1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/1

Bundesminsterum für Inneres

Bundeskriminalamt

Josef-Holaubek-Platz 1

1090 Wien

Tel +43 2483685621

Faks +43 2483685690

E-post: BMI-II-BK-6-2-1@bmi.gv.at

Police Fédérale

DGJ/DJP/Service Central Drogues

Rue Frits Toussaint 47

1050 Bruxelles

Tel +32 26427894

Faks +32 26427898

E-post: dgj.djp.drugs.synthetiques@police.be

Supreme Cassation Prosecutor’s Office

1061 Sofia ‘Vitosha’ Blvd.

Tel +359 29219330

Faks +359 29885895

E-post: mpp_vkp@prb.bg

Estonian Forensic Science Institute

Tervise 30

13419 Tallinn

Tel +372 6636600

E-post: kohtuekspertiis@ekei.ee

Oficina Central Nacional de Estupefaacientes (OCNE)

Complejo Policial de Canillas

Comisaría General de Policía Judicial

C/ Julián González Segador, s/n

28043 Madrid

Tel +34 915822540 / 915822560

Faks +34 915822980

E-post: cenci@dgp.mir.es

Garda National Drugs Unit

An Garda Síochána

Dublin Castle

Dublin 2

Tel +353 16669900

Faks +353 16699985

Direzione centrale per i servizi antidroga

Via Torre di Mezzavia 9

00173 Roma RM

Tel +39 064651

Faks +39 0646523689 / 0646523885

E-post: direzione.antidroga@interno.it

Ministry of Finance

General Directorate of General State Chemical Laboratory

3rd Chemical Service of Athens Department of Narcotics

An. Tsoha Street 16

115 21 Athens

Tel +30 2106479333

Faks +30 2106479303 / 6481587

E-post: narkot@ath.forthnet.gr

Pharmaceutical Services

Ministry of Health

1475 Nicosia

Tel +357 608607 / 608

Faks +357 22608649 / 793

E-post: phscentral@phs.moh.gov.cy

apantelidou@phs.moh.gov.cy

Lithuanian Criminal Police Bureau

Saltoniskiu str. 19

LT-08105 Vilnius

Tel +370 52719768 / 52717928

Faks +370 52717917

E-post: lkpb.rastine@policija.lt

drugs@policija.lt

Laboratoire National de Santé

Division «Toxicologie»

162A, avenue de la Faiencerie

1511 Luxembourg

Tel +352 466644474 / 466644472

Faks +352 221331

Forensic Research Department of the State Police

Bruninieku street 72B

Rīga, LV-1009

Tel +371 67208405

E-post: kimiki@ec.vp.gov.lv

Nederlands Forensisch Instituut (Netherlands Forensic Institute)

Laan van Ypenburg 6

2497 GB The Hague

P.O. Box 24044

2490 AA The Hague

Tel +31 708886283 / 708886270

Faks +31 708886557

Malta Police Drug Squad

Police HQ

Floriana

Tel +356 22942021

Faks +356 21239909

E-post: neil.harrison@gov.mt

Central Bureau of Investigation, Police Headquarters

Pulawska 148/150

02-624 Warsaw

Tel +48 226015049

Faks +48 226015019

E-post: cbs@policja.gov.pl

Police Scientific Laboratory

Head of Toxicology Unit

Rua Gomes Freire 174.o

1169-007 Lisboa

Tel +351 218641740

Faks +351 213150808

E-post: lpc.toxicologia@pj.pt

ANSM

Pôle Stupéfiants et psychotropes

143-147 boulevard Anatole-France

93285 Saint-Denis Cedex

Tel +33 155873633 / 3590

Faks +33 155873592

E-post: marie-anne.Courne@ansm.sante.fr

stephane.lucas@ansm.sante.fr

Swedish National Laboratory of Forensic Science (SKL)

