31.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 153/2

Euro vahetuskurss (1)

30. mai 2013

2013/C 153/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2944
JPY	Jaapani jeen	131,70
DKK	Taani kroon	7,4546
GBP	Inglise nael	0,85570
SEK	Rootsi kroon	8,5720
CHF	Šveitsi frank	1,2487
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,6190
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,795
HUF	Ungari forint	293,33
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7014
PLN	Poola zlott	4,2667
RON	Rumeenia leu	4,3438
TRY	Türgi liir	2,4274
AUD	Austraalia dollar	1,3493
CAD	Kanada dollar	1,3433
HKD	Hongkongi dollar	10,0500
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6149
SGD	Singapuri dollar	1,6396
KRW	Korea vonn	1 462,64
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,9347
CNY	Hiina jüaan	7,9428
HRK	Horvaatia kuna	7,5605
IDR	Indoneesia ruupia	12 700,66
MYR	Malaisia ringit	3,9855
PHP	Filipiini peeso	54,811
RUB	Vene rubla	41,1161
THB	Tai baat	39,130
BRL	Brasiilia reaal	2,6870
MXN	Mehhiko peeso	16,5044
INR	India ruupia	73,0490

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

31.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 153/4

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6952 – Goldman Sachs/THL/CTI Foods)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 153/04

24. mail 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Goldman Sachs Group, Inc. („Goldman Sachs”, Ameerika Ühendriigid) ja Thomas H. Lee Partners, LP („THL”, Ameerika Ühendriigid) omandavad ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli ettevõtja CTIF Holdings, Inc. („CTIF”, Ameerika Ühendriigid) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Goldman Sachs on üleilmne investeerimispangandusega ning väärtpaberite ja investeeringute haldamisega tegelev ettevõtja, kes osutab erinevaid finantsteenuseid korporatsioonidele, finantseerimisasutustele, valitsustele ja üksikisikutele;

—	THL on börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja, kes investeerib üleilmsetesse ettevõtetesse (peamiselt Põhja-Ameerikas) eri valdkondades: i) tarbijad ja tervishoid, ii) meedia ja infoteenused ning iii) äri- ja finantsteenused;

—	CTIF on toidukäitlemisettevõtja, kes on spetsialiseerunud töödeldud liha, kõrvalroogade ning suppide, kastmete ja kuivatatud ubade tarnimisele toitlustussektorile, peamiselt Põhja-Ameerikas.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6952 – Goldman Sachs/THL/CTI Foods):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

31.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 153/7

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6454 – Limagrain/KWS/Genective JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 153/07

23. mail 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Vilmorin & Cie SA („VCO”, Prantsusmaa), kelle üle ettevõtjal Limagrain Group („Limagrain Group”, Prantsusmaa) on valitsev mõju, ja KWS SAAT AG („KWS”, Saksamaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Genective SA („Genective SA”, Prantsusmaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

Limagrain Group: Limagrain Group on rahvusvaheline põllumajandustööstusühistu, mis on spetsialiseerunud põllukultuuride ja köögiviljade seemnetele ning teraviljatoodetele. Selle emaettevõtja on Prantsusmaa 3 500 põllumajandustootjat ühendav ühistu SCA Limagrain. VCO on ettevõtja Limagrain Group seemnete osakonna valdusettevõtja, kes tegeleb seemnete teadusuuringute, sordiaretuse, tootmise ja müügiga peamiselt ametialaseks kasutamiseks põllumajandussektoris;

—	KWS: ettevõtja KWS peamine tegevusvaldkond on mõõduka kliimaga piirkondade jaoks põllumajanduskultuuride seemnete teadusuuringud, sordiaretus, tootmine ja müük;

—	Genective: ettevõtja Genective tegevus hõlmab kommertsiduplasmasse (IP-tooted) introgressiooniks valmis ühe või mitme geeni kommertskasutusele eelnevat teaduslikku uurimist ja arendamist. Kõnealuste IP-toodete litsentsimine kuulub samuti ettevõtja tegevusvaldkonda.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

31.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 153/8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2013/C 153/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„CILIEGIA DI MAROSTICA”

EÜ nr: IT-PGI-0105-01057-27.11.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatused

Toote kirjeldus

Värskelt söömiseks mõeldud toote „Ciliegia di Marostica” vähimat diameetrit suurendati spetsifikaadi artiklis 5 tehtud kasutatavate sortide muudatuste järgi 20 millimeetrilt 23 millimeetrile.

