31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/2

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus — Euroopa Liidu Nõukogu (C-191/09 P), Euroopa Komisjon (C-200/09 P) versus Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT), varem Nikopolsky Seamless Tubes Plant „Niko Tube” ZAT, Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT), varem Nizhnedneprovsky Tube-Rolling Plant VAT

(Liidetud kohtuasjad C-191/09 ja C-200/09 P) (1)

(Apellatsioonkaebused - Dumpinguvastased tollimaksud - Määrus (EÜ) nr 954/2006 - Teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude import - Määrus (EÜ) nr 384/96 - Artikli 2 lõike 10 punkt i, artikli 3 lõiked 2, 3 ja 5—7, artikli 18 lõige 3 ja artikli 19 lõige 3 - Normaalväärtuse ja kahju kindlaksmääramine - Mõiste „üks majandusüksus” - Kaitseõigused - Põhjenduse puudumine)

(2012/C 98/02)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix, B. Driessen ja Rechtsnwalt G. Berrisch), Euroopa Komisjon (esindajad: H. van Vliet ja C. Clyne)

Teised menetlusosalised: Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT), varem Nikopolsky Seamless Tubes Plant „Niko Tube” ZAT, Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT), varem Nizhnedneprovsky Tube-Rolling Plant VAT (esindajad: advokaat P. Vander Schueren ja solicitor N. Mizulin)

Ese

Apellatsioonikaebused Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 10. märtsi 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-249/06: Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko tube ZAT) ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT) vs. Euroopa Liidu Nõukogu, millega Esimese Astme Kohus tühistas nõukogu 27. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 945/2006 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000 (ELT L 175, lk 4)) artikli 1.

Resolutsioon

1.	Jätta Euroopa Liidu Nõukogu apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Euroopa Ühenduste Komisjoni apellatsioonkaebus rahuldamata.

3.	Jätta Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT) ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT) vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 193, 15.8.2009.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/2

Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. veebruari 2012. aasta otsus (Bundesverwaltungsgericht — Saksamaa eelotsusetaotlus) — Flachglas Torgau GmbH versus Saksa Liitvabariik

(Kohtuasi C-204/09) (1)

(Eelotsusetaotlus - Århusi konventsioon - Direktiiv 2003/4/EÜ - Keskkonnainfo kättesaadavus - Seadusandjana tegutsevad asutused ja institutsioonid - Riigiasutuste töö konfidentsiaalsus - Tingimus, et selline konfidentsiaalsus peab olema seadusega sätestatud)

(2012/C 98/03)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Flachglas Torgau GmbH

Kostja: Saksa Liitvabariik

Ese

Eelotsusetaotlus — Bundesverwaltungsgericht — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, lk 26; ELT eriväljaanne 15/07, lk 375) artikli 2 punkti 2 teise lause ja artikli 4 lõike 2 esimese lause punkti a tõlgendamine — Siseriiklik säte, mis vabastab teabe andmise kohustusest föderaalsed kõrgemad riigiasutused juhul, kui nad osalevad õigusloome protsessis ja näeb üldiselt ette, et teabetaotlus tuleb tagasi lükata, kui teabe avalikustamine võib kahjustada töö konfidentsiaalsust — Liikmesriikide pädevuse piirid välistada direktiivi 2003/4/EÜ sätestatud mõiste „riigiasutus” kohaldamisalast asutused, kes tegutsevad seadusandjana — Töö konfidentsiaalsuse erisätte kohaldamise tingimused

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 2 punkti 2 teise lõigu esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et selle sättega liikmesriikidele antud võimalust mitte käsitada riigiasutustena „asutusi ega institutsioone, kes tegutsevad seadusandjana”, võib kohaldada ministeeriumidele niivõrd, kuivõrd nad osalevad õigusloomes eelkõige seaduseelnõude või arvamuste esitamise kaudu, ning selle võimaluse kasutamiseks ei pea olema täidetud ka selle direktiivi artikli 2 punkti 2 teise lõigu teises lauses sätestatud tingimused.

2.	Direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 2 teise lõigu esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et selle sättega liikmesriikidele antud võimalust mitte käsitada riigiasutustena asutusi ja institutsioone, kes tegutsevad seadusandjana, ei saa enam rakendada juhul, kui asjakohane õigusloomeprotsess on lõppenud.

Direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti a tuleb tõlgendada nii, et tingimust, mille kohaselt riigiasutuste töö konfidentsiaalsus peab olema seadusega sätestatud, võib pidada täidetuks, kui asjaomase liikmesriigi siseriiklikus õiguses leidub niisugune säte, mis üldisel viisil näeb ette, et riigiasutuste töö konfidentsiaalsus on alus nende asutuste valduses olevale keskkonnateabele juurdepääsu keelamiseks, eeldusel et siseriiklikus õiguses on see mõiste „töö” selgelt määratletud, mida omakorda peab kontrollima siseriiklik kohus.

(1) ELT C 193, 15.8.2009.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. veebruari 2012. aasta otsus (Krajský soud v Brně eelotsusetaotlus — Tšehhi Vabariik) — Toshiba Corporation jt versus Úřad pro ochranu hospodářské soutěže

(Kohtuasi C-17/10) (1)

(Konkurents - Liikmesriigi territooriumil tegutsev kartell, mis alustas tegevust enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga - Rahvusvaheliselt tegutsev kartell, mis avaldab mõju Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna territooriumil - EÜ artikkel 81 ja EMP lepingu artikkel 53 - Rikkumise menetlemine ja karistamine perioodi osas enne ja pärast ühinemiskuupäeva - Trahvid - Pädevuse piiritlemine komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuste vahel - Trahvide määramine komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt - Ne bis in idem-põhimõte - Määrus (EÜ) nr 1/2003 - Artikli 3 lõige 1 ja artikli 11 lõige 6 - Uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise tagajärjed)

(2012/C 98/04)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský soud v Brně

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Toshiba Corporation, T&D Holding, varem Areva T&D Holding SA, Alstom Grid SAS, varem Areva T&D SAS, Alstom Grid AG, varem Areva T&D AG, Mitsubishi Electric Corp., Alstom, Fuji Electric Holdings Co. Ltd, Fuji Electric Systems Co. Ltd, Siemens Transmission & Distribution SA, Siemens AG Österreich, VA Tech Transmission & Distribution GmbH & Co. KEG, Siemens AG, Hitachi Ltd, Hitachi Europe Ltd, Japan AE Power Systems Corp., Nuova Magrini Galileo SpA

Vastustaja: Úřad pro ochranu hospodářské soutěže

Ese

Eelotsusetaotlus — Krajský soud v Brně — EÜ artikli 81, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT 2007, C 303, lk 1) artikli 50 ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003 L 1, lk 1), eriti selle artikli 3 lõike 1 ja artikli 11 lõike 6, ning komisjoni teatise koostöö kohta konkurentsiasutuste võrgustikus (ELT 2004, C 101, lk 43) punkti 51 tõlgendamine — Liikmesriigi territooriumil tegutsev kartell, mis alustas tegevust enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga ja lõpetas tegevuse pärast seda sündmust — Trahvide määramine komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt — Liikmesriigi konkurentsiasutuse pädevus karistada sama teo eest ühinemiseelsel perioodil — Non bis in idem-põhimõte

Resolutsioon

EÜ artiklit 81 ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et need sätted ei ole pärast 1. maid 2004 algatatud menetluses kohaldatavad kartelli suhtes, mis avaldas Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühinenud liikmesriigi territooriumil mõju sellele kuupäevale eelneval perioodil.

Kui Euroopa Komisjon algatab kartelli suhtes menetluse määruse nr 1/2003 III peatüki alusel, ei kaota asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutus määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 kohaselt koostoimes sama määruse artikli 3 lõikega 1 oma pädevust määrata siseriikliku konkurentsiõiguse alusel karistus konkurentsivastase mõju eest, mida kartell avaldas liikmesriigi territooriumil riigi Euroopa Liiduga ühinemisele eelneval perioodil.

