumäärade võrdlemist.

17.	Visa Europe määrab seirehalduri kontrollima, kas Visa Europe täidab oma kohustusi. Enne määramist on komisjonil õigus seirehalduri kandidaat heaks kiita või tagasi lükata.

18.	Kohustused kehtivad nelja aasta jooksul alates kuupäevast, kui ettevõtjale Visa Europe tehakse teatavaks kohustuste kohta võetud otsus.

19.

Kõnealuseid kohustusi kohaldatakse ainult Visa Europe'i suhtes. Käimasolevat uurimist seoses ettevõtjate Visa Inc. ja Visa International Services Association konkurentsivastase käitumisega (vt eespool punkt 7) ei lõpetata enne, kui komisjon ei ole selle kohta esitanud täiendavat hinnangut ja võtnud arvesse kõiki märkusi, mis võidakse käesoleva teatise kohta esitada.

4. KUTSE MÄRKUSTE ESITAMISEKS

20.	Komisjon kavatseb turutestist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks.

21.

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud isikutel palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, millest igasugune teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave on välja jäetud ning vajaduse korral asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus” või „konfidentsiaalne”.

22.	Vastuseid ja märkusi tuleks põhjendada ning esitada asjaomased faktid. Kui avastate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleemi, siis võite komisjonile pakkuda välja võimaliku lahenduse.

23.

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu), faksi (+32 22950128) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber AT.39398 VISA MIF):

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Mõlemad sätete seeriad on oma sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

(2) Hetkel Lätis.

(3) Hetkel Belgias, Hollandis, Iirimaal, Islandil, Itaalias, Luksemburgis, Maltal, Rootsis ja Ungaris muude vahendustasude puudumisel.

(4) Kohustustes viidatakse neile kui rahvusvahelistele mitmepoolsetele vahendustasudele ja Visa Europe territooriumil kohaldatavatele EMPst väljapoole jäävatele mitmepoolsetele vahendustasudele.

(5) Visa Europe territooriumi alla kuuluvad EMP, Andorra, Fääri saared, Gröönimaa, Iisrael, Monaco, San Marino, Svålbardi saarestik ja Jan Mayeni saar, Šveits, Türgi ja Vatikan.

14.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 168/26

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2013/C 168/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„CÍTRICOS VALENCIANOS”/„CÍTRICS VALENCIANS”

EÜ nr: ES-PGI-0105-0152-31.01.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Toote kirjeldus

Uute lubatud sortide lisamine

Asjaolu, et ligikaudu 60 % Valencia tsitrusviljadest toodetakse novembrist veebruarini, tähendab muul ajal seisakut ja saamata jäänud tulu.

Tänu koostööle Instituto Valenciano de Investigaciones Agrarias’ega (IVIA) (Valencia põllumajandusuuringute instituut), mis on üks maailma juhtivaid asutusi tsitruseliste valdkonnas tehtavate teadusuuringute ja tehnilise taseme poolest, samuti tsitrusekasvatust soodustava uute sortide ja pookealuste aretamise ja taimekahjustajate tõrje alal, ning tänu sektori äridünaamikale on õnnestunud pakkumine nõudlusega vastavusse viia, kuna on aretatud uusi nii varem kui ka hiljem valmivaid heade organoleptiliste omadustega sorte, ilma et oleks muudetud päritolu ja traditsiooni seost ning kasvatusmeetodeid.

Uued sordid, mida soovitakse spetsifikaati lisada, on vahemerelise kliima pehmete talvede ja parajalt soojade suvede, päevase ja öise õhutemperatuuri selgete erinevuste ning parajalt sooja ja niiske tuulega suurepäraselt kohanenud, mistõttu annab kasvukeskkond neile üsna märkimisväärsed eriomadused, mille alusel saab neid eristada samadest, kuid mujal kasvatatud sortidest.

