25.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 257/2

Euro vahetuskurss (1)

24. august 2012

2012/C 257/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2507
JPY	Jaapani jeen	98,16
DKK	Taani kroon	7,4477
GBP	Inglise nael	0,78960
SEK	Rootsi kroon	8,2441
CHF	Šveitsi frank	1,2009
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3020
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,906
HUF	Ungari forint	277,98
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6963
PLN	Poola zlott	4,1022
RON	Rumeenia leu	4,4825
TRY	Türgi liir	2,2508
AUD	Austraalia dollar	1,2031
CAD	Kanada dollar	1,2424
HKD	Hongkongi dollar	9,7013
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5435
SGD	Singapuri dollar	1,5636
KRW	Korea won	1 419,45
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,5118
CNY	Hiina jüaan	7,9492
HRK	Horvaatia kuna	7,4835
IDR	Indoneesia ruupia	11 898,61
MYR	Malaisia ringit	3,8790
PHP	Filipiini peeso	52,806
RUB	Vene rubla	39,8755
THB	Tai baht	39,059
BRL	Brasiilia reaal	2,5397
MXN	Mehhiko peeso	16,5368
INR	India ruupia	69,3950

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 257/4

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

2012/C 257/04

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (1) artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GTE REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

„TORTAS DE ACEITE DE CASTILLEJA DE LA CUESTA”

EÜ nr: ES-TSG-007-0058-03.09.2008

1. Taotlejate rühma nimi ja aadress:

Rühma või organisatsiooni nimi (vajaduse korral):

Asociación de Empresarios de Confitería, Pastelería, Bollería, Heladería, Repostería y Platos Cocinados de Sevilla. (A.P.E.C.O.P.A.S.)

Aadress:

Avenida Recaredo 20, modulo 5

41003 Sevilla

ESPAÑA

Tel

+34 954576427

E-post:

jproman@inesrosales.com

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Spetsifikaat:

3.1. Registreeritav(ad) nimetus(ed) (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 2)

„Tortas de aceite de Castilleja de la Cuesta”

3.2. Nimetus:

☒	on iseenesest eripärane
	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Nimetus „Tortas de aceite de Castilleja de la Cuesta” on traditsiooniline nimetus, nagu on öeldud ülevaates Hispaania traditsioonilistest toodetest („Inventario Español de Productos Tradicionales”), mille andis 1996. aastal Euroopa Liidu rahastatava projekti Euroterroirs raames välja Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineministeeriumi põllumajanduse ja toiduainete peasekretariaat.

3.3. Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?:

☒	Registreerimine koos nimetuse reserveerimisega
	Registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4. Toote liik (vastavalt II lisale):

Klass 2.3.

Kondiitri- ja leivatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted

3.5. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 1):

Nimetus „Tortas de Aceite de Castilleja de la Cuesta” väljendab toote eripära, sest tegemist on kondiitritootega, mille koostisest 27,7 % (± 2 %) moodustab ekstra-neitsioliiviõli. Nimetatud tegur ja tervenisti käsitsi toimuv valmistamine annavad tootele selle kõige hinnatumad omadused: toode on kerge, õhukese lehelise struktuuri ning selgelt eristatava oliiviõlimaitse ja -lõhnaga.

Organoleptilised omadused

Värvus	Ebaühtlaselt tumepruun, õhemates kohtades tumedam
Lõhn	Tootele eriomane, mahe aniisi- ja oliiviõlilõhn
Maitse	Magus, tootele eriomane
Tekstuur	Kõva, ilma pehmete kohtadeta, krõbe

Mikrobioloogilised omadused

Näitaja	Määr
Hallitus- ja pärmseened	< 500 UFC/g
Aeroobsed mesofiilsed bakterid	< 500 000 UFC/g
Enterobakterid	< 500 UFC/g
E. coli	Puudub 1 g-s
Salmonella-Shigella	Puudub 30 g-s
Sulfitit redutseerivad klostriidid	< 1 000 UFC/g
Staphylococcus aureus	Puudub 0,1 g-s

