ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2013.047.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 47

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

56. köide
19. veebruar 2013


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

III   Ettevalmistavad aktid

 

Euroopa Keskpank

2013/C 047/01

Euroopa Keskpanga arvamus, 24. mai 2012, seoses eelnõuga komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (CON/2012/42)

1

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2013/C 047/02

Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/800/ÜVJP (mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja mida on muudetud otsusega 2013/88/ÜVJP) sätestatud piiravaid meetmeid

7

 

Euroopa Komisjon

2013/C 047/03

Euro vahetuskurss

9

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2013/C 047/04

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

10

2013/C 047/05

Prantsusmaa valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Marne’i loa taotlemise kohta)  ( 1 )

11

2013/C 047/06

Prantsusmaa valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõiguslike tegevuslubade ehk nn Guyane Maritime UDO loa ja nn Guyane Maritime SHELFi loa taotlemise kohta)  ( 1 )

13

2013/C 047/07

Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Montagne de Reimsi loa taotlemise kohta)  ( 1 )

16

2013/C 047/08

Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Rouffy loa taotlemise kohta)  ( 1 )

17

2013/C 047/09

Prantsusmaa valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Brive'i loa taotlemise kohta)  ( 1 )

19

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 047/10

Keskkonna rahastamisvahendi LIFE+ 2013. aasta projektikonkurss

21

2013/C 047/11

Konkursikutse – EACEA/45/12 – AKV riikide vaheline akadeemilise liikuvuse kava – Aafrika (Mwalimu Nyerere), Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

24

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2013/C 047/12

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6849 – Enel Green Power/Seci Energia/Powercrop) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

26

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


III Ettevalmistavad aktid

Euroopa Keskpank

19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/1


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

24. mai 2012,

seoses eelnõuga komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega

(CON/2012/42)

2013/C 47/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank sai 18. aprillil 2012 komisjonilt taotluse esitada arvamus seoses eelnõuga komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (edaspidi „delegeeritud määruse eelnõu”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna delegeeritud määruse eelnõu sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi kaasabi finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Konkreetsed märkused

1.    Finantsvõimendus

1.1.

EKP on varem märkinud, et finantsvõimenduse mõiste, millele viidatakse direktiivis 2011/61/EL (1), on paljude alternatiivsete investeerimisfondide (edaspidi „AIF”) valitsejate rakendatava ärimudeli olemuslikuks osaks (2). Üldiselt nõustub EKP Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), et teave koguriski alusel arvutatud finantsvõimenduse taseme kohta on süsteemse riski seirel võtmetähtsusega ning et see teave tuleb anda ka investoritele. Ehkki ülemäärane finantsvõimendus võib põhjustada märkimisväärseid finantsstabiilsuse riske, ei ole finantsvõimenduse risk ainus alternatiivsete investeerimisfondide risk. Seetõttu peab teabele finantsvõimenduse kohta olema lisatud kohane teave muude riskiallikate kohta. Selles kontekstis on tähtis, et erinevaid riskiallikaid puudutavad nõuded oleksid eristatud. Selliste riskiallikate hulka kuuluvad positsioonirisk, st konkreetse investeeringuta seotud turu- ja krediidirisk ning AIFide finantsvõimendus.

1.2.

Järjekindluse huvides ning õigusaktide erinevuste ärakasutamise vältimiseks peab EKP kohaseks, et kehtestatavad finantsvõimenduse arvutamise meetodid oleksid suurimal võimalikul määral kooskõlas Basel III raamistikuga (3) ning ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimuste ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta ning (4) ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (5) (edaspidi koos „ettepandud CRD IV”) (6). Näiteks tuleks see kooskõla tagada viitega valuutariskiturbe tehingute tunnustamisele ning laenuvahendite käsitlemisele. Lisaks võiks kaaluda viitamist ettepandud CDR IV-s sätestatud mõistetele (7).

1.3.

Vastavalt eespool punktis 1.1 märgitule on EKP seisukohal, et riskipositsioonide arvutamisel tuleb vahet teha järgmiste vahel: a) AIFide poolt ostetavate varadega (portfellide) kaasnevad riskid, st „positsioonirisk” ja b) tegelik kasutusel olev finantsvõimendus. Seega tuleb neid kahte riskiallikat alternatiivsete investeerimisfondide finantsvõimenduse kindlaksmääramisel eraldi käsitleda. Näiteks välisallikatest pärinevate laenuvahendite osas, mida ei ole investeeritud, ei ole tururiski ega krediidiriski, nad suurendavad alternatiivse investeerimisfondi tegelikku finantsvõimendust. Vastupidiselt eeltoodule näib, et ettepandud CRD IV ei tee vahet eri liiki laenuvahendite vahel (8).

1.4.

Delegeeritud määruse eelnõu viitab üldmeetodi ja kohustustepõhise meetodi kohaldamisele (9). Selles ei nähta ette täiendava meetodi (10) kasutamist, kuna see meetod ei tagaks tulemuste võrreldavust. EKP mõistab, et täiendav meetod, mis pehmendab kohustustepõhise meetodi reegleid, loodi AIFi valitsejate tarvis, kes valitsevad AIFe, mille puhul kohustustepõhine meetod ei pruugi olla kohane või ei pruugi anda kasutuskõlblikke tulemusi. EKP toetab komisjoni otsust mitte ette näha täiendavat meetodit, kuna üldmeetodi ja kohustustepõhise meetodi rakendamine on piisav ja annab alternatiivsete investeerimisfondide finantsvõimenduse kohta kasulikku teavet nii investoritele kui ka pädevatele järelevalveasutustele.

2.    Riskijuhtimine

Delegeeritud määruse eelnõu nõuab AIFi valitsejatelt, et nad eristaksid oma riskijuhtimisfunktsiooni oma tegevusest, ning soovitab, et see on võimalik saavutada, kui AIFi valitsejad järgivad tingimuslike sätete ammendavat loetelu (11). Kui neid tingimusi ei täideta, rakendab AIFi valitseja kaitsemeetmeid, et leevendada huvide konflikte, mis võivad ohustada riskijuhtimistegevuste sõltumatut teostamist (12). Sellega seoses toetab EKP riskijuhtimise eraldamist tegevus- ja juhtimisfunktsioonidest. Komisjon võib kaaluda ESMA-le volituste andmist valmistada ette üldsuunised, millega määratakse kindlaks objektiivsed kriteeriumid eesmärgiga vältida ebajärjekindlat kohaldamist liidus, ning jälgida nende rakendamist.

3.    Investeerimine väärtpaberistamise positsioonidesse

3.1.