Lühidalt öeldes annab tähisega „Cítricos Valencianos” hõlmatud sortidele erilised omadused piirkonna ilmastik. Valencia tsitrusekasvatuspiirkonna iseloomulikud temperatuuritingimused mõjutavad puuviljade maitset, värvust ja lõhna.

Kontrolliasutuse koonddokumenti soovitakse lisada järgmised sordid, mis on loetletud keskkonna-, maaelu- ja merendusministeeriumi poolt väljaandes „Boletin Oficial del Estado” avaldatud kaubanduslike sortide registris.

Mandariinid:

satsumad: Iwasaki;

klementiinid: Beatriz, Capola (Mioro), Clemenpons, Clemenrubí, Loretina, Nour;

hübriidid: Moncada.

Apelsinid:

nabaapelsinid: Barnfield Late, Caracara, Chislett Summer, Fukumoto, Powell Summer ja Rohde Summer;

harilikud apelsinid: Valencia Delta Seedless, Valencia Midknight ja Barberina;

veriapelsinid: Sanguinelli.

Sidrunid: Eureka.

3.2. Geograafiline piirkond

Tootmispiirkonnas toimunud kliimamuutustest tingituna on välja arenenud ökosüsteemid, mis soodustavad tsitrusviljade kasvatamist samade meetodite abil ja samade organoleptiliste omaduste saavutamist. See tähendab, et kaitstud geograafilise tähise „Cítricos Valencianos” all saavad kvaliteetsete tsitrusviljade kasvatusega nüüd tegeleda uued piirkonnad, samal ajal kui teistes piirkondades tootmine väheneb.

Kaitstud geograafilise tähisega „Cítricos Valencianos” hõlmatud tsitrusviljade uus tootmispiirkond asub Vahemere rannikut mägedest kuni rannajooneni niisutavate jõgede valgalade uhtepinnasel. Suved on selles piirkonnas soojad ja tuul enamasti niiske, mis on viljade jaoks soodne ja mõjutab peamiselt nende välimust.

Hoogustuv piirkondadeks (comarcas) jagamine võimaldab geograafilise piirkonna Euroopa Liidu raamistikus täpselt määratleda.

CASTELLÓ/CASTELLÓN: El Baix Maestrat. Lisatakse Cervera del Maestre ja Traiguera; La Plana Alta. Lisatakse les Coves de Vinromà ja Vilanova d’Alcolea; La Plana Baixa. Lisatakse Alfondeguilla ja Eslida; L’Alt Millars. Lisatakse Espadilla, Toga, Torrechiva ja Vallat; L’Alt Palància. Lisatakse Navajas.

VALÈNCIA/VALENCIA: L’Horta Oest. Välja jäetakse Mislata; L’Horta Sud. Lisatakse Llocnou de la Corona, välja jäetakse Benetússer; El Camp de Túria. Lisatakse l’Eliana, Loriguilla ja San Antonio de Benagéber; El Serrans. Lisatakse Chulilla, Losa del Obispo, Sot de Chera ja Villar del Arzobispo; La Foia de Bunyol. Lisatakse Dos Aguas ja Yátova; La Ribera Baixa. Lisatakse Benicull de Xúquer; La Vall d’Albaida. Lisatakse Agullent, Aielo de Malferit, Aielo de Rugat, Albaida, Alfarrasí, Atzeneta d’Albaida, Beniatjar, Benissoda, Carrícola, Castelló de Rugat, Montaverner, Montitxelvo/Montichelvo, l’Olleria, Ontinyent, Otos, el Palomar, la Pobla del Duc ja Rugat, välja jäetakse Bellús.

ALACANT/ALICANTE: La Marina Alta. Lisatakse Els Poblets; La Marina Baixa. Välja jäetakse Relleu; L’Alacantí. Välja jäetakse Busot, Xixona; El Vinalopó Mitjà. Välja jäetakse Aspe ja seega kogu piirkond (comarca); El Baix Segura. Lisatud Los Montesinos ja San Isidro.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„CÍTRICOS VALENCIANOS”/„CÍTRICS VALENCIANS”

EÜ nr: ES-PGI-0105-0152-31.01.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Cítricos Valencianos”/„Cítrics Valencians”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Apelsinipuu (Citrus sinensis, L.), mandariinipuu (Citrus reticulata Blanco) ja sidrunipuu (Citrus limon L.) viljad.

