31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/1

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6720 – OAO VTB Bank/Corporate Commercial Bank/Bulgarian Telecommunications Company)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 334/01

22. oktoobril 2012 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32012M6720 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/2

---

NÕUKOGU OTSUS,

29. oktoober 2012,

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse Taani asendusliikme ametisse nimetamise kohta

2012/C 334/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

võttes arvesse liikmesriikide valitsuste ning töötajate organisatsioonide ja tööandjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirju,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu nimetas oma 22. novembri 2010. aasta otsuse, (2)7. märtsi 2011. aasta otsuse, (3)12. juuli 2011. aasta otsuse (4) ja 20. septembri 2011. aasta otsusega (5) ametisse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse liikmed ja asendusliikmed (välja arvatud teatavad liikmed) ajavahemikuks, mis lõpeb 30. novembril 2013.

(2)	Töötajate organisatsioon ETUC on esitanud vabanenud kohale kandidaadi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse asendusliikmeks nimetatakse kuni 30. novembrini 2013 järgmine isik:

TÖÖTAJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD

Riik	Liige	Asendusliige
Taani		Heidi RØNNE MØLLER

Artikkel 2

Nõukogu nimetab veel määramata liikmed ja asendusliikmed ametisse hilisemal kuupäeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

---

(1)  EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(2)  ELT C 322, 27.11.2010, lk 8.

(3)  ELT C 83, 17.3.2011, lk 4.

(4)  ELT C 208, 14.7.2011, lk 3.

(5)  ELT C 278, 22.9.2011, lk 2.

---

31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/3

---

Euro vahetuskurss (1)

30. oktoober 2012

2012/C 334/03

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2962
JPY	Jaapani jeen	103,00
DKK	Taani kroon	7,4597
GBP	Inglise nael	0,80620
SEK	Rootsi kroon	8,6155
CHF	Šveitsi frank	1,2085
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4380
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,022
HUF	Ungari forint	284,58
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6961
PLN	Poola zlott	4,1305
RON	Rumeenia leu	4,5403
TRY	Türgi liir	2,3307
AUD	Austraalia dollar	1,2489
CAD	Kanada dollar	1,2961
HKD	Hongkongi dollar	10,0457
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5765
SGD	Singapuri dollar	1,5808
KRW	Korea vonn	1 414,71
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,1852
CNY	Hiina jüaan	8,0884
HRK	Horvaatia kuna	7,5295
IDR	Indoneesia ruupia	12 463,11
MYR	Malaisia ringit	3,9560
PHP	Filipiini peeso	53,384
RUB	Vene rubla	40,6450
THB	Tai baat	39,780
BRL	Brasiilia reaal	2,6334
MXN	Mehhiko peeso	16,9152
INR	India ruupia	69,9510

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/4

---

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/16/EÜ (lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivikohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

