30.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 370/1

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 370/01

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.6.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34643 (12/N)

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

Martinique, Guadeloupe, Guyane, Réunion, Saint-Martin

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Régime d’aides à caractère social au bénéfice de certaines catégories de personnes ayant leur résidence habituelle dans l'une des collectivités suivantes: la Guadeloupe, la Guyane, la Martinique, Mayotte, la Nouvelle-Calédonie, la Polynésie française, La Réunion, Saint-Barthélemy, Saint-Martin, Saint-Pierre-et-Miquelon et Wallis-et-Futuna

Õiguslik alus

Code général des collectivités territoriales, délibération du Conseil régional de la Guadeloupe no CR/11-530 du 3 mai 2011

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Sotsiaaltoetus üksiktarbijatele

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 0,9 mln EUR

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

1.4.2012–kindlaks määramata

Majandusharud

Õhutransport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

SGAE

68 rue de Bellechasse

75700 Paris

FRANCE

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

30.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 370/2

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 370/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.10.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.33984 (12/N)

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

United Kingdom

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Green Investment Bank

Õiguslik alus

Enteprise and Regulatory Reform Bill currently being considered by Parliament

Meetme liik

Üksiktoetus

Green Investment Bank

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 3 082 GBP (miljonites)

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

—

Majandusharud

Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Department for Business, Innovation and Skills

1 Victoria Street

London

SW1H 0ET

UNITED KINGDOM

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	7.11.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.34404 (12/NN)
Liikmesriik	Madalmaad
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Beweerde aankoop van grond boven de marktprijs en daaropvolgende verkoop van grond onder de marktprijs door de gemeente Sliedrecht
Õiguslik alus	—
Meetme liik	Erakorraline abi	project developer
Eesmärk	—
Abi vorm	—
Eelarve	—
Abi osatähtsus	Meede ei kujuta endast abi
Kestus	—
Majandusharud	Kinnisvara
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

26.10.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.35197 (12/N)

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Dolnośląskie

Artikkel 107 lõige 3 punkt a

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Nokia Siemens Networks Sp. z o.o.

Õiguslik alus

—	Projekt umowy ramowej o udzielenie dotacji celowej pomiędzy Nokia Siemens Networks Sp. z o.o.

—

„Program wspierania inwestycji o istotnym znaczeniu dla gospodarki polskiej na lata 2011–2020”, przyjęty przez Radę Ministrów w dniu 5 lipca 2011 r. na podstawie art. 19 ust. 2 ustawy z dnia 6 grudnia 2006 r. o zasadach prowadzenia polityki rozwoju (Dz.U. z 2009 r. nr 84, poz. 712 i nr 157, poz. 1241), zmieniony uchwałą Rady Ministrów z dnia 20 marca 2012 r., zwany dalej „Programem”

Meetme liik

Üksiktoetus

Nokia Siemens Networks Sp. z o.o.

Eesmärk

Regionaalareng, tööhõive

Abi vorm

Otsetoetus

Eelarve

Üldeelarve: 2,24 PLN (miljonites)

Abi osatähtsus

7,53 %

Kestus

31.12.2012–31.12.2013

Majandusharud

Traadita sideteenuste osutamine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Minister Gospodarki

Plac Trzech Krzyży 3/5

00-507 Warszawa

POLSKA/POLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

30.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 370/5

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2012/C 370/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.10.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34207 (12/NN)

Liikmesriik

Rumeenia

Piirkond

Romania

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Prima împădurire a terenurilor agricole

Õiguslik alus

Programul Național de Dezvoltare Rurală conform Deciziei C(2008) 3831 a Comisiei din 16 iulie 2008 – Măsura 221 din Axa II – „Îmbunătățirea mediului și a spațiului rural”

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Metsandus

Abi vorm

Muu – Forma ajutorului este sub formă de compensare a pierderilor de venit și a cheltuielilor suplimentare asociate primei împăduriri.

Solicitanții vor primi sprijin pentru împădurirea terenurilor agricole, constînd în plăți acordate beneficiarilor pentru:

costuri de înființare a plantației, incluzând costurile pentru materialul de plantare, plantarea în sine și alte costuri legate direct și necesare pentru operațiunea de plantare (primă de înființare);

costurile aferente perioadei de după plantare pentru întreținerea plantațiilor (primă anuală pe ha pentru 5 ani, începând cu anul de plantare);

compensarea pierderii de venit agricol ca urmare a împăduririi (primă anuală pe ha pentru 15 ani, începând cu anul înființării plantației).

