ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.396.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 396 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
55. köide |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2012/C 396/01 |
Komisjoni teatis – Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa) ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Nõukogu |
|
2012/C 396/02 |
Nõukogu järeldused – Tervena vananemine kogu elutsükli jooksul |
|
2012/C 396/03 |
Eelnõu: nõukogu järeldused elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta |
|
2012/C 396/04 |
||
|
Euroopa Komisjon |
|
2012/C 396/05 |
||
2012/C 396/06 |
||
|
V Teated |
|
|
HALDUSMENETLUSED |
|
|
Nõukogu |
|
2012/C 396/07 |
Avalik Konkursikutse – Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö (COST) |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2012/C 396/08 |
||
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2012/C 396/09 |
Komisjoni teatis, mis on avaldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt ning mis käsitleb juhtumit COMP/39.595 – Continental/United/Lufthansa/Air Canada (teatavaks tehtud numbri K(2012) 9787 all) ( 1 ) |
|
|
MUUD AKTID |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2012/C 396/10 |
||
2012/C 396/11 |
||
|
Parandused |
|
2012/C 396/12 |
||
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/1 |
Komisjoni teatis – Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)
(EMPs kohaldatav tekst)
2012/C 396/01
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiviga 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega), eriti selle artikli 21 lõikega 7, on ette nähtud, et liikmesriigid teatavad komisjonile õigus- ja haldusnormidest, mille nad on vastu võtnud direktiivi III peatükis käsitletavate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmise kohta, ning komisjon avaldab asjakohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, märkides ära liikmesriikide vastu võetud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetused ja vajaduse korral kvalifikatsiooni tõendava dokumendi välja andnud organi nime, kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatavad tunnistused ja vajaduse korral V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt nimetatud asjakohased kutsenimetused, samuti võrdluskuupäeva või akadeemilise võrdlusaasta (1).
Kuna mitu liikmesriiki on teatanud loetletud dokumentide uutest nimetustest või muudatustest dokumentide nimetustes, avaldab komisjon direktiivi 2005/36/EÜ artikli 21 lõike 7 kohaselt käesoleva teatise (2)
1. Veterinaarkirurg
Poola on teatanud järgmistest muudatustest veterinaarkirurgi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetustes (direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punkt 5.4.2):
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus |
Võrdluskuupäev |
Polska |
Dyplom lekarza weterynarii |
Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie |
|
1.5.2004 |
Uniwersytet Przyrodniczy we Wrocławiu |
||||
Uniwersytet Przyrodniczy w Lublinie |
||||
Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie |
2. Arhitekt
(1) |
Ungari on teatanud järgmisest arhitekti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetuse lisamisest (direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punkt 5.7.1):
|
(2) |
Itaalia on teatanud järgmisest arhitekti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetuse lisamisest (direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punkt 5.7.1):
|
(3) |
Poola on teatanud järgmisest arhitekti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetuse lisamisest (direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punkt 5.7.1):
|
(4) |
Austria on teatanud järgmisest arhitekti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetuse lisamisest (direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punkt 5.7.1):
|
(5) |
Ühendkuningriik on teatanud järgmistest muudatustest arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetustes (direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punkt 5.7.1):
|
(6) |
Hispaania on teatanud järgmistest muudatustest arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetustes (direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punkt 5.7.1):
|
(1) Akadeemilist võrdlusaastat kohaldatakse arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetuste puhul. Direktiivi 2005/36/EÜ artikli 21 lõikes 5 on sätestatud: „V lisa punktis 5.7.1 sätestatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mida lõike 1 alusel automaatselt tunnustatakse, tõendab mitte varem kui selles lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud õppe läbimist.” Kõigi teiste V lisa kohaste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetuste puhul on võrdluskuupäev kuupäev, alates millest kohaldatakse asjaomases liikmesriigis vastava kutsekvalifikatsiooni suhtes kõnealuse direktiivi kohaseid koolituse miinimumnõudeid.
(2) Direktiivi 2005/36/EÜ V lisa konsolideeritud versioon on esitatud järgmisel veebiaadressil: http://ec.europa.eu/internal_market/qualifications/
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Nõukogu
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/8 |
Nõukogu järeldused – Tervena vananemine kogu elutsükli jooksul
2012/C 396/02
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
TULETAB MEELDE:
1. |
ELi toimimise lepingu artiklit 168, mille kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, haiguste ennetamisele ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Liit ja liikmesriigid edendavad rahvatervise alal koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega; |
2. |
nõukogu järeldusi, mis käsitlevad tervist kõikides poliitikates (HiAP) (30. november ja 1. detsember 2006) (1); tervena ja väärikana vananemist (30. november 2009); võrdsust ja tervist kõikides poliitikates: solidaarsus ja tervishoid (8. juuni 2010); rahvatervise ja tervishoiusüsteemide uuenduslikke lähenemisviise kroonilistele haigustele (7. detsember 2010); aktiivsena ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonialase partnerluse katseprojekti ettevalmistustööd (9. märts 2011); ELis tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamine tervislike eluviiside edendamisele suunatud kooskõlastatud meetmetega (1.–2. detsember 2011) (2); |
3. |
WHO Euroopa piirkondliku komitee resolutsiooni (3) „Euroopas tervena vananemist käsitlev strateegia ja tegevuskava, 2012–2020”; |
4. |
komisjoni teatisi „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)”„Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (5. märts 2010); „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava eesmärkide täitmine” (29. veebruar 2012); |
5. |
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärke; |
6. |
Euroopa koostööprojekti „Hea tervise juures vananemine” aruannet „Tervena vananemine – väljakutse Euroopale” (2007); |
7. |
komisjoni valget raamatut „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013”, milles rõhutatakse vajadust edendada vananevas Euroopas head tervist kogu inimese elutsükli jooksul; |
8. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Elanikkonna vananemise mõju tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele” (15. juuli 2010); Regioonide Komitee arvamuse „Aktiivsena vananemine: innovatsioon – arukas tervishoid – parem elukvaliteet” (27. juuli 2012); |
9. |
nõukogu avaldust „Aktiivsena vananemine ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012): edasised sammud”; |
TUNNISTAB:
10. |
et tervena vananemine on jätkuv protsess kogu elutsükli jooksul. Kodanike toetamine selles lähenemisviisis multidistsiplinaarsete meetmete kaudu, mis hõlmavad tervise edendamist, haiguste ennetamist ja tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet, on ülimalt oluline. See hõlmab tööd kogu ühiskonnas ja kõigis poliitikavaldkondades, hõlmates sealhulgas avalikke asutusi ja vastavalt liikmesriikide prioriteetidele, sidusrühmi kõigil tasanditel, sealhulgas tervishoiutöötajaid ja patsiente, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda ning osalejaid meedia ja majanduse valdkonnas; |
11. |
et tervise edendamise ja haiguste ennetamise alased innovatiivsed lähenemisviisid aitaksid eakatel inimestel kauem sõltumatuks jääda ja parandada nende elukvaliteeti; |
RÕHUTAB:
12. |
et tööealiste inimeste hea tervis aitab kaasa suuremale tööviljakusele ja muule kasule kodanike ja ühiskonna jaoks, et saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid; |
13. |
