25.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 288/1

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2012,

Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liikme ametisse nimetamise kohta

2012/C 288/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet), (1) eriti selle artiklit 79,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 79 sätestatakse, et nõukogu nimetab Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu”) liikmetena ametisse ühe esindaja igast liikmesriigist.

(2)	Nõukogu nimetas 17. mai 2011. aasta otsusega (2) ametisse 15 haldusnõukogu liiget, sealhulgas ühe Belgiast pärit liikme.

(3)	Belgia valitsus on teatanud nõukogule oma kavatsusest asendada Belgia esindaja haldusnõukogus ning on esitanud uue esindaja kandidaadi, kes tuleks ametisse nimetada ajavahemikuks kuni 31. maini 2015,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liikmeks nimetatakse Helmut DE VOSI asemele 6. juunil 1951. aastal sündinud Belgia kodanik Jean Roger DRÈZE ajavahemikuks 25. septembrist 2012 kuni 31. maini 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 24. september 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) ELT C 151, 21.5.2011, lk 1.

25.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 288/2

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2012,

millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4 kohta

2012/C 288/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eelkõige selle artikliga 106a,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1081/2010 (2), eelkõige selle artiklit 37,

ning arvestades järgmist:

—	Euroopa Liidu 2012. aasta eelarve võeti lõplikult vastu 1. detsembril 2011 (3),

—	komisjon esitas 20. juunil 2012 ettepaneku, mis sisaldab 2012. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4 kohta võeti vastu 24. septembril 2012.

Nimetatud seisukoha täielik tekst on saadaval tutvumiseks või allalaadimiseks nõukogu veebisaidil http://www.consilium.europa.eu/

Brüssel, 24. september 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1, koos parandustega EÜTs L 25, 30.1.2003, lk 43, ja ELT L 99, 14.4.2007, lk 18.

(2) ELT L 311, 26.11.2010, lk 9.

(3) ELT L 56, 29.2.2012, lk 1, koos parandustega ELTs L 79, 19.3.2012, lk 1, ja ELT L 184, 13.7.2012, lk 19.

LISA

KIRJA KAVAND

Saatja	:	nõukogu eesistuja
Saaja	:	Euroopa Parlamendi president

Lugupeetud president

Edastan Teile eraldi dokumendina nõukogus 19. septembril 2012. aastal vastu võetud seisukoha Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4 kohta.

(Viisakusväljend).

25.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 288/5

Euro vahetuskurss (1)

24. september 2012

2012/C 288/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2916
JPY	Jaapani jeen	100,79
DKK	Taani kroon	7,4563
GBP	Inglise nael	0,79680
SEK	Rootsi kroon	8,4928
CHF	Šveitsi frank	1,2095
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4370
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,940
HUF	Ungari forint	283,28
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6963
PLN	Poola zlott	4,1540
RON	Rumeenia leu	4,5183
TRY	Türgi liir	2,3259
AUD	Austraalia dollar	1,2415
CAD	Kanada dollar	1,2668
HKD	Hongkongi dollar	10,0130
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5742
SGD	Singapuri dollar	1,5871
KRW	Korea won	1 446,53
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,7171
CNY	Hiina jüaan	8,1491
HRK	Horvaatia kuna	7,4265
IDR	Indoneesia ruupia	12 351,43
MYR	Malaisia ringit	3,9691
PHP	Filipiini peeso	53,931
RUB	Vene rubla	40,3205
THB	Tai baht	39,949
BRL	Brasiilia reaal	2,6175
MXN	Mehhiko peeso	16,6727
INR	India ruupia	69,0680

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 288/9

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 288/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„HOLSTEINER TILSITER”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0807-26.04.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Holsteiner Tilsiter”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote tüüp:

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida 1. punktis esitatud nimetus tähistab:

