11.10.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 307/3

EFTA järelevalveameti teatis – Täiendavad suunised vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes

2012/C 307/03

A.	Käesolev teatis on avaldatud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule (edaspidi „EMP leping”) ning EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevale lepingule (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”).

Euroopa Komisjon on avaldanud teatise „Täiendavad suunised vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes” (1). Selle mittesiduva aktiga nähakse ette põhimõtted, mida Euroopa Komisjon järgib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaste, mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevate vertikaalsete kokkulepete hindamisel.

EFTA järelevalveameti arvates on eespool nimetatud akt EMPs kohaldatav. Võrdsete konkurentsitingimuste säilitamiseks ja EMP konkurentsieeskirjade ühetaolise kohaldamise tagamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas võtab EFTA järelevalveamet vastu käesoleva teatise talle järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punktiga b antud volituste kohaselt. EFTA järelevalveamet kavatseb järgida käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ja eeskirju asjakohaste EMP eeskirjade kohaldamisel konkreetse juhtumi suhtes.

I. SISSEJUHATUS

1. Suuniste otstarve

Käesolevates suunistes sätestatakse põhimõtted, mille alusel hinnatakse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 53 (edaspidi „artikkel 53”) mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes sisalduvate vertikaalsete piirangutega seoses tekkivaid konkreetseid küsimusi. Suunistega täiendatakse EMP lepingu XIV lisa punktis 4b osutatud õigusakti (komisjoni 27. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 461/2010) (2) EMP lepingu artikli 53 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris) (edaspidi „mootorsõidukite grupierandi määrus”) ning nende eesmärk on aidata ettevõtjatel selliseid kokkuleppeid ise hinnata.

Käesolevates suunistes selgitatakse küsimusi, mis on mootorsõidukisektorile eriti olulised, sealhulgas EMP lepingu XIV lisa punktis 2 osutatud, EMP lepingu artikli 53 lõike 3 kohaldamist teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes käsitleva õigusakti (3) (komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 330/2010 (4)) (edaspidi „üldine vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus”) teatavate sätete tõlgendamise küsimusi. Käesolevate suunistega ei piirata vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste (5) (edaspidi „vertikaalseid piiranguid käsitlevad üldised suunised”) kohaldatavust, mistõttu tuleks käesolevaid suuniseid lugeda koostoimes vertikaalseid piiranguid käsitlevate üldiste suunistega ja nende täiendusena.

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse nii selliste vertikaalsete kokkulepete ja sellise kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud tingimustega, mille kohaselt kokkuleppeosalised võivad osta, müüa või edasi müüa mootorsõidukite varuosi ja/või pakkuda remondi- ja hooldusteenuseid, kui ka selliste vertikaalsete kokkulepete ja sellise kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud tingimustega, mille kohaselt kokkuleppeosalised võivad osta, müüa või edasi müüa uusi mootorsõidukeid. Vastavalt käesolevate suuniste II jaos selgitatule kohaldatakse viimati nimetatud kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes endiselt EMP lepingu XIV lisa punktis 4b osutatud, EMP lepingu artikli 53 lõike 3 kohaldamist teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris käsitleva õigusakti (komisjoni 31. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1400/2002 (6)) asjakohaseid sätteid kuni 31. maini 2013. Seetõttu hakatakse käesolevaid suuniseid kohaldama uute mootorsõidukite ostmist, müüki ja edasimüüki käsitlevate vertikaalsete kokkulepete ning kooskõlastatud tegevuse suhtes alles alates 1. juunist 2013. Käesolevaid suuniseid ei kohaldata muudes sektorites kui mootorsõidukisektor sõlmitud vertikaalsete kokkulepete suhtes ning siin esitatud põhimõtteid ei pruugita kasutada muude sektorite kokkulepete hindamisel.

Käesolevad suunised ei piira EMP lepingu artikli 54 võimalikku samaaegset kohaldamist mootorsõidukisektori vertikaalsete kokkulepete suhtes või EFTA kohtu võimalikke tõlgendusi seoses artikli 53 kohaldamisega selliste vertikaalsete kokkulepete suhtes või Euroopa Liidu Kohtu või Üldkohtu tõlgendusi seoses EMP lepingu artikli 53 ja ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisega selliste vertikaalsete kokkulepete suhtes.

Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmavad käesolevates suunistes esitatud analüüsid ja väited kõiki kaubandustasandeid. Mõisteid „tarnija” ja „turustaja” (7) kasutatakse kõigi kaubandustasandite puhul. Üldisele vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusele ja mootorsõidukite grupierandi määrusele viidatakse ühiselt kui „grupierandi määrustele”.

Käesolevates suunistes esitatud norme tuleb iga juhtumi suhtes kohaldada nii, et võetakse arvesse üksikjuhtumi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. EFTA järelevalveamet kohaldab (8) käesolevaid suuniseid mõistlikult ja paindlikult ning võtab seejuures arvesse oma jõustamis- ja turujärelevalvetegevuse käigus omandatud kogemusi.

Konkurentsieeskirjade jõustamise ajalugu kõnealuses sektoris näitab, et teatavate piirangute seadmiseni võib jõuda kas sõnaselgete otseste lepinguliste kohustuste või kaudsete kohustuste või vahendite kaudu, mis toovad kaasa samasuguse konkurentsivastase mõju. Tarnijad, kes soovivad turustaja konkureerivat käitumist mõjutada, võivad kasutada näiteks ähvardusi või hirmutamist, hoiatusi või karistusi. Tarnijad võivad ka viivitada tarnetega või need peatada või ähvardada lõpetada lepingud turustajatega, kes müüvad välistarbijatele või ei pea kinni etteantud hinnatasemest. Kokkuleppeosaliste vahelised läbipaistvad suhted vähendaksid üldiselt ohtu, et tootjaid peetakse vastutavaks selliste kaudse surve avaldamise vormide kasutamise eest konkurentsiga kokkusobimatute tulemuste saavutamiseks. Käitumisjuhendite järgimine on üks võimalus, kuidas saavutada kokkuleppeosaliste vahelistes kaubandussuhetes suurem läbipaistvus. Sellistes käitumisjuhendites võidakse muu hulgas sätestada lepingu lõpetamisest teatamise tähtaeg, mis võidakse kindlaks määrata lepingu kehtivusaja kaudu, lepingu ennetähtaegse ja mõjuva põhjuseta lõpetamise puhul vahendaja tehtud suhtespetsiifiliste investeeringute hüvitamine, samuti vaidluste lahendamisel alternatiivse mehhanismina vahekohtu kasutamine. Juhul kui tarnija lisab sellise käitumisjuhendi turustajate või remonditöökodadega sõlmitavatesse lepingutesse, teeb selle avalikult kättesaadavaks ning järgib selle sätteid, peetakse seda asjakohaseks aluseks tarnija käitumise hindamisele konkreetse juhtumi puhul.

2. Suuniste ülesehitus

Suuniste ülesehitus on järgmine:

a)	mootorsõidukite grupierandi määruse reguleerimisala ja seos üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusega (II jagu);

b)	mootorsõidukite grupierandi määruse lisasätete kohaldamine (III jagu);

c)	konkreetsete piirangute hindamine: ühe tootemargi pealesurumine ja valikuline turustus (IV jagu).

II. MOOTORSÕIDUKITE GRUPIERANDI MÄÄRUSE REGULEERIMISALA JA SEOS ÜLDISE VERTIKAALSETE KOKKULEPETE GRUPIERANDI MÄÄRUSEGA

9.	Määruse artikli 4 kohaselt hõlmab mootorsõidukite grupierandi määrus vertikaalseid kokkuleppeid, mis on seotud mootorsõidukite varuosade ostmise, müügi või edasimüügiga ning mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste osutamisega.

10.

Mootorsõidukite grupierandi määruse artikliga 2 pikendatakse varem EMP lepingu XIV lisa punktis 4b osutatud õigusakti (määrus (EÜ) nr 1400/2002) asjakohaste sätete kehtivust 31. maini 2013, niivõrd kui need on seotud uute mootorsõidukite ostmist, müüki või edasimüüki käsitlevate vertikaalsete kokkulepetega. Mootorsõidukite grupierandi määruse artikli 3 kohaselt hõlmab uute mootorsõidukite ostu, müüki ja edasimüüki käsitlevaid vertikaalseid kokkuleppeid alates 1. juunist 2013 (9) üldine vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus.

11.	Uute mootorsõidukite müügituru ning mootorsõidukite järelturu eristamine uues õigusraamistikus kajastab neil turgudel valitsevaid erinevaid konkurentsitingimusi.

12.

Varem EMP lepingu XIV lisa punktis 4b osutatud õigusakti (komisjoni määrus (EÜ) nr 1400/2002) toimimist käsitlevas 28. mai 2008. aasta hindamisaruandes (10) ja komisjoni 22. juuli 2009. aasta teatises (milles käsitletakse kavandatavat konkurentsiõiguse raamistikku mootorsõidukisektoris) (11) esitatud põhjaliku turuanalüüsi põhjal näib, et puuduvad märkimisväärsed konkurentsialased puudujäägid, mis eristaksid uute mootorsõidukite turustussektorit muudest majandusharudest ja mis nõuaksid erinevate ja rangemate eeskirjade kohaldamist kui need, mis on sätestatud üldises vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruses. Sellest tulenevalt tagavad turuosa 30 % (12) piirangu kohaldamine, teatavate vertikaalsete kokkulepete suhtes erandi tegemata jätmine ja üldises vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruses sätestatud tingimused üldjuhul selle, et uute mootorsõidukite müüki käsitlevad vertikaalsed kokkulepped on kooskõlas artikli 53 lõikes 3 sätestatud tingimustega, ilma et oleks vaja mis tahes täiendavaid nõudeid lisaks muude sektorite suhtes kohaldatavatele nõuetele.