Delegeeritud määruse eelnõus (13) nähakse ette, et AIFi valitsejad võivad investeerida väärtpaberistamise positsioonidesse juhul, kui nad viivad algataja või sponsori suhtes läbi põhjaliku kontrolli. Konkreetsemalt näeb delegeeritud määruse eelnõu ette, et enne väärtpaberistatud instrumentidesse investeerimist peab AIFi valitseja: a) vastama teatavatele kvalitatiivsetele nõuetele, sh tal on igakülgsed teadmised asjaomase investeeringu riskiprofiilist ning ametlikud eeskirjad ja menetlused (14) ja b) veenduma, et sponsorid ja algatajad vastavad reale kvalitatiivsetele nõuetele, sh neil on tõhus riskijuhtimine, kohased hajutamise strateegiad jne (15).

3.2.

EKP toetab kvalitatiivseid nõudeid, mis suurendavad AIFi valitsejate teadlikkust võetud riskidest enne väärtpaberistatud toodetesse investeerimist. Mis puudutab eespool punkti 3.1 alapunktis b märgitut, siis võib olla keeruline kohaldada AIFi valitsejate kohustust veenduda, et algatajatel ja sponsoritel on kohased riskijuhtimisprotseduurid, kuna AIFi valitsejatel ei pruugi olla võimalik vahetult kontrollida kriteeriume, mis puudutavad sponsori või algataja sisekorda.

3.3.

Tagamaks, et sellised nõuded ei oleks AIFi valitsejate poolt väärtpaberistatud toodetesse investeerimise takistuseks, mis kahjustaks sellega laiemat eesmärki elavdada väärtpaberistamisturgu, võib delegeeritud määruse eelnõus ette näha, et ESMA annab üldjuhise, milliseid konkreetseid dokumente peavad sponsorid või algatajad AIFi valitsejatele esitama seoses eelnimetatud kvalitatiivsete nõuetega.

4.    Depositooriumi ülesanded

4.1.

EKP toetab põhjalikke ülesandeid, mida depositooriumid peavad vastavalt delegeeritud määruse eelnõule täitma (16). Sealhulgas on EKP kindel, et üksikasjalikud nõuded (17) piiravad suurel määral AIFide investorite vara hoidmise riski.

4.2.

EKP toetab direktiiviga 2011/61/EL kehtestatud ning delegeeritud määruse eelnõus täiendavalt täpsustatavat (18) ranget vastutust. EKP märgib siiski, et see vastutus koos edasiste muudatustega (UCITS V), (19) mis tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (20) võib olla depositooriumide vastu märkimisväärsete kahju hüvitamise nõuete esitamise aluseks. Mõne depositooriumi puhul võivad sellised nõuded moodustada nende kogukapitalist kordades suurema kahju. Seetõttu peab EKP kohustuslikuks, et depositooriumid juhivad neid riske kohaselt olenemata sellest, kas nad on krediidiasutused või investeerimisühingud või muud järelevalve alla kuuluvad asutused, (21) ning et neid riske võetakse arvesse vastavate kapitalinõuete kohaselt. Tulevane UCITS V õigusloomemenetlus pakub head võimalust käsitleda seda teemat nii eurofondide kui ka AIF depositooriumide kontekstis.

5.    Aruandlusnõuded ja teabevahetus

5.1.

EKP toetab delegeeritud määruse eelnõus sätestatud aruandlusnõudeid. Artikli 112 lõike 7 kohaselt peavad AIFi valitsejad esitama teabe vastavalt delegeeritud määruse lisas sätestatud aruandevormile. Sellega seoses toetab EKP andmete aruandluse nõudeid, mis on ette pandud ESMA nõuandes, (22) mille kohaselt osa teabest kogutakse kuupõhiselt ning milles soovitatakse lisateabe esitamist AIFide tagasivaatelise riskiprofiili kohta. See üksikasjalikum teave on tähtis süsteemse riski kõikehõlmava järelevalveraamistiku loomiseks.

5.2.

Eeltoodust olenemata kattuvad kõnealused pädevatele asutustele aruannete esitamise nõuded, eriti delegeeritud määruse eelnõu artikli 112 lõikes 1 sätestatud nõuded, suurel määral 27. juuli 2007. aasta määruses EKP/2007/8 (investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta) (23) statistikaaruandluse suhtes kehtestatud nõuetega. Seetõttu leiab EKP, et oleks võimalik piirata AIFi valitsejate aruandluskoormust, ühtlustades teatavad pädevate asutuste aruandluskohustused EKP statistikanõuetega (24). Sellega seoses on EKP valmis ja soovib arutada komisjoni ja ESMAga, kuidas oleks kõige parem aruandlusnõudeid ühtlustada.

5.3.

Lõpuks, teabevahetuse osas jätab delegeeritud määruse eelnõu (25) riigisisestele asutustele märkimisväärse kaalutlusõiguse tingimuste osas, mille kohaselt süsteemse riski seires (26) asjakohast teavet tuleb ESMA ja ESRBga jagada. EKP soovitab ebakindluse vältimiseks eelnimetatud sätteid täpsustada.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud delegeeritud määruse eelnõu muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 24. mai 2012

EKP asepresident

Vítor CONSTÂNCIO


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EÜ alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(2)  EKP 16. oktoobri 2009. aasta arvamus CON/2009/81 (seoses ettepanekuga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid ning millega muudetakse direktiive 2004/39/EÜ ja 2009/…/EÜ) (ELT C 272, 13.11.2009, lk 1). Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(3)  Vt „Basel III: A global regulatory framework for more resilient banks and banking systems”, Baseli pangajärelevalve komitee, detsember 2011, täiendatud väljaanne juuni 2011.

(4)  Millega muudetakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet. KOM(2011) 453 lõplik.

(5)  KOM(2011) 452 lõplik.

(6)  Finantsvõimenduse ühtlustatud määratlus ei tähenda krediidiasutuste ja AIFide finantsvõimenduse suhtarvu ühtlustatud kalibreerimist.

(7)  Vt ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohta, (KOM(2011) 452 lõplik, artikli 4 lõikes 86 sätestatud finantsvõimenduse määratlust.

(8)  Ettepandud CRD IV kohaselt kirjendatakse laenuvahendid bilansis ning seetõttu nad suurendavad selle raamistiku kohaselt finantsvõimendust, olenemata sellest, kuidas saadud vahendeid seejärel kasutatakse. Bilansikirjete riskipositsiooni väärtus võrdub üldiselt nende raamatupidamisväärtusega pärast konkreetseid korrigeerimisi, nt seoses krediidiriskiga; vt ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohta, (KOM(2011) 452 lõplik, artikli 416 lõige 5 koosmõjus artikli 106 lõikega 1.

(9)  Delegeeritud määruse eelnõu II peatükk, 2. jagu, artiklid 9 ja 10.

(10)  Vt ESMA tehniline nõuanne Euroopa Komisjonile võimalike meetmete kohta seoses alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiviga, 16. november 2011 (edaspidi „ESMA nõuanne”), ESMA/2011/379, lk 459.