Nimetusega „Holsteiner Tilsiter” tähistatakse traditsiooniliselt lehmapiimast valmistatud Hollandi tüüpi juustu, mida küpsemise käigus pidevalt töödeldakse bakteriga Brevibacterium linens ning mille rasvasisalduseks kuivaines on 30–60 %. „Holsteiner Tilsiter” juustu võib toota nii toor- kui ka pastöriseeritud piimast. Lisaks kettakujulisele juustule tehakse üha sagedamini ka leivapätsikujulist juustu. Juust on õhukese kollakaspruunika naturaalse koorikuga, mida vähemalt viienädalase küpsemise kestel töödeldakse seguga, mis koosneb bakterist Brevibacterium linens, vadakust, lõssist või soolveest. Juustu sisu on viilutatav, pehme ja väga elastne. Erilisest tootmisviisist tingituna on „Holsteiner Tilsiter” juust seda tüüpi juustudele iseloomulike murru- ja lõhestusaugukestega. Olenevalt laagerdumisajast on juustu maitse vahemikus mahe ja kerge kuni vürtsikas ja jõuliselt pikantne. Leivapätsi- või vormileivakujulise juustu mass on 3,5–5 kg.

Toodetakse kolme erineva rasvasusega „Holsteiner Tilsiter” juustu: alates 30 % rasva kuivaines, alates 45 % rasva kuivaines, alates 60 % rasva kuivaines. Rasva minimaalseim sisaldus kuivaines on 30 %. Tootmise käigus „Holsteiner Tilsiter” juustule üldiselt maitseaineid ei lisata. Kui maitseaineid lisatakse, siis üksnes köömnet. Muid maitseaineid ei kasutata.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

Kasutatav piim ei pea olema saadud eespool nimetatud geograafilisest piirkonnast.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Juustutootmise etapid alates tooraine vastuvõtmisest kuni vähemalt viienädalase laagerdumise ja küpsemiseni peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus:

Schleswig-Holsteini liidumaa Saksamaa Liitvabariigis. Alates 20. sajandi esimesest poolest (ligikaudu 1920) hõlmab „Holsteiner Tilsiter” juustu ajalooliselt tõendatud tootmispiirkond tänapäevaste piiridega määratletud Schleswig-Holsteini liidumaad.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

„Holsteiner Tilsiter” juustu eriline tootmisviis, sellest tulenev kõrge kvaliteet ja maine said kujuneda sellise viisil üksnes määratletud geograafilises piirkonnas, kuna siin avaldus järgmiste eriliste tingimuste koosmõju:

piirkonna asukohast tingituna on Põhja- ja Läänemere vahel paikneva Schleswig-Holsteini liidumaa kliima tugevalt mereline. Geograafilise asendi ja mullatingimuste tõttu on määratletud piirkonnas kujunenud ainulaadsed taimekooslused ja seega erilised söödataimed. See asjaolu on soodustanud ühepalju piima- ja juustutootmist ning kajastub olulisel määral ka „Holsteiner Tilsiter” juustu vürtsikalt aromaatses laadis.

Schleswig-Holsteini piimatootmine on pikaajalise traditsiooniga, kuna määratletud geograafilises piirkonnas on selleks olemas kõik vajalikud tingimused. 16. sajandi lõpus alustati Schleswigi ja Holsteini hertsogkondades piimatootmist, mis ületas kohalike mõisate vajadused. Ammustel aegadel jõudis koos Hollandi põgenikega sinna kohale ka piimatootmise oskusteave. 19. sajandi lõpus kujunes välja meiereiühistute struktuur. Ainuüksi 1888. aastal asutati 251 uut meiereid. Piimatootmisettevõtete struktuuri, tootjate väljaõppe suurepärase taseme, heade kliima- ja mullatingimuste tõttu on Schleswig-Holstein muutunud kogu Euroopa piimatootmise eelistatud piirkonnaks. Kogu maailmas tuntud piimalehmade holstein friisi (Saksamaal tuntud ka mustakirju tõuna) tõunimetus ei ole juhuse tahtel selline. Piima ja vasikalaabi olemasolu tõttu sealses piirkonnas arenes juustutootmine jõudsalt. Schleswig-Holsteinis kasutatakse tänapäeval juustutootmiseks siiski ka sellist piima, mis on saadud väljastpoolt geograafilist piirkonda.