Statens kriminaltekniska laboratorium

SE-581 94 Linköping

Tel +46 105628300

Faks +46 105628047

E-post: skl@skl.polisen.se

Ministry of Administration and Interior

General Directorate of the Romanian Police

Central Laboratory for Drug Analysis and Profiling

Șos. Ștefan cel Mare No 13-15, 2nd district

Bucharest

Tel +40 212082525-26792

Faks +40 213100522

E-post: laborator-co@politiaromana.ro

Bundesinstitut für Arzneimittel und Medizinprodukte Bundesopiumstelle

Kurt-Georg-Kiesinger-Allee 3

53175 Bonn

Tel +49 22820730

Faks +49 2282075210

E-post: btm@bfarm.de

Presidium of the Police Force

Bureau of International Police Cooperation

Račianska 45

812 72 Bratislava

Tel +421 961056450

Faks +421 961056459

E-post: spocumps@minv.sk

General Police Directorate

National Forensic Laboratory

Vodovodna 95

SI-1000 Ljubljana

Tel +386 14284493

Faks +386 14284986

GSM +386 41719892

E-post: nfl@policija.si

sonja.klemenc@policija.si

National Bureau of Investigation

Forensic Laboratory

P.O. Box 285

FI-01301 Vantaa

Tel +358 718786336

Faks +358 718786303

E-post: kemia.huume.rtl.krp@poliisi.fi

Danish National Police

Police Department

National Centre of Investigation

Polititorvet 14

1780 Copenhagen V

Tel +45 33148888

Faks +45 33322771

E-post: nec@politi.dk

The Police of the Czech Republic

National Drug Headquarters

P.O. Box 62/NPC

170 89 Praha

Tel +420 974836510

Faks +420 974836519

E-post: npdc@mvcr.cz

National Police Headquarters

Central Drug Administration Unit

Budapest

Teve St. 4–6.

1139

Budapest

P.O. Box 314

1903

Tel +36 14435618

Faks +36 14435514

E-post: kincsesi@orfk.police.hu

Office of Health Authorisation and Administrative Procedures

Department of Narcotic Drugs Control

Budapest

Zrínyi St. 3.

1051

Tel +36 13257970

Faks +36 13110063

E-post: narcotic@eekh.hu

Drugs Intelligence Unit

Forensic Science Service

Drugs Team

Operational Headquarters

Priory House

Gooch Street North

Birmingham

B5 6QQ

Tel +44 1216076821

Faks +44 1216224756

E-post: diu@fss.pnn.police.uk

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/4

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M6777 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/4

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32012M6738 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/5

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M6731 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/6

1.1.

Ettepanek ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohta on vastus 29. juunil 2012 toimunud euroala tippkohtumisel riigipeade ja valitsusjuhtide tehtud üleskutsele esitada ettepanekuid ühtse järelevalvemehhanismi kohta (3). Üldjoontes toetab EKP selliseid ettepanekuid, mis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu eesistuja 26. juuni 2012 aruande (4) põhijäreldustega ja Euroopa Ülemkogu 29. juuni ja 18. oktoobri 2012 järeldustega. Majandus- ja rahaliidu struktuuri tuleb oluliselt tugevdada, et vältida valitsuse ebasoovitavaid suhteid pankadega teatud euroala liikmesriikides ning vähendada finantsturu killustumist euroalal.

1.2.

Ühtse järelevalvemehhanismi loomine peaks EKPd ja liikmesriikide järelevalveasutusi hõlmava süsteemi raames toimuva osalevate liikmesriikide sõltumatu integreeritud järelevalve kaudu aitama taastada usaldust pangandussektori vastu ning soodustama pankadevahelist laenamist ja piiriülest krediidivoogu. Ühtne järelevalvemehhanism aitab samuti kaasa ühtsete finantsteenuste eeskirjade tulemuslikule kohaldamisele ning järelevalvemenetluste ja -tavade ühtlustamisele, likvideerides moonutusi liikmesriikides ning parandades ühtse valuutapiirkonna vajaduste esindatust. Seda arvesse võttes on EKP valmis täitma ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud uusi ülesandeid. EKP hinnangul on ELTLi artikli 127 lõige 6 kohane õiguslik alus järelevalve eriülesannete kiireks ja tõhusaks andmiseks EKP-le.

