15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/1

—

nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta, milles kutsutakse üles pakkuma tuge, et tagada noorte osalemine esindusdemokraatias ja kodanikuühiskonnas kõikidel tasanditel ning ühiskonnas laiemalt, ning lisaks toetama noorte andeid ja ettevõtlusoskusi, et suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja tulevasi töövõimalusi ning edendada isiklikku arengut, paremat õppimisvõimet, kultuuridevahelisi oskusi, kultuurilise mitmekesisuse mõistmist ja austamist ning uute ja paindlike pädevuste ja oskuste väljaarendamist tulevaste töövõimaluste jaoks;

—

strateegiat „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatusi „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja „Noorte liikuvus” ning eriti tööhõivealast peamist eesmärki (suurendada 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõivemäära 75 %-ni, sealhulgas noorte, eakate ja vähese kvalifikatsiooniga töötajate osalemise suurendamise ja seaduslike rändajate senisest parema integreerimisega) ning haridus- ja koolitusalast peamist eesmärki (parandada haridustasemeid, eelkõige vähendada koolist väljalangevuse määra vähem kui 10 %-ni ja suurendada kolmanda taseme või sellega võrdväärse haridusega 30–34-aastaste inimeste osatähtsust vähemalt 40 %-ni);

—

nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses;

—

nõukogu 27. novembri 2009. aasta järeldusi loomepõlvkonna kujundamise edendamise kohta: noorte loovuse ning innovatsioonivõime arendamine kultuurilise eneseväljenduse kaudu, edendades laiemat juurdepääsu kultuurile ja kultuurilisele eneseväljendusele nii formaalse hariduse kui ka mitteformaalse õppe kaudu, eelkõige struktureeritud ja strateegiliste partnerluste kaudu institutsioonide ja poliitika tasandil;

—

nõukogu 19. novembri 2010. aasta resolutsioonis noorsootöö kohta rõhutatakse, kui oluline on tagada, et noorsootöö integreeritakse täies ulatuses algatusse „Noorte liikuvus”. See peab varustama kõiki noori, eelkõige vähemate võimalustega noori, asjakohaste oskuste ja võtmepädevustega, mis on vajalikud ühiskonnale ja majandusele 2020. aastal;

—

nõukogu 19. mai 2011. aasta resolutsiooni kõigi noorte Euroopa demokraatias osalemise uute ja tõhusate vormide edendamise kohta, milles tunnistatakse, et noored saavad anda ühiskonna arengusse väärtusliku panuse;

—

nõukogu 29. novembri 2011. aasta järeldusi kultuuri- ja loomepädevuste ning nende rolli kohta Euroopa intellektuaalse kapitali arendamisel;

—

Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust, milles kutsutakse üles tegema jõupingutusi tööhõive ja eelkõige noorte tööhõive stimuleerimiseks, sealhulgas edendades noorte esimest töökogemust ja nende osalemist tööturul.

—

Euroopa Liit seisab silmitsi märkimisväärse hulga väljakutsetega, sealhulgas ülemaailmse majandus- ja finantskriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, mille tulemusena on majanduskasv ja edusammud ebapiisavad, noorte töötuse määr on kõrge, noorte võimalused on piiratud ning puudub sotsiaalne kaasatus ja ühtekuuluvus;

—

noorte praegune töötuse määr Euroopas (üle 20 %) on kaks korda suurem kogu tööealise elanikkonna töötuse määrast ning sellel on tõenäoliselt tõsine lühi- ja pikaajaline mõju asjaomastele noortele, sealhulgas lisa- või erivajadustega või väiksemate võimalustega noortele, kelle kvalifikatsioonitase võib olla piiratud;

—

loovuse, innovaatilisuse, kohanemisvõime ja heade suhtlemisoskuste järele on tööturul ja ühiskondlikus elus üha suurem nõudlus ning samuti on vaja arendada ettevõtlusoskusi;

—

noorte osalemise määr ametlikes demokraatlikes protsessides, nagu valimised, on kogu elanikkonna osalemismäärast sageli väiksem.

—

noorte loome- ja innovatsioonipotentsiaali kasutamine ettevõtluses on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise võti;

—

ettevõtlusharidus võib suurendada noortes positiivsemat suhtumist haridusse, kõrgemate eesmärkide seadmist oma tulevasele haridusele ja karjäärile, enda tunnetamist ühiskonnale kasulikuna ja optimismi tuleviku suhtes;

—

noorte aktiivne osalemine ühiskonnas, näiteks noorsootöös, vabatahtlikus tegevuses ja kodanikuorganisatsioonides annab võimaluse kasutada ära nende loovust ja innovatsioonivõimet ning seega nende kodanikuaktiivsust ning suurendab nende tööturul osalemise väljavaateid ja võimalusi alustada tööd füüsilisest isikust ettevõtjana;

—

mitteformaalne ja informaalne õppimine ning formaalne haridus ja koolitus on hädavajalik pädevuste ja oskuste arendamiseks tööalase konkurentsivõime jaoks, noorte suuremaks kaasamiseks tööturule ja laiemalt ühiskonda;

—

noorsootöö ja noorteorganisatsioonid on noorte, sealhulgas vähemate võimalustega noorte oskuste ja pädevuste arendamise vahendajaks;

—

kultuuripädevuste omandamine on noorte intellektuaalse kapitali arendamisel otsustava tähtsusega ning soodustab nende loovuse ja innovatsioonivõime kujunemist;

—

noorte loovat sotsiaalmeedia kasutamist tuleks veelgi stimuleerida ning lisaks teha jõupingutusi, et parandada nende meediale juurdepääsu võimet ning meedia sisu mõistmise, kriitilise hindamise, loomise ja edastamise võimet, selleks et edendada nende üldist osalemist ühiskonnas, sealhulgas luues kogukondade ja üksikisikute veebis ühendamise abil sotsiaalset kapitali ning andes samal ajal ühiskonnale võimaluse kasutada ära nende pädevusi ja oskusi.