Kaitstud geograafilise tähisega „Cítricos Valencianos” kaitstakse järgmisi tsitrusvilju:

—	apelsinid: allpool olevas tabelis esitatud ja seal loetletud omadustega nabaapelsini-, hariliku apelsini ja veriapelsinisordid;

—	mandariinid: allpool olevas tabelis esitatud ja seal loetletud omadustega satsuma-, klementiini- ja hübriidsordid;

—	sidrunid: allpool olevas tabelis esitatud ja seal loetletud omadustega sordid.

RÜHM	SORT	LÄBIMÕÕT (mm)	MAHLA % (4)	KÜPSUSE NÄITAJA (5)
SATSUMAD	CLAUSELLINA	54–78	40	7
	OKITSU	54–78	40	7
	OWARI	54–78	40	7
	IWASAKI	54–78	40	7
HÜBRIIDID	ELLENDALE	54–78	40	7,5
	FORTUNE	54–78	40	8
	KARA	54–78	40	7,5
	NOVA	54–78	40	7,5
	ORTANIQUE	54–78	40	8
	MONCADA	54–78	40	7,5
KLEMENTIINID	ARRUFATINA	46–78	40	7,5
	CLEMENTARD	46–78	40	7,5
	CLEMENTINA FINA	46–78	40	7,5
	CLEMENULES	46–78	40	7,5
	ESBAL	46–78	40	7,5
	HERNANDINA	46–78	40	7,5
	MARISOL	46–78	40	7,5
	OROGRANDE	46–78	40	7,5
	ORONULES	46–78	40	7,5
	OROVAL	46–78	40	7,5
	TOMATERA	46–78	40	7,5
	LORETINA	46–78	40	7,5
	BEATRIZ	46–78	40	7,5
	CLEMENPONS	46–78	40	7,5
	NOUR	46–78	40	7,5
	CAPOLA (MIORO)	46–78	40	7,5
	CLEMENRUBÍ	46–78	40	7,5
NABA-APELSINID	LANE LATE	70–100	35	7
	NAVELATE	70–100	35	7
	NAVELINA	70–100	35	7
	NEWHALL	70–100	35	7
	WASHINGTON NAVEL	70–100	35	7
	CARACARA	70–100	35	7
	POWELL SUMMER	70–100	35	7
	BARNFIELD LATE	70–100	35	7
	CHISLETT SUMMER	70–100	35	7
	FUKUMOTO	70–100	35	7
	ROHDE SUMMER	70–100	35	7
HARILIKUD APELSINID	SALUSTIANA	67–96	35	7
	VALENCIA LATE	67–96	35	7
	V. DELTA SEEDLESS	67–96	35	7
	V. MIDKNIGHT	67–96	35	7
	BARBERINA	67–96	35	7
VERIAPELSINID	SANGUINELLI	60–96	35	7
SIDRUNID	FINO (MESERO)	48–67	25	—
	VERNA	48–67	30	—
	EUREKA	48–67	25	—

Kaitstud geograafilise tähisega on hõlmatud tsitrusviljad, mis liigitatakse asjaomase kvaliteedistandardi alusel ekstra- ja I klassi.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

—

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Toode peab olema pakitud toiduainete jaoks kasutatavasse pakendisse.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud tsitrusvilju tohib turustada ainult nummerdatud lisamärgisega pakendis. Märgisel ja lisamärgisel peavad olema sõnad „Indicación Geográfica Protegida „Cítricos Valencianos/Citrics Valencians” ”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega „Cítricos Valencianos” hõlmatud tsitrusvilju toodetakse järgmistes Castellóni, Valencia ja Alicante provintsi piirkondades (comarcas), millel on luba kasvatada kaitstud geograafilise tähisega „Cítricos Valencianos” hõlmatud tsitrusvilju.