1.3.

EKP toetab Euroopa Ülemkogu eesistuja vahearuande järeldusi majandus- ja rahaliidu ning integreeritud finantsraamistiku kohta (5). Selles suhtes märgib EKP, et Euroopa Ülemkogu nõuab ühtse järelevalvemehhanismi rakendamist toetavate siseriiklike kriisilahendussüsteemide (6) ja hoiuste tagamise skeemide (7) ühtlustamist puudutavate sätete kiiret vastuvõtmist õigusloome ettepanekutes ning miinimumkapitali nõuete ettepanekutes 2012. aasta lõpuks (8). Lisaks juhtis vahearuanne tähelepanu sellele, et integreeritud finantsraamistiku kavandamisel tuleb arvestada ka integreeritumate eelarve- ja majandusraamistike tagamiseks võetavate meetmetega, ning rõhutas vajadust teha edasist tööd ühtse kriisilahendusmehhanismi loomisel. EKP on arvamusel, et selline ühtne kriisilahendusmehhanism, mida koordineeriks Euroopa kriisilahenduse eest vastutav asutus, on ühtse järelevalvemehhanismi täiendamiseks ja hästitoimiva finantsturuliidu loomiseks tõepoolest vajalik. Seetõttu tuleks luua vastav mehhanism või vähemasti kehtestada mehhanismi loomiseks kindel tähtaeg, mil EKP järelevalvekohustuse täielikult üle võtab (allpool sätestatud üleminekuperioodi lõpus).

1.4.

EKP seisukohalt peaks ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrus vastama järgmistele põhimõtetele. Esiteks peaks EKP olema ühtse järelevalvemehhanismi raames võimeline täitma temale pandud ülesandeid tõhusalt ja järjekindlalt, ohustamata seejuures EKP mainet. Teiseks peaks EKP jääma oma ülesannete täitmisel sõltumatuks. Kolmandaks tuleks rangelt eristada EKP-le antavaid uusi järelevalveülesandeid ning ELTList tulenevaid rahapoliitikaga seotud ülesandeid. Neljandaks peaks EKP-l olema võimalus kasutada riikide järelevalveasutuste teadmisi, kogemusi ja vahendeid. Viiendaks peaks ühtne järelevalvemehhanism toimima kooskõlas ühtse finantsteenuste turu aluspõhimõtetega ning järgima ühtseid finantsteenuste eeskirju. Selles suhtes toetab EKP võimalust hõlmata ühtsesse järelevalvemehhanismi ka euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike, et tagada järelevalvetavade suurem ühtlustatus Euroopa Liidus ning seeläbi tugevdada siseturgu. Kuuendaks on EKP valmis vastama kõige kõrgematele aruandekohustuse nõuetele järelevalveülesannete täitmise osas.

1.5.