Värske toote kaubanduslikke omadusi kohandati kehtivatest ELi standarditest lähtuvalt.

Toote töötlevas tööstuses kasutamisega seotud nõuete täpsemaks määratlemiseks nähti ette, et vilja võib ka siis, kui selle läbimõõt jääb alla 23 mm ning kui see on üksnes osaliselt terve ja ilma varreta ning selle omadused jäävad üldiselt alla normi, kasutada töötlevas tööstuses.

Tootmismeetod

Kasutatavate sortide arvu suurendamine: ajakohastati lubatud sortide loetelu. Et soodustada nende kultivaride asendamist, mis ei vasta enam turunõuetele, on võetud kasutusele sordid, mis on paremad ja nüüdisaegsemad mitte ainult tootmise, vaid ka kvaliteedi seisukohast (suuremad maitsvamad ja paremini säilivad marjad), säilitades nii palju kui võimalik bioloogilist mitmekesisust.

Sort „Ulster” jäeti välja, sest seda määratletud piirkonnas enam ei kasvatata.

Kasvatamismeetodi läbivaatamine ja lihtsustamine: kasvatamismeetodi kirjeldus vaadati uuesti läbi ja seda lihtsustati, määrates lühidalt ja ammendavalt kindlaks meetmed, mis tuleb uute ja vanade kirsisalude puhul võtta. Praegusel juhul lisati uutes saludes lubatud kasvatamismeetodite kohta konkreetsed meetmed, milles käsitletakse pinnase ettevalmistamist ja taimi. Määratleti ümber mõned üksikasjad, mis on seotud mulla omaduste, tiheduse, pügamise kuju, taimekaitse, mulla haldamise, väetamise ja niisutamisega – seda olenemata salu tüübist.

Toote säilitamine: näidati ära, mida tuleb teha viljadega, mida ei turustata 48 tunni jooksul pärast korjamist. Kirsside kvaliteedi tagamiseks tuleb neid hoida külmas või kasutada muid meetodeid, mis aeglustavad viljade hingamisprotsessi.

Märgistus

Pakend: et rahuldada tänapäeva tarbijaid, kes soovivad väikesemaid pakendeid, lisati anumate puhul vähim maht 250 grammi.

Lubatud hälve: läbimõõdu ja värvi lubatud hälve hõlmab 10 % kirsside arvust ja kaalust pakendi kohta.

Logo: logol oleva geograafilist piirkonda näitava lehe värvi muudeti nii, et see oleks samasugune kirssi „Ciliegia di Marostica” kujutava vilja varre värviga. Peale selle on tehtud ettepanek lihtsustada logol olevat kirja ning kasutada kirja „Ciliegia di Marostica Ciliegia IGP” asemel kirja „Ciliegia di Marostica IGP”, et tarbijad toote ära tunneksid.

Selleks et muuta logo kasutamine tooteedendusmaterjalidel mugavamaks, muudeti logo mõõtmeid käsitlevad nõuded, kõrguse ja aluse suhe jäi siiski muutumatuks ning peab olema 1:2.