Füüsikalis-keemilised omadused

Kogus toote 100 grammi kohta	Torta de aceite	Lubatud hälve
Toiteväärtus	495 Kcal/100 g	± 10
Valgud (N × 6,25)	6,5 g/100 g	± 1
Süsivesikud	70 g/100 g	± 5
Rasvad	22 g/100 g	± 2
Küllastunud rasvhapped	14 %	± 2
Küllastumata rasvhapped	85 %	± 5
Monoküllastumata rasvhapped	75 %	± 5
Polüküllastumata rasvhapped	9 %	± 2
Kolesterool	0
Niiskusesisaldus	< 6 %
Tuhk	< 1,5 %

3.6. Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 2):

Koostisaine	Osakaal	Lubatud hälve
Nisujahu	66,8 %	± 5 %
Ekstra-neitsioliiviõli	27,7 %	± 2 %
Invertsuhkur	2,7 %	± 0,5 %
Aniisiseemned	1,0 %	± 0,25 %
Valge suhkur	0,8 %	± 0,25 %
Seesamiseemned	0,7 %	± 0,25 %
Sool	0,3 %	± 0,25 %
Looduslik aniisiessents	0,03 %	± 0,01 %

Tainale lisatakse ka vett 34–40 % ulatuses jahu kaalust ning pärmi 1–3 % ulatuses.

Kõigepealt pannakse tainasse jahu, millele lisatakse kõik vedelad koostisained – neitsioliiviõli, vesi ja invertsuhkur, ning seejärel kõik ained segatakse. Segule lisatakse ülejäänud koostisained ja sõtkutakse kuni soovitud konsistentsi saavutamiseni. Taina lõpptemperatuur peab olema 25–28 °C. Kui see on kõrgem, hakkab tainas tainatükeldaja anumas kerkima, ja kui see on madalam, ei hakka tainas üldse kerkima. Kummalgi juhul ei saavutaks toode soovitud välimust. Selleks et saavutada taina püsiv lõpptemperatuur, reguleeritakse tainale lisatava vee temperatuuri, segades sellesse jäätükke või kuuma vett. Sellest sõltub taina sõtkumise aeg. Samuti võib temperatuuri reguleerida toiduainete külmutusgaaside abil.

Toote käsitsi valmistamine

Pärast taina sõtkumist jaotatakse see osadeks. Selleks kasutatakse tainatükeldajat, mis jaotab taina võrdse kaaluga tükkideks; seejärel vormitakse tainast käsitsi järgmisel viisil.

1.	Ühte kätte võetakse tainapall ja asetatakse see teise käe peopessa.

2.	Tainast hoidva käe sõrmi koos hoides asetatakse teise käe väliskülg tainapalli keskele ja surutakse seda kergelt, liigutades kätt kõigepealt randme suunas ja seejärel sõrmeotste poole, nii et tainas jaotub ühtlaselt kogu peopesale.

3.	Toote valmistaja käeulatuses on valge suhkruga täidetud nõu. Ta vajutab käe koos vormitud tainaga suhkrusse, nii et taina pealispind kattub õhukese suhkrukihiga.

Vormitud koogi küpsetusliinile asetamiseks paneb toote valmistaja käe, peopesa ülevalpool, mõne sentimeetri kõrgusele lindi kohale. Ta eraldab teise käe sõrmedega väikesõrme külge kleepunud taina ja asetab selle lindile, ajades tainast hoidva käe sõrmed tootele ümara kuju andmiseks laiali. Kätt pööratakse vähehaaval (kuni peopesa on pööratud ahjulindi suunas) seda samal ajal eemale nihutades, kuni vormitud tainas jääb ahjulindile, suhkruga kaetud külg ülevalpool.

Kirjeldatud tainavormimise protsess annab tootele selle iseloomuliku välimuse, enam-vähem sõõrja kuju ja mõnemillimeetrise varieeruva paksuse. Kõrge rasvasisaldusega (antud juhul oliiviõlisisaldusega) taina omaduste tõttu on käsitsi valmistamine võtmetegur, sest kõigi muude valmistusviiside korral õlisisaldus väheneks, mille tagajärjel oleksid tootel teistsugused omadused.