13.

Selleks et anda kõigile turuosalistele aega üldise korraga kohanemiseks, pidades eelkõige silmas suhtespetsiifilisi pikaajalisi investeeringuid, pikendatakse varem EMP lepingu XIV lisa punktis 4b osutatud õigusakti (määrus (EÜ) nr 1400/2002) kohaldamisaega kolm aastat, s.t kuni 31. maini 2013 nende nõuete puhul, mis on seotud uute mootorsõidukite ostmiseks, müügiks või edasimüügiks sõlmitud vertikaalsete kokkulepetega. Varem EMP lepingu XIV lisa punktis 4b osutatud õigusakti (määrus (EÜ) nr 1400/2002) neid sätteid, mis on seotud nii kokkulepetega, mis käsitlevad uute mootorsõidukite müüki, kui ka kokkulepetega, mis käsitlevad mootorsõidukite varuosade ostmist, müüki ja edasimüüki ja/või nende remondi- ja hooldusteenuste osutamist, kohaldatakse alates 1. juunist 2010 kuni 31. maini 2013 ainult esimesena nimetatud kokkulepete suhtes. Nimetatud ajavahemikul ei kasutata käesolevaid suuniseid varem EMP lepingu XIV lisa punktis 4b osutatud õigusakti (määrus (EÜ) nr 1400/2002) sätete tõlgendamiseks. Selle asemel tuleks tugineda nimetatud määrust käsitlevale selgitavale brošüürile (13).

14.

Vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis käsitlevad tingimusi, mille kohaselt kokkuleppeosalised võivad osta, müüa või edasi müüa mootorsõidukite varuosi ja/või osutada mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuseid, kohaldatakse alates 1. juunist 2010 mootorsõidukite grupierandi määrust. See tähendab, et nimetatud määruse artikli 4 kohase erandi kohaldamiseks peavad need kokkulepped vastama erandi andmise tingimustele üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse kohaselt ning ei tohi lisaks sisaldada mis tahes tõsiseid konkurentsipiiranguid, millele viidatakse üldiselt kui mootorsõidukite grupierandi määruse artiklis 5 loetletud raskekujulistele piirangutele.

15.

Remondi- ja hooldusteenuste turu ning varuosade müügi turu tootemargispetsiifilise laadi tõttu ei ole konkurents nendel turgudel oma olemuselt nii tihe kui uute mootorsõidukite müügi turul. Kui mootorsõidukite töökindlus on tänu tehnika arengule suurenenud ja teenindusvälp pikenenud, siis üksikute remondi- ja hooldustööde hindade kasvutrend on sellest arengust kiirem. Varuosade turgudel pakuvad sõidukitootja kaubamärgiga tähistatud varuosadele konkurentsi sellised varuosad, mida tarnivad originaalvaruosade tarnijad ja teised turuosalised. See säilitab nimetatud turgudel hinnasurve, mis omakorda survestab hindu ka remondi- ja hooldusteenuste turgudel, kuna varuosad moodustavad suure osa tavapärase remondi kuludest. Peale selle moodustavad remondi- ja hooldusteenused tervikuna väga suure osa tarbijate kõigist mootorsõidukitele tehtavatest kuludest, mis iseenesest kujutab märkimisväärset osa keskmise tarbija eelarvest.

16.

Selleks et tegeleda konkreetsete konkurentsiküsimustega, mis tekivad mootorsõidukite järelturgudel, on üldist vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust täiendatud kolme raskekujulise lisapiiranguga mootorsõidukite grupierandi määruses, mida kohaldatakse kokkulepete suhtes, mis käsitlevad mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuseid ning varuosade tarnimist. Kõnealuseid täiendavaid raskekujulisi piiranguid käsitlevad lisasuunised on esitatud käesolevate suuniste III jaos.

III. MOOTORSÕIDUKITE GRUPIERANDI MÄÄRUSE LISASÄTETE KOHALDAMINE

17.

Kokkulepete suhtes ei saa grupierandit kohaldada juhul, kui kokkulepped sisaldavad raskekujulisi piiranguid. Need piirangud on loetletud üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 4 ja mootorsõidukite grupierandi määruse artiklis 5. Mis tahes sellise piirangu lisamine kokkuleppesse annab alust eeldada, et kokkulepe kuulub artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse. Samuti annab see alust eeldada, et kokkulepe ei vasta tõenäoliselt artikli 53 lõikes 3 esitatud tingimustele, mistõttu grupierandit ei kohaldata. See on siiski ümberlükatav oletus, mis jätab ettevõtjatele võimaluse paluda konkreetsel juhul tõhususel põhinevat kaitset artikli 53 lõike 3 kohaselt.

18.

Üks EFTA järelevalveameti eesmärk seoses mootorsõidukisektori konkurentsipoliitikaga on kaitsta varuosade tootjate juurdepääsu mootorsõidukite järelturgudele, tagades seeläbi, et varuosade konkureerivad tootemargid on jätkuvalt kättesaadavad nii sõltumatutele ja volitatud remonditöökodadele kui ka varuosade hulgimüüjatele. Selliste osade kättesaadavus on tarbijatele ülimalt kasulik eelkõige seetõttu, et tihti on autotootja müüdavate või edasimüüdavate ja alternatiivsete varuosade hinnad väga erinevad. Mootorsõidukitootja kaubamärgiga tähistatud osade (originaalosade tootja osad) alternatiivid hõlmavad originaalosi, mida toodavad ja müüvad originaalosade tarnijad (originaalosade tarnija osad), samas kui teisi originaalosadega samaväärse kvaliteediga osi tarnib samaväärse kvaliteediga osade tootja.

19.

Originaalosad või -seadmed on osad või seadmed, mis on toodetud vastavalt mootorsõiduki tootja poolt kõnealuse mootorsõiduki monteerimiseks vajalike osade või seadmete tootmiseks ette nähtud spetsifikatsioonidele ja tootmisstandarditele. Nende hulka kuuluvad osad või seadmed, mis on toodetud samal tootmisliinil kui originaalosad või -seadmed. Kuni vastupidise tõestamiseni eeldatakse, et osad on originaalosad, kui osade tootja tõendab, et osade kvaliteet vastab kõnealuse mootorsõiduki monteerimiseks kasutatud osade kvaliteedile ning et need on toodetud vastavalt mootorsõiduki spetsifikatsioonidele ja tootmisstandarditele (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) (raamdirektiiv) (14) artikli 3 lõige 26).

20.

Selleks et osi peetaks samaväärse kvaliteediga osadeks, peavad need olema piisavalt kvaliteetsed, et nende kasutamine ei seaks ohtu kõnealuse volitatud võrgustiku mainet. Nagu ka muude valikustandardite puhul, võib mootorsõidukitootja esitada tõendeid selle kohta, et teatav varuosa ei vasta sellele nõudele.

21.

Üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti e kohaselt on raskekujulise piiranguga tegemist juhul, kui osade tarnija ja neid toodetega ühendava ostja vahelise kokkuleppega takistatakse või piiratakse osade tarnija võimet müüa oma koostisosi lõppkasutajatele ning sõltumatutele remonditöökodadele või muudele teenuseosutajatele, kellele ostja ei ole usaldanud oma kaupade parandamist ega hooldamist. Mootorsõidukite grupierandi määruse artikli 5 punktides a, b ja c sätestatakse kolm täiendavat raskekujulist piirangut, mis on seotud varuosade tarnimist käsitlevate kokkulepetega.

22.

Mootorsõidukite grupierandi määruse artikli 5 punktis a käsitletakse piirangut, mis on kehtestatud mootorsõidukite varuosade müügi suhtes valikulise turustuse süsteemi liikmete poolt sõltumatutele remonditöökodadele. Nimetatud säte on kõige asjakohasem teatava kategooria varuosade puhul, millele vahel viidatakse kui kindla tootega seotud osadele ning mida on võimalik hankida üksnes mootorsõiduki tootjalt või tootja volitatud võrgustiku liikmetelt. Juhul kui tarnija ja turustaja lepivad kokku, et selliseid osi ei tohi sõltumatutele remonditöökodadele tarnida, piiraks selline kokkulepe tõenäoliselt remonditöökodade remondi- ja hooldusteenuste turule pääsemist ning oleks vastuolus artikliga 53.

23.

Mootorsõidukite grupierandi määruse artikli 5 punktis b käsitletakse mis tahes otsest või kaudset piirangut, milles varuosade, remondivahendite või diagnostika- ja muude seadmete tarnija ja mootorsõidukite tootja kokku on leppinud ning millega piiratakse tarnija võimalust müüa neid kaupu volitatud ja/või sõltumatutele turustajatele ja remonditöökodadele. Koostisosade tarnijate ja mootorsõidukite tootjate vahel sõlmitud nn töövahenditega seotud korraldused on üks näide seda liiki võimaliku kaudse piirangu kohta. Sellega seoses tuleks viidata EFTA järelevalveameti teatisele, mis käsitleb hinnangu andmist teatavatele alltöövõtukokkulepetele seoses EMP lepingu artikli 53 lõikega 1 (15). Tavaliselt ei kohaldata artikli 53 lõiget 1 kokkuleppe suhtes, mille kohaselt mootorsõiduki tootja varustab koostisosa tootjat teatavate osade tootmiseks vajalike töövahenditega, osaleb tema toote arenduskulude rahastamises või võimaldab kasutada vajalikke (16) intellektuaalomandi õigusi või oskusteavet, kuid ei luba sellist abi kasutada selliste osade tootmiseks, mida müüakse otse järelturul. Samas juhul, kui mootorsõiduki tootja kohustab koostisosa tarnijat loobuma sellise töövahendi omandiõigusest, intellektuaalomandi õigusest või oskusteabest, katab üksnes tühise osa toote arenduskuludest või ei anna tema kasutusse vajalikke töövahendeid, intellektuaalomandi õigusi või oskusteavet, ei käsitata kõnealust kokkulepet tegeliku alltöövõtukokkuleppena. Seetõttu võib kokkulepe kuuluda artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse ning seda võidakse uurida vastavalt grupierandi määruste sätetele.

