18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 140/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 140/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.3.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35135 (12/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Thueringen

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Multifunktionsarena der Stadt Erfurt

Õiguslik alus

1.	Koordinierungsrahmen der Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur“ ab 2009, Teil B

2.	Richtlinie des Freistaats Thüringen für die Gewährung von Zuwendungen aus Mitteln der Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur“ (GRW), Teil II

3.	Thüringer Landeshaushaltsordnung (ThürLHO)

4.	Thüringer Vewaltungsverfahrensgesetz (ThürVwVerfG)

Meetme liik

Üksiktoetus

Stadion-Betreibergesellschaft

Eesmärk

Sektori areng

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 29,48 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

84 %

Kestus

—

Majandusharud

Lõbustus- ja vaba aja tegevused, nõupidamiste ja messide korraldamine, sporditegevus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Thüringer Aufbaubank

Gorkistraße 9

99084 Erfurt

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.3.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35440 (12/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Thueringen

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Multifunktionsarena der Stadt Jena

Õiguslik alus

1.	Koordinierungsrahmen der Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur“ ab 2009, Teil B

2.	Richtlinie des Freistaats Thüringen für die Gewährung von Zuwendungen aus Mitteln der Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur“ (GRW), Teil II

3.	Thüringer Landeshaushaltsordnung (ThürLHO)

4.	Thüringer Verwaltungsverfahrensgesetz (ThürVwVerfG)

Meetme liik

Üksiktoetus

Stadt Jena

Eesmärk

Sektori areng

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 34,45 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

—

Majandusharud

Nõupidamiste ja messide korraldamine, sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Thüringer Aufbaubank

Gorkistraße 9

99084 Erfurt

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

13.5.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36027 (13/N)

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Valle D'Aosta

Segapiirkonnad

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Organizzazione delle attività regionali di protezione civile — contributi al settore delle attività produttive

Õiguslik alus

Legge regionale 18 gennaio 2001, n. 5 «Organizzazione delle attività regionali di protezione civile»

Delibera di Giunta regionale n. 2377 del 12 luglio 2004

Delibera di Giunta regionale n. 2378 del 12 luglio 2004

Delibera di Giunta regionale n. 3509 dell'11 ottobre 2004

Delibera di Giunta regionale n. 2705 del 2 ottobre 2009

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamine

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 1,50 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

70 %

Kestus

Kuni 31.12.2018

Majandusharud

Kõik abikõlblikud sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Regione autonoma

Valle d'Aosta Piazza Deffeyes 1

11100 Aosta AO

ITALIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

15.3.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36092 (13/N)

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Emilia-Romagna

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aiuto al salvataggio di RDB SpA in A.S.

Õiguslik alus

A.	D.L. 30.1.1979, n. 26 (convertito in L. 3.4.1979, n. 95), Provvedimenti urgenti per l'amministrazione straordinaria di grandi imprese in crisi (cfr. art. 2-bis);

B.	D.M. 23.12.2004, n. 319, Regolamento recante le condizioni e le modalità di prestazione della garanzia statale sui finanziamenti a favore delle grandi imprese in stato di insolvenza, ai sensi dell'art. 101 del D. Lgs. 8 luglio 1999, n. 270;

C.	D.L. 23.12.2003, n. 347 (convertito in L. 18.2.2004, n. 39), Misure urgenti per la ristrutturazione industriale di grandi imprese in stato di insolvenza;

D.	D. LGS. 8.7.1999, n. 270, Nuova disciplina delle grandi imprese in stato di insolvenza, a norma dell'art. 1 della legge 30 luglio 1998, n. 274.

Meetme liik

Üksiktoetus

RDB Terrecote Srl in AS, RDB SpA in A.S., RDB Hebel SpA in AS

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete päästmine

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Üldeelarve: 25 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

1.5.2013–1.11.2013

Majandusharud

Ehitus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministero dello Sviluppo Economico

Via Veneto 33

00187 Roma RM

ITALIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

27.2.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36127 (13/N)

Liikmesriik

Austria

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Privatrundfunksfonds (PRRF); Fonds zur Förderung des privaten Rundfunks

Õiguslik alus

§§ 30 bis 32 KommAustria Gesetz (KOG), Richtlinien über die Gewährung von Mitteln aus dem Fonds zur Förderung des privaten Rundfunks.

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Kultuur, innovatsioon, koolitus, kultuuripärandi säilitamine, sektori areng

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 30 EUR (miljonites)

Aastaeelarve: 15 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

65 %

Kestus

1.3.2013–31.12.2014

Majandusharud

Raadioringhääling, teleprogrammid ja ringhääling, programmid ja ringhääling, kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Dr. Alfred GRINSCHGL

Mariahilferstraße 77-79

1060 Wien

ÖSTERREICH

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 140/11

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

23. jaanuar 2013,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta

(Juhtum COMP/39.839 – Telefónica/Portugal Telecom)

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 306 (final) all)

(Ainult inglis- ja portugalikeelne tekst on autentsed)

2013/C 140/07

1. SISSEJUHATUS

(1)

23. jaanuaril 2013 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 101 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

(2)

Menetlus ja otsus on seotud konkurentsikeelukohustusega mis sätestati 28. juulil 2010 sõlmitud aktsiate ostulepingus (edaspidi „aktsiate ostuleping”) Telefónica, SA (edaspidi „Telefónica”) ja Portugal Telecom SGPS, SA (edaspidi „Portugal Telecom”) vahel ning mille alusel Telefónica omandas ainukontrolli Brasiilia mobiilsideteenuste pakkuja Vivo üle, mis oli varem poolte ühisomandis (edaspidi „Vivo tehing”).

(3)

Konkurentsikeelukohustuse klausli sisu on järgmine:

„Üheksas punkt – konkurentsikeeld – pooled väldivad seadusega lubatud ulatuses otseselt või kaudselt mis tahes sidusettevõtja vahendusel osalemist või investeerimist mis tahes telekommunikatsioonivaldkonna projekti puhul (sh laua- ja mobiiltelefonide teenused, internetiühenduse ja televisiooniteenused, kuid välja arvatud mis tahes investeeringud või tegevused, mis eksisteerivad või on käimas käesoleva kuupäeva seisuga), mida võib pidada teise poolega konkureerivaks Pürenee poolsaare turul ajavahemikul, mis algab tehingu sõlmimise kuupäevast [27. september 2010] ja lõpeb 31. detsembril 2011.”

(4)	Pärast seda, kui komisjon oli 19. jaanuaril 2011 menetluse algatanud, eemaldasid pooled 4. veebruaril 2011 konkurentsikeelukohustuse klausli lepingust.

2. ADRESSAADID

(5)	Käesolev otsus on adresseeritud ettevõtjatele Telefónica, SA (edaspidi „Telefónica”) ja Portugal Telecom SGPS, SA (edaspidi „Portugal Telecom”), kes sõlmisid omavahel aktsiate ostulepingu, milles on sätestatud kõnealune konkurentsikeelukohustus. Nad on oma kontsernide valdusettevõtjad.

(6)

Telefónica ja Portugal Telecom on Hispaania ja Portugali turgu valitsevad telekommunikatsioonivõrgu operaatorid, mis tegutsevad vastavalt Hispaanias ja Portugalis. Liikmesriikides, kust kõnealused ettevõtjad pärit on, on neil suured turuosad enamikel elektroonilise side turgudel, kuid teise poole päritoluliikmesriigis on neil turul üksnes kõrvaline roll.

3. OTSUSE PÕHILINE SISU

3.1. Menetlus

(7)

Komisjon otsustas 19. jaanuaril 2011 algatada käesoleva juhtumi kohta menetluse nõukogu määruse (EÜ) nr 773/2004 (2) artikli 2 lõike 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 tähenduses. Uurimise ajal saatis konkurentsi peadirektoraat mitu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 kohast teabenõuet ettevõtjatele Telefónica ja Portugal Telecom ning nende teatavatele rahvusvahelistele klientidele.

(8)

21. oktoobril 2011 võttis komisjon vastu vastuväite. Vastuväites väljendas komisjon esialgset seisukohta, mille kohaselt Telefónica ja Portugal Telecom rikkusid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101, sest sõlmisid konkurentsikeelukohustust sisaldava lepingu, mida võib pidada turgude jagamise kokkuleppeks.

(9)	Ettevõtjatele Telefónica ja Portugal Telecom võimaldati juurdepääs toimikule 4. novembril 2011.

(10)	Telefónica ja Portugal Telecom esitasid oma vastused vastuväitele 13. jaanuaril 2012. Nad ei taotlenud suulist ärakuulamist.

(11)	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas heakskiitvad arvamused 19. novembril 2012 ja 21. jaanuaril 2013. Kõnealused arvamused esitati nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 14 kohaselt.

3.2. Asjaomased turud

(12)

Otsuses jõutakse järeldusele, et konkurentsikeelukohustus ja rikkumine hõlmasid a) kõiki elektroonilise side teenuseid, välja arvatud ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste ja rahvusvahelise hulgimüügitasandi operaatori teenuste turgusid Pürenee poolsaarel, kus mõlemad pooled osalesid lepingu sõlmimise kuupäeval ja mis on seotud rahvusvahelistele klientidele osutatavate teenustega; ning b) televisiooniteenuseid, mida on konkurentsikeelukohustuses eraldi mainitud.

(13)	Konkurentsikeelukohustuse laia kohaldamisala silmas pidades ei ole käesoleval juhul vaja määratleda asjakohaste turgude täpseid piire. Igal juhul on otsuses loetletud asjakohased turud kooskõlas komisjoni soovituse 2007/879/EÜ (3) suunistega ning komisjoni varasemate otsuste ja kohtupraktikaga.

(14)	Asjakohased geograafilised turud on ulatuselt riigisisesed ja nende all mõeldakse Hispaaniat ja Portugali.

(15)

Telefónica ja Portugal Telecom on esitanud mitmeid esildisi konkurentsikeelukohustuse kohaldamisala piiramiseks. Eelkõige on pooled sõnastuse „välja arvatud mis tahes investeeringud või tegevused, mis eksisteerivad või on käimas käesoleva kuupäeva seisuga” põhjal väitnud, et kohaldamisalast tuleks välja arvata mis tahes turud, kus tegutses ZON (Portugali operaator, milles ettevõtjal Telefónica oli aktsiate ostulepingu sõlmimise ajal 5,46 %-line osalus). Samuti väitsid pooled, et konkurentsikeelukohustuse kohaldamisalast tuleks välja arvata mis tahes turud, kus konkurents teise poolega oleks nende hinnangul võimatu (näiteks suurte turuletuleku takistustega hulgimüügiturud).

