ISSN 1977-0898
doi:10.3000/19770898.C_2013.077.est
Euroopa Liidu
Teataja
C 77
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
56. köide
15. märts 2013
|
ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.077.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 77 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
56. köide |
|
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
II Teatised |
|
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2013/C 077/01 |
ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 ) |
|
|
2013/C 077/02 |
ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 ) |
|
|
2013/C 077/03 |
ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 ) |
|
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2013/C 077/04 |
||
|
|
V Teated |
|
|
|
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2013/C 077/05 |
||
|
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2013/C 077/06 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6878 – Alior Bank/Erste Group Bank/Polbita) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
|
2013/C 077/07 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6854 – Cameron/Schlumberger/OneSubsea) ( 1 ) |
|
|
|
MUUD AKTID |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2013/C 077/08 |
||
|
2013/C 077/09 |
||
|
2013/C 077/10 |
||
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/1 |
ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine
Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 77/01
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
19.12.2012 |
|
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.34940 (12/N) |
|
|
Liikmesriik |
Itaalia |
|
|
Piirkond |
Siracusa |
Artikkel 107 lõige 3 punkt a |
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Porto di Augusta |
|
|
Õiguslik alus |
— |
|
|
Meetme liik |
Erakorraline abi |
— |
|
Eesmärk |
Regionaalareng |
|
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
|
|
Eelarve |
Üldeelarve: 100,08 EUR (miljonites) |
|
|
Abi osatähtsus |
68,87 % |
|
|
Kestus |
Kuni 31.12.2025 |
|
|
Majandusharud |
Kaubavedu merel ja rannavetes |
|
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
Ministerio delle Infrastrutture e dei Trasporti Autorita di Gestione Programmi Europei e Nazionali Reti Mobilita |
|
|
Muu teave |
— |
|
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
28.11.2012 |
|||||||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35253 (12/N) |
|||||||||
|
Liikmesriik |
Hispaania |
|||||||||
|
Piirkond |
— |
— |
||||||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Restructuring and recapitalisation of the BFA Group |
|||||||||
|
Õiguslik alus |
|
|||||||||
|
Meetme liik |
Erakorraline abi |
Groupe BFA/Bankia |
||||||||
|
Eesmärk |
Tõsise häire kõrvaldamine majanduses |
|||||||||
|
Abi vorm |
Muud omakapitalile suunatud meetmed – lihtaktsiate ja muude vahetatavate instrumentide omandamine, langenud väärtusega varade ülekandmine varahaldusettevõtjale SAREB (Sociedad de Gestión de Activos Procedentes de la Reestructuración Bancaria SA) |
|||||||||
|
Eelarve |
Üldeelarve: 36,20 EUR (miljonites) |
|||||||||
|
Abi osatähtsus |
— |
|||||||||
|
Kestus |
28.11.2012–31.12.2017 |
|||||||||
|
Majandusharud |
Finants- ja kindlustustegevus |
|||||||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||||||
|
Muu teave |
— |
|||||||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
11.12.2012 |
|||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35487 (12/N) |
|||||
|
Liikmesriik |
Poola |
|||||
|
Piirkond |
Śląskie |
Artikkel 107 lõige 3 punkt a |
||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Pomoc na ratowanie dla Classen-Pol SA |
|||||
|
Õiguslik alus |
Ustawa z dnia 30 sierpnia 1996 r. o komercjalizacji i prywatyzacji – art. 56 ust. 5 |
|||||
|
Meetme liik |
Erakorraline abi |
Classen-Pol SA |
||||
|
Eesmärk |
Raskustes olevate ettevõtete päästmine |
|||||
|
Abi vorm |
Sooduslaen |
|||||
|
Eelarve |
Üldeelarve: 11 PLN (miljonites) |
|||||
|
Abi osatähtsus |
100 % |
|||||
|
Kestus |
Alates 11.12.2012 |
|||||
|
Majandusharud |
Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine |
|||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||
|
Muu teave |
— |
|||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
19.12.2012 |
|||||||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35545 (12/N) |
|||||||||
|
Liikmesriik |
Taani |
|||||||||
|
Piirkond |
— |
— |
||||||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Fleksjobordning, herunder ny kompensation til virksomheder (fleksjobbonus) (Social measures in the employment sector; Flexi-job scheme) |
|||||||||
|
Õiguslik alus |
Reglerne vil blive gennemført ved lov. Lovforslaget er i høringsproces, og foreligger derfor endnu ikke i endelig form. Lovforslaget vil snarest blive tilstillet Kommissionen. |
|||||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
||||||||
|
Eesmärk |
Tööhõive |
|||||||||
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
|||||||||
|
Eelarve |
|
|||||||||
|
Abi osatähtsus |
— |
|||||||||
|
Kestus |
1.1.2013–31.12.2020 |
|||||||||
|
Majandusharud |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||||||
|
Muu teave |
— |
|||||||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
17.12.2012 |
|||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35667 (12/N) |
|||||
|
Liikmesriik |
România |
|||||
|
Piirkond |
România |
Artikkel 107 lõige 3 punkt a |
||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Dezvoltare regională prin investiții directe |
|||||
|
Õiguslik alus |
Proiectul de hotărâre de guvern privind dezvoltarea regională prin stimularea investițiilor |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
||||
|
Eesmärk |
Regionaalareng, tööhõive |
|||||
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
|||||
|
Eelarve |
— |
|||||
|
Abi osatähtsus |
50 % |
|||||
|
Kestus |
1.1.2013–31.12.2013 |
|||||
|
Majandusharud |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||
|
Muu teave |
— |
|||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/6 |
ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine
Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 77/02
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
5.2.2013 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.34611 (12/N) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liikmesriik |
Ühendkuningriik |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Piirkond |
— |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Provision of public funds to one special purpose vehicle (SPV) in support of the UK Government's Green Deal policy |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Õiguslik alus |
Enterprise and Regulatory Reform Bill or Industrial Development Act 1982 — for UK Green Investment Bank Infrastructure (Financial Assistance) Act 2012 — for Department of Energy and Climate Change Localism Act 2011 — for Local Authorities Scotland Act 1998 — for Scottish Government Government of Wales Act 1998 and Government of Wales Act 2006 — for Welsh Government Competition and Enterprise Bill (expected in UK Parliament during 2012) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eesmärk |
Keskkonnakaitse, energia säästmine |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Abi vorm |
Muu, tagatis, sooduslaen |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eelarve |
Üldeelarve: 600 GBP (miljonites) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Abi osatähtsus |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kestus |
28.1.2013–27.1.2018 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Majandusharud |
Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse ja sarnastesse finantsvahenditesse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muu teave |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
20.12.2012 |