24.

Mootorsõidukite grupierandi määruse artikli 5 punkt c on seotud piiranguga, milles on kokku leppinud mootorsõidukite tootja, kes kasutab koostisosi mootorsõidukite esialgsel kokkupanemisel, ning selliste koostisosade tarnija, ning millega piiratakse tarnija võimalust märgistada tarnitavad koostisosad või varuosad tõhusalt ja nähtaval viisil oma kaubamärgi või logoga. Tarbijatele pakutava valiku suurendamiseks peaks remonditöökodadel ja tarbijatel olema võimalus kindlaks määrata, millised autotootja kaubamärki mittekandvad alternatiivsete tarnijate varuosad sobivad asjakohase mootorsõidukiga. Koostis- ja varuosade kaubamärgi või logoga varustamine hõlbustab selliste kokkusobivate asendusosade kindlaksmääramist, mida on võimalik saada originaalosade tarnijalt. Sellise võimaluse andmata jätmise korral võib mootorsõiduki tootja piirata originaalosade tarnija osade turustamist ning piirata tarbijate valikut viisil, mis on vastuolus artikli 53 sätetega.

IV. KONKREETSETE PIIRANGUTE HINDAMINE

25.

Mootorsõidukisektori vertikaalsete kokkulepete osalised peaksid kasutama käesolevaid suuniseid koostoimes vertikaalseid piiranguid käsitlevate üldiste suunistega ja nende täiendusena, et hinnata konkreetsete piirangute kooskõla artikliga 53. Käesolevas jaos esitatakse konkreetsed suunised ühe tootemargi pealesurumise ja valikulise turustuse kohta. Need on kaks valdkonda, millel võib olla eriline tähtsus käesolevate suuniste II jaos osutatud kategooria kokkulepete hindamisel.

1. Ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustused

i) Ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustuste hindamine grupierandi määruste kohaselt

26.

Vastavalt mootorsõidukite grupierandi määruse artiklile 3, mida loetakse koostoimes üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 5 lõike 1 punktiga a, võivad mootorsõiduki tarnija ja turustaja, kellele ei kuulu asjaomasest turust üle 30 %, leppida kokku ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustuses, mille kohaselt turustaja on kohustatud ostma mootorsõidukeid üksnes tarnijalt või muudelt tarnija määratud ettevõtetelt, tingimusel et sellised konkurentsikeelukohustused ei kehti üle viie aasta. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tarnijate ja nende volitatud remonditöökodade ja/või varuosade tarnijate vaheliste kokkulepete suhtes. Kokkulepet võib pärast viit aastat uuendada üksnes mõlema kokkuleppeosalise sõnaselgel nõusolekul ning tarnijal peab viie aasta möödumisel olema võimalik konkurentsikeelukohustus takistusteta lõpetada. Konkurentsikeelukohustused jäävad grupierandi määruste reguleerimisalast välja juhul, kui nende kehtivusaeg on kindlaks määramata või ületab viit aastat, kuigi sellistes tingimustes kohaldataks grupierandi määruseid jätkuvalt vertikaalse kokkuleppe ülejäänud osa suhtes. Sama kehtib konkurentsikeelukohustuste suhtes, mida viie aasta möödudes vaikimisi pikendatakse. Takistused, kokkuleppe lõpetamise ähvardused või vihjed, et ühe tootemargi pealesurumine taaskehtestatakse enne seda, kui on möödunud piisav ajavahemik, et turustaja või uus tarnija saaks amortiseerida oma pöördumatud investeeringud, võrduksid kõnealuse ühe tootemargi pealesurumise kohustuse vaikimisi pikenemisega.

27.

Vastavalt üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 5 lõike 1 punktile c ei kuulu kõnealuse erandi kohaldamisalasse mis tahes otsesed või kaudsed kohustused, mille tõttu valikulise turustuse süsteemi liikmed ei saa müüa teatavate konkureerivate tarnijate pakutavaid tootemarke. Erilist tähelepanu tuleks osutada viisile, kuidas ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustusi kohaldatakse mitme sõidukimargiga tegelevate turustajate suhtes eesmärgiga tagada, et kõnealused kohustused ei oleks osa üldisest strateegiast, mille eesmärk on kõrvaldada ühe või mitme konkreetse tarnija, eelkõige uute või nõrgemate konkurentide pakutav konkurents. Seda laadi mureküsimused võivad tekkida eelkõige siis, kui ületatakse käesolevate suuniste punktis 34 nimetatud turuosa künnised ning kui sellist liiki piirangut kohaldaval tarnijal on asjaomasel turul selline positsioon, mis võimaldab tal märkimisväärselt kaasa aidata üldise turulepääsu piirava mõju tekkele (17).

28.

Vertikaalsetes kokkulepetes esitatud konkurentsikeelukohustused ei ole raskekujulised piirangud, kuid olenevalt turu olukorrast võib neil sellegipoolest olla negatiivne mõju, mis võib põhjustada kokkulepete kuulumist artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse (18). Selline kahjulik mõju võib tekkida siis, kui kehtestatakse turulepääsu või laienemise tõkked, mis piiravad konkureerivate tarnijate tegevust ning kahjustavad tarbijaid eelkõige hinnatõusu või tootevaliku piiramise ning toodete kvaliteedi või tootearenduse taseme alandamise kaudu.

29.

Konkurentsikeelukohustustel võib siiski olla ka positiivne mõju, mis võib õigustada artikli 53 lõike 3 kohaldamist. Konkurentsikeelukohustused võivad aidata lahendada nn parasiitluse küsimust, mille puhul üks tarnija saab kasu teise tarnija tehtud investeeringutest. Tarnija võib näiteks investeerida turustaja ruumidesse, kuid meelitada sellega ligi ka samades ruumides müüdava konkureeriva tootemargi kliente. Sama kehtib ka tarnija muude investeeringute suhtes, mida turustaja võib konkureerivate tootjate mootorsõidukite müümisel kasutada, näiteks investeeringud koolitusse.

30.

Teine näide mootorsõidukisektori konkurentsikeelukohustuste positiivsest mõjust on seotud tootemargi kuvandi ja turustusvõrgustiku maine parandamisega. Sellised piirangud võivad aidata luua ja säilitada tootemargi kuvandit, kehtestades turustajate suhtes teatavad ühtsus- ja kvaliteedinormid ning suurendades sellega kõnealuse tootemargi atraktiivsust lõpptarbija jaoks ja suurendades selle müüki.

31.

Üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punktis d määratletakse konkurentsikeelukohustus kui:

„a)	otsene või kaudne kohustus, mille tõttu ostja ei valmista, osta, müü ega müü edasi kaupu või teenuseid, mis konkureerivad lepingujärgsete kaupade või teenustega, või

b)	ostja otsene või kaudne kohustus osta tarnijalt või tarnija määratud ettevõtjalt rohkem kui 80 % kõigist ostja ostetud lepingujärgsetest kaupadest või teenustest ja nende asendajatest asjaomasel turul.”

32.

Lisaks otsestele meetmetele siduda turustaja oma tootemargi/tootemarkidega võib tarnija kasutada ka sama mõjuga kaudseid meetmeid. Mootorsõidukisektoris võivad sellised kaudsed meetmed sisaldada kvalitatiivseid norme, mis on spetsiaalselt ette nähtud selleks, et takistada turustajaid müümast konkureerivaid tootemarke, (19) või boonuseid, mis sõltuvad turustaja nõusolekust müüa eranditult ühte tootemarki, või allahindlust eesmärgi täitmise eest või teatavaid muid nõudeid, nagu nõue luua konkureeriva tootemargi jaoks eraldiseisev juriidiline isik või kohustus esitleda täiendavat konkureerivat tootemarki eraldi paiknevas müügisalongis sellises geograafilises asukohas, kus sellise nõude täitmine ei oleks majanduslikult elujõuline (nt hõredalt asustatud piirkonnad).

33.

Üldises vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruses sätestatud grupierand hõlmab kõiki otseseid või kaudseid konkurentsikeelukohustusi mis tahes vormis, eeldusel et nii tarnija kui ka turustaja turuosa ei ole suurem kui 30 % ning et konkurentsikeelukohustus ei kesta üle viie aasta. Kuid isegi juhul, kui konkreetsed kokkulepped vastavad nendele tingimustele, võib konkurentsikeelukohustuste kasutamisega siiski kaasneda konkurentsivastane mõju, mida nende positiivne mõju üles ei kaalu. Mootorsõidukitööstuses võivad konkurentsivastast mõju põhjustada eelkõige sellised kumulatiivsed mõjud, mis toovad kaasa konkureerivate tootemarkide turulepääsu piiramise.

34.

Mootorsõidukite turustamiseks jaemüügitasandil on turulepääsu sellisel viisil piiramine ebatõenäoline turgudel, kus kõikide tarnijate turuosa on alla 30 % ja kus kõigi selliste mootorsõidukite kogumüük, mille suhtes kohaldatakse kõnealusel turul ühe tootemargi pealesurumist (st kogu seotud turuosa), on alla 40 % (20). Olukorras, kus turul on üks tarnija, kes ei ole turgu valitsevas seisundis ja kelle turuosa on üle 30 % asjaomasest turust, samas kui kõikide teiste tarnijate turuosa on alla 30 %, on kumulatiivse konkurentsivastase mõju tekkimine ebatõenäoline seni, kuni kogu seotud turuosa ei ole üle 30 %.

