1.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 60/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

27. november 2012,

seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud mitme regulatiivse ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõuga, mis tuleb vastu võtta komisjonile delegeeritud rakendusmääruse vormis, et täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta

(CON/2012/95)

2013/C 60/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank sai 8. novembril 2012 Euroopa Komisjonilt taotluse esitada arvamus seoses regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudega (edaspidi „ReTSi eelnõud”) ning seoses rakenduslike tehniliste standardite eelnõuga (edaspidi „RaTSi eelnõu”), mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on esitanud komisjonile ning mis tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 1095/2010 (1) artiklitele 10 kuni 15 vastu võtta järgmiste aktidena:

komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EÜ) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (edaspidi „kliirigukohustuse ja riskimaandamise ReTSi eelnõu”);

b)	komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EÜ) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte kolleegiume (edaspidi „kesksete vastaspoolte kolleegiumide ReTSi eelnõu”);

komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EÜ) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid (edaspidi „kesksete vastaspoolte nõuete ReTSi eelnõu”);

komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlate poolt avaldatavad ja kättesaadavaks tehtavad andmed ning tegevusstandardid andmete summeerimise ja võrdlemise ning nendele juurdepääsu kohta (edaspidi „kauplemisteabehoidlate poolt avaldatavate ja kättesaadavaks tehtavate andmete ning nende andmete summeerimise ja võrdlemise ning juurdepääsu tegevusstandardite ReTSi eelnõu”);

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr …/…, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta rakenduslikud tehnilised standardid kauplemisteabehoidlatele esitatavate tehinguaruannete vormi ja sageduse suhtes (edaspidi „kauplemisteabehoidlatele esitatavate tehinguaruannete vormi ja sageduse RaTSi eelnõu”);

(edaspidi ühiselt „regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõud”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ning artikli 282 lõikel 5, kuna regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõud sisaldavad sätteid, mis mõjutavad eelkõige Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta tööd ning samuti tema kaasabi finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, tema poolt välisvaluutatehingute sooritamist ning liikmesriikide ametlike välisvaluutareservide hoidmist ja haldamist, millele viidatakse lepingu artikli 127 lõigetes 2 ja 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1. Üldised märkused

1.1.

EKP esitas 13. jaanuaril 2011 arvamuse CON/2011/1 seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) milles ta tõi muu hulgas esile, et pankadel on seaduses sätestatud roll ja kohustused tagada finantsstabiilsus ning samuti finantsinfrastruktuuride turvalisus ja tõhusus. Määruse (EL) nr 648/2012 lõpptekstis on vastavalt rõhutatud EKPSi rolli maksesüsteemide tõrgeteta töö edendamisel ning nõutud ESMA-lt tehniliste standardite eelnõude koostamist tihedas koostöös EKPSiga (3).

1.2.

EKP on osalenud väga tihedalt ESMA töös tehniliste standardite väljatöötamisel seoses kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlatega ning märgib, et ESMA on võtnud regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõude juures arvesse enamikku EKP soovitusi. EKP toetab üldiselt ESMA lõplikke tehniliste standardite eelnõusid ning peab neid hästi tasakaalustatuiks ning kooskõlas olevaks CPSS-IOSCO finantsturu infrastruktuuri põhimõtetega (4). EKP soovib siiski esitada märkusi ja soovitada muudatusi teatavates kõige olulisemates küsimustes, sealhulgas nendes, mis on EKP jaoks asjakohased, ent mille osas määrus (EL) nr 648/2012 ei nõua EKPSi kaasamist ESMA ettevalmistustöösse.

2. Konkreetsed märkused

2.1.

EKP toetab kliirigukohustuse ja riskimaandamise ReTSi eelnõu sätet, (5) milles määratletakse elemendid, mida ESMA peab arvesse võtma, et hinnata kliirimisele kuuluvate börsiväliste tuletisinstrumentide vastava klassi lepingutingimuste ja tööprotsesside standarditust. See säte suurendab ka mõiste „standardimine” selgust. See on oluline, et parandada börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust, vähendada süsteemset riski ning parandada finantsstabiilsust, mille vajadust on G20 juhid rõhutanud (6). Siiski on oluline tagada, et tähelepanu suunamine lepingutingimuste standardimisele ei motiveeriks turuosalisi lepingulise standardimise protsessist kõrvale jääma, et vältida kohustusliku kliiringukohustuse kehtestamist. Sellega seoses rõhutab EKP ka ESMA volitusi a) jälgida kliirimiseks mittekõlblike tuletisinstrumentidega seotud tegevust, et tuvastada juhtumid, kus teatav tuletislepingu liik võib kujutada endast süsteemset riski ja b) vältida kliiritud ja kliirimata tuletistehingute erinevat õiguslikku kohtlemist (7).

2.2.

