15.5.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 139/1

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ seoses juhikaardi funktsioone hõlmavate juhilubadega

2012/C 139/01

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutuses ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (2) eriti selle artikli 28 lõiget 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

I. SISSEJUHATUS

1.	Komisjon võttis 11. novembril 2011 vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ seoses juhikaardi funktsioone hõlmavate juhilubadega (edaspidi „ettepanek”) (3).

Ettepanek on osa komisjoni esitatud meetmetest, mille eesmärk on tugevdada digitaalsete sõidumeerikute kasutamist Euroopa Liidus, nagu on avaldatud komisjoni teatises „Digitaalne sõidumeerik: edaspidised tegevussuunad” (4). See ettepanek täiendab komisjoni 19. juulil 2011 vastu võetud ettepanekut võtta vastu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (edaspidi „autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse ettepanek”), (5) mille kohta Euroopa andmekaitseinspektor esitas arvamuse 5. oktoobril 2011 (6).

I.1. Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

3.	Komisjon saatis ettepaneku Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks 11. novembril 2011 kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2.

4.	Euroopa andmekaitseinspektoril on kahju, et talle ei antud enne ettepaneku vastuvõtmist võimalust esitada komisjonile oma mitteametlikud märkused. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada viite praeguse konsulteerimise kohta ettepaneku preambulisse.

I.2. Üldtaust

Ettepanekus sätestatakse õiguslik alus ja kord kutseliste juhtide juhikaardi ühendamiseks juhiloaga ning sellega jõustatakse autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse ettepaneku artikkel 27, milles sätestati ühendamise põhimõte. Selle ettepaneku artiklis 27 on sätestatud, et alates 19. jaanuarist 2018 ühendatakse juhikaardid juhilubadega ning neid väljastatakse, uuendatakse, vahetatakse ja asendatakse kooskõlas direktiivi 2006/126/EÜ sätetega.

Juhikaart (7) on osa sõidumeerikusüsteemist, mis kehtestati määrusega (EMÜ) nr 3821/85. Juhikaart väljastatakse kutselisele juhile ning see võimaldab sõidumeeriku järgi kaardi omanikku identida. Samuti võimaldab see salvestada kaardile andmed juhi tegevuse kohta, et seda vajaduse korral pärast kontrollida. Kaart sisaldab teatud hulka andmeid, mis on esitatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisas, sealhulgas juhiloa andmeid. See lisa vaadatakse siiski läbi pärast autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse ettepaneku vastuvõtmist, et viia see vastavusse tehnika arenguga.

Komisjon jõudis kutseliste juhtide juhikaardi juhiloaga ühendamiseni sidusrühmadega konsulteerimise ja mõju hindamise (8) tulemusel, nähes selles lahendust pettuste, halduskoormuse ja nende dokumentide väljastamiskulude vähendamiseks. Ettepaneku eesmärk on „võimaldada koos toimida kahel funktsioonil, mis on koondatud ühte dokumenti, milleks oleks siis juhikaardi funktsioonidega juhiluba” (9).

I.3. Ettepanekuga kaasnevad andmekaitseprobleemid

8.	Nagu Euroopa andmekaitseinspektor rõhutas juba arvamuses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse ettepaneku kohta, (10) võib kavandatud juhikaardi ühendamine juhiloaga halvendada praegu juhi andmete kaitset.

Arvestades võimalikku sellise teabe hulka, mis jäädvustatakse juhtide tegevuse ja nende võimaliku asukoha kohta (kuupäev, kellaaeg, läbisõit, geolokalisatsioon, kiirus jt), on juhikaart midagi enamat kui lihtne identimiskaart, mis tõendab, et isik on kutseline juht. Seega on ettepanek andmekaitse seisukohalt sekkuvam, sest selle eesmärk on jälgida, kuidas isik täidab autovedude sotsiaaleeskirju.

10.	Seetõttu on oluline, et andmete töötlemine juhiloa ja juhikaardi ühendamisel toimuks kooskõlas Euroopa Liidu andmekaitse õigusraamistikuga, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 ja direktiivis 95/46/EÜ (11).

11.

Selles arvamuses keskendub Euroopa andmekaitseinspektor oma analüüsis kahele põhiküsimusele: i) kas juhiloa juhikaardiga ühendamise vajalikkus on taotletava eesmärgi saavutamiseks piisavalt põhjendatud, arvestades sellise ühendamise mõju eraelu puutumatusele, ja ii) kas on piisavalt tagatud, et juhtide andmete töötlemine ühelainsal kaardil vastab proportsionaalsuse põhimõtetele.

II. ETTEPANEKU ANALÜÜS

II.1. Juhikaardi ja juhiloa ühendamise vajalikkus

12.

Kutseliste juhtide juhikaardi ühendamine nende juhiloaga tõstatab eraelu puutumatuse ja andmekaitse seisukohalt mitu probleemi. Eelkõige leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et juhikaardi juhiloaga ühendamise vajalikkust ei ole piisavalt põhjendatud. Komisjon märgib ettepaneku kohta esitatud seletuskirjas, et see on lahendus, mis aitab võidelda pettuste ning juhikaartide väärkasutamise vastu, ent andmekaitse seisukohalt ei tõendata sellega, et ühendamine oleks selleks parim võimalus, ning võidaks kaaluda teisi, vähem sekkuvaid meetmeid.

13.

Samuti tuleb võtta arvesse, et ühendades juhiloa ja juhikaardi, mis täidavad kaht täiesti erinevat otstarvet, mindaks vastuollu eesmärgi piiritlemise põhimõttega, mis on sätestatud direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b. Juhikaart on midagi enamat kui lihtne identimiskaart, mis kinnitab, et isik on kutseline juht, sest selle eesmärk on jälgida, kuidas kutseline juht täidab autovedude sotsiaaleeskirju. Komisjon ise määratleb, et „kaks funktsiooni on koondatud ühte dokumenti, milleks oleks juhikaardi funktsioonidega juhiluba” (12).

14.

Ka ühendamise korras on eraelu puutumatuse ja andmekaitse seisukohast teatud seni käsitlemata riske. Ettepaneku artiklis 1 liikmesriikidele seatud kohustus lisada juhtidele väljastatavatele uutele integreeritud juhilubadele mikrokiip tekitab küsimuse, kas selline meede on töötlemise eesmärke silmas pidades vajalik ja proportsionaalne. Kahe kaardi ühendamise ja mikrokiibi uues integreeritud juhiloas kasutamise mõju töötlemisele tuleb põhjalikult hinnata. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab seetõttu, et juhikaardi ühendamine juhiloaga tuleks kavandada alles pärast seda, kui on hinnatud selle mõju eraelu puutumatusele ja turvalisusele. Ettepaneku artiklis 1 tuleks sellele selgelt viidata.

15.

Siiani ei ole selge, kuidas kutseliste juhtide kõik sõidudokumendid ühendatakse ja kas uus integreeritud juhiluba hõlmab ka andmeid juhtide õiguse kohta juhtida eraviisiliselt teisi sõidukiliike. Kui see on nii, tuleks kehtestada selged mehhanismid, et tagada, et kaardi igale osale pääsevad juurde ainult volitatud isikud. Samuti tunneb Euroopa andmekaitseinspektor muret selle üle, et selline võimalus võib ajendada liikmesriike laiendama mikrokiibi kasutust kõikidele juhilubadele, sealhulgas eraisikute juhilubadele. Otsus kasutada sellist tehnoloogiat juhtimisõigust tõendavates dokumentides mõjub üksikisikute eraelu puutumatusele ja nende andmete kaitsele, eriti seoses neis sisalduda võiva teabe liigi ja hulgaga, ning ükski sellekohane otsus ei tohiks olla ajendatud tehnilistest võimalustest. Otsus peaks sõltuma läbipaistvast avalikust arutelust ning seadustes määratletud kohastest kaitsemeetmetest, mille eesmärk on tagada üksikisikute eraelu puutumatus ja andmete kaitse.

16.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab ka, et juhtide andmete kasutamist tuleb tähelepanelikult hinnata laiemas nutikate transpordisüsteemide kontekstis ja sellest seisukohast, mis ulatuses võidakse juhtide andmeid edaspidi kasutada ja liita teiste andmetega, mis on kogutud muudest sõidukisse paigaldatud süsteemidest (eCall-teenused, e-teemaks jt). Euroopa andmekaitseinspektor kutsub seadusandjat üles põhjalikult kaaluma eesmärgi piiritlemise, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, kui edaspidi töötatakse välja seadusandlikke ettepanekuid, milles käsitletakse juhtide andmete kasutamist ja täiendavat töötlemist nutikate transpordisüsteemide kontekstis.

II.2. Kutseliste juhtide andmete töötlemise proportsionaalsus

17.	Isegi kui oleks tõendatud, et kaht kaarti on ühendada vaja, peaks isikuandmete töötlemine sellel ühel kaardil sellest hoolimata vastama kõikidele andmekaitsepõhimõtetele ja -eeskirjadele, mis on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ, eriti proportsionaalsuse põhimõttele.