arvestades praegust majanduskriisi ja demograafilisi muutusi, vajadust vaadata läbi teenuste struktuur tõhusama ja jätkusuutlikuma tervishoiusektori jaoks, edendades eakatesõbralikumat ühiskonda; |
TERVITAB:
14. |
eesistujariik Küprose korraldatud kõrgetasemelise konverentsi „Tervena vananemine kogu elutsükli jooksul” (5.–6. september 2012) tulemusi, mis tutvustas tööd tervena vananemise valdkonnas, pakkudes tõendusmaterjali, et tervena vananemine on tihedalt seotud tõhusate tervise edendamise rakendamise ja haiguste ennetamise programmidega, alates esimestest eluaastatest ja jätkates kogu elutsükli jooksul; |
15. |
tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamist Euroopa Liidu spordialase töökava (2011–2014) (4) raames ning selles kontekstis välja töötatud põhimõtteid, mis käsitlevad füüsilise tegevuse panust aktiivsena vananemisse; |
16. |
Euroopa Komisjoni algatust aktiivsena ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonialase partnerluse käivitamiseks ja rakendamiseks, ning ootab selle katseprojekti hindamist 2013. aastal; |
17. |
ELi strateegiaid tervise tervist mõjutavate tegurite ja üldiste riskifaktorite kohta, sealhulgas uut ELi strateegiat liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel; |
18. |
nõukogu avaldust „Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012): edasised sammud” järgmiste aastate tegevuse edendajana; |
19. |
tööd kroonilistest haigustest tingitud probleemidele reageerimise optimeerimise suunas, tuginedes liikmesriikide ja komisjoni käivitatud mõttevahetusele (5); |
TUNNISTAB:
20. |
tervise edendamise, haiguste ennetamise ja varajase diagnoosimise programmide tähtsust varajastel eluetappidel ja kogu elutsükli jooksul; |
21. |
suurt suremusest ja puuetest tingitud koormat, mida elanikkonnale põhjustavad kroonilised haigused nagu vähk, hingamisteede haigused, südame- ja veresoonkonna ning kesknärvisüsteemi haigused, diabeet, vaimuhaigused ja skeleti-lihassüsteemi haigused ning kuulmis- ja nägemispuuetega seotud probleemid; |
22. |
et pika aja jooksul tervisliku seisundi eest paremini hoolitsemine aitab inimestel vanemas eas aktiivseks ja sõltumatuks jääda; |
23. |
et avalikul haldusel ja kui see on asjakohane, kodanikuühiskonna osalemisel on ülimalt tähtis roll tervena vananemisega seotud tingimuste parandamisel; |
24. |
et majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnatingimused ning eluviis on tervist mõjutavad tegurid ning nende käsitlemine sektorivaheliste meetmete abil on üks aktiivsena ja tervena vananemise saavutamise tähtsaid väljakutseid kõigi jaoks; |
KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:
25. |
võtma järgnevatel aastatel tervena vananemise kogu elutsükli jooksul üheks oma prioriteediks, rakendades sotsiaalset ja võrdsuse lähenemisviisi; |
26. |
võtma vastu lähenemisviisi, mis keskendub tervise edendamisele, haiguste ennetamisele, varajasele diagnoosimisele ja paremale üldseisundi eest hoolitsemisele alates esimestest eluaastatest ja kogu elutsükli jooksul, kasutades järgmisi meetmeid:
|
27. |
tõhustama ja tugevdama kõigi asjakohaste sidusrühmade ja liikmesriikide vahelist koordineerimist ja koostööd, edendades sektoritevahelisi meetmeid, sealhulgas kodanikuühiskonda, ning võttes arvesse põhimõtet „tervis kõigis poliitikates”; |
28. |
kasutama tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks innovatiivseid lähenemisviise, mis edendavad üksikisikute, perekondade ja kogukonna aktiivset kaasatust; |
29. |
toetama aktiivsena ja tervena vananemist käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust (EIP), kaasates liikmesriike üksikjuhtumipõhiselt partnerluse konkreetsete meetmete rakendamisse ja selgete tulemuste saavutamisse ning partnerlusest nende piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele tuleneva lisaväärtuse propageerimisse ja teavitamisse, võttes arvesse 2013. aastaks kavandatud hindamise tulemusi; |
30. |
kasutama tõhusalt ELi rahastamist (nt struktuurifonde/ühist strateegilist raamistikku 2014–2020, seitsmendat raamprogrammi/„Horisont 2020”, konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammi), et toetada aktiivsena ja tervena vananemise alaseid prioriteete; |
31. |
toetama linnade ja omavalitsuste algatusi edendada eakate inimeste vajadustega kohandatud ja tervislikke keskkondi ning arendada võrgustikke ühiste suuniste rakendamiseks; |
32. |
parandama tervise edendamise, haiguste ennetamise, varajase diagnoosimise ning parema üldseisundi eest hoolitsemise alast teabeedastust, rakendades teadlikkuse tõstmise meetmete suhtes innovatiivseid lähenemisviise (nt sotsiaalmeedia vastutustundlik kasutamine); |
KUTSUB KOMISJONI ÜLES:
33. |
toetama tulevasi meetmeid ja algatusi tervist mõjutavate tegurite ja riskifaktorite käsitlemiseks ning kogu elutsükli jooksul tervena vananemise edendamiseks ELi, piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil, austades samas liikmesriikide pädevusi; |
34. |
panustama poliitikate väljatöötamisse tervise edendamise meetmete suunas, mille eesmärk on teha tervislikke valikuid ja elada tervislikku elu; |
35. |
toetama ELi spordiministrite mitteametlikku kohtumist käsitlevates eesistujariigi järeldustes 2008. aasta novembris tervitatud kehalise tegevuse suuniste paremat kasutamist ELi liikmesriikide poolt (6),; |
36. |
toetama liikmesriikide vabatahtlikku koostööd, pidades silmas nii üldiste ennetavate meetmete kui ka sihtrühmapõhistele vajadustele suunatud valikuliste ennetavate meetmete edasiarendamist; |
37. |
aitama liikmesriikidel ja eelkõige piirkondadel kasutada tõhusamalt struktuurifonde ja muid ELi rahastamisvahendeid tervena vananemisega seotud prioriteetide jaoks; |
38. |
hindama põhjalikult aktiivsena ja tervena vananemist käsitlevat EIPi katseprojekti, et võimaldada huvitatud liikmesriikidel EIPi juhtimises osaleda ning teavitama liikmesriike sellest, mil viisil komisjon võtab ELi programmide rakendamisel arvesse EIPi soovitusi; |
KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:
39. |
edendama strateegiaid, et võidelda selliste riskifaktorite vastu nagu tubakakasutus, alkoholist põhjustatud kahju, ebatervislik toitumine ja vähene füüsiline aktiivsus, ning keskkonnategurid, millega kaasnevad mittenakkuslikud kroonilised haigused, nagu vähk, hingamisteede haigused, südame-veresoonkonna ja kesknärvisüsteemi haigused, diabeet, vaimuhaigused ja skeleti-lihassüsteemi haigused; |
40. |
toetama heal taval põhinevate lähenemisviiside tuvastamist ja levitamist, et käsitleda kroonilisi haigusi ja nende riskifaktoreid, sealhulgas patsientide osatähtsuse suurendamist; |
41. |
kaaluma, kuidas toetada koostööd ja edendada heade tavade jagamist Euroopa tasandil, et edendada innovatiivseid vahendeid kasutades kogu elutsükli jooksul tervena vananemise lähenemisviisi; |
42. |
jätkama tervishoiustrateegia (7) ja selle hea tervise edendamise eesmärgi rakendamist vananevas Euroopas, kasutades sealjuures valdkondadevahelist lähenemisviisi, kaasates kõrgetasemelise rahvatervise töörühma sotsiaal- ja tervishoiusektori toetamisse ja tehes koostööd sotsiaalkaitsekomiteega; |
43. |
jätkama ja tugevdama tööd, mis on suunatud elu varajases etapis aset leidnud sündmuste ja tervena vananemise vaheliste seoste paremini mõistmiseks, kasutades muu hulgas pikaajalisi uuringuid; |
44. |
toetama vajaduse korral Euroopa tervishoiu teabesüsteemi andmete raamistikus selliste andmete ja teabe kogumist ja jagamist, mis käsitlevad krooniliste haiguste esinemissagedust, levikut, ohutegureid ja tagajärgi, nagu tervena elatud aastad ning tervise edendamise poliitikad ja meetmed, sealhulgas teabesüsteemid ELi riikides, arvestades olemasolevaid mehhanisme ja käimasolevat tööd Euroopa statistikasüsteemiga ja muude asjakohaste sidusrühmadega (nagu WHO, WHO EURO ja OECD); |
45. |
edendama aktiivsena ja tervena vananemist käsitlevat EIPi kui asjakohast paljude sidusrühmade koostööplatvormi, mis tugineb avaliku ja erasektori, valitsusväliste organisatsioonide ja ülikoolide, ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sidusrühmade üksmeelele ja nõusolekule, kes on pühendunud oma kokkulepitud eesmärkide saavutamisele, kooskõlas 2013. aasta hindamise tulemustega; |
46. |
tegema koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga ja eelkõige selle piirkondliku bürooga, et saavutada tervena vananemist käsitlevate meetmete täiendavus. |
(1) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/126524.pdf
(2) ELT 2011/C 359/05, Nõukogu järeldused – „ELis tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamine tervislike eluviiside edendamisele suunatud kooskõlastatud meetmetega”.
