ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2012.372.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 372

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

55. köide
1. detsember 2012


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2012/C 372/01

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6694 – Helvetia/Certain Parts of Gan Eurocourtage's Marine Insurance Portfolio) ( 1 )

1

2012/C 372/02

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6762 – Advent International Corporation/Mediq) ( 1 )

1

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2012/C 372/03

Euro vahetuskurss

2

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2012/C 372/04

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

3

2012/C 372/05

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

3

2012/C 372/06

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

4

2012/C 372/07

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

4

2012/C 372/08

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

5

2012/C 372/09

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

5

2012/C 372/10

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

6

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

2012/C 372/11

Direktori vaba ametikoha teade (Palgaaste AD 14) – Cedefop/2012/08/AD

7

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2012/C 372/12

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6785 – General Motors France/SSPF/Auto Distribution Provence) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

8

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2012/C 372/13

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

9

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/1


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6694 – Helvetia/Certain Parts of Gan Eurocourtage's Marine Insurance Portfolio)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 372/01

9. novembril 2012 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32012M6694 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/1


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6762 – Advent International Corporation/Mediq)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 372/02

27. novembril 2012 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32012M6762 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/2


Euro vahetuskurss (1)

30. november 2012

2012/C 372/03

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2986

JPY

Jaapani jeen

107,37

DKK

Taani kroon

7,4600

GBP

Inglise nael

0,81080

SEK

Rootsi kroon

8,6625

CHF

Šveitsi frank

1,2054

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,3760

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,262

HUF

Ungari forint

281,03

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6962

PLN

Poola zlott

4,1052

RON

Rumeenia leu

4,5148

TRY

Türgi liir

2,3213

AUD

Austraalia dollar

1,2474

CAD

Kanada dollar

1,2904

HKD

Hongkongi dollar

10,0643

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5865

SGD

Singapuri dollar

1,5859

KRW

Korea vonn

1 406,31

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,4717

CNY

Hiina jüaan

8,0899

HRK

Horvaatia kuna

7,5385

IDR

Indoneesia ruupia

12 470,89

MYR

Malaisia ringit

3,9475

PHP

Filipiini peeso

52,989

RUB

Vene rubla

40,1786

THB

Tai baat

39,867

BRL

Brasiilia reaal

2,7391

MXN

Mehhiko peeso

16,7648

INR

India ruupia

70,6760


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/3


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2012/C 372/04

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (1), artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

11.11.2012

Kestus

11.11.2012–31.12.2012

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru või kalavarude rühm

WHB/8C3411

Liik

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)

Piirkond

VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

FS/71/TQ44


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/3


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2012/C 372/05

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

11.11.2012

Kestus

11.11.2012–31.12.2012

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru või kalavarude rühm

BET/ATLANT

Liik

Suursilm-tuun (Thunnus obesus)

Piirkond

Atlandi ookean

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

FS/72/TQ44


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/4


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2012/C 372/06

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

9.11.2012

Kestus

9.11.2012–31.12.2012

Liikmesriik

Taani

Kalavaru või kalavarude rühm

LIN/3A/BCD

Liik

Harilik molva (molva molva)

Piirkond

IIIa püügipiirkond; IIIb, c ja d püügipiirkonna ELi veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

FS74TQ43


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/4


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2012/C 372/07

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (1), artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

6.11.2012

Kestus

6.11.2012–31.12.2012

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru või kalavarude rühm

WHM/ATLANT

Liik

Valge odanina (Tetrapturus albidus)

Piirkond

Atlandi ookean

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

FS/70/TQ44


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/5


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2012/C 372/08

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

11.11.2012

Kestus

11.11.2012–31.12.2012

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru või kalavarude rühm

PLE/8/3411

Liik

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Piirkond

VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

FS73TQ43


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/5


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2012/C 372/09

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

6.11.2012

Kestus

6.11.2012–31.12.2012

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru või kalavarude rühm

MAC/8C3411

Liik

Makrell (Scomber scombrus)