2012/C 334/04

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Esmakordne avaldamine EÜT/ELT	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)
CEN	EN 81-1:1998+A3:2009 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Osa 1: Elektriliftid	2.3.2010	EN 81-1:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2011)
Asendatava standardi vastavuseelduse kehtivuse lõppemise kuupäev, mis oli algselt määratud 30. juuniks 2011, on edasi lükatud kuue kuu võrra.
CEN	EN 81-2:1998+A3:2009 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Osa 2: Hüdraulilised liftid	2.3.2010	EN 81-2:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2011)
Asendatava standardi vastavuseelduse kehtivuse lõppemise kuupäev, mis oli algselt määratud 30. juuniks 2011, on edasi lükatud kuue kuu võrra.
CEN	EN 81-21:2009+A1:2012 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kauba transpordi liftid. Osa 21: Olemasolevatesse hoonetesse paigaldatavad uued inimeste ja kauba transpordi liftid	Esmakordne avaldamine	EN 81-21:2009 Märkus 2.1	28.2.2013
CEN	EN 81-28:2003 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kauba transpordi liftid. Osa 28: Reisi- ja kaubaliftide kaugjuhtimishäiresüsteem	10.2.2004
Märkus 4: EN 81-28:2003 asendab osaliselt standardite EN 81-1 ja EN 81-2 häiresüsteeme käsitlevat klauslit 14.2.3 ning järgmisel läbivaatamisel tehakse standardites EN 81-1 ja EN 81-2 asjakohased muudatused.
CEN	EN 81-58:2003 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Ülevaatus ja katsetamine. Osa 58: Lifti uste tulekindluse test	10.2.2004
CEN	EN 81-70:2003 Liftide ehituse ja paigaldamise ohutusnõuded. Inimeste ja kauba transpordi liftid. Eriseaded reisi- ja kaubaliftidele. Osa 70: Reisijate liftis abivahendid puudega inimestele	6.8.2005
	EN 81-70:2003/A1:2004	6.8.2005	Märkus 3
CEN	EN 81-71:2005+A1:2006 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Reisijate ja kaupade veoks mõeldud liftide eriotstarbelised rakendused. Osa 71: Vandalismikindlad liftid	11.10.2007	EN 81-71:2005 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (11.10.2007)
CEN	EN 81-72:2003 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kauba transpordi liftid. Osa 72: Tuletõrjujate lift	10.2.2004
CEN	EN 81-73:2005 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Reisijate ja kaupade veoks mõeldud liftide eriotstarbelised rakendused. Osa 73: Liftide käitumine tulekahju korral	2.8.2006
CEN	EN 12016:2004+A1:2008 Elektromagnetiline ühilduvus. Liftide, eskalaatorite ja liikurkõnniteede tootesarjastandard. Häiringukindlus	28.10.2008	EN 12016:2004 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (28.12.2009)
CEN	EN 12385-3:2004+A1:2008 Terastraadist trossid. Ohutus. Osa 3: Kasutus- ja hooldusinformatsioon	28.10.2008	EN 12385-3:2004 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (28.12.2009)
CEN	EN 12385-5:2002 Terastraadist trossid. Ohutus. Osa 5: Standardtrossid liftidele	6.8.2005
	EN 12385-5:2002/AC:2005
CEN	EN 13015:2001+A1:2008 Liftide ja eskalaatorite tehnohooldus. Tehnohooldusjuhendite reeglid	28.10.2008	EN 13015:2001 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (28.12.2009)
CEN	EN 13411-7:2006+A1:2008 Terastraadist trosside otsmuhvid. Ohutus. Osa 7: Sümmeetrilise kiilmuhviga otsad	8.9.2009	EN 13411-7:2006 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (28.12.2009)

Märkus 1:

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1:

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.2:

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus 2.3:

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse (osaliselt) asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega uue standardi reguleerimisalasse kuuluvate toodete puhul. See ei mõjuta vastavuseeldust direktiivi oluliste nõuetega nende toodete puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse.

Märkus 3:

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) lisas.

—

Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

—	Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm

---

(1)  Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, tel +32 25500811, faks +32 25500819, http://www.cen.eu

—	Cenelec: Avenue Marnix 17, 1000 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË, tel +32 25196871, faks +32 25196919, http://www.cenelec.eu

—	ETSI: 650 route des Lucioles, 06921 Sophia Antipolis, FRANCE, tel +33 492944200, faks +33 493654716, http://www.etsi.eu

---

31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/7

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

2012/C 334/05

Abi nr: SA.35086 (12/XF)

Liikmesriik: Itaalia

Abi andev piirkond/ametiasutus: Regione Abruzzo

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi: cessazione temporanea delle attività di navi di pesca di stanza nel porto di Pescara abilitate al sistema a strascico.