(3) EUR/RC62/R6.
(4) ELT C 162, 1.6.2011, lk 1.
(5) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/en/lsa/118282.pdf
(6) http://ec.europa.eu/sport/library/documents/c1/eu-physical-activity-guidelines-2008_en.pdf
(7) http://ec.europa.eu/health/strategy/policy/index_en.htm
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/12 |
Eelnõu: nõukogu järeldused elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta
2012/C 396/03
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
TULETAB MEELDE:
— |
komisjoni teatist „Elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015): liikmesriikidevaheline tugevdatud koostöö”, (1) milles tuvastati kümme prioriteetset meedet, et aidata liikmesriikidel tegeleda kolme peamise probleemiga elundidoonorluse ja elundite siirdamise valdkonnas, nimelt: 1) elundite kättesaadavuse parandamine, 2) siirdamissüsteemide tõhustamine ja neile juurdepääsu parandamine, 3) kvaliteedi ja ohutuse parandamine. |
I. ELUNDITE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE
1. TUNNUSTAB:
— |
riiklike programmide arendamist, et parandada surmajärgse doonorluse protsessi eri etappide kulgemist (doonorite identifitseerimisest ja säilitamisest kuni hankimise ja transpordini); |
— |
Euroopa juhendi väljatöötamist elusannetusteks neeru- ja maksasiirdamisel; |
— |
parimate tavade levitamist näiteks Euroopa juhendi kaudu, mis käsitleb surmajärgse doonorluse puhul elundite siirdamise koordineerimise süsteemide loomist ja nende ülalpidamist; |
— |
planeeritud tervikliku ülevaate arendamist riiklike doonori nõusoleku süsteemide kohta, samuti pingutusi, mis on tehtud selle nimel, et kaasata intensiivravitöötajad surmajärgse doonorluse protsessi; |
— |
kutseühingute rolli, näiteks Euroopa elundisiirdamise ühingu (ESOT) ning selle allüksuse, Euroopa elundisiirdamise koordinaatorite organisatsiooni ja Euroopa siirdamiskomitee (ETCO-EDC) rolli; |
— |
liikmesriikide pingutusi, et arendada edasi elusannetuste programme, tagades samas elusdoonorite täieliku kaitse, nagu seda arutati tervishoiuministrite mitteametlikul kohtumisel 10.–11. juulil 2012; |
— |
riiklike teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja Euroopa algatuste korraldamist, näiteks Euroopa elundidoonorluse päevad ning ajakirjanikele suunatud elundidoonorluse ja elundite siirdamise seminarid, mille korraldasid vastavalt Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon; |
— |
parimate tavade ja koolituskavade arendamist riigi ja Euroopa tasandil, mida toetatakse ELi tegevusprogrammi kaudu tervishoiu valdkonnas. |
2. TULETAB MEELDE:
— |
kui oluline on julgustada inimesi andma nõusolekut oma elundite surmajärgseks annetamiseks; |
— |
kui oluline on pidada esmatähtsaks elundite annetamist surnud doonoritelt; |
— |
patsientide paranenud elukvaliteeti ning neerusiirdamiste suurt kulutõhusust võrreldes lõppstaadiumis neeruhaiguse dialüüsiraviga, nagu seda on analüüsinud näiteks ametiasutused Ühendkuningriigis (Department of Health 2009) ja Prantsusmaal (Haute Autorité de Santé 2010); |
— |
meditsiiniliste alternatiivide puudumist patsientide puhul, kes vajavad elu päästmiseks muude elundite siirdamist; |
— |
asjaolu, et kuigi see kuulub liikmesriikide pädevusse, peaks iga liikmesriik selgelt määratlema ja korraldama doonorite nõusoleku süsteemid ning haldama riiklikul tasandil ootenimekirju läbipaistval viisil; |
— |
liikmesriikide kohustust kaitsta elusdoonoreid annetusprotsessiga seotud võimalike riskide, füüsiliste ja rahaliste kahjude eest, samuti tagada direktiivis 2010/53/EL sätestatud vabatahtlik ja tasuta annetus; |
— |
läbipaistva ja tervikliku teavitamise tähtsust, et suurendada avalikkuse usaldust siirdamissüsteemide väärtuslikkusesse nii surmajärgse elundidoonorluse kui ka elusannetuste osas; |
— |
vajadust rõhutada intensiivravi- ja vältimatu abi töötajate vastutust ning muuta elundite annetus üheks otsuseks, mis tuleb teha terminaalse hoolduse ajal; |
— |
asjaolu, et elavalt inimeselt elundite eemaldamise üle siirdamise eesmärgil tuleb teostada ranget juhtumipõhist järelevalvet, võttes arvesse asjakohaseid kriteeriumeid, eelkõige põhimõtet, et inimkeha ei tohi kasutada rahalise kasu saamise eesmärgil. |
3. KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:
1. |
jagama ka edaspidi oskusteavet elundidoonorluse ja elundite siirdamise programmide kõigi tähtsamate aspektide osas, et üksteiselt õppida ja suurendada saadaolevate elundite arvu; |
2. |
pakkuma täiendkoolitust nendele töötajatele, kes on seotud surmajärgse elundidoonorluse ja elundite siirdamisega, sealhulgas nii siirdamiskoordinaatoritele kui ka intensiivravi ja vältimatu abi üksuste personalile; |
3. |
jagama teavet oma riiklike doonori nõusoleku süsteemide kohta; |
4. |
looma kõikehõlmavaid mehhanisme elusdoonorite kaitsmiseks, luues sealhulgas siirdamisjärgse jälgimise registrid või andmebaasid kooskõlas direktiivi 2010/53/EL nõuetega; |
5. |
looma läbipaistvad ja ametlikud mehhanismid, et hüvitada elusdoonoritele tekkinud kulud ning vajadusel kompenseerida neile saamata jäänud tulu, mis on otseselt seotud elusdoonorluse protseduuriga; |
6. |
tõstma patsientide ja nende perekondade teadlikkust erinevatest siirdamisvõimalustest, sealhulgas surnud doonori ja elusdoonori elundite siirdamine, samuti muud alternatiivsed asendusteraapiad. Parandama doonorluse ja siirdamise alase teabe taset üldiselt ning kaasama tervishoiutöötajad elundidoonorlusega seotud asjakohase teabe levitamisse; |
7. |
vahetama teavet oma kommunikatsioonistrateegiate osas ning teavitama üldsust ennetavalt, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu; |
8. |
arendama ja vajaduse korral parendama koostööprogramme intensiivravi- ja vältimatu abi töötajatega, tehes seda ühes riiklike ja rahvusvaheliste kutseorganisatsioonidega, et optimeerida võimalike doonorite identifitseerimist ning surmajärgse doonorluse protsessi. |
II. SIIRDAMISSÜSTEEMIDE TÕHUSTAMINE JA NEILE JUURDEPÄÄSU PARANDAMINE
4. TUNNUSTAB:
— |
elundite ja patsientide vahetamist käsitlevate kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute sõlmimist ja rakendamist liikmesriikide vahel, mille puhul austatakse siirdamisel sõltumatuse põhimõtet, nagu see on sätestatud Madridi resolutsioonis (2); |
— |
koostöölepingute sõlmimist riiklike elundite siirdamise organisatsioonide vahel, näiteks South Transplant Alliance; |
— |
oskusteabe jagamist siirdamissüsteemide kohta liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning Euroopa elundite vahetamise organisatsioonidega, eelkõige Eurotransplanti ja Scandiatransplantiga. |
5. TULETAB MEELDE:
— |
suurepärast võimalust sõlmida liikmesriikide vahel kahepoolseid või mitmepoolseid lepinguid ja neid rakendada, et ravida liikmesriikides rohkem patsiente ja kasutada tõhusamalt suuremat hulka saadaolevaid elundeid; |
— |
vajadust piisava haldussuutlikkuse järele riiklike ametiasutuste struktuurides kooskõlas direktiiviga 2010/53/EL; |
— |
asjaolu, et elunditega kaubitsemine rikub põhiõigusi, nagu inimväärikust ja füüsilist puutumatust, ning see mõjutab negatiivselt üldsuse usaldust ning võimalike doonorite tahet elundeid annetada; |
— |
asjaolu, et piiratud teadmised ja teadustöö elundite siirdamise mõnede teaduslike ja korralduslike aspektide osas ning vajaliku oskusteabe puudumine teatavates valdkondades piirab siirdamisega seotud tegevuste edasist arengut ELis. |
6. KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:
1. |
panustama aktiivselt mestimislepetesse, kui neil on vähem kui kümme surnud doonorit miljoni elaniku kohta või kui nende riigis on puudus konkreetsetest siirdamisprogrammidest; |