Ne bis in idem-põhimõte ei takista kartellis osalenud ettevõtjatele asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt trahvi määramist karistuseks mõju eest, mida kartell riigi territooriumil enne selle riigi Euroopa Liiduga ühinemist avaldas, kui enne liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuse vastuvõtmist kartelli liikmetele komisjoni otsusega määratud trahvide eesmärk ei olnud karistamine nimetatud mõju eest.

(1) ELT C 100, 17.4.2010.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/4

Euroopa Kohtu (neljas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Corte suprema di cassazione — Itaalia eelotsusetaotlused) — kriminaalmenetlused Marcello Costa (C-72/10), Ugo Cifone (C-77/10) süüdistuses

(Liidetud kohtuasjad C-72/10 ja C-77/10) (1)

(Asutamisvabadus - Teenuste osutamise vabadus - Hasartmängud - Spordikihlvedude panuste kogumine - Tegevusloa nõue - Tegevuslubade andmisel liidu õiguse rikkumisest tulenevad tagajärjed - Täiendava 16 300 tegevusloa andmine - Võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuse tagamise kohustus - Õiguskindluse põhimõte - Varasemate tegevuslubade omanike kaitse - Siseriiklikud õigusnormid - Panuste kogumispunktide vahelised minimaalsed kohustuslikud kaugused - Lubatavus - Tegevustega, millele tegevusluba on antud, sarnased piiriülesed tegevused - Keeld siseriiklikes õigusnormides - Lubatavus)

(2012/C 98/05)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja menetluse pooled

Marcello Costa (C-72/10), Ugo Cifone (C-77/10)

Ese

Eelotsusetaotlus — Corte suprema di cassazione — Isikute vaba liikumine — Asutamisvabadus — Teenuste osutamise vabadus — Kihlveosummade kogumine — Liikmesriigi õigusnormid, mis seavad sellega tegelemise sõltuvusse vastava loa ja avaliku julgeoleku alase loa saamisest — Sellistele õigussubjektidele tagatud kaitse, kes said kõnesolevad load menetlustes, millest teised sama sektori ettevõtjad jäeti õigusvastaselt kõrvale — Kooskõla EÜ artiklitega 43 ja 49

Resolutsioon

EÜ artikleid 43 ja 49 ning võrdse kohtlemise ja tõhususe põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriik, kes majandustegevuseks tegevusloa andmisel jätab liidu õigust rikkudes välja ühe kategooria ettevõtjaid ja kes selle rikkumise parandamiseks korraldab konkursi suurele hulgale uutele tegevuslubadele, kaitseb olemasolevate ettevõtjate saavutatud ärilisi positsioone, kehtestades eelkõige minimaalsed vahemaad uute tegevusloa omanike tegevuskohtade ja olemasolevate ettevõtjate tegevuskohtade vahel.

EÜ artikleid 43 ja 49 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui ilma tegevusloa või politsei loata kihlveosummade kogumise eest kohaldatakse kriminaalkaristusi isikutele, kes on seotud ettevõtjaga, kes jäeti liidu õigust rikkudes varasemast hankemenetlusest välja, isegi pärast uue hankemenetluse korraldamist, mille eesmärk oli seda liidu õiguse rikkumist parandada, kuna see uus hankemenetlus ja sellest tulenev uute tegevuslubade andmine tegelikult selle ettevõtja ebaseaduslikku väljajätmist varasemast hankemenetlusest ei parandanud.

EÜ artiklitest 43 ja 49, võrdse kohtlemise põhimõttest, läbipaistvuskohustusest ja õiguskindluse põhimõttest tulenevalt peavad sellise hankemenetluse, nagu on kõne all põhikohtuasjades, tingimused ja eeskirjad ja iseäranis sellised sätted nagu riigimonopolide haldamisega tegeleva autonoomse asutuse ja muude üritustega kui hobuste võiduajamised seotud kihlvedude sõlmimiseks tegevusloa taotleja vahel sõlmitava lepingu projekti artikli 23 lõike 2 punktis a ja lõikes 3, mis näevad ette hankemenetluses antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1) ELT C 100, 17.4.2010.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/5

Euroopa Kohtu (suurkoda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Cour constitutionnelle’i (varem Cour d'arbitrage) — Belgia eelotsusetaotlus) — Marie-Noëlle Solvay jt versus Région wallonne

(Kohtuasi C-182/10) (1)

(Projektide keskkonnamõju hindamine - Mõiste „seadusandlik akt” - Århusi konventsiooni rakendamise käsiraamatus tehtud täpsustuste õiguslik tähtsus ja ulatus - Projekti kinnitamine ilma selle keskkonnamõju nõuetekohase hindamiseta - Õigus pöörduda keskkonnaküsimustes kohtu poole - Kaebeõiguse ulatus - „Elupaikade” direktiiv - Kava või projekt, mis avaldab negatiivset mõju ala terviklikkusele - Eriti kaalukas üldine huvi)

(2012/C 98/06)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour constitutionnelle (varem Cour d'arbitrage)

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Marie-Noëlle Solvay, Le Poumon vert de la Hulpe ASBL, Jean-Marie Solvay de la Hulpe, Alix Walsh, Association des Riverains et Habitants des Communes Proches de l'Aéroport B.S.C.A. (Brussels south Charleroi Airport) ASBL — A.R.A.Ch, Grégoire Stassin, André Gilliard, Paul Fastrez, Henriette Fastrez, Gouvernement flamand, Inter-Environnement Wallonie ASBL, Nicole Laloux, François Gevers, Annabelle Denoël-Gevers, Marc Traversin, Joseph Melard, Chantal Michiels, Thierry Regout, René Canfin, Georges Lahaye, Jeanine Postelmans, Christophe Dehousse, Christine Lahaye, Jean-Marc Lesoinne, Jacques Teheux, Anne-Marie Larock, Bernadette Mestdag, Jean-François Seraffin, Françoise Mahoux, Ferdinand Wallraf, Mariel Jeanne, Agnès Fortemps, Georges Seraffin, Jeannine Melen, Groupement Cerexhe-Heuseux/Beaufays ASBL, Action et Défense de l'Environnement de la vallée de la Senne et de ses affluents ASBL, Réserves naturelles RNOB ASBL, Stéphane Banneux, Zénon Darquenne, Philippe Daras, Bernard Croiselet, Bernard Page, Intercommunale du Brabant Wallon SCRL, Les amis de la Forêt de Soignes ASBL, Jacques Solvay de la Hulpe, La Hulpe, Notre village ASBL, André Philips, Charleroi South Air Pur ASBL, Pierre Grymonprez, Sartau SA, Philippe Grisard de la Rochette, Antoine Boxus, Pierre Deneye, Jean-Pierre Olivier, Paul Thiry, Willy Roua, Guido Durlet, Agrebois SA, Yves de la Court

Kostja: Région wallonne

menetluses osalesid: Infrabel SA, Codic Belgique SA, Federal Express European Services Inc. (FEDEX), Société wallonne des aéroports (SOWEAR), Société régionale wallonne du transport (SRWT), Société Intercommunale du Brabant wallon (IBW)

Ese

Eelotsusetaotlus — Cour constitutionnelle (varem Cour d'arbitrage) — 25. juunil 1998 sõlmitud ja ühenduse nimel nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ (ELT L 124, lk 1) heaks kiidetud Århusi konventsiooni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta artikli 2 punkti 2, artikli 3 lõike 9, artikli 6 lõike 9 ja artikli 9 lõigete 2, 3 ja 4 tõlgendamine — Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248) artikli 1 lõike 5, artikli 9 lõike 1 ja artikli 10a tõlgendamine — Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 63; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamine — Mõiste „ametivõimud” — Århusi konventsiooni rakendamise käsiraamatuga tehtud täpsustuste õiguslik tähtsus ja ulatus — Konventsiooni kohaldamisalast niisuguste õigusaktide väljajätmine, nagu on ehitus- või keskkonnaload, mis on antud vastavalt piirkondliku seadusandja dekreedile — Niisuguse menetluse kooskõla konventsiooni ja ühenduse õigusega, mille tulemusel antakse välja load, mille peale saab kaebuse esitada üksnes Cour constitutionnelle’ile ja üldkohtutele — Projektile loa andmine asjakohase hindamise puudumisel seoses projekti keskkonnamõjuga

Resolutsioon

Kuigi 25. juunil 1998 sõlmitud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, mis on Euroopa Ühenduse nimel kinnitatud nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ, artikli 2 lõike 2 ja artikli 9 lõike 4 tõlgendamisel võib konventsiooni rakendamise käsiraamatut arvesse võtta, ei ole see siiski siduv ja sellel puudub õigusjõud, mis on konventsiooni sätetel.

