9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/1

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6808 – PAI Partners/Industrial Parts Holding)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 70/01

11. veebruaril 2013 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M6808 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/2

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

11. detsember 2012,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb investeerimistoodete põhiteabe dokumente

(CON/2012/103)

2013/C 70/02

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank (EKP) sai 11. ja 18. septembril 2012 Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotluse esitada arvamus seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta (1) (edaspidi „ettepandud määrus”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi kaasabi finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab ettepanekut määruse kohta, mille eesmärk on suurendada jaeinvesteerimistoodete läbipaistvust ja tagada, et investorid mõistaksid investeerimistoodete põhiomadusi ja riske ning oskaksid erinevate toodete omadusi võrrelda. Kohane avalikustamine soodustab tarbijakaitset, mis on keskse tähtsusega finantssüsteemi stabiilsuse säilitamisel.

Erimärkused

1. Kooskõla muude Euroopa Liidu seadusandlike algatustega

1.1.

Nii riigi kui liidu tasandil peab avalikustamisnõuetega kaasnema piisav järelevalvepädevus, et keelata või piirata teatavate finantsinstrumentide turundus, turustus või müük, kui finantsturgude korraldatud toimimine, finantssüsteemi stabiilsus täielikult või osaliselt või investorikaitse on ohustatud (2). EKP rõhutab, et on oluline tagada Euroopa järelevalveasutuste (ESAd) ja riikide pädevate asutuste piisav sekkumispädevus liidu õigusaktide alusel finantsteenuste valdkonnas. Eelkõige võiks pangandus- ja kindlustusjärelevalveasutustel olla samasugune sekkumispädevus, mis on antud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ja riikide pädevatele asutustele ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse määrust (EMIR) börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (edaspidi „ettepandud MiFIR”) (3).

1.2.	Lisaks lepingueelse teabe harmoneerimisele, mis on sätestatud ettepandud määruses, soovitab EKP viia kooskõlla ka finantstoodete müügiga seotud turukäitumisnõuded kõikides finantsteenuste sektorites, järgides kohastel juhtudel juba ettepandud meetmeid (4).

1.3.

Lõpetuseks, erinevate investeerimistoodete osas tuleb tagada võrdsed tingimused, et vältida õiguslike erinevuste ärakasutamist investeerimistoodete puhul, mis ei ole ettepandud määrusega hõlmatud, näiteks lihtfinantsinstrumendid. Muude liidu õiguskorra alusel pakutavate finantstoodete liikide avalikustamisnõudeid tuleks täiendada ettepandud määruses sätestatud standarditud põhiteabedokumendiga (KID). See võib puudutada eelkõige tooteid, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (6).

2. KIDi koostamise kohustus

Ettepandud määrus paneb vastutuse KIDi koostamise eest investeerimistoote koostajale, kes on vastutav ka edastatava teabe eest (7). Samas on jaeinvestoritel vahetu kontakt investeerimistoodete turustusvõrguga, mitte nende koostajatega. Seetõttu peaks ka investeerimistoote turustaja tagama, et jaeinvestoril oleks tulemuslikult võimalik esitada seoses KIDiga tootja vastu kaebus ja algatada õiguskaitsemenetlus. Lisaks leiab EKP, et ettepandud kord peaks võimaldama tulemuslikku õiguskaitsemenetlust ka piiriüleste vaidluste puhul, eelkõige juhul, kui toote koostaja asub muus liikmesriigis või kolmandas riigis.

3. KIDi sisu

EKP soovitab ettepandud määruses kehtestada nõue, et KID peab sisaldama järgmist teavet: i) vastaspool, investeerimistoodet mõjutav tegevus- ja likviidsusrisk; ii) toote käitumistundlikkus stressistsenaariumides ja iii) toote võimendatud osa, kuna see võib asjakohaseid riske mitmekordistada. See täiendav teave tagab, et KID ei kalluta investoreid liigselt tuginema varasemal käitumise reeglipäral ja annab täieliku ja õiglase kokkuvõtte investeerimistootega seotud riskidest.

4. Haldussanktsioonid ja -meetmed

EKP soovitab muuta ettepandud määrust, et tagada kooskõla muude ettepandud liidu õigusaktidega, (8) mis kehtestavad haldussanktsioonid, eelkõige lisades sätted rahalise haldussanktsiooni kohta.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 11. detsember 2012

EKP president

Mario DRAGHI

(1) KOM(2012) 352 lõplik.

(2) Vt EKP 22. märtsi 2012. aasta arvamuse CON/2012/21 i) ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, ii) ettepaneku kohta, mis käsitleb määrust finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, ii) ettepaneku kohta, mis käsitleb direktiivi siseringitehingute ja turuga manipuleerimise korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta, iv) ettepaneku kohta, mis käsitleb määrust siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (ELT C 161, 7.6.2012, lk 3) punkti 12.1. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(3) KOM(2011) 652 lõplik, vt artikleid 31 ja 32.

(4) Vt näiteks ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ) artikli 25 lõikes 3 sätestatud reegleid ainult korralduste täitmise teenuste lubatud ulatuse kohta investeerimisühingute poolt, KOM(2011) 656 lõplik (edaspidi „ettepandud MiFID”).

(5) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(6) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1. Vt eelkõige artikleid 183 kuni 185.

(7) Vt ettepandud määruse artikkel 5.

(8) Vt ettepandud MiFIDi artikli 75 lõike 2 punktid e ja f. Vt ka artikli 99a lõike 2 punkte e ja f, mis lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32), ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega, KOM(2012) 350 lõplik (edaspidi „ettepandud UCITS V direktiiv”).

LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanekud (1)

Muudatus 1

Artikkel 25

„Artikkel 25

1. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist vaatab komisjon määruse läbi. Läbivaatamine hõlmab määruses sätestatud eeskirjade praktikas kohaldamise üldist ülevaadet, võttes arvesse jaeinvesteerimistoodete turu arengut. Seoses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondidega hinnatakse läbivaatamise käigus, kas käesoleva määruse artikli 24 kohast üleminekukorda tuleb pikendada või kas pärast vajalike kohandamiste kindlakstegemist saab direktiivi 2009/65/EÜ sätted investorile esitatava põhiteabe kohta asendada käesoleva määruse kohase põhiteabedokumendiga või pidada neid samaväärseks. Läbivaatamisel kaalutakse ka käesoleva määruse reguleerimisala võimalikku laiendamist muudele finantstoodetele.

2. Komisjon esitab pärast konsulteerimist Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.”

„Artikkel 25

1. Pärast käesoleva määruse jõustumist vaatab komisjon läbi liidu finantsteenuste valdkonna õigusaktid, et hinnata tulemuslikkust järgmise osas: i) standarditud põhiteabedokumentide sisseviimine kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud reeglitega seoses finantsinstrumentidega, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, eelkõige seoses toodetega, mis on hõlmatud direktiividega 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ; ii) harmoneeritud turukäitumise nõuete sisseviimine seoses finantstoodete müügiga; ja iii) Euroopa järelevalveasutustele ja riikide pädevatele asutustele pädevuse andmine sekkuda seoses teatavate finantstoodete liikidega, sh kasutusele võetud toodete keelustamine investorikaitse ja finantsstabiilsuse huvides, võttes arvesse selles suhtes sätestatud volitusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu (kuupäev) määruse (EL) nr xx/xx finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse määrust (EMIR) börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (2) .

1 2. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist vaatab komisjon määruse läbi. Läbivaatamine hõlmab määruses sätestatud eeskirjade praktikas kohaldamise üldist ülevaadet, võttes arvesse jaeinvesteerimistoodete turu arengut. Seoses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondidega hinnatakse läbivaatamise käigus, kas käesoleva määruse artikli 24 kohast üleminekukorda tuleb pikendada või kas pärast vajalike kohandamiste kindlakstegemist saab direktiivi 2009/65/EÜ sätted investorile esitatava põhiteabe kohta asendada käesoleva määruse kohase põhiteabedokumendiga või pidada neid samaväärseks. Läbivaatamisel kaalutakse ka käesoleva määruse reguleerimisala võimalikku laiendamist muudele finantstoodetele.

2 3. Komisjon esitab pärast konsulteerimist Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Selgitus

Erinevate investeerimistoodete osas tuleb tagada võrdsed tingimused, et vältida õiguslike erinevuste ärakasutamist investeerimistoodete puhul, mis ei ole ettepandud määrusega hõlmatud, näiteks lihtfinantsinstrumendid. Muude liidu õiguskorra alusel pakutavate finantstoodete liikide avalikustamisnõudeid tuleks täiendada ettepandud määruses sätestatud standarditud põhiteabedokumendiga (KID). Samuti tuleks sisse viia harmoneeritud turukäitumise nõuded finantstoodete müügi osas laialt määratletud toodetekogumi jaoks. ESAdele ja riikide pädevatele asutustele tuleks anda pädevus sekkuda teatavate finantstoodete liikide osas, sh nende keelustamise osas, võttes arvesse investorikaitse finantsstabiilsuse problemaatikat. Selles suhtes tuleks arvesse võtta hetkel toimuva seadusandliku menetluse tulemusi, millest tulenevalt viiakse ettepandud MiFIRis sisse turukäitumise nõuded ja järelevalveasutuste sekkumispädevus.

Muudatus 2

Artikli 8 lõige 2

„2. Põhiteabedokument peab sisaldama järgmist teavet:

a)	dokumendi alguses esitatakse investeerimistoote nimi ja investeerimistoote koostaja isikuandmed;

jaotises pealkirjaga „Milles investeering seisneb?” kirjeldatakse investeerimistoote olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:

i)	investeerimistoote liik;

ii)	investeerimistoote eesmärgid ja nende saavutamise vahendid;

iii)	märge selle kohta, kas investeerimistoote koostaja lähtub oma äritegevuses või konkreetse investeerimistoote puhul teatavatest sotsiaalsetest, keskkonnaalastest ja juhtimisega seotud eesmärkidest, ning kui ta seda teeb, siis millised on taotletavad eesmärgid ja nende saavutamise vahendid;

iv)	kui investeerimistoode pakub kindlustushüvitisi, nende hüvitiste üksikasjad;

v)	investeerimistoote tähtaeg, kui see on teada;

vi)	tootluse prognoosid, kui need on toote olemust silmas pidades asjakohased;

jaotises pealkirjaga „Kas võin rahast ilma jääda?” selgitatakse lühidalt, kas kapitali kaotamine on võimalik, näidates ära järgmist:

i)	mis tahes garantiid või kapitalikaitse ning nende mis tahes piirangud;

ii)	kas investeerimistoode on hõlmatud mõne investeeringute tagamise või tagatisskeemiga;

jaotises pealkirjaga „Mis on investeeringu eesmärk?” näidatakse ära soovitatav minimaalne hoidmisaeg ning toote prognoositav likviidsusprofiil, sealhulgas investeeringu ennetähtaegse lõpetamise võimalus ja tingimused, võttes arvesse investeerimistoote riski ja tootluse profiili ja selle eesmärgiks olevat turu arengut:

e)	jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma võin sellest saada?” kirjeldatakse investeerimistoote riski ja tootluse profiili, sealhulgas esitatakse kõnealuse profiili koondnäitaja ja hoiatused seoses mis tahes eririskidega, mida koondnäitaja ei pruugi täielikult kajastada;

f)	jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse tootesse investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed investori kantavad kulud, sealhulgas nende kulude koondnäitajad;

g)	jaotises pealkirjaga „Kuidas on tootel varem läinud?” esitatakse ülevaade investeerimistoote varasemast tootlusest, kui see on toote olemust ja turuloleku pikkust arvestades asjakohane;

h)	pensionitoodete puhul jaotises pealkirjaga „Mida ma võin pensionile jäädes saada?” esitatakse võimalikud tulevikuprognoosid.”