Esiteks, selleks et ühtne järelevalvemehhanism saaks tõhusalt järelevalvet teostada, annab ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrus EKP-le eriülesanded, mis on seotud vajalike järelevalve- ja uurimisvolitustega ning otsejuurdepääsuga teabele. See on oluline ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete tõhusaks täitmiseks. EKP toetab asjaolu, et hõlmatud on kõik krediidiasutused. See on oluline pankadele võrdsete võimaluste tagamiseks ning pangandussüsteemi killustatuse vältimiseks. Ühtlasi toetab EKP volituste andmist EKP-le makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamiseks, kuna EKP saab seeläbi makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamise koordineerimise õiguse. EKP märgib, et ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peaks EKP järelevalveülesannete täitmisel edendama krediidiasutuste turvalisust ja usaldusväärsust ning finantssüsteemi stabiilsust, (9) mis viitab asjaolule, et EKP kohustused hõlmavad ka makrotasandi usaldatavusjärelevalvet. EKP on seisukohal, et ettepandud ühtse järelevalvemehhanismis määrus peaks võimaldama kasutada EKP või liikmesriikide pädevate asutuste algatusel liidu õiguses sätestatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumente. Arvestades eelkõige nende asutuste vastutusega finantsstabiilsuse eest ning lähedase kokkupuute ja teadmistega asjaomaste riikide majandus- ja finantssüsteemidest, (10) peaks liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses olema piisavalt meetmeid osaleva liikmesriigi konkreetsest olukorrast tulenevate makrousaldatavusnormatiividega seotud riskide vähendamiseks, ilma et see piiraks ühtse järelevalvemehhanismi võimet astuda samme selliste riskide tõhusaks kontrollimiseks. Võttes arvesse makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsionaalset eraldatust ning EKP nõukogu vastutust finantsstabiilsuse eest, tuleks ühtse järelevalvemehhanismi raames kehtestada erimenetlus EKP nõukogu kaasamiseks selles osas, mis puudutab EKP otsuseid usaldatavusjärelevalvealaste meetmete kohta.

1.6.

Teiseks peab EKP täitma ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrusega antud ülesandeid, ilma et see piiraks EKPSi eesmärke, mis on sätestatud ELTLi artiklis 127 (11). EKP tagab, et tema tegevus ühtses järelevalvemehhanismis ei mõjuta ühegi ELTList ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast (edaspidi „EKPSi põhikiri”) tuleneva EKPSi ülesande täitmist ega ohusta tema institutsioonilist korraldust. ELTLi ja EKPSi põhikirja kohaselt (12) on EKP oma ülesannete, sealhulgas ELTLi artikli 127 lõike 6 alusel antud järelevalveülesannete, täitmisel täiesti sõltumatu (13). Selles suhtes kehtib ELTLis sätestatud EKP sõltumatuse nõue ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrusega antud ülesannete täitmisel kogu institutsioonile, sealhulgas institutsiooni organitele, näiteks järelevalvenõukogule ja liikmetele. Lisaks hõlmab EKP sõltumatus järelevalveasutuse operatsioonilist sõltumatust, nagu on viidatud hiljuti vastu võetud Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) tõhusa pangajärelevalve põhialustes (14) (Core Principles for Effective Banking Supervision, edaspidi „põhialused”).

1.7.

Teine põhialustega seonduv tõhusa järelevalve tagamise aspekt on järelevalveasutuse piisav õiguslik kaitse ülesannete täitmisel üldiste huvide kaitse eesmärgil. Selles suhtes juhib EKP tähelepanu järelevalveasutuse vastutust piiravale normatiivsele trendile ja kohtupraktikale mitmes liikmesriigis ja globaalsel tasandil. EKP leiab, et EKPd, liikmesriikide pädevaid asutusi ja nende ametnikke peaks olema võimalik vastutusele võtta vaid juhul, kui on tuvastatud tahtlus või raske hooletus. Esiteks peegeldaks selline piirang ühiseid põhimõtteid, mis on sätestatud nii paljude liikmesriikide kui ka maailma olulisemate finantskeskuste pangajärelevalvet puudutavates õigusaktides, mis üldjuhul piiravad vastutust. Teiseks oleks see kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt on vastutusele võtta võimalik vaid piisavalt tõsise rikkumise puhul. Kolmandaks aitaks selline säte joondada liidu õiguse põhialustes saavutatud ülemaailmse konsensusega, mille kohaselt peab järelevalvealane õigus kaitsma järelevalveasutust ning selle töötajaid võimalike kohtuhagide eest seoses tegevuse ja/või tegevusetusega asjaomaste kohustuste heas usus täitmisel ning sellisest tegevusest ja/või tegevusetusest tulenevate kuludega, selleks et järelevalveasutuse positsiooni järelevalve all olevate üksuste suhtes veelgi tugevdada (15). Neljandaks põhineb globaalne konsensus järelevalveülesannete keerukusel. Järelevalveasutused on kohustatud kaitsma erinevaid huve hästitoimivas pangandussüsteemis ja finantssüsteemis tervikuna. Lisaks on järelevalveasutuste tegevusele seatud ranged ajapiirangud, eriti kriisi tingimustes. Viiendaks aitaks vastutuse regulatsiooni täpsustamine mitmeid erinevaid jurisdiktsioone hõlmavas ühtses järelevalvemehhanismis i) harmoneerida vastutuse regulatsiooni ühtses järelevalvemehhanismis, ii) säilitada ühtse järelevalvemehhanismi tegutsemisvõimet, kuna liiga range ja eripalgeline vastutuse regulatsioon ühtse järelevalvemehhanismi keerukas struktuuris võib nõrgestada ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveasutuse otsusekindlust vajalike toimingute elluviimisel, ja iii) vähendada spekulatiivseid hagisid seoses väidetava vastutusega ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveasutuse tegevuse või tegevusetuse eest.

