26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/1

(1)

Euroopa noortesse praegu tehtavad investeeringud annavad pikaajalist kasu ja aitavad saavutada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Liit võidaks aktiivse, innovatiivse ja kvalifitseeritud tööjõu loodud hüvedest ning väldiks samas äärmiselt suuri kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturust, haridusest ja koolitusest; neid kulusid hinnatakse praegu 1,2 %-le SKPst.

(2)

Noori on kriis tabanud eriti rängalt. Nad on haavatavad, sest nende elus on parajasti üleminekuperiood, mil neil puuduvad töökogemused, vahel jääb vajaka haridusest ja koolitusest ning tihtipeale ka sotsiaaltagatistest; piiratud on noorte juurdepääs rahalistele vahenditele ning töötingimused on ebakindlad. Rohkem mõjutavad madal palk ja ebakindlad töötingimused tõenäoliselt noori naisi, sest noortel lapsevanematel, eelkõige noortel emadel puuduvad piisavad võimalused töö- ja eraelu tasakaalustamiseks. Lisaks on noori, kes on eriti ebasoodsas olukorras või diskrimineerimisohus. Seepärast on vaja võtta asjakohaseid toetavaid meetmeid, tunnistades samas aga noorte isiklikku vastutust oma tee leidmisel majandusliku tegevuse juurde.

(3)

Euroopas on praegu 7,5 miljonit noort, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, ning see moodustab 12,9 % Euroopa noortest (vanuses 15–24). Paljudel neist on lõpetatud üksnes teise taseme hariduse alumine aste ning nad on haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunud. Veelgi enam, paljud on sisserändajad või ebasoodsa taustaga. Selliste noorte rühm, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, hõlmab väga erinevate vajadustega noorte alarühmi.

(4)

30,1 % alla 25aastastest töötutest liidus on olnud ilma tööta kauem kui 12 kuud. Järjest enam on ka noori, kes ei otsigi aktiivselt tööd, mistõttu võivad nad jääda struktuurse toetuseta, mis aitaks neil tööturule naasta. Uuringud näitavad, et noorte töötus võib põhjustada püsivat kahju: suureneb oht uuesti töötuks jääda, võivad väheneda tulevased sissetulekud, tekivad inimkapitali kaod, vaesus kandub ühest põlvkonnast teise või väheneb motivatsioon luua perekonda, mõjutades negatiivselt demograafilist arengut.

(5)

Mõiste „noortegarantii” tähistab olukorda, kus noored saavad nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Haridustee jätkamine hõlmaks ka kvaliteetseid koolitusprogramme, mille tulemuseks oleks tunnustatud kutsekvalifikatsioon.

(6)

Noortegarantii aitaks kaasa järgmise kolme strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgi saavutamisele: vanuserühmas 20–64 peab tööhõive määr olema 75 %, haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal peab jääma alla 10 % ning vähemalt 20 miljonit inimest tuleb vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest välja tuua.

(7)

Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes, mille nõukogu võttis vastu oma 21. oktoobri 2010. aasta otsuses 2010/707/EL, (1) eriti 7. ja 8. suunises kutsutakse liikmesriike üles edendama noorte kaasamist tööturule ning aitama koostöös tööturu osapooltega noori, eriti tööturul, hariduses ja koolituses mitteosalevaid noori esimese töökoha leidmisel ja esimese töökogemuse hankimisel või jätkuhariduse ja -koolituse võimaluste, sealhulgas õpipoisiõppe võimaluste leidmisel, ning sekkuma noorte töötuks jäämise korral kiirelt.

(8)

Juba 2005. aastal, kui nõukogu võttis 12. juuli 2005. aasta otsusega 2005/600/EÜ (2) vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised, nõustus ta, et igale noorele pakutakse kuue kuu jooksul töötuks jäämisest uue alguse võimalust. 15. juuli 2008. aasta otsusega 2008/618/EÜ (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta) (3) lühendas nõukogu seda ajavahemikku haridussüsteemist varakult lahkunud noorte puhul nelja kuuni.

(9)

Oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooniga noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (4) kutsus Euroopa Parlament komisjoni ja nõukogu üles algatama Euroopa noortegarantii, kindlustades igale liidu noorele õiguse, et talle pakutakse tööd, praktikakohta, lisakoolitust või kombineeritud töö- ja koolitusprogrammi pärast maksimaalselt neljakuulist töötuse perioodi.

(10)

15. septembri 2010. aasta teatises „Noorte liikuvus” kutsus komisjon liikmesriike üles käivitama noortegarantiisid, mille rakendamine on seni olnud väga piiratud. Teatises tuleks rõhutada ja veel kord kinnitada, et liikmesriikidel tuleb selle eesmärgi poole püüelda, aidates samas kaasa selliste noortegarantii kavade kujundamisele, rakendamisele ja hindamisele.

(11)

Oma 17. juunil 2011. aasta järeldustes, mis käsitlevad noorte tööhõive edendamist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutmiseks, kutsus nõukogu liikmesriike üles kiiresti sekkuma, pakkudes jätkukoolitust, (ümber)õpet või aktiveerimismeetmeid noortele, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, sealhulgas varakult haridussüsteemist lahkunud noortele. Eesmärgiks on suunata need noored tagasi haridusellu, koolitustele või tööturule lühima võimaliku aja jooksul ning vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Nõukogu tunnistas, et tööturu killustatus võib noortele avaldada ebasoodsat mõju, ning kutsus liikmesriike üles sellise killustatuse probleemiga tegelema.

(12)

Nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovituses varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (5) keskenduti tõenditel põhineva, laiaulatusliku ja valdkondadevahelise poliitika väljatöötamisele, mis hõlmab meetmeid, millega aidatakse haridussüsteemist varakult lahkunutel jätkata haridusteed ning tugevdada haridus- ja koolitussüsteemide ning tööhõivesektori vahelist sidet. 2012. aasta eelarvet ette valmistades toetas Euroopa Parlament kirjeldatud lähenemisviisi ja palus komisjonil rakendada ettevalmistavaid meetmeid noortegarantiide käivitamise toetamiseks liikmesriikides.