35.

Kui juurdepääsu asjaomasele uute mootorsõidukite müügi turule ning sellel valitsevat konkurentsi takistab olulisel määral ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustusi sisaldavate samalaadsete vertikaalsete kokkulepete paralleelsete võrgustike kumulatiivne mõju, võib EFTA järelevalveamet, kui ta toimib EMP lepingu artikli 56 kohase pädeva järelevalveasutusena, grupierandi tühistada vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu 4. protokolli II peatüki artiklile 29. Tühistamisotsuse võib adresseerida eelkõige nendele tarnijatele, kes aitavad olulisel määral kaasa turulepääsu piirava kumulatiivse mõju tekkimisele asjaomasel turul. Juhul kui selline mõju ilmneb siseriiklikul turul, võivad kõnealusel territooriumil grupierandi tühistada ka asjaomase EFTA riigi pädevad konkurentsiasutused.

36.

Peale selle, kui samalaadseid vertikaalseid piiranguid sisaldavate kokkulepete paralleelsed võrgustikud hõlmavad konkreetsest turust üle 50 %, võib EFTA järelevalveamet soovituse kujul otsustada, et grupierandit ei kohaldata kõnealuse turu suhtes seoses selliste piirangutega (21). Selline olukord võib eelkõige tekkida siis, kui ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustuste ulatuslikust kasutamisest tulenev kumulatiivne mõju kahjustab kõnealusel turul tarbijate huve.

37.

Seoses turustaja aastase koguvajaduse põhjal arvutatud minimaalsete ostukohustuste hindamisega võib grupierandi tühistamine olla põhjendatud, kui kumulatiivne konkurentsivastane mõju ilmneb isegi siis, kui tarnija kehtestab minimaalse ostukohustuse, mis jääb allapoole üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punktis d kehtestatud 80 % piirmäära. Kokkuleppeosalised peavad asjakohaseid faktilisi asjaolusid arvestades kaaluma, kas turustajale seatud kohustus tagada, et teatav protsent kõigist tema ostetud mootorsõidukitest kannab tarnija kaubamärki, takistab turustajal täiendavalt turustada ühte või mitut konkureerivat tootemarki. Sellest seisukohast kujutab ka sellise minimaalse ostunõude kehtestamine, mis on väiksem kui 80 % turustaja aastastest ostudest, endast ühe tootemargi pealesurumist, kui sellega kohustatakse turustajat, kes soovib hakata turustama enda valitud uut konkureeriva tootja tootemarki, ostma kõnealuse uue tootemargi mootorsõidukeid samas koguses kui ta juba müüb, muutes turustaja äritegevuse seeläbi majanduslikult jätkusuutmatuks (22). Sellise minimaalse ostukohustuse näol on tegemist ühe tootemargi pealesurumisega ka siis, kui sellega sunnitakse konkureerivat tarnijat jagama oma kavandatud müügimahtu asjaomasel territooriumil mitme turustaja vahel, millega kaasneb investeeringute dubleerimine ja müügituru killustumine.

ii) Grupierandi määruste reguleerimisalasse mittekuuluvate, ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustuste hindamine

38.

Kokkuleppeosalistel võidakse paluda hinnata ühe tootemargi pealesurumise kohustusega seotud konkurentsieeskirjade järgimist ka kokkulepete puhul, mis ei vasta grupierandi kohaldamise tingimustele, kuna kokkuleppeosaliste turuosa ületab 30 % või kokkuleppe tähtaeg on pikem kui viis aastat. Seetõttu uuritakse selliseid kokkuleppeid üksikult, et määrata kindlaks, kas need kuuluvad artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, ning juhul kui kuuluvad, siis kas võib täheldada mis tahes võimalikke konkurentsivastast mõju tasakaalustavaid tegureid. Kui see on nii, siis võib nende suhtes kohaldada artikli 53 lõikes 3 sätestatud erandit. Üksikjuhtumite hindamiseks kohaldatakse vertikaalseid piiranguid käsitlevate üldiste suuniste jaotises VI.2.1 sätestatud üldpõhimõtteid.

39.

Ühelt poolt mootorsõiduki tootja või selle importija ja teiselt poolt varuosade turustajate ja/või volitatud remonditöökodade vaheliste kokkulepete suhtes ei kohaldata grupierandi määruseid, kui kokkuleppeosaliste turuosa ületab 30 % künnise, mis on tõenäoline enamiku selliste kokkulepete puhul. Ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustused, mida tuleb sellistes tingimustes hinnata, hõlmavad igat liiki piiranguid, mis piiravad otseselt või kaudselt volitatud turustajate või remonditöökodade võimet omandada kolmandatelt isikutelt originaalosi või samaväärse kvaliteediga varuosi. Volitatud remonditöökojale kehtestatud kohustust kasutada garantiiremondi, tasuta hooldusteenuste ja taastustööde korral sõidukitootja tarnitud originaalvaruosi ei peetaks siiski ühe tootemargi pealesurumiseks, vaid pigem objektiivselt põhjendatud tingimuseks.

40.

Uute mootorsõidukite turustamist käsitlevates kokkulepetes ühe tootemargi pealesurumisega seotud kohustuste sätestamist tuleb eraldi hinnata ka juhul, kui kokkulepete tähtaeg on pikem kui viis aastat ja/või kui tarnija turuosa ületab 30 %, mis võib paika pidada teatavate tarnijate puhul mõnes EMP riigis. Sellisel juhul peaksid kokkuleppeosalised võtma arvesse mitte ainult tarnija ja ostja turuosa, vaid ka kogu seotud turuosa, arvestades punktis 34 esitatud künniseid. Kõnealuste künniste ületamise korral hinnatakse üksikjuhtumeid vastavalt vertikaalseid piiranguid käsitlevate üldiste suuniste jaos VI.2.1 sätestatud üldpõhimõtetele.

41.

Grupierandi määruste reguleerimisalast väljapoole jäävate juhtumite puhul võetakse turustaja kogu aastavajaduse põhjal arvutatud minimaalse ostukohustuse hindamisel arvesse kõiki asjaomaseid faktilisi asjaolusid. Eelkõige kujutab minimaalse ostukohustuse seadmine allapoole 80 % turustaja aastasest ostukogusest endast ühe tootemärgi pealesurumisega seotud kohustust siis, kui selle tulemusel ei saaks turustaja täiendavalt turustada ühte või mitut konkureerivat tootemarki.

2. Valikuline turustus

42.	Valikuline turustus on praegu mootorsõidukisektoris peamine turustusvorm. Seda kasutatakse laialdaselt nii mootorsõidukite turustamisel kui ka remondi- ja hooldusteenuste osutamisel ning varuosade turustamisel.

43.

Puhtkvalitatiivse valikulise turustuse korral valitakse turustajad ja remonditöökojad üksnes toote või teenuse laadist tingitud selliste objektiivsete kriteeriumide alusel nagu müügipersonali tehnilised oskused, müügikoha paigutus, müügitehnikad ja turustaja osutatava müügiteenuse liik (23). Selliste kriteeriumide kohaldamisega ei piirata otseselt tarnija võrgustikku kuuluvate turustajate või remonditöökodade arvu. Puhtkvalitatiivne valikuline turustus jääb konkurentsivastase mõju puudumise tõttu üldjuhul artikli 53 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks peab valikulise turustuse kasutamine olema tingitud kõnealuse toote laadist selles mõttes, et selline turustussüsteem peab kujutama endast toote laadi arvesse võttes õiguspärast vajadust säilitada selle toote kvaliteet ja tagada toote nõuetekohane kasutamine. Teiseks tuleb turustajad või remonditöökojad valida kvalitatiivset laadi objektiivsete kriteeriumide põhjal, mis on sätestatud ühtselt kõigi potentsiaalsete edasimüüjate kohta ning mida ei kohaldata diskrimineerivalt. Kolmandaks ei tohi sätestatud kriteeriumid minna vajalikust kaugemale.

44.

Samas, kui kvalitatiivne valikuline turustus hõlmab turustajate või remonditöökodade valimist üksnes toote või teenuse laadist tulenevate objektiivsete kriteeriumide põhjal, lisanduvad kvantitatiivse valikuga täiendavad valikukriteeriumid, mis piiravad otsesemalt võimalike turustajate või remonditöökodade arvu, määrates konkreetselt kindlaks nende arvu või näiteks kehtestades minimaalse läbimüügitaseme. Kvantitatiivsetel kriteeriumidel põhinevaid võrgustikke peetakse tavaliselt piiravamateks kui puhtkvalitatiivsel valikul põhinevaid võrgustikke ning need kuuluvad seetõttu tõenäolisemalt artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse.

45.	Kui valikulise turustuse kokkulepped kuuluvad artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, peavad kokkuleppeosalised hindama, kas nende kokkulepete suhtes saab kohaldada grupierandi määruseid või konkreetsel juhul artikli 53 lõikes 3 sätestatud erandit.

i) Valikulise turustuse hindamine grupierandi määruste kohaselt

46.

Grupierandi määrustega tehakse erand valikulise turustuse kokkulepete suhtes olenemata sellest, kas kasutatakse kvantitatiivseid või puhtkvalitatiivseid valikukriteeriume, eeldusel et kokkuleppeosaliste turuosa ei ületa 30 %. Selle erandi kohaldamise tingimus on siiski, et kokkulepped ei tohi sisaldada mis tahes raskekujulisi piiranguid, mis on sätestatud üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 4 ja mootorsõidukite grupierandi määruse artiklis 5, ega ühtegi üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 5 kirjeldatud välja jäetud piirangut.