(16)

Otsusega lükatakse need väited ümber. Ühest küljest leitakse otsuses, et ettevõtjat Telefónica ei saa käsitada ZONi tegevuse teostajana, sest Telefónica ei kontrollinud ZONi. Teisest küljest märgitakse otsuses, et konkurentsikeelukohustusega keelatakse pooltel osaleda tegevuses ja investeeringutes „mida võib pidada teise poolega konkureerivaks”. See tähendab, et kui üks pool siseneks turule, kus teine pool juba tegutseb, hõlmaks konkurentsikeelukohustus seda turgu, sest turule sisenejat peetaks „teise poolega konkureerivaks”. Lisaks tuleks ettevõtjaid Telefónica ja Portugal Telecom käsitada potentsiaalsete konkurentidena vähemalt kõikidel elektroonilise side ja televisiooniteenuste turgudel, kus nad tegutsevad.

3.3. ELi toimimise lepingu artikli 101 rikkumine

(17)

Telefónica ja Portugal Telecom on väitnud, et konkurentsikeelukohustuse klausliga nähakse üksnes ette poolte kohustus ise hinnata Vivo tehingut täiendava eraldiseisva konkurentsikeelukohustuse seaduslikkust ja kohaldamisala. Poolte sõnul teostasid mõlemad kõnealuse enesehindamise ja jagasid teavet tulemuste kohta kahes konverentskõnes, mis toimusid 26. ja 29. oktoobril 2010 ning mille tulemusena järeldati, et konkurentsikeelu kokkulepe ei oleks õigustatud. Poolte väitel oli konkurentsikeelukohustus enesehindamise ja selle tulemuste tagajärjel „ammendunud”, sest sellega ei võinuks kaasneda muid kohustusi.

(18)

Vastupidiselt poolte väidetele leitakse otsuses, et konkurentsikeelukohustus kujutab endast eesmärgil põhinevat ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 rikkumist oma sõnastuse (millega nähakse selgelt ette konkurentsikeelukohustus), majandusliku ja õigusliku konteksti (nt elektroonilise side turud, mis on liberaliseeritud) ning poolte tegeliku teguviisi ja käitumise tõttu (sh näiteks asjaolu, et kõnealune klausel eemaldati lepingust alles 4. veebruaril 2011 sõlmitud kokkuleppe alusel, milles esitatud klausli eemaldamise põhjuste loetelus ei mainitud enesehindamist ega sellega seotud kohustusi). Otsuses on eriti põhjalikult hinnatud tõendeid, mida pooled olid esitanud 26. ja 29. oktoobril 2010 toimunud konverentskõnede sisu ja tulemuste kohta. Komisjoni hinnangul on kõnealused tõendid ebapiisavad ja ülejäänud komisjoni toimikus sisalduvad tõendid räägivad neile vastu.

(19)

Otsuses märgitakse samuti, et konkurentsikeelukohustust ei saa pidada Vivo tehinguga seotud täiendavaks piiranguks, sest kogu Pürenee poolsaart hõlmavat konkurentsikeelukohustust ei saa ühelgi juhul pidada otseselt seotuks Brasiilias tegutseva Vivo aktsiate ostulepingu sõlmimisega ega lepingu sõlmimiseks vajalikuks. Lisaks tõdetakse otsuses, et aktsiate ostulepingu allkirjastamise ajal ei saanud olla põhjendatud kahtlust pooltevahelise konkurentsikeelukohustuse laadi kohta (st selle kohta, kas piirang oli täiendav või mitte), mis oleks õigustanud hilisema enesehindamise teostamist seoses kõnealuse sättega.

(20)	Telefónica ja Portugal Telecomi väitel ei avaldanud konkurentsikeelukohustus turule mõju. Otsuses märgitakse aga, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole eesmärgil põhinevate rikkumiste puhul vaja ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamiseks võtta arvesse kokkuleppe mõju.

(21)

Seega järeldatakse otsuses konkurentsikeelukohustuse ulatusest ja sisust lähtudes, et Telefónica ja Portugal Telecom leppisid taotluslikult kokku konkurentsi välistamises või selle piiramises teineteise siseturgudel. Seepärast leitakse otsuses, et konkurentsikeelukohustus kujutab endast turu jagamise kokkulepet ja rikub ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1.

(22)	Otsuses tõdetakse ka, et konkurentsikeelukohustuse klausel ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid sellele teha erandi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 alusel, sest pooled ei ole tõendanud, et kõnealusest klauslist oleks võinud tuleneda mis tahes tõhususe suurendamine.

3.4. Rikkumise kestus

(23)	Rikkumine kestis 27. septembrist 2010, kui pooled sõlmisid Vivo tehingu, kuni 4. veebruarini 2011, kui pooled leppisid kokku konkurentsikeelukohustuse klausli eemaldamises.

3.5. Trahvid

(24)

Käesoleval juhul määratakse pooltele trahvid. Kummalegi ettevõtjale määratav trahvisumma arvutatakse välja 2006. aasta trahvide määramise suunistest (4) lähtudes. Rikkumise raskusega seoses võetakse otsuses nõuetekohaselt arvesse ajaolu, et pooled ei varjanud konkurentsikeelukohustust, vaid avaldasid kõnealuse klausli mitmel kujul ja teatasid sellest ka Brasiilia reguleerivatele asutustele. Juhtumi konkreetsete asjaolude tõttu leitakse otsuses, et hoiatava mõju tagamiseks on proportsionaalne ja piisav võtta arvesse müügitehingu väärtuse madalat taset.

(25)	Lisaks arvestatakse otsuses kergendava asjaoluna seda, et pooled lõpetasid rikkumise kiiresti. Pooled eemaldasid konkurentsikeelukohustuse klausli lepingust juba 4. veebruaril 2011, 16 päeva pärast seda, kui komisjon menetluse algatas.

4. OTSUSE RESOLUTIIVOSA

(26)

Otsuses tõdetakse, et Telefónica ja Portugal Telecom on rikkunud ELi toimimise lepingu artiklit 101, osaledes konkurentsikeelu kokkuleppes, mis oli sätestatud poolte vahel 28. juulil 2010 sõlmitud aktsiate ostulepingu üheksandas punktis. Rikkumine kestis 27. septembrist 2010 kuni 4. veebruarini 2011.

(27)	Otsusega määratakse järgmised trahvid käesoleva rikkumise osalistele: a) ettevõtjale Telefónica 66 894 000 euro suurune trahv ja b) ettevõtjale Portugal Telecom 12 290 000 euro suurune trahv.

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

(3) Komisjoni soovitus 2007/879/EÜ, 17. detsember 2007, elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes (ELT L 344, 28.12.2007, lk 65).

(4) Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT C 210, 1.9.2006, lk 2).

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 140/14

Ettevalmistav meede „Filmide levitamine digitaalajastul” – Projektikonkurss 2013

2013/C 140/08

1. Eesmärgid

12. detsembril 2012 võttis Euroopa Parlament vastu ettevalmistava meetme „Filmide levitamine digitaalajastul” esimese tegevusaasta jaoks 2 miljoni EUR suuruse eelarve. Meetme eesmärk on katsetada uuenduslikke strateegiaid Euroopa filmide levitamisel (kinosaalid, DVD, tellitav videoteenus, festivalid, telekanalid jne).

Eelkõige tuleb kindlaks määrata tingimused, mis võiksid suurendada levitamisvahendite vastastikust täiendavust, et parandada Euroopa Liidus Euroopa filmide riikidevahelist ringlust ja suurendada publiku hulka.

2. Toetuskõlblikud meetmed

Ettevalmistava meetme raames toetatakse projekte, mille eesmärk on katsetada filmide samaaegset või peaaegu samaaegset väljalaskmist kõigil levitusvahenditel ja mitmes Euroopa piirkonnas.

Projektid piirduvad vaid Euroopa kinematograafiateoste levitamisega Euroopa Liidu riikides ning peavad hõlmama märkimisväärset hulka filme ja piirkondi.

See nõue on vajalik selleks, et ettevalmistavast meetmest saaks teha olulisi järeldusi ning et ametiasutused ja Euroopa filmitööstus saaksid seda otsuste tegemisel abivahendina kasutada.

Seepärast peab projektidega ette nägema ka avaliku koosoleku korraldamise meetme lõppedes, et tutvustada spetsialistidele ja ametiasutustele peamisi tulemusi ja saadud õppetunde.

3. Toetuskõlblikud taotlejad

Selleks et projekt oleks toetuskõlblik, peab selle esitanud konsortsium vastama kolmele järgmisele tingimusele:

—	konsortsiumi peavad moodustama ettevõtjad või organisatsioonid, kes on seotud audiovisuaalturuga (produtsendid, müügiagendid, levitajad, õiguste omanikud, turustusettevõtted, kinosaalid, tellitava videoteenuse platvormid jms),

—	kõik konsortsiumi liikmed (koordinaatorid ja partnerid) peavad olema registreeritud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis,

—	konsortsiumisse peab kuuluma vähemalt kaks müügiesindajat.

Konsortsiumi poolt taotletav toetussumma ei või ületada 70 % projekti toetuskõlblikest kogukuludest.

4. Hindamiskriteeriumid

Toetuskõlblikke taotlusi hinnatakse 100 punkti skaalal (parim tulemus = 100 punkti) ning punktide andmisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest.

Lepingu sõlmimise kriteerium nr 1: tegevuse kvaliteet (50 punkti)

—	meetmega hõlmatud filmide ja piirkondade arv, mitmekesisus ja vastastikune täiendavus (15 punkti);

—	turundusstrateegia asjakohasus (15 punkti);

—	piirkondade ja levitamissektorite vastastikuse täiendavuse väljaselgitamiseks rakendatava strateegia asjakohasus (15 punkti);

—	meetme uuenduslikkuse tase (5 punkti).

