17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 353/1

Euro vahetuskurss (1)

16. november 2012

2012/C 353/01

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2745
JPY	Jaapani jeen	103,44
DKK	Taani kroon	7,4585
GBP	Inglise nael	0,80245
SEK	Rootsi kroon	8,6493
CHF	Šveitsi frank	1,2042
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3695
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,534
HUF	Ungari forint	284,18
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6963
PLN	Poola zlott	4,1615
RON	Rumeenia leu	4,5333
TRY	Türgi liir	2,2944
AUD	Austraalia dollar	1,2337
CAD	Kanada dollar	1,2753
HKD	Hongkongi dollar	9,8803
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5739
SGD	Singapuri dollar	1,5638
KRW	Korea vonn	1 390,81
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,2927
CNY	Hiina jüaan	7,9471
HRK	Horvaatia kuna	7,5375
IDR	Indoneesia ruupia	12 272,52
MYR	Malaisia ringit	3,9127
PHP	Filipiini peeso	52,728
RUB	Vene rubla	40,4368
THB	Tai baat	39,191
BRL	Brasiilia reaal	2,6391
MXN	Mehhiko peeso	16,8339
INR	India ruupia	70,3210

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 353/2

KOMISJONI OTSUS,

15. november 2012,

elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta

2012/C 353/02

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu artikli 194 lõike 1 kohaselt on liidu eesmärk solidaarsuse vaimus tagada energiaturu toimimine ja liidu energiaga varustamise kindlus ning edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist, uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning energiavõrkude sidumist.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiivi 2005/89/EÜ (elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta) (1) kohaselt peavad liikmesriigid tagama elektrienergia varustuskindluse kõrge taseme ja võtma selleks arvesse piiriülese koostöö võimalusi. Komisjoni ülesanne on jälgida ja kontrollida kõnealuse direktiivi kohaldamist.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (2), on ette nähtud elektrienergia siseturgu käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Kõnealuste eeskirjade eesmärk on muu hulgas edasi arendada võrkude piiriülest ühendamist ja tagada elektrienergia varustuskindluse kõrge tase.

(4)

Direktiiviga 2009/72/EÜ tehakse reguleerivatele asutustele ülesandeks kontrollida võrgu talituskindlust ja usaldusväärsust käsitlevate eeskirjade täitmist ning varustuskindlusega seotud investeeringuid tootmisvõimsusesse. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 713/2009 (3) abistab reguleerivaid asutusi Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, kui on vaja kooskõlastada kõnealuste asutuste meetmeid, ja kontrollib Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) ülesannete täitmist.

(5)

Lisaks on direktiiviga 2009/72/EÜ ette nähtud, et põhivõrguettevõtjad tagavad turvalised, usaldusväärsed ja tõhusad elektrivõrgud ning määrusega (EÜ) nr 714/2009 (4) on ENTSO-E-le antud ülesanne võtta vastu vahendid, millega tagatakse koostöö võrguhalduses nii tava- kui ka eriolukorras ning koostada korrapäraselt Euroopa tootmise piisavuse prognoose.

(6)

Direktiivi 2009/72/EÜ kohaselt on liikmesriikidel ja reguleerivatel asutustel kohustus teha koostööd omavahel ja komisjoniga, et integreerida oma siseriiklikud turud, mis on esimene samm täielikult liberaliseeritud siseturu loomise poole. Komisjon jälgib direktiivi 2009/72/EÜ (5) sätete rakendamist.

(7)

Elektrienergia suurenev tootmine taastuvatest energiaallikatest toob kaasa uusi probleeme elektrienergia siseturu jaoks, eelkõige seoses võrgu stabiilsuse ja elektrienergia varustuskindlusega. Euroopa elektriturgude edukaks integreerimiseks ja elektrienergia varustuskindluse kõrge taseme säilitamiseks on väga tähtis paremini kooskõlastada elektrienergia siseturuga seotud meetmeid liikmesriikide, muude asjaomaste sidusrühmade ja komisjoni vahel.

(8)

Selleks on komisjon algatanud mitmeid kohtumisi liikmesriikide pädevate asutuste kõrgetasemeliste esindajate, energeetikasektorit reguleerivate riiklike asutuste, ENTSO-E ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „amet”) vahel, et vahetada mõtteid ja kasutada kohtumiste tulemusi poliitilise planeerimise kujundamisel elektrienergia varustuskindluse küsimustes, mis hõlmavad muu hulgas võrgu stabiilsust ja piisavat tootmist. Esimesi meetmeid ja elektrivaldkonna koordineerimise rühma loomise ideed arutati 2011. aasta septembris Wroclawis toimunud mitteametlikul energeetikanõukogu kohtumisel ning transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogu kohtumistel novembris 2011 ja veebruaris 2012.

(9)

Kõnealused kõrgetasemeliste esindajate kohtumised on osutunud komisjoni ja kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks väga kasulikuks. Kohtumistelt saadi väärtuslikku teavet elektrienergia siseturu ja varustuskindluse küsimuste kohta ning need andsid võimaluse arutada erinevaid võimalikke lahendusi praegustele probleemidele. Kohtumistel rõhutati eelkõige vajadust käsitleda uusi Euroopa elektriturgude integreerimise probleeme.

(10)	Seepärast on asjakohane moodustada elektrivaldkonna eksperdirühm ning määratleda selle ülesanded ja struktuur.

(11)

Kõnealune rühm peaks aitama tugevdada ja intensiivistada kooskõlastamist liikmesriikide ja komisjoni vahel piiriülese elektrikaubanduse ja varustuskindluse küsimustes, mis hõlmavad muu hulgas tootmise piisavust ja võrgu stabiilsust, ning samuti selleks, et ette valmistada uusi võimalikke poliitikaalgatusi ja reageerida võimalike tarnekriiside korral.

(12)	Elektrivaldkonna koordineerimise rühm peaks pakkuma komisjonile ja rühma liikmetele meetmete alast oskusteavet, mis on vajalik selliste algatuste elluviimiseks, millega püütakse jätkata ja suurendada turu integreerimist ning tagada elektrienergia varustuskindlus.

(13)	Eksperdirühma peaksid kuuluma liikmesriikide pädevate asutuste (energeetikavaldkonna eest vastutav ministeerium ja riigi reguleeriv asutus), ENTSO-E ja ameti esindajad. Eksperdirühma liikmete jaoks tuleks kehtestada teabe avaldamise eeskirjad.

(14)	Rühma liikmete isikuandmete töötlemisel tuleks lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (6).

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamine

Käesolevaga moodustatakse elektrivaldkonna koordineerimise rühm (edaspidi „koordineerimisrühm”).

Artikkel 2

Koordineerimisrühma ülesanded

1. Koordineerimisrühma ülesanded on järgmised:

a)	tegutseda platvormina, mis võimaldab vahetada teavet ja koordineerida piiriülese mõjuga poliitikameetmeid elektrienergia valdkonnas ning vahetada kogemusi, parimaid tavasid ja oskusteavet ning abistada komisjoni poliitikaalgatuste väljatöötamisel;

b)	lihtsustada teabevahetust ja koostööd elektrienergia varustuskindluse alal, mis hõlmab muu hulgas tootmise piisavust ja piiriüleste võrkude stabiilsust.

2. Koordineerimisrühm teeb eelkõige järgmist:

a)	vahetab teavet seoses elektrienergia tootmist ja edastamist käsitlevate otsuste ning nende võimaliku mõjuga piiriülesele elektrikaubandusele ja piiriüleste võrkude stabiilsusele;

b)	arutab võrgu stabiilsuse ja/või tootmise piisavusega seotud konkreetseid murettekitavaid küsimusi, et jõuda energia siseturuga kooskõlas olevate lahendusteni;

c)	vaatab läbi ENTSO-E poolt korrapäraselt koostatavad piisavuse prognoosid, eelkõige juhul, kui need osutavad võimalikule riskile seoses varustuskindlusega;

d)	edendab hädaolukorras rakendatavat teabevahetust ning ennetavat ja kooskõlastatud tegevust liidu sees ning liidu ja kolmandate riikide vahel.

Artikkel 3

Konsulteerimine

Komisjon võib konsulteerida koordineerimisrühmaga kõikides elektrienergiaga seotud küsimustes, eelkõige varustuskindlusega seoses.

Artikkel 4

Koordineerimisrühma koosseis

1. Koordineerimisrühmas on järgmised liikmed:

a)	liikmesriikide ametiasutused, eelkõige energeetikavaldkonna ministeeriumid;

b)	energeetikavaldkonda reguleerivad riikide asutused;

c)	määrusega (EÜ) nr 713/2009 (7) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „amet”);

d)	määrusega (EÜ) nr 714/2009 (8) loodud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E).