CASTELLÓ/CASTELLÓN

El Baix Maestrat: Alcalà de Xivert, Benicarló, Càlig, Cervera del Maestre, Peníscola/Peñíscola, Sant Jordi/San Jorge, San Rafael del Río, Santa Magdalena de Pulpis, Traiguera ja Vinaròs.

La Plana Alta: Almassora/Almazora, Benicàssim/Benicasim, Borriol, Cabanes, Castelló de la Plana/Castellón de la Plana, les Coves de Vinromà, Orpesa/Oropesa del Mar, Sant Joan de Moró, Torreblanca ja Vilanova d’Alcolea.

La Plana Baixa: Alfondeguilla, Almenara, Alquerias del Niño Perdido, Artana, Betxí, Borriana/Burriana, Xilxes/Chilches, Eslida, la Llosa, Moncofa, Nules, Onda, Ribesalbes, Tales, la Vall d’Uixó, Vilareal ja la Vilavella.

L’Alcalatén: l’Alcora.

L’Alt Millars: Argelita, Espadilla, Fanzara, Toga, Torrechiva ja Vallat.

L’Alt Palància: Castellnovo, Geldo, Navajas, Segorbe, Soneja ja Sot de Ferrer.

VALÈNCIA/VALENCIA

El Camp de Morvedre: Albalat dels Tarongers, Alfara de la Baronia, Algar de Palancia, Algimia de Alfara, Benavites, Benifairó de les Valls, Canet d’En Berenguer, Estivella, Faura, Gilet, Petrés, Quart de les Valls, Quartell, Sagunt/Sagunto, Segart ja Torres Torres.

L’Horta Nord: Albalat dels Sorells, Alboraya, Albuixech, Alfara del Patriarca, Almàssera, Bonrepòs i Mirambell, Burjassot, Foios, Godella, Massalfassar, Massamagrell, Meliana, Moncada, Museros, la Pobla de Farnals, Puçol, Puig, Rafelbunyol/Rafelbuñol, Rocafort, Tavernes Blanques ja Vinalesa.

L’Horta Oest: Alaquàs, Aldaia, Manises, Paterna, Picanya, Quart de Poblet, Torrent, Xirivella ja València.

L’Horta Sud: Albal, Alcàsser, Alfafar, Beniparrell, Catarroja, Llocnou de la Corona, Massanassa, Paiporta, Picassent, Sedaví ja Silla.

El Camp de Túria: Benaguasil, Benisanó, Bétera, Casinos, l’Eliana, Loriguilla, Llíria, Marines, Náquera, Olocau, la Pobla de Vallbona, Riba-roja de Túria, San Antonio de Benagéber, Serra ja Vilamarxant.

Els Serrans: Bugarra, Chulilla, Domeño, Gestalgar, Loriguilla, Losa del Obispo, Pedralba, Sot de Chera ja Villar del Arzobispo.

La Foia de Bunyol: Alborache, Buñol, Cheste, Chiva, Dos Aguas, Godelleta, Macastre ja Yátova.

La Ribera Alta: Alberic, Alcàntera de Xúquer, l’Alcúdia, Alfarp, Algemesí, Alginet, Alzira, Alzira (la Garrofera), Antella, Beneixida, Benifaió, Benimodo, Benimuslem, Carcaixent, Càrcer, Carlet, Catadau, Cotes, l’Ènova, Gavarda, Guadassuar, Llombai, Manuel, Massalavés, Montserrat, Montroy, la Pobla Llarga, Rafelguaraf, Real, Sant Joanet, Sellent, Senyera, Sumacàrcer, Tous, Turís ja Villanueva de Castellón.

La Ribera Baixa: Albalat de la Ribera, Almussafes, Benicull de Xúquer, Corbera, Cullera, Favara, Fortaleny, Llaurí, Polinyà de Xúquer, Riola, Sollana ja Sueca.