(11)  Delegeeritud määruse eelnõu artikkel 43.

(12)  Delegeeritud määruse eelnõu artikkel 44.

(13)  Vt delegeeritud määruse eelnõu III peatükk, 5. jagu.

(14)  Delegeeritud määruse eelnõu artikkel 55.

(15)  Delegeeritud määruse eelnõu artikkel 54.

(16)  Vt delegeeritud määruse eelnõu IV peatükk, 2. jagu.

(17)  Vt delegeeritud määruse eelnõu artiklid 91, 92, 98, 100 ja 101.

(18)  Vt delegeeritud määruse eelnõu IV peatükk, 3. jagu.

(19)  Vt ka komisjoni aruteludokument „Consultation paper on the UCITS depositary function and on the UCITS managers’ remuneration”, 14. detsember 2010.

(20)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(21)  Vt direktiivi 2011/61/EÜ artikli 21 lõige 3.

(22)  Vt ESMA nõuande V lisa.

(23)  ELT L 211, 11.8.2007, lk 8.

(24)  Vt arvamuse CON/2009/81 punkt 10.

(25)  Delegeeritud määruse eelnõu artikli 7 lõige 3 ja artikkel 118.

(26)  Võrdle selles suhtes direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkti d ja artiklit 53 delegeeritud määruse eelnõu artikli 7 lõikega 3 ning artikliga 118.


LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsioon

EKP muudatusettepanekud (1)

Muudatus 1

Delegeeritud määruse eelnõu preambul (uus)

„Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

„Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EÜ alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010, ning eriti selle artikli 3 lõiget 6 […] ning artikli 53 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EÜ alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010, ning eriti selle artikli 3 lõiget 6 […] ning artikli 53 lõiget 3,

 

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

ning arvestades järgmist:”

ning arvestades järgmist:”

Selgitus

Vastavalt lepingu artiklile 296, milles on sätestatud, et õigusaktides osutatakse aluslepingutega ettenähtud ettepanekutele, on muudatus vajalik kajastamaks asjaolu, et delegeeritud määruse eelnõu on vastu võetud kooskõlas lepingu artikli 127 lõikega 4 ja artikli 282 lõikega 5. Need sätted sisaldavad kohustust konsulteerida EKP-ga kõikide tema pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide puhul. EKP nõuandva rolli kohta delegeeritud ja rakendusaktide osas vaata 25. jaanuari 2012. aasta EKP arvamuse CON/2012/5 seoses ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, ja seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta, (2) punkti 4.

Muudatus 2

Delegeeritud määruse eelnõu põhjendus 42a (uus)

Tekst puudub

„AIFi valitseja kõrgem juhtkond peab heaks kiitma valitud peamaaklerite loendi. AIFi valitsejad nimetavad peamaaklereid sellest loendist. Arvestades, et peamaakler võib olla süsteemselt oluline, peaksid riskifondid kasutama rohkem kui ühte heakskiidetud loetelust valitud peamaaklerit.”

Selgitus

Delegeeritud määruse eelnõu artiklis 27 on sätestatud peamaaklerite valimise ja määramise üksikasjalikud nõuded. EKP toetab selliseid kriteeriume ning samuti nõuet, et valitud peamaaklerite loetelu peab heaks kiitma AIFi valitseja kõrgem juhtkond. Lisaks, arvestades, et peamaakler võib olla riskifondile süsteemselt oluline, tuleks delegeeritud määruse eelnõus samuti ette näha, et põhimõtteliselt peavad AIFi valitsejad kasutama mitut peamaaklerit vastavalt käesoleva aja turupraktikale.

Muudatus 3

Delegeeritud määruse eelnõu artikli 5 lõiked 6 ja 7 (uus)

Tekst puudub

„6.   Lõike 3 alusel saadud teated edastatakse ESMA-le.

7.   ESMA võib koostada suunised, et edendada käesolevas artiklis käsitletud ajutise olukorra ühtset hindamist pädevate asutuste poolt.”

Selgitus

EKP toetab delegeeritud määruse eelnõu artiklit 5, milles nähakse ette erand sellise AIFi valitseja registreerimise suhtes, kes juhuslikult ületab registreerimiskünnise. Ent mõned AIFi valitsejad võivad seda erandit kuritarvitada. Seetõttu on kohane, et pädevatelt asutustelt nõutakse AIFi valitsejatelt künniseületamiste kohta saadud kõikide teadete edastamist ESMA-le, et edendada ajutiste ületamiste osas riigisiseste asutuste ühtset lähenemist.

Muudatus 4

Delegeeritud määruse eelnõu artikli 46 lõike 3 punkt c

„3.   Lõike 1 kohaldamisel teeb AIFi valitseja iga valitsetava AIFi puhul järgmist:

„3.   Lõike 1 kohaldamisel teeb AIFi valitseja iga valitsetava AIFi puhul järgmist:

[…]

[…]

c)

viib korrapäraselt läbi asjakohaseid stressiteste ja analüüsib stsenaariume, et vähendada riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib AIFi negatiivselt mõjutada;

c)

viib korrapäraselt vähemalt kord kvartalis läbi asjakohaseid stressiteste ja analüüsib stsenaariume, et vähendada riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib AIFi negatiivselt mõjutada;

[…]”

[…]”

Selgitus

EKP soovitab finantsstabiilsuse vaatenurgast suurendada stressitestide ja stsenaariumianalüüside sagedust, nii et neid viiakse läbi vähemalt kord kvartalis, et hinnata AIFi võimet taluda kahjulikke finants-, majandus- või idiosünkraatilisi šokke.

Muudatus 5

Delegeeritud määruse eelnõu artikli 51 lõike 2 punkt e

„2.   AIFi valitseja viib korrapäraselt läbi stressiteste tavapärastes ja erandlikes likviidsustingimustes, mis võimaldab tal hinnata iga tema valitsetava AIFi likviidsusriski. Stressitestid:

„2.   AIFi valitseja viib korrapäraselt läbi stressiteste tavapärastes ja erandlikes likviidsustingimustes, mis võimaldab tal hinnata iga tema valitsetava AIFi likviidsusriski. Stressitestid:

[…]

[…]

e)

teostatakse sagedusega, mis on AIFi olemuse seisukohast asjakohane, võttes arvesse AIFi investeerimisstrateegiat, likviidsusprofiili, investori liiki ning AIFi tagasivõtmispoliitikat, ning vähemalt kord aastas.”

e)

teostatakse sagedusega, mis on AIFi olemuse seisukohast asjakohane, võttes arvesse AIFi investeerimisstrateegiat, likviidsusprofiili, investori liiki ning AIFi tagasivõtmispoliitikat, ning vähemalt kord kvartalis aastas.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 4.