2. Iga liige nimetab koordineerimisrühma töös osalemiseks kuni kaks alalist esindajat ja kaks asendusesindajat. Üks liikmesriigi alalistest esindajatest on energeetikavaldkonna valitsusasutuse juht. Üks riigi reguleeriva asutuse alalistest esindajatest on selle peadirektor või president. Üks ameti nimetatud alalistest esindajatest on selle direktor. Üks ENTSO-E nimetatud alalistest esindajatest on selle peasekretär. Asendusliikmed nimetatakse ametisse samade tingimuste alusel kui liikmed; asendusliikmed asendavad automaatselt iga liiget, kes puudub või ei saa töös osaleda.

3. Hädaolukorra ajal liidu, liikmesriigi või piirkonna tasandil või muudes eriolukordades võivad koordineerimisrühma liikmed paluda komisjonil nimetada koordineerimisrühma töös osalema rohkem kui kaks esindajat.

4. Koordineerimisrühma liikmete nimed, samuti liikmete alaliste esindajate ja asendusliikmete nimed ning vaatlejate nimed avaldatakse komisjoni eksperdirühmade ja muude samalaadsete üksuste registris (edaspidi „register”) (9).

5. Iga elektrivaldkonna (10) koordineerimise rühma liige registreerib end interneti kaudu (CIRCABC veebisait) ning tagab, et tema registreerimisandmed oleksid ajakohastatud.

6. Isikuandmeid kogutakse, töödeldakse ja need avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 5

Töökord

1. Koordineerimisrühma esimees on komisjoni esindaja (edaspidi „esimees”).

2. Esimees kutsub koordineerimisrühma korrapäraselt kokku ning jagab sellega liikmetelt saadud teavet, tagades samal ajal tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

3. Kokkuleppel komisjoni talitustega võib koordineerimisrühm luua alarühmi, kes koordineerimisrühmaga kooskõlastatud volituste alusel tegelevad konkreetsete küsimustega. Alarühmad saadetakse pärast ülesannete täitmist laiali.

4. Komisjoni esindaja võib kutsuda koordineerimisrühma või alarühma töös ajutiselt osalema väliseksperte, kes on pädevad rühma konkreetses päevakorraküsimuses (nt tootja- või tarbijaorganisatsioonide esindajad või kolmandad riigid). Lisaks võib komisjoni esindaja anda vaatleja staatuse üksikisikule, eksperdirühmade horisontaalsete eeskirjade eeskirja 8 punktis 3 osutatud organisatsioonile või kandidaatriigile.

5. Eksperdirühma liikmed ja nende esindajad ning kutsutud väliseksperdid ja vaatlejad järgivad aluslepingutes ja nende rakenduseeskirjades sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust ning komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (11) lisas ELi salastatud teabe kaitseks sätestatud turvaeeskirju. Kõnealuste nõuete rikkumise korral võib komisjon võtta kõik asjakohased meetmed.

6. Koordineerimisrühma ja selle alarühmade koosolekud peetakse tavaliselt komisjoni ruumides. Komisjon tagab seejuures sekretariaaditeenused. Koordineerimisrühma ja selle alarühmade koosolekutele võib kutsuda komisjoni muude talituste ja Euroopa välisteenistuse esindajaid, kui arutletavad küsimused on otse seotud nende tegevusega.

7. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist, teeb komisjon kõik asjakohased töödokumendid koordineerimisrühma liikmetele kättesaadavaks Euroopa Liidu ja tema partnerite ühises töökeskkonnas (CIRCA veebisait). Lisaks avaldab komisjon kõik asjaomased dokumendid registris või registrist asjakohasele veebisaidile viitava lingi kaudu. Süsteemsel avaldamisel võib ette näha erandeid juhul, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 määratletud avaliku või erahuvi kaitset.

Artikkel 6

Koosolekute kulud

1. Koordineerimisrühma ja selle alarühmade tegevuses osalejatele ei maksta osutatud teenuste eest tasu.

2. Iga liikmesriigi ja riigi reguleeriva asutuse ühe esindaja reisikulud katab komisjon kooskõlas komisjonis kehtiva korraga.

3. Kulud hüvitatakse nende summade piires, mis on iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

Brüssel, 15. november 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER

(1) ELT L 33, 4.2.2006, lk 22.

(2) ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

(3) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(4) ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(5) Varustuskindluse küsimuste kohta vt eelkõige direktiivi 2009/72/EÜ artikli 47 lõike 1 punkt c (seire). Komisjon peab hindama varustuskindlusega seotud küsimusi ka sertifitseerimisotsuste kontekstis (vt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 11 lõige 7) ning esitama soovitusi kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks asjaomaste varustuskindlust tagavate kokkulepete üle (vt direktiivi 2009/72/EÜ põhjendus 25).

(6) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(7) Vt joonealust märkust 3.

(8) Vt joonealust märkust 4.

(9) Liikmed, kes ei soovi oma nime avalikustamist, võivad taotleda erandi tegemist nimetatud reeglist. Eksperdirühma liikme nime mitteavalikustamise taotlus loetakse õigustatuks juhul, kui nime avaldamine võib ohustada liikme turvalisust või erapooletust või tema eraelu puutumatust.

(10) CIRCABC – Communication & Information Resource Centre for Administrations, Businesses and Citizens.

(11) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 353/9

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 353/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„FENLAND CELERY”

EÜ nr: UK-PGI-0005-0887-22.08.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Fenland Celery”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Ühendkuningriik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Nimetusega „Fenland Celery” (Apium graveolens) tähistatakse sellerit, mida kasvatatakse traditsioonilisi meetodeid kasutades „Adventurers” 1 ja 2 tüüpi paksus turbamullas Cambridgeshire'i, Suffolki ja Norfolki teatavates paikades.

Kasvatamismeetoditest ja kasvatatavatest sortidest tulenevad alljärgnevad eriomadused.

Välimus: tootel on 8–12sentimeetrise läbimõõduga lai võrsemugul ja laialihoidvad varred (ehk leherootsud). Võrsemugul on tavalisest jämedama kujuga ning nähtava juureosaga. „Fenland Celery” kasvab juureotsast lehtede otsani mõõdetuna 60–80 cm pikkuseks. Võrsemugula värvus varieerub laimivalgest laimiroheliseni. Kõige valgem osa on tüveosa, mis läheb ülalpool üle helerohelisteks varteks ja järk-järgult helerohelisteks lehtedeks. „Fenland Celery” on tugeva ehitusega, muhklik ja selgeltnähtavate varresoontega.

Tekstuur: kergesti murduvam, kuid samas kõvem ja krõmpsuvam kui muud tänapäeva sellerisordid.

Maitse: tugev ühtlaselt tasakaalus magus-soolakas-mõrkjas. Lisaks iseloomulik värske õrn pähklisus, aimatavad okaspuuaroomid ja tagasihoidlik aniisimaitse.

„Fenland Celery” istutatakse juunis või juulis ning koristatakse septembrist detsembrini.

Selle selleri kasvatamiseks võib kasutada vaid järgmisi sorte:

„Hopkins Fenlander”,

„New Dwarf White” ja

„Ely White”.

Need sordid sobivad tänu heale saagikusele, maitsele ning taimehaigustele vastupanu ja mullaliigiga kohanemise võimele.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

—

Seemnete ettevalmistamine ja mahapanek

Aprillist maini ostetakse „Fenland Celery” sortide seemned ja viiakse tunnustatud taimekasvatajale idanema panemiseks. Taimekasvataja külvab seemned turbaplokkidesse ja viib need idanemisruumi, kus neid hoitakse seitse päeva 18 °C juures. Seejärel viiakse need umbes kolmeks nädalaks kasvuhoonesse, kuni seemnetest on kasvanud umbes 4-tollised noored taimed, mis on istutamiseks valmis. Seejärel viiakse need „Adventurers” 1 ja 2 tüüpi paksu turbamullaga põllule ja istutatakse sinna 24 tunni jooksul. Taimed istutatakse juunist juulini. Nii on võimalik saaki järk-järgult koristada ja väheneb saagi ikaldumise oht.

—

Saagikoristamine

„Fenland Celery” koristamine toimub septembrist detsembrini ja on keerukas toiming, mis hõlmab taime katva mulla lahtiajamist spetsiaalse laiale reale mõeldud traktor-kultivaatoriga, kuigi seda saab teha ka käsitsi labidaga. Seller koristatakse käsitsi noaga. Juured võib täiesti ära lõigata või jätta alles väike pliiatsiotsa-kujuline osa.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

„Fenland Celery” kasvatamiseks tuleb kasutada organisatsiooni Soil Survey of England and Wales määratletud „Adventurers” 1 ja 2 tüüpi mulda. Seda mullaliiki leidub järgmistes Cambridgeshire'i, Suffolki ja Norfolki valdades.