Lisaks märgib EKP, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõige 4 sätestab, et seda määrust ei kohaldata a) EKPSi liikmete suhtes; b) teiste samu ülesandeid täitvate liikmesriikide asutuste suhtes ja c) teiste liidu ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse (8). Ent nõue, et EKPSi liikmete tehingupooled peavad esitama kõik andmed oma tehingute kohta kauplemisteabehoidlatele, piiraks eeltoodud erandi tõhusust. Et määrus (EL) nr 648/2012 ei piiraks EKPSi liikmete volitusi täita oma üldistes huvides olevaid ülesandeid, on väga tähtis, et eelkõige EKPSi liikmete raamatupidamisarvestus oleks kaitstud ning et keskpanga operatsioonidest lähtuv märguandesüsteem jääks tulemuslikuks. Seda oleks võimalik kõige tõhusamalt tagada nii, et erand kohustusest esitada oma tuletisinstrumentide tehingute aruandeid ei kehtiks mitte ainult EKPSi liikmete, vaid ka nende tehingupoolte suhtes.

2.3.

EKP märgib, et hoiustamise püsivõimaluste või muude keskpanga poolt antud võrreldavate vahendite abil tehtud sularahahoiused võivad olla vääringustatud nii asjaomase keskpanga emiteeritud vääringus (st „keskpangarahas”) kui ka teises vääringus, mida see keskpank ei emiteeri (st „kommertspangarahas”) ning seetõttu võib neil olla erinev riskiprofiil. See asjaolu peaks kajastuma keskse vastaspoole investeerimispoliitikas selliste hoiuste erineva käsitlemise näol ning tuleks kaaluda selle arvestamist määruse (EL) nr 648/2012 tulevase muutmise korral.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõusid muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 27. november 2012

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(2) ELT C 57, 23.2.2011, lk 1.

(3) Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõige 9, artikli 34 lõige 3, artikli 41 lõige 5, artikli 42 lõige 5, artikli 44 lõige 2, artikli 45 lõige 5, artikli 46 lõige 3, artikli 47 lõige 8, artikli 49 lõige 4, artikli 54 lõige 4, artikli 81 lõige 5.

(4) Avaldatud Rahvusvahelise Arvelduste Panga kodulehel http://www.bis.org

(5) Artikkel 6.

(6) Vt eelkõige G20 Toronto tippkohtumise deklaratsiooni, 26.-27. juuni 2010, kättesaadav veebilehel http://canadainternational.gc.ca

(7) Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõige 3 ja artikli 5 lõige 3.

(8) Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõige 4.

LISA

Kesksete vastaspoolte kolleegiumide ReTSi eelnõu muudatusettepanekud

Komisjonile ESMA poolt esitatud tekst

EKP muudatusettepanekud (1)

Muudatus 1

Preambul

„Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, eriti selle artikli 18 lõiget 6,”

„Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (2)

Selgitus

Vastavalt lepingu artiklile 296, milles on sätestatud, et õigusaktides osutatakse aluslepingutega ettenähtud ettepanekutele, on muudatus vajalik kajastamaks asjaolu, et delegeeritud määruse eelnõu on vastu võetud kooskõlas lepingu artikli 127 lõikega 4 ja artikli 282 lõikega 5. Need sätted sisaldavad kohustust konsulteerida EKPga kõikide tema pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide puhul (3).

Muudatus 2

Artikkel 8 (uus)

Tekst puudub

„Kriisijuhtimine hädaolukordades

Hädaolukordi käsitlevad menetlused kajastavad kolleegiumi liikmete kohustusi ja teabevajadust ning sisaldavad vajalikke vahendeid, mis võimaldavad õigeaegset, proportsionaalset ja tõhusat teabevahetust kriisijuhtimismenetluses. Hädaolukordade menetluste osana tagab keskse vastaspoole pädev asutus, et kolleegium kaalub järgmiste vahendite loomist:

a)	kriisikommunikatsiooni püsivahendid;

b)	kontroll-leht võtmeteemade kohta, vähemalt millest tuleb kriisi ajal teavitada;

c)	kriisijuhtimismenetluste regulaarne testimine.”

Selgitus

ESMA aruteludokumendis (ESMA/2012/379) käsitleti teataval määral hädaolukordi. Kooskõlas CPSS-IOSCO finantsturu infrastruktuuri põhimõtetes sisalduva kohustusega E „Koostöö teiste asutustega”, peavad asutustevahelised koostöökokkulepped toimima mitte ainult tavalises olukorras vaid ka turupingete ja kriisiolukordade ajal.

Kauplemisteabehoidlatele esitatava miinimumteabe ReTSi eelnõu muudatusettepanekud

Komisjonile ESMA poolt esitatud tekst

EKP muudatusettepanekud

Muudatus 3

Lisa tabel 2, lisada uus osa krediidituletisinstrumentide kohta pärast välja 54

Tekst puudub

	„Osa 2h (4) – Krediit	Kogu allpool nõutud teavet sisaldavast UPIst teavitamise puhul ei pea siin nõutud teavet esitama	Krediidi-tuletisinstrumendid
55	Restruktureerimissäte	Näitab restruktureerimissätte liiki

Selgitus

Finantsstabiilsuse ja süsteemse riski analüüsi vaatenurgast on väga oluline saada teavet kehtivate restruktureerimissätete liigi kohta krediidiriski vahetuslepingutes. See teave võimaldab asutustel täpsemalt analüüsida krediidisündmuse mõju turuosaliste krediidiriski vahetustehingute riskipositsioonidele ning mõista, mis liiki krediidisündmused kohalduvad teatavat liiki krediidiriski vahetustehingute positsioonidele. Seega võib selle teabe puudumine raskendada krediidisündmuste süsteemse riski analüüsi.

