20.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/1

1.

Programmi „Horisont 2020” eelkäija – teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm – on oma keerukuse (nt toetuskavade ja vahendite paljusus) ja oma osalemiseeskirjade (nt järjepidevuse puudumine eeskirjade kohaldamisel ja menetluste rakendamisel) tõttu pälvinud hulgaliselt kriitikat (10). Sellest tulenevalt on Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu seadnud tähtsaimaks poliitiliseks prioriteediks liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise juhtimise ja rakendamise lihtsustamise (11). Komisjon oli juba kasutusele võtnud meetmed mõningate seitsmenda raamprogrammi jooksul ilmnenud puuduste parandamiseks. Näiteks võimaldati komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsusega teatavatel tingimustel abisaajatel projektikulude hüvitamise taotluste esitamiseks kasutada oma raamatupidamistavasid.

2.

Programmis „Horisont 2020” osalemise eeskirjade põhieesmärk (12) on arendada edasi seitsmendas raamprogrammis rakendatud lihtsustusmeetmeid. Eeskirjadega sätestatakse projektide valiku, ettevõtete projektides osalemise, projektide rahastamise, rahastamistingimuste (nt rahastamismäärad ja abikõlblikkustingimused) kehtestamise ja tulemuste levitamise tingimused. Need küsimused ei ole olulised mitte ainult abisaajatele, vaid nad võivad mõjutada ka raamprogrammi „Horisont 2020” üleüldist tulemuslikkust. Näiteks suurendab keerukatest eeskirjadest tulenev väiksem atraktiivsus riski, et programmi üldeesmärki, milleks on Euroopa 2020 strateegia toetamine, ei saavutata.

3.

Kontrollikoda järgib oma arvamuses niipalju kui võimalik komisjoni koostatud kavandatavate eeskirjade seletuskirja struktuuri. Arvamuses võetakse aga arvesse ka reguleeriva raamistiku üldist konteksti ning täpsemalt juhtimisega seotud meetmeid, mis hõlmavad „Horisont 2020” määruse ettepanekus esitatud uut kontrollistrateegiat.

I.

Lihtsustamine on kavandatavates eeskirjades sisalduvate meetmete puhul üks otsustava tähtsusega põhimõtteid. Kontrollikoda on üldiselt arvamusel, et kui meetmeid rakendatakse vastavalt kavandatule, siis on nende abil võimalik oluliselt kaasa aidata liidu teadusuuringute rahastamisega seotud suurte ülesannete täitmisele. Nimetatud meetmete edukus sõltub peamiselt nende mõjusast rakendamisest ning selle puhul omavad keskset tähtsust täpsed, praktilised, selged ja ühemõttelised suunised.

II.

„Horisont 2020” peaks määratlema teiste ELi poliitikatega (nt ühtekuuluvuspoliitika) kooskõlastamise mehhanismid, et potentsiaalselt suurendada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, kiirendada ühtse Euroopa teadusruumi tekkimist ja vähendada võimalikku riski, et ühte meedet rahastataks mitmest erinevast ELi rahastamisallikast.

III.

Ühtsete eeskirjade kasutamise ja erandite lubamisega ainult erivajadustega põhjendatavatel juhtudel kindlustaks komisjon ühtse osalemiseeskirjade kogumi suunas liikumise. Kontrollikoda rõhutab, et kavandatavaid eeskirju tuleb rakendada järjepidevalt kõikide „Horisont 2020” meetmete puhul ning teha seda tihedas koostöös erinevate rakendusasutuste vahel. Kõik kõrvalekalded kavandatavate eeskirjade rakendamise ulatusest peaksid olema selgelt põhjendatud ja nende arv tuleks viia miinimumini.

IV.

Kontrollikoda on arvamusel, et radikaalselt lihtsustatud kulude rahastamise mudeliga suurendatakse mudeli usaldusväärsust, vähendatakse abisaajate väljamaksetaotlustes esinevat eeskirjade eiramise riski, muudetakse projekti raamatupidamisarvestus lihtsamaks ja kõrvaldatakse osa seitsmenda raamprogrammi rahastamismudeli raames nõutavatest kontrollietappidest, lihtsustades ja kiirendades seeläbi taotlemise korda.

V.

Kavandatavates eeskirjades tuleks aga selgesti eristada meetmed, mille puhul on võimalik saada 100 % hüvitist, meetmetest, mille puhul on võimalik saada maksimaalselt 70 % hüvitist (turutingimustele lähedane tegevus). Rakenduseeskirjad peaksid selgesti sätestama, mida „turutingimustele lähedane tegevus” tähendab.

VI.

Kontrollikoda märgib, et kaudsete kulude tegelike kulude alusel rahastamise võimaluse kaotamine on suur muudatus võrreldes seitsmenda raamprogrammiga. Ei ole selge, kuidas nimetatud muudatus osalejaid eraldi mõjutama hakkab. Komisjon peaks tagama, et uus lähenemisviis ei põhjustaks ebasoovitavaid olukordi, kus osalejad saaksid märkimisväärset kahju, mis vähendaks programmi atraktiivsust.

VII.

Tagastamatu käibemaksu kavandatav hüvitamine abikõlbliku kuluna on positiivne meede. Kontrollikoda peab aga ülimalt oluliseks, et komisjon annaks selged suunised selle kohta, mis on tagastatav käibemaks.

VIII.

Kontrollikoda on arvamusel, et riskipõhisel strateegial (mis omakorda on olemuslikult uue kavandatava rahastamismudeliga seotud) põhinev optimeeritud sisekontrolliraamistik on väga hea lähtekoht vigade esinemise riski vähendamiseks. Sellisel lähenemisviisil on aga teatud piirangud, kuna osa riskidest tuleb nende olemusest lähtuvalt käsitleda mõjusate ennetavate kontrollide kaudu.

IX.

Kontrollikoda peab osalejate tagatisfondi ulatuse kavandatavat laiendamist positiivseks arenguks. Avaliku ja erasektori partnerluse kasutamist fondi ulatuse laiendamiseks tuleks aga hinnata võimalike õiguslike riskide seisukohalt.

X.

Kontrollikoda tunnustab komisjoni kavatsust teha kohustuslikuks koostada projekti lõpus raamatupidamisaruande kohta ühtne kohustuslik kontrollitõend. Kontrollikoja viimased auditid on aga kinnitanud, et kontrollitõendite usaldusväärsus on piiratud ning seetõttu on mainitud kontroll vaid osaliselt mõjus. Samuti on kontrollikoja auditid metoodikaga seotud tõendite puhul osutanud vähesele osalus- ja heakskiidu määrale. Kui neis kahes valdkonnas parandusi ei tehta, on sellel komisjoni muudetud kontrollistrateegiale negatiivne mõju.

XI.

Kontrollikoda on arvamusel, et auhindade jagamine peaks stimuleerima (tehnoloogilist) innovatsiooni, et tagada täiendavate rahastamisallikate võimendav mõju. Komisjon peaks seetõttu kindlustama, et tõhustatakse mitterahalisi aspekte, nagu usaldusväärne kuvand ning tipptasemel, eksklusiivsusel ja rahvusvahelisel tunnustusel põhinev maine.

XII.

Kontrollikoda on arvamusel, et hankeid tuleks kasutada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille tulemusel saadakse täiendavat kasu, mida toetuste abil ei oleks võimalik saada.

XIII.

Reguleerivas raamistikus ei määratleta selgesti, mida innovatsioonitegevuse all mõeldakse. Kontrollikoda soovitab kasutusele võtta selge määratluse ning piiritleda rahastatavate innovatsioonitegevuste mahtu asjakohaselt nende tegevustega, mis on tõepoolest maailmas uudsed.

4.

Programmiga „Horisont 2020” seadis komisjon enesele eesmärgi tuua kokku kõige hinnatumad teadlased ja innovatiivsemad ettevõtted. Selles kontekstis on keskne roll osalemiseeskirjade lihtsustamise põhimõttel. Lihtsustamist kajastatakse põhjalikult eeskirjade põhipunktides (reguleeriva raamistiku lihtsustamismeetmete eesmärkide ja prioriteetide täielik ülevaade on esitatud lisas):

5.

Kontrollikoda leiab, et üldiselt aitaksid komisjoni kavandatavad meetmed, juhul kui neid rakendatakse plaanikohaselt, oluliselt kaasa liidu teadusuuringute rahastamisega seotud raskete ülesannete lahendamisele (nt ebajärjepidevad osalemiseeskirjad, keerukus ja halduskoormus). Näiteks on kavandatav teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmete (nt teadusuuringutega seotud ühised tehnoloogiaalgatused) lõimimine vastuseks üldisele kriitikale eeskirjade ebajärjepideva rakendamise kohta seitsmenda raamprogrammi raames; samuti hõlbustatakse sellega liidu teadustegevuste koostalitlusvõimet ja ühilduvust (vt punkt 10).

6.

Eeskirjadega võetakse kasutusele mitmed kulude rahastamise mudelis (14) sisalduvad lihtsustamismeetmed (vt punkt 15) ja finantssätted (nt ajaarvestuse nõuded ja käibemaksu kavandatav kaasamine abikõlblike kulude määratlusse, vt punkt 21) (15). Komisjoni ettepanekul on kaks eesmärki: ühest küljest peaksid kavandatavad meetmed vähendama abisaajate halduskoormust (nt lihtsustab vähem keerukas rahastamismudel osalejatel kulude deklareerimist ja ELi osaluse kalkuleerimist); teisest küljest peaksid meetmed vähendama komisjoni juhtimis- ja kontrollitegevust ning hõlbustama seeläbi kavandatava kontrollistrateegia rakendamist, säilitades tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel. Näiteks peaks rahastamiskorra optimeerimine ja lihtsustamine muu hulgas aitama saavutada paremat komisjoni kontrolli (16) (vt punkt 24) (17).

7.

Üldiselt käsitletakse kavandatavates eeskirjades punktis 1 mainitud kiireloomulisi ja olulisi küsimusi. Nimetatud meetmete edukus sõltub aga nende rakendamise mõjususest (18). Kontrollikoda kordab oma soovitust, mille kohaselt peaks komisjon koostama õigeaegsed, praktilised, selged ja ühemõttelised rakendussuunised, et anda nii abisaajatele kui ka komisjonile piisavad tagatised (19). Üksikasjalikud rakenduseeskirjad tuleks edastada hiljemalt esimeste pakkumiskutsete avaldamise kuupäeval.

8.

Tuleb märkida, et mitme kavandatava meetme rakendamine (nt abikõlblik käibemaks ja eelrahastamise puhul intressi teenivate kontode kasutamise lõpetamine) sõltub uue finantsmääruse vastuvõtmisest (20). Nimetatud arvamuse avaldamise kuupäeval ei olnud seadusandlik menetlus ja uue finantsmääruse rakenduseeskirjad veel lõplikult valminud.

9.

Komisjon teeb ettepaneku koondada ühisesse strateegilisse raamistikku kogu teadusuuringute ja innovatsiooni toetuse (21). Nagu kontrollikoda on juba varem maininud, (22) peaks programmis „Horisont 2020” määratletama ka teiste ELi poliitikatega (nt Euroopa Regionaalarengufond ja Ühtekuuluvusfond) kooskõlastamise mehhanismid. Kooskõlastamine võimaldaks rakenduskavade puhul määrata kindlaks programmi kaasrahastamise määra, võttes samal ajal arvesse ka teisi ELi rahastamisallikaid ning püüdes seeläbi suurendada liidu vahendite mitmekordistavat mõju. See kiirendaks ühtse Euroopa teadusruumi loomist (23). Lisaks vähendaks see potentsiaalset riski, et ühe meetme puhul kasutataks mitut erinevat ELi toetust (24).

10.

Ühtsete eeskirjade kasutuselevõtu ja erandite lubamisega vaid erivajadustega põhjendatud juhtudel kindlustaks komisjon ühtse osalemiseeskirjade kogumi suunas liikumise. Seitsmendas raamprogrammis oli mitmel tasandil eeskirju (nt standardsed osalemiseeskirjad, kuid erieeskirjad kooskõlastus- ja toetusmeetmete (25) ning iga teadusuuringu ühise tehnoloogiaalgatuse kohta (26)). Selle tagajärjel peeti seitsmendat raamprogrammi teadusringkondades keerukaks ja ebajärjepidevaks (27).

11.

Kavandatav ühtlustatud lähenemine (nt abikõlblikkus- ja hindamiskriteeriumide ning intellektuaalomandi õiguste eeskirjade üldjoontes järjepidev kohaldamine kõikide „Horisont 2020” osade suhtes) (28) võib soodustada

12.

Jääb aga selgusetuks, kuidas ja mil määral kavatsetakse osalemiseeskirju järjepidevalt kõikide „Horisont 2020” meetmete raames rakendada, nt seoses konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi, ühiste tehnoloogiaalgatuste ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi hallatavate meetmetega. Kontrollikoda soovib rõhutada, et kõik erandid peavad olema selgesti põhjendatud ja nende arv peab olema viidud miinimumini, vastasel juhul muutuvad erandid reegliteks. Mainitud kontekstis oleks õiguskindlus suurem, kui määrus sisaldaks nende tegevuste ja meetmete loetelu, mille puhul kavandati erandeid ühtsetest eeskirjadest.

13.

Lisaks peavad asjaomased asutused praegu muude programmide või algatuste (näiteks need, mis loetletud punktis 12) alla kuuluvate tegevuste täielikuks integreerimiseks oma tegevust olulisel määral kooskõlastama. Komisjon on teinud ettepaneku (29), mille kohaselt peaks programmi „Horisont 2020” veel täiendavalt laiendama, hõlmamaks olemasolevaid komisjoni täitevasutusi ja teisi välisasutusi, nagu ühiseid tehnoloogiaalgatusi haldavad ühisettevõtted (30).

14.

Kontrollikoda kordab oma eelmist soovitust, mille kohaselt peaks komisjon nimetatud juhtimiskorraldust nõuetekohaselt seirama, et pakutavatest võimalustest oleks võimalik täiel määral kasu saada. Ühisettevõtete integreerimine ELi poliitika elluviimise vahenditena tähendab eelkõige tiheda koostöö tegemist. Sel eesmärgil peaksid ühisettevõtted kõigepealt looma range ja põhjaliku sisekontrolli süsteemi. Sellega seoses peaks komisjon tegevuskavade rakendamise üle järelevalvet tegema (31). Kontrollikoda juhib tähelepanu ka asjaolule, et eeskirjade mõjus ja järjepidev kohaldamine on ülimalt oluline. Kontrollikoda soovitab horisontaalsete meetmete tugevdamiseks komisjonil oluliselt laiendada oma põhilisi ühtlustamismehhanisme, nagu teadustegevuse selgituskomitee (32).

15.

Komisjon teeb ettepaneku (eeskirjade artiklid 22 ja 24) rahastamismudeli kohta, mis sisaldab

16.

Mudelit on oluliselt lihtsustatud ning selle eesmärk on käsitleda abisaajatel seitsmenda raamprogrammi raames tekkinud probleeme, kus rahastamismudeli keerukus oli otseselt seotud kulukategooriate, kulude kalkuleerimise meetodite ja tagasimaksemäärade omavaheliste kombinatsioonide arvukusega (33). Näiteks sõltuvad seitsmenda raamprogrammi raames kasutatavad rahastamismäärad õiguslikust staatusest (nt avalik mittetulundusasutus või kasumit taotlev ettevõte), tegevusliigist (st teadusuuringud, tutvustamine, juhtimine või muu) või kululiigist (st personal, alltöövõtt või muud otsesed ja kaudsed kulud) (34).

17.

Kavandatavast mudelist on täielikult välja jäetud erinevate tegevusliikide eristamine, mis suurendas seitsmenda raamprogrammi mudeli keerukust (35). Teadusuuringute otsekulude kogusumma rahastamise (iga projekti alustamisel otsekuludele kehtestatud üks tagasimaksemäär) ning kaudsete kulude puhul nominaalse kindlaksmääratud summa (20 %) kasutuselevõtt kõikide abisaajate ja tegevusliikide puhul lihtsustaks kulude rahastamise mudelit ja vähendaks vigade tekkimist.

18.

Kontrollikoda märgib, et nimetatud lihtsustamismeetmed

19.

Eeskirjades ei eristata aga selgesti meetmeid, mis on abikõlblikud 100 % (standardsed tegevused), meetmetest, mida hüvitatakse maksimaalselt 70 % ulatuses (turutingimustele lähedased tegevused). Turutingimustele lähedaste tegevuste (nagu prototüüpide väljatöötamine, testimine, tutvustamine, arendustegevus, katsetamine, tehnoloogia turustamine) määratlus ei ole selge, kuna eksisteerib mitmeid definitsioone. Rakenduseeskirjad peaksid selgesti sätestama, mida „turutingimustele lähedane tegevus” tähendab.

20.

Kontrollikoda märgib, et tegelike kulude alusel kaudsete kulude rahastamise võimaluse kaotamine on suur muudatus võrreldes seitsmenda raamprogrammiga. Ei ole selge, kuidas nimetatud muudatus osalejaid eraldi mõjutama hakkab. Komisjon peaks tagama, et uus lähenemisviis ei põhjustaks ebasoovitavaid olukordi, kus osalejad saavad märkimisväärset kahju, mis vähendaks oluliselt programmi atraktiivsust.

21.

Eeskirjades sätestatakse lisameetmed abikõlblikkuseeskirjade lihtsustamiseks. Selle eesmärk on nimetatud eeskirjade ühtlustamine abisaajate tavadega (nt ajaarvestusnõuded (37)).

22.

Kontrollikoda tõdeb, et ajaarvestussüsteemide kasutamist plaanitakse jätkata, ning peab seda asjakohaseks, kuna tegelikkuses kantud personalikulude põhjendamine on ülimalt oluline (38). Üksnes ELi projektidega seotud personali ajaarvestuse kaotamine ning selle asendamine vastava deklaratsiooni allkirjastamisega on aga positiivseks meetmeks. Kogu üksuses järjepideva lähenemisviisi tagamiseks peaks komisjon kindlustama, et abisaaja järgib oma tavapäraseid raamatupidamisarvestus- ja juhtimistavasid, sest vastasel juhul võimaldab uus meede eeskirjade eiramist. Näiteks peaks abisaaja esitatud deklaratsiooni olema võimalik kooskõlastada teiste tõendusmaterjalidega (nt projektile kulunud töötundide arv või viited ülesannetele ja tegevuse liigile peaksid olema kooskõlas töölepingute või muude asutusesiseste korraldustega).

23.

Eeskirjades võimaldatakse tagastamatu käibemaksu hüvitamist (39). Kontrollikoda rõhutas asjaolu, et eeskirjade muutmine tagastamatu käibemaksu abikõlblikuks kuluks tunnistamise eesmärgil on oluline, juba oma arvamuses nr 1/2006 (40). On ülimalt oluline, et antaks selged suunised selle kohta, mis on tagastatav käibemaks. Kontrollikoda leiab, et käibemaks peaks olema abikõlblik ainult siis, kui abisaajale seda kohaldatavate riiklike õigusaktide kohaselt ei tagastata.

24.

Programmi „Horisont 2020” keskne eesmärk – lihtsustamine – on olulisel kohal ka programmi kavandatavas finantsjuhtimises (41). Koos kulude rahastamise mudeli kasutuselevõtuga (vt punktid 15–20) plaanitakse „Horisont 2020 määrusega” (42) rakendada muudetud kontrollistrateegiat. Nimetatud strateegiaga viiakse tähtsuskese veamäärade minimeerimiselt riskipõhisele kontrollile ja pettuste avastamisele, saavutades samal ajal järgmist:

25.

Kontrollistrateegia olulised alustalad on oma põhiolemuselt seotud kavandatava rahastamismudeliga. Nagu „Horisont 2020 määruses” kirjeldatud, peaks teatavatest lihtsustusmeetmetest saadav kasu (nt korduvate veaallikate eemaldamine) vähendama eeskirjade eiramise riski ning looma seeläbi lihtsama ja mõjusama kontrolli- ja auditisüsteemi. Näiteks vähendataks kaudseid kulusid käsitlevate lihtsustatud eeskirjade (vt punkt 17) kasutuselevõtuga veamäära (43). Lisaks võimaldaks hästi kavandatud ja korrektselt rakendatud riskipõhise kontrolli ja pettuste avastamise tugevdamise strateegia ära hoida vigade tekkimist.

26.

Kontrollikoda tunnustab riskipõhise strateegia edasiarendamist, mille eesmärk on saavutada 2 % lähedane allesjäänud veamäär. Riskipõhisele strateegiale rajatud optimeeritud sisekontrolliraamistik on veariski vähendamiseks väga hea lähtepunkt. Sel lähenemisviisil on aga piiranguid. Teatavate riskide käsitlemine vajab nende olemusest tingitult mõjusat ennetavat kontrolli.

27.

Selles küsimuses järeldas kontrollikoda, (44) et oluline osa kontrollitõenditest (abisaajate kuluarvestuse metoodika eelkinnitamine ja kulude tagasimakse taotluste järelaudit, mis on komisjoni uue kontrollimehhanismi kaks tähtsat osa) osutus üksnes osaliselt mõjusaks (vt ka punktid 30–32). Seetõttu kaasneb kavandatavate meetmetega oht, et nende mõjusus on piiratud ning nendega ei ole võimalik allesjäänud veamäära vähendamise eesmärgi saavutamisele piisavalt kaasa aidata. Lisaks peaks komisjon tagama, et kõik eelnevalt kindlaks määratud järelauditi tegevustasandid ei takistaks komisjonil allesjäänud ligikaudu 2 % veamäära saavutamist (45).

28.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks osalejate tagatisfond (edaspidi „fond”) toimima kogu „Horisont 2020” kestuse jooksul. Juba seitsmenda raamprogrammi (46) raames toiminud fond moodustab lahutamatu osa komisjoni kontrollistrateegiast. Selle eesmärk on ELi eelarve kaitsmine abisaajatele eraldatavatele toetustele tagatiste andmise kaudu (47). Selle tulemusel ei nõuta osalejatelt täiendavat garantiid või tagatist (48). Erinevalt seitsmendast raamprogrammist hõlmaks fond konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevusi ja selliseid vahendeid nagu ühised tehnoloogiaalgatused (49).

29.

Kontrollikoda märgib, et fondi loomine seitsmenda raamprogrammi raames vähendas abisaajate halduskoormust. Näiteks pakkus fond tagatise abil kindlust, mistõttu oli komisjonil enamiku abisaajate puhul võimalik vähendada finantssuutlikkuse kontrollide arvu ja kaotada muud tagatisvormid (nt pangagarantiid). Selles osas on konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning ühiste tehnoloogiaalgatuste fondi kaasamisega tagatud laiem hõlmatus positiivne areng. Kaasates fondi ulatusse aga selliseid vahendeid nagu avaliku ja erasektori partnerlused (nt ühised tehnoloogiaalgatused), tuleb eelnevalt hinnata võimalikke õiguslikke riske (erinevad õiguslikud struktuurid), (50) eriti juhul, kui mis tahes tagasinõutav summa loetakse fondi sihtotstarbeliseks tuluks (51).

30.

Komisjoni ettepanek sisaldab kahte tõendamismenetlust, (52) mille läbiviijaks on sõltumatu audiitor. Mõlemad menetlused moodustavad osa programmi „Horisont 2020” muudetud sisekontrolliraamistikust (53). Menetluste käigus väljastatakse

31.

Abisaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandab komisjon võrreldes seitsmenda raamprogrammiga finantsselgitustega seotud tõendite hulka vähendada (54). Lihtsustamise seisukohast pooldab kontrollikoda komisjoni kavatsust kehtestada üks kohustuslik tõend, mis esitatakse projekti lõpus. See, kas tõendamisprotsess on kontrollimenetluse mõjus osa, sõltub aga peamiselt kontrollitõendite usaldusväärsusest. Kontrollikoja viimased auditid on tõestanud, et nimetatud kontrollimine oli eelmise kahe aasta jooksul vaid osaliselt mõjus (55). Kontrollikoda kordab oma soovitust, et kontrollitõendite usaldusväärsust tuleb parandada, parandades tõendamist tegeva audiitori teadlikkust kulude abikõlblikkusest.

32.

Raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi eesmärk on edendada abisaajate hulgas korrektse metoodika kasutamist, kui nad koostavad otseste personalikulude väljamakse taotlusi ühikuhindade astmiku alusel (56). Eeldusel, et nimetatud metoodika rakendamine on mõjus, peaksid abisaajad valima oma metoodika tõendamise ning seejärel väheneks personalikuludega seotud üldine vigade arv. Kontrollikoda on aga varasemalt märkinud, (57) et seitsmenda raamrogrammi vähene osalus- ja heakskiidumäär takistab komisjoni püüdlusi menetlusi lihtsustada. Kontrollikoda julgustab komisjoni taotlusprotsessi lihtsustama ja kiirendama ning nimetatud tõendi saamise kriteeriume täpselt paika panema. Kui seda ei saavutata, võib see komisjoni muudetud kontrollistrateegiale negatiivselt mõjuda.

33.

Kavandatavate eeskirjadega võetakse uute rahastamisvormidena kasutusele auhinnad, kommertskasutusele eelnevad hanked ja innovaatiliste lahenduste riigihanked (58). Komisjon kavatseb jagada auhindu eelnevalt kindlaks määratud teadusuuringutele suunatud eesmärkide saavutamise tunnustamiseks (59). Hangete abil on komisjonil võimalik tellida teadus- ja arendusteenuseid ning toimida innovatiivsete lahenduste turuletoojana (60).

34.

Auhindade jagamise eesmärk on stimuleerida investeeringute tegemist teadus- ja innovatsioonitegevusse, mis on auhinna rahalisest väärtusest tunduvalt väärtuslikum. Seega, lisaks lihtsamale haldusele võib auhindade eeliseks olla ka suur võimendav mõju (61). Selle mõju saavutamiseks peaksid auhinnad soodustama erainvesteeringuid. Ilma võimendava mõjuta on auhinnad vaid vahendid, millega kooskõlastatakse erinevaid maksumaksja taskust rahastatavaid teadustegevusealaseid jõupingutusi ning mis ei too sellesse täiendavaid investeeringuid. Auhinnad peaksid seetõttu olema seotud stimuleeriva (tehnoloogilise) innovatsiooniga, et tagada täiendavate rahastamisallikate võimendav mõju. Nimetatud aspekti rõhutamiseks peaks komisjon keskenduma auhindade mitterahalise poole esiletoomisele, näiteks looma tipptasemel, eksklusiivsusel ja rahvusvahelisel tunnustatusel põhineva auhinna kuvandi ja maine.

35.

Kommertskasutusele eelnevate hangete ja innovaatiliste lahenduste riigihangete põhimõte on suurendada nõudlust innovaatiliste kaupade ja teenuste järele, toetades seeläbi nende turuleviimist, (62) ning selle tulemusel suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Toetustega võrreldes sisaldab hankelepingu maksumus peale töövõtja kulude ka tema kasumimarginaali. Nimetatud asjaolu võib muuta hanked kallimaks rahastamisvahendiks kui toetused, vähemalt mis puudutab teadustegevuse rahastamist. Seepärast peaks hankeid kasutama ainult juhul, kui see on põhjendatav eeldatavate lisahüvedega (nt uue turu loomine või innovatsiooni soodustamine), mida toetuste abil ei oleks võimalik saavutada. Hangete kasutamise põhjused peaksid olema selgesti välja toodud enne, kui potentsiaalsete töövõtjatega mis tahes viisil ühendust võetakse. Sellest lähtuvalt ei tohiks hangete kasutamise ainueesmärk olla raamprogrammi halduslik lihtsustamine.

36.

Programmi „Horisont 2020” õigusakti ettepanek integreerib teadusuuringud ja innovatsiooni, pakkudes idee tekkest turule jõudmiseni kõigis etappides järjepidevat rahalist toetust (63). Mõistet „innovatsioon” kasutatakse kavandatavates eeskirjades ja reguleerivas raamistikus läbivalt (64).

37.

Kontrollikoja eriaruandes nr 4/2011 (65) märgiti, et innovatsiooni mõistet tõlgendati väga erinevalt. Reguleerivas raamistikus ei määratleta selgelt, mida innovatsioonitegevuse all mõeldakse. Selle asemel kasutatakse innovatsioonitegevuse selgitamiseks arvukalt kirjeldavaid mõisteid, nagu sotsiaalne, maailmatasemel, tehnoloogiline, teaduspõhine, tööstuslik, ühiskondlik, keskkonnahoidlik, tehniline, heaolu ja rakenduslik innovatsioon (66). Innovatsiooni määratluse ebamäärasus võib projekti rakendamisel põhjustada arusaamatusi ja suurendada selle keerukust. Ettepanek peaks sisaldama täpset määratlust.

38.

Tunnistades ohtu, et rahastamise mõju väheneb, kui rahastatakse suurt hulka innovatsiooniprojekte, mille potentsiaalne mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele on piiratud, peaks programm „Horisont 2020” selgesti piiritlema rahastatavate innovatsioonitegevuste mahu. Reguleeriv raamistik peaks sisaldama viidet tunnustatud innovatsiooniraamistikule, nagu Oslo käsiraamat (67), ja piiritlema innovatsioonitegevused selliste tegevustega, mis on tõepoolest maailmas uudsed.