Lepingu sõlmimise kriteerium nr 2: projektijuhtimine (50 punkti):

—	projekti esitanud konsortsiumi võimekus (10 punkti);

—	projekti ja konsortsiumi majandamiskava kvaliteet (15 punkti);

—	tulemuste kogumiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks kavandatud meetodite kvaliteet (15 punkti);

—	meetme kulude ja tulude suhe (10 punkti).

5. Projektide eelarve

Käesoleva projektikonkursi raames antakse toetust 1 994 000 EUR ulatuses. Komisjoni rahaline toetus ei või ületada 70 % toetuskõlblike kulude kogusummast.

Rahalist abi antakse toetusena.

6. Esitamistähtaeg

Taotlused tuleb saata hiljemalt 6. septembriks 2013 järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Education and Culture

Directorate E — Culture and Creativity

Unit E3 — Creative Europe Programme — MEDIA

Office: J-70 01/141

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

7. Täielik teave

Töökava, juhised ja taotlusvormid on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/media

Taotlused peavad vastama kõikidele juhistes esitatud tingimustele, olema esitatud vastaval vormil ning sisaldama konkursikutse täistekstis nõutud teavet ja lisasid.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 140/17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 140/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„PURUVEDEN MUIKKU”

EÜ nr: FI-PGI-0005-0989-19.04.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Puruveden muikku”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Soome

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.7.

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning nendest valmistatud tooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Puruveden muikku” on Saimaa järvistu kirdeosas asuvast Puruvesi järvest püütud rääbis (Coregonus albula). Käesolev taotlus hõlmab üksnes värskeid ja külmutatud rääbiseid. Soome aastasest rääbisesaagist moodustavad rääbised „Puruveden muikku” ligikaudu 10 %.

Rääbise „Puruveden muikku” tähtsaimad erijooned on nimetatud allpool.

—	Kala selg on sügava tumerohelise värvusega ja küljed on hõbedased. Muude rääbistega võrreldes on see märgatavalt hõbedasem.

—	Erinevalt muudest rääbistest vaheldub rääbise „Puruveden muikku” suurus aasta aastalt. Pärast ühte kasvuperioodi võib kala keskmine pikkus olla vahemikus 9–21 cm ja kaal ulatuda mõnest grammist 20 grammini.

—	Rääbise „Puruveden muikku” eripära on selle rootsu pehmus, mistõttu seda võib süüa koos rootsuga.

—	Rääbise „Puruveden muikku” koolnukangestus kestab lühemalt kui muudel rääbistel.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Ei kohaldata.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Ei kohaldata.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Rääbist „Puruveden muikku” tuleb püüda määratletud geograafilisest piirkonnast. Lubatud püügiviisid on nooda-, mõrra- ja võrgupüük.

Rääbise „Puruveden muikku” koolnukangestus kestab lühemalt kui muudel rääbistel. Sel põhjusel ja kvaliteedi tagamiseks tuleb rääbised jahutada jääkirme (0 °C vesi) abil kohe pärast püüki määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Ei kohaldata.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Ei kohaldata.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafilise piirkonna moodustab Puruvesi järv, mis asub Lõuna-Soome maakonnas Kerimäki, Punkaharju ja Kesälahti valdade territooriumil. Puruvesi järve pindala on 416 km2 ja see on Euroopa suuruselt neljanda järve, Saimaa osa.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Puruvesi järve silmapaistvaim omadus on vee kirkus, millest tuleneb rääbiste „Puruveden muikku” hõbedane varjund. Tänu vee kirkusele pääseb valgus Puruvesi järves 20 meetri sügavusele, samas kui mujal Saimaa järvistus ulatub see vaid 10 meetri sügavusele. Nähtavus ulatub kuni 12 meetrini.

Kuna Puruvesi järve vesi on niivõrd kirgas, elavad kalad nii pinnavees kui ka sügaval, suure pindalaga valgustatud põhjakihis. Valgel ajal kogunevad rääbised suurtesse parvedesse ja laskuvad sööma põhja läheduses olevat loomset planktonit. Valguse vähenedes tõusevad laiali hajuvad parved sööma pinnavee elusorganisme vee pinnal ja vahepealses veekihis.

Puruvesi on muust vesikonnast peaaegu eraldatud kruusa- ja liivarannaga järv, kus on väga vähe Soome järvedele omast, pinnasest vette uhutud pruuni huumust. Järve vett peetakse väga toitainevaeseks. Eraldatuse tõttu liigub vesi Puruvesi järves vähe ja püsib seal ligikaudu 12 aastat.

Puruvesi järv on olnud tuntud kalastuspiirkond juba alates 14. sajandist. Aastasadu kestnud traditsiooniline noodapüük põhineb järve vee harukordsel läbipaistvusel ja kirkast veest tulenevatel ulatuslikel kalavarudel. Suvel püütakse kala pinnaveest hämaras, mil plankton tõuseb ülespoole. Kui vesi suve lõpul soojeneb, liigub rääbis sügavamale külmematesse vetesse, kust seda püütakse põhjanoodaga. Sügise pimedatel öödel kalastatakse küll harva, kuid Puruvesi järvele omaselt kuupaistel, mil rääbised tõusevad alati veepinnale.

Talvine noodapüük muutus tavapäraseks sada aastat tagasi ja mõnel aastal on üle poole Soome talvisest rääbisesaagist püütud Puruvesi järvest. Noodapüügi osakaal kalurite kogusaagist on üle 90 %. Muud lubatud püügiviisid on mõrra- ja võrgupüük. Traalpüük on Puruvesi järves keelatud.

Rääbisepopulatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks jälgib Soome metsloomade ja kalanduse uurimisinstituut igal aastal rääbisepopulatsiooni olukorda ning Puruvesi kalastuspiirkond reguleerib sealset kalastustegevust vastavalt instituudi soovitustele.

5.2. Toote eripära

Rääbis „Puruveden muikku” on kõikjal Soomes tuntud oma pehme rootsu poolest. Seepärast sobib sellest eriti hästi valmistada koos rootsuga söödavat prae-, suitsu- ja keedurääbist. Lisaks sellele tuntakse nimetatud rääbist selle hõbedase värvivarjundi poolest.

Rääbist „Puruveden muikku” iseloomustab vahelduv suurus, mis sõltub täielikult rääbiste asustustihedusest ja loomse planktoni rohkusest. Rääbiste erinev arv aastate lõikes on eriti omane just Puruvesi järvele.

Rääbise „Puruveden muikku” maine põhineb ka geograafilisele piirkonnale omastel püügi- ja töötlemismeetoditel. Kalade asukoha kindlaksmääramis- ja püügioskusi on aastasadade jooksul põlvest põlve edasi antud.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Rääbist „Puruveden muikku” tuntakse selle iseloomuliku hõbedase värvuse poolest, mis tuleneb Puruvesi järve erakordsest kirkusest. Ka kalale omane pehme roots, suuruse märkimisväärne vahelduvus eri aastate lõikes ja lühiajaline koolnukangestus tulenevad rääbise elukeskkonna eriomadusest: vee kirkusest, vee läbipaistvusest tulenevast põhitootmisest ning järve eraldatusest ja valgala moreenist ja liivast koosnevast põhjast, aga ka järve suurust arvestades väikesest ja vähesoisest valgalast.

Tarbijad tunnevad rääbist „Puruveden muikku” eelkõige praekalana, mida võib süüa koos rootsuga. Tegemist on Soomes tuntud ja nõutud tootega, mis on kindlustanud oma positsiooni eelkõige turumüügis ja eri piirkondades korraldatavatel üritustel, nagu Helsingi iga-aastasel räimelaadal ja maailmakuulsatel Savonlinna ooperipäevadel.

Puruvesi oli tuntud kalastuspiirkond juba 14. sajandil, mil karjalased kasutasid seda kaugpüügialana. Kirjalikes allikates on viide, mille kohaselt „püüdis 1543. aastal Puruvesi piirkonnas kala 421 nootkonda. Kuigi Olavinlinna asus kahe kalarikka järve, Haukivesi ja Pihlajavesi, vahel, saatsid linnaisad nootkondi Puruvesi järvele sealset maitsvat rääbist püüdma.” 1979. aastal avaldati Puruvesi järve rääbisepüügi kohta ka doktoritöö väitekiri „Muikkuapajilla”.

Toote seos geograafilise piirkonnaga põhineb ka rääbise „Puruveden muikku” traditsioonilistel püügimeetoditel ja piirkonna kalurite oskusteabel. Püügivahendid on haardnoodad, mis on oma ehituse ja toimimisviisi poolest püsinud sajandite vältel ühesugused. Talvel veetakse noodad jää alla noodaveokohta, mille asukoht on määratud kogemuste abil. Noodavedu kalapüügikohta nõuab kohalike kalurite oskusteavet, kuna seda tuleb teha täpselt maamärkide järgi, et noot ei jääks kinni põhjakividesse kinni.

Rääbise „Puruveden muikku” mainest annab tunnistust Soome siseveekalapüügimuuseumi asutamine Kerimäki kirikukülla Puruvesi järve rannal.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.mmm.fi/nimisuoja/puruvedenmuikku

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 140/20

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2013/C 140/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„CAMEMBERT DE NORMANDIE”

EÜ nr: FR-PDO-0217-01049-12.10.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—	☒	Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

Järgnevate muudatuste eesmärk on täpsustada KPNiga juustu „Camembert de Normandie” omadusi ja kvaliteedinõudeid seoses toote geograafilise päritoluga ning kaitsta KPNi mainet.

Toote kirjeldus

Punktis 2 „Toote kirjeldus” kinnitatakse asjaolu, et toodet „Camembert de Normandie” valmistatakse toorpiimast. Täpsustatud on ka toote kaalu määratlust (netokaal pakendis) ja toote organoleptilisi omadusi.

Geograafiline piirkond

Toote „Camembert de Normandie” muudetud geograafiline piirkond hõlmab 1 557 kommuuni (välja on jäetud varasemasse geograafilisse piirkonda kuulunud 1 678 kommuuni). Geograafilise piirkonna piiramise aluseks on tegevus nimetuse „Camembert de Normandie” ja Normandia taimekasvatussüsteemide vahelise seose tõhustamiseks ning toote valmistamispiirkonna keskse osa ja sellega seotud tingimuste (looduskeskkond/tootmismeetodid) määratluse täpsustamiseks. Geograafilise piirkonna piiramine on muu hulgas seotud nõutavate tootmistingimuste ülevaatamisega, mille eesmärk on tugevdada toote seost kõnealuse piirkonnaga, nõudes, et osa piimast peab tulema valdavalt karjamaal peetavatelt Normandia tõugu lehmadelt. Kõik kommuunid, mis on muudetud geograafilisse piirkonda alles jäetud, vastavad täielikult spetsifikaadis esitatud uutele nõuetele tootmistingimuste kohta.