„2. Põhiteabedokument peab sisaldama järgmist teavet:

a)	dokumendi alguses esitatakse investeerimistoote nimi ja investeerimistoote koostaja isikuandmed;

jaotises pealkirjaga „Milles investeering seisneb?” kirjeldatakse investeerimistoote olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:

i)	investeerimistoote liik;

ii)	investeerimistoote eesmärgid ja nende saavutamise vahendid;

iii)	märge selle kohta, kas investeerimistoote koostaja lähtub oma äritegevuses või konkreetse investeerimistoote puhul teatavatest sotsiaalsetest, keskkonnaalastest ja juhtimisega seotud eesmärkidest, ning kui ta seda teeb, siis millised on taotletavad eesmärgid ja nende saavutamise vahendid;

iv)	kui investeerimistoode pakub kindlustushüvitisi, nende hüvitiste üksikasjad;

v)	investeerimistoote tähtaeg, kui see on teada;

vi)	tootluse prognoosid, kui need on toote olemust silmas pidades asjakohased;

jaotises pealkirjaga „Kas võin rahast ilma jääda?” selgitatakse lühidalt, kas kapitali kaotamine on võimalik, näidates ära järgmist:

i)	mis tahes garantiid või kapitalikaitse ning nende mis tahes piirangud;

ii)	kas investeerimistoode on hõlmatud mõne investeeringute tagamise või tagatisskeemiga;

jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma võin sellest saada?” kirjeldatakse investeerimistoote riski ja tootluse profiili, mida koondnäitaja ei pruugi täielikult kajastada, samuti hoiatused, et toote tootlust võivad negatiivselt mõjutada osutatud riskid ja seejärel järgmine kirjeldus:

i)	vastaspool, toodet mõjutav tegevus- ja likviidsusrisk;

ii)	toote tootluse tundlikkus reaalse stressistsenaariumi puhul;

iii)	toote võimendatud osa, kui see osa võib mitmekordistada riske;

iv)	ja hoiatused seoses mis tahes muude eririskidega, mida koondnäitaja ei pruugi täielikult kajastada

f)	jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse tootesse investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed investori kantavad kulud, sealhulgas nende kulude koondnäitajad;

jaotises pealkirjaga „Kuidas on tootel varem läinud?” esitatakse ülevaade investeerimistoote varasemast tootlusest, kui see on toote olemust ja turuloleku pikkust arvestades asjakohane, sh hoiatus, et varasem käitumine ei ole garanteeri investeerimistulemust tulevikus ja et KIDi muudes osades osutatud riskid võivad investeeringule avaldada olulist negatiivset mõju;

h)	pensionitoodete puhul jaotises pealkirjaga „Mida ma võin pensionile jäädes saada?” esitatakse võimalikud tulevikuprognoosid.”

Selgitus

Ettepanek selle täiendava teabe kohta tagab, et KID ei kalluta investoreid liigselt tuginema varasemal käitumise reeglipäral ja annab täieliku ja õiglase kokkuvõtte investeerimistootega seotud riskidest.

Muudatus 3

Artikkel 14

„Artikkel 14

Investeerimistoote koostaja kehtestab asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse.”

„Artikkel 14

Investeerimistoote koostaja ja turustaja kehtestab asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et: i) jaeinvestoritel on tulemuslikult võimalik esitada investeerimistoote koostaja vastu kaebus ja algatada õiguskaitsemenetlus; ii) jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse; ja iii) jaeinvestoritel on võimalus tulemuslikuks õiguskaitsemenetluseks ka piiriüleste vaidluste korral, eelkõige juhul, kui toote koostaja asub muus liikmesriigis või kolmandas riigis.”

Selgitus

Ettepandud määrus paneb vastutuse KIDi koostamise eest investeerimistoote koostajale, kes on vastutav ka edastatava teabe eest. Samas on jaeinvestoritel vahetu kontakt investeerimistoodete turustusvõrguga, mitte nende koostajatega. Seetõttu peaks ka investeerimistoote turustaja tagama, et jaeinvestoril oleks tulemuslikult võimalik esitada seoses KIDiga tootja vastu kaebus ja algatada õiguskaitsemenetlus. Tulemuslik õiguskaitsemenetlus peaks olema võimalik ka piiriüleste vaidluste puhul, eelkõige juhul, kui investeerimistoote koostaja asub muus liikmesriigis või kolmandas riigis.

Muudatus 4

Artikli 19 lõige 2

„2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on õigus kehtestada vähemalt järgmised haldusmeetmed ja -karistused:

a)	korraldus investeerimistoote turustamise keelustamiseks;

b)	korraldus investeerimistoote turustamise keelustamiseks;

c)	avalik hoiatus, milles märgitakse ära vastutava isiku nimi ja rikkumise olemus;

d)	korraldus põhiteabedokumendi uue versiooni avaldamiseks.”

„2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on õigus kehtestada vähemalt järgmised haldusmeetmed ja -karistused:

a)	korraldus investeerimistoote turustamise keelustamiseks;

b)	korraldus investeerimistoote turustamise keelustamiseks;

c)	avalik hoiatus, milles märgitakse ära vastutava isiku nimi ja rikkumise olemus;

d)	korraldus põhiteabedokumendi uue versiooni avaldamiseks;

e)	juriidilise isiku puhul, rahaline haldussanktsioon kuni 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta kogukäibest; juhul, kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, võetakse arvesse aasta kogukäivet emaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aruannete põhjal;

f)	füüsilise isiku puhul, rahaline haldussanktsioon kuni 5 000 000 eurot või liikmesriikides, kus euro ei ole seaduslik maksevahend, vastav väärtus riigi vääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeval.”

Selgitus

Soovitatud muudatus tagaks rahaliste haldussanktsioonide kohaldamise harmoneerimise muude ettepandud liidu õigusaktidega, eelkõige ettepandud MiFIDiga ja ettepandud UCITS V direktiiviga.

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2) ELT L …, …, lk … .”

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/9

Euro vahetuskurss (1)

8. märts 2013

2013/C 70/03

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3090
JPY	Jaapani jeen	125,50
DKK	Taani kroon	7,4573
GBP	Inglise nael	0,87100
SEK	Rootsi kroon	8,3239
CHF	Šveitsi frank	1,2355
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4435
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,443
HUF	Ungari forint	297,64
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7010
PLN	Poola zlott	4,1380
RON	Rumeenia leu	4,3587
TRY	Türgi liir	2,3490
AUD	Austraalia dollar	1,2738
CAD	Kanada dollar	1,3470
HKD	Hongkongi dollar	10,1525
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5789
SGD	Singapuri dollar	1,6317
KRW	Korea vonn	1 427,23
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,8996
CNY	Hiina jüaan	8,1413
HRK	Horvaatia kuna	7,5908
IDR	Indoneesia ruupia	12 676,07
MYR	Malaisia ringit	4,0658
PHP	Filipiini peeso	53,221
RUB	Vene rubla	40,1213
THB	Tai baat	38,903
BRL	Brasiilia reaal	2,5578
MXN	Mehhiko peeso	16,6598
INR	India ruupia	71,1770

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/10

Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 19. juuni 2012. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis on seotud juhtumiga COMP/39.966 – gaasisolatsiooniga jaotusseadmed (trahvid)

Raportöör: Iirimaa

2013/C 70/04

1.	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et otsuse eelnõu adressaatidele tuleks määrata trahv.

2.	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et otsuse eelnõus adressaatide suhtes kehtestatavate trahvide arvutamisel tuleks vaatlusaastana kasutada aastat 2003.

3.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide põhisummade suhtes.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide lõppsummade suhtes.

5.	Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/11

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

COMP/39.966 – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmed (trahvide taaskehtestamine)

2013/C 70/05

Käesoleva otsuse eelnõuga muudetakse komisjoni eelmist, 24. jaanuari 2007.aasta otsust, (2) gaasisolatsiooniga jaotusseadmete juhtumi asjus. Muudatused on seotud üksnes kahe äriühinguga (Mitsubishi Electric Corporation (edaspidi „äriühing Melco”) ja Toshiba Corporation (edaspidi „äriühing Toshiba”)).

Varem vastuvõetud otsuses leidis komisjon, et 20 juriidilist isikut (mis kuulusid 10 ettevõtjale, kusjuures mõned juriidilised isikud olid emaettevõtjatena kaasvastutavad) osalesid gaasisolatsiooniga jaotusseadmete sektorit käsitlevas kartellikokkuleppes. Komisjon kehtestas trahvid muu hulgas äriühingutele Melco ja Toshiba.

Kohtuasjas T-113/07 Toshiba Corp. vs. Euroopa Komisjon ja kohtuasjas T-133/07 Mitsubishi Electric Corp. vs. Euroopa Komisjon tehtud otsustega kinnitas Üldkohus 12. juulil 2011 komisjoni järeldusi, et äriühingud Toshiba ja Melco on rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 81 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 101), ent tühistas äriühingutele Toshiba ja Melco kehtestatud trahvid, sest nende trahvide arvutamisel rikkus komisjon vaatlusaasta valikul võrdse kohtlemise põhimõtet.

15. veebruaril 2012. aastal saadetud ja rikkumise asjaolusid käsitlevas kirjas teavitas komisjon äriühinguid Melco ja Toshiba, et tal on kavas taaskehtestada nende kahe äriühingu suhtes trahvid rikkumise eest, mida Üldkohus on kinnitanud. Rikkumise asjaolusid käsitlevas kirjas kirjeldati trahvi määramisel arvesse võetud asjaolusid, parameetreid ja arvutamismeetodit ning anti mõlemale äriühingule kuni 16. märtsini 2012 võimalus esitada märkusi. Äriühingu Toshiba palvel pikendati seda tähtaega 23. märtsini 2012.

15. märtsil 2012 esitas äriühing Toshiba ärakuulamise eest vastutavale ametnikule märkuse, et rikkumise asjaolusid käsitlev kiri ei ole antud olukorras asjakohane ja et uuele trahvide kehtestamist käsitlevale otsusele oleksid pidanud eelnema vastuväited, millele äriühingul Toshiba oleks olnud õigus vastata.