Piirkond

VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

FS/69/TQ44


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/6


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

2012/C 372/10

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

5.11.2012

Kestus

5.11.2012–31.12.2012

Liikmesriik

Rootsi

Kalavaru või kalavarude rühm

COD/04-N

Liik

Tursk (Gadus morhua)

Piirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

FS67TQ44


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/7


Direktori vaba ametikoha teade (Palgaaste AD 14) – Cedefop/2012/08/AD

2012/C 372/11

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) on Euroopa Liidu asutus, mis asub Kreekas Thessalonikis. Keskus abistab Euroopa Komisjoni ja muid sidusrühmi kutsehariduse ja -koolituse edendamisel ja arendamisel.

Direktor vastutab Cedefopi tegevuse suunamise ja juhtimise ning asutuse esindamise eest ning ta annab aru haldusnõukogule ja Euroopa Parlamendile. Ta peab hästi mõistma Euroopa Liidu asutuse institutsioonilist raamistikku ning talle peab sobima töötamine rahvusvahelises keskkonnas tipptasemel. Tööleping sõlmitakse viieks aastaks ja seda saab üks kord pikendada.

Pädevuse ja töökogemuse üksikasjalikud nõuded on vaba töökoha teates. Olulisimad nõuded on järgmised:

Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus;

piisav vanus kohustusliku pensionieani, et saaks täita ametikoha viieaastased volitused;

kõrgharidus;

15-aastane töökogemus pärast ülikooli lõpetamist, sealhulgas vähemalt 5-aastane töökogemus tippjuhina;

hea inglise keele oskus ja teiste keelte oskus;

oskus juhtida rahvusvahelist organisatsiooni;

oskus suhelda ja pidada rahvusvahelisi kõrgtasemelisi läbirääkimisi Euroopa Liidu institutsioonide, ametiasutuste ja sotsiaalpartneritega.

Avalduse vorm on esitatud vaba töökoha teates Cedefopi veebilehel aadressil http://www.cedefop.europa.eu

Avaldus tuleb esitada hiljemalt 25. jaanuari 2013. aasta postitempli kuupäevaga.

Kandidaate aitab hinnata personaliotsingu ettevõte.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/8


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6785 – General Motors France/SSPF/Auto Distribution Provence)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 372/12

1.

26. novembril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja General Motors France SAS („GM France”, Prantsusmaa), mis kuulub kontserni General Motors Company („GM”, Ameerika Ühendriigid), ja ettevõtja SSPF SAS („SSPF”, Prantsusmaa), mis kuulub kontserni Maurin Group (Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja Auto Distribution Provence SAS („ADP”, Prantsusmaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

GM France: tegutseb peamiselt GM kaubamärgiga sõidukite impordi ja hulgimüügi ning GM kaubamärgiga originaalvaruosade tarnimise valdkonnas Prantsusmaal;

SSPF: kontserni Maurin Group valdusettevõtja. Maurin Group tegutseb mootorsõidukite ning nendega seotud toodete ja teenuste jaeturustuse ja eri kaubamärkidega originaalvaruosade hulgiturustuse valdkonnas.

3.

ADP hakkab tegutsema Prantsusmaal uute ja kasutatud Opeli kaubamärgiga sõidukite jaeturustuse valdkonnas, tarnima Opeli kaubamärgiga tooteid ja osutama neile toodetele hooldus- ja remonditeenuseid.

4.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

5.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi (+32 22964301), e-postiga aadressil COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6785 – General Motors France/SSPF/Auto Distribution Provence):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ Ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/9


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 372/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PLÁTANO DE CANARIAS”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0867-11.03.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Plátano de Canarias”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud geograafilist tähist (KGT) „Plátano de Canarias” kannavad liiki Musa acuminata Colla (AAA) ja sorti „Cavendish” kuuluvad banaanid, mida kasvatatakse Kanaari saartel ning mis ettevalmistatuna ja pakendatuna on ette nähtud värskelt tarbimiseks.