1.8.

Kolmandaks on oluline EKP-le antud järelevalveülesandeid rangelt eristada rahapoliitikaga seotud ülesannetest, et vältida võimalikke huvide konflikte ning tagada iseseisev otsustusõigus seoses järelevalveülesannete täitmisega kooskõlas EKPSi institutsioonilise raamistikuga. Ülesannete eristamiseks on vaja asjakohaseid juhtimisstruktuure, mis samal ajal võimaldaksid üldstruktuurisisest sünergiat. Selles osas tuleks tagada, et ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määruse alusel ning ELTLi raamistiku kontekstis saaks uuest järelevalvenõukogust EKP järelevalvefunktsiooni keskpunkt. Osalevate liikmesriikide pädevate asutuste järelevalvejuhtide kõrval peaks järelevalvenõukogu vaatlejaliikmeteks olema ka isikud, kes esindavad riikide keskpankasid, kelle ülesanne on toetada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust, kui õigusaktides on nii ette nähtud. Lisaks peaks ülesannete tõhusaks täitmiseks andma järelevalvenõukogu käsutusse võimalikult palju vahendeid ja oskusteavet, tagades samal ajal EKP otsuseid tegevate organite põhikirjajärgsete kohustuste täitmise. Selles suhtes peaks järelevalvenõukogu tegevusraamistik tagama kõikide osalevate liikmesriikide pädevate asutuste esindajate võrdse kohtlemise, sealhulgas liikmesriigid, kes teevad EKPga tihedat koostööd. Lõpetuseks, võttes arvesse erinevate järelevalvet teostavate riikide keskpankade kogemust, on EKP valmis kehtestama asjakohased sise-eeskirjad, et tagada nimetatud ülesandeid toetavate üksuste piisav eraldatus.

1.9.