Eelarve

Üldeelarve: 1 133 RON (miljonites)

Aastaeelarve: 1 133 RON (miljonites)

Abi osatähtsus

100 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Metsamajandus ja metsavarumine

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Direcția Generală Dezvoltare Rurală

Autoritatea de Management pentru PNDR prin Agenția de Plăți pentru Agricultură și Dezvoltare Rurală

Bd. Carol I nr. 24, sector 3

București

ROMÂNIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

30.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 370/7

Euro vahetuskurss (1)

29. november 2012

2012/C 370/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2994
JPY	Jaapani jeen	106,72
DKK	Taani kroon	7,4604
GBP	Inglise nael	0,81053
SEK	Rootsi kroon	8,6371
CHF	Šveitsi frank	1,2043
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3500
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,226
HUF	Ungari forint	279,30
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6962
PLN	Poola zlott	4,0968
RON	Rumeenia leu	4,5100
TRY	Türgi liir	2,3241
AUD	Austraalia dollar	1,2432
CAD	Kanada dollar	1,2886
HKD	Hongkongi dollar	10,0704
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5763
SGD	Singapuri dollar	1,5857
KRW	Korea vonn	1 407,53
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,4055
CNY	Hiina jüaan	8,0917
HRK	Horvaatia kuna	7,5391
IDR	Indoneesia ruupia	12 490,31
MYR	Malaisia ringit	3,9569
PHP	Filipiini peeso	53,001
RUB	Vene rubla	40,0600
THB	Tai baat	39,905
BRL	Brasiilia reaal	2,7264
MXN	Mehhiko peeso	16,8116
INR	India ruupia	71,2400

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

30.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 370/8

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

2012/C 370/06

Abi nr: SA.35055 (12/XF)

Liikmesriik: Itaalia

Abi andev piirkond/ametiasutus: Regione Toscana

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi:

interventi nel settore della pesca professionale e dell'acquacolture — periodo di programmazione 2012-2015.

Õiguslik alus: Legge n. 66/2005 «Disciplina della attività di pesca marittima e degli interventi a sostegno della pesca professionale e dell'acquacoltura».

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 1 400 000 eurot, millest:

Abi suurim osatähtsus:

a)	vesiviljelusettevõtete ajakohastamine – kuni 40 % abikõlblikest kuludest/kuni 100 % avalik-õiguslike projektide korral;

b)	kalasadamate ajakohastamine – kuni 60 % abikõlblikest kuludest/kuni 100 % avalik-õiguslike projektide korral;

c)	toodete jälgitavus – kuni 60 % abikõlblikest kuludest/kuni 100 % avalik-õiguslike üksuste oma struktuuride jaoks tehtud kulutuste korral;

d)	kalandustegevuse mitmekesistamine harrastuskalapüügi või/ja kalastusturismi arendamise teel – kuni 40 % abikõlblikest kuludest;

e)	toodete müügiedendus – kuni 40 % abikõlblikest kuludest/kuni 100 % avalik-õiguslike projektide korral;

f)	siseveekalapüük – kuni 40 % abikõlblikest kuludest;

g)	piirkondliku tähtsusega majandamiskavades sätestatud meetmete elluviimine – kuni 100 % abikõlblikest kuludest;

h)	valdkonna kutseorganisatsioonide abil teostatud meetmed – kuni 100 % abikõlblikest kuludest;

i)	tehniline abi – kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

Rakendamise kuupäev:

Abikava kestus:

Abi eesmärk: uus kalastus- ja vesiviljelusprogramm võimaldab kasutada uusi meetmete liike, võttes arvesse nii eelmise programmi tulemusi kui ka ühenduse hiljutiste õigusaktide uusi sätteid. Aastateks 2012–2015 ettenähtud peamiselt struktuuriliste meetmetega, mille eesmärgiks on süsteemi konkurentsivõime suurendamine ajakohastamise, uuendustegevuse ning valdkondliku- ja taristupoliitika kaudu, peab kaasnema piirkondliku haldusega seotud tegevus, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu merekeskkonnale ja kalavarudele, mille olemasolust sõltub kutselise kalapüügi püsimajäämine ja areng.