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni artikli 2 punkti 2 ja nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, artikli 1 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et nende sätete vastavast kohaldamisalast jäävad välja üksnes projektid, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse seadusandliku aktiga sellisel viisil, et kõnealuse direktiivi eesmärgid on saavutatud seadusandliku menetluse kaudu. Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas need kaks tingimust on täidetud, võttes arvesse nii vastuvõetud seadusandliku akti sisu kui ka kogu seadusandlikku menetlust, mis akti vastuvõtmiseni viis, eelkõige ettevalmistavaid akte ja parlamendi arutelusid. Sellega seoses ei ole seadusandlik akt, millega pelgalt „kinnitatakse” varasem haldusakt ja milles piirdutakse vaid üldisest huvist tingitud ülekaalukate põhjuste esitamisega, alustamata eelnevalt sisulist seadusandlikku menetlust eespool nimetatud tingimuste järgimiseks, käsitatav konkreetse seadusandliku aktina selle sätte tähenduses ega ole seega projekti konventsiooni ega muudetud direktiivi kohaldamisalast väljajätmiseks piisav.

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni artikli 3 lõiget 9 ja artikli 9 lõikeid 2–4 ning direktiivi 85/337, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artiklit 10a tuleb tõlgendada nii, et:

—

kui projekt, mis kuulub nende sätete kohaldamisalasse, on vastu võetud seadusandliku aktiga, siis peab kohus või seaduse alusel asutatud sõltumatu ja erapooletu organ saama siseriiklike menetlusnormide kohaselt kontrollida, kas asjaomane seadusandlik akt vastab kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 5 kehtestatud tingimustele;

—

juhul kui akti peale ei ole võimalik esitada sellist laadi ja sellise ulatusega kaebust, nagu on eespool märgitud, siis peab mis tahes siseriiklik kohus, kes asja menetleb, oma pädevuse raames teostama eelmises taandes kirjeldatud kontrolli, tegema vajaduse korral sellest tulenevalt oma järeldused ja jätma seadusandliku akti kohaldamata

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni artikli 6 lõiget 9 ja direktiivi 85/337, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et need ei nõua, et otsus ise sisaldaks põhjuseid, mille alusel pädev ametiasutus leidis, et otsus on vajalik. Kuid kui huvitatud isik seda taotleb, on pädeval ametiasutusel kohustus huvitatud isikut teavitada põhjusest, millest tulenevalt selline otsus tehti, või teha vastuseks esitatud taotlusele kättesaadavaks asjakohane teave ja dokumendid.

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul asutusel, sealhulgas seadusandlikul organil, anda luba kavale või projektile, ilma et oleks tagatud see, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju asjaomase ala terviklikkusele.

Direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt ei saa halduskeskuse asukohaks mõeldud infrastruktuuri loomist üldjuhul pidada ellu viiduks üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, selle sätte tähenduses, mis õigustaks sellise kava või projekti teostamist, mis avaldab asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.

(1) ELT C 179, 3.7.2010.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Rechtbank van eerste aanleg te Brussel eelotsusetaotlus — Belgia) — Belgische Vereniging van Auteurs, Componisten en Uitgevers CVBA (Sabam) versus Netlog NV

(Kohtuasi C-360/10) (1)

(Infoühiskond - Autoriõigus - Internet - Veebimajutusteenuse osutaja - Interneti suhtlusportaalis talletatud andmete töötlemine - Selliste andmete filtreerimissüsteemi rakendamine, et takistada autoriõigusi rikkuvate failide kättesaadavaks tegemist - Talletatavate andmete üldise jälgimiskohustuse puudumine)

(2012/C 98/07)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Belgische Vereniging van Auteurs, Componisten en Uitgevers CVBA (Sabam)

Kostja: Netlog NV

Ese

Eelotsusetaotlus — Rechtbank van eerste aanleg te Brussel — Direktiivide tõlgendamine: — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, lk 45; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230), — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, lk 45; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32), — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355), — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399), — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514) — Internetis edastatavate andmete töötlemine — Veebimajutusteenuse osutaja poolt in abstracto ja ennetavalt niisuguse süsteemi rakendamine, mis filtreerib elektronsidet eesmärgiga teha kindlaks tarbijad, kelle puhul eeldatakse, et nad kasutavad faile, millega rikutakse autoriõigust või sellega kaasnevaid õigusi — Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine omal algatusel siseriikliku koht poolt — Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon — Õigus eraelu austamisele — Õigus sõnavabadusele

Resolutsioon

Direktiive:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta),

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, ja

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta,

koosmõjus ning tõlgendatuna kohaldatavatest põhiõigustest lähtuvalt tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus veebimajutusteenuse osutajale adresseeritud kohtu ettekirjutus rakendada sellist filtreerimissüsteemi,

—	mis filtreerib tema teenuste kasutajate poolt tema serveritel talletatud andmeid,

—	mida kohaldatakse vahet tegemata kõigile tema klientidele,

—	mis on ennetav,

—	mida rakendatakse ainult tema kulul, ja

—	mis ei ole ajaliselt piiratud,

ning mis on selleks, et blokeerida autoriõigust rikkuvate failide kättesaadavaks tegemine, võimeline tuvastama sellised failid, mis sisaldavad muusika-, kinematograafilisi või audiovisuaalteoseid, mille intellektuaalomandi õigusi ettekirjutuse nõude esitaja väidab omavat.

(1) ELT C 288, 23.10.2010.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/7

Euroopa Kohtu (neljas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus — Poola) — Pak-Holdco Sp zoo versus Dyrektor Izby Skarbowej w Poznaniu

(Kohtuasi C-372/10) (1)

(Maksustamine - Kapitali koondumise kaudne maksustamine - Kapitaliühingutelt võetav kapitalimaks - Liikmesriigi kohustus võtta arvesse direktiive, mis ei kehtinud enam selle riigi ühinemise ajal - Maksustatava summa hulgast kapitaliühingule kuuluva sellise vara välistamine, mis kantakse kapitali suurendamiseks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud)

(2012/C 98/08)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Pak-Holdco Sp zoo

Kostja: Dyrektor Izby Skarbowej w Poznaniu

Ese

Eelotsusetaotlus — Naczelny Sąd Administracyjny — Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (EÜT L 249, lk 25; ELT eriväljaanne 09/01, lk 11) artikli 5 lõike 3 esimese taande ja artikli 7 lõike 1 ning nõukogu 9. aprilli 1973. aasta direktiivi 73/79/EMÜ (EÜT L 103, lk 13) ja nõukogu 9. aprilli 1973. aasta direktiivi 73/80/EMÜ (EÜT L 103, lk 15), mis muudavad direktiivi 69/335/EMÜ, tõlgendamine — Kapitaliühingute maksustamine kapitalimaksuga — Liikmesriigi kohustus võtta arvesse direktiive, mis selle riigi ühinemise hetkel enam ei kehtinud

Resolutsioon

Sellise riigi puhul nagu Poola Vabariik, kes ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004, ning kui nimetatud riigi Euroopa Liiduga ühinemise aktis ega Euroopa Liidu muudes õigusaktides ei ole erisätteid kehtestatud, tuleb nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta artikli 7 lõiget 1, mida on muudetud nõukogu 10. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/303/EMÜ, tõlgendada nii, et kõnealuses sättes ette nähtud kohustuslik vabastamine kehtib üksnes nimetatud direktiivi (muudetud redaktsioonis) kohaldamisalasse kuuluvate selliste tehingute suhtes, mis olid 1. juulil 1984 selles riigis kapitalimaksust vabastatud või millele kohaldati selle maksu vähendatud määra kuni 0,50 %.