||||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35368 (12/N) |
||||||
|
Liikmesriik |
Ungari |
||||||
|
Piirkond |
— |
— |
|||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Cultural Aid from the EEA and Norvegian Mechanism |
||||||
|
Õiguslik alus |
Tervezet: Kormány rendelet az EGT Finanszírozási Mechanizmus és Norvég Finanszírozási Mechanizmus 2009–2014-es időszakának végrehajtási rendjéről |
||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
|||||
|
Eesmärk |
Kultuur, kultuuripärandi säilitamine |
||||||
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
||||||
|
Eelarve |
|
||||||
|
Abi osatähtsus |
100 % |
||||||
|
Kestus |
1.1.2013–30.4.2016 |
||||||
|
Majandusharud |
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus |
||||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||||
|
Muu teave |
— |
||||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
23.1.2013 |
|||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35686 (12/N) |
|||||
|
Liikmesriik |
Soome |
|||||
|
Piirkond |
— |
— |
||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Alusten ympäristönsuojelua parantavien investointitukien yleisiä ehtoja koskevan tukiohjelman muuttaminen/Ändringar av ordningen om allmänna riktlinjer för investeringsstöd till fartyg i syfte att förbättra miljöskyddet |
|||||
|
Õiguslik alus |
Valtioneuvoston asetus alusten ympäristönsuojelua parantavien investointitukien yleisistä ehdoista/Statsunderstödslagen om allmänna villkor för investeringsstöd för fartyg i syfte att förbättra miljöskyddet. |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
||||
|
Eesmärk |
Keskkonnakaitse |
|||||
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
|||||
|
Eelarve |
|
|||||
|
Abi osatähtsus |
50 % |
|||||
|
Kestus |
1.1.2013–31.12.2014 |
|||||
|
Majandusharud |
Kõik abikõlblikud sektorid |
|||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||
|
Muu teave |
— |
|||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
22.1.2013 |
|||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35852 (12/N) |
|||||
|
Liikmesriik |
Küpros |
|||||
|
Piirkond |
— |
— |
||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
State guarantee scheme for Cypriot banks |
|||||
|
Õiguslik alus |
Draft Law that Governs the Granting of Government Guarantees for the Securing of Loans and/or the Issue of Bonds by Cred. Instit. |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
||||
|
Eesmärk |
Tõsise häire kõrvaldamine majanduses |
|||||
|
Abi vorm |
Tagatis |
|||||
|
Eelarve |
Üldeelarve: 6 000 EUR (miljonites) |
|||||
|
Abi osatähtsus |
— |
|||||
|
Kestus |
22.1.2013–30.6.2013 |
|||||
|
Majandusharud |
Finants- ja kindlustustegevus |
|||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||
|
Muu teave |
— |
|||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
6.2.2013 |
|||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35957 (12/N-2) |
|||||
|
Liikmesriik |
Saksamaa |
|||||
|
Piirkond |
Niedersachsen, Bremen |
Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Nordmedia Fonds — Film Funding in Niedersachsen and Bremen — Prolongation of aid N 229/07 |
|||||
|
Õiguslik alus |
— |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
||||
|
Eesmärk |
Kultuur |
|||||
|
Abi vorm |
Otsetoetus, Sooduslaen |
|||||
|
Eelarve |
|
|||||
|
Abi osatähtsus |
100 % |
|||||
|
Kestus |
1.1.2013–31.12.2017 |
|||||
|
Majandusharud |
Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad |
|||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
— |
|||||
|
Muu teave |
— |
|||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/12 |
ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine
Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 77/03
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
20.11.2012 |
||||||||||||||||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.33989 (12/NN) |
||||||||||||||||||
|
Liikmesriik |
Itaalia |
||||||||||||||||||
|
Piirkond |
— |
— |
|||||||||||||||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Compensazione a Poste Italiane per espletamento servizio universale — Contratto di programma 2009-2011 |
||||||||||||||||||
|
Õiguslik alus |
Schema di Contratto di Programma tra il Ministero dello Sviluppo Economico e la società per azioni Poste Italiane per il periodo 2009-2011 |
||||||||||||||||||
|
Meetme liik |
Üksiktoetus |
Poste Italiane SpA |
|||||||||||||||||
|
Eesmärk |
Üldist majandushuvi pakkuvad teenused |
||||||||||||||||||
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
||||||||||||||||||
|
Eelarve |
Üldeelarve: 1 550 EUR (miljonites) |
||||||||||||||||||
|
Abi osatähtsus |
— |
||||||||||||||||||
|
Kestus |
1.1.2009–31.12.2011 |
||||||||||||||||||
|
Majandusharud |
Üldpostiteenistus |
||||||||||||||||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||||||||||||||||
|
Muu teave |
— |
||||||||||||||||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
5.2.2013 |
|||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.34235 (12/N) |
|||||
|
Liikmesriik |
Poola |
|||||
|
Piirkond |
Warszawski (SRE 2001) |
Artikkel 107 lõige 3 punkt c |
||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Gazociąg Rembelszczyzna – Gustorzyn (etap III) |
|||||
|
Õiguslik alus |
Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne |
|||||
|
Meetme liik |
Erakorraline abi |
Operator Gazociągów Przesyłowych Gaz-System SA |
||||
|
Eesmärk |
Sektori areng |
|||||
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
|||||
|
Eelarve |
Üldeelarve: 212,02 PLN (miljonites) |
|||||
|
Abi osatähtsus |
44,90 % |
|||||
|
Kestus |
— |
|||||
|
Majandusharud |
Torutransport |
|||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||
|
Muu teave |
— |
|||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
6.7.2012 |
||||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35002 (12/N) |
||||||
|
Liikmesriik |
Kreeka |
||||||
|
Piirkond |
— |
— |
|||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Prolongation of the support scheme for credit institutions in Greece (guarantee, bond loan, recapitalisation) |
||||||
|
Õiguslik alus |
Law 3723/08 ‘For the enhancement of liquidity of the economy in response to the impact of the international financial crisis’. N 3723/08 ‘Ενίσχυση τις ρευστότητας της οικονομίας για την αντιμετώπιση των επιπτώσεων τις διεθνούς χρηματοπιστωτικής κρίσης και άλλες διατάξεις’ |
||||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
|||||
|
Eesmärk |
Tõsise häire kõrvaldamine majanduses |
||||||
|
Abi vorm |
Tagatis, muud omakapitalile suunatud meetmed |
||||||
|
Eelarve |
Üldeelarve: 98 000 EUR (miljonites) |
||||||
|
Abi osatähtsus |
— |
||||||
|
Kestus |
Kuni 31.12.2012 |
||||||
|
Majandusharud |
Finants- ja kindlustustegevus |
||||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
||||||
|
Muu teave |
— |
||||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
24.1.2013 |
|||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35595 (12/N) |
|||||
|
Liikmesriik |
Sloveenia |
|||||
|
Piirkond |
— |
— |
||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Spodbujanje založništva v Slovenije – podaljšanje sheme |
|||||
|
Õiguslik alus |
Zakon o uresničevanju javnega interesa za kulturo (Ur. l. RS št. 96/02 in 77/07) Zakon o javni agenciji za knjigo Republike Sloveniji (Ur. l. RS št. 112/07) Pravilnik o izvedbi postopkov javnega poziva in javnega razpisa s področja knjige (Ur. l. RS št. 19/09 in 90/11) |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
||||
|
Eesmärk |
Kultuur |
|||||
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
|||||
|
Eelarve |
|
|||||
|
Abi osatähtsus |
100 % |
|||||
|
Kestus |
1.1.2013–31.12.2017 |
|||||
|
Majandusharud |
Raamatute, perioodiliste väljaannete jm kirjastamine |
|||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||
|
Muu teave |
— |
|||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
