2.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/1

---

Teatis toodetud toorpiima koguste avaldamise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (1) artikli 126c lõikele 5

2012/C 296/01

Toodetud toorpiima kogused (2) vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 126c lõikele 5 Aastaandmed (1 000 t)
	Lehm	Utt	Kits	Pühvel
BE	3 111,0	0,0	0,0	0,0
BG	1 124,0	85,0	60,0	8,0
CZ	2 682,5	0,0 (3)	0,0	0,0
DK	4 910,0	0,0	0,0	0,0
DE	29 593,9	2,1 (3)	35,0	5,1 (3)
EE	675,4	0,0	0,6	0,0
IE	5 349,7	0,0 (3)	1,4 (3)	0,0 (3)
EL	743,7	752,4	394,6	0,0 (3)
ES	6 357,1	585,2	523,9	0,0
FR	24 000,3	267,0	664,5	0,0
IT	11 399,4	511,9	48,6	201,4
CY	151,0	18,0	22,9	0,0
LV	830,9	0,0 (3)	3,6	0,0 (3)
LT	1 732,5	0,0	4,0	0,0
LU	295,3	0,0 (3)	2,2 (3)	0,0 (3)
HU	1 684,9	1,8	3,8	0,0
MT	41,8 (3)	1,8 (3)	0,0 (3)	0,0 (3)
NL	11 940,5	3,0 (3)	182,0	1,5 (3)
AT	3 257,7	9,5	18,7	0,0
PL	12 279,0	0,0	19,0	0,0
PT	1 956,5	81,0	27,8	0,0
RO	4 500,0	430,0	222,0	21,0
SI	603,9	0,5	1,3	0,0 (3)
SK	918,0	9,4	0,1	0,0 (3)
FI	2 336,3	0,0	0,0 (3)	0,0
SE	2 862,2	0,0	0,0	0,0
UK	13 960,0	0,0	0,0	0,0
EU-27	149 297,5	2 758,6	2 236,0	237,0

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  2010 Põllumajandusettevõtetes toodetud piim, EUROSTAT — NewCronos Products Obtained.

(3)  Liikmesriikide poolt edastatud ja/või hinnanguline/arvutatud toodang 0,0: vähem kui pool ühikut.

---

2.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/3

---

Komisjoni teatis – Ühenduse 1. oktoobri 2004. aasta suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kohaldamisaja pikendamine

2012/C 296/02

Ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) (1) punktis 102 on sätestatud: „Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid 10. oktoobrist 20049. oktoobrini 2009”. 2009. aastal pikendas komisjon suuniste kehtivusaega kuni 9. oktoobrini 2012 (2).

8. mai 2012. aasta teatisega ELi riigiabi ajakohastamise (3) kohta nägi komisjon ette ulatusliku riigiabi reformimise programmi. Reformiettepanekute hulka kuulub muu hulgas selliste ühiste põhimõtete kindlaksmääramine, mille alusel hinnata abi kokkusobivust siseturuga. Eri suunised ja raamistikud vaadatakse läbi ja neid täiustatakse, et viia need kooskõlla kõnealuste ühiste põhimõtetega.

Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste läbivaatamisel tuleb arvesse võtta riigiabi eeskirjade üldist ajakohastamist. Selleks et mitte ennetada riigiabi ajakohastamist käsitlevate horisontaalsete arutelude tulemusi, on komisjon otsustanud jätkata seniste suuniste kohaldamist seni, kuni need asendatakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate uute eeskirjadega.

---

(1)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(2)  Komisjoni teatis, mis käsitleb ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kehtivuse pikendamist, ELT C 156, 9.7.2009, lk 3.

(3)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi riigiabi ajakohastamine”, COM(2012) 209 final.

---

2.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/4

---

Komisjoni teatis Euroopa Liidu poolt riisisektori toodetele avatud teatavate kvootide kogueraldiste kohta 2012. aastal

2012/C 296/03

Komisjoni määrusega (EL) nr 1274/2009 (1) avati ülemeremaadest ja -territooriumidelt (ÜMT) pärit riisi impordikvoodid ja sätestati nende haldamine.

Kõnealuses määruses sätestatud kvootide kogueraldised 2012. aastaks on esitatud käesoleva teatise lisas.

---

(1)  ELT L 344, 23.12.2009, lk 3.

