20.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 356/2

Euro vahetuskurss (1)

19. november 2012

2012/C 356/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2762
JPY	Jaapani jeen	103,60
DKK	Taani kroon	7,4584
GBP	Inglise nael	0,80320
SEK	Rootsi kroon	8,6419
CHF	Šveitsi frank	1,2045
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3715
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,418
HUF	Ungari forint	283,42
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6961
PLN	Poola zlott	4,1458
RON	Rumeenia leu	4,5363
TRY	Türgi liir	2,3007
AUD	Austraalia dollar	1,2283
CAD	Kanada dollar	1,2744
HKD	Hongkongi dollar	9,8930
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5621
SGD	Singapuri dollar	1,5632
KRW	Korea vonn	1 386,91
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,2874
CNY	Hiina jüaan	7,9569
HRK	Horvaatia kuna	7,5415
IDR	Indoneesia ruupia	12 288,36
MYR	Malaisia ringit	3,9101
PHP	Filipiini peeso	52,489
RUB	Vene rubla	40,3100
THB	Tai baat	39,205
BRL	Brasiilia reaal	2,6494
MXN	Mehhiko peeso	16,7125
INR	India ruupia	70,2740

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

20.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 356/5

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 356/05

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CARN D’ANDORRA”

EÜ nr: AD-PGI-0005-0875-12.04.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Carn d’Andorra”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Andorra Vürstiriik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha ja rups

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Liha, mida saadakse Bruna d’Andorra maatõugu veistelt (lehmad peavad olema kantud riiklikku tootjaloomade registrisse Padral del Govern) või ristanditelt, mille puhul lehm on Bruna d’Andorra tõugu ja pull Charolaise'i, Gasconne'i või Limousine'i tõugu. Veised peavad olema kasvanud ja nuumatud Andorras asuvates põllumajandusettevõtetes, kus kogu tegevus looma sündimisest kuni nuumamise lõppemiseni on suunatud üksnes kaitstud geograafilise tähisega liha tootmisele.

Loomad tapetakse üheksandal elukuul. EUROPi klassifikatsioonis peavad rümbad kuuluma üksnes E, U ja R kategooriasse ja nende näitajate puhul tuleb arvestada rümba liiki, vanust, kaalu, laagerdumisastet (vt allpool esitatud tabel).

Tabel 1

Kaal ja laagerdumisaste liigist olenevalt

Liik	Tapavanus	Rümba kaal (miinimum- ja maksimumväärtus)	Laagerdumise aeg (tundides)
Lehmvasikad	8–12 kuud	180–260 kg	72
Pullvasikad	8–12 kuud	240–340 kg	72
Anolles (lehmmullikad vanuses 12–24 kuud)	12–24 kuud	240–300 kg	72
Anolls (pullmullikad vanuses 12–24 kuud)	12–24 kuud	320–390 kg	72

Rasvasuse aste on liidu klassifikatsiooni kohaselt 2, 3 või 4.

See lihasisene rasv tagavad rümbale omadused, mis muudavad liha väga õrnaks ja suussulavaks.

24 tundi pärast tapmist peab rümba pH olema alla kuue. Laagerdumisaeg külmkambris peab vastama tabelile 1. Rümpasid tuleb turustada alati värskelt terve rümbana, poolrümbana, veerandrümbana või tükeldatult või hakklihana.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Loomad sünnivad Andorras, vasikad kasvavad kohalikel karjamaadel ema juures vastavalt tabelis 2 esitatud kasvatusnõuetele

Tabel 2

Maksimaalne loomkoormus hektari kohta

Liik	Karjamaa ja heinamaa (2)	Karjamaa (3)	Heinamaa (4)	Karjatamine (5)
Lehm ja nuumal olev vasikas	3,9	3,3	2,4	1,2
Lehm ilma nuumal oleva vasikata	5,0	4,3	3,0	1,5

Vähemalt nelja kuu jooksul imevad vasikad ise emalt piima. Suveperioodil lähevad nad koos emaga kõrgmägedes asuvatele karjamaadele; talvel, kui mägedes on lumi, peetakse neid lautades.

Suvekuudel viib karjane kogu karja suvekarjamaadele, kuhu jäädakse vähemalt 90 päevaks.

Nuumamisperioodil peab sööt koosnema peamiselt õlgedest või heinast ning teravilja, liblikõieliste taimede ja täiendsööda segust.

Söödana kasutatavat heina kasvatatakse peamiselt Andorra Vürstiriigis.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toodetavat liha saadakse Andorras sündinud, kasvanud ja tapetud loomadelt.

Vasikad sünnivad loomulikul teel ja imevad ise ema piima.

Suveperioodil lähevad vasikad koos emadega kõrgmägedes asuvatele karjamaadele; talvel, kui mägedes on lumi, peetakse neid lautades.

Nuumal olevate vasikate puhul peetakse nõutavaks ruumiks 3 m2 looma kohta.

Nuumakari koosneb kuni 20 loomast.