Cambridgeshire: Littleport, Ely St Mary and Trinity, Ely Trinity (Detached), Thetford, Stretham, Willingham, Haddenham, Sutton, Colne, Coveney, Chatteris, Welches Dam, Manea, Wimblington, March, Thorney, Wisbech St Mary, Waterbeach, Horningsea, Bottisham, Swaffham Bulbeck, Swaffham Prior, Wicken, Burwell, Soham, Fordham, Isleham, Chippenham, Snailwell, Ramsey.

Norfolk: Leziate, East Winch, Bawsey, Middleton, Wimbotsham, Crimplesham, West Dereham, Wereham, Wretton, Stoke Ferry, Northwold, Ryston, Downham Market, Denver, Fordham, Nordelph, Welney, Feltwell, Hockwold-cum-Wilton, Redmere, Wormegay, East Winch, Leziate, Roydon.

Suffolk: Lakenheath, Mildenhall, Barton Mills, Worlington, Freckenham.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Tänu geograafilise piirkonna eriomadustele, nimelt turbamullale ja kliimale, on seal võimalik toota erilist sellerit. Mulla tekstuur võimaldab mulla vagudesse ajamist, mille tulemusel kasvab eriline valge, kõva tekstuuri ja eriti värske õrna pähklise maitsega seller.

Vaid Fenlandsi kandis levinud mulla, sellerisortide ja tootmismeetodi põhjal on piirkond saanud tuntuks kvaliteetseima ja maitsvaima selleri kasvatamise poolest.

Fenlands on Ida-Inglismaal asuv looduslikult soine piirkond, millest enamik oli kuni 16. sajandini vee all. Seda ala hakati kuivendama 1630ndatel aastatel. Sel ajal kaevati Cambridgeshire'i sooaladesse kaks jõge – vana Bedfordi jõgi ja uus Bedfordi jõgi – Great Ouse'i jõe juhtimiseks merre King’s Lynnis. Pärast vee ärajuhtimist tõmbas aga turvas kokku, põllud vajusid madalamale ja ala oli 17. sajandi lõpuks taas vee all.

Pärast mitut kuivendamiskatset saavutati lõpuks edu 1820ndatel, kui võeti kasutusele söeküttel töötavad aurumasinad. Fenlandsi kuivendamiseks kasutati 286 väikest elektripumbajaama, 3 800 miili vooluveekogusid ning 60 miili rannikul ja 96 miili jõekallastel asuvaid kaitsetamme. Selle tagajärjel asub enamik Fenlandsi alasid vaid kuni 10 meetri kõrgusel merepinnast. Paljud alad asuvad aga allpool merepinda.

Tänu kuivendussüsteemile sai Fendlandsist, mis piirneb Lincolnshire'i, Norfolki, Cambridgeshire'i ja Suffolkiga, Suurbritannia oluline tera- ja köögiviljakasvatuspiirkond. Tänu varasematele ja praegustele soodsatele geograafilistele ja keskkonnatingimustele on moodustunud „Fenland Celery” kasvatamiseks ideaalne „Adventurers” 1 ja 2 tüüpi paks turbamuld. Ka ilmastikuolud on sobivad.

Fenlandsi piirkonna keskmine sademete hulk on madalam (Weather Commerce Ltd hinnangul oli see eelmisel aastal 365 mm) kui muudes olulistes Ühendkuningriigi taimekasvatuspiirkondades. Väike sademete hulk on „Fenland Celery” kasvatamisel oluline, sest liigne vihm pidurdaks vagude lõhkumise tõttu taimede kasvu ning soodustaks taimehaiguseid.

Selles geograafilises piirkonnas levinud „Adventurers” 1 ja 2 tüüpi muld on sellerikasvatamiseks kasulik kahel põhjusel: esiteks leidub selles tänu selle looduslikule viljakusele palju taimele vajalikke toitaineid. Teiseks võimaldab selle tekstuur taimed mullaga ümbritseda. Nii kaitstakse taimi päikese eest ja tagatakse selleri valge pind. Aasta lõpupoole kaitstakse aga sel meetodil taimi külmakahjustuste eest, mis võimaldab Ühendkuningriigi põllumajandustootjatel kasvatushooaega pikendada ja saada kohalikel turgudel kõrgemat hinda.

See traditsionaalne tootmismeetod ei nõua mitte üksnes palju maad, vaid ka palju tööd. Fenlandsi põllumajandustootjad on seda oskusi nõudvat meetodit üle 50 aasta põlvest põlve edasi andnud. Kasvatajad peavad taime piisavalt külma eest kindlustama, kuid vältima samas tema liigset katmist ja liiga soojade kasvutingimuste loomist (mille tagajärjel võib taim haigestuda ja mädaneda).

Sellerit „Fenland Celery” kasvatatakse tavaliselt hektari kohta poole vähem kui muud sellerit (nüüdisaegsete põllumajandusmeetoditega kasvatatakse 50 tuhat taime hektari kohta, „Fenland Celery” kasvatamise meetodiga aga 25 tuhat taime hektari kohta). Väiksem taimetihedus tuleneb laiade vahedega ridades kasvatamise vajadusest.

5.2. Toote eripära:

Sellerit „Fenland Celery” tuleb kasvatada laiades sügavate vagudega eraldatud ridades. Laiad read on lõpptoote üldkvaliteedi jaoks väga tähtsad, sest taimed peab saama ümbritseda mullaga, mis aitab hoida selleri valget värvi. See meetod on „Fenland Celery” kasvatamisel kohustuslik ja ilma selleta ei saaks toodet selle nimetuse alla klassifitseerida.

„Fenland Celery” kasvatamiseks sobivad vaid järgmised sordid:

„Hopkins Fenlander”,

„New Dwarf White” ja

„Ely White”.

Need sordid sobivad tänu heale saagikusele, maitsele ning taimehaigustele vastupanu ja mullaliigiga kohanemise võimele.

Tootmismeetodi ja kasutatavate sortide tõttu on „Fenland Celery” tavapäraselt kasvatatud selleritest väiksem. „Fenland Celery” põhitunnused – eriomane pähkline magus aniisimaitse ja heleroheline kuni valge värvus – tulenevad nii traditsioonilisest tootmismeetodist, seemnesortidest kui ka „Adventurers” 1 ja 2 tüüpi musta turbamulla kasutamisest.

Sellele sellerile on iseloomulik laiem võrsemugul ja laialihoidvamad varred (ehk leherootsud). Võrsemugul on 8–12 sentimeetrise läbimõõduga, jämedama kujuga ja ei ole sageli nii ühtlase kujuga, kui muudel selleritel. Selleri juur on tänu tootmis- ja saagikoristusmeetoditele tihtipeale rohkem näha. „Fenland Celery” võrsub kasvamiseks sobiva aastaaja ja tootmismeetodi tõttu muudest kaubanduslikest selleritest hoopis aeglasemini. Selline aeglane kasvutempo annab tootele eriomase pähklise ja mõrkjas-magusa maitse ning tingib tema haprama ja krõmpsuvama tekstuuri.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Fenlandsi põllumajandustootjad on sellerit alati istutanud alates juulikuust ning saaki koristanud septembrist detsembrini. Taimi mullaga kattes kaitsti neid talvekülmade eest ning pikendati kasvatamisperioodi, tänu millele sai toodet müüa parema hinnaga.

„Fenland Celery” sordid on valitud tänu saagikusele, maitsele ning taimehaigustele vastupanu ja mullaliigiga kohanemise võimele. Praegu on levinuimad sordid „Hopkins Fenlander” ja „New Dwarf White”, mis mõlemad aretati välja Fenlandsi piirkonnas ja mida on „Fenland Celery” kasvatamiseks kasutatud viimased 50 aastat.

See seller kasvab Fenlandsi piirkonnas „Adventurers” 1 ja 2 tüüpi paksus turbamullas, mis on tänu sooaladel ja rabas kasvanud kõdunemata taimedele looduslikult väga viljakas. Mullatüüp sai oma nimetuse „Adventurers” 17. sajandi maakuivendajatelt, kes Bedfordi krahvi eestvedamisel asusid Fenlandsi maid kuivendama. Eeskätt viitab nimetus riskikapitaliinvestoritele (nn Gentlemen Adventurers), kes rahastasid kuivendustöid ja said selle eest tasuks suured kuivendatud maalapid.

Sellise mullaga kaetud maa on looduslikult tasane, mis tuleneb osaliselt paksust turbakihist, aga ka maa kuivendamise meetodist. Selleritaimedel on tänu äravooluteede ja kraavide tekitatud veekogusele parajalt palju vett.