18.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et direktiivi 2006/126/EÜ artikli 1 lõikes 2 on üksnes viidatud „andmekaitse-eeskirjadele”, ilma neid konkreetselt nimetamata. Ta teeb ettepaneku täpsustada ettepaneku sisulises artiklis, et andmete töötlemine seoses juhilubadega toimub kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ rakendavate riigisiseste eeskirjadega. Tuleb rõhutada, et juhilubadega seonduv töötlemine hõlmab peale mikrokiibis töödeldavate andmete ka teisi kaardiga seotud andmetöötluse liike, nagu juhilubade väljastamine, nende kehtivuse jälgimine ja autovedude sotsiaaleeskirjade täitmist jälgivate pädevate asutuste kontrollid.

19.

Töötlemise üksikasjadega seoses on ettepaneku põhjenduses 2 märgitud, et „juhilubade ja juhikaartide kujundus ning andmeväljad on peaaegu identsed”. See väide on eksitav kahel põhjusel: esiteks ei ole veel teada täpsed andmeväljad, mida juhikaardil töödeldakse, ja teiseks võib eeldada, et need peavad ulatuma juhiloa korral kaugemale kindlaksmääratud väljadest, sest juhikaardi otstarve on jälgida juhi käitumist, et tagada autovedude sotsiaaleeskirjade täitmine.

20.

Kui juhiloas sisalduvate andmete liigid on selgelt ja üksikasjalikult sätestatud direktiivi 2006/126/EÜ (13) I lisas, siis juhiloa mikrokiibil salvestatavate andmete üksikasju ei ole komisjon veel määratlenud. Näiteks ei ole veel selge, kas mikrokiip võiks sisaldada biomeetrilisi andmeid (nt sõrmejäljed või vikerkestamuster). Peale selle, nagu Euroopa andmekaitseinspektor rõhutas arvamuses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse ettepaneku kohta, (14) ei ole veel määratletud töötlemise üksikasju juhikaardil ja need sõltuvad sõidumeerikuid käsitleva määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisade läbivaatamisest, millega alustatakse alles siis, kui on vastu võetud sõidumeerikute määruse muutmise ettepanek. Seetõttu on praegu raske piisava kindlusega hinnata, kas kavandatav andmete töötlemine vastab proportsionaalsuse põhimõttele.

21.

Seoses juhtide andmeid sisaldaval mikrokiibil töödeldavate andmete praegu prognoositava ulatusega mainitakse ettepaneku artiklis 1 üksnes juhikaardi identimisandmeid, millele on viidatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisa IV jao punktis 5.2, ent samas on ettepaneku artiklis 7a sätestatud, et liikmesriigid peavad andma välja „vajalikke funktsioone hõlmava juhiloa, mida saab kasutada ka juhikaardina”. Et juhiluba saaks kasutada juhikaardina, peab see sisaldama kõiki juhikaardi jaoks määratletud andmevälju ning mitte üksnes kaardi identimisandmeid. Sellised andmed sisaldavad tunduvalt rohkem teavet kui juhiloal olevad andmed, näiteks andmed juhi tegevuse kohta (kuupäev, reisi algus ja lõpp, läbisõit, geolokaliseerimisandmed, aeg, kiirus jt).

22.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab vajadust järgida järjepidevat lähenemisviisi meetmete väljatöötamisel kahes eri õigusaktis – ühelt poolt autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse ettepanekus ja teiselt poolt juhilubade direktiivi muutmise ettepanekus, sest tuleb tagada, et töötlemise üldine kavandamine austaks eraelu puutumatust, kõiki andmekaitse põhimõtteid, eriti proportsionaalsuse põhimõtet, ning see tagaks piisavad kaitsemeetmed nii andmekaitse kui ka andmesubjektide õiguste nõuetekohase austamise seisukohalt.

23.

Eriti soovitab Euroopa andmekaitseinspektor selgesti loetleda vajalikkuse kriteeriumi alusel andmed, mida ühendatud kaardil töödeldakse. Ettepanekus tuleks täpsustada, kuidas sellisel töötlemisel saab tõhusalt tagada andmesubjektide õigused saada töötlemise kohta teavet, tutvuda enda kohta olevate andmetega ja esitada vastuväiteid, nagu on sätestatud direktiivi 95/46/EÜ artiklites 10, 11, 12 ja 14. Ta toonitab ka seda, et töötlemist peavad nõuetekohaselt kontrollima asjakohased andmekaitseasutused kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

24.

Samuti rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et tuleb täpsustada eesmärgid ja asjaolud, mille korral andmetele juurde pääsetakse, ning kes neile juurde pääseb. Tuleb selgelt sätestada, et mikrokiibil olevatele andmetele antakse juurdepääs ainult ametlikel ja selgelt määratletud ning mitte mingisugustel muudel (kaubanduslikel või mittekaubanduslikel) eesmärkidel. Peale selle tuleks ettepanekus selgelt märkida, kellel on õigus pääseda juurde mikrokiibil olevatele andmetele (st kutselise juhi juhiluba, juhi andmed, eraisiku juhiluba), kes pääseb juurde mis andmetele ja mis asjaoludel (näiteks juurdepääs juhi andmetele, kes puhkuse või haiguse tõttu ei tööta), sest mõlemad õigusaktid koos võetuna tekitavad selles suhtes ebamäärasust.

25.

Seoses varastatud, kaotatud või defektsete juhikaarti hõlmavate juhilubadega (ettepaneku artikkel 7c) tuleks täpsustada säilitatavad andmed või andmete liigid. Selliste andmete määratlemisel tuleks kohaldada proportsionaalsuse ja andmete minimeerimise põhimõtteid. Peale selle tuleks täpsustada, kes on pädev asutus (pädevad asutused), kespeaks (peaksid) säilitama selliste lubade andmeid.

III. KOKKUVÕTE

26.

Euroopa andmekaitseinspektor väljendab kahtlust seoses ettepanekus kavandatud juhilubade juhikaartidega ühendamise vajalikkuse ja proportsionaalsusega, mida tuleks täiendavalt tõendada. Seepärast tuleks uurida, kas muude, vähem sekkuvate meetmetega on võimalik saavutada sama eesmärki maanteetranspordis tegutsevate kutseliste juhtidega seotud pettuste vastu võitlemisel ja kulude vähendamisel.

27.

Eelkõige soovitab Euroopa andmekaitseinspektor järgmist:

—	lisada ettepaneku sisulisse sättesse viide andmekaitse õigusaktidele, eriti direktiivile 95/46/EÜ;

—	sätestada ettepaneku artiklis 1, et juhikaardi ühendamist juhiloaga ja mikrokiibi kasutamist tuleks kavandada alles pärast seda, kui on hinnatud nende mõju eraelu puutumatusele ja turvalisusele;

—

järgida järjepidevat lähenemisviisi juhikaarti hõlmavat juhiluba käsitlevate meetmete väljatöötamisel kahes eri õigusaktis, milleks on autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määrus ja juhilubade direktiiv, et tagada, et töötlemise üldisel kavandamisel austatakse eraelu puutumatust, kõiki andmekaitsepõhimõtteid, eriti proportsionaalsuse põhimõtet, ning tagatakse piisavad kaitsemeetmed andmekaitse seisukohast, sealhulgas andmesubjektide õiguste tõhus kasutamine;

—

määratleda vajalikkuse kriteeriumi alusel selgemalt ja üksikasjalikumalt mikrokiibis sisalduvad andmed või andmeliigid, mis sisaldaksid kõiki määruse (EMÜ) nr 3821/85 ajakohastatud IB lisas sätestatud andmeid ning andmeid, mis komisjon määrab kindlaks seoses juhiloa mikrokiibiga. Mikrokiibis töödeldavate ja salvestatavate andmete määratlus peaks esmajoones vastama proportsionaalsuse ja andmete minimeerimise põhimõtetele;

—	täpsustada asjaolud, mille korral võib pääseda juurde teatud andmeliikidele, ja isikud, kes neile juurde pääsevad;

—	sätestada artiklis 7c selgelt, kes säilitab varastatud, kaotatud või defektsete juhikaardi funktsioone hõlmavate juhilubade andmed ning et kooskõlas proportsionaalsuse ja andmete minimeerimise põhimõtetega tuleks säilitada ainult rangelt selleks eesmärgiks vajalikud andmed.

Brüssel, 17. veebruar 2012

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3) KOM(2011) 710 (lõplik).

(4) KOM(2011) 454 (lõplik).

(5) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, KOM(2011) 451 (lõplik).

(6) Avaldatud Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel: http://www.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultation/Opinions/2011/11-10-05_Tachographs_ET.pdf

(7) Vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisa punkti 1 alapunktile t on juhikaart „sõidumeeriku kaart, mille liikmesriigi ametiasutused on väljastanud konkreetsele juhile. Juhikaart idendib juhi isiku ja võimaldab salvestada andmeid juhi tegevuse kohta.”

(8) Kuigi ei hinnatud eraelu puutumatust.