Küpsetamine

Valmistoode kujutab endast umbes 13 cm suuruse läbimõõduga ketast, mille paksus on mõni millimeeter. Tänu sellisele kujule – suur pindala ja vähene paksus – küpseb toode mõne minutiga. Pärast ahjust väljavõtmist peab toote suhteline niiskusesisaldus olema alla 6 %. Lõpptoode on sõõrikujuline, mõnemillimeetrise ebaühtlase paksusega küpsetis, mis on tavaliselt pisut paksem servaosas. See on ebaühtlaselt tumepruuni värvi, kusjuures õhemad kohad on tumedamad. Toote konsistents peab olema krõbe, kõva ja pehmete kohtadeta ning sellel peab olema meeldiv mahe aniisi- ja oliiviõlilõhn.

Toote jahutamine ja pakendamine

Tootel lastakse pärast küpsetamist ja enne pakendamist jahtuda. Arvestades toote omadusi – vähest paksust ja suurt pindala, saavutab see pakendamiseks sobiva temperatuuri mõne minutiga. Pakendamine toimub kahes järgus.

Üksiku toote pakendamine: selle käigus pakitakse iga küpsetis eraldi vahapaberisse. Selleks asetatakse küpsetis paberile ning keeratakse paberi ülemine ja alumine serv selle peale; seejärel volditakse kahekordselt kokku paberi parem ja vasak serv, nii et moodustub serv, mis jääb küpsetise alla.

Toote pakendamine mitmekaupa: viie- või kuuekaupa vahapaberisse pakitud küpsetised pannakse alusele, et kaitsta neid võimaliku muljumise eest. Seejärel pakitakse alus kuumsuletavasse polüpropüleenkilesse, mis moodustab aluse kujule vastava pakendi.

3.7. Põllumajandustoote või toidu eripära (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 3):

Kaks suurt erinevust, mis on tootel „Tortas de Aceite de Castilleja de la Cuesta” teiste turul olevate sarnaste toodetega võrreldes, tulenevad selle käsitsi valmistamisest ja ekstra-neitsioliiviõli kasutamisest.

3.8. Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 4):

„Tortas de aceite de Castilleja de la Cuesta” kohta on palju kirjalikku materjali alates retseptiraamatutest ja reklaamidest kuni toote hõrgu maitse ülistusteni.

Ülevaates Hispaania traditsioonilistest toodetest on juttu tuntud toote „Tortas de aceite de Castilleja de la Cuesta” traditsioonilise valmistamise ajaloost ja on loetletud toote muutumatuna säilinud koostisained.

Ajalugu: toodet on traditsiooniliselt valmistatud kõnealuses Sevilla maakonna asulas ja selle valmistamine on järk-järgult levinud Andaluusia lääneossa. Algselt oli tegemist kodus valmistatavate maiustustega, mida söödi ülestõusmispühade ajal. 1914. aastal leidis sevillalanna Inés Rosales perekonna retseptikogust Aljarafe piirkonnale tüüpilise valmistamisõpetuse ning hakkas valmistama ja müüma toodet, mida toodetakse tänapäevalgi ja mis on kõige tuntum.

Koostis: nisujahu, oliiviõli, suhkur, seemned, pärm, seesami- ja aniisiseemned, sool, aniisiessents ja mõnikord ka mandlipuru.

Andaluusia tüüpiliste põllumajandustoodete loendit ja kirjeldusi hõlmavas uurimuses („Catalogación y Caracterización de los Productos Típicos Agroalimentarios de Andalucía”), mis pälvis Andaluusia majandusanalüütikute väljaantava majandusarengu ja põllumajandusuuringute VII preemia, on toodet „Tortas de Aceite de Castilleja de la Cuesta” nimetatud traditsiooniliste toodete all:

—	toodet on traditsiooniliselt valmistatud Sevilla maakonnas Aljarafe asulas ja selle valmistamine on järk-järgult levinud kogu Andaluusia lääneossa;

—	algselt oli tegemist kodus valmistatavate maiustustega, mida söödi ülestõusmispühade ajal. Toode hakkas laiemalt levima 20. sajandi alguses.

3.9. Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 4):

Käesolevas spetsifikaadis määratletud toodet iseloomustavad miinimumnõuded on järgmised.

Sõõrikujuline 13 cm (± 2) suuruse läbimõõduga ja ebaühtlase paksusega (kõige õhemates kohtades alates 1 mm-st, kõige paksemates kohtades kuni 7 mm) küpsetis, mis on tavaliselt paksem servaosas.