„Adventurers” 1 ja 2 tüüpi paks must turbamuld on looduslikult viljakas ning sisaldab toitaineid, mis on vajalikud väga kvaliteetse selleri kasvatamiseks kas siis nüüdismeetoditel või traditsionaalsel „Fenland Celery” kasvatamise meetodil. Peale selle annab must turvas selleritaimele rohkem sooja. C. R. Adamsi, M. P. Early ja K. M. Bamfordi aiandusraamatu „Principles of Horticulture” järgi soojeneb see muld muudest mullatüüpidest kiiremini, sest ta neelab ja säilitab hõlpsamini päikeseenergiat tänu oma värvusele ja konsistentsile. „Fenland Celery” kasvatamise meetodi jaoks sobib see mullatüüp kõige paremini, sest selles on olemas vajalikud toitained ja selle konsistents sobib taimede mullaga katmiseks. „Fenland Celery” võrsub kasvamiseks sobiva aastaaja ja tootmismeetodi tõttu aeglaselt, kuid tänu mustale turbamullale siiski kiiremini, kui seda võimaldaksid muud mullaliigid.

Fenlands on Ühendkuningriigi suurim piirkond, kus seda erilist mulda on, ja seda on seal ka kõige rohkem. Selle mulla ainulaadsed omadused koos Fenlandsi piirkonna jahedamate kuivemate ilmastikutingimustega tagavad ideaalsed tingimused selleri istutamiseks, kasvatamiseks ja koristamiseks juulikuust detsembrini välja.

Sellerit kasvatatakse endiselt traditsionaalsel töömahukal meetodil, mida Fenlandsi põllumajandustootjad on üle 50 aasta põlvest põlve edasi andnud ja täiustanud, et toota väga kvaliteetset sellerit. Fenlandsi piirkond on seostunud ja seostub ka edaspidi kvaliteetse selleri kasvatamisega.

Kulinaarid on „Fenland Celery” ainulaadsusest kirjutanud järgmist. „Riiulitele on ilmunud muudki ajatatud köögiviljad, nagu Cambridgeshire'i mullas kasvanud traditsionaalne Fenlandsi seller. Yorkshirest pärit ajatatud rabarber, mis kuulub ju ka köögiviljade alla, on väga maitsev grillitud värske makrelli ja punase tšilliga.” (Rose Prince „New English Cook”, veebruar 2009).

„Seller on Inglismaale sama omane kui Stiltoni juust. Algselt oli East Anglia Fenlandsi tasases musta mullaga maas kasvatatud vanemate nõnda-öelda mullaste sellerite hooaeg lühike – oktoobrist jaanuarini. Kui teil läheb õnneks sellist sellerit süüa, tuleb arvestada, et see nõuab hoolikat pesemist, kuid maitse on suurepärane, eriti pärast kergeid külmakraade, mil see on kõige magusam.” (Delia Smith veebilehel „Delia Online”).

„Me ei õhka just sageli millegi külma, niiske ja mullase järele, kuid esimesed hilisaugustis lettidele jõudnud maalähedased Fendlandsi sellerid pakuvad küll tõelist naudingut!” (Sally Bendall, Season Magazine, november 2008).

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://archive.defra.gov.uk/foodfarm/food/industry/regional/foodname/products/documents/fenlandcelery-pgi-110711.pdf.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 353/14

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 353/08

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„TRAVIA DA BEIRA BAIXA”

EÜ nr: PT-PDO-0005-0848-10.01.2011

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Travia da Beira Baixa”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Portugal

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.4.

Muud loomse päritoluga tooted (piimatooted)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Travia da Beira Baixa” on toode, mida saadakse juustude „Queijos da Beira Baixa” („Queijo de Castelo Branco” KPN, „Queijo Amarelo da Beira Baixa” KPN, „Queijo Picante da Beira Baixa” KPN) tootmisel eraldunud vadakus sisalduvate valkude (laktalbumiin ja laktoglobuliin) sadestamisel või kalgendamisel kuumtöötluse abil. Tegemist on fermenteerimata toortootega, millele on lisatud veidi soojendatud vadakut ja mis on tekstuurilt pehme ja vähemal või rohkemal määral pastataoline.

a) Keemilised omadused

Toode on ebaühtlase koostisega, kuna see on valmistatud kahe eri mäletseja – lamba ja kitse – piimast ning eri liiki ja eri viisil valmistatud juustudest. Näitena on esitatud järgmine koostis.

Niiskusesisaldus: 70–80 %

Üldrasvasisaldus: 5–9 g 100 g toote kohta

Üldvalgusisaldus: 4–7 g 100 g toote kohta

Tuhasisaldus: 0,6–1,4 g 100 g toote kohta

b) Füüsikalised omadused

Kuju: tootel „Travia da Beira Baixa” puudub kindel kuju. Kuna selle konsistents on vähemal või rohkemal määral pastataoline, võtab toode selle anuma kuju, milles seda hoitakse.

Tekstuur: toode on tekstuurilt pehme, ebaühtlane, teraline ja valge värvusega.

Lõhn ja maitse: tootel on magus piimamaitse, meeldiv aroom ja see sulab suus kergesti.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Toote „Travia da Beira Baixa” valmistamisel kasutatakse juustude „Queijos da Beira Baixa” tootmisel eraldunud vadakut, joogivett ning lamba või kitse toorpiima.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Lubatud tootmismeetod on traditsiooniline ekstensiivne karjakasvatus. Loomad saavad peamiselt looduslikku sööta või piirkonna mullastiku- ja kliimatingimustega kohandunud aasataimedega täiustatud sööta, millele antakse kehvematel aegadel lisaks heina ja õlgi.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

„Travia da Beira Baixa” on kaitstud päritolunimetusega „Queijos da Beira Baixa” hõlmatud juustude valmistamisel saadud kõrvaltoode. Selle tooraine on mikrobioloogiliselt seisukohalt äärmiselt kergesti riknev ja õrn ning eeldab, et seda töödeldakse ja pakendatakse kohe pärast selle saamist. Seepärast peab toote „Travia da Beira Baixa” kogu tootmisprotsess, sealhulgas pakendamine, toimuma samades rajatistes nagu kaitstud päritolunimetusega „Queijos da Beira Baixa” hõlmatud juustude valmistamine ja seega ka samas geograafilises piirkonnas. Üksnes nii on võimalik ära hoida järjestikusest ja/või liiga hilisest käsitlemisest tulenevat kvaliteedi halvenemist ja autentsuse kadu, mis ei ole ei tootjate ega tarbijate huvides.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Kuigi toodet „Travia da Beira Baixa” valmistatakse kõrgel temperatuuril, soodustab selle suur valgu-, laktoosi- ja veesisaldus mikroorganismide arengut tootmisjärgse käsitlemise ajal. Sellised mikrofloora kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed muutused ilmnevad füüsikalis-keemiliste omaduste muutusena ning mõjutavad otsustavalt lõpptarbija suhtumist.

Seepärast peavad toote „Travia da Beira Baixa” pakendamisel kasutatavad või tootega kokku puutuvad materjalid olema tervisele ohutud ega tohi tootega reageerida. Lubatud on vaakumpakendamine ja muud meetodid, millega on tõestatult võimalik tagada toote vajalikud säilitamistingimused ja üldine kvaliteet.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Lisaks õigusaktidega ettenähtud teabele ja alljärgnevalt esitatud toote logole

peab „Travia da Beira Baixa” märgisel olema toote turustamisviisist sõltuvalt esitatud järgmine teave:

—	tootja nimi või ärinimi ja aadress;

—	tootja tervisemärk;

—	vastavusmärk;

—

ELi logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond, kus toodetakse tooraine ning töödeldakse ja pakendatakse toode, langeb kokku juustude Beira Baixa tootmispiirkonnaga, kuhu kuuluvad omavalitsusüksused (concelhos) Belmonte, Castelo Branco, Fundão, Idanha-a-Nova, Mação, Oleiros, Penamacor, Proença-a-Nova, Sertã, Vila de Rei, Vila Velha de Ródão ja omavalitsusüksuse (concelho) Covilhã haldusüksused (freguesias) Aldeia de São Francisco, Aldeia do Souto, Barco, Boidobra, Casegas, Conceição, Covilhã, Dominguiso, Ferro, Orjais, Ourondo, Peraboa, Peso, Santa Maria, São Jorge da Beira, São Martinho, São Pedro, Sobral de São Miguel, Teixoso, Tortosendo, Vale Formoso ja Vales do Rio.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Piirkonnale omane traditsiooniline ekstensiivne karjakasvatusmeetod on tihedasti seotud kohaliku kliima ja mullastikuga, mis mõjutavad märkimisväärselt söödakultuuride arengut. Piirkonna kliimat iseloomustavad kõrge keskmine temperatuur aasta lõikes, pikad, kuumad ja kuivad suved, mahedad ja suhteliselt väheste sademetega talved, mil võib esineda härmatist. Üks valdavaid iseloomulikke jooni on kuivus, mis leeveneb, kui minna lõunast põhja või idast läände.