Muudatus 6

Delegeeritud määruse eelnõu artikkel 117a (uus)

Tekst puudub

„Selleks, et hõlbustada koostöökokkulepete sõlmimist ning tagada direktiivi 2011/61/EL ühtne kohaldamine, võib ESMA koostada suunised, milles määratakse kindlaks käesoleva jao kohaldamise tingimused.”

Selgitus

EKP toetab liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste koostööd koostöökokkulepete alusel. Sellega seoses on oluline liikmesriikide vaheline kooskõlastamine, et viia miinimumini vastuolud nende poliitikates. ESMA vahetu osalemine vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 37 lõigetele 16 ja 17 aitab tagada liikmesriikide ühtset lähenemist suhetes kolmandate riikidega.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  ELT C 105, 11.4.2012, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/7


Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/800/ÜVJP (mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja mida on muudetud otsusega 2013/88/ÜVJP) sätestatud piiravaid meetmeid

2013/C 47/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Nõukogu otsuse 2010/800/ÜVJP (mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja mida on muudetud otsusega 2013/88/ÜVJP (1)) II ja III lisas loetletud isikutele ja üksustele tehakse teatavaks järgmine teave.

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas, et Teid/teie ettevõte tuleks kanda nende isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2087 (2013) kehtestatud meetmeid.

Asjaomased isikud ja üksused võivad igal ajal esitada resolutsiooni 1718 (2006) kohaselt asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu komiteele koos asjakohaste täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta ÜRO nimekirja vaadataks läbi. Selline taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

United Nations — Focal point for delisting

Security Council Subsidiary Organs Branch

Room S-3055 E

New York, NY 10017

UNITED STATES OF AMERICA

Lisateabe saamiseks vt: http://www.un.org/sc/committees/751/comguide.shtml

Pärast ÜRO otsuse vastuvõtmist otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et eespool nimetatud lisades loetletud isikud ja üksused tuleks kanda loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse otsuses 2010/800/ÜVJP (mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) sätestatud piiravaid meetmeid. Nende isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Kõnealuste isikute ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud nõukogu määruse (EÜ) nr 329/2007 (2) II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artiklit 7).

Asjaomased isikud ja üksused võivad esitada nõukogule järgmisel aadressil koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C — Horizontal Issues

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Samuti juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 lõikes 2 ja artikli 263 lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimuste kohaselt.


(1)  ELT L 46, 19.2.2013, lk 28.

(2)  ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.


Euroopa Komisjon

19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/9


Euro vahetuskurss (1)

18. veebruar 2013

2013/C 47/03

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3352

JPY

Jaapani jeen

125,24

DKK

Taani kroon

7,4596

GBP

Inglise nael

0,86190

SEK

Rootsi kroon

8,4598

CHF

Šveitsi frank

1,2332

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,4070

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,388

HUF

Ungari forint

291,97

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6995

PLN

Poola zlott

4,1891

RON

Rumeenia leu

4,3861

TRY

Türgi liir

2,3587

AUD

Austraalia dollar

1,2946

CAD

Kanada dollar

1,3439

HKD

Hongkongi dollar

10,3538

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5797

SGD

Singapuri dollar

1,6539

KRW

Korea vonn

1 446,43

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,7906

CNY

Hiina jüaan

8,3391

HRK

Horvaatia kuna

7,5863

IDR

Indoneesia ruupia

12 923,07

MYR

Malaisia ringit

4,1384

PHP

Filipiini peeso

54,183

RUB

Vene rubla

40,2300

THB

Tai baat

39,909

BRL

Brasiilia reaal

2,6279

MXN

Mehhiko peeso

16,9444

INR

India ruupia

72,5080


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/10


Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

2013/C 47/04

Abi nr: SA.35846 (12/XF)

Liikmesriik: Itaalia

Abi andev piirkond: Marche

Abikava nimetus:

avviso pubblico per la concessione di contributi ai sensi della misura 3.3 — Porti luoghi di sbarco e ripari di pesca del PO FEP 2007/2013 — articolo 39, del regolamento (CE) n. 1198/2006.

Õiguslik alus: Decreto dirigente della Posizione di Funzione Pesca e Zootecnia (nüüdseks ümber sõnastatud Attività Ittiche e Faunistiche-venatorie) n. 4 del 5 febbraio 2009.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud: lisaks määruse (EÜ) nr 1198/2006 vahenditele on ette nähtud omavahendite kasutamise võimalus olenevalt saadud rahastamistaotlustest. Seega on taotluste esitamise üksikute tähtaegade puhul tegu kasutatavate omavahendite võimaliku kogusummaga. Hinnanguliselt võib see summa olla ligikaudu 300 000 eurot aastas.

Abi suurim osatähtsus: vastavalt määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisale

Rakendamise kuupäev: pärast avaldamist Bollettino Ufficiale della Regione Marche’s (Marche maakonna ametlik väljaanne) ja pärast abikava Euroopa Komisjoni poolset registreerimist

Abikava kestus: (mitte kauem kui 30. juuni 2014); märkida:

kava alusel: kuupäev, milleni abi võib anda: taotluste esitamise esimese tähtaja puhul antakse abi 2009. aasta lõpuni; taotluste esitamise teise tähtaja puhul antakse abi 2010. aasta esimese poolaasta lõpuni.

Abi eesmärk: olemasolevates kalasadamates pakutavate teenuste parandamine, olemasolevate lossimiskohtade renoveerimine, kalurite ohutustingimusete parandamine võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 36 ja 39 sätestatud piiranguid ja rakendusmäärust. Eesmärk on tekitada määruse (EÜ) nr 1198/2006 sätetele vastavate projektide taotluste ülelaekumine

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: artikkel 19

Asjaomane tegevusala: investeeringud kalasadamatesse, lossimiskohtadesse ja varjualustesse

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Regione Marche

Servizio Agricoltura Forestazione e Pesca

PF Attività Ittiche e Faunistiche-venatorie (ameti varasem nimi PF Pesca e Zootecnia on nimetatud ümber alates 14. märtsi 2009)

Via Tiziano 44

60125 Ancona AN

ITALIA

Veebisait, kus on abikava täistekst: http://www.pesca.marche.it/web/F-E-P–200/Misura-3-3/index.htm

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames: tegemist on Euroopa Kalandusfondi raames kasutusele võetud abiga, mida tõenäoliselt rahastatakse ka täiendavatest omavahenditest ning seetõttu kohaldatakse abi puhul määruse (EÜ) nr 736/2008 sätteid. Abi alusel tekib selliste ülelaekunud projektide reserv, mis vastavad Euroopa Kalandusfondi sätestatud kriteeriumidele ning abikavasid käsitlevate ühenduse valdkondlike määrustega sätestatud kriteeriumidele. Euroopa Kalandusfondi väliste vahendite korral pööratakse tähelepanu eelkõige nn ergutavale mõjule ning samuti Deggendorfi kohustusele.