Ma vastasin äriühingule Toshiba 16. märtsil 2012. aastal ja märkisin, et antud juhul ei olnud vastuväidete esitamine vajalik, sest komisjon ei tõstatanud äriühingu Toshiba suhtes uusi vastuväiteid lisaks neile, mille alusel äriühing Toshiba on juba ära kuulatud menetluse käigus, mille tulemusena võeti vastu komisjoni esialgne otsus. Lisaks anti äriühingule Toshiba võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad komisjoni kavatsuse suhtes võtta vastu otsus uue trahvi kehtestamise kohta.

Seega ma järeldan, et otsuse eelnõu adressaatidel on olnud võimalus kasutada oma menetlusõigusi ja et nende õigusest ärakuulamisele on kinni peetud.

Brüssel, 20. juuni 2012

Michael ALBERS

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 16 (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29).

(2) Komisjoni 24. jaanuar 2007. aasta otsus K(2007) 6762 (lõplik). Otsuse kokkuvõte avaldati (ELT C 5, 10.1.2008, lk 7).

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/12

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

27. juuni 2012,

millega muudetakse 24. jaanuari 2007. aasta otsust K(2006) 6762 EÜ asutamislepingu artikli 81 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101) ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta niivõrd, kuivõrd see oli adresseeritud äriühingutele Mitsubishi Electric Corporation ja Toshiba Corporation

(Juhtum COMP/39.966 – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmed – Trahvid)

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 4381 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 70/06

27. juunil 2012. aastal võttis komisjon vastu otsuse, millega muudeti 24. jaanuari 2007. aasta otsust K(2006) 6762 EÜ asutamislepingu artikli 81 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101) ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta niivõrd, kuivõrd see oli adresseeritud äriühingutele Mitsubishi Electric Corporation ja Toshiba Corporation. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon osapoolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. SISSEJUHATUS

(1)	Käesoleva otsusega muudetakse 24. jaanuari 2007. aasta otsust K(2006) 6762 osas, mis oli adresseeritud äriühingutele Mitsubishi Electric Corporation (Melco) ja Toshiba Corporation (Toshiba) (edaspidi „24. jaanuari 2007. aasta otsus”).

(2)

Kohtuasjas T-113/07 Toshiba Corp. vs. Euroopa Komisjon ja kohtuasjas T-133/07 Mitsubishi Electric Corp. vs. Euroopa Komisjon tehtud otsustega kinnitas Üldkohus komisjoni järeldusi, mis tehti määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõike 1 kohaselt 24. jaanuari 2007. aasta otsuse artikli 1 punktide l ja s suhtes, et äriühingud Melco ja Toshiba on rikkunud ELi toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, sest alates 15. aprillist 1988 kuni 11. maini 2004 osalesid nad kokkulepetes ja kooskõlastasid oma tegevuse gaasisolatsiooniga jaotusseadmete sektoris EMPs. Siiski tühistas Üldkohus äriühingutele Melco ja Toshiba 24. jaanuari 2007. aasta otsusega kõnealuse rikkumise eest kehtestatud trahvid, sest äriühingute Melco ja Toshiba suhtes kehtestatud trahvide arvutamisel rikuti vaatlusaasta valikul võrdse kohtlemise põhimõtet.

(3)	Käesoleva otsusega parandatakse viga, mis tehti vaatlusaasta valikul ning taaskehtestatakse äriühingute Melco ja Toshiba suhtes trahvid selle eest, et nad osalesid 24. jaanuari 2007. aasta otsuses sätestatud rikkumises.

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Menetlus

(4)

15. veebruaril 2012. aastal saadetud rikkumise asjaolusid käsitlevas kirjas teavitas komisjon äriühinguid Melco ja Toshiba oma kavatsusest taaskehtestada nende suhtes trahvid ja ka sellest, mille alusel trahvid arvutati. Äriühing Melco vastas sellele kirjale 16. märtsil 2012. aastal ja äriühing Toshiba 23. märtsil 2012. aastal.

(5)	Rikkumise asjaolusid käsitleva kirja sisu asjus toimusid koosolekud 8. juunil 2012 ja 12. juunil 2012, kus osalesid vastavalt äriühingute Melco ja Toshiba esindajad.

(6)	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 19. juunil 2012.

2.2. Rikkumise kokkuvõte

(7)

Nagu 24. jaanuari 2007. aasta otsuses on sätestatud, rikkusid äriühingud Melco ja Toshiba ELi toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, sest nad osalesid alates 15. aprillist 1988 kuni 11. maini 2004 kokkulepetes ja kooskõlastasid oma tegevuse gaasisolatsiooniga jaotusseadmete sektoris EMPs.

(8)	24. jaanuari 2007. aasta otsuse kohaselt vastutasid äriühingud Melco ja Toshiba täielikult rikkumises osalemise eest ajavahemikul alates 15. aprillist 1988 kuni 1. oktoobrini 2002 ning solidaarselt äriühingu TM T&D (2) rikkumise eest ajavahemikul alates 1. oktoobrist 2002 kuni 11. maini 2004.

2.3. Adressaadid

(9)	Käesolev otsus on adresseeritud äriühingutele Melco ja Toshiba.

2.4. Parandusmeetmed

(10)	Äriühingute Melco ja Toshiba suhtes kehtestatava trahvi arvutamisel kohaldab komisjon 1998. aasta suuniseid, (3) mida järgiti ka trahvi arvutamisel 24. jaanuari 2007. aasta otsuse puhul.

2.4.1. Trahvi põhisumma

(11)	Rikkumise raskusaste on väga tõsine.

(12)	Rikkumise kestust arvesse võttes suurendab komisjon raskusastet 140 % perioodi eest, mil äriühingud Melco ja Toshiba vastutasid täielikult, ja 15 % perioodi eest, mil nad vastutasid solidaarselt.

2.4.2. Raskendavad asjaolud

(13)	Raskendavaid asjaolusid kõnealuse juhtumi puhul ei ole.

2.4.3. Kergendavad asjaolud

(14)	Kergendavaid asjaolusid kõnealuse juhtumi puhul ei ole.

2.4.4. Trahvi suurendamine hoiatava mõju saavutamiseks

(15)	Hoiatava mõju kordajat kohaldatakse mõlema äriühingu puhul, sest nad tegutsevad ja omavad käivet ülemaailmselt.

2.4.5. 10 % käibepiiri kohaldamine

(16)	Ei äriühingu Melco ega äriühingu Toshiba juhtumi puhul ei ületanud trahvisummad 10 % kummagi kogukäibest.

2.4.6. 2002. aasta leebema kohtlemise teatise kohaldamine: trahvide vähendamine

(17)	2002. aasta leebema kohtlemise teatise alusel trahve ei vähendatud.

3. OTSUS

(18)

24. jaanuari 2007. aasta otsuses käsitletava ühe ja järjepideva rikkumise eest määratakse järgmised trahvid:

a)	äriühingut Mitsubishi Electric Corporation trahvitakse 74 817 000 euroga,

b)	äriühingut Toshiba Corporation trahvitakse 56 793 000 euroga,

c)	äriühinguid Mitsubishi Electric Corporation ja Toshiba Corporation trahvitakse solidaarselt 4 650 000 euroga.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2) Äriühing TM T&D Corporation on 50/50 osalusega Melco ja Toshiba ühisettevõte. Ta vastutas gaasisolatsiooniga jaotusseadmete tootmise ja müügi eest. Ta alustas tegevust 1. oktoobril 2002. Seejärel, 30. aprillil 2005, lõpetas äriühing tegevuse ja varad anti üle äriühingutele Melco ja Toshiba.

(3) EÜT C 9, 14.1.1998, lk 3.

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/14

Portugali riiklik menetlus piiratud lennuliiklusõiguste andmiseks

2013/C 70/07

Määruse (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel) artikli 6 kohaselt avaldab Euroopa Komisjon järgmise lennuliiklusõiguste jagamise riikliku menetluse liiklusõiguste jagamiseks asjaomaste ühenduse lennuettevõtjate vahel juhul, kui nimetatud õigused on piiratud kolmandate riikidega sõlmitud lennunduslepingutega.

MAJANDUS- JA TÖÖHÕIVEMINISTEERIUM

29. mai 2012. aasta dekreetseadus nr 116/2012

Lennutransport on seotud sedavõrd oluliste vajaduste rahuldamisega ja nii oluliste ülesannete täitmisega, et Portugali poliitilis-geograafilist konteksti arvesse võttes on õigustatud riigi osalemine selliste institutsiooniliste meetmete väljatöötamises, mis võimaldavad kõige asjakohasemal kujul saavutada õiglase tasakaalu lennutranspordi valdkonnaga seotud avalike ja eraõiguslike üldhuvide vahel.

Samas reguleeritakse lennutranspordi juurdepääsu turgudele ja ühendusevälise lennutranspordiga seotud küsimusi endiselt 23. aprilli 1992. aasta dekreetseadusega nr 66/92.

Nimetatud riiklikku õiguslikku korraldust on tervikuna hiljem oluliselt muudetud, sest ühendusesisese lennutranspordi puhul on Euroopa Liit reguleerinud ühenduse turgudele juurdepääsu kolme õigusaktide paketiga, millest viimast nimetatakse ühenduse lennutranspordi liberaliseerimise meetmete kolmandaks paketiks, ning võtnud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

Peale selle, et kõnealuse määrusega muudeti kehtivat õiguslikku korraldust, konsolideeriti selle määruse abil ühte õigusakti varem kehtestatud õigussätted, mis sisaldusid eeskätt nõukogu määruses (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta, nõukogu määruses (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele ning nõukogu määruses (EMÜ) nr 2409/92 piletihindade ja lastitariifide kohta; kõik nimetatud määrused on vastu võetud 23. juulil 1992. aastal.

Kuna siiani ei ole tehtud ühtegi muudatust, reguleerivad ühendusevälist lennutransporti endiselt ülalmainitud dekreetseaduse sätted, ilma et need piiraks võimalike sõlmitud kahepoolsete lennuteenuste osutamise lepingute sätete ning muude selliste riikidevaheliste kahe- või mitmepoolsete õigus- või haldusaktide kohaldamist, mis on sõlmitud rahvusvaheliste suhete raames liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel või Euroopa Liidu, liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

Seejuures on Euroopa Kohtu poolt kohtuasjades C-466/98, C-467/98, C-468/98, C-469/98, C-471/98, C-472/98, C-475/98 ja C-476/98 tehtud kohtuotsuste põhjal selgunud, et ühendus on pädev tegema otsuseid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel lennuteenuste valdkonnas sõlmitud kahepoolsete kokkulepetega reguleeritavates küsimustes.

Kõnealuses valdkonnas on hiljem vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 847/2004 lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

Selles määruses on sätestatud, et kui lepingu objekt on osaliselt ühenduse ja osaliselt liikmesriikide pädevuses, on oluline tagada tihe koostöö liikmesriikide ja ühenduse asutuste vahel.

Määruses on samuti sätestatud, et liikmesriigid peaksid kehtestama diskrimineerimisvaba ja läbipaistva korra liiklusõiguste jagamiseks ühenduse lennuettevõtjate vahel, võttes nimetatud korra kohaldamisel arvesse vajadust säilitada katkematu lennuteenus.