Banaanikoore värvus ulatub rohelisest (saagikoristuse ajal) kuni sügavkollaseni (tarbimise ajal) ning viljaliha värvus varieerub elevandiluuvalgest kreemikasvalge ja kollaseni.

Banaanide „Plátano de Canarias” tunnusmärgiks on aga saanud banaanikoorel olevad väikesed täpid, mille abil tarbijad toote ära tunnevad.

Banaanides „Plátano de Canarias” toimivad aktiivselt ensüümid polüfenooloksüdaas ja peroksüdaas, mis katalüüsivad banaanikoore pruuniks tõmbumist põhjustavaid oksüdatsioonireaktsioone. See joon ilmneb viljade küpsemisel, kui banaanikoorele tekivad pruunid täpikesed, või viljade suurema hõõrdetundlikkuse näol. Banaanikoorel olevad pruunid laigukesed on täppide poolest tuntud banaanide „Plátano de Canarias” eritunnus.

Banaanid „Plátano de Canarias” on pikliku ja selgelt kõvera ning kobara külge kinnituvas otsas kitseneva kujuga.

Kohustuslikuks vilja suuruse määramiseks mõõdetakse selle pikkust ja paksust; minimaalsed mõõdud peavad olema vastavalt 14 cm ja 27 mm.

Banaanide „Plátano de Canarias” olulisimad keemilised omadused on järgmised:

tärklisesisaldus vahemikus 5–8;

üldsuhkrusisaldus üle 10, kusjuures suurema osa suhkrutest moodustab sahharoos.

Nii tärklise- kui ka üldsuhkrusisaldust väljendatakse grammides 100 grammi küpse viljaliha kohta.

Vähene tärklisesisaldus ja suur üldsuhkrusisaldus on kaitstud tootele eriomased.

Banaanide „Plátano de Canarias” peamised iseloomulikud omadused on kokkuvõttes järgmised:

väga magus maitse, mis tuleneb suurest suhkru- ja vähesest tärklisesisaldusest;

tugev lõhn (nn impacto plátano), mis tuleneb suurest isoamüülatsetaadi ja heksüülbutanoaadi sisaldusest:

eripärane lõhn tuleneb 3-metüülbutüülatsetaadist ehk isoamüülatsetaadist. Vastavalt olemasolevatele uuringutele on nimetatud ühendi kontsentratsioon banaanides „Plátano de Canarias” selgelt suurem kui mujalt pärit banaanides. Samuti on kõnealustes banaanides muid iseloomuliku banaanilõhnaga seotud ühendeid, näiteks heksüülbutanoaat. Mujalt pärit banaanides on nimetatud ühendit vaid vähesel määral;

banaanikoorel olevad tumedad täpid, mis tulenevad suure aktiivsusega ensüümidest polüfenooloksüdaas ja peroksüdaas, mis katalüüsivad banaanikoore pruuniks tõmbumist põhjustavaid oksüdatsioonireaktsioone.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Banaanide „Plátano de Canarias” viljelemine peab toimuma kaitstud geograafilise tähisega määratletud geograafilises piirkonnas.

KGTga „Plátanos de Canarias” hõlmatud banaanide küpsemine ja pakendamine võib seevastu toimuda väljaspool määratletud geograafilist piirkonda.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Banaanide „Plátano de Canarias” suhtes ei ole kehtestatud erieeskirju.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Pakenditele peab olema selgesti trükitud kaitstud geograafilise tähise „Plátano de Canarias” nimetus ja logo ning Euroopa Liidu logo ja muu kehtivate õigusaktidega nõutav üldteave.