---

---

2.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/5

---

Euro vahetuskurss (1)

1. oktoober 2012

2012/C 296/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2877
JPY	Jaapani jeen	100,42
DKK	Taani kroon	7,4554
GBP	Inglise nael	0,79830
SEK	Rootsi kroon	8,4731
CHF	Šveitsi frank	1,2095
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3780
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,080
HUF	Ungari forint	285,13
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6962
PLN	Poola zlott	4,1057
RON	Rumeenia leu	4,5223
TRY	Türgi liir	2,3117
AUD	Austraalia dollar	1,2431
CAD	Kanada dollar	1,2667
HKD	Hongkongi dollar	9,9850
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5533
SGD	Singapuri dollar	1,5827
KRW	Korea won	1 435,49
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,7321
CNY	Hiina jüaan	8,0926
HRK	Horvaatia kuna	7,4255
IDR	Indoneesia ruupia	12 334,98
MYR	Malaisia ringit	3,9433
PHP	Filipiini peeso	53,731
RUB	Vene rubla	40,2230
THB	Tai baht	39,648
BRL	Brasiilia reaal	2,6098
MXN	Mehhiko peeso	16,5824
INR	India ruupia	67,4870

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

2.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/6

---

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarengu ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi 2013. aasta tööprogrammi „Ideed” konkursikutse

2012/C 296/05

Teatatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarengu ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) 2013. aasta tööprogrammi „Ideed” konkursikutsest.

Taotlusi oodatakse alljärgnevale konkursikutsele. Konkursikutse tähtaeg ja eelarve on konkursikutse tekstis, mis avaldatakse teadus- ja arendustegevuses osalejate portaali veebilehel.

Tööprogramm „Ideed”

Konkursikutse nimetus	Konkursikutse eesmärgiga toetada Euroopa Teadusnõukogu seire- ja hindamisstrateegiat (sooküsimused) – koordineerimis- ja tugitegevus – Euroopa Teadusnõukogu taotluse esitamine, vastastikune hindamine ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine
Konkursikutse tunnus	ERC-2013-Support-1

Konkursikutse on seotud komisjoni 9. juuli 2012. aasta otsusega C(2012) 4562 vastu võetud tööprogrammiga.

Konkursitingimused, tööprogramm ja taotluste esitamise juhised on avaldatud Euroopa Komisjoni asjakohasel veebilehel:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/appmanager/participants/portal

---

2.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/7

---

Konkursikutse seoses teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi 2013. aasta tööprogrammiga „Inimesed”

2012/C 296/06

Teatatakse konkursikutsest seoses Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) 2013. aasta tööprogrammiga „Inimesed”.

Taotlusi oodatakse seoses järgmiste konkurssidega. Konkursside tähtajad ja eelarved esitatakse konkursikutsete tekstis, mis avaldatakse Euroopa Komisjoni sellekohasel veebisaidil.

Eriprogramm „Inimesed”:

Konkursikutse nimetus	Konkursikutse tunnus
Teadlaste öö	FP7-PEOPLE-2013-NIGHT
Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostöö ja partnerlus	FP7-PEOPLE-2013-IAPP

Kõnealune konkursikutse on seotud komisjoni 9. juuli 2012. aasta otsusega C(2012) 4561 vastu võetud 2013. aasta tööprogrammiga.

Konkursside eeskirjad, tööprogrammid ja taotluste esitamise juhised on kättesaadavad Euroopa Komisjoni sellekohasel veebisaidil.

---

2.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/8

---

Konkursikutse Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi tööprogrammi alusel

2012/C 296/07

Teatatakse konkursi käivitamisest Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) tööprogrammi alusel.

Konkursile kutsutakse järgmise koostöö eriprogrammi raames: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, FP7-ICT-2013-EU-Japan.

Konkursi dokumentatsioon, sealhulgas tähtaeg ja eelarve, on esitatud konkursikutses veebilehel:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/page/home

---

2.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/9

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 296/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„FRAISES DE NIMES”

EÜ nr: FR-PGI-0005-0809-02.06.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Fraises de Nîmes”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Maasikaid „Fraises de Nîmes” turustatakse värskelt.

Vili on terve, tervikliku kujuga, läikiv ja puhas. Marjade suhkrusisaldus peab olema vähemalt 7,5 Brixi kraadi ja korjamisel peavad need olema ühtlase värvusega.

Marjal peab kindlasti olema viljavars ning värsked ja rohelised tupplehed.

Turustatavad marjad peavad olema iga pakendamisviisi (karp, alus) puhul laotud kihiti (ridadena).

Maasikaid „Fraises de Nîmes” tuleb turustada ekstrakategoorias või I kategoorias.

Partiis peavad olema ühesuurused marjad läbimõõduga vähemalt 18 mm.