Sellest tulenevalt ilmneb, et 23. aprilli 1992. aasta dekreetseadusega nr 66/92 kehtestatud riiklik õiguslik korraldus, mis on vastu võetud varem kui Euroopa Liidu väljatöötatud uuemad õigusaktid liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste lennuteenuseid hõlmavate kokkulepete kohta, osutub ühendusevälise lennutranspordi valdkonnas liiklusõiguste jagamise kontekstis täiesti ebakohaseks. Mõned selles korralduses sisalduvad sätted on ühenduse õigusaktidega koguni otseses vastuolus – selline olukord nõuab sätete ühtlustamist ja kehtivate ühenduse õigusaktidega vastavusse viimist.

Käesoleva dekreetseaduse põhieesmärk on kehtestada riiklik õiguslik korraldus, mis hõlmab ühenduse uut raamistikku liiklusõiguste jagamise valdkonnas ja arendab seda ühenduse õiguse põhimõtete kohaselt edasi, pidades silmas riiklikke huve.

Kuna ühendusevälist lennutranspordi turgu reguleerivad õigussätted peavad olema sõnastatud sõltumatult ja moodustama unikaalse eeskirjade süsteemi, on käesoleva dekreetseaduse eesmärk kehtestada korraldus, millega selgitatakse ühendusevälise regulaarlennutranspordi sektoris liiklusõiguste jagamiseks vajalikke tingimusi ja menetlusi ning määratakse need kindlaks.

On ette nähtud, et ühendusevälise regulaarlennutranspordi aluseks on Riikliku Tsiviillennunduse Instituudi (Instituto Nacional de Aviação Civil) väljastatud tegevusluba.

Turule juurdepääsu puhul kohaldatakse diskrimineerimisvaba lähenemise põhimõtet: kõikidel ühenduse lennuettevõtjatel on juurdepääs Portugali riigi sõlmitud lennuteenuste osutamise kokkulepetes sätestatud lennuühendustele.

Seega on 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 874/2004 artikli 5 kohaselt tagatud liiklusõiguste jagamine ühenduse kõlblike lennuettevõtjate vahel mittediskrimineeriva ja läbipaistva korra alusel, kui lepingus või selle muudatustes on sätestatud liiklusõiguste mahuline piirang või liiklusõigusi potentsiaalselt kasutavate ühenduse lennuettevõtjate arv.

Samuti on sätestatud, et kui lennuteenuste osutamise leping võimaldab, on lennuettevõtjatel lubatud sõlmida lepingu raames omavahelisi eraõiguslikke kaubanduskokkuleppeid lennuteenuste ühendamiseks ja koodijagamiseks, kui see on vajalik regulaarühenduse tagamiseks ühtse loarežiimi ja vastastikuse tunnustamise alusel, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 15 lõikega 5.

Peale selle loodi ühendusteväliste regulaarlennuteenuste osutamise lubade menetlusega seotud karistuste süsteem, mille alusel määratakse kindlaks rikkumised, mis on seotud erinevate kaitstavate huvide eripäradega.

Kuulati ära kõnealuse sektori esindusorganisatsioonide ja autonoomsete piirkondade haldusasutuste seisukohad.

Eelnevat silmas pidades

teeb valitsus kooskõlas põhiseaduse artikli 198 lõike 1 punktiga a alljärgneva otsuse.

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva dekreetseadusega kehtestatakse õiguslik korraldus juurdepääsuks ühendusevälise regulaarlennutranspordi teenuste turule ja nende teenuste osutamisega seotud liiklusõiguste rakendamiseks.

2. Dekreetseadust kohaldatakse ühenduse lennuettevõtjate suhtes, kes soovivad osutada regulaarlennuteenuseid lennuliinidel, mille algus- või sihtpunkt asub Portugalis.

3. Dekreetseadust ei kohaldata ühendusesiseste lennuühendustega seotud teenuste osutamise suhtes, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1008/2008.

Artikkel 2

Mõisted ja lühendid

Käesoleva dekreetseaduse kohaldamisel kasutatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

a) „regulaarlennuteenuste osutamise luba”– lennuettevõtjale välja antud luba, millega tal lubatakse osutada ühenduseväliseid regulaarlennuteenuseid;

b) „määramine”– kinnitamistoiming, millega Portugal ja teine kokkuleppes osalev riik määravad kindlaks ettevõtja või ettevõtjad, kellele antakse lepingus sätestatud liiklusõigused;

c) „liiklusõigus”– lennuteenuste osutamise kokkuleppes sätestatud õigus osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel; õigus hõlmab geograafilisi ja füüsikalisi määratlusi või määratluste kogumeid ning selle puhul on kindlaks määratud lennuteenust osutavate lennuettevõtjate arv ja teostatavate vedude maht ja liik, seejuures käsitletakse sama asukohta teenindavat lennujaamade kogumit (lennujaamade süsteemi) ühe lennujaamana;

d) „IATA (International Air Transport Association)”– Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon;

e) „INAC, IP (Instituto Nacional de Aviação Civil, I.P.)”– Riiklik Tsiviillennunduse Instituut;

f) „IATA talveperiood”– ajavahemik oktoobri viimasest pühapäevast kuni märtsi viimase laupäevani;

g) „IATA suveperiood”– ajavahemik märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase laupäevani;

h) „lendu teostav lennuettevõtja”– lennuettevõtja, kes teostab lennu või soovib teostada lendu reisijaga või selle reisijaga lepingulises suhtes oleva ja teda esindava muu juriidilise või füüsilise isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel;

i) „regulaarlennuteenus”– lendude sari, mis vastab järgmistele tunnustele:

j) „ühenduseväline regulaarlennuteenus”– lennuteenus, mis toimub liikmesriigi territooriumil paikneva asukoha ja ühe või mitme kolmanda riigi territooriumil paikneva asukoha vahel.

II PEATÜKK

ÜHENDUSEVÄLISE REGULAARLENNUTEENUSE OSUTAMISE LUBA

I OSA

Menetlused

Artikkel 3

Lennutegevusluba

1. Ühenduseväliste lennuteenuste osutamine toimub INAC, IP väljastatud lennutegevusloa alusel.

2. Käesoleva dekreetseaduse alusel väljastatud lennutegevusload ei ole edasiantavad.

Artikkel 4

Teabe edastamise kohustus

INAC, IP on kohustatud oma veebilehel avaldama ja jooksvalt ajakohastama järgmist lennuteenustega seotud liiklusõigusi puudutavat teavet:

a)	kolmandate riikidega peetavate lennuteenuseid käsitlevate kahepoolsete läbirääkimiste kava;

b)	olemasolevate kasutusvalmis liiklusõiguste nimekiri;

c)	käesoleva dekreetseaduse alusel esitatud lennutegevuslubade taotlused;

d)	käesoleva dekreetseaduse alusel väljastatud lennutegevuslubade nimekiri;

e)	INAC, IP otsused, millega muudetakse või tühistatakse dekreetseaduse alusel väljastatud lennutegevuslube;

f)	dekreetseaduse artiklis 13 osutatud kohtuotsused INAC, IP otsuste vaidlustamise kohta.

Artikkel 5

Taotlus

1. Ühenduse lennuettevõtja, kes soovib omandada üht või mitut käesolevas artiklis osutatud avalikustatud liiklusõigust, peab selleks esitama INAC, IP-le portugalikeelse taotluse, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	taotleja andmed;

b)	regulaarlennuteenused, mida ta kavatseb osutada;

c)	taotleja teostatavate vedude liik;

d)	IATA periood või perioodid, mille kestel taotleja kavatseb teenust osutada;

e)	teenuse osutamise kavandatav alguskuupäev.

2. Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a)	kehtiv lennutegevusluba, mis on välja antud nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel;

b)	kehtiv lennuettevõtja sertifikaat, mis vastab taotluses esitatud regulaarlennuteenuste kohta kehtestatud nõuetele;

c)	dokument, mis tõendab, et taotlejal ei ole Portugali sotsiaalkindlustussüsteemi maksete võlgu;

d)	dokument, mis tõendab, et taotlejal ei ole Portugali riiklike maksude võlgu.

3. Taotlusele tuleb samuti lisada järgmine teave:

a)	ettevõtja koostatud teenuse osutamise kava, mis hõlmab teenuse osutamise päevi, kellaaegu, kasutatavate lennukite tüüpe, lennuki sõitjateruumi struktuuri, kohtade arvu ja veetava kauba kogust;

b)	liiklusmahu prognoos;

c)	taotleja kavandatav piletihindade struktuur;

d)	teenuse osutamiseks kavandatavad omavahendid ja taotleja enda osutatavad teenused ning muud vahendid ja teenused;

e)	taotleja sõlmitud või kavandatavad rendilepingud;

f)	taotleja sõlmitud või kavandatavad koostöö- ja partnerluslepingud ning kokkulepped seoses taotluses nimetatud teenuste osutamisega;

g)	teenuse osutamise tingimused kooskõlas käesoleva dekreetseaduse artikliga 11;

h)	kasutatav piletite broneerimise süsteem;

l)	taotleja varasema teenuseosutamise pidevust ja täpsust kajastavad andmed;

m)	reisijate ohutuse tagamiseks võetavate meetmete kirjeldus.

4. Taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis tõendavad, et taotlejal on teenuse osutamiseks vajalik majandus- ja finantssuutlikkus kooskõlas käesoleva dekreetseaduse artikliga 9.

5. Kui lennuettevõtja soovib kasutada liiklusõigusi, mis on sätestatud erinevates lennuteenuste osutamise kokkulepetes, peab ta esitama eraldi taotluse iga kokkuleppega sätestatud liiklusõiguste kohta.

6. Eelmises lõikes nimetatud taotlused võib samade andmete ulatuses esitada ühiselt.

7. Eelnevates lõigetes nimetatud dokumente ei ole vaja esitada, kui kõnealused dokumendid on juba INAC, IP arhiivis olemas ning need on ajakohased ja õiguslikult kehtivad.

8. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 60 tööpäeva enne IATA perioodi algust, mille jooksul teenust soovitakse osutada, välja arvatud juhul, kui tegemist on piiratud liiklusõigusega, mille puhul minimaalne ajavahemik on 120 tööpäeva.

9. Hiljemalt kümme tööpäeva enne eelmises lõikes nimetatud ajavahemiku lõppu annab INAC, IP taotlusele esialgse hinnangu ja juhul, kui taotluse esitamiseks vajalikud dokumendid ei ole täielikud või kui ta soovib lisateavet, palub ta taotlejal esitada puuduvad dokumendid või teave või parandada avastatud vead kümne tööpäeva jooksul; kui taotleja seda määratud tähtaja jooksul ei tee, lükatakse tema taotlus enne menetluse algust tagasi.

Artikkel 6

Avaldamine

Eelmise artikli lõikes 9 nimetatud tähtaja möödumisel avaldab INAC, IP taotleja esitatud kava teatisena Portugali ametlikus väljaandes Diário da República ja oma veebilehel ning õigusjärgset huvi omavatel isikutel on kümne päeva jooksul alates teatise avaldamisest õigus esitada selle kohta oma arvamus või esitada omalt poolt eelmises artiklis kirjeldatud taotlus.