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: määruse (EÜ) nr 736/2008 artiklid 10, 11, 15, 17, 18, 19, 20 ja 23

Asjaomane tegevusala: kalapüük ja vesiviljelus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Regione Toscana — Direzione Competitività del sistema regionale e Sviluppo delle Competenze — Settore programmazione Agricola

Via di Novoli 26

50127 Firenze FI

ITALIA

Provincia di:

Arezzo — Ufficio Pesca — Piazza Libertà 3 — 52100 Arezzo AR

Firenze — Ufficio Pesca — Via Ginori 10 — 50129 Firenze FI

Grosseto — Ufficio Pesca — Via Pietro Micca 39 — 58100 Grosseto GR

Livorno — Ufficio Pesca — Via Galilei 62 — 57100 Livorno LI

Lucca — Ufficio Pesca — Piazza Napoleone — 55100 Lucca LU

Massa Carrara — Ufficio Pesca — Palazzo Ducale — Piazza Aranci — 54100 Massa Carrara MS

Pisa — Ufficio Pesca — Via P. Nenni 24 — 56100 Pisa PI

Pistoia — Ufficio Pesca — Via Teodulo Mabellini 9 — 51100 Pistoia PT

Prato — Ufficio Pesca — Via Ricasoli 25 — 59100 Prato PO

Siena — Ufficio Pesca — Via delle Sperandie 47 — 53100 Siena SI

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist üksiktoetust antakse: http://www.regione.toscana.it/regione/export/RT/sito-RT/Contenuti/sezioni/agricoltura/sviluppo_rurale/rubriche/piani_progetti/visualizza_asset.html_233125563.html

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames: maakonnaseadus nr 66/2005 hõlmab kalavarude majandamise kohalikku süsteemi, mis puudutab tugevalt ka provintsi süsteemi, kuid provintsi vahendeid ei saa hallata otse Euroopa Kalandusfondi programmi kaudu.

30.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 370/10

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 370/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„WEIDEOCHSE VOM LIMPURGER RIND”

EÜ nr: DE-PDO-0005-0881-17.06.2011

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Weideochse vom Limpurger Rind”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode on valmistatud Limpurgi kohalikku tõugu härgade tapalihast või härja rümpade jaotustükkidest. Härjad on määratletud geograafilises piirkonnas sündinud ja kasvanud ning neid on söödetud piirkondlike põllumajandussaaduste ja -kõrvalsaadustega või vegetatsiooniperioodil ekstensiivselt karjatatud traditsioonilistel karjamaadel.