Õiguslik alus:

Delibera della Giunta Regionale della Regione Abruzzo n. 404 del 25 giugno 2012 in materia di concessione di aiuti in regime di esenzione per la cessazione temporanea delle attività di prelievo ittico alle imprese armatrici di navi da pesca di stanza nel porto di Pescara abilitate al sistema a strascico.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 780 000 eurot

Abi suurim osatähtsus: 100 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava kestus: 2012. aasta lõpp

Abi eesmärk: püügikoormuse täiendava piiramise toetus kahe täiendava ajutise keeluperioodi kaudu: 9. juulist 2012 kuni 5. augustini 2012 ja 18. septembrist 2012 kuni 5. oktoobrini 2012

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: määruse (EÜ) nr 736/2008 artikkel 9

Asjaomane tegevusala: traalpüük Pescara sadamas paiknevatelt laevadelt

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Direzione Politiche Agricole e di Sviluppo Rurale, Forestale, Caccia e Pesca

Servizio Adeguamento alla normativa comunitaria ed economia ittica

Via Catullo 17

65127 Pescara PE

ITALIA

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist üksiktoetust antakse: http://www.regione.abruzzo.it/pesca

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames:

Pikema kalapüügikeelu rahastamine Euroopa Kalandusfondist ei ole teostatav meetme 1.20 järelejäänud vahendite tõttu.

---

31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/8

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

2012/C 334/06

Abi nr: SA.33634 (11/XF)

Liikmesriik: Itaalia

Abi andev piirkond/ametiasutus:

Ministero delle politiche agricole e forestali

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtja nimi:

ricambio generazionale e sviluppo delle imprese giovanili nel settore della pesca e dell'acquacoltura — Fondo dello sviluppo dell'imprenditoria giovanile in agricoltura l.n. 296 del 2006.

Õiguslik alus:

Decreto ministeriale n. 115 del 2011; decreti direttoriali attuativi n. 117, 118 e 119 del 2011.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 500 000 eurot

Abi suurim osatähtsus: kuni 100 %

Rakendamise kuupäev:

Abikava kestus:

Abi eesmärk: põlvkondadevahetuse lihtsustamine ja noorte ettevõtete arendamine kalandussektoris

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: määruse (EÜ) nr 736/2008 artiklid 11, 20 ja 21

Asjaomane tegevusala: kalandus ja vesiviljelus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ministero delle politiche agricole e forestali

Viale dell'Arte 16

00142 Roma RM

ITALIA

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist üksiktoetust antakse: http://www.politicheagricole.gov.it

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames:

Kõnealuse abikavaga toetatakse põlvkondadevahetuse lihtsustamist ja noorte ettevõtete arendamist kalandus- ja vesiviljelussektoris tehnoloogilise uuendustegevuse, koolitamise ning kalandustoodete ja katseprojektide edendamise teel.

---

31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/9

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

2012/C 334/07

Abi nr: SA.35136 (12/XF)

Liikmesriik: Itaalia

Abi andev piirkond/ametiasutus: Regione Autonoma Friuli Venezia Giulia.

Üksikabi saava ettevõtja nimi: Cooperativa pescatori San Vito S.c.r.l.

Õiguslik alus:

Decreto n. 789 del 10 aprile 2012 del direttore del servizio caccia, risorse ittiche e biodiversità: «Legge regionale n. 18 del 29 dicembre 2011, articolo 2, commi 38-45. Concessione di aiuti alla Cooperativa pescatori San Vito di Marano Lagunare per l'acquisto attrezzature nell'ambito di un'azione collettiva ai sensi dell'articolo 37 del regolamento (CE) n. 1197/2006, Decreto di impegno».

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 200 000 eurot

Abi suurim osatähtsus: kuni 60 % abikõlblikest kuludest

Rakendamise kuupäev:

Abikava kestus:

Abi eesmärk: ühishuve teenivad investeeringud tootmis-, töötlemis- või turustusseadmetsse või -taristutesse ning töötingimuste ja ohutuse parandamisse

Märkida, millist artiklit (artiklid 8–24) kohaldatakse: määruse (EÜ) nr 736/2008 artikkel 17

Asjaomane tegevusala: ühistegevused

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Direzione centrale risorse agricole, naturali e forestali

Servizio caccia, risorse ittiche e biodiversità

Via Sabbadini 31

33100 Udine UD

ITALIA

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist üksiktoetust antakse: http://www.regione.fvg.it

Põhjendused: Märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames.