Liivase mullaga looduslikel rohumaadel kasvavad kõrge- ja kiirekasvulised kõrrelised heintaimed (Agrostis, Poa jne) ning toiteväärtuselt olulisemad üheaastased liblikõielised taimed (Ornitopus, Trifolium Cherleri, Trifolium Arvense jne). Graniidipõhises lahtise mullaga alasid katvatel rohumaadel kasvavad üheaastased väikesed heintaimed (Vulpia, Periballia) ning teatavad liblikõielised taimed, mille toiteväärtus on väike (Trifolium angustifolium, Trifolium Stellatum) ning mis on madalakvaliteedilised ja vähetootlikud. Hea veemahutavusega kiltkivimuldadega alade karjamaad on piisavalt kvaliteetsed ja seal kasvavad eelkõige ühe- ja mitmeaastased heintaimed (Lolium spp.). Liblikõielised taimed on üldiselt kõrge toiteväärtusega (Tifolium spp. ja Ornithopus).

5.2. Toote eripära:

Toote eripära ja selle iseloomulikud omadused tulenevad toorainest ja valmistusmeetodist. „Travia da Beira Baixa” on toodetud juustude „Queijos da Beira Baixa” valmistamisel saadud vadakust. Vadakut nõrutatakse kalgendijäänuste eemaldamiseks, lisades vajaduse korral vett, kui piimale on lisatud soola. Seejärel kuumutatakse vadakut 80–90 °C juures ja segatakse seda pidevalt aeglaste liigutustega, kuni algab kalgendumine, mille käigus pinnale moodustuvad kerged helbed. Temperatuuri alandatakse ja segamine jäetakse kuni keemispunktini pooleli; see etapp kestab 15–30 minutit. Koguse suurendamiseks ja tihkema massi saavutamiseks lisatakse vahetult enne keemahakkamist sageli veidi lamba- või kitsepiima. Seejärel tõstetakse mass vahukulbi abil kalgendumisnõust välja ja pannakse säilitusnõudesse, kus massile lisatakse veidi soojendatud vadakut, mis annab massile pastataolise tekstuuri.

Toote „Travia da Beira Baixa” valmistamisel toorainena kasutatavate juustude „Queijos da Beira Baixa” tootmiseks ettenähtud lamba- ja kitsepiim peab pärinema üksnes geograafilises tootmispiirkonnas asuvatest loomakasvatusettevõtetest. Lubatud on traditsiooniline ekstensiivne loomakasvatusmeetod, mis põhineb väikesearvulistel karjadel. Loomad veedavad suurema osa päevast karjamaal ja naasevad õhtul lüpsmiseks lauta, kus nad veedavad vähemalt talvisel ajal ka ööd.

Loomad saavad peamiselt looduslikku sööta või piirkonna mullastiku- ja kliimatingimustega kohandunud aasataimedega täiustatud sööta. Söödataimede viljelemine heina tootmiseks ja loomade karjatamiseks on alati olnud kogu piirkonnas levinud tava. Seepärast annavad seal karjatatavad lambad ja kitsed piima, mille iseloomulikud omadused ning töötlemise ja pakendamisega seotud menetlused ja oskusteave võimaldavad valmistada teistest eristuvaid tooteid, mida tarbijad hindavad ja seostavad päritolupiirkonna nimega.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.gpp.pt/valor/ce_travia_bb.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 353/18

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 353/09

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CARNE DE BRAVO DO RIBATEJO”

EÜ nr: PT-PDO-0005-0789-08.10.2009

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Carne de Bravo do Ribatejo”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Portugal

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Brava de Lide tõugu veiste rümpadest lõigatud liha. Liha võidakse turustada jahutatud poolrümpade või ees- ja tagaveeranditena või lihast „Carne de Bravo do Ribatejo” lõigatud jahutatud või kiiresti sügavkülmutatud tükkidena, mis on pakendatud vaakumpakendisse või muudesse sobivast materjalist pakenditesse. Sügavkülmutamise käigus ei tohi kahjustada lihaskude ja tuleb tagada toote pehmuse, toiteväärtuse ning liha omaduste säilimine.

Registreeritud nimetust „Carne de Bravo do Ribatejo” võidakse mainida märgisel kas müüginimetusena või toiduainete koostisosade loetelus, juhul kui nimetatud toote osakaal lõpptoote kogumassis jääb vahemikku 95–100 % (võttes arvesse toidu märgistamist käsitlevat direktiivi 2000/13/EÜ).

Lisaks märgistele peab rümpade, veerandike, tükkide, nendest lõigatud osade ja lõikudega olema transportimisel ja turustamisel kaasas sertifitseerimisasutuse väljaantud päritolutunnistus, milles sisalduvad andmed tõendavad, et toode vastab kõikidele spetsifikaadi erinõuetele.

Loomade tapavanus ja rümpade kaal:

	Tapavanus	Rümba kaal
„Carne de Novilha Brava de Lide”	18–30 kuud	100–200 kg
„Carne de Novilho Bravo de Lide”	18–30 kuud	150–250 kg
„Carne de Vaca Brava de Lide”	31–60 kuud	100–250 kg
„Carne de Toiro Bravo de Lide”	31–60 kuud	vähem kui 200 kg

Rümpade liigitamisel kasutatakse SEUROPi liigitusskaalat ja liigitatakse järgmiste parameetrite, rümba lihakuse ja rasvasisalduse kohaselt:

„Carne de Novilha Brava de Lide” – 18–30 kuu vanusena tapetud emasloomade rümbad, mille kaal jääb vahemikku 100–200 kg. Vastuvõetavaks tunnistatakse SEUROPi liigitusskaala lihakusklassidele E, U, R, O ja P ning rasvasusklassidele 2, 3 ja 4 vastavad rümbad;

„Carne de Novilho Bravo de Lide” – 18–30 kuu vanusena tapetud isasloomade rümbad, mille kaal jääb vahemikku 150–250 kg. Vastuvõetavaks tunnistatakse SEUROPi liigitusskaala lihakusklassidele E, U, R ja O ning rasvasusklassidele 2, 3 ja 4 vastavad rümbad;

„Carne de Vaca Brava de Lide” – 31–60 kuu vanusena tapetud emasloomade rümbad, mille kaal jääb vahemikku 100–250 kg. Vastuvõetavaks tunnistatakse SEUROPi liigitusskaala lihakusklassidele E, U, R, O ja P ning rasvasusklassidele 2, 3 ja 4 vastavad rümbad;

„Carne de Toiro Bravo de Lide” – 31–60 kuu vanusena tapetud isasloomade rümbad, mille kaal on alla 200 kg. Vastuvõetavaks tunnistatakse SEUROPi liigitusskaala lihakusklassidele E, U, R ja O ning rasvasusklassidele 2, 3 ja 4 vastavad rümbad.

On oluline rõhutada, et sõltuvalt Brava de Lide tõu iseloomulikest omadustest ja loomade pidamisviisist ning võttes eelkõige arvesse sugu, tapavanust ja -kaalu, on põhjendatud tunnistada vastuvõetavaks SEUROPi liigitusskaala klassi P kuuluvad rümbad, kuid üksnes klasside Novilha ja Vaca (mullikad ja lehmad) puhul, nagu on osutatud käesoleva dokumendi punktis 5.3.

Rasva omadused: tihke, mittevõietav, valge kuni kollaka värvusega, läikiv, peeneteraline, mahlane ja aromaatne, meeldiva maitsega, kompaktne ja kvaliteetne. Nimetatud rümpadele on omane lihasisene rasv, mis annab lihale marmorja välisilme (lihaskoes jagunenud väga peened rasvakiud) ning mahlasuse, tihkuse ja maitse.

Organoleptilised omadused: üldiselt pehme, tihke konsistentsiga, sisaldab mõningal määral lihasisest rasva, väga mahlane ja õrn.

Liha eripära ilmneb järgmistes organoleptilistes omadustes.

Värvus: tume kirsipunane ja läikiv

pH: alla 6

Tekstuur: tekstuur on ühtaegu pehme, tihke, mahlane ja kergesti mälutav.

Lõhn ja maitse: väga meeldiv ja intensiivne, ilmneb tüüpilise tugeva veiseliha maitsena.

Rümpasid laagerdatakse enne tükeldamist külmikus vähemalt 12 tundi 7 °C-lise sisetemperatuuri juures; liha suhteline niiskusesisaldus püsib kuni selle väljasaatmiseni 85–90 % juures.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Loomade sööt põhineb geograafilises piirkonnas toodetud söödal, rohul ja õlgedel ning vilja töötlemisel tekkivatel traditsioonilistel jääkidel (kliid ja aganad, millega on segatud mõningal määral teri). Talvel ja suvel, kui rohumaadel ei ole loomade tarbeks piisavalt rohtu, antakse neile lisaks konserveeritud sööta (hein ja/või silo), mis on toodetud geograafilises piirkonnas. Lisaks võib kasutada selleks otstarbeks valmistatud söödalisandeid (looduslikest seemnetest saadud kontsentraadid pelletite või graanulitena), mis ei pea pärinema nimetatud piirkonnast. Sellised söödalisandid moodustavad 1–2 kg veiste päevasest söödaratsioonist ega ületa ühelgi juhul 2 % looma eluskaalust.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Loomade sündimine, kasvatamine ja tapmine.