Eelmises lõikes nimetatud tähtaega kohaldatakse üksnes artikli 11 lõikes 1 sätestatud piiratud liiklusõiguste taotluste puhul.

II OSA

Teenuse osutamise loa väljastamine

Artikkel 7

Nõuded

Ühenduseväliste regulaarlennuteenuste osutamise luba väljastatakse lennuettevõtjale, kes vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

a)	tal peab olema kehtiv lennutegevusluba, mis on välja antud nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel;

b)	tal peab olema tehniline, majandus- ja finantssuutlikkus, mis vastab soovitud teenuse osutamise kohta kehtestatud nõuetele;

c)	ta peab vastama lennuteenuste osutamise kokkuleppe või kokkulepetega sätestatud teenuseosutaja määramise tingimustele;

d)	ta peab olema sõlminud kindlustuslepingu, mis vastab kõnealuse teenuse osutamise tingimustele;

e)	tal ei tohi olla Portugali riiklike maksude ega sotsiaalkindlustussüsteemi maksete võlgu.

Artikkel 8

Tehniline suutlikkus

1. Tehnilise suutlikkuse olemasolu eeldatakse kehtiva lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu põhjal, mis tõendab kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, et lennuettevõtja vastab kõnealuste teenuste osutamisega seotud tehnilistes standardites esitatud tingimustele.

2. Lennuettevõtjatel peab olema soovitud teenuste osutamiseks kohane lennukipark, mis hõlmab neile endile kuuluvaid või rendilepingu alusel kasutatavaid lennukeid.

Artikkel 9

Majandus- ja finantssuutlikkus

Artikli 5 lõikes 4 nimetatud majandus- ja finantssuutlikkuse hindamiseks tuleb tõendada, et asjaomaste lennuteenuste osutamise näol on tegemist majanduslikult kasumliku tegevusega, mis ei kahjusta lennuettevõtja finantssuutlikkust.

Artikkel 10

Loa väljastamine

1. INAC, IP teeb iga esitatud taotluse kohta otsuse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates kõikide nõutavate dokumentide esitamisest taotleja poolt.

2. Kui INAC, IP esitab taotlejale artikli 5 lõike 9 kohase lisateabe nõude, pikendatakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni hetkeni, mil INAC, IP saab puuduolevad dokumendid või kuni esitatud dokumentides tehakse parandused.

3. Eelnevates artiklites mainitud luba avaldatakse Portugali ametlikus väljaandes Diário da República.

Artikkel 11

Piiratud liiklusõigused

1. Juhul kui esitatud on mitu taotlust ning liiklusõiguste arvu või liiklusõigusi kasutavate ühenduse lennuettevõtjate arvu kohta on kehtestatud piirangud, toimub erinevate taotluste menetlemine hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil kõik taotlejad on esitanud kõik taotlemiseks vajalikud dokumendid, eeldusel, et taotlused vastavad käesoleva dekreetseaduse artiklis 7 esitatud nõuetele.

2. Sellisel juhul võib INAC, IP paluda taotlejatel esitada lisateavet ning korraldada taotlejate ärakuulamisi, mille arvel pikendatakse eelmises lõikes nimetatud tähtaega.

3. Teenuse osutamise luba väljastatakse igal juhul üksnes dekreetseaduse artiklis 7 nimetatud tingimustel lennuettevõtjatele, kes on esitanud vastava taotluse, kusjuures taotlus peab vastama dekreetseaduse artiklis 5 nimetatud tingimustele.

4. Ilma et see piiraks asjaomaste lennuteenuste osutamise kohta sõlmitud kokkuleppe sätete kohaldamist, hindab INAC, IP korraga esitatud taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	lennutranspordi vajaduse rahuldamine sega- või kaubatranspordi puhul, otsesed ja kaudsed teenused, teenuse osutamise sagedus, sealhulgas teenuse osutamise päevade arv;

b)	hinnapoliitika, eeskätt piletihinnad ning sooduspiletite ja muude soodustuste võimaldamine;

c)	lennu koguaeg lähtepunktist sihtpunkti jõudmiseks;

d)	lennuki vahetamise maksimaalne aeg vedajast sõltuva teenuse osutamise häire korral;

e)	teenuse kvaliteet, eeskätt kasutatavate lennukite tüüp ja varustus ning avalike müügikontorite olemasolu;

f)	piisava konkurentsitaseme võimaldamine;

g)	teenuse osutamise kavandatav alguskuupäev;

h)	pideva teenuse osutamiseks antavad tagatised;

i)	ühenduse lennutranspordi turuosa väljaarendamine kõnealuse kahepoolse lennuühenduse teostamiseks;

j)	lennugraafiku ja lennukitüüpide vastavus lennujaamade töökorraldusele;

l)	kasutatavate lennukite keskkonnahoidlikkus;

m)	reisijatele pakutavate ümberistumisvõimaluste väljaarendamine;

n)	lennu lähte- ja sihtpunktide majandusarengu toetamine, sealhulgas turismi edendamine;

o)	portugalikeelse teenindusvõrgu olemasolu, kui tegemist on Portugali ja portugalikeelsete riikide vahelise lennuühendusega;

p)	portugali keelt oskava pardapersonali enamiku olemasolu, kui tegemist on Portugali ja portugalikeelsete riikide vahelise lennuühendusega.

5. Lisaks võib arvesse võtta järgmisi kriteeriume:

a)	portugalikeelse teenindusvõrgu olemasolu;

b)	portugali keelt oskava pardapersonali enamiku olemasolu;

c)	lennuettevõtja staatus Portugalile makstavate lennujaamatasude tasumisel;

d)	võimalik on rakendada ka muid kriteeriume, kui kõiki konkureerivaid taotlejaid on nendest enne taotluste kohta lõpliku otsuse tegemist nõuetekohaselt teavitatud.

Artikkel 12

Valikumenetlus

1. Pärast eelmises artiklis nimetatud hindamismenetluse lõppu avaldab INAC, IP otsuse eelnõu oma veebilehel.

2. Huvitatud pooled võivad esitada oma kirjalikud märkused kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse eelnõu avaldamist.

3. Lõplik otsus lennuteenuste osutamise loa väljastamise kohta tehakse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast eelmises lõikes nimetatud tähtaja lõppu.

Artikkel 13

Vaidlustamine

Eelmises artiklis esitatud kriteeriumide alusel tehtud lõpliku otsuse vaidlustamise korral on pädevaks kohtuasutuseks halduskohus.

Artikkel 14

Määramine

1. Pärast loa avaldamist määrab Portugali riik koos kokkuleppe teiseks pooleks oleva riigi pädeva asutusega loa saanud lennuettevõtja kõnealuse teenuse osutajaks, kui vastavas kokkuleppes on niimoodi sätestatud.

2. Artiklis 15 nimetatud juhtudel on teenuseosutajast lennuettevõtja sellega määratud.

3. Kui kokkuleppes on niimoodi sätestatud, sõltub teenuseosutaja määramine lennuteenuse osutamise kokkuleppe teiseks pooleks oleva riigi nõusolekust kõnealuse määramisega. INAC, IP teavitab määratud teenuseosutajat viivitamatult saadud nõusolekust.

III OSA

Lennuteenuse osutamiseks sõlmitavad eraviisilised kaubanduslikud kokkulepped

Artikkel 15

Koodijagamiskokkulepe

1. Kui lennuteenuste osutamise kokkulepe võimaldab, võivad lennuettevõtjad selle tingimuste kohaselt sõlmida koodijagamiskokkuleppeid ühenduseväliste regulaarlennuteenuste osutamiseks.

2. Eelmises lõikes nimetatud juhul toimub loa taotlemine, hindamine ja analüüs ühiselt ning selle aluseks on kokkuleppest tulenevad koodijaotamisega seotud poolte kohustused.

3. Ühise taotluse esitamise korral kehtivad endiselt käesolevas dekreetseaduses lennuteenuse osutaja kohta sätestatud nõuded ja tingimused ning neid on võimalik kohandada vaid ulatuses, milles see on vajalik pooltevahelise kokkuleppe sätete täitmiseks.

4. Käesoleva artikli alusel väljaantav luba hõlmab vaid üht osutatavat teenust ja võib lisaks hõlmata veel sõlmimata koodijagamiskokkuleppeid, kui sellised kokkulepped on kooskõlas lennuteenuste kokkuleppega.

III PEATÜKK

LOA TINGIMUSTE MUUTMINE

Artikkel 16

Kehtivusaeg

1. Luba kehtib seni, kuni see vastab lennuteenuste kokkuleppes sätestatud tingimustele ja kuni lennuettevõtja täidab käesolevast dekreetseadusest tulenevaid kohustusi.

2. Teenuse osutamise loa kehtivuse tingimuseks on kehtiva ja toimiva teenuselitsentsi ja lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu.

Artikkel 17

Loa andmete muutmine

Teenuse osutamise lubade andmeid muudab INAC, IP, kui selleks on olemas avalik huvi või kui loa omanik seda nõuab, seejuures peab INAC, IP soovitud muudatusega nõustuma ja see ei või olla vastuolus liiklusõiguste jaotamise tingimustega.

Artikkel 18

Loa tagasivõtmine

1. INAC, IP on käesoleva dekreetseaduse kohaselt kohustatud väljastatud loa tagasi võtma järgmistel juhtudel:

a)	kui lennuettevõtja ei ole alustanud teenuse osutamist kahe järgneva kavandamisperioodi kestel;

b)	kui ettevõtja peatab või katkestab teenuse osutamise põhjustel, mis ei ole seotud vääramatu jõu toimega, või kui ta ei taasalusta teenuse osutamist järgneva kuue kuu jooksul;

c)	muudel põhjendatud erijuhtudel.

2. INAC, IP võib käesoleva dekreetseaduse kohaselt väljastatud loa tagasi võtta järgmistel juhtudel:

a)	kui lennuettevõtja ei vasta enam loa väljastamise ja kasutamise kohta kehtestatud nõuetele ja tingimustele;

b)	kui lennuettevõtja on esitanud artiklis 11 nimetatud asjaolude kohta ebaõigeid andmeid ja teavet, mille tulemusena kohaldati kõnealuses artiklis kirjeldatud kriteeriume ebakohasel viisil;

c)	kui seda nõuavad avalikud huvid;

d)	artiklis 27 sätestatud tasu maksmata jätmise korral;

e)	kui lennuettevõtja ei kasuta liiklusõigusi tõhusalt või kui ta rikub Euroopa Liidu ja liikmesriigi konkurentsi reguleerivaid õigusakte.