La Canal de Navarrés: Anna, Bicorp, Bolbaite, Chella, Enguera, Navarrés ja Quesa.

La Costera: l’Alcúdia de Crespins, Barxeta, Canals, Cerdà, Estubeny, Genovés, la Granja de la Costera, Llanera de Ranes, Llocnou d’En Fenollet, la Llosa de Ranes, Moixent/Mogente, Montesa, Novetlè/Novelé, Rotglà i Corberà, Torrella, Vallada, Vallés ja Xàtiva (el Realenc).

La Safor: Ador, Alfauir, Almiserà, Almoines, l’Alqueria de la Comtessa, Barx, Bellreguard, Beniarjó, Benifairó de la Valldigna, Beniflá, Benirredrà, Castellonet de la Conquesta, Daimús, la Font d’En Carròs, Gandia, Guardamar de la Safor, Llocnou de Sant Jeroni, Miramar, Oliva, Palma de Gandía, Palmera, Piles, Potríes, Rafelcofer, Real de Gandía, Rótova, Simat de la Valldigna, Tavernes de la Valldigna, Villalonga, Xeraco ja Xeresa.

La Vall d’Albaida: Agullent, Aielo de Malferit, Aielo de Rugat, Albaida, Alfarrasí, Atzeneta d’Albaida, Bèlgida, Beniatjar, Benicolet, Benigánim, Benissoda, Carrícola, Castelló de Rugat, Llutxent, Montaverner, Montitxelvo/Montichelvo, l’Olleria, Ontinyent, Otos, el Palomar, Pinet, la Pobla del Duc, Quatretonda, Rugat ja Terrateig.

ALACANT/ALICANTE

La Marina Alta: Adsubia, Alcalalí, Beniarbeig, Benidoleig, Benigembla, Benimeli, Benissa, el Poble Nou de Benitatxell/Benitachell, Calp, Dénia, Gata de Gorgos, Xaló, Llíber, Murla, Ondara, Orba, Parcent, Pedreguer, Pego, els Poblets, el Ràfol d’Almúnia, Sagra, Sanet y Negrals, Senija, la Setla/Mira-rosa/Miraflor, Teulada, Tormos, Vall de Gallinera, la Vall de Laguar, el Verger ja Xàbia/Jávea.

La Marina Baixa: l’Alfàs del Pi, Altea, Beniardá, Benidorm, Benimantell, Bolulla, Callosa d’En Sarrià, Confrides, Finestrat, el Castell de Guadalest, la Nucia, Orxeta, Polop, Sella, Tàrbena ja la Vila Joiosa/Villajoyosa.

L’Alacantí: Aigües, Alacant/Alicante, el Campello, Mutxamel, Sant Vicent del Raspeig/San Vicente del Raspeig ja Sant Joan d’Alacant.

El Baix Vinalopó: Crevillent, Elx/Elche ja Santa Pola.

El Baix Segura: Albatera, Algorfa, Almoradí, Benejúzar, Benferri, Benijófar, Bigastro, Callosa de Segura, Catral, Cox, Daya Nueva, Daya Vieja, Dolores, Formentera del Segura, Granja de Rocamora, Guardamar del Segura, Jacarilla, Los Montesinos, Orihuela, Pilar de la Horadada, Rafal, Redován, Rojales, San Fulgencio, San Isidro, San Miguel de Salinas ja Torrevieja.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Ajalugu