(13)

Tööhõivepaketis, mille komisjon oma 18. aprilli 2012. aasta teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” ette pani, kutsus ta liikmesriike, tööturu osapooli ja muid sidusrühmi üles otsima aktiivselt lahendusi praegustele tööhõivealastele väljakutsetele liidus, eriti noorte töötuse probleemile. Komisjon tõstis esile sellised suure töökohtade loomise potentsiaaliga sektorid nagu roheline majandus, tervishoid, sotsiaalhooldus ja informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning esitas sellest lähtudes kolm asjakohast tegevuskava järelmeetmete kohta. Seejärel juhtis komisjon oma 10. oktoobri 2012. aasta teatises „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” tähelepanu ka kuuele tööstusinnovatsiooniks võimalusi pakkuvale prioriteetsele valdkonnale, mis aitavad kaasa üleminekule vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele. Tööhõivepaketis rõhutas komisjon samuti seda, et olulist rolli täidaks ettevõtliku hoiaku propageerimine, stardiabi teenuste ja mikrorahastamise parem kättesaadavus ning kavade loomine töötushüvitiste muutmiseks starditoetusteks, seda ka noorte puhul. Lisaks esitatakse tööhõivepaketis ettepanek kasutada palgatoetusi uute töötajate värbamise hoogustamiseks ja vähendada sihipäraselt maksukoormust (peamiselt tööandja sotsiaalkindlustusmakseid) tööhõive parandamise nimel ning samuti teostada töökaitsealaste õigusaktide tasakaalustatud reforme, millega saaks võimaldada noortele juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele.

(14)

Oma 24. mai 2012. aasta resolutsioonis noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta pöördus Euroopa Parlament liikmesriikide poole, et need võtaksid riigi tasandil kiirelt konkreetseid meetmeid tagamaks, et noored leiaksid nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist kas inimväärse töö või võimaluse edasi õppida või saada välja- või ümberõpet. Euroopa Parlament rõhutas, et noortegarantii kava peaks tõhusalt parandama selliste noorte olukorda, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, ning järk-järgult lahendama noorte töötuse probleem liidus.

(15)

Oma 29. juuni 2012. aasta järeldustes julgustas Euroopa Ülemkogu liikmesriike tegutsema tõhusamalt noorte tööhõive suurendamise nimel, järgides eesmärki, mille kohaselt saavad noored mõne kuu jooksul pärast kooli lõpetamist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Ülemkogu kinnitas, et selliseid meetmeid võib toetada Euroopa Sotsiaalfondist ja et liikmesriigid peaksid kasutama fondist saadavaid toetusi ajutiste värbamistoetuste rahastamiseks.

(16)

Komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatises „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” selgitatakse liidu panust sellesse töösse haridusvaldkonna perspektiivist. Teatis käsitleb haridus- ja koolitussüsteemide reformimise ja tõhususega seotud põhiküsimusi: viia oskuste pakkumine vastavusse tööturu praeguste ja tulevaste vajadustega, stimuleerida avatud ja paindlikke õppimisviise ning edendada koostööd kõigi sidusrühmade vahel, sealhulgas ka rahastamisküsimustes.

(17)

Oma 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (6) soovitas nõukogu, et liikmesriigid kehtestaksid hiljemalt 2018. aastaks – kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega ja nagu nad peavad asjakohaseks – mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise meetmed.

(18)

Oma 28. novembri 2012. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutas komisjon, et liikmesriigid peaksid tagama noortele ülemineku koolist tööle ning välja töötama ja rakendama noortegarantii kavad, mille kohaselt saavad kõik alla 25-aastased noored nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.

(19)

Oma järeldustes mitmeaastase finantsraamistiku kohta otsustas Euroopa Ülemkogu 8. veebruaril 2013 luua noorte tööhõive algatuse, mille jaoks eraldatakse ajavahemikuks 2014–2020 kuus miljardit eurot, et toetada 5. detsembri 2012. aastal komisjoni ette pandud noorte tööhõivepaketis esitatud meetmeid ning eelkõige noortegarantiid.

(20)

Noortegarantii rakendamiseks tuleb luua toetusmeetmeid hõlmav kava, mida kohandataks vastavalt riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele oludele. Sellised meetmed lähtuvad kuuest kesksest valdkonnast, milleks on partnerluspõhiste lähenemisviiside väljatöötamine, varane sekkumine ja aktiveerimine, tööturule integreerumist toetavad meetmed, liidu vahendite kasutamine, kava hindamine ja pidev täiustamine ning selle kiireloomuline rakendamine. Peamine eesmärk on ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist, parandada tööalast konkurentsivõimet ja kõrvaldada praktilised tõkked tööhõives. Meetmeid võib toetada liidu fondide vahenditest ja neid tuleb pidevalt jälgida ja täiustada.

(21)

Kvaliteetsete töö-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimaluste loomise jaoks on äärmiselt oluline tagada tõhus koordineerimine ja partnerlus valdkondade (tööhõive, haridus, noored, sotsiaalküsimused jne) vahel.

(22)

Noortegarantii kavade puhul tuleks arvesse võtta liikmesriikide erinevusi ja nende erinevaid lähtepositsioone noorte töötuse, institutsionaalse korralduse ja tööturul osalejate suutlikkuse valdkonnas. Samuti tuleks arvesse võtta erinevaid olukordi riikide eelarvete ja rahaliste vahendite eraldamisega seotud finantspiirangute puhul. 2013. aasta majanduskasvu analüüsis on komisjon märkinud, et haridusse investeerimist tuleb pidada prioriteediks ja võimaluse korral suurendada, tagades samas selliste kulude tõhususe. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka tööturuasutuste ja aktiivse tööturupoliitika – näiteks töötutele suunatud väljaõppe ja noortegarantii kavade – ulatuse ja tõhususe säilitamisele ning tugevdamisele. Selliste kavade loomine on oluline pikas perspektiivis, kuid vaja on ka kiiresti toimivaid lahendusi, et leevendada majanduskriisi laastavat mõju tööturule,

1.