Lühendi „IGP” (KGT) asemel on kavas tähis pikalt välja kirjutada; väljendati ka selgemalt kohustust kasutada liidu sümbolit.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„CILIEGIA DI MAROSTICA”

EÜ nr: IT-PGI-0105-01057-27.11.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Ciliegia di Marostica”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetus „Ciliegia di Marostica” tähistab vilju, mis on saadud järgmistesse rühmadesse kuuluvate sortide kasvatamisel:

—	väga varajased sordid: „Sandra” ja „Francese”, millest viimane vastab kõhrkirsisortidele „Moreau” ja „Burlat”;

—	vahepealsed sordid: „Roana” ja varajane kõhrkirss „Romana”;

—	hilised sordid „Milanese”, „Durone Rosso” (Ferrovia Simile) ja „Bella Italia”;

—	„Sandra Tardiva”;

—	sordid „Van”, „Giorgia”, „Ferrovia”, „Durone Nero I”, „Durone Nero II” ja „Mora di Cazzano”.

Lubatud on ka järgmised sordid: „Bella di Pistoia” („Durone Rosso”), „Black Star”, „Early Bigi”, „Grace Star”, „Kordia”, „Marostegana”, „Prime Giant”, „Regina” ja „Folfer”.

Kirsse „Ciliegia di Marostica”, mis on mõeldud värskena söömiseks, iseloomustab suur läbimõõt ja intensiivne värv, mis võib olenevalt sordist varieeruda tulipunasest tumepunaseni.

Värskelt turustamiseks mõeldud viljad peavad olema terved, vigastusteta, varrega, puhtad ja nende pinnal ei tohi olla nähtavat võõrollust.

Värskelt söömiseks mõeldud viljade vähim läbimõõt on 23 mm.

Muuks otstarbeks (näiteks moosiks ja kondiitritööstuses kasutamiseks) mõeldud viljadel võib vars ka puududa, need võivad olla üksnes osaliselt terved ja nende läbimõõt võib olla alla 23 mm.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kirsside „Ciliegia di Marostica” kasvatamise ja koristamise kõik etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Värskelt turustamiseks mõeldud kirsse tuleb korjata käsitsi.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Viljad tuleb panna jäikade seintega anumatesse. Sobimatute ja liiga väikese läbimõõduga viljade eemaldamiseks tuleb neid sorteerida ettevõttes endas.

Kuni turustamise eesmärgil tarnimiseni tuleb vilju hoida jahedas ja varjus, et vältida kvaliteedi alanemist ning säilivusaja lühenemist.

Toodet, mida ei hakatud turustama 48 tunni jooksul pärast korjamist, tuleb säilitada külmas või tuleb kasutada muid sobivaid meetmeid, mis aeglustavad viljade ainevahetusprotsessi.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Värskelt turustamiseks mõeldud kirsid „Ciliegia di Marostica” tuleb pakendada spetsiaalsetesse eri mõõtu pakenditesse, mille mahutavus võib olla 250 grammist kuni 10 kilogrammini.

Kasutatavad materjalid peavad olema mittetoksilised, pakendid uued ja puhtad, soovitavalt puust, plastist või papist.

Iga pakendi sisu peab olema ühtlane ning peab sisaldama ainult sama sorti ja sama kvaliteediga kirsse.

Lubatud on ühtluse puudumine läbimõõdu ja värvi puhul, nii et hälve jääks alla 10 % viljade arvust ja kaalust pakendi kohta.

Kohustuslik on kasutada liidu sümbolit.

Iga pakendi välisküljel peab olema järgmine geograafilise tähise logo:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kirsside „Ciliegia di Marostica” tootmispiirkond hõlmab Vicenza provintsi üheksa järgmise kommuuni territooriumi: Marostica, Salcedo, Fara Vicentino, Breganze, Mason, Molvena, Pianezze, Bassano ja Schiavon.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kirsside „Ciliegia di Marostica” tootmispiirkond on juba ammu tuntud kui territoorium, mis sobib kirsside kasvatamiseks, ning paljud autorid on rõhutanud, kui head on sellest tootmispiirkonnast pärit kirsid.

Piirkond ulatub põhjas territooriumini, mis koosnes 100–400 meetri kõrgustest küngastest; lõunaosa hõlmab kõrge tasandiku all olevaid maid, mille kõrgus on 90–100 meetrit üle merepinna.