Kauplemisteabehoidlate poolt avaldatavate ja kättesaadavaks tehtavate andmete ning nende andmete summeerimise ja võrdlemise ning juurdepääsu tegevusstandardite ReTSi eelnõu muudatusettepanekud

Komisjonile ESMA poolt esitatud tekst	EKP muudatusettepanekud
Muudatus 4
Artikli 2 lõige 10
„10. Kauplemisteabehoidla tagab EKPSi asjaomasele liikmele juurdepääsu selliste tuletislepingute positsiooniandmetele, mis on kõnealuse liikme emiteeritavas valuutas.”	„10. Kauplemisteabehoidla tagab EKPSi asjaomasele liikmele juurdepääsu selliste tuletislepingute tehinguandmetele ning positsiooniandmetele, mis on kõnealuse liikme emiteeritavas valuutas. Kui kummagi tuletislepingu poole asukoht ei ole sellise EKPSi liikme jurisdiktsioonis, võib kauplemisteabehoidla selliseid tehinguandmeid anda asjaomase tuletislepingu pooli identifitseerimata.”
Selgitus Praeguses eelnõus on sätestatud ainult EKPSi asjaomase liikme juurdepääs „positsiooniandmetele“. Et EKP saaks täita talle lepingu artikli 127 lõikega 2 antud ülesandeid, eelkõige seoses rahapoliitika, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise ja finantsstabiilsusega, nõuab EKP juurdepääsu eurodes vääringustatud tuletislepingute tehinguandmetele. Sellega seoses on EKP huviks a) seirata agregeeritud või individuaalseid maksevooge, mis mõjutavad makse- ja arveldussüsteeme; b) seirata euro likviidsust ja c) seirata spekuleerimist nimetatud vääringus. See on eriti kasulik hindamaks võimalikku likviidsusepuudust, millel võib olla mõju rahapoliitika teostamisele. Positsiooniandmed hõlmavad andmeid ainult seisude („positsioonide”) kohta, kuid mitte voogude kohta, mida on vaja likviidsusanalüüsi läbiviimiseks. Lisaks saab kohustuslikul kliirimisel olema märkimisväärne mõju turu likviidsusele ja maksevoogudele. Seetõttu on samuti vaja juurdepääsu tehinguandmetele, et mõista turustruktuuri ja börsiväliste tuletisinstrumentide turu likviidsustundlikkust. Eurosüsteemil on samuti vaja juurdepääsu tehinguandmetele, arvestades tema rolli kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmena, kes esindab vastavat valuutat emiteerivat keskpanka. Arvestades, et euro on tuletislepingute osas konkurentsitult tähtsaim liidu vääring, eeldab EKP, et eurosüsteem saab olema liige suures hulgas kesksete vastaspoolte kolleegiumides.

Kauplemisteabehoidlatele esitatavate tehinguaruannete vormi ja sageduse RaTSi eelnõu muudatusettepanekud

Komisjonile ESMA poolt esitatud tekst

EKP muudatusettepanekud

Muudatus 5

Lisa tabel 2, lisada uus osa krediidituletisinstrumentide kohta pärast välja 54

Tekst puudub

„Osa 2h (5) – Krediit

Kogu allpool nõutud teavet sisaldavast UPIst teavitamise puhul ei pea siin nõutud teavet esitama

Krediidi-tuletisinstrumendid

Restruktureerimissäte

Old R=

Vana restruktureerimine

Mod R=

Modifitseeritud restruktureerimine

Mod-Mod R=

Modifitseeritud modifitseeritud restruktureerimine

No R=

Restruktureerimine puudub

Selgitus

Finantsstabiilsuse ja süsteemse riski analüüsi vaatenurgast on väga oluline saada teavet kehtivate krediidiriski vahetustehingute restruktureerimissätete liigi kohta. See teave võimaldab asutustel täpsemalt analüüsida krediidisündmuse mõju turuosaliste krediidiriski vahetustehingute riskipositsioonidele ning mõista, mis liiki krediidisündmused kohalduvad teatavat liiki krediidiriski vahetustehingute positsioonidele. Seega võib selle teabe puudumine raskendada süsteemse riski analüüsi krediidisündmuste puhul.

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2) ELT C x, xx.xx.201x, lk x.”

(3) EKP märgib, et ReTSi eelnõud ja RaTSi eelnõu, mille kohta käesolevas arvamuses soovitatakse muudatusi, peaksid viitama käesolevale arvamusele.

(4) Järgmiste osade ja väljade numbreid tuleb muuta.”

(5) Järgmiste osade ja väljade numbreid tuleb muuta.”