11.2.2013 |
|||||
|
Riikliku abi viitenumber |
SA.35943 (12/N) |
|||||
|
Liikmesriik |
Poola |
|||||
|
Piirkond |
— |
— |
||||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Szóste przedłużenie programu rekapitalizacji polskich banków |
|||||
|
Õiguslik alus |
Ustawa z dnia 12 lutego 2010 r. o rekapitalizacji niektórych instytucji finansowych (Dz.U. nr 40, poz. 226 ze zm.) |
|||||
|
Meetme liik |
Abikava |
— |
||||
|
Eesmärk |
Tõsise häire kõrvaldamine majanduses |
|||||
|
Abi vorm |
Muud omakapitalile suunatud meetmed |
|||||
|
Eelarve |
Üldeelarve: 160 000 PLN (miljonites) |
|||||
|
Abi osatähtsus |
— |
|||||
|
Kestus |
Kuni 30.6.2013 |
|||||
|
Majandusharud |
Finants- ja kindlustustegevus |
|||||
|
Abi andva asutuse nimi ja aadress |
|
|||||
|
Muu teave |
— |
|||||
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/17 |
Euro vahetuskurss (1)
14. märts 2013
2013/C 77/04
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,2937 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
124,79 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4575 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,86570 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
8,3784 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,2347 |
|
ISK |
Islandi kroon |
|
|
NOK |
Norra kroon |
7,5320 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
25,615 |
|
HUF |
Ungari forint |
305,30 |
|
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
|
LVL |
Läti latt |
0,7013 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,1549 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,3981 |
|
TRY |
Türgi liir |
2,3456 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,2495 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,3279 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
10,0370 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,5811 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,6193 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 438,38 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
11,9594 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
8,0415 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,5846 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
12 553,58 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,0246 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
52,574 |
|
RUB |
Vene rubla |
39,8412 |
|
THB |
Tai baat |
38,358 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
2,5460 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
16,0628 |
|
INR |
India ruupia |
70,3340 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
V Teated
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/18 |
Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta
2013/C 77/05
Kuna pärast meetmete eelseisva aegumise (1) teate avaldamist ei ole komisjon saanud ühtegi nõuetekohaselt põhjendatud läbivaatamistaotlust, teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastane meede kaotab lähiajal kehtivuse.
Käesolev teade avaldatakse kooskõlas nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõikega 2.
|
Toode |
Päritolu- või ekspordiriik/riigid |
Meetmed |
Viide |
Kehtivusaja lõpp (3) |
|
Kivisöekoks, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+) |
Hiina Rahvavabariik |
Dumpinguvastane tollimaks |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 239/2008 (ELT L 75, 18.3.2008, lk 22). |
19.3.2013 |
(1) ELT C 195, 3.7.2012, lk 18.
(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(3) Meede aegub veerus nimetatud kuupäeval keskööl.
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/19 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum COMP/M.6878 – Alior Bank/Erste Group Bank/Polbita)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 77/06
|
1. |
8. märtsil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Alior Bank SA („Alior”, Poola), mida kontrollib ettevõtja Carlo Tassara SpA (Itaalia), ja Erste Group Bank AG („Erste”, Austria) omandavad ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli ettevõtja Polbita sp. z o.o. („Polbita”, Poola) üle aktsiate või osade ostu teel. |
|
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
|
|
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt. |
|
4. |
Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6878 – Alior Bank/Erste Group Bank/Polbita):
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).
(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/20 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum COMP/M.6854 – Cameron/Schlumberger/OneSubsea)
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 77/07
|
1. |
8. märtsil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Cameron International Corporation (edaspidi „Cameron”, USA) ja Schlumberger Limited, teise nimega Schlumberger N.V. (edaspidi „Schlumberger”, Madalmaade Kuningriik) omandavad ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli ettevõtja OneSubsea (edaspidi „OneSubsea”, USA ja Madalmaade Kuningriik, Luksemburg või Iirimaa) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel. |
|
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
|
|
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. |
|
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6854 – Cameron/Schlumberger/OneSubsea):
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/21 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine
2013/C 77/08
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)
„PUZZONE DI MOENA”/„SPRETZ TZAORÌ”
EÜ nr: IT-PDO-0005-0950-08.02.2012
KGT ( ) KPN ( X )
1. Nimetus:
„Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì”
2. Liikmesriik või kolmas riik:
Itaalia
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:
3.1. Toote liik:
|
Klass 1.3. |
Juust |
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:
Kaitstud päritolunimetusega juust „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” on tõugude Bruna, Frisona, Pezzata Rossa, Grigio Alpina, Rendena, Pinzgau isenditelt ja nende ristanditelt saadud piimast valmistatud juust. Tootmisel võib kasutada ühe või mitme tõu isenditelt saadud piima.
Juust on silindrikujuline, madalate, kergelt kumerate või tasaste äärtega ja sirgete või kergelt kaarjate külgedega; koorik on sile või kergelt krobeline, libe, ookerkollase, hele- või punakaspruuni värvusega. Juustu sisu on poolkeedetud, poolkõva, pehme, elastne, heleda kollakasvalge värvusega ja hajusalt asetsevate väikeste või keskmise suurusega aukudega. Alpiaasadel karjatatavatelt loomadelt saadud piimast valmistatud juustu sisu on keskmiste või suurte aukudega (silmakesed) ja esilekerkiva kollase värvusega.
Maitse on iseloomulikult tugev, intensiivne, õrnalt ja meeldivalt soolane ja/või terav, vaevumärgatava mõrkja järelmaitsega. Lõhn on intensiivne, läbitungiv, õrnalt ammoniaagi lõhnaga.
Juustukera läbimõõt on 34–42 cm, kõrgus 9–12 cm ja kaal 9–13 kg.
Juustu võib toota kogu aasta vältel.
Rasva osakaal kuivaines peab olema üle 45 %; niiskusesisaldus jääb vahemikku 34–44 %, mõõdetuna pärast vähemalt 90 päeva. Lühim laagerdumise aeg on 90 päeva. Pärast 150 päevast laagerdumist võib kasutada tähistust stagionato (laagerdunud).
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):
Kahel järjestikusel lüpsikorral saadud lehma toorpiim, mis on piima pinnale eraldunud rasvakihi tõttu vahel osaliselt kooritud. Juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” valmistamiseks võib kasutada alpiaasadel karjatatavatelt loomadelt saadud piima.
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):
Vähemalt 60 % kaitstud päritolunimetusega juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” valmistamiseks kõige paremini sobivat piima andvate lakteerivate lehmade söödast (püsirohumaa hein ja/või niidetud või otse karjamaal söödud rohi) peab pärinema punktis 4 määratletud tootmispiirkonnast.