See on ebaühtlaselt tumepruuni värvi ja on õhemates kohtades tumedam. Toote konsistents peab olema krõbe, kõva ja pehmete kohtadeta ning sellel peab olema meeldiv mahe aniisi- ja oliiviõlilõhn.

Toote koostises ei tohi olla ühtki lisaainet.

Tootes kasutatakse üksnes ekstra-neitsioliiviõli.

Toote erikontroll, selle kord ja sagedus hõlmab järgmist:

—	niiskusesisaldus: kuivamine tehakse kindlaks kaubapartii kaupa;

—	ekstra-neitsioliiviõli sisaldus: iga-aastane kromatograafia;

—	säilitusainete (sorbaadid, bensoaadid) puudumine: iga-aastane kromatograafia;

—	värvainete puudumine: iga-aastane kromatograafia;

—	organoleptilised omadused: degusteerimiskomisjon kord kvartalis.

4. Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või spetsifitseerimisasutused:

4.1. Nimi ja aadress:

Nimi:

SGS ICS Ibérica SA

Aadress:

C/ Trespaderne, 29

Edificio Barajas (Barrio Aeropuerto)

28042 Madrid

ESPAÑA

Tel

+34 913138115 / 955602300

Faks

—

E-post:

ysolina.berbel@sgs.com

 Riigiasutus

☒ Eraettevõte

4.2. Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded:

Määratud kontrolliasutus vastutab ainuisikuliselt kogu spetsifikaadis sätestatu täitmise kontrollimise eest.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

25.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 257/10

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 257/05

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PRES-SALES DE LA BAIE DE SOMME”

EÜ nr: FR-PDO-0005-0604-11.05.2007

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Prés-salés de la baie de Somme”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Liha „Prés-salés de la baie de Somme” saadakse alla aastastelt lambatalledelt, keda on hoitud sooldunud märgaladel vähemalt 75 päeva ümbritseva keskkonna ökoloogilist tasakaalu järgides ning kus talled toituvad peamiselt sooldunud märgaladel kasvavatest soolataimedest.

Tõujäärad pärinevad järgmistest tõugudest Suffolk, Hampshire, Roussin, Ile de France, Rouge de l’Ouest, Boulonnais ja Vendéen. Kui karjade taastamise eriolukorrad, millest teavitatakse järelevalveorganeid, välja arvata, sünnivad emased aretusloomad lammastel, kes on kasvanud nende karjakasvatajate sooldunud märgaladel, kellel on õigus kasutada nimetatud alasid karjamaadena.

Rümbad on järgmiste omadustega:

—	miinimumkaal 16 kg;

—	kehaehitus: sirge või kergelt nõgus profiil ja keskmiselt kuni hästi arenenud lihased (U, R, O klassifitseerimisskaalal EUROP);

—	rasvasusklass: kergelt rasvane (2 või 3 klassifitseerimisskaalal EUROP);

—	tihke sise- ja välisrasv, värvus valgest kreemikasvalgeni.

Liha on roosat värvi. Küpsetamisel ja söömisel säilib mahlakus ning tugev maitse kestab suus kaua. Liha esitatakse jahutatult, v.a ülessulatatud sügavkülmutatud liha.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Talled ja uted saavad sööda peamiselt sooldunud märgalade rannikuäärsetel karjamaadelt.

Tallede kasvatus jaguneb kolme etappi.

—	Sünnijärgne periood, mil tallede sööt koosneb peamiselt emapiimast. Kestab 60 kuni 90 päeva. Looma varasel eluetapil võib emapiimale lisaks anda piimapulbrit, sööta või söödakontsentraati.

—

Vähemalt 75-päevane periood rannikuäärsel karjamaal vähemalt seitse tundi päevas 60 päeval ning vähemalt neli tundi ülejäänud päevadel; kõnealuse perioodi veedavad loomad eraldatud kindlaksmääratud karjatusalal. Rannikuäärse karjatamisperioodi võib katkestada kas päeva lõpus, kui loomad tuuakse karjamaadelt tagasi aladele, mis jäävad kõige rohkem ühe kilomeetri kaugusele kõnealustest eraldatud karjamaadest, või ajal, kui sooldunud märgala on kaetud tõusuveega ning loomad viiakse muudele karjatusaladele. Rannikuäärse karjatamisperioodi jooksul on keelatud anda söödakontsentraate; lammaste ja uttede toitu võib täiendada üksnes loodusliku söödaga.