Neljandaks on oluline, et ühtne järelevalvemehhanism oleks võimeline liikmesriikide järelevalveasutuste oskusteavet ja vahendeid uute järelevalveülesannete täitmisel edukalt ära kasutama. Oluline on nii põhjalik kvalitatiivne informatsioon ja krediidiasutuste koondteadmised kui ka usaldusväärsed kvantitatiivsed andmed. Järelevalvesüsteemi ühtsust säilitavate ja dubleerimist vältivate kohaste detsentraliseerimismenetluste rakendamine võimaldab ühtsel järelevalvemehhanismil ära kasutada liikmesriikide järelevalveasutuste lähedust järelevalve all olevatele üksustele ning ühtlasi tagada järelevalve järjepidevus ja ühetaolisus osalevates liikmesriikides. Selles suhtes võiks ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrus täpsustada järelevalveülesannete detsentraliseerimise üksikasju ühtses järelevalvemehhanismis, s.t kehtestada teatud korralduslikud aluspõhimõtted. Ennekõike peaks määrus sätestama, et järelevalveülesannete täitmisel on EKP-l õigus pöörduda abi saamiseks liikmesriikide pädevate asutuste poole, eelkõige majanduslikust, finantsilisest ja usaldatavusjärelevalve seisukohast vähemoluliste krediidiasutuste puhul, ilma et see piiraks EKP õigust anda juhiseid või täita vajaduse korral liikmesriikide pädevate asutuste ülesandeid. Samuti peaks ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrus looma aluse asjakohase raamistiku kehtestamiseks järelevalveülesannete tõhusaks jaotamiseks ühtses järelevalvemehhanismis, sealhulgas liikmesriikide pädevate asutuste järelevalvet puudutavatest otsustest teavitamise menetluse. Lisaks ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrusega sätestatavatele erieeskirjadele peaks EKP seetõttu koostöös ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide pädevate asutustega sätestama ühtse järelevalvemehhanismi detsentraliseerimise kriteeriumid ja mehhanismid asjaomase raamistiku rakendamiseks vajalikes üksikasjalikes eeskirjades. Eelkõige peaks nimetatud eeskirjad võimaldama krediidiasutustel kui järelevalvemeetmete adressaatidel määrata vastav asutus oma kontaktisikuks. Ühtlasi peavad nii EKP kui ka liikmesriikide pädevad asutused organisatsioonilise autonoomia põhimõtte kohaselt olema võimelised otsustama ühtses järelevalvemehhanismis täidetavate ülesannete rakendamiseks vajalike vahendite üle. Lõpetuseks on oluline tagada, et EKP finantsvastutus järelevalve teostamise eest ühtses järelevalvemehhanismis oleks vastavuses kontrollivolitustega järelevalve all olevate üksuste ja järelevalvemehhanismi üle tervikuna ning EKP ja liikmesriikide pädevate asutuste vahelise tiheda koostöö korraldusega, sealhulgas erieeskirjadega eriolukordade reguleerimiseks ning piisava teabevoo tagamiseks. Seepärast tuleks ühtses järelevalvemehhanismis tagada tõhus teabevoo korraldus, et muu hulgas vältida krediidiasutuste aruandluskohustuste dubleerimist.

1.10.

Viiendaks peavad ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrus ja EPJA määrus tagama, et uus raamistik oleks kooskõlas ühisturu eesmärkidega. Nimetatud eesmärkide saavutamisele aitaksid kaasa kaks järgmist asjaolu. Esiteks peaks ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrus võimaldama ühtse järelevalvemehhanismiga ühineda soovival liikmesriigil liituda asjakohaste koostöömehhanismidega ning täieõiguslikult osaleda järelevalvenõukogu töös euroala riikidega võrdsetel alustel, s.t samade õiguste ja kohustustega. Teiseks loob EKP-le eriülesannete andmine seoses euroala liikmesriikide krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega uue institutsioonilise raamistiku, mistõttu võib osutuda vajalikuks kohandada Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EPJA) juhtimist. Ettepandud EPJA määrus peaks vastavalt vajadusele kohandama EPJA juhtimisstruktuuri ja volitusi, nähes eelkõige ette liikmesriikide järelevalveasutuste ja EKP võrdse kohtlemise ning tagades samal ajal EKP sõltumatuse. EKP jätkab EPJA järelevalvenõukogu liikmena vastavalt määruses (EL) nr 1093/2010 (16) sätestatud tingimustele. Lisaks, arvestades oma uut keskset rolli ühtses järelevalvemehhanismis, aitab EKP tagada, et ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide pädevate asutuste positsioonid EPJA otsuseid tegevates organites oleksid EKP järelevalveülesannete ulatusse jäävates küsimustes, sealhulgas vajalike erieeskirjade väljatöötamise osas, vastastikku kooskõlas, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevatele asutustele antud järelevalveülesannete täitmist. Lõpetuseks võib osutuda vajalikuks asjakohaste meetmete väljatöötamine, et tagada sujuv koostöö ühtse järelevalvemehhanismi ja mitteosalevate liikmesriikide vahel.