Lubatud ei ole kasutada sellistel lehmadelt saadud piima, keda söödetakse mis tahes liiki siloga ja/või „segudega” ja/või ühe söödakorra ehk unifeed-meetodil.
Lehmade söödaratsioon võib sisaldada ka liht- või segasööta koguses, mis tagab piima tootmiseks vajaliku tasakaalustatud söötmise.
Lisaks kehtivate õigusaktidega keelatud toodetele ei või lihtsööt sisaldada järgmisi tooteid:
|
— |
rapsikook, viinamarjaseemned või tsitrusviljade seemned; |
|
— |
köögi- ja puuviljade tööstuslikul töötlemisel saadud kuivatatud kõrvalsaadused; |
|
— |
suhkrutööstuse kõrvalsaadused; |
|
— |
käärimistööstuse kuivatatud kõrvalsaadused; |
|
— |
kuivatatud köögi-ja puuviljad. |
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:
Kogu tootmisprotsess (veiste karjatamine, piima tootmine ja töötlemine, soolamine, juustu töötlemine ja laagerdamine) peab toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:
—
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:
Juustul on kaitstud päritolunimetuse (KPN) märge D.O.P. „Puzzone di Moena”, mis asetseb mitmes kohas juustu külgedel ning on trükitud märgisele. See märge peab olema esitatud suuremalt kui mis tahes muu tootele märgitud sõna.
Juustul peab olema pitser, mis näitab tootja numbrit või koodi ja partiid.
Juustu võib müüa tervete kerade või tükkidena; turustamisel peab igal juhul tervetel keradel ja eri liiki pakenditel olema KPNi märge D.O.P. „Puzzone di Moena/Spretz Tzaorì” või üks neist kahest eraldi – „Puzzone di Moena” DOP (KPN) või „Spretz Tzaorì” DOP, tootja number või kood, partii ja valmimisastme tähistus stagionato (laagerdunud) ja/või di malga (alpiaasadel karjatatavate loomade piimast); viimast tähistust võib kasutada vaid juhul, kui kogu juustuvalmistamiseks kasutatud piim pärineb eranditult vaid alpiaasadel karjatatavatelt veistelt.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:
Juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” tootmispiirkond hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi: Trento provintsis asuvad Campitello di Fassa, Canal San Bovo, Canazei, Capriana, Carano, Castello Molina di Fiemme, Cavalese, Daiano, Fiera di Primiero, Imer, Mazzin, Mezzano, Moena, Panchià, Pozza di Fassa, Predazzo, Sagron Mis, Siror, Soraga, Tesero, Tonadico, Transacqua, Valfloriana, Varena, Vigo di Fassa ja Ziano di Fiemme; Bolzano provintsis asuvad Anterivo ja Trodena.
5. Seos geograafilise piirkonnaga:
5.1. Geograafilise piirkonna eripära:
Geograafiline keskkond, kus kaitstud päritolunimetusega juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” toodetakse, on mägine. Määratletud geograafiline piirkond koosneb kolmest territooriumist: Fiemme org, Fassa org ja Primiero — Vanoi.
Sademeterohkus, eri aastaaegade tugevad ilmastikuerinevused, rohu- ja karjamaade kõrgus merepinnast (varieerub 600 meetrist üle merepinna kuni 2 000 meetrini mõnede mägikarjamaade puhul), peamiselt lubjakivist ja dolomiidist ning osaliselt kvartsist koosneva pinnase erinev keemiline koostis soodustavad mitmekülgse ja erilise taimestiku kasvu rohu- ja karjamaadel ning loovad eripärased tingimused, mis seovad juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” määratletud geograafilise piirkonnaga. Piirkonna erilise huvi all olev taimestik sisaldab endeemseid liike, mis on iidse päritoluga liigid, mida praegu kasvatatakse vaid väikestel piiratud aladel.
Selles mägikeskkonnas on isegi taludel (väikesed või keskmise suurusega pereettevõtted) oluline roll territooriumi kaitsmisel ja püsimajäämisel: hooldatakse rohu- ja karjamaasid ning kaitstakse ja väärtustatakse juustumeistrite iidseid meetodeid, sealhulgas kohalike tootjate poolt säilitatud ja kaitstud päritolunimetusega juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” tootmisel kasutatavat pesemist (lavaggio). Traditsiooniliselt näeb nimetatud meetod ette iga juustukera ümberkeeramist ja sooja, kergelt soolasesse vette kastmist sagedusega, mis juustu laagerdudes järjest väheneb.
5.2. Toote eripära:
Kaitstud päritolunimetusega „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” tähistatakse poolkõva, pehme sisuga, pestud koorikuga lauajuustu, mis on äratuntav intensiivsete ja läbitungivate aroomide ning õrna ammoniaagi lõhna poolest. Kaitstud päritolunimetusega juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” intensiivset lõhna täiendab õrnalt soolane ja/või terav maitse kergelt mõrkja järelmaitsega. Lisaks on juustul „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” niiske pinnaga koorik, mis juustu laagerdudes tumeneb, muutudes ookerkollasest hele- või punakaspruuniks.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” erilised lõhna- ja maitseomadused on seotud kasutatava toorpiima kõrge kvaliteediga. Sellisel piimal, mis on parema mikrobioloogilise koostisega kui kuumtöödeldud piim, on peamine osatähtsus „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” intensiivsete lõhna- ja maitseomaduste kujunemisel.
„Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” tootmisel kasutatava piima kõrge kvaliteet tuleneb lakteerivatele lehmadele antava sööda kõrgest kvaliteedist, st silo söödana kasutamise keelamisest, ning seda mõjutab asjaolu, et lehmade sööda moodustavad rohi ja/või piirkonnas niidetud või otse piirkonna karjamaadel tarbitav hein, mis on rikas eriliste söödakultuuride poolest.
Lisaks rõhutatakse piirkonna tootjate panust, sest nad on aastate jooksul omandanud erilised teadmised ja oskused „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” tootmise kohta ja vältinud kalgendamise ja laagerdumise etappides „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” iseloomulikke lõhna- ja maitseomadusi ohustada võivat ebanormaalset käärimist.
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” tootmismeetodit iseloomustab juustukerade pesemine sooja, vahel ka kergelt soolase veega. Seda meetodit kasutavad kohalikud tootjad juustukerade valmimise etapis ning tänu sellele tekib juustule niiske pinnaga koorik, mille värvus muutub ookerkollasest hele- või punakaspruuniks. Selline niiske pind soodustab juustukerade valmimise etapis erilist biokeemilist aktiivsust juustukera sees, mille tõttu tekib keemiline koostis, mis annab juustule „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” selle iseloomulikud lõhna- ja maitseomadused.
Varasematel aegadel hinnati juustu „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” selle tugeva, isegi terava, sageli soolase maitse ja lõhna tõttu vaestes mägiasulates, kuna ka väikestes kogustes kasutades lisas see maitset maarahva peamiselt polenta’l ja kartulitel põhinevale toidule.
1984. aastal pälvis „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” Grenoble’is toimunud konkursil Concours International des Fromages de Montagne (rahvusvaheline mägijuustude konkurss) pronksmedali.