Transpordi ajal peab loomade stressitase olema viidud miinimumini. Transport tähendab loomade viimist otse põllumajandusettevõttest tapamajja. Läbitava teekonna pikkus ei tohi ületada 25 km. Selleks et lõpptoote kvaliteet oleks tagatud, peab loomade pinge olema viidud miinimumini.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Toodet müüakse märgisega, millel on lisaks kehtivate õigusaktidega sätestatud kohustuslikele andmetele ka järgmised tähistused:

—	kaitstud geograafilise tähise nimetus „Carn d’Andorra”,

—	KGT logo, milles on esitatud nimetuse „Carn d’Andorra” graafiline kujutis,

—	ELi logo, mille järgi on KGTga tooted identifitseeritavad.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond hõlmab kogu Andorra territooriumit, kus Bruna d'Andorra tõugu veised sünnivad, kasvavad ja tapetakse.

Halduslikult on Andorra jaotatud 7 vallaks: Canillo, Encamp, Ordino, la Massana, Andorra la Vella, Sant Julià de Lòria ja Escaldes-Engordany.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

5.1.1. Geograafilised ning kliima ja vegetatsiooniga seotud omadused

Liha „Bruna d’Andorra” tootmispiirkond asub Püreneede mäeahela ilusas keskkonnas ja on väga sobiv loomade ekstensiivseks pidamiseks.

Andorra on 468 km2 suurune mägine maa, mille keskmine kõrgus on 2 000 meetrit.

Karjamaade alla jääv ala on märkimisväärne ja see moodustab 20 % kogu Andorra pindalast.

Inimtegevus ja eri kultuuride viljelemine on alati toimunud orgude põhja jäävatel lamedamatel tasandikel.

5.1.2. Piirkonna karjamaade erijooned

Kuna võrreldes haritava maaga on Andorras ulatuslikult rohu- ja karjamaid, saab seal toota suures koguses veiste looduslikku sööta. Nende rohumaade kasutamine määrab ka loomade karjatamise korra.

Aastaajad määravad kindlaks karjamaade kasutamise traditsiooni, mis üldjuhul toimub järgmiselt: juunikuus minnakse üles metsapiirist kõrgemale jäävatele karjamaadele, kust tullakse alla alles novembris, lume tulekul.

Kuna vett on rohkesti ja pinnas mitmekesine, esineb seal eri liiki karjamaid.

Suuruse alusel järjestatuna esinevad piirkonnas järgmised karjamaad: siil-aruheina (Festuca eskia) karjamaad, mis hõlmavad territooriumist 10 %; jussheina (Nardus stricta) karjamaad (6 %); aruheina liigi Festuca airoidis karjamaad (5 %) ja liigi Festuca airoidis karjamaad.

5.1.3. Karjatamise ajaloolised ja antropoloogilised eripärad

Traditsioonilise majapidamise puhul karjatatakse iga talu karja ühisel karjamaal, millele lisandub talumaadel kasvatatav teravili, hein ja muud aiasaadused. Suvekuudel viib karjane karja suvekarjamaadele (2 000–2 500 meetri kõrgusel), kuhu jäädakse 90 päevaks. Iga karja puhul alustatakse madalamatest kõrgustest (< 2 000 m), tõustes augustikuumade tulekul üha kõrgemale. Karjatamisaja teisel poolel hakatakse tasapisi jälle madalamatele kõrgustele laskuma.

5.1.4. Loomade karjatamine aasta lõikes

Karja karjatamisel aasta lõikes kasutatakse alumisel, keskmisel ja ülemisel tasandil asuvaid karjamaid järgmisel viisil.

Alumine tasand. Orgude põhjas külade ümber asuvad erakarjamaad. Neid karjamaid kasutatakse loomade karjatamiseks tavaliselt kord või kaks ning aastas kord või kaks tehakse seal heina. Heintaimedest tavatsetakse sinna külvata raiheina, lutserni (Medicago sativa) ja eri liiki aruheinasid (Festuca sp. omn.).

Keskmine tasand. Karjamaad, mille juures on karjaseonnid. Tegemist on üleminekualadega, mida kasutatakse muudele karjamaadele minnes või sealt tulles. Need alad kannavad nime rebaixants.

Ülemine tasand. Metsapiirist kõrgemale jäävad karjamaad, kus rohtu jätkub kogu suve läbi. Valdaval juhul on tegemist ühiskarjamaadega, mis kuuluvad kohalikule haldusüksusele ehk vallale.

5.2. Toote eripära:

Toote eripära määrab kindlaks selle kvaliteet, mis omakorda tuleneb traditsioonilisest tootmisviisist, ja tarbijate heakskiit.

XX sajandi alguses oli Andorras levinud mitme tõu segunenud omadustega maatõug, mida parandati Alpidest toodud ja kõrgmägedega kohandunud pullidega. Täpsemalt oli tegemist Schwitzi tõuga (pruun Alpi tõug ehk pardo-Alpi tõug), millest annavad tunnistust mitmed tollest ajast pärit dokumendid (1933. aasta illustreeritud kuukiri Andorra Agrícola). Ristamise tulemusel saadi paremate omadustega tõug, mida tuntakse täna nime all Bruna d’Andorra.