19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/11


Prantsusmaa valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Marne’i loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 47/05

25. oktoobril 2011 esitas ettevõte Elixir Petroleum (Moselle) Ltd taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Marne'i loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke Haute-Marne'i, Meuse'i, Meuthe-et-Moselle'i ja Vosgesi departemangu territooriumil asuval ligikaudu 2 668 ruutkilomeetri suurusel alal.

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Pariisi meridiaan.

Punkt

Idapikkus

Põhjalaius

A

3,20

54,10

B

3,70

54,10

C

3,70

53,90

D

4,00

53,90

E

4,00

53,80

F

4,40

53,80

G

4,40

53,60

H

3,00

53,60

I

3,00

53,80

J

3,50

53,80

K

3,50

54,00

L

3,20

54,00

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse 2006-648 (muudetud) artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal” (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11) ja kinnitatud 2. juuni 2006. aasta ministri määrusega 2006-648 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Konkureerivad taotlused esitatakse ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile allpool osutatud aadressil. Otsused esialgse taotluse ja konkureerivate taotluste kohta võetakse vastu kahe aasta jooksul arvestatuna kuupäevast, mil Prantsuse asutused said kätte esialgse taotluse, seega hiljemalt 8. novembril 2013.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest 2006-649 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Lisateavet saab järgmiselt aadressilt:

ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeerium, energeetika direktoraat (Ministère de l’écologie, du développement durable et de l’énergie, direction de l’énergie), süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo (Bureau exploration et production des hydrocarbures), Grande Arche, Paroi Nord, 92055 La Défense cedex, France, Telefon: +33 140819527

Eespool nimetatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance’i veebisaidil http://www.legifrance.gouv.fr


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.


19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/13


Prantsusmaa valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõiguslike tegevuslubade ehk nn Guyane Maritime UDO loa ja nn Guyane Maritime SHELFi loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 47/06

18. augustil 2011 esitas ettevõte Total E&P Guyane Française SAS, registrijärgse aadressiga 2, place Jean Millier, La Défense, 92400 Courbevoie (Prantsusmaa), taotluse kahe viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Guyane Maritime UDO ja nn Guyane Maritime SHELFi loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke Prantsuse ülemeredepartemangu Guajaana mandrilaval veel kindlaks määramata suurusega alal.

Kõnealused tegevusload kehtivad järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Greenwichi meridiaan ja kasutatud on 1984. aasta rahvusvahelist geodeetiliste koordinaatide süsteemi (WGS84).

UDO loa koordinaadid

Punkt

Läänepikkus

Põhjalaius

A

Punkt, kus Prantsuse ja Suriname mandrilavade vaheline piir lõikub Prantsuse majandusvööndiga (tuleb alles kindlaks määrata)

B

Punkt, kus Prantsuse majandusvöönd lõikub paralleeliga 8° 26′ 05″ põhjalaiust

C

51° 10′ 12″

7° 21′ 06″

D

Punkt, kus paralleel 6° 50′ 00″ põhjalaiust lõikub Prantsuse ja Brasiilia mandrilavade vahelise piiriga

E

Punkt, kus Prantsuse ja Brasiilia mandrilavade vaheline piir lõikub 3 000 m batümeetrilise kõveraga

F

Punkt, kus 3 000 m batümeetriline kõver lõikub paralleeliga 6° 55′ 00″ põhjalaiust

G

52° 40′ 00″

6° 55′ 00″

H

52° 40′ 00″

7° 30′ 00″

I

52° 20′ 00″

7° 30′ 00″

J

52° 20′ 00″

7° 45′ 00″

K

52° 25′ 00″

7° 45′ 00″

L

Punkt, kus meridiaan 52° 25′ 00″ läänepikkust lõikub 3 000 m batümeetrilise kõveraga

M

Punkt, kus 3 000 m batümeetriline kõver lõikub paralleeliga 8° 10′ 00″ põhjalaiust

N

Punkt, kus paralleel 8° 10′ 00″ põhjalaiust lõikub Prantsuse ja Surinami mandrilavade vahelise piiriga (tuleb alles kindlaks määrata)

A kuni B: Prantsuse majandusvööndi piir;

D kuni E: Prantsuse ja Brasiilia mandrilavade vaheline piir;

E kuni F ja L kuni M: 3 000 m batümeetriline kõver;

N kuni A: Prantsuse ja Surinami mandrilavade vaheline piir (tuleb alles kindlaks määrata).

SHELFi loa koordinaadid

Punkt

Läänepikkus

Põhjalaius

A

Punkt, kus paralleel 6° 45′ 00″ põhjalaiust lõikub Prantsuse ja Surinami mandrilavade vahelise piiriga (tuleb alles kindlaks määrata)

B

53° 00′ 00″

6° 45′ 00″

C

53° 00′ 00″

6° 40′ 00″

D

52° 55′ 00″

6° 40′ 00″

E

52° 55′ 00″

6° 35′ 00″

F

52° 35′ 00″

6° 35′ 00″

G

52° 35′ 00″

6° 30′ 00″

H

52° 30′ 00″

6° 30′ 00″

I

52° 30′ 00″

6° 25′ 00″

J

52° 19′ 48″

6° 25′ 00″

K

52° 19′ 48″

6° 19′ 48″

L

52° 10′ 01″

6° 19′ 48″

M

52° 10′ 01″

6° 15′ 00″

N

52° 05′ 00″

6° 15′ 00″

O

52° 05′ 00″

6° 10′ 01″

P

52° 00′ 00″

6° 10′ 01″

Q

52° 00′ 00″

6° 05′ 00″

R

51° 50′ 00″

6° 05′ 00″

S

51° 50′ 00″

6° 00′ 00″

T

51° 35′ 00″

6° 00′ 00″

U

51° 35′ 00″

5° 55′ 00″

V

51° 30′ 00″

5° 55′ 00″

W

51° 30′ 00″

5° 50′ 00″

X

51° 19′ 48″

5° 50′ 00″

Y

51° 19′ 48″

5° 45′ 00″

Z

51° 15′ 00″

5° 45′ 00″

AA

51° 15′ 00″

5° 40′ 12″

AB

51° 10′ 12″

5° 40′ 12″

AC

51° 10′ 12″

5° 35′ 00″

AD

51° 00′ 00″

5° 35′ 00″

AE

51° 00′ 00″

5° 30′ 00″

AF

Punkt, kus paralleel 5° 30′ 00″ põhjalaiust lõikub Prantsuse ja Brasiilia mandrilavade vahelise piiriga

AG

Punkt, kus Prantsuse ja Brasiilia mandrilavade vaheline piir lõikub 12 meremiili piiriga Prantsusmaa rannikust

AH

Punkt, kus 12 meremiili piir Prantsusmaa rannikust lõikub Prantsuse ja Surinami mandrilavade vahelise piiriga (tuleb alles kindlaks määrata)

AF kuni AG: Prantsuse ja Brasiilia mandrilavade vaheline piir;

AG kuni AH: Prantsuse territoriaalvete piir 12 meremiili kaugusel rannikust;

AH kuni A: Prantsuse ja Surinami mandrilavade vaheline piir (tuleb alles kindlaks määrata).