Direktiivi 69/335 artikli 5 lõike 3 esimest taanet, mille kohaselt on maksustatava summa hulgast välistatud „kapitaliühingule kuuluv vara, mis kantakse kapitali suurendamiseks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud”, tuleb tõlgendada nii, et seda sätet kohaldatakse sõltumata sellest, kas tegemist on selle äriühingu varaga, kelle kapitali suurendatakse, või teiselt äriühingult pärineva varaga, millega seda kapitali on suurendatud.

(1) ELT C 288, 23.10.2010.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/8

Euroopa Kohtu (esimene koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Juzgado de lo Mercantil no 1 de Alicante — Hispaania eelotsusetaotlus) — Celaya Emparanza y Galdos Internacional SA versus Proyectos Integrales de Balizamientos SL

(Kohtuasi C-488/10) (1)

(Määrus (EÜ) nr 6/2002 - Artikli 19 lõige 1 - Ühenduse disainilahendused - Ühenduse disainilahendusest tulenevate õiguste rikkumine või rikkumise oht - Mõiste „kolmas isik”)

(2012/C 98/09)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 1 de Alicante

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Celaya Emparanza y Galdos Internacional SA

Kostja: Proyectos Integrales de Balizamientos SL

Ese

Eelotsusetaotlus — Juzgado de lo Mercantil no 1 de Alicante — Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) artikli 19 lõike 1 tõlgendamine — Rikkumine või rikkumise oht — Mõiste „kolmas isik”

Resolutsioon

Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse registreeritud disainilahendusega antud ainuõiguse rikkumist käsitlevas vaidluses laieneb õigus keelata kolmandatel isikutel seda disainilahendust kasutada mis tahes kolmandatele isikutele, kes kasutavad disainilahendust, mis ei jäta asjatundlikule kasutajale erinevat üldmuljet, sealhulgas kolmandale isikule, kellele kuulub hilisem ühenduse registreeritud disainilahendus.

2.	Vastus esimesele küsimusele ei sõltu kolmanda isiku tahtlusest ega tegevusest.

(1) ELT C 346, 18.12.2010.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — T.G. van Laarhoven versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-594/10) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Sisendkäibemaksu mahaarvamisõigus - Piirang - Põhivahendite hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase isiklikuks tarbeks - Ettevõtte vara hulka kuuluva kauba isiklikuks tarbeks kasutamise maksualane käsitlemine)

(2012/C 98/10)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: T.G. van Laarhoven

Kostja: Staatssecretaris van Financiën

Ese

Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 17 lõike 6 tõlgendamine — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Mahaarvamisõiguse välistamine — Siseriiklik õigusnorm, mis piirab maksu mahaarvamist sõidukite puhul, mida ettevõtja kasutab nii majandustegevuse raames kui isiklikuks tarbeks

Resolutsioon

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (muudetud nõukogu 10. aprilli 1995. aasta direktiiviga 95/7/EÜ) artikli 6 lõike 2 esimese lõigu punkti a koostoimes selle direktiivi artikli 11 A osa lõike 1 punktiga c tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud maksuõigusnormid, mis esimesel korral lubavad maksukohustuslasel, kes kasutab sõidukeid nii kutsetegevuse kui isiklikuks tarbeks, arvata tasutud sisendkäibemaks kohe ja kogu ulatuses maha, kuid mis teisel korral näevad seoses nende sõidukite isikliku kasutamisega ette iga aastase maksustamise, mis põhineb antud majandusaasta eest tasumisele kuuluva käibemaksuga maksustatava summa kindlaksmääramiseks sellise kasutamisega seotud kogukulu kindlasummalisel arvutusmeetodil.

(1) ELT C 80, 12.3.2011.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/9

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) eelotsusetaotlus) — Varzim Sol — Turismo, Jogo e Animação, SA versus Fazenda Pública

(Kohtuasi C-25/11) (1)

(Maksustamine - Kuues käibemaksudirektiiv - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Artikli 17 lõiked 2 ja 5 ning artikkel 19 - Kaupade ja teenuste ostmisel kasutatavad „toetused” - Mahaarvamisõiguse piiramine)

(2012/C 98/11)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Varzim Sol — Turismo, Jogo e Animação, SA

Kostja: Fazenda Pública

Ese

Eelotsusetaotlus — Supremo Tribunal Administrativo — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 17 lõigete 2 ja 5 ning artikli 19 tõlgendamine — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Mahaarvamisõiguse piirangud

Resolutsioon

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 17 lõikeid 2 ja 5 ning artiklit 19 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriik, mis lubab segamaksukohustuslastel nendes sätetes ette nähtud mahaarvamisi teha selle järgi, kas kasutatakse kõiki kaupu ja teenuseid või ainult osa nendest, arvutab mahaarvatava maksusumma valdkondades, milles sellised maksukohustuslased teevad üksnes maksustatavaid tehinguid, nii, et lisab maksuvabad „toetused” mahaarvatava osa kindlaksmääramisel kasutatava murdarvu nimetajasse.

(1) ELT C 103, 2.4.2011.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/9

Euroopa Kohtu (teine koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Administrativen sad Varna eelotsusetaotlus — Bulgaaria) — Eon Aset Menidjmunt OOD versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” — Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

(Kohtuasi C-118/11) (1)

(Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 168 ja 176 - Mahaarvamisõigus - Tingimus, et kaupu ja teenuseid kasutatakse maksustatavate tehingute tarbeks - Mahaarvamisõiguse tekkimine - Sõiduauto rendileping - Kapitalirendi leping - Sõiduk, mida tööandja kasutab töötaja tasuta transportimiseks elukohast töökohta ja tagasi)

(2012/C 98/12)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad — Varna

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Eon Aset Menidjmunt OOD

Vastustaja: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” — Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

Ese

Eelotsusetaotlus — Administrativen sad — Varna — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), artiklite 168, 173 ja 176 tõlgendamine — Käibemaksu mahaarvamisõiguse piirangud — Siseriiklikud õigusnormid, mis käibemaksu mahaarvamisõiguse tunnustamiseks näevad imperatiivse tingimusena ette kaupade ja teenuste kasutamise sõltumatuks majandustegevuseks ega näe ette korrigeerimismehhanismi juhtudeks, kus kaubad ja teenused ei sisaldu algselt käibes, vaid kus nende omandamisele järgneval perioodil kasutatakse neid maksustavate tehingute tegemiseks

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 168 punkti a tuleb tõlgendada nii, et:

—

rendilevõetud sõiduautot loetakse kasutatuks maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, kui sõiduki kasutamise ja maksukohustuslase majandustegevuse vahel esineb otsene ja vahetu seos, ning et mahaarvamisõigus tekib selle ajavahemiku lõppedes, mida vastav makse puudutab, ja et tuleb arvesse võtta selle seose esinemist;

—

kapitalirendi lepingu alusel rendilevõetud sõiduautot, mida käsitatakse kapitalikaubana, loetakse kasutatuks maksustatavate tehingute tarbeks, kui maksukohustuslane, kes sellena tegutseb, soetab selle kauba ja arvab selle täielikult oma ettevõtte vara hulka, kusjuures tasumisele kuuluv sisendkäibemaks arvatakse maha täies ulatuses ja kohe ning nimetatud kauba mis tahes kasutamine maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või muul kui ettevõtluse eesmärgil on võrdsustatud tasu eest teenuste osutamisega.

Direktiivi 2006/112 artiklitega 168 ja 176 ei ole vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette, et mahaarvamisõiguse alt jäävad välja kaubad ja teenused, mis on määratud tasuta tarneteks või muuks tegevuseks kui maksukohustuslase majandustegevus, tingimusel et kapitalikaubana käsitatavad kaubad ei ole arvatud ettevõtte vara hulka.