47.

Üldises vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruses sätestatud raskekujulistest piirangutest kolm on konkreetselt seotud valikulise turustusega. Artikli 4 punktis b kirjeldatakse raskekujulisena piirangut territooriumi või klientide suhtes, kus või kellele kokkuleppeosaliseks olev ostja võib lepingujärgseid kaupu müüa või teenuseid osutada, välja arvatud valikulise turustuse süsteemi liikmetele kehtestatud piirang müüa sellise süsteemiga hõlmatud turgudel tegutsevatele volitamata turustajatele. Artikli 4 punktis c kirjeldatakse raskekujulise piiranguna selliseid kokkuleppeid, millega piiratakse jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustuse süsteemi liikmete aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajatele, ilma et see piiraks võimalust keelata süsteemi liikmel tegutseda tegevuskohas, milleks puudub luba, samas kui artikli 4 punktis d käsitletakse kokkuleppeid, mille eesmärk on piirata turustajate vahelist risttarnimist valikulise turustuse süsteemis, sealhulgas eri kaubandustasanditel tegutsevate turustajate vahel. Need kolm raskekujulist piirangut on mootorsõidukite turustuse puhul väga olulised.

48.

Siseturg on võimaldanud tarbijatel soetada mootorsõidukeid teistes EMP riikides ja saada kasu riikidevahelistest hinnaerinevustest ning EFTA järelevalveamet leiab, et paralleelse kaubanduse kaitsmine selles sektoris on oluline konkurentsialane eesmärk. Tarbija võimalus osta kaupu teistes EMP riikides on eriti oluline just mootorsõidukite puhul, võttes arvesse kauba kõrget hinda ja otsest kasu madalamate hindade näol neile tarbijatele, kes ostavad mootorsõidukeid mujal EMPs. Seetõttu on EFTA järelevalveamet huvitatud, et turustuskokkulepped ei piiraks paralleelset kaubandust, kuna see ei pruugi olla kooskõlas artikli 53 lõikes 3 sätestatud tingimustega (24).

49.

Komisjon on algatanud mitu menetlust sellist kaubandust takistavate mootorsõidukitootjate suhtes ning Euroopa kohtud on komisjoni otsused laialdaselt heaks kiitnud (25). See kogemus näitab, et paralleelsele kaubandusele seatud piirangud võivad esineda mitmel kujul. Tarnija võib näiteks turustajatele survet avaldada, ähvardada neid lepingu lõpetamisega, mitte maksta boonuseid, keelduda järgimast tarbija imporditud või erinevates EMP riikides asuvate turustajate vahelise risttarnimise kaudu soetatud sõidukite garantiitingimusi või lasta turustajal oodata märkimisväärselt kauem identse sõiduki kohaletoimetamist juhul, kui asjaomane tarbija elab teises EMP riigis.

50.

Üks konkreetne paralleelsele kaubandusele seatud kaudne piirang ilmneb siis, kui turustaja ei saa soetada uusi mootorsõidukeid, millel on piiriülese müügi jaoks vajalik spetsifikatsioon. Sellistel konkreetsetel juhtudel võib grupierandi andmine sõltuda sellest, kas tarnija tarnib oma turustajatele selliseid mootorsõidukeid, mille spetsifikatsioon on identne teistes EMP riikides kõnealuste riikide tarbijatele müüdavate mootorsõidukite spetsifikatsioonidega (nn kättesaadavusklausel) (26).

51.

Grupierandi määruste kohaldamiseks ja eelkõige seoses üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c kohaldamisega hõlmab mõiste „lõppkasutaja” liisingufirmasid. See tähendab eelkõige seda, et valikulise turustuse süsteemi turustajaid ei saa takistada müümast uusi mootorsõidukeid nende valitud liisingufirmadele. Siiski võib valikulist turustust kasutav tarnija takistada oma turustajatel müüa uusi mootorsõidukeid liisingufirmadele juhul, kui esineb tõendatav oht, et need ettevõtjad müüvad mootorsõidukid uuena edasi. Seetõttu võib tarnija enne mootorsõidukite teatavale ettevõtjale müümist nõuda turustajalt kohaldatavate liisingu üldtingimuste kontrollimist veendumaks, et asjaomane ettevõtja on tõepoolest liisingufirma ja mitte volitamata edasimüüja. Turustajale seatud kohustust esitada enne mootorsõiduki liisingufirmale müümist tarnijale iga liisingulepingu koopia võiks aga pidada kaudseks müügipiiranguks.

52.

Mõiste „lõppkasutaja” hõlmab ka tarbijaid, kes ostavad vahendaja kaudu. Vahendaja on füüsiline või juriidiline isik, kes ostab uue mootorsõiduki konkreetse tarbija nimel, kuid kuulumata sealjuures turustusvõrgustikku. Sellistel ettevõtjatel on mootorsõidukisektoris oluline roll – nad hõlbustavad eelkõige tarbijatel mootorsõidukite ostmist teistest EMP riikidest. Vahendaja staatust tuleb reeglina tõendada kehtiva volitusega, mis sisaldab tarbija nime ja aadressi ja mis on saadud enne tehingu toimumist. Interneti kasutamine klientide ligimeelitamiseks seoses teatava mootorsõidukite valikuga ja klientidelt elektrooniliste volituste kogumine ei mõjuta vahendaja staatust. Vahendajaid tuleb eristada sõltumatutest edasimüüjatest, kes ostavad mootorsõidukeid nende edasimüügiks ega tegutse konkreetsete tarbijate nimel. Sõltumatuid edasimüüjaid ei või käsitada lõppkasutajatena grupierandi määruste kohaldamisel.

ii) Valikulise turustuse hindamine väljaspool grupierandi määruste reguleerimisala

53.

Nagu selgitatakse vertikaalseid piiranguid käsitlevate üldiste suuniste punktis 175, on võimalikud valikulisest turustusest tingitud ohud konkurentsile tootemargisisese konkurentsi vähenemine ja eriti kumulatiivse mõju korral turu sulgemine teatavat liiki turustajatele ning tarnijate või ostjate omavahelise konkurentsivastase koostöö hõlbustamine.

54.

Et hinnata valikulise turustuse võimalikku konkurentsivastast mõju artikli 53 lõike 1 kohaselt, tuleb teha vahet puhtkvalitatiivsel valikulisel turustusel ja kvantitatiivsel valikulisel turustusel. Nagu punktis 43 märgitud, ei kuulu kvalitatiivne valikuline turustus tavaliselt artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse.

55.

Asjaolu, et kokkulepete võrgustiku suhtes ei kohaldada grupierandit, kuna ühe või mitme kokkuleppeosalise turuosa on üle grupierandi kohaldamiseks ette nähtud 30 % künnise, ei tähenda, et sellised kokkulepped on ebaseaduslikud. Küll aga peavad selliste kokkulepete osalised neid kokkuleppeid eraldi analüüsima, et kontrollida, kas need kuuluvad artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, ning juhul kui kuuluvad, siis kontrollima, kas nende suhtes saab sellest olenemata kohaldada artikli 53 lõikes 3 sätestatud erandit.

56.

Uute mootorsõidukite turustusele iseloomulikke jooni arvesse võttes on kvantitatiivne valikuline turustus tavaliselt kooskõlas artikli 53 lõikes 3 sätestatud tingimustega, kui kokkuleppeosaliste turuosa ei ületa 40 %. Siiski peaksid selliste kokkulepete osalised pidama silmas, et üksikasjalike valikukriteeriumide olemasolu võib mõjutada nende kokkulepete vastavust artikli 53 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Näiteks, olgugi et uute mootorsõidukite valikulise turustuse kokkulepetes kasutatavad asukohaklauslid (klauslid, millega keelatakse valikulise turustuse süsteemi liikmel tegutseda asukohas, milleks puudub luba) suurendavad tavaliselt tõhusust parema logistika ja turu ennustatava ulatuse vormis, võivad negatiivsed aspektid selle kasu tähtsuselt ületada juhul, kui tarnija turuosa on väga suur, ning selliste asjaolude korral ei pruugi nende klauslite suhtes olla võimalik kohaldada artikli 53 lõikes 3 sätestatud erandit.

57.

Konkreetseid küsimusi tekitab ka volitatud remonditöökodade suhtes kohaldatava valikulise turustuse individuaalne hindamine. Seni kui remondi- ja hooldusteenuste turg (27) püsib lahus uute mootorsõidukite müügiturust, käsitatakse seda tootemargispetsiifilisena. Sellel turul on peamine konkurentsiallikas sõltumatute remonditöökodade ja asjaomase tootemargi volitatud remonditöökodade omavaheline konkureerimine.

58.

Just sõltumatud remonditöökojad avaldavad väga olulist konkurentsisurvet, kuna nende ärimudel ja seotud tegevuskulud erinevad volitatud võrgustike omadest. Peale selle, erinevalt volitatud remonditöökodadest, mis kasutavad suures osas autotootja kaubamärgiga osi, on sõltumatutel remonditöökodadel tavaliselt suurem valik muid tootemarke, mis võimaldab mootorsõidukiomanikel konkureerivate varuosade vahel valida. Arvestades et uute mootorsõidukite remonditöid tehakse praegu suuremalt jaolt volitatud remonditöökodades, on oluline, et volitatud remonditöökodade vaheline konkurents püsiks tõhus. See on võimalik ainult siis, kui uute turulesisenejate juurdepääs võrgustikele jääb avatuks.