—

noorte osalemine tööturul on väga oluline, et saada kasu nende loome- ja innovatsioonipotentsiaalist ning tagada nende kodanikuaktiivsus ja sotsiaalne kaasatus;

—

noorte loovust, innovatsioonivõimet ja ettevõtlusoskusi tuleks edendada kui ühiskonnaelus aktiivse osalemise vahendit, andes selleks piisavalt rahalisi vahendeid ja luues innovatsiooni soodustamiseks asjakohaste sektorite vahel partnerlusi;

—

mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud pädevusi ja oskusi tuleks rohkem edendada ja eelistatavalt tunnustada, et tugevdada noorte võimeid ja tulevast rolli tööturul, näiteks töötajate või ettevõtjatena;

—

noortealgatused, mida toetatakse praegu programmiga „Aktiivsed noored”, on oluline vahend noorte loova ettevõtlikkuse innustamiseks ja toetamiseks.

1)

toetama noorte loovust, innovatsioonivõimet ja andeid, eesmärgiga tagada piisavad võimalused isiklikuks ja sotsiaalseks arenguks mitteformaalse ja informaalse õppimise, vabatahtliku töö, kodanikuaktiivsuse, kultuuridevahelise koostöö ja noorsootöö kaudu, näiteks tagades võimaluse korral piisava ja jätkusuutliku rahastamise;

2)

ergutama noorte juhitavate projektide ja ürituste korraldamiseks strateegiliste partnerluste loomist noorteorganisatsioonide, kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste ning erasektori vahel;

3)

võimaldama ja parandama mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamist ja valideerimist;

4)

innustama algatusi, millega edendada koos noortega ühise vastutuse võtmist noortega seotud küsimuste eest dialoogi abil, mille käigus kõik osalejad saavad esitada mõtteid, kuidas kaasata noori demokraatlikesse otsustamismenetlustesse kõigil tasanditel;

5)

edendama ja levitama teavet noorte loovuse, innovatsioonivõime ja annete kohta heade tavade vahetamise kaudu.

1)

moodustama temaatilise eksperdirühma, kus osalevad liikmesriikide poolt nimetatud eksperdid avatud koordinatsiooni meetodi põhimõtte alusel ning vastavalt lisas esitatud põhimõtetele, järgmisel eesmärgil:

2)

käsitlema noorte loovust ja innovatsioonivõimet ning nende kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset kaasatust programmi „Aktiivsed noored” prioriteetide kaudu ning – ilma, et see piiraks käimasolevaid läbirääkimisi – võimaluse korral ka teiste olemasolevate ja tulevaste ELi programmide ja fondide, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi abil;

3)

kaaluma meediakasutusuuringu korraldamist demokraatliku osalemise kohta riigi ja Euroopa tasandil, et toetada demokraatliku osalemise suurendamist noortele kohandatud, noortesõbraliku ja läbipaistva teavitamise teel;

4)

kasutama optimaalselt ära Euroopa kodanike aastat 2013, (1) et keskenduda noorte vabale liikumisele ja täielikule osalemisele Euroopa ühiskonnaelus; ning suurendama nende teadmisi oma õigustest ja kohustustest ELi kodanikena, samuti ühtekuuluvust ja vastastikust mõistmist.

1)

esitama noorte töörühmale aruande nimetatud temaatilise eksperdirühma tulemuste kohta hiljemalt 2013. aasta lõpuks;

2)

levitama tulevase noorte osalemist Euroopa demokraatlikus elus käsitleva uuringu tulemusi, keskendudes eriti selle võimalikele mõjudele ELi noorte tööalasele konkurentsivõimele;

3)

tegema ettepaneku koostada nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kohta, nagu teatati strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustes „Noorte liikuvus” ja „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.