2. |
kasutama vajadusel ühenduse vahendeid riikliku siirdamissuutlikkuse suurendamiseks; |
3. |
jagama ka edaspidi teavet siirdamistegevuste ning nende järelevalve struktuuri ja rahastamise kohta; |
4. |
tegelema operatiivse piiriülese elundivahetusega, sealhulgas osalemise kaudu ühismeetmes, mis keskendub piiriülestele vahetuslepingutele, millega alustatakse 2013. aastal; |
5. |
toetama vajaduse korral riiklikku ja rahvusvahelist koostööd siirdamisega seotud ametiasutuste ning politsei- ja tolliteenistuste vahel, et avastada ja ennetada elunditega kaubitsemist. |
7. KUTSUB EUROOPA KOMISJONI ÜLES:
1. |
hõlmama elundite siirdamine inimkaubandusevastastesse ELi algatustesse (3) kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Nõukogu soovitustega; |
2. |
käsitlema siirdamise tehniliste ja korralduslike aspektidega seotud teadusuuringuid Euroopa teadusuuringute programmi „Horisont 2020” raames. |
III. KVALITEEDI JA OHUTUSE PARANDAMINE
8. TULETAB MEELDE:
— |
et direktiivis 2010/53/EL sätestatakse miinimumstandardid siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutuse kohta; |
— |
vajadust parandada teadmisi siirdamise läbi teinud patsientide tervise kohta, et elundite nappust arvesse võttes siirdamist veelgi optimeerida. |
9. KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:
1. |
jagama üksteisega liikmesriikide hankimisasutustele ja siirdamiskeskustele tegevusloa andmise riiklikke menetlusi; |
2. |
jagama oskusteavet selliste elundite siirdamise kohta, mis on saadud laiendatud kriteeriumidega doonoritelt (näiteks vanematelt doonoritelt), et suurendada saadaolevate elundite arvu, sätestades samas sellisele tavale kvaliteedi- ja ohutuspiirangud; |
3. |
koguma ja jagama teadmisi kvaliteedi ja ohutuse kohta ning tegelema patsientide siirdamisjärgse jälgimise standarditud registrite või andmebaaside loomisega, võttes aluseks mudelid, mis on ühiselt arendatud ja kokku lepitud. |
(1) Dok 16545/08 (KOM(2008) 819 lõplik).
(2) Madridi resolutsioon elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta. Riigi kohustused patsientide vajaduste rahuldamisel WHO põhimõtete alusel. Transplantation 2011; 91 (11S): S29- S31.
(3) Direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/15 |
Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2010/788/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2012/811/ÜVJP
2012/C 396/04
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Nõukogu otsuse 2010/788/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2012/811/ÜVJP (1), lisas loetletud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu on kindlaks määranud isikud, kes tuleks kanda nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse resolutsiooni 1952 (2010) punktiga 3 pikendatud resolutsiooni 1596 (2005) punktides 13 ja 15 sätestatud meetmeid.
Asjaomased isikud ja üksused võivad esitada igal ajal ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) punkti 8 kohaselt moodustatud ÜRO komiteele taotluse koos täiendavate dokumentidega nende suhtes kohaldatavate ÜRO loetellu kandmist käsitlevate otsuste ülevaatamiseks. Kõik sellised taotlused tuleks saata järgmisel aadressil:
United Nations — Focal point for delisting |
Security Council Subsidiary Organs Branch |
Room S-3055 E |
New York, NY 10017 |
UNITED STATES OF AMERICA |
Lisateabe saamiseks vt: http://www.un.org/sc/committees/751/comguide.shtml
Lisaks ÜRO otsusele otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et eespool nimetatud lisas loetletud isikud tuleks kanda nimekirja isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/788/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu otsusega 2012/811/ÜVJP, sätestatud piiravaid meetmeid. Asjaomaste isikute määramise põhjendused on esitatud nõukogu otsuse lisa vastavates kannetes.
Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EÜ) nr 1183/2005 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artiklit 3).
Asjaomased isikud võivad esitada nõukogule allpool toodud aadressil taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud nimekirjadesse vaadataks uuesti läbi.
Council of the European Union |
DG C Coordination Unit |
General Secretariat |
Rue de la Loi/Wetstraat 175 |
1048 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse samuti võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ja artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.
(1) ELT L 352, 21.12.2012, lk 50.
Euroopa Komisjon
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/16 |
Euro vahetuskurss (1)
20. detsember 2012
2012/C 396/05
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,3246 |
JPY |
Jaapani jeen |
111,52 |
DKK |
Taani kroon |
7,4612 |
GBP |
Inglise nael |
0,81460 |
SEK |
Rootsi kroon |
8,6349 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,2079 |
ISK |
Islandi kroon |
|
NOK |
Norra kroon |
7,3645 |
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
25,228 |
HUF |
Ungari forint |
286,13 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
LVL |
Läti latt |
0,6963 |
PLN |
Poola zlott |
4,0730 |
RON |
Rumeenia leu |
4,4743 |
TRY |
Türgi liir |
2,3670 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,2632 |
CAD |
Kanada dollar |
1,3106 |
HKD |
Hongkongi dollar |
10,2657 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,5882 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,6148 |
KRW |
Korea vonn |
1 423,62 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
11,2790 |
CNY |
Hiina jüaan |
8,2554 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,5333 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
12 786,61 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,0473 |
PHP |
Filipiini peeso |
54,424 |
RUB |
Vene rubla |
40,6570 |
THB |
Tai baat |
40,559 |
BRL |
Brasiilia reaal |
2,7308 |
MXN |
Mehhiko peeso |
16,9287 |
INR |
India ruupia |
72,6740 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/17 |
KOMISJONI OTSUS,
19. detsember 2012,
millega muudetakse 30. juuli 2010. aasta otsust seoses selle kohaldatavuse ja toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi kooseisuga
2012/C 396/06
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 30. juuli 2010. aasta otsus, millega luuakse toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitlev kõrgetasemeline foorum, (1) kehtib kuni 31. detsembrini 2012. |
(2) |
Foorum on andnud oma panuse konkurentsivõime suurendamiseks põllumajandus- ja toiduainesektori väärtusahelas, jälgides põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimega tegeleva kõrgetasemelise töörühma soovituste ning komisjoni teatises „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (2) esitatud algatuste rakendamist. Foorum on soovitanud võtta uusi suunatud meetmeid. Kõnealustele algatustele peavad järgnema meetmed. Seepärast peab toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitlev kõrgetasemeline foorum jätkama oma tööd pärast 31. detsembrit 2012. |
(3) |
Foorumi liikmesust tuleks laiendada kõikide liikmesriikide ametiasutustega, et lihtsustada heade tavade vahetust ning suurendada foorumi mõjuala. Eraorganisatsioonide esindatus tuleks läbi vaadata kandideerimiskutsete põhjal, et tagada sidusrühmade tasakaalustatud esindatus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
30. märtsi 2010. aasta otsust muudetakse järgmiselt:
1. |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.
|
2. |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Kohaldatavus Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2014.” |
Brüssel, 19. detsember 2012
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) ELT C 210, 3.8.2010, lk 4.