Päritolutõend

Punkti 1 muudatused on seotud riiklikes õigusaktides tehtud muudatustega. Eelkõige on nähtud ette ettevõtjate heakskiitmine, millega tunnistatakse, et nad suudavad täita kõnealuse nimetuse spetsifikaadi nõudeid, mida nad soovivad kasutada.

Ette on nähtud spetsiaalne deklaratsioon sanitaarsisseseade paigaldamise kohta.

Pädevust tõendavaid dokumente ja tootmismahtude kontrollimist käsitlev eeskiri võimaldab taotlejate rühmal koguda vajalikke andmeid kaitstud päritolunimetusega juustu „Camembert de Normandie” toodangumahtude kohta vajaliku järelevalve teostamise eesmärgil.

Täiendatud on registripidamise ja kontrollimeetmetega seotud sätteid.

Tootmismeetod

Et paremini kirjeldada piima tootmise ja selle juustuks töötlemise traditsioonilisi tingimusi, mis aitavad rõhutada toote „Camembert de Normandie” iseloomulikke tunnuseid ja mainet, on spetsifikaadis täpsustatud mitmeid tootmismeetodi punkte.

Piimatootmise tingimused

Kuna Normandia piirkonnale on iseloomulik eeskätt Normandia tõugu lehmade kasvatamine, siis kasutatakse toote „Camembert de Normandie” valmistamisel peamiselt Normandia tõugu lehmade piima. Alates 1. maist 2017 peavad Normandia tõugu lehmad moodustama vähemalt 50 % iga konkreetse farmi piimakarjast. Loomade tõugu kontrollitakse veisepassi kantud tõutähise 56 x 56 alusel.

Et tagada valdavalt karjamaadelt pärineva sööda kasutamine, on täpsustatud piimakarja pidamise tingimusi. Piimakarja hoitakse karjamaal vähemalt kuus kuud aastas. Farmis peab olema ühe lüpsilehma kohta vähemalt 0,33 ha karjamaad, sealhulgas vähemalt 0,25 ha lüpsipaigast juurdepääsetavat karjamaad, samuti peab farmil olema kaks hektarit karjamaad iga lehmade söödaks kasutatava sileeritava maisi hektari kohta.

Et tagada seos geograafilise piirkonnaga, peab 80 % (kuivaines väljendatuna) piimakarja põhisöödast pärinema samast põllumajandusettevõttest. Laudaperioodil peab piimalehmade sööt iga päev sisaldama heina. Söödalisandite hulk ei või ületada 1 800 kg ühe piimalehma kohta kalendriaastas. Söödaks lubatud rohttaimed ja söödalisandid on täpsustatud spetsifikaadis.

Samuti on täpsustatud kasutatavale piimale esitatud nõudeid. Tegemist on lehmapiimaga, mille rasvasisaldus on viidud standardiga kooskõlla ühe osa piima koorimise ja seejärel täispiimaga segamise teel. Samuti on lubatud piima koorimine piima pinnale tõusva koore eemaldamise teel. Piima ei või ladustada rohkem kui 72 tundi alates esimesest lüpsist kuni kalgendumisaja alguseni. Piima kalgendamise tehnilised tingimused ning piimatöötlusliinidele esitatavad tehnilised ja tootmisprotsessi jälgitavusega seotud nõuded on täpsustatud spetsifikaadis.

Juustutootmise tingimused

Toote valmistamise meetodi üksikasjalikumaks kirjeldamiseks on täpsustatud nõudeid piimale laabi lisamise, kalgendi lõikamise, vormimise ja nõrutamise kohta. Kalgendi vormidesse panemise etappide arvu on suurendatud neljalt viiele.

Juustutöötlemismeetodite ja kasutatavate lisandainete suhtes kohaldatakse ühtlustatud eeskirju.

On ilmnenud, et uued tehnoloogilised meetodid, sealhulgas teatavad töötlemismenetlused ja lisandained, nagu mikrofiltreerimine, piima osaline kontsentreerimine ja laagerdumise ensüümlisandid, võivad kaitstud päritolunimetusega juustude omadusi mõjutada. Eeskätt on kaitstud päritolunimetusega toodete põhiomaduste säilitamise nõudega vastuolus teatavate ensüümlisandite kasutamine.

Seetõttu on osutunud vajalikuks täpsustada kaitstud päritolunimetusega toodete spetsifikaatides praegusi piima töötlemiseks ja juustu valmistamiseks kasutatavaid töötlemismeetodeid ja lisandaineid, et vältida olukorda, kus tulevased uued töötlemisviisid võivad hakata kaitstud päritolunimetusega toodete omadusi mõjutama.

Laap lisatakse piimale kuni 330-liitristes anumates; see võimaldab piimal kalgenduda kogustes, mis vastavad vormimise mahtudele. Laabi lisamise tingimused (temperatuur ja maksimaalsed lubatavad kogused) on esitatud spetsifikaadis.

Enne vormimist on kalgendit lubatud kalgendinoa abil vertikaalselt vähesel määral lõigata. Seda toimingut võib kalgendamisanumas teha maksimaalselt kaks korda.

Juust tuleb vormidesse asetada vahetult pärast lõikamist. Vadaku selitamine ei ole lubatud. Kalgend eemaldatakse kalgendamisanumast kas liikuvate vormimispeadega varustatud seadme abil automaatselt või siis käsitsi poolkerakujuliste varrega kulpide abil.

Kalgend eemaldatakse kalgendamisanumast ja pannakse vormidesse viies etapis, iga etapi vahel lastakse kalgendil vähemalt 40 minutit vormis laiali valguda. Kalgendit nõrutatakse vormides loomulikul teel vähemalt 18 tundi alates esimese kalgendiosa vormipanemisest.

Traditsioonilise tehnoloogia eripäraks on asjaolu, et juustu vormitakse käsitsi ja nõrutatakse üksikutes statsionaarsetes vormides, mis on asetatud nõrutusalusega varustatud lauale.

Alates 1. maist 2017 võib juustusid ümber pöörata vaid üks kord. Pärast ümberpööramist asetatakse juustudele pressiks metallplaat, mis surub kergelt nende pinda.

Pärast soolamist ja enne laagerdamisetapi algust võib juustu kuni 24 tunni jooksul kuivatada.

Juustu laagerdamine ja pakendamine

Laagerdumislaos laagerduva juustu pakendamine on lubatud alates 13. päevast pärast laabi lisamist piimale. Juustu võib juustutöötlemisettevõttest väljastada alates 17. päevast pärast laabi lisamist ja turustada alates 22. päevast pärast laabi lisamist.

Seos geograafilise piirkonnaga

Spetsifikaadi seda osa on koonddokumendi struktuuri kohaselt täielikult muudetud (geograafilise piirkonna eripära / toote eripära / põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel). Täiendatud on traditsiooniliste piimatootmismeetodite ja piimale esitatavate nõuete ning juustuvalmistamismeetodite andmeid, mis aitavad rõhutada toote „Camembert de Normandie” erilisi omadusi ja hinnatud mainet.

Märgistus

Spetsifikaadi vastavusse viimiseks riiklike õigusaktidega on kaotatud nõue paigutada tootele riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) logo. Samuti on peetud vajalikuks täpsustada, et tootele paigutatavaks tähiseks on tekst „Appellation d'origine protégée” (kaitstud päritolunimetus) või „AOP” (KPN) või siis Euroopa Liidu KPNi logo.

Samas ei ole edaspidi lubatud kasutada mittekohustuslikke märgiseid „vormitud vormimiskulbi abil” või „valmistatud toorpiimast”. Toorpiimast valmistatud juustu märgistamine on sätestatud juustutooteid käsitleva dekreediga 2007–628. Et termin „vormimiskulp” ei ole üheselt määratletud ja seda ei ole võimalik seostada vaid kaitstud päritolunimetusega juustudega, otsustati kaitstud päritolunimetusega juustu „Camembert de Normandie” spetsifikaadis seda terminit enam mitte kasutada.

Riiklikud nõuded

Lisatud on juustu „Camembert de Normandie” tootmisprotsessi peamiste kontrollitavate punktide tabel ja nende punktide hindamise metoodika.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„CAMEMBERT DE NORMANDIE”

EÜ nr: FR-PDO-0217-01049-12.10.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Camembert de Normandie”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toode „Camembert de Normandie” on toorpiimast valmistatud kergelt soolaka maitsega pehme juust, mille rasvainesisaldus 100 grammis on pärast täielikku kuivamist vähemalt 45 grammi ja mille kuivaine kogumass ühe juustu kohta on vähemalt 115 grammi.

Juustu „Camembert de Normandie” iseloomulikud omadused on järgmised:

—	juustul on 10,5 kuni 11 cm läbimõõduga silindrilise ketta kuju ja selle pakendil märgitud kaal on vähemalt 250 grammi;

—	juustul on valge hallituskoorik, sellel olev pindhallitus moodustab valge viltja katte, millel võivad olla näha punakad laigud;

—	juustumassi värvus ulatub elevandiluuvärvusest helekollaseni; juust on täielikult läbi laagerdunud, selle konsistents on sile ja pehme;

—	juustul on kergelt soolakas maitse, mis esialgu sarnaneb piima maitsega ja on küllaltki nõrk, kuid muutub juustu edasisel laagerdumisel tugevamaks ja puuviljalisemaks.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Camembert de Normandie” valmistamiseks kasutatav piim pärineb farmidest, mille piimakarjast peavad alates 1. maist 2017 moodustama vähemalt 50 % puhast Normandia tõugu lehmad.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Et tagada tihe seos piirkonna ja kõnealuse geograafilise piirkonna eriomase söötmisviisiga, tuleb piimalehmi pidada karjamaal vähemalt kuus kuud aastas. Põllumajandusettevõttes peab ühe lüpsilehma kohta olema vähemalt 0,33 ha karjamaad, sealhulgas vähemalt 0,25 ha lüpsipaigast juurdepääsetavat karjamaad, samuti peab põllumajandusettevõttel olema kaks hektarit karjamaad iga lehmade söödaks kasutatava sileeritava maisi hektari kohta.