5.2. Toote eripära:

Juba ligikaudu 120 aastat on püsinud piirkonnale iseloomuliku kõrge kvaliteediga „Holsteiner Tilsiter” juustu hea maine. Vanadest dokumentidest nähtub, et samalaadset juustu toodeti juba 16. sajandil Holsteini Šveitsis asuvas Behli mõisas. „Holsteiner Tilsiter” juustu retsepti pani 1840. aastal esmakordselt kirja proua Westpfahl, kes elas tolleaegsel Ida-Preisimaal ühes mõisas Tilsiti lähistel. Sellest tuleneb ka selle juustusordi tegelik nimesaamise lugu. 19. sajandi lõpus jõudis juustu retseptuur Schleswig-Holsteini, kus tilsiti tüüpi juust sai kiiresti kõige populaarsemaks ja on seda tänaseni.

Raamatus „Käsebereitung und Käsespeisen in Deutschland seit 1800” (juustutootmine ja juusturoad Saksamaal alates 1800. aastast) (Frank Roeb, Mainz 1976) on kirjas: „Schleswig-Holsteinis algas selle (märkus: tilisiti tüüpi juust) tootmine veelgi hiljem, sest on olemas teateid selle kohta, et seda tüüpi juustu tootmine ei alanud oluliselt enne 1900. aastat; pärast soodustati tootmist isegi riiklikult (alates 1929, vrd Middelhauve).”

Tänapäeval on Schleswig-Holstein tilsiti tüüpi juustu tootmise keskus (vrd Dr. Oetker Lebensmittel-Lexikon (dr Oetkeri toiduaineleksikon), 2004, lk 812; C. Dumont, Kulinarisches Lexikon (kulinaarialeksikon), 1998, lk 516; Artikel Essen & Trinken im Detail (artikkel „Üksikasjalikult söögist ja joogist”– väljaandes „mein coop magazin”: „Holsteiner Tilsiter und Beaujolais AOC” (Holsteini tilsiti tüüpi juust ja vein Beaujolais AOC). Kogumiku „Slow Food Conviviums Hamburg” artiklis „Tilsiter – Käse der Ostsee” (Läänemere juust – tilsiti tüüpi) (Burchard Bösche, 2005) on kirjas: „Tilsiti tüüpi juustu vaieldamatu keskus tänapäeval on kahe mere vahel asuv Schleswig-Holstein.”

Ka küsitletud pädevate institutsioonide seisukohtadest nähtub, et „Holsteiner Tilsiter” (selle nime või ülemmõiste all tuntud Schleswig-Holsteinis toodetud tilsiti tüüpi juust) juust on saanud tuntud ja populaarseks piirkondlikuks eriroaks. Selle juustust valmistatud piirkondliku eriroa kohta annab tunnistust ka äramärkimine Peter Peteri raamatus „Kulturgeschichte der deutschen Küche” (Saksa kokakunsti kultuurilugu) (2005, lk 135): „Holsteiner Tilsiter, Würchwitzer Milbenkäse, Allgäuer Bergkäse, (…) võrreldes Prantsusmaa ja Itaalia ning isegi Inglismaa ja Iirimaaga on arvestatavate Saksa juustude valik pigem tagasihoidlik.” Ka erinevatel veebisaitidel osutatakse „Holsteiner Tilsiter” juustu erilisele mainele. Veebilehel „Alles Käse – das Infoportal” (kõik juustust – teabeportaal) (http://www.walserstolz.de) on lugeda: „Tilsiti tüüpi juustu valmistamine on pikaajalise traditsiooniga eriti Põhja-Saksamaal ja sealt edasi piirkondades, mis asuvad piki Läänemere rannikut. Seda tüüpi juustu tootmise keskus on eelkõige Schleswig-Holstein, kus mõisteid „tilsiti tüüpi juust” ja „viilutatav juust” kasutatakse osaliselt sünonüümidena. USA toiduaineteatmikus Saksa toodete (http://www.germanfoods.org) kohta on öeldud: „…Schleswig-Holsteini piirkondades (…), Saksamaa põhjaosas toodetakse samuti teatavaid olulise tähtsusega Saksa juuste nagu (…) tilsiti tüüpi juust (…).” Veel leidub viiteid muu hulgas ka ettevõtja Paulseni veebisaidil (http://www.party-paulsen.de). Seal kirjas, et „Holsteiner Tilsiter” on Schleswig-Holsteini parim juust.’