(2) KOM(2009) 591, 28.10.2009.
V Teated
HALDUSMENETLUSED
Nõukogu
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/18 |
AVALIK KONKURSIKUTSE
Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö (COST)
2012/C 396/07
COST koondab eri riikide teadlasi ja eksperte, kes töötavad kindlate teemadega. COST ise EI rahasta teadusuuringuid, kuid selle kaudu toetatakse võrgustike loomiseks vajalikke tegevusi nagu kohtumised, konverentsid, lühiajalised teadusvahetused ning tutvustavad tegevused. Praegu toetatakse umbes 250 teadusvõrgustikku (tegevust).
COST kutsub esitama ettepanekuid tegevusteks, mis aitava kaasa teaduse ja tehnoloogia ning majanduslikule, kultuurilisele või ühiskondlikule arengule Euroopas. Eriti teretulnud on ettepanekud, mis täidavad teiste Euroopa programmide eelkäija rolli ja/või mille on algatanud karjääri alustavad teadlased.
Euroopa teadlaste vahel tugevamate sidemete arendamine on ülitähtis Euroopa teadusruumi loomisel. COST stimuleerib uusi, uuenduslikke, interdistsiplinaarseid ja ulatuslikke teadusvõrke Euroopas. Uurimisrühmade poolt elluviidavate COSTi tegevuste eesmärk on tugevdada Euroopas teaduse tipptaseme saavutamise aluseid.
COST on jagatud üheksasse ulatuslikku valdkonda (biomeditsiin ja molekulaarsed bioteadused; keemia ning molekulaarteadused ja -tehnoloogia; geoteadus ja keskkonnajuhtimine; toit ja põllumajandus; metsad, metsatooted ja -teenused; inimesed, ühiskond, kultuur ja tervis; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; materjalid, füüsika ja nanoteadused; transport ja linnaareng). Iga valdkonna kavandatud ulatust on selgitatud aadressil http://www.cost.eu
Taotluse esitajatel palutakse määratleda oma teema valdkondlik kuuluvus. Interdistsiplinaarsed ettepanekud, mis ei piirdu selgelt ühe valdkonnaga, tuleks esitada valdkondadeüleste ettepanekutena ning neid hinnatakse eraldi.
Ettepanekus peaks olema kaasatud teadlasi vähemalt viiest COSTi riigist. Eelarvevahendite olemasolu korral on 19 osalevat riiki hõlmava tegevuse rahaline toetus aastas ligikaudu 130 000 eurot, tavaliselt neljaks aastaks.
Ettepanekuid hinnatakse kahes etapis (välja arvatud valdkondadeülesed ettepanekud; vt allpool). Esialgses ettepanekus (kuni 1 500 sõna/3 lehekülge), mis esitatakse veebipõhist vormi kasutades aadressil http://www.cost.eu/opencall, tuleks lühidalt kirjeldada ettepanekut ja selle kavandatud mõju. Need ettepanekud, mis ei vasta COSTi abikõlblikkuse kriteeriumidele (nt teadusuuringute rahastamise taotlemine), jäetakse välja. Abikõlblikke ettepanekuid hindavad asjaomased valdkonnakomiteed vastavalt veebisaidil http://www.cost.eu avaldatud kriteeriumidele. Väljavalitud esialgsete ettepanekute esitajatel palutakse esitada täielik ettepanek. Täielikele ettepanekutele antakse eksperdihinnang vastavalt aadressil http://www.cost.eu/opencall esitatud hindamiskriteeriumidele. Otsus tehakse tavaliselt kuue kuu jooksul pärast esitamistähtaega ja tegevused peaksid seejärel algama kolme kuu jooksul.
Esialgsete ettepanekute esitamise tähtaeg on 29. märts 2013, kell 17.00 Brüsseli aja järgi. Umbes 20 % neist palutakse esitada täielik ettepanek, et nende seast valida välja umbes 40 uut tegevust, sõltuvalt eelarvevahendite olemasolust. Täielike ettepanekute esitamise kutse saadetakse 30. maiks 2013, need tuleb esitada 26. juuliks 2013.
Valdkondadeüleseid ettepanekuid hinnatakse vastavalt katsemenetlusele ning esitada tuleb üksainus ettepanek. Seda ettepanekut hinnatakse kahes etapis, mille järel tuleb ettepanekut tutvustada valdkondadeüleste ettepanekute hindamiskomisjonile. Lisateavet leiab aadressil http://www.cost.eu/domains_actions/TDP Valdkondadeüleste ettepanekute esitamise tähtaeg on 14. juuni 2013, kell 17.00 Brüsseli aja järgi. Tegevuste heakskiitmise otsused tehakse eeldatavasti 2013. aasta novembris.
Järgmiseks ettepanekute esitamise tähtajaks on kavandatud 27. september 2013; see on ka katsemenetluse kohaselt esitatavate valdkondadeüleste ettepanekute laekumise tähtaeg.
Ettepanekute esitajad võivad teabe ja juhiste saamiseks võtta ühendust oma riikliku COSTi koordinaatoriga – vt http://www.cost.eu/cnc
Ettepanekud tuleb esitada COSTi büroo veebisaidi kaudu.
COST saab rahalist toetust oma koordineerimistegevuseks ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammist. COSTi rakendava esindajana tegutsev COSTi büroo, mille on asutanud Euroopa Teadusfond, täidab ja juhib COSTi, selle valdkonnakomiteede ja tegevuste tarvis tehnilise, haldus- ja teadussekretariaadi ülesandeid.
Euroopa Komisjon
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/20 |
Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi 2012. aasta tööprogrammile vastavad projektikonkursid kui osa konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist (2007–2013)
2012/C 396/08
Teatatakse info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi 2012. aasta tööprogrammile vastava projektikonkursi käivitamisest osana konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist (2007–2013).
Taotlusi oodatakse seoses järgmise konkursiga: CIP-ICT PSP-2013-7.
