13.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 167/2

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

2. aprill 2012,

seoses ettepanekutega, mis käsitlevad määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta, ja direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta seoses liigse tuginemisega krediidireitingutele

(CON/2012/24)

2012/C 167/03

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank sai 13. detsembril 2011 Euroopa Liidu nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (1) (edaspidi „ettepandud määrus”), ja 21. detsembril 2011 taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta seoses liigse tuginemisega krediidireitingutele (2) (edaspidi „ettepandud direktiiv”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse ja ettepandud direktiivi sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi kaasabi finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5. esimese lausega.

Üldised märkused

EKP nõustub ettepandud määruse ja ettepandud direktiivi üldise eesmärgiga, milleks on aidata vähendada finantsstabiilsusega seotud riske ning taastada investorite ja teiste turuosaliste usaldus finantsturgude ja reitingute kvaliteedi vastu. Ettepandud meetmete eesmärgiks on: a) vähendada liigset tuginemist välistele reitingutele; b) pehmendada riigireitingute muutumisega kaasnevate nn nakkusefektidega seotud riske; c) parandada krediidireitinguturul valitsevaid tingimusi eesmärgiga parandada reitingute kvaliteeti; d) tagada investoritele õigus õiguskaitsele ning e) parandada reitingute kvaliteeti reitinguagentuuride sõltumatuse suurendamise ja usaldusväärsete reitinguandmismenetluste ja -meetodite toetamise teel. EKP on väga huvitatud seadusandlikest algatustest, mis vähendavad sõltuvust välistest krediidireitingutest (3). Reitinguagentuuride reitingutes ilmnenud puudustel võib olla oluline mõju turu usaldusele ja kahjulik mõju finantsstabiilsusele. Seda arvestades nõustub EKP komisjoni konkreetse eesmärgiga vähendada liigset tuginemist välistele reitingutele, mis on kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtetega selles valdkonnas (4).

Samuti toetab EKP Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (ESMA) antud täielikku pädevust seoses reitinguagentuuridele lubade andmise ja nende agentuuride järelevalvega. ESMA-le ettepandud määrusega antavad lisaülesanded aitavad parandada krediidireitinguturul valitsevaid tingimusi eesmärgiga parandada reitingute kvaliteeti ning toetavad usaldusväärseid hindamismenetlusi ja meetodeid (5).

Konkreetsed märkused

1. Liigne tuginemine välistele krediidireitingutele

Krediidiriski hindamine finantseerimisasutuste poolt

1.1.

Ettepandud määruse kohaselt peavad finantseerimisasutused ise hindama krediidiriski ning nad „ei tugine üksnes ja mehaaniliselt krediidireitingutele, hinnates üksuse või finantsinstrumendi krediidikvaliteeti” (6). Lisaks kontrollivad kõnealuste ettevõtete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused „hoolega ettevõtete krediidihindamise menetluse asjakohasust” (7). Need sätted kajastavad de Larosière aruande (8) järeldusi ning finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtet, mille kohaselt pankadelt, turuosalistelt ja institutsionaalsetelt investoritelt tuleks eeldada omaenda krediidihinnanguid (9).

1.2.

EKP toetab finantsstabiilsuse nõukogu ja komisjoni ühist eesmärki vähendada liigset tuginemist välistele krediidireitingutele (10). Täpsemalt märgib EKP, et ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, (11) sisalduvad sätted, mis käsitlevad seda küsimust, pannes rõhu finantseerimisasutuste poolt omavahendite nõuete arvutamiseks sisemeetodite väljatöötamisele ning samuti seoses krediidiriskiga ja vastaspoole riskiga (12). Lisaks, ehkki finantseerimisasutustelt tuleks samuti nõuda kohast riski hindamise võimekuse välja arendamist, peab see võimekus olema proportsionaalne, arvestades nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

EKP märgib samuti, et vastavad muudatused on sisse viidud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ ja 8. juuni 2011. aasta direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (13). Seetõttu soovitab EKP, tagamaks kooskõla ettepandud määruse ja sektori õigusaktide vastavate sätete vahel, selgitada finantseerimisasutustele ettepandud määrusega kehtestatavate kohustuste laadi.

Viited välistele reitingutele liidu õiguses

1.3.

Ettepandud määruse kohaselt ei tohiks EBA, EIOPA ja ESMA viidata krediidireitingutele oma suunistes, soovitustes ja tehniliste standardite eelnõudes, „kui sellised viited võiksid põhjustada seda, et pädevad asutused või finantsturu osalised tuginevad mehaaniliselt krediidireitingutele” (14). Samuti nähakse ettepandud määruses ette, et 31. detsembriks 2013 vaatavad EBA, EIOPA ja ESMA läbi kõik olemasolevad suunised ja soovitused ja vajaduse korral kõrvaldavad kõik viited krediidireitingutele (15). Samasugune kohustus on kehtestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRN) seoses tema hoiatuste ja soovitustega (16).

1.4.

EKP mõistab, et kõikide ettepandud muudatuste eesmärgiks on rakendada finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtteid, mille kohaselt „standardiloojad ja ametiasutused peaksid hindama viiteid reitinguagentuuride reitingutele standardites, seadusandlikes ja rakendusaktides ning võimaluse korral need alati välja jätma või asendama sobivate alternatiivsete krediidikõlblikkuse standarditega” (17). Samas, kuigi võib olla soovitav kõrvaldada ELi ja riikide õigusaktidest sätted, milles on ette nähtud kohustuslik väliste reitingute kasutamine, või isegi kõik viited välistele reitingutele juhul, kui need nõuded või viited välistele reitingutele võivad soodustada nende reitingute „mehhaanilist” kasutamist, soovitaks EKP seoses ettepandud määruse eespool osutatud sätetes (18) ettepanduga olla ettevaatlik, kuna seda võib olla keeruline kohaldada.

1.5.

Esiteks, mis puudutab Euroopa järelevalveasutusi, viidatakse liidu esimese astme (Level 1) finantsteenuste õigusaktides välistele krediidireitingutele või krediidihinnangutele. Nii on see näiteks liidu pangandusalastes õigusaktides, milles viidatakse krediidikvaliteeti hindavate asutuste poolsetele krediidihinnangutele (19) ning nõutakse EBA-lt krediidihinnangutega seotud tehniliste standardite eelnõude väljatöötamist (20). Euroopa järelevalveasutuste poolt välja töötatavate tehniliste standardite eelnõud võtab vastu komisjon vastavalt volitusnormidele, mis sisalduvad esimese astme õigusaktides (21) ning nende standardite eesmärgiks on nende sätete täiendamine või täpsustamine. Seetõttu võib osutuda keeruliseks rakendada eespool osutatud tekstides sätestatud krediidihinnangutele viitamise keeldu, isegi kui Euroopa järelevalveasutustele oleks jäetud teatav kaalutlusmäär sõnadega „kohastel juhtudel” (22). Eelkõige on subjektiivne selle hindamine, kas viited krediidihinnangutele tegelikult põhjustavad tuginemist „mehaaniliselt krediidireitingutele” ning ei võimalda investoritel ja turuosalistel teabel põhinevat hindamist, mis muudab problemaatiliseks selle kehtestamise õigusliku nõudena ettepandud määruses.

1.6.

Teiseks, mis puudutab ESRNi, siis näib eelnimetatud keeld viidata krediidireitingutele ESRNi hoiatustes ja soovitustes olevat samuti ebaproportsionaalne, kuna krediidireitingud kujutavad endast väärtuslikku teabeallikat ning võimaldavad võrdlusalust või mudeleid, mida ESRN saab kasutada oma ülesannete täitmisel.

1.7.

EKP toetab põhimõtteliselt finantsstabiilsuse nõukogu seisukohta, et reitinguagentuuridel on tähtis roll ja ettevõtjad võivad nende reitinguid oma sisemise krediidihindamise menetluste osana kohaselt kasutada (23). Sellega seoses on praeguse reformi eesmärgiks vähendada ülemäärast tuginemist välistele krediidireitingutele ning suurendada nende kvaliteeti, ent mitte välistada nende kasutamist. Samas ettevõtja poolt reitinguagentuuride reitingute kasutamine ei vähenda tema enda kohustust tagada, et tema krediidiriskid põhinevad usaldusväärsel hinnangul (24). EKP toetab finantsstabiilsuse nõukogu esitatud astmelist lähenemist ning märgib, et viited reitinguagentuuride reitingutele tuleks kõrvaldada või asendada alles siis, kui usaldatavad alternatiivid on leitud ja neid on võimalik turvaliselt kasutada. Selles kontekstis on vajalik, et standardiloojad ja ametiasutused töötaksid välja ülemineku- ning ajakavad, et oleks võimalik ohutult ellu viia võimalikult kõikehõlmav reitinguagentuuride reitingute viidete kõrvaldamine või asendamine ning sellega seotud riskijuhtimise võimekuste tõhustamine.

1.8.

EKP soovitab ettepandud määruse artikli 1 lõike 6 (25) asendada ettepandud määrusele lisatava põhjendusega, milles tuletatakse ametivõimudele meelde, kui tähtis on aidata kohastel juhtudel kaasa eelnimetatud eesmärgile vähendada liigset tuginemist välistele krediidireitingutele. EKP märgib samuti, et vastavalt ettepandud CRD IV direktiivile (26) avaldab EBA koostöös EIOPA ja ESMAga kaks korda aastas aruande selle kohta, mil määral liikmesriikide õigusaktides viidatakse välisreitingutele ja milliseid samme on liikmesriigis võetud selliste viidete vähendamiseks. EKP soovitab, et Euroopa järelevalveasutused, olles võtnud arvesse EKP ja ESRNi seisukohti, esitavad komisjonile aruande võimalike alternatiivide või täiendavate lahenduste kohta seoses viidetega välistele reitingutele liidu ja riikide õigusaktides.

1.9.	Teavitamise eesmärgil kirjeldatakse käesoleva arvamuse II lisas krediidihindamise meetodeid, mida eurosüsteem kasutab likviidsusoperatsioonide tagatiste kõlblikkuse kontekstis.

2. Krediidireitinguagentuurid ja krediidikvaliteeti hindavad asutused

Väline krediidikvaliteedi hindamine ja krediidikvaliteeti hindavate asutuste kõlblikkus

2.1.

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaselt peab reitinguagentuur taotlema registreerimist, (27) et teda tunnustataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (28) VI lisa 2. osas määratletud krediidikvaliteeti hindava asutusena ning et see registreerimismenetlus ei peaks asendama direktiiviga 2006/48/EÜ kehtestatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste tunnustamise korda (29).

2.2.

Vastavalt ettepandud CRD IV määrusele (30) on pädeva asutuse poolt krediidikvaliteeti hindavate asutuse tunnustamise menetluse tulemuseks, et määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaselt registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuurid on „automaatselt” kõlblikud. See kehtib ka krediidireitinguid andvate keskpankade puhul, mis on vabastatud selle määruse nõuete kohaldamisest (31). EKP toetab ettepandud CRD IV määruses sisalduvat uut menetlust, kuivõrd see aitab kaasa krediidikvaliteeti hindavate asutuse tunnustamise lihtsustamisele ning sektoriülese ühetaolisuse saavutamisele (32). Õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides soovitab EKP ettepandud määruse põhjendustes siiski täiendavalt selgitada, et ettepandud CRD IV määruses jõustumisel loetakse eelnimetatud reitinguagentuurid ja keskpangad automaatselt krediidikvaliteeti hindavateks asutusteks, ilma et oleks vaja määratleda krediidihindamise ja krediidikvaliteedi astmete vastavus, st viia läbi kaardistamine.

Kaardistamine ja Euroopa reitinguindeks

2.3.

Ettepandud määruses nähakse ette, et ESMA loob Euroopa reitinguindeksi, mis hõlmab kõiki ESMA-le edastatud krediidireitinguid ning kõigi hinnatud võlainstrumentide agregeeritud indeksit (33). Indeks ja üksikud krediidireitingud avaldatakse ESMA veebilehel. Ettepandud määruse kohaselt põhinevad ESMA-le edastatavad reitingud ühtsel reitinguskaalal (34).

2.4.

Ehkki EKP toetab turuosaliste poolt reitingute läbipaistvuse, koostoimimise ja võrreldavuse suurendamist, tuleb samas tagada, arvestades võimalikke kahjulike mõjusid konkurentsile ja reitingumeetodite mitmekesisusele, et ühtne reitinguskaala ei sunniks reitinguagentuure ühtlustama oma meetodeid ja menetlusi.

2.5.

Lisaks märgib EKP, et EBA ja EIOPA töötavad välja kaardistamismenetlused pangandus- (35) ja kindlustussektoris (36). Arvestades nende küsimuste sektoriülest laadi oleks kohane kaardistamisi kooskõlastada, näiteks Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu (37). Sellega seoses soovitab EKP viite ühtsele reitinguskaalale välja jätta ning soovitab, et detsembriks 2015 vaatab ESMA koostöös EBA, EIOPA ja EKPga läbi registreeritud ja sertifitseeritud reitinguagentuuride jaoks harmoneeritud hindamisskaala kehtestamise võimalikkuse ja esitab aruande komisjonile. Sellest tulenevalt tuleks ettepandud määruses asendada väljend „Euroopa reitinguindeks” väljendiga „Euroopa reitinguplatvorm”.

3. Muud märkused

Riigireitingud

3.1.

EKP toetab algatust suurendada läbipaistvust ning avalikustada riigireitingute koostamise meetodid ja menetlus (38). Ettepandud määruses on ette nähtud erikord riigireitingute läbivaatamise sageduse ja andmise menetluse suhtes. EKP toetab ettepandud muudatusi ja eriti ettepanekut nõuda reitinguagentuuridelt riigireitingute hindamist sagedamini. Ehkki reitingud tuleks avaldada ainult pärast tööpäeva lõppu ning vähemalt üks tund enne kauplemiskohtade avamist liidus, leiab EKP, et oleks võimalik võtta muid meetmeid leevendamaks reitingute muutumise võimalikke tsüklilisi mõjusid. EKP soovitab kaaluda viise, kuidas vähendada reitingu muutuste ajastusest põhjustatud volatiilsust, eriti kui emitendi reiting on jälgimise all ning ta on lähedal oma investeeringutaseme staatuse kaotamisele ning samuti kui kaalutakse reitingu võimalikku alandamist mitme järgu võrra. Seoses nende olukordadega oleks võimalik täiendavalt kaaluda ettepanekuid suhelda turuga sagedamini ja viisil, mis pehmendaksid vabalangust (cliff effect).

Lisaks märgib EKP, et ettepandud määruses on ette nähtud, et reitinguagentuurid lisavad riigireitingule või sellega seotud reitingu väljavaatele üksikasjaliku aruande uuringu kohta, milles põhjendavad kõiki eeldusi, parameetreid, piiranguid, ebaselgust, ning mis tahes muid elemente, mida võeti arvesse reitingu või selle väljavaate määramisel (39). Sellega seoses võib olla kohane laiendada osa kõnealustest nõuetest muud liiki reitingutele, eelkõige nõuded avaldada üksikasjalik teave reitingu muutmist põhjendavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eelduste ning nende suhtelise kaalu kohta.

Reitinguagentuuride sõltumatus

3.2.

EKP toetab komisjoni ettepanekuid käsitleda küsimusi, mis puudutavad reitinguagentuuride sõltumatust. Ent kuna praegune „emitent maksab” reitingute rahastamise mudel võib olla huvide konflikti allikaks ning seega kahjuliku mõjuga reitingutele, (40) oleksid soovitavad laiahaardelisemad alternatiivsed tasumudelid. Seetõttu toetab EKP komisjoni jätkuvat tööd reitinguagentuuride tasustamise asjakohasuse seirel ning ootab sellekohase aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2012. aasta lõpuks, võttes samuti arvesse teistes õiguskordades, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, tehtavat tööd (41).

3.3.	Ehkki EKP toetab ettepanekuid kehtestada rangemad reeglid reitinguagentuuride aktsionäride struktuuri kohta, (42) soovitab EKP, et komisjon kaaluks veelkord ettepandud 5 % künnist, (43) et tagada selle tulemuslikkus.

Rotatsiooni põhimõtted

3.4.

Ehkki EKP toetab komisjoni kavatsust seada sisse rotatsiooni nõue, st et pikaajaline suhe samade hinnatud üksustega võib kahjustada reitingute sõltumatust, võib osutuda vajalikuks soovimatuid tagajärgi täiendavalt hinnata (44). Esiteks, ehkki rotatsiooni nõue peaks aitama kaasa „emitent maksab” mudelist tuleneva huvide konflikti vältimisele, tuleks vältida rotatsiooni kahjulikku mõju reitingute kvaliteedile, eriti kuna võib tekkida oht, et uued tulijad konkureerivad paremaid reitinguid pakkudes või hindu alandades. Teiseks ei tohiks rotatsiooni tõttu katkeda varasemate andmekogumite kasutamine, kuna see tekitaks probleeme reitingumudelite valideerimisel. Kolmandaks peaks selle sätte tõhususe tagamiseks olema piisav valik reitinguagentuure, mis vastavad kõikidele miinimumnõuetele, eriti mis puudutab erireitingute andmist näiteks struktureeritud finantstoodetele. Seetõttu võib olla vaja täiendav analüüs, et määrata kindlaks täpne aastate arv, pärast mida peab roteerumine aset leidma. Lõpuks tuleb sellega seoses arvesse võtta ka seost koostatava hinnanguga „emitent maksab” mudelile (45).

Meetodid

3.5.

EKP toetab ettepandud ESMA ülesandeid seoses reitinguagentuuride uute või täiendatud meetodite vastavusega (46). EKP soovitab täpsustada, et ESMA roll on piiratud selle kontrollimisega, kas need meetodid vastavad kohalduvatele eeskirjadele. Lisaks võib olla vaja täpsustada kohalduvat menetlust ja tähtaegu, et tagada, et ESMA teostatav kontroll ei takista reitinguagentuuridel andmast uusi reitinguid. EKP toetab samuti ettepanekut nõuda rohkem mõistetavamaid selgitusi meetodite ja nende aluseks olevate eelduste kohta kõikide varaliikide reitingute osas. Lõpuks toetab EKP avaliku arutelu nõude kehtestamist reitingu andmise meetodite, mudelite või põhieelduste kavandatavate muudatuste puhul.

Struktureeritud finantsinstrumentide eeskirjad

3.6.

EKP toetab ettepanekut suurendada struktureeritud finantsinstrumentide läbipaistvust (47). Konkreetsemalt toetab EKP ettepandud nõuet avalikustada üksikasjalik teave struktureeritud finantsinstrumentide kohta, (48) nimelt kesksel veebilehel, (49) ning kahe krediidireitingu nõuet struktureeritud finantsinstrumentide puhul (50). Seoses nende teemadega soovib EKP rõhutada järgmist:

3.7.

Esiteks tuleb täpsustada struktureeritud finantsinstrumentide emitentide, algsete väljastajate ja tehingu korraldajate suhtes ettepandud määruses ette nähtud avalikustamisnõuete ning konkreetsetes sektorites kehtivate samalaadsete avalikustamisnõuete suhet, eesmärgiga tagada sektoriülene ühtsus ning vältida eeskirjade dubleerimist (51).

3.8.

Teiseks on eurosüsteemi varaga tagatud väärtpaberite laenude osas antava teabealgatuse raames ette nähtud konkreetsed laenupõhised nõuded teabele selliste varaga tagatud väärtpaberite kohta, mida aktsepteeritakse eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatisena. Selle eesmärgiks on suurendada läbipaistvust ning teha turuosalistele standarditud vormingus kättesaadavaks rohkem õigeaegset teavet tagatiseks olevate laenude ja seotud laekumiste kohta. Sellega seoses märgib EKP ära võimaliku sünergia, mille poole ESMA peaks püüdlema struktureeritud finantsinstrumentide kohta esitatava teabe sisu ja aruandlusvormide väljatöötamisel (52).

3.9.

Kolmandaks toetab EKP algatusi, mis aitavad kaasa läbipaistvusnõuete tugevdamisele struktureeritud finantstoodete ja tagatud võlakirjade turgudel ning avalikustamisnõuete ühtlustamisele selles valdkonnas. Sellega seoses toetab EKP komisjoni ettepanekut hinnata 1. juuliks 2015 vajadust laiendada aruandluskohustuse kohaldamisala muu hulgas tagatud võlakirjadele (53). Samuti märgib EKP ära, et tagatud väärtpaberite turu läbipaistvusega seotud algatusi kaalutakse muudes menetluses olevates seadusandlikes algatustes, näiteks ettepandud CRD IV määruses (54). Seetõttu on tähtis tagada nende erinevate algatuste kooskõla. Kuna ettepandud määrus reguleerib eelkõige reitinguagentuuride tegevust, peaks eespool osutatud algatuste raames, mis puudutavad tagatud võlakirjade läbipaistvust ja avalikustamist, kindlaks määrama nende meetmete kehtestamiseks kohased liidu õigusaktid, st kas siis ettepandud määruse raamistikus ja/või muudes kohastes finantsteenuseid käsitlevates liidu õigusaktides.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud I lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 2. aprill 2012

EKP president

Mario DRAGHI

(1) KOM(2011) 747 lõplik.

(2) KOM(2011) 746 lõplik.

(3) Vt Euroopa Komisjoni ametlikku konsulteerimist seoses reitinguagentuuridega – eurosüsteemi vastus, veebruar 2011 (edaspidi „eurosüsteemi vastus”), avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(4) Vt dokumenti Principles for reducing reliance on CRA ratings, finantsstabiilsuse nõukogu 27. oktoober 2010, (edaspidi „finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtted” ning samuti II lisas ülevaadet eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku poliitikast sellest valdkonnas.

(5) Vt nt Euroopa Keskpanga 19. novembri 2010. aasta arvamuse CON/2010/82 (seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta) punktid 1 ja 2. Kõik arvamused avaldatakse EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(6) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6, uue artikli 5a esimene lause.

(7) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6, artikli 5a (uus) teine lause.

(8) Vt Jacques de Larosière juhitud kõrgetasemelise ELi finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta aruanne, lk 19–20. Eksperdirühm on seisukohal, et mõnedes finantsvaldkonna õigusaktides nõutav reitingute kasutamine tekitab mitmeid probleeme, kuid on käesoleval ajal tõenäoliselt vältimatu. Ent ekspertrühm leiab, et seda tuleks aja jooksul märkimisväärselt vähendada. Järelevalve peaks kontrollima, et finantseerimisasutustel on võimekus täiendada väliste reitingute kasutamist (millele nad ei peaks enam liigselt tuginema) usaldusväärsete sõltumatute hinnangutega.

(9) Vt finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtted, põhimõte II, „Vähendada turu tuginemist reitinguagentuuride reitingutele”.

(10) Vt ettepandud määruse seletuskirja punkti 3.4.2. alapunkt 7 ning lisatud mõjude hinnangu punktid 11–13 ja 25–28.

(11) KOM(2011) 453 lõplik.

(12) Vt ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (KOM(2011) 453 lõplik, edaspidi ettepandud „CRD IV direktiiv”), ettepaneku artikli 76 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 77. Vt ka ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid (KOM(2011) 452 lõplik, edaspidi „CRD IV määrus”), ettepaneku artikkel 395.

(13) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1. Vt ka ettepandud direktiivi artiklid 1 ja 2.

(14) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6, artikkel 5b (uus), esimene lõik.

(15) Vt joonealust märkust 14.

(16) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6, artikkel 5b (uus), teine lõik.

(17) Vt finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtted, põhimõte I, „Vähendada tuginemist reitinguagentuuride reitingutele standardites ning seadusandlikes ja rakendusaktides”.

(18) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6, artikkel 5b (uus).

(19) Vt nt seoses krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidihinnangutega direktiivi 2006/48/EÜ artiklid 80–83 ja 96–99 ning VI ja IX lisa ning ettepandud CRD IV määruse artikkel 130 jj ning ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega (KOM(2011) 8 lõplik), (edaspidi „ettepandud Omnibus II direktiiv”) artikli 109a lõike 1 punkt b ja artikli 111 lõike 1 punkt n.

(20) Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 81 lõige 2 ning artikli 97 lõige 2.

(21) Vt nt direktiivi 2006/48/EC artikli 81 lõike 2 teine lõik, ettepandud CRD IV määruse artikli 131 lõige 1 ning ettepandud Omnibus II direktiivi artikli 111 lõike 1 punkt n.

(22) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6, artikli 5b (uus) esimese lõigu viimane lause.

(23) Vt finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtted, põhimõte II.

(24) Vt joonealust märkust 23.

(25) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6, artikkel 5b (uus).

(26) Ettepandud CRD IV direktiivi artikli 150 lõige 2.

(27) Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 2 lõige 3.

(28) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(29) Vt määruse (EÜ) nr 1060/2009 põhjendus 44.

(30) Vt ettepandud CRD IV määruse artikli 130 lõige 2 ja artikli 262 lõige 2.

(31) Vrd ettepandud CRD IV määruse artiklid 130, 131 ja 133 ning direktiivi 2006/48/EÜ artiklid 81 ja 97 ja IV lisa 2. osa.

(32) Vt Euroopa Keskpanga 4. mai 2011. aasta arvamus CON/2011/42 seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega, punkt 6.4.

(33) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 14, artikkel 11a (uus).

(34) Ettepandud määruse artikli 1 lõiked 14 ja 18, artikli 11a lõige 1 (uus) ja artikli 21 lõige 4a (uus).

(35) Vt ettepandud CRD IV määruse artiklid 131 ja 265 ning Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee 30. novembri 2010. aasta läbivaadatud suuniste (krediidihinnanguid andvate asutuste tunnustamise kohta) 3. osa, avaldatud EBA veebilehel http://www.eba.europa.eu

(36) Vt eesistujariigi 21. septembri 2011. aasta kompromissettepanek seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega, avaldatud nõukogu veebilehel http://register.consilium.europa.eu

(37) Vt arvamuse CON/2011/42 punkt 6.4.

(38) Vt eurosüsteemi vastus, punkt 2.1.

(39) Ettepandud määruse I lisa punkt 6.

(40) Vt eurosüsteemi vastus, punkt 5.

(41) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 24, artikli 39 lõige 1.

(42) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 8, artikkel 6a.

(43) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 8, artikli 6a lõike 1 punkt a.

(44) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 8, artikkel 6b (uus).

(45) Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 39 lõige 1.

(46) Ettepandud määruse artikli 1 lõiked 10 ja 19.

(47) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 11.

(48) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 11, artikli 8a lõige 1 (uus).

(49) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 11, artikli 8a lõige 4 (uus).

(50) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 11, artikkel 8b (uus).

(51) Vt nt direktiivi 2006/48/EÜ artikkel 122a, direktiivi 2011/61/EL artikkel 17, direktiivi 2009/65/EÜ artikkel 50a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1) artikkel 135.

(52) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 11, artikli 8a lõige 3 (uus).

(53) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 24, artikli 39 lõige 4.

(54) Ettepandud CRD IV määruse artikkel 478, eesistujariigi 1. märtsi 2012 kompromissettepanek, avaldatud nõukogu veebilehel http://register.consilium.europa.eu

I LISA

Muudatusettepanekud ettepandud määruse osas

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Ettepandud määruse põhjendus 3a (uus)

Tekst puudub

„(3a)

Reitinguagentuuride krediidireitingutele tuginemise finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtete kohaselt peaksid standardiloojad ja ametiasutused hindama viiteid reitinguagentuuridele standardites, seadus- ja määrusandluses ning võimaluse korral need välja jätma või asendama need sobivate muude krediidikõlblikkuse standarditega. Seda seisukohta tuleks soodustada ka liidu tasandil. Ametiasutused peaksid kohaselt arvestama vajadust vältida liigset ja mehhaanilist tuginemist krediidireitingutele ametiasutuste ja finantsturuosaliste poolt ning selle eesmärgi saavutamisele kohaselt kaasa aitama.”

Selgitus

Ettepandud muudatus kajastab finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtteid reitinguagentuuride reitingutele tuginemise vähendamise kohta ja soovitab asjaomastel liidu ja riikide ametiasutustel selle eesmärgi saavutamisel kaasa aidata (vt ka muudatusi 4 ja 5).

Muudatus 2

Ettepandud määruse põhjendus 21a (uus)

Tekst puudub

„(21a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr xx/201x (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) (2) jõustumisel loetakse käesoleva määruse alusel registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuure ja krediidireitinguid andvaid keskpanku, kes jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja, automaatselt krediidikvaliteeti hindavateks asutusteks õigusaktidest tulenevate nõuete osas.”

Selgitus

Seose kohta määruse (EÜ) nr 1060/2009 ja krediidikvaliteeti hindavate asutuste (ECAI) tunnustamiskorra vahel direktiivi 2006/48/EÜ alusel on EKP juba märkinud, et vältida tuleks topeltmenetlusi ja kulukat nõuete kattuvust (3). Määruse (EÜ) nr 1060/2009 põhjenduse 44 kohaselt ei peaks määrus asendama direktiiviga 2006/48/EÜ kehtestatud ECAI’de tunnustamise protsessi. CRD IV määratleb ECAId kui reitinguagentuurid, kes on registreeritud või sertifitseeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009, või krediidireitinguid andvad keskpangad, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaldamisalasse; selle tõttu soovitab EKP osutada uues põhjenduses, et eespool osutatud tunnustamise menetlus jääb ettepandud CRD IV määruse jõustumisega kõrvale. Selles osas tuleb CRD IV määruse jõustumisel muuta määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 2 lõiget 3.

Muudatus 3

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 2a (uus)

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 2 lõike 4 muutmine

Tekst puudub

„4. Et tagada lõike 2 punkti d ühetaoline kohaldamine, võib komisjon liikmesriigi taotluse alusel, pärast EKPga jaEuroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist, vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ja käesoleva artikli lõike 2 punktile d teha otsuse, milles märgitakse, et keskpank kuulub kõnealuse punkti reguleerimisalasse, mistõttu tema krediidireitingutele ei kohaldata käesolevat määrust; komisjon teavitab sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebilehel käesoleva artikli lõike 2 punkti d reguleerimisalasse kuuluvate keskpankade nimekirja.”

Selgitus

Kõlblike varade krediidistandardi hindamisel võtab eurosüsteem arvesse erinevatest allikatest saadud krediidihinnanguid, sh riikide keskpankade (RKPd) poolt hallatud krediidihindamise sisesüsteeme. Nende süsteemide suhtes eurosüsteem juba kohaldab põhjalikku valideerimist ja igakülgset tegevuskontrolli. RKPde poolt antavate krediidihinnangute osas soovitab EKP oma selle valdkonna ekspertteadmiste ärakasutamiseks, et komisjon konsulteeriks enne erandite otsustamist EKP ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega.

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 18 lõike 3 kohaselt avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma veebilehel selle määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride nimekirja. Soovitavaks peetakse, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldaks oma veebilehel ka erandi saanud keskpankade nimekirja.

Muudatus 4

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 ettepandud artikli 5a muutmine

„Artikkel 5a

Finantseerimisasutuste liigne tuginemine krediidireitingutele

Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustus- ja edasikindlustusandjad, tööandjapensioni kogumisasutused, investeerimis- ja valitsemisäriühingud, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad ning kesksed vastaspooled, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu xx xxx 201x. aasta määruses (EL) nr xx/201x börsiväliselt kaubeldavate tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta,9 peavad ise hindama krediidiriski ning nad ei tugine üksnes ja mehaaniliselt krediidireitingutele, hinnates üksuse või finantsinstrumendi krediidikvaliteeti Kõnealuste ettevõtete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused kontrollivad hoolega ettevõtete krediidihindamise menetluse asjakohasust.”

„Artikkel 5a

Finantseerimisasutuste liigne tuginemine krediidireitingutele

Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustus- ja edasikindlustusandjad, tööandjapensioni kogumisasutused, investeerimis- ja valitsemisäriühingud, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad ning kesksed vastaspooled, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu xx xxx 201x. aasta määruses (EL) nr xx/201x börsiväliselt kaubeldavate tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, peavad välja töötama ja kasutusele võtma piisava sisekorra ja meetodid, mis võimaldavad neil ise hinnata krediidiriski kooskõlas nende suhtes kohaldatavate konkreetsete sektorireeglitega ning nad ei tugine üksnes ja mehaaniliselt krediidireitingutele, hinnates üksuse või finantsinstrumendi krediidikvaliteeti. Kõnealuste ettevõtete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused kontrollivad hoolega ettevõtete krediidihindamise menetluse asjakohasust, võttes arvesse ettevõtjate olemust, suurust ja komplekssust.”

Selgitus

Ettepandud muudatust on selgitatud käesoleva arvamuse punktides 1.1 ja 1.2.

Muudatus 5

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 6

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 ettepandud artikli 5b muutmine

„Artikkel 5b

Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuginemine krediidireitingutele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (*) (EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (**) (EIOPA) ning ESMA ei osuta krediidireitingutele oma suunistes, soovitustes ega tehniliste standardite eelnõus, kui selline viide võib käivitada pädevate asutuste või finantsturu osaliste mehaanilise tuginemise krediidireitingutele. Selle kohaselt ning hiljemalt 31. detsembriks 2013 vaatavad EBA, EIOPA ja ESMA läbi kõik olemasolevad suunised ja soovitused ja vajaduse korral kõrvaldavad kõik viited krediidireitingutele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (***) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ei osuta krediidireitingutele oma hoiatustes ja soovitustes, kui selline viide võib käivitada mehaanilise tuginemise krediidireitingutele.”

„

”

Selgitus

Ettepandud muudatust on selgitatud käesoleva arvamuse punktides 1.3 kuni 1.8.

Muudatus 6

Ettepandud määruse artikli 1 lõige 14

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 ettepandud artikli 11a muutmine

„Artikkel 11a

Euroopa reitinguindeks

1. Mis tahes registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab krediidireitingut või reitingu väljavaadet andes ESMA-le teabe reitingu kohta, sealhulgas hinnatava instrumendi reitingu ja väljavaate, teabe reitingu tüübi kohta, reitingumeetme tüübi ning avaldamise kuupäeva ja kellaaja. Antud reiting põhineb ühtsel reitinguskaalal, millele on osutatud artikli 21 lõike 4a punktis a

2. ESMA loob Euroopa reitinguindeksi, mis hõlmab kõiki ESMA-le vastavalt lõikele 1 edastatudkrediidireitinguid ning kõigi hinnatud võlainstrumentide agregeeritud indeksit. Indeks ja üksikud krediidireitingud avaldatakse ESMA veebisaidil.”

„Artikkel 11a

Euroopa reitinguplatvorm

2. ESMA loob Euroopa reitinguplatvormi, mis hõlmab kõiki ESMA-le vastavalt lõikele 1 edastatudkrediidireitinguid üksikud krediidireitingud avaldatakse ESMA veebisaidil.”

Selgitus

Ettepandud muudatust on selgitatud käesoleva arvamuse punktides 2.3 kuni 2.5. Vastavalt on muudetud artikli pealkirja.

Muudatus 7

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 18 punkt b

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 ettepandud artikli 21 lõike 4a muutmine

„4a. ESMA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada järgmist:

a)	ühtne standardreitinguskaala, mida peavad vastavalt artiklile 11a kasutama registreeritud ja sertifitseeritud reitinguagentuurid, mis põhineb krediidiriski mõõtmise meetristikul ja mitmel reitingukategoorial ning iga reitingukategooria piirväärtusel;

[…].”

„4a. ESMA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada järgmist:

;

[…]”

Selgitus

Ettepandud muudatust on selgitatud käesoleva arvamuse punktides 2.3 kuni 2.5.

Muudatus 8

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 18 punkt ba (uus)

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikkel 21 lõige 4b (uus).

Tekst puudub

„4b 31.detsembriks 2015 vaatab Euroopa Väärtpaberijärelevalve koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja EKPga läbi registreeritud ja sertifitseeritud reitinguagentuuride jaoks harmoneeritud hindamisskaala kehtestamise võimalikkuse ja esitab aruande komisjonile.”

Selgitus

Ettepandud muudatust on selgitatud käesoleva arvamuse punktides 2.3 kuni 2.5.

Muudatus 9

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 24 punkt c (uus)

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 39 lõige 5

Tekst puudub

„5. 31. detsembriks 2014 esitavad Euroopa Väärtpaberijärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonile aruande meetmete kohaldamise kohta, mida rakendatakse liigse krediidireitingutele tuginemise vähendamiseks, ja hindab võimalikke alternatiive või täiendab olemasolevaid mudeleid. EKP ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu osalevad aruande makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja süsteemsete riskide aspektides.”

Selgitus

Ettepandud muudatust on selgitatud käesoleva arvamuse punktides 2.3 kuni 2.8.

(1) Rõhutatud kiri osutab Euroopa Keskpanga (EKP) ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2) ELT L …, lk.

(3) Arvamuse CON/2009/38 punkt 8.

II LISA

EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIK

EKPd puudutavad reitinguagentuuride teenused otseselt seoses eurosüsteemi ülesannete ja kohustustega, eelkõige rahapoliitika operatsioonide teostamisega. Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta, (1) määratlevad eurosüsteem ja liikmesriikide keskpangad (RKPd), mille rahaühik ei ole euro, korra, reeglid ja kriteeriumid, mis on vajalikud rahapoliitika operatsioonides kõlblike varade kõrge krediidistandardi nõude täitmiseks, ja kohastel juhtudel tingimused krediidireitingute kasutamiseks keskpanga operatsioonides (2).

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik (Eurosystem credit assessment framework, ECAF) võtab arvesse krediidihinnanguid ühest järgmisest neljast allikast: krediidikvaliteeti hindavad asutused (ECAI), RKPde krediidihindamise sisesüsteemid (ICAS), tehingupoole sisereitingutel põhinevad süsteemid või kolmandatest isikutest teenusepakkujate hindamisvahendid. Nende süsteemide suhtes kohaldatakse üldiseid vastuvõetavuskriteeriume, mida täiendab aastas mitu korda toimuv tegevuskontroll kooskõlas eurosüsteemi õigusraamistikuga rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (3). Lisaks võtab eurosüsteem arvesse sellised institutsioonilisi kriteeriume ja näitajaid, mis tagavad instrumentide omanikele samaväärse kaitse, näiteks garantiisid. ECAFi tegevuskontroll hõlmab iga-aastase kõikide kõlblike võlgnike puhul täheldatud kohustuste rikkumise määra, st staatilise kogumi, ja eurosüsteemi poolt maksejõuetuse tõenäosuseks võetud krediidikvaliteedi künnise võrdluse, (4) mis määrab krediidiriski maksimumtaseme, mida eurosüsteem on valmis standardsetes rahapoliitika operatsioonides võtma. Tegevuskontrolli eesmärgiks on tagada, et krediidihindamise tulemused on võrreldavad süsteemide ja allikate üleselt. Samal ajal läheneb eurosüsteem nendele hindamistele kaalutletult ning jätab endale õiguse vara kasutamine tagasi lükata või seda piirata selle vara krediidikvaliteedi kohta käiva mis tahes teabe alusel, mida ta peab asjassepuutuvaks.

Detsembris 2011 pankade laenuandmise ja rahaturu tegevuse toetamiseks välja kuulutatud (5) meetmete osana teatas EKP nõukogu, et laenunõudeid, st pangalaene tuleks lugeda kõlblikuks laiemal alusel. Lisaks toetas EKP nõukogu laenunõuete ulatuslikumat kasutamist tagatisena eurosüsteemi laenuoperatsioonides ühtlustatud kriteeriumide alusel ja teatas, et eurosüsteem on tugevdamas on sisemisi krediidihindamise võimekust. Samuti julgustab ta võimalikke väliseid krediidihinnangute pakkujaid, st reitinguagentuure ja reitinguvahendite pakkujaid ning sisereitingul põhinevaid süsteeme kasutavaid kommertspanku taotlema eurosüsteemi heakskiitu eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus (6). Lisaks peavad EKP-l ja eriti eurosüsteemi RKPdel (kuna teave laenunõuete vastaspoolte kohta on riikides avaldatud) olema kohased krediidihindamise sisesüsteemid. Seetõttu on eurosüsteemi RKPdel vaja tugevdada oma krediidihindamisvõimet, kui reitinguagentuurid ei ole hinnangut andnud. Käesoleval ajal on sisereitingul põhinev süsteem olemas neljal RKP-l (7). Nende süsteemide suhtes eurosüsteem juba kohaldab põhjalikku valideerimist ja igakülgset tegevuskontrolli.

Riigireitingute puhul on eurosüsteem tõendanud oma sõltumatust reitinguagentuuridest ning andnud omaenda hinnanguid riigivõlakirjade krediidikvaliteedile osas, mis puudutab nende tagatiskõlblikkust eurosüsteemi likviidsusoperatsioonides, otsustades peatada reitingunõuded selliste Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja EKPga kokku lepitud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmiga hõlmatud euroala liikmesriikide puhul nagu Kreeka, (8) Iirimaa (9) ja Portugal, (10) ning otsustades sellise peatamise lõpetada, olles hinnanud negatiivset mõju riigivõlakirjade krediidikvaliteedile tulenevalt Kreeka otsusest esitada võlakirjade omanikele võlavahetuspakkumine (11).

Eeltoodut arvestades vastab eurosüsteem finantsstabiilsuse nõukogu põhimõttele, mille kohaselt keskpangad peaksid ise vastu võtma finantsinstrumentide krediidihinnanguid, mida nad aktsepteerivad turutehingutes nii tagatistena kui ka otseostudena, ning mille kohaselt keskpankade strateegiates tuleks vältida mehhaanilist lähenemist, mis võib viia finantsinstrumentide kõlblikkuse tarbetult äkiliste ja suurte muutusteni ning allahindluste tasemeni, mis võib soodustada vabalangust (12). Samas, nagu eespool osutatud, on eurosüsteem valmis jätkuvalt läbi vaatama ECAFi menetlusi, eeskirju, meetodeid, süsteeme üldiselt ning ressursse, mida kasutatakse krediidihindamise sisesüsteemide allikates.

(1) ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

(2) Vt 21. aprilli 2009. aasta arvamust CON/2009/38 seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb reitinguagentuure, muudatus 1.

(3) 20. septembri 2011. aasta suunis EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (ELT L 331, 14.12.2011, lk 1).

(4) Vt suunise EKP/2011/14 I lisa jaotis 6.3.5.

(5) Vt EKP 8. detsembri 2011. aasta pressiteade, avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(6) Vt direktiivi 2011/14/EÜ I lisa jaotis 6.3.4.

(7) ICAS allikas koosneb hetkel neljast krediidihindamise süsteemist, mida haldavad Deutsche Bundesbank, Banco de Espańa, Banque de France ja Oesterreichische Nationalbank (vt suunise EKP/2011/14 I lisa jaotis 6.3.4.2).

(8) Euroopa Keskpanga 6. mai 2010. aasta otsus EKP/2010/3 ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka valitsuse poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumentide kõlblikkusega (ELT L 117, 11.5.2010, lk 102).

(9) Euroopa Keskpanga 31. märtsi 2011. aasta otsus EKP/2011/4 ajutiste meetmete kohta seoses Iiri valitsuse poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumentide kõlblikkusega (ELT L 94, 8.4.2011, lk 33).

(10) Euroopa Keskpanga 7. juuli 2011. aasta otsus EKP/2011/10 ajutiste meetmete kohta seoses Portugali valitsuse poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumentide kõlblikkusega (ELT L 182, 12.7.2011, lk 31).

(11) Euroopa Keskpanga 27. veebruari 2012. aasta otsus EKP/2012/2, millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2010/3 ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka valitsuse poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumentide kõlblikkusega (ELT L 59, 1.3.2012, lk 36).

(12) Finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtted, põhimõte III.1., „Keskpanga operatsioonid”.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.167.est
Euroopa Liidu Teataja		C 167

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 13. juuni 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 167/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6569 – Lecta/Polyedra) ( 1 )	1

2012/C 167/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6468 – ForFarmers/Hendrix) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2012/C 167/04	Nõukogu otsus, 11. juuni 2012, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 3 suhtes	15

	Euroopa Komisjon
2012/C 167/05	Euro vahetuskurss	16

	Kontrollikoda
2012/C 167/06	Eriaruanne nr 7/2012 Veinituru ühise korralduse reform: senised edusammud	17

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 167/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6595 – AXA/BNP Paribas/Immeuble Cergy-Pontoise) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	18

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2492
JPY	Jaapani jeen	99,40
DKK	Taani kroon	7,4324
GBP	Inglise nael	0,80385
SEK	Rootsi kroon	8,8640
CHF	Šveitsi frank	1,2012
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,5465
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,682
HUF	Ungari forint	296,92
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6969
PLN	Poola zlott	4,3283
RON	Rumeenia leu	4,4630
TRY	Türgi liir	2,2860
AUD	Austraalia dollar	1,2601
CAD	Kanada dollar	1,2852
HKD	Hongkongi dollar	9,6923
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6097
SGD	Singapuri dollar	1,6046
KRW	Korea won	1 461,71
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,5284
CNY	Hiina jüaan	7,9594
HRK	Horvaatia kuna	7,5565
IDR	Indoneesia ruupia	11 770,30
MYR	Malaisia ringit	3,9731
PHP	Filipiini peeso	53,521
RUB	Vene rubla	41,0800
THB	Tai baht	39,562
BRL	Brasiilia reaal	2,5654
MXN	Mehhiko peeso	17,5712
INR	India ruupia	69,7120

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Keskpank
2012/C 167/03	Euroopa Keskpanga arvamus, 2. aprill 2012, seoses ettepanekutega, mis käsitlevad määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta, ja direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta seoses liigse tuginemisega krediidireitingutele (CON/2012/24)	2


	(1) EMPs kohaldatav tekst