(1) ELT C 145, 14.5.2011.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/10

Euroopa Kohtu (viies koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Landgericht Hamburg (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Jürgen Blödel-Pawlik versus HanseMerkur Reiseversicherung AG

(Kohtuasi C-134/11) (1)

(Direktiiv 90/314/EMÜ - Reisipaketid, puhkusepaketid ja ekskursioonipaketid - Artikkel 7 - Kaitse reisikorraldaja maksejõuetuse või pankroti ohu eest - Kohaldamisala - Reisikorraldaja maksejõuetus, mis tekkis seetõttu, et ta kasutas tarbijate makstud raha pettuse eesmärgil)

(2012/C 98/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Jürgen Blödel-Pawlik

Kostja: HanseMerkur Reiseversicherung AG

Ese

Eelotsusetaotlus — Landgericht Hamburg — Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, lk 59, ELT eriväljaanne 13/10, lk 132) artikli 7 tõlgendamine — Kaitse reisikorraldaja maksejõuetuse või pankroti ohu eest — Reisikorraldaja maksejõuetus, mis tekkis seetõttu, et ta kasutas tarbijate makstud raha pettuse eesmärgil — Direktiivi 90/314/EMÜ kohaldatavus

Resolutsioon

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuulub olukord, kus reisikorraldaja maksejõuetus on tekkinud tema toime pandud pettuse tõttu.

(1) ELT C 179, 18.6.2011.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 9. detsembril 2011 — Karl Berger versus Freistaat Bayern

(Kohtuasi C-636/11)

(2012/C 98/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht München I

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Karl Berger

Kostja: Freistaat Bayern

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) nr 178/2002 (1) artikliga 10 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad anda üldsusele teavet, milles esitatakse toidu või sööda nimetus ja toidu või sööda tootnud või seda töödelnud või selle turule viinud ettevõtja nimi või ärinimi, kui turule viiakse või on viidud märkimisväärses koguses tervisele ohutut, kuid inimtoiduks kõlbmatut, eeskätt vastikustunnet tekitavat toitu või kui sellist toitu on selle eripära tõttu viidud turule küll vaid väikeses koguses, kuid pikema aja jooksul?

2.	Kui vastus eespool esitatud küsimusele on jaatav, siis kas esimesele küsimusele tuleb vastata teistmoodi, kui asjaolud leidsid aset enne 1. jaanuari 2007, kuid siseriiklikku õigust oli eespool nimetatud määrusest tulenevalt juba muudetud?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalamaad) 3. jaanuaril 2012 — Trianon Productie BV, teine menetluspool: Revillon Chocolatier SAS

(Kohtuasi C-2/12)

(2012/C 98/15)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Trianon Productie BV

Vastustaja: Revillon Chocolatier SAS

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 89/104/EMÜ (1) (mis on kodifitseeritud direktiiviga 2008/95 (2)) artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii sisalduva kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjuse puhul, mille järgi ei tohi (ruumilised) kaubamärgid koosneda ainult sellisest kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse, on tegemist asjaomase avalikkuse ostuotsust mõjutava põhjusega (või põhjustega)?

Kas „kujuga, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse” selle sätte tähenduses

a)	on tegemist üksnes siis, kui seda kuju saab pidada võrreldes teiste väärtustega (nagu näiteks toiduaine maitse ja substants) tähtsaimaks või ülekaalukaimaks väärtuseks või

b)	võib sellega olla tegemist ka juhul, kui kaubal on selle tähtsaima või ülakaalukaima väärtuse kõrval veel teisi, samuti märkimisväärseks peetavaid väärtusi?

3.	Kas teisele küsimusele vastamisel on määrav asjaomase avalikkuse enamuse arusaam või võivad kohtud tuvastada, et piisab juba ühe osa avalikkuse arusaamast, et pidada väärtust „märkimisväärseks” eespool mainitud sätte tähenduses?

4.	Kui kolmandale küsimusele vastatakse vastavalt viimasena pakutud variandile, siis millised nõuded tuleb seada asjaomase avalikkuse osa suurusele?

(1) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, lk 1; EÜT eriväljaanne 17/01, lk 92).

(2) EÜT L 299, lk 25.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social de Lleida (Hispaania) 3. jaanuaril 2012 — Marc Betriu Montull versus Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)

(Kohtuasi C-5/12)

(2012/C 98/16)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Social de Lleida

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Marc Betriu Montull

Vastustaja: Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu direktiiviga 76/207/EMÜ (1) ja nõukogu direktiiviga 96/34/EÜ (2) on vastuolus selline siseriiklik seadus ja konkreetselt töötajate põhimääruse artikli 48 lõige 4, mis käsitab õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele sünnituse korral ja pärast sünnitusele järgneva kuue nädala pikkuse ajavahemiku möödumist ning v.a juhtudel, mil ema tervis on ohus, naissoost töötaja algse ja autonoomse õigusena; ning käsitab sama õigust tuletatud õigusena lapse isast palgatöötaja puhul, kes saab kõnealust puhkust võtta üksnes siis, kui ka asjaomase lapse ema on palgatöötaja ning kui viimane nõustub sellega, et teatud osa kõnealusest puhkusest läheb üle isale?

Kas võrdse kohtlemise põhimõttega, mis keelab igasuguse soolise diskrimineerimise, on vastuolus selline siseriiklik seadus ja konkreetselt töötajate põhimääruse artikli 48 lõige 4, mis käsitab õigust töölepingu peatamisele, mille jooksul säilib töökoht ja hüvitist maksab sotisaalkindlustus, sünnituse korral ainuüksi ema algse õigusena, mitte aga isa omana, ning seda ka pärast sünnitusele järgneva kuue nädala pikkuse ajavahemiku möödumist ning arvestamata juhtudega, mil ema tervis on ohus, mistõttu meessoost palgatöötaja võimalus võtta puhkust sõltub sellest, kas lapse ema on palgatöötaja?

Kas mistahes diskrimineerimist keelava võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus selline siseriiklik seadus ja konkreetselt töötajate põhimääruse artikli 48 lõige 4, mis käsitab õigust töölepingu peatamisele, mille jooksul säilib töökoht ja hüvitist maksab sotisaalkindlustus, meessoost palgatöötajate algse õigusena juhul, kui nad lapsendavad, ning — vastupidi — ei tunnista bioloogilise põlvnevuse puhul meessoost palgatöötajale endale kuuluva ning ema vastavast õigusest autonoomse ja sõltumatu õiguse puhkusele olemasolu, vaid käsitavad sellist õigust ema vastavast õigusest tuletatud õigusena?

(1) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, lk 40, ELT eriväljaanne 05/01, lk 187).

(2) Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiv Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta (EÜT L 145, lk 4; ELT eriväljaanne 05/02, lk 285).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (Madalmaad) 4. jaanuaril 2012 — Maatschap L. A. en D. A. B. Langestraat en P. Langestraat-Troost versus Staatssecretaris van Economische Zaken, Landbouw en Innovatie

(Kohtuasi C-11/12)

(2012/C 98/17)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

College van Beroep voor het bedrijfsleven

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Maatschap L.A. en D.A.B. Langestraat en P. Langestraat-Troost

Vastustaja: Staatssecretaris van Economische Zaken, Landbouw en Innovatie

Eelotsuse küsimus

Kas määruse (EÜ) nr 73/2009 (1) artikli 23 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et toetust taotlenud põllumajandustootja suhtes kohaldatakse toetuse vähendamist või tühistamist sellises ulatuses, nagu seda kohaldataks tuvastatud rikkumise korral seadusest tegelikult üleastunud isiku suhtes, kellele põllumajandusmaa üle anti või kes selle üle andis, kui viimane oleks ise taotluse esitanud? Või tähendab asjaomane säte üksnes seda, et tuvastatud rikkumine tuleb omistada isikule, kes esitas taotluse toetuse saamiseks, kuid toetuse summa vähendamise või tühistamise küsimuses otsust tehes tuleb veel selgitada, mil määral käitus asjaomane põllumajandustootja ise hooletult, süüliselt või tahtlikult?

