16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/2

Kohtunike kodadesse määramine

2012/C 174/02

Üldkohus otsustas 16. mai 2012. aasta täiskogul pärast kohtunik E. Cremona ametist lahkumist muuta täiskogu 20. septembri 2010. aasta otsust (1), 26. oktoobri 2010. aasta otsust (2), 29. novembri 2010. aasta otsust (3), 20. septembri 2011. aasta otsust (4) ja 25. novembri 2011. aasta otsust (5) kohtunike kodadesse määramise kohta.

Ajavahemikul 16. maist 2012 kuni itaalia või malta kohtuniku ametisse astumiseni on kohtunikud määratud kodadesse järgmiselt:

Esimene koda viieliikmelises laiendatud koosseisus:

koja esimees J. Azizi, kohtunikud I. Labucka, S. Frimodt Nielsen, D. Gratsias ja M. Kancheva.

Esimene koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees J. Azizi;

kohtunik S. Frimodt Nielsen;

kohtunik M. Kancheva.

Teine koda viieliikmelises laiendatud koosseisus:

koja esimees N. J. Forwood, kohtunikud F. Dehousse, I. Wiszniewska-Białecka, M. Prek ja J. Schwarcz.

Teine koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees N. J. Forwood;

kohtunik F. Dehousse;

kohtunik J. Schwarcz.

Kolmas koda viieliikmelises laiendatud koosseisus:

koja esimees O. Czúcz, kohtunikud I. Labucka, S. Frimodt Nielsen, D. Gratsias ja M. Kancheva.

Kolmas koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees O. Czúcz;

kohtunik I. Labucka;

kohtunik D. Gratsias.

Neljas koda viieliikmelises laiendatud koosseisus:

koja esimees I. Pelikánová, kohtunikud V. Vadapalas, K. Jürimäe, K. O’Higgins et M. van der Woude.

Neljas koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees I. Pelikánová;

kohtunik K. Jürimäe;

kohtunik M. van der Woude.

Viies koda viieliikmelises laiendatud koosseisus:

koja esimees S. Papasavvas, kohtunikud V. Vadapalas, K. Jürimäe, K. O’Higgins ja M. van der Woude.

Viies koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees S. Papasavvas;

kohtunik V. Vadapalas;

kohtunik K. O’Higgins.

Kuues koda viieliikmelises laiendatud koosseisus:

koja esimees H. Kanninen, kohtunikud M. E. Martins Ribeiro, N. Wahl, S. Soldevila Fragoso ja A. Popescu.

Kuues koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees H. Kanninen;

kohtunik N. Wahl;

kohtunik S. Soldevila Fragoso.

Seitsmes koda viieliikmelises laiendatud koosseisus:

koja esimees A. Dittrich, kohtunikud F. Dehousse, I. Wiszniewska-Białecka, M. Prek ja J. Schwarcz.

Seitsmes koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees A. Dittrich;

kohtunik I. Wiszniewska-Białecka;

kohtunik M. Prek.

Kaheksas koda viieliikmelises laiendatud koosseisus:

koja esimees L. Truchot, kohtunikud M. E. Martins Ribeiro, N. Wahl, S. Soldevila Fragoso ja A. Popescu.

Kaheksas koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees L. Truchot;

kohtunik M. E. Martins Ribeiro;

kohtunik A. Popescu.

(1) ELT C 288, 23.10.2010, lk 2.

(2) ELT C 317, 20.11.2010, lk 5.

(3) ELT C 346, 18.12.2010, lk 2.

(4) ELT C 305, 15.10.2011, lk 2.

(5) ELT C 370, 17.12.2011, lk 5.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Küprose Vabariik

(Kohtuasi C-125/09) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused - Direktiivid 2002/21/EÜ ja 2002/20/EÜ - Juurdepääsuõigused - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

2012/C 174/03

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Zavvos, A. Nijenhuis ja H. Krämer)

Kostja: Küprose Vabariik (esindajad: K. Lykourgos ja A. Pantazi-Lamprou)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, lk 33; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349) artikli 11 lõike 1 rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, lk 21; ELT eriväljaanne 13/29, lk 337) artikli 4 lõike 1 rikkumine — Õiguste andmine ja lubamine paigaldada seadmeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla ettevõtjale, kellel on õigus pakkuda elektroonilisi sidevõrke

Resolutsioon

Kuna Küprose Vabariik ei ole taganud, et õigused rajada avaliku omandi peale, kohale või alla trasse antakse õigeaegselt, erapooletult ja läbipaistvalt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) artikli 11 lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) artikli 4 lõikele 1, on Küprose Vabariik rikkunud nendest direktiividest tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Küprose Vabariigilt.

(1) ELT C 141, 20.6.2009.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 3. mai 2012 aasta otsus (Verwaltungsgericht Frankfurt am Main eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Georg Neidel versus Stadt Frankfurt am Main

(Kohtuasi C-337/10) (1)

(Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 2003/88/EÜ - Töötingimused - Tööaja korraldus - Õigus tasulisele põhipuhkusele - Haigushüvitis - Ametnikud (tuletõrjujad))

2012/C 174/04

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Frankfurt am Main

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Georg Neidel

Vastustaja: Stadt Frankfurt am Main

Ese

Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgericht Frankfurt am Main — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9) artikli 7 tõlgendamine — Õigus sellise iga-aastase puhkuse rahalisele hüvitamisele, mida ei ole kasutatud enne pensionile minekut kestnud mitme aasta pikkuse töövõimetuse tõttu — Direktiivi 2003/88/EÜ isikuline kohaldamisala — Ametnikud (tuletõrjujad)

Resolutsioon

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ametniku suhtes, kes töötab tuletõrjujana tavalistes tingimustes.

2.	Direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et ametnikul on pensionile jäämisel õigus rahalisele hüvitisele tasulise põhipuhkuse eest, mida ei ole kasutatud, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma teenistuskohustusi.

Direktiivi 2003/88 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis annavad ametnikule lisaks õigusele vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele ka õiguse täiendavale tasulisele puhkusele, ilma et oleks ette nähtud rahalise hüvitise maksmine juhul, kui pensionile jääv ametnik ei saanud seda täiendavat õigust kasutada, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma teenistuskohustusi.

Direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm, mis seab pensionile jääva ametniku õigusele töövõimetuse tõttu kasutamata jäänud tasulise põhipuhkuse eest saada olevad hüvitised kokku liita üheksakuulise üleviimistähtaja, mille möödudes õigus tasulisele põhipuhkusele aegub.

(1) ELT C 301, 6.11.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/5

Euroopa Kohtu (suurkoda) 2. mai 2012. aasta otsus (High Court of Justice (Chancery Division) — Ühendkuningriik eelotsusetaotlus) — SAS Institute Inc versus World Programming Ltd

(Kohtuasi C-406/10) (1)

(Intellektuaalomand - Direktiiv 91/250/EMÜ - Arvutiprogrammide õiguskaitse - Artikli 1 lõige 2 ja artikli 5 lõige 3 - Kaitse ulatus - Otsene või muu protsessi teel loomine - Autoriõigusega kaitstud arvutiprogramm - Teise programmiga funktsioonide ülevõtmine ilma juurdepääsuta esimese programmi lähtekoodile - Esimese arvutiprogrammi objektkoodi dekompileerimine - Direktiiv 2001/29/EÜ - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas - Artikli 2 punkt a - Arvutiprogrammi kasutusjuhend - Reprodutseerimine teises arvutiprogrammis - Autoriõiguse rikkumine - Tingimus - Kasutusjuhendi autori enda intellektuaalse loomingu väljendus)

2012/C 174/05

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Chancery Division)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: SAS Institute Inc

Kostja: World Programming Ltd

Ese

Eelotsusetaotlus — High Court of Justice (Chancery Division) — Nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 122, lk 42; ELT eriväljaanne 17/01, lk 114) artikli 2 lõike 1 ja artikli 5 lõike 3 tõlgendamine — Kaitse ulatus — Otse või mõne teise menetluse, näiteks objektkoodi dekompileerimise kaudu arvutiprogrammi loomine, milles korratakse mõne muu sellise programmi funktsioone, mis on kaitstud autoriõigusega ning mille lähtekoodile puudub juurdepääs.

Resolutsioon

Nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi funktsionaalsus ega arvutiprogrammis selle teatavate funktsioonide käitamiseks kasutatav programmeerimiskeel ja andmefailide vorming ei kujuta endast selle programmi avaldumisvormi ega ole seetõttu selle direktiivi alusel kaitstud arvutiprogramme puudutava autoriõigusega.

Direktiivi 91/250 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et litsentsi alusel arvutiprogrammi koopia saanud isik võib ilma seda programmi puudutava autoriõiguse omaniku loata jälgida, uurida või katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi mis tahes elemendi aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui ta teeb litsentsiga lubatud tegevuste raamesse jäävaid toiminguid ning programmi kasutamiseks vajalikke laadimis- ja käivitamistoiminguid, tingimusel et sellised toimingud ei piira programmi puudutava autoriõiguse omaniku ainuõigust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et see, kui arvutiprogrammis või kasutusjuhendis reprodutseeritakse teatavaid elemente, mis on kirjeldatud teise arvutiprogrammi kasutusjuhendis, mis on autoriõigusega kaitstud, kujutab endast viimati nimetatud kasutusjuhendit puudutava autoriõiguse rikkumist, kui nende elementide reprodutseerimine on autoriõigusega kaitstud arvutiprogrammi kasutusjuhendi autori enda intellektuaalse loomingu väljendus, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1) ELT C 346, 18.12.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/6

Euroopa Kohtu (teine koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Bayerischer Verwaltungsgerichtshof eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Wolfgang Hofmann versus Freistaat Bayern

(Kohtuasi C-419/10) (1)

(Direktiiv 2006/126/EÜ - Juhilubade vastastikune tunnustamine - Liikmesriigi keeldumine tunnustada sellise juhiloa kehtivust, mille teine liikmesriik on väljastanud isikule, kellelt on juhiluba esimese liikmesriigi territooriumil ära võetud)

2012/C 174/06

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bayerischer Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Wolfgang Hofmann

Kostja: Freistaat Bayern

Ese

Eelotsusetaotlus — Bayerischer Verwaltungsgerichtshof — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, lk 18) artikli 2 lõike 1 ja artikli 11 lõike 4 teise lause tõlgendamine — Juhilubade vastastikune tunnustamine — Liikmesriigi keeldumine tunnustamast sellise juhiloa kehtivust, mille teine liikmesriik on väljastanud isikule, kellelt on juhiluba esimese liikmesriigi territooriumil ära võetud

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (uuestisõnastamine) artikli 2 lõiget 1 ja artikli 11 lõike 4 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriik keeldub tunnustamast teises liikmesriigis väljastatud juhiluba pärast nimetatud juhiloa omaniku suhtes uue juhiloa taotlemiseks määratud keeluaja möödumist ja isegi siis, kui viimase territooriumil alalise elukoha tingimus on täidetud, kui nimetatud juhiloa omanikult on tema eelmine juhiluba esimese liikmesriigi territooriumil ära võetud.

(1) ELT C 301, 6.11.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Tribunal Supremo — Hispaania eelotsusetaotlus) — Asociación Nacional de Expendedores de Tabaco y Timbre (ANETT) versus Administración del Estado

(Kohtuasi C-456/10) (1)

(Kaupade vaba liikumine - ELTL artiklid 34 ja 37 - Siseriiklikud õigusnormid, millega keelatakse tubaka jaemüüjatel importida tubakatooteid - Tubakatoodete turustamise monopoli olemasolu ja toimimist käsitlev eeskiri - Koguseliste piirangutega samaväärse toimega meede - Põhjendus - Tarbijakaitse)

2012/C 174/07

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Asociación Nacional de Expendedores de Tabaco y Timbre (ANETT)

Kostja: Administración del Estado

Menetluses osalesid: Unión de Asociaciones de Estanqueros de España, Logivend SLU, Organización Nacional de Asociaciones de Estanqueros

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunal Supremo — ELTL artikli 34 tõlgendamine — Hispaania tubakamüügimonopol — Jaemüüjatele kehtestatud keeld importida tubakat, mis soodustab hulgimüüjaid — Proportsionaalsus

Resolutsioon

ELTL artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, mis keelavad tubaka ja postmarkide jaemüügikohtade omanikel tegeleda tubakatoodete impordiga teistest liikmesriikidest.

(1) ELT C 328, 4.12.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/7

Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Pest Megyei Bíróság’i (Ungari) eelotsusetaotlus) — Nemzeti Fogyasztóvédelmi Hatóság versus Invitel Távközlési Zrt

(Kohtuasi C-472/10) (1)

(Direktiiv 93/13/EMÜ - Artikli 3 lõiked 1 ja 3 - Artiklid 6 ja 7 - Tarbijalepingud - Ebaõiglased tingimused - Lepingutingimuste ühepoolne muutmine müüja või teenuste osutaja poolt - Siseriiklikes õigusnormides määratud organisatsiooni poolt üldistes huvides ning tarbijate nimel esitatud hagi, millega nõutakse rikkumise lõpetamist - Ebaõiglase tingimuse tuvastamine - Õiguslikud tagajärjed)

2012/C 174/08

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Pest Megyei Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Nemzeti Fogyasztóvédelmi Hatóság

Kostja: Invitel Távközlési Zrt

Ese

Eelotsusetaotlus — Pest Megyei Bíróság — Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29, ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 3 lõike 1 koostoimes lisa lõike l punktiga j ja lõike 2 punktiga d ning artikli 6 lõike 1 tõlgendamine — Lepingutingimus, mille alusel müüjal või teenuste osutajal on võimalus muuta lepingutingimusi ühepoolselt ilma mõjuva põhjuseta ja hindade muutumise viisi täpselt kirjeldamata — Ebaõiglane lepingutingimus — Õiguslikud tagajärjed, mis tulenevad lepingutingimuse ebaõiglaseks tunnistamisest üldistes huvides esitatud hagi alusel

Resolutsioon

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes teeb otsuse menetluses, kus siseriiklikes õigusnormides määratud organisatsioon on üldistes huvides ning tarbijate nimel esitatud hagi rikkumise lõpetamise nõudes, peab nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 3 lõikeid 1 ja 3 arvestades hindama, kas selline tarbijalepingute tüüptingimustes ette nähtud tingimus, millega müüja või teenuste osutaja näeb ette osutatava teenusega seonduva tasu ühepoolse muutmise, ilma et ta seejuures selgelt kirjeldaks tasu kindlaksmääramise viisi ja määratleks sellist muutmist õigustava põhjuse, on ebaõiglane. Sellise hindamise raames peab see kohus eelkõige kontrollima, kas arvestades selliste tarbijalepingute kõiki tüüptingimusi, mille osaks on vaidlusalune tingimus, ning siseriiklikke õigusnorme, mis näevad ette õigused ja kohustused, mis võivad lisanduda asjaomastes tüüptingimustes ettenähtutele, on osutatava teenusega seonduva tasu muutmise põhjused või viis määratletud selgelt ja arusaadavalt ning kas vajaduse korral on tarbijatel õigus leping üles öelda.

Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi artikli 7 lõigetega 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et:

—

sellega ei ole vastuolus, kui direktiivi artikli 7 alusel sellise ebaõiglase tingimuse tühisuse tuvastamine, mis on osaks tarbijalepingute tüüptingimustest, hagi raames, millega nõutakse rikkumise lõpetamist ning mille on siseriiklikes õigusnormides määratud organisatsioon esitanud üldistes huvides ning tarbijate nimel müüja või teenuste osutaja vastu, omab vastavalt nendele õigusnormidele mõju kõigi tarbijate suhtes, kes on sõlminud asjaomase müüja või teenuste osutajaga lepingu, mille suhtes on kohaldatavad need samad tüüptingimused, sealhulgas ka nende tarbijate suhtes, kes ei olnud rikkumise lõpetamiseks algatatud menetluse pooled;

—

kui sellise menetluse raames tuvastatakse, et tüüptingimus on ebaõiglane, peab siseriiklik kohus ka tulevikus kohaldama omal algatusel kõiki siseriiklikes õigusnormides ette nähtud tagajärgi, et asjaomane tingimus ei oleks siduv tarbijatele, kes on sõlminud asjaomase müüja või teenuste osutajaga lepingu, mille suhtes on kohaldatavad need samad tüüptingimused.

(1) ELT C 346, 18.12.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/7

Euroopa Kohtu (teine koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-508/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2003/109/EÜ - Pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatus - Pikaajalise elaniku staatuse saamise taotlus - Esimeses liikmesriigis juba pikaajalise elaniku staatuse saanud kolmanda riigi kodaniku või tema pereliikme elamisloa taotlus teises liikmesriigis - Pädevate asutuste nõutud lõivude suurus - Ebaproportsionaalsus - Elamisõiguse kasutamise takistus)

2012/C 174/09

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande ja R. Troosters)

Kostja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: C.M. Wissels ja J. Langer)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Kreeka Vabariik (esindaja: T. Papadopoulou)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44, ELT eriväljaanne 19/06, lk 272) rikkumine — Pikaajalisest elanikust kolmanda riigi kodaniku staatuse saamise taotlemine — Lõiv — Ülisuured ja ebaproportsionaalsed summad — Vahend, millega takistada elamisõiguse kasutamist

Resolutsioon

Kuna Madalmaade Kuningriik kohaldab nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad Madalmaades pikaajalise elaniku staatust, ning nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on saanud selle staatuse teises liikmesriigis kui Madalmaade Kuningriik ja taotlevad Madalmaades elamisõiguse kasutamist, ning nende pereliikmete suhtes, kes taotlevad luba nendega kaasa minna või nendega hiljem ühineda, ülemäära suuri ja ebaproportsionaalseid lõive, mis võivad takistada nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) antud õiguste kasutamist, siis on Madalmaade Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Madalmaade Kuningriigilt.

3.	Jätta Kreeka Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 30, 29.1.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Østre Landsret — Taani eelotsusetaotlus) — DR, TV2 Danmark A/S versus NCB — Nordisk Copyright Bureau

(Kohtuasi C-510/10) (1)

(Õigusaktide ühtlustamine - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused - Direktiiv 2001/29/EÜ - Artikli 5 lõike 2 punkt d - Õigus teoseid üldsusele edastada - Reprodutseerimisõigus - Teoste ajutised salvestised, mille on teinud ringhäälinguorganisatsioon oma vahenditega ning oma saadete tarbeks - Kolmanda isiku vahenditega tehtud salvestis - Ringhäälinguorganisatsiooni kohustus hüvitada kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse mis tahes kahjulikud tagajärjed)

2012/C 174/10

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Østre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: DR, TV2 Danmark A/S

Kostja: NCB — Nordisk Copyright Bureau

Ese

Eelotsusetaotlus — Østre Landsret — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT 2001 L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 5 lõike 2 punkti d tõlgendamine — Reprodutseerimisõigusest tehtava erandi kohaldamise tingimused — Teoste ajutised salvestised, mille on teinud ringhäälinguorganisatsioonid oma vahenditega ning oma saadete tarbeks — Iseseisvatelt kolmandatest isikutest teleprogrammitootjatelt ringhäälinguorganisatsiooni poolt oma saadete raames ülekandmiseks tellitud salvestised.

Resolutsioon

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29EÜ artikli 5 lõike 2 punktis d olevat formuleeringut „oma vahenditega” tuleb liidu õiguse raames tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt.

2.	Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punkti d koosmõjus direktiivi põhjendusega 41 tuleb tõlgendada nii, et ringhäälinguorganisatsiooni oma vahendite hulka kuuluvad iga kolmanda isiku vahendid, kes tegutseb selle ringhäälinguorganisatsiooni nimel või vastutusel.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab selleks, et otsustada, kas ringhäälinguorganisatsiooni poolt oma saadete tarbeks kolmanda isiku vahenditega tehtud salvestis on direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktis d sätestatud ajutiste salvestiste erandiga hõlmatud, kaaluma, kas põhikohtuasja asjaoludel saab seda isikut käsitada konkreetselt ringhäälinguorganisatsiooni „nimel” või vähemalt selle organisatsiooni „vastutusel” tegutsenuna. Viimasena mainitud juhul on eriti olulise tähtsusega asjaolu, et suhetes kolmandate isikute ja eelkõige autoritega, keda võib riivata nende teoste nõuetele mittevastav salvestamine, oleks ringhäälinguorganisatsioon kohustatud hüvitama kolmanda isiku, nagu ringhäälinguorganisatsiooni väline ja iseseisev teleprogrammitootja, asjaomase salvestisega seotud tegevuse või tegevusetuse mis tahes kahjulikud tagajärjed nii, nagu siis, kui tegemist oleks teleringhäälinguorganisatsiooni enda tegevuse või tegevusetusega.

(1) ELT C 346, 18.12.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/9

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. mai 2012. aasta otsus (First-tier Tribunal'i (Tax Chamber) — (Ühendkuningriik) eelotsusetaotlus) — Lebara Ltd versus The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs

(Kohtuasi C-520/10) (1)

(Maksustamine - Kuues käibemaksudirektiiv - Artikkel 2 - Teenuste osutamine tasu eest - Telekommunikatsiooniteenused - Ettemakselised kõnekaardid teabega, mis hõlbustab rahvusvaheliste telefonikõnede võtmist - Turustamine edasimüüjate kaudu)

2012/C 174/11

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

First-tier Tribunal (Tax Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Lebara Ltd

Kostja: The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs

Ese

Eelotsusetaotlus — First-tier Tribunal (Tax Chamber) — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 2 lõike 1 tõlgendamine — Kõnekaardid, mille ühes liikmesriigis asuv edasimüüja müüb teises liikmesriigis asuvale edasimüüjale, kes müüb need omakorda edasi isikutele telefonikõnede tegemiseks — Mitmest etapist koosnev tehing — Käibemaksuga maksustamise üksikasjalikud eeskirjad

Resolutsioon

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (muudetud nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/92/EÜ) artikli 2 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et telefoniettevõtja, kes pakub telekommunikatsiooniteenuseid, mis seisnevad turustajatele selliste kõnekaartide müümises, millel on olemas kogu teave, mis on vajalik rahvusvaheliste kõnede tegemiseks selle operaatori käsutuses oleva infrastruktuuri vahendusel ning mida turustajad edasi müüvad enda nimel ja enda arvel lõppkasutajatele kas otse või teiste selliste maksukohustuslaste poolt nagu hulgimüüjad või jaemüüjad, osutab turustajale tasu eest telekommunikatsiooniteenust. Samas ei osuta see ettevõtja lõpptarbijale tasu eest teist teenust siis, kui viimane, olles kõnekaardi omandanud, kasutab õigust teha telefonikõnesid, kasutades sellel kaardil olevat teavet.

(1) ELT C 30, 29.1.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/9

Euroopa Kohtu (suurkoda) 24. aprilli 2012. aasta otsus (Tribunale di Bolzano eelotsusetaotlus — Itaalia) — Servet Kamberaj versus Istituto per l’Edilizia Sociale della Provincia autonoma di Bolzano (IPES), Giunta della Provincia autonoma di Bolzano, Provincia Autonoma di Bolzano

(Kohtuasi C-571/10) (1)

(Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 34 - Direktiiv 2003/109/EÜ - Pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatus - Õigus võrdsele kohtlemisele sotsiaalkindlustuse, sotsiaalabi ja sotsiaalkaitse valdkonnas - Võrdse kohtlemise põhimõttest erandi tegemine sotsiaalabi ja sotsiaalkaitse meetmete osas - Nimetatud erandi kohaldamisalast „põhitoetuste” väljajätmine - Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette vähekindlustatud üürnike kodutoetuse - Kolmandate riikide kodanike jaoks ette nähtud eelarvevahendite summa, mis määratakse kindlaks erineva kaalutud keskmise alusel - Kodutoetuse taotluse rahuldamata jätmine kolmandate riikide kodanike jaoks ette nähtud eelarvevahendite ammendumise tõttu)

2012/C 174/12

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Bolzano

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Servet Kamberaj

Kostjad: Istituto per l’Edilizia Sociale della Provincia autonoma di Bolzano (IPES), Giunta della Provincia autonoma di Bolzano, Provincia Autonoma di Bolzano

Menetluses osalesid: Associazione Porte Aperte/Offene Türen, Human Rights International, Associazione Volontarius, Fondazione Alexander Langer

Ese

Eelotsusetaotlus — Tribunale di Bolzano — Keeleliste vähemuste kaitse — Provintsi õigusnormid, millega rakendatakse siseriikliku põhiseadusliku süsteemi aluspõhimõtet keeleliste vähemuste kaitsel — Sotsiaalpoliitika — Liidu kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele suunatud kodutoetuste suuruse kindlaksmääramisel erinevate koefitsientide kohaldamine — Liidu kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele kodutoetuste andmisel kohaldatavad erinevad valikukriteeriumid — Kooskõla ELL artiklitega 2 ja 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 34 — Kooskõla ELTL artiklitega 18, 45 ja 49 — Kooskõla nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 20/01 lk 23), ja nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272) — Liidu õiguse sätete vahetu kohaldatavus — Kooskõla EIÕK artikliga 14 ja EIÕK lisaprotokolli nr 12 artikliga 1 — EIÕK vahetu kohaldatavus ELL artikli 6 alusel — Kohaldatavad karistused direktiivi 2000/43/EÜ artikli 15 tähenduses

Resolutsioon

1.	Kohtuasjas C-571/10 Tribunale di Bolzano esitatud esimene, neljas, viies, kuues ja seitsmes küsimus on vastuvõetamatu.

ELL artikli 6 lõikes 3 tehtud viide Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, mis on alla kirjutatud 4. novembril 1950 Roomas, ei pane juhul, kui siseriiklik õigusnorm on selle konventsiooniga vastuolus, siseriiklikule kohtule kohustust kohaldada vahetult asjaomase konventsiooni sätteid ning jätta nendega vastuolus olev siseriiklik õigusnorm kohaldamata.

Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta artikli 11 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud või maakonna tasandi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega koheldakse kodutoetuse andmisel kolmandate riikide kodanikke, kellele on kõnealuse direktiivi sätete kohaselt antud pikaajalise elaniku staatus, samas provintsis või maakonnas elavate kodanikega võrreldes asjaomase toetuse maksmiseks ette nähtud eelarvevahendite jagamisel erinevalt, kui see toetus kuulub ühte nimetatud sättes viidatud kolmest kategooriast ja kui artikli 11 lõige 4 ei kuulu kohaldamisele.

(1) ELT C 46, 12.2.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/10

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden — Madalmaad eelotsusetaotlused) — Staatssecretaris van Financiën versus L.A.C. van Putten (C-578/10), P. Mook (C-579/10), G. Frank (C-580/10)

(Liidetud kohtuasjad C-578/10–C-580/10) (1)

(EÜ artiklid 18 ja 56 - Sõiduautod - Liikmesriigis sellise eraisikule kuuluva laenatud mootorsõiduki kasutamine, mis on registreeritud mõnes muus liikmesriigis - Selle sõiduki maksustamine esimeses liikmesriigis sõiduki esmakordsel kasutusele võtmisel riigi teedel)

2012/C 174/13

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Staatssecretaris van Financiën

Kostjad: L.A.C. van Putten (C-578/10), P. Mook (C-579/10), G. Frank (C-580/10)

Ese

Eelotsusetaotlused — Hoge Raad der Nederlanden — EÜ artikli 18 (nüüd ELTL artikkel 21) tõlgendamine — Siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt tuleb tasuda registreerimismaks sõiduki esmakordsel kasutamisel Madalmaade teedel — Asjaomases liikmesriigis elava isiku maksukohustus, kui see isik laenas teises liikmesriigis elavalt isikult tolles liikmesriigis registreeritud sõiduki ajutiselt isiklikuks tarbeks kasutamiseks esimeses liikmesriigis

Resolutsioon

EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega pannakse kõnealuse riigi elanikule, kes on mõnes muus liikmesriigis registreeritud sõiduki laenanud viimati nimetatud riigi elanikult, sellise sõiduki riigi territooriumil esmakordsel kasutusele võtmisel kohustus täies ulatuses tasuda maks, mida tavaliselt tuleb maksta sõiduki esimeses liikmesriigis registreerimisel, ilma et arvesse võetakse selle sõiduki kasutamise kestust nendel teedel ning ilma et see isik saaks tugineda maksust vabastamise või maksu tagasinõudmise õigusele, kui sama sõiduk ei ole mõeldud alaliselt kasutamiseks peamiselt esimeses liikmesriigis ning seda tegelikult niimoodi ei kasutata.

(1) ELT C 72, 5.3.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/11

Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. mai 2012. aasta otsus (Kammarrätten i Stockholm — Migrationsöverdomstolen — Rootsi eelotsusetaotlus) — Migrationsverket versus Nurije Kastrati, Valdrina Kastrati, Valdrin Kastrati

(Kohtuasi C-620/10) (1)

(Dublini süsteem - Määrus (EÜ) nr 343/2003 - Varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise menetlus - Kolmanda riigi kodanikud, kellel on nimetatud määruse tähenduses vastutava liikmesriigi väljastatud kehtiv viisa - Muus liikmesriigis kui nimetatud määruse kohaselt vastutavas liikmesriigis esitatud varjupaigataotlus - Muus liikmesriigis kui vastutavas riigis elamisloa taotlemine, millele järgneb varjupaigataotluse tagasivõtmine - Tagasivõtmine enne, kui vastutav liikmesriik on vastuvõtmisega nõustunud - Tagasivõtmine, millega lõpetatakse määruses nr 343/2003 ette nähtud menetlused)

2012/C 174/14

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kammarrätten i Stockholm — Migrationsöverdomstolen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Migrationsverket

Kostjad: Nurije Kastrati, Valdrina Kastrati, Valdrin Kastrati

Ese

Eelotsusetaotlus — Kammarrätten i Stockholm — Migrationsöverdomstolen — Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, lk 1, ELT eriväljaanne 19/06, lk 109), artikli 4 lõike 5 teise lõigu, artikli 5 lõike 2 ja artikli 16 lõigete 3 ja 4 tõlgendamine — Määruse kohaldamise tingimused varjupaigataotluse tagasivõtmise korral — Kolmanda riigi kodanike poolt liikmesriigis A esitatud varjupaigataotluste tagasivõtmine, mis toimus menetluses selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab vastavalt kõnealusele määrusele taotluse läbivaatamise eest, ja pärast seda, kui liikmesriik B oli nõustunud taotlejad vastu võtma — Liikmesriigi A pädeva asutuse otsus jätta varjupaigataotlused rahuldamata ja viia läbi taotlejate liikmesriigile B üleandmise menetlus, sõltumata asjaolust, et liikmesriigis A esitatud varjupaigataotlused võeti tagasi

Resolutsioon

Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, tuleb tõlgendada nii, et kui artikli 2 punktis c sätestatud varjupaigataotlus võetakse tagasi enne, kui taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik on nõustunud taotleja vastu võtma, ei ole asjaomane määrus selle tagajärjel enam kohaldatav. Niisugusel juhul peab liikmesriik, kelle territooriumil taotlus esitati, tegema taotluse tagasivõtmisega seonduvad otsused ja eelkõige lõpetama taotluse läbivaatamise, tehes vastava märkuse taotleja toimikusse.

(1) ELT C 72, 5.3.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/11

Euroopa Kohtu (teine koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Administrativen sad — Varna eelotsusetaotlus — Bulgaaria) — Balkan and Sea Properties ADSITS (C-621/10), Provadinvest OOD (C-129/11) versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” — Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

(Liidetud kohtuasjad C-621/10 ja C-129/11) (1)

(Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 73 ja artikli 80 lõige 1 - Omavahel seotud äriühingute vaheline kinnisasja müügitehing - Tehingu väärtus - Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et seotud isikute vaheliste tehingute puhul on käibemaksuga maksustatavaks summaks tehingu turuväärtus)

2012/C 174/15

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad — Varna

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Balkan and Sea Properties ADSITS (C-621/10), Provadinvest OOD (C-129/11)

Kostjad: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto”– Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

Ese

Eelotsusetaotlus — Administrativen sad — Varna — Bulgaaria — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1) artikli 80 lõike 1 punkti c tõlgendamine — Omavahel seotud äriühingud, kes sõlmisid kinnisvara müügilepingu — Siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt on omavahel seotud isikute tehingute korral käibemaksuga maksustatavaks väärtuseks tehingu turuväärtus — Turuväärtuse kindlakstegemise meetodid — Käibemaksu mahaarvamisõiguse välistamine, kui maksu arvutamine ei toimunud seaduspäraselt

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 80 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud kohaldamise tingimused on loetletud ammendavalt ja seega ei või siseriiklike õigusnormidega nimetatud sätte alusel ette näha seda, et maksustatavaks summaks on tehingu turuväärtus muudel juhtudel, kui selles sättes loetletud olukorrad, eelkõige juhul, kui teenuse osutajal, tarnijal või ostjal on õigus käibemaks täielikult maha arvata.

Sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, annab direktiivi 2006/112 artikli 80 lõige 1 asjaomastele äriühingutele õiguse sellele sättele vahetult tugineda selleks, et nõuda sellega vastuolus olevate siseriiklike õigusnormide kohaldamata jätmist. Kui siseriiklikku õigust ei ole võimalik tõlgendada kooskõlas artikli 80 lõikega 1, tuleb liikmesriigi kohtul jätta kohaldamata kõik selle sättega vastuolus olevad siseriikliku õiguse sätted.

(1) ELT C 72, 5.3.2011

ELT C 145, 14.5.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/12

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. mai 2012. aasta otsus — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-24/11 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - EAGGF - Tagatisrahastu - Ühenduse rahastamisest välja jäetud kulud - Hispaania Kuningriigi tehtud kulutused - Oliiviõli tootmistoetus)

2012/C 174/16

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Hispaania Kuningriik (esindaja: M. Muñoz Pérez)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindaja: F. Jimeno Fernández)

Ese

Apellatsioonkaebus Üldkohtu 12. novembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-113/08: Hispaania vs. komisjon, millega Üldkohus jättis rahuldamata nõude tühistada osaliselt komisjoni 20. detsembri 2007. aasta otsus 2008/68/EÜ, mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust (ELT 2008, L 18, lk 12), osas, milles käsitleti Hispaania Kuningriigi tehtud teatud kulutusi oliiviõli ja põllukultuuride sektoris

Resolutsioon

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 12. novembri 2010. aasta otsus kohtuasjas T-113/08: Hispaania vs. komisjon osas, milles, kvalifitseerides komisjoni 11. juuli 2002. aasta kirja AGR 16844 teateks komisjoni 7. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (muudetud komisjoni 22. oktoobri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2245/1999), artikli 8 lõike 1 tähenduses, käsitati selle kirja edastamise kuupäeva nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (muudetud nõukogu 22. mai 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1287/95) artikli 5 lõike 2 punkti c viiendas lõigus ja nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta artikli 7 lõike 4 viiendas lõigus ette nähtud 24-kuulise tähtaja arvutamise lähtepunktina finantskorrektsiooni puhul, mis komisjoni 20. detsembri 2007. aasta otsusega 2008/68/EÜ, mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust, tehti oliiviõli sektoris asjaolu tõttu, et Hispaania ametivõimud ei teostanud piisavalt järelevalvet ettepanekute üle, mis oliiviõli amet tegi õlipressimisettevõtetes läbi viidud kontrollide tulemusel.

Tühistada otsus 2008/68 osas, milles jäetakse ühenduse rahastamisest välja kulutused, mis Hispaania Kuningriik on teinud oliiviõli sektoris väljaspool 24-kuulist tähtaega, mis eelnes kuupäevale, mil edastati komisjoni 24. novembri 2004. aasta kiri, millega kutsuti kokku 21. detsembri 2004. aasta kahepoolne koosolek, niivõrd, kuivõrd neid kulutusi puudutab korrektsioon, mida kohaldati asjaolu tõttu, et Hispaania ametivõimud ei teostanud piisavalt järelevalvet ettepanekute üle, mis oliiviõli amet tegi õlipressimisettevõtetes läbi viidud kontrollide tulemusel.

3.	Jätta Hispaania Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni endi kanda nii kulud, mis neil tekkisid esimeses kohtuastmes, kui ka käesoleva apellatsioonimenetluse kulud.

(1) ELT C 95, 26.3.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/13

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Upper Tribunali (Tax and Chancery Chamber) (Ühendkuningriik) eelotsusetaotlus) — The Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs versus Able UK Ltd

(Kohtuasi C-225/11) (1)

(Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Maksuvabastused - Artikli 151 lõike 1 punkt c - Ameerika Ühendriikide sõjalaevastikule kuulunud mahakantud laevade lammutamine ühe liikmesriigi territooriumil)

2012/C 174/17

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: The Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs

Kostja: Able UK Ltd

Ese

Eelotsusetaotlus — Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber) (Ühendkuningriik) — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), artikli 151 lõike 1 punkti c tõlgendamine — Eksporditehingutena käsitatavate tehingute maksuvabastused — Ameerika Ühendriikide mereväele kuulunud mahakantud laevade lammutamine ühe liikmesriigi territooriumil

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 151 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõne all olevate teenuste osutamine ühe Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi territooriumil, mis seisneb selle lepingu teise osalisriigi sõjalaevastikule kuulunud mahakantud laevade lammutamises, on selle sätte alusel maksust vabastatud vaid siis, kui:

—	neid teenuseid osutatakse ühises kaitsetegevuses osaleva teise riigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks, ja kui

—	neid teenuseid osutatakse asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvate või viibivate relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks.

(1) ELT C 211, 16.7.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/13

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. mai 2012. aasta otsus — Legris Industries SA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-289/11 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Konkurents - Kartellikokkulepped - Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor - Komisjoni otsus, millega tuvastatakse EÜ artikli 81 rikkumine - Trahvid - Ema- ja tütarettevõtja - Rikkumise süüks panemine)

2012/C 174/18

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Legris Industries SA (esindajad: advokaadid A. Wachsmann ja S. Thibault-Liger)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindaja: C. Giolito)

Ese

Apellatsioonkaebus, mis on esitatud Üldkohtu (kaheksas koda) 24. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-376/06: Legris Industries vs. Komisjon, millega Üldkohus jättis rahuldamata nõude osaliselt tühistada komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsus K(2006) 4180 lõplik [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses (juhtum COMP/F-1/38.121 — Toruliitmikud) — Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor — Õiguse sõltumatule ja erapooletule kohtule rikkumine — Rikkumise süüks panemine — Võrdse kohtlemise, isikliku vastutuse ja karistuste individuaalsuse põhimõtte rikkumine — Tõendite moonutamine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Legris Industries SA-lt.

(1) ELT C 252, 27.8.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/13

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. mai 2012. aasta aasta otsus — Comap SA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-290/11 P) (1)

(Apellatsioonikaebus - Konkurents - Keelatud kokkulepped - Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor - Komisjoni otsus, millega tuvastatakse EÜ artikli 81 rikkumine - Trahvid - Rikkumise kestus - Mõiste „jätkuvus”)

2012/C 174/19

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Comap SA (esindajad: advokaadid A. Wachsmann ja S. de Guigné)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindaja: G. Giolito)

Ese

Apellatsioonkaebus, mis on esitatud Üldkohtu (kaheksas koda) 24. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-377/06: Comap vs. komisjon, millega Üldkohus jättis rahuldamata nõude osaliselt tühistada komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsus K(2006) 4180 lõplik EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/F-1/38.121 — Toruliitmikud) — Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor — Õiguse sõltumatule ja erapooletule kohtule rikkumine — Karistusseaduse kitsa tõlgendamise põhimõtte rikkumine — Mõiste „avalikult mitteseotuks lugemine” — Tõendite moonutamine — Põhjenduse puudumine

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Comap SA-lt.

(1) ELT C 252, 27.8.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/14

Euroopa Kohtu (teine koda) 10. aprilli 2012. aasta otsus (Bundesgerichtshofi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — kriminaalasi Minh Khoa Vo süüdistuses

(Kohtuasi C-83/12) (1)

(Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Määrus (EÜ) nr 810/2009 - Ühenduse viisaeeskiri - Artiklid 21 ja 34 - Siseriiklikud õigusnormid - Kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik sissetoomine liikmesriigi territooriumile - Pettuse teel saadud viisad - Kaasaaitaja kriminaalkaristus)

2012/C 174/20

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Minh Khoa Vo

Ese

Eelotsusetaotlus — Bundesgerichtshof — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (ELT L 243, lk 1) artiklite 21 ja 34 tõlgendamine — Siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette kriminaalkaristuse isikule, kes toimetab välismaalasi ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumile — Karistuste kohaldatavus juhtudel, kui on tegemist välismaalasega, kellel on teise liikmesriigi pädevalt asutuselt pettuse teel saadud viisa, mis ei ole nimetatud määruse alusel veel tühistatud

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, artikleid 21 ja 34 tuleb tõlgendada nii, nendega ei ole vastuolus siseriiklikud sätted, mis muudavad ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise kriminaalkorras karistatavaks juhtudel, kui riiki sisenenud isikutel, kes on kolmandate riikide kodanikud, on viisa, mille nad on saanud pettuse teel, eksitades viisa väljastanud liikmesriigi pädevaid ametiasutusi oma reisi tegelikust eesmärgist, ning kui viisat ei ole eelnevalt tühistatud.

(1) ELT C 126, 28.4.2012.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 6. märtsil 2012 — Josef Probst versus mr.nexnet GmbH

(Kohtuasi C-119/12)

2012/C 174/21

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Josef Probst

Vastustaja kassatsioonimenetluses: mr.nexnet GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2002/58/EÜ (1) artikli 6 lõiked 2 ja 5 lubavad sideteenuse osutajal edastada uuele võlausaldajale liiklusandmeid, kui sideteenuse osutamise eest saadava tasu nõue, mis on rahuldamata tagasimakse tulemusel, on selle sissenõudmise eesmärgil loovutatud uuele võlausaldajale ning peale vastavate seadusest tulenevate sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse kaitse ja andmekaitse üldise kohustusega seotud tingimuste kehtivad järgmised lepingulised tingimused:

sideteenuse osutaja ja uus võlausaldaja kohustuvad kaitstud andmeid töötlema ja kasutama ainult nendevahelise koostöö käigus ja üksnes lepingu täitmise eesmärgil ning lepingus märgitud viisil;

kaitstud andmed, mis ei ole lepingu täitmiseks enam vajalikud, tuleb pöördumatult kustutada või tagastada;

lepingupooltel on õigus kontrollida andmekaitse- ja andmeturbenõuete täitmist teise lepingupoole poolt kõnealuse lepingu tähenduses;

juurdepääs üleantud konfidentsiaalsetele dokumentidele ja teabele tagatakse ainult töötajatele, kes vajavad seda lepingu täitmise eesmärgil;

lepingupooled panevad viidatud töötajatele kõnealuse lepingu sisu kohase konfidentsiaalsuskohustuse;

teise lepingupoole nõudmisel, kuid hiljemalt lepingupoolte koostöö lõppedes tuleb kogu lepingu täitmiseks üle antud konfidentsiaalne teave pöördumatult kustutada või tagastada?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514).

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil nr 1 de Granada (Hispaania) 8. märtsil 2012 — Promociones y Construcciones BJ 200, S.L jt

(Kohtuasi C-125/12)

2012/C 174/22

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil nr 1 de Granada

Põhikohtuasja pooled

Promociones y Constructiones BJ 200, S.L., Ignacio Alba Muñoz, Promociones y Construcciones BJ 200, SL pankrotihaldur ja Agencia Estatal de la Administración Tributaria

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 199 lõike 1 punkti g: „1. Liikmesriigid võivad sätestada, et käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kellele osutatakse ükskõik millist järgmist teenust või tehakse ükskõik milline järgmine tarne: […] g) kinnisvara võõrandamine sundmüügi puhul võlgniku poolt kohtuotsuse alusel”, kui kohtumenetlus on võlausaldajate üldkoosolek ja see algatati kõnealuse võlgniku maksejõuetuks kuulutamisega, tuleb tõlgendada nii, et see viitab üksnes vara võõrandamisele, mille puhul on rangelt tegemist likvideerimisega või mis toimub likvideerimisetapis, nii et kõnealuste kinnistute võõrandamine peab toimuma ettevõtja vara üldisest likvideerimisest tulenevalt, või kuna pankrotimenetlus võib muude võimaluste seas lõppeda pankrotimenetluses ettevõtja likvideerimisega, hõlmab see samuti mis tahes kinnisvara võõrandamist maksejõuetuks kuulutatud võlgniku poolt kogu pankrotimenetluse vältel?

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 199 lõike 1 punkti g tuleb tõlgendada nii, et viidatav „sundmüük” hõlmab kohtulikku maksejõuetusmenetlust, mille käigus on väljaspool mis tahes vara sundlikvideerimise etappi ja üksnes ettevõtja võimalustest tulenevalt toimunud mõne vara või varade vabatahtlik müük; või viitab see hoopis üksnes võlgniku varade realiseerimiseks läbiviidavatele sundmenetlustele?

Kas viimasel juhul, kui nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 199 lõike 1 punkt g viitab rangelt üksnes võlgniku vara realiseerimiseks läbiviidavatele sundmenetlustele, võib viidatud sätet tõlgendada nii, et jättes välja käibemaksukohustuse ümbermääramise mis tahes kinnisvara võõrandamisel pankrotimenetluses võlgniku poolt oma võimalustest tulenevalt ja pankrotimenetlusega seotud huvisid silmas pidades ning väljaspool kogu vara üldist likvideerimismenetlust, tuleks jätta kohaldamata mõni siseriiklik seadus, mis laiendaks direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199 lõike 1 punktis g sätestatut nimetatud direktiivis käsitlemata juhtudele?

(1) ELT L 347, lk 1.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht des Landes Sachsen-Anhalt (Saksamaa) 8. märtsil 2012 — Magdeburger Mühlenwerke GmbH versus Finanzamt Magdeburg

(Kohtuasi C-129/12)

2012/C 174/23

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht des Landes Sachsen-Anhalt

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Magdeburger Mühlenwerke GmbH

Vastustaja: Finanzamt Magdeburg

Eelotsuse küsimus

Kas komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus K(1998) 1712 (1) jättis Saksa seadusandjale Investitionszulagengesetz’i (Saksa investeerimistoetuste seadus, InvZulG 1996) 19. detsembri 1998. aasta Steuerentlastungsgesetz 1999 (1999. aasta Saksa maksusoodustuste seadus) redaktsioonis § 2 teise lause punkti 4 kujundamisel piisava kaalutlusruumi, et hõlmata abikava, mille alusel antakse riigiabi selliste investeeringute tegemiseks, mille puhul tehti siduv investeerimisotsus enne komisjoni otsuse ülevõtmise tähtaja lõppu või enne kavandatud meetmete avaldamist Bundessteuerblatt’is (BStBl), aga vara tarniti ning investeerimistoetus määrati kindlaks ja maksti välja alles pärast seda?

(1) Komisjoni otsus 1999/183/EÜ Saksamaa poolt põlumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks antud riigiabi kohta, mida Saksamaa võib anda kehtivate regionaalabikavade alusel (EÜT 1999 L 60, lk 61).

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 19. märtsil 2012 — Caixa d'Estalvis i Pensions de Barcelona versus Generalidad de Cataluña

(Kohtuasi C-139/12)

2012/C 174/24

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Caixa d’Estalvis i Pensions de Barcelona

Vastustaja: Generalidad de Cataluña

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiivi 77/388/EMÜ (1) (praegu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/1[1]2/EÜ) artikli 13 B osa punkti d alapunkt 5 kohustab maksustama eranditult käibemaksuga maksukohustuslase aktsiate müügitehingud, millega kaasneb kinnisvara omandamine, võttes arvesse sellistele väärtpaberitele kehtestatud erandit, mis annavad nende omanikule kinnisasja või selle osa omandi- või valdusõiguse de jure või de facto?

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiiviga 77/388/EMÜ on kooskõlas selline õigusnorm nagu Hispaania väärtpaberituru seadus 24/1988, mis maksustab enamusosaluse omandamise äriühingus, mille vara moodustab peamiselt kinnisvara, käibemaksust erineva kaudse maksuga, mida nimetatakse varade üleandmise maksuks, jättes sealjuures tähelepanuta asjaolu, kas tehingus osalejad on ettevõtjad või mitte; arvestades seega, et kinnisvara otsesel üleandmisel aktsiate või osade asemel tuleks tehingu suhtes kohaldada käibemaksu?

Kas EÜ asutamislepingu artikliga [43] (nüüd ELTL artikkel 49) tagatud asutamisvabaduse ja artikliga 56 (nüüd ELTL artikkel 63) reguleeritud kapitali vaba liikumise põhimõtetega on kooskõlas selline siseriiklik õigusnorm nagu seda on 28. juuli 1988. aasta Hispaania väärtpaberituru seaduse artikkel 108 seaduse 18/1991 lisasättest 12a tulenevas redaktsioonis, mille kohaselt maksustatakse enamusosaluse omandamine äriühingutes, mille vara moodustab peamiselt Hispaanias paiknev kinnisvara, ja seda kõike laskmata tõendada, et äriühingul, milles kontrollosalus omandatakse, on toimiv majandustegevus?

(1) 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/16

29. märtsil 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-151/12)

2012/C 174/25

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Valero Jordana ja B. Simon)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et Hispaania Kuningriik on rikkunud seoses selliste vesikondadega, mis jäävad ühe autonoomse piirkonna piiridesse, kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (1) artikli 4 lõikest 8, artikli 7 lõikest 2, artikli 10 lõigetest 1 ja 2 ning V lisa punktidest 1.3. ja 1.4;

—	mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon on seisukohal, et Hispaania Kuningriik ei võtnud nõuetekohaselt üle direktiivi 2000/60/EÜ sätteid, millele on viidatud hageja nõuetes, sest Hispaania õigusnorme kohaldatakse Hispaanias üksnes selliste vesikondade suhtes, mis asetsevad mitme autonoomse piirkonna territooriumil. Seetõttu ei ole nimetatud õigusnorme nõuetekohaselt Hispaania õiguskorda üle võetud seoses vesikondadega, mis jäävad ühe autonoomse piirkonna piiridesse.

(1) EÜT L 327, lk 1; ELT eriväljaanne 15/05, lk 275.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/17

29. märtsil 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik

(Kohtuasi C-152/12)

2012/C 174/26

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Vasileva ja H. Støvlbæk)

Kostja: Bulgaaria Vabariik

Hageja nõuded

Euroopa Komisjon palub:

—	tuvastada, et Bulgaaria Vabariik on rikkunud direktiivi 2001/14/EÜ (1) artikli 7 lõikest 3 ning artikli 8 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt .

Väited ja peamised argumendid

Oma 16. märtsi 2012. aasta hagis palub Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) tuvastada, et Bulgaaria Vabariik on rikkunud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõikest 3 ning artikli 8 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, kuna raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja maksustamissüsteem Bulgaarias ei põhinenud vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõikele 3 kuludel, mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnesid. Teiseks ei ole Bulgaaria teatanud, et ta võttis selle direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt tasu aluseks skeemi, mille eesmärk on täielikult katta kulud. Sel põhjusel oleks Bulgaaria igal juhul pidanud täitma selles artiklis nimetatud tingimused.

Komisjon esitab järgmised peamised argumendid:

Mõiste „raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud” tähendab piirkulusid, mis tuleb vahetult tasuda raudteeinfrastruktuuri tegeliku kasutamise eest, s.t „otsesed kulud”, mis konkreetse rongiliikluse korraldamisega kaasnevad. Järelikult on need kulud muutuvad ning sõltuvad raudteeinfrastruktuuri kasutamisest. Seda loogikat järgides ei saa raudteeinfrastruktuuri tegelikust kasutamisest sõltumatult kaasnevaid kulusid lugeda otsesteks kuludeks, isegi kui need puudutavad tegevust või kaupasid, mis on vajalikud rongiga teatud vahemaadel liikumiseks. Need kulud on püsikulud selles tähenduses, et need kaasnevad ka siis, kui raudteeinfrastruktuuri ei kasutata.

See tõlgendus on kooskõlas artikli 7 lõike 3 sõnastusega, mis viitab kuludele, „mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad”. Püsikulud, mis on seotud kogu raudteeinfrastruktuuriga, ei kaasne „otseselt” konkreetse rongiliiklusega. Väljend „otseselt kaasnevad” puudutab järelikult täiendavaid, konkreetse rongiliiklusega tekkivaid kulusid. Välja pakutud tõlgendus vastab ka artikli 7 lõike 3 süstemaatilisele seosele. Artiklis 7 reguleeritakse tasustamise põhimõtteid, samas kui artiklis 8 reguleeritakse erandeid, mida võib nendest põhimõtetest teha. Artikli 8 lõige 1 puudutab „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamist”, mis tähendab, et kulud, mida hõlmab artikli 7 lõige 3, ei saa olla raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja lõppkulud, vaid et tegemist on otseste kuludega, mis on tekkinud konkreetse rongiliikluse puhul, s.t need on väiksemad kui lõppkulud. See tõlgendus vastab direktiivi 2001/14/EÜ põhjendusele 7, milles soodustatakse raudteeinfrastruktuuri optimaalset kasutamist võimalikult suure arvu kasutajate poolt, mis eeldab madalat veokulu.

Komisjon on seisukohal, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab infrastruktuuri andma raudtee-ettevõtjate kasutusse omakuludega ning raudtee-ettevõtjad peavad maksma tasu, mis vastab otsestele kuludele. See on selgitatav vajadusega muuta raudteeinfrastruktuuri kasutamine suurele hulgale raudtee-ettevõtjatele atraktiivsemaks ning suurendada selle optimaalset kasutamist neist igaühe poolt. Direktiivi 2001/14/EÜ artikli 8 lõiget 1 on võimalik kohaldada üksnes siis, kui täidetud on selles artiklis toodud tingimused: kõigis turusegmentides, kus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tahab kohaldada lisatasusid, peab ta kõigepealt kontrollima, kas need segmendid selliseid lisatasusid taluvad. See tõlgendus tuleneb artikli 8 lõike 1 esimese lõigu sõnastusest — „kui turg seda talub”, samuti artikli 8 lõike 1 teise lõigu sõnastusest, mis on järgmine: „tasumäärade suurus ei või siiski takistada infrastruktuuri kasutamist turusegmentide poolt, kes suudaksid tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud […]”.

Bulgaaria raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude ja tasude täielik analüüs aastate 2005–2008 osas näitab, et 60 % kuni 70 % Bulgaarias arvutatud otsestest tegevuskuludest põhinesid püsikuludel, eelkõige töötasul ja sotsiaalkindlustusel. Eespool toodut arvestades jõuab komisjon järeldusele, et neid kulusid ei saa lugeda otsesteks kuludeks artikli 7 lõike 3 tähenduses, kuna need ei muutu raudtee kasutamisel. Järelikult on sissetulekud infrastruktuuri kasutamise tasudest palju suuremad kui otsesed tegevuskulud kokku. Seetõttu jõuab komisjon seisukohale, et tasud Bulgaarias ei koosne üksnes kuludest, mis otseselt kaasnevad raudtee kasutamisega.

5.	Saadud teabele tuginedes tuvastas komisjon, et meetod, mida Bulgaarias kohaldatakse tasude kehtestamisel raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest, ei ole selgelt seotud otseste kulude mõistega direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõike 3 tähenduses.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, lk 1; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404).

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance de Bruxelles (Belgia) 29. märtsil 2012 — Isera & Scaldis Sugar SA, Philipe Bedoret and Co SPRL, Jean Rigot, Mathieu Vrancken versus Bureau d’intervention et de restitution belge (BIRB)

(Kohtuasi C-154/12)

2012/C 174/27

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de première instance de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Isera & Scaldis Sugar SA, Philipe Bedoret and Co SPRL, Jean Rigot, Mathieu Vrancken

Vastustaja: Bureau d’intervention et de restitution belge (BIRB)

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta artikkel 16 — nüüd nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, artikkel 51 — on osas, milles sellega kehtestatakse suhkrupeedisektoris tootmismaks 12 eurot ühe tonni kvoodisuhkru kohta, tühine:

—	kuivõrd seadusandja on asjaomase maksu õiguslikuks aluseks valinud EÜ artikli 37 lõike 2 kolmanda lõigu (nüüd ELTL artikli 43 lõige 2);

—

kuivõrd seadusandja, kes on põhjendanud asjaomast maksu kui meedet, mis on mõeldud suhkruturu ühise korraldusega seotud kulude rahastamiseks, kuigi tegelikult rahastatakse sellest otsetoetusi ja/või tagatakse 2006. aasta suhkrureformi eelarve neutraalsus, ei ole selgelt ja ühemõtteliselt välja toonud maksu kehtestamise aluseks olevaid põhjendusi, nagu see on ELTL artiklis 296 (endine EÜ artikkel 253) ette nähtud;

—

kuivõrd suhkrupeeditööstus on ainus sektor, kus sellist Euroopa Liidu üldeelarvesse tehtavat maksu kohaldatakse, tuleb seda käsitleda diskrimineerimisena nii suhkrupeedikasvatajate vahel, kes jätkavad suhkrupeedi tootmist ja kes on tootmise lõpetanud, kui ka suhkrupeeditööstuse ja mis tahes muu põllumajandus- või mittepõllumajandussektori vahe;

—	kuivõrd asjaomast tuleb pidada proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus olevaks, kuna see ei ole sobiv ega vajalik suhkruturu ühise korraldusega seotud kulude rahastamiseks ega ole suhkruturu ühise korraldusega seotud tegelike ja kavandatud kuludega proportsionaalne?

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/18

30. märtsil 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-158/12)

2012/C 174/28

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: S. Petrova, K. Mifsud-Bonnici)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Iirimaa ei ole väljastanud direktiivi 2008/1 kohaseid lube, või ei ole asjakohaselt uuesti läbi vaadanud ega vajaduse korral ajakohastanud loasaamistingimusi 13 Iirimaal olemasoleva sea– ja linnukasvatuskäitistega seoses, ning seeläbi ei ole taganud, et need olemasolevad käitised tegutsevad vastavuses nimetatud direktiivi artiklite 3, 7, 9, 10 ja 13, artikli 14 punktide a ja b ja artikli 15 lõike 2 nõuetega mitte kauem kui 30. oktoobrini 2007, siis on Iirimaa rikkunud selle direktiivi artikli 5 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2008/1 artikli 5 lõike 1 alusel on liikmesriik kohustatud tagama, et pädevad asutused väljastavad artiklite 6 ja 8 kohaseid lube või vaatavad uuesti läbi või vajaduse korral ajakohastavad olemasolevaid loasaamistingimusi mitte kauem kui 30. oktoobrini 2007.

Komisjon teeb tema käsutuses oleva teabe alusel järelduse, et olemasolevad sea– ja linnukasvatuskäitised Iirimaal tegutsevad siiani ilma igasuguse direktiivi 2008/1 kohase loata ja seetõttu teeb komisjon järelduse, et Iirimaa on rikkunud selle direktiivi artikli 5 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 11. aprillil 2012 — Peter Pinckney versus KDG médiatech AG

(Kohtuasi C-170/12)

2012/C 174/29

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Peter Pinckney

Vastustaja: KDG médiatech AG

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et kui autori varalisi õigusi on veebisaidil avaldatud teabesisuga väidetavalt rikutud,

—

siis võib isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega iga sellise liikmesriigi kohtute poole, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teabesisu juurdepääsetav, ning nõuda vaid selle kahju hüvitamist, mis tekkis selle liikmesriigi territooriumil, mille kohtusse ta pöördus,

või

—	on lisaks vaja, et see teabesisu oleks või oleks olnud suunatud avalikkusele selle liikmesriigi territooriumil, või et ilmneks mõni muu seos?

2.	Kas vastus esimesele küsimusele on sama, kui väidetav autori varaliste õiguste rikkumine ei tulene elektroonilise teabesisu veebisaidil avaldamisest, vaid nii nagu käesolevas asjas, veebisaidil sellise andmekandja müügiks pakkumisest, millel see teabesisu taasesitatakse?

(1) ELT 2001 L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/19

Carrols Corp-i 11. aprillil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 1. veebruari 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-291/09: Carrols Corp. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Giulio Gambettola

(Kohtuasi C-171/12 P)

2012/C 174/30

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Carrols Corp. (esindaja: advokaat I. Temiño Ceniceros)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Giulio Gambettola

Apellandi nõuded

—	Tühistada täielikult Üldkohtu 1. veebruari 2012. aasta otsus kohtuasjas T-291/09;

—	rahuldada kõik esimeses kohtuastmes esitatud nõuded.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus rikkus liidu õigust, eirates määruse nr 207/2009 (1) artikli 52 lõike 1 punkti b ning seda sätet tõlgendavat kohtupraktikat.

Üldkohus järeldas vaidlustatud kohtuotsuses, et „[m]is puutub […] kõnealuste tähiste identsusesse, siis ei tõenda see igasuguse muu asjakohase tõendusmaterjali puudumisel menetlusse astuja pahausksust”.

Euroopa Kohtu 11. juuni 2009. aasta otsusest kohtuasjas C-529/07 (EKL 2009, lk I-4893) ilmneb aga, et „taotleja pahausksuse olemasolu tuleb kontrollida igakülgselt, võttes arvesse kõiki käsitletaval juhul asjakohaseid tegureid” (kohtuotsuse punkt 37). Sellegipoolest analüüsis Üldkohus ekslikult asjaolusid ükshaaval ja eraldi, jättes tähelepanuta tervikpildi ja suurendades põhjendamatult apellandi tõendamiskoormist, rikkudes seeläbi tema õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus ühenduse kaubamärgi kohta, ELT L 78, lk 1.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf (Saksamaa) 18. aprillil 2012 — Yvon Welte versus Finanzamt Velbert

(Kohtuasi C-181/12)

2012/C 174/31

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Yvon Welte

Vastustaja: Finanzamt Velbert

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 56 ja 58 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi siseriiklik õigusnorm pärandimaksu sissenõudmise kohta, mis näeb selles riigis asuva mitteresidendist isikule kuuluva kinnisasja omandamise korral pärimise kaudu mitteresidendist omandaja poolt ette maksuvabastuse üksnes 2000 euro ulatuses, samas kui omandamise korral pärimise kaudu antakse maksuvabastus 500 000 euro ulatuses juhul, kui pärandaja või omandaja elukoht oli pärandi avanemise ajal asjaomases liikmesriigis?

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/21

Üldkohtu 3. mai 2012. aasta otsus — Conceria Kara versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Dima (KARRA)

(Kohtuasi T-270/10) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi KARRA taotlus Varasemad siseriiklikud ja ühenduse kujutismärgid Kara - Ärinimi Conceria Kara Srl ja ettevõtte nimi Kara - Suhtelised keeldumispõhjused - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 75 esimene lause - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3 - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 - Pariisi konventsiooni artikkel 8 - Pahausksus)

2012/C 174/32

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Conceria Kara Srl (Trezzano sul Naviglio, Itaalia) (esindaja: advokaat P. Picciolini)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Mannucci)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Dima — Gida Tekstil Deri Insaat Maden Turizm Orman Urünleri Sanayi Ve Ticaret Ltd Sti (Istanbul, Türgi)

Ese

Tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 29. märtsi 2010. aasta (asi R 1172/2009-2) otsuse peale, mis tehti Conceria Kara Srl-i ja Dima — Gida Tekstil Deri Insaat Maden Turizm Orman Urünleri Sanayi Ve Ticaret Ltd Sti vahelises vastulausemenetluses.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Conceria Kara Srl-ilt.

(1) ELT C 221, 14.8.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/21

Üldkohtu 2. mai 2012. aasta otsus — Universal Display versus Siseturu Ühtlustamise Amet (UniversalPHOLED)

(Kohtuasi T-435/11) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Rahvusvaheline registreering, milles nimetatakse Euroopa Ühendust - Ühenduse sõnamärgi UniversalPHOLED taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c)

2012/C 174/33

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Universal Display Corp. (Ewing, New Jersey, Ühendriigid) (esindajad: solicitor A. Poulter ja solicitor C. Lehr)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: P. Geroulakos)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 18. mai 2011. aasta otsuse peale (asi R 215/2011-2), mis käsitleb taotlust registreerida sõnamärk UniversalPHOLED ühenduse kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Universal Display Corp.-ilt.

(1) ELT C 298, 8.10.2011.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/21

Üldkohtu 16. aprilli 2012. aasta määrus — de Brito Sequeira Carvalho versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-40/07 P-REV ja T-62/07 P-REV) (1)

(Menetlus - Teistmisavaldus - Uus asjaolu - Puudumine - Vastuvõetamatus)

2012/C 174/34

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: José António de Brito Sequeira Carvalho (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat M. Boury)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja D. Martin)

Ese

Üldkohtu 5. oktoobri 2009. aasta otsuse liidetud kohtuasjades T-40/07 P ja T-62/07 P: de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon ja komisjon vs. de Brito Sequeira Carvalho (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) teistmise avaldus.

Resolutsioon

1.	Jätta teistmisavaldus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta kohtukulud kummagi poole enda kanda.

(1) ELT C 82, 14.4.2007.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/22

Üldkohtu 24. aprilli 2012. aasta määrus — El Fatmi versus nõukogu

(Liidetud kohtuasjad T-76/07, T-362/07 ja T-409/08) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Terrorismivastase võitluse raames võetud piiravad meetmed - Puudutatud isikute loetelust kustutamine - Tühistamishagi - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2012/C 174/35

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Nouriddin El Fatmi (Vught, Madalmaad) (esindajad: advokaadid G. Pulles ja A. M. van Eik (kohtuasjad T-76/07, T-362/07 ja T-409/08), advokaat J. Pauw (kohtuasjad T-76/07 ja T-362/07) ja advokaat M. Uiterwaal (kohtuasi T-76/07))

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: G.-J. Van Hegelsom ja E. Finnegan (kohtuasjad T-76/07 ja T-362/07), hiljem B. Driessen ja E. Finnegan (kohtuasjad T-76/07, T-362/07 ja T-409/08))

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Madalmaade Kuningriik (esindajad: C. Wissels, M. de Mol, Y. de Vries ning M. de Grave (kohtuasi T-76/07), hiljem C. Wissels, M. Bulterman ja J. Langer); Euroopa Komisjon (esindajad: S. Boelaert, P. van Nuffel ning J. Aquilina (kohtuasi T-76/07))

Ese

Sisuliselt nõue tühistada nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsus 2006/1008/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3, (ELT L 379, lk 123), mis on hiljem asendatud nõukogu 28. juuni 2007. aasta otsusega 2007/445/EÜ (ELT L 169, lk 58), 20. detsembri 2007. aasta otsusega 2007/868/EÜ (ELT L 340, lk 100), 15. juuli 2008. aasta otsusega 2008/583/EÜ (ELT L 188, lk 21), 26. jaanuari 2009. aasta otsusega 2009/62/EÜ (ELT L 23, lk 25), nõukogu 15. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 501/2009 (ELT L 151, lk 14), nõukogu 22. detsembri 2009. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1285/2009 (ELT L 346, lk 39), 12. juuli 2010. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 610/2010 (ELT L 178, lk 1), 31. jaanuari 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 83/2011 (ELT L 28, lk 14), ning 18. juuli 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 687/2011 (ELT L 188, lk 2), kuna hageja nimi asub nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes kehtib nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, lk 1; ELT eriväljaanne 18/01, lk 207).

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni ja Madalmaade Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 117, 26.5.2007.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/22

Üldkohtu 20. aprilli 2012. aasta määrus — Pachtitis versus komisjon

(Kohtuasi T-374/07) (1)

(Avalik teenistus - Töölevõtmine - Avalik konkurss - Eelvaliku testi küsimuste ja vastuste koopia saamise nõude rahuldamata jätmine - Üldkohtu pädevuse puudumine - Kohtuasja suunamine Avaliku Teenistuse Kohtule)

2012/C 174/36

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Dimitrios Pachtitis (Ateena, Kreeka) (esindajad: P. Giatagantzidis ja V. Niagkou, hiljem P. Giatagantzidis ja S. Stavropoulou, hiljem advokaadid P. Giatagantzidis ja K. Kyriazi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja I. Chatzi)

Hageja toetuseks menetlusse astujad: Kreeka Vabariik (esindajad: E.-M. Mamouna ja K. Boskovits); Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk ja S. Johannesson) ning Euroopa andmekaitseinspektor (EDPS) (esindaja: H. Hijmans)

Ese

Nõue tühistada esiteks Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) 27. juuni 2007. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus tutvuda küsimustega, mis esitati talle, kui ta osales avalikul konkursil EPSO/AD/77/06; tema antud vastustega neile küsimustele ning loeteluga õigetest vastustest ning teiseks nõue tühistada otsus, millega jäeti vaikimisi rahuldamata hageja teine samasisuline taotlus, mille ta esitas EPSO-le 10. juulil 2007.

Resolutsioon

1.	Suunata kohtuasi T-374/07 arutamiseks Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

(1) ELT C 283, 24.11.2007.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/23

Üldkohtu 24. aprilli 2012. aasta määrus — Alstom versus komisjon

(Kohtuasi T-517/09) (1)

(Konkurents - Jõutrafode turg - Komisjoni raamatupidaja kiri - Trahvisumma ajutiseks tagamiseks pangatagatise esitamise aktsepteerimisest keeldumine - Põhjendatud huvi äralangemine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

2012/C 174/37

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Alstom (Levallois Perret, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J. Derenne ja A. Müller-Rappard)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet, N. von Lingen ja K. Mojzesowicz)

Ese

Esiteks nõue tühistada komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta otsus K(2009) 7601 lõplik [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses (asi COMP/39.129 — Jõutrafod), millega määrati hagejale trahv, ning teiseks nõue tühistada komisjoni raamatupidaja 10. detsembri 2009. aasta kiri, milles keelduti aktsepteerimast selle trahvisumma ajutiseks tagamiseks pangatagatise esitatamist.

Resolutsioon

Vajadus teha otsus komisjoni raamatupidaja 10. detsembri 2009. aasta selle kirja tühistamise kohta, milles keelduti aktsepteerimast pangatagatise esitatamist selle trahvisumma ajutiseks tagamiseks, mis oli määratud komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta otsusega K(2009) 7601 lõplik [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses (asi COMP/39.129 — Jõutrafod).

2.	Kohtukulude osas tehakse otsus hiljem.

(1) ELT C 51, 27.2.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/23

Üldkohtu 16. aprilli 2012. aasta määrus — F91 Diddeléng jt versus komisjon

(Kohtuasi T-341/10) (1)

(Tühistamishagi - Kaebuse menetlemise lõpetamine - Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse algatamata jätmine - Vaidlustatava akti puudumine - Vastvõetamatus)

2012/C 174/38

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: F91 Diddeléng (Dudelange, Luksemburg); Julien Bonnetaud (Yutz, Prantsusmaa); Thomas Gruszczynski (Amnéville, Prantsusmaa); Rainer Hauck (Maxdorf, Saksamaa); Stéphane Martine (Esch-sur-Alzette, Luksemburg); Grégory Molnar (Moyeuvre-Grande, Prantsusmaa) ja Yann Thibout (Algrange, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid L. Misson, C. Delrée ja G. Ernes)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Rozet ja P. Van Nuffel)

Kostja väidete toetuseks menetlusse astuja: Fédération Luxembourgeoise de Football (FLF) (Mondercange, Luksemburg) (esindajad: Solicitor K. Daly, SC D. Keane, hiljem K. Daly)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 3. juuni 2010. aasta otsus lõpetada ilma edasiste meetmeteta kaebuse menetlemine, mille hagejad esitasid Fédération Luxembourgeoise de Football (FLF) vastu; nõue tühistada FLF-i määrused, mis rikuvad EÜ artikleid 39 ja 81, ning nõue et kohus määraks „tõhusa sanktsiooni”.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	F91 Diddeléng, Julien Bonnetaud, Thomas Gruszczynski, Rainer Hauck, Stéphane Martine, Grégory Molnar ja Yann Thibout kannavad oma kohtukulud ise ning ühtlasi mõistetakse neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Fédération Luxembourgeoise de Football (FLF) kannab oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 301, 6.11.2010.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/23

Üldkohtu presidendi 23. aprilli 2012. aasta määrus — Hassan versus nõukogu

(Kohtuasi T-572/11 RII)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Süüria suhtes kohaldatavad piiravad meetmed - Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Uus taotlus - Uued asjaolud - Puudumine - Vastuvõetamatus)

2012/C 174/39

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Samir Hassan (Damaskus, Süüria) (esindajad: advokaadid É. Morgan de Rivery ja E. Lagathu)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: S. Kyriakopoulou ja M. Vitsentzatos)

Ese

Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ja ennekõike nõue peatada nõukogu poolt seoses olukorraga Süürias kehtestatud piiravate meetmete täitmine hagejat puudutavas osas.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/24

Üldkohtu presidendi 23. aprilli 2012. aasta määrus — Ternavski versus nõukogu

(Kohtuasi T-163/12 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Valgevene suhtes kohaldatavad piiravad meetmed - Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Vorminõuete rikkumine - Vastuvõetamatus)

2012/C 174/40

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Anatoli Ternavski (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid C. Rapin ja E. Van den Haute)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Ese

Taotlus nõukogu 23. märtsi 2012. aasta rakendusotsuse 2012/171/ÜVJP, millega rakendatakse otsuse 2010/639/PESC (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1 (ELT L 87, lk 95) II lisa punkti 2 ja nõukogu 23. märtsi 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 265/2012, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1 (ELT L 87, lk 37) II lisa punkti 2 kohaldamise peatamiseks.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/24

2. märtsil 2012 esitatud hagi — Prantsusmaa versus komisjon

(Kohtuasi T-135/12)

2012/C 174/41

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: E. Belliard, G. de Bergues, J. Gstalter ja J. Rossi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus täies ulatuses;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagis taotleb hageja, et tühistataks komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus C(2011) 9403 lõplik, millega teatavatel tingimustel tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks abi, mida Prantsuse Vabariik rakendas France Télécomi kasuks ning mis puudutab France Télécomiga seotud riigiteenistujate pensionide rahastamisviisi reformi (riigiabi nr C 25/2008 (ex NN 23/2008)).

Hagi põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet.

Esimeses väites, mis jaguneb kaheks osaks, leitakse, et rikutud on ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon asus seisukohale, et France Télécomiga seotud riigiteenistujate pensionide rahastamisviisi reform kujutab endast riigiabi. Hageja väidab, et:

—	komisjon leidis vääralt, et France Télécomi poolt riigile makstava vastutasu vähendamine ei vabasta France Télécomi struktuurilisest halvemusest, mille 1990. aasta seaduse jõustumine sellele ettevõtjale kaasa tõi, ning et vaidlusalune meede annab sellele ettevõtjale eelise;

—	teiseks leidvat komisjon vääralt, France Télécom sai eelise alates aastast 1996, olenemata selle ettevõtja makstavast erakorralisest kindlasummalisest sissemaksest.

Teise võimalusena esitatud teine väide tuleneb ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c rikkumisest, mis seisneb selles, et komisjon sidus vaidlusaluse meetme siseturuga kokkusobivuse vaidlusaluse otsuse artiklis 2 sisalduva tingimuse täitmisega. Kõnealune teine väide jaguneb kaheks osaks.

—

Esimeses osas väidab hageja, et komisjon rikkus ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, leides et praegusel juhul ei ole saavutatud konkurentsitingimustest lähtuvat osalusmäära, kuivõrd ta ei võtnud France Télécomi poolt pärast 1996. aasta seaduse jõustumist makstud vastutasu puhul arvesse ühistest riskidest erinevaid riske.

—

Teises osas väidab hageja teise võimalusena, et komisjon rikkus ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, kuna ta keeldus hindamast seda, kas konkurentsitingimustest lähtuv osalusmäär on France Télécomi tehtava erakorralise kindlasummalise sissemaksega võrreldes ebapiisav ning kuna ta järeldas, et seda ettevõtjat ei panda kuni 2043. aastani konkurentidega täielikult võrdsesse olukorda.

3.	Kolmanda väite kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga, kuna komisjon ei nõustunud sellega, et erakorralise kindlasummalise sissemakse ajakohastamise määraks peaks olema 7 %.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/25

12. aprillil 2012 esitatud hagi — Deutsche Börse versus komisjon

(Kohtuasi T-175/12)

2012/C 174/42

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Deutsche Börse AG (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: C. Zschocke, J. Beninca ja T. Schwarze)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 1. veebruari 2012. aasta otsus COMP/M.6166 Deutche Börse/NYSE Euronext; ja

—	mõista käesoleva hagiga seotud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks kolm väidet.

Esimese väite kohaselt ei ole kostja nõuetekohaselt hinnanud pooltele kaasnevaid horisontaalseid konkurentsipiiranguid, kuna komisjoni seisukoht börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise kohta ning tema väide, et piirangud, mida pooled eeldatavalt teineteise vahetustasudele seadsid, sisaldas õiguslikke ja hindamisvigu. Lisaks on ilmselgelt ebaõige komisjoni väide, et pooled piiravad teineteist läbi innovatsioonikonkurentsi, ja tema analüüs kauplemisplatvormide sisesest konkurentsist ei põhine loogilistel ja kindlatel tõenditel. Pealegi ei ole komisjon nõuetekohaselt käsitlenud nõudlusega seotud piiranguid, kuna ta ei ole analüüsinud ega hinnanud poolte klientide, kelle hulgas on börsivälise kauplemise peaosalised, olulist rolli ega ole teinud ühtki kvantitatiivset analüüsi.

Teise väite kohaselt sisaldab kostja hinnang poolte tõhusust käsitlevatele väidetele ilmselgeid vigu ja seda ei kinnita loogilised ja kindlad tõendid. Komisjon on ekslikult arvanud, et üksnes mõned tõhususe kasvu puudutavad väited on kontrollitavad, ühinemispõhised ja tõenäoliselt otseselt klientide huvides, ning väitis ebaõigesti, et need ei olnud piisavad ühinemisega kaasnevate konkurentsimõjude korvamiseks. Komisjon on seoses nii tagatishoiuste kui ka likviidsuse kasu hindamisel rikkunud poolte õigust anda seletusi tuginedes pärast ärakuulamist esitatud tõenditele ja argumentidele, mida pooltel ei olnud võimalik kommenteerida. Komisjoni „tagasivõtmise” teooria ja tema hinnang tagatishoiuste ühinemispõhisusele seisnes uutel teooriatel ja nõuetel, mida komisjoni horisontaalsete ühinemiste suunised ei toeta. (1)

Kolmanda väite kohaselt ei ole kostja õigesti hinnanud poolte pakutavaid hüvitisi. NYX-i (hageja ja NYSE Euronext) täielikku loovutamist puudutava kohustuse tagasilükkamine, mis osaliselt kattus aktsiatel põhineva tuletisinstrumentidega kauplemisega, seal hulgas NYX-i BClear instrumendi loovutamisega, põhines ebaõigetel tõenditel. Väidetav „sümbiootiline seos” üksikaktsia ja aktsiaindeksi tuletisinstrumendi vahel puudub, läheb vastuollu komisjoni enda turu definitsiooni analüüsiga ja see tõstatati poolte kaitseõigusi rikkudes. Komisjoni poolt tarkvaralitsentsidega seotud kohustuse tagasilükkamine sisaldas vigu ning on vastuolus tema järeldustega konkurentsile tehnoloogiavaldkonnas.

(1) Horisontaalsete ühinemiste hindamise suunised vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜT 2004, C 31, lk 5).

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/25

16. aprillil 2012 esitatud hagi — Tejarat versus nõukogu

(Kohtuasi T-176/12)

2012/C 174/43

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bank Tejarat (Teheran, Iraan) (esindajad: solicitor S. Zaiwalla, solicitor P. Reddy ja solicitor F. Zaiwalla, D. Wyatt, QC ja barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsuse 2012/35/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 19, lk 22), I lisa I osa loetelu B punkt 2 hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 54/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 19, lk 1), I lisa I osa loetelu B punkt 2 hagejat puudutavas osas;

—	tühistada nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, lk 1), IX lisa loetelu B punkt 105 hagejat puudutavas osas;

—	tunnistada nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõige 1 hageja suhtes kohaldamatuks;

—	tunnistada nõukogu määruse (EL) nr 267/2012 artikli 23 lõige 2 hageja suhtes kohaldamatuks;

—	näha ette, et nõukogu otsuse 2012/35/ÜVJP I lisa I osa loetelu B punkti 2 ja nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 54/2012 I lisa I osa loetelu B punkti 2 ning nõukogu määruse (EL) nr 267/2012 IX lisa loetelu B punkt 105 tühistamisel on kohene mõju; ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide:

—	hageja ei vasta sisulisele kriteeriumile vaidlustatud meetmete alusel loetellu kandmiseks ning puudub igasugune seaduslik või faktiline alus teda sinna kanda; ning/või nõukogu on teinud ilmse hindamisvea selle üle otsustamisel, kas ta vastas sellele kriteeriumile või ei; ja

—

nõukogu kandis hageja nimekirja ebapiisavate tõendite alusel tuvastamaks, kas ta vastas nimetatud kriteeriumile ja tegi seeläbi (järjekordse) hindamisvea, kuna hageja ei vasta ühelegi viiest kriteeriumist, mis on sätestatud määruse nr 267/2012 artikli 23 lõikes 2; ning nõukogu ei ole tõendanud vastupidist.

Teine väide:

—	Hageja loetellu kandmine rikub tema põhiõigusi ja-vabadusi, seal hulgas õigust kaubelda ja tegeleda äritegevusega ning kasutada rahumeelselt oma vara ja/või on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Kolmas väide:

—	Nõukogu on igal juhul rikkunud protseduurinõudeid, kuna: a) ei teatanud hagejale isiklikult tema kandmisest loetellu, b) ei ole nõuetekohaselt ja piisavalt seda põhjendanud ning c) on rikkunud kaitseõigusi ja õigust õiglasele hüvitisele.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/26

20. aprillil 2012 esitatud hagi — Spraylat versus ECHA

(Kohtuasi T-177/12)

2012/C 174/44

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Spraylat GmbH (Aahen, Saksamaa) (esindaja: advokaat K. Fischer)

Kostja: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja poolt 21. veebruaril 2012 hagejale määratud haldustasu (arve nr 10030371), mis tehti hagejale teatavaks 21. veebruaril 2012;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Teise võimalusena taotleb hageja Euroopa Kemikaaliameti 15. veebruari 2012. aasta otsuse SME(2012)1445 tühistamist.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, mis puudutab määruse nr 1907/2006 (1) ja määruse nr 340/2008 (2) rikkumist

—

Hageja väidab, et mõlema nimetatud määruse alusel on määruse nr 340/2008 artikli 13 lõikes 4 nimetatud haldustasu määramise ainus lubatud alus üksnes Kemikaaliameti poolt kemikaalide registreerimistaotluse läbivaatamiskulude katmine lähtudes ettevõtte suurusest ning hageja väidab, et kemikaaliamet ei võtnud ettevõtte suurust arvesse haldustasu määramisel oma haldusnõukogu otsuse MB/D/29/2010 alusel. Lisaks väidab hageja, et haldustasu määramine ettevõtte suuruse alusel on õigusvastane, kuna selle tagajärjel peavad suured ettevõtjad osalema väiksemate ettevõtjate registreerimistaotluste läbivaatamiskulude kandmises.

Teine väide, mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist

—	Nimetatud põhimõttest tuleneb, et kostja määratud haldustasu peab olema kostja sooritusega võrreldes proportsionaalne. Hageja arvates ei ole see nii kui võrrelda 20 700 euro suurust tasu kostja teostatud haldustoimingutega.

Kolmas väide, mis puudutab võrdse kohtlemise üldpõhimõtte rikkumist

—

Selles osas leiab hageja, et ettevõtte suurusest sõltuvad erineva suurusega haldustasud kujutavad endast lubamatut võrdse kohtlemise üldpõhimõtte rikkumist. Lisaks on kostja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet oma halduspraktika muutmisega, mis seisnes selles, et ta kohtles hagejat ebavõrdselt võrreldes teiste registreerimistaotluse esitanutega, kellele kostja andis pärast registreerimisnumbri saamist võimaluse teha ettevõtte suurust puudutavaid parandusi, mis võimaldas neil vältida haldustasu määramist.

Neljas väide, mis puudutab õiguskindluse ja hea halduse põhimõtete rikkumist

—	Kuigi kostja mõistis, et praktikas on registreerimisel keeruline esitada õiget ettevõtte suurust, ei pakkunud ta — vastupidi hea halduse põhimõttele — hagejale välja võimalust muuta asjaomast teavet haldustasu vältimiseks.

Kostja pädevuse puudumine

—	Määruse nr 340/2008 artikli 13 lõige 4 lubab kostjal küll haldustasu määrata, kuid ei näe ette tasu määramise üksikasjalikku korda ega tasu piirmäärasid. Sellega on hageja arvates kostja suhtes kehtestatud õigusvastane delegatsiooninorm.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 369, lk 1; parandused ELT L 396, 30.12.2006; ELT L 136, 29.5.2007 ja ELT L 136, 29.5.2007).

(2) Komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 340/2008 Euroopa Kemikaaliametile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), makstavate tasude kohta (ELT L 107, lk 6).

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/27

17. aprillil 2012 esitatud hagi — Kwanda versus nõukogu

(Kohtuasi T-178/12)

2012/C 174/45

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Mahran Kwanda (Damaskus, Süüria) (esindajad: solicitor S: Jeffrey ja solicitor S. Ashley, D. Wyatt, QC, ja barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta rakendusotsuse 2012/37/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ETL 19, lk 33), lisa punkt 22 osas, milles see puudutab hagejat;

—	tühistada nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 55/2012, millega rakendatakse nõukogu määruse (EL) nr 36/2012 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias) artikli 33 lõiget 1 (ELT L 19, lk 6), lisa punkt 22 osas, milles see puudutab hagejat;

—	tunnistada nõukogu otsuse 2011/782/ÜVJP (1) artikli 18 lõige 1 ja artikli 19 lõige 1 hageja suhtes kohaldatamatuks;

—	tunnistada nõukogu määruse nr 36/20112 (2) artikli 14 lõige 1 ja artikli 15 lõige 1 hageja suhtes kohaldatamatuks

—	sedastada, et nõukogu otsuse 2012/37/ÜVJP lisa punkti 22 ja nõukogu määruse nr 55/2012 lisa punkti 22 tühistamine jõustub kohe; ja

—	mõista käesoleva menetlusega seotud kulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, mille kohaselt

—	ei ole hageja puhul täidetud loetellu kandmise sisulised kriteeriumid, kuna tema loetellu kandmiseks puudub õiguslik alus ja et nõukogu tegi selles küsimuses ilmse hindamisvea; lisaks, et nõukogu kandis hageja loetellu ebapiisavate tõendite alusel;

—	hageja esitas oma väite toetuseks kindlad tõendid ja ta on tegutsenud aktiivselt selleks, et takistada valitsusmeelsetel rühmitustel pääseda ligi Kadmous Tansporti bussidele. Samas nõukogu ei ole esitanud tõendeid nende väidete kummutamiseks.

Teine väide, mille kohaselt

—	rikub on hageja loeteellu kandmine tema inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu kaitsele ning õigust oma omandit segamatult kasutada, ja proportsionaalsuspõhimõtet.

Kolmas väide, mille kohaselt

—	on nõukogu igal juhul rikkunud menetlusnõudeid: (a) teavitada hagejat isiklikult tema loetellu kandmisest; (b) esitada tema loetellu kandmise kohta nõuetekohased ja piisavad põhjendused; (c) järgida tema kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

(1) ELT L 319, lk 56.

(2) ELT L 16, lk 1.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/28

26. aprillil 2012 esitatud hagi — Bateni versus nõukogu

(Kohtuasi T-181/12)

2012/C 174/46

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Naser Bateni (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwalt J. Kienzle ja Rechtsanwalt M. Schlingmann)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010;

—	mõista nõukogult välja kohtukulud, eeskätt hageja kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide: rikutud on hageja kaitseõigusi

—	Nõukogu on rikkunud hageja õigust tõhusale õiguskaitsele, eeskätt põhjendamise nõuet, kuna nõukogu ei põhjendanud piisavalt hageja kandmist vaidlustatud määruse IX lisas asuvasse loetelusse.

—	Nõukogu rikkus hageja õigust olla kohtulikult ära kuulatud, kuna ta ei andnud hagejale vaidlustatud määruse artikli 46 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud võimalust esitada loetelusse kandmise kohta oma märkused ning lasta nõukogul loetelusse kandmine üle kontrollida.

Teine väide: hageja loetelusse kandmisel puudub alus

—	Nõukogu poolt hageja loetelusse kandmisel välja toodud aluste puhul ei ole võimalik tuvastada, millisele õiguslikule alusele nõukogu täpselt tugineb.

—	Tegevusega, millega hageja tegeles vaid kuni märtsini 2008, ei saa põhjendada hageja kandmist loetelusse detsembris 2011.

—	Hageja tegevus Hanseatic Trade Trust & Shipping (HTTS) GmbH juhatajana ei õigusta tema kandmist loetelusse, eriti kuna Euroopa Liidu Üldkohus on määruse (EL) nr 961/2010 (1) HTTS GmbH osas tühiseks tunnistanud.

—	Pelk asjaolu, et hageja on Inglise õiguse alusel asutatud sellise äriühingu juhataja, mis vahepeal on registrist kustutatud, ei anna alust järeldamaks, et vaidlustatud määruse artikli 23 lõikes 2 nimetatud alused hageja kandmiseks loetelusse on täidetud.

Kolmas väide: rikutud on hageja põhiõigust omandi kaitsele

—	Hageja loetelusse kandmine kujutab endast tema omandiõiguse kui põhiõiguse põhjendamatut piiramist, kuna hagejal ei ole nõukogu ebapiisava põhjenduse tõttu võimalik tuvastada, mis alusel kanti ta nende isikute loetelusse, keda puudutavad sanktsioonid.

—	Hageja loetelusse kandmine on vaidlustatud määrusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks ilmselt sobimatu ning kujutab lisaks endast hageja omandiõiguse ebaproportsionaalset riivet.

(1) Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007, (ELT L 281, lk 1).

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/29

26. aprillil 2012 esitatud hagi — HTTS versus nõukogu

(Kohtuasi T-182/12)

2012/C 174/47

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: HTTS Hanseatic Trade Trust & Shipping GmbH (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Kienzle ja M. Schlingmann)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010;

—	mõista menetluskulud, eelkõige hageja kulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi toetuseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et rikutud on hageja kaitseõigusi.

—	Hageja arvates on nõukogu rikkunud hageja õigust tõhusale õiguskaitsele ja eelkõige põhjendamiskohustust, kuna ta ei ole piisavalt põhjendanud hageja järjekordset kandmist nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kellele kohaldatakse vaidlustatud määruse artikli 23 kohaselt piiravaid meetmeid.

—	Nõukogu on rikkunud hageja õigust olla ära kuulatud, kuna ta ei andnud hagejale võimalust esitada oma arvamus enne tema järjekordset kandmist sanktsioonidega karistatavate loetellu ning ajendada nõukogu seeläbi asja kontrollima.

Teine väide, et hageja kanti taas alusetult sanktsioonidega karistatavate loetellu.

—	Nõukogu esitatud põhjused hageja järjekordseks kandmiseks sanktsioonidega karistatavate loetellu ei õigusta hageja loetellu kandmist ning on sisuliselt valed. Hagejat ei kontrolli nimelt IRISL.

—	Hageja kandmine sanktsioonidega karistatavate loetellu põhineb tema olukorra ja tegevuse ilmselgelt vääral hindamisel nõukogu poolt.

Kolmas väide, et rikutud on hageja omandiõigust.

—	Hageja järjekordne kandmine sanktsioonidega karistatavate loetellu kujutab endast omandiõiguse põhjendamatut riivet, kuna nõukogu puuduva põhjenduse tõttu ei ole hagejal võimalik mõista, millistel põhjustel ta sanktsioonidega karistatavate isikute loetellu kanti.

—	Hageja kandmine sanktsioonidega karistatavate loetellu kujutab endast tema omandiõiguse ebaproportsionaalset riivet ning on ilmselgelt sobimatu vaidlustatud määrusega järgitavate eesmärkide täitmiseks. Igal juhul läheb see kaugemale kui nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/29

23. aprillil 2012 esitatud hagi — HUK-Coburg versus komisjon

(Kohtuasi T-185/12)

2012/C 174/48

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: HUK-Coburg Haftpflicht-Unterstützungs-Kasse kraftfahrender Beamter Deutschlands a.G. in Coburg (Coburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Birnstiel, H. Heinrich ja A. Meier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 23. veebruari 2012. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus tutvuda teatud dokumentidega ühes kartellimenetluses (COMP/39.125 — Carglass);

—	jätta kostja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja ka hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide: taotluses nimetatud dokumentide uurimata jätmine

Esimeses väites leiab hageja, et otsuse tegemisel ei ole igat üksikut dokumenti konkreetselt ja individuaalselt uuritud. Hageja arvates tugineb vaidlustatud otsus õiguslikult vääral oletusel, et käesolevas asjas on tegemist üldise eeldusega, et tegemist on erandolukorraga.

Teine väide: põhjendamiskohustuse rikkumine

Siinkohal leiab hageja, et komisjon jättis hageja taotluse oma otsuses täies ulatuses rahuldamata üksnes üldistele kaalutlustele tuginedes ja seetõttu ei ole ta oma otsust piisavalt põhjendanud. Sellega on hageja arvates rikutud põhjendamiskohustust ja seega olulisi menetlusnorme.

Kolmas väide: määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taande väär tõlgendamine ja kohaldamine

Kolmandas väites leiab hageja, et komisjon tõlgendas ja kohaldas vääralt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sisalduvaid erandeid. Hageja arvates jättis komisjon tähelepanuta reegli ja erandi suhte ning mõistab „uurimise eesmärki” ning mõistet „ärihuvid” liiga laialt.

Neljas väide: kartelliõiguse eraõigusliku rakendamise arvestamata jätmine avaliku huvina määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 tähenduses

Neljandas väites leiab hageja, et komisjon eitas ebaõigesti määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 nimetatud ülekaaluka avaliku huvi olemasolu soovitud dokumentide avaldamiseks. Hageja arvates oleks pidanud komisjon eelkõige huvide omavahelise kaalumise raames arvesse võtma, et ka eraõiguslik kartelliõiguse rakendamine kujutab endast avalikku huvi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/31

28. novembril 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-126/11)

2012/C 174/49

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat M. Boury)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse otsus osas, millega määrati hagejale distsiplinaarkaristusena noomitus.

Hageja nõuded

—	Tühistada ametisse nimetava asutuse otsus CMS 10/038 määrata hagejale karistusena noomitus ning ametisse nimetava asutuse otsus nr R/393/11, millega jäeti esimesena nimetatud otsus muutmata;

—

tuvastada, et ametisse nimetava asutuse poolt hagejale karistuseks määratud noomituse puhul on tegemist meelevaldse karistusega, mis kujutab endast ametisse nimetava asutuse poolt hageja diskrimineerimist, kuna ei ole kehtivaid tõendeid väidetava ahistamise kohta, mida hagejale ette heidetakse, ning ei ole läbi viidud sõltumatut, erapooletut ja võrdsetel alustel tõelist uurimist, mis võimaldaks tõendada hageja poolt tema kolleegi suhtes väidetavalt toime pandud ahistamise tegelikkust ja tõesust;

—	tuvastada, et juhtumi käigus on hagejale tekitatud tõsist mittevaralist ja varalist kahju ning seetõttu on tal õigus selle kahju hüvitamisele. Üldkohus peab kehtestama kriteeriumid, mille alusel seda kahju hinnatakse;

—

tuvastada eelkõige, et juhtumi käigus ning sellega seotud eelnevate juhtumite käigus on rikutud tõsiselt hageja põhilisi inimõigusi, mis on sätestatud asutamislepingutes, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning seetõttu on tal nende rikkumiste eest õigus saada hüvitist, millele annab hinnangu Üldkohus.

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 174/31

29. märtsil 2012 esitatud hagi — ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-28/12)

2012/C 174/50

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada kaudne otsus lükata tagasi hageja taotlus esiteks kustutada üks lause 28. veebruari 2008. aasta arstlikust hinnangust, teiseks saata selliselt korrigeeritud hinnang hageja valitud arstile ja kolmandaks kustutada tööõnnetust puudutavast toimikust mis tahes teave seoses asjaoluga (mis hageja kinnitusel ei vasta tõele), et selgus, et pulber, millega hageja kokku puutus, pärines ühe hageja tellitava ajalehe koopialt.

Hageja nõuded

—	tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata 23. detsembri 2010. aasta taotluse nõuded;

—	niivõrd kui vaja, tühistada otsus lükata tagasi 10. juuli 2011. aasta kaebus, mille hageja esitas 23. detsembri 2010. aasta taotluse tagasilükkamise otsuse peale;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.174.est
Euroopa Liidu Teataja		C 174

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 16. juuni 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2012/C 174/02	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 165, 9.6.2012	1

	Üldkohus
2012/C 174/01	Kohtunike kodadesse määramine	2

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2012/C 174/03	Kohtuasi C-125/09: Euroopa Kohtu (viies koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Küprose Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused — Direktiivid 2002/21/EÜ ja 2002/20/EÜ — Juurdepääsuõigused — Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)	4

2012/C 174/04	Kohtuasi C-337/10: Euroopa Kohtu (viies koda) 3. mai 2012 aasta otsus (Verwaltungsgericht Frankfurt am Main eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Georg Neidel versus Stadt Frankfurt am Main (Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 2003/88/EÜ — Töötingimused — Tööaja korraldus — Õigus tasulisele põhipuhkusele — Haigushüvitis — Ametnikud (tuletõrjujad))	4

2012/C 174/05	Kohtuasi C-406/10: Euroopa Kohtu (suurkoda) 2. mai 2012. aasta otsus (High Court of Justice (Chancery Division) — Ühendkuningriik eelotsusetaotlus) — SAS Institute Inc versus World Programming Ltd (Intellektuaalomand — Direktiiv 91/250/EMÜ — Arvutiprogrammide õiguskaitse — Artikli 1 lõige 2 ja artikli 5 lõige 3 — Kaitse ulatus — Otsene või muu protsessi teel loomine — Autoriõigusega kaitstud arvutiprogramm — Teise programmiga funktsioonide ülevõtmine ilma juurdepääsuta esimese programmi lähtekoodile — Esimese arvutiprogrammi objektkoodi dekompileerimine — Direktiiv 2001/29/EÜ — Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas — Artikli 2 punkt a — Arvutiprogrammi kasutusjuhend — Reprodutseerimine teises arvutiprogrammis — Autoriõiguse rikkumine — Tingimus — Kasutusjuhendi autori enda intellektuaalse loomingu väljendus)	5

2012/C 174/06	Kohtuasi C-419/10: Euroopa Kohtu (teine koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Bayerischer Verwaltungsgerichtshof eelotsusetaotlus — Saksamaa) — Wolfgang Hofmann versus Freistaat Bayern (Direktiiv 2006/126/EÜ — Juhilubade vastastikune tunnustamine — Liikmesriigi keeldumine tunnustada sellise juhiloa kehtivust, mille teine liikmesriik on väljastanud isikule, kellelt on juhiluba esimese liikmesriigi territooriumil ära võetud)	6

2012/C 174/07	Kohtuasi C-456/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Tribunal Supremo — Hispaania eelotsusetaotlus) — Asociación Nacional de Expendedores de Tabaco y Timbre (ANETT) versus Administración del Estado (Kaupade vaba liikumine — ELTL artiklid 34 ja 37 — Siseriiklikud õigusnormid, millega keelatakse tubaka jaemüüjatel importida tubakatooteid — Tubakatoodete turustamise monopoli olemasolu ja toimimist käsitlev eeskiri — Koguseliste piirangutega samaväärse toimega meede — Põhjendus — Tarbijakaitse)	6

2012/C 174/08	Kohtuasi C-472/10: Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Pest Megyei Bíróság’i (Ungari) eelotsusetaotlus) — Nemzeti Fogyasztóvédelmi Hatóság versus Invitel Távközlési Zrt (Direktiiv 93/13/EMÜ — Artikli 3 lõiked 1 ja 3 — Artiklid 6 ja 7 — Tarbijalepingud — Ebaõiglased tingimused — Lepingutingimuste ühepoolne muutmine müüja või teenuste osutaja poolt — Siseriiklikes õigusnormides määratud organisatsiooni poolt üldistes huvides ning tarbijate nimel esitatud hagi, millega nõutakse rikkumise lõpetamist — Ebaõiglase tingimuse tuvastamine — Õiguslikud tagajärjed)	7

2012/C 174/09	Kohtuasi C-508/10: Euroopa Kohtu (teine koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2003/109/EÜ — Pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatus — Pikaajalise elaniku staatuse saamise taotlus — Esimeses liikmesriigis juba pikaajalise elaniku staatuse saanud kolmanda riigi kodaniku või tema pereliikme elamisloa taotlus teises liikmesriigis — Pädevate asutuste nõutud lõivude suurus — Ebaproportsionaalsus — Elamisõiguse kasutamise takistus)	7

2012/C 174/10	Kohtuasi C-510/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Østre Landsret — Taani eelotsusetaotlus) — DR, TV2 Danmark A/S versus NCB — Nordisk Copyright Bureau (Õigusaktide ühtlustamine — Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused — Direktiiv 2001/29/EÜ — Artikli 5 lõike 2 punkt d — Õigus teoseid üldsusele edastada — Reprodutseerimisõigus — Teoste ajutised salvestised, mille on teinud ringhäälinguorganisatsioon oma vahenditega ning oma saadete tarbeks — Kolmanda isiku vahenditega tehtud salvestis — Ringhäälinguorganisatsiooni kohustus hüvitada kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse mis tahes kahjulikud tagajärjed)	8

2012/C 174/11	Kohtuasi C-520/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. mai 2012. aasta otsus (First-tier Tribunal'i (Tax Chamber) — (Ühendkuningriik) eelotsusetaotlus) — Lebara Ltd versus The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs (Maksustamine — Kuues käibemaksudirektiiv — Artikkel 2 — Teenuste osutamine tasu eest — Telekommunikatsiooniteenused — Ettemakselised kõnekaardid teabega, mis hõlbustab rahvusvaheliste telefonikõnede võtmist — Turustamine edasimüüjate kaudu)	9

2012/C 174/12	Kohtuasi C-571/10: Euroopa Kohtu (suurkoda) 24. aprilli 2012. aasta otsus (Tribunale di Bolzano eelotsusetaotlus — Itaalia) — Servet Kamberaj versus Istituto per l’Edilizia Sociale della Provincia autonoma di Bolzano (IPES), Giunta della Provincia autonoma di Bolzano, Provincia Autonoma di Bolzano (Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala — Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 34 — Direktiiv 2003/109/EÜ — Pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatus — Õigus võrdsele kohtlemisele sotsiaalkindlustuse, sotsiaalabi ja sotsiaalkaitse valdkonnas — Võrdse kohtlemise põhimõttest erandi tegemine sotsiaalabi ja sotsiaalkaitse meetmete osas — Nimetatud erandi kohaldamisalast põhitoetuste väljajätmine — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette vähekindlustatud üürnike kodutoetuse — Kolmandate riikide kodanike jaoks ette nähtud eelarvevahendite summa, mis määratakse kindlaks erineva kaalutud keskmise alusel — Kodutoetuse taotluse rahuldamata jätmine kolmandate riikide kodanike jaoks ette nähtud eelarvevahendite ammendumise tõttu)	9

2012/C 174/13	Liidetud kohtuasjad C-578/10–C-580/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden — Madalmaad eelotsusetaotlused) — Staatssecretaris van Financiën versus L.A.C. van Putten (C-578/10), P. Mook (C-579/10), G. Frank (C-580/10) (EÜ artiklid 18 ja 56 — Sõiduautod — Liikmesriigis sellise eraisikule kuuluva laenatud mootorsõiduki kasutamine, mis on registreeritud mõnes muus liikmesriigis — Selle sõiduki maksustamine esimeses liikmesriigis sõiduki esmakordsel kasutusele võtmisel riigi teedel)	10

2012/C 174/14	Kohtuasi C-620/10: Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. mai 2012. aasta otsus (Kammarrätten i Stockholm — Migrationsöverdomstolen — Rootsi eelotsusetaotlus) — Migrationsverket versus Nurije Kastrati, Valdrina Kastrati, Valdrin Kastrati (Dublini süsteem — Määrus (EÜ) nr 343/2003 — Varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise menetlus — Kolmanda riigi kodanikud, kellel on nimetatud määruse tähenduses vastutava liikmesriigi väljastatud kehtiv viisa — Muus liikmesriigis kui nimetatud määruse kohaselt vastutavas liikmesriigis esitatud varjupaigataotlus — Muus liikmesriigis kui vastutavas riigis elamisloa taotlemine, millele järgneb varjupaigataotluse tagasivõtmine — Tagasivõtmine enne, kui vastutav liikmesriik on vastuvõtmisega nõustunud — Tagasivõtmine, millega lõpetatakse määruses nr 343/2003 ette nähtud menetlused)	11

2012/C 174/15	Liidetud kohtuasjad C-621/10 ja C-129/11: Euroopa Kohtu (teine koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Administrativen sad — Varna eelotsusetaotlus — Bulgaaria) — Balkan and Sea Properties ADSITS (C-621/10), Provadinvest OOD (C-129/11) versus Direktor na Direktsia Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto — Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite (Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artikkel 73 ja artikli 80 lõige 1 — Omavahel seotud äriühingute vaheline kinnisasja müügitehing — Tehingu väärtus — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et seotud isikute vaheliste tehingute puhul on käibemaksuga maksustatavaks summaks tehingu turuväärtus)	11

2012/C 174/16	Kohtuasi C-24/11 P: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. mai 2012. aasta otsus — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — EAGGF — Tagatisrahastu — Ühenduse rahastamisest välja jäetud kulud — Hispaania Kuningriigi tehtud kulutused — Oliiviõli tootmistoetus)	12

2012/C 174/17	Kohtuasi C-225/11: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Upper Tribunali (Tax and Chancery Chamber) (Ühendkuningriik) eelotsusetaotlus) — The Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs versus Able UK Ltd (Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Maksuvabastused — Artikli 151 lõike 1 punkt c — Ameerika Ühendriikide sõjalaevastikule kuulunud mahakantud laevade lammutamine ühe liikmesriigi territooriumil)	13

2012/C 174/18	Kohtuasi C-289/11 P: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. mai 2012. aasta otsus — Legris Industries SA versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — Konkurents — Kartellikokkulepped — Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor — Komisjoni otsus, millega tuvastatakse EÜ artikli 81 rikkumine — Trahvid — Ema- ja tütarettevõtja — Rikkumise süüks panemine)	13

2012/C 174/19	Kohtuasi C-290/11 P: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 3. mai 2012. aasta aasta otsus — Comap SA versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonikaebus — Konkurents — Keelatud kokkulepped — Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor — Komisjoni otsus, millega tuvastatakse EÜ artikli 81 rikkumine — Trahvid — Rikkumise kestus — Mõiste jätkuvus)	13

2012/C 174/20	Kohtuasi C-83/12: Euroopa Kohtu (teine koda) 10. aprilli 2012. aasta otsus (Bundesgerichtshofi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — kriminaalasi Minh Khoa Vo süüdistuses (Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala — Määrus (EÜ) nr 810/2009 — Ühenduse viisaeeskiri — Artiklid 21 ja 34 — Siseriiklikud õigusnormid — Kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik sissetoomine liikmesriigi territooriumile — Pettuse teel saadud viisad — Kaasaaitaja kriminaalkaristus)	14

2012/C 174/21	Kohtuasi C-119/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 6. märtsil 2012 — Josef Probst versus mr.nexnet GmbH	14

2012/C 174/22	Kohtuasi C-125/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil nr 1 de Granada (Hispaania) 8. märtsil 2012 — Promociones y Construcciones BJ 200, S.L jt	15

2012/C 174/23	Kohtuasi C-129/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht des Landes Sachsen-Anhalt (Saksamaa) 8. märtsil 2012 — Magdeburger Mühlenwerke GmbH versus Finanzamt Magdeburg	15

2012/C 174/24	Kohtuasi C-139/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 19. märtsil 2012 — Caixa d'Estalvis i Pensions de Barcelona versus Generalidad de Cataluña	16

2012/C 174/25	Kohtuasi C-151/12: 29. märtsil 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik	16

2012/C 174/26	Kohtuasi C-152/12: 29. märtsil 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik	17

2012/C 174/27	Kohtuasi C-154/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance de Bruxelles (Belgia) 29. märtsil 2012 — Isera & Scaldis Sugar SA, Philipe Bedoret and Co SPRL, Jean Rigot, Mathieu Vrancken versus Bureau d’intervention et de restitution belge (BIRB)	18

2012/C 174/28	Kohtuasi C-158/12: 30. märtsil 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Iirimaa	18

2012/C 174/29	Kohtuasi C-170/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 11. aprillil 2012 — Peter Pinckney versus KDG médiatech AG	19

2012/C 174/30	Kohtuasi C-171/12 P: Carrols Corp-i 11. aprillil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 1. veebruari 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-291/09: Carrols Corp. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Giulio Gambettola	19

2012/C 174/31	Kohtuasi C-181/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf (Saksamaa) 18. aprillil 2012 — Yvon Welte versus Finanzamt Velbert	20

	Üldkohus
2012/C 174/32	Kohtuasi T-270/10: Üldkohtu 3. mai 2012. aasta otsus — Conceria Kara versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Dima (KARRA) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi KARRA taotlus Varasemad siseriiklikud ja ühenduse kujutismärgid Kara — Ärinimi Conceria Kara Srl ja ettevõtte nimi Kara — Suhtelised keeldumispõhjused — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 75 esimene lause — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3 — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 — Pariisi konventsiooni artikkel 8 — Pahausksus)	21

2012/C 174/33	Kohtuasi T-435/11: Üldkohtu 2. mai 2012. aasta otsus — Universal Display versus Siseturu Ühtlustamise Amet (UniversalPHOLED) (Ühenduse kaubamärk — Rahvusvaheline registreering, milles nimetatakse Euroopa Ühendust — Ühenduse sõnamärgi UniversalPHOLED taotlus — Absoluutne keeldumispõhjus — Kirjeldavus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c)	21

2012/C 174/34	Liidetud kohtuasjad T-40/07 P-REV ja T-62/07 P-REV: Üldkohtu 16. aprilli 2012. aasta määrus — de Brito Sequeira Carvalho versus komisjon (Menetlus — Teistmisavaldus — Uus asjaolu — Puudumine — Vastuvõetamatus)	21

2012/C 174/35	Liidetud kohtuasjad T-76/07, T-362/07 ja T-409/08: Üldkohtu 24. aprilli 2012. aasta määrus — El Fatmi versus nõukogu (Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Terrorismivastase võitluse raames võetud piiravad meetmed — Puudutatud isikute loetelust kustutamine — Tühistamishagi — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	22

2012/C 174/36	Kohtuasi T-374/07: Üldkohtu 20. aprilli 2012. aasta määrus — Pachtitis versus komisjon (Avalik teenistus — Töölevõtmine — Avalik konkurss — Eelvaliku testi küsimuste ja vastuste koopia saamise nõude rahuldamata jätmine — Üldkohtu pädevuse puudumine — Kohtuasja suunamine Avaliku Teenistuse Kohtule)	22

2012/C 174/37	Kohtuasi T-517/09: Üldkohtu 24. aprilli 2012. aasta määrus — Alstom versus komisjon (Konkurents — Jõutrafode turg — Komisjoni raamatupidaja kiri — Trahvisumma ajutiseks tagamiseks pangatagatise esitamise aktsepteerimisest keeldumine — Põhjendatud huvi äralangemine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	23

2012/C 174/38	Kohtuasi T-341/10: Üldkohtu 16. aprilli 2012. aasta määrus — F91 Diddeléng jt versus komisjon (Tühistamishagi — Kaebuse menetlemise lõpetamine — Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse algatamata jätmine — Vaidlustatava akti puudumine — Vastvõetamatus)	23

2012/C 174/39	Kohtuasi T-572/11 RII: Üldkohtu presidendi 23. aprilli 2012. aasta määrus — Hassan versus nõukogu (Ajutiste meetmete kohaldamine — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Süüria suhtes kohaldatavad piiravad meetmed — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Uus taotlus — Uued asjaolud — Puudumine — Vastuvõetamatus)	23

2012/C 174/40	Kohtuasi T-163/12 R: Üldkohtu presidendi 23. aprilli 2012. aasta määrus — Ternavski versus nõukogu (Ajutiste meetmete kohaldamine — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Valgevene suhtes kohaldatavad piiravad meetmed — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Vorminõuete rikkumine — Vastuvõetamatus)	24

2012/C 174/41	Kohtuasi T-135/12: 2. märtsil 2012 esitatud hagi — Prantsusmaa versus komisjon	24

2012/C 174/42	Kohtuasi T-175/12: 12. aprillil 2012 esitatud hagi — Deutsche Börse versus komisjon	25

2012/C 174/43	Kohtuasi T-176/12: 16. aprillil 2012 esitatud hagi — Tejarat versus nõukogu	25

2012/C 174/44	Kohtuasi T-177/12: 20. aprillil 2012 esitatud hagi — Spraylat versus ECHA	26

2012/C 174/45	Kohtuasi T-178/12: 17. aprillil 2012 esitatud hagi — Kwanda versus nõukogu	27

2012/C 174/46	Kohtuasi T-181/12: 26. aprillil 2012 esitatud hagi — Bateni versus nõukogu	28

2012/C 174/47	Kohtuasi T-182/12: 26. aprillil 2012 esitatud hagi — HTTS versus nõukogu	29

2012/C 174/48	Kohtuasi T-185/12: 23. aprillil 2012 esitatud hagi — HUK-Coburg versus komisjon	29

	Avaliku Teenistuse Kohus
2012/C 174/49	Kohtuasi F-126/11: 28. novembril 2011 esitatud hagi — ZZ versus komisjon	31

2012/C 174/50	Kohtuasi F-28/12: 29. märtsil 2012 esitatud hagi — ZZ versus komisjon	31