Konkursi dokumentatsioon, sh sisu, tähtaeg ja eelarve on kirjas konkursikutsetes, mis avaldatakse info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi veebilehel
http://ec.europa.eu/research/participants/portal/page/call_CIP?callIdentifier=CIP-ICT-PSP-2013-7
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/21 |
Komisjoni teatis, mis on avaldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt ning mis käsitleb juhtumit COMP/39.595 – Continental/United/Lufthansa/Air Canada
(teatavaks tehtud numbri K(2012) 9787 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
2012/C 396/09
1. SISSEJUHATUS
1. |
Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada oma märkusi. |
2. JUHTUMI KOKKUVÕTE
2. |
19. juunil 2008 teatasid Air Canada (edaspidi „AC”), United Airlines (edaspidi „UA”), Continental Airlines (edaspidi „CO”) ja Lufthansa AG (edaspidi „LH”), ühiselt „osalised”, kavatsusest sõlmida leping (nn A++ leping) sellise ühisettevõtte moodustamiseks, mis hõlmaks kõiki osaliste osutatavaid reisijate õhutransporditeenuseid transatlantilistel turgudel. Koostöö, mida AC, UA, CO ja LH teeksid ühisettevõtte raames, mõjutaks peamisi konkurentsiparameetreid nagu hind, maht, ajakavad ja turustamine. 25. juulil 2008 algatas komisjon A++-lepingu osaliste vahelise koostöö kohta ex officio uurimise. |
3. |
10. oktoobril 2012 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase esialgse hinnangu, asudes esialgsele seisukohale, et ühisettevõtte moodustamist käsitlev A++-leping tõenäoliselt rikub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101. |
4. |
Komisjon leidis, et juhul, kui LH ja CO ei tee koostööd, vaid käitavad vahemaandumiseta lennuliine sõltumatult, nagu enne A++-lepingu sõlmimist, oleksid nad Frankfurt – New Yorgi vahelistel vahemaandumiseta lendudel üksteisega konkurendid. |
5. |
Oma esialgses hinnangus väljendas komisjon muret, et AC, UA, CO ja LH koostöö A++-lepingu raames tõenäoliselt piiraks konkurentsi Frankfurt – New Yorgi liinil premium-klassi reisijate osas. |
6. |
Arvestades kõigi osaliste turupositsiooni Frankfurt – New Yorgi liinil ning LH ja CO vahelist tihedat konkurentsi, kahjustaks koostöö tõenäoliselt märkimisväärselt konkurentsi premium-klassi reisijate suhtes. Komisjon võttis arvesse ka seda, et Frankfurt – New Yorgi liinil lendavad kliendid on hinna küsimuses suhteliselt jäigad ning kaotanud suure osa oma märkimisväärsest ostujõust. |
7. |
Komisjon jõudis ka esialgsele järeldusele, et enne LH ja CO vahelise koostöö algust valitsenud konkurents on nüüdseks kadunud. Laienemis- ja turule sisenemispiirangute tõttu ei ole tõenäoline, et konkurentsitühiku täidaksid allesjäänud konkurendid või võimalikud uued turuletulijad. Laienemis- ja sisenemispiirangute hulka kuuluvad teenindusaegade vähesus, eelised, mis tulenevad Frankfurdi ning New Yorgi JFK ja Newark Liberty lennujaama kasutamisest sõlmlennujaamana ning sagedasest lennukavast. |
8. |
Praegu on teenindusaegu liiga vähe New Yorgi JFK ja Newark Liberty lennujaamades, kuid keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis tekib sama probleem tõenäoliselt ka Frankfurdi lennujaamas. Frankfurdi ja New Yorgi sõlmlennujaamades kasutatavate eeliste tõttu saavutavad osalised tõenäoliselt suurema mastaabisäästu, nende kaubamärki tuntakse paremini, nende püsikliendiprogramm on kaalukam, neil on paremad võimalused kasutada reisijate ettevedu ja astuda ettevõtetega lepingulistesse suhetesse kui nende tegelikel ja võimalikel konkurentidel, kellel selline sõlmlennujaamaeelis puudub. Kuna osalistel on Frankfurt – New Yorgi liinil rohkem lende, suudavad nad tõenäoliselt pakkuda konkurentidega võrreldes kvaliteetsemat teenust, mille eest kliendid on tõenäoliselt nõus maksma kõrgemat hinda. |
3. VÕETAVATE KOHUSTUSTE PEAMINE SISU
9. |
Osalised soovivad võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks. Osalised rõhutasid, et seda ei tohiks tõlgendada kui nendepoolset mööndust, et nad on rikkunud ELi konkurentsieeskirju ning et A++-leping on vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 101. |
10. |
Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte kohustustest, mille täielik ingliskeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel: http://ec.europa.eu/competition/index_en.html |
11. |
Osalised lubavad Frankfurt – New York liinil:
|
12. |
Osalised nõustuvad sellega, et määratakse usaldusisik, kes jälgib kohustuste täitmist. Juhul kui uue turule siseneja ja osaliste vahel tekib kohustuste osas lahkarvamusi, nõustuvad osalised vaidluse lahendamise menetlusega, kus lõpliku otsuse langetab vahekohus. |
4. KUTSE MÄRKUSTE ESITAMISEKS
13. |
Komisjon kavatseb turutestist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks. |
14. |
Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud isikutel palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, milles igasugune teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave on kustutatud ning vajaduse korral asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus” või „konfidentsiaalne”. |
15. |
Vastuseid ja märkusi tuleks põhjendada ning neis tuleks esitada asjaomased faktid. Kui tuvastate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleemi, siis kutsub komisjon teid üles pakkuma välja ka võimalikku lahendust. |
16. |
Märkused võib komisjonile saata kas e-posti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu), faksi (+32 22950128) või posti teel järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/39.595 – Continental/United/Lufthansa/Air Canada):
|
(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Kõnealused artiklipaarid on sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/24 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine
2012/C 396/10
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7 (1). Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
„ΜΕΣΣΑΡΑ” (MESSARA)
EÜ nr: EL-PDO-0005-0973-14.02.2012
KGT ( ) KPN ( X )
1. Nimetus:
„Μεσσαρά” (Messara)
2. Liikmesriik või kolmas riik:
Kreeka
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:
3.1. Toote liik:
Klass 1.5. |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:
Ekstra neitsioliiviõli, mida saadakse 100 %-liselt Koroneiki sordi oliivide (Olea europea L.) mehhaanilise pressimise teel. „Messara” ekstra neitsioliiviõli pudelile on märgitud alljärgnevad füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused.
|
Füüsikalis-keemilised omadused:
|
|
Organoleptilised omadused:
|
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):
„Messara” oliiviõli tootmiseks kasutatav tooraine on 100 % Koroneiki sordi oliivid.
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):
—
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:
Oliivide tootmine, transport, puhastamine ja töötlemine ning oliiviõli liigitamine peab toimuma tootmise jaoks määratletud geograafilises piirkonnas.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:
—
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:
—
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:
Oliiviõli toodetakse Irákleio maakonna edelaosas, Psiloriti mäest lõuna ja Kofina mäest põhja pool asuvas Messara piirkonnas, mis ulatub Liibüa mere rannikuni. Idas ulatub tootmispiirkond Asterousia haldusüksuse geograafilise piirini ning läänes Irákleio maakonna piires Messara laheni. Kallikratise haldusplaani kohaselt hõlmab „Messara” oliiviõli tootmispiirkond kogu Faistose omavalitsusüksuse, osa Gortina omavalitsusüksusest (sh Rouva, Gortina and Kofina haldusüksused tervikuna) ja osa Arhanes–Asterousia omavalitsusüksusest (sh kogu Asterousia haldusüksuse).
5. Seos geograafilise piirkonnaga:
5.1. Geograafilise piirkonna eripära:
Selle Euroopa kontinendi lõunapoolseima oliivikasvatuspiirkonna geograafiline omapära on ebatavaline, kuna sealne oliivikasvatuseks sobiv mikrokliima on omane vaid kõnealusele piirkonnale, mida ei esine üheski teises Kreeta saare või Kreeka piirkonnas.
Määratletud geograafiline piirkond on künklik tasandik, mille keskmine kõrgus on 150 m. Savika mulla koostis on tavapärane. Orgaanilise aine sisaldus on keskmine kuni väike (0,8-1,2 %), kriitja mulla CaCO3-sisaldus on 30–50 %. Mulla pH on neutraalne või nõrgalt aluseline.
