ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2013.136.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 136

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

56. köide
15. mai 2013


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 136/01

Teave koondnimekirja kohta, mille komisjon on koostanud komisjoni otsuse 2009/767/EÜ (muudetud otsusega 2010/425/EL) kohaselt liikmesriikide poolt teatatud usaldusnimekirjade alusel

1

2013/C 136/02

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

2

2013/C 136/03

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 2 )

3

2013/C 136/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6918 – Rhône Capital/CSM Bakery Supplies) ( 1 )

5

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2013/C 136/05

Euro vahetuskurss

6

2013/C 136/06

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, rakendamise raames (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)  ( 1 )

7

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2013/C 136/07

Loomakasvatusfondi rahastamiseks ette nähtud selliste maksude hüvitamine, mida võeti Euroopa Liidu liikmesriikidest Prantsusmaale ajavahemikul 1. jaanuarist 1996 kuni 30. septembrini 2004 tapmiseks toodud loomade pealt – Interbev (Prantsusmaa)

11

2013/C 136/08

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )

15

2013/C 136/09

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

24

 

V   Teated

 

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 136/10

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

25

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 136/11

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6827 – Honeywell/Intermec) ( 1 )

26

2013/C 136/12

Riigiabi – Kreeka – Riigiabi SA.34572 (13/C) (ex 13/NN) – Kreeka – Võimalik riigiabi ettevõtjale Larco General Mining & Metallurgical Company SA – Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 ( 1 )

27

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

 

(2)   EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/1


Teave koondnimekirja kohta, mille komisjon on koostanud komisjoni otsuse 2009/767/EÜ (1) (muudetud otsusega 2010/425/EL (2)) kohaselt liikmesriikide poolt teatatud usaldusnimekirjade alusel

2013/C 136/01

23. veebruari 2010. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr C 45  (3) avaldati räsiväärtused, mis on ette nähtud selleks, et tagada selle koondnimekirja autentsus ja terviklikkus, mille komisjon on koostanud komisjoni otsuse 2009/767/EÜ artikli 2 lõike 3 kohaselt liikmesriikide poolt teatatud usaldusnimekirjade alusel.

9. märtsi 2010. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr C 57  (4) avaldati ajakohane teave, mis on seotud sertifikaadiga, millel rajaneb TLS/SSL turvaline ühendus koondnimekirja inimloetava versiooni avaldamiseks.

9. märtsil 2010 avaldatud räsiväärtused aegusid 28. märtsil 2013. Uus sertifikaat, millel TLS/SSL ühendus rajaneb, hakkab kehtima alates 20. märtsist 2013 ja seda saab autentida järgmise teabe abil:

SHA-1 räsiväärtus kuueteistkümnendsüsteemis: fbd7e65b62260c0ee3abe009ccd88917fe53fbf2

SHA-256 räsiväärtus kuueteistkümnendsüsteemis: fd4b54cfad0e8e24d7be38c28f7baae65fbae8d5f3fafed831d7873fa4dd74ea

SHA-1 räsiväärtus Base 64 kujul: +9fmW2ImDA7jq+AJzNiJF/5T+/I=

SHA-256 räsiväärtus Base 64 kujul: /UtUz60OjiTXvjjCj3uq5l+66NXz+v7YMdeHP6TddOo=

Eespool nimetatud andmed kehtivad kuni 21. märtsini 2015.

Koondnimekirja kasutajad peaksid nimekirja autentsust ja terviklikkust enne iga kasutamist kontrollima. Komisjon ei võta endale vastutust ega mingeid kohustusi liikmesriikide usaldusnimekirjade sisu suhtes, mille eest vastutavad üksnes liikmesriigid ise.


(1)  Komisjoni otsus 2009/767/EÜ, 16. oktoober 2009, millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 299, 14.11.2009, lk 18).

(2)  Komisjoni otsus 2010/425/EL, 28. juuli 2010, millega muudetakse otsust 2009/767/EÜ liikmesriigis järelevalvealuste / akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutajate usaldusnimekirjade koostamise, haldamise ja avaldamise osas (ELT L 199, 31.7.2010, lk 30).

(3)  ELT C 45, 23.2.2010, lk 16.

(4)  ELT C 57, 9.3.2010, lk 15.


15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/2


ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 136/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.2.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.36059 (13/N)

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Banque PSA Finance (Peugeot Citroën)

Õiguslik alus

article 85 de la loi no 2012-1510 du 29 décembre 2012 de finances rectificatives

Meetme liik

Erakorraline abi

Banque PSA Finance

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

 

Üldeelarve: 1 200 EUR (miljonites)

 

Aastaeelarve: 1 200 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

Meede ei kujuta endast abi

Kestus

Alates 25.3.2013

Majandusharud

Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Direction générale du Trésor

Ministère de l'Économie et des Finances, ministère du Commerce extérieur

Direction générale du Trésor — Teledoc 230

139 rue de Bercy

75572 Paris Cedex

FRANCE

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm


15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/3


ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2013/C 136/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

27.3.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.34640 (12/N)

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Natura 2000 támogatás – EMVA (1698/2005/EK 46. cikk)

Õiguslik alus

A 2009. évi XXXVII. törvény az erdőről, az erdő védelméről és az erdőgazdálkodásról, valamint a vidékfejlesztési miniszter 41/2012 (IV.27.) rendelete az Európai Mezőgazdasági Vidékfejlesztési Alapból Natura 2000 erdőterületeken történő gazdálkodáshoz nyújtandó kompenzációs támogatás részletes szabályairól

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Metsandus, keskkonnakaitse, maaelu areng (AGRI)

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 11 277 HUF (miljonites)

Abi osatähtsus

60 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Vidékfejlesztési Minisztérium

Budapest

Kossuth Lajos tér 11.

1055

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

21.3.2013

Riikliku abi viitenumber

SA.35733 (13/N)

Liikmesriik

Slovakkia

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Zákon o podpore poľnohospodárskej prvovýroby v roku 2013

Õiguslik alus

Zákon o podpore poľnohospodárskej prvovýroby v roku 2013

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Maksuvabastused direktiivi 2003/96/EÜ alusel

Abi vorm

Muu – daňové zvýhodnenievrátenie časti dane

Eelarve

 

Üldeelarve: 10 EUR (miljonites)

 

Aastaeelarve: 10 EUR (miljonites)

Abi osatähtsus

Meede ei kujuta endast abi

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka SR

Dobrovičova 12

812 66 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm


15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/5


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6918 – Rhône Capital/CSM Bakery Supplies)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 136/04

7. mail 2013 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M6918 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/6


Euro vahetuskurss (1)

14. mai 2013

2013/C 136/05

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2977

JPY

Jaapani jeen

131,88

DKK

Taani kroon

7,4531

GBP

Inglise nael

0,84815

SEK

Rootsi kroon

8,6333

CHF

Šveitsi frank

1,2416

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,5405

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,887

HUF

Ungari forint

295,53

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6993

PLN

Poola zlott

4,1665

RON

Rumeenia leu

4,3315

TRY

Türgi liir

2,3506

AUD

Austraalia dollar

1,3080

CAD

Kanada dollar

1,3157

HKD

Hongkongi dollar

10,0726

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5757

SGD

Singapuri dollar

1,6108

KRW

Korea vonn

1 441,01

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,9560

CNY

Hiina jüaan

7,9715

HRK

Horvaatia kuna

7,5630

IDR

Indoneesia ruupia

12 642,00

MYR

Malaisia ringit

3,8787

PHP

Filipiini peeso

53,430

RUB

Vene rubla

40,6650

THB

Tai baat

38,555

BRL

Brasiilia reaal

2,6053

MXN

Mehhiko peeso

15,7759

INR

India ruupia

71,0690


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/7


Komisjoni teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, rakendamise raames

(Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 136/06

ESO (1)

Viide ühtlustatud standardile ja standardi

pealkiri (ja viitedokument)

Viide asendatavale standardile

Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse

Märkus 1

(1)

(2)

(3)

(4)

CEN

EN ISO 14451-1:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 1: Terminoloogia (ISO 14451-1:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-2:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 2: Katsemeetodid (ISO 14451-2:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-3:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 3: Etikettimine (ISO 14451-3:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-4:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 4: Nõuded mikrogaasigeneraatoritele ja nende kategoriseerimine (ISO 14451-4:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-5:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 5: Nõuded turvapatjade gaasigeneraatoritele ja nende kategoriseerimine (ISO 14451-5:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-6:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 6: Nõuded turvapatjade moodulitele ja nende kategoriseerimine (ISO 14451-6:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-7:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 7: Nõuded turvavööde eelpingutitele ja nende kategoriseerimine (ISO 14451-7:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-8:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 8: Nõuded süüteseadmetele ja nende kategoriseerimine (ISO 14451-8:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-9:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 9: Nõuded täiturseadmetele ja nende kategoriseerimine (ISO 14451-9:2013)

 

 

CEN

EN ISO 14451-10:2013

Pürotehnilised tooted. Pürotehnilised tooted sõidukitele. Osa 10: Nõuded pooltoodetele ja nende kategoriseerimine (ISO 14451-10:2013)

 

 

CEN

EN 15947-1:2010

Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 1: Terminoloogia

 

 

CEN

EN 15947-2:2010

Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 2: Ilutulestiku kategooriad ja liigid

 

 

CEN

EN 15947-3:2010

Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 3: Minimaalsed märgistusnõuded

 

 

Märkus: kuni nimetatud standard ei ole läbi vaadatud ja uuesti avaldatud, käsitlevad liikmesriigid ilutulestikupatareisid ja -komplekte, mis vastavad standardile EN 15947, kui tooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele ainult sel juhul, kui neile on lisatud enne turule viimist selged etiketid, nagu kirjeldatud allpool. Tasasele maale paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei paigutada tasasele maapinnale” või „Ilutulestikukomplekt paigutada tasasele maapinnale”. Pehmesse pinnasesse või materjali paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse” või „Ilutulestikukomplekt torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse”. Vaia külge kinnitatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikupatarei ulatub üle vaia” või „Ilutulestikukomplekt kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikukomplekt ulatub üle vaia”. Lisatud kasutusjuhendis tuleb piisavalt üksikasjalikult, täpselt ning eriteadmisteta kasutajatele arusaadavalt ja selgelt kirjeldada, kuidas ja milliste vahenditega peab ilutulestikupatarei ja -komplekti vaia külge kinnitama. Muude ilutulestikupatareide ja –komplektide puhul: (märkida muud ohutusmeetmed, kui toode ei ole ette nähtud või sobilik tasasele pinnale, pehmesse pinnasesse või pehmesse ainesse paigutamiseks või vaia külge kinnitamiseks).

CEN

EN 15947-4:2010

Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 4: Katsemeetodid

 

 

Märkus: kuni nimetatud standard ei ole läbi vaadatud ja uuesti avaldatud, käsitlevad liikmesriigid ilutulestikupatareisid ja -komplekte, mis vastavad standardile EN 15947, kui tooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele ainult sel juhul, kui neile on lisatud enne turule viimist selged etiketid, nagu kirjeldatud allpool. Tasasele maale paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei paigutada tasasele maapinnale” või „Ilutulestikukomplekt paigutada tasasele maapinnale”. Pehmesse pinnasesse või materjali paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse” või „Ilutulestikukomplekt torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse”. Vaia külge kinnitatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikupatarei ulatub üle vaia” või „Ilutulestikukomplekt kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikukomplekt ulatub üle vaia”. Lisatud kasutusjuhendis tuleb piisavalt üksikasjalikult, täpselt ning eriteadmisteta kasutajatele arusaadavalt ja selgelt kirjeldada, kuidas ja milliste vahenditega peab ilutulestikupatarei ja -komplekti vaia külge kinnitama. Muude ilutulestikupatareide ja –komplektide puhul: (märkida muud ohutusmeetmed, kui toode ei ole ette nähtud või sobilik tasasele pinnale, pehmesse pinnasesse või pehmesse ainesse paigutamiseks või vaia külge kinnitamiseks).

CEN

EN 15947-5:2010

Pürotehnilised tooted. Kategooria 1, 2 ja 3 ilutulestik. Osa 5: Ehitus- ja toimivusnõuded

 

 

Märkus: kuni nimetatud standard ei ole läbi vaadatud ja uuesti avaldatud, käsitlevad liikmesriigid ilutulestikupatareisid ja -komplekte, mis vastavad standardile EN 15947, kui tooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele ainult sel juhul, kui neile on lisatud enne turule viimist selged etiketid, nagu kirjeldatud allpool. Tasasele maale paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei paigutada tasasele maapinnale” või „Ilutulestikukomplekt paigutada tasasele maapinnale”. Pehmesse pinnasesse või materjali paigutatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse” või „Ilutulestikukomplekt torgata püsti pehmesse pinnasesse või muusse mittepõlevasse pehmesse ainesse, nt liiva sisse”. Vaia külge kinnitatavatele ilutulestikupatareidele ja -komplektidele: „Ilutulestikupatarei kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikupatarei ulatub üle vaia” või „Ilutulestikukomplekt kinnitada püstasendis kindlalt tugeva vaia külge”, „Veenduda, et ilutulestikukomplekt ulatub üle vaia”. Lisatud kasutusjuhendis tuleb piisavalt üksikasjalikult, täpselt ning eriteadmisteta kasutajatele arusaadavalt ja selgelt kirjeldada, kuidas ja milliste vahenditega peab ilutulestikupatarei ja -komplekti vaia külge kinnitama. Muude ilutulestikupatareide ja –komplektide puhul: (märkida muud ohutusmeetmed, kui toode ei ole ette nähtud või sobilik tasasele pinnale, pehmesse pinnasesse või pehmesse ainesse paigutamiseks või vaia külge kinnitamiseks).