Tänu põlvkondade jooksul aretatud eripärastele looduslikele ja üksnes selles piirkonnas esinevatele laagerduskeldrite bakterikultuuridele on „Holsteiner Tilsiter” juust ainulaadse pikantse maitsenüansiga, mis eristab seda juustu selgelt muudes geograafilistes piirkondades toodetud tilsiti tüüpi juustudest.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Holsteiner Tilsiter” juustu erilise maine ja laialdase tuntuse alus on ühelt poolt piima- ja juustupiirkonna Schleswig-Holsteini pikaajaline traditsioon ning teiselt poolt eelkõige selle piirkonna juustumeistrite käsitöönduslikud oskused ja eriline oskusteave. Tänu eelispositsioonil olnud piimatootmisele kujunes selles piirkonnas sajandite jooksul välja juustu valmistamine talumajapidamistes. Kasutusel olnud retsepte ja käsitsi juustu valmistamise kogemusi anti edasi põlvest põlve. Sel viisil töötati välja kogu riigis tuntud juustudest valmistatud eriroad. „Holsteiner Tilsiter” juust on nende hulgas väga olulise tähtsusega. See iseloomulike tunnustega juust on piirkondlik eriroog, mis on tuntud väljaspool tootmispiirkonda ja kõrgelt hinnatud.

„Holsteiner Tilsiter” juustu eriomane vürtsikas maitse ja klassikalised augukesed olid selles piirkonnas omaseks saanud juba sel ajal, kui mõistet „tilsiti tüüpi juust” veel ei kasutatudki. Alles 19. sajandi lõpus jõudis see mõiste Ida-Preisimaalt Schleswig-Holsteini, kus seda hakati kasutama sarnase retsepti järgi valmistatud juustutüübi puhul. Sellest ajast alates räägitakse seega „Tilsiter aus Schleswig-Holstein” (Schleswig-Holsteinist pärit tilsiti tüüpi juust) või „Holsteiner Tilsiter” juustust.

Talumajapidamises juustuvalmistamise traditsioonist alates on seda oskust Schleswig-Holsteinis üha edasi arendatud. Bad Malente piimanduse õppe- ja katseasutuse Lehr- und Versuchsanstalt für Milchwirtschaft juustumeistrite piimatehnoloogia-alane väljaõpe on kõrgelt hinnatud ka väljaspool liidumaa piire.

„Holsteiner Tilsiter” juustu hea maine on kujunenud selle juustu täiesti erilise lõhna ja köömnetega maitsestamisest ainulaadsel viisil ümardunud maitse tõttu. Mõlemaid omadusi on võimalik saada vaid siis, kui kasutatakse erilisi bakterikultuure, mis sellisel viisil ja niisuguses koosluses võivad areneda üksnes Põhja- ja Läänemere vahelistes kliimatingimustes.

„Holsteiner Tilsiter” juustu tootvad ettevõtted on ka väljaspool liidumaa piire tuntud juustutee „Käsestraße Schleswig-Holstein” tõmbenumbrid. Juustuteega hõlmatud ligikaudu 40 juustutööstust ühendav ühing edendab Schleswig-Holsteini juustutootmise traditsiooni ning tutvustab ümmarguselt 120 eri juustusorti. Ühing asutati 1999. aastal kulinaaria-alasest liikumisest „Slow Food” alguse saanud juustulaadal vabaõhumuuseumi „Kiekeberg” territooriumil Hamburgi lähistel. Laadal tutvustatud Schleswig-Holsteini juustusortide laialdase sortimendi alusel võeti seal juustumeistrite kohta kasutusele mõiste „Põhjamaade veinimeistrid”. Juustumaad Schleswig-Holsteini tutvustati laadal eelkõige „Holsteiner Tilsiter” juustu eri variantide abil.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Täielik spetsifikaat on avaldatud

24. juuli 2009. aasta väljaandes Markenblatt, 30. köide, 7a-aa osa, lk 13378.

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/7201

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

25.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 288/13

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 288/09

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„WALBECKER SPARGEL”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0857-08.02.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimi:

„Walbecker Spargel”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. 1. punktis esitatud nimetusega tähistatud toote kirjeldus:

Värske valge, roheline või violetne spargel (Asparagus officinalis). Söödavaid võrseid pakutakse müügiks kas koorimata või kooritult. Toodet „Walbecker Spargel” toodetakse hea põllumajandustava eeskirjade kohaselt. Müügi korral peab koorimata kujul toode vastavama vähemalt UNECE-standardile FFV04 (Asparagus).