Piimakarja rohttaimedest koosnevast põhisöödast peab 80 % (kuivaines väljendatuna) pärinema samast põllumajandusettevõttest. Söödalisandite hulk ei või ületada 1 800 kg ühe piimalehma kohta kalendriaastas. Söödaks lubatud rohttaimed ja söödalisandid on üles loetletud spetsifikaadis.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine, juustu valmistamine, laagerdumine ja pakendamine peab toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juustu laagerdumise ja pakendamise etapid on tihedalt seotud punktis 4 määratletud geograafilise piirkonnaga ja peavad toimuma seal. Juustu valmimine hõlmab laagerdumist laagerdumislaos ja vajaduse korral veel edasist laagerdumist pärast pakendamist.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kõik turustatavad kaitstud päritolunimetusega juustud „Camembert de Normandie” on varustatud individuaalse tähisega, mis hõlmab päritolunimetust ja märgistust „Appellation d'origine protégée” (kaitstud päritolunimetus) või „AOP” (KPN). Kohustuslik on kasutada Euroopa Liidu Euroopa Liidu KPNi logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Piima tootmine ning juustu valmistamine ja laagerdumine peab toimuma geograafilises piirkonnas, mis jääb järgmiste kantonite või kantoniosade territooriumile:

Calvadosi departemang

Tervikuna järgmised kantonid: Bény-Bocage, Blangy-le-Château, Cambremer, Caumont-l’Éventé, Condé-sur-Noireau, Dozulé, Falaise, Honfleur, Isigny-sur-Mer, Lisieux, Livarot, Mézidon-Canon, Orbec, Pont-l’Évêque, Saint-Pierre-sur-Dives, Saint-Sever-Calvados, Trévières, Trouville-sur-Mer, Vassy ja Vire; Aunay-sur-Odoni kanton, välja arvatud Bauquay kommuun; Balleroy kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Bucéels, Chouain ja Condé-sur-Seulles; Bayeux’ kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Nonant, Saint-Martin-des-Entrées ja Saint-Vigor-le-Grand; Bourguebusi kantoni järgmised kommuunid: Airan, Cesny-aux-Vignes, Moult ja Ouézy; Bretteville-sur-Laize’i kantoni järgmised kommuunid: Grimbosq, Maizières ja Les Moutiers-en-Cinglais; Cabourgi kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Colombelles, Hérouvillette ja Ranville; Évrecy kantoni järgmised kommuunid: La Caine, Curcy-sur-Orne, Goupillières, Hamars, Montigny, Ouffières, Préaux-Bocage, Saint-Martin-de-Sallen ja Trois-Monts; Falaise’i kantonid, välja arvatud järgmised kommuunid: Bons-Tassilly, Damblainville, Eraines, Fresnes-la-Mère, Pertheville-Ners, Potigny, Saint-Germain-Langot, Saint-Pierre-Canivet, Soumont-Saint-Quentin, Ussy, Versainville ja Villy-lez-Falaise; Morteaux-Couliboeufi kantoni järgmised kommuunid: Bernières-d’Ailly, Courcy, Crocy, Louvagny, Le Marais-la-Chapelle, Les Moutiers-en-Auge, Norrey-en-Auge, Vicques ja Vignats; Ouistrehami kantoni Ouistrehami kommuun; Ryes’ kantoni järgmised kommuunid: Commes, Longues-sur-Mer, Magny-en-Bessin, Le Manoir ja Manvieux; Tilly-sur-Seullesi kantoni Saint-Vaast-sur-Seullesi kommuun; Thury-Harcourti kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Acqueville, Cesny-Bois-Halbout, Espins, Martainville, Placy ja Tournebu; Troarni kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Cagny, Cuverville, Démouville, Emiéville, Giberville, Sannerville, Touffréville ja Vimont; Villers-Bocage’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Banneville-sur-Ajon, Courvaudon, Landes-sur-Ajon, Le Locheur, Maisoncelles-sur-Ajon, Le Mesnil-au-Grain, Missy ja Saint-Aignan-le-Malherbe.

Eure’i departemang

Beuzeville’i kanton tervikuna; Beaumesnili kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Ajou ja Gouttières; Bernay kantoni järgmised kommuunid: Caorches-Saint-Nicolas ja Saint-Victor de Chrétienville; Breteuil’ kantoni järgmised kommuunid: Cintray ja Francheville; Brionne’i kantoni järgmised kommuunid: Le Bec Helloin ja Brionne; Broglie’ kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Broglie ja Ferrières-Saint-Hilaire; Cormeilles’ kanton, välja arvatud Fresne-Cauverville’i kommuun; Montfort-sur-Risle’i kantoni järgmised kommuunid: Appeville-Annebault, Authou, Condé-sur-Risle, Freneuse-sur-Risle, Glos-sur-Risle, Montfort-sur-Risle ja Pont-Authou; Pont-Audemeri kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Colletot, Fourmetot, Manneville-sur-Risle ja Saint-Mards-de-Blacarville; Quillebeuf-sur-Seine’i kantoni järgmised kommuunid: Bouquelon, Marais-Vernier, Sainte-Opportune-la-Mare ja Saint-Samson-de-la-Roque; Rugles’ kanton, välja arvatud Chéronvilliers’ kommuun; Saint-Georges-du-Vièvre’i kantoni järgmised kommuunid: Lieurey, Noards, La Noë-Poulain, La Poterie Mathieu ja Saint-Christophe-sur-Condé; Thiberville’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Barville, Bazoques, Boissy-Lamberville, Bournainville-Faverolles, Le Favril, Folleville, Giverville ja Heudreville-en-Lieuvin.

La Manche’i departemang

Tervikuna järgmised kantonid: Avranches, Barenton, Barneville-Carteret, Beaumont-Hague, Brécey, Bréhal, Bricquebec, Canisy, Carentan, Cerisy-la-Salle, Cherbourg, Coutances, Equeurdreville-Hainneville, Gavray, Granville, La Haye-du-Puits, La Haye-Pesnel, Isigny-le-Buat, Jullouville, Juvigny-le-Tertre, Lessay, Marigny, Montebourg, Montmartin-sur-Mer, Mortain, Octeville, Percy, Périers, Les Pieux, Saint-Clair-sur-l’Elle, Saint-Hilaire-du-Harcoët, Saint-Jean-de-Daye, Saint-Lô, Saint-Malo-de-la-Lande, Sainte-Mère-Eglise, Saint-Ovin, Saint-Pois, Saint-Sauveur-Lendelin, Saint-Sauveur-le-Vicomte, Sartilly, Sourdeval, Le Teilleul, Tessy-sur-Vire, Torigni-sur-Vire, Tourlaville, Valognes, Vesly ja Villedieu-les-Poêles; Ducey kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Céaux, Courtils, Crollon ja Précey; Quettehou kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Anneville-en-Saire, Barfleur, Montfarville, La Pernelle, Réville, Sainte-Geneviève ja Valcanville; Saint-Jamesi kantoni järgmised kommuunid: Hamelin, Saint-Aubin-de-Terregatte, Saint-Laurent-de-Terregatte ja Saint-Senier-de-Beuvron; Saint-Pierre-Eglise’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Clitourps, Gatteville-le-Phare, Gouberville, Néville-sur-Mer ja Tocqueville.

Orne’i departemang

Tervikuna järgmised kantonid: Athis-de-l’Orne, Briouze, Carrouges, Domfront, Écouché, Exmes, La Ferté-Frênel, La Ferté-Macé, Flers, Gacé, Juvigny-sous-Andaine, Le Merlerault, Messei, Mortrée, Passais, Putanges-Pont-Ecrepin, Tinchebray, Vimoutiers; Aigle’i kantonid, välja arvatud järgmised kommuunid: Aube, Irai, Saint-Martin-d’Ecublai, Rai ja Vitrai-sous-l’Aigle; Alençoni kantonid, välja arvatud järgmised kommuunid: Colombiers, Cuissai, Lonrai; Argentani kantonid, välja arvatud järgmised kommuunid: Commeaux, Occagnes, Sévigny; Bazoches-sur-Hoëne’i kantoni järgmised kommuunid: Bure, La Mesnière, Saint-Aubin-de-Courteraie, Saint-Ouen-de-Sécherouvre ja Soligné-la-Trappe; Courtomeri kantoni järgmised kommuunid: Brullemail, Courtomer, Ferrières-la-Verrerie, Godisson, Le Plantis, Saint-Agnan-sur-Sarthe, Saint-Léonard-des-Parcs ja Tellières-le-Plessis; Longny-au-Perche’i kantoni järgmised kommuunid: Monceaux-au-Perche ja Saint-Victor-de-Réno; Le Mêle-sur-Sarthe’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Aunay-les-Bois, Boitron, Essay ja Menil-Erreux; Mortagne-au-Perche’i kantoni Feingsi kommuun; Moulins-la-Marche’i kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Bonnefoi, Les Genettes ja Les Aspres; Pervenchères’i kantoni järgmised kommuunid: Barville, Coulimer, Parfondeval, Pervenchères, Saint-Julien-sur-Sarthe, Saint-Quentin-de-Blavou ja Vidai; Rémalardi kantoni Boissy-Maugis’ kommuun; Séesi kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Aunou-sur-Orne, Neauphe-sous-Essai ja Sées; Tourouvre’i kantoni järgmised kommuunid: Autheuil, Bivilliers, Bubertre, Champs, Lignerolles ja Tourouvre; Truni kanton, välja arvatud järgmised kommuunid: Bailleul, Brieux, Fontaine-les-Bassets, Guêprei ja Villedieu-les-Bailleul.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Toote „Camembert de Normandie” geograafiline piirkond asub Alam-Normandia piirkonna kolme departemangu (Calvados, Manche ja Orne) territooriumil ning hõlmab ka Eure’i departemangu lääneosa. Piirkonnale on iseloomulik pehme ookeaniline kliima ning valdavalt hekkide ja puudesaludega eraldatud karjamaade ning soo- ja rabapiirkondadega tiheda jõgedevõrgustikuga maastik.