Härgade nuumamise lõppfaasis kasutatud teravilja tõttu on iseenesest lühikiulisest ja seetõttu õrnast härjalihast valmistatud toode „Weideochse vom Limpurger Rind” marmorjas ning paraja pekikihiga. Helekollase-punakaskollase nüansiga ühtlase kollase värvusega loomade ristluukõrgus on 140 cm ja rohkem. Tapale viiakse vähemalt 30 kuu vanused loomad, kelle tapakaal on 340–450 kg. Õrna tekstuuriga mahlakas liha on tihke ja maheda võiselt kreemja maitsega. Liha kvaliteediklasside määramise süsteemi SEUROP järgi on toote lihakusklass U+ kuni R–: üldprofiil kumer kuni sirge; lihase täidlus hea kuni väga hea; reis: väljaarenenud kuni väga hästi väljaaarenenud; selg: kumer kuni kergelt kumer; abaosa: väljaarenenud kuni üsna hästi väljaaarenenud; puusaosa on väljaarenenud kuni nõrgalt arenenud. Rasvakiht ja rasvaladestus vastab rasvkoeklassidele 2– kuni 4+: õhuke, kerge rasvakiht kõikjal nähtava tihke lihase peal kuni paks rasvakiht lihastel; reie- ja abaosal rasvakiht siiski veel osaliselt nähtav. Toote selge, puhta veiselihalõhnaga iseloomulik liigiomane maitse on täidlane, harmooniline ja kompleksne, mis on ühtseks tervikuks liidetud aasalõhnade ja maheda magususega. Praadimise käigus tekib selge, jõuline, väga aromaatne ja kestlik karamellinüansiga veiselihalõhn. Praetud ja pruunistatud lihalõikude jaoks sobivad reie- ja abaosa jaotustükid peavad vähemalt kolm nädalat ilma vaakumita kondi küljes küpsema.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Söödana on lubatud kasutada üksnes määratletud geograafilisest piirkonnast saadud aasataimed, haljassööt, rohi, koresööt, rohujahu, hein, naeris, teravili. Sööt peab vastama kvaliteedi tagamise rangetele nõuetele ning olema valdavalt toodetud kohalikes põllumajandusettevõtetes. Määratletud geograafilises piirkonnas toodetud teraviljaga tohib sööta üksnes noorloomi ning loomi nende viimase nelja elukuu jooksul enne tapale viimist. Geneetiliselt muundatud söödakoostisosade või sööda kasutamine ning maisijahu, soja ja sellest tehtud saaduste lisamine on välistatud. Veiseid peetakse traditsioonilisel ekstensiivsel viisil, kusjuures vegetatsiooniperioodil on kindlasti ette nähtud karjatamine karjamaal. Vastavalt karjatamistavadele ning olenevalt rohu kasvust ja ilmastikutingimustest algab karjatamine määratletud geograafilises piirkonnas ajavahemikul 15. aprillist kuni 5. maini mai ja lõpeb kõige varem 15. oktoobril. Lisaks tavapärasele söödale saavad loomad lakukivist mineraliseeritud soolana ka mineraalsööta. Mineraalsööt võib olla toodetud ka väljaspool määratletud geograafilist piirkonda. Kogusööda kuivaines on mineraalsööda osa maksimaalselt 0,5 %.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Liha päritolupõhise kvaliteedi tagamiseks peavad tootmise kõik etapid, st valmistamine ja töötlemine, seega härja sünd, kasvatamine, aretamine ja tapmine ning rümba tükeldamine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Vegetatsiooniperioodil karjatatakse loomi traditsiooniliselt ekstensiivselt kasutatavatel karjamaadel. Seejuures kujundavad loomad maastikku ilmestavate iseloomulike teguritena asukohta, kust nad pärinevad. Maastikuhoolduse raames on eriti soovitav looduskaitse põhimõtetele vastav loomade karjatamine mäenõlvade rohumaadel.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kõikides turustusetappides on tootel märgistus „Weideochse vom Limpurger Rind”. Etiketil on tootja nimi ja aadress ja/või tootja registreerimisnumber toodete kaitse ühingus ning kõik muud andmed, mida toodete kaitse ühing peab oluliseks, et tagada toote jälgitavus.

Lisaks sellele peavad toodete kaitse ühingu liikmed kasutama ühingu sõna/pilditähist ning stiliseeritud härjapea kujutise ning Württembergi sümboli hirvesarvega ühendatud suletõmmet „Weideochse vom Limpurger Rind”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määrtalus:

Geograafiline piirkond hõlmab järgmisi maakondi: Ostalb, Schwäbisch Hall, Hohenlohe, Rems-Murr ja Main Tauber. Hõlmatud on ka jõe ja selle harude orgudega külgnevad Heilbronni maakonna omavalitsusüksused Wüstenrot ja Löwenstein ning Neckar-Odenwald-Kreisi maakonna omavalitsusüksus Hardheim.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Alpide künklikku eelmäestikku läbistavad sügavalt maastikku uuristunud Remsi ja Leini jõe ning nende külgharude orud. Määratletud geograafilise piirkonna mullad on valdavalt triiase ning musta ja pruuni juura ajastu liivakivi murenemisel tekkinud geoloogilised formatsioonid. Valdavalt rasketel ja toitainevaestel muldadel asuvaid alasid kasutatakse püsirohumaadena. Sellistel maaharimise jaoks ebasobivatel muldadel asuvas piirkonnas on metsamajandus olnud oluline majandusala alates möödunud sajanditest tänapäevani. Piirkonna põhjaosas on kerged ja liivased mullad, orunõlvadel aga valdavalt raske ja hõlpsasti erodeeruv muguljas mergel. Määratletud geograafilise piirkonna kõrgus merepinnast on vahemikus 320–500 m ja rohkem. Kliimale on tunnuslik suur sademete hulk, soojad ja niisked läänetuuled ning aasta keskmine temperatuur 9 °C. Aasad asuvad peamiselt künklikul maastikul, millesse põuaperioodil tekivad lõhed. Valdavate aasatüüpide ja rohumaade taimekoosluse iseloomulikud taimed on aasristik, koeratubakas, kurereha ja jumikas. Liigirikkad rohumaad annavad kehva kuni keskmist heinasaaki. Geograafilises piikonnas on iseloomulikud väiketalustruktuurid.