Euroopa Kalandusfondi vahendid ei võimalda toetada kõiki piirkondliku kalandussektori ühisprojekte, seetõttu otsustas kohalik omavalitsus kõnealuse projekti olulisust arvesse võttes eraldada rohkem rahalisi vahendeid.

Piirkondliku omavalitsuse kehtestatud meede kujutab endast sihtotstarbelist üksikabi San Vito kalurite kooperatiivile, mis on enamikku Marano Lagunare valla kalureid ühendav rohkem kui 150-liikmeline organisatsioon.

---

31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/10

---

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 736/2008, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2012/C 334/08

Abi nr: XF 34/10

Liikmesriik: Taani

Piirkond: —

Abikava nimetus või sihtotstarbelist üksikabi saava ettevõtja nimi:

Vækstkaution

Õiguslik alus:

Lovbekendtgørelse nr. 549 af den 1. juli 2002 (med ændringer), bekendtgørelse nr. 1013 af den 17. august 2007, samt ændringsbekendtgørelse nr. 237 af den 17. marts 2010, samt Finansudvalgets bevilling.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava sihtotstarbelise üksikabi summa: Abi antakse garantiidena. Abikavaga ettenähtud suurimad kulud on 300 miljonit Taani krooni. Abikava on seotud primaarsektorite ja kõigi muude tööstusharudega ning kulud hõlmavad kogu abikava kulusid. Garantiidega kaetakse kuni 75 % iga ettevõtja laenusummast kuni 2 miljoni Taani krooni ulatuses. Garantiikava toetusekvivalendi arvutamise meetodist teavitati Euroopa Komisjoni ja viimane kiitis selle heaks abikava N 682/09 raames.

Abi suurim osatähtsus: Abi keskmine osatähtsus: 15,23 % garantiist.

Abi suurim osatähtsus: 19,02 % garantiist.

Rakendamise kuupäev: Järgmisel päeval pärast seda, kui Euroopa Komisjon on avaldanud käesoleva kokkuvõtte internetis.

Abikava või üksikabi kestus: Kuni 31. detsembrini 2010

Abi eesmärk: Investeeringutoetus

Viide määruse artiklitele: Artiklid 11, 12, 15, 16, 19, 22

Asjaomane tegevus: Investeeringud

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Vækstfonden

Strandvejen 104 A

2900 Hellerup

DANMARK

Veebisait, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist sihtotstarbelist üksikabi antakse:

http://www.vf.dk/OmVaekstfonden/~/media/Files/Bekendtgoerelsen%20%20%20Retsinformation.ashx

http://www.vf.dk/OmVaekstfonden/~/media/Files/underskrevne%20bekendtgoerelse.ashx

http://www.vf.dk/OmVaekstfonden/~/media/Files/Lov%20nr%20549%20af%20den%202%20juli%202002%20%20m%20som%20aendret%20%20tom%202009.ashx

http://www.vf.dk/OmVaekstfonden/~/media/Files/Aktstykke.ashx

Põhjendus: Märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames

Kõnealune laenugarantiikava on paindlik rahastamiskava, mida rakendatakse tihedas koostöös kommertspankadega ja kohaldatakse kõigi tööstusharude, sh primaarsektorite suhtes.

---

31.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 334/11

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 334/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„OIGNON DE ROSCOFF”

EÜ nr: FR-PDO-0005-0812-25.06.2010

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Oignon de Roscoff”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Sibul „Oignon de Roscoff” on kuivatamiseks mõeldud harilik sibul (Allium cepa, liilialiste sugukond). Heakskiidetud sibulaliik peab olema järgmiste omadustega: mugula läbimõõt on 30–80 mm ja selle kuju varieerub piklikümarast lapikümarani. Sibula pealsed kinnituvad sibulakaela kaudu tugevasti mugula külge ja nende pikkus peab olema vähemalt 5 cm. Kuivsoomused ehk sibulakoored on roosaka või roosakas-vaskse värvusega, seespool olevad lihavsoomused on valged või kergelt roosakad ja neil on roosakas äär. Mugula kuivainesisaldus jääb vahemikku 9–13 %.