Muld, kus kirsipuid kasvatatakse ja mis on suuremas osas kujunenud tertsiaalajastu kaljudest, on eriti viljakas, selles on vähe lämmastikku, kuid palju kaaliumi.

Niisugune päritolu koos pinnase kallakuga ja alanemisega lõuna suunas takistab vee seismajäämist ning soodustab suhkru kogunemist.

Kliima on pehme ja tuult on palju, udu peaaegu puudub ning põhjast kaitseb ala Alpide mäeahelik, eelkõige Dolomiidid.

5.2. Toote eripära

Kirsid on südamekujulised, suure läbimõõduga ja nende värv varieerub tulipunasest kuni tumepunaseni; viljaliha, mis on väga meeldiva magusa maitsega, on keskmiselt mahlakas.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kirsside „Ciliegia di Marostica” ja tootmispiirkonna vahelisest seosest annab tunnistust vilja ajalooline tuntus, mis on kestnud 1400. aastast kuni tänapäevani.

Ajaloodokumentides on kirsipuude kasvatamist Marostica küngastel mainitud juba Rooma ajal, kuid ka hiljem.

Arvatakse, et kirsid „Ciliegia di Marostica” on oma maine saavutanud juba väga ammu ning see tundub olevat seotud ajaloolise seigaga, mida nimetatakse „malepartiiks”; kõneldakse, et kaks rüütlit esitasid teineteisele 1454. aastal väljakutse võita Marostica isanda ja lossihärra Taddeo Parisio tütre käsi, ning võistlesid malepartii vormis, milles malenditeks olid elavad inimesed. Partii toimus ja võitja võis abielluda kohaliku isanda tütrega, kaotaja sai tema õe. Taddeo Parisio andis käsu istutada selle õnneliku sündmuse mälestuseks kogu territooriumile kirsipuud.

Ajaloolise vaatemängu Mostra regionale delle ciliegie jooksul, mis igal aastal tootmispiirkonnas mai lõpu paiku toimub, valitakse selle ajaloosündmuse mälestamiseks noored neiud, kes kannavad nende kahe pruudi rõivaid.

Asjaolu, et alates 1882. aastast on Marosticas olemas kirsiturg, kinnitab, et see territoorium on traditsiooniliselt pühendunud kirsipuude kasvatamisele.

Marostica kommuunis on ka nn kirsitee, mis saab alguse Bassano lähistelt, läbib tasandike ja küngaste ala ning ühendab eri kirsitootmiskülasid.

„Ciliegia di Marostica” võlgneb oma tuntuse suuresti tootjate oskusteabele, käsitlegu see siis viljapuude kasvatamist – kusjuures need puud paiknevad sageli küngastel – või erilist hoolt, mida nad ilmutavad kirsside käsitsi korjamisel.

Tänu kirsipuude pidevale, katkematule ja oskuslikule kasvatamisele künkanõlvadel ja Vicenza kommuuni armulikule kliimale on juba aastaid saadud vilju, mis on oma värvi, maitse ja magususe poolest tuntud.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

Ametiasutus algatas riigisisese vaidlustamismenetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Ciliegia di Marostica” tunnustamise ettepaneku Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italianas19. oktoobri 2012. aasta numbris 245.

Spetsifikaadi konsolideeritud tekstiga on võimalik tutvuda järgmisel veebilehel:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (http://www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Qualità e sicurezza” [Kvaliteet ja ohutus] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Disciplinari di produzione all’esame dell’UE” (ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Vt joonealust märkust 3.

31.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 153/13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 153/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„STAKLIŠKĖS”

EÜ nr: LT-PGI-0005-0819-27.07.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Stakliškės”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Leedu

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.8.