Tegemist on traditsioonilise juustuvalmistamispiirkonnaga, kust on alguse saanud kolm peamist Normandia juustusorti („Livarot”, „Camembert de Normandie” ja „Pont L’Évêque”). Siin piirkonnas on välja arenenud pehme juustu valmistamise meetodid ja eriomane piimatootmine. Piimatootmise eripära on seotud nii kasutatava lehmatõuga – Normandia tõuga – kui ka söötmistingimustega, mida iseloomustab rohttaimede ülekaal loomasöödas ja rohu tarbimine karjamaadel vähemalt kuue kuu jooksul aastas.

5.2. Toote eripära

Toote „Camembert de Normandie” nimetus pärineb Camemberti külast, mis asub ligikaudu 30 kilomeetrit Lisieux’st lõuna pool. Esimesed kirjalikud allikad pärinevad XVII sajandist ja neis on mainitud väga maitsvaid juustusid, mida müüakse toorjuustuna laagerduskodadele. Seoses seda juustusorti valmistavate esimeste juustukodade arenguga XIX sajandi teisel poolel muutus kõnealune juust väga tuntuks, eeskätt tänu raudteevõrgustikule, mille kaudu see hakkas levima linnadesse.

Tõelise populaarsuse saavutas kõnealune juust aga XX sajandi alguses ja Esimese maailmasõja ajal, mil juustutöökojad püüdsid sellega varustada Prantsusmaa sõjaväge ja rahuldada samal ajal ka järjest suurenevat kodumaist nõudlust. Kuigi nõudluse suurenedes hakkas sõnaga camembert nimetatud toodete arv kasvama ja nende päritolu võis olla vägagi erinev, pälvis lõpuks vaid „Camembert de Normandie” Prantsusmaal tunnustuse kaitstud päritolunimetusega just sellise tootena, mis on säilitanud sideme Normandia piirkonnaga ning mille valmistamisel kasutatakse traditsioonilisi materjale ja meetodeid: toorpiima, osade kaupa vormimist, loomulikku nõrutamist jms.

Juustu „Camembert de Normandie” iseloomulikud tunnused on üldlevinud silindrilise ketta kuju, valge pindhallitusega koorik, elevandiluuvärvusest helekollaseni ulatuv värvus, sile ja pehme juustumass, kergelt soolane maitse, mis esialgu on küllaltki nõrk ja sarnaneb piima maitsega, kuid muutub edasise laagerdumise käigus tugevamaks ja puuviljalisemaks.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Seos juustu „Camembert de Normandie” valmistamispiirkonna ja juustu eriliste omaduste vahel väljendub looduslikes tingimustes, mis on soodsad heintaimede kasvatamiseks, ning Normandia piirkonna eriomastes loomakasvatusmeetodites, millele lisandub „Camembert de Normandie” pikaajalisest traditsioonist tulenev juustumeistrite oskusteave.

Toodetud piimal on teatavad erijooned, mis on tingitud asjaolust, et karja on võimalik pidada pehme kliima ja rohttaimede külluse tõttu karjamaal pika perioodi jooksul, mis praegusel ajal ulatub märtsist novembrini; samuti on oluline, et kasutatakse Normandia tõugu lehmi, keda on selles piirkonnas kasvatatud juba kauem kui sajand. Loomulikult on oluline ka piima hea sobivus juustu valmistamiseks. Piima rohke valgusisaldus ja suurepärased kalgendumisomadused võimaldavad saada hea konsistentsiga kalgendi, mida on võimalik tükkidena vormida ja hõlbus nõrutada.

Juustumeistrite oskusteave on välja kujunenud töövõtete range järgimise käigus (loomade söötmine, hügieen lüpsmisel, toorpiima valmistamine, osaline koorimine, laabi lisamine vastavates anumates, mitmeetapiline vormidesse panemine, loomulik nõrutamine jm), mis aitab piirkonnas toodetud piima omadusi esile tõsta.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCCamembertdeNormandie.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealust märkust 2.

(4) Vt joonealust märkust 2.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 140/27

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 artikli 18 lõike 2 kohase, komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 alusel registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist käsitleva koonddokumendi avaldamine kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud menetlusega

2013/C 140/12

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„VITELA DE LAFÕES”

EÜ nr: PT-PGI-0017-0249-20.01.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Vitela de Lafões”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Portugal

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Noorte, võõrutusetapini kasvatatud (5–7 kuu vanused) isaste ja emaste Arouquesa ja Mirandesa tõugu või nende ristanditesse kuuluvate veiste karkassist lõigatud liha.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Vasikaid söödetakse kuni tapavanusesse (5–8 kuud) jõudmiseni emapiimaga. Lisaks sellele võidakse neile anda täiendsööta, mis koosneb piirkonnas kasvatatud heinast, antud ajahetkel karjamaal saadaolevatest taimedest ja põllumajandusettevõttes toodetud, peamiselt maisijahul põhinevast söödakontsentraadist.

Ammlehmi söödetakse loodusliku söödaga nagu mais, raihein, pehme mesihein, oder, söödataimed ja -teravili, Pterospartum tridentum, harilik astelhernes, kanarbik, leetpõõsas (kui see on veel pehme), mägede looduslikud roht- ja põõsastaimed, kaer, rukis, õled ja hein.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

—

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kõik omavalitsusüksused (freguesia) järgmistes valdades (concelho): Oliveira de Frades, Vouzela ja S. Pedro do Sul;

Sever do Vouga valla omavalitsusüksused Cedrim ja Couto de Esteves, Viseu valla omavalitsusüksused Bodiosa ja Ribafeita; Castro Daire valla omavalitsusüksused Alva ja Gafanhão.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Lafõesi piirkond laiub Vouga jõe ääres asuval kolmel kõrgustikul (Serra do Caramulo, Gralheira ja Montemuro). Selle kliima, pinnase ja pinnamoe iseloomuliku omadusena võib nimetada mikrokliimat (üleminek mereliselt kliimalt mandrilisele), mis loob tingimused teatavate metsataimede kasvuks ning roht- ja põõsastaimede arenguks. Peamised karjamaadel esinevad taimed on leetpõõsas, kanarbik, harilik astelhernes, Pterospartum tridentum ja vaigu-kiviroosik, mille toitainesisaldus annab lihale väga erilise maitsenüansi.

5.2. Toote eripära

Liha „Vitela de Lafões” peamised omadused on nimetatud allpool.

—	Värvus: heleroosa liha, ühtlaselt ja peenelt lihaskoesse jaotunud valge rasv.

—	Tekstuur: tihke, veidi niiske, mahlane tekstuur.

—	Lõhn ja maitse: tootele iseloomulik lõhn ja maitse, milles peegeldub loomade nauditud looduslik sööt.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi ja omaduste vaheline põhjuslik seos tuleneb loomade (ammlehmad ja vasikad) traditsioonilisest pidamismeetodist, karjamaade kvaliteedist ja loomade tõust.

Vasikaliha „Vitela de Lafões” tunti juba 19. sajandi keskel ja selle algupära võib määratleda küllaltki täpselt, nagu on märkinud Silvestre Bernardo de Lima sarja Archivo Rural esimeses osas 1858. aastal: „Lihavaldkonnas on suur nõudlus nende võrratute vasikate ja mullikate, nii piimavasikate kui ka äsja võõrutatud loomade järele ning nendelt saadakse kuulsat vasikaliha Vitela de S. Pedro do Sul e de Lafões.”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (2) artikli 5 lõige 7)

http://www.gpp.pt/Valor/CE_Vitela_Lafoes.pdf

(1) Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(2) Vt joonealust märkust 1.

18.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 140/29

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2013/C 140/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„HUILE ESSENTIELLE DE LAVANDE DE HAUTE-PROVENCE” / „ESSENCE DE LAVANDE DE HAUTE-PROVENCE”

EÜ nr: FR-PDO-0217-0141-20.10.2011

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☒	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Riiklikud nõuded
—	☒	Muu (tootjarühma ja kontrolliorganite kontaktandmed)

2. Muudatus(t)e liik

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—	☒	Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Osa „Toote nimetus”

Vastavalt eelmise spetsifikaadi punktile „Nimetus” on toote nimetus „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence”

3.2. Osa „Toote kirjeldus”

Toote kirjeldust täiendati sätetega, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, milles on määratletud kontrollitud päritolunimetus „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” ja eelkõige selle nimetusega seotud analüütilised omadused.

Lisaks soovib tootjarühm muuta nelja analüüsiparameetrit, sest ta on tuvastanud, et aastate jooksul on need analüüsiparameetrid seoses kliima soojenemisega muutunud. See kliimamuutus on toonud kaasa õite keemilise koostise muutuse kuumematel ja kuivematel suvedel, kuid seoses sellega on ilmunud ka röövik Metcalfa, kes põhjustab taimede kiire närbumise. Nelja vaatlusaluse kriteeriumi osas pakub tootjarühm välja järgmise muudatuse:

—	oktanoon-3 puhul muudetakse vahemikku järgmiselt: enne 0,7–2 ja nüüd 0,5–2;

—	alfa-terpineool: enne < 0,5 ja nüüd ≤ 0,7;

—	suhe cis-β-otsimeen/trans-β-otsimeen: enne 1,2–2,7 ja nüüd 1,05–2,7;

—	suhe trans-ß-otsimeen/oktanoon-3: enne 1,4–7 ja nüüd 1,4–9.

Toote kirjeldust muudetakse järgmiselt:

„(…) „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence” peab vastama järgmistele analüütilistele omadustele:

happearv: < 1,0;

tsineool 1,8: 0,2–1,0;

cis-β-otsimeen: 3,0–9,0;

trans-β-otsimeen: 2,2–4,9;

oktanoon-3: 0,5–2,0;

kamper: < 0,5;

linalool: < 36;

terpineen-1-ool-4: 2,5–5,5;

lavandulüülatsetaat: > 2,5;

lavandulool: > 0,5;

alfa-terpineool: ≤ 0,7;

suhe cis-β-otsimeen/trans-β-otsimeen: 1,05–2,7;

suhe trans-ß-otsimeen/oktanoon-3: 1,4–9;

suhe linalool + linalüülatsetaat/lavandulool + lavandulüülatsetaat: 12–18.