Maasikad „Fraises de Nîmes” peavad kuuluma tootjarühma osutatud sortidesse.

Praeguseks on tootjarühm valinud koostöös keskusega Centre Technique Interprofessionnel de Fruits et Légumes de Balandran välja kaks sorti:

—	„Ciflorette”,

—	„Gariguette”.

Tootjad peavad kasutama sertifitseeritud taimi.

Taime omaduste parandamise ja kohaste sortide väljavalimise abil peaks saama aretada uusi maasikasorte, mille maitseomadused oleksid praeguste sortide omadest veelgi paremad. Kindlaks on määratud ka viis, kuidas kaasata kaitstud geograafilise tähise „Fraises de Nîmes” alla uusi maasikasorte.

Sortide valikul lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

—	varajased sordid;

—	maitseomaduste puhul lähtutakse eelkõige suhkrusisaldusest;

—	piklik kuju;

—	säilitamisomadused;

—	vastupanu taimehaigustele, eelkõige jahukastet põhjustavale seenele Podosphaera aphanis;

—	sordid, mille võrsete tärkamiseks vajaliku puhkeperioodi sisse kuuluvate külmatundide arv on samaväärne (vahemikus 700–900 tundi).

Koristusperioodi alguses toimub korjamine üle päeva, seejärel iga päev.

Maasikad „Fraises de Nîmes” turustatakse hiljemalt korjamisele järgneval päeval.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Ei kohaldata

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Maasikate „Fraises de Nîmes” kasvatamine ja korjamine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Maasikad pakendatakse karpidesse või alustele ja marjad peavad olema alati laotud kihiti (ridadena).

Selleks et marju mitte liialt liigutada, pakendatakse need peenarde ääres kohe pärast korjamist tarbimisse antavatesse pakenditesse (KGTga maasikate „Fraises de Nîmes” turustamiseks ettenähtud kahekilostesse karpidesse või alustele).

Marjade pakendamisel tuleb kontrollida tarbimisse antavate maasikate kaalu, panna märgised, laduda marjad alusele ja tagada toote jälgitavus.

Selleks et vältida õrna vilja ülemäärast liigutamist, mis halvendaks toote kvaliteeti ja säilivust, tuleb maasikad pakendada ja märgistada määratletud geograafilises piirkonnas.

Tootja on ühtlasi pakendaja, mistõttu marjade liigutamine on viidud miinimumini.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Tarbimisse antavatel pakenditel olev märgis peab kindlasti sisaldama järgmist:

—	märgistamist käsitlevate õigusaktidega ette nähtud miinimumtähistus;

—	kaitstud geograafiline tähis „Fraises de Nîmes”;

—	tekstilõik, millele eelnevad sõnad „Certifié par:” (sertifitseerinud:) ja mis sisaldab sertifitseerimisasutuse nime ja aadressi (Qualité-France).

Karpidel ja alustel peab olema ka Euroopa Liidu KGT logo.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

KGTga hõlmatud geograafiline ala asub Languedoc-Roussilloni piirkonnas Gardi departemangus.

Seda iseloomustab eelkõige geoloogiline pinnavorm, mis moodustab Costières de Nîmesi platoo.

Geograafilise piirkonna määratleb väga eripärane pinnavorm, mis piirneb põhjas Nîmesi ümbruse põõsastikuga (garrigue) ja läänes Vistre'i oruga. Tegemist on 20–147 meetri kõrgusel asuva horisontaalse platooga, mida katavad kunagi jõe põhjas olnud lamedatest kividest moodustunud künkad.

Ala koosneb Costières de Nîmesi geograafilises piirkonnas asuvast 28 kommuunist. Maasikad peavad olema toodetud, pakendatud ja märgistatud üksnes kõnealuses piirkonnas.

Asjaomased kommuunid on:

Aubord, Beaucaire, Beauvoisin, Bellegarde, Bernis, Bezouce, Bouillargues, Le Cailar, Caissargues, Comps, Garons, Générac, Jonquières-saint-Vincent, Ledenon, Manduel, Marguerittes, Meynes, Milhaud, Montfrin, Nîmes, Redessan, Rodilhan, Saint-Gervasy, Saint-Gilles, Sernhac, Uchaud, Vauvert ja Vestric-et-Candiac.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

5.1.1.   Mullastik ja kliima

Maasikate „Fraises de Nîmes” tootmispiirkond on osa geoloogilisest ja geograafilisest territooriumist, mis asub Nîmesist kagus Meynesi, Vauverti, Saint-Gillesi ja Beaucaire'i vahel, piirneb põhjas Occitanie' ja Provence'i piirkondade kokkupuutekohal Camargue'iga ja kannab nime Plateau des Costières (Costièresi platoo). Tegemist on väga iseloomuliku pinnavormiga, mida eraldab Nîmesi ümbruse põõsastikust Vistre'i org. Kirdes on ala looduslikuks piiriks Gardoni org ja idas Petit Rhône'i madalik. Platoo lõunanõlv langeb künklikult ja lõppeb Petit Camargue'i soise alaga.