CEN

EN 16256-1:2012

Pürotehnilised tooted. Laval ja teatris kasutatav pürotehnika. Osa 1: Terminoloogia

 

 

CEN

EN 16256-2:2012

Pürotehnilised tooted. Laval ja teatris kasutatav pürotehnika. Osa 2: Laval ja teatris kasutatava pürotehnika kategooriad

 

 

CEN

EN 16256-3:2012

Pürotehnilised tooted. Laval ja teatris kasutatav pürotehnika. Osa 3: Ehitus- ja toimivusnõuded

 

 

CEN

EN 16256-4:2012

Pürotehnilised tooted. Laval ja teatris kasutatav pürotehnika. Osa 4: Miinimumnõuded märgistamisele ja kasutusjuhendid

 

 

CEN

EN 16256-5:2012

Pürotehnilised tooted. Laval ja teatris kasutatav pürotehnika. Osa 5: Katsemeetodid

 

 

CEN

EN 16261-1:2012

Pürotehnilised tooted. 4. kategooria ilutulestikud. Osa 1: Terminoloogia

 

 

CEN

EN 16261-2:2013

Pürotehnilised tooted. 4. kategooria ilutulestikud. Osa 2: Nõuded

 

 

CEN

EN 16261-3:2012

Pürotehnilised tooted. 4. kategooria ilutulestikud. Osa 3: Katsemeetodid

 

 

CEN

EN 16261-4:2012

Pürotehnilised tooted. 4. kategooria ilutulestikud. Osa 4: Miinimumnõuded märgistamisele ja kasutusjuhendid

 

 

Märkus 1:

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1:

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäevast alates ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu ajaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

Märkus 2.2:

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

Märkus 2.3:

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo (osaliselt) asendatava standardi järgimine enam eeldust, et uue standardi reguleerimisalasse jäävad tooted või teenused vastavad liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele. See ei mõjuta vastavuseeldust liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele nende toodete ja teenuste puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse

Märkus 3:

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval ei anna asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

MÄRKUS:

Teavet standardite kättesaadavuse kohta saab Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest. Kõnealuste organisatsioonide nimekiri on vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 27 esitatud Euroopa Liidu Teatajas  (2).

Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest.

Viited parandustele „…/AC:AAAA” avaldatakse vaid teavitamise eesmärgil. Paranduses on parandatud standardi tekstis esinenud trüki, õigekirja- või samalaadsed vead. Parandus võib puudutada üht või mitut keeleversiooni (inglise, prantsuse ja/või saksa), nii nagu see/need on Euroopa standardiorganisatsiooni poolt vastu võetud.

Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Euroopa Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite ja muude Euroopa standardite kohta võib leida Internetist aadressil

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm


(1)  ESO: Euroopa standardiorganisatsioon:

CEN: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, tel +32 25500811; faks +32 25500819 (http://www.cen.eu);

Cenelec: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, tel +32 25196871; faks +32 25196919 (http://www.cenelec.eu);

ETSI: 650 route des Lucioles, 06921 Sophia Antipolis, FRANCE, tel +33 492944200; faks +33 493654716 (http://www.etsi.eu).

(2)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/11


Loomakasvatusfondi rahastamiseks ette nähtud selliste maksude hüvitamine, mida võeti Euroopa Liidu liikmesriikidest Prantsusmaale ajavahemikul 1. jaanuarist 1996 kuni 30. septembrini 2004 tapmiseks toodud loomade pealt – Interbev (Prantsusmaa)

2013/C 136/07

Õiguslik alus:

Maksude hüvitamise aluseks on komisjoni 13. juuli 2011. aasta otsus Interbevile makstavate maksude kohta, mis avaldati 1. märtsil 2012Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 59, 1.3.2012, lk 14): http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2012:059:0014:0033:ET:PDF

Kõnealuse otsuse kohaselt peab Prantsusmaa hüvitama maksu selle osa, mis on makstud Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest pärit toodetelt (veiste ja lammaste pealt Riikliku Loomakasvatusfondi (FNE) jaoks ajavahemikul 1996–2004 võetud maks).

Taotluse esitamine:

Taotleja peab esitama maksu hüvitamise taotluse viie aasta jooksul pärast Euroopa Komisjoni otsuse avaldamist, milleks on 1. märts 2012, posti teel järgmisel aadressil:

Interbev service cotisations

207 rue de Bercy

75587 Paris Cedex 12

FRANCE

Lisas esitatud kahest osast koosneva vormi kohane taotlus peab olema täielikult täidetud. 1. osas esitatakse taotluse kokkuvõte ja kõigi 2. osas olevate summade kokkuvõte. 2. osas (mis tuleb koostada iga tõendava arve kohta) esitatakse taotletavate summade üksikasjalik arvestus.

Taotlusele peavad olema lisatud tõendavad dokumendid (looma müügiarved ja pangakontoga seotud teatised ja/või kõik tõendusmaterjalid selle kohta, et Riikliku Loomakasvatusfondi (FNE) jaoks on esitatud maksunõue ja vastavad summad on makstud.

Summa, mis kuni 1. jaanuarini 2002 oli esitatud kohalikus vääringus, peab olema samuti esitatud eurodes.

Toimiku läbivaatamine:

Interbev hakkab teostama kontrolli kõigi ajavahemikul 1996–2004 tehtud mahaarvamistega seotud tõendavate dokumentide ja summade kohta.

Kõik mõistlikult põhjendatud hüvitamisavaldused võetakse arvesse. Vastuvõetamatute toimikute (jäävad väljapoole kohaldamisaega või -ala, on arusaamatud või mittetäielikud) alusel hüvitist ei maksta ning toimikud tagastatakse saatjale.

Hüvitamine:

Tasaarvestus tehakse eurodes kuni kuue kuu jooksul taotluse kättesaamisest ülekandena taotleja pangakontole (selleks tuleb esitada taotleja nimele vastava konto andmeid tõendav dokument).

Tasaarvestuse puhul võetakse aluseks ajavahemikul 1996–2004 Riikliku Loomakasvatusfondi jaoks kehtestatud määr, milleks on 0,0031 eurot kilogrammi kohta (või kui looma müügihind ei ole kehtestatud rümba kaalu alusel, siis kindlaksmääratud summa, milleks on üks euro suurveise, 0,40 eurot vasika ja 0,06 lamba pealt).

Hüvitatav summa kuulub ajakohastamisele, võttes arvesse maksu maksmise kuupäevast kuni summa tagasimaksmise kuupäevani arvestatavaid protsente. Protsendid arvutatakse taotlejariigis hüvitamise hetkel kehtiva komisjoni viitemäära alusel vastavalt Euroopa Komisjon teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta, mis avaldati (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) ning vastavalt komisjoni veebisaidil esitatud viite- ja ajakohastamismääradele.

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/reference_rates.html

Arvesse võetakse ka komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artiklit 11.


LISA

Komisjoni 13. juuli 2011. aasta otsuse (ELT L 59, 1.3.2012, lk 14) kohaselt kohaldatav vorm, mis kehtib kuni 1. märtsini 2017.

1. OSA –   KOKKUVÕTE

Image

2. OSA –   TAOTLETAVAD SUMMAD JA NENDE TÕENDAMINE

Image


15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/15


Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 136/08

Riikliku abi viitenumber

SA.35534 (12/X)

Liikmesriik

Belgia

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Reg. Bruxelles-Cap./Brussels Hfdst. Gew.

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Institut d'encouragement de la recherche scientifique et de l'innovation de Bruxelles

Domaine Latour de Freins

Rue Engeland 555

1180 Bruxelles

BELGIQUE

http://www.innoviris.be

Abimeetme nimetus

Aide en faveur de la recherche industrielle

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Ordonnance du 26 mars 2009 visant à promouvoir la recherche, le développement et l'innovation (article 14 §1er al. 1 et 2; §2)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2010–31.12.2015

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd, suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

5 EUR (miljonites)

Tagatised

5 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Rakendusuuring (artikli 31 lõike 2 punkt b)

65 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.innoviris.be/site/wp-content/documents/legal_documents/nouvelle_ordonnance.pdf

article 14 §1er al. 1 et 2; §2

http://www.innoviris.be/site/wp-content/documents/legal_documents/nouvel_arrete.pdf

Riikliku abi viitenumber

SA.35652 (12/X)

Liikmesriik

Soome

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Abi andev ametiasutus

Työ- ja elinkeinoministeriö ja elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskukset

TEM: PL32

FI-00023 Valtioneuvosto

FINLAND

ELY: 15 alueellista keskusta (http://www.ely-keskus.fi)

http://www.tem.fi

http://www.ely-keskus.fi

Abimeetme nimetus

Uusiutuvan energian sekä energian säästön ja tehokkuuden RPA-tuki 10-12/2012

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Valtioneuvoston asetus energiatuen myöntämisen yleisistä ehdoista (1313/2007)

Valtionavustuslaki (688/2001)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

8.10.2012–31.12.2012

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd, suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

35 EUR (miljonites)

Tagatised

35 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 24)

50 %

0 %

Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 21)

20 %

20 %

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 23)

45 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

 

http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2007/20071313

 

http://www.finlex.fi/en/laki/kaannokset/2001/en20010688.pdf

 

http://www.tem.fi/files/34530/Uusiutuvan_energian_seka_energian_saaston_ja_tehokkuuden_RPA-tuki_10-12_2012.pdf

Riikliku abi viitenumber

SA.36010 (13/X)

Liikmesriik

Hispaania

Liikmesriigi antud number

RGE 29/2012

Piirkonna nimi (NUTS)

Comunidad Valenciana

Segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Conselleria de Hacienda y Administración Pública

C/ Palau, 14

46003 Valencia

ESPAÑA

http://portales.gva.es/c_economia/web/html/home_c.htm

Abimeetme nimetus

Convenio Ford Motor GTDi

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Convenio de colaboración entre la Conselleria de Hacienda y Administración Pública y Ford España, S.L. Para complementar la ayuda del proyecto de ampliación de las instalaciones de fabricación del motor GTDi

Meetme liik

Erakorraline abi

Olemasoleva abimeetme muutmine

Abi andmise kuupäev

Alates 10.12.2012

Sektorid

Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine

Abisaaja liik

Suurettevõte – Ford España, S.L.

Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma

0,53 EUR (miljonites)

Tagatised

0,53 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Abikava

5,38 %

0 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://portales.gva.es/c_economia/web/pdf/Economia_Competencia/Convenio_Ford_GTDi.pdf

Riikliku abi viitenumber

SA.36136 (13/X)

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Berlin

Artikli 107 lõike 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Senatsverwaltung für Wirtschaft, Technologie und Forschung

Martin-Luther-Straße 105

10715 Berlin

DEUTSCHLAND

http://www.berlin.de/sen/wtf/index.html

Abimeetme nimetus

Innovative Qualifizierung für ein Berliner Handwerk mit Zukunft (IQ Handwerk)

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

§§ 23 und 44 Landeshaushaltsordnung Berlin (LHO)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2013–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,72 EUR (miljonites)

Tagatised

0,72 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

80 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.hwk-berlin.de/weiterbildung/foedermoeglichkeiten/80-zuschuss-iq-handwerk.html

Riikliku abi viitenumber

SA.36146 (13/X)

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Deutschland

Artikli 107 lõike 3 punkt a, artikli 107 lõike 3 punkt c, abi mitte saavad piirkonnad, segapiirkonnad

Abi andev ametiasutus

Projektträger Jülich

Projektträger Jülich (PtJ) — Außenstelle Berlin

Zimmerstr. 26-27

10923 Berlin

DEUTSCHLAND

http://www.ptj.de

Abimeetme nimetus

Richtlinie zur Förderung von Klimaschutzkonzepten in sozialen, kulturellen und öffentlichen Einrichtungen im Rahmen der Nationalen Klimaschutzinitiative

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Bundesanzeiger BAnz AT 24.10.2012 B6

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Modification SA.34429

Kestus

1.1.2013–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd, suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

100 EUR (miljonites)

Tagatised

100 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 21)

20 %

20 %

Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 24)

50 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

 

http://www.bmu.de/fileadmin/bmu-import/files/pdfs/allgemein/application/pdf/kommunalrichtlinie_2013_bf.pdf

 

https://www.bundesanzeiger.de/ebanzwww/wexsservlet?session.sessionid=aa757b3b88fc1d35095b808d985d898b&page.navid=detailsearchlisttodetailsearchdetail&fts_search_list.selected=4e9bdd333403f563&fts_search_list.destHistoryId=86834

Riikliku abi viitenumber

SA.36152 (13/X)

Liikmesriik

Itaalia

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Sardegna

Artikli 107 lõike 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Regione Autonoma della Sardegna — Assessorato dell'Industria

Viale Trento 69

09123 Cagliari CA

ITALIA

http://www.regione.sardegna.it

Abimeetme nimetus

POR FESR 2007-2013 Asse VI Competitività — Linea d'attività 6.3.1.a. Azioni di sistema e supporto all'internazionalizzazione delle imprese. Avviso azioni di supporto all'internazionalizzazione delle PMI in forma aggregata

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

PO FESR Sardegna 2007-2013

Deliberazione della Giunta regionale n. 52/70 del 23.12.2011

Deliberazione della Giunta regionale n. 10/6 del 28.2.2012

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

28.12.2012–31.12.2013

Sektorid

Muu kaevandamine, töötlev tööstus, ehitus, muud veondust abistavad tegevused, programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused, teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas

Abisaaja liik

VKEd

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

1,21 EUR (miljonites)

Tagatised

1,21 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Muu – Contributo a fondo perduto

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

PO FESR Sardegna 2007-2013 — 786,50 milioni EUR

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 27)

50 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

 

http://www.regione.sardegna.it/j/v/28?s=1&v=9&c=88&c1=88&id=33472&b=

 

http://www.regione.sardegna.it/regione/assessorati/industria

Riikliku abi viitenumber

SA.36153 (13/X)

Liikmesriik

Itaalia

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

Abi andev ametiasutus

Unione delle Camere di Commercio italiane

Piazza Sallustio 21

00187 Roma RM

ITALIA

http://www.unioncamere.gov.it/

Abimeetme nimetus

Regolamento per la concessione di aiuti alla formazione

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Delibera Comitato Esecutivo Unioncamere n. 118 del 19 dicembre 2012

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

7.1.2013–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd, suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

3 EUR (miljonites)

Tagatised

3 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Erikoolitus (artikkel 38 lõige 1)

25 %

20 %

Üldkoolitus (artikkel 38 lõige 2)

60 %

20 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://news.ucamere.net/Sito%20Bxl/Regolamento%20formazione.doc

Riikliku abi viitenumber

SA.36155 (13/X)

Liikmesriik

Saksamaa

Liikmesriigi antud number

AZ: 162.3/2-6

Piirkonna nimi (NUTS)

Hamburg

Abi mitte saavad piirkonnad

Abi andev ametiasutus

Behörde für Stadtentwicklung und Umwelt Hamburg

Stadthausbrücke 8

20355 Hamburg

DEUTSCHLAND

http://www.hamburg.de/umwelt

Abimeetme nimetus

Förderrichtlinie für die energetische Modernisierung der Gebäudehülle und Energieberatung von Nichtwohngebäuden

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Gesetz über die Hamburgische Wohnungsbaukreditanstalt, zuletzt geändert am 26. Januar 2006, Hamburgisches Gesetz- und Verordnungsblatt, Seite 30

Fortschreibung des Hamburger Klimaschutzkonzepts 2007-2012, Drucksache 20/2676

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Kestus

1.1.2013–31.12.2016

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

VKEd, suurettevõte

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

1,50 EUR (miljonites)

Tagatised

1,50 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 21)

20 %

0 %

Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 24)

50 %

0 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.wk-hamburg.de/fileadmin/pdf/download/FoeRi_Mod_Nichtwohngebaeude.pdf

Riikliku abi viitenumber

SA.36193 (13/X)

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Liikmesriigi antud number

Piirkonna nimi (NUTS)

South West Wales

Artikli 107 lõike 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Big Lottery Fund

1 Plough Place

London

EC4A 1DE

UNITED KINGDOM

Tel +44 2072111800

Faks +44 2072111750

http://www.biglotteryfund.org.uk/

Abimeetme nimetus

Investment and employment aid for Hafal Mental Health centre

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

National Lottery Act 1993 (as amended in 2006)

http://www.legislation.gov.uk/ukpga/1993/39/contents

Meetme liik

Erakorraline abi

Olemasoleva abimeetme muutmine

Abi andmise kuupäev

1.2.2013–1.2.2014

Sektorid

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Abisaaja liik

VKEd – Hafal Mental Health centre

Ettevõtjale antava erakorralise abi üldsumma

0,18 GBP (miljonites)

Tagatised

0,18 GBP (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi (artikkel 15)

10 %

Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 41)

75 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.biglotteryfund.org.uk/HafalGBER


15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/24


Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2013/C 136/09

Abi nr: SA.36375 (13/XA)

Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond: Nederland

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Subsidieverlening aan Stichting de Nieuwe Landbouw (Samen ondernemen in landbouw)

Õiguslik alus:

Kaderwet LNV-subsidies

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 0,17 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 24. aprillist 2013–25. märtsini 2016

Abi eesmärk: tehniline abi (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Staatssecretaris van Economische Zaken

Postbus 201401

2500 EK 's-Gravenhage

NEDERLAND

Veebileht: http://www.rijksoverheid.nl/ministeries/ez/documenten-en-publicaties/besluiten/2013/03/20/mededeling-subsidie-in-het-kader-agrarisch-natuurbeheer.html

Muu teave: —

Abi nr: SA.36609 (13/XA)

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond: Deutschland

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi:

Bundesprogramm zur Steigerung der Energieeffizienz in der Landwirtschaft und im Gartenbau

Õiguslik alus:

Richtlinie des Bundesministeriums für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz (BMELV) über das Wiederaufgreifen der Richtlinie des Bundesprogramms zur Steigerung der Energieeffizienz in der Landwirtschaft und im Gartenbau zur Bewilligung von Altanträgen

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma: 7 EUR (miljonites)

Abi suurim osatähtsus: 40 %

Rakendamise kuupäev: —

Abikava või üksiktoetuse kestus: 2. maist 2013–31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: investeeringud põllumajandusettevõtetesse (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 4)

Asjaomane sektor / asjaomased sektorid: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung

Deichmanns Aue 29

53179 Bonn

DEUTSCHLAND

Veebileht: http://www.bmelv.de/richtlinie-bewilligung-antraege-energieeffizienz

Muu teave: —


V Teated

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/25


Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

2013/C 136/10

1.   Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) artikli 11 lõike 2 kohaselt teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed aeguvad alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeval, juhul kui ei algatata nende läbivaatamist järgmise menetluse kohaselt.

2.   Menetlus

ELi tootjad võivad esitada läbivaatamise algatamiseks kirjaliku taotluse. Taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise.

Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele ja ELi tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud väiteid täiendada, ümber lükata või kommenteerida.

3.   Tähtaeg

Liidu tootjad võivad eelnevast lähtuvalt esitada alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse aadressil European Commission, Directorate-General for Trade (Unit H-1), N-105 8/20, 1049 Brussels, Belgium (2).

4.   Käesolev teatis on avaldatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikega 2.

Toode

Päritolu- või ekspordiriik/riigid

Meetmed

Viide

Kehtivusaja lõpp (3)

Teatavad rauast või legeerimata terasest keevistorud

Valgevene, Hiina Rahvavabariik, Venemaa, Tai, Ukraina

Dumpinguvastane tollimaks

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1256/2008 (ELT L 343, 19.12.2008, lk 1).

20.12.2013


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Faks +32 22956505.

(3)  Meede aegub veerus nimetatud kuupäeval keskööl.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/26


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6827 – Honeywell/Intermec)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 136/11

1.

7. mail 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Honeywell International Inc. („Honeywell”, Ameerika Ühendriigid) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Intermec, Inc. („Intermec”, Ameerika Ühendriigid) üle aktsiate või osade ostu teel. Sellest koondumisest teatati Euroopa Komisjonile juba 15. veebruaril 2013, kuid seejärel see tühistati 13. märtsil 2013.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Honeywell: lennu- ja kosmoseseadmed ning -teenused, autotööstuse tooted, elektroonikaseadmed, eriotstarbelised materjalid, kõrgetasemeliste ekspluatatsiooniomadustega polümeerid, transpordisüsteemid, jõuajamid, elamute ja tööstushoonete järelevalvesüsteemid. Ettevõtja Honeywell automatiseerimis- ja juhtimislahenduste osakond toodab ja müüb automaatse andmetuvastuse ja andmehõive seadmeid (AIDC), sh vastupidavaid kantavaid arvuteid, laser-, kujutiste ja vöötkoodiskannereid ning pakub nende toodetega seotud teenuseid ja lisaseadmeid;

Intermec: automaatse andmetuvastuse ja andmehõive seadmete, sh vastupidavate kantavate arvutite, laser-, kujutiste ja vöötkoodiskannerite, kõnetuvastussüsteemide, vöötkoodiprinterite ja -märgiste, raadiosagedustuvastuse süsteemide ning nende toodetega seotud teenuste ja lisaseadmete tootmine ja müük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6827 – Honeywell/Intermec):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).


15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/27


RIIGIABI – KREEKA

Riigiabi SA.34572 (13/C) (ex 13/NN) – Kreeka – Võimalik riigiabi ettevõtjale Larco General Mining & Metallurgical Company SA

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 136/12

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 6. märtsi 2013. aasta kirjas teatas komisjon Kreekale oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abiga.

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused abi kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State aid Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22961242

E-post: stateaidgreffe@ec.europa.eu

Märkused edastatakse Kreekale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, esitades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

MENETLUS

2012. aasta aprillis algatas komisjon omal algatusel ettevõtja Larco General Mining & Metallurgical Company SA (edaspidi „Larco”) suhtes võetud riigiabi meetmete esialgse hindamise kõnealuse äriühingu kavandatud erastamise kontekstis. Komisjon ja Kreeka ametiasutused vahetasid mitmel korral kirju ning toimusid ka kohtumised.

KOMISJONI MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSEKS OLEVATE MEETMETE KIRJELDUS

Larcol on Kreeka riigi ees kohustused seoses võlgade tasaarveldamise kokkuleppega. Raamatupidamisaruannete kohaselt tundub, et äriühingu võlg Kreeka riigi ees on jäänud 2004. aastast alates samaks või on veidi suurenenud, püsides 13 miljoni euro tasemel, samas kui Larco kohustused teiste võlausaldajate ees on vähenenud või rahuldatud.

Kreeka ametiasutuste andmeil on riik andnud tagatise laenudele, mida Larco on võtnud mitmetelt Kreeka pankadelt alljärgnevatel tingimustel.

22. detsembril 2008 anti riigigarantii 30 miljoni euro suurusele laenule, mille andis ATE Bank. Käesoleval hetkel ei ole garantii ega laenu andmise tingimused teada.

26. mail 2010 anti riigigarantii NBG garantiikirja jaoks seoses Larco 10,8 miljoni euro suuruse võlaga. Riigile makstud garantiipreemia oli 1 % ja riigigarantiiga kaeti 100 % kaetud garantiikirjaga seotud riskist. Panga Larcolt nõutud tasu oli 0,5 % laenusummast trimestri kohta.

30. detsembril 2011 anti riigigarantii kahele laenule (laenusummad olid 30 miljonit eurot ja 20 miljonit eurot), mille andis ATE Bank. Riigile makstud garantiipreemia oli 1 % ja tagatud laenude intressimäärad olid võrdsed laenu andnud panga laenu baasintressiga (kõnealusel ajahetkel 8,5 %), millele lisandusid 0,6 % (20 miljoni euro suuruse laenu puhul) ja 1,6 % (30 miljoni euro suuruse laenu puhul) suurused preemiad.

2009. aastal osales riik Larco kapitali suurendamises, eraldades äriühingule 45 miljonit eurot (69 % kapitalisüsti koguväärtusest). Riik kasutas täies ulatuses ära oma kapitali suurendamise õigused. Teine aktsionär, erafinantsasutus National Bank of Greece (edaspidi „NBG”), eraldas kapitali suurendamiseks 20,5 miljonit eurot ja kasutas oma õigust osaliselt. Kolmas aktsionär, äriühing Public Power Corporation (edaspidi „PPC”), ei kasutanud kapitali suurendamise õigust. Kapitali suurendamiseks ei eraldanud vahendeid ükski uus aktsionär.

Maksuhaldurid on Larcot trahvinud 190 miljoni euroga. Larco vaidlustas kõnealuse trahvisumma hiljem Kreeka kohtus. Kreeka õiguse kohaselt peaks ettevõtja, kelle suhtes trahvi kohaldatakse, tasuma 25 % trahvisummast enne trahvi vaidlustamist kohtus (kõnealusel juhul 47 miljonit eurot). Larco juhtumi puhul otsustas Kreeka halduskohus vabastada äriühingu kohustusest maksta ette 25 % trahvisummast, asendades selle kohustusega esitada garantiikirju 1,5 miljoni euro väärtuses.

MEETMETE HINDAMINE

Riigile võlgnetava summa tagasimaksmata jätmist alates 2004. aastast võib käsitada riigi saamata jäänud tuluna. Arvestades asjaolu, et muude samas laenulepingus osalenud võlausaldajate nõuded tunduvad rahuldatud olevat, on komisjon jõudnud esialgsele järeldusele, mille kohaselt anti kõnealuse meetmega Larcole valikuline eelis.

Laenude ja muude krediidiriski positsioonidega seotud riigigarantiid saadi riigilt ning arvestades äriühingu rahalisi probleeme ei pea komisjon tõenäoliseks, et Larco oleks ilma tagatisteta saanud turult laene kõnealustel tingimustel või üldse mis tahes tingimustel. Seega on komisjon jõudnud esialgsele järeldusele, et riigigarantiidega anti Larcole valikuline eelis.

Riigi osalemine kapitali suurendamises hõlmas riigi vahendite kasutamist. Komisjon võttis teadmiseks Larco raske rahalise olukorra kapitali suurendamise ajal ja asjaolu, et nähtavasti puudus ümberkorralduskava äriühingu elujõulisuse taastamiseks. Lisaks täheldas komisjon, et üks aktsionär, kes oli samuti Larco laenuusaldaja, otsustas kasutada kapitali suurendamise õigust üksnes osaliselt. Seega ei vastanud riigi tegevus tingimata mõistliku turumajandusliku investeerimise põhimõttele. Larco kolmas aktsionär ei osalenud kapitali suurendamises ja samuti ei eraldanud selleks vahendeid ükski uus aktsionär. Seetõttu on komisjon jõudnud esialgsele järeldusele, et riigi osalus andis Larcole valikulise eelise, sest riik ei käitunud turumajanduse tingimustes tegutseva targa investorina.