Oma tavapärastes elamistingimustes on Brava de Lide tõugu loomad psüühiliste ja füsioloogiliste omaduste poolest loomult rahulikud, tasased ja leplikud.

Brava de Lide tõugu veiste transporditingimused peavad vastama loomade transporti ja tapmist käsitlevatele kehtivatele eeskirjadele.

Brava de Lide tõugu veised tuleb kuust ja päevast olenemata kindlasti tappa tapamajja saabumise päeval.

Tapmine võib aset leida üksnes Euroopa Ühenduse tunnustatud tapamajades, mis asuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Lõikamine, tükeldamine, ettevalmistamine ja pakendamine.

Võttes arvesse kõnealuste loomade erilisi etoloogilisi omadusi ja stressi kahjulikku mõju rümpade kvaliteedile, on kindlasti vaja erioskusi, tagamaks, et rümbad on lõigatavad, tükeldatavad, ettevalmistatavad ja viilutatavad.

Mikrobioloogiliste ohtude vältimiseks tuleb kõik tükeldatud, viilutatud või ettevalmistatud lihatükid viivitamata pakendada.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kaubanduslikust esitusviisist olenemata peab lisaks õigusaktidega ettenähtud andmetele olema märgisel esitatud järgmine teave:

„Carne de Bravo do Ribatejo — Denominação de Origem Protegida” (kaitstud päritolunimetus) ja Euroopa logo;

toote „Carne de Bravo do Ribatejo” logo:

toodet turustava tootja või tootjate rühma andmed;

sertifitseerimis- või vastavusmärk.

Müüginimetusele „Carne de Bravo do Ribatejo DOP” ei tohi lisada ühtki muud viidet ega märget, samuti mitte hulgimüügifirma ega muude ettevõtjate kaubamärke.

Mitte mingil juhul ei tohi tootja või toodet turustava tootjate rühma nime ja aadressi asendada mis tahes muu organisatsiooni nimega isegi juhul, kui see vastutab toote eest või müüb seda.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Ringkondade Beja, Évora, Portalegre ja Santarém kõik omavalitsusüksused, Setúbali ringkonna omavalitsusüksused Alcácer do Sal, Alcochete, Grândola, Montijo, Palmela, Santiago do Cacém ja Sines, Lissaboni ringkonna omavalitsusüksused Alenquer, Arruda dos Vinhos, Azambuja ja Vila Franca de Xira, Castelo Branco ringkonna Idanha-a-Nova omavalitsusüksus ning Coimbra ringkonna Montemor-o-Velho omavalitsusüksuses asuv Arazede vald.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Brava de Lide tõugu veiste kasvatus on seotud geograafilise ümbruskonnaga ja nimetatud loomade rolliga määratletud geograafilise piirkonna põllumajandusettevõtete tegevuses. Tootmine on tihedalt seotud piirkonna tammikute (korgitamm, iilekstamm ja harilik tamm), looduslike rohumaade, geograafilises piirkonnas tavapärase isekülvanud taimestiku ja tammikute kuivalembusega ning sõltub nendest. Ka piirkonnas kasvavatel puudel ja põõsastel on nimetatud veiste kasvatamisel väga oluline roll, kuna need pakuvad loomadele inimestest ja tsivilisatsioonist eemalasuva rahuliku elukeskkonna ning varju halva ilma korral. Seega on tegemist piirkonnale iseloomulike teguritega, mis on määrava tähtsusega nimetatud tõugu veiste kasvatamisel.

Geograafilises piirkonnas esineb eelkõige korgi-, iileks- ja hariliku tamme metsi, looduslikke rohumaid ja nimetatud metsadele isloomulikku isekülvanud, kuivalembest taimestikku. Sellised isekülvanud taimed on näiteks leetpõõsas, karvane kiviroosik, kanarbik ja takjas, mis moodustavad eelkõige talvel äärmiselt olulise osa loomade söödast ja mida kutsutakse rahvakeeles invernadouro. Piirkonnas on eripärane ökosüsteem (suured aastased temperatuurikõikumised, väga soojad ja kuivad suved ning väga külmad talved). Brava de Lide tõugu veiste kasvatuseks on vajalik oskusteave, kuna loomade temperamendi ja füüsilise jõu tõttu tuleb abiks kasutada hobuseid. Ka ulatuslik rändkarjatamine on määratletud geograafilisele piirkonnale iseloomulik, sest nii on võimalik ära kasutada parimaid rohumaid ja aidata kaasa loomade heaolule.

Brava de Lide tõugu veiste kasvatust jälgitakse igas põllumajandusettevõttes individuaalselt vastavalt tootmisprotsessi kontrollisüsteemi järgmistele nõuetele:

1)	Portugali Brava de Lide tõu tõuraamatu olemasolu;

2)	veised kasvatatakse puhtatõulistena;

3)	Brava de Lide tõugu veiseid peetakse põllumajandusettevõtetes muudest sama liiki loomadest tarade abil täielikult eraldatuna;

4)	kõik loomad, nende vanemad ja järeltulijad ning morfoloogilised ja funktsionaalsed omadused peavad olema identifitseeritud Brava de Lide tõu tõuraamatut käsitlevate eeskirjade kohaselt;

5)	tõule ainuomane ainulaadne tootmissüsteem;

6)	tootjate rakendatav kontrollisüsteem, millega on võimalik tagada iga looma, kõigi lõigatud tükkide ja töödeldud pakendatud toodete jälgitavus sellise skeemi abil, milles on esitatud varasema ja hilisema etapi jälgitavus tootmisest turustamiseni ja lõpptootest põllumajandusettevõtteni.

5.2. Toote eripära:

Liha „Carne de Bravo do Ribatejo” on tumepunast kirsivärvi, iseloomulikult läikiv, tekstuurilt pehme, tihke, mahlane ja kergesti mälutav. Maitse on tugev ja püsiv, iseloomulikult marmorjas liha sisaldab lihasisest rasva, mis mõjutab selle mahlasust, maitset ja mälutavust.

Liha „Carne de Bravo do Ribatejo” omadused tulenevad peamiselt a) loomade sünnipaiga mullastiku- ja kliimatingimustest; b) tõu morfoloogilistest ja funktsionaalsetest omadustest; c) loomade pidamisviisist, millega seoses on eriti olulised loomakasvatusega seotud järgmised iseloomulikud tegurid:

—	praegust Brava de Lide tõugu tunti selle päritolupiirkonna asupaiga tõttu varem nime all „Ribatejana” ning tõug põlvneb metsikutest veistest, kes elasid tõenäoliselt juba ammustel aegadel Tejo ja Sado jõgede orgudes ja neid ümbritsevatel nõmmedel;

—	brava de Lide tõug on omamaine veisetõug, mis on pärit Tejo ja Mondego jõgesid ümbritsevatelt märgaladelt;

—	brava de Lide tõugu veiste kasvatus sai alguse 1840. aastal, mil asutati Portugali vanim karjakasvatusettevõte, kus kasvatati metsikuid veiseid, kes pärinesid Vagosi markiilt ostetud Portugali päritolu lehmakarjast ja sama päritolu aretusloomadest (Assunção, 1988);

—	loomad läbivad hooajaliselt palju kilomeetreid põllumajandusettevõtte eri osade vahel toitu otsides ning nende ühest paigast teise viimisel võetakse appi hobused ja vagurad, kergesti juhitavad härjad (cabrestos);

—	tavapäraselt veetsid loomad talve Alentejo põllumajandusettevõtetes ja siirdusid kevadel Golegã niitudele Ribatejos;

—

metsiku karja kasvatus Ribatejos, Alentejos ja Beira teatavates piirkondades oli traditsiooniliselt seotud vajadusega kasutada veiseid maatöödel veoloomadena, kuna oma füüsiliste ja etoloogiliste omaduste poolest sobisid nad selleks suurepäraselt. Tegemist on vaprate, hästi liikuvate, energiliste ja teraste loomadega;

—	selline erakordselt vähenõudlik ja vastupidav kari oli Ribatejo ja Alentejo keerulistes viljelustingimustes asendamatu;

—	ilmastikule vastupidavad loomad elasid nii enne kodustamist kui ka pärast seda karjakaupa;

—

sellesse tõugu kuuluvad loomad on loomu poolest rahulikud, tasased ja leplikud, mistõttu asetatakse nende sööda- ja joogikünad üldjuhul üksteisest kaugele, et loomad peaksid liikuma. See on nende füüsilise heaolu jaoks väga oluline ja mõjutab nendelt saadava liha eriomadusi. Põllumajandusettevõtetes on tavaks lasta loomadel päevas tund aega liikuda.

Põllumajandusettevõtte suurus on sellise kasvatussüsteemi puhul määrava tähtsusega. See on nimetatud tõugu veiste kasvatamisel oluline, kuna üksnes piisavalt suurtes ettevõtetes saavad võimsa kehaehitusega loomad anda oma iseloomulikule lihaskonnale piisavalt tööd.