Valge spargli võrsete pikkus on kuni 22 cm. Spargel peab olema terve ja kahjustamata. Spargel ei tohi mädaneda ega olla kahjustatud, lõhn ja väljanägemine peavad olema värsked.

Toode „Walbecker Spargel” on ainulaadne tänu oma peenekiulisusele, kergelt pähklisele ja intensiivsele sparglimaitsele ja sparglivõrsete õrnale tekstuurile.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toote „Walbecker Spargel” tootmine alates kasvatamisest kuni saagikoristuseni peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Kasvatamine algab pinnase asjakohase ettevalmistamisega istutamise eel. Sparglipõllule lisatakse vajalikus koguses huumust (haljasväetis, kompost). Ühel aastal valmistatakse põld ette, selleks kaevatakse maa 80 cm sügavuselt läbi, et taimedel saaksid areneda sügavad juured ja kasv oleks optimaalne. Sparglitaimed istutatakse tavaliselt aprilli keskel, varase kevade korral ka märtsis. Mullavaod puhastatakse seejuures hoolikalt vanadest juurtest ja kividest, et kõvad esemed ei takistaks sparglivarte sirget kasvu.

Pärast kaheaastast kasvufaasi koristatakse sparglipõllul saaki esimest korda kolmandal aastal.

Kui sparglit kasvatatakse musta-valge kile all, tuleb hoolega jälgida, et intensiivse päikse korral pööratakse õigel ajal kilel musta külje asemel valge külg, et kvaliteet ei langeks spargli võrsetippude pehmeks muutumise tõttu.

Koristatud sparglipõllul võib lämmastikväetist kasutada ainult pärast koristusaja lõppu. Ligikaudu 21 päeva enne sparglihooaja lõppu võetakse mullaproovid, et teha kindlaks, mida muld vajab, nii et pärast koristust saab anda õige koguse lämmastikväetist. Kvaliteedi ja kasvu tagamiseks kasutatakse kultiveerimismeetodeid nagu säästev maaharimine ja vajadustest lähtuv väetamine (sealhulgas magneesium- ja kaaliumväetisega).

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Pakendamine

Pakendi sisu on ühetaoline. Igas pakendis tohib olla ainult toote „Walbecker Spargel” tootmiseks lubatud piirkonnast pärit spargel. Ühes pakendis oleval sparglil peab olema sama kvaliteet, värvigrupp ja suurus. Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

„Walbecker Spargel” tuleb kvaliteedi säilitamiseks kiiresti jahutada. Hiljemalt neli tundi pärast koristust tuleb spargel jahutada kas kaevu- või jäävees temperatuuril 1 kuni 12 kraadi. Spargel peab müügile jõudma võimalikult kiiresti. Võimaluse korral ei tohiks spargel laos seista üle kolme päeva, seda külmhoones 1 kuni 4 kraadi juures.

Tootja juures tohib jahutusahelat katkestada ainult pakkimiseks ja turustamiseks.

Eeltöötlus-, jahutus- ning müügiruumid peavad vastama hügieeninõuetele.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toote „Walbecker Spargel” kasvatuspiirkond asub Nordrhein-Westfaleni liidumaa loodeosas. Piirkond kulgeb piki Saksamaa-Madalmaade piiri. Läänes on kasvatuspiirkonna piiriks riigipiir. Põhjas kulgeb kasvatuspiirkonna piir riigipiiri lõikumisest kiirteega A 57 piki kiirteed A 57 ida suunas. Edasi kulgeb piir kiirtee A 57 ja riigimaantee B 9 lõikumiskohast kagusse ja seejärel piki maanteed B 9 kuni B 9 ja B 58 lõikumiskohani. Seal pöördub tootmispiirkonna piir edelasse ja kulgeb piki maanteed B 58. Alates B 58 ja maantee L 221 lõikumisest kulgeb piir piki maanteed L 221 kuni selle lõikumiseni kiirteega A 61. Seejärel kulgeb piir piki kiirteed A 61, kuni A 61 lõikub riigipiiriga.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Kasvatuspiirkond on osa Alam-Reini tasandikust. Sellele on iseloomulik sparglikasvatuseks ideaalne kliima. Spargli kasvamise seisukohast olulistel kuudel märtsis, aprillis, mais ja juunis on sademeid vajalikul hulgal ning kliima on ühtlaselt pehme.