1.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 60/7

Euro vahetuskurss (1)

28. veebruar 2013

2013/C 60/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3129
JPY	Jaapani jeen	121,07
DKK	Taani kroon	7,4560
GBP	Inglise nael	0,86300
SEK	Rootsi kroon	8,4475
CHF	Šveitsi frank	1,2209
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4870
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,637
HUF	Ungari forint	295,80
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7007
PLN	Poola zlott	4,1515
RON	Rumeenia leu	4,3588
TRY	Türgi liir	2,3580
AUD	Austraalia dollar	1,2809
CAD	Kanada dollar	1,3461
HKD	Hongkongi dollar	10,1830
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5810
SGD	Singapuri dollar	1,6237
KRW	Korea vonn	1 423,71
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,7550
CNY	Hiina jüaan	8,1720
HRK	Horvaatia kuna	7,5855
IDR	Indoneesia ruupia	12 702,12
MYR	Malaisia ringit	4,0617
PHP	Filipiini peeso	53,427
RUB	Vene rubla	40,0833
THB	Tai baat	39,085
BRL	Brasiilia reaal	2,5871
MXN	Mehhiko peeso	16,7554
INR	India ruupia	71,3860

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

1.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 60/11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 60/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„QUESO LOS BEYOS”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0806-22.04.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Queso Los Beyos”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud geograafilise tähisega „Queso Los Beyos” on hõlmatud juust, mida valmistatakse lehma, lamba või kitse toor- või pastöriseeritud piimast, mida omavahel ei segata; juustu kalgendatakse piimhappega ja laagerdatakse vähemalt 20 päeva, toorpiimast valmistamise korral aga 60 päeva; juust vastab spetsifikaadi nõuetele ja sellel on allpool kirjeldatud omadused.

Füüsikalised omadused

Kuju: silindriline, ülemine ja alumine külg tasased või pisut lohkus.

Mõõtmed: kõrgus 6–9 cm ja läbimõõt 9–10 cm.

Kaal: 250–500 grammi.

Keemilised omadused

Kuivainesisaldus: vähemalt 50 %

Kuivaine rasvasisaldus: vähemalt 45 %

Kuivaine valgusisaldus: vähemalt 30 %

Organoleptilised omadused

Koorik on õhuke ja krobeline ning selle värvus ulatub kreemikas- või kahvatukollasest helepruunini, sõltuvalt sellest, kas juustu toorainena on kasutatud lehma-, kitse- või lambapiima.

Juust on poolkõva kuni kõva, selles ei ole käärimisel tekkivaid auke, kuid leidub pisut mehhaanilisel teel tekkinud auke; lõikamisel on juust rabe või pudenev. Kitsepiimast valmistatud juustu värvus on valge, lamba- ja lehmapiimast valmistatud juustul aga vandlikarva või kahvatukollane.

Tekstuur on tihke, vähe või üldse mitte elastne ning keskmiselt või väga mure.

Aroom on mahe ning selles on tunda juustu valmistamisel kasutatud piima lõhna, mis on tugevam lamba- ja kitsepiimast valmistatud juustul.

Maitse on mahe, lamba- ja kitsepiimast valmistatud juustul aga tugevam, ning vähe soolane ja pisut hapukas, meeldiv ja tasakaalustatud. Lehmapiimast valmistatud juustul on värske piima järelmaitse, lamba- ja kitsejuustu järelmaitse on tugevam ja kestvam.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Lehma-, lamba- või kitsepiim, piimhappebakterid, kaltsiumkloriid, laap ja sool. Need on traditsioonilised koostisained, mida kasutatakse jätkuvalt ka tänapäeval.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik tootmisetapid, sealhulgas laagerdamine, toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

KGT all turustamise nõuetele vastavatel juustudel peab lisaks tootja märgisele (kaubanduslik märgis) olema nummerdatud märgis, millega tagatakse toote ehtsus; märgisel peavad olema sõnad „Indicación Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis) ja „Queso Los Beyos” ning KGT logo. Kaubanduslikul märgisel peab olema suurtähtedega märgitud, millise loomaliigi piima juustu valmistamisel on kasutatud, et vältida tarbija võimalikku eksitamist.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Määratletud geograafiline piirkond, kus toodetakse ja laagerdatakse kaitstud geograafilise tähisega „Queso Los Beyos” juustu, koosneb Oseja de Sajambre, Amieva ja Ponga omavalitsusüksustest. Esimene neist kuulub halduslikult Castilla y Leóni autonoomsesse piirkonda ning Ponga ja Amieva Astuuria autonoomsesse piirkonda.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Geograafilise piirkonna looduslikuks piiriks on mäed: lõunas Kantaabria mäestik, idas Picos de Europa mäeahelik, põhjas Fontecha ja läänes Ponga mäeahelik. Mägede tõttu on ühendusteede rajamine olnud keeruline ning need kulgevad järsul maastikul suurtes kõrgustes ja raskesti ligipääsetavates mäekurudes.

Ehkki pinnamood ei ole ka piirkonna sees tasane, on sealsete külade vahele olnud võimalik rajada sujuvamad ühendusteed, mis tagavad juurdepääsu ühistele karjaaedadele. Piirkond on halduspiiridele vaatamata sarnaste kommete ja paljude sarnaste joontega tervik.

Ligikaudu kolmandik piirkonna pindalast on kaetud rohumaadega, mida saab kasutada peaaegu aastaringselt.