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Mõdu „Stakliškės” on heleda merevaigu värvusega, maitsetaimi (humalat, pärnaõit, kadakamarja) sisaldav ning mõduvirdest traditsiooniliselt loomuliku kääritamise teel toodetud alkoholisisaldusega jook. Mesi, maitsetaimed ning vürtsid annavad joogile iseloomulikult tugeva, kuid samas kergelt magushapuka meemaitse ning terava aroomi. Mõdus sisalduv etanool saadakse loomuliku käärimisprotsessi tulemusel. Mõdu tootmisel ei kasutata suhkrut ega magusainet ning mitte ühtegi tehislikku värv, maitse- ega säilitusainet; mõdu alkoholisisaldust ei ole etanooliga korrigeeritud.

Mõdu „Stakliškės” füüsikalis-keemilised näitajad:

—	etanoolisisaldus: 12 ± 1 % vol,

—	suhkrusisaldus: 160 ± 8 g/dm3,

—	tiitritavate hapete sisaldus väljendatuna sidrunhappena: 7 ± 0,5 g/dm3,

—	kuivaine üldsisaldus: 180 ± 8 g/dm3,

—	lenduvate hapete sisaldus väljendatuna äädikhappena: kuni 1,5 g/dm3,

—	rauasisaldus: kuni 10 mg/dm3,

—	üldine sulfitite ja vääveldioksiidi sisaldus: kuni 200 mg/dm3.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toorained:

—

vesi,

—

looduslik mesi, mis vastab järgmistele nõuetele:

—	redutseerivad suhkrud (fruktoosi ja glükoosi summa): vähemalt 60 g/100 g,

—	sahharoosisisaldus: kuni 5 g/100 g,

—	veesisaldus: mitte üle 20 %,

—	diastaasarv (Schade'i skaala järgi): vähemalt 8,

—	põhjakääritamise pärmi koostis: mõdust mitte üle 5 %,

—

maitsetaimed ja vürtsid (3,5 g/liiter):

—

humal,

—

pärnaõis,

—	kadakamari.

Mõdu „Stakliškės” valmistamisel kasutatakse võrdses vahekorras (kaalu alusel) mett ja vett (üks osa mett ja üks osa vett).

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

I.	Mee lahustamine, vedela mee dekanteerimine, tekkinud vahu koorimine ning vedeliku puhastamine võõrollusest.

II.	Humalate ning muude maitsetaimede ja vürtside hautamine; virde jahutamine, filtreerimine ning mahtanalüüs.

III.	Vedela mee, nõutava veekoguse ning maitseainete keeduse pumpamine pastöriseerimisanumasse. Mõduvirde pastöriseerimine.

IV.	Virde pumpamine ja jahutamine.

V.	Virde kääritamine.

VI.	Mõdust sette eemaldamine.

VII.	Virde laagerdumine vähemalt üheksa kuud.

VIII.

Mõdu filtreerimine ja villimine pudelitesse.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Mõdu „Stakliškės” tuleb kohe pärast laagerdumist ja filtreerimist valada klaasist, keraamikast või muust analoogsest materjalist erineva kuju ning suurusega suveniirpakenditesse, sest õhu juurdepääs tootele selle transpordi või ladustamise käigus võib suurendada oksüdeerumisriski ning muuta toote spetsiifilisi organoleptilisi omadusi. Kontakt õhuga võib põhjustada ka äädikhappebakterite ning teiste mikroorganismide juurdepääsu ja tekitada tootes mittevajaliku käärimisprotsessi.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Stakliškėsi haldusüksust.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Geograafiline tähis „Stakliškės” on saanud endale nime linna järgi, kus mõdu toodetakse. Linn asub mägede ning metsadega ümbritsetud madalikul. Asukoht on soodne mesindamiseks ning teiste mõdu valmistamisel kasutatavate toorainete tootmiseks, 60 % piirkonnast moodustab nimelt põllumajandusmaa, 23 % on kaetud metsadega ning 17 % veega, mida kasutatakse teisel otstarbel.