3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud vääramatu jõuna käsitletakse mis tahes ettenägematut ja takistamatut sündmust, mille mõju ei sõltu lennuettevõtja tahtest ega allu tema kontrollile ning mis avaldab lennuühenduse toimimisele negatiivset mõju, näiteks:

a)	looduskatastroofid;

b)	ilmastikuolud, mis ei võimalda kõnealusel liinil lende teostada;

c)	tsiviillennunduse turvalisust ohustavad asjaolud;

d)	lennu ohutust mõjutada võivad ootamatud häired;

e)	lennuettevõtja tegevust mõjutavad streigid;

f)	terrorismiaktid või väljakuulutatud või kuulutamata sõjaseisukorraga seotud asjaolud;

g)	mis tahes avaliku korra muudatused, eeskätt kui need on seotud ebastabiilse poliitilise olukorraga.

4. Loa võib tagasi võtta ka selle omaniku taotluse alusel.

Artikkel 19

Järelevalve

Käesoleva dekreetseaduse põhjal väljastatud loa alusel tegutsevad ühenduseväliste regulaarlennuteenuste osutajad peavad igal aastal INAC, IP määratud tähtaegadeks esitama liiklusega seotud statistilised andmed, teenuse osutamisega seotud majandusandmed ning mis tahes muud andmed, mida INAC, IP vajab teenuse osutamise üle järelevalve tegemiseks või mis on vajalikud käesoleva dekreetseaduse täitmiseks.

Artikkel 20

Avaldamine

INAC, IP otsused, millega muudetakse või tühistatakse käesoleva dekreetseaduse alusel väljastatud lube, avaldatakse Portugali ametliku väljaande Diário da República 2. seerias.

IV PEATÜKK

LENNUTEENUSTE VAHETU OSUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 21

Kava ja lennugraafik

1. Kui see on ette nähtud lennuteenuste kokkuleppes, esitatakse osutatavate lennuteenuste kavad ja sõidugraafikud eelnevaks heakskiitmiseks INAC, IP-le.

2. Lubade omanikud on kohustatud järgima heakskiidetud lennugraafikuid ja kavasid ning need peavad olema tehtud avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 22

Muudatused

1. Kui see on ette nähtud lennuteenuse osutamise kokkuleppes, peavad kõik muudatused teenuse osutamise kavas, nagu lennusageduse, teenuse osutamise päevade või kellaaegade või lennukite varustustaseme muutmine ning teatud lendude tühistamine või lisalendude lisamine, olema eelnevalt INAC, IP poolt kinnitatud, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb ettenägematust olukorrast või vääramatu jõu mõjust.

2. Kui see on ette nähtud lennuteenuse osutamise kokkuleppes, peavad lennuettevõtjad eelmise lõike nõuete täitmiseks saama vajaliku heakskiidu kokkuleppe teiseks pooleks oleva riigi lennundusametilt.

V PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED JA KOHALDATAVAD KARISTUSED

Artikkel 23

Kontrollimeetmed

1. INAC, IP ülesandeks on teha järelevalvet käesoleva dekreetseaduse sätete täitmise üle, ilma et see piiraks teisi asutusi nende pädevusalal kohaldatavate kontrollimeetmete rakendamisel, kusjuures nimetatud asutused on kohustatud teavitama INAC, IP-d oma kontrolli tulemustest.

2. Lennuettevõtjad peavad edastama INAC, IP-le kõik kontrollimiseks vajalikud andmed kümne tööpäeva jooksul alates vastava taotluse saamisest.

Artikkel 24

Rikkumised

1. 9. jaanuari 2004. aasta dekreetseadusega nr 10/2004 kinnitatud tsiviillennundusalaste rikkumiste määratlemise korra alusel kuuluvad väga raskete rikkumiste hulka järgmised olukorrad:

a)	liiklusõiguste kasutamine üksuse poolt, kellel ei ole selleks käesoleva dekreetseaduse kohaselt õigust;

b)	liiklusõiguste kasutamine üksuse poolt, kes ei ole vastava teenuse osutamiseks käesoleva dekreetseaduse alusel määratud;

c)	väljastatud loa kasutamine muu üksuse poolt kui üksus, kellele asjaomane luba on väljastatud;

d)	loamenetluse käigus valeandmete esitamine;

e)	liiklusõiguste kasutamine vastavat luba omava üksuse poolt, kellel puudub kehtiv kohustuslik kindlustusleping;

f)	INAC, IP-le liiklusega seotud statistiliste andmete või teenuse osutamisega seotud majandusandmete esitamata jätmine ning keeldumine esitamast INAC, IP-le andmeid, mis on vajalikud järelevalve tegemiseks käesoleva dekreetseaduse sätete täitmise üle;

g)	muudatuste tegemine heakskiidetud teenuse osutamise kavadesse, mis hõlmavad teenuse osutamise sagedust, kuupäevi ja kellaaegu, lennukite varustustaset, lendude tühistamist või lisalendude lisamist, kui selleks puudub artikli 22 lõike 1 kohane INAC, IP eelnev nõusolek.

2. 9. jaanuari 2004. aasta dekreetseadusega nr 10/2004 kinnitatud tsiviillennundusalaste rikkumiste määratlemise korra alusel kuuluvad raskete rikkumiste hulka järgmised olukorrad:

a)	kui lennuettevõtja ei ole alustanud ühendusevälise regulaarlennuteenuse osutamist selleks ettenähtud tähtaja möödumisel või kui ta on peatanud või katkestanud teenuse osutamise põhjustel, mis ei ole käsitletavad vääramatu jõu mõjuna artikli 18 lõike 2 tähenduses;

b)	loaga seotud lennuteenuse kavade ja lennugraafikute esitamata jätmine INAC, IP-lt artikli 21 lõike 1 kohase heakskiidu saamiseks;

c)	INAC, IP poolt artikli 21 lõike 2 kohaselt heaks kiidetud lennugraafikutest ja kavadest mittekinnipidamine;

d)	INAC, IP poolt artikli 21 lõike 2 kohaselt heaks kiidetud lennugraafikute ja kavade avalikkusele teatavaks tegemise nõude eiramine;

e)	artiklis 27 sätestatud tasude maksmata jätmine.

3. Karistatavad rikkumised on ka hooletus ja pettusekatse.

Artikkel 25

Rikkumiste menetlemine

1. 27. aprilli 2007. aasta dekreetseaduse nr 145/2007 kohaselt on INAC, IP ülesandeks rikkumiste menetlemine ning trahvide ja täiendavate karistuste kohaldamine.

2. Käesolevas dekreetseaduses nimetatud rikkumiste suhtes kohaldatakse 9. jaanuari 2004. aasta dekreetseadusega nr 10/2004 kinnitatud tsiviillennundusalaste rikkumiste määratlemise korda.

Artikkel 26

Täiendavad karistused

1. 9. jaanuari 2004. aasta dekreetseaduse nr 10/2004 II peatüki II osa ja rikkumisi käsitleva üldise korralduse artikli 21 kohaselt, mis kinnitati 27. oktoobri 1982. aasta dekreetseadusega nr 433/82 ning mida muudeti 17. oktoobri 1989. aasta dekreetseadusega nr 356/89, 14. septembri 1995. aasta dekreetseadusega nr 244/95, 17. detsembri 2001. aasta dekreetseadusega nr 323/2001 ja 24. detsembri 2001. aasta seadusega nr 109/2001, võib INAC, IP teha otsuse täiendava karistuse kohaldamise kohta, mille tulemusena keelatakse 9. jaanuari 2004. aasta dekreetseaduse nr 10/2004 artikli 14 alusel lennuteenuse osutamine kuni kaheks aastaks ning ühtlasi määratakse artikli 24 lõike 1 punktides a, b, c ja d sätestatud rikkumiste eest asjakohane trahv.

2. Rikkumisega seotud karistuse võib 9. jaanuari 2004. aasta dekreetseaduse nr 10/2004 artikli 13 kohaselt avalikustada.

VI PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 27

Maksed

1. Teenuse osutamise taotluse esitamisel tuleb tasuda ühekordne makse, teine ühekordne makse tuleb tasuda loa väljastamisel; kõnealuste maksete määra suurendatakse 50 % võrra, kui tegemist on käesoleva dekreetseaduse artiklis 11 või artiklis 12 osutatud menetlustega.

2. Käesoleva dekreetseaduse alusel väljastatud teenuse osutamise lubade omanikud maksavad iga-aastast tasu, mille puhul on lubatud teha mahaarvamisi dekreetseaduses kehtestatud õigusliku korralduse kohaldamisega seotud kontrollimeetmetest tingitud kulude ulatuses.

3. Käesolevas artiklis sätestatud tasude määrad määratakse kindlaks tsiviillennunduse küsimuste eest vastutava valitsusliikme määrusega.

4. Kõik käesolevas dekreetseaduses sätestatud tasudega seotud õigussätted kehtivad kuni eelmises lõikes osutatud määruse avaldamiseni.

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Võttes arvesse artikli 27 lõike 4 sätteid, tunnistatakse 23. aprilli 1992. aasta dekreetseadus nr 66/92 kehtetuks.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev dekreetseadus jõustub selle avaldamisele järgneval päeval.

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/26

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 70/08

Abi number

SA.22488 (XR 13/07)

Liikmesriik

Austria

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Suedoesterreich, Ostoesterreich, Westoesterreich

Artikli 107 lõike 3 punkt c, artikli 107 lõike 3 punkt a

Abi andev ametiasutus

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit (BMWA), Abteilung V/4 (Tourismus-Förderungen)

Stubenring 1

1011 Wien

ÖSTERREICH

http://www.oeht.at

Abimeetme nimetus

Richtlinien des Bundesministers für Wirtschaft und Arbeit für die Übernahme von Haftung für die Tourismus- und Freizeitwirtschaft 2007-2013, Punkte 4.1, 4.2, 4.3, 4.4 und 4.5

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

—

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

—

Kestus

1.1.2007–31.12.2013

Sektorid

Majutus

Abisaaja liik

—

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

0,21 EUR (miljonites)

Tagatised

0,03 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Tagatis

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

0 EUR

0 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.oeht.at

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/27

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 70/09

Abi number

SA.22524 (XR 28/07)

Liikmesriik

Austria

Liikmesriigi antud number

—

Piirkonna nimi (NUTS)

Steiermark

Artikli 107 lõike 3 punkt c

Abi andev ametiasutus

Steirische Wirtschaftsförderungsges.m.b.H.