Üldjoontes võib kõigis kolmes omavalitsusüksuses eristada kolme maastikuvööndit: esiteks kõrgel mägedes ebaühtlaste kaljutippude vahel (mäekurudes) asuvate karjamaade vöönd; teiseks keskmisel kõrgusel asuv hajali asetsevate rohulappidega metsavöönd ning kolmandaks madalamal asuv väheste puudega rohumaade vöönd.

Kahtlemata on piirkonna pinnavormil olnud keskne roll kõnealuse ainulaadse juustusordi väljatöötamisel. Juustu valmistamiseks kasutati piima ülejääki, mis tekkis oludes, mis ei pakkunud piirkonna elanikele kuigi palju võimalusi. Eespool nimetatud raskused ühendusteede rajamisel, mis oli määratletud piirkonnas asuvate omavalitsusüksuste vahel siiski lihtsam, tingisid sealsete elanike vähese läbikäimise. Viimased elasid teatava osa aastast koos mäekurudes asuvates karjaaedades, jagades ühist ruumi ja eluviisi, millest sai alguse ühine arusaam olemasolevate ressursside kasutamisest ja seega ka juustu Queso Los Beyos valmistamisest.

Otsustav roll on olnud ka maastikutingimustel. Nendest tulenevalt on (ekstensiivne) karjakasvatus ja karjatamine traditsiooniliselt toimunud metsa- ja rohumaadel ning olnud kõrgusvööndist ja rohumaade taimekooslusest sõltuvalt väga hooajaline. Piima ja liha kooslusel põhinev süsteem pakkus kaht liiki saaduseid: kasvatati eri liiki noorloomi ja pärast imetamis- ja võõrutamisperioodi üle jäänud piimast valmistati juustu.

Ajalooliseks eripäraks oli see, et karja koosseis sõltus isegi ühe omavalitsusüksuse piires maastikust, mis oli soodsam teatavatele liikidele. Karjustel olid kas lehma-, lamba- või kitsekarjad ning harvem ka segakarjad; seetõttu valmistati juustu kas lamba-, kitse- või lehmapiimast ning vähem eri piimade segust ja just see tingis kõnealuse juustusordi arengu.

Juustu väljatöötamisel on olnud põhiroll eeskätt piirkonna eripäral, kuid lõpptoote omadustes on oma osa ka valmistamisviisil, mille arendasid välja külade elanikud vastavalt piirkonna eripäradele.

5.2. Toote eripära:

Toote eripära väljendub eeskätt selle välimuses, mis erineb täielikult määratletud piirkonnas valmistatavate ülejäänud juustusortide välimusest. Queso Los Beyos on väikeste mõõtmetega juust, mille kõrgus jääb pisut alla selle läbimõõdu. Juustu väiksus ei ole juhuslik – see võimaldab juustu kiiremini pressida ja kuivatada, mis on oluline seetõttu, et vadaku eraldamine on alati toimunud vormimise ajal ning selles etapis nõrgub kalgend omaenda raskuse mõjul (isepressumine). Seda meetodit kasutatakse ka tänapäeval ning see on oluline tegur juustumassi eripärase tekstuuri ja välimuse saavutamisel. Toote eripära näitavad eelkõige juustumassi omadused: see on tihke ning lõikamisel rabe või pudenev. Lehmapiimast valmistatud juustu maitse on mahedam ning kitse- ja lambapiimast valmistatud juustul tugevam, meenutades tooraineks olnud piima maitset. Maitse on aga alati kergelt hapukas, mis on tingitud valmistamisviisist, eelkõige piimhappega kalgendamisest. See aitab vähendada maitsevarjundeid.

Kõnealuse juustu traditsioonilisest valmistamisest lehma-, kitse- või lambapiimast on juttu mitmes kirjutises. Näiteks teoses „Los quesos artesanales de Asturias” (1985) on öeldud: „Juustu Queso Los Beyos valmistatakse kas lehma-, kitse- või lambapiimast ning kohaliku traditsiooni kohaselt ei segata eri loomaliikide piima”; sama on öeldud José A. Fidalgo Sáncheze teoses „Asturias, parada y fonda” (1988) ning Enric Canuti jt teoses „Quesos” (1992). Viimane märgib ka teoses „Manual de quesos, queseros y quesómanos”, et juustu valmistatakse kas lehma, kitse või lamba täispiimast neid omavahel segamata.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Juust on nime saanud suure Los Beyose mäekuru järgi, mille on lubjakivikaljude vahele uuristanud läbi määratletud piirkonna omavalitsusüksuste voolav Sella jõgi, ning juustu üldtunnustatud maine on traditsiooniliselt seotud päritolukohaga.

Maine on peamine tegur geograafilise piirkonna ja toote vahelise seose põhjendamiseks. Selle kohta on palju tõendeid. Diccionario de Miñano sõnaraamatus (1827) on sõnaselgelt viidatud kõnealuse juustu kõrgele kvaliteedile, kuid kirjalikke viiteid selle kohta esineb juba varem – dokumendis „Catastro del Marqués de La Ensenada” (1752) ja piirkonna eri omavalitsusüksuste korraldustes (esimest korda 1779. aastal). Hiljem on juustule pühendatud paljude raamatute ja kirjutiste peatükke või terveid teoseid; Juan Gabriel Pallarés nimetab seda oma kirjutises „Guía de productos de la tierra” (1998) isegi ida pärliks ja mägede pojaks.