Tagada, et kuni 25aastased noored saavad hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.

Noortegarantii kava luues arvestavad liikmesriigid selliseid üldisi probleeme nagu asjaolu, et noored ei ole homogeenne ja sarnase sotsiaalse taustaga rühm, vastastikustel kohustustel põhinevat lähenemisviisi ning vajadust tegeleda tsüklilise tööturult eemaloleku riskiga.

Noortegarantii elluviimise lähtepunkt noorele peaks olema enese registreerimine tööturuasutuses ning juhul, kui on tegemist tööturul, hariduses ja koolituses mitteosalevate noortega, kes ei ole tööturuasutustes registreeritud, peavad liikmesriigid kindlaks määrama võrdväärse lähtepunkti noortegarantii elluviimiseks sama neljakuulise tähtaja jooksul.

Noortegarantii kavad peaksid põhinema järgmistel suunistel, lähtudes riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest ning pöörates tähelepanu sihtrühmaks olevate noorte soole ja erinevustele.

2.

Määrata kindlaks asjaomane riigiasutus, kes vastutab noortegarantii väljatöötamise ja haldamise ning eri tasandite ja sektorite vaheliste partnerluste koordineerimise eest. Kui liikmesriigil ei ole põhiseadusest tulenevatel põhjustel võimalik määrata kindlaks üks riigiasutus, määratakse kindlaks mitu riigiasutust, hoides nende arvu minimaalsena ja määrates kindlaks ühe kontaktpunkti, kellega komisjon saab noortegarantii rakendamise küsimustes suhelda.

3.

Tagada noortele täielik juurdepääs teabele saadaolevate teenuste ja toetuse kohta, tugevdades koostööd tööturuasutuste, karjäärinõustajate, haridus- ja koolitusasutuste ja noorte tugiteenuste osutajate vahel, kasutades selleks täiel määral kõiki asjakohaseid teabekanaleid.

4.

Tugevdada partnerlussuhteid tööandjate ja asjakohaste tööturul osalejate (tööturuasutused, eri tasandite valitsusasutused, ametiühingud ja noorteasutused) vahel, eesmärgiga luua noorte jaoks aktiivselt töö-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimalusi.

5.

Luua partnerlussuhteid avaliku ja erasektori tööturuasutuste, haridus- ja koolitusasutuste, karjäärinõustamisteenuste ja muude spetsialiseerunud noorteteenuste pakkujate (valitsusvälised organisatsioonid, noortekeskused ja -ühendused) vahel, kes aitavad töötusest, tööturult eemalolekust või haridussüsteemist sujuvalt tööturule siseneda.

6.

Tagada tööturu osapoolte aktiivne kaasamine noortele suunatud poliitika kavandamisse ja rakendamisse kõigil tasanditel ning suunata algatuste seas tekkiv sünergia õpipoisiõppe- ja praktikakavade väljatöötamisse.

7.

Konsulteerida noortegarantii kava kavandamisel ja edasiarendamisel ka noortega ja/või noorteorganisatsioonidega või neid nimetatud tegevustesse kaasata, et kohandada teenused abivajajate vajadustele vastavaks ning kasutada noorte ja/või noorteorganisatsioonide abi noortegarantiid käsitlevas teavitustegevuses.

8.

Töötada välja noortele suunatud tõhusad teavitusstrateegiad, sealhulgas teabe- ja teavituskampaaniad, mis mõjutaksid noori end registreerima tööturuasutustes, keskendudes haavatavatele, paljude raskete probleemidega (sotsiaalne tõrjutus, vaesus või diskrimineerimine) silmitsi seisvatele noortele ja sellistele noortele, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, võttes arvesse noorte erinevaid taustu (eelkõige vaesus, puue, madal haridustase, kuulumine rahvusvähemusse, sisserändaja taust).

9.

Kaaluda keskuste loomist, et noori paremini toetada ja tegeleda võimaliku teadmatusega olemasolevate pakkumiste vallas; selleks võiks näiteks luua organisatsiooni, mis tagaks kõikide asjaomaste asutuste ja organisatsioonide, eriti noortegarantii haldamise eest vastutava riigiasutuse vahelise koordineerimise, nii et oleks võimalik jagada teavet koolist lahkuvate ja eriti selliste noorte kohta, kes tõenäoliselt jäävad hätta töö leidmisel ega jätka haridusteed.

10.

Tagada tööturuasutuste suutlikkus pakkuda koostöös muude noori toetavate partneritega personaalset nõustamist ja personaalse tegevuskava koostamist, hõlmates ka individuaalseid toetuskavasid, tuginedes vastastikuste kohustuste põhimõttele juba algetapist alates ja järjepidevatele järelmeetmetele, et ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist ning tagada liikumine hariduse ja koolituse või tööhõive suunas.

11.

Pakkuda haridussüsteemist varakult lahkunud noortele ja madala kvalifikatsiooniga noortele võimalusi haridus- ja koolitustee jätkamiseks või osalemiseks teist võimalust pakkuvates haridusprogrammides, mis tagavad sellise õpikeskkonna, mis vastab noore konkreetsele vajadusele ja võimaldab tal omandada puuduva kvalifikatsiooni.

12.

Tagada, et noortegarantii raames oskuste ja pädevuste arendamiseks võetavate meetmetega aidatakse lahendada oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi ja täidetakse tööjõunõudluse vajadusi.

13.