Viide spetsifikaadi avaldamisele:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)
Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Puzzone di Moena” tunnustamise ettepaneku 21. novembri 2011. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 271.
Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:
http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335
või
otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta
(3) Vt joonealust märkust 2.
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/25 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine
2013/C 77/09
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)
„PASTA DI GRAGNANO”
EÜ nr: IT-PGI-0005-0870-23.03.2011
KGT ( X ) KPN ( )
1. Nimetus:
„Pasta di Gragnano”
2. Liikmesriik või kolmas riik:
Itaalia
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:
3.1. Toote liik:
|
Klass 2.7. |
Pastatooted |
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:
„Pasta di Gragnano” on kõvast nisust jahvatatud jahust ja kohalikust põhjaveest valmistatud toode.
Seda turustatakse Gragnano pastameistrite fantaasia abil loodud erinevate pastasortidena.
Tarbimiseks ringlusse lubamisel peavad tootel olema järgmised omadused.
|
— |
välimus: ühtlane, ilma valgete või mustade täppideta; puuduvad õhumullid, praod või lõiked, hallitus, vastsed või kahjurid ja võõrkehad; |
|
— |
murdekoht: klaasjas; |
|
— |
värvus: õlgkollane; |
|
— |
pinnatekstuur: pronksketaste kasutamisel tekkivad omadused. |
|
— |
konsistents: tihke ja elastne; |
|
— |
ühtlus keetmisel: ühtlane; |
|
— |
keetmisaeg: pikk; |
|
— |
kleepuvus: puudub või tajumatu. |
|
— |
niiskusesisaldus: lõpptootes mitte üle 12,5 %; |
|
— |
toitumisalane teave (minimaalsed väärtused) 100 g kuivtoote kohta:
|
|
— |
maitse: mahe, selgelt kõva nisu maitsega; |
|
— |
lõhn: küps nisu. |
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):
Kaitstud geograafilise tähisega toodete „Pasta di Gragnano” tootmiseks kasutatav kõvast nisust jahvatatud jahu peab vastama järgmistele omadustele:
|
— |
niiskusesisaldus: lõpptootes mitte üle 15 %; |
|
— |
toitumisalane teave (minimaalsed väärtused) 100 g kuivtoote kohta:
|
Kõvast nisust jahvatatud jahu segatakse veega, mille sisaldus tainas ei tohi olla üle 30 %. Järgnevas sõtkumise etapis muutub tainas ühtlaseks ja elastseks.
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):
—
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:
„Pasta di Gragnano” tootmisprotsess koosneb järgmistest etappidest: segamine ja sõtkumine, pressimine või vormimine, kuivatamine, jahutamine ja stabiliseerimine. Need toimuvad Napoli provintsis Gragnano kommuuni territooriumil.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:
Pakendamine peab toimuma tootmisettevõtetes või tootmiskohas 24 tunni jooksul pärast tootmist, et vältida toote organoleptilisi omadusi ohustavat niiskuskadu ning kuna niiskuskadu ja töötlemine transportimisel võib põhjustada erineva kujuga pasta purunemise ja vigastamise.
„Pasta di Gragnano” pakendamiseks kasutatakse pappkarpe või läbipaistvaid plastikkotte või taimset päritolu või muust ühenduse õigusaktidega lubatud taaskasutatavast materjalist tehtud pakendeid. Pitseeritud pakendite kaal on 125 g, 250 g, 500 g, 1 kg või 2 kg.
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:
Pakendile kinnitatud siltidel peavad olema selgete, loetavate ja ühesuuruste tähtedega järgmised tähised:
|
a) |
„Pasta di Gragnano” ja „Indicazione Geografica Protetta” (kaitstud geograafiline tähis) või lühend „I.G.P.” (KGT); |
|
b) |
pakendaja või tootja nimi, ärinimi ja aadress; |
|
c) |
tähise „Pasta di Gragnano” logo, 
|
mida tuleb kasutada koos kaitstud geograafilise tähise ja liidu sümboliga.
Tähise logo võib kasutada mustvalgena, ühevärvilisena või negatiivis.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:
Kaitstud geograafilise tähise (KGT) „Pasta di Gragnano” tootmispiirkond hõlmab kogu Napoli provintsis asuvat Gragnano kommuuni.
5. Seos geograafilise piirkonnaga:
5.1. Geograafilise piirkonna eripära:
Gragnano linn on kõvast nisust valmistatud pasta poolest tuntud alates 16. sajandist. Pasta tootmise ajalooline tähtsus Gragnanos on mõjutanud linnaruumi planeerimist. Uue linnaplaani kavandamisel 19. sajandi keskpaigas planeeriti tänavate laius ja hoonete kõrgus selliselt, et soodustada õhu liikumist ja pasta kuivamist.
Gragnano kommuunis on pasta tootmisel alati kasutatud pronkskettaid. See eripära on ergutanud erineva kujuga ketaste valmistamist, mis võimaldavad toota anekdootide või kohalike legendidega seostatavad erikujulisi pastasorte.
Lisaks on Gragnanos alati rohkelt leidunud lähedalasuvatelt Lattari mägedelt pärit vett. See ressurss on kindlasti soodustanud pasta tootmist, kuna vesi on pastataigna saamiseks jahule lisatav vajalik koostisosa ning kuna seda kasutati teravilja jahvatamiseks kasutatavate veskikivide liigutamiseks ja seega jahu tootmiseks.
Sellest annavad tunnistust kunagi „Pasta di Gragnano” tootmiseks kasutatud veskite varemed Gragnano veskite orus.
Tänu pasta tootmise pikaajalisele traditsioonile räägitakse Gragnanost tänapäeval kui pasta linnast.
5.2. Toote eripära:
Tooteid „Pasta di Gragnano” iseloomustab krobeline pealispind, mille tõttu seovad need hästi erinevaid kastmeid ning jäävad keetmisel piisavalt kõvaks (al dente).
Lisaks on kohalike pastameistrite fantaasia abil loodud ainulaadsed pasta kujud teinud sellest tarbijate seas kõrgelt tunnustatud toote.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:
Kaitstud geograafilise tähise „Pasta di Gragnano” registreerimistaotluste põhjenduseks on toote tuntus ja kuulsus. „Pasta di Gragnano” on tuntuks teinud eripärane valmistusviis, mille puhul kasutatakse pronkskettaid.
Pronkskettad annavad pastale pinnatekstuuri, mis hõlbustab pastal siduda kastmeid ja maitseaineid. Vormimise etapis võimaldavad pronkskettad hoida tainast ketaste kokkupuutekohtades, põhjustades mikrokareduse, mis võimaldab pastal keedetult hõlpsalt siduda ja hoida enda küljes kastet ning suurendab kokkupuutepinda maitsepungadega, rõhutades ka toorainet ja säilitades nisu tüüpilist maitset ja lõhna.