Hooajal, mida iseloomustavad erilised klimaatilised tingimused, võib eespool kirjeldatud kriteeriumidest teha erandeid, milleks annab loa riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l’origine et de la qualité (I.N.A.O.)) direktor oma otsusega pärast tootjarühma arvamuse saamist. Need erandid ei või ületada järgmisi väärtusi:

happearv: < 1,2;

tsineool 1,8: 0,1–1,5;

cis-β-otsimeen: 2,5–10;

trans-β-otsimeen: 1,5–6;

oktanoon-3: 0,3–2,0;

kamper: < 0,55;

linalool: < 38;

terpineen-1-ool-4: 1,5–6;

lavandulüülatsetaat: > 2;

lavandulool: > 0,4;

alfa-terpineool: < 0,8;

suhe cis-β-otsimeen/trans-β-otsimeen: 0,9–2,7;

suhe trans-ß-otsimeen/oktanoon-3: 1,4–10;

suhe linalool + linalüülatsetaat/lavandulool + lavandulüülatsetaat: 10–20.”

3.3. Osa „Geograafiline piirkond”

Täpsustatakse etappe, mis tuleb läbi viia nimetuse geograafilises piirkonnas: lavendel tuleb korjata ja destilleerida nimetuse geograafilises piirkonnas.

Selguse ja täpsuse huvides lisatakse nimetuse geograafilise piirkonna moodustavate kommuunide loetelu, mis oli toodud dekreedis, millega kontrollitud päritolunimetust „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” tunnustati.

Võib teha järgmisi erandeid:

„Riikliku päritolunimetuste instituudi (Institut national des appellations d’origine’i (INAO)) toiduainetetööstuse toodete riiklik komitee võib pärast komitee poolt selleks nimetatud ekspertkomisjoni arvamuse saamist teha erandeid minimaalse kõrguse (800 meetrit) osas. Neid erandid ei tohi teha põldude jaoks, mis asuvad madalamal kui 600 meetrit.”

3.4. Osa „Tootmismeetod”

Tehakse üks täpsustus taimede tootmismeetodi kohta: neid on lubatud paljundada üksnes seemnest. See säte pärineb dekreedist, millega tunnustati kontrollitud päritolunimetust „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence”.

3.5. Osa „Seos piirkonnaga”

See osa kirjutati ümber, et tuua esile geograafilise piirkonna ja toote eripära ning toote seos geograafilise piirkonnaga. Osa lisati vastavalt 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta.

3.6. Osa „Viited kontrolliasutustele” ja „taotlejate rühm”

Ajakohastati ametlike kontrolliasutuste ja tootjarühma kontaktandmeid.

3.7. Osa „Märgistus”

Muudeti märgistust käsitlevaid sätteid, et lisada kohustus esitada märgisel Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis.

3.8. Osa „Riiklikud nõuded”

Et kontrollisüsteem kujundati riiklikul tasandil ümber, täiendati spetsifikaati tabeliga, milles on näidatud peamised kontrollimist vajavad aspektid ja nende hindamise meetod.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„HUILE ESSENTIELLE DE LAVANDE DE HAUTE-PROVENCE” / „ESSENCE DE LAVANDE DE HAUTE-PROVENCE”

EÜ nr: FR-PDO-0217-0141-20.10.2011

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 3.2.

Eeterlikud õlid

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toode „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence” on vedelik, mis saadakse taime Lavandula Angustifolia P. Miller’i õitsvate tippude destilleerimisel veeauruga. Istandused peavad moodustama kohalikku päritolu taimedest populatsiooni, mida on paljundatud üksnes seemnest. Kloonitud taimede, vegetatiivse paljundamise teel saadud taimede ja kloonide seemnetest saadud taimede kasutamine on keelatud. Toode „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” on enamasti vahetoode, mida kasutatakse peamiselt parfümeeriatööstuses, kuid ka farmaatsiatööstuses ja aroomiteraapias. Toode „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence” peab vastama järgmistele analüütilistele omadustele, mida mõõdetakse kromatograafi abil:

happearv: < 1,0;

tsineool 1,8: 0,2–1,0;

cis-β-otsimeen: 3,0–9,0;

trans-β-otsimeen: 2,2–4,9;

oktanoon-3: 0,5–2,0;

kamper: < 0,5;

linalool: < 36;

terpineen-1-ool-4: 2,5–5,5;

lavandulüülatsetaat: > 2,5;

lavandulool: > 0,5;

alfa-terpineool: < 0,7;

suhe cis-β-otsimeen/trans-β-otsimeen: 1,05–2,7;

suhe trans-ß-otsimeen/oktanoon-3: 1,4–9;

suhe linalool + linalüülatsetaat/lavandulool + lavandulüülatsetaat: 12–18.

happearv: < 1,2;

tsineool 1,8: 0,1–1,5;

cis-β-otsimeen: 2,5–10;

trans-β-otsimeen: 1,5–6;

oktanoon-3: 0,3–2,0;

kamper: < 0,55;

linalool: < 38;

terpineen-1-ool-4: 1,5–6;

lavandulüülatsetaat: > 2;

lavandulool: > 0,4;

alfa-terpineool: < 0,8;

suhe cis-β-otsimeen/trans-β-otsimeen: 0,9–2,7;

suhe trans-ß-otsimeen/oktanoon-3: 1,4–10;

suhe linalool + linalüülatsetaat/lavandulool + lavandulüülatsetaat: 10–20.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Lavendel kasvatatakse ja destilleeritakse geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Päritolunimetus ja Euroopa Liidu KPNi tähis peavad olema selgelt ära toodud kõikidel anumatel, mida turustatakse päritolunimetusega „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence” geograafiline piirkond paikneb järgmise nelja departemangu territooriumil: Alpes-de-Haute-Provence, Hautes-Alpes, Drôme ja Vaucluse. Sinna kuulub 283 kommuuni. Kriteeriumid, mille põhjal see geograafiline piirkond kindlaks määrati, hõlmavad ühtaegu looduskeskkonna aspekte, mis vastavad lavendli kasvatamiseks vajalikele tingimustele, ja eeterlike õlide „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence” tootmisega seotud inimtegureid.

Geograafiline piirkond hõlmab:

järgmisi kommuune:

Alpes-de-Haute-Provence’i departemangus:

Allons, Angles, Annot, Archail, Aubignosc, Authon, Banon, Barles, Barrême, Bayons, Beaujeu, Bellafaire, Beynes, Blégiers, Blieux, Braux, Le Brusquet, Le Caire, Castellane, Le Castellard-Mélan, Castellet-les-Sausses, Val-de-Chalvagne, Châteaufort, Châteauneuf-Miravail, Châteauneuf-Val-Saint-Donat, Chaudon-Norante, Clamensane, Clumane, Cruis, Curel, Demandolx, Digne-les-Bains, Draix, Entrages, Entrevaux, Faucon-du-Caire, Le Fugeret, La Garde, Gigors, Hautes-Duyes, L'Hospitalet, La Javie, Lambruisse, Lardiers, Majastres, Mallefougasse-Augès, Marcoux, Méailles, Montsalier, Moriez, La Motte-du-Caire, Moustiers-Sainte-Marie, La Mure-Argens, Nibles, Noyers-sur-Jabron, Les Omergues, Ongles, La Palud-sur-Verdon, Peipin, Peyroules, Piegut, Prads-Haute-Bleone, Redortiers, Revest-du-Bion, La Robine-sur-Galabre, La Rochegiron, La Rochette, Rougon, Saint-André-les-Alpes, Saint-Benoît, Saint-Etienne-les-Orgues, Saint-Geniez, Saint-Jacques, Saint-Julien-du-Verdon, Saint-Lions, Saint-Pierre, Saint-Vincent-sur-Jabron, Saumane, Sausses, Senez, Simiane-la-Rotonde, Soleilhas, Tartonne, Thoard, Thorame-Basse, Thorame-Haute, Turriers, Ubraye, Valavoire, Valbelle, Venterol, Vergons.

Hautes-Alpes’i departemangus:

Antonaves, Aspremont, Aspres-sur-Buëch, Barcillonnette, Barret-le-Bas, La Bâtie-Montsaléon, La Beaume, Le Bersac, Bruis, Chabestan, Chanousse, Châteauneuf-de-Chabre, Châteauneuf-d'Oze, Eourres, L'Epine, Esparron, Espinasses, Etoile-Saint-Cyrice, La Faurie, Fouillouse, La Freissinouse, Furmeyer, Gap, La Haute-Beaume, Lardier-et-Valença, Manteyer, Mereuil, Montbrand, Montclus, Montjay, Montmaur, Montmorin, Montrond, Moydans, Neffes, Nossage-et-Bénévent, Orpierre, Oze, Pelleautier, La Piarre, Ribeyret, Ribiers, La Roche-des-Arnauds, Rosans, Saint-André-de-Rosans, Saint-Auban-d'Oze, Sainte-Colombe, Saint-Genis, Saint-Julien-en-Beauchêne, Sainte-Marie, Saint-Pierre-d'Argençon, Saint-Pierre-Avez, Le Saix, Salerans, Savournon, Serres, Sigottier, Sigoyer, Sorbiers, Théus, Trescléoux, Veynes, Vitrolles.

Drôme’i departemangus:

Arnayon, Arpavon, Aulan, Ballons, Barret-de-Lioure, La Bâtie-des-Fonds, Beaumont-en-Diois, Beaurières, Bellecombe-Tarendol, Bellegarde-en-Diois, Bésignan, Bonneval-en-Diois, Boulc, Bouvières, Chalançon, La Charce, Charens, Chaudebonne, Chauvac, Cornillac, Cornillon-sur-l'Oule, Establet, Eygalayes, Eyroles, Ferrassières, Glandage, Gumiane, Izon-la-Bruisse, Jonchères, Laborel, Lachau, Laux-Montaux, Lemps, Lesches-en-Diois, Mévouillon, Miscon, Montauban-sur-l'Ouvèze, Montaulieu, Montbrun-les-Bains, Montferrand-la-Fare, Montfroc, Montguers, Montjoux, Montréal-les-Sources, La Motte-Chalancon, Pelonne, Plaisians, Le Poët-en-Percip, Le Poët-Sigillat, Pommerol, Poyols, Les Prés, Reilhanette, Rémuzat, Rioms, Rochebrune, La Roche-sur-le-Buis, La Rochette-du-Buis, Rottier, Roussieux, Saint-Auban-sur-l'Ouvèze, Saint-Dizier-en-Diois, Sainte-Euphémie-sur-Ouvèze, Saint-Ferréol-Trente-Pas, Sainte-Jalle, Saint-May, Saint-Sauveur-Gouvernet, Séderon, Teyssières, Treschenu-Creyers, Valdrôme, Val-Maravel, Valouse, Verclause, Vercoiran, Vers-sur-Méouge, Vesc, Villebois-les-Pins, Villefranche-le-Château, Villeperdrix, Volvent.