Tagada, et oskuste ja pädevuste edendamine hõlmab ka IKT-alaseid ja digitaalseid oskusi. Edendada erialaste teadmiste ja oskuste staatust, tagades, et IKT õppekavad ja tunnistused on standarditega kooskõlas ja rahvusvaheliselt võrreldavad.

14.

Innustada koole, sealhulgas kutsehariduskeskusi ja tööturuasutusi pidevalt tegelema noorte ettevõtlusalase ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alase edendustöö ja nõustamisega, muuhulgas ettevõtluskursuste korraldamise teel.

15.

Rakendama 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta.

16.

Vähendada vajaduse korral palgaväliseid tööjõukulusid, et suurendada noorte väljavaateid tööd leida.

17.

Kasutada sihipäraseid ja hästi läbimõeldud palga- ja värbamistoetusi, et julgustada tööandjaid looma just noorte, eriti tööturult eemale jäänute jaoks uusi töövõimalusi, näiteks õpipoisiõppe, praktika või tööle suunamise vallas, järgides seejuures kehtivaid riigiabi eeskirju.

18.

Edendada töötajate liikuvust, teavitades noori tööpakkumistest ja praktika- ja õpipoisiõppevõimalustest ja vastavatest toetustest eri piirkondades ja riikides, kasutades selleks näiteks teenuseid ja kavasid, millega toetatakse inimeste tööalast liikumist liidus. Tagada, et noored, kes leiavad tööd teises piirkonnas või liikmesriigis, saaksid piisavat toetust uue keskkonnaga kohanemiseks.

19.

Tagada rohkem tugiteenuseid idufirmade jaoks ja tõsta teadlikkust füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud võimaluste ja väljavaadete valdkonnas, sealhulgas tihendades koostööd tööturuasutuste ning äritegevust toetavate ja (mikro)krediiti pakkuvate asutuste vahel.

20.

Tõhustada mehhanisme selliste noorte toetamiseks, kes aktiveerimiskavadest välja langevad ega saa enam hüvitisi.

21.

Kasutada täielikult ja igakülgselt ära ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendeid ajavahemikuks 2014–2020, et toetada noortegarantii kavade loomist, kui see on kooskõlas riigi oludega. Tagada, et noortegarantii loetakse prioriteediks ja selle väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldatakse noortegarantii kavade loomisega seotud ressursid, hõlmates ka sihipäraste värbamistoetuste võimalikku rahastamist Euroopa Sotsiaalfondist. Kasutada täielikult ära programmiperioodi 2007–2013 raames veel saadaolevad rahalised vahendid.

22.

Eelseisvaks programmiperioodiks 2014–2020 partnerluslepingut ette valmistades pöörata piisavalt tähelepanu noortegarantii kavade rakendamisega seotud konkreetsetele eesmärkidele, kui see on kooskõlas riigi oludega, ning esitada tegevuskavades nende meetmete kirjeldus, mille rahastamist taotletakse Euroopa Sotsiaalfondi asjakohaste prioriteetsete investeeringute raames. Eelkõige puudutab see meetmeid tööhõives, hariduses ja koolituses mitteosalevate noorte jätkusuutlikuks kaasamiseks tööturule, toetust noortele ettevõtjatele ning sotsiaalsetele ettevõtetele ja nende panuse andmise toetamiseks konkreetsete eesmärkide saavutamise nimel.

23.

Kasutada võimalusel noorte tööhõive algatust täielikult ja igakülgselt noortegarantii rakendamise eesmärgil.

24.

Jälgida ja hinnata kõiki noortegarantii kavade kohaseid meetmeid, et oleks võimalik välja töötada tõenditel põhinevad tegevuspõhimõtted ja sekkumismeetmed, tuginedes sellele, mis, kus ja miks toimib, tagades seeläbi ressursside tõhusa kasutuse ja positiivse investeeringutasuvuse. Pidada ajakohastatud arvestust noortegarantii väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldatud rahaliste vahendite üle, eriti ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade raames.

25.

Edendada vastastikust õppimist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, hõlmates kõiki noorte töötuse vastases võitluses osalejaid, et täiustada tulevaste noortegarantii kavade ülesehitust ja tulemusi. Kasutada vajaduse korral täielikult ära noortegarantii kavade ettevalmistamise käigus toetust saanud projektide tulemusi.

26.

Tugevdada kõikide noortegarantii väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega seotud sidusrühmade, sealhulgas asjaomaste tööturuasutuste suutlikkust, et kõrvaldada kõik algatuse arengut takistavad sise- ja välistegurid, mis on seotud poliitikaga ja sellega, kuidas nimetatud kavasid välja töötatakse.

27.

Rakendada noortegarantii kavasid võimalikult kiiresti. Nende liikmesriikide puhul, kes on suurtes eelarvelistes raskustes ja kus on kõige rohkem tööhõives, hariduses ega koolituses mitteosalevaid noori või kus on kõige kõrgemad noorte töötuse määrad, võib kaaluda ka järkjärgulist rakendamist.

28.

Tagada, et nimetatud kavad integreeritakse nõuetekohaselt tulevastesse liidu kaasrahastatavatesse programmidesse, soovitavalt ajavahemikuks 2014–2020 kavandatava mitmeaastase finantsraamistiku algusest. Noortegarantii kavade rakendamisel võivad liikmesriigid toetust saada noorte tööhõive algatusest.

1.

Julgustama liikmesriike kasutama parimal moel Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, tegutsedes kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi programmiperioodiks 2014–2020 määratud asjakohaste investeerimisprioriteetidega, ning vajaduse korral noorte tööhõive algatust, et toetada noortegarantii kavade kui noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ja asjakohase ennetustegevuse poliitilise vahendi väljatöötamist ja rakendamist.

2.

Toetama liidu ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) programmitööd, sealhulgas vastastikuse õppimise, koostöövõrkude loomise ja tehnilise abi kaudu.