Kõnealuse juustu maine ilmneb ka paljudes kulinaariaraamatutes, mille lehekülgedel sellest juttu on: „Guía del buen comer español” (1929), kus märgitakse juustu silmapaistva omadusena ära selle hea maitse; „Lecciones de cocina regional” (1962), kus viidatakse kõnealusele juustule, mis on „väga hea maitsega”; „Comer en Asturias” (1980), kus on seda nimetatud Astuuria olulisemate juustude seas; samuti on juustust juttu raamatus „Cocina práctica de los quesos de España” (1983). Lisaks sellele on raamatus „El Gran libro de la cocina asturiana” (1986) märgitud, et juust on Los Beyose mäekuru iseloomulik toode.

Alguses valmistati juustu peamiselt enda tarbeks või maarendi tasumiseks, hiljem aga kasutati seda teataval määral ka kingitusena, maksevahendina või vahetuskaubana; samuti oli see piima ülejäägist saadava otsese tulu allikas. Algul piirdusid need tegevused kohaliku kaubandusega, hiljem aga laienesid ümberkaudsetele turgudele, näiteks Cangas de Onísi. Arvatakse, et just seal anti juustule nimi selle päritolukoha, Los Beyose mäekuru järgi.

Juust on olnud esindatud Cangas de Onísis toimuvatel Picos de Euroopa juustukonkurss-näitustel, mis said alguse 1942. aasta sügislaadast. Omavalitsuses on dokumenteeritud juustu edukas osalemine nimetatud konkursil koos teiste ümberkaudsete juustusortidega. Korraldatakse ka spetsiaalseid juustu Queso Los Beyos konkursse. Astuuria ajalehes La Nueva España ilmus 10. detsembril 1984 järgmine uudis: „Pongas korraldatakse alates eilsest juustu Queso Los Beyos kohalikku konkurssi”. Muudes 1984. aasta ajaleheartiklites on juustu Queso Los Beyos nimetatud majanduse tõukejõuks ja järjest hinnatumaks tooteks. Ajalehe La Voz de Asturias 28. mai 2004. aasta numbris on kuulutus esimeste juustu Queso Los Beyos kulinaariapäevade kohta, mis toimusid samaaegselt selle juustu XXI konkursiga. Alates 1992. aastast korraldatakse konkurssi ka Amieva omavalitsusüksuses. Omavalitsustes talletatakse dokumente konkursil osalejate, žürii koosseisu, auhindade ja auhinnatute kohta.

Konkursid toimuvad ka praegu. Nendel osalevad piirkonna kolme omavalitsusüksuse juustutootjad ja need on alati publikurohked.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.magrama.gob.es/es/alimentacion/temas/calidad-agroalimentaria/pliego_queso_los_beyos_versi%C3%B3n_7.6.2012_tcm7-211510.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

(3) Vt joonealust märkust 2.

1.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 60/15

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2013/C 60/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„MELVA DE ANDALUCÍA”

EÜ nr: ES-PGI-0105-0937-09.01.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Riiklikud nõuded
—	☒	Muu: spetsifikaatide järgimise kontrollimine

2. Muudatus(t)e liik:

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Sellise registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole koonddokumenti ega kokkuvõtet avaldatud
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

3.1. Muudetakse spetsifikaadi punkti B „TOOTE KIRJELDUS” eesmärgiga lubada konserveerimisvedelikuna kasutada alla 1 %-list soolvett:

Tehakse ettepanek kiita omas mahlas konserveeritud makrelltuuni „Melva de Andalucía” puhul heaks alla 1 %-lise soolvee kasutamine konserveerimisvedelikuna.

Konservide valmistamiseks kasutatakse sama toorainet, st liike Auxis rochei ja Auxis thazard, ning neid valmistatakse samasugusel mittetööstuslikul viisil nagu õlis konserveeritud makrelltuuni, nii et toote omadused ei muutu. Ainus erinevus on konserveerimisvedelik, milleks on keeduveest valmistatav alla 1 %-line soolvesi.

3.2. Muudetakse spetsifikaadi punkti C „GEOGRAAFILINE PIIRKOND”, millesse lisatakse Chiclana de la Frontera omavalitsusüksus:

Parandatakse kokkuvõttest ja spetsifikaadist leitud viga, mis on seotud Cádizi provintsis asuva Chiclana de la Frontera omavalitsusüksusega. Nimetatud omavalitsusüksus oli lisatud Euroopa Komisjonile 29. juunil 2004 esitatud dokumentidesse, kuid inimliku eksituse tõttu jäi see välja viimastest avaldamiseks esitatud dokumentidest.

3.3. Muudetakse punkti D „ASJAOLUD, MIS TÕESTAVAD, ET TOODE PÄRINEB ASJAOMASEST PIIRKONNAST” sõnastust:

Nimetatud punkti sõnastust muudetakse vastavushindamisasutuse muutumise tõttu ja eesmärgiga täpsustada teavet tehtava kontrolli kohta, nimetamata seejuures asutust, kes kontrolli teostab, sest viimane võib muutuda.

