ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.C_2012.152.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 152

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

55. köide
30. mai 2012


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2012/C 152/01

Euro vahetuskurss

1

2012/C 152/02

Euro vahetuskurss

2

2012/C 152/03

Ärakuulamise eest vastutava ametniku ametisse määramine kaubandusmenetluste raames

3

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2012/C 152/04

Teade Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) alusel toimuva Landsbanki Íslands hf. võlausaldajate koosoleku kohta

4

 

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

2012/C 152/05

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liikme kohale kandideerimise kutse – Viitenumber: CEI-SCIE-2012

5

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2012/C 152/06

Riigiabi – Taani – Riigiabi SA.33728 (12/C) (ex 11/N) – Kopenhaageni uue universaalhalli rahastamine – Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 ( 1 )

12

2012/C 152/07

Riigiabi – Rootsi – Riigiabi SA.33618 (12/C) (ex 11/N) – Uppsala spordikompleks – Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 ( 1 )

18

2012/C 152/08

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6603 – Hon Hai/Sharp/Sharp Display Products) ( 1 )

24

2012/C 152/09

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6517 – The Klesch Group/Arkema's Vinyl Products business) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

25

2012/C 152/10

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6559 – Eurochem/K+S Nitrogen) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

26

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/1


Euro vahetuskurss (1)

28. mai 2012

2012/C 152/01

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2566

JPY

Jaapani jeen

99,75

DKK

Taani kroon

7,4303

GBP

Inglise nael

0,8001

SEK

Rootsi kroon

8,9982

CHF

Šveitsi frank

1,2019

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,5359

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,309

HUF

Ungari forint

298,38

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,698

PLN

Poola zlott

4,3394

RON

Rumeenia leu

4,468

TRY

Türgi liir

2,3074

AUD

Austraalia dollar

1,274

CAD

Kanada dollar

1,2871

HKD

Hongkongi dollar

9,7542

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6477

SGD

Singapuri dollar

1,6038

KRW

Korea won

1 483,09

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,461

CNY

Hiina jüaan

7,956

HRK

Horvaatia kuna

7,5576

IDR

Indoneesia ruupia

11 814,52

MYR

Malaisia ringit

3,9495

PHP

Filipiini peeso

54,662

RUB

Vene rubla

40,116

THB

Tai baht

39,721

BRL

Brasiilia reaal

2,4826

MXN

Mehhiko peeso

17,517

INR

India ruupia

69,345


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/2


Euro vahetuskurss (1)

29. mai 2012

2012/C 152/02

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2523

JPY

Jaapani jeen

99,64

DKK

Taani kroon

7,4307

GBP

Inglise nael

0,79940

SEK

Rootsi kroon

8,9865

CHF

Šveitsi frank

1,2015

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

7,5205

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,512

HUF

Ungari forint

297,90

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6983

PLN

Poola zlott

4,3610

RON

Rumeenia leu

4,4653

TRY

Türgi liir

2,3008

AUD

Austraalia dollar

1,2737

CAD

Kanada dollar

1,2835

HKD

Hongkongi dollar

9,7224

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6481

SGD

Singapuri dollar

1,6001

KRW

Korea won

1 472,72

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

10,4489

CNY

Hiina jüaan

7,9301

HRK

Horvaatia kuna

7,5700

IDR

Indoneesia ruupia

11 886,57

MYR

Malaisia ringit

3,9531

PHP

Filipiini peeso

54,305

RUB

Vene rubla

40,3170

THB

Tai baht

39,735

BRL

Brasiilia reaal

2,4846

MXN

Mehhiko peeso

17,4445

INR

India ruupia

69,7220


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/3


Ärakuulamise eest vastutava ametniku ametisse määramine kaubandusmenetluste raames

2012/C 152/03

Komisjon määras ärakuulamise eest vastutavaks ametnikuks alates 1. maist 2012 Dominique AVOT vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 29. veebruari 2012. aasta otsuse (ärakuulamise eest vastutava ametniku tööülesannete ja pädevuse kohta teatavates kaubandusmenetlustes) artiklile 3 (ELT L 107, 19.4.2012, lk 5).


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/4


Teade Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) alusel toimuva Landsbanki Íslands hf. võlausaldajate koosoleku kohta

2012/C 152/04

VÕLAUSALDAJATE KOOSOLEK

Neljapäeval, 31. mail 2012 kell 9.00 toimub Hilton Hotel Nordicas (Suðurlandsbraut 2, Reykjavík) panga Landsbanki Íslands hf., registreerimisnumber 540291-2259, likvideerimismenetlusega seotud võlausaldajate koosolek.

Koosoleku päevakord

1.

Koosoleku kokkukutsumine, koosoleku juhataja ja sekretäri valimine.

2.

Likvideerimismenetluse seisukord ja pärast viimast võlausaldajate koosolekut võetud peamiste meetmete tutvustamine.

3.

Finantsküsimused 2012. aasta 1. kvartali seisuga.

4.

Arutelu esitatud nõuete üle ja muud jooksvad küsimused enne kohtusse pöördumist.

5.

Likvideerimiskomisjoni selliste otsuste tutvustamine, milles käsitletakse finantsasutuste seaduse nr 161/2002, nagu seda on hiljem muudetud, artikli 102 lõike 6 kohaselt võlausaldajatele tehtud osalisi makseid.

6.

Võlausaldajatele antakse võimalus esitada vastuväiteid likvideerimiskomisjoni nende otsuste kohta, milles käsitletakse päevakorra 5. punktis osutatud osamaksete vahetuskursi viitemäära. Kui vastuväiteid ei esitata, loetakse otsus lõplikuks.

7.

Arutelu ning küsimused ja vastused.

Koosolek toimub islandi keeles ingliskeelse tõlkega. Koosolekust on õigus osa võtta osapooltel, kes on esitanud panga vastu nõudmisi, mis ei ole täielikult tagasi lükatud, või osapooltel, kelle suhtes sellised nõudmised on õigusjärgselt esitatud.

Reykjavík, 15. mai 2012

Landsbanki Íslands hf likvideerimiskomisjon

Halldór H. BACKMAN, riigikohtu jurist

Herdís HALLMARSDÓTTIR, riigikohtu jurist ja

Kristinn BJARNASON, riigikohtu jurist


Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/5


Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liikme kohale kandideerimise kutse

Viitenumber: CEI-SCIE-2012

2012/C 152/05

1.   AMET

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis asub Austrias Viinis (1).

Ameti eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi ühenduse asjakohastele institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja asutustele ning ühenduse liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel täielikult järgida põhiõigusi (2).

Amet keskendub põhiõiguste olukorrale Euroopa Liidus ja selle 27 liikmesriigis. Osalema võidakse kutsuda ka kandidaatriike ning Euroopa Liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riike. Praegu on selline riik Horvaatia.

Ameti koosseis on järgmine:

 

haldusnõukogu

 

juhatus

 

teaduskomitee

 

direktor

2.   TEADUSKOMITEE

Käesoleva kandideerimiskutsega kutsutakse kandideerima ameti teaduskomitee liikme kohale eksperte, kellel on asjakohaseid kogemusi ühes või mitmes põhiõiguste valdkonnaga seotud teadusvaldkonnas.

Vastavalt nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 (edaspidi „määrus”), millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet”), artikli 14 lõikele 1, nimetab ameti haldusnõukogu ametisse teaduskomitee, mis koosneb üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti pädevast sõltumatust isikust.

Teaduskomitee ülesanded:

Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 5 tagab eespool nimetatud teaduskomitee ameti tegevuse teadusliku kvaliteedi.

Sel eesmärgil kaasab ameti direktor teaduskomitee selliste dokumentide ettevalmistamisse, mis on seotud ametile määruse artikli 4 lõike 1 punktidega a–f ja h pandud ülesannete täitmisega ja hõlmavad järgmist:

põhiõiguste kohta asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe ning andmete kogumine, dokumenteerimine ja levitamine, mis hõlmab ametile edastatud uurimus- ja seiretulemusi Euroopa Liidu liikmesriikidelt, Euroopa Liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt ja asutustelt, uurimiskeskustelt, riiklikelt asutustelt, vabaühendustelt, kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sealhulgas Euroopa Nõukogu pädevatelt asutustelt;

asjakohaste meetodite ja standardite väljatöötamine koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikidega, et suurendada põhiõigusi käsitlevate andmete võrreldavust, objektiivsust ja usaldusväärsust Euroopa tasandil;

teadusuuringute ja -vaatluste, ettevalmistavate uuringute ja teostatavusuuringute korraldamine põhiõigustega seotud küsimustes;

põhiõigustega seotud konkreetseid teemasid käsitlevate arvamuste koostamine ja avaldamine;

ameti tegevusvaldkondadega hõlmatud põhiõiguste küsimusi käsitleva aastaaruande avaldamine, esitades ka hea tava näiteid;

ameti enda analüüsil, uurimistööl ja vaatlustel põhinevate temaatiliste aruannete avaldamine;

teabevahetusstrateegia arendamine ja dialoogi edendamine kodanikuühiskonnaga, et teadvustada avalikkusele põhiõigusi ja levitada aktiivselt teavet ameti tegevuse kohta.

Teaduskomitee töömeetodid:

Erinevalt haldusnõukogust on teaduskomitee nõuandev organ, mis ei ole seotud ameti haldamise ega juhtimisega. Teaduskomitee on tööorgan, mis osaleb ameti teadusuuringutes. Teaduskomitee liikmetelt eeldatakse seetõttu täielikku pühendumist, et anda nii tööaja kui ka -mahu poolest oluline panus ameti tegevusse. Liikmetelt oodatakse põhjendatud arvamusi ameti tegevuse kvaliteedi kohta, mis võib tähendada üksikasjalikke kirjalikke dokumente. Praegu järgitavate töömeetodite (3) kohaselt vastutab komitee iga liige ettekandjana ühe või mitme konkreetse teadusprojekti eest alates projekti ideefaasist kuni lõpptulemuste avaldamiseni. Ameti tegevuse teadusliku kvaliteedi teemal teevad otsuseid teaduskomitee liikmed siiski kollektiivselt. Teaduskomiteed juhib esimees, kelle komitee valib ametisse üheks aastaks (4). Sekretariaat abistab eesistujat ameti pakutavate teenuste piires.

Teaduskomitee koosseis:

Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 koosneb teaduskomitee üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti pädevast sõltumatust isikust. Haldusnõukogu nimetab liikmed ametisse pärast läbipaistvat kandideerimiskutse avaldamist ja valikumenetlust, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga (5).