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algsete taotluste ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse 2006-648 artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal” (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11) ja kinnitatud 2. juuni 2006. aasta ministri määrusega 2006-648 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Konkureerivad taotlused esitatakse ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile allpool osutatud aadressil. Otsused esialgsete taotluste ja konkureerivate taotluste kohta võetakse vastu kahe aasta jooksul arvestatuna kuupäevast, mil Prantsuse asutused said kätte esialgsed taotlused, seega hiljemalt 29. juulil 2013.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest 2006-649, milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Lisateavet võib saada ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumist (ministère de l'écologie, du developpement durable et de l’énergie):

energeetika ja kliima peadirektoraat – energeetika direktoraat (Direction générale de l'énergie et du climat – Direction de l’énergie), süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo (Bureau exploration et production des hydrocarbures), Grande Arche – Paroi Nord, 92055 La Défense cedex France (tel: +33 140819529)

Eespool nimetatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance’i veebisaidil: http://www.legifrance.gouv.fr


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.


19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/16


Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Montagne de Reimsi loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 47/07

24. jaanuaril 2011 esitas ettevõte Bluebach Ressources Sarl registrijärgse aadressiga 178, boulevard Haussmann, 75008 Pariis 8e, Prantsusmaa taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Montagne de Reimsi loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke Marne'i departemangus.

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Pariisi meridiaan.

Punkt

Idapikkus

Põhjalaius

A

1,70

54,70

B

2,20

54,70

C

2,20

54,50

D

1,70

54,50

Sel viisil määratletud ala pindala on ligikaudu 658 km2.

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse 2006-648 (muudetud) artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal” (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11) ja kinnitatud 2. juuni 2006. aasta ministri määrusega 2006-648 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Konkureerivad taotlused esitatakse ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile (energeetika direktoraat, süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo), Grande Arche, Paroi Nord, 92055 La Défense cedex, France.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest 2006-649 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Täiendav teave:

ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeerium (Ministère de l’écologie, du développement durable et de l’énergie) energeetika direktoraat, süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo (direction de l’énergie — Bureau exploration et production des hydrocarbures), Grande Arche, Paroi Nord, 92055 La Défense cedex, France, tel +33 140819529.

Eespool nimetatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance’i veebisaidil http://www.legifrance.gouv.fr


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.


19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/17


Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Rouffy loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 47/08

12. detsembril 2011 esitas ettevõte San Leon Energy Plc registrijärgse aadressiga 1, Berkeley Street, Mayfair, London W1J 8DJ (Inglismaa) taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Rouffy loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke Aisne'i ja Marne'i departemangu territooriumil.

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Pariisi meridiaan.

Punkt

Idapikkus

Põhjalaius

A

1,70

54,30

B

2,00

54,30

C

2,00

54,40

D

1,80

54,40

E

1,80

54,20

F

1,70

54,20

Sel viisil kindlaks määratud territoorium on ligikaudu 159 km2.

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse 2006-648 (muudetud) artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal” (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11) ja kinnitatud 2. juuni 2006. aasta ministri määrusega 2006-648 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Konkureerivad taotlused esitatakse ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile (energeetika direktoraat, süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo), Grande Arche, Paroi Nord, 92055 La Défense cedex, France.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest 2006-649 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Lisateavet saab järgmiselt aadressilt:

ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeerium (Ministère de l’écologie, du développement durable et de l’énergie), energeetika direktoraat — süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo (direction de l’énergie — Bureau exploration et production des hydrocarbures), Grande Arche, Paroi Nord, 92055 La Défense cedex, France, Telefon: +33 140819529.

Eespool nimetatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance’i veebisaidil http://www.legifrance.gouv.fr


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.


19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/19


Prantsusmaa valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Brive'i loa taotlemise kohta)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 47/09

20. septembril 2010 esitas ettevõte Hexagon Gaz Pte. Ltd registrijärgse aadressiga 192 Waterloo Street, 05-1 Skyline Building, Singapur 187966, Singapuri Vabariik taotluse viieaastase ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Brive'i loa saamiseks, et uurida vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke Corrèze'i, Dordogne'i ja Loti departemangu territooriumil asuval ligikaudu 1 777 ruutkilomeetri suurusel alal.

Kõnealune tegevusluba kehtib järgmiste geograafiliste koordinaatidega maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on Pariisi meridiaan.

Punkt

Läänepikkus

Põhjalaius

A

1,50

50,20

B

0,80

50,20

C

0,80

50,10

D

0,70

50,10

E

0,70

50,00

F

0,60

50,00

G

0,60

49,90

H

1,30

49,90

I

1,30

49,60

J

1,50

49,60

K

1,50

49,90

L

1,30

49,90

M

1,30

50,00

N

1,20

50,00

O

1,20

50,10

P

1,50

50,10

Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid

Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse 2006-648 (muudetud) artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal” (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11) ja kinnitatud 2. juuni 2006. aasta ministri määrusega 2006-648 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Konkureerivad taotlused esitatakse ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile (energeetika direktoraat, süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo), Grande Arche — Paroi Nord, 92055 La Défense cedex, France.

Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta

Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artiklist 79 ja artikli 79 lõikest 1 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest 2006-649 (muudetud), milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3. juuni 2006).

Lisateavet saab järgmiselt aadressilt:

ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeerium (Ministère de l’écologie, du développement durable et de l’énergie), energeetika direktoraat (direction de l’énergie), süsivesinike geoloogiliste uuringute büroo (Bureau exploration et production des hydrocarbures), Grande Arche — Paroi Nord, 92055 La Défense cedex, France, Telefon: +33 140819529

Eespool nimetatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance’i veebisaidil: http://www.legifrance.gouv.fr


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/21


Keskkonna rahastamisvahendi LIFE+ 2013. aasta projektikonkurss

2013/C 47/10

Komisjon kutsub Euroopa Liidus või Horvaatias registreeritud üksuseid üles esitama ettepanekuid keskkonna rahastamisvahendi LIFE+ 2013. aasta projektikonkursi jaoks.

Taotlused

Taotluste esitamise juhendi koos üksikasjalike selgitustega abikõlblikkuse ja menetluste kohta saab komisjoni veebisaidilt järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/environment/life/funding/lifeplus.htm

Ettepanekud tuleks vormistada ja esitada üksnes veebipõhise taotluste esitamise vahendi eProposal abil. eProposal-rakenduse link teatatakse ettenähtud ajal eespool nimetatud veebisaidi kaudu.