Platool on vanad jõesetted, mida esindavad eelkõige kvaternaari-pliotseeni (Villafranchi) ajastu ebaühtlaselt jaotunud kivimid ja jõeveega lamedaks lihvitud kivid, mille on siia uhtunud Avignoni ja Montpellier' vahel voolavad Rhône'i ja Durance'i jõed. Villafranchi perioodil jää poolt kohale toodud kivimid sisaldavad suures osas rannakive, seda isegi 5–10 meetri sügavusel savi-liiv-muda kuni liiv-muda-savi pinnasesegus, mille värvus ulatub õrnkollasest tumepunaseni ja millest on kõige rabedamad lubjakiviosakesed välja uhutud. Öösel õhkub rannakividest neisse päeva jooksul kogunenud päikesesoojust.

Selline samaaegselt soe ja hästi niiskust läbilaskev pinnas sobib hästi maasikakasvatuseks (juurevõrsete tekkimine on piiratud, muld on vähese lubjasisaldusega ja nõrgalt happeline) ning soodustab eriti viljade varast valmimist.

Piirkonna kliimat iseloomustavad kolm peamist asjaolu: tuul, vihma esinemissagedus ja väga suure päikesevalgusega perioodid. Suure päikesevalgusega perioodid (rohkem kui 2 500 tundi, st üle 250 päeva päikesevalgust aastas) aitavad kaasa marjade varajasele valmimisele. Tänu vihmaperioodile ei ole vaja sügis-talvel (ajal kui maasikalavad on avatud) taimi kasta – sademeid on ohtralt ning rannakividega pinnasest imbub liigne vesi kiiresti ära. Kevadel esineb väga tugevaid, kuid lühikesi sajuperioode, kuid liigset õhuniiskust ei saa tuule tõttu tekkida. Tuul osaleb ka kultuuride tervendamises, sest liigse õhuniiskuse korral võivad tootjad kiletunnelid avada ja udu korral sulgeda.

5.1.2.   Inimtegur

Traditsiooniliselt oli maasikakasvatus Gardi departemangus ja kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud piirkonnas marginaalne ja väikesemahuline tegevus.

Kuuekümnendate aastate alguses leiti kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud piirkonnas, et pärast kastmissüsteemi kasutuselevõtmist võiks maasikakasvatus kõnealusesse piirkonda sobida. Kiiresti tuli ilmsiks piirkonna suutlikkus toota suures koguses vara valmivaid maasikaid. Tootmispiirkonnaks sai Costièresi platoo, kus kasvatati varajast sorti ‧Surprise des Halles‧, ja Cévennes varajase sordiga ‧Madame Moutot‧. Maasikatootmise tipphetk Gardi departemangus jäi 1970. aastate lõppu, kui 145 ettevõtjat kasvatas maasikaid 70 hektaril.

Piirkonnas hakati süstemaatiliselt kasutama kiletunneleid või kilega kaetud varjualuseid. Tunnelid on kaitseks tugeva ja hävitava tuule, mistraali eest, mis rikub maasikataimede lehti ja vilju, ning nende abil õnnestub toote varajasust veelgi paremini esile tuua.

Tootjad oskavad kasutada katmikalasid ning korraldada niisutust ja väetamist lämmastikväetistega nii, et tulemuseks on kvaliteetne ja täiesti valminult korjatud maasikatoodang. Tootjatel õnnestub seda õrna vilja ka maasikapõllu ääres karpidesse pakendada.

Võib täheldada, et võrreldes Carpentrasi tasandikuga saavad KGTga hõlmatud piirkonnas maasikad valmis üha kiiremini ja muudest aladest varem (ligikaudu 15 päeva). Toote maitseomadusi tunnustavad mitmed ametialased ringkonnad (hulgi- ja jaemüüjad jne) ning turustamisahel on lühike: seda kvaliteetset toodet müüakse Côte d’Azuril, Pariisis, Strasbourgis jne. Tänaseks on kõnealuse maasika maine väga kõrge ja see on kujunenud suhteliselt hiljuti tänu sellistele kohalikele restoranipidajatele nagu vennad POURCELid Montpellier' restoranist „Jardin des sens”, Pariisi restorani Bistrot des Sommeliers peakokale Philippe FAURE-BRACile ja Pierre INFANTE'ile ühendusest Confrérie des Restaurateurs de Métier du Gard. Kaks korda aastas korraldatakse ka suuremale publikule mõeldud üritust „La Fraise de Nîmes fait son cinéma”. Ürituse eesmärk on korraldada Nîmesi elanike jaoks selle kevadise vilja degustatsioone linna sellistes valitud paikades nagu kinod, restoranid, kondiitriärid, turismibürood jne.