3.

Kasutama uue sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi võimalusi, et koguda heade tavade näiteid noortegarantii kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

4.

Kasutama Euroopa tööhõivealast vastastikuse õppe programmi, et julgustada liikmesriike jagama kogemusi ja vahetama häid tavasid.

5.

Jälgima pidevalt noortegarantii arengut ja andma regulaarselt aru noortegarantii kavade ülesehituse, rakendamise ja tulemustega seotud arengu kohta Euroopa tööturuasutuste võrgustiku iga-aastase tööprogrammi raames. Tagama, et asjakohaselt teavitatakse ka tööhõivekomiteed.

6.

Jälgima noortegarantii kavade käesoleva soovituse kohast rakendamist, kasutades selleks tööhõivekomitee mitmepoolset seiret Euroopa poolaasta raames, ning analüüsima elluviidava poliitika mõju ning käsitleb vajaduse korral liikmesriikidele esitatavaid riigipõhiseid soovitusi, tuginedes liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistele.

7.

Toetama meetmeid, mis on mõeldud noortegarantii loomist käsitleva teadlikkuse suurendamiseks liikmesriikides, kasutades selleks Euroopa noorteportaali, eriti selle teabekampaaniaid.

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/7

(1)

Nõukogu nimetas oma 16. veebruari 2010. aasta otsusega (2) ajavahemikuks 1. märts 2010 kuni 28. veebruar 2013 ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed.

(2)

Seepärast tuleks komitee liikmed ja asendusliikmed nimetada ametisse kolmeks aastaks.

(3)

Liikmed ja asendusliikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või kuni nende volituste pikendamiseni,

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/12

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/13

1.

Nõuandekomitee nõustub otsuse eelnõus esitatud komisjoni hinnanguga, et Microsoft Corporation (edaspidi „Microsoft”) ei ole täitnud komisjoni 16. detsembri 2009. aasta otsust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 kohase menetluse kohta (Juhtum COMP/39.530 – Microsoft (sidumine), teatavaks tehtud numbri K(2009) 10033 all).

2.

Nõuandekomitee nõustub trahviga, mille komisjon kavatseb Microsoftile määrata.

3.

Nõuandekomitee palub komisjonil võtta arvesse muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

4.

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/14

(1)

Käesolev menetlus käsitleb trahvi määramist määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 23 lõike 2 punkti c alusel Microsoft Corporationile (edaspidi „Microsoft”) kohustuste võtmise otsuse mittetäitmise eest.

(2)

16. detsembril 2009 võttis komisjon määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 alusel vastu kohustuste võtmise otsuse, millega muutis kohustuslikuks Microsofti poolt väljapakutud kohustused komisjoni poolt tõstatatud probleemide lahendamiseks, mis seondusid Microsofti veebilehitseja (Internet Explorer) sidumisega oma põhilise personaalarvutite operatsioonisüsteemiga (Windows) (3). Eelkõige hõlmasid kohustused valikuakna loomist, mis võimaldaks EMP Windowsi-kasutajatel hõlpsasti valida eelistatavat veebilehitsejat.

(3)

2012. aasta juulis, pärast seda, kui komisjon edastas Microsoftile veebilehitsejate arendajalt saadud teabe, tunnistas Microsoft valikuakna mittekuvamist Windows 7 Service Pack 1 (edaspidi „Windows 7 SP 1”) kõigis eksemplarides, st ligikaudu 15,3 miljonis personaalarvutis.

(4)

24. oktoobril 2012 võttis komisjon vastu vastuväited. Microsoft sai toimikule juurdepääsu 6. novembril 2012 ja vastas vastuväidetele 2. detsembril 2012. Microsoft ei taotlenud suulist ärakuulamist.

(5)

Otsuse eelnõus jõutakse järeldusele, et Microsoft tegutses hoolimatult ja et kohustuste mittetäitmine kestis 14 kuud. Otsuse eelnõus jõuti ka järeldusele, et asjaolu, et Microsoft aitas komisjonil juhtumit kiiresti uurida, esitades tõendeid kohustuste mittetäitmise kohta, on leevendav asjaolu.

(6)

Ükski juhtumi menetlusega seotud isik ei ole mulle mingeid taotlusi ega kaebusi esitanud. Otsuse eelnõus on esitatud ainult niisugused vastuväited, mille kohta osalised on saanud oma seisukoha teatavaks teha. Seoses sellega olen seisukohal, et kõnealuse juhtumi puhul on kõigi osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/15

(1)

16. detsembril 2009 võttis komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 alusel vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 kohase menetluse kohta, millega muudeti kohustuslikuks Microsoft Corporationi (edaspidi „Microsoft”) poolt väljapakutud kohustused komisjoni poolt 14. jaanuari 2009. aasta vastuväidetes (edaspidi „kohustused”) tõstatatud probleemi lahendamiseks (2).

(2)

Komisjoni esialgsed kahtlused seondusid Microsofti veebilehitseja Internet Exploreri (edaspidi „IE”) sidumisega oma põhilise personaalarvutite operatsioonisüsteemiga Windows.

(3)

Komisjoni poolt tõstatatud esialgsete kahtluste hajutamiseks kohustus Microsoft eelkõige pakkuma Windowsi kasutajatele kallutamata valikuvõimalust erinevate veebilehitsejate vahel, kasutades operatsioonisüsteemides Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ning pärast Windows 7 müüdud Windowsi personaalarvutite operatsioonisüsteemides valikuakent. Microsoft kohustus kuvama valikuakent Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP”) Windowsi kasutajatele, kellel on veebilehitsejaks vaikimisi IE.

(4)

17. juunil 2012 informeeriti komisjoni Microsofti kohustuse võimalikust mittetäitmisest. 4. juulil 2012 tunnistas Microsoft valikuakna mittekuvamist Windows 7 Service Pack 1 (edaspidi „Windows 7 SP 1”) kasutajatele.