5.2. Toote eripära:

Limpurgi veisetõug on Württembergi vanim olemasolev veisetõug. Kohalikku veisetõugu peetakse ohustatud põllumajandusloomatõuks. Piirkondliku kultuuripärandina kujundavad Limpurgi veised tänapäevani selle piirkonna maastikku, kust nad pärinevad.

Tõu nimetus tuleneb endisest Limpurgi krahvkonna nimest. Kollast maatõugu veise tõug saadi pärast kolmekümneaastast sõda (1618–1648) Jagsti jõe piirkonnas allesjäänud maatõugu veiste ristamisel allgäu veistega. Vanimad asjaomased ürikud on pärit 19. sajandist: August von Weckherlin on kirja pannud: „kahkjaskollakas … Limpurgi liini tõug” („Die Rindviehzucht Württembergs, mit Vorschlägen zu deren weiterem Emporbringen- ein Beitrag zur landwirtschaftlichen Beschreibung des Königreichs” (Württembegri veisekasvatus: ettepanekud selle edasiseks täiustamiseks – põllumajanduslikust aspektist lähtuv kuningriigi kirjeldus) J. G. Cottascheni raamatuäri, 1839, lk 20) ning nimetab seejuures: „oivalise švaabi nuumveise tõugu nuumhärgade Pariisi ajamine” („Abbildungen der Rindvieh- und anderen Hausthier-Racen auf den Privatgütern Seiner Majestät des Königs von Württemberg nebst angehängter Beschreibung” (Tema Majesteet Württembergi kuninga mõisate veise- ja muude koduloomatõugude joonised koos kirjeldustega), F. C. Löflund und Sohn, 1827, lk 19).

18. sajandi lõpus oli nimetuse „Boeuf de Hohenlohe” all tuntud veiseliha oma pehmuse ja suurepärase maitse tõttu Pariisis kõrgelt hinnatud. Tol ajal levinud, kuid praeguseks hääbunud maatõugu veiseid (nt „Haller Braunblässenschlag” ja „Limpurger Rind”) aeti Prantsusmaale karjade kaupa. Viimast korda aeti veiseid Pariisi 1913. aastal.

Juba 19. sajandil kiideti Limpurgi veise liha erakordset kvaliteeti: H. Sieglin on kirjeldanud: „pehme, mahlakas ja suurepärase maitsega liha” („Die Rinderzucht in Württemberg” (Württembergi veisekasvatus), A. Müller, 1888, lk 28 jj); „peenekiuline, marmorjas, pehme ja maitsev ning seetõttu väga hinnatud” on kiidusõnu jaganud August Lydtin & H. Werner („Das deutsche Rind: Beschreibung der in Deutschland heimischen Rinderschläge“, Arbeiten der Deutschen Landwirtschafts-Gesellschaft, (Saksa veis: Saksamaa kohalike veisetõugude kirjeldus, Saksamaa põllumajandusühingu uurimustööd) 41. köide, Deutsche Landwirtschafts-Ges. Berlin, 1899, lk 487).

Organoleptiliste omaduste hinnang kehtib tänapäevani (Hans H. Sambraus, „Gefährdete Nutztierrassen: Ihre Zuchtgeschichte, Nutzung und Bewahrung” (Ohustatud põllumajandusloomatõud: nende aretuslugu, kasutamine ja hoidmine) Ulmer Verlag, 1999, lk 176–177; Werner Abele, „Der Heutige Stand der Zucht des Limpurger Rindes” (Limpurgi veise tõuaretuse praegune seis, väitekiri, põllumajanduskõrgkool Landwirtschaftliche Hochschule Hohenheim, 1953, lk 41 jj). Tänapäeval on Limpurgi puhtatõulise härja peenekiuline ja suurepärane liha väga nõutud.