Kõigi maailma tsitrusekasvatuspiirkondade seas on tsitrusviljade kasvatamise traditsioon kõige sügavamalt juurdunud just Valencia autonoomses piirkonnas. Esimesed viited tsitrusviljade kasvatamisele ja sellealastele oskustele Valencia piirkonnas pärinevad sajandite tagant. Juba Francesc Eiximenis (1340–1409) mainis oma teoses „Regiment de la Cosa Pública” Valencia ilule viidates apelsini- ja sidrunisalusid. Münzer kirjeldas raamatus „Viaje por España y Portugal” („Reis läbi Hispaania ja Portugali”) (1494) Valenciat kui kohta, kus kasvab hulganisti apelsini-, sidruni- ja näsasidrunipuid ning lugematul hulgal teisi viljapuid, samuti seda, kuidas teda viidi vaatama linnaaeda, kuhu olid istutatud imelised sidruni-, apelsini- näsasidruni- ja palmipuud. Laguna esitas Dioscoridese „De Materia Medica” (1570) tõlkes teavet apelsinide ja sidrunite kohta ning ütles, et „los valencianos llaman toronja a la naranja” (valencialased kasutavad apelsini kohta sõna „toronja” (mis tänapäevases hispaania keeles tähendab „greip”)). 18. sajandi lõpus tõi botaanik Cabanilles välja asjaolu, et kääbusapelsinidest saadi kõige suurem saak, 4 000tahulla’t (vana hispaania mõõtühik).

Esimesed värsket puuvilja turul müügiks kasvatavad istandused loodi 18. sajandi lõpu poole ning sellest ajast alates on nende hulk järjepidevalt kasvanud, nii et tänaseks on apelsinipuude all ligikaudu 85 000 ha, mandariinipuude all 83 000 ha ja sidrunipuude all 15 000 ha maad. Aja jooksul on välja töötatud kindlad kasvatusmeetodid, mille aluseks on kasvatuse optimaalne kohandamine piirkonna põllumajanduslike ja klimaatiliste oludega ning mis aitavad toota kvaliteetset puuvilja.

Castellónis Burrianas asuv apelsinimuuseum annab tunnistust apelsinikasvatuse olulisusest Valencia autonoomse piirkonna jaoks.

Loodus

Valencia autonoomses piirkonnas väheneb sademete hulk põhjast lõunasse, jäädes Castellónist põhja pool 450 mm kanti, Alicantest lõunas aga juba alla 300 mm.

Tsitrusvilju kasvatatakse kõigis kolmes Valencia autonoomse piirkonna provintsis – Alicantes, Valencias ja Castellónis. Kuigi tava kohaselt on peamised tootmispiirkonnad sisemaal varitseva hallaohu tõttu paiknenud rannikul ja jõeorgudes, sobib praegu tsitruseliste kasvatamiseks ka sisemaa, sest kliimatingimused on muutunud: talved on pehmed, suved parajalt soojad, päevase ja öise temperatuuri vahel on selged erinevused ning tuul on parajalt soe ja niiske.

5.2. Toote eripära

Apelsinid

Tänu Valencia apelsinikasvatajate tehnilistele oskustele ja suurtele teadmistele kasvatatavate kultuuride kohta ning tänu kliima- ja mullatingimustele valmivad kindlate organoleptiliste omadustega viljad, millel on nii spetsiifiline maitse (hapu ja magusa suhe), värvus (intensiivsem oranž), lõhn kui ka mahlasus.

Valencia apelsinidel on õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Mitte üheski teises piirkonnas ei kasva nii palju iseloomuliku värvuse ja püsiva lõhnaga erisuguseid sorte.

Mandariinid

Tänu Valencia mandariinikasvatajate tehnilistele oskustele ja suurtele teadmistele kasvatatavate kultuuride kohta ning tänu kliima- ja mullatingimustele valmivad kindlate organoleptiliste omadustega viljad, millel on nii spetsiifiline maitse (hapu ja magusa suhe), värvus (intensiivsem oranž), lõhn kui ka mahlasus.

Valencia mandariinidel on õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Mitte üheski teises piirkonnas ei kasva nii palju iseloomuliku värvuse ja püsiva lõhnaga erisuguseid sorte. See teeb piirkonnast maailma suurima mandariinieksportija.

Sidrunid

Tänu Valencia sidrunikasvatajate tehnilistele oskustele ja suurtele teadmistele kasvatatavate kultuuride kohta ning tänu kliima- ja mullatingimustele valmivad kindlate organoleptiliste omadustega viljad, mis on mahlased ja suure happesisaldusega, intensiivsemat kollast värvi ja suurepärase lõhnaga.