Ameti haldusnõukogu tagab ametisse nimetatavate teaduskomitee liikmete võrdse geograafilise esindatuse. Lisaks püüab haldusnõukogu saavutada teaduskomitees naiste ja meeste tasakaalustatud esindatust. Samuti pöörab ta vajalikku tähelepanu teadusvaldkondadele ja erialadele, et hõlmata teaduskomitee eri pädevusalasid, nagu on määratletud ameti mitmeaastases raamistikus.

Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 ei tohi ameti haldusnõukogu liikmed olla teaduskomitee liikmed.

Teaduskomitee liikmed on eksperdid ühes või mitmes inimõigustega seotud või inimõiguste seisukohalt olulises teadusvaldkonnas, muu hulgas järgmistes:

sotsiaalteadused, sealhulgas kandidaadid, kes tunnevad uurimismeetodeid ja kellel on mitut riiki hõlmava võrdleva teadusuuringu kogemus;

õigusteadus, sealhulgas võrdlev riigiõigus, Euroopa Liidu õigus ja rahvusvaheline õigus;

politoloogia;

statistika.

Ametiaeg:

Teaduskomitee liikmete ametiaeg on viis aastat. Liikmeid ei või uuesti ametisse nimetada. Teaduskomitee liikmed on sõltumatud ning nad peavad täitma konfidentsiaalsuseeskirju.

Neid võib asendada ainult nende enda soovil või juhul, kui nad ei saa oma kohustusi alaliselt täita. Kui liige siiski ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja ameti direktorile. Teise võimalusena võib haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu, ja kutsuda ta tagasi. Haldusnõukogu nimetab kooskõlas tavaliikmete ametissemääramise menetlusega järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme. Kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme volitusi pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks. Teaduskomitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.

Teaduskomitee koosolekud:

Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 6 tuleb teaduskomitee kokku neli korda aastas täiskogu istungiks. Koosolekud toimuvad ameti asukohas (Viinis), välja arvatud erandjuhtudel. Liikmetelt oodatakse koosolekutel osalemist ning olulist panust nii tööaja kui ka -mahu poolest, sealhulgas neile esitatud materjalide läbivaatamist ja nende kohta arvamuse avaldamist, mis tuleb eelistatavalt esitada kirjalikult ja koos põhjendustega.

Teaduskomitee liikmed saavad seoses teaduskomitee tegevuses osalemisega hüvitisi (6).

3.   PÄDEVUSE JA TÖÖKOGEMUSE NÕUDED, HINDAMISKRITEERIUMID

A.   Kõlblikkuskriteeriumid

Teaduskomitee liikme kohale kandideerija peab vastama järgmisele neljale kriteeriumile:

magistri- või doktorikraad või samaväärne akadeemiline kraad asjakohases teadusvaldkonnas;

pärast eespool nimetatud kraadi omandamist seitsmeaastane tõendatud töökogemus põhiõigustega seotud valdkondades, näiteks sotsiaalteadustes, politoloogias, õigusteaduses ja/või statistikas;

Euroopa Liidu ühe liikmesriigi kodakondsus;

vähemalt ühe Euroopa Liidu ametliku keele põhjalik valdamine ning teise ametliku keele rahuldav oskus (7).

B.   Valikukriteeriumid

OLULISED NÕUDED

Teaduskomitee liikmed peavad vastama järgmisele viiele olulisele nõudele:

—   teaduslik tipptase: teaduslik tipptase ameti pädevuse valdkondades, sealhulgas avaldatud teaduspublikatsioonid neis ja/või lähedastes valdkondades;

—   riigiülese võrdleva teadustöö kogemus: laialdane kogemus, mis on saadud töötamisel ja/või teadusuuringute tegemisel mitmes riigis ameti tööga tihedalt seotud valdkondades;

—   põhjalikud teadmised põhiõiguste järgimise tegelikust olukorrast: laialdane töökogemus seoses põhiõiguste õiguslike, sotsiaalteaduslike ja poliitiliste aspektide ja/või praktilise rakendamisega, näiteks töökogemus seoses välitööde ja andmeanalüüsi, tehnilise nõustamise ja kohtuotsustega või töötamine rahvusvahelise valitsus- või valitusvälise organisatsiooni jaoks;

—   arvamuste ja/või soovituste koostamine: arvamuste või soovituste koostamise kogemus riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ameti huvialas olevates valdkondades; need arvamused ja soovitused võivad olla koostatud suuremahulise teadusuuringu järelduste või kokkuvõttena;

—   suurepärane inglise teaduskeele valdamine: inglise keele suurepärane suuline ja kirjalik valdamine. Ameti töökeel on inglise keel.

SOOVITATAVAD NÕUDED

Eelistatud on kandidaadid, kes täidavad kolm järgmist kriteeriumi:

alalise töötamise kogemus professori või lektorina õppeasutuses;

doktorikraad;

töökogemus valdkondadevahelises keskkonnas, soovitatavalt rahvusvahelise taustaga institutsioonis.

Esitatud faktide ja tõendite põhjal hinnatakse eelkõige kandidaatide vastavust eespool loetletud olulistele nõuetele, kasutades järgmist punktiskaalat:

1.   Teaduslik tipptase (0–30 punkti)

Asjakohased teaduspublikatsioonid – vähemalt 10 kõrge tasemega publikatsiooni

Riigiasutustele antud asjakohased eksperdiarvamused, -soovitused või -järeldused

Asjakohased teadusprojektid Euroopa Liidu eri liikmesriikides

Asjakohane õpetamiskogemus Euroopa Liidu eri liikmesriikides ning rahvusvaheliste konverentside juhatamise, rahvusvahelistes töörühmades ja valdkondadevahelistes projektides osalemise kogemus

2.   Riigiülese võrdleva teadustöö kogemus (0–15 punkti)

Asjakohane välitööde kogemus, sealhulgas näiteks mitut riiki hõlmavad uuringud

Asjakohane poliitika- ja õigusnõustamise kogemus rahvusvahelises või riikidevahelises keskkonnas

Asjakohane poliitiliste süsteemide võrdlemise kogemus ja teadmised võrdlevast riigiõigusest (EL)

3.   Põhjalikud teadmised põhiõiguste tegelikust järgimisest ja selle poliitikast (0–15 punkti)

Asjakohane töökogemus avalikus halduses või poliitikas, sealhulgas töötamine juhtival ametikohal

Asjakohane töökogemus kohtusüsteemis, sealhulgas töötamine juhtival ametikohal

Asjakohane töökogemus vabaühenduses, sealhulgas töötamine juhtival ametikohal

Asjakohane töökogemus riiklikus inimõiguste institutsioonis või muus riiklikul tasandil inimõigustega tegelevas organis, sealhulgas töötamine juhtival ametikohal

Asjakohane töökogemus põhiõiguste valdkonnas rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas töötamine juhtival ametikohal

4.   Arvamuste ja/või soovituste/järelduste koostamine (0–15 punkti)

Ulatuslik töökogemus teadusuuringute teisendamisel praktilisteks soovitusteks

Riiklikele haldusorganitele ja vabaühendustele kokkuvõtliku ja poliitiliselt asjakohase eksperdiarvamuse koostamise ulatuslik töökogemus

Ulatuslik töökogemus teadustoimetajana

Laiemale avalikkusele põhiõiguste selgitamise töökogemus

5.   Suurepärane inglise teaduskeele valdamine (0–10 punkti)

Inglise kirjaliku teaduskeele suurepärane valdamine

Teaduslike tekstide inglise keeles kirjutamise ja toimetamise ulatuslik töökogemus

Soovitatavate kriteeriumide eest antakse 0–5 punkti.

Valikuetapis arvestatakse ka vajadust tagada õiglane geograafiline ja sooline tasakaal.

4.   AVALDUSTE ESITAMINE

Kandidaatidel tulen esitada avaldused elektrooniliselt ameti veebilehe kaudu: http://www.fra.europa.eu

Vastu võetakse ainult veebilehe kaudu esitatud kandideerimisavaldusi. Avaldus loetakse vastuvõetavaks üksnes juhul, kui see sisaldab järgmist:

kaaskiri (kuni üks lehekülg);

registreerimisvorm, mis on esitatud ameti veebilehel, mis on seotud käesoleva kandideerimiskutsega;

raamatutes ja erialaajakirjades avaldatud teaduspublikatsioonide loetelu, sealhulgas kokkuvõtted viiest kõige asjakohasemast artiklist (kolm neist kokkuvõtetest peavad olema inglise keeles). Valimise hilisemas etapis võidakse paluda täiendavaid toetavaid dokumente.

Kandideerimiskutse ja -menetluse kohta saab selgitusi küsida järgmiselt aadressilt:

selection-scientific-committee@fra.europa.eu

5.   VALIKUMENETLUS, AMETISSE NIMETAMINE JA AMETIAEG

Eelvalikumenetlus:

Teaduskomitee liikmete eelvalikukomisjoni töö valmistab ette ja seda korraldab ameti direktor. Tema juhatab ka eelvalikukomisjoni, mis koosneb ameti talituste juhatajatest ning Euroopa Nõukogu selleks määratud isikust. Kaks ameti haldusnõukogu liiget võivad osaleda eelvalikukomisjonis vaatlejatena.

Eelvalikukomisjon kontrollib kandidaatide vastavust kõlblikkuskriteeriumidele. Kui kandidaat ei vasta mõnele kriteeriumile, ei pääse ta valikumenetluse järgmistesse etappidesse.

Seejärel hindab eelvalikukomisjon iga kõlbliku kandidaadi vastavust valikukriteeriumidele. Komisjon koostab iga kandidaadi kohta individuaalse hindamisvormi, kus on lühikommentaar kandidaadi konkreetsete eeliste ja puuduste kohta.

Direktor esitab ameti juhatusele eelvaliku tulemused, sealhulgas teabe mittesobivate kandidaatide kohta.

Valikumenetlus:

Ameti juhatus hindab kõiki kandidaate kindlaksmääratud valikukriteeriumide alusel.

Hindamisel arvestab juhatus järgmist:

eelvalikukomisjoni tegevust;

vajadust tagada, et teaduskomitee liikmete erialaline spetsialiseerumine hõlmaks põhiõigustega seotud kõige olulisemaid teadusvaldkondi vastavalt ameti missioonile ja eesmärkidele;

vajadust tagada õiglane geograafiline ja sooline tasakaal.

Ameti juhatus esitab haldusnõukogule kõige sobivamate kandidaatide nimekirja. Selles nimekirjas peaks olema rohkem kui 11 ja vähem kui 22 kandidaati. Nimekirjas on ka iga kandidaadi punktid ja otsus, kas ta sobib teaduskomitee liikmeks.

Juhatuse esimees esitab haldusnõukogule valikumenetluse tulemused, sealhulgas eespool nimetatud nimekirjadest välja jäetud kandidaatide loetelu ja sobimatute kandidaatide loetelu.

Ameti talitused tagavad valikumenetluse käigus vajaliku tehnilise ja logistilise abi.