Seoses trahvisumma ettemaksega on komisjon seisukohal, et olukorras, kus üldistes õigusaktides ei ole sätestatud objektiivseid kriteeriume kõnealuste ettemaksete sissenõudmiseks, poleks turumajanduse tingimustes tegutsev võlausaldaja ilma igasuguse põhjenduseta loobunud 47 miljoni euro suurusest nõudest. Samuti on komisjon seisukohal, et turumajanduse tingimustes tegutsev võlausaldaja ei nõustuks nii suurt võlasummat asendama tunduvalt väiksema väärtusega garantiikirjaga äriühingult, mis rahaliste probleemide tõttu tõenäoliselt oma kohustusi ei täida. Seetõttu on komisjoni hinnangul kõnealuse meetmega antud valikuline eelis.

Kuna kõik eespool kirjeldatud meetmed moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi ja mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust, võib neid komisjoni hinnangul käsitada riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

KOOSKÕLA EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGUGA

Komisjoni hinnangul võis Larcot meetmete võtmise ajal käsitada raskustes oleva äriühinguna päästmise ja ümberkorraldamise suuniste tähenduses. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga on ainsad asjakohased kriteeriumid seega need, mis on seotud kõnealuste suuniste (1) kohaselt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abiga. Tundub aga, et päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimused ei ole täidetud, eelkõige kuna Kreeka ametiasutused ei ole esitanud ümberkorralduskava ja meetmeid ei ole tühistatud. Lisaks rikuks korduv riigiabi andmine raskustes olevale äriühingule ühekordse abi tingimust. Seepärast on komisjon otsustanud algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib ebaseaduslikult antud abi selle saajalt tagasi nõuda.

KIRJA TEKST

„Η Επιτροπή επιθυμεί να ενημερώσει την Ελλάδα ότι, αφού εξέτασε τις πληροφορίες που παρασχέθηκαν από τις αρχές της χώρας σας σχετικά με τα ως άνω μέτρα, αποφάσισε να κινήσει την επίσημη διαδικασία έρευνας που προβλέπεται στο άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης.

1.   ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΑ

(1)

Στο πλαίσιο του προγράμματος οικονομικής προσαρμογής της, η Ελλάδα ανέλαβε ένα εκτεταμένο πρόγραμμα ιδιωτικοποίησης (2). Η ΛΑΡΚΟ Γενική Μεταλλευτική και Μεταλλουργική ΑΕ (εφεξής «ΛΑΡΚΟ») έχει χαρακτηριστεί ως κρατική εταιρεία προς ιδιωτικοποίηση.

(2)

Τον Μάρτιο του 2012, το Ταμείο Αξιοποίησης της Ιδιωτικής Περιουσίας του Δημοσίου (εφεξής «ΤΑΙΠΕΔ») (3) ενημέρωσε τις υπηρεσίες της Επιτροπής σχετικά με τη σχεδιαζόμενη ιδιωτικοποίηση της ΛΑΡΚΟ. Προκειμένου να διασαφηνισθεί κατά πόσο θα μπορούσαν να προκύψουν ζητήματα κρατικών ενισχύσεων στο εν λόγω σχέδιο ιδιωτικοποίησης, η Επιτροπή άνοιξε αυτεπαγγέλτως μια υπόθεση και άρχισε την προκαταρκτική αξιολόγησή της τον Απρίλιο του 2012.

(3)

Ακολούθως, οι υπηρεσίες της Επιτροπής υπέβαλαν τις παρατηρήσεις τους και εξήγησαν τις αμφιβολίες τους ως προς το κατά πόσο η δομή ιδιωτικοποίησης, όπως προτείνεται, θα απέτρεπε την ύπαρξη κρατικής ενίσχυσης. Παρά τις εκτεταμένες συζητήσεις, φαίνεται ότι η ιδιωτικοποίηση της ΛΑΡΚΟ δεν έχει προχωρήσει από τον Απρίλιο του 2012.

(4)

Στο πλαίσιο αυτών των συζητήσεων, προέκυψε ότι η ΛΑΡΚΟ επωφελήθηκε στο παρελθόν κρατικών ενισχύσεων. Η Επιτροπή ζήτησε συμπληρωματικές πληροφορίες με e-mails της 18ης Απριλίου 2012, της 24ης Απριλίου 2012, της 5ης Ιουλίου 2012, της 22ας Αυγούστου 2012, της 7ης Δεκεμβρίου 2012 και με επιστολές της 4ης Μαΐου 2012 και της 14ης Ιανουαρίου 2013, στα οποίες οι ελληνικές αρχές απάντησαν στις 20 Απριλίου 2012, στις 26 Απριλίου 2012, στις 3 Οκτωβρίου 2012, στις 13 Νοεμβρίου 2012, στις 15 Νοεμβρίου 2012, στις 7 Δεκεμβρίου 2012, στις 24 Δεκεμβρίου 2012 και στις 18 Ιανουαρίου 2013. Πραγματοποιήθηκαν συναντήσεις μεταξύ των υπηρεσιών της Επιτροπής και εκπροσώπων των ελληνικών αρχών στις 30 Απριλίου 2012 και στις 11 Σεπτεμβρίου 2012 στην Αθήνα, και στις 25 Ιανουαρίου 2013 στις Βρυξέλλες.

2.   Ο ΔΙΚΑΙΟΥΧΟΣ

(5)

Η ΛΑΡΚΟ ειδικεύεται στην εξόρυξη και επεξεργασία μεταλλεύματος λατερίτη, εξόρυξη λιγνίτη και παραγωγή σιδηρονικελίου και υποπροϊόντων του. Εξάγει το μεγαλύτερο μέρος της παραγωγής της σε χώρες της ΕΕ/σε άλλες ευρωπαϊκές χώρες, και οι βασικοί της πελάτες είναι βιομηχανίες αλουμινίου και χάλυβα, είναι δε ένας από τους πέντε κορυφαίους πωλητές παγκοσμίως. Απασχολεί περίπου 960 εργαζόμενους (31 Δεκεμβρίου 2011) και ως εκ τούτου θεωρείται μεγάλη επιχείρηση (4). Το 2012, το 55,2 % των μετοχών της ΛΑΡΚΟ ανήκε στο ελληνικό Δημόσιο, το 33,4 % στην Εθνική Τράπεζα της Ελλάδας («ΕΤΕ», ιδιωτικό χρηματοπιστωτικό ίδρυμα) και το 11,4 % στη Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού ΑΕ («ΔΕΗ», ο κατεστημένος παραγωγός ηλεκτρικής ενέργειας στην Ελλάδα, του οποίου το δημόσιο είναι μέτοχος πλειοψηφίας).

(6)

Η ΛΑΡΚΟ διαθέτει σημαντικά δικαιώματα εκμετάλλευσης ορυχείων/λατομείων σε διάφορες τοποθεσίες στην Ελλάδα και μία εγκατάσταση τήξης στη Λάρυμνα (κεντρική Ελλάδα), μέσω παραχωρήσεων ή συμφωνιών μίσθωσης. Η ΛΑΡΚΟ κατεργάζεται την πρώτη ύλη των ορυχείων της. Το εργοστάσιο τήξης της Λάρυμνας και το γειτονικό ορυχείο στον Άγιο Ιωάννη (περίπου […] (5) των πρώτων υλών) καλύπτονται από την ίδια παραχώρηση (« Εκχώρηση Αγίου Ιωάννη/Λάρυμνας») (6).

(7)

Η ΛΑΡΚΟ ιδρύθηκε το 1989 ως νέα επιχειρηματική οντότητα μετά την εκκαθάριση της Ελληνικής Μεταλλευτικής και Μεταλλουργικής ΑΕ — Λάρυμνα («Παλιά ΛΑΡΚΟ»). Η παλιά ΛΑΡΚΟ είναι ακόμη υπό εκκαθάριση μετά από 23 έτη, αλλά τα στοιχεία του ενεργητικού της είχαν δοθεί στη ΛΑΡΚΟ μαζί με τις αντίστοιχες υποχρεώσεις το 1989. Η παλιά ΛΑΡΚΟ και οι μέτοχοί της, δηλαδή το ελληνικό Δημόσιο, η ΕΤΕ και η ΔΕΗ είναι κατά συνέπεια πιστωτές της ΛΑΡΚΟ.

(8)

Όπως αναφέρεται στις παραγράφους (18) έως (25) κατωτέρω, το μετοχικό κεφάλαιο της ΛΑΡΚΟ είναι σήμερα αρνητικό και η επιχείρηση θα μπορούσε να θεωρηθεί προβληματική τουλάχιστον από το 2008. Επιπλέον, η ΛΑΡΚΟ φαίνεται να λειτουργεί χωρίς να καλύπτει το κόστος της.

3.   ΠΕΡΙΓΡΑΦΗ ΤΩΝ ΜΕΤΡΩΝ

3.1.   Μέτρο 1: μη είσπραξη των οφειλών προς το Υπουργείο Οικονομικών

(9)

Από το 2004, φαίνεται ότι κάποιο χρέος της ΛΑΡΚΟ προς το ελληνικό Δημόσιο δεν έχει εισπραχθεί από τις ελληνικές αρχές. Το χρέος αυτό προήλθε από τη συμφωνία διευθέτησης του Απριλίου 1998, η οποία επήλθε μεταξύ της ΛΑΡΚΟ και των κυριότερων πιστωτών της, και συγκεκριμένα την παλιά ΛΑΡΚΟ, τη ΔΕΗ και το ελληνικό Δημόσιο. Στο πλαίσιο αυτής της συμφωνίας, η οφειλή της ΛΑΡΚΟ προς τους πιστωτές της έπρεπε να εξυπηρετηθεί με ετήσιο επιτόκιο 6 %. Ωστόσο, σύμφωνα με τις οικονομικές καταστάσεις της ΛΑΡΚΟ της περιόδου 2004-2012, η οφειλή προς το ελληνικό Δημόσιο παρέμεινε σταθερή ή αυξήθηκε ελαφρώς. Το 2004 ανερχόταν σε 10,3 εκατ. ευρώ και σήμερα σε 13 εκατ. ευρώ, ενώ οι αντίστοιχες οφειλές προς τη ΔΕΗ και την παλιά ΛΑΡΚΟ έχουν στο μεταξύ εξαλειφθεί ή μειωθεί ως εξής: ον

α)

Το 2004, το χρέος προς τη ΔΕΗ ανερχόταν σε 39 εκατ. ευρώ, ενώ το 2011 είχε εξαλειφθεί.

β)

Το 2007, η οφειλή προς την παλιά ΛΑΡΚΟ ανερχόταν σε 48,3 εκατ. ευρώ, ενώ το 2011 σε 43,8 εκατ. ευρώ.

(10)

Από τα προαναφερθέντα προκύπτει ότι οι οφειλές της ΛΑΡΚΟ προς τη ΔΕΗ και την παλιά ΛΑΡΚΟ εξυπηρετούνταν, ενώ το χρέος προς το Δημόσιο δεν είχε εισπραχθεί από το 2004 και μετά.

3.2.   Μέτρο 2: η κρατική εγγύηση του 2008

(11)

Σύμφωνα με τις ελληνικές αρχές, στις 22 Δεκεμβρίου 2008, το Δημόσιο χορήγησε εγγύηση για δάνειο ύψους 30 εκατ. ευρώ από την Αγροτική Τράπεζα. Στο παρόν στάδιο, οι όροι της εγγύησης και του δανείου δεν είναι γνωστοί. Η ΛΑΡΚΟ ήταν προβληματική επιχείρηση εκείνη την εποχή (βλέπε τμήμα 5.1 κατωτέρω).

3.3.   Μέτρο 3: η αύξηση κεφαλαίου του 2009

(12)

Το 2009, υπό το πρίσμα του αρνητικού μετοχικού κεφαλαίου της ΛΑΡΚΟ, το διοικητικό συμβούλιό της πρότεινε αύξηση του μετοχικού κεφαλαίου ύψους 134 εκατ. ευρώ, με την οποία συμφώνησαν οι τρεις μέτοχοί της. Ωστόσο, μόνο το ελληνικό Δημόσιο άσκησε τα δικαιώματά του στο ακέραιο, ενώ η ΕΤΕ άσκησε τα δικαιώματά της μερικώς και η ΔΕΗ δεν συμμετείχε καθόλου στην αύξηση του μετοχικού κεφαλαίου. Κανένας νέος μέτοχος δεν συνεισέφερε στο μετοχικό κεφάλαιο. Ως αποτέλεσμα, η αύξηση κεφαλαίου ανήλθε σε 65,5 εκατ. ευρώ, με εισφορά του Δημοσίου ύψους 45 εκατ. ευρώ (69 % της συνολικής εισφοράς κεφαλαίου) και με εισφορά της ΕΤΕ ύψους 20,5 εκατ. ευρώ (31 %).