(1) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 16. jaanuaril 2012 — TVI Televisão Independente, S.A. versus Fazenda Pública

(Kohtuasi C-17/12)

(2012/C 98/18)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: TVI Televisão Independente, S.A.

Vastustaja: Fazenda Pública

Eelotsuse küsimused

Kas reklaamimaks, mida kaebuse esitaja tasub maksu kinnipidajana reklaamijate eest vastavalt dekreetseaduse nr 227/2006 artikli 50 lõikele 1, kuulub käibemaksuga maksustatava summa hulka direktiivi 77/388/EMÜ (1) artikli 11 A osa lõike 1 punkti a mõttes [praegu nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi (2) artikkel 73], eeskätt seetõttu, et see on „kauba tarnimise ja teenuste osutamise puhul kõik tasuna käsitatav, mille tarnija […] nimetatud tarnete eest on saanud või saab”?

Kas reklaamimaksu, mida kaebuse esitaja tasub maksu kinnipidajana reklaamijate eest ja mis on tema raamatupidamisdokumentides kajastatud kolmandale isikule kuuluval vahekontol tuleb käsitada direktiivi 77/388/EMÜ artikli 11 A osa lõike 3 punkti c mõttes [praegu nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi artikli 79 punkt c] summana, „mille maksukohustuslane saab ostjalt või kliendilt tagasimaksena viimase nimel ja eest tehtud kulude katteks ning on raamatupidamisdokumentides kajastatud vahekontol”?

3.	Kas sellest järeldub, et kaebuse esitaja poolt reklaamimaksuna tasutud summad peaksid kuuluma käibemaksuga maksustatava summa hulka?

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; EÜT eriväljaanne 09/01, lk 23).

(2) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) 16. jaanuaril 2012 — Město Žamberk versus Finanční ředitelství v Hradci Králové

(Kohtuasi C-18/12)

(2012/C 98/19)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nejvyšší správní soud

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Město Žamberk

Kostja: Finanční ředitelství v Hradci Králové

Eelotsuse küsimused

Kas organiseerimata, ebakorrapärast ja meelelahutuslikku sporditegevust, mida võib sellisena teostada avatud basseinikompleksis (nt harrastusujumine, pallimängud jms) võib käsitada kui spordi või kehakultuuriga tegelemist nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti m mõttes?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas ligipääsu võimaldamist tasu eest sellisele avatud basseinikompleksile, mis pakub külastajatele ülalmainitud võimalust tegeleda spordiga, olgugi et teist liiki meelelahutuse või harrastustegevuse kõrval, tuleb käsitada otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenustena, mida osutatakse isikutele, kes tegelevad spordi või kehakultuuriga direktiivi 2006/112/EÜ mainitud sätte mõttes ja seega kui teenust, mis on käibemaksust vabastatud, kui seda osutab mittetulundusühing ja kui muud selle direktiivi kohased tingimused on täidetud?

(1) ELT L 347, lk 1.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal administratif (Luksemburg) 16. jaanuaril 2012 — Elodie Giersch, Benjamin Marco Stemper, Julien Taminiaux, Xavier Renaud Hodin, Joëlle Hodin versus État du Grand-duché de Luxembourg

(Kohtuasi C-20/12)

(2012/C 98/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal administratif

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Elodie Giersch, Benjamin Marco Stemper, Julien Taminiaux, Xavier Renaud Hodin, Joëlle Hodin

Vastustaja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Eelotsuse küsimused

Kas võttes arvesse määruse nr 1612/68 (1) artiklis 7 sätestatud võrdse kohtlemise ühenduse põhimõtet, kujutavad haridus- ja eelarvepoliitikaga seotud kaalutlused, mis Luksemburgi riik põhjenduseks tõi, st soov suurendada kõrgharidusdiplomi omandanud isikute osakaalu, mis praegu on võrreldes rahvusvahelise näitajaga Luksemburgi elanikkonna puhul ebapiisav — kaalutlused, millega seotud eesmärkide saavutamine satub tõsiselt ohtu, kui Luksemburgi riik peaks andma rahalist abi kõrgkooliõpinguteks igale üliõpilasele, kellel puudub mis tahes seos Luksemburgi ühiskonnaga, et ta saaks õppida kõrgkoolis ükskõik missuguses maailma riigis, mis tooks Luksemburgi riigi eelarvele kaasa ebamõistliku koormuse — endast niisuguseid kaalutlusi eespool viidatud ühenduse kohtupraktika tähenduses, mis võivad õigustada erinevat kohtlemist, mis kaasneb nii Luksemburgi kui ka teiste liikmesriikide kodanikele kõrgkooliõpinguteks abi saamiseks kehtestatud elukohakohustusega?

(1) Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/13

Abbott Laboratories 16. jaanuaril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. novembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-363/10: Abbott Laboratories versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-21/12)

(2012/C 98/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Abbott Laboratories (esindajad: advokaadid R. Niebel ja C. Steuer)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 15. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-363/10;

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 9. juuni 2010. aasta (asi R 1560/2009-1) otsus, mis puudutab ühenduse kaubamärgi RESTORE registreerimistaotlust nr 8 448 251;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Nimetatud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse peamised põhjendused on järgmised:

Esiteks väidab apellant, et Üldkohus moonutas asjaolusid või täpsemalt, tõendeid. Üldkohus eksis lähtudes sellest, et on üldtuntud tõsiasi, et sõnal „restore” on otseselt meditsiiniline tähendus. Menetluses ei olnud vaidlust üksnes küsimuses, et sõna „restore” tuleb tõlkida kui „taastama.” Meditsiinilist seost ei saa aga sellest tuvastada. Üldkohus moonutas tõendeid sellega, et põhjendas oma arvamust talle esitatud sõnaraamatu väljavõtetega. Neist väljavõtetest ilmneb, et sõnal „restore” ei ole iseenesest mingit meditsiinilist tähendust, ja selle puhul on pigem tegemist mitmetahulise mõistega, mida võib sõltuvalt kontekstist mõista mitmel viisil. Seega ei saa seda pidada üldtuntud tõsiasjaks, mida erandina ei pea tõendama.

Teiseks viitab apellant määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisele. Üldkohus eksis, kui pidas kaubamärki RESTORE puhtalt kirjeldavaks. Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamine eeldab, et taotletav kaubamärk „tähistab” kaubanduses kauba sorti vms. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab taotletud tähise kirjeldav olemus olema „ilmselge” ja sõnamärk ise peab olema kirjeldav.

Iseenesest ei viita tegusõna „restore” mingil moel taotluses viidatud kauba sordile, kvaliteedile või otstarbele. Tegusõna „restore” omandab kirjeldava tähenduse üksnes ühe või mitme omadussõnaga väljendites (nt „restore one’s health” (tervist taastama)). Euroopa Kohtu praktikast lähtudes ei ole võimalik kõnealuse asja asjaolude alusel tuvastada selle sõna seost meditsiiniga, kuna selleks on vaja, et asjaomane avalikkus teadvustaks seda kõlealusel viisil tõlgendamise kaudu. Meditsiiniga seotud tähenduse võib sellele anda üksnes sellise sõna nagu „health” (tervis) lisamisega, millega aga siin üldse tegemist pole. Nii apellatsioonikoda kui ka Üldkohus hindasid taotletud kaubamärgi RESTORE asemel seega hoopis kaubamärki RESTORE SOMEONE’S HEALTH.

Kolmandaks viitab apellant määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele. Apellatsioonikoda ei kohaldanud asjakohaseid õiguslikke kriteeriume, kui ta otsustas, et RESTORE puhul on tegemist tähisega, millel ei ole eristusvõimet, ning rikkus õigusnormi, kui ta keeldus kaubamärgi registreerimisest. Apellandi arvates ei võtnud apellatsioonikoda ja Üldkohus üldse arvesse taotletud kaubamärgi RESTORE eristusvõimet selle võimalikku kirjeldavust käsitledes. Vastuväited selle suhtes on esitatud juba apellatsioonkaebuse teises väites.