Pakasevaba kliima on soe ja kuiv. Kõige külmem kuu on jaanuar, kui temperatuur on vahemikus 6,7–15,7 °C (keskmine temperatuur 11,2 °C) ning kõige soojem kuu on juuli, kui temperatuur on vahemikus 20,3–33,1 °C (keskmine temperatuur 28,5 °C). Keskmine maksimumtemperatuur on registreeritud juulis 34 °C ja keskmine miinimumtemperatuur jaanuaris 6 °C. Suvekuudel on tavaline nähtus kuni 40 °C temperatuuriga kuumalained, millega mõnikord kaasnevad Aafrika poolt puhuvad erakordselt kuivad tuuled. Päeva jooksul tuleb ette suuri temperatuurikõikumisi ning on rohkelt päikesepaistet; määratletud geograafilises piirkonnas on enam kui 150 päikesepaistelist päeva aastas. Igakuine keskmine suhteline õhuniiskus on vahemikus 46,8 % (juuli) kuni 74 % (jaanuar). Talvekuude jooksul on keskmine sademete hulk ligikaudu 100 mm, aga suvekuudel sajab harva vihma. Keskmine sademete hulk aastas on 534,9 mm. Seega on kõnealuse oliiviõli tootmiseks sobivaimad Koroneiki sordi oliivid, kuna selle sordi oliivipuude saagikus on kõige suurem just määratletud, pakasevabas ja suhteliselt madalas geograafilises piirkonnas.
5.2. Toote eripära:
Keskmiselt puuviljase lõhnaga toote maitse on puuviljase, kirbe ja mõruda kombinatsiooniga harmooniline ja tasakaalus.
„Messara” oliiviõli on vähese happesusega, mis ei ületa 0,6 %. Oliiviõli on vähese neelduvusega (Κ232 ≤ 1,80 ja Κ270 ≤ 0,13) ning neeldumisteguriga (≤ – 0,001) on seotud toote värskus, samas kui õli väikese peroksiidarvu (≤ 8,5) tõttu on toode suure säilimistaluvusega.
Oliiviõli kampesteroolisisaldus on eriti suur, ületades 3,8 % steroolide kogusisaldusest, aga on siiski väiksem kui piirnorm (4 %). See on oliiviõli iseloomulik tunnus, mis on kujunenud piirkonna soojade ja kuivade tingimuste mõjul.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:
Vähese orgaanilise ainega kriitjas mullas kasvavatest oliivipuudest ja oliivide küpsemisest küllusliku päikesevalguse käes on tingitud oliiviõli aromaatsete koostisosade suur kontsentratsioon. Künkliku piirkonna piisav päikesevalgus on tingitud sealse pinna reljeefist, kus nõlvakud lähevad üle tasandikeks.
Kõnealuse oliivisordi varajane tootmine tähendab lisaks sellele, et vilja kasvu- ja küpsemisperioodid ühtivad pikima päikesepaistelise ajavahemikuga, mis veelgi intensiivistab oliiviõli aromaatseid koostisosi. Sordi varajast õitsemist/viljaks arenemist ja küpsemist soodustavad asjaomastel perioodidel valdavad piirkonna klimaatilised tingimused. Aprilli viimasel kahekümnel päeval valdav jahe ilm (ligikaudu 18 °C) ja madal suhteline õhuniiskus (ligikaudu 60 %) avaldavad soodsat mõju oliivipuude õitsemisele ja tolmlemisele. Viljad arenevad hästi vahetult sellele ajavahemikule järgneva perioodi jooksul, mil temperatuur on 22 °C piires. Tuleb märkida, et varajane õitsemine ja viljade arenemine on viljade kasvu- ja küpsemisperioodil määrava tähtsusega tegurid, mis langevad kokku piirkonna hea ilmaga, ning võttes arvesse, et lauspilves päevi esineb vaid talvekuudel. Nimetatud asjaolu, piirkonna pinnareljeefist tingitud maksimaalne avatus päikesevalgusele ning tootjate-töötlejate oskuslik tegutsemine maaharimise, saagikoristuse ja oliivide töötlemise perioodil annab tulemuseks erilise toote – ekstra neitsioliiviõli.
Lisaks sellele on eriti sooja ja kuiva kliima tõttu piiratud oliivikärbse mõju ning tulemuseks on vähese happesusega kõrgekvaliteediline toode.
Määratletud geograafilisele piirkonnale tunnuslike, suvekuudel sageli registreeritud väga kõrgete temperatuuride tõttu on oliiviõli suure loodusliku kampesteroolisisaldusega. Täpsemalt öeldes on kampesteroolitase kõrge Messara piirkonnas suvekuudel registreeritud pikka aega püsivate kõrgete temperatuuride (mõnikord rohkem kui 40 °C) ja puudes ilmneva veepuuduse tõttu. Kõrge toiteväärtusega küllastamata rasvhapete suur sisaldus on samuti tingitud kõnealusest ilmastiku eripärast.
Oliivikasvatus on lahutamatult seotud Kreeta ajaloo ja kultuuriga. Esimesed tõendid Kreeta saare oliivikasvatuse kohta pärinevad kesk-neoliitikumi ajastust (5 400–4 400 eKr) ning oliiviõli tootmine algas umbes samal ajal. Varaminoilise kultuuri ajajärgul (2 800–2 300 eKr) kasvasid Kreetal terved kultuuroliivipuude metsad ja ka looduslikud oliivipuud, sh Messara tasandiku Kapetaniana mets. Oliivipuude kasvatamine ja nende viljadest toodete valmistamine on tihedalt seotud toitumise, majanduse, Kreeka jumalate kummardamise ja kultuuriga. Siinkohal väärib äramärkimist seos oliivipuude, oliivitoodete ja religioossete rituaalide vahel. Tänapäevani säilinud Minose ajastu esemed nagu Faistoses ja Kommoses leitud ovaalsed või pirnikujulised, uurete ja väljavooluavaga kivipressid annavad tunnistust sel perioodil kasvatatud oliividest.
„Messara” oliiviõli on oma eriti väärtusliku kvaliteedi tõttu võitnud kaks auhinda. Euroopa regionaalarengu võrgustiku poolt Ateenas 9.–11. mail 2008 organiseeritud oliiviõli ja oliivide 2. festivali raames anti sellele oliiviõlile kõrge kvaliteedi eest hõbemedal. Messara tasandikul kasvatatud 100 %-liselt Koreneiki sordi oliividest valmistatud oliiviõli esitas auhinnakandidaadiks põllumajanduskooperatiivide ühendus. Ateenas 12.–14. märtsini 2010 toimunud oliiviõli ja oliivide 4. festivali raames võitis põllumajanduskooperatiivide ühenduse poolt esitatud „Messara” oliiviõli ekstra neitsiõlide kategoorias maitseomaduste eest pronksmedali.
Viide spetsifikaadi avaldamisele:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)
http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/prodiagrafes_elaioladou_Messara.pdf
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/28 |
Teatis isikutele ja üksustele, kes on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1251/2012 alusel lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) artiklis 2 osutatud loetellu
2012/C 396/11
1. |
Ühises seisukohas 2008/369/ÜVJP (1) kutsutakse liitu üles külmutama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1533(2004), 1596(2005), 1807(2008) ja 1857 (2008) kohaselt koostatud loetelus (mida korrapäraselt ajakohastab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) alusel moodustatud komitee) nimetatud Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate füüsiliste ja juriidiliste isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid. Nimetatud ÜRO komitee koostatud loetelus on järgmised isikud ja üksused:
|
2. |
ÜRO komitee otsustas lisada asjaomasesse loetellu 12. novembril 2012 ühe füüsilise isiku ja 30. novembril 2012 kaks füüsilist isikut. Asjaomased füüsilised isikud võivad esitada ÜRO komiteele igal ajal koos tõendusmaterjaliga taotluse nende eespool nimetatud ÜRO loetellu lisamise otsus läbi vaadata. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:
Lisateave: http://www.un.org/sc/committees/dfp.shtml |
3. |
Komisjon on vastavalt punktis 2 osutatud ÜRO otsusele vastu võtnud määruse (EL) nr 1251/2012, (2) millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud (3)) I lisa. Seetõttu kohaldatakse asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes järgmisi määruses (EÜ) nr 1183/2005 sätestatud meetmeid:
|
4. |
Vastavalt ÜRO 12. ja 30. novembri 2012. aasta otsustele määruse (EL) nr 1251/2012 alusel nõukogu määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisasse lisatud füüsilised isikud võivad esitada komisjonile oma seisukoha loetellu lisamise suhtes. Selline taotlus tuleks saata aadressil:
|
5. |
Lisaks juhitakse asjaomaste füüsiliste isikute tähelepanu võimalusele kaevata määrus (EL) nr 1251/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustel edasi Euroopa Liidu Üldkohtusse. |
6. |
Määruse (EL) nr 1251/2012 loetellu lisatud füüsiliste isikute isikuandmeid käideldakse vastavalt määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (4) sätestatud eeskirjadele. Kõik taotlused, sealhulgas näiteks täiendava teabe saamiseks või määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaste (näiteks isikuandmete kontrollimise ja parandamise) õiguste kasutamiseks esitatavad taotlused tuleks saata komisjonile punktis 4 osutatud aadressil. |
7. |
Lisaks juhitakse I lisas loetletud füüsiliste isikute tähelepanu võimalusele esitada määruse (EÜ) nr 1183/2005 II lisas loetletud veebisaitidel osutatud liikmesriikide pädevatele asutustele taotlus, et saada luba kasutada külmutatud vahendeid ja majandusressursse põhivajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste või erimaksete tegemiseks kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 3. |
(1) ELT L 127, 15.5.2008, lk 84.