Abisaajad

Taotlusi saavad esitada Euroopa Liidu liikmesriikides või Horvaatias registreeritud üksused, kui nad on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid, ettevõtjad ja institutsioonid.

Käesoleva teatega on hõlmatud järgmised teemad:

1.   LIFE+ loodus ja bioloogiline mitmekesisus

Peamine eesmärk: kaitsta, säilitada, taastada ja seirata looduslikke süsteeme, looduslikke elupaiku ning looduslikku taimestikku ja loomastikku ning aidata kaasa nende toimimisele, et peatada bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas geneetiliste ressursside mitmekesisuse vähenemine ELis.

2.   LIFE+ keskkonnapoliitika ja -juhtimine

Peamised eesmärgid

—   Kliimamuutus: kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerimine tasemel, mis hoiab ära globaalse soojenemise üle 2 °C.

—   Vesi: soodustada vee kvaliteedi parandamist, kujundades hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks välja kulutõhusad meetmed, eesmärgiga töötada välja direktiivi 2000/60/EÜ (vee raamdirektiiv) kohased vesikonna majandamise kavad.

—   Õhk: saavutada õhu kvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele ega keskkonnale.

—   Pinnas: mullakaitse ja mulla säästva kasutamise tagamine mulla funktsioonide säilitamise, mulla ohtude vältimise, nende mõjude pehmendamise ja degradeerunud muldade taastamise teel.

—   Linnakeskkond: aidata kaasa Euroopa linnapiirkondade keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisele.

—   Müra: aidata kaasa keskkonnamüra vähendamise meetmete väljakujundamisele ja rakendamisele.

—   Kemikaalid: parandada 2020. aastaks keskkonna ja tervise kaitset kemikaalide põhjustatud ohtude eest, rakendades kemikaalide alaseid õigusakte, eriti määrust (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) ja pestitsiidide säästva kasutamise teemastrateegiat.

—   Keskkond ja tervis: töötada välja teabebaas keskkonna- ja tervisepoliitika jaoks (keskkonna ja tervise tegevuskava).

—   Loodusvarad ja jäätmed: töötada välja meetmed loodusvarade ja jäätmete säästvaks haldamiseks ja kasutamiseks ning rakendada neid meetmeid, parandada toodete keskkonnasäästlikkust, säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, jäätmetekke vältimist, jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu; aidata kaasa jäätmete vältimise ja taaskasutamise teemastrateegia tõhusale rakendamisele.

—   Metsad: tagada eelkõige läbi ELi koordineeriva võrgustiku konkreetne ja ulatuslik alus metsadega seotud meetmetest teavitamiseks seoses kliimamuutusega (mõju metsa ökosüsteemidele, leevendamine, asendusefektid), bioloogilise mitmekesisusega (algteave ja kaitsealused metsaalad), metsatulekahjudega, metsade olukorra ja metsa kaitsefunktsioonidega (vesi, muld ja infrastruktuur) ning aidata kaasa metsade kaitsmisele tulekahjude vastu.

—   Innovatsioon: aidata kaasa keskkonnatehnoloogia tegevuskava rakendamist toetavate innovaatiliste poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogia, meetodite ja vahendite arendamisele ja tutvustamisele.

—   Üldine strateegia: soodustada ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõhusat rakendamist ja jõustamist ning parandada keskkonnapoliitika aluseks olevaid teadmisi; parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust.

3.   LIFE+ teave ja teabevahetus

Peamine eesmärk: jagada teavet ja suurendada teadlikkust keskkonnaküsimustes, kaasa arvatud metsatulekahjude vältimine, ja toetada selliseid kaasnevaid meetmeid nagu teabekampaaniad ja teabevahetusmeetmed, konverentsid ja koolitused, kaasa arvatud metsatulekahjude vältimisega seotud koolitus.

ELi kaasrahastamise määrad

1.   LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse projektid

ELi rahalise toetuse määr on kuni 50 % abikõlblikest kuludest.

Projektide puhul, mis on suunatud linnukaitsedirektiivi või looduslike elupaikade direktiiviga määratletud prioriteetsetele elupaikadele või liikidele, kohaldatakse erandkorras kuni 75 %-list kaasrahastamise määra.

2.   LIFE+ keskkonnapoliitika ja -juhtimine

ELi rahalise toetuse määr on kuni 50 % abikõlblikest kuludest.

3.   LIFE+ teave ja teabevahetus

ELi rahalise toetuse määr on kuni 50 % abikõlblikest kuludest.

Tähtaeg

Projektiettepanekud valideeritakse ja esitatakse eProposal-rakenduse kaudu riigi pädevale asutusele hiljemalt 25. juunil 2013 kell 16.00 Brüsseli aja järgi. Projektiettepanekud saadetakse eProposal-rakenduse kaudu edasi selle liikmesriigi (või Horvaatia) pädevale asutusele, milles toetuse saaja on registreeritud. Seejärel esitab riigi pädev asutus ettepanekud eProposal-rakenduse kaudu komisjonile hiljemalt 5. juulil 2013 kell 23.59 Brüsseli aja järgi.

Kasutatav eelarve

Kõigi rahastamisvahendi LIFE+ projektides ettenähtud meetmete teostamiseks 2013. aastal antavate toetuste üldsumma on 278 000 000 eurot. Vähemalt 50 % nimetatud summast eraldatakse looduskaitset ja bioloogilist mitmekesisust edendavatele meetmetele.

Soovituslikud rahalised eraldised liikmesriikidele on 2013. aastal järgmised:

Liikmesriik

Eraldis 2013. a

(eurodes)

AT

5 378 449

BE

5 789 478

BG

9 216 194

CY

2 693 799

CZ

5 927 881

DK

4 804 784

DE

31 502 629

EE

3 656 191

ES

27 346 823

 

 

FI

7 391 124

FR

28 105 725

GR

9 860 131

HU

7 168 515

IE

4 232 251

IT

24 438 282

LT

3 052 947

LU

3 035 736

LV

2 672 600

 

 

MT

2 626 260

NL

8 529 214

PL

18 465 604

PT

7 426 037

RO

11 723 542

SE

9 186 386

SI

5 624 774

SK

6 395 315

UK

21 749 329

Kokku

278 000 000

Vastavalt Euroopa Liiduga ühinemise konverentsi – Horvaatia ühinemisdokumendile nr 17 (CONF-HR 17) ja vastavalt ELi-Horvaatia liitumislepingu jõustumisele ning asjaomaste vahendite eraldamisele ELi eelarvest on Horvaatia jaoks ettenähtud soovituslik rahaline eraldis 1 250 000 eurot.