Nikolaiplatz 2

8020 Graz

ÖSTERREICH

E-post

annemarie.goetschl@sfg.at

erich.steiner@sfg.at

0316/ 7093-114 bzw. DW 115

http://www.sfg.at

Abimeetme nimetus

Aktionsprogramm Innovative Investitionen

Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

Steiermärkisches Wirtschaftsförderungsgesetz LGBL. Nr. 14/2002 in der geltenden Fassung

Allgemeine Rahmenrichtlinie für die Gewährung von Förderungen nach dem Steiermärkischen Wirtschaftsförderungsgesetz (Beschluss der Steiermärkischen Landesregierung vom 15.5.2000, GZ LBD-WIP 13 Fo 7-00/46)

Richtlinie für die Steirische Wirtschaftsförderung (eingereicht zur Notifizierung bei der EK am 29.8.2006; N 572/2006)

Meetme liik

Abikava

Olemasoleva abimeetme muutmine

Modification N 572/06

Kestus

31.1.2007–31.12.2013

Sektorid

Kõik abikõlblikud sektorid

Abisaaja liik

—

Abikavaga ettenähtud eelarve aastane üldsumma

105 EUR (miljonites)

Tagatised

15 EUR (miljonites)

Abimeede (artikkel 5)

Otsetoetus

Viide komisjoni otsusele

—

Ühenduse vahenditest kaasrahastamise korral

—

Eesmärgid

Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma riigi vääringus

VKEde soodustused (%)

0 EUR

0 %

Veebilink abimeetme tervikteksti juurde

http://www.sfg.at/cms/82/

„Aktionsprogramm — Innovative Investitionen”

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/28

Konkursikutse – EIP teine sotsiaalse innovatsiooni konkurss

2013/C 70/10

EIP Instituut korraldab teist korda sotsiaalse innovatsiooni konkursi

2012. aastal EIP Instituudi algatatud sotsiaalse innovatsiooni konkurss on panga sotsiaalprogrammi juhtiv algatus. Konkursi eesmärk on edendada uuenduslike ideede genereerimist ning leida ja tunnustada võimalusi, mis pakuvad olulist sotsiaalset kasu või millega kaasnevad tegelikud ja ulatuslikud tulemused. Sellega soovitakse luua sotsiaalset väärtust seoses sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega. Seega hõlmab konkurss laias valikus valdkondade projekte, alates haridusest ja tervishoiust kuni loodus- või linnakeskkonnani ning seda uute tehnoloogiate, süsteemide ja protsesside kaudu. Areng neis valdkondades on väga oluline äriedu tagamiseks ning sotsiaalsel innovatsioonil võib olla märkimisväärne sotsiaalne mõju. 2013. aastal välja pandud eriauhinnaga pannakse lisaks rõhku linna- ja looduskeskkonnale.

Täpsemat teavet 2013. aasta konkursi kohta saab veebilehelt

http://institute.eib.org/2013/02/the-eib-institute-organises-the-second-edition-of-its-social-innovation-tournament/

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/29

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6865 – Oaktree/Countryside)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 70/11

27. veebruaril 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjale Oaktree Capital Group LLC (edaspidi „Oaktree”, USA) kuuluv ettevõtja OCM Luxembourg Coppice Holdco Sarl omandab kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Countryside Properties plc (edaspidi „Countryside”, Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

Oaktree: Oaktree alternatiivsed ja mittetraditsioonilised investeerimisfondid; ettevõtjal Oaktree on osalus mitmes ettevõtjas, mis tegutsevad kinnisvara ja ehituse valdkonnas, nende hulgas ettevõtjad Countrywide plc, Pegasus Retirement Homes plc.; Knightsbridge Student Housing Ltd. ja Titlestone Property Finance Ltd;

—	Countryside: elamispindade arendus ja ehitamine ning linnade taaselustamine.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6865 – Oaktree/Countryside):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/30

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6796 – Aegean/Olympic II)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 70/12

28. veebruaril 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Aegean Airlines SA (edaspidi „Aegean”, Kreeka) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Olympic Air SA (edaspidi „Olympic Air”, Kreeka) üle aktsiate või osade ostu teel. Küprose ja Kreeka konkurentsiasutuste taotlusel on koondumisasi vastavalt ühinemismääruse artikli 22 lõikele 1 üle antud Euroopa Komisjonile.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Aegean: Kreeka lennuliin, mis korraldab sise- ja välislende oma põhibaasist, milleks on Ateena rahvusvaheline lennujaam, ja teatavatest teistest Kreeka lennujaamadest;

—	Olympic Air: Kreeka lennuliin, mis korraldab sise- ja vähesel määral ka välislende oma baasist, milleks on Ateena rahvusvaheline lennujaam.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 70/31

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 70/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„PAN DE ALFACAR”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0890-05.09.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Pan de Alfacar”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 2.4.

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted ja muud pagaritooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud nimetusega „Pan de Alfacar” hõlmatud toote all mõeldakse leiba, mis on vähemalt ühes järgus valmistatud käsitsi ning mida valmistatakse järgmistes variantides: bollo, rosco, rosca ja hogaza, kõik ühesugusest tainast.

Bollo on pikliku kujuga leib, mille mõlemas otsas on nn teta (nibu) ja pealmisel küljel üks pikutine sisselõige. Leiba müüakse järgmise kaalu ja mõõtudega:

—	80 g, pikkus 20 ± 3,0 cm ja laius 7,5 ± 2,0 cm;

—	125 g, pikkus 24 ± 3,0 cm ja laius 9 ± 2,0 cm ning

—	250 g, pikkus 38 ± 4,0 cm ja laius 10 ± 2,0 cm.

Rosco on ellipsikujuline lapik rõngasleib, mis on pikkupidi ebasümmeetriline. Selle kõige paksemas osas on üks pikutine sisselõige. Rosco on käsitsi tehtud liitekohas õhem ja seal ei ole sisselõiget. Seda varianti valmistatakse vaid ühes kaalus, 250 g, ja selle mõõdud on järgmised: pikkus 34 ± 3,0 cm, laius 14 ± 2,0 cm ja leiva keskel oleva tühimiku maksimaalne läbimõõt 24 ± 3,0 cm.

Rosca on ringikujuline üsna sümmeetriline rõngasleib. Selle eripäraks on käsitsi tehtud liitekoht, nn suegra (ämm). Leiva seljal on pidevjoonena kulgev pikutine sisselõige, mis katkeb üksnes liitekohas. Seda varianti valmistatakse vaid ühes kaalus, 500 g, ja selle mõõdud on järgmised: leiva välimise külje läbimõõt 28 ± 3,0 cm ja leiva keskel oleva tühimiku läbimõõt 14 ± 2,0 cm.

Hogaza on täiesti ümara ja pealmises osas pisut kumera kujuga. Leiva pinnal on neljast ristipidi sisselõikest moodustunud nelinurk ehk nn pintao. Leiba valmistatakse kolmes kaalus: 250 g (minimaalne läbimõõt 17 ± 2,0 cm), 500 g (minimaalne läbimõõt 24 ± 2,0 cm) ja 1 000 g (minimaalne läbimõõt 32 ± 3,0 cm).

Leiva kuivainesisaldus on 65–80 %. Leivasisu on kreemikasvalge värvusega, vetruv ja pehme. Selles on palju ebaühtlaselt paigutunud ja eri suurusega auke. Leival on iseloomulik, nõrk kuni keskmisega tugevusega äädik- ja/või piimhappelise käärimise lõhn. Leivakoorik on keskmise kuni suure, üle 1,5 mm paksusega, kuldkollase värvusega, pisut läikiv, üsna sile ja ilma jahutolmuta.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Leiba „Pan de Alfacar” valmistatakse nisujahust, millest saadakse vähese tugevusega tainas Formula , mille venitamisele vastupidavuse ja venivuse suhe (P/L) on 0,3–0,6; tootmispiirkonnas varem valmistatud tainast saadud naturaalsest juuretisest, mille pH on 4–6 (juuretist lisatakse tainasse 10–25 % ulatuses kasutatava jahu kogusest); Alfacari allikaveest (55–62 liitrit 100 kg jahu kohta); bioloogilist pärmi (Saccharomyces cerevisiae L.) (maksimaalselt 3 % tainas kasutatava jahu massist) ning söögisoolast, mille kogus vastab kehtivates tervishoiueeskirjades sätestatud piirnormile.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kogu tootmisprotsess toimub punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Turule lastavad leivad peavad kandma oblaadikujulist garantiipitserit.

Märgisel peab olema nimetus „Pan de Alfacar” ja sellega samal väljal Euroopa Liidu logo.

Garantiipitserit võivad taotleda ettevõtjad, kes täidavad toote „Pan de Alfacar” spetsifikaadi nõudeid.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Alfacari ja Víznari omavalitsusüksuses, mis asuvad Granada tasandiku kirdeosas, on sarnased looduslikud tingimused: Alfacari allikast pärinev vesi, Vahemere mägipiirkondadele iseloomulik mõõdukalt niiske vahemerelis-kontinentaalne kliima ning Sierra de Huétori looduspargist mõjutatud mikrokliima. Kahe omavalitsusüksuse kogupindala on 29,4 km2 ja asustuskeskuste keskmine kõrgus merepinnast on 980 m.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

Toote seos nimetusega „Pan de Alfacar” põhineb peamiselt, kuid mitte ainult, toote ajaloolisel ja kaubanduslikul mainel, mis kujunes välja 20. sajandil. Ennekõike aga põhineb nimetatud seos geograafilisel keskkonnal, kuna toote eripära tuleneb eelkõige päritolukohast.

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Looduslikud tegurid

—

Spetsiifiliste kliimatingimustega kohalik geograafiline keskkond

Tootmispiirkonnas, mis asub Sierra de Alfaguara jalamil Sierra de Huétori looduspargi naabruses ning Sierra Nevada rahvus- ja looduspargi lähedal, on spetsiifiline mikrokliima, mis mõjutab leiva valmistamist. Ühelt poolt on seal kohalik mikrofloora – pärmseened ning piim- ja äädikhappebakterid –, mis mõjutab leivas kasutatava juuretise mikrobioloogilist tasakaalu. Teisalt mõjutavad bioloogilist käärimisprotsessi lisaks kohalikule mikrofloorale oluliselt ka erilised kliimatingimused, st vahemereline mäestikukliima (mõõdukalt niiske vahemerelis-kontinentaalne kliima).

—

Kohalikud eripärased hüdrogeoloogilised ressursid

Leiva „Pan de Alfacar” tootmispiirkonnas on märkimisväärne põhjaveesüsteem, mille looduslikuks lätteks on tuntud Alfacari allikas. Selle hüdrotermilised, hüdrokeemilised ja ka isotoopsed omadused on sõltumata kliimatingimustest alati samad. Alfacari allika vee kolm peamist füüsikalis-keemilist omadust on järgmised:

—	keskmine mineraalsus;

—	keskmine aluselisus;

—	keskmine karedus.

Inimtegurid

—	Leiva „Pan de Alfacar” valmistamisel kasutatakse järgmisi eripäraseid traditsioonilisi võtteid:

—	tainasse lisatakse vett 55–62 % ulatuses, nii et see on poolpehme;

—	taina temperatuur on pärast sõtkumise lõppu 21–27 °C;

—	juuretist uuendatakse (nn recentao) nelinurksetes puuanumates;

—	segatud tainamass ja seejärel tainapallid jäetakse looduslikes tingimustes seisma. Tainamass jäetakse pärast sõtkumist seisma 5–20 minutiks. Tainapallid jäetakse seisma vähemalt 15 minutiks;

—	tainast vormitakse käsitsi;

—	tainast kergitatakse looduslikes tingimustes üks kord ühe kuni kahe tunni jooksul;

—	vormitud tainasse tehakse pikisuunalised vertikaalsed sisselõiked;

—	leiba küpsetatakse kuumuskindla põhjaga ahjudes;

—	leiba „Pan de Alfacar” küpsetatakse alates teisest ahjutäiest.