1.11.

Kuuendaks on sõltumatuse vältimatuks tasakaalustajaks demokraatlik vastutus. EKP suhtes juba kohaldatakse aruande- ja aruandluskohustust ning seda tuleks praegu kehtivate kohustuste osas ka igakülgselt jätkata. EKP märgib, et sarnased kohustused kehtestatakse uute järelevalveülesannete osas ka ettepandud ühtse järelevalvemehhanismi määrusega. Seadusest tuleneva kohustuse täpsustamiseks tuleks välja töötada spetsiaalsed ja piisavad aruandekohustuse vormid, arvestades muu hulgas ka põhialustega. Asjaomased aruandekohustuse mehhanismid peaksid peegeldama järgmisi põhimõtteid. Esiteks tuleks tagada EKP sõltumatus. Teiseks peaks aruandekohustust kohaldama otsuste vastuvõtmise ja rakendamise tasandil. Seetõttu tuleks aruandekohustuse mehhanismid välja töötada peamiselt Euroopa tasandil, ilma et see piiraks kehtivat liikmesriikide järelevalveasutuste aruandekohustuse korraldust, mida kohaldatakse ka selliste järelevalveülesannete suhtes, mida ei täideta ühtse järelevalvemehhanismi raames, või järelevalvenõukogu liikmete või eesistuja asjakohast mõtetevahetust liikmesriikide parlamentidega. Kolmandaks peaks kehtestama ranged mehhanismid järelevalveteabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/12

(1)

Nõukogu nimetas oma 16. juuli 2012. aasta otsusega (2) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2012 kuni 17. septembrini 2015.

(2)

Keskuse haldusnõukogu tööandjate esindajate kategoorias on vabanenud Rootsi liikmekoht.

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/13

(1)

Nõukogu nimetas 16. juuli 2012. aasta otsusega (2) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2012 kuni 17. septembrini 2015.

(2)

Keskuse haldusnõukogu valitsuse esindajate kategoorias on vabanenud liikmekoht Romualdas PUSVAŠKISE tagasiastumise tõttu.

(3)

Ametisse tuleks nimetada eespool nimetatud arenduskeskuse haldusnõukogu liige järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2015,

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/14

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/15

(1)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse liidu rahalist toetust veterinaariaalastele erimeetmetele. Nende meetmete hulka tuleb arvata ka suu- ja sõrataudivastane võitlus. Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud, et liidu toetust võib anda suu- ja sõrataudivaktsiinide varu loomiseks, ning esitatud nõue määratleda liidu osaluse määr ning tingimused.

(2)

Kooskõlas nõukogu 11. detsembri 1991. aasta otsusega 91/666/EMÜ, millega luuakse suu- ja sõrataudi vaktsiinide ühenduse varud, (3) on loodud antigeenide varud suu- ja sõrataudi vaktsiinide kiireks valmistamiseks.

(3)

Direktiivi 2003/85/EÜ kohaselt peab komisjon tagama, et suu- ja sõrataudi vaktsiinide tootmiseks vajalikke kontsentreeritud ja inaktiveeritud antigeenide varusid säilitatakse liidu antigeeni- ja vaktsiinipanga valdustes. Ohutuse tagamiseks hoitakse neid varusid tootja valdustes selleks ettenähtud ruumides.

(4)

Liidu antigeeni- ja vaktsiinipangas ladustatav suu- ja sõrataudi viiruse antigeeni dooside arv ning tüvede ja alatüüpide mitmekesisus otsustatakse direktiivis 2003/85/EÜ sätestatud situatsiooniplaanide hinnangulisi vajadusi arvesse võttes ning epidemioloogilise olukorra põhjal, vajaduse korral konsulteeritakse eelnevalt Euroopa Liidus suu- ja sõrataudiga tegeleva tugilaboriga (4)  (5)  (6).