59.

Uue õigusraamistiku abil on EFTA järelevalveametil ja riiklikel konkurentsiasutustel lihtsam kaitsta sõltumatute remonditöökodade ja volitatud remonditöökodade ning samuti iga volitatud remonditöökodade võrgustiku liikmete vahelist konkurentsi. Kvalitatiivse valikulise turustuse puhul erandi tegemise aluseks oleva turuosa künnise vähendamine 100 %-lt 30 %-le laiendab konkurentsiametite tegevusulatust.

60.

Hinnates vertikaalsete kokkulepete mõju mootorsõidukite järelturul valitsevale konkurentsile, peaksid kokkuleppeosalised olema teadlikud EFTA järelevalveameti eesmärgist säilitada konkurents nii volitatud remonditöökodade võrgustike liikmete vahel kui ka nimetatud liikmete ja sõltumatute remonditöökodade vahel. Sel eesmärgil tuleks erilist tähelepanu pöörata kolmele konkreetsele käitumisviisile, mis võivad sellist konkurentsi piirata, nimelt kas takistades sõltumatute remonditöökodade juurdepääsu tehnilisele teabele, kuritarvitades õiguslikke ja/või laiendatud garantiisid, et tõrjuda välja sõltumatud remonditöökojad, või kehtestades volitatud remonditöökodade võrgustikele juurdepääsuks mittekvalitatiivseid kriteeriume.

61.

Kuigi järgmises kolmes alajaos viidatakse konkreetselt valikulisele turustusele, võivad samad konkurentsivastased turulepääsu piiravad mõjud tuleneda muud liiki vertikaalsetest kokkulepetest, millega piiratakse otseselt või kaudselt mootorsõidukitootjaga lepinguliselt seotud teeninduspartnerite arvu.

Sõltumatute ettevõtjate juurdepääs tehnilisele teabele

62.

Kuigi puhtkvalitatiivne valikuline turustus jääb üldjuhul artikli 53 lõike 1 kohaldamisalast välja konkurentsivastase mõju puudumise tõttu, (28) võivad volitatud remonditöökodade ja/või varuosade turustajate vahelised kvalitatiivse valikulise turustuse kokkulepped kuuluda artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse juhul, kui nende kokkulepete raames tegutseb üks kokkuleppeosaline viisil, mis piirab sõltumatute ettevõtjate turulepääsu, näiteks jättes neile andmata tehnilist teavet remondi- ja hooldustööde kohta. Selles kontekstis hõlmab mõiste „sõltumatud ettevõtjad” sõltumatuid remonditöökodasid, varuosade tootjaid ja turustajaid, remondiseadmete ja -vahendite tootjaid, tehnilise teabe avaldajaid, autoklubisid, maanteeabi teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid, kontrolli- ja katseteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid ning remonditöökodadele väljaõpet pakkuvaid ettevõtjaid.

63.

Tarnijad esitavad oma volitatud remonditöökodadele kogu tehnilise teabe, mis on vajalik nende tootemargi mootorsõidukite remontimiseks ja hooldamiseks, ning sageli on nad ainukesed ettevõtjad, kes saavad remonditöökodadele esitada kogu tehnilise teabe, mida nad asjakohaste tootemarkide kohta vajavad. Kui tarnija ei anna sõltumatutele ettevõtjatele asjakohast juurdepääsu oma tootemargispetsiifilisele tehnilisele teabele remondi- ja hooldustööde kohta, võib suureneda volitatud remonditöökodade ja/või varuosade turustajatega sõlmitud kokkulepetest tulenev võimalik negatiivne mõju ja kokkulepete suhtes võidakse kohaldada artikli 53 lõiget 1.

64.

Peale selle võib juurdepääsu puudumine vajalikule tehnilisele teabele põhjustada sõltumatute ettevõtjate turupositsiooni nõrgenemist, mille tulemusena tekitatakse kahju tarbijatele, kuna varuosade valik kahaneb märgatavalt, remondi- ja hooldusteenuste hinnad tõusevad, remonditöökodade valik väheneb ja võivad tekkida ohutusprobleemid. Sellisel juhul ei pruugi tõhusus, mida võiks tavapäraselt eeldada seoses volitatud remonditöökodade ja osade turustuskokkulepete kasutamisega, korvata sellist konkurentsivastast mõju, ning kõnealused kokkulepped ei oleks selle tulemusel kooskõlas artikli 53 lõikes 3 sätestatud tingimustega.

65.

EMP lepingu II lisa punktis 1 osutatud õigusaktiga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007), (29) mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning EMP lepingu II lisa punktis 45zt osutatud õigusaktiga (komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust), (30) nähakse ette alates 1. septembrist 2009 turule lastud sõiduautode remondi- ja hooldusteabe levitamise süsteem. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 595/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) (31) ning sellest tulenevate rakendusmeetmetega nähakse ette selline süsteem kommertssõidukite jaoks, mis lastakse turule alates 1. jaanuarist 2013. EFTA järelevalveamet võtab neid õigusakte arvesse selliste juhtumite hindamisel, mille puhul kahtlustatakse tehnilise remondi- ja hooldusteabe varjamist seoses enne nimetatud kuupäevi turustatud mootorsõidukitega. Kui kaalutakse, kas konkreetse teabe varjamise tõttu võib asjaomane kokkulepe kuuluda artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleks võtta arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas järgmist:

a)	kas kõnealune teave on tehniline või muud liiki teave, nagu äriteave, (32) mille avaldamata jätmine võib olla seaduspärane;

b)	kas kõnealuse tehnilise teabe mitteavaldamine avaldab märkimisväärset mõju sõltumatute ettevõtjate suutlikkusele täita oma ülesandeid ja avaldada turule konkurentsisurvet;

c)	kas kõnealune tehniline teave on tehtud kättesaadavaks vastava volitatud remonditöökodade võrgustiku liikmetele; kui see on volitatud remonditöökodade võrgustikule mis tahes kujul kättesaadavaks tehtud, tuleks see mittediskrimineerival alusel kättesaadavaks teha ka sõltumatutele ettevõtjatele;

d)	kas kõnealust tehnilist teavet kasutatakse lõppkokkuvõttes mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste osutamiseks (33) või pigem muul eesmärgil, (34) näiteks varuosade või töövahendite tootmiseks.

66.

Tehnika areng tähendab, et tehnilise teabe mõiste on paindlik. Praegu hõlmavad konkreetsed tehnilise teabe näited tarkvara, veakoode ja muid parameetreid, sealhulgas värskendusi, mis on vajalikud elektrooniliste juhtplokkidega töötamisel eesmärgiga sisestada või taastada tarnija soovitatud seadistusi, mootorsõiduki VIN-koode või mis tahes muid mootorsõidukite tuvastamismeetodeid, osade katalooge, remondi- ja hooldusvõtteid, töölahendusi, mis tulenevad praktilistest kogemustest ja on seotud konkreetse mudeli või partii tüüpprobleemidega, ning märkeid tagasivõtmiste kohta ja samuti muid märkeid selliste remonditööde kohta, mida võib volitatud remonditöökodade võrgustikus tasuta teha. Tehniline teave on ka osade koodid ja mis tahes muu teave, mis on vajalik selleks, et tuvastada õige autotootja kaubamärgiga varuosa, mis sobib konkreetsele mootorsõidukile (st osa, mida autotootja tarniks tavaliselt oma volitatud remonditöökodade võrgustiku liikmetele kõnealuse mootorsõiduki remontimiseks) (35). Seoses teabega, mida EFTA järelevalveamet käsitab tehnilise teabena artikli 53 kohaldamiseks, tuleks samuti juhinduda EMP lepingu II lisa punktis 1 osutatud õigusakti (määrus (EÜ) nr 715/2007) artikli 6 lõikes 2 sätestatud loetelust ja määrusest (EÜ) nr 595/2009 (EMP lepingusse seni lisamata).

67.

Selle hindamisel, kas volitatud remonditeenuste kokkulepped vastavad artiklile 53, on oluline ka tehnilise teabe esitamise viis. Juurdepääs tuleks anda taotluse korral ja põhjendamatu viivituseta, teave tuleks esitada kasutatavas vormis ning teabe eest küsitav tasu ei tohiks mõjutada selle kättesaadavust, jättes arvestamata, mil määral sõltumatu ettevõtja seda teavet kasutab. Mootorsõidukite tarnija peaks olema kohustatud tagama sõltumatutele ettevõtjatele juurdepääsu uusi mootorsõidukeid käsitlevale tehnilisele teabele samal ajal, kui selline teave tehakse kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele, ning ta ei tohi kohustada sõltumatuid ettevõtjaid ostma rohkem teavet, kui on vaja konkreetse töö tegemiseks. Artikliga 53 ei kohustata tarnijat siiski esitama tehnilist teavet standarditud vormis või kindlaksmääratud tehnilise süsteemi kaudu, nagu CEN/ISO standard või OASISe formaat, nagu on sätestatud EMP lepingu II lisa punktis 1 osutatud õigusaktis (määrus (EÜ) nr 715/2007) ja komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 295/2009 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (36) ning sarnastes klassifitseerimiseeskirjades.

68.

Eespool nimetatud seisukohti kohaldatakse samuti töövahendite ja koolituse sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavuse suhtes. Mõiste „töövahendid” hõlmab selles kontekstis elektroonilisi diagnostika- ja muid remondivahendeid koos seotud tarkvaraga, sealhulgas selle korrapärast ajakohastamist, ning sellistele töövahenditele suunatud müügijärgseid teenuseid.

Garantiide väärkasutus

69.