Tõug on sellele iseloomulikult maalähedane, karjamaal karjatamisega kohastunud ning seda saab Andorras levinud tavade kohaselt ekstensiivselt pidada.

Veisekasvatuse traditsiooniline viis on säilinud tänapäevani ning pärismaine tõug Bruna d’Andorra on karjakasvatuses levinud. Seda tõugu veised on pruuni värvi, vastupidavad, väga hästi kohastunud kohalike mäestikutingimustega, samuti on nad tugeva emainstinktiga. Just Bruna d’Andorra tõugu lehma ja Bruna d’Andorra, Charolaise'i, Gasconne'i või Limousine'i tõugu pulli järeltulijatelt saadaksegi sellist ainulaadset toodet. Keskkonnaga hästi kohandunud tõug annab hea tulemuse ristamisel hästi tuntud lihaveistest naabertõugudega.

Karjakasvatuse omapära määravad kindlaks kohalikud ilmastikutingimused, mida võiks jagada kaheks:

—	suveperiood (aprillist novembrini), kui loomad on vabalt mägedes ja söövad looduslikel karjamaadel;

—	talveperiood (novembrist märtsini), kui loomi peetakse laudas ja neile varutud heinale antakse lisaks jõusööta.

Traditsioonilise kasvatussüsteemi aluseks on Pürenee kliimaga kohandunud väiketalud, kus veiseliha oli algselt mõeldud pere jaoks või lähikonnas müümiseks ja seetõttu nuumati loomi väga vähe. Ka praegusel ajal on sellised talud olemas: nuumatavaid loomi on neis keskmiselt 35 ringis. Erinevus varasemaga on see, et nüüd on loomakasvatajad ühinenud ja moodustavad ühistu Ramaders d’Andorra, mis tegeleb muu hulgas ka veiseliha turustamisega. Nii on suurenenud ka loomakasvatajate tulud.

Traditsiooniline nuumamis- ja kasvatussüsteem tähendab, et kõik loomad sünnivad ja kasvavad Andorras, kasutatakse Bruna d’Andorra tõugu, nuumamisetapil antakse teraviljast ja liblikõieliste taimede segust valmistatud jõusööta, talvel on sööda täienduseks hein ja suvel söövad loomad karjamaade kvaliteetset rohtu. Tänu kõigele sellele on tekkinud lihasisene rasv, mis muudab toote õrnaks ja suussulavaks. Traditsiooniline kasvatussüsteem on Andorras tunnustatud ja hinnatud liha puhul kahtlemata peamine trump.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kaitstud geograafilise tähisega liha „Carn d’Andorra” tootmise aluseks on Püreneedes asuva Andorra Vürstiriigi traditsiooniline karjakasvatussüsteem.

Bruna d’Andorra tõu tarvis seati novembris 2006 sisse tõuraamat. Lisaks sellele edendab Bruna d’Andorra tõugu geenivaliku programmi raames ka Gasconi veisetõugude edendamise ühing l'Unité de sélection et de promotion de la race bovine gasconne (endine UPRA Gascon, mis praegu kannab nimetust Groupe Gascon, asukohaga Villeneuve du Paréage, 09100, Prantsusmaa).

Andorra kliimatingimuste tõttu rohke ja kvaliteetse taimestikuga karjamaad ning traditsiooniline karjatamissüsteem, mille puhul kasutatakse kolmele kõrgustasandile (alumine, keskmine ja ülemine) jaotunud karjatamiskorda, samuti piirkonnale eripärane oskusteave, mille puhul on kõigile neile ressurssidele lisatud keskkonnaga kohandunud tõug, võimaldab toota kohalike tarbijate hulgas tuntud ja hinnatud toodet.

Kogu liha, mis on osutatud tingimustes ja viisil toodetud, turustatakse Andorra Vürstiriigis.

Ühistu Ramaders d’Andorra SA tegi koos Andorra riikliku tapamajaga uuringu, milles osales 60 % maa lihamüügikohtadest ja millest nähtus, et 100 % küsitlusel osalenud lihamüügikohtadest teab loomaliha „Carn d’Andorra”, mida ühistu Ramaders d’Andorra turustab riikliku kontrolli- ja garantiimärgisega lihana „Carn de Qualitat Controlada d’Andorra”, mille tootmismeetod on sama kui eelmises punktis osutatud meetod.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Spetsifikaadi terviktekstiga võib tutvuda andmebaasis DOOR

http://ec.europa.eu/agriculture/quality/door/list.html

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) Maa, kuhu pärast suvist kultuuri külvatakse heintaimi.

(3) Maa, mida haritakse suvel üks kord.

(4) Looduslik või kultuurkarjamaa, mida niidetakse.

(5) Looduslik karjamaa, kus veiseid karjatatakse

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.356.est
Euroopa Liidu Teataja		C 356

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 20. november 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 356/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6686 – Terex/GAZ/JV) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 356/02	Euro vahetuskurss	2

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 356/03	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6765 – Precision Castparts Corp./Titanium Metals Corporation) ( 1 )	3

2012/C 356/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6764 – JCDecaux/Russ AD/Russ Out Of Home) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	4

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2012/C 356/05	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	5


	(1) EMPs kohaldatav tekst