Sibulat „Oignon de Roscoff” kasvatatakse

—	eespool määratletud liigile vastavast kohalikkust seemnetest;

—	sortide „Jack” ja „Kéravel” sertifitseeritud seemnetest.

Sibulat „Oignon de Roscoff” säilitatakse loomulikul teel. Idanemisvastane töötlemine on keelatud.

Turustamise lõppkuupäev on saagi korjamisele järgneva aasta 1. mai.

Organoleptilised omadused: toorel sibulal on rikkalik ja mitmekülgne lõhnabukett, milles on valdavad puuviljalised aroomid. Tekstuur on suus mahlane ja krõmpsuv, maitse puuviljaline ja magus, kibe maitse tuleb vähe esile. Kuumtöötlemisel muutub tekstuur pehmeks ja kibe maitse magusaks.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik tootmisetapid alates seemnete ettevalmistamisest, taimede, tippsibulate ja seejärel sibulate kasvatamisest ning kuivatamisest toimuvad geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Sibul „Oignon de Roscoff” on õrn mugul: koristusjärgselt tuleb seda väga ettevaatlikult käsitseda, seda enam, et sibulat ei tohi ühegi idanemisvastase vahendiga töödelda. Sibula „Oignon de Roscoff” geograafilises piirkonnas ladustamine kujutab sibula säilitamist lahtiselt enne selle pakendamist. Sibula geograafilises piirkonnas ladustamise kohustus tuleneb sellest, et toode on õrn. Kuna sibul „Oignon de Roscoff” on mehaanilistele löökidele väga tundlik, korjatakse see maast enne täielikku valmimist, kui pealmised lihavsoomused ei ole veel täielikult kuivanud. Ladustamine peab toimuma suurima ettevaatlikkusega. Selleks et sibula soomused jääksid terveks, ladustatakse mugulaid kast-kaubaalustel või tuulutatavates hoidlates. Ladustamise ajal tuleb jälgida, et sibulate kuivamine jätkuks.

Kui sibulad on vajaliku kuivuseastme saavutanud, tuleb neid säilitada kuni pakendamiseni võimalikult tootmiskoha lähendal. Aja jooksul on geograafilise piirkonna põllumajandustootjad omandanud vajaliku oskusteabe ja töötanud välja kõige kohasemad töövahendid, et mugulad ei saaks enne pakendamist mingeid lööke. Pakendamine geograafilises piirkonnas hoiab ära sibulate ülemäärase käsitsemise ladustamise ja lõpliku pakendamise vahel.

Sibul „Oignon de Roscoff” antakse tarbimisse järgmisel kujul:

—	põimikuna, mille otsas on üks sibul (penn kapiten) ja selle järel on köidetud teised sibulad suuruse järjekorras väiksemast suuremani;

—	pakendis tootekaaluga kuni 6 kg; pakend on suletud võltsimiskindla kinnisega, et tagada sibulate algupära ja toote kvaliteet;

—	jäigast materjalist pakendis tootekaaluga kuni 12 kg; selline pakend on ette nähtud sibula müügiks tükikaupa.

Pakendamisel valmistatakse iga sibul käsitsi ette, et tagada mugula kõvadus, sibulapealsete nõutav olukord, idude puudumine, ning viimistletakse mugula välimus, eemaldades kuivad ja lahtised koored; kahjustatud mugulad eemaldatakse. Selles etapis seotakse sibulad käsitsi põimikuks või puhastatakse juurtest. Sorteerimisel eemaldatakse mittestandardse kujuga ja liigile mittevastava kvaliteediga mugulad. Käsitsi sorteerimine eeldab toote suurepärast tundmist, kuna käega katsudes on vaja kindlaks teha mugula väikseimgi viga, mis võis tuleneda näiteks sellest, et sibul hakkas pärast puhkeaega liiga kiiresti idanema. See tegevus eeldab erilist oskusteavet toote tundmisel ja hindamisel ning erinõudmisi sibulale „Oignon de Roscoff”, mille geograafilise piirkonna köögiviljakasvatajad on muutnud piirkonna eripäraks. Kuna sibulad on õrnad, pakendatakse neid võimalikult tootmiskoha lähedal; selleks et mugulaid võimalikult vähe liigutada ning et nende kvaliteet ei saaks kannatada, toimub samas etapis ka käsitsi sorteerimine ja mugulate ettevalmistamine. Lisaks muule tagab tootmispiirkonnas toimuv pakendamine toote parema jälgitavuse ja kvaliteedi.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Pakendatud sibulatele pandud märgisel peab olema:

—	nimetus „Oignon de Roscoff” selgete, loetavate ja kustumatute tähtedega, mis ei tohi olla väiksema suurusega (nii laius kui ka kõrgus) kui mis tahes muu märgisel olev tähistus;

—	väljend „appellation d'origine protégée” (kaitstud päritolunimetus), mis peab paiknema vahetult päritolunimetuse all ilma vahepealsete märkusteta;

—	Euroopa Liidu KPNi sümbol, mis peab paiknema päritolunimetuse vahetus läheduses ilma vahepealsete märkusteta;

—	pakendamisüksuse kindlakstegemist võimaldav tähistus.

Jäigast materjalist pakendis tootekaaluga kuni 12 kg turustatavate sibulate puhul peab iga sibul olema äratuntav sellele asetatud kleebise järgi, millel on esitatud:

—	nimetus „Oignon de Roscoff”, mille kirjatähed ei tohi olla väiksema suurusega (nii laius kui ka kõrgus) kui mis tahes muu kleebisel olev tähistus;

—	väljend „appellation d'origine protégée” (kaitstud päritolunimetus).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond asub Finistère'i departemangu järgmistes kommuunides ja kommuunide osades:

Brignogan-Plage, Cléder, Goulven, Île-de-Batz, Kerlouan, Lanhouarneau, Mespaul, Plouénan, Plouescat, Plougar (alad A1p, D1p, D2p), Plougoulm, Plouider (alad A2, AA, AB, AC, C2), Plounéour-Trez, Plounévez-Lochrist, Plouvorn (alad A1, A2p, A3, F1p, Gp), Plouzévédé, Roscoff, Saint-Pol-de-Léon, Saint-Vougay, Santec, Sibiril, Tréflaouénan, Tréflez, Trézilidé.

Nimetusega „Oignon de Roscoff” hõlmatud geograafiline piirkond kuulub Haut-Léoni köögiviljakasvatuspiirkonda, mis kulgeb piki La Manche'i rannikut ning piirneb läänes Kerlouani ja idas Saint-Pol-de-Léoniga. Piirkond asub mere poole alaneval umbes 100 meetri kõrgusele jääval tasandikul ja ulatub kümnekonna kilomeetri ulatuses sisemaale.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Seost väljendavad looduslikud tegurid

Haut-Léoni köögiviljakasvatuspiirkond asub kergelt mere poole alaneval tasandikul, millel voolab palju La Manche'i väina suubuvaid väikeseid jõgesid. Nimetusega „Oignon de Roscoff” hõlmatud geograafiline piirkond ulatub kuni 100 meetri kõrgusele jääva tasandiku rannikupoole jääval äärel kolmekümne kilomeetri ulatuses idast läände.

Sellise geograafilise asukoha, Atlandi ookeani ja La Manche'i väina mõju tõttu on geograafilises piirkonnas väga eripärased kliimatingimused. Ookeanilt tulevate õhuvoolude eest kaitseb geograafilist piirkonda Arrée mäestik, sademeid esineb mõõdukalt ja need on aasta peale ühtlaselt jaotunud. Suviseid põuaperioode ja tugevaid äikesega kaasnevaid vihmavalinguid esineb harva. Golfi hoovuse mõjul on kogu Roscoffi piirkonnas talvised temperatuurid väga mahedad, jäidet on harva ning suvine soojus on mõõdukas. Peamiste kevad-suvel kirdest puhuvate tuulte tõttu ulatub mereline mõju kuni määratletud piirkonna lõunapiirini.