3.4.   Μέτρο 4: η κρατική εγγύηση του 2010

(13)

Στις 26 Μαΐου 2010, το ελληνικό Δημόσιο χορήγησε εγγύηση που καλύπτει εγγυητική επιστολή που παρέσχε η ΕΤΕ για χρέος ύψους 10,8 εκατ. ευρώ της ΛΑΡΚΟ. Η προμήθεια εγγύησης που καταβλήθηκε στο Δημόσιο ήταν 1 % και η εγγύηση κάλυπτε το 100 % του κινδύνου που συνδέεται με τη σχετική εγγυητική επιστολή. Επιπλέον, η κρατική εγγύηση ήταν αόριστης διάρκειας. Τέλος, η προμήθεια που χρεώθηκε από την ΕΤΕ στη ΛΑΡΚΟ ήταν ίση με 0,5 % ανά τρίμηνο, δηλαδή 2 % σε ετήσια βάση. Η ΛΑΡΚΟ την εποχή εκείνη ήταν προβληματική επιχείρηση (βλέπε τμήμα 5.1 κατωτέρω).

3.5.   Μέτρο 5: μη είσπραξη φορολογικού προστίμου το 2010

(14)

Το 2010, οι ελληνικές φορολογικές αρχές έλεγξαν τις οικονομικές καταστάσεις της ΛΑΡΚΟ και απέρριψαν τη λογιστική εγγραφή ορισμένων ζημιών που προκύπτουν από συμβάσεις αντιστάθμισης (hedging) (για την τιμή του νικελίου). Ως αποτέλεσμα, επεβλήθη πρόστιμο ύψους 190 εκατ. ευρώ. Στη συνέχεια, η ΛΑΡΚΟ αμφισβήτησε το πρόστιμο ενώπιον των ελληνικών δικαστηρίων. Σύμφωνα με την ελληνική νομοθεσία (7) η οντότητα που φέρει την ευθύνη για το φορολογικό πρόστιμο πρέπει να προκαταβάλει το 25 % του προστίμου, προκειμένου να μπορεί να αμφισβητήσει το πρόστιμο ενώπιον δικαστηρίου (στην προκειμένη περίπτωση 47 εκατ. ευρώ). Ωστόσο, στην περίπτωση της ΛΑΡΚΟ, ένα ελληνικό διοικητικό δικαστήριο αποφάσισε να απαλλάξει την εταιρεία από την υποχρέωση της εκ των προτέρων καταβολής του 25 % του προστίμου, αντικαθιστώντας την με την υποχρέωση κατάθεσης εγγυητικών επιστολών ύψους 1,5 εκατ. ευρώ.

3.6.   Μέτρο 6: οι κρατικές εγγυήσεις του 2011

(15)

Σύμφωνα με τις ελληνικές αρχές, στις 30 Δεκεμβρίου 2011, το ελληνικό Δημόσιο χορήγησε εγγύηση για δύο δάνεια ύψους 30 και 20 εκατ. ευρώ από την Αγροτική Τράπεζα. Ένα από τα δάνεια (εκείνο των 20 εκατ. ευρώ) ήταν ληξιπρόθεσμο κατά τη στιγμή της χορήγησης της εγγύησης. Η προμήθεια εγγύησης που καταβλήθηκε στο Δημόσιο ήταν 1 % και οι εγγυήσεις κάλυψαν το 100 % των δανειακών ποσών. Τα επιτόκια των σχετικών δανείων ήταν ίσα με το «βασικό χρεωστικό επιτόκιο» (8,5 % εκείνη την εποχή) της δανειοδότριας τράπεζας προσαυξημένο κατά 0,6 % (για το δάνειο των 20 εκατ. ευρώ) και κατά 1,6 % (για το δάνειο των 30 εκατ. ευρώ). Την εποχή εκείνη η ΛΑΡΚΟ ήταν προβληματική επιχείρηση (βλέπε τμήμα 5.1 κατωτέρω).

4.   ΠΑΡΑΤΗΡΗΣΕΙΣ ΤΩΝ ΕΛΛΗΝΙΚΩΝ ΑΡΧΩΝ

(16)

Οι ελληνικές αρχές δεν υπέβαλαν καμία παρατήρηση όσον αφορά στον χαρακτηρισμό των υπό εξέταση μέτρων ως κρατικής ενίσχυσης και την οποιαδήποτε ενδεχόμενη συμβατότητα δυνάμει της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης («ΣΛΕΕ»).

5.   ΑΞΙΟΛΟΓΗΣΗ

(17)

Η παρούσα απόφαση θίγει καταρχάς το ζήτημα του κατά πόσον η ΛΑΡΚΟ είναι προβληματική επιχείρηση κατά την έννοια των κατευθυντηρίων γραμμών διάσωσης και αναδιάρθρωσης («Κατευθυντήριες γραμμές Δ&Α») (8) (βλέπε κατωτέρω τμήμα (βλ. τμήμα 5.1 κατωτέρω). Ακολούθως, η Επιτροπή θα εξετάσει κατά πόσον τα υπό εξέταση μέτρα συνιστούν κρατική ενίσχυση υπέρ της ΛΑΡΚΟ κατά την έννοια του άρθρου 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ (βλέπε κατωτέρω τμήμα (βλ. τμήμα 5.2 κατωτέρω) και, τέλος, κατά πόσον μια τέτοια ενίσχυση θα μπορούσε να είναι συμβατή με την εσωτερική αγορά (βλέπε κατωτέρω τμήμα (βλ. τμήμα 5.4 κατωτέρω).

5.1.   Δυσχέρειες της ΛΑΡΚΟ

(18)

Η Επιτροπή παρατηρεί ότι, όπως εμφαίνεται στον πίνακα 1 κατωτέρω, οι οικονομικές επιδόσεις της εταιρείας επιδεινώθηκαν σημαντικά κατά την περίοδο 2008-1ο εξάμηνο 2012.

Πίνακας 1:

Βασικά οικονομικά στοιχεία της ΛΑΡΚΟ 2007-6/2012 (σε εκατ. ευρώ)

 

2007

2008

2009

2010

2011

1ο εξάμηνο 2012 (9)

Κύκλος εργασιών

549,3

284

98,8

239

311

154,6

Κέρδη προ φόρων (ΚΠΦ)

23

– 116

– 105

6,4

6,5

–12,2

Εγγεγραμμένο κεφάλαιο

163,8

163,8

109

109

109

109

Ίδια κεφάλαια

104

–0,4

–35

–31

–26

–39

Συνολικό χρέος

141,2

230,1

233,9

261,8

262,7

326,0

Χρέος/ίδια κεφάλαια (δείκτης δανειακής εξαρτήσεως)

1,3

– 575,0

–6,6

–8,3

–10,1

–8,4

(19)

Το σημείο 10(α) των Κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α ορίζει ότι μια επιχείρηση θεωρείται προβληματική στην περίπτωση εταιρείας περιορισμένης ευθύνης εφόσον «έχει απωλεσθεί πάνω από το μισό του εγγεγραμμένου της κεφαλαίου και άνω του ενός τετάρτου του κεφαλαίου αυτού έχει απωλεσθεί κατά τη διάρκεια των δώδεκα τελευταίων μηνών». Αυτή η διάταξη απηχεί την παραδοχή ότι μια εταιρεία που αντιμετωπίζει σημαντική απώλεια του εγγεγραμμένου της κεφαλαίου δεν θα είναι σε θέση να ανακόψει τη ζημιογόνο πορεία της, η οποία θα την οδηγήσει προς μία σχεδόν βέβαιη οικονομική εξαφάνιση βραχυπρόθεσμα ή μεσοπρόθεσμα (όπως ορίζει το σημείο 9 των Κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α).

(20)

Η Επιτροπή επισημαίνει επίσης ότι σύμφωνα με το σημείο 11 των Κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α, μια εταιρεία μπορεί να θεωρηθεί προβληματική «όταν υπάρχουν οι συνήθεις ενδείξεις μιας προβληματικής επιχείρησης όπως αύξηση των ζημιών, μείωση του κύκλου εργασιών, διόγκωση των αποθεμάτων, πλεονάζουσα παραγωγική ικανότητα, φθίνουσα ταμειακή ροή, αυξανόμενη δανειοληψία, αύξηση των οικονομικών επιβαρύνσεων καθώς και εξασθένιση ή εξαφάνιση της αξίας του καθαρού ενεργητικού». Επ’ αυτού, σύμφωνα με το Γενικό Δικαστήριο, «η ύπαρξη αρνητικών ιδίων κεφαλαίων […] μπορεί να θεωρηθεί σημαντική ένδειξη της προβληματικής καταστάσεως μιας επιχειρήσεως» (10).

(21)

Σύμφωνα με τις οικονομικές καταστάσεις της ΛΑΡΚΟ για την περίοδο 2007-1ο εξάμηνο 2012, δεν απωλέσθηκε πάνω από το μισό του εγγεγραμμένου κεφαλαίου της εταιρείας. Ωστόσο, κατά την ίδια περίοδο τα ίδια κεφάλαια της εταιρείας κατέστησαν αρνητικά. Σε προγενέστερες υποθέσεις, η Επιτροπή έκρινε ότι, όταν μια εταιρεία έχει αρνητικά ίδια κεφάλαια, τούτο συνεπάγεται ουσιαστικά ότι ολόκληρο το εγγεγραμμένο κεφάλαιο αυτής της εταιρείας έχει απωλεσθεί και τεκμαίρεται εκ προοιμίου ότι πληρούνται τα κριτήρια του σημείου 10(α) των Κατευθυντήριων γραμμών Δ&Α (11).

(22)

Στην περίπτωση της ΛΑΡΚΟ, η Επιτροπή θεωρεί ότι το εγγεγραμμένο κεφάλαιο της ΛΑΡΚΟ φαίνεται να μην έχει απωλεσθεί πάνω από το μισό, μόνον διότι η εταιρεία δεν έλαβε τα ενδεικνυόμενα μέτρα που συνήθως προβλέπονται από την ελληνική νομοθεσία (12). Τα εν λόγω ενδεικνυόμενα μέτρα θα είχαν ως στόχο τη μετατροπή των ιδίων κεφαλαίων της εταιρείας από αρνητικά σε θετικά και, ταυτοχρόνως, την αύξηση αυτών σε κατάλληλο επίπεδο. Τα εν λόγω ενδεικνυόμενα μέτρα μπορούν να είναι είτε κεφαλαιοποίηση των ζημιών είτε αύξηση κεφαλαίου, είτε αμφότερα. Στο παρόν στάδιο, η Επιτροπή δεν έχει στη διάθεσή της πληροφορίες για τους λόγους για τους οποίους η ΛΑΡΚΟ δεν έλαβε αυτά τα μέτρα.

(23)

Από την άποψη αυτή, η Επιτροπή θεωρεί ότι η κεφαλαιοποίηση των ζημιών θα είχε ως αποτέλεσμα την απώλεια ολόκληρου του εγγεγραμμένου κεφαλαίου της εταιρείας, δεδομένου ότι οι συσσωρευμένες απώλειες υπερέβαιναν το εγγεγραμμένο κεφάλαιο. Για τον λόγο αυτό, η Επιτροπή θεωρεί ότι τα κριτήρια του σημείου 10(α) των Κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α πληρούνται στην παρούσα υπόθεση από το 2008.

(24)

Επιπλέον, όσον αφορά τα κριτήρια του σημείου 11, η Επιτροπή σημειώνει ότι η ΛΑΡΚΟ υπέστη σημαντική μείωση του κύκλου εργασιών της από το 2007 έως το 2009 και σημαντικές ζημίες το 2008 και 2009, για συνολικό ποσό 221 εκατ. ευρώ (116 εκατ. ευρώ και 105 εκατ. ευρώ αντιστοίχως). Το 2010 και το 2011, η εταιρεία είχε αυξήσει τον κύκλο εργασιών και τα κέρδη, αλλά όμως αυτές οι αυξήσεις δεν ήταν επαρκείς για την οικονομική ανάκαμψη της ΛΑΡΚΟ. Κατά την ίδια περίοδο, τα ίδια κεφάλαιά της παρέμειναν αρνητικά και το χρέος της συνέχισε να αυξάνεται. Επιπλέον, οι δραστηριότητες της ΛΑΡΚΟ κατέστησαν εκ νέου ζημιογόνες κατά το 1ο εξάμηνο του 2012.

(25)

Υπό το πρίσμα των ανωτέρω, η Επιτροπή είναι της άποψης ότι η ΛΑΡΚΟ μπορεί να θεωρηθεί προβληματική κατά την έννοια των Κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α κατά την περίοδο που χορηγήθηκαν τα διαπιστωθέντα μέτρα.

5.2.   Ύπαρξη κρατικής ενίσχυσης

(26)

Σύμφωνα με το άρθρο 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ, ενισχύσεις που χορηγούνται υπό οποιαδήποτε μορφή από το κράτος μέλος ή με κρατικούς πόρους και που νοθεύουν ή απειλούν να νοθεύσουν τον ανταγωνισμό διά της ευνοϊκής μεταχειρίσεως ορισμένων επιχειρήσεων ή ορισμένων κλάδων παραγωγής είναι ασυμβίβαστες με την κοινή αγορά.

(27)

Προκειμένου να εξαχθεί το συμπέρασμα για το κατά πόσον υπάρχει κρατική ενίσχυση, θα πρέπει επομένως να αξιολογηθεί κατά πόσον τα σωρευτικά κριτήρια του άρθρου 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ (δηλ. μεταφορά κρατικών πόρων, επιλεκτικό πλεονέκτημα, δυνητική νόθευση του ανταγωνισμού και επηρεασμός των ενδοενωσιακών συναλλαγών) πληρούνται από το καθένα από τα εν λόγω μέτρα.

(28)

Η Ελλάδα δεν αμφισβήτησε το κατά πόσον τα μέτρα που περιγράφονται στο τμήμα 3 ανωτέρω συνεπάγονται κρατική ενίσχυση κατά την έννοια του άρθρου 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ.