Vaucluse’i departemangus:

Aurel, Lagarde-d'Apt, Monieux, Rustrel, Saint-Christol, Saint-Saturnin-d'Apt, Saint-Trinit, Sault, Savoillans, Villars.

Nendes kommuunides võivad päritolunimetuse saada ainult istandused, mis asuvad vähemalt 800 meetri kõrgusel.

Riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l’origine et de la qualité (INAO)) toiduainetetööstuse toodete riiklik komitee võib pärast komitee poolt selleks nimetatud ekspertkomisjoni arvamuse saamist teha erandeid minimaalse kõrguse (800 meetrit) osas. Neid erandid ei tohi teha põldude jaoks, mis asuvad madalamal kui 600 meetrit;

järgmisi kommuune:

Drôme’i departemangus:

Aix-en-Diois, Aucelon, Aurel, Barnave, Barsac, Brette, Chamaloc, Chastel-Arnaud, Châtillon-en-Diois, La Chaudière, Die, Espenel, Eygluy-Escoulin, Laval-d'Aix, Luc-en-Diois, Marignac-en-Diois, Menglon, Molières-Glandaz, Montlaur-en-Diois, Montmaur-en-Diois, Pennes-le-Sec, Ponet-et-Saint-Auban, Pontaix, Pradelle, Recoubeau-Jansac, Rimon-et-Savel, Rochefourchat, Romeyer, Saint-Andéol, Saint-Benoît-en-Diois, Sainte-Croix, Saint-Julien-en-Quint, Saint-Nazaire-le-Désert, Saint-Roman, Saint-Sauveur-en-Diois, Vachères-en-Quint, Vercheny, Véronne.

Nendes kommuunides võivad päritolunimetuse saada ainult istandused, mis asuvad vähemalt 600 meetri kõrgusel.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Geograafilist piirkonda iseloomustavad järgmised tegurid.

Looduslikud tegurid

tähklavendel – nagu liiki Lavandula angustifolia kuuluvat lavendlit tavakeeles nimetatakse – kasvab meelsasti muldadel, mida pedoloogias tähistatakse terminiga „lubihuumusega hall rendsiina”. Need mullad on välja kujunenud juura- ja kriidiajastu lubjakivipinnasel. Lisaks vajab lavendel jahedamaid ja seega kõrgemaid alasid, seega kasvab ta kõige mägisematel aladel 600–800 meetrist kõrgemal. Määratletud piirkond vastab tähklavendli looduslikule kasvualale. Väljaspool seda piirkonda hävib liik Lavandula angustifolia kiiresti.

Inimtegur

lavendlit hakati Kesk-Prantsusmaal korjama peamiselt 19. sajandi teisel poolel. Tollal jättis intensiivne maalt lahkumine maapiirkonnad tühjaks. Maa-alad, mida oli sajandeid metsast puhastatud ja haritud, jäeti hooletusse. Peagi kahjustas neid alasid erosioon ja sageli tuli nähtavale paljas kalju. Seal kasvasid hästi ainult robustsed ja vähenõudlikud taimed näiteks mitmesugused lavendliliigid, mis hüljatud mäenõlvu varsti katsid.

Samal ajal hakati palju enam tarvitama parfüüme ja kosmeetikatooteid. Tänu rikkalikule kohalikule toorainele ja põlvest põlve edasi antud oskusteabele puhkes õitsele parfümeeriatööstus, mis on edukas tänaseni, ja tegi Grasse'i rahvusvaheliselt tuntuks kui lõhnapealinna.

Grasse’i ettevõtjad siirdusid sisemaale ja seadsid oma destilleerimiskolvid kogu suveks korjealadele üles. Teised sõlmisid kokkulepped kohalike destilleerijatega, kes neile eeterlikke õlisid kogusid. Lavendliessentside turustamisvõimalused olid seega tagatud, mis soodustas Ülem-Provence’i mägistel alade kiiret arengut, kus siiani oli tegeldud vähese loomakasvatusega ja viljeldud põllukultuure.

5.2. Toote eripära

Toote tüüpilisus

Tähklavendlit kasvatatakse kohalikku päritolu taimede seemnest või siis populatsioonis ise kasvanud noortest taimedest. Nende populatsioonide liigirikkus annab tähklavendli essentsidele eripära ja kvaliteedi, mis eristavad neid väga selgelt teistest essentsidest. Toote „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence” / „Essence de lavande de Haute-Provence” kõige iseloomulikumad analüüsiparameetrid, mõõdetuna kromatograafi piikide alade kaupa, on linalool, lavandulool ja lavandulüülatsetaat (nende aroomiainete väärtused on määratud kindlaks punktis 3.2). Tähklavendli lõhn erineb teistest lavendlitest (lavaniin ja Lavandula latifolia spica) keeruka buketi, rafineerituse ja pikaajalise püsivuse poolest.

Tuntus

Grasse’i linn sai parfümeeriatööstuse poolest tuntuks tänu lavendli eeterlikku õli tootmisele selles piirkonnas. Kui hakati kasvatama lavandiini, mis annab rohkem saaki, kuid mille eeterlik õli ei ole nii rafineeritud lõhnaga, otsustasid tootjad hakata valmistama eeterlikku õli, mis pärineb eranditult tähklavendli destilleerimisest, et varustada parfümeeriatööstureid edaspidigi eeterliku õliga, millele nad võlgnesid oma tuntuse.

Lavendli tundlikkus looduskeskkonna suhtes väljendub tugevasti nende taimede essentside keemilises koostises ja seega ka lõhnas. Nii on see eelkõige populatsiooni kuuluva tähklavendli puhul (kohalikku päritolu taimed, mida paljundatakse ainult seemnest, keelatud on igasugune kloonaretus või vegetatiivse paljundamise teel saadud taimed). Populatsioonis on igal taimel kindel geneetiline koostis, mistõttu nendest valmistatud eeterlikul õlil on erilised analüütilised ja lõhnaomadused.

Lavendlit kasvatatakse mägistel aladel 600–800 meetrist kõrgemal, kus jahe kasvutemperatuur tagab eeterliku õli eriti rafineeritud lõhna

Nende mägiste alade mullas on vähe toitaineid ja vett ning kasvamise asemel keskendub taime ainevahetus lõhnaainete sünteesimisele.

Õied peavad pärast äralõikamist kuivama, et nendest eralduks üleliigne vesi, mis võib destilleerimise tulemuse rikkuda. Destilleeritakse veeauruga, sest see on ainus meetod, mille puhul õie lõhnaained säilivad. Veeaur võtab taimematerjali läbides eeterlikud õlid kaasa, seejärel aur jahutatakse ja saavutab taas vedela oleku. Kontsentratsiooni ja lõhnaomaduste säilitamiseks on istanduse ühelt hektarilt saadava eeterlikku õli hulka piiratud.

Tähklavendli tootja on oma tootesse väga kiindunud.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) n 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCHuileEssentielleLavandeHauteProvence.pdf

(1) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(2) Vt joonealust märkust 1.

(3) Vt joonealust märkust 1.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.140.est
Euroopa Liidu Teataja		C 140

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 18. mai 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 140/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 140/02	Euro vahetuskurss	6

2013/C 140/03	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 552/2004 (Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta) artikli 4 rakendamise kohta (Ühenduse spetsifikatsioonide nimetuste ja viidete avaldamine vastavalt kõnealusele määrusele) ( 1 )	7

2013/C 140/04	Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 19. novembril 2012. toimunud kohtumisel otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit COMP/39.839 (1) – Telefónica ja Portugal Telecom – Raportöör: Läti	8

2013/C 140/05	Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 21. jaanuaril 2013 toimunud kohtumisel otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit COMP/39.839 (2) – Telefónica ja Portugal Telecom – Raportöör: Läti	9

2013/C 140/06	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – COMP/39.839 – Telefónica/Portugal Telecom	10

2013/C 140/07	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 23. jaanuar 2013, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta (Juhtum COMP/39.839 – Telefónica/Portugal Telecom) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 306 (final) all)	11

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2869
JPY	Jaapani jeen	131,87
DKK	Taani kroon	7,4524
GBP	Inglise nael	0,84475
SEK	Rootsi kroon	8,5922
CHF	Šveitsi frank	1,2449
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,5393
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,989
HUF	Ungari forint	290,56
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6993
PLN	Poola zlott	4,1704
RON	Rumeenia leu	4,3370
TRY	Türgi liir	2,3646
AUD	Austraalia dollar	1,3216
CAD	Kanada dollar	1,3220
HKD	Hongkongi dollar	9,9911
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5917
SGD	Singapuri dollar	1,6156
KRW	Korea vonn	1 437,84
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,0764
CNY	Hiina jüaan	7,9040
HRK	Horvaatia kuna	7,5710
IDR	Indoneesia ruupia	12 554,93
MYR	Malaisia ringit	3,8890
PHP	Filipiini peeso	52,964
RUB	Vene rubla	40,3876
THB	Tai baat	38,324
BRL	Brasiilia reaal	2,6100
MXN	Mehhiko peeso	15,8403
INR	India ruupia	70,6060

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 140/08	Ettevalmistav meede Filmide levitamine digitaalajastul – Projektikonkurss 2013	14

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 140/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6866 – Time Warner/CME) ( 1 )	16

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 140/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	17

2013/C 140/11	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	20

2013/C 140/12	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 artikli 18 lõike 2 kohase, komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 alusel registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist käsitleva koonddokumendi avaldamine kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud menetlusega	27

2013/C 140/13	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	29