Veiste kasvatussüsteem on tihedalt seotud piirkonna tammikute (korgitamm, iilekstamm ja harilik tamm), looduslike rohumaade, isekülvanud taimestiku ja tammikute kuivalembusega ning sõltub nendest. Sellised isekülvanud taimed on rahvasuus tuntud näiteks leetpõõsa, karvase kiviroosiku, kanarbiku ja takjana, mis moodustavad eelkõige talvel äärmiselt olulise osa nimetatud tõugu loomade söödast ja mida kutsutakse rahvakeeles invernadouro.

Selle põhjal võib tõdeda, et Brava de Lide tõugu veiseid kasvatatakse alati ekstensiivselt (karjamaadel) ja loomkoormus on vähem kui 1,4 veist hektari kohta. Selline kasvatusviis on loomulikult seotud määratletud tootmispiirkonnaga, kus on pindalalt suured põllumajandusettevõtted. Piirkonna erilised mullastiku- ja kliimatingimused võimaldavad nimetatud tõugu loomadele sobiva sööda, mis põhineb looduslikul rohul ja rändkarjatamisel Ribatejo ja Alentejo geograafilistes piirkondades.

Üks olulisimaid tegureid, mis võimaldab ainulaadsete omadustega liha tootmist, on kahtlemata loomade sööt, milleks on alguses emapiim ja seejärel looduslik rohi, kusjuures eriti oluline on kõikjal määratletud geograafilises piirkonnas leiduvate, suuruselt ja tiheduselt erinevate korgi-, iileks- ja hariliku tamme metsade alustaimestik.

Brava de Lida tõugu veiste kasvatamine on tihedasti seotud nimetatud piirkonnaga, mida kinnitab tuhandeaastaste traditsiooniliste meetodite kohane ja tänase päevani säilinud praktika. Liha „Carne de Bravo do Ribatejo” on üks piirkonna traditsioonilistest toiduainetest.

Veiseliha „Carne de Bravo do Ribatejo” on Ribatejo toidukultuuri lahutamatu osa. Tuntuimad road on cozido de carnes bravas (pajaroog), rabinhos de toiro bravo (härjasabad) ja espetadinhas de carnes bravas (lihavardad).

Liha „Carne de Bravo do Ribatejo” kasutatakse väga mitmesuguste piirkonna traditsiooniliste roogade valmistamiseks ning see on ka hinnatud suupiste ja toode, mida tunnevad tarbijad nii päritolupiirkonnas kui ka kaugemal.

Piirkonnas on asutatud Toiro Bravo gild, mille eesmärk on edendada Ribatejo piirkonnas aastatuhandeid püsinud, antiikkreeklastelt, roomlastelt või muudest antiikmütoloogiatest pärinevaid kulinaarseid oskusi ning alal hoida iidseid, tänaseni säilinud teadmisi, mis on ilmselge osa piirkonna kultuuripärandist.

Kõik need tegurid aitavad kaasa nimetatud liha ainulaadse kvaliteedi saavutamisele. Liha iseloomulikud omadused on eelkõige värvus, tüüpiline lihasisene rasv, mida on näha Brava de Lide tõugu veiste lihast lõigatud tükkide marmorjal pinnal, mida rahvasuus nimetatakse „gordura marmoreada”, ning tihke ja samas mahlane tekstuur.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.gpp.pt/Valor/doc/CE_Carne_Bravo_Ribatejo.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 353/23

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 353/10

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„DÜSSELDORFER SENF”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0916-04.01.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Düsseldorfer Senf”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 2.6.

Sinepipasta

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Düsseldorfer Senf” on toidu maitsestamiseks kasutatav valmispasta. Peene, poolpaksu konsistentsiga toode on tuhmi helekollase värvusega. Toote „Düsseldorfer Senf” iseloomulik tunnus on selgesti tajutav terav maitse. Toode „Düsseldorfer Senf” koosneb üksnes looduslikest koostisosadest. Toote „Düsseldorfer Senf” valmistamisel ei ole kasutatud säilitus-, maitse- ega lõhnaaineid.

Toote „Düsseldorfer Senf” säilivusaeg on üksnes kümme kuud. Selle aja jooksul säilivad toote organoleptilised omadused.

Valmistoote „Düsseldorfer Senf” analüüsinäidud peavad olema järgmised:

—	kuivainesisaldus: vähemalt 22 %;

—	sinepi rasvasisaldus: vähemalt 8 %;

—

pH < 4,3;

—	lõpptoote soolasisaldus < 6 % massist.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

Toote „Düsseldorfer Senf” toorained on pruunid sinepiseemned, filtreerimata veiniäädikas, Düsseldorfi eriti lubja- ja mineraalainerikas vesi ning sool.

Toote „Düsseldorfer Senf” kõrge kvaliteedi ja värskuse, selle piirkonnaga seotuse, organoleptiliste omaduste ja maine säilitamiseks tuleb nimetatud toote valmistamiseks kasutada üksnes määratletud geograafilisest piirkonnast saadud Düsseldorfi vett.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toote „Düsseldorfer Senf” kõik tootmisetapid, st pesemine, sõelumine, ja sinepiseemnete õhu käes kuivatamine, koostisainete segamine leotamisprotsessis, jahvatamine, sinepiseemnekestade eraldamine, tuulutamine ja laagerdamine, peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Sellega tagatakse tootele „Düsseldorfer Senf” iseloomulik väga terav maitse, organoleptilised omadused, kvaliteet, piirkondlik päritolu, jälgitavus ja kontroll kogu tootmisprotsessi jooksul.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toote pakendamisprotsess, sealhulgas selle villimine, pakendamine ja tuubide märgistamine, peab toimuma geograafilises piirkonnas. See on vajalik, kuna sinep on riknev toode, mis võib töötlemise käigus kergesti kahjustuda, sest laagerdumisprotsess sõltub temperatuuri tundlikust reguleerimisest. Temperatuuri reguleerimise viis laagerdumise ajal ja laagerdusperioodi pikkus mõjutavad oluliselt lõpptoote maitseomaduste kvaliteeti. Üksnes tootjate juures töötavad kogenud spetsialistid (kohalikud sinepimeistrid) oskavad kindlaks määrata kõige sobivama aja toote villimiseks, et oleks tagatud selle muutumatu kvaliteet. Seetõttu peab see kvaliteedi seisukohalt väga oluline tootmisprotsessi osa toimuma geograafilises piirkonnas tootja järelevalve all.

Sellega tagatakse tootele iseloomulik väga terav maitse ja ka toote organoleptilised omadused, kvaliteet, piirkondlik päritolu, jälgitavus ja kontroll kogu tootmisprotsessi jooksul.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Allpool esitatud märgistamiseeskirjadega tagatakse nii tarbijate kui ka tootmisprotsessi seiret teostavate ja nõuete järgimist kontrollivate inspektorite jaoks toote „Düsseldorfer Senf” autentsus ning seega toote „Düsseldorfer Senf” spetsifikaadi nõuete järgimine. Eeskirjade abil tagatakse märgistamise ühtsus ning sellega toote „Düsseldorfer Senf” päritolu ja jälgitavus.

Toote „Düsseldorfer Senf” märgistele tuleb kõigis müügikohtades märkida järgmised sõnad:

—	„Düsseldorfer Senf”,

—	„Düsseldorfer Senf Scharf”,

—	„Düsseldorfer Senf Extra Scharf”,

—	„Düsseldorfer Senf Stark” ja/või

—	„Düsseldorfer Senf Extra Scharf”

vastavatel etikettidel.

Düsseldorfi sinepi kaitse ühingu Schutzgemeinschaft Düsseldorfer Senf liikmed võivad kasutada järgmist sõna-/kujutismärki kirjatüübis Arial Regular sõnade „Senfspezialität aus Düsseldorf” jaoks allpool esitatud versioonides:

—	värviliselt neljavärvitrükis CMYK-koodiga 12C 27M 56Y 0K (kuldne), kuldse spot-värviga ja/või kuldses fooliumtrükis ankur, lõvi kontuur ning logo piirjoon ja/või

—	värviliselt neljavärvitrükis CMYK-koodiga 12C 27M 56Y 0K (kuldne), kuldse spot-värviga ja/või kuldses fooliumtrükis ankur, lõvi ning logo piirjoon ja/või

—	mustvalgena neljavärvitrükis CMYK-koodiga 0C 0M 0Y 100K (must) ankur, lõvi kontuur ning logo piirjoon ja/või

—	mustvalgena neljavärvitrükis CMYK-koodiga 0C 0M 0Y 100K (must) ankur, lõvi ning logo piirjoon.