Neid päevi, mille loomad veedavad muudel karjatusaladel, ei arvestata rannikuäärsete karjatuspäevade hulka.

—	Valikuline lõppetapp, mis kestab vähemalt ühe päeva iga nelja rannikuäärse karjatuspäeva kohta kuni kuue nädala jooksul.

Lõppetapis saavad talled looduslikku sööta ja söödakontsentraati. Lõppetapis moodustab mereäärse karjatamise periood, sealhulgas need päevad, kui sooldunud märgalad on kaetud tõusuvetega, vähemalt poole looma elueast.

Kogu sööt ja vähemalt 65 % kuivsöödast, mida loomadele iga päev antakse, pärineb geograafilise piirkonna madalatelt aladelt, mille merepritsmetega kastetud pinnas koosneb hiljutistest meresetetest.

Sööt koosneb värskest rohust, karjamaade rohust, säilitatud heinast või kuivsilost, mille kuivainesisaldus on üle 50 %, ning juurtest, mugulatest ja köögiviljadest.

Söödakontsentraadid koosnevad teraviljast, nisukliidest, soja-, rapsi-, päevalille- ja linaseemnekookidest, köögiviljamassist, melassist, kuivatatud lutsernist, mineraalaine- ja vitamiinilisanditest.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Sündimine, kasvatamine ja tapmine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kaitstud päritolunimetusega „Prés- salés de la baie de Somme” liha identifitseeritakse ja märgistatakse jahutamisaja lõpus tehtud liigitamise alusel rümba mõlemale poolele kustumatu templivärvis kirjaga „Prés-salés BS”.

Kuni lõppturustajani jõudmiseni on rümp ja selle jaotustükid varustatud märgisega, millel on esitatud vähemalt:

—

nimetus;

—	Euroopa Liidu KPNi logo ja kiri „kaitstud päritolunimetus”;

—	lambakasvataja nimi;

—	põllumajandusettevõtte number;

—	talle riiklik identifitseerimisnumber;

—	tapakuupäev.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Baie de Somme’i ja Baie D’Authie’i sooldunud märgalasid ümbritsev geograafiline piirkond, kus talled sünnivad, toituvad ning tapetakse, koosneb Pas-de-Calais' et de la Somme’i departemangu järgmistest kantonitest ja omavalitsusüksustest:

—

Pas-de-Calais' departemang:

—	kõik järgmised kantonid täies ulatuses: Campagne-lès-Hesdin, Hesdin ja Berk;

—	Fruges’ kanton, välja arvatud järgmised omavalitsusüksused: Ambricourt, Coupelle-Vieille, Crépy, Hézecques, Lugy, Matringhem, Mencas, Radinghem, Senlis, Verchin, Vincly; Montreuil’ kanton, välja arvatud järgmised omavalitsusüksused: Calotterie, Cucq, Merlimont, Saint-Josse, Touquet-Paris-Plage;

—	omavalitsusüksused: Azincourt, Fontaine-l'Étalon, Gennes-Ivergny, Grigny, Humbert, Le Quesnoy-en-Artois, Saint-Georges, Tollent, Tramecourt, Vacqueriette-Erquières, Wamin.

—

Somme’i departemang:

—	kõik järgmised kantonid täies ulatuses: Abbeville-Nord, Abbeville-Sud, Crécy-en-Ponthieu, Friville-Escarbotin, Nouvion, Rue, Saint-Valéry-sur-Somme;

—	Ailly-le-Haut-Clocher' kanton, välja arvatud Long et Mouflers’i omavalitsusüksus; Ault’i kanton, välja arvatud Mers-les-Bains’i ja Oust-Marest’i omavalitsusüksus; Moyenneville’i kanton, välja arvatud järgmised omavalitsusüksused: Grebault-Mesnil, Saint-Maxent ja Tours-en-Vimeu;