5.2.1.   Κρατικοί πόροι και επιλεκτικό πλεονέκτημα του μέτρου 1 (μη είσπραξη οφειλών προς το Υπουργείο Οικονομικών)

(29)

Φαίνεται ότι κατά το διάστημα 2004-2012 το Υπουργείο Οικονομικών δεν εισέπραξε ως έπρεπε το χρέος της ΛΑΡΚΟ. Έτσι, στην τελευταία δόθηκε ουσιαστικά παράταση για την πληρωμή χρηματοοικονομικής υποχρέωσης προς το Υπουργείο Οικονομικών, κατά το διάστημα που παρουσίαζε οικονομικά προβλήματα. Το μέτρο αυτό εμπεριέχει σαφώς κρατικούς πόρους, υπό μορφή κρατικών εσόδων προς είσπραξη.

(30)

Σύμφωνα με την πάγια νομολογία (13), για να καθοριστεί κατά πόσο χορηγείται επιλεκτικό πλεονέκτημα από τη μη είσπραξη των οφειλών και κατά πόσο το πλεονέκτημα θα μπορούσε να χαρακτηριστεί ως κρατική ενίσχυση κατά την έννοια του άρθρου 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ, πρέπει να καταδειχθεί ότι η ΛΑΡΚΟ δεν μπορούσε να τύχει τέτοιου πλεονεκτήματος υπό κανονικές συνθήκες της αγοράς. Από την άποψη αυτή, το ουσιώδες ερώτημα που πρέπει να τεθεί είναι κατά πόσο η συμπεριφορά του Δημοσίου ως πιστωτή στις δεδομένες συνθήκες θα μπορούσε να συγκριθεί με τη συμπεριφορά ενός συνετού ιδιώτη επενδυτή.

(31)

Το χρέος εμφανίζεται στις ετήσιες οικονομικές καταστάσεις της ΛΑΡΚΟ στο λογαριασμό με τίτλο «Υποχρεώσεις από τη σύμβαση ρύθμισης οφειλών της 27/4/1998», ο οποίος αποτελείται από τρεις επιμέρους λογαριασμούς για κάθε έναν από τους πιστωτές (παλιά ΛΑΡΚΟ, ΔΕΗ και Υπουργείο Οικονομικών). Μόνο το ποσό της οφειλής στον επιμέρους λογαριασμό της ΛΑΡΚΟ για το Υπουργείο Οικονομικών έναντι του Υπουργείου Οικονομικών παρέμεινε σταθερό ή αυξήθηκε ελαφρά, τουλάχιστον από το 2004, σε επίπεδο 13 εκατ. ευρώ, ενώ οι οφειλές προς τη ΔΕΗ και την παλιά ΛΑΡΚΟ, οι οποίες ήταν μέρη της ίδιας συνολικής διευθέτησης του δημοσίου χρέους, κατά το ίδιο χρονικό διάστημα μειώθηκαν ή εξαλείφθηκαν (βλέπε παράγραφο 9 ανωτέρω). Έτσι, οι οφειλές προς τη ΔΕΗ και την παλιά ΛΑΡΚΟ μειώθηκαν ενώ το χρέος προς το ελληνικό Δημόσιο δεν εισπράχθηκε από αυτό.

(32)

Οι ελληνικές αρχές δεν διευκρίνισαν κατά πόσον, κατά τη διάρκεια της περιόδου 2004-2012, τα δημόσια χρέη της εταιρείας είχαν αναδιαταχθεί, με την εφαρμογή κατάλληλων κυρώσεων, και κατά πόσον η ΛΑΡΚΟ τήρησε τους όρους μιας τέτοιας συμφωνίας αναδιάταξης. Εξάλλου, οι ελληνικές αρχές δεν διευκρίνισαν τις ενέργειες του Δημοσίου κατά τη διάρκεια της ίδιας περιόδου για να εισπράξει τις απαιτήσεις του από τη ΛΑΡΚΟ, δηλαδή εάν το Δημόσιο προσέφυγε σε δικαστήριο για την έκδοση ενταλμάτων πληρωμής, την κατάσχεση περιουσιακών στοιχείων κ.λπ.

(33)

Για τους προαναφερθέντες λόγους, η Επιτροπή αμφιβάλλει κατά πόσον το ελληνικό Δημόσιο συμπεριφέρθηκε ως συνετός ιδιώτης πιστωτής από το 2004. Το μέτρο χορηγήθηκε σε μία και μόνη επιχείρηση και είναι, κατά συνέπεια, επιλεκτικό.

(34)

Έτσι, η Επιτροπή κατέληξε στο προκαταρκτικό συμπέρασμα ότι η μη είσπραξη του χρέους από το Υπουργείο Οικονομικών παρέσχε στην εταιρεία επιλεκτικό πλεονέκτημα κατά την έννοια του άρθρου 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ.

5.2.2.   Κρατικοί πόροι και επιλεκτικό πλεονέκτημα των μέτρων 2, 4 και 6 (κρατικές εγγυήσεις του 2008, 2010 και 2011)

(35)

Οι κρατικές εγγυήσεις θέτουν σε κίνδυνο κρατικούς πόρους, αφού τυχόν κατάπτωσή τους επιβαρύνει τον κρατικό προϋπολογισμό. Επιπλέον, κάθε εγγύηση που δεν αμείβεται κατάλληλα συνεπάγεται απώλεια οικονομικών πόρων για το Δημόσιο. Συνεπώς, πληρούται το κριτήριο των κρατικών πόρων.

(36)

Όσον αφορά το πλεονέκτημα για τη ΛΑΡΚΟ, η Επιτροπή εφιστά την προσοχή στην ανακοίνωση της Επιτροπής για την εφαρμογή των άρθρων 87 και 88 της συνθήκης ΕΚ στις κρατικές ενισχύσεις με τη μορφή εγγυήσεων («Ανακοίνωση περί εγγυήσεων») (14), τμήματα 2.2 και 3.2. Σύμφωνα με την ανακοίνωση περί εγγυήσεων, σε περίπτωση που ο δανειολήπτης δεν καταβάλλει την προμήθεια ανάληψης κινδύνου για την εγγύηση, του παρέχεται πλεονέκτημα. Σε ορισμένες περιπτώσεις, ο δανειολήπτης, ως προβληματική επιχείρηση, δεν θα μπορούσε να εξεύρει ένα πιστωτικό ίδρυμα διατεθειμένο να του χορηγήσει δάνειο με οποιουσδήποτε όρους, χωρίς κρατική εγγύηση. Επιπλέον, η ανακοίνωση περί εγγυήσεων ορίζει ότι η εκπλήρωση ορισμένων προϋποθέσεων θα μπορούσε να είναι επαρκής για την Επιτροπή προκειμένου να αποκλείσει την ύπαρξη κρατικής ενίσχυσης, όπως σε περίπτωση που ο δανειολήπτης δεν αντιμετωπίζει οικονομικές δυσχέρειες και η εγγύηση δεν καλύπτει ποσοστό μεγαλύτερο του 80 % του οφειλόμενου δανείου ή άλλης οικονομικής υποχρέωσης.

(37)

Στην προκειμένη περίπτωση, η Επιτροπή δεν διαθέτει ενδείξεις για το ύψος αναφοράς της αντίστοιχης προμήθειας εγγύησης το οποίο θα μπορούσε να εξευρεθεί στη χρηματοπιστωτική αγορά για παρόμοιες εγγυήσεις. Ωστόσο, μια ετήσια προμήθεια εγγύησης της τάξης του 1 % δεν φαίνεται εκ πρώτης όψεως να αντικατοπτρίζει τον κίνδυνο αθέτησης για τα εγγυημένα δάνεια, δεδομένων των σημαντικών οικονομικών δυσχερειών της ΛΑΡΚΟ και, ιδίως, του υψηλού δείκτη χρέους προς μετοχικό κεφάλαιο, καθώς και του αρνητικού μετοχικού κεφαλαίου της.

(38)

Επιπλέον, η Επιτροπή επισημαίνει ότι οι εγγυήσεις υπερέβησαν το 80 % της κάλυψης των εγγυημένων ποσών και χορηγήθηκαν σε προβληματική επιχείρηση. Έτσι, η Επιτροπή αμφιβάλλει κατά πόσον ένας εγγυητής σε οικονομία της αγοράς θα χορηγούσε στη ΛΑΡΚΟ εγγύηση για την τιμή αυτή. Ως εκ τούτου, δεν μπορεί να αποκλειστεί η παρουσία κρατικής ενίσχυσης.

(39)

Επιπλέον, χωρίς την κρατική ενίσχυση, η Επιτροπή αμφιβάλλει για το κατά πόσον κάποιο πιστωτικό ίδρυμα θα ήταν διατεθειμένο να δανείσει τη ΛΑΡΚΟ με οποιουσδήποτε όρους.

(40)

Τέλος, οι εν λόγω εγγυήσεις ήταν μέτρα ad hoc υπέρ της ΛΑΡΚΟ και, κατά συνέπεια, έχουν επιλεκτικό χαρακτήρα.

(41)

Συνεπώς, η Επιτροπή θεωρεί στο παρόν στάδιο ότι οι εγγυήσεις που χορηγήθηκαν από το Δημόσιο το 2008, το 2010 και το 2011 προσπόρισαν επιλεκτικό πλεονέκτημα στη ΛΑΡΚΟ.

5.2.3.   Κρατικοί πόροι και επιλεκτικό πλεονέκτημα του μέτρου 3 (αύξηση κεφαλαίου το 2009)

(42)

Η αύξηση κεφαλαίου το 2009 ύψους 65,5 εκατ. ευρώ χορηγήθηκε από το ελληνικό δημόσιο κατά 69 % και από την ΕΤΕ κατά 31 % (βλέπε παράγραφο 12 ανωτέρω) (15). Κατά συνέπεια, η κρατική εισφορά ύψους 45 εκατ. ευρώ εμπεριέχει κρατικούς πόρους.

(43)

Όσον αφορά το πλεονέκτημα στη ΛΑΡΚΟ, η Επιτροπή σημειώνει ότι η αύξηση κεφαλαίου το 2009 χορηγήθηκε κυρίως από το ελληνικό Δημόσιο, κατά 69 %, και από την ΕΤΕ, ιδιωτικό χρηματοπιστωτικό ίδρυμα, κατά 31 %. Η συμμετοχή κατά 31 % ενός ιδιώτη επενδυτή θα μπορούσε καταρχήν να θεωρηθεί ως ένδειξη ότι η εν λόγω επένδυση υποστηρίχθηκε επίσης από επενδυτές σε οικονομία της αγοράς.

(44)

Ωστόσο, η Επιτροπή σημειώνει ότι η ΕΤΕ αρνήθηκε να ασκήσει πλήρως τα δικαιώματά της σχετικά με την αύξηση κεφαλαίου, μολονότι αρχικά είχε συμφωνήσει για τον σκοπό αυτόν (βλέπε παράγραφο 12 ανωτέρω). Στο πλαίσιο αυτό, βάσει της συμμετοχής της ΕΤΕ πριν από την αύξηση κεφαλαίου, φαίνεται ότι η αρχική της συμμετοχή στην αύξηση κεφαλαίου ανερχόταν σε περίπου 49 εκατ. ευρώ, αλλά η τελική της συμμετοχή μειώθηκε σε 20,5 εκατ. ευρώ. Ως εκ τούτου, η συμμετοχή της ΕΤΕ στη ΛΑΡΚΟ μειώθηκε από 36 % πριν την αύξηση κεφαλαίου σε 33,4 % μετά από αυτήν.

(45)

Επιπλέον, η Επιτροπή σημειώνει ότι η ΕΤΕ στην ετήσια έκθεσή της του 2008 δήλωσε: «Η λογιστική αξία της ΛΑΡΚΟ Α.Ε. ποσού EUR 42.611 διαγράφηκε πλήρως λόγω ζημιών ποσού EUR (38.259) και απομείωσης της αξίας ποσού EUR 4.352 διότι ο Όμιλος δεν αναμένει να ανακτήσει το λογιστικό υπόλοιπο της επένδυσης, δεδομένου ότι η εταιρεία αντιμετωπίζει σημαντικές οικονομικές δυσκολίες» (16). Βάσει της εν λόγω δήλωσης της ΕΤΕ, η Επιτροπή αμφιβάλλει κατά πόσον η συμμετοχή της ΕΤΕ στην αύξηση κεφαλαίου του 2009, η οποία έλαβε χώρα λίγους μήνες μετά από την ανωτέρω δήλωση, βασιζόταν στις προσδοκίες που θα έτρεφε ένας ιδιώτης επενδυτής σε οικονομία της αγοράς για θετική απόδοση από μια τέτοια επένδυση, ιδίως διότι, το 2009, η ΛΑΡΚΟ είχε ακόμη χειρότερα οικονομικά αποτελέσματα σε σχέση με εκείνα του 2008 (βλέπε τμήμα 5.1 ανωτέρω).

(46)

Επίσης, η Επιτροπή αμφιβάλλει κατά πόσον οι ενέργειες της ΕΤΕ δύνανται να συγκριθούν με εκείνες ενός κανονικού επενδυτή σε οικονομία της αγοράς, αφού η ΕΤΕ φαίνεται να έχει εκτεθεί στη ΛΑΡΚΟ, όχι μόνο ως μέτοχος, αλλά επίσης ως πιστωτής ή εγγυητής. Ως εκ τούτου, η απόφασή της να συμμετάσχει στην αύξηση κεφαλαίου μαζί με το Δημόσιο ενδέχεται να έχει προκληθεί από μια προσπάθεια να μειώσει τον πιστωτικό της κίνδυνο.