Ajalugu

Stakliškėsi linna nime, mis on tuletatud sõnast Stokielyšek, mainitakse esmakordselt 1375. aastal Teutooni ordu kroonikates. Legendi kohaselt olevat härrased vaielnud jahil olles selle üle, kes neist suudab juua sada klaasi mõdu. Üks neist sai sellega hakkama ning suutmata seda ka ise uskuda, hüüatas: „Stokielyšek!” (Sada klaasi!). Sel viisil saigi linn endale nime Stokielyček või Stakliškės.

Kõige vanem Baltimaades mõdu tarbimist käsitlev kirjalik allikas on umbes 890. aastast pärit Wulfsani reisikiri. Wulfsan oli rändkaupmees, kes külastas erinevaid piirkondi Balti mere kallastel ning avastas, et sealkandis leidub rohkelt mett, mida kasutatakse teatava joogi valmistamiseks. Kui kuningad ning aadlikud tarbisid märapiima, siis vaene orjarahvas jõi mõdu. Kuna mõdu leidus küllaldaselt, siis aestii nime kandvad hõimud õlut pruulima ei pidanud. Teutooni ordu kroonikate üks autoritest Petrus de Dusburg kirjutas 14. sajandi alguses, et leedukate esivanemad jõid vett, meeveini, mida kutsuti mõduks, ning märapiima, kuid olles joogi alati enne õnnistanud.

Mõdu omandas lausa legendaarse tuntuse ning selle tootmist püüti 20. sajandi lõpus tulutult taaselustada. Õnnestus see alles Stakliškėsi mõduvabriku inseneril Aleksandras Sinkevičiusel pärast Teist maailmasõda, mil ta taasavastas muistse (15. kuni 18. sajandini kasutusel olnud) retsepti meest, maitsetaimedest ja vürtsidest mõdu valmistamiseks ning lükkas uuesti hoo sisse traditsioonilise mittealkohoolse mõdu tootmisele; seda sorti mõdu ei toodetud omal ajal enam ei Leedus ega naaberriikides.

Aleksandras Sinkevičiusel tuli läbida mitu takistust, enne kui ta sai valitsevalt režiimilt 1957. aastal loa mõdu toota. 8. septembril 1958 keedeti Stakliškėsi pruulikoja vanas katlamajas esimesed 700 liitrit mõdu. Sellest ajast alates sai alguse mõdu „Stakliškės” tööstuslik tootmine. Edule vaatamata kirjutas Aivaras Ragauskas oma raamatus „Aleksandras Sinkevičius (1908–1989). Trečdalis gyvenimo paskirto lietuviškam midui” (Aleksandras Sinkevičius (1908–1989). Üks kolmandik elust pühendatud Leedu mõdule), (Vilnius, 2008) järgmist: „Raske oli plaanist kinni pidada. Näiteks viidi 1964. aastal planeeritud toodangumahust ellu vaid 91 %. Laboratooriumi, kindlate tootmisaluste ning eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudusel oli raske läbivalt tagada toote head kvaliteeti.” Teadmistepuuduse tagajärjel kannatas mõdutootmine 1963. aastal suure kahjumi käes. Vaid pärast retsepti ja tootmisprotsessi kohandamise ning maitsetaimede ja vürtside koguste suhte ümberarvestamise pikka protseduuri 12. jaanuaril 1967 kirjutas Aleksandras Sinkevičius oma kirjas nr 24 LTSR (Stakliškėsi mõdutootmise arhiiv) prokurör Viktoras Galinaitisele ja teistele ametnikele: „Ma suutsin nendes ääretult algelistes tingimustes toota mõdu, mida ei ole võimalik toota isegi mehhaniseeritud tehastes mitte, kuid seda parem oli selle kvaliteet.”

Esimene mõdutootmise tehniline käsiraamat koostati 18. jaanuaril 1967. Selles kirjeldatakse toormaterjali ning tootmisprotsessi tervikuna. 1968. aastast pärineb toote spetsifikaat, millest endiselt lähtutakse ka tänapäeval.