Kvalitatiivse valikulise turustuse kokkulepped võivad kuuluda artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse ka juhul, kui tarnija ja tema volitatud võrgustiku liikmed reserveerivad otseselt või kaudselt teatava kategooria sõidukite remonditööd oma volitatud võrgustiku liikmetele. See võib toimuda näiteks juhul, kui tootja õigusliku või pikendatud garantii ostjale andmise tingimuseks seatakse asjaolu, et lõppkasutaja peab laskma garantiiga hõlmamata remondi- ja hooldustööd teostada ainult volitatud remonditöökodades. Sama kehtib garantiitingimuste kohta, mille kohaselt on nõutav tootja tootemargi varuosade kasutamine garantiitingimustega hõlmamata asendustööde puhul. Samuti on kaheldav, et selliseid tavasid sisaldavad valikulise turustuse kokkulepped võiksid tuua tarbijatele sellisel moel kasu, et asjaomaste kokkulepete suhtes saaks kohaldada artikli 53 lõikes 3 sätestatud erandit. Kui tarnija keeldub õiguspäraselt täitmast garantiinõuet seetõttu, et kõnealuse nõude esitamise põhjustanud olukord on põhjuslikult seotud remonditöökoja suutmatusega teostada konkreetseid remondi- ja hooldustöid nõuetekohasel viisil või mittekvaliteetsete varuosade kasutamisega, ei mõjuta see siiski mingil viisil tarnija remonditeenuste kokkulepete vastavust konkurentsieeskirjadele.

Juurdepääs volitatud remonditöökodade võrgustikele

70.

Volitatud ja sõltumatute remonditöökodade vaheline konkurents ei ole ainuke konkurentsi vorm, mida tuleb arvesse võtta, kui analüüsitakse volitatud remonditeenuste kokkulepete vastavust artiklile 53. Kokkuleppeosalised peaksid hindama ka seda, mil määral asjaomasesse võrgustikku kuuluvad volitatud remonditöökojad suudavad üksteisega konkureerida. Üks põhilistest teguritest, mis sellist konkurentsi ajendab, on seotud tingimustega, mille kohaselt antakse juurdepääs standardsete volitatud remondikokkulepete alusel loodud võrgustikule. Pidades silmas volitatud remonditöökodade võrgustike üldiselt tugevat turupositsiooni, nende olulisust uute mootorsõidukite omanike jaoks ning asjaolu, et tarbijad ei ole valmis oma autode remontimiseks pikki vahemaid läbima, peab EFTA järelevalveamet oluliseks, et juurdepääs volitatud remonditöökodade võrgustikele jääks üldiselt avatuks kõikidele ettevõtjatele, kes vastavad kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele. Kvantitatiivsete valikukriteeriumide kohaldamine taotlejate suhtes toob tõenäoliselt kaasa artikli 53 lõike 1 kohaldamise kokkuleppe suhtes.

71.

Erijuhtumiga on tegemist siis, kui kokkulepete kohaselt peavad volitatud remonditöökojad ka uusi mootorsõidukeid müüma. Sellised kokkulepped kuuluvad tõenäoliselt artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, kuna lepinguliste teenuste olemus ei nõua kõnealuse kohustuse kehtestamist. Peale selle, üldtuntud tootemargi puhul ei saaks sellist kohustust sisaldavate kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldada artikli 53 lõikes 3 sätestatud erandit, kuna sellega piirataks märkimisväärselt juurdepääsu volitatud remonditöökodade võrgustikule, vähendades seega konkurentsi, ilma et tarbijad sellest vastavat kasu saaksid. Teatavatel juhtudel võib siiski tarnija jaoks, kes soovib tootemarki konkreetsel geograafilisel turul turustada, olla esialgu raske meelitada ligi vajalikke investeeringuid teha soovivaid turustajaid, ilma et nad saaksid olla kindlad, et nad ei pea konkureerima eraldiseisvate volitatud remonditöökodadega, kes soovisid neid esialgseid investeeringuid enda huvides ära kasutada. Sellisel juhul oleks kahe tegevuse omavahelisel lepingulisel ja piiratud ajaks sidumisel mootorsõidukite müügiturul konkurentsi soodustav mõju, kuna see võimaldaks turustada uut tootemarki ja ei mõjutaks mingil moel võimalikku tootemargispetsiifilist remonditeenuste turgu, mida sõidukite müümata jätmise korral ju igal juhul ei eksisteeriks. Kõnealused kokkulepped ei kuulu seega tõenäoliselt artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse.

(1) ELT C 138, 28.5.2010, lk 16.

(2) ELT L 129, 28.5.2010, lk 52; lisatud EMP lepingu XIV lisa punkti 4b otsusega nr 91/2010 (ELT L 277, 21.10.2010, lk 44 ja EMP kaasanne nr 59, 21.10.2010, lk 13).

(3) ELT L 102, 23.4.2010, lk 1; lisatud EMP lepingu XIV lisa punkti 2 otsusega nr 77/2010 (ELT L 244, 16.9.2010, lk 35 ja EMP kaasanne nr 49, 16.9.2010, lk 34).

(4) Vt joonealust märkust 3.

(5) (Seni avaldamata).

(6) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30.

(7) Jaekaubanduse tasandi turustajatele viidatakse sektoris tavaliselt kui „vahendajatele”.

(8) EMP konkurentsieeskirjade ajakohastamisest alates lasub peamine vastutus sellise analüüsi eest kokkuleppeosalistel. EFTA järelevalveamet võib siiski omal algatusel või kaebuse alusel kontrollida kokkulepete vastavust artiklile 53.

(9) EMP lepingu XIV lisa punktis 4b varem osutatud õigusakti (määrus (EÜ) nr 1400/2002) aegumine ja asendamine käesolevates suunistes selgitatud uue õigusraamistikuga ei eelda iseenesest olemasolevate lepingute lõpetamist. Vt näiteks Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-125/05: Vulcan Silkeborg A/S vs. Skandinavisk Motor Co. A/S (EKL 2006, lk I-7637).

(10) SEK(2008) 1946.

(11) KOM(2009) 388.

(12) Vastavalt üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklile 7 on kõnealuse turuosa künnise arvutamise aluseks tavaliselt turu müügiväärtuse andmed või, kui selline teave ei ole kättesaadav, muud usaldusväärsed turgu käsitlevad andmed, sealhulgas turu müügimahud. Sellega seoses võtab EFTA järelevalveamet arvesse asjaolu, et uute mootorsõidukite turustamisel arvutab tööstus turuosa praegu tarnijate poolt asjaomasel turul müüdud mootorsõidukite arvu alusel, mis hõlmab ka kõiki mootorsõidukeid, mida ostjad peavad toote omaduste, hinna ja kasutusotstarbe tõttu asendatavateks või vahetatavateks.

(13) Komisjoni 31. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1400/2002 selgitav brošüür – Mootorsõidukite turustamine ja teenindus Euroopa Liidus.

(14) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1 (EMP lepingusse veel lisamata).

(15) EÜT L 153, 18.6.1994, lk 30 ning EMP kaasanne nr 15, 18.6.1994, lk 29.

(16) Kui mootorsõiduki tootja annab koostisosa tarnija käsutusse töövahendi, intellektuaalomandi õiguse ja/või oskusteabe, ei saa kõnealuse kokkuleppe suhtes kohaldada alltöövõtukokkuleppeid käsitlevat teatist juhul, kui kõnealune töövahend, intellektuaalomandi õigus või oskusteave juba on koostisosa tarnija käsutuses või kui ta saaks neid mõistlikel tingimustel omandada, kuna nimetatud asjaoludel ei oleks tootja panus vajalik.

(17) EFTA järelevalveameti teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira märgatavalt konkurentsi EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kohaselt (de minimis) (ELT C 67, 20.3.2003, lk 20 ning EMP kaasanne nr 15, 20.3.2003, lk 11).

(18) Artikli 53 lõike 1 kohaselt konkurentsikeelukohustuse hindamisel arvestatavate asjakohaste tegurite kohta vaata vertikaalseid piiranguid käsitlevate üldiste suuniste vastavat jagu, eeskätt punkte 129–150.

(19) Vt juhtumid BMW, IP/06/302, 13.3.2006 ning Opel, IP/06/303, 13.3.2006.

(20) Vt vertikaalseid piiranguid käsitlevate üldiste suuniste punkt 141.

(21) See tuleneb EMP lepingu XIV lisa punktis 4b osutatud õigusakti (komisjoni 27. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 461/2010) artiklist 6, mida on kohandatud vastavalt EMP lepingu vajadustele.

(22) Näiteks kui turustaja ostab aastas nõudluse täitmiseks 100 A tootemargi autot ja soovib osta 100 B tootemargi autot, siis A tootemargiga seotud 80 % minimaalse ostukohustuse korral tuleks turustajal järgmisel aastal osta 160 A tootemargi autot. Arvestades et müügimaht jääb tõenäoliselt suhteliselt stabiilseks, jääks turustajal müümata hulgaliselt A tootemargi autosid. Seetõttu oleks ta sunnitud sellise olukorra vältimiseks järsult vähendama B tootemargi autode sisseostmist. Sõltuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest, võib sellist olukorda pidada ühe tootemargi pealesurumise kohustuseks.