—	omavalitsusüksused: Beaumetz, Domart-en-Ponthieu, Érondelle, Franqueville, Fransu, Ribeaucourt, Surcamps, Vauchelles-lès-Domart.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Liha „Prés-salés de la baie de Somme” tootmiseks kasutatavad loomad kasvatatakse mere ja maa vahelisel alal – sooldunud märgalal, mida kohapeal tuntakse nimetuse all mollières, ning samuti piirnevate omavalitsusüksuste aladel, mis moodustavad Picardie rannikuäärse tasandiku. Sooldunud märgala, mille pinnase moodustab meremuda, tuntud kui tangue, katab meri vähemalt 50 päeva aastas, mille tulemusel on arenenud halofüütne taimestik (Puccinellia maritima, Halimione portulacoïdes, Triglochin maritima jm), mida lambad hindavad. Sooldunud märgalasid kuivendab looduslike korrapäratute kanalite võrk, mis tõkestab ka lammaste liikumist. Talvel ja ajal, mil sooldunud märgalad on üleujutatud, hoitakse lambaid Picardie rannikuäärsel tasandikul, mille moodustavad poldrid ja luited.

Asjaolu, et püsitara ei ole võimalik paigaldada sooldunud märgaladele nende avaliku kasutamise ja korrapäraste üleujutuste tõttu, suvine rändkarjatamine eemal lambakasvatusettevõtetest ning oht, et lambad võivad mudasse kinni jääda, on põhjuseks, miks karjatamist korraldatakse endiselt kollektiivselt ning karja juhtimiseks kasutatakse karjust. Kuna liikumine ühest kohast teise pehmel kanalitest läbistatud pinnasel on raskendatud, on loomakasvatajad valinud sellise emasloomaliini, kes on harjunud liikuma ühest kohast teise ning kes hoolitsevad hästi oma poegade eest, peale selle viiakse sooldunud märgalale lambatallesid, kes on piisavalt vanad, et tulla toime keskkonnapiirangutega.

Kogu lahe ümbruses arenenud ja juurdunud lambakasvatajate oskus kasutada rohumaid on hädavajalik loomade hoidmiseks ja toitmiseks ajal, mil sooldunud märgalad on kaetud tõusuvetega.

Igal loomal on juba looduslikult erinev kasvukiirus, mistõttu võivad ühes karjas olla nii varase kui ka hilise arenguga tallesid ning lambakasvatajad on välja töötanud oskusteabe hilisema arenguga talledele kohandatud lõppetapile, mis möödub lambalaudas.

Omalaadse loomakasvatuse tava ümber kujunenud lambakasvatajate, lihakaupmeeste ja lihunike vaheliste kohalike suhete tulemusena on alati võimalus valida selline tapamaja, kus on säilinud lambatapmisega seotud teadmised ja oskused. Need teadmised ja oskused avalduvad eelkõige selles, et ooteaeg tappamajja saabumise ja tapmise vahel on lühike ning möödub mugavates tingimustes, ning eriti hoolikas tapmise, liharaiumise ja siseelundite eemaldamise tehnikas, mis säilitab nahaaluse rasvkoe ning takistab liha saastumist. Ka jahutamine ja laagerdumine on reguleeritud. Kõigi nende toimingute järel otsustavad tootjad, kas rümp vastab kaitstud päritolunimetuse „Prés-salés de la baie de Somme” omadustele, eelkõige rasva kvaliteedi ja rümba väljanägemise osas.

Taolise lambakasvatusviisi kohalik tähtsus ilmneb ka selles, et liha „Prés-salés de la baie de Somme” on tõusnud arvukate turismi- ja gastronoomiaalaste tegevuste keskmesse. Esimesel oktoobrikuu nädalavahetusel peetaval lambafestivalil võtavad mitmed tuhanded külastajad osa lambakasvatusega seotud tegevustest: degusteerimine, lambakoerte demonstratsioon, lammaste rongkäik jne.