(5)

16. juulil 2012 otsustas komisjon taasalustada ja alustada menetlused. 24. oktoobril 2012 võttis komisjon vastu vastuväited. 6. novembril 2012 anti Microsoftile juurdepääs komisjoni toimikule. 2. detsembril 2012 vastas Microsoft vastuväidetele.

(6)

4. märtsil 2013 esitas konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee heakskiitva arvamuse. 5. märtsil 2013 esitas ärakuulamise eest vastutav ametnik oma lõpparuande.

(7)

Rikkumine seisneb selles, et Microsoft ei täitnud kohustuste 2. punkti, jättes kuvamata valikuakna neile EMP territooriumil paiknevatele Windowsi kasutajatele, kellel on veebilehitsejaks vaikimisi IE.

(8)

Microsofti esitatud väidete põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Microsofti kohustuse mittetäitmine kestis 14 kuud: 17. maist 2011 kuni 16. juulini 2012. Komisjon võttis arvesse ka seda, et kasutajate arv, keda Microsofti kohustuste 2. punkti mittetäitmine mõjutas, on ligikaudu 15,3 miljonit.

(9)

Microsofti rikkumiseni (mõjutatud kasutajatele valikuakna mittekuvamiseni) viisid tehnilised vead ja tegevusetus. Microsofti vahendeid ja oskusteavet arvesse võttes oleks äriühing aga pidanud suutma selliseid vigu vältida, samuti oleks tal pidanud paigas olema tõhusamad protsessid selle tagamiseks, et mõjutatud kasutajatele kuvatakse valikuaken korrektselt.

(10)

Komisjon järeldas, et Microsoft tegutses hoolimatult.

(11)

Komisjon rõhutab, et jättes kõrvale juhtumi konkreetsed asjaolud, kujutab kohustuste võtmise otsuse mittetäitmine endast põhimõtteliselt tõsist ELi õiguse rikkumist (3).

(12)

Antud juhul puudutab Microsofti kohustuste 2. punkti mittetäitmine komisjoni poolt tõstatatud konkurentsiprobleemide ja kohustuste võtmise otsuses sätestatud Microsofti kohustuste põhisisu. Mõjutatud kasutajate arv, ligikaudu 15,3 miljonit, oli märkimisväärne.

(13)

Seetõttu peab komisjon Microsofti poolt toimepandud rikkumist tõsiseks.

(14)

Microsofti kohustuste 2. punkti mittetäitmise kestus oli 14 kuud. Trahvisumma määramisel võttis komisjon arvesse, et 14 kuud moodustab kohustuste 2. punkti kogukestusest (4 aastat ja 39 nädalat) märkimisväärse osa.

(15)

Otsuses jõuti järeldusele, et asjaolu, et Microsoft aitas komisjonil juhtumit tõhusamalt uurida, esitades tõendeid kohustuste mittetäitmise kohta, on leevendav asjaolu. Microsoft on eraldanud vahendeid põhjalikule uurimisele kohustuste mittetäitmise põhjuste tuvastamiseks.

(16)

Selle tagamiseks, et trahvil oleks hoiatav mõju, võttis komisjon arvesse Microsofti suurust ja vahendeid. Seetõttu võttis komisjon arvesse asjaolu, et Microsofti käive 2011. aasta juulist 2012. aasta juunini kestnud eelarveaastal, Microsofti viimasel täispikal ettevõtlusaastal, oli 73,723 miljonit USA dollarit (55,088 miljonit eurot).

(17)

Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes määras komisjon trahviks 561 000 000 eurot, mis moodustab Microsofti 2011. aasta juulist 2012. aasta juunini kestnud eelarveaasta käibest 1,02 %.

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/17

(1)

Komisjon esitas 6. detsembri 2012. aasta teatises (1) maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava. Teatisele oli lisatud kaks soovitust, millest ühes käsitleti agressiivset maksuplaneerimist (2) ja teises meetmeid, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid (3). Need valdkonnad on praegu eriti tähtsad ja seda rõhutas ka Euroopa Parlament oma 19. aprilli 2012. aasta resolutsioonis maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise konkreetsete viiside nõudmise kohta (4).

(2)

Agressiivset maksuplaneerimist käsitleva soovituse kohaselt peaksid liikmesriigid võtma vastu kuritarvituste vältimise üldeeskirja, mille alusel nad väldiksid mis tahes kunstlikke struktuure, mida kasutatakse maksustamise vältimiseks, ja kasutaksid selle asemel tegelikule majanduslikule sisule vastavaid maksueeskirju. Samuti soovitatakse selles, et liikmesriigid lisaksid oma topeltmaksustamise vältimise konventsioonidesse sätte, mille eesmärk oleks vältida teatavat kindlaksmääratud liiki topeltmaksuvabastust.

(3)

Soovituses meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid, on sätestatud kriteeriumid, mille alusel on võimalik kindlaks teha kolmandad riigid, kes neid miinimumnõudeid ei täida. Samuti on soovituses loetletud meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta selliste kolmandate riikide suhtes ning nõudeid järgivate või järgima kohustunud kolmandate riikide soosimiseks.

(4)

Nimetatud soovituste rakendamisel tuleks võimalikult palju ära kasutada kõiki asjakohaseid kogemusi, eksperditeadmisi ja seisukohti. Samuti tuleks selliseid kogemusi, eksperditeadmisi ja seisukohti kasutada nimetatud soovituste kohaldamist käsitlevas aruandes, mille komisjon on kohustunud avaldama 2015. aasta lõpuks, ning töös, mida komisjoni edaspidi asjaomases valdkonnas teeb.