(2) ELT L 352, 21.12.2012, lk. 42.
(3) ELT L 193, 23.7.2005, lk 1.
Parandused
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 396/30 |
Komisjoni 13. detsembri 2012. aasta otsuse (millega muudetakse otsust 2007/134/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu) parandus
( Euroopa Liidu Teataja C 385, 14. detsember 2012 )
2012/C 396/12
Komisjoni 13. detsembri 2012. aasta otsus, millega muudetakse otsust 2007/134/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu, asendatakse järgmisega:
KOMISJONI OTSUS,
13. detsember 2012,
millega muudetakse otsust 2007/134/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), (1) eriti selle artikleid 2 ja 3,
võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/972/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) rakendavat eriprogrammi „Ideed”, (2) eriti selle artikli 4 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 2. veebruari 2007. aasta otsusega 2007/134/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu, (3) asutas komisjon Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi „ERC”), mis tegeleb eriprogrammi „Ideed” rakendamisega. ERC koosneb sõltumatust teadusnõukogust, mida toetab spetsiaalne rakendusstruktuur, ja see on ette nähtud kestma kuni 31. detsembrini 2013. |
(2) |
Sõltumatu teadusnõukogu koosneb komisjoni poolt nimetatud kõige tuntumatest teadlastest, inseneridest ja teaduritest, kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ning on sõltumatud välismõjudest. Teadusnõukogusse kuulub 22 liiget ja see tegutseb vastavalt otsuse 2007/134/EÜ artiklis 3 sätestatud volitustele. |
(3) |
27. aprilli 2009. aasta otsusega 2009/357/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/134/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu, (4) asendas komisjon kolm tagasiastunud liiget. 12. jaanuari 2011. aasta otsusega 2011/12/EL, millega muudetakse otsust 2007/134/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu, (5) asendas komisjon seitse liiget nende ametiaja lõppedes. |
(4) |
Sõltumatu teadusnõukogu kümne liikme volitused lõpevad 1. veebruaril ja 26. aprillil 2013 ning seega on vaja sõltumatu teadusnõukogu liikmed järkjärgult välja vahetada. |
(5) |
Sõltumatu teadusnõukogu liikmete järkjärguline väljavahetamine peaks toimuma vastavalt otsuse 2007/134/EÜ artikli 4 lõigetele 6 ja 7, milles on muu hulgas sätestatud, et liikmed määratakse ametisse neljaks aastaks ja nende ametiaega võib pikendada ühel korral rotatsiooni alusel, mis tagab kõnealuse nõukogu tegevuse järjepidevuse, ning et liikme võib siiski ametisse määrata ka maksimaalsest ametiajast lühemaks ajaks, et tagada liikmete rotatsioon. |
(6) |
Otsuse 2007/134/EÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt nimetab komisjon I lisas sätestatud tegurite ja kriteeriumide alusel tulevased liikmed, kes valitakse sõltumatu teadusnõukogu poolt heakskiidetud sõltumatu ja läbipaistva menetluse teel, konsulteerides seejuures ka teadusringkondadega ning andes aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selleks loodi sõltumatutest ekspertidest koosnev alaline kõrgetasemeline valimiskomitee kui eksperdirühm, kellele makstakse tasu eriprogrammi „Ideed” tegevuseelarvest. Kõnealune valimiskomitee esitas sõltumatu teadusnõukogu liikmete järkjärgulise väljavahetamise kohta soovitused, mis võeti vastu. |
(7) |
Vastavalt otsuse 2007/134/EÜ artikli 4 lõikele 4 avaldatakse tulevaste liikmete nimetamine kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 (6). |
(8) |
Seepärast tuleks otsust 2007/134/EÜ vastavalt muuta, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2007/134/EÜ II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 13. detsember 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Máire GEOGHEGAN-QUINN
LISA
„LISA II
Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu liikmed
Nimi ja asutus |
Ametiaja algus |
Ametiaja lõpp |
Athene DONALD, Cambridge'I Ülikool |
2. veebruar 2013 |
31. detsember 2013 |
Nicholas CANNY, Iirimaa Riiklik Ülikool, Galway |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Sierd A.P.L. CLOETINGH, Utrechti Ülikool |
27. aprill 2013 |
31. detsember 2013 |
Tomasz DIETL, Poola Teaduste Akadeemia |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Daniel DOLEV, Jeruusalemma Heebrea Ülikool |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Carlos M. DUARTE, Vahemeremaade Süvauuringute Instituut, Espories (Baleaarid) |
27. aprill 2013 |
31. detsember 2013 |
Barbara ENSOLI, Itaalia Terviseinstituut, Rooma |
2. veebruar 2013 |
31. detsember 2013 |
Daniel ESTEVE, CEA Saclay, Gif-sur-Yvette |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Pavel EXNER, Tšehhi Teaduste Akadeemia, Praha |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Éva KONDOROSI, Ungari Teaduste Akadeemia, Szeged |
2. veebruar 2013 |
31. detsember 2013 |
Timothy HUNT, Ühendkuningriigi Vähiuuringute Instituut, South Mimms |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Carl-Henrik HELDIN, Vähiuuringute Ludwigi Instituut, Uppsala |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Klaus BOCK, Taani Riiklik Teadusuuringute Sihtasutus, Kopenhaagen |
2. veebruar 2013 |
31. detsember 2013 |
Matthias KLEINER, Saksamaa Teadusuuringute Sihtasutus, Bonn |
2. veebruar 2013 |
31. detsember 2013 |
Nuria Sebastian GALLES, Pompeu Fabra Ülikool, Barcelona |
27. aprill 2013 |
31. detsember 2013 |
Helga NOWOTNY, WWTF Viini Teaduse ja Tehnoloogia Sihtasutus |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Reinhard GENZEL - Max Plancki Maavälise Füüsika Instituut, Garching |
2. veebruar 2013 |
31. detsember 2013 |
Alain PEYRAUBE, EHSS – Ida-Aasia Lingvistiliste Uuringute Keskus, Pariis |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Reinhilde VEUGELERS, Leuveni Katoliiklik Ülikool |
2. veebruar 2013 |
31. detsember 2013 |
Mart SAARMA, Helsingi Ülikool |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Anna TRAMONTANO, Rooma La Sapienza Ülikool |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013 |
Isabelle VERNOS, Genoomika Juhtimise Keskus, Barcelona |
13. jaanuar 2011 |
31. detsember 2013” |
(1) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
(2) ELT L 54, 22.2.2007, lk 81.
(3) ELT L 57, 24.2.2007, lk 14.
(4) ELT L 110, 1.5.2009, lk 37.
(5) ELT L 9, 13.1.2011, lk 5–9.