Ametisse nimetamine:

Pärast Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga konsulteerimist nimetab ameti haldusnõukogu juhatuse esitatud nimekirja alusel teaduskomitee liikmed ametisse. Kandidaadid, keda ametisse ei nimetatud, kantakse reservnimekirja.

Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 2 on teaduskomitee liikmete ametiaeg viis aastat ja ametiaega ei pikendata.

Reservnimekiri kehtib teaduskomiteesse määratud liikmete kogu ametiaja vältel. Kui teaduskomitees vabaneb ametikoht, määrab haldusnõukogu reservnimekirjast uue liikme. Vabanenud ametikoht täidetakse teaduskomitee kogu ülejäänud ametiajaks. Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 järgib haldusnõukogu siiski samasugust ametisse nimetamise korda nagu algse liikme puhul, konsulteerides muu hulgas Euroopa Parlamendi kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoniga, kes võib otsustada avaldada kandidaatide nimed ja elulookirjeldused.

6.   KOHUSTUSTE, HUVIDE JA KONFIDENTSIAALSUSE DEKLARATSIOON

Teaduskomitee liikmed määratakse individuaalselt. Liikmed peavad tegutsema mis tahes välisest mõjust sõltumata. Selle kinnituseks tuleb neil esitada kohustuste ja huvide deklaratsioon (8).

Ühtlasi nõutakse neilt konfidentsiaalsuse deklaratsiooni, millega nad kinnitavad, et täidavad konfidentsiaalsuseeskirju, kui tegelevad teabega, mille amet on määratlenud piiratud juurdepääsuga või konfidentsiaalseks teabeks (9).

7.   VÕRDSED VÕIMALUSED

Amet julgustab kandideerima kõiki, kes täidavad kandidaatidele esitatavaid nõudeid ja on huvitatud ameti teaduskomitee liikmeks saamisest.

Amet kohaldab võrdsete võimaluste poliitikat ja tagab, et valikumenetluse käigus ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rassi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, religiooni või usu, poliitilise veendumuse või maailmavaate, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või mis tahe muu oleku alusel.

8.   ISIKUANDMETE KAITSE

NB! Amet ei tagasta kandidaatidele avaldusi. Isikuandmeid, mida amet kandidaatidelt küsib, töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. See kehtib eelkõige andmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kohta.

Isikuandmeid töödeldakse üksnes valikumenetluse eesmärgil. Kui kandidaadil on küsimusi tema isikuandmete töötlemise kohta, tuleb need esitada järgmisel aadressil:

selection-scientific-committee@fra.europa.eu

9.   AVALDUSE ESITAMISE TÄHTPÄEV

Avaldused tuleb esitada hiljemalt 4. juulil 2012 kell 13.00 (kohaliku aja järgi, GMT +1).

Tähelepanu! Taotluste suure arvu tõttu võib taotluste esitamise tähtpäeva lähenedes tekkida süsteemis suure koguse andmete töötlemisel tõrkeid, mille tõttu soovitame saata avalduse aegsasti enne tähtpäeva.


(1)  Ameti asutamismäärus, mille võttis vastu Euroopa Liidu Nõukogu, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 53, 22.2.2007, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007, 15. veebruar 2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, artikkel 2.

(3)  Nimetatud töömeetodid on vastu võtnud praegune teaduskomitee ning need kuuluvad muutmisele.

(4)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kodukorra artikkel 19.

(5)  Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE-komisjon).

(6)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kodukorra artikli 24 lõige 1 ja artikli 25 lõiked 1–3 ning otsus nr 11FIN 2010, 20. aprill 2010, „Koosolekutele kutsutud haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete, juhatuse liikmete, teaduskomitee liikmete, valikukomisjoni(de) välisliikmete ja ekspertide kulude hüvitamise eeskirjad”.

(7)  

Märkus: ameti ja teaduskomitee kõigi koosolekute ja dokumentide keel on inglise keel. Amet tõlgib üksnes oma dokumentide lõplikke versioone teistesse Euroopa Liidu keeltesse, seetõttu eeldatakse kandidaatidelt väga head inglise keele kuulamise, lugemise ja kirjutamise oskust, sest komitee tegevuse raames ei ole võimalik korraldada kirjalikku ega suulist tõlget.

(8)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kodukorra artikli 27 lõiked 1–4 ja I lisa 2. ja 3. lisa.

(9)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kodukorra artikli 26 lõiked 1–3 ja I lisa 1. lisa.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/12


RIIGIABI – TAANI

Riigiabi SA.33728 (12/C) (ex 11/N) – Kopenhaageni uue universaalhalli rahastamine

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 152/06

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 21. märtsi 2012. aasta kirjas teavitas komisjon Taanit oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused meetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

Directorate C

Rue de la Loi/Wetstraat 200

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22961242

Märkused edastatakse Taanile. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

Menetlus

Taani ametiasutused on teatanud Euroopa Komisjonile meetmest Kopenhaageni uue universaalhalli rahastamiseks. Komisjon on saanud kavandatava meetme kohta kaks kaebust.

Meetme kirjeldus

Kopenhaagen kavatseb ehitada rahvusvahelistele normidele vastava universaalhalli, kus on võimalik korraldada kõrgetasemelisi rahvusvahelisi muusika-, kultuuri- ja spordiüritusi. Hall peaks mahutama kuni 15 000 istekohta.

Asjaomase projekti peamised osalised on Kopenhaageni linn ja eraõiguslik sihtasutus Realdania. Projektis osaleb ka By & Havn (mis kuulub 55 % ulatuses Kopenhaageni linnale ja 45 % ulatuses Taani riigile), kes annab õiguse tasuta kasutada maad, millele universaalhall ehitatakse. Ehituse rahastamises osaleb ka Elitefacilitetsudvalget.

Praeguste hinnangute kohaselt on universaalhalli projekteerimise ja ehitamise kogukulu ligikaudu 1 100 miljonit Taani krooni (148 miljonit eurot). Projekti rahastatakse osapoolte omakapitalist ja välisvahenditest (pangalaenud). Iga osapool rahastab Arena Company kapitali (kokku 650 miljonit Taani krooni) 325 miljoni Taani krooniga (43,7 miljonit eurot). Osalus on osamaksuga proportsionaalne, s.t kummalegi osapoolele kuulub 50 %.

Universaalhalli käitamisega tegeleb eraõiguslik isik (käitaja), kes valitakse avatud ja läbipaistva hankemenetluse teel. Taani olümpiakomitee ja spordiliit DIF maksab tegevustoetust ja saab vastutasuks õiguse broneerida halli teatavateks spordiüritusteks. Valitud käitajal on kohustus tagada, et hall on avatud kõigile kasutajatele mittediskrimineerivatel tingimustel ja turul kehtiva rendihinnaga.

Meetme hindamine

Komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlus, et meede võib kujutada endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Eelkõige näitab komisjoni esialgne hinnang, et ühelgi tasandil (ehitamine, käitamine ja kasutamine) ei saa välistada selektiivset majanduslikku eelist. Lisaks on väga tõenäoline, et universaalhalli ehituse riiklik kaasrahastamine, ilma milleta ei oleks halli võimalik ehitada, moonutab või vähemalt ähvardab moonutada konkurentsi. Kuna rahvusvaheliste ürituste korraldamise turul saavad konkureerida nii toimumiskoha pakkujad kui ka ürituste korraldajad, kelle tegevus on üldiselt seotud liikmesriikidevahelise kaubavahetusega, võib eeldada mõju kaubandusele. Seepärast on komisjon praeguses etapis ja esialgsele hinnangule toetudes seisukohal, et teatatud meede võib kujutada endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Eespool nimetatud tingimuste kohaselt on sellest tulenevalt vaja kaaluda, kas meedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Selleks tuleb muu hulgas kontrollida, kas meede taotleb ühistes huvides olevat poliitikaeesmärki ning kas see on vajalik ja proportsionaalne ega moonuta põhjendamatult konkurentsi. Komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlusi, kas praeguses etapis saab esildatud projekti pidada siseturuga kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses kõigil kolmel võimaliku abi tasandil (ehitamine, käitamine ja kasutamine).

Arvestades neid kahtlusi ja võimaliku riigiabi mõju eraettevõtjate investeeringutele, näib vajalik algatada ametlik uurimismenetlus.

KIRJA TEKST

„Kommissionen skal herved meddele Danmark, at den efter at have undersøgt de oplysninger, som myndighederne har fremsendt om den omhandlede støtte, har besluttet at indlede proceduren efter artikel 108, stk. 2, i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde.

1.   SAGSFORLØB

1)

Den 7. december 2012 gav de danske myndigheder Europa-Kommissionen meddelelse om en støtteforanstaltning til finansiering af en ny multiarena i København i forlængelse af en anmeldelsesforberedende fase. Kommissionen har modtaget to klager vedrørende den anmeldte foranstaltning, og den 21. december 2012 bad Kommissionen ved en anmodning om oplysninger de danske myndigheder om at kaste lys over de punkter, der blev fremført i klagerne. De danske myndigheder fremsendte deres svar den 6. februar 2012.

2.   DETALJERET BESKRIVELSE AF FORANSTALTNINGEN

2)

København kommune planlægger at bygge en "multiarena" af international standard med musik-, kultur- og sportsfaciliteter på et højt internationalt niveau. Multiarenaen vil have plads til 15 000 siddende tilskuere.

3)

Der findes allerede andre lignende faciliteter i København, der først og fremmest er beregnet til fodbold, men de danske myndigheder gør gældende, at disse ikke er tilstrækkeligt fleksible og skalérbare til at tiltrække internationale sports-, musik- og underholdningsarrangementer til København. Her skal særligt "Parken" nævnes, et stadium beliggende i centrum af København (FC Københavns hjemmebane, der også anvendes til store shows/koncerter med op til 45 000 tilskuere). Der findes også andre lignende faciliteter i nærheden, f.eks. i Malmø i Sverige.

4)

Multiarenaprojektets væsentligste parter (herefter "parterne") er Københavns Kommune og Realdania (en privat fond) (1). Endnu en aktør, By & Havn (ejes af Københavns Kommune (55 %) og den danske stat (45 %)), indrømmer vederlagsfrit brugsretten til den jord, hvorpå multiarenaen bygges.

5)

Efter flere mislykkede forsøg vil der ifølge Københavns Kommune og Realdania ikke blive bygget en multiarena i København, medmindre projektet modtager offentlig medfinansiering.

2.1.   Opførelse og ejerskab

6)

Parterne danner det fællesejede "arenaselskabet", der har til formål at opføre og eje multiarenaen samt at forvalte operatørkontrakten, mens driften af multiarenaen forestås af en særskilt operatør.