Nende omaduste ja pastameistrite loodud erikujuliste pastatoodete suure arvu tõttu on „Pasta di Gragnano” peakokkade ja tarbijate seas väga hinnatud ning sellest annavad tõestust toiduajakirjades avaldatud artiklid. Näiteks võib tuua ajakirjas „Cucina Gourmet” (lk 122–124, kirjastus Edifim, 2010) ilmunud artikli „La pasta dei grandi chef”, toidugiidis „L’Italia del Gambero Rosso” (lk 89, kirjastus Sole 24 Ore, 2007) avaldatud artikli „La pasta di Gragnano”, giidiraamatus „Adesso pasta” (lk 54–55, Altraecomomia, 2010) avaldatud artikli „La pasta Artigianale: aziende storiche”. Lisaks nendele väljaannetele võib nimetada teisi ajalehtedes avaldatud artikleid, näiteks „Sfida fra chef con la pasta di Gragnano” (La Repubblica, 21. juuni 2012), „Italie: À Gragnano la vie rêvée des pâtes” (Le Monde, 17. detsember 2010), „A Gragnano tutti pazzi per la pasta” (Corriere della sera – Doveviaggi.it, veebruar 2012), „Spaghetti, penne e rigatoni: dalla „base” alle 5 stelle” (Corriere della sera, 25. aprill 2012), „Pasta Diva” (Corriere della sera – itinerari gastronomici, 6. oktoober 2010).
Gragnanos on pronksketaste kasutamine jäänud püsima teflonketaste levikust hoolimata. Kuigi selle materjali kasutamine hõlbustab tootmisprotsessi, ei sobitu see traditsioonilise Gragnano tootmismeetodiga, mis on seotud „Pasta di Gragnano” mainega.
Lisaks tuleb rõhutada Gragnano pastameistrite oskusi pasta kuivamisprotsessi kontrollimisel, mis on pärand ammustest aegadest, kui pasta riputati kuivamiseks välja Gragnano tänavatele. Tänu kuivamisprotsessi õigele juhtimisele on pastat lihtsam keeta ja see säilitab oma lõhna ja maitse.
Gragnanos on aastaid toimunud temaatiline näitus, kus tänavatel esitletakse „Pasta di Gragnano” iidseid töötlemismeetodeid.
Ajaloolised tekstid ja teemakohane bibliograafia pakuvad kinnitust, et „Pasta di Gragnano” tootmine sai alguse 16.–17. sajandil. Mõlema Sitsiilia kuningriigi ajal 19. sajandil sai Gragnano pasta ja selle töötlemisega seotud linnakodanike töökus ja osavus kuulsaks kogu kuningriigis.
Itaalia ühendamise lävel oli viljaka pastategevuse tulemusena Gragnanos umbes 100 pastavabrikut, mis andsid tööd vähemalt 70 % le Gragnano tööealiselt rahvastikust.
Möödunud sajandi alguses kinnistus nimetus „Pasta di Gragnano” tavakeeles ja kaubanduses nii tugevalt, et seda nõudsid suurtes kogustes jaemüüjad nii Firenzest, Torinost ja Milanost kui ka väljastpoolt riigipiire.
Viide spetsifikaadi avaldamisele:
Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Pasta di Gragnano” tunnustamise ettepaneku 25. augusti 2010. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 198. Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil
http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335
või
otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.
|
15.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 77/29 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine
2013/C 77/10
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.
MUUTMISTAOTLUS
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)
MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9
„STELVIO”/„STILFSER”
EÜ nr: IT-PDO-0105-0939-18.01.2012
KGT ( ) KPN ( X )
1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:
|
— |
|
Toote nimetus |
|
— |
☒ |
Toote kirjeldus |
|
— |
|
Geograafiline piirkond |
|
— |
|
Päritolutõend |
|
— |
☒ |
Tootmismeetod |
|
— |
|
Seos piirkonnaga |
|
— |
|
Märgistus |
|
— |
|
Riiklikud nõuded |
|
— |
☒ |
Muu (täpsustada) |
2. Muutmistaotlus:
|
— |
☒ |
Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine |
|
— |
|
Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet |
|
— |
|
Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3) |
|
— |
|
Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4) |
3. Muudatus(ed):
|
3.3.2. |
Jäetakse välja keeld kasutada veiste söödana maisisilo sisaldavaid tooteid. Osutatud keeld on ilmselt arusaamatuse tagajärg, sest maisisilo on määratletud piirkonnas selle erilise stabiilsuse tõttu kasutatud ja hinnatud juba aastakümneid. Ettekirjutus „maisisilo sisaldavad tooted ei ole lubatud” asendatakse seega järgmisega: „väljaspool artiklis 2 määratletud piirkonda toodetud maisisilo sisaldavad tooted ei ole lubatud”. |
|
4.1. |
Kasutatava piima jahutustemperatuur esialgsel säilitamisel oli kehtestatud vahemikuna „kuni temperatuurini umbes 6,0-9,0 °C”, kuid see oli ebaselge. Kuna jahutustemperatuuri piirmäära on vastavalt parimatele tavadele kohandatud, muudetakse seda järgmiselt: „temperatuurini vähemalt 4,0 °C”, kehtestades nii märksa selgema nõude. Algse nõude kohaselt oli sellise esialgse jahutamise kestus kuni 25 tundi; osutatud ajavahemik sõnastati vastavalt eespool nimetatud tingimustele ümber järgmiselt: „kuni 48 tundi”. On selgunud, et protsessi puhul vajatakse rohkem aega, eelkõige kuna ka nädalavahetusel kogutud piima tuleb töödelda (kestus ei ole määratletud temperatuuritingimuste puhul eriti oluline). Lisaks tuleb kehtiva spetsifikaadi kohaselt saata piim kalgendamisse 48 tunni jooksul pärast lüpsmist. Arvestades selle etapi kohta eelnevalt tehtud kohandamisettepanekuid ning võttes veelkord arvesse parimaid tavasid, tehakse piima kalgendamisse saatmise tähtaeg tegelikkusele paremini vastavaks, muutes teksti järgmiselt: „72 tunni jooksul pärast kogumist”. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et juustutootjad saavad dokumenteerimise ja algse tähtaja kontrollimise (alates „lüpsmisest”) nõudeid täita vaid teoreetiliselt, kuna nad ei tea lüpsmise täpset aega. |
|
4.2.1. |
Rasvasisalduse separaatori abil vähendamise protsessi kirjeldust ei muudeta, kuid seda täiendatakse, lisades sellele eelneva, baktofuugi abil töötlemise protsessi, mis on oluline üksnes toote ohutuse seisukohast ning teostatakse tavaliselt enne separaatori kasutamist, et eemaldada kalgendumisprotsessi jaoks ebasoodsad somaatilised rakud. Seega täiendatakse muudatusega piima rasvasisalduse vähendamise protsessi kirjeldust sõnastusega „võimalik puhastada baktofuugi abil”. |