(47)

Επίσης, ο τρίτος μέτοχος της ΛΑΡΚΟ, η ΔΕΗ, δεν συμμετέσχε καθόλου στην αύξηση κεφαλαίου, μολονότι αρχικά είχε συμφωνήσει. Από αυτή την άποψη, βάσει της συμμετοχής της ΔΕΗ πριν από την αύξηση κεφαλαίου, φαίνεται ότι η αρχική συμμετοχή της στην αύξηση κεφαλαίου ήταν περίπου 38 εκατ. ευρώ, αλλά στο τέλος η ΔΕΗ δεν συμμετέσχε καθόλου. Ως εκ τούτου, η συμμετοχή της ΔΕΗ μειώθηκε από 29 % πριν την αύξηση κεφαλαίου σε 11,4 % μετά από αυτήν. Τέλος, σημειώνεται ότι κανένας νέος μέτοχος δεν συνεισέφερε στο μετοχικό κεφάλαιο.

(48)

Όπως διευκρίνισε το Γενικό Δικαστήριο, «η χρονική σύμπτωση δεν μπορεί, αυτή και μόνο, ακόμη και αν υπάρχουν σημαντικές ιδιωτικές επενδύσεις, να αποτελέσει στοιχείο εκ του οποίου θα μπορούσε να συναχθεί ότι δεν υπήρξε κρατική ενίσχυση κατά την έννοια του άρθρου 87 παράγραφος 1 ΕΚ, χωρίς να ληφθούν υπόψη τα λοιπά κρίσιμα πραγματικά ή νομικά στοιχεία» (17). Καταρχάς, φαίνεται ότι η ΛΑΡΚΟ ήταν όντως προβληματική επιχείρηση την εποχή της αύξησης κεφαλαίου του 2009 (βλέπε τμήμα 5.1 ανωτέρω), όμως την αύξηση κεφαλαίου δεν φαίνεται να ακολούθησε ένα σχέδιο αναδιάρθρωσης, ώστε να αποκατασταθεί η βιωσιμότητα της επιχείρησης και να διασφαλισθεί απόδοση για την επένδυση των μετόχων. Επίσης, η αύξηση κεφαλαίου του 2009 ήταν το τρίτο κρατικό μέτρο στήριξης σε χρονική περίοδο περίπου 5 ετών, μετά τη μη είσπραξη του χρέους από το Υπουργείο Οικονομικών από τουλάχιστον το 2004 (μέτρο 1) και την κρατική εγγύηση του 2009 (μέτρο 2). Συνεπώς, η αύξηση κεφαλαίου του 2009 πραγματοποιήθηκε σε ένα πλαίσιο στο οποίο οι δημόσιες αρχές είχαν ήδη αποδείξει τη βούλησή τους να στηρίξουν χρηματοοικονομικά τη ΛΑΡΚΟ και τούτο μπορεί να επηρέασε τη συμπεριφορά του ιδιώτη επενδυτή.

(49)

Σε αυτό το ευρύτερο πλαίσιο, λαμβάνοντας υπόψη τις δυσκολίες της ΛΑΡΚΟ εκείνη την περίοδο και τις προσδοκίες ότι η επένδυση δεν θα απέφερε ικανοποιητική απόδοση βραχυπρόθεσμα και μεσοπρόθεσμα, η Επιτροπή προκαταρκτικά θεωρεί ότι η συμμετοχή της ΕΤΕ στην αύξηση κεφαλαίου με 20,5 εκατ. ευρώ δεν αίρει αφ’ εαυτής τις αμφιβολίες της Επιτροπής σχετικά με ένα πιθανό πλεονέκτημα για τη ΛΑΡΚΟ (18).

(50)

Δεδομένου ότι η αύξηση κεφαλαίου χορηγήθηκε από το Δημόσιο αποκλειστικά στη ΛΑΡΚΟ, η Επιτροπή θεωρεί ότι το πλεονέκτημα έχει επιλεκτικό χαρακτήρα.

(51)

Βάσει των ανωτέρω στοιχείων, η Επιτροπή κατέληξε στο προκαταρκτικό συμπέρασμα ότι η κρατική εισφορά στην αύξηση κεφαλαίου του 2009 παρέσχε επιλεκτικό πλεονέκτημα στη ΛΑΡΚΟ.

5.2.4.   Κρατικοί πόροι και επιλεκτικό πλεονέκτημα του μέτρου 5 (μη είσπραξη φορολογικού προστίμου το 2010)

(52)

Η είσπραξη φορολογικού προστίμου αποτελεί έσοδο που περιέρχεται στο Δημόσιο. Συνεπώς, η μη είσπραξη της προκαταβολής αποτελεί διαφυγόντα κρατικά έσοδα και, επομένως, συνεπάγεται κρατικούς πόρους. Επιπλέον, η Επιτροπή σημειώνει ότι το μέτρο καταλογίζεται στο ελληνικό Δημόσιο, όπως αποφάνθηκε ελληνικό δικαστήριο, το οποίο αποτελεί όργανο του κράτους (19).

(53)

Προκειμένου να εξακριβωθεί η ύπαρξη πλεονεκτήματος στο εν λόγω μέτρο, η Επιτροπή πρέπει να συγκρίνει τις πράξεις του Δημοσίου ως πιστωτή με τις πράξεις ενός συνετού επενδυτή σε οικονομία της αγοράς. Η Επιτροπή παρατηρεί ότι η εν λόγω προκαταβολή φαίνεται να είναι υποχρεωτική σε περιστάσεις όπως η υπό εξέταση, δηλαδή για να αμφισβητηθεί το πρόστιμο ενώπιον ελληνικού δικαστηρίου. Ωστόσο, ως απόρροια απόφασης ελληνικού δικαστηρίου, το Δημόσιο δέχθηκε να παραιτηθεί της είσπραξης της προκαταβολής ύψους 47 εκατ. ευρώ και την αντικατέστησε με εγγυητικές επιστολές ύψους 1,5 εκατ. ευρώ.

(54)

Η Επιτροπή σημειώνει ότι το ποσό των εγγυητικών επιστολών είναι σημαντικά χαμηλότερο σε σύγκριση με την προκαταβολή που οφειλόταν αρχικά.

(55)

Βάσει των ανωτέρω, η Επιτροπή θεωρεί ότι ένας πιστωτής σε οικονομία αγοράς δεν θα δεχόταν να παραιτηθεί της είσπραξης των απαιτήσεών του χωρίς συγκεκριμένο λόγο. Επιπλέον, η Επιτροπή θεωρεί ότι ένας πιστωτής σε οικονομία αγοράς δεν θα δεχόταν την αντικατάσταση μιας οφειλής αυτού του ύψους με μία πολύ χαμηλότερη εγγυητική επιστολή από εταιρεία, η οποία φαίνεται να είναι πιθανό να αθετήσει την υπόσχεσή της, λόγω των οικονομικών δυσχερειών της.

(56)

Φαίνεται ότι η μη είσπραξη της ανωτέρω προκαταβολής του φορολογικού προστίμου αποτελεί μέτρο ad hoc από το Δημόσιο, προς όφελος μεμονωμένης εταιρείας.

(57)

Εν προκειμένω, η Ελλάδα δεν υπέβαλε την εν λόγω απόφαση του δικαστηρίου ούτε άλλα επιχειρήματα που να δικαιολογούν το ότι οι κρατικές αρχές αποδέχθηκαν την αντικατάσταση της προκαταβολής του φορολογικού προστίμου βάσει γενικής εθνικής νομοθεσίας που καθορίζει αντικειμενικά κριτήρια για την έκδοση τέτοιων αποφάσεων.

(58)

Συνεπώς, η Επιτροπή θεωρεί, στο παρόν στάδιο, ότι η μη είσπραξη της προκαταβολής ύψους 25 % του φορολογικού προστίμου από το Δημόσιο και η αντικατάστασή της με την υποχρέωση κατάθεσης εγγυητικών επιστολών παρέσχε στην εταιρεία επιλεκτικό πλεονέκτημα κατά την έννοια του άρθρου 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ.

5.2.5.   Στρέβλωση του ανταγωνισμού και επίπτωση των μέτρων 1 έως 6 στο εμπόριο

(59)

Η Επιτροπή πρέπει να εξετάσει κατά πόσον τα μέτρα που έλαβαν οι ελληνικές αρχές υπέρ της ΛΑΡΚΟ ενδέχεται να νοθεύουν τον ανταγωνισμό και να επηρεάσουν τις συναλλαγές μεταξύ των κρατών μελών, παρέχοντας πλεονέκτημα σε αυτή την επιχείρηση σε σχέση με άλλους ανταγωνιστές οι οποίοι δεν λαμβάνουν δημόσια στήριξη.

(60)

Η ΛΑΡΚΟ δραστηριοποιείται σε έναν τομέα τα προϊόντα του οποίου αποτελούν αντικείμενο εμπορίας μεταξύ κρατών μελών και η ίδια εταιρεία εξάγει το μεγαλύτερο μέρος της παραγωγής της σε άλλα κράτη μέλη. Επιπλέον, πραγματοποιείται εξόρυξη, τήξη και εξευγενισμός νικελίου σε 6 κράτη μέλη πέραν της Ελλάδας, δηλ. στην Αυστρία, τη Φινλανδία, τη Γαλλία (Νέα Καληδονία), την Ισπανία, τη Σουηδία και το Ηνωμένο Βασίλειο (20). Όσον αφορά το εμπόριο νικελίου, το νικέλιο αποτελεί αντικείμενο εμπορίας σε σχεδόν όλα τα κράτη μέλη (21).

(61)

Όσον αφορά τη στρέβλωση του ανταγωνισμού, τα εν λόγω μέτρα δίνουν τη δυνατότητα στη ΛΑΡΚΟ να συνεχίσει να λειτουργεί έτσι ώστε να μην χρειάζεται να αντιμετωπίσει, όπως άλλοι ανταγωνιστές της, τις συνέπειες που κανονικά απορρέουν από τα προβληματικά οικονομικά αποτελέσματά της. Τούτο στρεβλώνει τον ανταγωνισμό, καθώς άλλες εταιρείες που δραστηριοποιούνται στην εξόρυξη, τήξη και εξευγενισμό νικελίου είναι υποχρεωμένες να λειτουργούν χωρίς εγγυήσεις ή κεφάλαια από το Δημόσιο.

(62)

Ως εκ τούτου, η Επιτροπή θεωρεί ότι τα εν λόγω μέτρα επηρεάζουν τις συναλλαγές και νοθεύουν τον ανταγωνισμό.

5.2.6.   Συμπέρασμα σχετικά με την ύπαρξη κρατικής ενίσχυσης

(63)

Με βάση τα ανωτέρω επιχειρήματα, η Επιτροπή θεωρεί, σε αυτό το στάδιο, ότι τα υπό εξέταση μέτρα 1 έως 6 ενδέχεται να συνεπάγονται κρατική ενίσχυση κατά την έννοια του άρθρου 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ.

5.3.   Παράνομη ενίσχυση

(64)

Εάν τα μέτρα που εντοπίστηκαν συνιστούν κρατική ενίσχυση, θεωρείται ότι χορηγήθηκαν κατά παράβαση των υποχρεώσεων κοινοποίησης και αναστολής που θεσπίζονται στο άρθρο 108 παράγραφος 3 της ΣΛΕΕ. Συνεπώς, η Επιτροπή θεωρεί στο παρόν στάδιο ότι τα μέτρα υπέρ της ΛΑΡΚΟ συνιστούν παράνομη κρατική ενίσχυση.

5.4.   Συμβατότητα της ενίσχυσης

(65)

Στον βαθμό που τα μέτρα συνιστούν κρατική ενίσχυση κατά την έννοια του άρθρου 107 παράγραφος 1 της ΣΛΕΕ, η συμβατότητά τους πρέπει να αξιολογηθεί υπό το πρίσμα των εξαιρέσεων που προβλέπονται στις παραγράφους 2 και 3 του εν λόγω άρθρου.

(66)

Σύμφωνα με τη νομολογία του Δικαστηρίου το κράτος μέλος οφείλει να επικαλεσθεί τους τυχόν λόγους που συνηγορούν υπέρ της συμβατότητας με την εσωτερική αγορά και να αποδείξει ότι πληρούνται οι προϋποθέσεις που απαιτεί η συμβατότητα αυτή (22). Οι ελληνικές αρχές δεν έχουν παράσχει καμία πιθανή αιτιολόγηση της συμβατότητας.

(67)

Παρά ταύτα, η Επιτροπή αξιολόγησε κατά πόσο κάποιος από τους πιθανούς λόγους συμβατότητας που προβλέπονται στη ΣΛΕΕ θα μπορούσε εκ πρώτης όψεως να ισχύει για τα υπό εξέταση μέτρα. Η Επιτροπή θεωρεί στο παρόν στάδιο ότι οι εξαιρέσεις που προβλέπονται στο άρθρο 107 παράγραφος 2 της ΣΛΕΕ είναι άνευ αντικειμένου. Το ίδιο συμπέρασμα θα ίσχυε για τις εξαιρέσεις που προβλέπονται στο άρθρο 107 παράγραφος 3 στοιχεία δ) και ε) της ΣΛΕΕ.