KGT „Plátano de Canarias” logo ning selle erijooned on järgmised:

Image

ovaali taustavärv Pantone 295 (sinine);

banaani piirjoonte ja banaanilehtede värv Pantone 347 (roheline);

banaanikujutise värv Pantone 109 (kollane).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

KGTga „Plátano de Canarias” hõlmatud banaanide geograafiline tootmispiirkond on Kanaari saared ja piirkond koosneb kõigist vähem kui 500 meetri kõrgusel üle merepinna asuvatest põllumajandusmaadest.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Kanaari saared asuvad Aafrika looderanniku lähistel laiuskraadidel 27° 37′–29° 25′ põhjalaiust. Tulenevalt nimetatud asukohast ning passaattuulte ja Kanaaride külma hoovuse mõjul on saartel maheda temperatuuri ja väheste sademetega niiske subtroopiline kliima.

Keskmine temperatuur Kanaaridel on aasta lõikes küllalt ühtlane. Rannikul on keskmine temperatuur ligikaudu 20 °C, kuid kõrgemates piirkondades on see selgelt madalam ja ööpäevased temperatuurikõikumised suuremad.

Maheda temperatuuri ja saartel puhuvate niiskete tuulte mõjul arenevad taimed aeglaselt ja viljade küpsemisaeg on pikk ning see mõjutab märkimisväärselt banaanide „Plátano de Canarias” iseloomulike omaduste kujunemist.

5.2.   Toote eripära:

Kaitstud geograafilise tähisega „Plátano de Canarias” hõlmatud banaanid on piklikud ja selgelt kõverad, vähemalt 14 cm pikkused ja vähemalt 27 mm paksused, väga magusa maitsega ja pruunitäpilise koorega.

Need väikesed täpid on banaanide „Plátano de Canarias” peamine tunnusmärk ja omadus, mille abil tarbijad toote ära tunnevad.

Täpsemalt tekivad täpikesed banaanikoorele teatavate ensüümide, eelkõige polüfenooloksüdaasi ja peroksüdaasi tegevuse tulemusel.

KGT „Plátano de Canarias” tunnustamistaotlusele lisatud toetavas uuringus on esitatud andmed vastavate näitajate kohta banaanide „Plátano de Canarias” puhul võrdluses mujalt pärit banaanidega ning uuringust nähtub, et peroksüdaasi ja polüfenooloksüdaasi aktiivsuse näitajad on kõnealuste banaanide puhul võrreldes mujalt pärit banaanidega palju kõrgemad; sellest tulenevalt on banaanidel „Plátano de Canarias” mujalt pärit banaanidega võrreldes palju rohkem täppe, nii et need on muutunud toote tunnusmärgiks.

KGT „Plátano de Canarias” taotlusele lisatud juba nimetatud uuringus on analüüsitud toote eripära toiteväärtuse aspektist ning banaanides „Plátano de Canarias” ja mujalt pärit banaanides leiduvate toitainete üldanalüüsi põhjal täheldatakse olulisi erinevusi: banaanides „Plátano de Canarias” on võrreldes mujalt pärit banaanidega vähem tärklist ja rohkem lahustuvaid suhkruid, mistõttu need on magusamad; samuti sisaldavad need rohkem kaaliumi ja fosforit ning vähem naatriumi ja kaltsiumi. Need olulised erinevused kinnitavad tõsiasja, et toode „Plátanos de Canarias” erineb mujal maailmas toodetavatest banaanidest (Forster et al. 2002).

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kaitstud geograafilise tähise „Plátano de Canarias” tunnustamistaotlus põhineb nimetuse kvaliteedil ning mainel ja tuntusel. Banaanide „Plátano de Canarias” iseloomulik viljelemisviis on välja kujunenud ajalooliste, looduslike ja inimtegurite koosmõjul.

Kanaari saared asuvad Aafrika looderanniku lähistel laiuskraadidel 27° 37′–29° 25′ põhjalaiust. Tulenevalt nimetatud asukohast on saartel maheda temperatuuri ja väheste sademetega niiske subtroopiline kliima.