5.2. Toote iseärasused:

Termin „pré-salé” tähendab lammast, kes on rasvunud sellistel rannikuäärsetel karjamaadel, mida meri korrapäraselt üle ujutab. Talled, keda kasutatakse liha „Prés-salés de la baie de Somme” tootmiseks, on suhteliselt vanad (135 päevast ühe aastani). Suurem osa loomi läheb tarbimisse juulist novembrini. Lambad on sündinud geograafilises piirkonnas asuvates põllumajandusettevõtetes ning on keskkonnaga kohanenud tõugude ristandid, kelle emad hoolitsevad hästi oma poegade eest ning on hea piimaanniga. Rümbal on sirge või kergelt nõgus profiil ja keskmiselt kuni hästi arenenud lihased. Rasvasusklass on kergelt või keskmiselt rasvane, sise- ja välisrasv on tihke ning valget kuni kreemikasvalget värvi. Liha on roosat värvi ja marmorjas (lihasisene rasv), lihakiud on pikad. Küpsetamisel ja söömisel säilib mahlakus ning tugev maitse kestab suus kaua.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Seos liha „Prés-salés de la baie de Somme” eespool kirjeldatud omaduste ja asjaomase piirkonna vahel seisneb peamiselt selles, et loomad toituvad sooldunud märgalale iseloomulikust taimestikust, eelkõige nadaheinast, ning füüsilises pingutuses, et leida toitu selles vaenulikus keskkonnas (oht vajuda sügavatesse kanalitesse, puudub kaitse merepritsmete ning suvel päikese ja kuumuse eest).

Nimetatud seost tugevdavad ja säilitavad olulisel määral kohalikud karjatamismeetodid ning eriliste tapmistingimuste haldamine. Kaitstud päritolunimetusega „Prés-salés de la baie de Somme” liha saamiseks vajalikus oskusteabes on määrava tähtsusega aeglase lihaskasvu ja hästi poegade eest hoolitsemise tõttu rasketes karjatamistingimustes kohanenud looma valimine ja kasutamine.

Lambad viiakse sooldunud märgalale talve lõpus, kus nad veedavad nii ööd kui ka päevad kuni tapmiseni või võimaliku lihatootmise lõppetapini, välja arvatud üleujutuse periood, mil nad viiakse muudele karjatusaladele. Seetõttu on kinnistunud karjatamise tava kasutada suviti karjuseid, kes tunnevad sooldunud märgalasid ning karjatavad seal ohtudele vaatamata pidevalt loomi, et hoida loodusressursside loomulikku tasakaalu. Sellisest tavast tulenev pikk karjatamisperiood (vähemalt 75 päeva), üleujutuste ajal kasutusel olevad muud alad, tallede tootmisperioodi kohandamine sooldunud märgala taimestiku kasvuperioodile, karjakasvatajate oskus määrata kindlaks lõppetapis olevad talled, kes vastavad liha „Prés-salés de la baie de Somme” omadustele – kõige selle tulemuseks on kaalult rasked, kuid mitte väga prisked talled, kellel on tumeroosat värvi lihased ning tihke ja valge rasvkude.

Selline lambakasvatusviis on võimaldanud arendada ja hoida geograafilise piirkonna tapamajades erilist oskusteavet, mis arvestab tooraine kvaliteeti (nt nahaalune rasvkude hoitakse alles ning keelatud on rümba pesemine), et lihtsustada lihunikel ja lambakasvatajatel rümba nõuetele vastavuse kontrollimist. Tapamajade asukoht vähem kui tunni aja kaugusel vähendab ka transportimisest tekkivat stressi ning aitab säilitada kasvatamisel saadud organoleptiliste omaduste kvaliteeti. Nimetatud kvaliteet on liha „Prés-salés de la baie de Somme” maine aluseks, mida kinnitab oluliselt kõrgem müügihind võrreldes tavalise lambalihaga (olenevalt perioodist 50 kuni 100 % kõrgem hind).

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://agriculture.gouv.fr/IMG/pdf/CDC_Pres-sales_de_la_baie_de_Somme-2_cle4e6ec2.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.257.est
Euroopa Liidu Teataja		C 257

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 25. august 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 257/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6640 – Delphi/FCI MVL) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 257/02	Euro vahetuskurss	2

2012/C 257/03	Komisjoni teatis taotlemata koguste kohta, mis lisatakse alaperioodiks 1. jaanuarist 2013–31. märtsini 2013 kindlaksmääratud kogustele teatavate ühenduse avatud kvootide alusel kodulinnulihasektori toodete puhul	3

Kvoodi järjekorranumber	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodiks 1. jaanuarist 2013–31. märtsini 2013 kindlaksmääratud kogusele (kilogrammides)
09.4212	23 592 912
09.4214	18 005 200
09.4217	11 492 000
09.4218	6 957 600

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2012/C 257/04	Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine	4

2012/C 257/05	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	10


	(1) EMPs kohaldatav tekst