(68)

Λαμβανομένου υπόψη του γεγονότος ότι η ΛΑΡΚΟ φαινόταν να είναι προβληματική ήδη το 2008 και εξακολουθεί να είναι προβληματική επί του παρόντος, δεν φαίνεται στο παρόν στάδιο ότι θα μπορούσε να εφαρμοστεί η εξαίρεση σχετικά με την ανάπτυξη ορισμένων περιοχών ή τομέων που προβλέπεται στο άρθρο 107 παράγραφος 3 στοιχείο α) της ΣΛΕΕ.

(69)

Επίσης, η Επιτροπή αξιολόγησε κατά πόσον κάποιο από τα εν λόγω μέτρα θα μπορούσε να είναι συμβιβάσιμο δυνάμει του άρθρου 107 παράγραφος 3 στοιχείο β) της ΣΛΕΕ βάσει των κανόνων για την αντιμετώπιση της κρίσης που προβλέπονται στο προσωρινό πλαίσιο (23). Ωστόσο, η Επιτροπή σημειώνει ότι η ΛΑΡΚΟ ήταν ενδεχομένως προβληματική επιχείρηση πριν την 1η Ιουλίου 2008 και κατά συνέπεια δεν θα ήταν επιλέξιμη για ενίσχυση δυνάμει του προσωρινού πλαισίου. Επιπλέον, τα υπό αξιολόγηση μέτρα δεν φαίνεται να πληρούν τις υπόλοιπες προϋποθέσεις για την εφαρμογή του προσωρινού πλαισίου. Η Επιτροπή δεν διαθέτει πληροφορίες οι οποίες θα μπορούσαν να τεκμηριώσουν ότι η ενίσχυση υπέρ της ΛΑΡΚΟ θα μπορούσε δυνητικά «να άρει μια σοβαρή διαταραχή στην οικονομία» της Ελλάδας, ενώ οι δραστηριότητες της εταιρείας δεν φαίνεται να εμπίπτουν στον ορισμό ενός σχεδίου κοινού ευρωπαϊκού ενδιαφέροντος.

(70)

Ενόψει του χαρακτήρα των επίμαχων μέτρων και του γεγονότος ότι η ΛΑΡΚΟ μπορούσε να θεωρηθεί προβληματική επιχείρηση κατά το χρόνο χορήγησης των μέτρων (βλέπε τμήμα 5.1 ανωτέρω), φαίνεται ότι το συμβιβάσιμο των μέτρων μπορεί να αξιολογηθεί μόνο δυνάμει του άρθρου 107 παράγραφος 3 στοιχείο γ) της ΣΛΕΕ και, ιδίως, υπό το πρίσμα των κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α.

(71)

Ωστόσο, η Επιτροπή αμφιβάλλει, στο παρόν στάδιο, εάν η διαπιστωθείσα ενίσχυση θα μπορούσε να κηρυχθεί συμβιβάσιμη με τις Κατευθυντήριες γραμμές Δ&Α, διότι φαίνεται ότι αρκετές από τις προϋποθέσεις και τις αρχές των τελευταίων δεν πληρούνται.

(72)

Η Επιτροπή σημειώνει καταρχάς ότι οι προϋποθέσεις για ενισχύσεις διάσωσης και αναδιάρθρωσης που ορίζονται στα τμήματα 3.1 και 3.2 των Κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α δεν φαίνεται να πληρούνται. Συγκεκριμένα, οι ελληνικές αρχές δεν παρείχαν καμία πληροφορία ως προς το κατά πόσον τα μέτρα έχουν λήξει και δεν έχουν υποβάλει κανένα σχέδιο αναδιάρθρωσης. Επιπλέον, η Επιτροπή σημειώνει ότι το Δημόσιο φαίνεται να έχει χορηγήσει επανειλημμένως μέτρα υπέρ της ΛΑΡΚΟ, ενώ η τελευταία ήταν προβληματική. Έτσι, ούτε η προϋπόθεση του τμήματος 3.3 των Κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α (αρχή της εφάπαξ ενίσχυσης) φαίνεται να πληρούται.

(73)

Η Επιτροπή υπογραμμίζει το γεγονός ότι οι ελληνικές αρχές δεν προέβαλαν κανένα επιχείρημα όσον αφορά την πιθανή συμβατότητα της ενίσχυσης ως ενίσχυσης αναδιάρθρωσης.

5.5.   Προκαταρκτικό συμπέρασμα όσον αφορά τη συμβατότητα

(74)

Στο παρόν στάδιο, η Επιτροπή αμφιβάλλει ως προς το συμβιβάσιμο με την εσωτερική αγορά των διαφόρων εν λόγω μέτρων.

6.   ΑΠΟΦΑΣΗ

Με βάση τις ανωτέρω εκτιμήσεις, η Επιτροπή, ενεργώντας σύμφωνα με τη διαδικασία που ορίζεται στο άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης, καλεί την Ελλάδα να υποβάλει τις παρατηρήσεις της και να παράσχει όλες τις πληροφορίες που δύνανται να συμβάλουν στην αξιολόγηση της ενίσχυσης/του μέτρου, εντός ενός μηνός από την ημερομηνία παραλαβής της παρούσας επιστολής. Η ίδια καλεί τις αρχές της χώρας σας να διαβιβάσουν αμελλητί αντίγραφο της παρούσας επιστολής στον δυνητικό δικαιούχο της ενίσχυσης.

Η Επιτροπή επιθυμεί να υπενθυμίσει στην Ελλάδα ότι το άρθρο 108 παράγραφος 3 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης έχει ανασταλτικό αποτέλεσμα και εφιστά την προσοχή σας στο άρθρο 14 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 659/1999 του Συμβουλίου, το οποίο προβλέπει την ανάκτηση των ενισχύσεων που έχουν χορηγηθεί παράνομα.

Η Επιτροπή προειδοποιεί την Ελλάδα ότι θα ενημερώσει τα ενδιαφερόμενα μέρη με τη δημοσίευση της παρούσας επιστολής και περίληψής της στην Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης. Θα ενημερώσει επίσης τα ενδιαφερόμενα μέρη στις χώρες ΕΖΕΣ οι οποίες έχουν υπογράψει τη συμφωνία για τον ΕΟΧ, με δημοσίευση ανακοίνωσης στο συμπλήρωμα ΕΟΧ της Επίσημης Εφημερίδας της Ευρωπαϊκής Ένωσης και θα ενημερώσει την Εποπτεύουσα Αρχή της ΕΖΕΣ αποστέλλοντάς της αντίγραφο της παρούσας επιστολής. Όλα τα ενδιαφερόμενα μέρη θα κληθούν να υποβάλουν τις παρατηρήσεις τους εντός ενός μηνός από την ημερομηνία της δημοσίευσης αυτής.”


(1)  Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2).

(2)  Βλέπε το Δεύτερο πρόγραμμα οικονομικής προσαρμογής για την Ελλάδα — Πρώτη επανεξέταση Δεκεμβρίου 2012, http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/occasional_paper/2012/pdf/ocp123_en.pdf.

(3)  Το Ταμείο Αξιοποίησης Ιδιωτικής Περιουσίας του Δημοσίου (ΤΑΙΠΕΔ) είναι ανώνυμη εταιρεία που ιδρύθηκε την 1η Ιουλίου 2011, προκειμένου να διαχειριστεί τη διαδικασία ιδιωτικοποιήσεων.

(4)  Σύσταση της Επιτροπής, της 6ης Μαΐου 2003, σχετικά με τον ορισμό των πολύ μικρών, των μικρών και των μεσαίων επιχειρήσεων, ΕΕ L 124 της 20.05.2003, σ. 36.

(5)  Στοιχεία που καλύπτονται από το επαγγελματικό απόρρητο, σύμφωνα με την Ανακοίνωση της Επιτροπής σχετικά με το επαγγελματικό απόρρητο στις αποφάσεις για τις κρατικές ενισχύσεις (OJ C 297 of 9.12.2003, p. 6).

(6)  Η παραχώρηση των εγκαταστάσεων Αγίου Ιωάννη/Λάρυμνας είχε χορηγηθεί αρχικά στη ΛΑΡΚΟ με σύμβαση του 1976 για περίοδο 35 ετών, με λήξη στα τέλη Ιουνίου 2012 (επικυρώθηκε με τον νόμο 371/1976 (Εφημερίδα της Κυβερνήσεως 167/A/1.7.1976). Σύμφωνα με το άρθρο 1 παράγραφος 13, η εγκατάσταση τήξης αποτελούσε μέρος της παραχώρησης και μετά τη λήξη της παραχώρησης θα επέστρεφε στο κράτος χωρίς καμία υποχρέωση, μαζί με το δικαίωμα εξόρυξης.

(7)  Ελληνικός Κώδικας Φορολογίας Εισοδήματος νόμος 2238/1994 (Εφημερίδα της Κυβερνήσεως ΦΕΚ A/151/16.9.94), άρθρο 74 (9).

(8)  Ανακοίνωση της Επιτροπής — Κοινοτικές κατευθυντήριες γραμμές όσον αφορά τις κρατικές ενισχύσεις για τη διάσωση και την αναδιάρθρωση προβληματικών επιχειρήσεων, ΕΕ C 244 της 1.10.2004, σ. 2.

(9)  Στοιχεία που υποβλήθηκαν από το ΤΑΙΠΕΔ.

(10)  Συνεκδικασθείσες υποθέσεις T-102/07 Freistaat Sachsen κατά Επιτροπής και T-120/07 MB Immobilien and MB System κατά Επιτροπής, [2010] Συλλογή II-585, σκέψη 106.

(11)  Απόφαση της Επιτροπής στην υπόθεση C 38/2007 Arbel Fauvet Rail, ΕΕ L 238 της 5.9.2008, σ. 27, απόφαση της Επιτροπής στην υπόθεση C 27/2010 United Textiles, ΕΕ L 279 της 12.10.2012, σ. 30.

(12)  Σύμφωνα με το άρθρο 47 του ελληνικού νόμου 2190/1920, σε περίπτωση που το σύνολο των ιδίων κεφαλαίων της εταιρείας καταστεί κατώτερο του 50 % του μετοχικού κεφαλαίου, οι μέτοχοι πρέπει να αποφασίσουν (εντός 6 μηνών από τη λήξη του αντίστοιχου οικονομικού έτους) είτε για τη λύση της εταιρείας είτε για την υιοθέτηση άλλων μέτρων.

(13)  Βλέπε π.χ. απόφαση της 29ης Απριλίου 1999 στην υπόθεση C-342/96 Ισπανία κατά Επιτροπής, Συλλογή 1999, σ. I-2459· απόφαση της 11ης Ιουλίου 2002 στην υπόθεση T-152/99 HAMSA κατά Επιτροπής, Συλλογή 2002, σ. II-3049· απόφαση της 29ης Ιουνίου 1999 στην υπόθεση C-256/97 DM Transport, Συλλογή 1999, σ. I-3913.

(14)  ΕΕ C 155 της 20.6.2008, σ. 10.

(15)  Η ακριβής ημερομηνία εγγραφής για απόκτηση μετοχών από το ελληνικό Δημόσιο και τους άλλους μετόχους δεν είναι γνωστή στην Επιτροπή. Αυτό το σημείο θα πρέπει να εξακριβωθεί κατά τη διάρκεια της επίσημης διαδικασίας έρευνας.

(16)  Σημείωμα 24: Συμμετοχές σε συνδεόμενες εταιρείες.

(17)  Υπόθεση T-565/08 Corsica Ferries κατά Επιτροπής, απόφαση της 11ης Σεπτεμβρίου 2012, δεν έχει ακόμα δημοσιευθεί στη Συλλογή, σκέψη 122.

(18)  Βλέπε υποθέσεις T-358/94 Compagnie nationale Air France κατά Επιτροπής [1996] Συλλογή II-2109, σκέψεις 148-149 και T-296/97 Alitalia – Linee aeree italiane SpA κατά Επιτροπής [2000] Συλλογή II-3871, σκέψη 81.

(19)  Βλέπε, εν προκειμένω, απόφαση της Επιτροπής στην υπόθεση Εικαζόμενη ενίσχυση υπέρ της Αλουμίνιον της Ελλάδος, ΕΕ L 166 της 27.6.2012, σ. 83.

(20)  

Πηγή: British Geological Survey, European Mineral Statistics 2006-2010, http://www.bgs.ac.uk/; επίσης Nickel Institute, http://www.nickelinstitute.org.

(21)  

Πηγή: British Geological Survey, European Mineral Statistics 2006-2010, http://www.bgs.ac.uk/.

(22)  Υπόθεση C-364/90, Ιταλία κατά Επιτροπής, [1993] Συλλογή I-2097, σκέψη 20.

(23)  Προσωρινό κοινοτικό πλαίσιο για τη λήψη μέτρων κρατικής ενίσχυσης με σκοπό να στηριχθεί η πρόσβαση στη χρηματοδότηση κατά τη διάρκεια της τρέχουσας χρηματοπιστωτικής και οικονομικής κρίσης, ΕΕ C 16 της 22.1.2009, σ. 1, όπως τροποποιήθηκε με την ανακοίνωση της Επιτροπής για την τροποποίηση του προσωρινού κοινοτικού πλαισίου για τη λήψη μέτρων κρατικής ενίσχυσης με σκοπό να στηριχθεί η πρόσβαση στη χρηματοδότηση κατά τη διάρκεια της τρέχουσας χρηματοπιστωτικής και οικονομικής κρίσης, ΕΕ C 303 της 15.12.2009, σ. 6. Το προσωρινό κοινοτικό πλαίσιο έληξε τον Δεκέμβριο 2011.