(23) Tuleks siiski meeles pidada, et kooskõlas Euroopa kohtute väljakujunenud kohtupraktikaga võivad puhtkvalitatiivsed valikulise turustuse süsteemid konkurentsi siiski piirata juhul, kui teatava arvu selliste süsteemide olemasolu ei jäta enam tegevusruumi muudele teistsugusel konkureerimisviisil põhinevatele turustamisvormidele. Sellist olukorda ei teki tavaliselt uute mootorsõidukite müügi turul, kus liising ja muud sarnased korraldused on arvestatavaks alternatiiviks mootorsõiduki kohesele väljaostmisele, ega remondi- ja hooldusteenuste turul seni, kuni sõltumatud remonditöökojad pakuvad tarbijatele mootorsõidukite hooldamiseks alternatiivseid kanaleid. Vt näiteks otsus kohtuasjas T-88/92: Groupement d'achat Édouard Leclerc vs. komisjon (EKL 1996, lk II-1961).

(24) Asjaolu, et piiriülese kaubanduse piirangud võivad tarbijaid kahjustada, on kinnitanud Euroopa kohtud kohtuasjas C-551/03 P: General Motors (EKL 2006, lk I-3173, punktid 67 ja 68), kohtuasjas C-338/00 P: Volkswagen vs. komisjon (EKL 2003, lk I-9189, punktid 44 ja 49) ja kohtuasjas T-450/05, Peugeot vs. komisjon (ELK 2009, lk II-2533, punktid 46–49).

(25) Komisjoni 28. jaanuari 1998. aasta otsus 98/273/EÜ juhtumis IV/35.733 – VW; komisjoni 20. septembri 2000. aasta otsus 2001/146/EÜ juhtumis COMP/36.653 – Opel, EÜT L 59, 28.2.2001, lk 1; komisjoni 10. oktoobri 2001. aasta otsus 2002/758/EÜ juhtumis COMP/36.264 – Mercedes-Benz, EÜT L 257, 25.9.2002, lk 1; komisjoni 5. oktoobri 2005. aasta otsus 2006/431/EÜ juhtumites F-2/36.623/36.820/37.275 – SEP jt/Peugeot SA.

(26) Liidetud kohtuasjad 25/84 ja 26/84: Ford – Werke AG ja Ford of Europe Inc. vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1985, lk 2725).

(27) Teatavatel tingimustel võib nii mootorsõidukeid kui ka varuosasid hõlmava süsteemse turu määratlemisel võtta muu hulgas arvesse ka mootorsõiduki kasutusiga ning kasutajate eelistusi ja ostukäitumist. Vt EFTA järelevalveameti teatis asjaomase turu määratlemise kohta Euroopa Majanduspiirkonna konkurentsiõiguse kontekstis (EÜT L 200, 16.7.1998, lk 46 ning EMP kaasanne nr 28, 16.7.1998, lk 3, punkt 56). Üheks oluliseks teguriks on asjaolu, kas märkimisväärne osa ostjatest teeb otsuse, arvestades mootorsõiduki kasutuseaga seotud kulusid või mitte. Näiteks võib oluliselt erineda nende ostjate ostukäitumine, kes ostavad veoautosid enda autopargi tarbeks ning kes mootorsõiduki ostmise hetkel võtavad arvesse hoolduskulusid, ja sõiduautode ostjate ostukäitumine. Teiseks oluliseks teguriks on järelturul mootorsõidukitootjatest sõltumatult tegutsevate varuosatarnijate, remonditöökodade ja/või varuosade turustajate olemasolu ja nende suhteline positsioon. Enamikul juhtudel eksisteerib tõenäoliselt tootemargispetsiifiline järelturg eelkõige seetõttu, et enamik ostjaid on füüsilised isikud või VKEd, kes ostavad mootorsõidukeid ja järelturu teenuseid eraldi ning kellel puudub süstemaatiline juurdepääs andmetele, mis võimaldaks neil eelnevalt hinnata mootorsõiduki omamisega seotud kogukulusid.

(28) Nagu märgitud punktis 54, kehtib see tavaliselt remondi- ja hooldusteenuste turul niikaua, kui sõltumatud remonditöökojad pakuvad tarbijatele oma mootorsõidukite hooldamiseks alternatiivseid kanaleid.

(29) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1; lisatud EMP lepingu II lisa punkti 1 otsusega nr 4/2008 (ELT L 154, 12.6.2008, lk 7 ja EMP kaasanne nr 33, 12.6.2008, lk 6).

(30) ELT L 199, 28.7.2008, lk 1; lisatud EMP lepingu II lisa punkti 45zt otsusega nr 43/2009 (ELT L 162, 25.6.2009, lk 20 ja EMP kaasanne nr 33, 25.6.2009, lk 5).

(31) ELT L 188, 18.7.2009, lk 1 (EMP lepingusse veel lisamata).

(32) Äriteavet võib käsitada teabena, mida kasutatakse remondi- ja hooldusteenuste osutamiseks, kuid mida ei ole vaja mootorsõidukite remontimiseks või hooldamiseks. Näiteks võib tuua arvete esitamise tarkvara või teabe volitatud võrgustikus makstavate tunnitasude kohta.

(33) Näiteks väljaandjatele edastatav teave, mis on mõeldud mootorsõidukite remonditöökodade teabega taasvarustamiseks.

(34) Mootorsõidukile varuosa paigaldamiseks või mootorsõiduki puhul tööriista kasutamiseks vajalikku teavet tuleks käsitada remondi- ja hooldusteenuste jaoks vajaliku teabena, samas kui teavet disaini, tootmisprotsessi või varuosa tootmiseks kasutatava materjali kohta ei tuleks käsitada sellesse kategooriasse kuuluvana ja selle avaldamisest võib seetõttu loobuda.

(35) Sõltumatu ettevõtja ei peaks sellise teabe saamiseks olema kohustatud kõnealust varuosa ostma.

(36) ELT L 95, 9.4.2009, lk 7 (EMPs mittekohaldatav).

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.307.est
Euroopa Liidu Teataja		C 307

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 11. oktoober 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 307/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6712 – Carlyle/Getty Images) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 307/02	Euro vahetuskurss	2

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2012/C 307/03	EFTA järelevalveameti teatis – Täiendavad suunised vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes	3

2012/C 307/04	EFTA riikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa punktis 1j osutatud õigusaktiga (komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus))	18

2012/C 307/05	EFTA Järelevalveameti teadaanne (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõige 5) – Pakkumismenetlus seoses Finnmarkis ja North-Tromsis regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel	19

2012/C 307/06	EFTA Järelevalveameti teadaanne (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõige 4) – Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine Finnmarki ja Põhja-Tromsi lennuliinidel toimuvatel regulaarlendudel	20

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)
2012/C 307/07	Teade avaliku konkursi korraldamise kohta	21

	KOHTUMENETLUSED
	EFTA kohus
2012/C 307/08	Otsus, 15. detsember 2011, kohtuasjas E-1/11 – Dr A (Isikute vaba liikumine – Direktiiv 2005/36/EÜ – Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine – Rahvatervishoid – Mittediskrimineerimine – Proportsionaalsus)	22

2012/C 307/09	Otsus, 30. märts 2012, liidetud kohtuasjades E-17/10 ja E-6/11 – Liechtensteini Vürstiriik ja VTM Fundmanagement AG versus EFTA järelevalveamet (Hagi EFTA järelevalveameti otsuse tühistamiseks – Riigiabi – Äriühinguna asutatud fondidele kohaldatavad maksustamise erieeskirjad – Valikulisus – Olemasolev ja uus riigiabi – Tagasinõudmine – Õiguspärased ootused – Õiguskindlus – Põhjendamiskohustus)	23

2012/C 307/10	Otsus, 30. märts 2012, kohtuasjas E-7/11 – Grund, elli- og hjúkrunarheimili versus Islandi Ravimiamet (Lyfjastofnun) (Direktiiv 2001/83/EÜ – Kaupade vaba liikumine – Farmaatsiatooted – Paralleelimport – Kontrolliaruanded – Rahvatervise kaitse – Põhjendus – Märgistuse ja pakendi infolehe keelenõuded)	24

2012/C 307/11	Otsus, 18. aprill 2012, kohtuasjas E-15/10 – Posten Norge AS versus EFTA järelevalveamet (Hagi EFTA järelevalveameti otsuse tühistamiseks – Konkurents – Valitseva seisundi kuritarvitamine – Ettevõtja ja tarbija vahelise postipakkide kättetoimetamise turg – Jaotusvõrk – Ainuõiguslikud kokkulepped – Tegevus, mis võib konkurentsi turul kõrvaldada – Põhjendus – Rikkumise kestus – Trahv)	25

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 307/12	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta	26

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2889
JPY	Jaapani jeen	100,94
DKK	Taani kroon	7,4582
GBP	Inglise nael	0,80495
SEK	Rootsi kroon	8,6068
CHF	Šveitsi frank	1,2110
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3985
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,950
HUF	Ungari forint	282,15
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6961
PLN	Poola zlott	4,0825
RON	Rumeenia leu	4,5710
TRY	Türgi liir	2,3375
AUD	Austraalia dollar	1,2574
CAD	Kanada dollar	1,2594
HKD	Hongkongi dollar	9,9922
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5732
SGD	Singapuri dollar	1,5833
KRW	Korea vonn	1 436,57
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,1516
CNY	Hiina jüaan	8,1210
HRK	Horvaatia kuna	7,4920
IDR	Indoneesia ruupia	12 385,19
MYR	Malaisia ringit	3,9623
PHP	Filipiini peeso	53,470
RUB	Vene rubla	40,0900
THB	Tai baat	39,582
BRL	Brasiilia reaal	2,6199
MXN	Mehhiko peeso	16,5624
INR	India ruupia	68,3150

Üldeesmärgid (loetelu)	Eesmärgid (loetelu)	Abi suurim osatähtsus (%) või suurim abisumma Norra kroonides	VKE soodustused (%)
Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi (artikkel 13)	Kava	15 %
	Erakorraline abi (artikli 13 lõige 1)	… %


	(1) EMPs kohaldatav tekst