15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/5

—

liikmesriikide kultuurimaterjali digiteerimine, sellele sidusjuurdepääsu tagamine ja selle pikaajaline digitaalne säilitamine on olulised selleks, et võimaldada kõigile juurdepääsu kultuurile ja teadmistele digitaalajastul ning et propageerida Euroopa kultuuripärandi rikkust ja mitmekesisust;

—

digiteeritud kultuurimaterjal on oluliseks allikaks Euroopa kultuuri- ja loomesektorile (1). Liikmesriikide kultuuripärandi digiteerimine ja sellele sidusjuurdepääsu tagamine nii riiklikus kui ka piiriüleses kontekstis aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning digitaalse ühtse turu saavutamisele uute ja innovatiivsete sidustoodete ja -teenuste suurema pakkumise kaudu;

—

koordineeritud tegevus liidu tasandil on vajalik riikide jõupingutuste vahel sünergiate tekitamiseks ja Euroopa kultuuripärandile sidusjuurdepääsu kriitilise massi saavutamise tagamiseks;

—

digiteerimise ja Euroopa tasandil tehtava koostöö kontekst on muutunud pärast seda, kui nõukogu võttis 2006. aastal vastu järeldused kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta (2). Europeana käivitati 2008. aastal ühise mitmekeelse juurdepääsupunktina Euroopa digitaalsele kultuuripärandile ja selle edasine arendamine pandi paika nõukogu 2010. aasta järeldustes „Europeana kohta: järgmised sammud” (3);

—

komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta soovitust kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (4) (2011/711/EL) kui osa Euroopa digitaalsest tegevuskavast (5);

—

liikmesriikides praegu tehtavaid jõupingutusi digiteerida kultuuriasutuste materjali ja võimaldada neile sidusjuurdepääsu ning jõupingutusi pakkuda majanduskriisi ajal digiteerimise jaoks rahalisi vahendeid;

—

Europeana ja sellesse panuse andnud liikmesriikide institutsioonide ja pärandi kogumise organisatsioonide tehtud väärtuslikku tööd nii infosisu kui ka koordineerimistegevuse osas;

—

et kuigi Euroopa kultuuripärandi digiteerimisel on tehtud edusamme, on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et sellest pärandist saaks digitaalajastul kestev väärtus Euroopa kodanike ja majanduse jaoks;

—

vajadust tuua esile Euroopa kultuuripärandi rikkus võrgukeskkonnas ning edendada infosisu ja uute sidusteenuste loomist kui osa infoühiskonnast ja teadmistepõhisest majandusest;

—

Europeana pikaajalise elujõulisuse tagamise suurt tähtsust, muu hulgas seoses juhtimise ja rahastamisega, ja vajadust jätkata Europeana edasiarendamist ühise mitmekeelse juurdepääsupunktina Euroopa digitaalsele kultuuripärandile ja loomesektorite väärtusliku allikana, eelkõige kõikidesse kategooriatesse kuuluva digiteeritud kultuurimaterjali (tekstid, audiovisuaalne materjal, muuseumiesemed, arhiivimaterjal jms) kvaliteedi tõstmise ja mitmekesisuse suurendamise teel;

—

vajadust, et liikmesriigid ja komisjon teeksid ühiseid jõupingutusi, et edendada Europeanasse lisatava infosisu kvaliteedi- ja tehnilisi standardeid;

—

vajadust jätkata tööd digiteerimise ja metaandmete tehniliste standarditega, sealhulgas Europeana raamistiku kaudu, digiteeritud materjali pikaajalise säilitamise ja sellele juurdepääsu tagamise nimel;

—

alusvisiooni, s.o teha kõigi asjakohaste partneritega tööd selle nimel, et vältida Europeana kaudu kättesaadavaks tehtava materjali puhul nn 20. sajandi musta auku, ning vajadust teha veebisaidil kättesaadavaks rohkem autoriõigusega kaitstud materjali;

—

vajadust aktiivselt propageerida vabatahtlikke kokkuleppeid (6) kaubandusvõrgus mitte kättesaadavate tööde ulatusliku digiteerimise ja neile sidusjuurdepääsu andmise kohta ning võtta vajalikke meetmeid, et tagada vajalik õiguskindlus riiklikus ja piiriüleses kontekstis;

—

et Euroopa kultuuripärandi digiteerimisel ja sellele sidusjuurdepääsu tagamisel tuleks täiel määral arvestada intellektuaalomandiõigustega;

—

analüüsirühma (Comité des Sages) aruande „Uus renessanss” (7) Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemise kohta ja komisjoni hiljutise seadusandliku ettepaneku digitaalteenuste taristute, kaasa arvatud Europeana rahastamise kohta Euroopa Ühendamise Rahastu osana, (8) samuti ettepanekud orbteoste kohta (9) ning avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (10);

—

astuma kooskõlas lisas esitatud prioriteetidega vajalikke samme selleks, et:

võttes samal ajal arvesse digiteerimise arengu eri tasemeid ja erinevaid lähenemisviise digiteerimisele, samuti eelarvete üldist konsolideerimist liikmesriikides;

—

andma jätkuvalt toetust Europeanale, mis on ühine mitmekeelne juurdepääsupunkt Euroopa digitaalsele kultuuripärandile, kooskõlas nõukogu 2010. aasta järeldustega Europeana kohta;

—

koguma, analüüsima ja levitama riikide ja liidu tasandil saadud tulemusi ja kogemusi, esitama selle põhjal iga kahe aasta tagant aruande digiteerimise, sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise edusammude kohta;

—

toetama teabe ja heade tavade vahetamist, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste ning digiteerimise standardite kohta;

—

jätkama kooskõlas nõukogu 2010. aasta järeldustega (Europeana kohta) tööd Europeana infosisu tegevuskavaga, hõlmates sealhulgas erinevates liikmesriikides välja valitud Euroopa kultuuripärandi meistriteosed;

—

suurendama üldsuse teadlikkust Europeanast;

—

edendama Europeana kaudu kättesaadava materjali ja sellega seotud metaandmete kasutamist innovatiivsetel eesmärkidel, austades täielikult intellektuaalomandi õigusi;

—

arendama edasi Europeanat kasutajasõbraliku juurdepääsupunktina;

—

tegema konkreetseid edusamme Europeana juhtimisstruktuuri käsitlevates aruteludes.

15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/9

1.

20. mail 2011 vastu võetud Euroopa Liidu spordialast töökava (2011–2014), (1) milles rõhutatakse dopingu vastu võitlemist prioriteetse teemana ja millega loodi dopinguvastase võitluse ekspertide rühm;

2.

komisjoni 11. juuli 2007. aasta valget raamatut spordi kohta, (2) milles kutsutakse kõiki rahvatervise eest vastutavaid asutusi üles arvestama dopingu tervist ohustavate aspektidega, ja komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis”, (3) milles märgitakse, et doping on endiselt spordile suureks ohuks ja et amatöörsportlaste dopingukasutus põhjustab tõsiseid rahvatervise probleeme ja see nõuab ennetavate meetmete võtmist, sealhulgas ka jõusaalides;

3.

seda, et Euroopa Liidu meetmed spordi valdkonnas on suunatud muu hulgas sportlaste (eelkõige noorsportlaste) tervise ja kõlbelise palge kaitsmisele;

1.

doping on harrastusspordis ja harrastusspordi keskkondades, näiteks jõusaalides, oluline probleem kõigis ELi liikmesriikides, mis:

2.

teadmised dopingu kohta harrastusspordis, sealhulgas kasutuse ja probleemi ulatus ning tulemuslikud meetmed seoses ennetamise, hariduse, kontrolli, karistamise ja taastumisega ainete kuritarvitamisest on piiratud ELi ja rahvusvahelisel tasandil (4);

3.

kui tippspordis on dopinguvastase võitlusega seotud rahvusvaheline koostöö hästi arenenud, siis harrastusspordis on dopinguvastase võitlusega seotud koostöö olnud siiani piiratud nii ELi liikmesriikide vahel kui ka rahvusvaheliselt;

4.

dopinguvastane võitlus harrastusspordis ei tohiks juhtida tähelepanu eemale dopinguvastaselt võitluselt tippspordis, vaid pigem peaks see täiendama jõupingutusi, et kindlustada dopinguvaba ja ohutut spordikeskkonda kõigil tasanditel;

5.

kui tippspordis on dopingu kasutamise peamine motiiv tulemuste parandamine, siis uuringud näitavad, et dopingu kasutajatel harrastusspordis on ka terve rida teisi motiive, sealhulgas esteetilised põhjused, enesekindluse suurendamine ja dopinguainete kasutamisega kaasneva eufooria kogemine, ning et dopinguprobleemist harrastusspordis tuleks vastavalt aru saada ja sellega tegeleda;

6.

samal ajal kui maailma dopinguvastane koodeks (edaspidi „koodeks”) keskendub dopinguvastasele võitlusele rahvusvahelises ja riiklikus tippspordis, on koodeksis märgitud ka, et riiklikud dopinguvastased organisatsioonid (NADOd) võivad otsustada kontrollida harrastus- ja meistrite tasandi võistlejaid ning kohaldada nende puhul dopinguvastaseid eeskirju, kuid et NADOd ei pea selliste isikute puhul kohaldama koodeksi kõiki aspekte ja võivad selle asemel kehtestada konkreetsed riiklikud dopingukontrolli eeskirjad võistlejatele, kes ei võistle rahvusvahelisel või riiklikul tasandil, ilma et nad koodeksiga vastuollu satuksid (5);

1.

innustama harrastusspordis kasutatavat dopingut ja sellega seotud teemasid käsitlevate haridusprogrammide, teavituskampaaniate või muude ennetavate meetmete väljatöötamist ja sellesse panustama; meetmeid võiksid rakendada spordiliikumine, vormisolekuga tegelev sektor ja haridussüsteem ning tervisesektor;

2.

edendama tihedat koostööd avaliku sektori asutuste, spordiliikumise ja vormisolekuga tegeleva sektori vahel, näiteks jagama teavet esinemissageduse ja ennetamise kohta ning töötama välja ühisprojekte, suuniseid ja õigusakte dopinguvastaseks võitluseks harrastusspordis;

3.

innustama asjakohase ja tulemusliku teabe jagamist ja koostööd riiklike ja rahvusvaheliste asutuste vahel, kes tegelevad dopinguprobleemi aspektidega harrastusspordis ning dopinguainete ebaseadusliku müügi ja nendega kauplemise uurimise ja selle eest karistamisega, sealhulgas spordi, antidopingu, tervise ja hariduse eest vastutavad asutused ning politsei- ja tolliasutused;

4.

edendama tulemuslike ja asjakohaste riiklike meetmete raamistikku harrastusspordis dopinguainete tootmise, nendega kauplemise, nende levitamise ja omamise uurimiseks ja selle eest karistamiseks, et piirata selliste ainete kättesaadavust ja kasutamist, seda näiteks kontrolli ja seonduvate meetmete kaudu asjaomastes harrastusspordi keskkondades, näiteks jõusaalides;

5.

toetama Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) jõupingutusi töötada välja tulemuslikke koostööraamistikke Europoli, Interpoli, Maailma Tolliorganisatsiooni, farmaatsiatööstuse ja muude asjaomaste rahvusvaheliste sidusrühmadega, et piirata dopinguainete, mida saab kasutada nii tipp- kui ka harrastusspordis, kättesaadavust;

1.

algatama selles valdkonnas varasemalt tehtud töö alusel uuringu, mille eesmärk on töötada välja tõenditel põhinev alus harrastusspordis dopinguvastaseks võitluseks mõeldud poliitikasuundade jaoks, sealhulgas teabe kogumise kaudu dopinguainete kasutamise kohta harrastusspordis ELi liikmesriikides;

2.

edendama ja toetama parimate tavade jagamist ELis seoses dopinguvastase võitlusega harrastusspordis, muu hulgas toetuse kaudu riikidevahelistele üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniatele ja ettevalmistavate meetmete kaudu spordi valdkonnas toetatud dopinguvastast võitlust käsitlevate projektide tulemuste levitamisele ning igasuguste harrastusspordis dopingut käsitlevate tulevikus toetatavate projektide tulemuste levitamisele. Parimate tavade jagamine võiks olla seotud järgmisega:

15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/11

—

nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), (1) milles palutakse komisjonil, võttes arvesse tööalase konkurentsivõime parandamise tähtsust hariduse ja koolituse abil, et vastata praegustele ja tulevastele väljakutsetele tööturul, esitada ettepanek selle valdkonna võimaliku sihttaseme kohta;

—

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. novembri 2010. aasta järeldusi Euroopa tõhustatud koostöö prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011–2020, (2) milles rõhutatakse, et riigid peaksid edendama partnerlusi hariduse ja koolituse pakkujate, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et tagada parem teabe edastamine tööturu vajaduste kohta ning paremini omavahel ühildada kõnealuseid vajadusi ning teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamist;

—

nõukogu 14. veebruari 2011. aasta järeldusi hariduse ja koolituse rolli kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel, (3) milles rõhutatakse, kui oluline on tööalase konkurentsivõime edendamiseks minna üle õpitulemustel põhinevatele kvalifikatsioonisüsteemidele ning laiemalt tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis omandatud oskusi ja pädevusi;

—

strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatust „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse”, mille eesmärk on edendada haridus- ja koolitussüsteemide toimimist ja püüda anda noortele tööturu vajadustele vastavad vajalikud oskused ja pädevused;

—

nõukogu 17. juuni 2011. aasta järeldusi „Noorte tööhõive edendamine Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks”, (4) milles rõhutatakse, et Euroopa Sotsiaalfondil on oluline roll noorte tööhõive võimaluste ja oskuste parandamisel ning poliitikate rakendamisel siseriiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et suurendada noorte juurdepääsu tööturule ja nende tööalast konkurentsivõimet;

—

nõukogu 28. novembri 2011. aasta järeldusi kõrghariduse ajakohastamise kohta, (5) milles kutsutakse üles tegema jõupingutusi, et tugevdada kõrgharidusasutuste, tööandjate ja tööturuasutuste vahelisi sidemeid, et pöörata õppekavades suuremat tähelepanu tööturu vajadustele, parandada oskuste vastavust töökohtade nõudmistele ning arendada aktiivset tööturupoliitikat, mille eesmärk on edendada kõrgkooli lõpetanute tööhõivet;

—

2012. aasta majanduskasvu analüüsi, (6) milles kutsutakse liikmesriike üle toetama eelkõige noorte tööhõivet, sealhulgas edendades kvaliteetseid võimalusi kutsepraktikaks ja praktikalepingute kasutamiseks ning kohandades haridus- ja koolitussüsteeme selliselt, et need kajastaksid tööturu tingimusi ja nõutavaid oskusi;

—

Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust, (7) milles kutsutakse üles tegema jõupingutusi, et stimuleerida tööhõivet, eelkõige noorte hulgas, sealhulgas edendades noorte esimest töökogemust ning osalemist tööturul, eesmärgiga tagada, et noored saaksid mõne kuu jooksul pärast kooli lõpetamist hea kvaliteediga tööpakkumise, täiendushariduse või praktikakoha;

—

noortele eurooplastele võimaluste loomine, et nad saaksid omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida on vaja, et tagada sujuv sisenemine ELi tööturule ning arendada edasi karjäärivõimalusi, on tähtsam kui kunagi varem, kuna noorte tööotsijate arvu järsk suurenemine jätkub;

—

praegune majanduskriis toob esile, kui oluline on üleminek haridussüsteemist tööturule. Äärmiselt tähtis on tagada, et noored lahkuksid haridus- ja koolitussüsteemist, olles saanud parima võimaliku toe oma esimese töökoha saamiseks. Noored, kes seisavad silmitsi töötusega või kelle sisenemine tööturule kulgeb aeglaselt, võivad kogeda pikaajalist negatiivset mõju oma tulevasele edule tööturul, sissetulekutele või perekonna loomisele. See võib omakorda ohustada riiklikke ja erainvesteeringud nende haridusse ja koolitusse, millest kaotab ühiskond tervikuna. See kehtib eelkõige seoses demograafiliste probleemidega, mis seavad Euroopa noortele, kelle arv üha väheneb, täiendava surve siseneda tööturule kiiresti ja tõhusalt;

—

tööga hõivatud koolilõpetanute (8) osakaalu sihttaseme (9) lisamine, kusjuures nimetatud sihttaseme puhul keskendutaks üleminekule hariduse ja koolituse saamiselt tööturule, võimaldaks „ET 2020” raamistikus algatada poliitikaalast kogemuste vahetamist, käsitledes meetmeid koolilõpetanute tööalase konkurentsivõime tõhustamiseks;

—

tööga hõivatud koolilõpetanute osakaal – see tähendab 1, 2 või 3 aastat enne vaatlusaastat kooli lõpetanud 20–34-aastase töötava rahvastiku osakaal, kes ei osale jätkuhariduses ja -koolituses – vähenes aastatel 2008 (81 %) kuni 2010 (76,5 %) ligikaudu 4,5 protsendipunkti;

—

praeguseks on juba olemas piisavalt andmeid, mis võimaldavad jälgida hariduse omandanud ja koolituse läbinud koolilõpetajate tööalast konkurentsivõimet, ilma et tekitataks täiendavat halduskoormust ja kulusid liikmesriikidele või Eurostatile (10);

—

tööalane konkurentsivõime – st tegurite kombinatsioon, mis võimaldab isikul tööd saada või selles suunas edusamme teha, püsida hõivatuna ning teha teenistusaja jooksul edusamme – on keeruline mõiste, mis hõlmab lisaks iga isiku omadustele, oskustele, suhtumisele ja motivatsioonile ka teisi, väliseid tegureid, mis jäävad väljapoole haridus- ja koolituspoliitika reguleerimisala, näiteks tööturgu reguleerivad õigusaktid, demograafiline olukord, majanduse struktuur ja üldine majanduslik olukord.

—

tööalase konkurentsivõime suurendamine puudutab kõigi ametiasutuste, sealhulgas hariduse ja koolituse ning tööhõive eest vastutavate ametiasutuste poliitikat. Euroopa tasandil on see oluline strateegias „Euroopa 2020” ja „ET 2020” raamistikus;

—

osaliselt hõlmavad hariduse ja koolituse toetust noorte tööalasele konkurentsivõimele asjaomased strateegia „Euroopa 2020” peamised eesmärgid ning olemasolevad „ET 2020” sihttasemed, näiteks need, mis käsitlevad kolmanda tasandi hariduse omandamist, varakult õpingud või koolituse katkestanud isikuid, täiskasvanute osalemist elukestvas õppes ning isikuid, kellel on puudulik lugemisoskus, puudulikud matemaatikateadmised või puudulikud teadmised loodusteadustes;

—

siiski ei käsitleta praeguses järelevalveraamistikus haridus- ja koolitussüsteemist tööhõivesse üleminekut. Kõnealuses etapis võib haridus- ja koolitussüsteem anda panuse koolilõpetajate tööalasesse konkurentsivõimesse, kasutades selleks näiteks kutsealast juhendamist ja nõustamist, haridus- ja koolitusasutuste ning asjaomaste sidusrühmade vaheliste sidemete tugevdamist, muutes õppekavad tööturu vajadustele vastavaks, tugevdades ettevõtlusalast haridust, kasutades õppepraktikat ettevõtetes, andes selgemat teavet õpitulemuste kohta, kasutades paremini reageerivat haridus- ja koolituspoliitikat, mis vastab tööturul nõutavatele oskustele, ning innustades kõiki noori jätkama õpinguid pärast üldkeskhariduse omandamist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata erivajadustega noorte tööalasele konkurentsivõimele tööturul;

—

tööga hõivatud koolilõpetanute osakaalu Euroopa sihttaseme väljatöötamine aitaks määrata kindlaks haridus- ja koolituspoliitika, mis parandab haridus- ja koolitussüsteemist tööle üleminekut ja aitab suurendada tööhõivealast edukust. Tööga hõivatud koolilõpetanute osakaalu mõõtev Euroopa sihttase, millega kaasneb asjaomane kvalitatiivsete aspektide (näiteks teadmiste, oskuste ja pädevuste vastavus kolme aasta jooksul pärast lõpetamist saadud töökohale) analüüs, aitaks tõhustada ka Euroopa koostööd haridus- ja koolituspoliitika osas, milles keskendutakse üleminekule haridus- ja koolitussüsteemist tööturule. See aitaks jälgida liikmesriikides toimuvat arengut koolilõpetanute suurema tööalase konkurentsivõime suunas ning tuvastada näiteid headest tavadest ning toetada vastastikuse õppimise algatuste väljatöötamist;

1)

võtma riigi tasandil meetmeid, mille eesmärk on suurendada haridus- ja koolitussüsteemist väljuvate koolilõpetanute tööalast konkurentsivõimet, eesmärgiga saavutada käesoleva dokumendi lisas kirjeldatud Euroopa sihttase, samal ajal edendades ka omandatud hariduse ja töö ühitamist;

2)

olemasolevate allikate ja vahendite alusel jälgima tööga hõivatud haridus- ja koolitussüsteemi lõpetanute osakaalu ning koolilõpetanute hariduse ja koolitusega seotud tööalast konkurentsivõimet, et tõhustada tõendusbaasi poliitika arendamiseks ühelt poolt hariduse ja koolituse ning teiselt poolt töö kokkupuutepunktis, nii nagu on kirjeldatud lisas;

3)

edendama tööalase konkurentsivõime, liikuvuse ja elukestva õppe toetamiseks väljatöötatud ELi programmide, vahendite ja raamistike (sh Europass, noortepass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem ECTS, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem ECVET ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas EQAVET) rakendamist ja kasutamist;

4)

süvendama haridus- ja koolitusasutuste ning asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd tööhõive valdkonnas kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil, eesmärgiga edendada praktikat, töö käigus toimuvat väljaõpet ja ettevõtetes toimuvat õppepraktikat haridus- ja koolitussüsteemist tööturule ülemineku varases etapis;

1)

analüüsima, eelkõige iga-aastase hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate ning Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamist käsitleva ühisaruande kaudu seda, mil määral on Euroopa sihttase saavutatud.

Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade annab Euroopa sihttaseme kohta teavet ka haridussüsteemist varakult lahkunute osas, kuigi püstitatud eesmärk nimetatud sihtrühma ei hõlma;

2)

tõhustama Euroopa koostööd tööalase konkurentsivõime eesmärgil antava hariduse ja koolituse valdkonna poliitika arendamisel kõnealuse hariduse ja koolituse analüüsimise ja jälgimise kaudu, sealhulgas:

3)

tegema tihedat koostööd teiste asjakohaste rahvusvaheliste institutsioonidega (nt Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, OSCE ja UNESCO), et vahetada analüüse ja kogemusi üleminekul haridus- ja koolitussüsteemist tööturule,

1)

koguma kvalitatiivset teavet ja heade tavade näiteid eesmärgiga täiendada kvantitatiivset järelevalvet ja tõhustada tõenditel põhineva poliitikakujundamise aluseid, kasutades selleks peamiselt olemasolevaid allikaid, sealhulgas strateegilise raamistiku ET 2020 aruandlust;

2)

tuvastama haridus- ja koolitussüsteemist tööhõivesse sujuva ülemineku heade tavade näiteid liikmesriikidest, luues koolilõpetanute haridus- ja koolitussüsteemist tööturule ülemineku eksperdirühma, et anda panus strateegilise raamistiku ET 2020 prioriteetide saavutamisse. Rühm peaks koosnema liikmesriikide määratud riiklikest ekspertidest ja komisjoni määratud asjaomaseid sotsiaalpartnereid esindavatest ekspertidest ning peaks nõuetekohaselt subsidiaarsust arvesse võttes:

3)

arendama koostöös asjakohaste haridus- ja koolitusvaldkonna ning tööhõivevaldkonna organitega (sealhulgas tööhõivekomiteega) haridus- ja koolitussüsteemist tööle ülemineku etapil vastastikust õppimist.

15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/16

15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/17

15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/18

15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/19

A osa –

Toetus „Strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal” (ET 2020) eesmärkide teadvustamisele ja rakendamisele riikides

B osa –

Toetus innovaatilistele IKT-vahendeid kasutavate õpikeskkondade (nn loovad klassiruumid) rakendamisele rahvusvahelise koostöö raames, mis hõlmab horisontaalsete haridus- ja koolitusteemade arendamist ja rakendamist vastavalt programmide Europe 2020 ja ET 2020 prioriteetidele

—

teavitustegevuse ja institutsioonide osaluse toetamine ning koostöö ja partnerlus kõikide sidusrühmadega, keskendudes hariduse ja koolituse rollile noorte töötuse vältimisel ja vähendamisel (A osa);

—

riikidevahelise koostöö (eksperimentaalsed poliitikameetmed, ühine poliitikakujundamine, heade tavade vahetamine ja innovatsioon) innovaatiliste poliitikameetmete arendamisel ja rakendamisel kooskõlas programmides Europe 2020 ja ET 2020 esitatud eesmärkidega, keskendudes nn loovatele klassiruumidele (B osa).

—

Euroopa Liidu 27 liikmesriiki

—

EMP/EFTA kolm riiki: Island, Liechtenstein, Norra

—

kandidaatriigid: Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Serbia, Türgi

—

Šveits

—

teavitustegevus, mis toetab programmi ET 2020 nelja strateegilise prioriteedi rakendamisega seotud riiklikku arutelu ja dialoogi (nt üleriigilised või piirkondlikud konverentsid, seminarid ja õpitoad), milles keskendutakse sellele, kuidas kasutada elukestva õppe vahendeid ja teenuseid, et toetada noori tööturu jaoks õigete oskuste ja pädevuste omandamisel;

—

sidusrühmade foorumite asutamine ja muu tegevus, mis aitab kaasa elukestva õppe ühtsete ja terviklike riiklike strateegiate väljatöötamise ja rakendamise paremale sidususele ja koordineerimisele riigi tasandil, et toetada noori tööturu jaoks õigete oskuste ja pädevuste omandamisel;

—

töö- ja teabevahendite levitamine ja teavitustegevus programmi ET 2020 raames (nt teabeüritused, sh meediakampaaniad, reklaamiüritused jne), keskendudes eelkõige elukestva õppe vahenditele ja teenustele, mis edendavad noorte ja vähese kvalifikatsiooniga täiskasvanute alternatiivseid haridusvõimalusi tööturu jaoks õigete oskuste ja kogemuste omandamisel, näiteks mitteformaalsete või vabahariduslike õpingute kinnitamine, karjäärinõustamine, kvalifikatsiooniraamistikud või liikuvus;

—

järelmeetmed, mis on seotud olemasolevate riiklike kavadega, mille eesmärk on kehtestada ja rakendada riiklikul tasandil programmi ET 2020 raames hariduse ja koolituse avatud koordineerimismeetodit, keskendudes eelkõige noortele ja vähese või puuduva kvalifikatsiooniga täiskasvanutele.

—

teavitustegevus, mis toetab programmi ET 2020 nelja strateegilise prioriteedi rakendamisega seotud riiklikku arutelu ja dialoogi (nt üleriigilised või piirkondlikud konverentsid, seminarid ja õpitoad), milles keskendutakse sellele, kuidas kasutada elukestva õppe vahendeid ja teenuseid, et toetada noori tööturu jaoks õigete oskuste ja pädevuste omandamisel;

—

sidusrühmade foorumite asutamine ja muu tegevus, mis aitab kaasa elukestva õppe ühtsete ja terviklike riiklike strateegiate väljatöötamise ja rakendamise paremale sidususele ja koordineerimisele riigi tasandil, et toetada noori tööturu jaoks õigete oskuste ja pädevuste omandamisel;

—

järelmeetmed, mis on seotud olemasolevate riiklike kavadega, mille eesmärk on kehtestada ja rakendada riiklikul tasandil programmi ET 2020 raames hariduse ja koolituse avatud koordineerimismeetodit, keskendudes eelkõige noortele ja vähese või puuduva kvalifikatsiooniga täiskasvanutele.

—

riikidevaheliste partnerluste eksperimentaalsed poliitikameetmed, milles osalevad asjaomased asutused, sidusrühmad ja uurimisinstituudid. Tegevused ei hõlma üldisi teemasid, vaid konkreetseid ühiseid probleeme. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata nn loova klassiruumi eksperimentide kindla tõenduspõhise aluse väljatöötamisele ja usaldusväärsetele seire-, hindamis- ning aruandemenetlustele;

—

innovaatiliste vahendite ja tavade ühine väljakujundamine ja katsetamine eksperimentide abil hõlmab piisavalt suurt arvu haridusasutusi, et saavutada esinduslikku kriitilist massi;

—

meetmed, mille eesmärk on analüüsida poliitikaeesmärkide valguses eksperimentide tõhusust, mõjusust ja üldistavust ning kogemuste ja heade tavade riikidevahelist levitamist (õppijalt õppijale) ning mis võivad hõlmata analüüse, konverentse ja seminare, mille eesmärk on otseselt toetada poliitika kujundamist ja rakendamist;

—

meetmed, mille eesmärk on tagada eri haridus- ja koolitussüsteemide süstemaatiline levitamine ja ülevõetavus riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

—

taotluse paketi originaal (elektroonilise taotluse vorm ja selle neli manust). See tuleb esitada veebis vastavalt elektroonilise taotluse esitamise juhisele. Seda versiooni koos selle juurde kuuluvate manustega loetakse põhiversiooniks;

—

kohe pärast eespool nimetatud tähtaega tuleb ametile saata üks paberversioon, mis koosneb järgmistest dokumentidest:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

Unit P9 — Lifelong Learning: Eurydice and Policy Support

Key Activity 1 — ECET

Call for proposals EACEA/20/12 — Part A.1/Part A.2/Part B (täpsustage)

BOU2 01/055

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/25

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

—

veiserasv,

—

kaerajahu,

—

sibul,

—

lamba, veise või sea veri,

—

kuivatatud vere kasutamise korral vesi,

—

sool,

—

pipar,

—

kunstlik või naturaalne vorstinahk.

—

veiserasv 37–50 %,

—

kaerajahu 16–20 %,

—

sibul 15–18 %,

—

lamba, veise või sea veri 12–26 %,

—

kuivatatud vere kasutamise korral vesi,

—

sool 0,6–2 %,

—

pipar 0,4–2 %,

—

kunstlik või naturaalne vorstinahk läbimõõduga 52–72 mm ja pikkusega 150–500 mm.

—

rasva ettevalmistamine,

—

koostisainete segamine,

—

kunstlike vorstinahkade täitmine ning

—

vorsti keetmine ja jahutamine.

—

veiserasva ettevalmistamine hõlmab rasva puhastamist ja sobiva suurusega tükkideks lõikamist;

—

kuivaineid tuleb segamiseks hoolikalt kaaluda, et segu saaks õige, paksu konsistentsiga – seda protsessi hindab oma pilguga lihunik, kes on asjatundja;

—

vorstinahad täidetakse masinaga, käsitsi kaasa aidates, ja mõned vorstid seotakse käsitsi;

—

pärast vorstide keetmist riputatakse need ükshaaval jahtuma.