(5)

Kooskõlas komisjoni 22. juuni 2009. aasta otsusega 2009/486/EÜ (mis käsitleb suu- ja sõrataudi viiruse antigeenide ostmist) (7) ja komisjoni 21. juuni 2010. aasta otsusega K(2010) 3913 (milles käsitletakse suu- ja sõrataudi viiruse antigeenide ostmist ja nende antigeenide Euroopa Liidu varude kõrvaldamist ja asendamist ning millega muudetakse otsust 2009/486/EÜ) (8) korraldas komisjon tootjatega sõlmitud uute lepingute alusel liidu antigeeni- ja vaktsiinipanga tegevuse ümber.

(6)

Vastavalt direktiivi 2003/85/EÜ artikli 83 lõikele 3 ja otsuse 2009/470/EÜ artiklile 15 võidakse juhul, kui see on liidu huvides, tarnida vaktsiine kolmandatele riikidele, nimelt nendele riikidele, kus suu- ja sõrataud on endeemiline. Olenevalt sihtkohaks oleva kolmanda riigi epidemioloogilisest olukorrast võib osutuda vajalikuks, et need vaktsiinid oleksid koostatud polüvalentselt erinevatest ühildumisvõimelisest antigeenidest.

(7)

Suu- ja sõrataudiga seonduv olukord teatavates Põhja-Aafrika piirkondades ja Euraasia lääneosas on oluliselt halvenenud peamiselt seetõttu, et seal on levima hakanud nende riikide jaoks eksootilised suu- ja sõrataudi viirused või siis seetõttu, et varem ringelnud serotüüpidega võrreldes on liikvel uued teistsuguste antigeenidega liinid.

(8)

Et liidu naabruses esineva epidemioloogilise olukorraga toime tulla, on järelikult vaja antigeene juurde osta.

(9)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (9) edaspidi „finantsmäärus”) artikli 75 kohaselt ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (10) edaspidi „rakenduseeskirjad”) artikli 90 lõike 1 kohaselt peab liidu eelarvest tuleneva kulukohustuse võtmisele eelnema rahastamisotsus, milles sätestatakse nende kuludega seonduva meetme olulised osad ning mille võtab vastu institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(10)

Käesolevas otsuses määratletud eelarveliste vahendite kogusumma, mis on reserveeritud kavandatud hanke jaoks, kavandatud lepingute esialgne arv ja liik ning hanke algatamiseks ettenähtud aeg on rakenduseeskirjade artikli 90 lõike 3 tähenduses piisavalt üksikasjalik raamistik ja käesolev otsus on finantsmääruse artikli 75 tähenduses rahastamisotsus.

(11)

Direktiivi 2003/85/EÜ artikli 80 lõike 4 kohaselt peab komisjon sõlmima tootjaga tarnelepingu, milles käsitletakse antigeenide ostmist, tarnet ja ladustamist. Lepingus tuleb ette näha see, et pärast viis aastat kestnud tagatisperioodi lõppu ostab tootja antigeenid tagasi.

(12)

Direktiivis 2003/85/EÜ on sätestatud, et antigeenide koguseid ja alatüüpe või liidu antigeeni- ja vaktsiinipangas ladustatavaid lubatud vaktsiine käsitlevat teavet tuleb käsitada salastatud teabena. Seega ei tohiks avaldada käesoleva otsuse lisas esitatud teavet selle kohta, milliseid suu- ja sõrataudi viiruse antigeenide alatüüpe ja millistes kogustes on kavas osta.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/17

—

Majanduslikule kasule lisaks saadava mõju mõõtmine

—

Finantskirjaoskus

—

Tasuvusanalüüs teadus-, arendus- ja innovatsioonisektoris

—

Majanduslikule kasule lisaks saadava mõju mõõtmine – London School of Economics and Political Science (Ühendkuningriik)

—

Tasuvusanalüüs teadus-, arendus- ja innovatsioonisektoris – Milano ülikool (Itaalia)