3.4. Muudetakse punkti E „TOOTMISMEETODI KIRJELDUS” sõnastust, nii et selles nimetatakse pakendis konserveerimisvedelikuna kasutatavat soolvett ja pakendite tüüpi:

Punkti „PAKENDAMINE” sõnastust muudetakse järgmiselt:

„Õli või soolveega kaetud fileed, millelt on eemaldatud nahk ja luud, pakendatakse silindrikujulistesse või nelinurksetesse metallpakenditesse või klaaspurkidesse.”

3.5. Muudetakse punkti G „SPETSIFIKAATIDE JÄRGIMISE KONTROLLIMINE”:

Selleks et sõnastus vastaks teabele, mis on esitatud Euroopa Komisjonile Andaluusia erilise kvaliteediga toodete ametliku kontrollisüsteemi raames, mis on osa mitmeaastasest kontrollikavast, lisatakse viide Andaluusia omavalitsuse põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnanõukogu (Consejería de Agricultura, Pesca y Medio Ambiente de la Junta de Andalucía) veebisaidile, kus antakse teavet spetsifikaadi järgimist kontrollivate üksuste kohta.

3.6. Muudetakse spetsifikaadi punkti H „MÄRGISTUS”:

Muudetakse nimetatud punkti sõnastust ja lisatakse toote „Melva de Andalucía” logo; seda järgmisel viisil:

Kaitstud geograafilise tähisega „Melva de Andalucía” makrelltuunikonserve turustavate ettevõtjate kasutatavatel märgistel peavad nähtaval kohal olema sõnad „Indicación Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis), ühenduse logo ja nimetus „Melva de Andalucía”, samuti kehtivate õigusaktidega nõutavad üldandmed.

Mis tahes liiki pakendil, milles kaitstud makrelltuuni tarbimiseks turustatakse, peab olema reguleeriva asutuse väljastatud nummerdatud märgis, mille asjaomane ettevõtja peab ise pakendile kinnitama viisil, mis ei võimalda märgiste uuesti kasutamist.

3.7. Muudetakse punkti I „ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD NÕUDED”:

Spetsifikaadis nimetatud õigusaktidega seotud teave viiakse vastavusse kehtivate õigusaktidega.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„MELVA DE ANDALUCÍA”

EÜ nr: ES-PGI-0105-0937-09.01.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Melva de Andalucía”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.7.

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatud toote kirjeldus:

Konserveeritud makrelltuunifilee omas mahlas ja õlis, toodetud mittetööstuslikul viisil.

Tegemist on konserveeritud tootega, mille eripäradeks on tihke, pehme ja mahlane tekstuur, meeldiv lõhn ja väga iseloomulik rasvase kala maitse.

Konserveeritud makrelltuunifileed turustatakse kolmes variandis, milles kasutatakse konserveerimisvedelikuna kas oliiviõli, päevalilleõli või keeduvett. Toode pakendatakse silindrikujulistesse või nelinurksetesse metallpakenditesse või klaaspurkidesse.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Konservide tooraineks on liikidesse Auxis rochei ja Auxis thazard kuuluv kala, millel on jõuline, piklik ja ümar keha, lühike ninamik ja kaks eraldiasetsevat seljauime. Kala on sinakat või sinakashalli värvi; kala küljed ja kõht on hõbejased, nahk jäik ja tugev ning täiesti ilma soomusteta, välja arvatud keha esiosas ja küljejoonel.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kasutatakse Andaluusiale omaseid traditsioonilisi mittetööstuslikke tootmismeetodeid. Makrelltuuni nahk eemaldatakse käsitsi ilma kemikaale kasutamata; nii saadakse kõrge kvaliteediga hallikasvalge värvusega toode, milles on säilinud kõik tooraine omadused.

Konserveerimisvedelikuna kasutatakse üksnes (alla 1 %-list) soolvett, oliivi- või päevalilleõli.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kõigi kaitstud geograafilise tähisega „Melva de Andalucía” makrelltuunikonserve turustavate ettevõtjate kasutatavatel märgistel peavad nähtaval kohal olema sõnad „Indicación Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis), nimetus „Melva de Andalucía” ja Euroopa Liidu logo. Samuti peab kõikidel kaitstud geograafilise tähisega „Melva de Andalucía” konservidel olema järgmine kõnealuse kaitstud geograafilise tähise logo:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Konservide tootmispiirkond asub Almería provintsi järgmistes omavalitsusüksustes: Almería, Adra, Carboneras, Garrucha ja Roquetas de Mar; Cádizi provintsi järgmistes omavalitsusüksustes: Algeciras, Barbate, Cádiz, Chiclana de la Frontera, Chipiona, Conil, La Línea, Puerto de Santa María, Rota, Sanlúcar de Barrameda ja Tarifa; Granada provintsi Almúñecari y Motrili omavalitsusüksustes; Huelva provintsi järgmistes omavalitsusüksustes: Ayamonte, Cartaya, Huelva, Isla Cristina, Lepe, Palos de la Frontera ja Punta Umbría ning Málaga provintsi järgmistes omavalitsusüksustes: Estepona, Fuengirola, Málaga, Marbella ja Vélez-Málaga.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Makrelltuunikonserve toodetakse konserveerimistehastes, mis asuvad geograafilises tootmispiirkonnas; tootmine vastab spetsifikaadis esitatud nõuetele, eriti mittetööstusliku tootmise puhul, milles järgitakse varasematel aegadel kasutatud meetodeid ja protseduure, mis võimaldavad säilitada kala looduslikke omadusi.