|
4.2.2. |
Piima kuumtöötlemist kirjeldatakse paremini ja täpsemalt. Olemasolevat temperatuuri (72 °C) ei muudeta, kuid muudetakse kestust, asendades kõnealuse protsessiga kokkusobimatu sõnastuse „maksimaalselt 2–3 sekundit” järgmise sõnastusega: „mitte vähem kui 3 sekundit”. |
|
4.2.5. |
Ajavahemiku pikkus, mille jooksul tuleb lisada laap, oli 50–60 minutit alates piimhappebakterite lisamisest. Selle kestust on muudetus sobivamaks: „85 minutit” pärast piimhappebakterite lisamist. Sel viisil on ajavahemik paremini määratletud ning kokkusobivam parimate tavade ja töötlemise nõuetega, mis sõltuvad piima küpsuse/aktiivsuse hooajalisest varieerumisest. Seoses laabiga muudetakse algset kirjeldust „Laap toodetakse piirkonnas traditsioonilise meetodi kohaselt” järgmiselt: „Laap toodetakse traditsioonilise meetodi kohaselt”. See muudatus on vajalik tehnilistel põhjustel, mis on seotud asjaoluga, et tootjatel on keeruline hankida „Stelvio”/„Stilfseri” tootmiseks vajalikku laapi Bolzano provintsi territooriumilt. Kõnealuse muudatusega laiendatakse laabi tootmise piirkonda ning tagatakse laabi vastamine spetsifikaadis ettenähtud omadustele. Lauset „(Töödeldava segu) soojendamine toimub vajaliku koguse kuuma vee (temperatuuriga 50–70 °C) lisamise teel…” oli vaja täpsustada, et võtta arvesse nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid meetodeid, mida selle etapi temperatuuri reguleerimisel tegelikult kasutatakse. Meetodi kirjeldus esitati üksikasjalikumalt tänu järgmisele muudatusele: „Kõnealune soojendamine toimub vajaliku koguse kuuma vee (mille temperatuuri hoitakse pärast vähemalt 50 °C saavutamist 45–70 °C juures ) lisamise teel …”, tänu millele on nõue palju selgem ja ühtlustatum. Lõpuks muudetakse sarnaselt kalgendamisprotsessi kestuse kirjeldust „Töötlemise kestus alates laabi lisamisest kuni plaatidele või vanni asetamiseni on keskmiselt umbes 80–90 minutit”, et paremini määratleda selle normatiivset olemust. Lauset täpsustati järgmiselt: „Töötlemise kestus alates laabi lisamisest kuni plaatidele või vanni asetamiseni on tavaliselt 80–90 minutit ega ületa 110 minutit”. |
|
4.2.6. |
Soolamise kestus on algselt reguleeritud järgmiselt: „Protsess kestab 36–48 tundi”. Selleks et paremini määrata kindlaks traditsioonilist protsessi, muuta täpsemaks sellega seotud parameetrid ning järgida üldist toidu soolasisalduse vähendamise eesmärki, muudetakse nõuet järgmiselt: „Protsess (st soolamine) kestab mitte rohkem kui 48 tundi”. Ülejäänut ei muudeta. Soolamise minimaalse kestuse väljajätmine märgib tootmisprotsessi loomulikku arengut ning kajastab samas toote tervislikku iseloomu. Seega ei ole enam vaja minimaalset kestust järgida – ajavahemik mõjutab protsessi tulemust – ning kestust võib vähendada ka edaspidi, ilma et toote organoleptilised omadused muutuksid. |
|
4.2.7. |
Laagerdumise käigus tekkiva iseloomuliku värvuse annavad juustule selle pinnal vohavad spetsiaalselt kasvatatud kultuuride mikrofloorat iseloomustavad bakterite tüved. Seoses sellega peeti vajalikuks lisada mõjutavate tegurite kirjeldus ning säte loodusliku pärmi lisamise kohta. Looduslik pärm parandab kooriku happesuse vähendamise tingimusi, mis on traditsiooniliselt vajalik bakterite soovitud vohamise saavutamiseks. Seega lisatakse pärast lauset „…bakterite tüvede vohamisest” järgmine lause: „Lubatud on lisada loodusliku pärmi, et soodustada kooriku happesuse vähendamist”. Laagerdumisprotsessi kirjeldus oli suhteline ja ligikaudne: „toote kuuekümnes päev alates soolamisprotsessi lõppemisest”. Osutatud ajavahemiku paremaks kindlaksmääramiseks eelistati kasutada selgemat ja parimatele tavadele vastavat sõnastust: „alates juustu vormi asetamisest”, mis viitab ühemõtteliselt ja selgelt määratletud etapile. |
Lõpptoote kirjeldusse on tehtud järgmised mittesisulist laadi muudatused.
Algne „aeg: vähemalt kuuskümmend päeva laagerdumist” asendati selgema ja nõuetekohasemaga: „laagerdumine: vähemalt kuuskümmend päeva” (tegu on muudatusega vaid leksikaalses tähenduses).
Teiste avaldatud tekstidega võrreldes oli algtekstis tehtud kuivaine rasvasisalduse piirmäära märkimisel trükiviga, mis parandatakse nüüd järgmiselt:
kuivaine rasvasisaldus: > 50 % (< 50 % asemel).
Läbimõõt ja kõrgus märgitakse eri vahemikena järgmiselt:
|
Kriteerium |
Esialgsed mõõtmed |
Muudetud mõõtmed |
|
Läbimõõt |
36–38 cm |
34–38 cm |
|
Kõrgus |
8–10 cm |
8–11 cm |
Eesmärk on võtta arvesse piiratud, kuid vältimatut varieerumist juustuketta mõõtmetes, mis võib aeg-ajalt esineda korrapärase ja nõuetekohase laagerdumisprotsessi lõpus silindrilise vormi võimalikust ja erinevast seadistamisest ning pealispinna ja külgede piiratud reguleerimisest tulenevate piirangute tõttu.
Vastavalt kehtivatele juhistele täiendati spetsifikaati järelevalveasutuse kõigi kontaktandmetega.
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)
„STELVIO”/„STILFSER”
EÜ nr: IT-PDO-0105-0939-18.01.2012
KGT ( ) KPN ( X )
1. Nimetus:
Nimetus „Stelvio”/„Stilfser” on kantud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kui kaitstud päritolunimetus (KPN) komisjoni 15. veebruari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 148/2007, avaldatud 2007. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr L 46.
2. Liikmesriik või kolmas riik:
Itaalia
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:
3.1. Toote liik:
|
Klass 1.3. |
Juust |
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:
Olles laagerdunud vähemalt 60 päeva, on juust „Stelvio” ehk „Stilfser” tarbimisse laskmisel silindrikujuline, alt ja pealt sile, sirgete või kergelt kaarjate külgedega ning peab vastama järgmistele mõõtmetele: kaal 8–10 kg, läbimõõt 34–38 cm ja kõrgus 8–11 cm. Kuivaine rasvasisaldus on vähemalt 50 % ja niiskusesisaldus kuni 44 %. Kooriku värvus peab olema kollakasoranžist oranžikaspruunini. Juustu tekstuur on tihke, painduv ja elastne. Juust on kahvatu õlgkollase värvusega ja korrapäratult paiknevate aukudega väikesest keskmise suuruseni.