Apellant väidab veel, et kohtuotsust ei põhjenda selles „teise võimalusena esitatud põhjendus” eristusvõime puudumise kohta (kohtuotsuse punktid 52-54). Selles esitatud selgitused kordavad tautoloogiliselt sama argumenti, et kirjeldaval kaubamärgil puudub eristusvõime. Kaubamärgi kirjeldavuse vastu räägib see, et avalikkus ei eelda, et meditsiinilist toodet kirjeldatakse funktsionaalselt, isegi mitte ühe sõnaga.

Neljandaks viitab apellant määruse nr 207/2009 artikli 75 teise lause rikkumisele. Ta väidab, et apellatsioonikoda põhjendas oma otsust peamiselt selliste sõnaraamatu väljavõtetega, millega apellandil ei olnud võimalik tutvuda ja mille kohta ta seega ei saanud seisukohta võtta. Seega on rikutud õigust kohtulikule ärakuulamisele, kuna Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib otsust põhjendada üksnes asjaoludega, milles suhtes menetlusosalised on saanud seisukoha võtta. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on apellatsioonikoda kohustatud omal algatusel kogutud ja otsuse aluseks olevatest faktilistest asjaoludest teatama, et pooled saaksid võtta seisukoha. Seega on apellatsioonikoda rikkunud olulist menetlusnormi, kuna ei esitanud apellandile talle esitatud sõnaraamatu väljavõtteid ja seega on ta rikkunud õigust ärakuulamisele.

Viiendaks viitab apellant võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele. Apellatsioonikoda ei arvestanud Euroopa Kohtu otsustes määratletud tingimustega ja seega ei võtnud arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Apellant on teadlik asjaolust, et selle põhimõtte kohaldamise eelduseks on õiguspärasuse põhimõte. Üksnes viitamisest sellele põhimõttele ei piisa siiski võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmiseks. Lisaks oleks pidanud vaja täpselt välja tooma, miks lähtutakse sellest, et varasemad registreeringud on õigusvastased.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský súd v Prešove (Slovaki Vabariik) 17. jaanuaril 2012 — Katarína Hassová versus Rastislav Petrík, Blanka Holingová

(Kohtuasi C-22/12)

(2012/C 98/22)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský súd v Prešove

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Katarína Hassová

Kostjad: Rastislav Petrík, Blanka Holingová

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 14. mai 1990. aasta kolmanda direktiivi 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) artikli 1 lõiget 1 koostoimes direktiivi 72/166/EMÜ (2) artikli 3 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid (nagu mootorsõidukiga tekitatud liikluskahju kohustusliku kindlustuse lepingu seaduse nr 381/2001 § 4 ja [Tšehhi Vabariigi] seaduse nr 168/1999 Sb sõidukiga põhjustatud liikluskahju vastutuskindlustuse kohta § 6), mille kohaselt mootorsõiduki kasutamisest tulenev tsiviilvastutus ei kata rahaliselt väljendatavat mittevaralist kahju, mis tekkis mootorsõiduki kasutamisega põhjustatud liiklusõnnetuses hukkunute ülalpeetavatele?

Kui vastus esimesele küsimusele on, et eelmainitud siseriiklik õigusnorm ei ole ühenduse õigusega vastuolus, siis kas mootorsõidukiga tekitatud liikluskahju kohustusliku kindlustuse lepingu seaduse nr 381/2001 § 4 lõikeid 1, 2 ja 4 ning [Tšehhi Vabariigi] seaduse nr 168/1999 Sb sõidukiga põhjustatud liikluskahju vastutuskindlustuse kohta § 6 tuleb tõlgendada nii, et need ei takista siseriiklikul kohtul vastavalt [nõukogu direktiivi 90/232/EMÜ] artikli 1 lõikele 1 koostoimes direktiivi 72/166/EMÜ artikli 3 lõikega 1 tunnistamast, et mootorsõiduki kasutamisega põhjustatud liiklusõnnetuses hukkunute ülalpeetavatel on kahju kandnud isikutena õigus ka rahalisele mittevaralise kahju hüvitamisele?

(1) ELT L 129, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 249.

(2) Nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiiv 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalamaad) 18. jaanuaril 2012 — X BV versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-24/12)

(2012/C 98/23)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: X BV

Vastustaja: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

1.	Kas EÜ artikli 56 (nüüd ELTL artikkel 63) seisukohast võib liikmesriigiga seotud ÜMT-d pidada kolmandaks riigiks, mistõttu on liikmesriigi ja temaga seotud ÜMT vahel toimunud kapitali liikumise raames võimalik EÜ artiklile 56 tugineda?

Kas juhul, kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, tuleb küsimusele, kas EÜ artikli 57 lõike 1 (nüüd ELTL artikli 64 lõige 1) seisukohast on tegemist suurendamisega sellisel juhul nagu käesolevas asjas, kus Madalmaades asuva tütarettevõtja poolt osaluse alusel oma Hollandi Antillidel asuvale valdusühingule dividendi maksmisel on suurendatud dividendilt kinnipeetavat maksu alates 1. jaanuarist 2002 võrreldes 1993. aastaga 7,5 %-lt või 5 %-lt 8,3 %-le, vastamisel lähtuda üksnes Madalmaades kinnipeetava maksu suurendamisest või tuleb ka arvestada, et seoses Madalmaades kinnipeetava maksu suurendamisega vabastab Hollandi Antillide maksuamet Madalmaades asuva tütarettevõtja poolt osaluse alusel makstava dividendi alates 1. jaanuarist 2002 maksust, samas kui see dividend arvestati varem 2,4 %–3 %-lise või 5 %-lise maksumääraga maksustatava kasumi hulka?

Kas juhul, kui arvesse tuleb võtta ka seda, et teise küsimuse punktis a äriühingu osalustele kohaldatud maksuvabastuse puhul on tegemist maksu alandamisega Hollandi Antillidel, tuleb lisaks arvesse võtta Hollandi Antillide rakendussätteid — käesoleval juhul Hollandi Antillide maksustamispraktikat, mille tagajärjel võis Madalmaades asuva tütarettevõtja poolt makstud dividendilt tegelikult tasumisele kuuluv maks enne 1. jaanuari 2002 — ja juba aastal 1993 — olla oluliselt madalam kui 8,3 %?

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof te Leeuwarden (Madalmaad) 18. jaanuaril 2012. aastal — fiscale eenheid PPG Holdings BV c.s. versus Inspecteur van de Belastingdienst/Noord/kantoor Groningen

(Kohtuasi C-26/12)

(2012/C 98/24)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gerechtshof te Leeuwarden

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: fiscale eenheid PPG Holdings BV c.s.

Vastustaja: Inspecteur van de Belastingdienst/Noord/kantoor Groningen

Eelotsuse küsimused

Kas maksukohustuslane, kes on riigisisese pensioniõiguse normide kohaselt asutanud eraldiseisva pensionifondi, et tagada tema töötajate, sealhulgas endiste töötajate, kes on selle fondiga liitunud, vanaduspensioniõigused, võib vastavalt direktiivi 77/388 (1) artiklile 17 (direktiivi 2006/112 (2) artiklid 168 ja 169) maha arvata maksu, [mis ta on maksnud] talle pensioniskeemi funktsioneerimiseks ja pensionifondi haldamiseks osutatud teenuste eest?

Kas pensionifondi, mis on asutatud eesmärgiga võimaldada pensionifondi osakuomanikele pensioni maksmine võimalikult madalate kuludega, ning millesse osakuomanikud toovad ja paigutavad kapitali või tehakse seda nende nimel, kusjuures saadud tulu makstakse osakuomanikele välja, võib käsitada „eriotstarbelise investeerimisfondina” direktiivi 77/388 artikli 13 B osa punkti d alapunkti 6 (direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punkt g) tähenduses?