Lisateave

Lisateave taotluse koostamise juhendi ja taotlusvormide kohta on esitatud LIFE’i veebisaidil

http://ec.europa.eu/environment/life/funding/lifeplus.htm

Võib pöörduda ka järgmiste asjaomaste asutuste poole liikmesriikides:

http://ec.europa.eu/environment/life/contact/nationalcontact/index.htm


19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/24


KONKURSIKUTSE – EACEA/45/12

AKV riikide vaheline akadeemilise liikuvuse kava

Aafrika (Mwalimu Nyerere), Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

2013/C 47/11

1.   Eesmärgid ja kirjeldus

Programmi üldeesmärk on koolitatud ja kõrgkvalifikatsiooniga tööjõu loomisega edendada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides jätkusuutlikku arengut ja leevendada vaesust.

Programmi erieesmärk on tugevdada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna kõrgharidusasutuste vahelist koostööd, et suurendada juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, mis julgustab üliõpilasi astuma magistriõppesse ning võimaldab neil seda teha. Samuti propageeritakse üliõpilaste jäämist piirkonda ning kõrgkooli töötajaskonna (akadeemilise ja halduspersonali) liikuvust, suurendades samal ajal õppeasutuste konkurentsivõimet ja populaarsust.

Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a)

pakkuda üliõpilastele, ka ebasoodsas olukorras olevaile, juurdepääsu kõrgharidusele;

b)

soodustada õpingute ja kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamist hõlmavat koostööd;

c)

aidata parandada kõrghariduse kvaliteeti, edendades osalevate asutuste õppeprogrammide ja õppekavade rahvusvaheliseks muutmist ja ühtlustades õppeprogramme ja õppekavu;

d)

suurendada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kõrgharidusasutuste rahvusvahelise koostöö mahtu;

e)

edendada personalivahetuses osalevate asutuste koostööd;

f)

võimaldada üliõpilastel, akadeemikutel ja personalil saada teise riiki siirdumise kogemustest keelelist, kultuurilist ja erialast kasu;

g)

laiendada osalevate riikide vahel keskpikki poliitika-, kultuuri-, haridus- ja majandussidemeid.

2.   Abikõlblikud taotlejad ja partnerluse moodustamine

Abikõlblikud taotlejad on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide pädevate asutuste tunnustatud kõrgharidusasutused, mis pakuvad bakalaureuse ja/või doktori tasemel kõrgharidust. Üksnes Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riiklikud kõrgharidusasutused, mis on vastavate riiklike organite poolt akrediteeritud, on abikõlblikud. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide väliste kõrgharidusasutuste filiaalid ei ole abikõlblikud.

Partnerlus moodustatakse kolme kuni kaheteistkümne kõrgharidusasutuse vahel.

3.   Abikõlblik tegevus ja projekti kestus

Projekt peab sisaldama kõrge kvaliteediga magistri- ja doktoriprogrammide üliõpilaste ja personali liikuvuse korraldamist ja rakendamist, hariduse/koolituse ja teiste teenuste pakkumist välisüliõpilastele ning õpetust/-koolitust ja uurimisülesandeid ja muid teenuseid projektiga hõlmatud riigi/riikide personalile. Liikuvus peab toimuma ühes käesoleva konkursikutse raames abikõlblikuks tunnistatud riigis.

Projekti kestus peab olema 48 kuni 60 kuud, põhinedes kavandatavatel tegevustel.

4.   Toetuse määramise kriteeriumid

Kõiki taotlusi analüüsivad sõltumatud väliseksperdid alljärgmiste kriteeriumide alusel:

Kriteerium

Kaal

1.

Asjakohasus

20 %

2.

Kvaliteet

70 %

2.1.

Akadeemiline kvaliteet

15 %

2.2.

Partnerluse koosseis ja koostöömehhanismid

20 %

2.3.

Liikumise korraldamine ja rakendamine

20 %

2.4.

Üliõpilastele/personalile pakutavad võimalused ja järelmeetmed

15 %

3.

Jätkusuutlikkus

10 %

Kokku

100 %

5.   Eelarve ja toetuse summad

Käesoleva konkursikutse raames eraldatakse järgmistele geograafilistele piirkondadele soovituslik kogusumma 23,45 miljonit eurot, mis peaks võimaldama ligikaudu 800 liikumisvoogu.

Käesolev konkursikutse jaguneb kaheks paketiks:

Pakett

Geograafilised piirkonnad

Soovituslik kogusumma (eurot)

Pakett 1

Aafrika

17,85 miljonit

Pakett 2

Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond

5,6 miljonit

6.   Taotluste esitamine ja tähtpäev

Vastu võetakse ainult ettenähtud vormil ja nõutud lisasid sisaldavad nõuetekohaselt täidetud taotlused. Toetuse taotluse originaalil peab olema kuupäev ja selle peab olema allkirjastanud isik, kellel on volitus võtta taotluse esitanud asutuse nimel õiguslikult siduvaid kohustusi.

Kogu lisateave, mida taotleja peab vajalikuks, võib olla esitatud eraldi lehtedel.

Toetuse taotluse ja selle lisad peab saatma 10. juunil 2013 (postitempli või kviitungi kuupäev). Kulleriga saatmise korral peab saadetis olema kohal kell 16.00 kohaliku aja järgi, nagu on märgitud allkirjaga ja kuupäevaga kviitungile.

Taotlus tuleb saata tähitud kirjaga või kulleriga järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

Call for proposals EACEA/45/12 — ‘INTRA-ACP academic mobility scheme’

BOUR 02/29

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Toetuse taotluse peab saatma ka elektroonilise variandina järgmisel aadressil:

EACEA-INTRA-ACP@ec.europa.eu

Vastu võetakse üksnes tähtpäevaks esitatud ja toetuse vormil täpsustatud nõuetele vastavaid taotlusi. Faksi või e-postiga esitatud taotlusi vastu ei võeta.

Kõik vajalikud dokumendid on järgmisel aadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/intra_acp_mobility


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/26


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6849 – Enel Green Power/Seci Energia/Powercrop)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 47/12

1.

11. veebruaril 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Enel Green Power SpA („EGP”, Itaalia), mille üle ettevõtjal Enel SpA on valitsev mõju, ja ettevõtja Seci Energia SpA („Seci Energia”, Itaalia) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Powercrop Srl („Powercrop”, Itaalia) üle aktsiate või osade ostu teel. Powercrop kuulub praegu täielikult ettevõtjale Seci Energia.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

EGP: tegutseb kogu maailmas taastuvatest energiaallikatest energia tootmise valdkonnas;

Seci Energia: energia tootmine taastuvenergiaallikatest;

Powercrop: tööstusprojektide väljatöötamine, edendamine ja rakendamine taastuvenergia valdkonnas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6849 – Enel Green Power/Seci Energia/Powercrop):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).