Juustu „Stelvio” ehk „Stilfser” turustatakse tervete rataste või tükkidena ning see kannab päritolunimetuse märgist.
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):
Juustu „Stelvio” ehk „Stilfser” valmistatakse piimast, mille valgusisaldus on suurem kui 3,10 % ja mida saadakse määratletud geograafilisest piirkonnast pärit veistelt. Piim võib olla osaliselt kooritud, nii et selle rasvasisaldus oleks vahemikus 3,45 % kuni 3,60 %.
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):
Karjatamisperioodi jooksul söövad veised peamiselt värsket rohtu, laudas hoidmise ajal koosneb ratsioon määratletud piirkonnast saadud heinast ja silost maksimaalselt kuni 15 kg looma kohta. Kasutada võib määratletud geograafilisest piirkonnast pärinevat silo, kunstlikult kuivatatud sööta, otra, rukist, tritikalet, nisu, kaera, maisi, nende saaduseid ja kõrvalsaadustena ning ka odra, rukki, tritikale, nisu ja kaera õlgi. Lisaks võib kasutada õlikultuure (geneetiliselt muundamata soja, raps, lina, osaliselt kooritud päevalilleseemned), nende saaduseid ja kõrvalsaaduseid; kuivatatud suhkrupeedipulpi, õlleraba ja kuivatatud õunapulpi; loomapeeti; kartuleid; õllepärmi; melassi; jaanikaunu; pulbrilisi piimatooteid; aminohappeid ja valke, mis ei ole saadud proteolüüsi käigus; taimseid rasvu.
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:
Kõik spetsifikaadis ja käesolevas dokumendis kirjeldatud etapid – veiste karjatamine, lüpsmine, piima kogumine ja töötlemine, kalgendamine ja juustu laagerdamine – peavad toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:
Terve juustukera lõigatakse tükkideks alles pärast päritolunimetusega märgise lisamist. Juustu „Stelvio” ehk „Stilfser” võib tükkidena pakendada ka väljaspool määratletud geograafilist piirkonda. Juustu „Stelvio” ehk „Stilfser” tükke müüakse päritolunimetust tähistava märgisega või isekleepuva märgisega ja/või eeltrükitud, päritolunimetusega „Stelvio” ehk „Stilfser” ümbrises.
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:
Tervete keradena müüdav juust „Stelvio” ehk „Stilfser” kannab päritolunimetuse märgist, mis kinnitatakse alles pärast seda, kui juust on laagerdunud kuuskümmend päeva, ja pitserit, mis näitab partiid, tootmiskuupäeva ja tootja koodi.
Müügiks ettenähtud tooted kannavad päritolunimetusele osutavat märgistust.
Nimetuse märgisele on punaste tähtedega kirjutatud „Stilfser-Stelvio”.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:
Karjatamise, lüpsmise, piima kogumise ja töötlemise, kalgendamise ja juustu „Stelvio” ehk „Stilfser” laagerdumise protsessi jaoks ettenähtud määratletud geograafiline piirkond hõlmab Bolzano autonoomse provintsi järgmisi piirkondi: Val Venosta, Burgraviato, Salto-Sciliar, Val Pusteria, Val d' Isarco, Bolzano kommuuni territoorium. Nimetatud piirkonnad asuvad 84 katastrijärgse ja halduspiirkonna territooriumil.
5. Seos geograafilise piirkonnaga:
5.1. Geograafilise piirkonna eripära:
Juust „Stelvio” ehk „Stilfser”, mida spetsifikaadis määratletud piirkonnas traditsiooniliselt toodetakse, on läbi aegade säilitanud oma eripära, mis tuleb Stelvio-Stilfseri mägipargi alpikeskkonnast, kus toimub enamik tootmisest ja mis annab juustule nime. Alto-Adige alpipiirkonna kliima- ja mullastikutingimused mõjutavad karja peamise sööda ning seega piirkonnast saadud piimast toodetava juustu laadi.
Mõnes ajaloolises tekstis räägitakse alpikarjamaade rohust (marbl ja madaun), mis on aidanud parandada toodetava piima kvaliteeti. Määratletud piirkonna erilised keskkonna- ja kliimatingimused on seotud kõnealuse piirkonna mäestikulise keskkonnaga, mida on alati iseloomustanud 500 kuni 2 000 meetri kõrgusel asuvad loomakasvatusettevõtted (talud), ja kohaliku mikrofloora toimega laagerdumisprotsessile. Need konkreetsed ainulaadsed ja kordumatud keskkonnafaktorid koos tootmistraditsiooni arenguga annavad kaitstud päritolunimetusega juustule „Stelvio” ehk „Stilfser” erijooned, mis teevad selle toote ainulaadseks, iseseisvaks ja täielikult kohalikele tingimustele vastavaks.
5.2. Toote eripära:
Lisaks punktis 3.2 kirjeldatule on tootel järgmised väga erilised ja ainulaadsed omadused:
|
— |
kooriku värvus: kollakasoranžist oranžikaspruunini; |
|
— |
maitse: aromaatne ja märkimisväärne, teravate nüanssidega; |
|
— |
rasvasisaldus kuivaines: vähemalt 50 %. |
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:
Juustule annavad loomulikul teel laagerdumisest tulenevad ainulaadsed omadused ning kordumatu organoleptilise profiili järgmised tegurid: karjatamisperioodi jooksul söödetakse veiseid värske rohuga, laudas hoidmise ajal koosneb nende sööt peamiselt määratletud piirkonnast saadud heinast ja silost, kasutatakse vaid samast, mäestikuliste ja mullastikutingimustega seotud geograafilisest piirkonnast saadud piima, alpitaimede ja piima töötlemisel kasutatavate erinevate aeroobsete bakterite tüvedest koosneva mikrofloora omadused. Need tegurid määravad nii kooriku värvuse kui ka ainult sellele juustule iseloomulikud maitse- ja lõhnaomadused. Lisaks soodustab veiste sööt pigem kõrge rasvasisalduse kujunemist kuivaines.
Nimetatud teguritest on märkeid juba hiliskeskajast pärinevates allikates ning need on kinnistunud läbi kohalike iseloomulike tavade ning tootmisasutuste, sealhulgas talud, kuni toote ja selle tootmisprotsessi kirjelduseni Stilfi (Stelvio) pastavabrikus 1914. aastal. See mõjutas majanduslikult kogu kõnealust geograafilist piirkonda. Spetsifikaadiga muudeti need tegurid kohustuslikeks, kehtestades nii karjakasvatajatele kui ka tootjatele nõuded, mis tuleb iga piirkonnas tegutseva tootja või karjakasvataja identifitseerimissüsteemis dokumenteerida spetsiaalsete sissekannete ja registritena ning hoida koos töötlemist, tootmist ja päritolunimetuse andmist puudutava dokumentatsiooniga.
Viide spetsifikaadi avaldamisele:
(määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)
Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Stelvio” ehk „Stilfser” muutmise ettepaneku 19. septembri 2011. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 218.
Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:
http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335
või
otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.
(3) Vt joonealust märkust 2.
(4) Vt joonealust märkust 2.