Geograafiline piirkond asub vanal kristalsel aluspõhjal, mis on moodustunud peamiselt Armorica massiivi graniidist. Aluspõhi on kaetud tuule poolt siia kantud mudakihiga, mis on kõige paksem just rannikueendil. Mudasetted moodustavad kobeda, sügava ja viljaka pinnase, mis hoiab hästi vett. Kasutusvaldkondadest rääkides on sibulakasvatuspiirkonnana tuntud ala avatud ja tuultele valla, sealne muld on ökoloogiliselt puhas ning pinnases on piisavalt veevarusid kogu niisutussüsteemi tagamiseks.

Seost väljendavad inimtegurid

Roosa sibula kasvatusega tehti Roscoffi piirkonnas algust 17. sajandil ning 18. sajandi jooksul arenes see jõudsalt edasi, tulles vastu meremeeste nõudmisele heade säilivusomadustega toiduainete osas. 19. sajandi keskel andsid sibulaid müüvad Roskoffi rändkaupmehed, keda britid kutsusid „Johnnies”, sibulakasvatusele rahvusvahelised mõõtmed. Roskoffi piirkonnas on sibulakasvatuse alast oskusteavet antud edasi põlvest põlve ja see on säilinud tänaseni. Geograafilises piirkonnas sibulate „Oignon de Roscoff” tootmisega tegelevad ettevõtjad ühendasid oma oskused ja aegade jooksul valiti välja kõige paremini kohastunud sort ja töötati välja selle tootmise tehniline külg alates seemnete saamisest kuni lõpptoote pakendamiseni.

Siinse kliima ja sobiva pinnase koosmõju tõttu on geograafilise piirkonna põllumajandustootjad spetsialiseerunud köögiviljakasvatusele, mis eristab neid ümberkaudsetest piirkondadest, kus tegeldakse suuremalt jaolt loomakasvatusega. Finistère'is asuvas Haut-Léoni köögiviljapiirkonnas on kujunenud välja põllumajandussüsteem, mida iseloomustab selliste väikeste põllumajandustootjate tihe võrgustik, kes tegelevad üksnes köögiviljade kasvatamisega avamaal väikestel maatükkidel, mis on üksteisest eraldatud müüride või nõlvadega ja mis moodustavad maatükkide võrgu.

5.2.   Toote eripära:

„Oignon de Roscoff” on keskmise suurusega ümmarguse kujuga sibul.

Muudest sibulatest eristavad seda roosaka või roosakas-vaskse värvusega kuivsoomused, roosaka äärega sisemised lihavsoomused; sibula kuivainesisaldus on väga madal.

Üks sibula „Oignon de Roscoff” eripära on selle võime viibida pikki kuid puhkeseisundis, vajamata selleks mingit keemilist töötlemist idanemist takistava vahendiga. Sibulal on pikad pealsed, mis on sibulakaela kaudu tihedalt mugula küljes ning seetõttu võib sibulat lihtsalt säilitada kuni koristamisaastale järgneva aasta kevadeni. Toodet müüakse põimikuna või kindlaksmääratud kaaluga pakendites; vähese kuivainesisalduse tõttu on tegemist õrna tootega, mida tuleb käsitleda ettevaatlikult.

Maitsmisel on sibul „Oignon de Roscoff” eriliste organoleptiliste omadustega nii toorelt kui ka pärast kuumtöötlemist. Toorena on sellel intensiivne lõhnabukett, milles on üldiselt valdavad puuviljalised noodid. Tekstuur on eriliselt mahlane ja sageli krõmpsuv, kibe maitse tuleb vähe esile. Kuumtöötlemisel kibe maitse kaob. Magus maitse muutub kontsentreerudes tugevamaks.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Roscoffi piirkonnas on selle õrna kultuuri kasvatamiseks sobivad kliima- ja mullastikutingmused.

Geograafilise piirkonna kobedas ja väheste kividega pinnases saavad mugulad hästi areneda ja kasvada ühtlaselt ümmargusteks. Bretagne'i rannikul pidevalt puhuvad tuuled vähendavad sibulapealsete või -mugulate seenhaiguste riski. Kuna tugevaid äikesevihmu esineb harva, on seemnete idanemata jäämise oht väike, harvad on ka sibulapõldude põuakahjud. Need soodsad looduslikud tingimused tagavad suures osas sibula „Oignon de Roscoff” kvaliteedi ja ühtlase välimuse.

Roscoffi piirkonna talved on eriliselt mahedad ja kuna pärast veebruari esineb jäidet harva, võib tippsibulad varakult mulda panna. Sibulakasvatuseks kasutatavatel maatükkidel, mis kevadel varakult kuivavad, saab taimede kasvutsükliga varakult algust teha maad täiendavalt niisutamata, mis ongi sibula „Oignon de Roscoff” kasvatamise eripära. Geograafilise piirkonna korrapärased ja mõõdukad sademed ja mudane, suure veetagavaraga pinnas tagavad sibulatele korrapärase niisutusrežiimi ja stressifaktoriteta kasvutingimused. Tänu korrapärasele niisutusrežiimile on toode küllaltki maheda maitsega.

Sibula soomuste eripäraga seotud mahlasus on seletatav sibula „Oignon de Roscoff” liigiga ja kasvatajate pikaajalise aretustegevusega sellise liigi saamiseks.

Liigile „Oignon de Roscoff” omane magusus tuleneb sellest, et sibulad korjatakse veidi enne täielikku valmimist. Sibulates on vähe väävliühendite hüdrolüüsi tekitavat ensüümi allinaasi, kibe maitse ei ole tuntav ja magusus pääseb seda enam esile.

Roscoffi linna asukohal ja selle ajalool on olnud märkimisväärne roll toote ja selle omaduste, eelkõige sibula loomuliku säilimise kujunemisel. Roscoffi sadama aktiivne tegevus 17. ja 18. sajandil on seletuseks ka sibulakaubanduse arengule, sest sibulatega varustati paljusid siinsetes vetes vahepeatust tegevaid reidil seisvaid laevu. Sibul kui C-vitamiini allikas aitas võidelda skorbuudi vastu ja oli nädalate- või isegi kuudekaupa ilma maaletulekuta merel seilavate meremeeste põhitoidus.

Roscoffi geograafiline asend ja lähedus Inglismaa rannikule oli määravaks õitsva kaubanduse kujunemisel Suurbritanniaga, pani aluse nähtusele nimega „Johnnies” ja toote tuntusele. Sibulat „Oignon de Roscoff” seoti põimikusse lähtuvalt vajadusest ja müüdi ukselt-uksele, mistõttu toode pidi säilima kogu müügiperioodi vältel kuni järgmise kevadeni. Turud olid ilmselgelt huvitatud tootjatest, kes pakkusid pika puhkeperioodiga sordivalikut.

See õrn kultuur eeldab suuri tehnilisi oskusi nii maatüki valikul, tippsibulate mahapanekul, nende istutustiheduse arvestamisel, haigusteta hoidmisel kui ka korjeaja kavandamisel täpselt pealsete kuivamise ajaks. Selleks et kõik sibula organoleptilised omadused, eelkõige magus maitse ja puuviljaline aroom hästi esile tuleksid, tuleb sibul „Oignon de Roscoff” koristada veidi enne selle täielikku valmimist, katkestades sel viisil nende ülekasvamise ja maitse nõrgenemise. Seejärel tuleb kõiki ettevaatusabinõusid arvesse võttes sibul transportida, kuivatada, ja pakendada, nii et soomused jääksid terveks ja säiliks toote kvaliteet. Selline oskusteave on omandatud pikaajaliselt, andes isalt pojale edasi mitmete sibulakasvatajate põlvkondade kogemused.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCOignonDeRoscoff.pdf

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---