Tootmisprotsessis on eriti oluline roll kaladelt naha käsitsi eemaldamisel. Seda teevad vilunud asjatundjad ning seda oskust antakse traditsiooniliselt edasi põlvest põlve.

5.2. Toote eripära:

Konservide tootmisel kasutatavad mittetööstuslikud meetodid võimaldavad säilitada kõik kala looduslikud omadused; konserveeritud toote eripäradeks on tihke, pehme ja mahlane tekstuur, meeldiv lõhn ja väga iseloomulik rasvase kala maitse.

Konserve toodetakse toorainest, mis saadakse eespool nimetatud makrelltuuniliikidest; ehkki tegemist on rändliikidega, on need kõnealuse geograafilise piirkonna rannikualadel tavalised.

Rändkalaliike on Hispaania lõunaosas püütud kolme tuhande aasta vältel alates ajast, mil foiniiklased ja tartessoslased hakkasid väikeseid võrke, algelisi seinnootasid ning hästituntud õngekonksu ja nööri kasutades tuuni, makrelltuuni ja makrelli püüdma. Kalapüügi kõrval tuleb olulise tegevusena nimetada ka kõnealuste rändkalaliikide töötlemist, mille ajalugu ulatub 1. sajandisse. Piki Andaluusia rannikut paiknevates arvukates töökodades töödeldi igat liiki tuunikala ja makrelli. Kuulsad Baelo Claudia varemed Bolonias (Tarifa), kus veel täna võib näha endisaegseid tiike, on sellest vaid üks näide. Seega on piirkonnas püütud liikidest valmistatud kalatoodete konserveerimine osa pikaaegsest, tänapäevani säilinud traditsioonist; alal hoitakse mittetööstuslikke tootmismeetodeid, mille tulemusel saadakse erilise kvaliteediga toode, eelkõige tänu toorainele ja mittetööstuslikule tootmisviisile, mis annab tootele selle organoleptilised omadused. See tagab konservide kõrge kvaliteedi ja ohutuse.

Mittetööstuslikus konserveerimissektoris on ülekaalus olnud väikese ja keskmise suurusega pereettevõtted, mida juhivad nende asutajad või viimaste järeltulijad; see on teinud võimalikuks traditsiooniliste tootmismeetodite säilitamise. Konserveerimisel on Andaluusias pikaaegne traditsioon; toote mittetööstusliku valmistamise kogemus on edasi antud isadelt poegadele ja sellega tagatakse asjatundliku tööjõu olemasuolu.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal/export/sites/default/comun/galerias/galeriaDescargas/cap/industrias-agroalimentarias/denominacion-de-origen/Pliegos/Pliego_modificado_Melva.pdf

või

minnes otse piirkondliku põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnanõukogu (Consejería de Agricultura, Pesca y Medio Ambiente) kodulehele (http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal) ning klõpsates järgmistele linkidele: „Industrias Agroalimentarias”/„Calidad y Promoción”/„Denominaciones de Calidad”/„Otros Productos”; spetsifikaat asub kvaliteedinimetuste (Denominaciones de Calidad) all.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

(3) Vt joonealust märkust 2.

(4) Vt joonealust märkust 2.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.060.est
Euroopa Liidu Teataja		C 60

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	56. köide 1. märts 2013

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Keskpank
2013/C 060/01	Euroopa Keskpanga arvamus, 27. november 2012, seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud mitme regulatiivse ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõuga, mis tuleb vastu võtta komisjonile delegeeritud rakendusmääruse vormis, et täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (CON/2012/95)	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2013/C 060/02	Euro vahetuskurss	7

2013/C 060/03	Komisjoni otsus, 28. veebruar 2013, millega määratakse ravimiohutuse riskihindamise komitee liikmed ja asendusliikmed, kes esindavad tervishoiutöötajaid ja patsientide ühinguid ( 1 )	8

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2013/C 060/04	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	9

2013/C 060/05	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	10

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2013/C 060/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	11

2013/C 060/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	15

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/riigid	Meetmed	Viide	Aegumise kuupäev (3)
Sidrunhape	Hiina Rahvavabariik	Dumpinguvastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1193/2008 (ELT L 323, 3.12.2008, lk 1)	4.12.2013
Sidrunhape	Hiina Rahvavabariik	Kohustused	Komisjoni otsus 2008/899/EÜ (ELT L 323, 3.12.2008, lk 62), mida on muudetud komisjoni otsusega 2012/501/EL (ELT L 244, 8.9.2012, lk 27)	4.12.2013


	(1) EMPs kohaldatav tekst