7)

De samlede udgifter til planlægning og opførelse anslås for indeværende til cirka 1 100 mio. DKK (148 mio. EUR) (2). Multiarenaprojektet vil blive finansieret ved parternes indskud af egenkapital kombineret med ekstern finansiering. Parterne bidrager hver med 325 mio. DKK (43,7 mio. EUR) til arenaselskabets formue (i alt 650 mio. DKK). Ejerskabsforholdene vil afspejle de tilførte bidrag, dvs. 50 % til hver af parterne. Den eksterne finansiering på 345 mio. DKK (46,4 mio. EUR) består af lån optaget på markedsvilkår med en afdragsperiode på 30 år. Desuden stiller Elitefacilitetsudvalget (3) 15 mio. DKK (2 mio. EUR) til rådighed til finansieringen af multiarenaens opførelse.

8)

I de første 40 år indrømmer By & Havn vederlagsfrit brugsretten til den jord, hvorpå multiarenaen bygges. Herefter betaler arenaselskabet markedslejen.

9)

Det egentlige anlægsarbejde tildeles gennem et offentligt udbud.

2.2.   Drift og brug

10)

Multiarenaens drift overdrages til en operatør. Arenaselskabet indgår en aftale med en privat part (operatøren) om leje af multiarenaen (4) på grundlag af et offentligt udbud. Operatøren, som er valgt efter en åben og gennemsigtig udbudsrunde (5), skal sikre, at alle har mulighed for at leje multiarenaen til markedslejen på ikke-diskriminerende vilkår. Operatøren er navnlig forpligtet til at udleje multiarenaen til forskellige brugergrupper og til forskellige aktiviteter og til ikke at give nogen enkel aktivitetsform uberettiget fortrinsbehandling, så det sikres, at arenaen anvendes til mange forskellige formål.

11)

Gennem lejeaftalen med operatøren vil arenaselskabet få løbende indtægter, som forventes at blive på ca. […] (6) om året i de første 10 år. Desuden vil arenaselskabet få parkeringsindtægter. Det forventes, at den eksterne finansiering vil stå i et sådant forhold til operatørens leje, at indtægterne kan betale udgifterne til den eksterne finansiering.

12)

DIF (7) stiller et driftstilskud på 5 mio. DKK (672 000 EUR) til rådighed om året i de første 10 driftsår (i alt 50 mio. DKK). Til gengæld får DIF ret til med et aftalt varsel at reservere multiarenaen til brug for internationale sportsmesterskaber og andre sportsarrangementer. Ifølge de danske myndigheder kommer DIF til at betale markedslejen til operatøren.

13)

Derudover stiller Region Hovedstaden 5 årlige bidrag på 10 mio. DKK (1,4 mio. EUR) til rådighed som økonomisk støtte til væsentlige internationale arrangementer, som det ikke ville have været muligt at gennemføre på almindelige kommercielle vilkår. Enhver, inklusive multiarenaens operatør, kan ansøge om disse legater til afvikling af den type arrangementer i multiarenaen.

3.   DE DANSKE MYNDIGHEDERS KOMMENTARER

14)

De danske myndigheder gør gældende, at den foreslåede foranstaltning ikke omfatter statsstøtte og henviser til hidtidig Kommissionspraksis, ifølge hvilken støtte til infrastruktur under visse betingelser kan anses for ikke at udgøre statsstøtte i henhold til artikel 107, stk. 1, i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde.

15)

De danske myndigheder fremhæver den set fra deres synspunkt manglende økonomiske fordel, og de gør gældende, at ingen af de involverede parter har direkte eller indirekte økonomisk fordel af den offentlige medfinansiering. I kortfattet form anfører de danske myndigheder følgende:

Ejerne af arenaselskabet (Københavns Kommune og Realdania) får en ejerandel, der afspejler den indskudte kapital, og den eksterne finansiering finder sted på markedsvilkår. Realdanias deltagelse i projektet kan ikke betragtes som en investering, der ville have været foretaget af en almindelig markedsøkonomisk investor, og tilrådighedsstillelsen af jord har alene som konsekvens at sænke den særlige ikke-markedsbaserede risiko, som Realdania påtager sig gennem sin investering. Det samme gælder for Elitefacilitetsudvalgets tilskud, som alene bidrager til at sikre projektets levedygtighed. Hvad angår DIF's tilskud, så gøres det gældende, at de ikke er statsmidler, og at de under alle omstændigheder skal betragtes som betaling for retten til at reservere multiarenaen.

Arenaselskabet opnår ikke en økonomisk fordel, eftersom multiarenaen vil blive anvendt til mange forskellige formål og være åben for forskellige brugere og aktiviteter. Desuden vil både arenaens opførelse og drift blive sat i udbud på en gennemsigtig, objektiv og ikke-diskriminerende måde, ligesom udvælgelseskriterierne og deres indbyrdes vægtning vil blive fastsat på forhånd (med hovedvægt på prisen).

Operatøren vælges, som nævnt ovenfor, gennem en åben udbudsrunde på grundlag af gennemsigtige, objektive og ikke-diskriminerende betingelser og krav, og den leje, der betales til arenaselskabet, vil ikke ligge under markedslejen. Region Hovedstadens eventuelle tilskud gives også efter et åbent og gennemsigtigt forløb.

16)

Hvis det fastslås, at multiarenaprojektet omfatter statsstøtte, gør de danske myndigheder gældende, at statsstøtten i så fald bør betragtes som forenelig med det indre marked i henhold til artikel 107, stk. 3, litra c), i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde. De gør gældende, at særligt de følgende punkter vil skulle tages i betragtning:

Der foreligger et markedssvigt (projektet vil ikke blive gennemført uden offentlig medfinansiering)

Den offentlige medfinansiering er begrænset til det absolut nødvendige, for at projektet kan gennemføres

Medfinansieringen gives alene til etableringen (opførelsen) af faciliteterne, eftersom den efterfølgende drift vil foregå på markedsvilkår

Opførelsen af sådanne faciliteter er indbegrebet af en stats ansvar over for offentligheden, og

Fordi multiarenaen tilbyder anderledes faciliteter, vil den kun i meget begrænset omfang indgå i konkurrence om arrangementer, hvorom det kan antages, at de ellers ville blive afholdt andre steder i København.

4.   BEMÆRKNINGER FRA TREDJEPARTER

17)

Som nævnt har Kommissionen modtaget to klager vedrørende den foreslåede foranstaltning. Begge disse gør gældende, at multiarenaprojektet vil fordreje eller true med at fordreje konkurrencevilkårene på markedet for afholdelse af arrangementer, særligt på markedet for afholdelse af kommercielle mellemstore og store underholdningsarrangementer, og påvirke handlen mellem medlemsstaterne, eftersom operatøren vil indgå i konkurrence med operatører af lignende faciliteter i andre medlemsstater.

18)

En af klagerne går dybere ind i vurderingen af projektet ved at gøre gældende, at der vil være tale om statsstøtte, der er uforenelig med det indre marked på grund af dens konkurrencefordrejende virkning på markedet for afholdelse af kommercielle mellemstore og store underholdningsarrangementer. Det gøres endvidere gældende, […], vil statsstøtten kunne føre til vertikal markedsafskærmning.

19)

Klageren gør særligt gældende, at multiarenaen giver operatøren en fordel, eftersom andre lignende faciliteter i København, der kan huse kommercielle mellemstore og store underholdningsarrangementer, enten selv har skullet finansiere opkøb af jord og anlæg eller har indhentet ekstern finansiering, som tilbagebetales med provenuet fra driften af de relevante faciliteter. Ifølge klageren sikrer en udbudsrunde ikke i sig selv, at den godtgørelse, som operatøren betaler til multiarenaens ejer, dækker arenaens finansieringsomkostninger. Desuden afhjælper udbudsprocessen ikke i sig selv det faktum, at den godtgørelse, som den private operatør betaler, vil være kunstigt lav sammenholdt med det investeringsafkast, som de konkurrerende operatører af lignende private faciliteter er nødt til at opnå.

20)

Følgelig kan der ske det, at multiarenaens operatør gennem sit kunstigt lave omkostningsniveau kan tiltrække alle eller næsten alle mellemstore og store underholdningsarrangementer med entrébetaling på bekostning af andre lignende faciliteter, som vil tabe deres væsentligste indtægtskilde med den konsekvens til følge, at foranstaltningen ikke alene vil fordreje konkurrencevilkårene men endda kan true andre lignende faciliteter på deres overlevelse. Eftersom operatøren vil indgå i konkurrence med operatører af lignende faciliteter i andre medlemsstater (særligt i Sverige og muligvis også i dele af Tyskland), vil foranstaltningen få konsekvenser for samhandelen mellem medlemsstaterne.

5.   VURDERING AF FORANSTALTNINGEN

5.1.   Vurdering af, om der foreligger statsstøtte efter artikel 107, stk. 1, i traktaten om den Europæiske Unions funktionsmåde  (8)

21)

Ifølge artikel 107, stk. 1, i traktaten om den Europæiske Unions funktionsmåde »er statsstøtte eller støtte, som ydes ved hjælp af statsmidler under enhver tænkelig form, og som fordrejer eller truer med at fordreje konkurrencevilkårene ved at begunstige visse virksomheder eller visse produktioner, uforenelig med det indre marked, i det omfang den påvirker samhandelen mellem medlemsstaterne.«

22)

For at blive betragtet som statsstøtte, skal den anmeldte foranstaltning således opfylde følgende kumulative betingelser: 1) foranstaltningen skal indebære, at der anvendes statsmidler, 2) den skal give virksomheder en økonomisk fordel, 3) denne fordel skal være selektiv og fordreje eller true med at fordreje konkurrencevilkårene, og 4) foranstaltningen skal påvirke samhandelen mellem medlemsstaterne.

23)

Hvad angår kravet om, at foranstaltningen skal indebære, at der anvendes statsmidler, og skal kunne henføres til staten, så er det åbenbart, at kriteriet er opfyldt i denne sag, eftersom foranstaltningen delvist finansieres af Københavns Kommune, og By & Havn (ejet af Københavns Kommune og den danske stat) stiller jord til rådighed. Københavns Kommune og den danske stat er selvsagt offentlige myndigheder, der anvender midler, som tilhører og/eller kontrolleres af staten. Tilskuddene fra Elitefacilitetsudvalget, der i hvert fald delvist er finansieret af den danske stat, og Region Hovedstaden (den regionale administrative enhed bestående af Københavns og Frederiksberg Kommune samt Bornholms Regionskommune) burde i princippet også betragtes som statsmidler. Kommuner er offentlige myndigheder og dermed en del af staten, hvorfor deres midler kan henføres til staten. Elitefacilitetsudvalget er utvivlsomt i det mindste delvist finansieret af den danske stat og modtager derfor statsmidler, som udvalget uddeler i overensstemmelse med sit formål. Hvad angår tilskuddene fra DIF, så gør de danske myndigheder gældende, at der ikke er tale om statsmidler. Da DIF også er Danmarks Olympiske Komité og dermed ansvarlig for den danske deltagelse i de olympiske lege, og da DIF's finansiering fremstår uklart, kan det imidlertid ikke på nuværende tidspunkt udelukkes, at DIF modtager og uddeler statsmidler, i det mindste i forbindelse med varetagelsen af denne opgave.

24)

Kommissionen finder, at såvel opførelsen som driften af infrastruktur udgør en økonomisk aktivitet i sig selv (og derfor er underlagt statsstøttereglerne), hvis den infrastruktur, som der er tale om, anvendes eller vil blive anvendt til at forsyne markedet med varer eller tjenesteydelser. I denne sag er multiarenaen beregnet til f.eks. kommercielle musik-, kultur- og sportsarrangementer, altså til at forsyne markedet med tjenesteydelser. Dette synspunkt deles af Retten i Leipzig/Halle-sagerne (9). I infrastruktursager kan støtte således ydes på flere forskellige niveauer: opførelse, drift og brug af faciliteterne.

25)

Hvad angår opførelsen, kan det kun udelukkes, at der er tale om statsstøtte, hvis støtten er i overensstemmelse med det markedsøkonomiske investorprincip. I denne sag anerkender de danske myndigheder imidlertid, at multiarenaprojektet ikke ville blive gennemført ved markedskræfternes virke alene, og at offentlig støtte er nødvendig for, at projektet kan gennemføres. Således gør de danske myndigheder ikke gældende, at projektet er i overensstemmelse med det markedsøkonomiske investorprincip.

26)

På nuværende tidspunkt finder Kommissionen, at den offentlige medfinansiering af multiarenaens opførelse udgør en fordel, og at der dermed er tale om statsstøtte, eftersom medfinansieringen utvivlsomt ikke er i overensstemmelse med det markedsøkonomiske investorprincip og afhjælper et markedssvigt (projektet ville ikke blive gennemført uden offentlig støtte). Kommissionen er derfor ikke på nuværende tidspunkt i stand til at udelukke, at der kan være tale om en økonomisk fordel på operatør- og brugerplan.

27)

Hvad angår driften, så skal de nøjagtige betingelser for valget af operatør og for aftalen mellem operatøren og arenaselskabet undersøges nærmere.

28)

Hvad angår statsstøtte på brugerplanet, så skal det undersøges nærmere, om det sikres, at multiarenaen vil blive anvendt på ikke-diskriminerende vilkår uden favorisering af nogen specifik virksomhed og på markedsvilkår. Dette er især nødvendigt, fordi det er tilkendegivet, at der kan gives incitamenter eller fordele til enhver hyppig eller tilbagevendende bruger eller lejer af multiarenaen eller til dens sponsorer eller forretningspartnere.

29)

I realiteten kan enhver virksomhed, der ejer, anvender eller forvalter en del af faciliteterne få gavn af støtten, med mindre disse virksomheder betaler priser, der tilsvarer prisen for sammenlignelige faciliteter på det relevante marked.

30)

På nuværende tidspunkt kan Kommissionen således ikke udelukke, at den anmeldte foranstaltning omfatter statsstøtte på både operatør- og brugerplan. I særdeleshed er det nødvendigt med yderligere undersøgelser for at efterprøve, om valget af og aftalen med operatøren kan siges at være baseret på markedsvilkår, idet der også tages hensyn til de ovenfor nævnte bemærkninger fra tredjeparter. Hvad angår brugerplanet, så skal det efterprøves, om alle potentielle brugere har adgang til multiarenaen på lige og ikke-diskriminerende vilkår.

31)

Kommissionens foreløbige vurdering viser således, at det ikke på noget plan (opførelse, drift eller brug) kan udelukkes, at der er tale om en selektiv økonomisk fordel, og at projektet derfor kan omfatte statsstøtte. Desuden vil den offentlige medfinansiering af multiarenaen, uden hvilken arenaen ikke ville blive opført, højst sandsynligt fordreje eller true med at fordreje konkurrencevilkårene. Eftersom markedet for afholdelse af internationale arrangementer er åbent for konkurrence mellem facilitetsoperatører og tilrettelæggere af arrangementer, der generelt er involveret i aktiviteter, som er genstand for samhandel mellem medlemsstater, kan det antages, at der vil ske en påvirkning af samhandelen. I denne sag er det endda endnu mere sandsynligt, at der vil ske en påvirkning af samhandelen mellem visse nabomedlemsstater på grund af placeringen af den planlagte multiarena. Desuden fandt Retten i sin nylige kendelse vedrørende Ahoy-komplekset i Nederlandene, at der ikke var nogen grund til at begrænse definitionen af markedet til den omtalte medlemsstats område (10).

32)

På nuværende tidspunkt og på grundlag af sin foreløbige vurdering kan Kommissionen således ikke udelukke, at den anmeldte foranstaltning omfatter elementer, der kan betragtes som statsstøtte i henhold til artikel 107, stk. 1, i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde. Under de ovenfor nævnte omstændigheder er det således nødvendigt at overveje, om foranstaltningen kan betragtes som værende forenelig med det indre marked.

5.2.   Forenelighedsundersøgelse

33)

De danske myndigheder har gjort gældende, at hvis foranstaltningen skal betragtes som statsstøtte, så må den være forenelig med det indre marked i henhold til artikel 107, stk. 3, i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde. Før en foreslået foranstaltning kan betragtes som forenelig med det indre marked i henhold til denne undtagelse, skal Kommissionen undersøge, om foranstaltningen forfølger en politisk målsætning af fælles interesse, og om den er nødvendig og proportionel og ikke fordrejer konkurrencevilkårene urimeligt.

34)

Hvad angår virkeliggørelsen af en politisk målsætning af fælles interesse, skal det bemærkes, at opførelsen af faciliteter beregnet til sport og andre offentlige arrangementer, og som understøtter forskellige typer aktiviteter til gavn for offentligheden, kan betragtes som et statsansvar, særligt i lyset af Amsterdam-traktatens Erklæring om sport og artikel 165 i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde. Opførelsen af faciliteter som multiarenaen indebærer desuden en stor og risikabel investering, som markedet muligvis ikke er i stand til at gennemføre på egen hånd.

35)

Hvad angår den anmeldte foranstaltnings nødvendighed og proportionalitet, så noterer Kommissionen sig det anførte behov for kapacitetsudvidelse, grundet at den kapacitet, som de eksisterende lignende faciliteter kan tilbyde, er utilstrækkelig og derfor uegnet til visse typer arrangementer, osv. (ifølge de danske myndigheder har ingen andre lignende faciliteter i København kapacitet og fleksibilitet til at tiltrække væsentlige internationale sportsarrangementer og shows). I den henseende bør det også bemærkes, at multiarenaen til en vis grad vil overlappe med anden infrastruktur (der findes andre lignende faciliteter både i nærheden og i nærtliggende byer/lande), og på nuværende tidspunkt er det ikke blevet tilstrækkeligt begrundet, hvorfor behovet for yderligere kapacitet ikke kan opfyldes af private aktører eller ved at benytte de eksisterende lignende faciliteter i Danmark. De danske myndigheders argument om, at multiarenaen muliggør afholdelsen af en række arrangementer, som angiveligt ikke kan finde sted i København på nuværende tidspunkt, og at multiarenaen således øger antallet af arrangementer og kun i begrænset udstrækning konkurrerer om arrangementer, som kan antages alligevel at ville være blevet afholdt i København, skal undersøges yderligere, særligt i lyset af de indsendte klager. Det er ligeledes nødvendigt yderligere at vurdere, om den offentlige finansiering virkelig er begrænset til det strengt nødvendige, og om den står i forhold til sit mål. Hvis det desuden også viser sig, at der er tale statsstøtte til multiarenaen på drifts- og brugsplan, så vil det være nødvendigt at undersøge nærmere, om kravene om nødvendighed og proportionalitet er opfyldt (dvs. at undersøge de nøjagtige betingelser for valg af operatør og aftalen mellem operatøren og arenaselskabet).

36)

På baggrund af sin foreløbige vurdering er Kommissionen således i tvivl om, hvorvidt det anmeldte projekt kan betragtes som foreneligt med det indre marked i henhold til artikel 107, stk. 3, litra c), hvad angår alle tre mulige planer for støtte (opførelse, drift og brug).

37)

På nuværende tidspunkt har Kommissionen ikke foretaget en vurdering af andre mulige undtagelser, i henhold til hvilke foranstaltningen kunne blive betragtet som forenelig med det indre marked. De danske myndigheder har ikke fremført yderligere specifikke argumenter i den henseende.

6.   KONKLUSION

På grundlag af de oplysninger, som de danske myndigheder og tredjeparter har indgivet, finder Kommissionen efter sin foreløbige vurdering, at finansieringen af en ny multiarena i København – inden for rammerne af det ovenfor beskrevne projekt – kan udgøre statsstøtte som omhandlet i artikel 107, stk. 1, i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde.

38)

Kommissionen er som anført ovenfor i tvivl om, hvorvidt den potentielle statsstøtte er forenelig med det indre marked.

39)

I betragtning af disse tvivlsspørgsmål og af den potentielle statsstøttes indvirkning på private operatørers investeringer synes det påkrævet, at Kommissionen indleder en formel undersøgelsesprocedure.

40)

Endelig vil indledningen af proceduren gøre det muligt for interesserede tredjeparter at fremsætte bemærkninger til de spørgsmål, som dette projekt rejser.

41)

I lyset af de ovennævnte betragtninger opfordrer Kommissionen efter proceduren i artikel 108, stk. 2, i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde Danmark til senest en måned efter modtagelsen af dette brev at fremsætte sine bemærkninger hertil og fremsende alle oplysninger, der måtte være nyttige for vurderingen af støtten/foranstaltningen. Kommissionen opfordrer myndighederne til straks at sende en kopi af dette brev til den potentielle støttemodtager.

42)

Kommissionen minder Danmark om, at artikel 108, stk. 3, i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde har opsættende virkning, og henviser til artikel 14 i Rådets forordning (EF) nr. 659/1999, hvor det er fastsat, at ulovligt udbetalt støtte kan kræves tilbagebetalt af støttemodtageren. I den henseende skal Danmark bekræfte, at der ikke er udbetalt støtte til dette projekt, og at Danmark vil overholde standstill-forpligtelsen, dvs. at støtten først kan ydes efter Kommissionens godkendelse, så den foreslåede foranstaltning ikke gennemføres, før Kommissionen har godkendt den (11). I modsat fald vil foranstaltningen blive betragtet som ulovlig (ikke-anmeldt) støtte.

43)

Kommissionen gør Danmark opmærksom på, at den vil underrette interesserede parter ved at offentliggøre dette brev samt et fyldestgørende resumé af det i Den Europæiske Unions Tidende. Kommissionen underretter ligeledes interesserede parter i de EFTA-lande, der har undertegnet EØS-aftalen, ved offentliggørelse af en meddelelse i EØS-tillægget til De Europæiske Fællesskabers Tidende, samt EFTA-Tilsynsmyndigheden ved fremsendelse af kopi af dette brev. Alle interesserede parter vil blive opfordret til at fremsætte deres bemærkninger senest en måned efter meddelelsens offentliggørelse.

44)

Det skal også bemærkes, at denne afgørelse på ingen måde foregriber andre analyser, som Kommissionen eventuelt måtte udføre, for så vidt angår overholdelsen af EU's regler for offentlige indkøb.”


(1)  Selv om Realdania tilstræber at skabe overskud på sit virke, er fonden ikke en profitmaksimerende virksomhed, men en filantropisk fond, der beskriver sit formål således: "Vi støtter og igangsætter projekter inden for det byggede miljø til gavn for almenvellet." Se www.realdania.dk.

(2)  De samlede udgifter på 1 100 mio. DKK inkluderer de anslåede udgifter til renter samt pris- og lønregulering indtil 2015.

(3)  Udvalget har til formål at opgradere idrætsfaciliteter til en standard, som gør det muligt at afholde sportsarrangementer på internationalt niveau. Det finansieres delvist af den danske stat.

(4)  Kontrakten med den valgte operatør forventes at få en varighed på 25 år. I februar 2012 modtog Kommissionen meddelelse om, at udbuddet af operatøropgaven var afsluttet, og at der var blevet valgt en operatør. Danmark skal bekræfte, at der ikke er blevet udbetalt støtte til projektet, herunder til den valgte operatør, og at standstill-forpligtelsen overholdes (se afgørelsens punkt 43).

(5)  De danske myndigheder har bekræftet, at udbudsrunden om valg af operatør er funderet på gennemsigtige, objektive og ikke-diskriminerende vilkår og krav, at den relative vægtning af de enkelte delkriterier er fastlagt på forhånd, og at pris indgår som et vigtigt kriterium i den samlede vurdering.

(6)  Forretningshemmelighed

(7)  DIF er hovedorganisation for 61 specialforbund med et samlet medlemsantal på over 1,6 millioner fordelt på ca. 10 700 sportsforeninger. Ud over at være ansvarlig for både elite- og breddeidræt er DIF national olympisk komité og er således ansvarlig for den danske deltagelse ved OL.

(8)  Med virkning fra den 1. december 2009 er EF-traktatens artikel 87 og 88 blevet til henholdsvis artikel 107 og 108 i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde. De to sæt bestemmelser er i alt væsentligt identiske. I denne afgørelse skal henvisninger til artikel 107 og 108 i traktaten om Den Europæiske Unions funktionsmåde efter omstændighederne forstås som henvisninger til EF-traktatens artikel 87 og 88.

(9)  Forenede sager T-455/08 og T-443/08.

(10)  Rettens kendelse af 26. januar 2012, præmis 45, sag T-90/09, Mojo Concerts og Amsterdam Music Dome Exploitatie mod Kommissionen.

(11)  Se artikel 3 i Rådets forordning (EF) nr. 659/1999 af 22. marts 1999 om fastlæggelse af regler for anvendelsen af EF-traktatens artikel 93 (nu artikel 88) i EF-traktaten (EFT L 83 af 27.3.1999, s. 1-9).


30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/18


RIIGIABI – ROOTSI

Riigiabi SA.33618 (12/C) (ex 11/N) – Uppsala spordikompleks

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 152/07

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 21. märtsi 2012. aasta kirjas teavitas komisjon Rootsit oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused meetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

Directorate C

Rue de la Loi/Wetstraat 200

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22961242

Märkused edastatakse Rootsile. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

Menetlus

Rootsi ametiasutused on teatanud Euroopa Komisjonile meetmest, mis käsitleb Uppsala uut spordikompleksi Rootsis.

Meetme kirjeldus

Uppsala spordikompleks on mõeldud erinevate spordivõistluste (jäähoki, korvpall, saalihoki, käsipall ja ratsasport), meelelahutusürituste (kontserdid, kogupereetendused, TV-saated ja galaüritused) ning kohtumiste (kongressid, konverentsid, ettevõtjate üritused, messid, korporatiivsed sündmused ja kirikukogunemised) korraldamiseks. Kompleksi suurim ruum mahutaks spordivõistluste ajal 8 500 külastajat ning kohtumiste ja kontsertide ajal 10 000 külastajat.

Uppsala spordikompleksi projektis osalevad Uppsala kohalik omavalitsus, spordikompleksi haldama hakkav äriühing, kinnisvaraettevõtja ning sündmusi korraldav äriühing. Kompleksi eelarveks on kavandatud 650 miljonit Rootsi krooni (72 miljonit eurot). Kohaliku omavalitsuse osalus on 150 miljoni Rootsi krooni (16,5 miljonit eurot) suurune toetus, ülejäänu rahastatakse peamiselt laenude ja teatavas ulatuses ka erainvestorite investeeringute kaudu. Kompleks hakkab kuuluma kinnisvaraettevõtjale, mis omakorda kuuluks ainult erainvestoritele. Kohalikule omavalitsusele ei kuulu kompleksist seega mingit osa ning tal puudub mõjuvõim ka kinnisvaraettevõtja tegevuse üle. Vastutasuna oma panuse eest saab kohalik omavalitsus tagatiseks kinnisvaraettevõtja väljaostuõiguse. Kompleks ehitatakse kohaliku omavalitsuse maale. Selleks sõlmitakse kinnisvaraettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vahel 50aastane rendileping.

Kompleksi tööd juhib sündmusi korraldav äriühing (kuulub erainvestoritele). Kohalik omavalitsus sõlmib sündmusi korraldava äriühinguga eraldi rendilepingu, et reguleerida muu hulgas spordiseltside ja tavakülastajate jääaja jaotus ning samuti kompleksi kasutamine kohaliku omavalitsuse enda ürituste tarbeks. Kompleksi kasutamisega seoses peab sündmusi korraldav äriühing tagama, et laiem üldsus saaks kompleksi kasutada turutingimustel ja mittediskrimineerival viisil.

Meetme hindamine

Komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlus, et meede ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjoni esialgne hindamine näitas eelkõige, et valikulist majanduslikku eelist ei saa välistada ühelgi tasandil (ehitus, käitamine ja kasutamine). Kompleksi avalikest vahenditest kaasrahastamine katab teoreetiliselt puudujääva osa (st et ükski teine turuosaline ei soovi investeerida, mistõttu ei oleks ilma kohaliku omavalitsuse osalemiseta kompleksi võimalik rajada) ning moonutaks seetõttu tõenäoliselt või vähemalt ähvardaks moonutada konkurentsi. Isegi kui enamik kompleksis korraldatavatest sündmustest on kohaliku tähtsusega, võimaldaks kompleksi suurus korraldada ka suuri rahvusvahelisi üritusi ning seega ei saa välistada mõju liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele. Seepärast on komisjon praeguses etapis oma esialgse hinnangu alusel arvamusel, et teatatud meede võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kujutada endast riigiabi.

Eespool loetletud tingimuste kohaselt on vaja kaaluda, kas meede on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt siseturuga kokkusobiv. Selline hindamine hõlmab uurimist, kas meede järgib poliitika kohast ühise huvi eesmärki, samuti seda, kas see on vajalik ja proportsionaalne, ning kas see ei põhjusta ülemääraseid konkurentsimoonutusi. Komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlusi, kas kavandatavat projekti saab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel praeguses etapis ühelgi kolmel võimalikul abitasandil (ehitus, käitamine ja kasutamine) kokkusobivaks pidada.

Võttes arvesse nimetatud kahtlusi ja võimaliku riigiabi mõju eraõiguslike turuosaliste investeeringutele, paistab asjakohane, et komisjon algataks ametliku uurimismenetluse.

KIRJA TEKST

„The Commission wishes to inform Sweden that, after having examined the information supplied by your authorities on the measure referred to above, it has decided to initiate the procedure laid down in Article 108(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union.

1.   PROCEDURE

(1)

On 7 December 2012, the Swedish authorities notified the European Commission a measure for a new arena in Uppsala following a pre-notification phase. On 17 January 2012, the Commission sent a request for information. The Swedish authorities submitted their reply on 16 February 2012. The Swedish authorities have provided a language waiver and agree that the decision will be adopted in English as the authentic language.

2.   DESCRIPTION OF THE MEASURE

(2)

The parties involved in the Uppsala Arena project are the municipality of Uppsala (1) (hereafter the "municipality"), the Arena Company, the Property Company and the Events Company. The Arena Company will manage and coordinate the Arena project until the Property Company and Events Company have been formed. The Arena Company is thus the only one of the three companies which currently exists. It is owned by the private companies SH Bygg (45 %), Aros Holding (45 %) and the sports association Almtuna IS (10 %).

(3)

In order to meet the current and future need for new facilities for sports and cultural events, the municipality of Uppsala claims, based on the result of studies made (2), that a multifunctional facility of the size of the arena must be constructed.

(4)

The arena will be designed for several types of sports (ice hockey, basketball, floor ball, handball and equestrian sports), several types of entertainment events (concerts, family shows, TV productions and gala events) as well as various types of meetings (congresses, conferences, company meetings, trade fairs, corporate events and church meetings). The largest “arena room” will have the capacity to take 8,500 visitors at sport events and 10,000 at conventions and concerts. (3) The arena will also house a gym and restaurants.

(5)

There are six existing arenas/concert halls in Uppsala (four owned by the municipality and two privately owned). In addition, there are other large arenas within 1-2 hours distance from Uppsala, i.a. in Stockholm. The new arena is to be located next to the present Gränby Ice Rink (the largest existing indoor arena in Uppsala). However, the municipality claims that the present capacity is insufficient to meet the needs for arena space and does not allow hosting of larger sports and cultural events and that alternative means of expansion would be more expensive for the municipality (4).

(6)

The municipality had hoped that private investors would be able to finance the realization of the arena without municipal intervention. However, this has proven impossible.

2.1.   Construction and Ownership

(7)

The arena will be owned by the Property Company which in turn will be owned exclusively by private investors (currently not known which these will be). The municipality will thus not own any part of the arena nor have any influence over the activities of the Property Company. As regards security for its contribution, the municipality will receive an option to purchase the Property Company.

(8)

The key elements of the option are as follows: The option may not be exercised prior to the expiry of 5 years and after the expiry of 25 years from the date it comes into force; the option shall be transferable and may not be disposed of prior to the expiry of 5 years; and the option holder shall pay a fee for exercising the option […] (5). The option is allegedly valued, in the most likely scenario, i.e. the base scenario, at […]. From the municipal's perspective, the value of the option lies primarily in the fact that the option can be sold in the future for a profit to someone that has a real interest in owning and operating the arena.

(9)

The Arena Project is budgeted at SEK 650 million (EUR 72 million). The municipality would contribute with a grant of SEK 150 million (EUR 16.5 million), the rest will be financed mainly by loans and to a certain extent by investments from private investors. The Property Company will receive SEK 15 million from the municipality, as an advance payment, once/if the project is found compatible with the internal market by the Commission for building planning and design work. The remaining amount of the municipal grant will only be provided once binding agreements regarding the private funding have been secured. Private investors shall contribute SEK 75–100 million (EUR 8-11 million) in a financial instrument, the exact form is under negotiation. The Property Company will take up loans of between SEK 400–425 million (EUR 44-47 million) for which the municipality will not guarantee any commitments. The lenders will take security in the arena.

(10)

The arena is to be constructed on the municipality’s land, for which a site leasehold agreement will be entered into between the Property Company and the municipality with duration of 50 years. The lease shall be SEK 50,000 per year (EUR 5,500), which is claimed to be on market terms.

2.2.   Operation and Use

(11)

The operation of the arena will be conducted by the "Events Company" (owned by private investors, which will not at the same time own shares of the property Company). The Events Company will handle the letting and booking of the arena and shall enter into a lease agreement with the Property Company for this purpose. There are currently […] letters of intent from different private companies with experience from operating similar businesses.

(12)

Separately, the municipality will enter into a lease agreement with the Events Company in order to regulate, inter alia, ice times for sports associations and the general public, as well as the municipality’s use of the arena for its own events. The basic features of the lease are the following: The lease will be for 25 years with a rent of SEK 15 million (EUR 1.7 million) per year, indexed annually according to consumer price index (however the first four years the municipality will pay two years rent in advance each year). In return, the municipality shall be entitled to use the arena around 20 % of the total possible use of the Arena (on its own behalf or sublease to a third party). Besides the municipality's rent, the arena is estimated to have other revenues of initially SEK 30 million per year (EUR 3.3 million).

(13)

Regarding the use of the arena, the Events Company has to ensure that the arena is made available to the general public on market terms and under non-discriminatory conditions. Thus, the arena is claimed to be multifunctional open to all with no main user.

3.   THE VIEWS OF THE SWEDISH AUTHORITIES

(14)

The Swedish authorities have, for the purpose of the notification, assumed the presence of aid with regard to the proposed measure and only claim compatibility.

(15)

If the arena project would involve state aid, the Swedish authorities argue that it should be considered compatible with the internal market under article 107(3)(c) TFEU. They argue that in particular the following should be taken into consideration:

The arena satisfies a well-defined objective of common interest in light of the arena's multifunctional character and present lack of facilities capacity in Uppsala, the municipality will be fulfilling its responsibility to the general public by making the arena project possible.

The necessity of the arena is based on the fact that the current arena capacity is not enough and not of the modern design that is demanded for current and future needs of which several studies have been made. (6) The current sports and cultural facilities in Uppsala are out of date and hence the arena will not compete with any of the arenas that are used today.

There is a market failure (the project would not be realised in the absence of public co-funding as without the municipal contribution there will not be enough funds to finance the arena project, the lease is necessary in order for the municipality to be granted access to the arena, and the site leasehold is essential as only the municipality can provide a place for the arena);

The public co-funding is limited to the strictly necessary in order to realise the project (the municipal contribution is limited to the funding gap i.e. what no other market actors are willing to contribute), the lease that the municipality will pay for 20 % of the arena's capacity is fair and on market terms (the municipality is paying a lower hourly price than the Events Company) and the site leasehold is the same as that paid by other site leasehold interest holders in Uppsala to the municipality for land that can only be used for the building of sports facilities;

Alternatives are more expensive or not realistic. A possibility would be to maintain the existing arena (Gränby Ice Rink) without any expansion of capacity, however this would not be a realistic alternative to the arena because it would not solve the need for new capacity and the costs for operation and maintenance of an unchanged Gränby Ice Rink are particularly high (7). A realistic alternative to the arena could be to expand the capacity of Gränby Ice Rink, although this would involve higher costs for the municipality (8) and the arena would not be in a position to satisfy the need for facilities to host larger events. Thus, the alternatives to the arena do no fulfil the need for facilities.

Limited, if any, effect on competition and trade between member States since the economic activities are mostly local and thus do not significantly affect trade between EU member States. In addition the private facilities in the municipality have different profiles and cannot be considered to compete for the same audiences as the arena.

4.   ASSESSMENT OF THE MEASURE

4.1.   Existence of aid within the meaning of Article 107(1) of the TFEU  (9)

(16)

According to Article 107(1) TFEU, "any aid granted by a Member State or through State resources in any form whatsoever which distorts or threatens to distort competition by favouring certain undertakings or the production of certain goods shall, in so far as it affects trade between Member States, be incompatible with the internal market".

(17)

In order to be classified as a state aid, the notified project must thus fulfil the following cumulative conditions: 1) the measure must be granted through State resources; 2) it has to confer an economic advantage to undertakings; 3) this advantage must be selective and distort or threaten to distort competition; and 4) the measure must affect intra-Community trade.

(18)

With regard to the requirement that the measure must be granted through State resources and attributable to the State, this criterion is clearly fulfilled in this case as the municipality of Uppsala itself will contribute with a direct grant, pay rent for use of the arena and provide the land where the arena is to be built. Municipalities, like Uppsala, are public authorities and part of the State and their resources thereby deemed attributable to the State.

(19)

The Commission is of the opinion that both the construction and operation of an infrastructure constitute an economic activity in itself (and are thus subject to state aid rules) if that infrastructure is, or will be used, to provide goods or services on the market. In this case, the arena is intended for e.g. music, culture and sport events on a commercial basis, i.e. for the provision of services on the market. This view has been confirmed by the General Court in Leipzig/Halle. (10) Consequently in infrastructure cases, aid may be granted at several levels: construction, operation and use of the arena.

(20)

Regarding the construction, according to the Swedish authorities, the municipality had initially hoped that private investors would finance the realization of the arena, but it has proven impossible to carry out the project without public funding. The direct grant by the municipality is thus claimed to be necessary, as without it there will not be enough funds to finance the arena project. In return for its contribution, the municipality will receive access to the arena (through a lease agreement) and an option to purchase the Property Company (see paragraph (8) above). The lease agreement, and its relatively long duration, is claimed to be necessary and also reducing risk since the municipality is expected to be an essential customer of the arena. If the municipality would abstain from using the arena, the prerequisites of the project would, according to Sweden, change dramatically. The municipality is also essential for the purpose of the site leasehold, as this measure, allegedly, can only be taken by the municipality. According to the Commission, at least at this stage, the public co-financing of the construction of the arena would constitute an economic advantage and thus aid, since the project would admittedly not be realised in the absence of public funding and the municipality's participation (direct grant, lease agreement and site leasehold) is essential to the arena project as a whole.

(21)

The operation of the Uppsala arena will be carried out by the Events Company, which will be a wholly privately owned company devoted to making the arena as profitable as possible. The municipality will not be involved in selecting the companies that will ultimately make up the ownership and management of the Events Company, as this selection will be coordinated by the Arena Company together with the Property Company, with the expressed condition that the Events Company and the Property Company will not be part of the same corporate group. At this stage, the details of the selection criteria are, at least to the Commission, not clear. The Swedish authorities have stated that "it is reasonable to assume that the selection criteria will be rational and business-focused" and that "the criteria will include experience and knowledge of the events, sports and restaurant markets and commitment to the Events Company". So far […] letters of intent have been signed by private companies interested in becoming involved in the Events Company.

(22)

Regarding the operation of the Uppsala arena, and as explained above, this will be assigned to a predetermined company and the conditions of the lease agreement between the operator and the owner are unclear. Unless the conditions are market-conform, aid from the investment could be passed on to the operator. In addition, the municipality will enter into a lease agreement with the operator. The lease agreement shall be for 25 years with a basic rent of SEK 15 million (EUR 1.7 million) per year (however during the first four years of the agreement the municipality will pay two years rent in advance each year) in return for use of around 20 % of the total possible use of the arena. At this stage, the Commission takes the view that it is very unlikely that such conditions could be considered to represent market terms (e.g. the long duration of 25 years and the amount appears high in relation to the return). This could also point to the existence of aid at the operator level. The Commission can therefore not on the evidence available rule out state aid to the operator of the Uppsala arena. Thus, both the precise details of the selection process and criteria for the operator and its lease agreement with the Property Company would need to be clarified..

(23)

Regarding aid at the user level, it needs to be further verified whether use of the arena will be ensured on a non-discriminatory basis without favouring any specific undertaking(s) and on market terms. This is particularly so as there are indications that it may be intended mainly for elite sports associations and/or that it may become the home arena for (a) certain sport association(s).

(24)

In fact, the potential beneficiaries of the measure could be all undertakings, which can own, use or manage part of the facilities benefiting from the aid, unless these undertakings would pay comparable prices for comparable facilities on the same relevant market.

(25)

Considering the above and in particular the lack of details regarding the selection of the operator and its lease agreement with the Property Company, and possible main user(s) and its/theirs economic activities, the Commission is not, at this stage, in a position to rule out an economic advantage at the operator and user levels.

(26)

Thus, the preliminary assessment of the Commissions shows that a selective economic advantage cannot be excluded at any level (construction, operation and use) and consequently the project would involve state aid. In addition, the public co-financing of the arena, which allegedly is limited to the funding gap (i.e. that no other market actors are willing to contribute) and thus without the municipal contribution there would not be enough funds to finance the arena, would most likely thereby distort, or at least, threaten to distort competition. Even if most of the activities which are to be carried out in the arena are of local character, the arena will have the capacity to host large international events as well, and thus an effect on competition and trade between Member States cannot be excluded. It has also been stated that the majority of the arena's capacity will have to be rented out commercially in fierce competition in order for the arena to be profitable. Moreover, the General Court has recently, in its Order concerning the Ahoy complex in the Netherlands, held that there was no reason to limit the market for use of this type of facilities to the territory of that Member State. (11)

(27)

Therefore, at this stage and based on its preliminary assessment, the Commission cannot exclude that the notified measure includes elements of state aid within the meaning of Article 107(1) TFEU. Under the conditions referred to above, it is thus necessary to consider whether the measure can be found to be compatible with the internal market.

4.2.   Compatibility assessment

(28)

The Swedish authorities argued that if the measure was found to constitute state aid, this should be declared compatible under article 107(3)(c) TFEU. In order for a proposed measure to be found compatible with the internal market under this derogation, the Commission examines whether it pursues a policy objective of common interest, as well as whether it is necessary and proportional and does not cause undue distortion of competition.

(29)

With regards to the achievement of a policy objective of common interest, it is noted that the construction of venues for sport and other public events and supporting different types of activities which benefit the general public can be considered as a State responsibility, particularly in light of the Amsterdam Declaration on Sport and article 165 TFEU. In addition, the construction of arenas implies a large and risky investment which the market may not be able to carry out entirely on its own.

(30)

Concerning necessity and proportionality of the proposed measure, the Commission notes the alleged need of additional arena capacity as there is a lack of capacity in existing arenas and/or existing arenas would be inappropriate for certain types of events etc (e.g. the Swedish authorities claim that the existing facilities have become outdated and would need to be modernised if they are to meet the modern requirements of the public and that the privately owned facilities typically arrange only smaller types of events). In this respect it should also be noted that the arena would, at least to some extent, result in duplication of infrastructures (other arenas exist both directly in the areas and in nearby cities/countries) and at this stage it has not yet been sufficiently justified why the need of the arena's additional capacity cannot be met by private actors or by use of the existing arenas in Uppsala and/or expansion thereof. The argument that expanding and/or renovating existing arenas would be more expensive can easily be questioned as the costs of the municipality for the construction and use of the new arena would be SEK 150 million, EUR 16.5 million, (direct grant) + SEK 15 million/year (EUR 1.7 million) for 25 years for use of 20 % of the arena capacity. Consequently it would need to be further justified how/why expanding/renovating the existing arena (located next to the proposed new arena) would be more expensive than constructing the new proposed arena. Moreover, it would also need to be further assessed whether the public financing is indeed limited to the strictly necessary and whether it is proportionate in order to achieve its objective. Furthermore, in case state aid would also be found at the level of operation and use of the arena, it would need to be further examined (e.g. the selection of the operator and its agreement with the Property Company) whether the necessity and proportionality requirements are fulfilled.

(31)

With regards to the user level, the openness to all potential users and, access conditions should be further verified and/or justified in particular taking into account how much the arena appears to be intended/used by elite sports associations and/or may become the home arena for (a) certain sport association(s). It should also be further examined whether the municipality's foreseen use of the arena (approximately 20 % of the time), really means that the arena is open to the general public.

(32)

Consequently, following its preliminary assessment, the Commission has doubts whether the proposed project could be deemed compatible under Article 107(3)(c) TFEU, at this stage at all three levels of possible aid (construction, operation and use) in accordance with the above.

(33)

At this stage, the Commission has not carried out an assessment with respect to other possible derogations, under which the measure could be found compatible with the internal market. In this respect, the Swedish authorities did not bring forward any further specific arguments.

5.   CONCLUSION

(34)

Based on the information submitted by the Swedish authorities, the Commission, after carrying out the preliminary assessment, is of the opinion that the financing by the municipality of Uppsala of a new arena in Uppsala - within the context of the project as outlined above – might constitute state aid within the meaning of Article 107(1) TFEU. As outlined above, the Commission has doubts as regards the compatibility of the potential state aid with the internal market.

(35)

Given these doubts and the impact of potential state aid on the investments of private operators it appears necessary that the Commission opens the formal investigation procedure.

(36)

Finally, the opening of the procedure enables interested third parties to comment on the questions raised by this project.

(37)

In the light of the foregoing considerations, the Commission, acting under the procedure laid down in Article 108(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union, requests Sweden to submit its comments and to provide all such information as may help to assess the aid/measure, within one month of the date of receipt of this letter. It requests your authorities to forward a copy of this letter to the potential recipient of the aid immediately.

(38)

The Commission wishes to remind Sweden that Article 108(3) of the Treaty on the Functioning of the European Union has suspensory effect, and would draw your attention to Article 14 of Council Regulation (EC) No 659/1999, which provides that all unlawful aid may be recovered from the recipient. In this respect, Sweden is to confirm that no aid has been paid with regards to this project and that the standstill obligation, i.e. that the aid can only be granted after the Commission has approved the aid, will be respected and thus the proposed measure will not be put into effect before it has been authorised by the Commission. (12) If not, the measure is considered as unlawful (non-notified) aid.

(39)

The Commission warns Sweden that it will inform interested parties by publishing this letter and a meaningful summary of it in the Official Journal of the European Union. It will also inform interested parties in the EFTA countries which are signatories to the EEA Agreement, by publication of a notice in the EEA Supplement to the Official Journal of the European Union and will inform the EFTA Surveillance Authority by sending a copy of this letter. All such interested parties will be invited to submit their comments within one month of the date of such publication.

(40)

It should also be noted that this decision in no way prejudges any possible further analysis by the Commission as far as compliance with EU public procurement rules is concerned.

(41)

The Commission notes that Sweden has agreed that the decision shall be adopted in English as the authentic language.”


(1)  Uppsala is the fourth largest city in Sweden (located approx. 70 km north of Stockholm).

(2)  For the Uppsala Arena, several surveys have been submitted e.g. a survey on the needs for facilities for organized sports associations in Uppsala, the result thereof showed that currently only around 70 % of the need for facilities for major sports in Uppsala is being satisfied and thus the lack of capacity would correspond to approximately 30 %. Another questionnaire amongst the residents of Uppsala in which 37 % of the residents believe that the Municipality should invest in sports halls, arenas and stadiums (the second most required investment after bike and walking paths), and that investments in sport events are preferred by 16 %.

(3)  The larger of the two wings of the Arena will have the capacity to take 2,000 visitors at sports and 3,500 visitors at congresses and concerts. The smaller of the two wings of the Arena will have the capacity to take around 1,000 visitors at any event and the “conference room” of the Arena has room for 10-400 visitors.

(4)  E.g. only maintaining the existing Gränby Ice Rink without any expansion of capacity would allegedly not be a realistic alternative, because it would not solve the need for new capacity and expanding the capacity of Gränby Ice Rink would allegedly involve higher costs for the municipality.

(5)  Business secret

(6)  See footnote 2 above.

(7)  The current value of maintaining the existing Gränby Ice Rink for the next 25 years is SEK 430 million (EUR 48.4 million) at a discount interest if 8 %.

(8)  As regards the alternative of expanding the capacity of Gränby Ice Rink, it would increase the costs further and the current value of the costs for an expansion is SEK 455 million (EUR 51.3 million). The municipality's rent payments for the arena, in comparison, would allegedly be at the current value of SEK 382 million (EUR 43 million).

(9)  With effect from 1 December 2009, Articles 87 and 88 of the EC Treaty have become Articles 107 and 108, respectively, of the TFEU. The two sets of provisions are, in substance, identical. For the purposes of this Decision, references to Articles 107 and 108 of the TFEU should be understood as references to Articles 87 and 88, respectively, of the EC Treaty where appropriate.

(10)  Joint cases T-455/08 and T-443/08.

(11)  Case T-90/09, Mojo Concerts BV and Amsterdam Music Dome Exploitatie BV v. the European Commission, Order of the General Court of 26/01/2012, paragraph 45.

(12)  See Article 3 of Regulation 659/1999, Council Regulation No 659/1999 of 22 March 1999 laying down detailed rules for the application of Article 93 (now Art.88) of the EC Treaty. Official Journal L 83/1, 27.03.1999, p. 1-9.


30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/24


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6603 – Hon Hai/Sharp/Sharp Display Products)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 152/08

1.

21. mail 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Hon Hai Precision Industry Co. („Hon Hai”, Taiwan) ja Sharp Corporation („Sharp”, Jaapan) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Sharp Display Products Corporation („SDP”, Jaapan) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Sharp: laia valiku tarbekaupade ja informaatikatoodete ning elektroonikakomponentide tootmine ja müük;

Hon Hai: elektroonika tootmise teenuste osutamine elektroonikatoodete originaalseadmete tootjatele ning piiratud hulga elektroonikatoodete ja -komponentide tootmine ja müük oma brändinime all;

SDP: transistorimaatriksvedelkristallkuvarite („TFT-LCD”) paneelide tootmine ja müük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6603 – Hon Hai/Sharp/Sharp Display Products):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).


30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/25


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6517 – The Klesch Group/Arkema's Vinyl Products business)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 152/09

1.

21. mail 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Klesch Group Limited, mille üle ettevõtjal Klesch Group („The Klesch Group”, Malta) on valitsev mõju, omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Arkema vinüültoodetega seotud äritegevuse (Arkema's Vinyl Products Business) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

the Klesch Group: nafta töötlemine ja alumiinium;

Arkema vinüültoodetega seotud äritegevus: kloori ja kloroderivaatide, naatriumhüdroksiidi, emulsioonpolüvinüülkloriidiks ja polüvinüülkloriidi suspensiooniks jaguneva polüvinüülkloriidi (PVC), keemiliste ühendite, torude ja profiilide tootmine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6517 – The Klesch Group/Arkema's Vinyl Products business):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).


30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/26


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6559 – Eurochem/K+S Nitrogen)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 152/10

1.

21. mail 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames kontserni OJSC – Mineral and Chemical Company Eurochem (edaspidi „Eurochem”, Venemaa) kuuluv ettevõtja Eurochem Trading GmbH (edaspidi „Eurochem Trading”, Saksamaa) omandab (edaspidi „kavandatav tehing”) aktsiate või osakute ostmise teel täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate K+S Nitrogen GmbH (Saksamaa), fertiva GmbH (Saksamaa), K+S Gübre ve Endüstri Ürünleri San.ve Tec. Ltd Sti (Türgi), K plus S Iberia S.L. (Hispaania), K+S Agricoltura SpA (Itaalia), K+S Hellas SA (Kreeka), K+S Agro México SA de C.V. (Mehhiko) ja K+S Interservicios SA de C.V. (Mehhiko) üle ning varade ostmise teel osalise kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate K+S Nitrogen France SAS (Prantsusmaa), Shenzhen K+S Trading Co. Ltd (Hiina), K+S Asia Pacific Pte. Ltd (Singapur) ja K+S AG (Saksamaa) üle, mille kõigi üle on valitsev mõju ettevõtjal K+S AG (edaspidi „K+S”, Saksamaa). Kõik omandatavad ettevõtjad ja varad moodustavad K+Si praeguse lämmastikväetiste müügiharu.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Eurochem tegeleb mineraalide ja söe kaevandamise ning mineraalväetiste tootmise ja müügiga;

K+S Nitrogen müüb puhast lämmastikku ja sõltumatute ettevõtjate lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisi, mida on ajalooliselt tootnud peamiselt BASF Antwerpenis.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6559 – Eurochem/K+S Nitrogen):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).