Kasvatuspiirkonnas on liivamullad, kaguosas ka savi- ja lössimullad. Traditsiooniliselt sparglikasvatuseks valitud aladele on omane mulla suur liivasisaldus. Liiv on Maasi-Niersi luite liiv. Niersi ja Maasi jõgede vaheline pinnasestruktuur tekkis jääajal. Sellele on iseloomulikud paiguti liivased, õhku ja vihma läbilaskvad mineraaliderikkad mullad, millel on väike lössisisaldus, suurem huumusesisaldus ja sobiv lubjasisaldus. Neid muldi pidasid kasvatuspiirkonna talupidajad suureks puuduseks võrreldes ümbritsevate Ponti, Nieuwkerki, Aldekerki ja Baersdonki rikaste muldadega, mis üldiselt sobivad põllukultuuride kasvatamiseks paremini kui geograafilise piirkonna mullad. Geograafilise piirkonna mullad aga on ideaalsed just spargli kasvatamiseks.

5.2. Toote eripära:

Toode „Walbecker Spargel”, mida võib turustada ainult värskelt valge, rohelise või violetse sparglina, on ainulaadne tänu oma peenekiulisusele, kergelt pähklisele ja intensiivsele sparglimaitsele ja sparglivõrsete õrnale tekstuurile. Kohapealsetel tootjatel on sparglikasvatuse alal kogunenud eriline oskusteave, nii et pinnase õige ettevalmistamise ja taimede istutamisega, samuti koristusaja valikuga tagatakse, et tootel „Walbecker Spargel” on eriti ilus ja sirge kasv ning hea konsistents. Tootel „Walbecker Spargel” on tänu pikaajalisele kasvatustraditsioonile ja eriti headele omadustele suurepärane, kasvatuspiirkonnast palju kaugemale ulatuv maine.

Peenekiulisus, sparglivõrsete pähkline ja intensiivne maitse ning nende õrn tekstuur ja sirge kasv tulenevad Walbecki piirkonna ideaalsetest muldadest ja Alam-Reini tasandiku kliimast. Eriti just spargli puhul on tooteomadused väga tihedalt seotud looduslike tingimustega. Spargli maitse sõltub 70 % ulatuses mullast, 20 % ulatuses sellest, kuidas mulda haritakse ja väetatakse ning ainult 10 % sõltub spargli sordist. Sparglikasvatuses eelistatud ja huumusega rikastatud luiteliivad saavad nii just märtsis, aprillis, mais ja juunis piisavalt sademeid ning ilmastikutingimused on ühtlaselt pehmed. Peale selle tagab toote kvaliteedi hea põllumajandustava reeglite järgimine.

Põlvkondade jooksul on tootjatel kogunenud sparglikasvatuse oskusteave, seda eelkõige seoses istutamise õige aja, õige koristusaja alguse ja lõpu määramise, kattekilede kasutamise ja mullavagude oskusliku ettevalmistamisega, samuti vagude puhastamisega juurepallidest ja kividest ning mullaproovide alusel määratava väetisekogusega; need oskused on olulised toote „Walbecker Spargel” erilise kvaliteedi saavutamiseks.

Tootel „Walbecker Spargel” on eriliselt hea maine. Jurist ja erumajor dr Walther Klein-Walbeck tegi inflatsiooniajal 1923. aastal Walbecki lossi ümbruses esimesed katsed kasvatada sparglit. Tema edu äratas kiiresti kohalike põllumeeste huvi, kes ei olnud liivastel muldadel seni teiste põllusaadustega erilist saaki saanud. 1927. aasta sügisel andsid 33 Walbecki talupidajat teada, et nad on valmis alustama 1928. aasta kevadel sparglikasvatusega. Esimesel aastal istutati spargel 50 hektarile. Dr Walther Klein-Walbeck asutas 1. jaanuaril 1929 koos 55 Walbecki sparglikasvatajaga ühistu „Spargelbaugenossenschaft Walbeck und Umgegend e.G.”, kes on ka käesoleva taotluse esitaja. Sellest ajast peale toodavad käesoleva taotluse esitajaga liitunud sparglikasvatajad ühistus sparglit ja turustavad seda nimetuse all „Walbecker Spargel”. Aastatel 1932–1938 saatis ühistu 36 000 tsentnerit sparglit Straeleni oksjonile, mis andis varem vaesele Walbecki külale tulu 1,3 miljonit riigimarka. 1936. aastal külastasid sparglihooajal küla 40 000 spargliarmastajat.