Mõdu tuntust kinnitab ka asjaolu, et nõudlus selle järele aina kasvas: kui 1977. aastal toodeti 60 000 liitrit mõdu, siis 1987. aastal tõusis tootmismaht 80 000 liitrile. 1989. aastal eksporditi esimesed mõdupartiid Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriikidesse. Tänapäeval eksporditakse mõdu Poolasse, Belgiasse, Lätti, Hiinasse, Iisraeli ja teistesse riikidesse.

Kuni tänase päevani kantakse mõdu „Stakliškės” traditsioonilist tootmismeetodit ning selle valmistamisalast oskusteavet edasi põlvest põlve, tagades sel viisil pika laagerdumisaja, hõrgu maitse ning aroomiga joogi autentsuse. Mõdu „Stakliškės” autentsust näitab ka asjaolu, et Leedu kulinaarse pärandi fond omistas sellele 2002. aastal kulinaarse pärandi staatuse ning kinnitas, et toode sisaldab naturaalseid koostisosi ning hoiab au sees traditsiooni. Põllumajandusministeerium andis 2010. aastal tootele rahvuspärandi diplomi, mis kinnitab, et toote valmistamisel, selle koostise määramisel ning autentsete tunnuste välja kujundamisel on aluseks võetud esivanematelt päranduseks saadud traditsioon.

5.2. Toote eripära

Mõdule „Stakliškės” annavad iseloomuliku, veidi magushapuka maitse ning terava lõhna selles sisalduv mesi, suhkrute-hapete tasakaalustatud vahekord, traditsiooniline pika loomuliku käärimisprotsessi (kuni 90 päeva) ja pika laagerdumisajaga (vähemalt üheksa kuud) tootmismeetod ning muistne retsept, mille järgi valmistatakse mõdu üksnes looduslikust meest, maitsetaimedest ja vürtsidest (humalast, pärnaõitest, kadakamarjast). Mõdu „Stakliškės” erineb teistest naaberriikides toodetud mõdudest selle poolest, et selle etanoolisisaldus on saadud loomuliku käärimisprotsessi tulemusel ja mitte etanooli lisamise tagajärjel, ning et mesi ei ole asendatav ei suhkru, magusainete ega mee destillaadiga.

Toote erilisus ning tuntus avaldub 2007. aastal turu-uuringute ameti UAB RAIT poolt läbi viidud analüüsis, milles selgub, et mõdu „Stakliškės” erineb teistest samalaadsetest toodetest kõrge kvaliteedi (70 % vastajate arvates), peene maitse (59 % vastajate arvates) ning väga meeldiva aroomi (51 % vastajate arvates) poolest. Kvaliteediomadused, mida tootega veel tihtipeale seostatakse, on järgmised: tugev maitse (39 % vastajate arvates), pilkupüüdev pakend (36 % vastajate arvates), eelkõige vanemale põlvkonnale suunatus (36 % vastajate arvates), kõrge hind (40 % vastajate arvates).

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kaitstud geograafilise tähisega mõdu „Stakliškės” tootmine põhineb punktis 5.2 esitatud tunnustega toote ajalool ning inimeste põlvest põlve edasi kantavatel oskustel säilitada toote eripära ning tagada selle tuntus.

Mõdu „Stakliškės” võlgneb oma tuntuse traditsioonilistele omadustele. 1969. aastal avaldatud raamatus „Lietuviškas midus” (Leedu mõdu), (Kaunas, 1969) kirjeldatakse mõdu „Stakliškės” kui „tüüpilist rahvusjooki, mida valmistati juba kauges minevikus”. Tegemist on kerge alkoholisisaldusega ning kergelt hapuka, kuid väga aromaatse ja hõrgu joogiga, mis on rikas vitamiinide poolest ning mis kannab linna nime, kus seda toodetakse. Jook on heleda merevaigu karva. Klaasi kallatuna on tunda aromaatset lilleaasa lõhna.