(5)

Teatises topeltmaksustamise kohta ühtsel turul (5) lubas komisjon uurida, millist kasu võiks tuua topeltmaksustamist käsitleva ELi foorumi ehk nimetatud valdkonnaga seotud probleeme arutava eksperdirühma loomine. Arvestades, et sellised probleemid mõjutavad siseturu toimimist, tuleks neid arutada korrapäraselt eksperdirühmas. Lisaks nähtus avalikust konsultatsioonist, mille käigus koguti faktilisi näiteid topeltmaksuvabastuse kohta ja otsiti võimalusi selle vältimiseks, et praktikas on topeltmaksuvabastus ja topeltmaksustamine sageli seotud ning seega ei tohiks neid valdkondi käsitleda eraldi. Arvestades, et ka topeltmaksuvabastus on seotud eespool osutatud agressiivse maksuplaneerimisega, tuleks topeltmaksustamist käsitleda samas eksperdirühmas, st kõnealusel platvormil.

(6)

Platvorm peaks võimaldama pidada kõnealuseid valdkondi hõlmavat dialoogi, mille käigus vahetatakse eksperditeadmisi ja kuulatakse ära kõigi sidusrühmade seisukohad.

(7)

Platvormi tööd peaks juhtima komisjon ja see peaks koosnema liikmesriikide maksuhaldurite esindajatest ning ettevõtjaid, tsiviilühiskonda või maksuspetsialiste esindavatest organisatsioonidest.

(8)

Platvormi liikmete jaoks tuleks kehtestada teabe avalikustamise eeskirjad.

(9)

Isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (6),

a)

soodustada ettevõtjaid, tsiviilühiskonda ja riikide maksuhaldureid esindavate ekspertide arutelu hea maksuhaldustava, agressiivse maksuplaneerimise ja topeltmaksustamise küsimustes. Termin „hea maksuhaldustava” hõlmab läbipaistvust, teabevahetust ja õiglast maksukonkurentsi;

b)

anda komisjonile teavet, mis on vajalik kõnealuste valdkondade esmatähtsate ülesannete kindlaksmääramiseks ning neis valdkondades edusammude tegemiseks sobivate viiside ja vahendite valimiseks;

c)

aidata kaasa komisjoni eelnimetatud soovituste võimalikult heale kohaldamisele ja rakendamisele, selgitades välja tehnilised ja praktilised küsimused, mis võivad olla selle valdkonnaga seotud, ja ka võimalikud lahendused;

d)

anda komisjonile teavet, mis aitab tal ette valmistada aruande selle kohta, kuidas kohaldatakse komisjoni soovitusi, milles käsitletakse agressiivset maksuplaneerimist ning meetmeid, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid;

e)

arutada maksuhaldurite, ettevõtjate, tsiviilühiskonna esindajate ja maksuspetsialistide esitatud praktilist teavet ning otsida praeguste siseturu sujuvat toimimist mõjutavate topeltmaksustamisprobleemide tõhusama lahendamise võimalusi.

a)

liikmesriikide maksuhaldurid;

b)

kuni viisteist ettevõtjaid, tsiviilühiskonda ja maksuspetsialiste esindavat organisatsiooni.

a)

kui organisatsioon või selle esindaja ei ole enam suuteline tõhusalt platvormi aruteludes osalema;

b)

kui organisatsioon või selle esindaja ei täida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud nõuet;

c)

kui organisatsioon või selle esindaja astub tagasi;

d)

kui see on vajalik asjakohaste pädevus- ja huvivaldkondade tasakaalustatud esindatuse tagamiseks.

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/20

1)

spordi head juhtimistavad ja sportlaste topeltkarjääri toetamine vabatahtlike, treenerite, mänedžeride ja mittetulunduslike spordiorganisatsioonide töötajate liikuvuse edendamise kaudu;

2)

sportlaste kaitse, eelkõige noorte sportlaste tervise ja ohutuse tagamine treeningu- ja võistlustingimuste parandamise kaudu;

3)

traditsiooniliste Euroopa spordiürituste ja sportmängude toetamine.

—

riigiasutused;

—

mittetulundusorganisatsioonid.

—

peab olema juriidiline isik;

—

tema peakontori registrijärgne asukoht peab olema ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.

—

esitatud ametlikul taotlusvormil ja vastama nõuetele, olema tervikuna täidetud ja allkirjastatud;

—

esitatud käesolevas konkursikutses nimetatud tähtajaks;

—

projektid, mida teostatakse tervikuna Euroopa Liidu liikmesriikides;

—

riikidevahelised võrgustikud, kuhu kuuluvad partnerid vähemalt viiest ELi liikmesriigist.

European Commission

Directorate-General for Education and Culture — Unit D2 (Sport)

J-70, 03/178

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/22

1.

Kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku võtta kohustused komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamiseks, võib komisjon kooskõlas nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1/2003”) artikliga 9 muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Nimetatud määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ning kohustuste põhilise sisu. Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused komisjoni määratud tähtaja jooksul.

2.

Komisjon võttis 13. märtsil 2013 vastu ettevõtjale Google Inc. (edaspidi „Google”) adresseeritud esialgse hinnangu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 tähenduses.

3.

Esialgses hinnangus asus komisjon seisukohale, et Google tegeleb järgneva äritegevusega, mis võib rikkuda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 102 ja EMP lepingu artiklit 54:

4.

Google ei nõustu, et ta järgib eespool kirjeldatud äritavasid ega ole nõus komisjoni esialgses hinnangus esitatud õigusliku analüüsiga. Sellest hoolimata pakkus ta välja määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9 vastavad kohustused komisjoni poolt seoses eespool nimetatud äritavadega tõstatatud esialgsete konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

5.

Kohustuste põhielemendid on järgnevad.

6.