(9) Vt seletuskiri, KOM(2011) 710 (lõplik), lk 3.

(10) Vt joonealust märkust 6.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(12) Vt seletuskiri, KOM(2011) 710 (lõplik), lk 3.

(13) Need on seotud peamiselt juhi isiku, sünniaja, väljaandmise koha ja väljaandjaga, selle sõiduki liigiga, mille kohta luba antakse, ning võimalike piirangute kohaldamisega.

(14) Vt joonealust märkust 6, lk 1.

15.5.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 139/6

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

2012/C 139/02

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (2) eriti selle artikli 28 lõiget 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

1. SISSEJUHATUS

1.1. Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga

1.	Käesolev arvamus kuulub Euroopa andmekaitseinspektori neljast finantssektorit käsitlevast arvamusest koosnevasse paketti, mis on vastu võetud samal päeval.

2.	15. novembril 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku, mis käsitleb määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (edaspidi „reitinguagentuuride määrus”) (3). Kõnealune ettepanek saadeti Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks 18. novembril 2011.

3.	Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel asjaolu üle, et komisjon temaga konsulteeris, ning ta soovitab lisada vastuvõetava õigusakti preambulisse viite käesolevale arvamusele.

4.	Euroopa andmekaitseinspektor siiski kahetseb, et komisjon ei konsulteerinud temaga ametlikult ei 7. detsembril 2010 jõustunud algse reitinguagentuuride määruse koostamise käigus ega seoses nimetatud määruse hiljutise muutmisega (4).

Seepärast leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et käesolevas arvamuses on asjakohane ja kasulik käsitleda juba kehtiva reitinguagentuuride määrusega seotud küsimusi. Esiteks rõhutab ta reitinguagentuuride määruse enda võimalikku mõju andmekaitsele. Teiseks on käesolevas arvamuses esitatud analüüs otseselt seotud kehtivate õigusaktide ning muude sarnaseid sätteid sisaldavate pooleliolevate ja võimalike tulevaste ettepanekute kohaldamisega; näiteks nende ettepanekute kohaldamisega, mida on arutletud Euroopa andmekaitseinspektori arvamustes pangandusalaste õigusaktide läbivaatamist, finantsinstrumentide turge (finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus) ning turu kuritarvitamist reguleeriva õigusaktide paketi kohta.

1.2. Ettepaneku ja kehtiva määruse eesmärgid ja ulatus

Komisjon leiab, et reitinguagentuurid on olulised finantsturgude osalised ja nende suhtes peab kehtima asjakohane õigusraamistik. Esimene reitinguagentuuride määrus jõustus 7. detsembril 2010. Sellega nõutakse reitinguagentuuridelt rangete tegevuseeskirjade järgimist, et vähendada võimalikke huvide konflikte ning tagada reitingute ja hindamismenetluste kõrge kvaliteet ja piisav läbipaistvus. Olemasolevad reitinguagentuurid pidid taotlema registreerimist ja täitma määruse nõuded 7. septembriks 2010.

Reitinguagentuuride määruse muudatused (määrus (EL) nr 513/2011) jõustusid 1. juunil 2011 ning nendega anti Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ainuõigus teostada järelevalvet ELis registreeritud reitinguagentuuride üle, et tsentraliseerida ja lihtsustada nende registreerimist ja järelevalvet Euroopa tasandil.

8.	Praeguse kavandatud õigusaktiga muudetakse reitinguagentuuride määrust, kuid ei asendata seda. Kavandatud läbivaatamise peamine poliitikaeesmärk on lahendada mitu reitinguagentuuride ja reitingute kasutamisega seotud probleemi, mida ei ole kehtivas reitinguagentuuride määruses piisavalt käsitletud.

1.3. Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse eesmärk

9.	Kuigi enamikus reitinguagentuuride määruse sätetes on käsitletud reitinguagentuuride tegevust ja selle üle teostatavat järelevalvet, võib õigusraamistiku rakendamine ja kohaldamine teatud juhtudel mõjutada üksikisikute õigusi seoses nende isikuandmete töötlemisega.

10.

Reitinguagentuuride määrusega on lubatud teabe vahetamine ESMA, pädevate asutuste, valdkondlike pädevate asutuste ja võimalik, et ka kolmandate riikide vahel (5). Selline teave võib käsitleda üksikisikuid, näiteks krediidireitingualases tegevuses osalevaid isikuid ja reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikuid. Kõnealused sätted võivad avaldada asjaomastele isikutele andmekaitsealast mõju.

11.

Eespool kirjeldatut arvesse võttes keskendutakse käesolevas arvamuses reitinguagentuuride määruse järgmistele eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud tahkudele: 1) andmekaitsealaste õigusaktide kohaldatavus; 2) andmete edastamine kolmandatele riikidele; 3) juurdepääs telefonikõnede ja andmeedastuse andmetele ja 4) struktureeritud finantsinstrumentide ja perioodiliste karistusmaksetega seotud avalikustamisnõuded.

2. ETTEPANEKU ANALÜÜS

2.1. Andmekaitsealaste õigusaktide kohaldatavus (6)

12.	Reitinguagentuuride määruse mitmes põhjenduses (7) on nimetatud põhiõiguste hartat, direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 95/2001. Viide andmekaitsealaste õigusaktide kohaldatavusele tuleks aga lisada ka mõnda reitinguagentuuride määruse sisulisse sättesse.

13.

Hea näide sellise sisulise sätte kohta leidub siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (8) artiklis 22, milles on sõnaselgelt sätestatud, et üldreeglina kohaldatakse ettepaneku raames isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001. Euroopa andmekaitseinspektor avaldas täna kõnealuse ettepaneku kohta arvamuse, milles ta väljendas väga suurt heameelt sellise üldsätte üle. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab aga muuta viide direktiivile 95/46/EÜ selgemaks, täpsustades, et selle sätteid kohaldatakse vastavalt siseriiklikele eeskirjadele, millega direktiivi 95/46/EÜ rakendatakse.

14.

See on asjakohane näiteks mitmesuguste isikuandmete vahetamist käsitlevate sätete puhul. Nimetatud sätted on täielikult seaduspärased, kuid neid tuleb kohaldada kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega. Eelkõige tuleb vältida riski, et neid võidaks käsitada kõikehõlmava loana vahetada igasuguseid isikuandmeid. Sellist riski vähendaks oluliselt andmekaitsealastele õigusaktidele viitamine ka sisulistes sätetes (9).

15.

Seepärast soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada samasuguse sisulise sätte, nagu on siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (10) artiklis 22, võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori soovitusi kõnealuse ettepaneku kohta, (11) st rõhutada kehtivate andmekaitsealaste õigusaktide kohaldatavust ning muuta viide direktiivile 95/46/EÜ selgemaks, täpsustades, et selle sätteid kohaldatakse vastavalt siseriiklikele eeskirjadele, millega direktiivi 95/46/EÜ rakendatakse.

2.2. Teabe vahetamine kolmandate riikidega (12)

16.	Euroopa andmekaitseinspektor nimetab viitamist määrusele (EÜ) nr 45/2001 reitinguagentuuride määruse artikli 34 kolmandas lõigus seoses isikuandmete edastamisega kolmandatele riikidele.

17.

Võttes aga arvesse sellise edastamisega kaasnevaid riske, soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada konkreetsed kaitsemeetmed, nagu on tehtud siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku artiklis 23. Oma arvamuses kõnealuse ettepaneku kohta kiidab Euroopa andmekaitseinspektor heaks sellise sätte kasutamise, mis sisaldab asjakohaseid kaitsemeetmeid, nagu iga juhtumi eraldi hindamine, andmete edastamise vajalikkuse tagamine ning isikuandmete piisava kaitsetaseme olemasolu andmeid vastuvõtvas kolmandas riigis.

2.3. ESMA volitus nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta (13)

2.3.1. Õigusasutuse luba

18.

Artikli 23c lõike 1 punktis e on sätestatud, et oma kohustuste täitmiseks kõnealuse määruse raames võib ESMA korraldada vajalikke uurimisi. Sel eesmärgil antakse ESMA ametnikele ja muudele volitatud isikutele õigus nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta. Asjaomase sätte üldine sõnastus tõstatab mõningaid kahtlusi seoses selle esemelise ja isikulise kohaldamisalaga. Peale selle on ESMA-l reitinguagentuuride määruse kohaselt vaja telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevatele andmetele juurdepääsu taotlemiseks õigusasutuse eelnevat luba, kui see on nõutav liikmesriigi õiguse kohaselt (14).

19.

Määruse ettepanekus ei ole määratletud mõistet „andmed telefonikõnede ja andmeedastuse kohta”. Direktiivis 2002/58/EÜ (mida nüüd, pärast muutmist direktiiviga 2009/136/EÜ, nimetatakse eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevaks direktiiviks) on viidatud üksnes „liiklusandmetele”, kuid mitte „andmetele telefonikõnede ja andmeedastuse kohta”. On ilmselge, et kõnealuste mõistete täpne tähendus määrab kindlaks selle, millist mõju võivad uurimisvolitused asjaomaste isikute eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldada. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab kasutada direktiivis 2002/58/EÜ „liiklusandmete” määratluses juba kehtestatud terminoloogiat.

20.

Elektrooniliste sidevahendite kasutamist käsitlevad andmed võivad hõlmata väga mitmesuguseid isikuandmeid, näiteks kõne alustaja ja vastuvõtja identiteet, kõne aeg ja kestus, kasutatud võrk, kaasaskantavate seadmete puhul isiku geograafiline asukoht jne. Peale selle võivad mõned Interneti ja e-posti kasutamisega seotud liiklusandmed (näiteks külastatud veebisaitide loetelu) paljastada olulisi üksikasju teabevahetuse sisu kohta. Ühtlasi on liiklusandmete töötlemine vastuolus kirjavahetuse konfidentsiaalsusega. Seda arvesse võttes on direktiivis 2002/58/EÜ kehtestatud põhimõte, mille kohaselt tuleb liiklusandmed, mida ei ole side edastamiseks enam vaja, kustutada või muuta anonüümseteks (15). Nimetatud direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid lisada siseriiklikesse õigusaktidesse erandeid konkreetsetel seaduslikel eesmärkidel, kui need erandid on demokraatlikus ühiskonnas asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja proportsionaalsed (16).

21.

Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab, et reitinguagentuuride määruse puhul on komisjoni eesmärgid seaduslikud. Ta mõistab vajadust selliste algatuste järele, millega püütakse tõhustada järelevalvet finantsturgude üle, et tagada nende nõuetelevastavus ja kaitsta paremini nii investoreid kui ka majandust tervikuna. Ent liiklusandmetega otseselt seotud uurimisvolitused peavad nende võimalikku sekkuvat olemust arvesse võttes vastama vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetele, st need peavad piirduma sellega, mis on asjakohane taotletava eesmärgi täitmiseks, ega tohi minna kaugemale selle saavutamiseks vajalikust (17). Seda arvestades on väga tähtis, et nii nende isikuline ja esemeline kohaldamisala kui ka nende kasutamise asjaolud ja tingimused oleksid selgelt koostatud. Peale selle tuleb näha ette piisavad kaitsemeetmed väärkasutamise ohu vältimiseks.

22.

Artikliga 23c antakse ESMA-le volitused korraldada uurimisi krediidireitingualases tegevuses osalevate isikute ja reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikute suhtes. Artikli 23b kohaselt võidakse nendelt füüsilistelt isikutelt ühtlasi nõuda ESMA-le kogu vajalikuks peetava teabe esitamist.

23.

Need sätted näitavad selgelt, et reitinguagentuuride määruse alusel toimub isikuandmete vahetamine. Tundub tõenäoline – või vähemalt ei saa välistada –, et asjaomased andmed telefonikõnede ja andmeedastuse kohta hõlmavad isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ, määruse (EÜ) nr 45/2001 ja teatud määral ka direktiivi 2002/58/EÜ tähenduses, st andmeid, mis käsitlevad tuvastatud või tuvastatavate füüsiliste isikute telefonikõnesid ja andmeedastust (18). Sellisel juhul tuleb tagada, et järgitakse täielikult tingimusi, mis on sätestatud direktiivides ja määruses isikuandmete õiglase ja seadusliku töötlemise suhtes.

24.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et artikli 23c lõikega 5 tehakse õigusasutuse luba kohustuslikuks juhul, kui see on nõutav liikmesriigi õiguse kohaselt. Euroopa andmekaitseinspektor leiab aga, et arvestades kõnealuse volituse võimalikku sekkuvat olemust ning asjaolu, et sobiliku õigusaktina otsustati kasutada määrust, on põhjendatud kehtestada kõikidel juhtudel üldine nõue saada õigusasutuse eelnev luba, olenemata asjaolust, kas seda siseriikliku õigusega nõutakse. Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et mitmesugustes liikmesriikide õigusaktides on sätestatud eritagatised kodu puutumatuse kaitsmiseks ebaproportsionaalse ja hoolikalt reguleerimata kontrollimise, läbiotsimise või arestimise eest, eriti kui seda teostavad haldusasutused.

25.

Nagu märgitud eespool punktis 2.1, ei ole järelevalveasutuste volitused taotleda juurdepääsu telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevatele andmetele Euroopa õiguses uus nähtus ning need on juba sätestatud mitmes kehtivas finantssektorit käsitlevas direktiivis ja määruses. Eelkõige sisaldavad sarnaselt sõnastatud sätteid turu kuritarvitamist käsitlev direktiiv, (19) finantsinstrumentide turgude direktiiv (20) ja eurofondide direktiiv (21). Sama kehtib ka komisjoni vastu võetud mitme hiljutise ettepaneku puhul – nimelt ettepanek võtta vastu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, (22) määrus lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (23) ning määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (24).

26.

Nimetatud kehtivate ja kavandatavate õigusaktide puhul tuleb eristada riiklikele ametiasutustele antud uurimisvolitusi ning selliste volituste andmist ELi ametiasutustele. Liikmesriikidele on mitme õigusaktiga pandud kohustus anda riiklikele ametiasutustele õigus taotleda telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevaid andmeid kooskõlas siseriikliku õigusega (25). Sellest tulenevalt kohaldatakse selle kohustuse tegeliku täitmise suhtes igal juhul siseriiklikku õigust, sealhulgas direktiivide 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ rakendusakte ning riigi teisi õigusakte, mis sisaldavad täiendavaid menetluslikke kaitsemeetmeid seoses riiklike järelevalve- ja uurimisasutustega.

27.

Selliseid tingimusi ei sisalda reitinguagentuuride määrus ega muud õigusaktid, millega antakse telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemise volitused otse ELi asutustele. Selle tagajärjel on sellistel juhtudel isegi suurem vajadus selgitada õigusaktis endas kõnealuste volituste isikulist ja esemelist kohaldamisala ning nende kasutamise asjaolusid ja tingimusi ning tagada, et väärkasutamise ohu vastu on olemas piisavad kaitsemeetmed.

28.	Määruse artikli 23c lõike 1 punktiga e antakse ESMA-le volitused nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta. Nagu selgitatakse lähemalt allpool, ei ole selge selle sätte ulatus ja eelkõige väljendi „andmed telefonikõnede ja andmeedastuse kohta” tähendus.

2.3.2. Telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete määratlus

29.

Väljendi „andmed telefonikõnede ja andmeedastuse kohta” määratlus ei ole täiesti selge ja vajab seetõttu lähemat selgitamist. Sättes võidakse viidata sellistele telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevatele andmetele, mida reitinguagentuurid on kohustatud oma tegevuse käigus säilitama. Määruses ei ole aga täpsustatud, kas ja milliseid telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevaid andmeid peavad reitinguagentuurid koguma (26). Seepärast on juhul, kui asjaomases sättes viidatakse reitinguagentuuride säilitatavatele andmetele, äärmiselt oluline täpselt määratleda, milliseid telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevaid andmekategooriaid tuleb säilitada ja milliseid neist võib ESMA taotleda. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peavad sellised andmed olema piisavad ja asjakohased ega tohi ületada sellise järelevalvega seotud otstarbe piire, mille tarvis neid töödeldakse (27).

30.

Suurem täpsus on vajalik eelkõige käesoleval juhul, võttes arvesse suuri trahve ja perioodilisi karistusmakseid, mida reitinguagentuuridele ja teistele asjaomastele isikutele (sealhulgas perioodiliste karistusmaksete puhul füüsilistele isikutele) võidakse määruse rikkumise eest määrata (vt artiklid 36a ja 36b).

31.

Samuti tuleb märkida, et eespool nimetatud artikliga 37 delegeeritakse komisjonile volitused võtta vastu muudatused, millega lubatakse komisjonil muuta määruse lisasid, mis sisaldavad reitinguagentuuride suhtes kehtivate andmete säilitamise nõuete üksikasju ja seega kaudselt ka ESMA antud volitusi tutvuda andmetega telefonikõnede ja andmeedastuse kohta. ELi toimimise lepingu artiklis 290 on sätestatud, et seadusandliku aktiga võidakse komisjonile delegeerida õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti mitteolemuslikke osi. Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kohaselt ei saa liiklusandmeid käsitlevate andmetega tutvumise volituste täpset ulatust käsitada määruse mitteolemusliku osana. Seepärast tuleks esemelist kohaldamisala täpsustada otse määruse tekstis ja mitte lükata seda edasi tulevastesse delegeeritud aktidesse.

32.

Euroopa andmekaitseinspektor saab aru, et artikli 23c lõike 1 punkti e eesmärk ei ole võimaldada ESMA-l saada juurdepääsu liiklusandmetele otse sideteenuste osutajatelt. See tundub olevat loogiline järeldus, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et määruses ei ole kordagi viidatud sideteenuste osutajate käsutuses olevatele andmetele ega eespool punktis 20 nimetatud eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevas direktiivis sätestatud nõuetele (28). Selguse mõttes soovitab ta seepärast selle järelduse reitinguagentuuride määruse artiklis 23c ühemõttelisemalt sõnastada, jättes sõnaselgelt välja sideteenuste osutajate käsutuses olevad andmed.

33.	Kui siiski nähakse ette õigus pääseda juurde liiklusandmetele otse sideteenuste osutajatelt, on Euroopa andmekaitseinspektoril tõsiseid kahtlusi seoses selle õiguse vajalikkuse ja proportsionaalsusega ning seepärast soovitab ta nimetatud õiguse sõnaselgelt välja jätta.

2.3.3. Juurdepääs isikuandmetele

34.

Artikli 23c lõike 1 punktis e ei ole märgitud asjaolusid ega tingimusi, mille korral võib juurdepääsu taotleda. Samuti ei ole selles sätestatud olulisi menetluslikke tagatisi või kaitsemeetmeid väärkasutamise riski ennetamiseks. Järgmistes lõikudes esitab Euroopa andmekaitseinspektor selles küsimuses mõned konkreetsed soovitused.

35.

Artikli 23c lõikes 1 on sätestatud, et reitinguagentuuride määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib ESMA taotleda juurdepääsu telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevatele andmetele. Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kohaselt tuleb täpsemalt määratleda selliste volituste kasutamise asjaolud ja tingimused. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab piirata juurdepääsu telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevatele andmetele juhtudega, kui tegemist on konkreetselt kindlaks määratud ja tõsiste määruse ettepaneku rikkumistega või kui on põhjendatud kahtlus (mida peavad toetama kindlad esialgsed tõendid), et selline rikkumine on aset leidnud. See piirang on väga oluline ka selleks, et hoida ära võimalus kasutada juurdepääsuvolitusi andmepüügiks, andmekaeveks või muudel eesmärkidel.

36.

Peale selle soovitab Euroopa andmekaitseinspektor kehtestada pädevate asutuste suhtes nõude taotleda telefonikõnede ja andmeedastuse andmeid ametliku otsusega, milles on täpsustatud taotluse õiguslik alus ja eesmärk, millist teavet nõutakse, teabe esitamiseks ettenähtud aeg ning taotluse saaja õigus lasta otsus Euroopa Kohtul läbi vaadata.

2.4. Teabe avalikustamist käsitlevad sätted

2.4.1. Struktureeritud finantsinstrumente käsitlev teave

37.

Reitinguagentuuride määruse praeguse muudatusettepaneku (29) kavandatavas artiklis 8a struktureeritud finantsinstrumente käsitleva teabe kohta on sätestatud, et struktureeritud finantsinstrumendi emitent, algataja ja sponsor avaldavad üldsusele teabe struktureeritud finantsinstrumendi krediidikvaliteedi ja individuaalsete alusvarade toimimise kohta, väärtpaberistatud tehingute struktuuri, rahavood ja mis tahes tagatise, mis toetab väärtpaberistatud positsiooni, samuti mis tahes teabe, mida on vaja põhjaliku ja teadliku stressitesti tegemiseks seoses rahavoogude ja aluspositsioone toetava tagatise väärtusega. Kohustus teave avalikustada ei laiene sellise teabe esitamisele, mis oleks vastuolus kohustuslike sätetega teabeallikate konfidentsiaalsuse või isikuandmete töötlemise kohta.

38.

Kõnealune artikkel on suunatud struktureeritud finantsinstrumendi emitendile, algatajale ja sponsorile. Euroopa andmekaitseinspektor pooldab asjaolu, et reitinguagentuuride määruse praeguse muudatusettepaneku kavandatavas artiklis 8a on sätestatud, et kohustus teave üldsusele avalikustada ei laiene sellise teabe esitamisele, mis oleks vastuolus kohustuslike sätetega teabeallikate konfidentsiaalsuse või isikuandmete töötlemise kohta.

39.

Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kohaselt on selline isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega pakutavate kaitsemeetmete rõhutamine samm õiges suunas, ent kooskõlas eespool esitatud soovitustega tuleks mõnes reitinguagentuuride määruse sisulises sättes selgelt ja otseselt viidata siseriiklikele eeskirjadele, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.

2.4.2. Perioodilisi karistusmakseid käsitlev teave (30)

40.	Reitinguagentuuride määruse artiklis 36d on sätestatud, et ESMA avalikustab kõik määratud perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

41.	Artikli 36b ja artikli 23b lõike 1 kohaselt võib perioodilisi karistusmakseid kohaldada krediidireitingualases tegevuses osalevate isikute ja reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikute suhtes.

42.

Reitinguagentuuride määrusega antakse seega ESMA-le volitused määrata karistusi mitte üksnes reitinguagentuuridele, vaid ka rikkumise eest sisuliselt vastutavatele isikutele. Samamoodi kohustatakse artikliga 36d ESMAt avaldama kõik määruse ettepaneku rikkumise eest määratud perioodilised karistusmaksed.

43.

Karistuste avaldamine aitaks suurendada nende hoiatavat mõju, heidutades tegelikke ja võimalikke toimepanijaid rikkumisi sooritamast, et vältida maine olulist kahjustamist. Ühtlasi suurendaks see läbipaistvust, teavitades turu korraldajaid asjaolust, et konkreetne isik on pannud toime rikkumise. Kõnealust kohustust leevendatakse ainult siis, kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, millisel juhul pädevad asutused avaldavad karistused anonüümselt.

44.

Euroopa andmekaitseinspektor ei ole kindel, et praeguses sõnastuses vastab karistuste avaldamise kohustus andmekaitsealase õiguse nõuetele, mida Euroopa Kohus on selgitanud kohtuasjas Schecke tehtud otsuses (31). Ta on seisukohal, et kõnealuse meetme eesmärki, vajalikkust ja proportsionaalsust ei ole piisavalt tõendatud ning et igal juhul tuleb ette näha piisavad kaitsemeetmed seoses üksikisikute õiguste suhtes esinevate riskidega.

2.4.3. Karistuste kohustusliku avaldamise vajalikkus ja proportsionaalsus

45.

Kohtuasjas Schecke tehtud otsuses tühistas Euroopa Kohus nõukogu määruse ja komisjoni määruse sätted, millega nähti ette põllumajandusfondidest toetuse saajaid käsitleva teabe, sealhulgas toetusesaajate isiku ja saadud summade kohustuslik avaldamine. Kohus leidis, et sellise avaldamise näol on tegemist Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artikli 8 lõike 2 reguleerimisalasse kuuluva isikuandmete töötlemisega ning seega harta artiklites 7 ja 8 ette nähtud õiguste riivega.

46.

Olles sedastanud, et „isikuandmete kaitse erandite ja piirangute puhul tuleb piirduda rangelt vajalikuga”, analüüsis kohus järgnevalt andmete avaldamise eesmärki ja selle proportsionaalsust. Kohtu järelduse kohaselt ei viidanud miski sellele, et nõukogu ja komisjon oleksid asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisel vaaginud andmete avaldamise viisi, mis vastaks avaldamise eesmärgile, kuid oleks samas toetusesaajate suhtes vähem sekkuv.

47.

Reitinguagentuuride määruse artikliga 36d paistavad kaasnevat samad puudused, mida Euroopa Kohus rõhutas kohtuasjas Schecke tehtud otsuses. Tuleb meeles pidada, et hinnates isikuandmete avalikustamist nõudva sätte vastavust andmekaitsenõuetele, on äärmiselt tähtis, et ettenähtud avaldamisel oleks selge ja täpselt määratletud eesmärk. Ainult selge ja täpselt määratletud eesmärgi olemasolu korral saab hinnata, kas asjaomaste isikuandmete avaldamine on tegelikult vajalik ja proportsionaalne (32).

48.

Seepärast on Euroopa andmekaitseinspektorile jäänud mulje, et asjaomase meetme eesmärki ja seega ka selle vajalikkust ei ole selgelt kindlaks tehtud. Reitinguagentuuride määruse põhjendustes ei ole seda küsimust käsitletud. Kui üldeesmärk on suurendada hoiatavat mõju, siis tundub, et komisjon oleks pidanud selgitama eeskätt seda, miks ei oleks piisanud suurematest rahatrahvidest (või muudest karistustest, mis ei hõlma nimede esiletoomist ja häbistamist).

49.	Peale selle oleks tulnud kaaluda vähem sekkuvaid meetodeid, nagu üksnes reitinguagentuuridega piirduv avaldamine või avaldamise otsustamine iga juhtumi puhul eraldi. Esmapilgul tundub eelkõige viimane võimalus olevat proportsionaalsem lahendus.

50.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab aga, et võimalus hinnata juhtumit selle konkreetsete asjaolude põhjal muudab kõnealuse lahenduse proportsionaalsemaks ning seega eelistatavaks kohustuslikule avaldamisele kõikide juhtumite puhul. Selline kaalutlusõigus võimaldaks ESMA-l näiteks vältida avaldamist vähemtähtsate rikkumiste puhul, kui rikkumisega ei kaasnenud olulist kahju, asjaomane isik on koostööaldis jne.

2.4.4. Piisavate kaitsemeetmete küsimus

51.

Reitinguagentuuride määrusega oleks tulnud ette näha piisavad kaitsemeetmed, et tagada õiglane tasakaal eri huvide vahel. Esiteks on kaitsemeetmed vajalikud seoses asjaomaste isikute õigusega esitada edasikaebus ja süütuse presumptsiooniga. Artiklisse 36d oleks tulnud lisada sellekohane erisäte, et kohustada ESMAt võtma vajalikud meetmed seoses olukordadega, kus otsus edasi kaevatakse ning kus kohus selle lõpuks tühistab (33).

52.

Teiseks tuleks reitinguagentuuride määruses tagada andmesubjektide õiguste ennetav järgimine. Euroopa andmekaitseinspektor hindab asjaolu, et reitinguagentuuride määrusega nähakse ette võimalus välistada avalikustamine juhul, kui see põhjustaks ebaproportsionaalset kahju. Ennetav lähenemisviis peaks aga tähendama seda, et andmesubjekte teavitatakse eelnevalt asjaolust, et otsus, millega neile perioodiline karistusmakse määratakse, avaldatakse ning et direktiivi 95/46/EÜ artikli 14 alusel on neil õigus esitada õigustatud ja veenvatel põhjustel vastuväiteid (34).

53.

Kolmandaks – kuigi reitinguagentuuride määruses ei ole täpsustatud teabe avaldamise kanalit, võib ette kujutada, et tegelikkuses avaldatakse selline teave Internetis. Teabe avaldamisega Internetis kaasnevad eriküsimused ja -riskid eelkõige seoses vajadusega tagada, et teavet ei hoita Internetis kauem kui vajalik ning et andmeid ei ole võimalik manipuleerida ega muuta. Väliste otsingumootorite kasutamisega kaasneb ka risk, et teavet võidakse käsitleda kontekstiväliselt ning levitada seda veebis ja mujal viisil, mida on raske kontrollida (35).

54.

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tuleb kohustada ESMAt tagama, et asjaomaste isikute isikuandmeid hoitakse Internetis ainult mõistliku aja jooksul, mille möödumisel need süsteemselt kustutatakse (36). Peale selle tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagavad piisavate turva- ja kaitsemeetmete kehtestamise, eelkõige kaitseks väliste otsingumootorite kasutamisega seotud riskide eest (37).

2.4.5. Järeldus seoses perioodilisi karistusmakseid käsitleva teabe avaldamisega

55.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et perioodiliste karistusmaksete kohustuslikku avaldamist käsitlev säte ei ole oma praeguses sõnastuses kooskõlas põhiõigusega eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Seadusandja peaks hoolega hindama kavandatud süsteemi vajalikkust ning kontrollima, kas avaldamiskohustus ei lähe kaugemale taotletava avaliku huvi eesmärgi täitmiseks vajalikust ja kas sama eesmärgi saavutamiseks ei ole vähem piiravaid meetmeid. Sõltuvalt sellise proportsionaalsuse analüüsi tulemustest peaksid avaldamiskohustust igal juhul toetama piisavad kaitsemeetmed, millega tagatakse süütuse presumptsiooni järgimine, asjaomaste inimeste õigus esitada vastuväiteid, andmete turvalisus/täpsus ning nende kustutamine piisava aja möödumisel.

3. JÄRELDUSED

56.

Euroopa andmekaitseinspektor esitab järgmised soovitused:

—

lisada reitinguagentuuride määrusesse järgmiselt sõnastatud sisuline säte: „Seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides käesoleva määruse raames kohaldavad pädevad asutused ja valdkondlikud pädevad asutused direktiivi 95/46/EÜ. Töödeldes isikuandmeid käesoleva määruse raames, järgib ESMA määrust (EÜ) nr 45/2001”;

—

lisada reitinguagentuuride määruse artiklisse 34 konkreetsed kaitsemeetmed nagu siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku artiklis 23. Oma arvamuses nimetatud ettepaneku kohta tunnustab Euroopa andmekaitseinspektor sellise sätte kasutamist, mis sisaldab asjakohaseid kaitsemeetmeid, nagu iga juhtumi eraldi hindamine, edastamise vajalikkuse tagamine ning isikuandmete piisava kaitsetaseme olemasolu isikuandmeid vastuvõtvas kolmandas riigis;

—	selgelt täpsustada telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete liigid, mida reitinguagentuurid peavad säilitama ja/või ESMA-le esitama. Sellised andmed peavad olema piisavad ja asjakohased ega tohi minna kaugemale nende töötlemise eesmärgist;

—	sõnaselgelt sätestada, et hõlmatud ei ole juurdepääs telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevatele andmetele otse sideteenuste osutajatelt;

—	piirata õigust taotleda juurdepääsu telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevatele andmetele kindlaksmääratud ja tõsiste määruse ettepaneku rikkumistega ja juhtudega, kui on põhjendatud kahtlus (mida peavad toetama konkreetsed esialgsed tõendid), et selline rikkumine on aset leidnud;

—

hinnata perioodiliste karistusmaksete kavandatud kohustusliku avaldamise süsteemi vajalikkust ning kontrollida, kas avaldamiskohustus ei lähe kaugemale taotletava avaliku huvi eesmärgi täitmiseks vajalikust ja kas sama eesmärgi saavutamiseks ei ole vähem piiravaid meetmeid. Sõltuvalt sellise proportsionaalsuse analüüsi tulemustest peaksid avaldamiskohustust igal juhul toetama piisavad kaitsemeetmed, millega tagatakse süütuse presumptsiooni järgimine, asjaomaste inimeste õigus esitada vastuväiteid, andmete turvalisus/täpsus ning nende kustutamine piisava aja möödumisel.

Brüssel, 10. veebruar 2012

Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja

Giovanni BUTTARELLI

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3) KOM(2011) 747.

(4) 1. juunil 2011 jõustunud määrus (EL) nr 513/2011.

(5) Vt eelkõige reitinguagentuuride määruse artiklid 23 ja 27.

(6) Vt ka Euroopa andmekaitseinspektori hiljutised arvamused pangandusalaste õigusaktide läbivaatamist (punkt 2.1), finantsinstrumentide turge (finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus) (punkt 2.1) ja turu kuritarvitamist (punkt 2.1) reguleeriva õigusaktide paketi kohta.

(7) Vt reitinguagentuuride määruse põhjendused 8, 33 ja 34.

(8) KOM(2011) 651.

(9) Reitinguagentuuride määrus sisaldab sätteid, millega lubatakse pädevatel asutustel ja valdkondlikel pädevatel asutustel omavahel või ESMAga teavet vahetada või millega neilt seda nõutakse. Eelkõige nõutakse määruse artikliga 27 ESMA-lt, valdkondlikelt pädevatelt asutustelt ja pädevatelt asutustelt üksteisele määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku teabe andmist. Artikliga 23c antakse ESMA-le ka volitused korraldada uurimisi krediidireitingualases tegevuses osalevate isikute või reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikute suhtes. Artikli 23b kohaselt võidakse nendelt füüsilistelt isikutelt ühtlasi nõuda ESMA-le kogu vajalikuks peetava teabe esitamist. Need sätted näitavad selgelt, et reitinguagentuuride määruse alusel toimub isikuandmete vahetamine.

(10) Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta, KOM(2011) 651.

(11) Vt Euroopa andmekaitseinspektori 10. veebruari 2012. aasta arvamus komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta, KOM(2011) 651.

(12) Vt ka Euroopa andmekaitseinspektori hiljutised arvamused pangandusalaste õigusaktide läbivaatamist (punkt 2.2), finantsinstrumentide turge (finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus) (punkt 2.8) ja turu kuritarvitamist (punkt 2.5) reguleeriva õigusaktide paketi kohta.

(13) Vt ka Euroopa andmekaitseinspektori hiljutised arvamused finantsinstrumentide turgude (finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus) (punkt 2.3) ja turu kuritarvitamise kohta (punkt 2.3.2).

(14) Artikli 23c lõige 5.

(15) Vt direktiivi 2002/58/EÜ artikli 6 lõige 1 (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(16) Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et selline piiramine peab olema „vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu selleks, et kaitsta direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõikes 1 nimetatud riiklikku julgeolekut (s.t riigi julgeolekut), riigikaitset, avalikku korda, kriminaalkuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamist, uurimist, avastamist ja kohtus menetlemist. Selleks võivad liikmesriigid muu hulgas võtta seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette andmete säilitamine piiratud aja jooksul käesolevas lõikes sätestatud põhjustel […]”.

(17) Vt nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-92/09 ja C-93/09: Volker und Markus Schecke GbR (C-92/09), Hartmut Eifert (C-92/09) v. Land Hessen, EKLis veel avaldamata, punkt 74.

(18) Tavaliselt telefonikõne või andmeedastuse algatanud töötajad, aga ka vastuvõtjad ja teised asjaomased kasutajad.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ, 28. jaanuar 2003, siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, 12.4.2003, lk 16).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(22) 30. aprilli 2009. aasta ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ning millega muudetakse direktiive 2004/39/EÜ ja 2009/65/EÜ, KOM(2009) 207.

(23) 15. septembri 2010. aasta ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta, KOM(2010) 482.

(24) 8. detsembri 2010. aasta ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta, KOM(2010) 726.

(25) Vt nt joonealuses märkuses 19 nimetatud turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi artikli 12 lõige 2. Vt ka joonealuses märkuses 20 nimetatud finantsinstrumentide turgude direktiivi artikkel 50.

(26) Väljend „andmed telefonikõnede ja andmeedastuse kohta” võib hõlmata mitmesugust teavet, sealhulgas teabevahetuse kestust, aega või mahtu, kasutatud protokolli, saatja või vastuvõtja lõppseadmete asukohta, võrku, milles side algas või lõppes, ühenduse algust, lõppu või kestust või isegi külastatud veebisaitide loetelu ning teabevahetuse sisu, kui selle kohta andmed säilitatakse. Sel määral, mil tegemist on tuvastatud või tuvastatavate füüsiliste isikutega, on kogu selline teave isikuandmed.

(27) Vt direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkt c ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punkt c. Samuti tuleb kaaluda, kas on võimalik kehtestada konkreetsed kaitsemeetmed, millega vältida tõeliselt eraviisilise kasutamisega seotud andmete kogumist ja töötlemist.

(28) Nagu märgitud, on eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevas direktiivis kehtestatud üldpõhimõte, mille kohaselt tuleb kustutada või muuta anonüümseks liiklusandmed, mida ei ole enam vaja side edastamiseks. Edaspidi võib töödelda üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud arvete ja sidumistasude jaoks, ning ainult selle ajavahemiku lõpuni, mille jooksul võib arve õiguspäraselt vaidlustada või seda sisse nõuda. Kõik erandid sellest põhimõttest peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, otstarbekad ja proportsionaalsed konkreetseteks avaliku korraga seotud eesmärkideks (st riikliku ehk riigi julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, kriminaalkuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise tagamiseks).

(29) KOM(2011) 747.

(30) Vt ka Euroopa andmekaitseinspektori hiljutised arvamused pangandusalaste õigusaktide läbivaatamist (punkt 2.4), finantsinstrumentide turge (finantsinstrumentide turgude direktiiv ja määrus) (punkt 2.5) ja turu kuritarvitamist (punkt 2.6) reguleeriva õigusaktide paketi kohta.

(31) Otsus liidetud kohtuasjades C-92/09 ja C-93/09: Schecke, punktid 56–64.

(32) Vt sellega seoses ka Euroopa andmekaitseinspektori 15. aprilli 2011. aasta arvamus, mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT C 215, 21.7.2011, lk 13).

(33) Riiklikud ametiasutused võiksid kaaluda näiteks järgmisi meetmeid: lükata avaldamine kuni apellatsioonikaebuse tagasilükkamiseni edasi või, nagu on soovitatud mõju hindamise aruandes, selgelt viidata, et otsuse suhtes on käimas apellatsioonimenetlus ja et kuni lõpliku otsuse tegemiseni tuleb eeldada asjaomase isiku süütust, ja avaldada parandus juhtudel, kui kohus tühistab otsuse.

(34) Vt Euroopa andmekaitseinspektori 10. aprilli 2007. aasta arvamus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT C 134, 16.6.2007, lk 1).

(35) Vt sellega seoses Itaalia andmekaitseasutuse avaldatud dokument „Personal Data As Also Contained in Records and Documents by Public Administrative Bodies: Guidelines for Their Processing by Public Bodies in Connection with Web-Based Communication and Dissemination”, kättesaadav Itaalia andmekaitseasutuse veebisaidil aadressil http://www.garanteprivacy.it/garante/doc.jsp?ID=1803707

(36) Need mured on seotud ka üldisema õigusega olla unustatud, mille lisamist isikuandmete kaitse uude õigusraamistikku praegu arutatakse.

(37) Kõnealused turva- ja kaitsemeetmed võivad hõlmata näiteks andmete indekseerimise välistamist väliste otsingumootorite kaudu.

15.5.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 139/21

Konkursikutse – EACEA/15/12

Programm „Aktiivsed noored”

„Noorte tugisüsteemid” – allmeede 4.3

Noorsootöötajate liikuvuse toetamine

2012/C 139/10

1. Eesmärk

Konkursikutse eesmärk on toetada noorsootöötajate liikuvust ja vahetusi, et edendada uute oskuste ja pädevuste omandamist, mis võimaldaks neil end noorsootöö valdkonna töötajatena täiustada. Edendades noorsootöötajate pikaajalise rahvusvahelise õppe kogemuse saamist, on selle meetme eesmärk ka tugevdada projektis osalevate struktuuriüksuste suutlikkust, mida soodustavad teistsuguse taustaga noorsootöötajate kogemused ja uued vaatenurgad. Seeläbi toetab konkursikutse Euroopas noorsootööga tegelevate struktuuriüksuste võrgustike loomist ja aitab kaasa poliitilisele prioriteedile noorsootööd kui Euroopa valdkondadevahelist poliitikavahendit toetada, tunnustada ja professionaalsemaks muuta.

Konkursikutse kaudu toetatakse projekte.

Konkursikutse eesmärgid on järgmised:

—	võimaldada noorsootöötajatel kogeda teistsugust töökeskkonda mõnes teises riigis;

—	aidata neil paremini mõista noorsootöö Euroopa mõõdet;

—	parandada noorsootöötajate kutsealast ja kultuuridevahelist pädevust ning keeleoskust;

—	soodustada kogemuste ning teabe vahetamist seoses Euroopa noorsootöös ja mitteformaalses hariduses kasutatavate lähenemisviisidega;

—	aidata kaasa tugevamate ja kvaliteetsemate partnerluste loomisele üle Euroopa tegutsevate noorteorganisatsioonide vahel;

—	parandada noorsootöö kvaliteeti ja tugevdada selle rolli Euroopas.

Prioriteedid

Eelistatakse projekte, mis kajastavad kõige paremini järgmisi prioriteete:

Programmi „Aktiivsed noored” püsiprioriteedid:

—	noorte osalus;

—	kultuuriline mitmekesisus;

—	Euroopa kodakondsus;

—	vähemate võimalustega noorte kaasamine.

ii)

Programmi „Aktiivsed noored” aastaprioriteedid:

—	noorte töötus, vaesus ja tõrjutus;

—	algatusvõime, loovus ning ettevõtlikkus ja tööalane konkurentsivõime;

—	kohaliku tasandi sport ja vabaõhutegevus;

—	üleilmsed keskkonnaprobleemid ja kliimamuutused.

2. Abikõlblikud taotlejad

Taotlusi võivad esitada mittetulundusorganisatsioonid. Sellised organisatsioonid võivad olla:

—	valitsusvälised organisatsioonid (vabaühendused);

—	Euroopa tasandil tegutsevad noorsoovaldkonna organisatsioonid (ENGO), millel on liikmesorganisatsioone vähemalt kaheksas programmi „Aktiivsed noored” osalisriigis;

—	piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud asutused.

See kehtib nii taotlejate kui ka partnerorganisatsioonide kohta.

Taotluse esitamise tähtpäevaks peavad taotlejad olema olnud ühes programmiriigis vähemalt kaks aastat seaduslikult registreeritud.

Programmiriigid on järgmised:

—	Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik (1);

—	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits;

—	ühinemiseelse strateegia raames abi saavad kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis on sätestatud nende riikidega sõlmitud raamkokkulepetes nende osalemise kohta Euroopa Liidu programmides: Horvaatia ja Türgi.

Projektid peavad tuginema tugevatele partnerlussuhetele kahest eri programmiriigist pärit kahe partneri vahel, kellest vähemalt üks on pärit ELi liikmesriigist ning kes toimivad vastavalt projektis osalevat (osalevaid) noorsootöötajat (noorsootöötajaid) saatva ja vastuvõtva organisatsioonina.

Üks kahest partnerist täidab koordineeriva organisatsiooni rolli ning esitab täitevasutusele kogu projekti käsitleva taotluse mõlema partneri nimel.

NB! Iga taotleja võib käesoleva konkursi raames esitada ainult ühe projektiettepaneku.

3. Abikõlblikud tegevused ja taotlused

Projekt peab sisaldama mittetulunduslikku laadi tegevusi, mis on seotud noorsoo- ja mitteformaalse hariduse valdkonnaga.

Projektid peavad algama ajavahemikus 1. novembrist 2012 kuni 1. aprillini 2013.

Projekti maksimaalne kestus on 12 kuud. Liikuvusperioodi minimaalne kestus on 2 kuud ja maksimaalne kestus 6 kuud.

Projektides, mille kohta käesoleva konkursikutse alusel taotlus esitatakse, peavad osalema elukutselised noorsootöötajad, kes elavad seaduslikult ühes programmi „Aktiivsed noored” osalisriigis. See hõlmab nii tasustatud töötajaid kui ka kogenud vabatahtlikke, kes töötavad noorsoovaldkonnas tegutsevates valitsusvälistes organisatsioonides või kohalikes või piirkondlikes avalik-õiguslikes asutustes. Osalejate vanus ei ole piiratud.

Selleks et tagada õppimisalase liikuvuse teel saadud kogemuse maksimaalne kasu nii üksiku(te)le osaleja(te)le kui ka neid saatnud ja vastu võtnud organisatsioonidele, nõutakse vähemalt kaheaastast asjakohast ja dokumenteeritud noorsootöö kogemust.

Noorsootöötajate ja neid saatnud organisatsioonide vahel peab toimuma selge, korrapärane, struktureeritud ja püsiv koostöö. Noorsootöötajad tuleb taotlusvormis kindlaks määrata.

Projektidega toetatakse kuni kahe noorsootöötaja individuaalset liikuvust. Kui kaasatud on kaks noorsootöötajat, peab projekt põhinema vastastikkuse põhimõttel, st kaks partnerorganisatsiooni peavad noorsootöötajaid vastastikku vahetama. See võimaldab partneritel ühtlasi säilitada oma inimressursside stabiilsus.

Vabatahtlikuna töötavad noorsootöötajad peaksid tõendama nii oma tihedaid sidemeid kui ka korrapärast, struktureeritud ja pikaajalist koostööd neid saatnud organisatsiooniga.

Käesolev konkursikutse ei ole suunatud noorteorganisatsioonides või avalik-õiguslikes asutustes juhuti töötavatele noortele vabatahtlikele.

4. Toetuse andmise kriteeriumid

Abikõlblikke taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

—

Vastavus programmi „Aktiivsed noored” ja konkursikutse eesmärkidele ja prioriteetidele (25 %)

Hinnatakse järgmisi aspekte:

a)	projekti vastavus programmi „Aktiivsed noored” üldeesmärkidele ja -prioriteetidele;

b)	projekti vastavus käesoleva konkursikutse erieesmärkidele ja -prioriteetidele.

—

Projekti ja selle töömeetodite kvaliteet (60 %)

Hinnatakse järgmisi aspekte:

a)	tööprogrammi kvaliteet, pidades silmas selle sisu ja metodoloogiat (sealhulgas ettevalmistus- ja hindamisetapi kvaliteet), selgust, järjepidevust, uuenduslikke tahke ja Euroopa mõõdet. See hõlmab selliste tegevustega seotud programmide sidusust, milles osalevad kaks noorsootöötajat;

b)	partnerluse kvaliteet ja eelkõige ülesannete selgus, kirjeldus selle kohta, milline on partneri tegelik osa koostöös, samuti partnerite kogemus ja motivatsioon projekti elluviimiseks ning noorsootöö arendamiseks. See hõlmab ka partnerite kohustust osalejaid nõuetekohaselt toetada;

c)	noorsootöötajate aktiivne osalemine projekti määratlemises;

d)	projekti mõju ja tähtsus nii osalejate ametialasele pädevusele kui ka kaasatud partnerite suutlikkuse suurendamisele (nt ulatuslikum osalemine rahvusvahelises tegevuses või noorsootööga seotud tegevuse arendamine);

e)	projekti tõendatud lisandväärtus kaasatud struktuuriüksustele;

f)	projekti nähtavus, pidades silmas projekti tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks kavandatud meetmete kvaliteeti;

g)	projekti mitmekordistav mõju ja selle pikaajaline elujõulisus ning võime saavutada järjepidev ja püsiv koostöö, vastastikku täiendavad tegevused või pikaajaline kasu kaasatud partneritele ja osalejatele;

h)	eelarve vastavus tööprogrammis kavandatud tegevustele.

—

Projekti edendajate ja selles osalejate profiil (15 %)

Hinnatakse järgmisi aspekte:

a)	vähemate võimalustega noortega või töötute noortega töötavate edendajate ja/või osalejate kaasamine;

b)	noorsootöötaja(te) motivatsioon ja pühendumus osaleda liikuvusprojektis, anda oma panus võõrustava struktuuriüksuse tegevusse ning jagada naastes projekti käigus saadud kogemusi oma koduses kontekstis.

5. Eelarve

Konkursi raames projektide kaasrahastamiseks eraldatav kogusumma on hinnanguliselt 1 000 000 eurot.

Toetuse maksimumsumma on 25 000 eurot.

Amet jätab endale õiguse kõiki ettenähtud vahendeid mitte välja jagada. Kuigi püütakse saavutada valitud projektide tasakaalustatud geograafilist esindatust, määratakse iga riigi kohta rahastatavate projektide arv kindlaks peamiselt projektide kvaliteedi põhjal.

6. Taotluste esitamise tähtpäev

Taotlused tuleb koostada ühes ELi ametlikus keeles, kasutades selleks ette nähtud elektroonilist vormi.

Taotlusvormid on veebiaadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/youth/index_en.htm

Nõuetekohaselt täidetud elektrooniline taotlusvorm tuleb esitada hiljemalt 3. septembril 2012 kell 12:00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

Taotluse paberversioon tuleb saata hiljemalt 3. septembriks 2012 järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

Youth in Action Programme — EACEA/15/12

BOUR 4/029

Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

—	tavalise postiga (arvestatakse postitempli kuupäeva),

—	kullerpostiga (arvestatakse kullerpostiettevõtte kviitungi kuupäeva; üleandmiskuupäeva kandva kviitungi koopia tuleb lisada taotlusvormile).

Faksi või e-posti teel saadetud taotlusi vastu ei võeta.

7. Lisateave

Taotlused peavad vastama konkursikutse EACEA 15/12 taotluse koostamise juhendis sätestatud tingimustele ning need tuleb esitada ettenähtud vormil koos asjakohaste lisadega.

Nimetatud dokumendid on veebiaadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/youth/index_en.htm

(1) Programmi „Aktiivsed noored” raames on abikõlblikud ka ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit isikud ning asjakohastel juhtudel ka sealsed avalikud ning eraõiguslikud asutused ja institutsioonid, mille suhtes kohaldatakse programmi eeskirju ja nendes liikmesriikides kehtivat korda, millega ülemeremaad ja -territooriumid on seotud. Kõnealuste ülemeremaade ja -territooriumide loend on esitatud nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuse 2001/822/EÜ (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus)) 1A lisas (EÜT L 314, 30.11.2001) http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2001D0822:20011202:ET:PDF

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.139.est
Euroopa Liidu Teataja		C 139

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 15. mai 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2012/C 139/01	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ seoses juhikaardi funktsioone hõlmavate juhilubadega	1

2012/C 139/02	Euroopa andmekaitseinspektori arvamus komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta	6

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 139/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6551 – Kellogg Company/Pringles Snack Business) ( 1 )	16

2012/C 139/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6516 – Sumitomo Mitsui Financial Group/RBS Aviation Capital Group) ( 1 )	16

2012/C 139/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6534 – Wienerberger/Pipelife International) ( 1 )	17

2012/C 139/06	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6527 – Rio Tinto/Richards Bay Minerals) ( 1 )	17

2012/C 139/07	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6518 – ESB NM/BPAEL/Heliex Power Limited) ( 1 )	18

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2012/C 139/08	Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/782/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega 2012/256/ÜVJP, ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 410/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	19

	Euroopa Komisjon
2012/C 139/09	Euro vahetuskurss	20

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 139/10	Konkursikutse – EACEA/15/12 – Programm Aktiivsed noored – Noorte tugisüsteemid – allmeede 4.3 – Noorsootöötajate liikuvuse toetamine	21

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 139/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6579 – Mitsubishi Corporation/Development Bank of Japan INC/DVB Bank SE/TES Holdings LTD) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	25

2012/C 139/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6565 – Elior Concessions SA/Áreas Iberoamericana SL – Áreas SA) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	27

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2863
JPY	Jaapani jeen	102,64
DKK	Taani kroon	7,4333
GBP	Inglise nael	0,80000
SEK	Rootsi kroon	9,0020
CHF	Šveitsi frank	1,2010
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,5915
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,395
HUF	Ungari forint	291,77
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6975
PLN	Poola zlott	4,3020
RON	Rumeenia leu	4,4406
TRY	Türgi liir	2,3250
AUD	Austraalia dollar	1,2881
CAD	Kanada dollar	1,2911
HKD	Hongkongi dollar	9,9890
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6534
SGD	Singapuri dollar	1,6170
KRW	Korea won	1 481,90
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,5421
CNY	Hiina jüaan	8,1325
HRK	Horvaatia kuna	7,5163
IDR	Indoneesia ruupia	11 895,80
MYR	Malaisia ringit	3,9644
PHP	Filipiini peeso	55,015
RUB	Vene rubla	39,0441
THB	Tai baht	40,313
BRL	Brasiilia reaal	2,5417
MXN	Mehhiko peeso	17,5580
INR	India ruupia	69,4150


	(1) EMPs kohaldatav tekst