5.2. Toote eripära:

—	Leiva „Pan de Alfacar” kuivainesisaldus: 65–80 %.

—	Iseloomulik lõhn: nõrk kuni keskmise tugevusega lõhn, mis tuleneb taina kerkimisel tekkivate lõhnade segust.

—

Leiva „Pan de Alfacar” leivasisu

—	Tekstuur: vetruv ja pehme.

—	Värvus: kreemikasvalge.

—	Augud: palju ebaühtlaselt paigutunud ja eri suurusega auke.

—

Leiva „Pan de Alfacar” koorik

—	Paksus: keskmine või paks, üle 1,5 mm.

—	Kuldkollase värvusega, pisut läikiv, üsna sile ja ilma jahutolmuta.

—	Leiva „Pan de Alfacar” eri variantide mõõdud Leiva eri variantide kaalu ja suuruse suhe, mille määravad leiva mõõdud, on tootele eripärane ja näitab selle tihedust.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

—	Leiva „Pan de Alfacar” kuivainesisaldus: 65–80 %. Leiva „Pan de Alfacar” jääkkuivaine omadused sõltuvad looduslikest ja inimteguritest. Need on otseses seoses vee, veesisalduse ja küpsetusajaga.

—	Leiva „Pan de Alfacar” iseloomulik lõhn Leiva „Pan de Alfacar” iseloomulik lõhn, mis tuleneb taina kerkimisprotsessist, on otseselt seotud looduslike ja inimteguritega.

Esiteks on kõige olulisemad looduslikud tegurid järgmised:

—	Alfacari allika vesi, mille eripärane füüsikalis-keemiline koostis soodustab juuretise käärimisprotsessi ja leivataina kerkimist;

—

Vahemere-äärne mägine looduskeskkond (Sierra de Huétori looduspark), kus on käärimisprotsessi soodustavad äärmuslikud kliimatingimused (temperatuur ja niiskus). Piirkonna looduslik taimestik omakorda soodustab loodusliku mikrofloora arengut, mida kasutatakse loomulikul viisil juuretise käärimisprotsessis.

Teiseks inimtegurid, millest olulisemad on järgmised:

—	kogu tainamassi seismajätmine;

—	nelinurksete puuanumate kasutamine juuretise valmistamiseks loob ideaalsed tingimused käärimisprotsessiks, mikroobide arenguks ja käärimisprotsessi taastekitamiseks.

Looduslike tingimuste (temperatuur ja niiskus) kasutamine töökojas, kontrollides taina kerkimise aega ja tingimusi.

—	Leiva „Pan de Alfacar” leivasisu: selle värvus, augud ja tekstuur on seotud looduslike ja inimteguritega.

Kõige olulisem nimetatud omadusi mõjutav looduslik tegur on järgmine:

—	Alfacari allika vesi, mille erilised füüsikalis-keemilised omadused tugevdavad vähese gluteenisisaldusega jahu gluteenivõrku, tänu millele suureneb taina CO2 sidumise võime.

Leivasisu omadusi mõjutavad järgmised inimtegurid:

—	kõige olulisem on niiskusesisaldus ning jahu tüüp ja taina võime siduda gaasi;

—	tainamassi seisma jätmisel saadakse vähem ühtlane leivasisu ja see aitab tugevdada taina sõtkumisel tekkivat valguvõrku, tänu millele suureneb taina võime siduda gaasi;

—	tainapallide vormimine, et vältida gaasi väljumist tainast;

—	nii tainapallide kui ka kogu tainamassi seismajätmine on väga olulised selleks, et leivatainas oleks hea struktuuriga, enne kui seda vormimise käigus muljutakse;

—	leibade tainast käsitsi vormimine;

—	pikutised sisselõiked mõjutavad leiva suurust, tekstuuri ja leivasisu kuju, kuna nende puhul väljub tainast rohkem gaasi kui põikisisselõigete korral, nii et leib muutub ahjus väiksemaks ja leivasisu on pisut tihkem;

—	ka leiva kuju mõjutab gaasi väljumist tainast ja leivasisu tekstuuri.

Valitud nisujahutüüp ja kogu valmistamisprotsess mõjutavad lõpptoote sisu värvust.

—

Leiva „Pan de Alfacar” koorik

—	Leivale „Pan de Alfacar” iseloomuliku rohkem kui 1,5 mm paksuse kooriku tekkimine on seotud taina kerkimisprotsessi, taina niiskusesisalduse, ahju tüübi ja optimaalse küpsetusajaga.

—	Kooriku kerge läige saavutatakse tänu leiva „Pan de Alfacar” küpsetamisele alates teisest ahjutäiest, kui ahju on sisetemperatuur ja niiskus on ühtlustunud.

—	Kooriku kuldkollane värvus on iseloomulik nisujahu kasutamisel ning samas tuleneb see küpsetamisviisist, -temperatuurist ja -ajast.

—	Kooriku siledus on seotud niiskusesisalduse ja kerkimisprotsessiga.

—	Leiva „Pan de Alfacar” eri variantide mõõdud Mõõdud, mis näitavad leiva tihedust ja seega selle valmimist, tulenevad nii leiva „Pan de Alfacar” koostisainetest kui ka valmistamisprotsessist, mis omakorda sõltuvad samadest looduslikest ja inimteguritest, mis on seotud leivasisu omadustega.

—	Nimetuse „Pan de Alfacar” tuntus Paljud kaubanduslikud, reklaamialased, sotsiaalsed, majanduslikud ja ajaloolised allikad kinnitavad nimetuse „Pan de Alfacar” kasutamist kaubanimena alates 16. sajandist.

—

Nimetuse „Pan de Alfacar” kasutamine reklaami eesmärgil

Nimetus „Pan de Alfacar” on kaubanimetus, mida on müügimaterjalides ja müügikohtades kasutatud alates 1970. aastatest. Nimetuse „Pan de Alfacar” tuntuse kohta tehtud uuring kinnitab, et nimetus on Granada provintsi elanike argikeeles tugevalt kinnistunud.

—

Ajakirjanduses ilmunud viited kaubamärgi „Pan de Alfacar” kaubanduslikule tuntusele

Alates 1982. aastast on kohalikes ja üleriigilistes ajalehtedes, erialaajakirjades ja rahvusvahelistes internetiväljaannetes ilmunud arvukalt artikleid, mis tõendavad leiva „Pan de Alfacar” tuntust seoses Alfacari 16. sajandisse ulatuva leivavalmistamistraditsiooniga, sellealase oskusteabega, toote eripäradega ja tootele antud preemiatega.

—

Viited leiva „Pan de Alfacar” eripäradele

Lisaks üld- ja erialaajakirjades ilmunud kirjutistele, mis käsitlevad leiva „Pan de Alfacar” omadusi, mainib José Carlos Capel oma 1991. aastal ilmunud raamatus „El pan: elaboración, formas, mitos, ritos y gastronomía. Glosario de los panes de España” ühte leiva „Pan de Alfacar” varianti, Alfacari rosco't.

—

Leivatootmise tähtsus

Geograaf Bosque Laureli sõnul olid „Alfacar ja Víznar Granada provintsis juba 1950. aastal peamised kogu Granadat varustavad leivatootmiskeskused. 1950. aasta paiku müüdi provintsi pealinnas 7 000 kg leiba „Pan de Alfacar” päevas. Leib oli esmaklassiline ja tarbijate seas kõrgelt hinnatud.”

—

Kirjanduses esinevad ajaloolised viited leiva „Pan de Alfacar” sotsiaalmajanduslikule tähtsusele

2008. aastal ilmunud, leiba „Pan de Alfacar” käsitlevas monograafias „El pan de Alfacar: tahonas y hornos tradicionales” (Reyes Mesa, J.M. jt, 2008) tutvustatakse toote ajalugu 16. sajandist tänapäevani.

Paljud ajaloolis-geograafilised väljaanded ja katastriuurimused kinnitavad leiva „Pan de Alfacar” olulisust. Tähtsamad nendest on järgmised. „Libro de Apeo y Repartimiento de Alfacar”, 1571, ja „Libro de Apeo y Repartimiento de Víznar”, 1572, pärast Granada rekonkistat; Tomás López de Vargas Machuca „Diccionario Geográfico de Málaga y Granada” (1795. aasta käsikiri rahvusraamatukogus Madridis); „Catastro del Marqués de la Ensenada”, ilmunud 1752; F. Henríquez de Jonquera (1987) väljaandes „Anales de Granada: descripción del reino de Granada y ciudad de Granada, crónica de la Reconquista (1482–1492) sucesos de los años 1588–1646” ning „Diccionario Geográfico, Estadístico e Histórico de España y sus posesiones de Ultramar”, Pascual Madoz, 1845–1850.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal/export/sites/default/comun/galerias/galeriaDescargas/cap/industrias-agroalimentarias/denominacion-de-origen/Pliegos/Pliego_pan_alfacar.pdf

või

minnes otse piirkondliku põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnanõukogu (Consejería de Agricultura, Pesca y Medio Ambiente) kodulehele (http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal) ning klõpsates järgmistele linkidele: „Industrias Agroalimentarias”/„Calidad y Promoción”/„Denominaciones de Calidad”/„Frutas y Hortalizas”; spetsifikaat asub pealkirja „Denominaciones de Calidad” (kvaliteedinimetus) all.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

(3) Vt joonealust märkust 2.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.070.est
Euroopa Liidu Teataja		C 70

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 9. märts 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2013/C 070/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6808 – PAI Partners/Industrial Parts Holding) ( 1 )	1

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Keskpank
2013/C 070/02	Euroopa Keskpanga arvamus, 11. detsember 2012, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb investeerimistoodete põhiteabe dokumente (CON/2012/103)	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 070/03	Euro vahetuskurss	9

2013/C 070/04	Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 19. juuni 2012. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis on seotud juhtumiga COMP/39.966 – gaasisolatsiooniga jaotusseadmed (trahvid) – Raportöör: Iirimaa	10

2013/C 070/05	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – COMP/39.966 – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmed (trahvide taaskehtestamine)	11

2013/C 070/06	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 27. juuni 2012, millega muudetakse 24. jaanuari 2007. aasta otsust K(2006) 6762 EÜ asutamislepingu artikli 81 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101) ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta niivõrd, kuivõrd see oli adresseeritud äriühingutele Mitsubishi Electric Corporation ja Toshiba Corporation (Juhtum COMP/39.966 – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmed – Trahvid) (teatavaks tehtud numbri C(2012) 4381 all) ( 1 )	12

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2013/C 070/07	Portugali riiklik menetlus piiratud lennuliiklusõiguste andmiseks	14

2013/C 070/08	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )	26

2013/C 070/09	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) ( 1 )	27

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Investeerimispank
2013/C 070/10	Konkursikutse – EIP teine sotsiaalse innovatsiooni konkurss	28

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 070/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6865 – Oaktree/Countryside) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	29

2013/C 070/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6796 – Aegean/Olympic II) ( 1 )	30

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 070/13	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	31