Esimese äritava puhul märgib Google ära lingid tema enda vertikaalse veebiotsingu teenustele, millele on antud Google'i horisontaalse veebiotsingu tulemustes eelispaigutus. Märgistusega teavitatakse kasutajaid, et lingid Google'i enda vertikaalse veebiotsingu teenustele lisas Google, et anda juurdepääs tema vertikaalse veebiotsingu teenustele, et kasutajad ei ajaks segi linke Google'i enda vertikaalse veebiotsingu teenustele ja linke teistele horisontaalse veebiotsingu tulemustele. Vajaduse korral teavitatakse märgistusega kasutajaid ka sellest, kust on Google’i horisontaalse veebiotsingu tulemuste hulgas võimalik leida linke alternatiivsetele vertikaalse veebiotsingu teenustele.

7.

Vajaduse korral eristab Google ka linke Google'i enda vertikaalse veebiotsingu teenustele ja linke teistele horisontaalse veebiotsingu tulemustele, et teavitada kasutajaid nende linkide erinevusest.

8.

Samuti, kui Google kuvab oma horisontaalse veebiotsingu tulemustes linke Google'i vertikaalse veebiotsingu teenusele (nagu kirjeldatud eespool punktis 6), mis sisaldab otsingureklaame või sarnaseid kommertslinke rohkem kui 5 %-l juhtudel, mil teenust kuvatakse EMPst pärit kasutajatele, kuvab Google horisontaalse veebiotsingu tulemuste lehel linke kolmele asjaomasele konkureerivale vertikaalse veebiotsingu teenusele. Google teavitab kasutajaid konkreetselt kõnealuse kolme konkureeriva lingi olemasolust. Google valib need kolm konkureerivat vertikaalse veebiotsingu teenust mehhanismide abil, mille eesmärk on tagada nende asjakohasus konkreetse otsingu puhul.

9.

Teise äritava puhul pakub Google kolmandate isikute veebisaitidele veebipõhist võimalust loobuda kogu nende saitidelt võetud sisu kasutamisest Google'i vertikaalse veebiotsingu teenustes. Loobumisest teatamise korral lõpetab Google sellise sisu kuvamise Google’i vertikaalse veebiotsingu teenustes. Loobumine ei avalda põhjendamatut mõju kolmandate isikute veebisaitide järjestusele Google'i horisontaalse veebiotsingu tulemustes.

10.

Google pakub edaspidi ka tingimustele vastavaid vertikaalse veebiotsingu teenuseid, mille raames keskendutakse tooteotsingu või kohalike otsinguteenuste pakkumisele ning võimalust märkida teatavad teabekategooriad selliselt, et Google sellist teavet ei indekseeri ega kasuta.

11.

Samuti säilitab Google EMPs asuvatele ajalehtede väljaandjatele olemasolevad mehhanismid, mille abil nad saavad veebilehekülgede kaupa kontrollida oma sisu kuvamist Google News'is.

12.

Eespool punktides 6 kuni 11 sätestatud kohustused kehtivad sõltumata sellest, kas Google'i vertikaalse veebiotsingu teenus on praegu olemas või luuakse kohustustega hõlmatud ajavahemikul.

13.

Kolmanda äritava puhul kohustub Google lõpetama kirjastajatega sõlmitavatesse lepingutesse selliste klauslite lisamise ja selliste kirjutamata kohustuste määramise, mis de jure või de facto nõuaksid kirjastajatelt seda, et nad hangiksid kõik EMPst pärit kasutajatele suunatud veebiotsingureklaamid üksnes Google'ilt.

14.

Neljanda äritava puhul lõpetab Google selliste kirjalike ja mittekirjalike kohustuste (sealhulgas tema AdWords'i rakendusliidese tingimustes) määramise, mis takistavad reklaamijaid portimast ja haldamast veebiotsingu reklaamikampaaniaid Google'i AdWordsis ja Google'ile mittekuuluvates reklaamiteenustes.

15.

Kohustuste kestus on viis aastat ja kolm kuud alates kuupäevast, mil Google saab kätte määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9 vastava ametliku teate komisjoni otsusest. Google volitab ka isiku, kes jälgib kohustuste täitmist ettevõtja poolt.

16.

Pakutud kohustused avaldatakse tervikuna inglise keeles konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil

http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

17.

Komisjon kavatseb võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebilehel avaldatud kohustused Google'ile siduvaks.

18.

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama kõnealuste kohustuste kohta märkusi. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud kolmandatel isikutel palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, milles väidetav ärisaladus ja muu konfidentsiaalne teave tuleks kustutada ning vajadusel korral asendada vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus” või „konfidentsiaalne”.

19.

Vastuseid ja märkusi tuleks soovitavalt põhjendada ning neis tuleks esitada asjaomased faktid. Kui leiate kavandatud kohustuste mis tahes osas probleeme, kutsub komisjon teid üles soovitama ka võimalikku lahendust.

20.

Märkused võib komisjonile saata (lisada tuleb viitenumber AT.39740 – Google) kas e-posti (COMP-GOOGLE-CASES@ec.europa.eu), faksi (+32 22950128) või posti teel aadressil

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/25

1.

18. aprillil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Otsuka Pharmaceutical Factory Inc. („Otsuka”, Jaapan), mis kuulub ettevõtja Otsuka Holdings Co., Ltd. (Jaapan) poolt hallatavate Otsuka kontserni ettevõtjate hulka, Mitsui & Co. Ltd („Mitsui”, Jaapan) ja Claris Lifescience Limited („Claris”, India) omandavad ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli 100 % ettevõtjale Claris kuuluva tütarettevõtja Claris Otsuka Limited („JV”, India) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (3) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6888 – Otsuka/Mitsui/Claris):

26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/26

1.

18. aprillil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Lindéngruppen AB (edaspidi „Lindéngruppen”) ja Foundation Asset Management Sweden AB (edaspidi „FAM”) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Höganäs AB (edaspidi „Höganäs”) üle avaliku rahapakkumise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6886 – Lindéngruppen/FAM/Höganäs):