5.2.   Toote eripära:

Toote eripära aluseks on maasika „Fraises de Nîmes” varajane valmimisaeg.

Maasikad „Fraises de Nîmes” on ainsad Prantsusmaa avamaal kasvatatavad maasikad, mis jõuavad turgudele märtsi alguses ja mille hooaeg lõppeb hiljemalt mai lõpus, kui tulevad müügile esimesed luuviljad.

Viljade eripära tuleneb otseselt pinnasest (eelkõige lamedate rannakivide esinemisest pinnases), kuid ka kliimast ja kasvatamisest katmikalal.

Maasikate „Fraises de Nîmes” kasvatajad on arendanud välja tehnika varajaste viljade kasvatamiseks ning tänu sellele on maasikas aasta esimene avamaal kasvatatav vili.

Maasikat kasvatatakse osaliselt katmikalal, kiletunnelite sulgemise kohustust kohaldatakse alates 15. veebruarist. Enne seda kuupäeva tuleb tagada võrsete puhkemiseks vajalikku puhkeperioodi kindlustav piisav külmatundide arv (700–900 tundi). Pärast nimetatud kuupäeva tunnelid suletakse, et soodustada taime kasvuperioodi algust ja tagada toote varajane valmimine. Katmikala sulgemisel tuleb jälgida pidevalt kliimatingimusi ja reageerida kiiresti näiteks liiga kõrgele õhuniiskusele, mis võib tekitada maasikataimedele seenhaigusi, avades tunnelid osaliselt mõneks tunniks.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Toote esmane väärtus, varajane valmimine, tuleneb eelkõige kliimast ja tootjate väljakujundatud kasvatusviisist.

Kaitstud geograafilise tähisega piirkonnas levis maasikakasvatamine tänu soodsatele kliima- ja mullastikutingimustele ning muutus seal oluliseks tegevuseks, kuna sobitus väga hästi peamiselt viljapuukasvatusega tegelevate tootjate viljeluskalendrisse.

Mullastiku- ja kliimatingimuste, sortide ja tootjate oskusteabe koosmõju tulemuseks on varajase valmimisajaga viljad.

—	Kasutatavad sordid „Gariguette” ja „Ciflorette” on varajased sordid.

—	Maasikate kasvatamiseks kasutatav looduslik keskkond (kivine pinnas, milles on vähemalt 20 % rannakive) soojeneb kiiresti ja õhkab öösel sinna päeva jooksul kogunenud soojust, päikesevalgust on rohkesti, kuid samas soodustab talvine külm võrsete tärkamiseks vajalikku puhkeperioodi.

—

Põllumajandusettevõtjate kasvatustavad (kasvatamine katmikalal, et soodustada sooja abil varajast kasvu algust ning kaitsta maasikataimi kuivatava ja külma tuule eest, mis kahjustab eelkõige maasikalehti), milles kasutatakse ära pinnase loomulikke omadusi (head vee läbilaskvust, kiiret soojenemist tänu rannakivide rohkusele pinnases).

Maasika „Fraises de Nîmes” viljelusviis, mis hõlmab looduslikul pinnasel kasvatamist, kuid katmikalal korjamist, võimaldab saada tulemuseks puhtad ja läikivad marjad, mille suhkrusisaldus on vähemalt 7,5 Brixi kraadi.

Maasika kasvatamine kõnealuses piirkonnas on loomulik jätk maasikakasvatusele Gardi departemangus ja tänapäeval hõlmab kaitstud geograafilise tähisega piirkond üle 50 % Gardis maasikate all olevast pindalast. Tegemist on kultuuriga, mis sobib suurepäraselt kõnealusesse keskkonda ja mis sobib oma viljeluskalendri poolest hästi kõnealuse põllumajanduspiirkonna tootmistsüklisse, sest maasikakasvatajad tegelevad samaaegselt ka viljapuude kasvatamisega.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCIGPFraisesDeNimesV2.pdf

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---