Valencia sidrunitel on õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Apelsinid

Kohalik keskkond, kus apelsine on kasvatatud sellest ajast alates, kui araablased need Hispaaniasse sisse tõid, annab Valencia apelsinidele erilised omadused, mis eristavad neid mujal kasvatatud apelsinidest ja mis saavutatakse mitme teguri kaasabil.

Valencia apelsine ei kahjusta kasvamise ajal teistele piirkondadele tüüpiline kuum ja kuiv tuul, mistõttu on neil õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Valencia tsitrusekasvatuspiirkonnad asuvad temperatuuri poolest apelsinide geograafilise kasvuala piiril ja seepärast kasvavad seal mitmel põhjusel kvaliteetsed viljad.

Tänu pehmetele talvedele ja parajalt soojadele suvedele saavutavad apelsinid optimaalse küpsusastme aeglaselt ja nii on nende hapu ja magusa suhe parem kui kuumemates piirkondades kasvanud apelsinidel (mis on üldiselt läägemad ja mitte nii maitseküllased). Tänu sellele on Valencia apelsinidel parem maitse.

2)	Selged erinevused öise ja päevase temperatuuri vahel annavad apelsinidele nii seest- kui ka väljastpoolt tugevama värvuse. Valencia apelsinid on iseloomulikku oranži tooni, mis on üldjuhul intensiivsem kui mujal kasvanud apelsinidel.

3)	Mahe temperatuur soodustab apelsinikoores eeterlike õlide teket, mis avaldab omakorda mõju viljade aroomile.

Seega mõjutavad Valencia tsitrusekasvatuspiirkonna iseloomulikud temperatuuritingimused nii viljade maitset, värvust kui ka lõhna.

Vahemereline kliima, mida iseloomustavad parajalt soojad suved ja peamiselt niiske tuul, tuleb apelsinidele samuti kasuks, avaldades peamiselt mõju nende välimusele.

Mandariinid

Kohalik keskkond, kus mandariine on kasvatatud sellest ajast alates, kui araablased need Hispaaniasse sisse tõid, annab Valencia mandariinidele erilised omadused, mis eristavad neid mujal kasvatatud mandariinidest ja mis saavutatakse mitme teguri kaasabil.

Valencia mandariine ei kahjusta kasvamise ajal teistele piirkondadele tüüpiline kuum ja kuiv tuul, mistõttu on neil õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Valencia tsitrusekasvatuspiirkonnad asuvad temperatuuri poolest mandariinide geograafilise kasvuala piiril ja seepärast kasvavad seal mitmel põhjusel kvaliteetsed viljad.

Tänu pehmetele talvedele ja parajalt soojadele suvedele saavutavad mandariinid optimaalse küpsusastme aeglaselt ja nii on nende hapu ja magusa suhe parem kui kuumemates piirkondades kasvanud mandariinidel (mis on üldiselt läägemad ja mitte nii maitseküllased). Tänu sellele on Valencia mandariinidel parem maitse.

2)	Selged erinevused öise ja päevase temperatuuri vahel annavad mandariinidele nii seest- kui ka väljastpoolt tugevama värvuse. Valencia mandariinid on iseloomulikku oranži tooni, mis on üldjuhul tugevam kui mujal kasvanud mandariinidel.

3)	Mahe temperatuur soodustab mandariinikoores eeterlike õlide teket, mis avaldab omakorda mõju viljade aroomile.

Seega mõjutavad Valencia tsitrusekasvatuspiirkonna iseloomulikud temperatuuritingimused nii viljade maitset, värvust kui ka lõhna.

Vahemereline kliima, mida iseloomustavad parajalt soojad suved ja peamiselt niiske tuul, tuleb mandariinidele samuti kasuks, avaldades peamiselt mõju nende välimusele.