Iseenesest lühikiulisest ja seetõttu õrnast härjalihast valmistatud toode „Weideochse vom Limpurger Rind” on marmorjas ning paraja pekikihiga. Õrna tekstuuriga mahlakas liha on tihke ja maheda võiselt kreemja maitsega. Toote selge, puhta veiselihalõhnaga iseloomulik liigiomane maitse on täidlane, harmooniline ja kompleksne, mis on ühtseks tervikuks liidetud aasalõhnade ja maheda magususega. Praadimise käigus tekib selge, jõuline, väga aromaatne ja kestlik karamellinüansiga veiselihalõhn.

2005. aasta novembris registreeriti tervisliku toitumise ühingu Slow Food Deutschland e.V. registris „Arche des Geschmacks” (algupärane maitse) toode „Weideochse vom Limpurger Rind” selle päritolust tingitud erakordselt heade maitseomaduste ja säästvate tootmisviiside (nt looduslikud karjamaad, lühikesed veoteed, stressivaba tapmine, liha kondi küljes laagerdumine) tõttu. 2009. aasta aprillis tunnustas toiduühing Slow Food Foundation for Biodiversity (tervislikku toitumist soodustav bioloogilise mitmekesisuse sihtasutus) toodet projektina „Slow Food Presidio” (kaitseprojekt/toetuspiirkond).

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Karm kliima ja ilmastikust mõjutatud muldadel kasvav taimestik koos väiketalude struktuuriga on tegurid, mis on aidanud kaasa sellise vastupanuvõimelise ja vähenõudliku maatõugu veise arengule, kelle omadused on parimal võimalikul viisil kohanenud lubja- ja toitainevaeste muldadega. Juba 1878. aastal kirjutati Württembergi põllumajandust kajastavas nädalalehes: „Kui Limpurgi tõugu veis viiakse mõnda teise piirkonda, siis aastate jooksul säilib küll looma hea piimaand, kuid selle looma puhta tõuliini aretuse tulemusel saadud järeltulijatel ei ole enam sellist piimaandi ega ka ilusat pehmekujulist eksterjööri” (Württembergi kuninglik põllumajanduskeskus Kgl. Württ. Zentralstelle für Landwirtschaft Stuttgart, 1878, lk 335).

Määratletud geograafilise piirkonna mulla- ja klimaatiliste tingimuste ning kohaliku veisetõu eripära avaldavad mõju lihatoote „Weideochse vom Limpurger Rind” kvaliteedile. Ekstensiivselt peetavad loomad on eriti hästi kohanenud geograafilise piirkonna maakeskkonna, karmi kliima ja kohaliku söödaga. Liha eriline kvaliteet, selle peenekiulisus, rasvakihi osa ja jaotumus ning liha maitse ja lõhn on otseselt tingitud loomade pidamis- ja söötmistavadest. Geograafilises piirkonnas valdavad mulla- ja ilmastikutingimused, kohalik tõug, vegetatsiooniperioodil karjamaal pidamine, määratletud geograafilises piirkonnas toodetud sööt, veiste minimaalne tapavanus 30 kuud ning kolme nädala pikkune liha kondi küljes laagerdumise aeg on asjaolud, millest tulenevad liha iseloomulikud ja tunnustatud organoleptilised omadused.

Kõik puhtatõulised, tõuraamatu tingimustele vastavad härjad peavad olema kantud riiklikult tunnustatud ja kontrollitud Limpurgi tõugu käsitlevasse tõuraamatusse. Selle tingimuse täitmisega tagatakse ka tulevikus selle tõu eriliste omaduste aluseks olnud ja selleks ka jääva genofondi kestmine.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

9. aprilli 2010. aasta väljaandes Markenblatt, 14. köide, 7a-aa/c osa, lk 5753.

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/14400

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.370.est
Euroopa Liidu Teataja		C 370

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 30. november 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 370/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2012/C 370/02	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	2

2012/C 370/03	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 2 )	5

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2012/C 370/04	Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2012/739/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1117/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	6

	Euroopa Komisjon
2012/C 370/05	Euro vahetuskurss	7

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2012/C 370/06	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele	8

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2012/C 370/07	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	10


	(1) EMPs kohaldatav tekst
	(2) EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid