VÄLISAUDIITORI ARUANNE

Auditeerisime Euroopa Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2011, eelarveaasta lõpu seisuga koostatud tulemiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet ning kokkuvõtet peamistest arvestuspõhimõtetest ja muid selgitavaid lisasid, mis on esitatud lehekülgedel 4–16.

Juhtkonna kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õige esitamise eest kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse eespool nimetatud nõukogu määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning Euroopa Liidu arvestuseeskirjadega (EÜ arvestuseeskirjadega). Lisaks vastutab juhtkond sellise sisekontrollisüsteemi loomise eest, mis on vajalik pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi mittesisaldava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks.

Audiitori (Réviseur d’entreprises agréé) kohustused

Meie kohustuseks on läbiviidud auditi põhjal esitada arvamus nimetatud raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas Luksemburgis kehtivate Commission de Surveillance du Secteur Financier’ poolt vastu võetud rahvusvaheliste auditistandarditega. Nimetatud standardites nõutakse eetikanõuete järgimist ning audititöö kavandamist ja läbiviimist viisil, mis tagab piisava kindluse, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisel määral väärkajastamisi.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure, mis on kavandatud tõendusmaterjali saamiseks raamatupidamise aastaaruandes esitatud summade ja andmete kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis hõlmab ka hinnangu andmist raamatupidamise aastaaruandes pettuse või vigade tõttu esineva olulise väärkajastamise riski kohta. Riskihinnangute koostamisel võtab audiitor arvesse asutuses toimivat sisekontrollisüsteemi seoses raamatupidamise aastaaruande koostamise ja tõese esitamisega, et kavandada asjaoludele vastavad auditiprotseduurid. Audiitori eesmärk ei ole avaldada arvamust asutuse sisekontrollisüsteemi mõjususe kohta. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti raamatupidamise aastaaruande üldist esituslaadi.

Oleme seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie auditiarvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Oleme seisukohal, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Euroopa Kontrollikoja finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning kontrollikoja finantsolukorda ja rahavooge lõppenud eelarveaastal vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse eespool nimetatud nõukogu määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning Euroopa Liidu arvestuseeskirjadele (EÜ arvestuseeskirjadele).

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE JA SELGITAVAD LISAD

Bilanss seisuga 31. detsember 2011

(eurodes)
	Punkt	31. detsember 2011	31. detsember 2010
Põhivara
Immateriaalne põhivara	3.1.	799 634	479 144
Materiaalne põhivara	3.2.	55 724 407	37 919 629
Pikaajalised nõuded		25	25
		56 524 066	38 398 798
Käibevara
Lühiajalised nõuded	3.3.	423 944	531 239
Raha ja selle ekvivalendid	3.4.	48 109 130	55 267 786
		48 533 074	55 799 025
Varad kokku		105 057 140	94 197 823
Pikaaajalised kohustused
Töötajate hüvitised	3.5.	53 664 443	53 317 385
Muud pikaajalised kohustused	3.6.	175 000	175 000
		53 839 443	53 492 385
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised eraldised	3.7.	898 000	—
Lühiajalised võlad	3.8.	10 858 973	7 660 558
		11 756 973	7 660 558
Kohustused kokku		65 596 416	61 152 943
Netovarad		39 460 724	33 044 880
Akumuleeritud tulem / (-tulem)		33 044 880	–24 068 815
Eelarveaasta tulem		6 415 844	57 113 695
Netovarad		39 460 724	33 044 880

Lisad on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatuks osaks.

31. detsembril 2011 lõppenud eelarveaasta tulemiaruanne

(eurodes)
	Punkt	2011	2010
Komisjoni poolt teistele institutsioonidele tehtud siirded	4.1.	115 620 434	164 602 733
Haldustegevusest saadud tulud	4.2.	19 079 500	18 583 069
Muud tegevustulud	4.3.	38 707	14 279
Tegevustulud kokku		134 738 641	183 200 081
Personalikulud	4.5.	–99 838 855	– 100 326 863
Põhivaraga seotud kulud	3.1. - 3.2. & 4.6.	–2 894 307	–3 005 731
Muud halduskulud	4.7.	–22 109 488	–23 109 833
Tegevuskulud	4.8.	–52 733	–29 665
Tegevuskulud kokku		– 124 895 383	– 126 472 092
Tegevustulem		9 843 258	56 727 989
Finantstulud	4.9.	380 229	53 017
Finantskulud	4.10.	–20 025	–15 044
Pensionikohustuste muutused (- kulu, + tulu)	3.5. & 4.11.	–3 787 618	347 733
Põhitegevuse väline tulem / (-tulem)		–3 427 414	385 706
Eelarveaasta tulem		6 415 844	57 113 695

Lisad on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatuks osaks.

31. detsembril 2011 lõppenud eelarveaasta rahavoogude aruanne

(eurodes)
	2011	2010
Eelarveaasta tulem	6 415 844	57 113 695
Rahavood põhitegevusest – korrigeerimised
Kulum (immateriaalne põhivara)	244 685	215 031
Kulum (materiaalne põhivara)	2 646 567	2 780 834
Riskieraldiste kohustuste muutus	898 000	– 650 000
Pikaajaliste nõuete muutus	—	500
Lühiajaliste nõuete muutus	99 583	441 676
ELi üksustelt saadaolevate summade muutus	7 712	–7 707
Kohustuste muutus	3 176 197	1 616 394
ELi üksustele võlgnetavate summade muutus	22 218	15 456
Rahavood põhitegevusest kokku	13 510 806	61 525 879
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine (–)	–21 019 575	–4 448 946
Materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast laekunud tulu (+)	3 055	9 866
Rahavood investeerimistegevusest kokku	–21 016 520	–4 439 080
Töötajate hüvitised – muutus	347 058	–3 346 479
Raha ja selle ekvivalentide muutus	–7 158 656	53 740 320
Raha ja selle ekvivalendid eelarveaasta alguses	55 267 786	1 527 466
Raha ja selle ekvivalendid eelarveaasta lõpus	48 109 130	55 267 786

Lisad on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatuks osaks.

31. detsembril 2011 lõppenud eelarveaasta netovara muutuste aruanne

(eurodes)
Netovarad	2011	2010
Saldo aasta alguse seisuga	33 044 880	–24 068 815
Eelarveaasta tulem	6 415 844	57 113 695
Saldo aasta lõpu seisuga	39 460 724	33 044 880

Lisad on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatuks osaks.

Arvestuspõhimõtted ja raamatupidamise aastaaruande lisad

1.    Üldosa

Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda”) loodi 22. juuli 1975. aasta Brüsseli lepinguga ja alustas tööd Euroopa Liidu välisauditi asutusena 1977. aasta oktoobris asukohaga Luxembourgis.

Euroopa Kontrollikoja missioon

Euroopa Kontrollikoda on asutamislepingu alusel loodud ELi institutsioon, mille ülesandeks on auditeerida ELi rahalisi vahendeid. ELi välisaudiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ja on Euroopa Liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsja.

Kontrollikoda hindab osutatava audititeenuse abil ELi rahaliste vahendite kogumist ja kasutamist. Kontrollikoda kontrollib, kas finantstehingud on nõuetekohaselt kajastatud ja esitatud ning kas nende läbiviimine ja juhtimine on toimunud seaduslikult ja korrektselt, et tagada tehingute säästlikkus, tõhusus ja mõjusus. Kontrollikoda esitab oma audititulemused arusaadavates, asjakohastes ja objektiivsetes aruannetes. Kontrollikoda esitab ka oma arvamuse finantsjuhtimist käsitlevate teemade kohta.

Kontrollikoda edendab aruandluskohustuse täitmist ja läbipaistvust ning aitab Euroopa Parlamendil ja nõukogul teostada kontrolli ELi eelarve täitmise üle, eriti ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal. Kontrollikoda on võtnud endale eesmärgiks olla tõhus asutus, mis tegutseb avaliku sektori auditi ja halduse eesliinil.

Kontrollikoja eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2.    Õiguslik alus ja arvestuseeskirjad

2.1.   Koostamise alused

Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruande koostamine vastab nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, sätetele, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse eespool nimetatud nõukogu määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

2.2.   Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Finantsmääruse artiklis nr 124 sätestatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavad järgmised raamatupidamisarvestuse põhimõtted:

—	tegevuse jätkuvus;

—	konservatiivsus;

—	raamatupidamismeetodite järjepidevus;

—	teabe võrreldavus;

—

olulisus;

—	brutopõhimõte;

—	reaalsuse põhimõte;

—	tekkepõhine raamatupidamisarvestus.

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse kooskõlas Euroopa Liidu arvestuseeskirjadega (EÜ arvestuseeskirjadega), mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori arvestusstandarditel (IPSAS). Arvestuseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja pärast konsulteerimist teiste institutsioonidega.

2.3.   Välisvääringus esitatud saldode ja tehingute hindamine

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Kasum või kahjum vahetuskursi muutustest, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustuste vahetuskursside ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus, kajastatakse tulemiaruandes.

Välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

2.4.   Immateriaalne põhivara

Omandatud tarkvaralitsentsid on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Varad amortiseeritakse lineaarselt nelja aasta jooksul. Organisatsioonisiseselt loodud immateriaalne põhivara kapitaliseeritakse, kui see vastab EÜ arvestuseeskirjades sätestatud tingimustele. Kapitaliseerida võib kõiki varale tehtud otseseid kulusid, mis on tehtud vara loomiseks, tootmiseks ja juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse viimiseks. Teadusuuringute kulud, kapitaliseerimata arenduskulud ja hoolduskulud kajastatakse kuludena.

2.5.   Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Soetusmaksumus sisaldab vara soetamiseks või ehitamiseks tehtud otseseid kulusid.

Hilisemad kulud võetakse vara bilansilises väärtuses arvesse või kajastatakse eraldi varana vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb kontrollikojale ja selle kulusid saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mil vastavad kulud kanti. Kuna kontrollikoda ei võta laene materiaalse põhivara soetamiseks, siis laenukulusid sellise soetamisega ei kaasne.

Maad ja kunstiteoseid ei amortiseerita, kuna nende kasutusiga loetakse igaveseks. Pooleliolevaid ehitisi ei amortiseerita, kuna need varad ei ole veel kasutatavad. Muude varade amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt nende maksumus jaotatakse jääkmaksumusteks nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Hooned	25 aastat või eeldatav kasutusiga
Seadmed, masinad ja tööriistad	4, 8 aastat
Sisustus ja sõidukid	4, 8, 10 aastat
Arvutiriistvara	4 aastat
Üüritud hoonete sisustus	üürilepingu kestus
Muud seadmed ja sisseseaded	4, 6, 8 aastat

2.6.   Töötajate hüvitised

Vastavalt nõukogu 18. oktoobri 1977. aasta määruse (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77 Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1) artiklile 19 kirjendatakse selle pensionikava kohaselt maksmisele kuuluvad summad ELi eelarves ja liikmesriigid tagavad ühiselt nende maksmise.

Tulevaste pensionimaksete kohustus kirjendatakse ja esitatakse kooskõlas EÜ arvestuseeskirjaga nr 12 „töötajate hüvitised”. Kohustuse arvutamise metoodikas võetakse arvesse pensionikava tunnuseid vastavalt raamatupidamisstandardi IPSAS 25 määratlusele.

IPSAS 25 näeb ette töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste kohese hindamise (ehk hetkel, mil liikmele pensioniõigused antakse). Nimetatud raamatupidamisstandardis nõutakse tööandjalt oma kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste pidevat määramist, võttes arvesse nii hüvitisi, mis on lubatud töötajatele ajal, mil nad on tööealised, kui ka prognoositavat palkade tõusu. Nimetatud kohustuse arvutamiseks kasutatud kindlustusmatemaatilise hindamise meetodit tuntakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodi nime all.

Kohustusest arvestatakse maha tulevastele pensionimaksetele kohaldatavate maksude prognoositav summa, kuna nimetatud maksud laekuvad ELi eelarvesse tuludena.

Pensionikohustused arvutatakse igal aastal ümber aruandluskuupäeval. Tulemiaruandes koosnevad pensionikulud aasta jooksul makstud pensionidest ja aasta lõpus tehtud pensionikohustuste korrigeerimisest (mõlemad netosummad). Kindlustusmatemaatiline tulu ja kulu esitatakse tulemiaruandes.

Kontrollikojal puuduvad praegu „pensionikavale eraldatud varad”, mis oleks mõeldud pensionikohustuste rahastamiseks.

2.7.   Eraldised

Riski ja kulude katteks tehakse eraldisi, kui kontrollikojal on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Riski- ja kulueraldisi ei tehta tulevase tegevuskahjumi katmiseks. Riski- ja kulueraldistena kajastatud summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured kulud on eeldatavasti vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval.

2.8.   Kulude kajastamine

Vastavalt ELi arvestuseeskirjadele kajastatakse tehinguid ja sündmusi raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Perioodi lõpus kajastatakse viitvõlad vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuste hinnangulisele maksumusele. Kumuleerunud kulud arvutatakse üksikasjalike praktiliste suuniste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks õige ja õiglase pildi.

3.    Bilansi lisad

PÕHIVARA

3.1.   Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara muutused 2011. aastal:

(eurodes)
	Bilansiline brutoväärtus 1. jaanuar 2011	Soetused	Müük	Bilansiline brutoväärtus 31. detsember 2011	Akumuleeritud kulum ja väärtuse vähenemine 31. detsember 2011	Bilansiline netoväärtus 31. detsember 2011
Arvutitarkvara	1 091 061	189 323	—	1 280 384	– 856 602	423 782
Pooleliolev immateriaalne vara	0	375 852	—	375 852		375 852
Kokku	1 091 061	565 175	—	1 656 236	– 856 602	799 634

Järgmised summad kajastati kuludena:

(eurodes)
	2011
Uuringutega seotud kulud	327 243
Kapitaliseerimata arenduskulud	1 014 685

Kaks eelloetletud summat kuuluvad „muude halduskulude” ja „personalikulude” alla.

3.2.   Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivara muutused 2011. aastal:

(eurodes)
	Bilansiline brutoväärtus 1. jaanuar 2011	Soetused	Müük	Bilansiline brutoväärtus 31. detsember 2011	Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 31. detsember 2011	Bilansiline netoväärtus 31. detsember 2011
Maa	776 630	1	—	776 631	—	776 631
Hooned	57 987 876	26 386	—	58 014 262	–30 233 863	27 780 399
Masinad ja seadmed	212 820	94 016	–4 920	301 916	– 151 996	149 920
Arvutiriistvara	4 028 286	309 161	–3 127	4 334 320	–3 593 196	741 124
Sisustus ja sõidukid	2 070 064	144 669	– 131 615	2 083 118	–1 323 270	759 848
Muud seadmed ja sisustus	1 877 977	8 753	–7 632	1 879 098	–1 802 950	76 148
Pooleliolev põhivara	5 568 922	19 871 415	—	25 440 337	—	25 440 337
Kokku	72 522 575	20 454 401	147 294	92 829 682	–37 105 275	55 724 407

„Pooleliolev vara” on vara, mis on tarnitud või osaliselt tarnitud, kuid mille kohta ei ole aasta lõpuks arveid esitatud; see hõlmab ka aasta lõpus pooleliolevaid suuri ehitusprojekte. Kui tarnitud vara on vastu võetud ja vastav arve kätte saadud, klassifitseeritakse vastavad varad ümber õigesse rubriiki.

31. detsembril 2011. aasta seisuga on pooleliolevat vara summas 25 440 337 eurot ja see vastab hoone K3 ehituse maksumusele (ehitustööd algasid 2010. aastal).

KÄIBEVARA

3.3.   Lühiajalised nõuded

(eurodes)
	31. detsember 2011	31. detsember 2010
Lühiajalised nõuded, peamiselt seoses töötajate riiklike pensioniõiguste ülekandmisega	4 222	27 286
Muud nõuded, peamiselt seoses palkade ja lähetuskulude ettemaksetega	127 949	131 388
Ettemakstud tasud hoonete üüri- ja IT lepingute eest	289 518	288 122
Viitlaekumised ELi üksustelt	0	74 476
Nõuded ELi üksuste vastu	2 255	9 967
Kokku	423 944	531 239

3.4.   Raha ja selle ekvivalendid

(eurodes)
	31. detsember 2011	31. detsember 2010
Sularaha	1 000	1 000
Arvelduskonto	1 113 170	3 152 174
Usalduskonto	46 994 960	52 114 612
Kokku	48 109 130	55 267 786

27. jaanuaril 2010 sõlmisid Euroopa Kontrollikoda ja Banque et Caisse d’Epargne de l’Etat (Luxembourg) usaldusarve lepingu. Usaldusarve võimaldab Euroopa Kontrollikojal hallata eelarvepädevate institutsioonide poolt hoone K3 ehituseks eraldatud vahendeid (vt punkt 5.3).

Euroopa Kontrollikoda kasutab nimetatud usaldusarvet vaid kindlatel tingimustel, mis on sätestatud pangaga Banque et Caisse d’Epargne de l’Etat (Luxembourg) sõlmitud lepingus.

Usaldusarvelt saab teha makseid vaid ehituse projektijuhtimist teostava konsortsiumi ühele pangaarvele. Seda pangaarvet kasutab projektijuht vaid ehitusettevõtjate esitatud arvete tasumiseks. 2011. aastal kanti usaldusarvele 8 694 225,90 eurot ja sellelt teeniti intressi summas 358 436,19 eurot.

PIKAAJALISED KOHUSTUSED

3.5.   Töötajate hüvitised

Pensionikohustuste arvutamise eest vastutab Eurostat, keda metoodika rakendamise ja vastavate kindlustusmatemaatiliste eelduste määratlemisel aitab sõltumatu pädev ekspert.

Tulevased pensionimaksekohustused arvutatakse ilma neilt maksete tulevase tegemise ajal kinnipeetavate maksudeta (vt ka punkt 2.6).

(eurodes)
	31. detsember 2011	31. detsember 2010
Brutosumma	66 526 128	65 315 919
Maksumäär (%) (1)	19,33 %	18,37 %
Maksud	12 861 685	11 998 534
Pensionikohustuste netosumma	53 664 443	53 317 385
Pensionikohustuste netosumma muutus	347 058	–3 346 479

Liikmete pensionikava on kindlaksmääratud hüvitistega kava. Kindlaksmääratud hüvitised on:

—	üleminekutoetus (makstakse kolme aasta vältel peale ametiaja lõppemist);

—	vanaduspension;

—	invaliidsuspension ja -toetus;

—	toitjakaotuspension (makstakse pärast liikme surma, sõltumata sellest, kas see toimub enne või pärast pensionile jäämist).

Pensionikohustused arvutatakse järgmiste abisaajate kategooriate jaoks:

—	aktiivsed liikmed;

—	üleminekutoetust saavad mitteaktiivsed liikmed;

—	mitteaktiivsed liikmed pärast üleminekuperioodi (edasi lükatud pension);

—	pensionile jäänud liikmed;

—	püsivalt töövõimetud;

—	ajutiselt töövõimetud;

—

lesed;

—

orvud.

Pensionikohustuste hindamise käigus võetakse arvesse majanduslike ja demograafiliste aspektidega seotud muutujaid. Peamised eeldused on:

Kindlustusmatemaatiline eeldus	31. detsember 2011	31. detsember 2010
Abielus meeste ja naiste keskmine vanuseerinevus	3 aastat	3 aastat
Meeste abiellumise tõenäosus	89 %	84 %
Naiste abiellumise tõenäosus	24 %	38 %
Perekonnaseis	Perekonnaseis hindamiskuupäeval	Perekonnaseis hindamiskuupäeval
Orbude ja lahutatud abikaasade pensioni koefitsient	0 %	0 %
Eeldatav pensioniiga	65 aastat	65 aastat
Prognoositav inflatsioonimäär kogu pensionikava kestel	1,6 %	1,9 %
Nominaalne diskontomäär	4,6 %	4,4 %
Tegelik diskontomäär	3,0 %	2,5 %
Üldine palgatõus	0 %	0 %
Pensionide üldine ümberhindlusmäär	0 %	0 %
Individuaalne palgatõus	Puudub (v.a uued ametissemääramised)	Puudub (v.a uued ametissemääramised)
Tervete inimeste suremustabel	2008 ICSLT (2)	2008 ICSLT (2)
Puuetega inimeste suremustabel	Terve inimese suremustabeli näitaja + 3 aastat	Terve inimese suremustabeli näitaja + 3 aastat

Järgmises tabelis esitatakse kokkuvõtlikult pensionikohustuste muutuste mõju rubriikide kaupa.

(eurodes)
	2011		2010
Pensionikohustuste brutosumma eelarveaasta alguses		65 315 919		68 741 798
Uute töötajatega kaasnevad muutused kohustustes		589 246		1 225 850
Muutused kohustustes, mis on seotud pideva üldkogumi tunnustega		4 523 420		1 001 771
Pideva üldkogumi teenistuse kulud	3 857 619		4 369 423
Pideva üldkogumi intressikulud	2 950 635		2 923 684
Aasta jooksul makstud pension	–4 143 682		–3 520 106
Perioodi kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum	1 858 848		–2 771 230
Eelduste muutustest tulenev kindustusmatemaatiline tulu ja kulu		–3 860 659		–5 653 500
Intressitulu	–3 860 659		–5 653 500
Suremustabel	0		0
Üldine palgatõus	0		0
Muud muutused kindlustusmatemaatilistes eeldustes	0		0
Metoodika- ja teiste muudatustega kaasnev kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum		–41 798
Pensionikohustuste brutosumma eelarveaasta lõpus		66 526 128		65 315 919

3.6.   Muud pikaajalised kohustused

175 000 euro suurune summa kuulub lepingu kohaselt maksmisele hoone K9 üürilepingu lõpetamisel.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

3.7.   Lühiajalised eraldised

2012. aasta 11. jaanuaril otsustas komisjon kohtulikult vaidlustada nõukogu otsuse mitte heaks kiita ELi töötajate iga-aastast palgakohandust. Komisjoni otsusest tingituna tehti lühiajaline eraldis, mis moodustas 1,7 % palgamaksetest, millest on maha arvestatud maksud ja pensioneraldised.

3.8.   Lühiajalised võlad

(eurodes)
	31. detsember 2011	31. detsember 2010
Lühiajalised võlakohustused	100 012	784 111
Mitmesugused võlad seoses palkade ja töötajatega	478 469	469 459
Viitvõlad – mitte ELi institutsioonid	9 704 499	5 484 673
Viitvõlad – ELi institutsioonid	519 671	888 211
Võlad konsolideeritud ELi üksustele, peamiselt Euroopa Nõukogule ja Euroopa Parlamendile	56 322	34 104
Kokku	10 858 973	7 660 558

4.    Tulemiaruande lisad

4.1.	„Komisjoni poolt teistele asutustele tehtud siirded”: kirje vastab kontrollikoja igakuistele komisjonile esitatud rahastamistaotlustele kontrollikoja pangakonto täiendamiseks.

4.2.	„Tulu haldustegevusest”: jagu koosneb peamiselt liikmete ja personali palgast maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete jaoks tehtud mahaarvamistest.

4.3.	„Muud tegevustulud”: muu hulgas valuutakursside muutustest tulenev tulu.

4.4.	Tulu valuutatehingutest ja mittevaluutatehingutest tekkis järgnevalt: (eurodes)   2011 2010 Tulu valuutatehingutest 12 301 22 440 Tulu mittevaluutatehingutest 134 726 340 183 177 641 Tulud kokku 134 738 641 183 200 081

4.5.	„Personalikulud” sisaldavad liikmete, koosseisuliste töötajate, lepinguliste töötajate ja ajutiste teenistujate palkasid. Endiste liikmete üleminekutoetused ning liikmete pensionidelt ja üleminekutoetustelt arvestatud maksud kuuluvad nüüd rubriiki „pensionikohustuste muutused” (vt punkt 4.11).

4.6.	„Põhivaraga seotud kulud” hõlmavad materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsiooni.

4.7.	„Muude halduskulude” olulisimad kirjed: — hoonete üürimine ja sellega seotud kulud, — IT ja telekommunikatsioon, — lähetuskulud, — puhastus- ja turvateenused.

4.8.	„Muud tegevuskulud”: muu hulgas valuutakursside muutustest tulenev kahjum.

4.9.	„Finantstulud” koosnevad kontrollikoja arveldus- ja usalduskontodelt teenitud pangaintressidest.

4.10.

„Finantskulud” on kontrollikoja arveldus- ja usalduskontodelt võetud pangatasud.

4.11.

Rubriiki „pensionikohustuste muutused” kuuluvad kõik kontrollikoja liikmete pensionidega seotud kulud. Kulud hõlmavad aasta jooksul makstud pensione ja üleminekutoetusi ning ka aasta lõpus tehtud kõikide tulevaste pensionikohustuste kohandust. (eurodes)   2011 2010 Muutused liikmete pensionikohustuste netosummas 347 058 –3 346 479 Välja makstud vanaduspensionid 2 506 455 2 146 438 Välja makstud toitjakaotuspensionid 373 724 380 799 Välja makstud üleminekutoetused 1 192 009 920 878 Välja makstud invaliidsuspensionid 71 494 71 991 Aasta jooksul makstud pensionide vahesumma 4 143 682 3 520 106 Paranduskoefitsient 121 472 153 662 Maksetelt arvestatud maksud – 824 594 – 675 022 Pensionikohustuste muutused kokku 3 787 618 – 347 733

5.    Muu avalikustatav teave

5.1.   Tingimuslikud varad

Tarnijad on andnud järgmised pangagarantiid lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks:

(eurodes)
	31. detsember 2011	31. detsember 2010
Reisibüroo	50 000	50 000
Hoone K1 renoveerimine	2 500	545 951
Hoone K3 projektijuhtimine	6 765 339	3 424 120
Ametisõidukite liisimine	60 000	60 000
Kindlustusettevõte	—	—
Telekommunikatsioon	20 000	20 000
Kokku	6 897 839	4 100 071

5.2.   Edaspidise rahastamise kulukohustused

(eurodes)
	31. detsember 2011	31. detsember 2010
Hoonete kasutusrent	6 336 852	7 840 772
IT-seadmete, autode ja teiste seadmete kasutusrent	862 449	884 379
Vahesumma	7 199 301	8 725 151
Kasutamata assigneeringute ja kulukohustuste vahe – täitmata kulukohustused (RAL e. „Restant à liquider”) – peale 2011. aasta viitvõlgade mahaarvamist	8 258 004	11 439 075
Kokku	15 457 305	20 164 226

Täitmata kulukohustused on eelarvelise raamatupidamisarvestuse element, mis kajastab täitmata kulukohustuste väärtust. Täitmata kulukohustuste väärtus on võetud kulukohustuste ja tehtud maksete vaheline erinevus, mis tekib kulukohustuste võtmise ja vastava makse tegemise vahele jääva ajavahemiku tõttu.

Eelmise aastaga võrreldes on täitmata kulukohustused suurenenud ning selle põhjuseks on uue hoone K3 ehitus.

5.3.   Kontrollikoja ehitusprojektid

1988. aastal kolis kontrollikoda oma peahoonesse (hoone K1) ning ostis hoone aluse maa välja 1990. aastal. 1999. aastal sõlmis kontrollikoda Luksemburgi riigiga raamlepingu, millega anti kontrollikojale ühe euro eest teise maatüki kasutamise õigus 49 aastaks (ühekordse uuendamise võimalusega) lisahoone (hoone K2) ehitamiseks. Teise lisahoone (K3) puhul pidid Luksemburgi riik ja kontrollikoda siiski projekti elluviimise erinevast korraldustest tulenevalt 22. veebruaril 2008 sõlmima uue raamlepingu.

Luksemburgi riik müüs kahe laiendusega (K2 ja K3) seotud kaks maatükki kontrollikojale sümboolse ühe euro suuruse hinnaga.

Kui kontrollikoda peaks tulevikus kaaluma mõne oma hoone loovutamist kolmandale osapoolele, mis ei ole ühenduse asutus või institutsioon, tagastab kontrollikoda maatüki riigi omandisse sümboolse ühe euro suuruse hinna eest; samuti on riigil võimalik osta kõnealune hoone sõltumatu eksperdi määratud hinnaga. Kui Luksemburgi riik seda õigust kasutada ei soovi, läheb maatüki kasutusõigus hoone ostjale.

Luksemburgis on kontorihoonete kasutusajaks 15 aastat, pärast mida tuleb need kehtivate tervise-, turva- ja keskkonnanõuete täitmiseks moderniseerida. Seetõttu tuli hoones K1 teostada ehitustöid tervisekaitse- ja turvanõuete täitmiseks. Tööd on lõpetatud ning 2010. aastal saadi lõplik ametlik heakskiit. Hoone K2 võeti kasutusele 2003. aasta novembris ning seega kehtib ta kasutusluba (autorisation d’exploitation) kuni aastani 2018.

Hoone K3 ehitust alustati märtsis 2010. Esimene osamakse oli 55 miljonit, teine11 miljonit ja kolmas 7 miljonit eurot, mis tehti 2011. aastal. Osa kolmandast osamaksest kasutati ära 2011. aastal ning allesjäänud osa kirjendati täitmata kulukohustuste rubriiki (vt punkt 5.2).

Pärast avatud hankekonkurssi sõlmis kontrollikoda 15. juunil 2009 edukaks osutunud konsortsiumiga hoone K3 ehituse projektijuhtimise teenuslepingu. Muu hulgas on projektijuhi kohustus kontrollikoja nimel viia läbi hankeid ja sõlmida lepinguid ehitusettevõtetega, teha ehitustööde üle järelevalvet ning kontrollida vastavaid arveid enne nende väljamaksmist. Kui arved on kontrollitud ja kontrollikoja vastutavate talituste poolt väljamaksmiseks kinnitatud, on projektijuhi kohustus need ehitusettevõtetele välja maksta. Eespool nimetatu kontekstis võtab projektijuht ehitusfirmade vastu rahalised kohustused. Kontrollikoja ja projektijuhi vaheline leping eeldab omakorda piisavaid eelarvelisi vahendeid selleks, et katta projektijuhi kohustused ehitusfirmade vastu. Kontrollikoda on selle tagamiseks sõlminud usalduslepingu kohaliku pangaga ja seega saab kontrollikoda eelarvepädevate institutsioonide eraldatud rahalisi vahendeid kasutada. Samal ajal on liidu finantshuvid usalduslepinguga kaitstud.

5.4.   Kohtuvaidlustest tulenevad võimalikud olulised kohustused

Puuduvad.

---

(1)  Ümardatud.

(2)  Rahvusvaheline riigiteenistujate suremustabel (ICSLT, International Civil Servants Life Table).

TEAVE EELARVEAASTA 2011 EELARVE KOHTA

A.   Eelarvetulemi arvutamine

Aasta eelarvetulem arvutatakse eelarve täitmise arvnäitajate alusel. 2011. aasta eelarve võeti vastu 2010. aasta 15. detsembril. Eelarveaasta 2011 eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne avaldati 5. mail 2012 Euroopa Liidu Teatajas nr C132.

(eurodes)
Eelarveaasta assigneeringutest tehtud maksed	– 121 249 764
Ülekantud maksete assigneeringutest tehtud maksed	–15 070 466
Sihtotstarbeliste tulude assigneeringutest tehtud maksed	– 195 335
2011. aasta jooksul laekunud sama aasta tagasinõudekorraldused	19 515 100
2011. aastal laekunud varasemate aastate tagasinõudekorraldused	78 509
Varasemate aastate tagasinõudekorralduste korrigeerimine	3 115
2012. aastasse üle kantud maksete assigneeringud	–13 562 298
Varasematest aastatest üle kantud assigneeringud	16 284 607
Ülekantud sihtotstarbeliste tulude saldo (seisuga 31.12) korrigeerimine	380 732
Eelarvetulem	– 113 815 800

Esialgse ja lõpliku eelarve vahel ei tehtud täiendusi ega vähendusi.

B.   Eelarvetulemi ja majandustulemi selgitav võrdlus

(eurodes)
Eelarveaasta tulemiaruanne	6 415 844
Korrigeerimine – artiklid, mis sisalduvad tulemis, kuid mitte eelarvetulemis	– 106 137 631
Viitvõlgade muutus seisuga eelmise aasta lõpp ja käesoleva aasta lõpp	–1 990 868
Komisjonilt saadud ja tulemiaruandes kajastatud summa	– 115 620 434
Aasta lõpu seisuga tasumata, kuid kuludesse kirjendatud arved	169 423
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum	2 894 307
Eraldised	2 020 425
Väärtuse langus
2011. aastal esitatud, kuid veel laekumata tagasinõudekorraldused	–5 867
Üle kantud maksete assigneeringutest tehtud maksed	15 070 466
Muud	–8 699 234
Vahetuskursimuutused	24 151
Korrigeerimine – artiklid, mis sisalduvad eelarvetulemis, kuid mitte tulemis	–14 094 013
Soetatud vara (aasta jooksul makstud)	–2 205 096
2011. aastal laekunud varasemate aastate tagasinõudekorraldused	78 509
2012. aastasse üle kantud maksete assigneeringud	–13 562 298
Eelmisest aastast üle kantud, kuid kasutamata maksete assigneerinute tühistamine	1 214 141
Ülekantud sihtotstarbeliste tulude saldo (seisuga 31.12) korrigeerimine	380 732
Pensionimaksed (need on eelarvemaksed, kuid debiteeritakse eraldistest)
Muud
Eelarvetulem	– 113 815 800

VÄLISAUDIITORI KINNITAV ARUANNE

Euroopa Kontrollikoja

juhtkonnale

Kontrollisime, et Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kontrollikojale (edaspidi „kontrollikoda”) eraldatud rahalisi vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil ning et eelarvevahendite käsutajate paika pandud kontrollimenetlused annavad vajaliku garantii, et perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2011 eraldatud ja kasutatud finantsressurssidega tehtud finantstehingud vastavad kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Raamatupidamisarvestus ning asjakohaste kontrollimenetluste kehtestamine ja rakendamine on kontrollikoja juhtkonna ülesanne. Meie ülesanne on esitada läbiviidud kontrolli põhjal audiitori arvamus.

Viisime kontrolli läbi kooskõlas Commission de Surveillance du Secteur Financier poolt heakskiidetud rahvusvahelise standardiga kindluse andmise kohta – „kindlustandvad tööd, mis ei ole ajalooliste perioodide raamatupidamise aastaaruannete auditid või ülevaated” (ISAE 3000). Standardis nõutakse, et me kavandaksime ja viiksime kontrolli läbi nii, et kontrollikoja raamatupidamist olulisel määral mõjutav ressursside väärkasutus avastatakse piisava kindlusega.

Peamiselt oli meie ülesandeks uurida valimipõhise kontrollimise abil tõendusmaterjali, mis toetas järgnevaid väiteid:

—	kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil;

—	kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku garantii finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Kontrollikriteeriumidena kasutati järgmisi eeskirju ja määruseid:

—	nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve (edaspidi „eelarve”) suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”);

—	komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „rakenduseeskirjad”);

—	Euroopa Kontrollikoja 12. ja 19. juuli 2007. aasta otsus nr 36/2007, mis puudutab kontrollikoja eelarve täitmise sise-eeskirju. Need sätted on osa aluslepingutes sätestatud menetlustest või nendest tulenevatest lepingutest, mis puudutavad eelarve täitmisega seotud tegevust.

Täpsemalt on kriteeriumidena kasutatud järgmisi sise-eeskirju:

—	artikkel 7 – allkirjad. „Kõik pooled, kes osalevad nende tehingute ettevalmistamisel, järelevalves ja registreerimisel, mille abil määratakse kindlaks ja nõutakse sisse tulusid või võetakse kulukohustusi ja tehakse makseid, peavad tehtud töö allkirjastama ja dateerima”;

—	artikkel 9 – ehitusprojektid. „Enne, kui kontrollikoda kiidab heaks sellist projekti puudutava lepingulise kohustuse, peab vastutav üksus esitama selgitava dokumendi, milles näidatakse, et projekt on kooskõlas finantsraamistikuga”;

—	artikkel 16 – maksete tegemine. „Peaarvepidaja täidab finantsmääruse artiklis 80 määratletud maksekorraldused pärast seda, kui ta on kontrollinud rakenduseeskirjade artikli 103 lõikes 1 ja artiklis 104 kirjeldatud kohustuslikke andmeid”;

—	artikkel 23.1 – assigneeringute ümberpaigutamine. „Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kirjendatakse assigneeringud sihtotstarbelistena jagude ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks”;

—	artikkel 23.2 – assigneeringute ümberpaigutamine. „Kõikides ümberpaigutamise taotlustes tuleb selgitada, miks assigneeringutest ei piisa. Ümberpaigutamise taotlusele peab alla kirjutama vastutav direktor”;

—	artikkel 24 – assigneeringute ülekanded. „Vastutav eelarvevahendite käsutaja peab koostama loetelu, milles on ära toodud kulukohustuste saldo; saldot korrigeeritakse eelarvekontodel, võttes arvesse tühistatavad assigneeringud ja näidates ära ülekantavad assigneeringud”;

—	artikkel 26 – vara inventarinimestikud. „Materiaalse põhivara inventarinimestik tuleb säilitada andmebaasis”;

—

artikkel 27 – minimaalsed juhtimis- ja sisekontrollimenetlused. „Juhtimis- ja sisekontrollimenetlused koostatakse eelarvevahendite käsutajate poolt kooskõlas kontrollikoja vastu võetud minimaalsete sisekontrollistandarditega. Iga eelarvetehingut käsitleb […] eelkontrolli eest vastutav isik. […] Kui eelkontrolli eest vastutav isik leiab, et kõnealune tehing vastab rakenduseeskirjade artikli 47 lõike 3 nõuetele, kiidab ta selle heaks ning dokumenteerib heakskiitmisotsuse”.

Oleme seisukohal, et läbiviidud kontroll annab meile piisava aluse arvamuse esitamiseks.

Käesolevas aruandes kirjeldatud audititööle tuginedes võime öelda, et kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja tuginedes eelkirjeldatud kriteeriumidele:

—	kontrollikojale eraldatud vahendeid ei oleks kasutatud ettenähtud eesmärgil;

—	kehtestatud kontrollimenetlused ei annaks vajaliku garantiid finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Meie aruanne on koostatud ainult selle esimeses lõigus määratletud eesmärgil ning teie teavitamiseks ja seda ei tohi kasutada ühelgi teisel eesmärgil ega edastada muudele osapooltele, välja arvatud avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.