Sidrunid

Kohalik keskkond, kus sidruneid on kasvatatud sellest ajast alates, kui araablased need Hispaaniasse sisse tõid, annab Valencia sidrunitele erilised omadused, mis eristavad neid mujal kasvatatud sidrunitest ja mis saavutatakse mitme teguri kaasabil.

Valencia sidruneid ei kahjusta kasvamise ajal teistele piirkondadele tüüpiline kuum ja kuiv tuul, mistõttu on neil õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Valencia tsitrusekasvatuspiirkonnad asuvad temperatuuri poolest sidrunite geograafilise kasvuala piiril ja seepärast kasvavad seal mitmel põhjusel kvaliteetsed viljad.

1)	Tänu pehmetele talvedele ja parajalt soojadele suvedele saavutavad sidrunid optimaalse küpsusastme aeglaselt ja nii on nende happelisus parem kui kuumematel aladel kasvanud sidrunitel (millel on üldiselt vähem maitset).

2)	Selged erinevused öise ja päevase temperatuuri vahel annavad sidrunitele nii seest- kui ka väljastpoolt tugevama värvuse. Valencia sidrunid on iseloomulikku kollast tooni, mis on üldjuhul intensiivsem kui mujal kasvanud sidrunitel.

3)	Mahe temperatuur soodustab sidrunikoores eeterlike õlide teket, mis avaldab omakorda mõju viljade aroomile.

Seega mõjutavad Valencia tsitrusekasvatuspiirkonna iseloomulikud temperatuuritingimused viljade happelisust, värvust ja lõhna.

Vahemereline kliima, mida iseloomustavad parajalt soojad suved ja peamiselt niiske tuul, tuleb sidrunitele samuti kasuks, avaldades peamiselt mõju nende välimusele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7 (6))

Link kontrolliasutuse veebilehel avaldatud spetsifikaadile:

http://www.agricultura.gva.es/web/c/document_library/get_file?uuid=311b8844-1ac9-4ac2-9301-e81705c4452f&groupId=16

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Osakaal puuvilja kogukaalust käsitsi pressimise korral.

(5) Minimaalne suhkru/happe suhtarv, nagu on määratletud komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga.

(6) Vt joonealust märkust 3.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.168.est
Euroopa Liidu Teataja		C 168

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 14. juuni 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 168/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6871 – Mohawk Industries/Spano Invest) ( 1 )	1

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3315
JPY	Jaapani jeen	125,36
DKK	Taani kroon	7,4591
GBP	Inglise nael	0,84950
SEK	Rootsi kroon	8,6765
CHF	Šveitsi frank	1,2290
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,6770
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,728
HUF	Ungari forint	294,85
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7019
PLN	Poola zlott	4,2645
RON	Rumeenia leu	4,4715
TRY	Türgi liir	2,4897
AUD	Austraalia dollar	1,3919
CAD	Kanada dollar	1,3541
HKD	Hongkongi dollar	10,3387
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6696
SGD	Singapuri dollar	1,6669
KRW	Korea vonn	1 510,58
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,2293
CNY	Hiina jüaan	8,1680
HRK	Horvaatia kuna	7,4725
IDR	Indoneesia ruupia	13 155,71
MYR	Malaisia ringit	4,1712
PHP	Filipiini peeso	57,224
RUB	Vene rubla	42,7500
THB	Tai baat	40,997
BRL	Brasiilia reaal	2,8511
MXN	Mehhiko peeso	17,1166
INR	India ruupia	77,3400

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2013/C 168/02	Nõukogu järeldused kõrghariduse sotsiaalse mõõtme kohta	2

2013/C 168/03	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse kvaliteetse noorsootöö rolli noorte arengus, heaolus ja sotsiaalses kaasatuses	5

2013/C 168/04	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused sportlaste topeltkarjääri kohta	10

	Euroopa Komisjon
2013/C 168/05	Euro vahetuskurss	13

2013/C 168/06	Ühisettevõte SESAR – 2013. aasta eelarve ja ametikohtade loetelu	14

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 168/07	Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39398 – VISA MIF kohta ( 1 )	22

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 168/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	26