Kanaari saarte kliima erijooned on tingitud saarte asukohast Atlandi ookeanis subtroopilises kliimavööndis ja Aafrika mandrist läänes. Kliimat saarte piirkonnas mõjutavad ühiselt kaks eri ulatusega tegurit: ühelt poolt subtroopilistele laiuskraadidele omane atmosfääri dünaamika ja teiselt poolt asjaolu, et suurem osa saartest on järsu pinnamoega, nende läheduses on külm ookeanihoovus ja nad asuvad mandri lähedal.

Kanaarid asuvad nii geograafilises kui ka klimaatilises mõttes banaanikasvatuse piirialal, kuna nimetatud taim vajab kasvamiseks sooja temperatuuri vahemikus ligikaudu 25–27 °C, 16 °C juures taim nõrgeneb ja alla 14 °C juures selle kasvutegevus lakkab.

Banaanipuu arengutsükli määrab üle 14-kraadise temperatuuriga päevade arv; just seetõttu areneb taim Kanaaride maheda temperatuuri ja saartel puhuvate niiskete tuulte mõjul aeglasemalt kui troopilistes piirkondades.

Pikem viljelusaeg ja seega ka viljade pikem küpsemisaeg (taime küljes kuni kolm kuud kauem) on määrav tegur banaanide „Plátano de Canarias” eripärade – vähene tärklisesisaldus ja suur suhkru-, eelkõige sahharoosisisaldus – kujunemisel.

Nimetatud tingimustest tuleneb ka ensüümide tegevus, mis seisneb tugevas katalüütilises reaktsioonis, millega on seotud banaanikoore pruuniks tõmbumine. See väljendub pruunide laigukeste ilmumises banaanikoorele ning see omadus on täppide poolest tuntud banaanide „Plátano de Canarias” eritunnus.

Banaanide omadusi mõjutavad väga tugevalt keskkonnategurid, nagu valgus, temperatuur, vesi, muld, suhteline õhuniiskus, tuul jne. Kõik need tegurid mõjutavad taime füsioloogilist arengut ja annavad sellele eespool nimetatud eriomadused.

Tänu Kanaari saarte geograafilisele asukohale mandriturgude suhtes toimub toote transport võrreldes mujalt pärit banaanidega väga lühikese aja jooksul; see võimaldab saaki koristada siis, kui viljad on paremini küpsenud, ning tänu sellele on neil paremad organoleptilised omadused ja toode jõuab tarbijani kvaliteetsemana.

Nimetuse „Plátano de Canarias” mainet ja tuntust kinnitavad arvukad ajaloolised viited ajakirjanduses, kirjanduses ja mujal; siinkohal mõned väljavõtted ajakirjandusest.

 

Ajalehe La Vanguardia 25. mai 1921. aasta numbri lehekülg 11:

„… Palub valitsusel mõjutada Saksamaad, et see annaks loa banaanide „Plátano de Canarias” impordiks, mis keelati juba mitu kuud tagasi …”.

 

Ajalehe La Vanguardia 24. juuni 1930. aasta numbri lehekülg 32:

„Härra Matos, kes teab, kui oluline on banaanitootmine Kanaari saartel, lubas, et nii palju, kui sõltub tema ministeeriumist, aitab ta sellele õigustatud püüdlusele kaasa.”

 

Ajalehe La Vanguardia 21. novembri 1970. aasta numbri lehekülg 8:

„Taas algavad banaanide „Plátano de Canarias” reklaamikampaaniad.”

Veel üks näide nimetuse „Plátano de Canarias” tuntusest ja mainest on põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineministeeriumi 2002. aasta uuringust „Estudio del Mercado del Plátano en España y Portugal” (Uuring Hispaania ja Portugali banaanituru kohta) tehtud kokkuvõte, kus on öeldud, et võib kindlalt väita, et banaanid maitsevad enamikule tarbijatest, sõltumata soost, vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest ja elukohast, ning et nad seostavad banaane spontaanselt kohe Kanaari saartega.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.gobiernodecanarias.org/boc/2011/025/005.html


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.