Mõdule tõi tuntust juurde rahvusvahelisel näitusel AgroBalt'98 võidetud kuldmedal ning 2004. aastal Leedu põllumajandustoodete ja toidu tururegulatsiooni agentuuri poolt korraldatud Leedu toiduainete ning jookide degustatsioonil Degustalitil välja teenitud parima joogi diplom.

Mõdu „Stakliškės” tuntust ning hinnatust kinnitavad omalt poolt veel riiklikus ning piirkondlikus ajakirjanduses regulaarselt ilmuvad artiklid ning erinevates väljaannetes või netilehel avaldatud järgnev teave: „Stakliškių midus” (Mõdu „Stakliškės”), Mūsų sodai, 1964, nr 5; „Kur Stakliškių auksas ir sidabras” (Kus on Stakliškėsi kuld ja hõbe?), Švyturys, 1968, nr 24; „Stakliškių midus” (Mõdu „Stakliškės”), Laisvė, 25. november 1983; „Metai, kaip lietuviškas midus” (Aasta nagu Leedu mõdu), Kooperatininkas, 1988, nr 9; „Stakliškės”, Šiaurės Atėnai, 2003, nr 646; „AgroBalt: pirmoji lietuviškų maisto produktų ir gėrimų degustacija” (AgroBalt: Leedu toiduainete ja jookide esmakordne degustatsioon), Elta, 9. juuni 2004; „„Ida Basar“ Europos Parlamente išlaikė pirmąjį lietuviškų vaišių egzaminą” („Ida Basar” läbib Euroopa Parlamendis Leedu spetsialiteetide konkursi esimese vooru), meniu.lt, 11. oktoober 2004; „„Lietuviškas midus“ degtinės gaminti nesirengia” („Lietuviškas midus” vodkat tootma ei hakka), BNS, 14. aprill 2006.

Linna Stakliškėsi nimi seostub leedukatel vaid mõduga. Mõdu „Stakliškės” andis nõukogude ajal oma panuse leedu identiteedi püsima jäämisse. Tänapäeval täidab see väljaspool Leedut laitmatult Leedu suursaadiku ülesandeid – mõdu esindab riiki. Mõdu on lisaks merevaigule ja šakotisele (Leedu traditsioonilisele koogile) üks enim Leedust suveniiri või kingina kaasa toodavatest esemetest. Alates 2011. aastast organiseerib UAB Lietuviškas midus giidiekskursioone, mille käigus saavad osalised tutvuda mõdutootmise traditsioonilise tootmismeetodiga, mekkida nii mõdu kui ka paljusid teisi jooke ning anda neile oma hinnang. Külastajad eelistavad reeglina mõdu „Stakliškės”, kuna see maitseb hästi ning selle nimi seostub külastatava kohaga. Mõdu „Stakliškės” tuntus aina kasvab: 2011. aastal käis tootega tutvumas 1 040 külastajat ning 2012. aastal on number tõusnud 1 800-ni.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.zum.lt/l.php?tmpl_into=middle&tmpl_id=2702

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.153.est
Euroopa Liidu Teataja		C 153

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 31. mai 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 153/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6818 – Deutsche Bahn/Veolia Transport Central Europe) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 153/02	Euro vahetuskurss	2

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 153/03	Teade dumpinguvastaste meetmete kohta, mis kehtivad Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini Euroopa Liitu importimise suhtes: nime muutmine äriühingu puhul, mille suhtes kohaldatakse individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära	3

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 153/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6952 – Goldman Sachs/THL/CTI Foods) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	4

2013/C 153/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6953 – Bain Capital Investors/Golden Gate Capital/BMC Software) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	5

2013/C 153/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6917 – FSI/Merit/Yildirim/CMA CGM) ( 1 )	6

2013/C 153/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6454 – Limagrain/KWS/Genective JV) ( 1 )	7

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 153/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	8

2013/C 153/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	13


	(1) EMPs kohaldatav tekst