Teise maailmasõja ajal sparglikasvatus soikus. Pärast 1948. aasta rahareformi tehti sparglikasvatusega uuesti algust. Praegu on käesoleva taotluse esitajal 50 liiget, kes kasvatavad sparglit 80 hektaril.

Jakob Schopmannsi (sõnad, 1935, avaldatud ajalehes Niederrheinische Landeszeitung 5. juuli 1935) ja tema poja Helmut Schopmannsi (viis, 1977) laul „Walbecker Heimatlied” annab tunnistust spargli tähendusest küla ja selle ümbruse identiteedi jaoks:

„Kennst Du mein friedliches Walbeck nicht? (Eks sa ju tead mu Walbecki vaikset)

Das Spargeldorf an der Grenze? (spargliküla vastu piiri?)

Dort schießt der Spargel in Sonnenlicht (Seal spargel sirgub päiksepaistel)

alljährlich im taufrischen Lenze. (ja kaste murrab kevadpäikse kiiri.)”

Iga-aastasel kahepäevasel sparglifestivalil tutvustatakse vaatajatele järgmisel spargliaastal valitsevat spargliprintsessi, kes suurel rongkäigul troonib ehitud autol. Ta esindab spargliküla Walbeck nii raadios kui ka teles, messidel ja arvukatel Alam-Reini piirkonnas toimuvatel rahvapidudel.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/13251

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.288.est
Euroopa Liidu Teataja		C 288

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 25. september 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2012/C 288/01	Nõukogu otsus, 24. september 2012, Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liikme ametisse nimetamise kohta	1

2012/C 288/02	Nõukogu otsus, 24. september 2012, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4 kohta	2

2012/C 288/03	Nõukogu otsus, 24. september 2012, Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu ühe liikme ametisse nimetamise kohta	4

	Euroopa Komisjon
2012/C 288/04	Euro vahetuskurss	5

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2012/C 288/05	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 – Avaliku teenindamise kohustuste muutmine regulaarlennuliinidel ( 1 )	6

2012/C 288/06	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 – Hankemenetlus seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel	7

2012/C 288/07	Saneerimismeetmed – Otsus lõpetada saneerimismeede Forte Asigurări SA suhtes (Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) artiklile 6)	8

Kindlustusandja	Forte Asigurări S.A, mille registrijärgne asukoht on aadressil Calea Grivitei nr. 6, etaj 5, sector 1, București, România ja mis on registreeritud riiklikus äriregistris numbri all J40/1814/11.3.1996, ettevõtja unikaalne registrikood on 8209593 ning selle seaduslik esindaja on peadirektor Guglielmo Frinzi.
Otsuse kuupäev, jõustumiskuupäev ja laad	7. augusti 2012. aasta otsus nr 452, milles käsitletakse rahaliste vahendite taastamise kaval põhineva saneerimismenetluse lõpetamist ettevõtja Forte Asigurări SA suhtes.
Pädevad asutused	Kindlustusjärelevalve komisjon, mille peakontor asub aadressil Str. Amiral Constantin Bălescu nr. 18, sector 1, București, România, ja mille maksukohustuslasena registreerimise number on 14045240/1.7.2001.
Järelevalveasutus	Kindlustusjärelevalve komisjon, mille peakontor asub aadressil Str. Amiral Constantin Bălescu nr. 18, sector 1, București, România ja mille maksukohustuslasena registreerimise number on 14045240/1.7.2001.
Kohaldatav õigus	Legea nr. 32/2000 privind activitatea de asigurare și supravegherea asigurărilor, cu modificările și completările ulterioare (seadus nr 32/2000 kindlustustegevuse ja kindlustusjärelevalve kohta, muudetud versioon).

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2012/C 288/08	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	9

2012/C 288/09	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	13


	(1) EMPs kohaldatav tekst