Logo sees olev taustavärv võib olla erinev. Logo suurus võib olla sõltuvalt kasutuskohast erinev. Neid märgistuseeskirju kohaldatakse ka selliste toodete suhtes, milles „Düsseldorfer Senf” on asjaomase tootekategooria ainus koostisosa, mida kasutatakse koos muude toiduainete ja toodetega.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond hõlmab liidumaa pealinna Düsseldorfi; piirkonna nimi on Düsseldorf.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Toote „Düsseldorfer Senf” retsept mõeldi välja geograafilises piirkonnas. Geograafiline piirkond on tuntud Düsseldorfi sinepitööstuse pikaajalise tootmistraditsiooni poolest. Geograafilises piirkonnas ajaloolis-traditsiooniliselt kasutatav tootmismeetod erineb Saksamaa muude piirkondade tavapärastest tootmisviisidest, kuna selle käigus eraldatakse sinepiseemnekestad.

Reini jõe äärses Düsseldorfi linnas kasutatav eriline veevõtumeetod erineb muudest meetoditest, mida kasutatakse suurtest jõgedest kaugemates asupaikades. Piki Reini jõge paiknevatest Düsseldorfi linna veevärgi kaevudest tuleb vesi, millest suurema osa moodustab kaldafiltraat ning üksnes väike osa on kohaliku piirkonna põhjavesi. Kaldafiltraat imbub pinnasesse Reini jõepõhja keskosas. Mitmenädalase teekonna vältel voolab vesi aeglaselt kaldalähedaste kaevude suunas, läbides kuni 30 m paksuseid liiva- ja kruusakihte. Selle aja jooksul puhastub vesi looduslikult mitmeid kordi: kruus ja liiv on mehaanilised filtrid, millesse jäävad kinni praht ja setted. Lisaks sellele puhastavad vett pinnases elavad tillukesed elusorganismid. Geograafiline piirkond erineb naaberpiirkondadest oluliselt ka selle poolest, et Düsseldorfi kõrge lubjasisaldusega vees sisalduvad maitset andvad mineraalsed koostisosad.

5.2. Toote eripära:

Erinevalt muudest Saksamaal traditsiooniliselt toodetud sinepitest ei sisalda toode „Düsseldorfer Senf” seemnekestaosakesi; töödeldakse üksnes sinepijahumassi. Sellisest tootmisviisist tuleneb toote „Düsseldorfer Senf” iseloomulik tunnus – selgesti tajutav terav maitse.

Tänu oma organoleptilistele omadustele on „Düsseldorfer Senf” omandanud piirkondliku eritoote maine. Võib isegi öelda, et toote „Düsseldorfer Senf” hea maine on üks selle omadustest, mille see on saanud tänu oma maitsele, kvaliteedile ja eripärale.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Ajalooline taust/ajalugu

Toode „Düsseldorfer Senf” on Düsseldorfis välja töötatud, väga pikaajalise, ajaloolis-piirkondliku traditsiooniga toiduaine. Seda tõestab kogu Düsseldorfi sinepitootmise ajalugu. Saksamaa esimene sinepitehas asutati Düsseldorfis 1726. aastal. 1896. aastal oli Düsseldorfis kaheksa sinepitehast. Juba 1826. aastal mainiti äriuudistes, reisikirjanduses ja linnatutvustustes Düsseldorfi sinepitööstust. 1920. aastal algas Düsseldorfis sinepi jaoks uus ajajärk. Lorraine’ist pärit ärimees Otto Frenzel asutas 1920. aasta lõpus Düsseldorfis oma sinepitehase. Ta andis seal valmistatavale väga teravale sinepile (üldse esimesele heledavärvilisele sinepile) nimetuse „Löwensenf” ning austusavaldusena linnavapile valis toote logoks lõvipea kujutise. Seda tüüpi heledat sinepit ei olnud Saksamaal varem toodetud. Tänu eriti teravale maitsele ja ainuomasele vürtsikusele sai toode „Düsseldorfer Senf” kiiresti tuntuks. Frenzeli edu aluseks olid toote „Düsseldorfer Senf” puhtuse tagamise nõuded vastavalt puhtuseseadusele Reinheitsgebot, mille kohaselt tohtis nimetatud toote valmistamiseks kasutada üksnes kõige paremaid koostisaineid ning kogu toodang tuli valmistada ülitäpselt retsepti järgi, ilma retseptiväliseid lisaaineid kasutamata.

1930. aastal hakkasid Düsseldorfi sinepitehased valmistama keskmiselt terava maitsega sinepit „Düsseldorfer Tafelsenf”. Seda mahe-mõõdukalt vürtsikat, kollakasrohelise värvuse ja meeldiva läikega Düsseldorfi sinepit õppisid üsna pea hindama nii oma- kui ka välismaised tarbijad.

Juba 1938. aastal eksporditi Düsseldorfi sinepitööstusest toodet „Düsseldorfer Senf” muudesse Euroopa riikidesse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Lõuna-Ameerikasse, Aafrikasse, Jaapanisse ja Austraaliasse.

Looduslik seos/keskkonnatingimused

Toote „Düsseldorfer Senf” puhul ilmneb looduslik seos geograafilise piirkonna ja toote organoleptiliste omaduste vahel. Toote „Düsseldorfer Senf” oluliseks koostisaineks olev Düsseldorfi vesi saadakse Reini jõest. Kohati kuni 30 meetri paksustest liiva- ja kruusakihtidest koosnevate kallaste vahel voolav jõevesi on väga lubjarikas ning sisaldab seetõttu rohkesti mineraalaineid. Düsseldorfi vee kõrge lubjasisaldus ja sellest tulenev mineraalainerikkus on aidanud kujundada toote „Düsseldorfer Senf” erilist maitset. Lisaks sellele mõjutab maitset ka filtreerimata veiniäädikas.

Praegune seos/maine

Käesoleva ajani on tootel „Düsseldorfer Senf” olnud hea maine piirkondliku eritootena, mida tunnevad hästi tarbijad nii omas piirkonnas kui ka kaugemal. Toote heast mainest annavad tunnistust tarbijate arvukad hinnangud. Tarbijate jaoks on „Düsseldorfer Senf” saavutanud turul kindla koha.

Maine aluseks on eelkõige toote „Düsseldorfer Senf” pikaajaline tootmine Düsseldorfis ning selle organoleptilised omadused. Düsseldorf on pika ja kuulsusrikka sinepitootmise ajaloo tõttu tuntud ka kui sinepilinn ehk „Senfstadt”.

Düsseldorfi sinepiga seotud eriroogade maine on nii kõrge, et neile on Düsseldorfis pühendatud lausa omaette muuseum. Toote heast mainest nii möödunud aegadel kui ka tänapäeval annavad tunnistust Düsseldorfi sinepitööstuses sinepi tootmisest tehtud arvukad fotod ning raamatud ja pressiteated.

Toode „Düsseldorfer Senf” moodustab osa Düsseldorfi ajaloost ja söömiskultuurist. Näiteks kuulub Düsseldorfi vanalinna õllepruulikodade menüüsse klassikaline „Düsseldorfer Senfrostbraten” – Düsseldorfi sinepiga määritud ja seejärel üleküpsetatud antrekoot. Düsseldorfi köögi osaks on ka nn Reinimaa võileib Röggelchen ehk kukkel, mille vahel on juust Düsseldorfi sinepiga.

Majanduslik seos/tähtsus

Düsseldorfis on toote „Düsseldorfer Senf” majanduslik tähtsus veel tänapäevalgi väga suur. Toote „Düsseldorfer Senf” suurest populaarsusest räägivad selget keelt toote suurepärased müüginäitajad geograafilise piirkonna, Saksamaa ja muu maailma toiduainete jaemüügikauplustes, lihapoodides ja restoranides. Düsseldorfi geograafilises piirkonnas toodetakse igal aastal hinnanguliselt 3 760 tonni toodet „Düsseldorfer Senf”.

Seos tootmisega/organoleptiline kvaliteet

Peaaegu 90 aastat toodavad piirkondlikud tootjad toodet „Düsseldorfer Senf” selles linnas väljatöötatud tootmismeetodi järgi. Toode „Düsseldorfer Senf” on saanud oma asukohast tingitud organoleptilised omadused tänu põlvest põlve pärandatud teadmistele, kogemustele ja oskustele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Markenblatt 27. köide, 8. juuli 2011, osa 7c, lk 13525

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/28500

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.353.est
Euroopa Liidu Teataja		C 353

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 17. november 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 353/01	Euro vahetuskurss	1

2012/C 353/02	Komisjoni otsus, 15. november 2012, elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta	2

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 353/03	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6697 – O.W. Bunker/Bergen Bunkers) ( 1 )	5

2012/C 353/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6770 – American Securities/Metaldyne) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	6

2012/C 353/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6779 – Barclays/Goldman Sachs/TPG/Gardman) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	7

2012/C 353/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6715 – CNOOC/Nexen) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	8

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2012/C 353/07	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	9

2012/C 353/08	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	14

2012/C 353/09	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	18

2012/C 353/10	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst