15.6.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 170/1

---

2011. AASTA EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE ARUANNE

2012/C 170/01

SISUKORD

2011. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne

1.	Sissejuhatus

2.	Ülevaade 2011. aasta eelarve täitmisest

3.	2011. aasta eelarve täitmine peatükkide lõikes

Lisad

I lisa.

2011. aasta laekumised peatükkide lõikes võrreldes 2010. aasta laekumistega

II lisa.

2011. aasta tulud – kindlaksmääratud nõuded ja ülekantud nõuded

III lisa.

2011. aasta assigneeringute kasutamine peatükkide lõikes võrreldes 2010. aasta assigneeringutega

IV lisa.

2011. aasta assigneeringute kasutamise üksikasjad

V lisa.

Sihtotstarbeliste tulude kasutamine

VI lisa.

2011. aasta eelarvevahendite ümberpaigutused finantsmääruse artiklite 22 ja 24 alusel

2011. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne

Euroopa Liidu Kohus

1.   SISSEJUHATUS

Aruanne, mis vastavalt finantsmääruse artiklile 122 ja selle rakenduseeskirjade artiklile 185 on lisatud Euroopa Liidu Kohtu 2011. aasta raamatupidamisaruandele, „sisaldab eelkõige andmeid assigneeringute kasutamise määra kohta ja selles tehakse kokkuvõtte eelarve assigneeringute ümberpaigutustest erinevate eelarvepunktide vahel”. Samuti lubab see esitada esiteks teabe „eelarveaasta eesmärkide saavutamise kohta usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt” ja teiseks „finantsolukorra ja sündmuste kohta, mis eelarveaastal on tegevust oluliselt mõjutanud”.

Käesoleva aruande 2. peatükk annab selles raamistikus üldise ülevaate eelarve täitmisest 2011. aastal ning 3. peatükis on eelarveridade muutuste üksikasjalikum analüüs eelarve peatükkide lõikes. Lõpuks on lisades arvandmeid sisaldavate tabelite kujul esitatud üksikasjalik teave sama 2011. aasta eelarve täitmise kohta.

Otseselt õigusemõistmisega seotud tegevusega võib lugeja tutvuda Euroopa Liidu Kohtu 2011. aasta aruandes Curia veebilehel (http://curia.europa.eu), kus on esitatud üksikasjalik teave ja statistika õigusemõistmise kohta Euroopa Kohtus, Üldkohtus ja Avaliku Teenistuse Kohtus. Tuleb rõhutada, et 2011. aastat iseloomustas ennekõike kohtu intensiivne tegevus õigusemõistmisel. Euroopa Liidu Kohtus on 1 569 saabunud kohtuasja ja 1 518 lõpetatud kohtuasjaga toimunud kolme kohtusse esitatud ja neis lahendatud kohtuasjade arvu märgatav suurenemine. See näitab siseriiklike kohtute ning kohtusse pöördujate usaldust liidu kohtute vastu. Ent kohtuasjade hulga suurenemine nõuab teatavat tähelepanu nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka liidu seadusandlike organite poolt, et mitte kahjustada liidu kohtusüsteemi tõhusust ja jätkata Euroopa kodanike teenimist optimaalsel viisil. Sellest lähtudes esitas Euroopa Kohus eelmisel aastal ettepaneku rea muudatuste tegemiseks oma põhikirjas, samuti oma kodukorra uuesti sõnastamise ettepaneku, mille eesmärk on esiteks parandada nii enda kui ka Üldkohtu tõhusust ja jõudlust ning teiseks ajakohastada menetlust.

Ühtlasi iseloomustab 2011. aastat suurte infotehnoloogia- ja ehitusprojektide elluviimine, mis loob Euroopa Kohtule moodsa ja kindla töökeskkonna õigusemõistmise edasiarendamiseks.

Infotehnoloogia valdkonnas on kolm laiaulatuslikku ettevõtmist, mille peamine eesmärk on Euroopa Kohtu lähendamine kodanikele, edukalt lõpule viidud. Nii aitavad e-Curia süsteemi kasutuselevõtmine (mis võimaldab menetlusdokumente elektroonilisel teel esitada ja teatavaks teha), uue ja paremini toimiva otsingumootori sisseseadmine kohtupraktika leidmiseks ning Euroopa Kohtu raamatukogu kataloogi veebilehele ülespanek suurendada Euroopa Kohtu kättesaadavust ja läbipaistvust.

Kinnisvara valdkonnas on vanade hoonete Erasmus, Thomas More ja Annexe C renoveerimistööd jõudnud väga aktiivsesse järku, nii et kohus saab renoveeritud hooned, eeskätt viis uut istungisaali, kasutusele võtta istungiperioodi alguses 2013. aasta septembris. Ühtlasi on esitatud Euroopa Kohtu hoonete 5. juurdeehitusprojekt, mille mõlemad eelarvepädevad asutused on 2011. aasta juulis heaks kiitnud. See võimaldab arvatavasti 2017. aastal koondada kõik Euroopa Kohtu töötajad (kes praegu on laiali mitmes üürihoones) ühte asukohta ja tõhustada sellega teenistuste tööd.

2.   ÜLEVAADE 2011. AASTA EELARVE TÄITMISEST

2.1.   Tulud

Euroopa Liidu Kohtu 2011. eelarveaasta prognoositud tulud olid 43 514 000 eurot.

Nagu näitab järgnev tabel 1, on 2011. eelarveaasta jooksul kindlaksmääratud nõuded 44 562 294 eurot, mis on prognoositust 2,41 % rohkem.

Tabel 1

Prognoositud tulud ja kindlaksmääratud nõuded

(eurodes)
Jaotis	Prognoositud tulud 2011	Kindlaksmääratud nõuded 2011	% kogusummast
4 – Tulud institutsioonide ja teiste liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt	43 374 000,00	43 125 246,94	96,78
5 – Tulud institutsiooni haldustegevusest	130 000,00	1 437 047,32	3,22
9 – Mitmesugused tulud	10 000,00	0,00	—
Kokku	43 514 000,00	44 562 294,26	100,00
%	100,00 %	102,41 %

Võib täheldada, et 4. jaotise tulud (peamiselt laekumised liikmete ja personali palkadelt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksetena) moodustavad väga suure osa kõigist tuludest (96,78 %); 5. jaotise tulude (peamiselt hoonete T ja Tbis teatud osa üürimaksete hüvitamine kontrollikoja ja tõlkekeskuse poolt, päikesepatareide toodetava elektrienergia müügitulu, tulu väljaannete müügist, telekommunikatsiooni tasud ja finantstulu) osakaal jääb alla 3,22 %.

I ja II lisas on esitatud täiendavad arvandmed kõigi tuluvoogude kohta (laekumised ülekantud nõuetelt, laekumised kindlaksmääratud nõuetelt ja laekumised kogutud nõuetelt).

Laekumiste kohta möödunud eelarveaastast ülekantud nõuetelt näitab järgnev tabel 2, et 5. jaotise laekumised moodustavad suurema osa kõigist 2011. aasta laekumistest ülekantud nõuetelt (71,04 %).

Tabel 2

Laekumised ülekantud nõuetelt

(eurodes)
Jaotis	Aastast 2010 aastasse 2011 üle kantud assigneeringud	Laekumised ülekantud nõuetelt	% kogusummast
4 – Tulud institutsioonide ja teiste liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt	4 365,76	4 365,76	28,96
5 – Tulud institutsiooni haldustegevusest	11 965,00	10 709,34	71,04
9 – Mitmesugused tulud	0,00	0,00	0,00
Kokku	16 330,76	15 075,10	100,00
%	100,00 %	92,31 %

2.2.   Kulud

2.2.1.   Eelarveaasta assigneeringud

Euroopa Liidu Kohtu 2011. aasta eelarves ette nähtud eelarveaasta assigneeringud olid 341 229 998 eurot.

Nagu nähtub järgnevast tabelist 3, on 2011. aasta eelarve täitmine 335 904 453 eurot, mis kajastab lõplike assigneeringute kasutamise määra, jäädes endiselt väga kõrgeks, nagu ka 2010. aastal (üle 98 %).

Samuti võib täheldada, et liikmete ja personalikulud (1. jaotise kulud) moodustasid pea kolm neljandikku Euroopa Liidu Kohtu eelarvest, nagu varasematelgi aastatel.

Tabel 3

Eelarveaasta assigneeringute kasutamine

(eurodes)
Jaotis	2011. eelarveaasta assigneeringud	2011. eelarveaasta kulukohustused	% kogusummast
1 – Institutsiooni heaks töötavad isikud	252 076 510,00	247 499 120,05	73,68
2 – Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud	89 113 488,00	88 371 913,70	26,31
3 – Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud	40 000,00	33 419,55	0,01
10 – Muud kulud	0	0	—
Kokku	341 229 998,00	335 904 453,30	100
%	100 %	98,44 %

III ja IV lisas on esitatud täiendavad arvandmed 2011. eelarveaasta assigneeringute kasutamise kohta (üksikasjalikud andmed kasutamise kohta eelarveridade lõikes võrreldes 2010. aastaga).

2.2.2.   Ülekantud assigneeringud

Järgnev tabel 4 näitab, et 2010. eelarveaastast 2011. eelarveaastasse üle kantud assigneeringud, kokku 16 848 952 eurot, on väga suures osas ära kasutatud (üle 88 % 2011. aastal – 2010. aastal oli see veidi alla 85 %).

Tabel 4

Ülekantud assigneeringute kasutamine

(eurodes)
Jaotis	Aastast 2010 aastasse 2011 üle kantud assigneeringud	Maksed ülekantud assigneeringutelt	Tühistatud
1 – Institutsiooni heaks töötavad isikud	4 607 869,78	3 460 692,75	1 147 177,03
2 – Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud	12 230 388,66	11 415 650,71	814 737,95
3 – Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud	10 694,10	5 163,23	5 530,87
10 – Muud kulud	0	0	0
Kokku	16 848 952,54	14 881 506,69	1 967 445,85
%	100 %	88,32 %	11,68 %

IV lisas on esitatud täiendavad arvandmed 2010. eelarveaastast 2011. eelarveaastasse üle kantud assigneeringute kasutamise kohta.

2.2.3.   Sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib teatud tulusid kasutada kindlate kululiikide rahastamiseks. Seega kujutab sihtotstarbeline tulu endast täiendavaid assigneeringuid, mida institutsioon võib kasutada.

Järgnevas tabelis 5 on peatükkide lõikes üksikasjalikult näidatud ühest eelarveaastast teise üle kantud sihtotstarbelised tulud ning eelarveaasta kestel kindlaksmääratud ja saadud sihtotstarbelised tulud.

Tabel 5

Sihtotstarbelise tulu kasutamine

(eurodes)
Jaotis	Aastast 2010 aastasse 2011 üle kantud sihtotstarbeline tulu	Sihtotstarbeline tulu 2011	Maksed 2011	Aastast 2011 aastasse 2012 üle kantud sihtotstarbeline tulu
	(1)	(2)	(3)	(4) = (1) + (2) – (3)
1 – Institutsiooni heaks töötavad isikud	134 408,38	80 682,95	155 355,88	59 735,45
2 – Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud	1 329 216,15	1 234 161,85	1 451 229,94	1 112 148,06
3 – Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud	2 000,00	10 212,66	0,00	12 212,66
10 – Muud kulud	0,00	0,00	0,00	0,00
Kokku	1 465 624,53	1 325 057,46	1 606 585,82	1 184 096,17

Nagu näitab tabel 5, oli 2011. aastal kindlaksmääratud sihtotstarbelisest tulust saadud assigneeringute summa 1 325 057 eurot, millest ligi 78 % vastab järgmistele tuludele:

—	hoonetega seotud kulude hüvitamine teiste institutsioonide kasutusse antud ruumide osas (749 340 eurot);

—	telefoni- ja postikulude hüvitamine (177 602 eurot);

—	Euroopa Kohtu selliste väljaannete nagu kohtulahendite kogumike müügist saadud tulu (106 336 eurot).

V lisas on esitatud täiendavad üksikasjalikud arvandmed sihtotstarbeliste tulude kasutamise kohta.

2.2.4.   Assigneeringute ümberpaigutused

Finantsmääruse artiklite 22 ja 24 alusel tegi Euroopa Liidu Kohus 2011. eelarveaastal 19 eelarvevahendite ümberpaigutust kogusummas 10 911 431 eurot.

Kooskõlas finantsmääruse artikli 22 lõikega 2 ja artikli 24 lõikega 4 on eelarvepädevale asutusele esitatud teave 7 assigneeringute ümberpaigutuse kohta. Nende ümberpaigutuste summa on kokku 8 907 488 eurot ja see moodustab suurema osa (82 %) eelarveaasta kestel tehtud ümberpaigutuste kogusummast. Nagu on selgitatud allpool 3. peatükis, on veidi üle 7 miljoni euro ulatuses assigneeringuid ümber paigutatud aasta lõpuosas selleks, et kasutada eelarve 1. ja 2. jaotise assigneeringute teatavat ülejääki eelmaksete tegemiseks teatavate suurte ehitusprojektide eest vastavalt Luksemburgi ametiasutustega sõlmitud kapitalirendi lepingute sätetele. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega aitavad need eelmaksed tulevikus vähendada neist projektidest tulenevate rahaliste kohustuste ja kapitalirendi maksete suurust. Ühtlasi on kirjaliku tõlke valdkonnas sisseostetavate teenuste jaoks eraldatud täiendavaid assigneeringuid 1,6 miljoni euro ulatuses, et toime tulla suure töökoormusega, mis oli tingitud institutsiooni töömahu kasvust õigusemõistmise valdkonnas.

Peale selle on eelarvepädevat asutust teavitamata, nagu sätestab finantsmääruse artikli 22 lõige 4, tehtud 12 artiklisisest ümberpaigutust kogusummas 2 003 943 eurot.

VI lisas on esitatud üksikasjalikud andmed kõigi assigneeringute ümberpaigutuste kohta kokku, samuti eelarveridade kohta, millelt ja millele eelarveliste assigneeringute ümberpaigutamine toimus.

3.   2011. AASTA EELARVE TÄITMINE PEATÜKKIDE LÕIKES

3.1.   Jaotis 1 – institutsiooni heaks töötavad isikud

Nagu näitab järgnev tabel 6, on 1. jaotise lõplikud eelarvelised eraldised 2011. eelarveaastaks 252 076 510 eurot (st kasv on 2010. aastaga võrreldes kõigest 1,59 %, nagu ka III lisas välja toodud) ja see moodustab veidi alla 74 % kogu Euroopa Liidu Kohtu eelarvest. Neid assigneeringuid on kasutatud summas 247 499 120 eurot, st kasutamise määr on endiselt väga kõrge (üle 98 % nagu ka aastal 2010).

Tabel 6

Eelarveaasta assigneeringute kasutamine

(eurodes)
Jaotis 1	2011. eelarveaasta assigneeringud	2011. eelarveaasta kulukohustused	kasutamine %
10 – Institutsiooni liikmed	31 167 153,00	30 434 394,04	97,65
12 – Ametnikud ja ajutised teenistujad	197 660 794,00	194 472 834,66	98,39
14 – Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused	18 415 063,00	17 997 804,74	97,73
16 – Institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad muud kulud	4 833 500,00	4 594 086,61	95,05
Kokku	252 076 510,00	247 499 120,05	98,18

3.1.1.   Peatükk 10 – institutsiooni liikmed

Selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 31 167 153 eurot on leidnud kasutamist 30 434 394 euro ulatuses, st kasutamise määr on kõrge – 97,64 % (2010. aastal 93,53 %).

Osa muutusi selle peatüki assigneeringute kasutamises on seotud eeskätt liikmete töötasu ja erinevustega, mis (paratamatult) ilmnevad nõukogu poolt lõpuks otsustatud töötasu kohandamise määra ja eelarve koostamise ajal prognoositava määra vahel (1. jaanuaril 2011 + 0,1 % erinevalt prognoosist + 0,4 %). Nõukogu keeldus ka vastu võtmast komisjoni ettepanekut suurendada töötasusid + 1,7 % võrra alates 1. juulist 2011 (vastavad määratlemata otstarbega assigneeringud olid esialgu arvutatud, võttes aluseks prognoositava kohandamise 1,3 % võrra).

Muus osas on muutused assigneeringute kasutamises seotud kolme kohtu liikmete volituste iga kolme aasta järel toimuva uuendamisega ja muude võimalike ootamatute muutustega (ametist lahkumine või surm), mis tekitavad teatavaid õigusaktidega ette nähtud kulusid (õigused seoses teenistusse astumise, teisele tööle üleviimise või teenistusest lahkumisega, ajutised hüvitised, pension jms). Sellised erinevused tulenevad paratamatult eelarve ettevalmistamise tavalisest korrast, mis nõuab, et liikmete volituste uuendamise ja ootamatute muutuste prognoosid oleks tehtud väga varakult (ligikaudu poolteist aastat enne uuendamise kuupäeva) ja konservatiivselt, kuid liikmete volituste tegelik uuendamine toimub ühtaegu nii liikmesriikide otsuste kui ka kohtute liikmete isiklike otsustuste tulemusena.

Igal juhul tuleb märkida, et 2011. eelarveaastal põhjustasid need juhusest sõltuvad tegurid vähem assigneeringute muutusi (2010. aasta alguses tehtud prognoosid, mis puudutasid volituste uuendamist Avaliku Teenistuse Kohtus 2011. aastal, läksid 2011. aasta septembris täpselt täide), millega on seletatav assigneeringute parem kasutamine (2011. aastal jäi kasutamata ainult 0,7 miljonit erinevalt 2010. aastast, mil jäi kasutamata veidi üle 2 miljoni).

Lõpuks, mis puudutab assigneeringute ümberpaigutusi, siis eelarveaasta lõpul paigutati 0,2 miljoni euro suurune summa peatükist 10 ümber peatüki 20 kapitalirendi punkti.

3.1.2.   Peatükk 12 – ametnikud ja ajutised teenistujad

Selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 197 660 794 eurot on leidnud kasutamist 194 472 834 euro ulatuses, st kasutamise määr on endiselt väga kõrge (üle 98 % nagu ka aastal 2010).

Peatükki 12 on koondatud Euroopa Kohtu eelarve suurimad assigneeringud (ligikaudu 60 % kogueelarvest). Eelarveaasta lõpul tuvastatud ülejääk on seega suhteliselt väike, kui arvestada assigneeringute suurust tervikuna ja seda, et on raske teha eelarveprognoose ligi 12 kuud ette, kasutades ennustamiseks paljusid näitajaid, mis on paratamatult hinnangulised (töötasu kohandamise määr, inflatsioonimäär, töölevõtmise või tööjõu liikumise tempo, kindlasummalise vähenduse määr jne). Näiteks, nagu on mainitud juba eespool punktis 3.1.1, on assigneeringute kasutamise määra muutused suures osas (ligikaudu 2 miljonit eurot) seletatavad erinevustega, mis (paratamatult) ilmnevad nõukogu poolt otsustatud töötasu kohandamise määra ja eelarve koostamise ajal prognoositava määra vahel.

Olgu rõhutatud, et tuvastatud ülejääk on tihedalt seotud eespool mainitud mitme prognoosimisnäitajaga, mitte aga ametikohtade täidetuse määra halvenemisega, mis jääb Euroopa Kohtus endiselt väga kõrgeks. Täitmata ametikohtade arv jääb keskmiselt ikka alla 3 %, mis vastab personali tavapärasele liikumisele. Saavutatud head tulemused on Euroopa Kohtu kõigi teenistuste üliaktiivse töölevõtmise poliitika vili, mis lubab viia täitmata ametikohtade arvu miinimumini, vaatamata personali paratamatule ja tavapärasele liikumisele ning sellele, et personali töölevõtmine on Luksemburgis elukalliduse kõrge taseme tõttu palju raskem. Täitmata ametikohtade väike osakaal on ühtlasi Euroopa Kohtu teenistuste suure töökoormuse ilmekas näitaja, kuna õigusemõistmise mahu järsk suurenemine nõuab talle eraldatud inimressursi optimaalset kasutamist (1).

Üldiselt võtab Euroopa Kohus arvesse peatükis 12 tuvastatud assigneeringute kasutamise kõrvalekaldeid, et jätkuvalt viimistleda oma töötasuprognooside metodoloogiat ja võimalusel veelgi parandada oma tulemusi assigneeringute kasutamisel.

Lõpuks, mis puudutab assigneeringute ümberpaigutusi, siis on mõlemad eelarvepädevad asutused lubanud aasta lõpus kasutada suurt osa peatükis 12 tuvastatud ülejäägist selleks, et täiendada esiteks peatüki 20 assigneeringuid eelmaksete tegemiseks teatavate suurte ehitusprojektide eest (4,3 miljonit eurot) ja teiseks vabakutselise kirjaliku tõlke assigneeringuid peatükis 14 (1,6 miljonit eurot) sisseostetavate teenuste potentsiaali kasvavaks kasutamiseks õigusemõistmise mahu järsu kasvu tingimustes.

3.1.3.   Peatükk 14 – muud teenistujad ja sisseostetavad teenused

Üldiselt on selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 18 415 063 eurot leidnud kasutamist 17 997 804 euro ulatuses, st kasutamise määr on kõrge – nagu ka 2010. aastal, jäädes 98 % juurde.

Ennekõike on peatüki 14 lõplikud assigneeringud koondunud kahte eelarvepunkti. Üks neljandik assigneeringutest paikneb punktis 1400„Muud teenistujad” (mille kasutamise määr on ligi 99 %) ja umbes kolm neljandikku punktis 1406„Kolmandate isikute tõlkealased tugiteenused” (mille kasutamise määr on kõrge 97,5 %), mis on määratud vabakutseliste suulise ja kirjaliku tõlke teenuste katteks.

Nagu juba öeldud, koormas õigusemõistmise suur areng eriti just kirjaliku tõlke teenistust, (2) kes pidi 2011. aastal eraldatud täiendavatele ametikohtadele vaatamata sisse ostma võimalikult suure osa oma tegevusvaldkonna teenustest, et mitte rikkuda kohtuasjade lahendamise tähtaegu ega kahjustada kohtupraktika avaldamist kõigis liidu keeltes. Olukord nõudis assigneeringute olulist täiendamist (2,5 miljonit eurot lisaks esialgu eraldatud 7 miljonile). Täiendamine osutus võimalikuks esiteks assigneeringute ümberpaigutamisega eelarvepädeva asutuse loal peatükist 12 (1,6 miljonit eurot) ja teiseks mitmesuguste assigneeringute ümberpaigutamisega (kokku 0,9 miljonit eurot) Euroopa Kohtu kohtusekretäri otsusega tema pädevuse piires artikli 140„Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused” sees kiireloomulistest assigneeringuvajadustest lähtudes.

Samas tuleb ikkagi toonitada, et kohtud võtsid uusi meetmeid tõlkimisele kuuluvate lehekülgede hulga vähendamiseks. Kuigi need meetmed pääsevad täielikult mõjule alles pikema aja jooksul, õnnestus 2011. aastal üldist töökoormuse suurenemist piirata 7,7 %-le, mis on pigem rahustav näitaja, arvestades aasta alguses ilmnenud muret tekitavaid arengusuundi ja 2010. aastal sedastatud kasvu (+ 12,6 %).

3.1.4.   Peatükk 16 – institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad muud kulud

Selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 4 833 500 eurot on leidnud kasutamist 4 594 086 euro ulatuses, st kasutamise määr on veidi üle 95 % (2010. aastal 97 %).

Kaks eelarvepunkti hõlmavad pea 80 % selle peatüki lõplikest assigneeringutest. Need on punkt 1612„Erialane täiendusõpe”, mille kasutamise määr on 94 % (2010. aastal 97 %), ja punkt 1654„Laste päevakeskus”, mille kasutamise määr on 100 %, samuti nagu 2010. aastal.

Erialase täiendusõppe osas täiendusõppe strateegilise raamistiku rakendamine viis pädevuse võrdlusaluste koostamiseni teatud liiki ametite jaoks, mille eesmärk oli määrata kindlaks sihipärasema täiendusõppe plaanid kolmeks aastaks. Selle uurimistöö ja vajalike eelnevate katsekoolitustega on seletatav, miks 2011. aastal kasutati vähem assigneeringuid.

3.2.   Jaotis 2 – hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

Nagu näitab järgnev tabel 7, olid 2. jaotise lõplikud assigneeringud 2011. eelarveaastal 89 113 488 eurot, mis moodustab veidi üle neljandiku Euroopa Liidu Kohtu kogueelarvest. Neid assigneeringuid on kasutatud summas 88 371 913 eurot, st kasutamise määr on väga kõrge, üle 99 %, nagu ka aastal 2010.

III lisas esitatud tabel näitab ühtlasi, et 2011. aastal kasutatud lõplikud assigneeringud (88,37 miljonit eurot) olid üle 10 % suuremad kui 2010. aastal (80,15 miljonit eurot), mis oli tingitud lõpuleviidud või käimasolevatest suurtest ehitus- ja infotehnoloogiaprojektidest, millele on juba sissejuhatuses põgusalt viidatud ja mille üksikasjalikum tutvustus esitatakse järgnevates lõikudes.

Tabel 7

Eelarveaasta assigneeringute kasutamine

(eurodes)
Jaotis 2	2011. eelarveaasta assigneeringud	2011. eelarveaasta kulukohustused	kasutamine %
20 – Hooned ja nendega seotud kulud	66 383 488,00	66 097 229,28	99,57
21 – Infotehnoloogia, seadmed ja vallasvara: ostmine, üürimine ja hooldus	16 835 000,00	16 623 718,33	98,74
23 – Jooksvad halduskulud	2 103 000,00	2 018 251,43	95,97
25 – Kohtumised ja konverentsid	792 000,00	662 954,53	83,71
27 – Teave: hankimine, arhiveerimine, väljaandmine ja levitamine	3 000 000,00	2 969 760,13	98,99
Kokku	89 113 488,00	88 371 913,70	99,17

3.2.1.   Peatükk 20 – hooned ja nendega seotud kulud

Selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 66 383 488 eurot on leidnud kasutamist 66 097 229 euro ulatuses, st 99,57 % (2010. aastal 99,55 %).

Assigneeringud on ette nähtud Euroopa Kohtu kasutuses olevate erinevate hoonete üürimise, soetamise ja käigushoidmise kulude rahastamiseks.

Üldiselt on institutsiooni kinnisvarapoliitikal kaks peamist eesmärki:

—	esiteks soovib Euroopa Kohus koondada kõik oma teenistused ühte asukohta, et tegevust tõhustada;

—

teiseks, olles kõigepealt järginud üüripoliitikat, on Euroopa Kohus pärast seda, kui tema asukohaks määrati lõplikult Luksemburg (otsus tehti Euroopa Ülemkogu Edinburghi istungil 1992. aastal), taotlenud tema kasutuses olevate hoonete omandamist sarnaselt teiste institutsioonidega ja kooskõlas kontrollikoja eriaruande nr 2/2007 soovitustega, mis rõhutavad sellisest poliitikast tulenevat eelarvesäästu.

Täpsem teave institutsiooni kinnisvarapoliitika ja käimasolevate projektide seisu kohta on eelarvepädevale asutusele esitatud igal aastal eriaruandes, mis on talle saadetud teise kvartali jooksul.

Artikli 200„Hooned” ja artikli 202„Hoonetega seotud kulud” lõplikud assigneeringud moodustavad vastavalt 79 % (52 328 488 eurot) ja 21 % (14 055 000 eurot) selle peatüki koguassigneeringutest.

Artikli 200„Hooned” assigneeringuid kasutatakse eelkõige üüri- ja kapitalirendi kulude rahastamiseks.

Eelarvepunktis 2000„Üür” on kulud ligikaudu 11,6 miljonit eurot (kasutamise määr 100 %) ja see vastab nelja hoone (Allegro, Geos, T-hoone ja Tbis-hoone) üürimisele, mis on endiselt vajalik. Hoonetest Allegro ja Geos kolitakse välja 2013. aasta lõpus, kui saab kasutusele võtta vanad hooned Erasmus, Thomas More ja Annexe C, mis on praegu täielikul renoveerimisel (3). Seevastu hooneid T ja Tbis tuleb säilitada kuni Euroopa Kohtu hoonete 5. juurdeehitusprojekti lõpuleviimiseni (mõlemad eelarvepädevad asutused on neile esitatud projekti 2011. aasta juulis heaks kiitnud) 2017. aasta paiku.

Eelarvepunktis 2001„Kapitalirent” on kulud ligikaudu 38,8 miljonit eurot (kasutamise määr 100 %) ja see vastab peamiselt maksetele, mis kuuluvad tasumisele Luksemburgi ametiasutustega sõlmitud lepingute alusel Euroopa Kohtu põhiasukohas mitmesuguste hoonete ehitamise ja soetamise eest (sh renoveeritud ja 2008. aasta lõpus kasutusse võetud kohtupalee). Nagu ka juba eelnevalt mainitud, sai eelarve jaotistest 1 ja 2 eraldatud assigneeringute teatavat ülejääki kasutada täiendavate eelmaksete tegemiseks (ligi 7,5 miljonit eurot), mis võimaldavad usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja samuti, nagu on tehtud alates 2007. aastast, vähendada märkimisväärselt soetamisprojektide tulevast rahastamiskohustust ja kapitalirendi makseid.

Artiklis 202„Hoonetega seotud kulud” on kulud 13 828 512 eurot (kasutamise määr 98,4 %) ja praktiliselt kogu summa ulatuses on tegu Euroopa Kohtu hoonete nõuetekohaseks kasutamiseks vajalike puhastus- ja korrashoiukulude, energiatarbimise ning turvalisuse ja valve tagamise kuludega. Nende kulude osas toimus 2011. aastal kaks muutust:

—

pärast 2009. ja 2010. aastat, mil uue kohtupalee hoonete kasutamine oli suuresti alles sissetöötamisjärgus, on selgunud, et võetud meetmed (tehnilise sisseseade reguleerimine ja seadistamine, puhastus- ja korrashoiutööde ning turvalisuse ja valve tagamise tingimuste ratsionaliseerimine) on võimaldanud assigneeringute märkimisväärset kokkuhoidu (ennekõike energiatarbimise eelarvepunktis). Nii sai eraldada 2 miljonit eurot eelmises lõigus nimetatud eelmaksete tegemiseks;

—	seevastu, kuigi väiksemal määral, on täheldatav samade kulude suurenemine, mis on otseselt seotud eespool mainitud suurte renoveerimistööde hoogustumisega ning sellest tuleneva vajadusega võtta erimeetmeid eeskätt puhastus- ja korrashoiutööde ning turvalisuse ja valve alal.

3.2.2.   Peatükk 21 – infotehnoloogia, seadmed ja vallasvara

Selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 16 835 000 eurot on leidnud kasutamist 16 623 718 euro ulatuses, st kasutamise määr on väga kõrge – 98,74 % (2010. aastal 99,36 %).

Suurem osa (86 %) peatüki 21 assigneeringutest on ette nähtud infotehnoloogiaga seotud kuludeks, ülejäänud osa aga mööbli, tehniliste vahendite ja tehnilise sisseseade ning transpordivahenditega seotud kuludeks.

Mis puutub artiklisse 210„Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused”, siis tuleb rõhutada, et need kulud on äärmiselt olulised tõrgeteta tööks Euroopa Kohtu kõigil tegevusaladel, esmajärjekorras õigusemõistmise jaoks (eriti sissetulevate kohtuasjade arvu järsu suurenemise oludes), aga ka keelealaseks ja haldustegevuseks.

Nagu on juba mainitud sissejuhatuses, viidi 2011. aastal lõpule mitu laiaulatuslikku ettevõtmist. Ennekõike on tegemist Euroopa Kohtu õigusemõistmisprotsessi ulatusliku digiteerimise raames e-Curia veebilehe avamisega 2011. aasta novembris, mis võimaldab poolte esindajate ja institutsiooni kantseleide vahel menetlusdokumentide elektroonilist vahetamist ja haldamist. Mis puudutab üldsusele teabe kättesaadavaks tegemist, siis võeti 1. detsembril 2011 kasutusele uus otsingumootor kohtupraktika leidmiseks (InfoCuria – välisportaal), mis rikastab tunduvalt otsinguvõimalusi Euroopa Kohtu praktika algusaegadest peale. Lõpuks pandi Curia veebilehele üles Euroopa Kohtu raamatukogu kataloog ja see võimaldab teha täppisotsinguid Euroopa Kohtu valduses olevast mahukast õiguskirjanduse kogust. Nende oluliste arengute kõrval täiendati ja parandati mitut asutusesisest rakendust, et tõhustada õigusemõistmisprotsessiga seotud teenistuste tööd ja tulemuslikkust.

Nii nagu 2010. aastal, kasutati eelarvelisi vahendeid (veidi üle 13 miljoni euro) nende oluliste arendusinvesteeringute tegemiseks ning jooksvateks vajadusteks seoses materjali soetamise, sisseseade korrashoiu ning telekommunikatsiooni ja multimeedia kuludega. Arvestades seda, kui suur on kohtu infotehnoloogiapark ja erirakendused, on selline tulemus saavutatud ainult tänu, esiteks, institutsioonidevahelise koostöö eeliste kasutamisele nii palju kui võimalik ja, teiseks, tänu valivamale suhtumisele uutesse arendustesse.

Infotehnoloogia assigneeringute suurenemine, mis on täheldatav 2010. aastaga võrreldes (1,37 miljonit eurot, st + 10 %), on seletatav ainuüksi infrastruktuurirakenduste turvamise kolmeaastase kava (2011–2013) rakendamisega selle esimeses järgus. Kava on esitatud eelarvepädevale asutusele ja selle eesmärk on täita hiljutiste välisauditite soovitused, et vastata järjepidevuse nõuetele, mis peavad olema tagatud kohtute nüüdseks suuresti arvutipõhise töö häireteta tegemiseks. See ühendkava teenib ühtaegu infrastruktuuri turvamise ja rakenduste süsteemi lihtsustamise eesmärki.

Peatüki 21 ülejäänud eelarvepunktides (mööbel, tehnilised vahendid ja tehniline sisseseade ning transpordivahendid) on kulud hoitud rangelt kontrolli all, mis muu hulgas võimaldas paigutada 300 000 euro suuruse summa ümber peatükki 20 juba mainitud eelmaksete tegemiseks.

3.2.3.   Peatükk 23 – jooksvad halduskulud

Selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 2 103 000 eurot on leidnud kasutamist 2 018 251 euro ulatuses ehk ligi 96 % (2010. aastal 98 %).

Nagu näitab III lisas esitatud tabel, on 2011. aastal kasutatud assigneeringud selle peatüki osas üldiselt vähenenud, praktiliselt 4 % võrreldes 2010. aastaga. Ligi 77 % neist assigneeringutest on ette nähtud järgmisteks kahte liiki kuludeks:

—

artikli 230„Kirja- ja kontoritarbed ja mitmesugused tarbekaubad” kulud summas 932 432 eurot (kasutamise määr ligi 100 % nagu ka aastal 2010). 2011. aastal täheldatav kulude uus langus kinnitab suurt assigneeringute kokkuhoidu, mis viimastel aastatel selle artikli arvelt on saavutatud, kuna institutsioonisiseselt kasutatakse üha enam elektroonilist teabevahetust;

—

artikli 236„Postikulud” kulud summas 675 000 eurot (kasutamise määr 100 % nagu ka 2010. aastal). Ehkki need assigneeringud on võrreldes 2010. aastaga üldiselt vähenenud, oli neid siiski vaja täiendada 50 000 euroga, kuna ettearvatust rohkem tõusid postitariifid ja kasvas postisaadetiste maht (eeskätt tähitud kirjad, mis on otseselt seotud Euroopa Kohtu menetletavate kohtuasjade arvu olulise suurenemisega).

Lõpuks meenutagem, et artikkel 238 hõlmab suhteliselt piiratud eelarvevahendeid (90 000 eurot), ent on mõeldud edendama poliitikat, mille eesmärk on Euroopa Kohtu töötajate keskkonnasäästlikum liikuvus nii tööletulekul kui ka ametiasjus liikumisel institutsiooni eri hoonete vahel. Need eelarvevahendid võimaldavad täita Luxembourgi linnaga linnaliinibusside kasutamise kohta sõlmitud institutsioonidevahelist lepingut.

3.2.4.   Peatükk 25 – kohtumised ja konverentsid

Selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 792 000 eurot on leidnud kasutamist 662 954 euro ulatuses.

Kuigi assigneeringuid on võrreldes 2010. aastaga tahtlikult vähendatud, on ikkagi täheldatav kasutamise määra suurenemine (79 %-lt 2010. aastal ligi 84 %-ni 2011. aastal), mis on seletatav sellega, et antud peatüki kulud, mis suures osas on ette nähtud Euroopa Kohtu protokolliliste ürituste ja ametlike visiitide, seminaride, õppekülastuste ja teabe jaoks, on paratamatult üsna juhuslikku laadi.

Protokollilise tegevuse hulgast on kõige märkimisväärsemad mitu pidulikku kohtuistungit, muu hulgas istungid seoses 2011. aasta kestel ametisse astunud kontrollikoja liikmetega, samuti seoses Avaliku Teenistuse Kohtu liikmete volituste osalise uuendamisega, mis toimus septembri lõpus.

Peale selle võimaldavad liikmesriikide kohtunikega korraldatud seminarid ja kohtumised Euroopa Kohtul järgida eesmärki viia liikmesriikide kohtunikud kurssi institutsiooni töökorralduse, eelotsusetaotluse lahendamise korra ja Euroopa Liidu õiguspraktikaga. Lisaks suurele „Iga-aastasele kohtunike foorumile” osales 86 seminaripäeval kokku 1 300 inimest.

Lõpuks, mis puudutab õppe- ja tutvustavaid külastusi laiemale publikule (2011. aastal ligi 14 000 külastajat), siis nende korraldamine vastab vajadusele anda paremat teavet kohtuinstitutsiooni ja Euroopa Liidu kohtupraktika kohta.

3.2.5.   Peatükk 27 – teave: hankimine, arhiveerimine, väljaandmine ja levitamine

Selle peatüki lõplikud assigneeringud summas 3 000 000 eurot on leidnud kasutamist 2 969 760 euro ulatuses ehk praktiliselt 99 % ulatuses nagu ka 2010. aastal.

Selle peatüki assigneeringud on mõeldud kahte liiki kuludeks, mis täiel määral toetavad õigusemõistmise toiminguid:

—	artikli 272„Dokumenteerimis-, raamatukogu- ja arhiveerimiskulud” kulud summas 1 166 483 eurot (kasutamise määr 100 %). Tuleb meenutada, et need kulud on möödapääsmatult vajalik investeering kolme kohtu ja institutsiooni teenistuste tõrgeteta töö tagamisse;

—

artikli 274„Väljaandmine ja levitamine” kulud summas 1 803 276 eurot (kasutamise määr üle 98 %). Need kulud toetavad valdavas osas kohtuotsuste ja kohtujuristi ettepanekute ning kolme kohtu kohtulahendite kogumike avalikku levitamist. See toimub tihedas kasutoovas koostöös Euroopa Liidu Väljaannete Talitusega. Talituse saavutatud soodsamad lepingutingimused seoses Euroopa Liidu Teataja avaldamisega on muu hulgas võimaldanud kokku hoida 300 000 eurot, mida kasutati teatavate eelarveridade täiendamiseks peatükis 20 (kapitalirendi eelarvepunkt) ja peatükis 23 (postikulude eelarvepunkt). Väiksem osa artikli 274 kuludest on määratud ka Euroopa Kohtu aastaaruande ja erinevatele külastajatele mõeldud muude infotrükiste (brošüürid, voldikud ja muu multimeediamaterjal) väljaandmiseks. Viimati nimetatud assigneeringute kasv (ligi 8 % võrreldes 2010. aastaga) on seletatav selle teabematerjali ajakohastamise vajadusega, kuna jõustus Lissaboni leping, mis muutis institutsiooni volituste ulatust.

3.3.   Jaotis 3 – institutsiooni eriülesannete täitmise kulud

Peatükk 37 – teatavate institutsioonide ja organite kulud

Jaotise 3 lõplikud eelarvelised eraldised koosnevad ainult peatüki 37 assigneeringutest punktis 3710„Kohtukulud”. Need assigneeringud olid 2011. eelarveaastal 40 000 eurot, millest on leidnud kasutamist 33 419,55 eurot, st kasutamise määr on 83,5 % (2010. aastal 51,3 %).

Tegemist on kuludega, mis on institutsiooni kanda seoses tasuta õigusabiga ja millega kaetakse advokaaditasud ja muud tasud. Neid kulusid on raske prognoosida ja sellega on seletatav, miks nende eelarvevahendite kasutamise määr on eri aastatel väga erinev.

---

(1)  Nagu näitab eelarvepädeva asutuse poolt 2011. aastal antud 29 uue ametikoha, eriti kirjaliku tõlke peadirektoraadile eraldatud 24 ametikoha kiire täitmine.

(2)  Tõlkimisele kuuluvate lehekülgede arv suurenes 2011. aasta esimese viie kuuga 21 %, mis lisandus juba 2010. aastal sedastatud 12,6 % kasvule.

(3)  Renoveerimise eesmärk on viia hooned vastavusse erinevate riiklike standarditega, mis on jõustunud pärast nende ehitamise lõppu.

---

---

---

---

---

---

---