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

(2) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 19. jaanuaril 2012 — TBG Limited, teine menetluspool: Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-27/12)

(2012/C 98/25)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: TBG Limited

Teine menetluspool: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

1.	Kas EÜ artikli 56 (nüüd ELTL artikkel 63) seisukohast võib liikmesriigiga seotud ÜMT-d pidada kolmandaks riigiks, mistõttu on liikmesriigi ja temaga seotud ÜMT vahel toimunud kapitali liikumise raames võimalik EÜ artiklile 56 tugineda?

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/17

Václav Hrbeki 27. jaanuaril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. novembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-434/10: Václav Hrbek versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-42/12)

(2012/C 98/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Václav Hrbek (esindaja: advokaat M. Sabatier)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Outdoor Group Ltd (The)

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	apellatsioonkaebus rahuldada ja sellest tulenevalt täielikult tühistada Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 ja kodukorra artikli 113 alusel Üldkohtu otsus kohtuasjas T-434/10;

—

teha lõplik otsus — kui menetlusstaadium seda lubab — tühistades ühtlustamisameti vastulausete osakonna 29. septembri 2009. aasta otsuse vastulause nr B 1 276 692 kohta, Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 8. juuli 2010. aasta otsuse asjas R 1441/2009-2 ning mõista Üldkohtu menetluses ja ühtlustamisameti vastulausemenetluses kantud kulud kodukorra artikli 122 alusel välja kostjalt;

—	teise võimalusena, kui menetlusstaadium seda ei luba, saata asi otsuse tegemiseks tagasi Üldkohtule nii, et Euroopa Kohus näeb otsuse tegemiseks ette siduvad kriteeriumid.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab apellatsioonikaebuse toetuseks, et edasikaevatud otsuses on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (edaspidi „ühenduse kaubamärgimäärus”) (1) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (2), jõustus 13. aprillil 2009) artikli 8 lõike 1 punkti b.

Apellant väidab, et Üldkohus ei viinud asjaomaste kaubamärkide suhtes läbi „igakülgset hindamist” ega uurinud nendest jäävat „tervikmuljet”.

Üldkohus ei kohaldanud eespool nimetatud põhimõtet ning põhines oma hinnangus üksnes asjaolule et neil on ühine osa „ALPINE”. Üldkohus piirdus selle tuvastamisega, et vastandatud kaubamärgid on sarnased ning neil on ühine sõnaline osa „ALPINE”, uurimata tähiseid tervikuna ning selgitamata, miks teine sõna ja kujutisosad tervikuna ei ole segiajamise tõenäosuse välistamiseks piisavad.

Apellant väidab, et Üldkohus ei arvestanud edasikaevatud otsuses ühelt poolt teatavate väga oluliste ja asjakohaste teguritega ning teiselt poolt ei kohaldanud nõuetekohaselt mõnda väga olulist kriteeriumi, nagu sõnalise osa „ALPINE” eristusvõime puudumist ja asjaolu, et see sõna on kirjeldav.

Üldkohus ei arvestanud sõna „alpine” tähendusega Euroopa Liidu kõigis keeltes. Peale selle ei teinud Üldkohus õiguslikke järeldusi enda tuvastatud asjaolust, mis on sõna „alpine” selge tähendus ega tuvastanud konkreetselt, et sõna „alpine” ei ole eristav ja on kirjeldav, kuivõrd osa „alpine” vähene eristusvõime või selle kirjeldav laad ei saa segiajamise tõenäosust välistada. Üldkohus tuvastas, et „ALPINE” on mõlema tähise domineeriv osa, arvestamata sellega, et varasema kaubamärgi ALPINE eristusvõime puudub või on väga vähene. Vaidlustatud kohtuotsuses esineb teatavast vastuolust tulenev viga, mille põhjal Üldkohus otsustas vääralt, et asjaomased kaubamärgid on kontseptuaalselt sarnased, jättes arvestamata varasema kaubamärgi ALPINE eristusvõime puudumise või asjaoluga, et see on vähene. Sõnalise osa „ALPINE” kontseptuaalne võrdlus ei ole eristusvõime puudumise tõttu asjakohane.

Apellant väidab, et Üldkohus jättis asjaomase avalikkuse tuvastatud tähelepanu astmest vaidlustatud kohtuotsuses tegemata õiged õigluslikud järeldused.

Üldkohus läks iseendaga vastuollu, kui väitis suusarõivaste, suusajalatsite, peakatete ning selja- ja matkakottide osas, et asjaomase avalikkuse teatav osa on hästi informeeritud ja eriti tähelepanelikud tarbijad ning kinnitas, et asjaomased kaubamärgid ja kaubad on sarnased.

Apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsuses on kaupade võrdluse osas moonutatud asjaolusid ning rikutud põhjendamiskohustust.

Üldkohus väitis, et apellant ei ole esitanud apellatsioonikoja otsuse vaidlustamiseks konkreetseid argumente. Mis puutub asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasuse astme hindamisse, siis ei tohi võtta arvesse asjaolusid, mis ei tulene tõenditest või üldteada asjaoludest. Kaupade ja teenuste sarnasuse tõendamise koormis lasub vastulause esitajal, mitte kaubamärgitaotlejal. Üldkohus peab esitama oma otsuse õigusliku alusel ning otsust põhjendama. Üldkohus ei teinud kindlaks, et asjaomased kaubad on turul identsed, sarnased või üksteist täiendavad, vaid lähtus vastavast eeldusest, esitama selle kohta põhjendusi või näiteid.

(1) EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.

(2) ELT L 78, lk 1.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/18

30. jaanuaril 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-43/12)

(2012/C 98/30)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. van Rijn ja R. Troosters)

Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/82/EL, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta (1);

—	osutada, et direktiivi 2011/82/EL õiguslikud tagajärjed kehtivad edasi;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevaga esitatakse tühistamishagi direktiivi 2011/82/EL peale. Komisjon vaidlustab õigusliku aluse valiku. Ta osutab, et ELTL artikli 87 lõige 2 ei ole sobiv õiguslik alus, sest direktiivi eesmärk on luua liikmesriikidevaheline teabevahetuse süsteem, mis hõlmab nii haldus- kui kriminaalkorras karistatavaid liiklusalaseid õigusrikkumisi. Artikli 87 lõige 2 reguleerib üksnes pädevate asutuste vahelist politseikoostööd, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist. Komisjoni arvates on õige õiguslik alus ELTL artikli 91 lõige 1. Nimelt on direktiivi eesmärk liiklusohutuse parandamine, mis on üks ühise transpordipoliitika valdkondi ja sõnaselgelt selles sättes ette nähtud [punktis c].

(1) ELT L 288, lk 1.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Köln (Saksamaa) 31. jaanuaril 2012 — Kronos International Inc. versus Finanzamt Leverkusen

(Kohtuasi C-47/12)

(2012/C 98/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Kronos International Inc.

Vastustaja: Finanzamt Leverkusen

Eelotsuse küsimused

Kas ettevõtte tulumaksu mahaarvamise välistamine kolmandate riikide kapitaliühingutelt Saksa kapitaliühingutele väljamakstud dividendide maksuvabastuse tõttu, mille puhul siseriiklikud sätted seavad tingimuseks ainult selle, et dividende saanud kapitaliühingul on vähemalt 10 %-line osalus dividende välja maksvas äriühingus, kuulub ainult asutamisvabaduse kohaldamisalasse ELTL-i artikli 49 tähenduses koosmõjus ELTL-i artikliga 54 või ka kapitali vaba liikumise kohaldamisalasse ELTL-i artiklite 63-65 tähenduses, kui dividende saanud kapitaliühingu tegelik osalus on 100 %?

Kas asutamisvabaduse sätteid (nüüd ELTL-i artikkel 49) ja vajadusel ka kapitali vaba liikumise sätteid (kuni 1993. aastani EMÜ asutamislepingu/EÜ asutamislepingu artikkel 67, nüüd ELTL-i artiklid 63-65) tuleb mõista nii, et nendega on vastuolus õigusnorm, mis välisriigi tütarettevõtjate dividendide maksuvabastuse puhul välistab ettevõtte tulumaksu mahaarvamise ja maksmise kõnealuste väljamakstud dividendide pealt ka emaettevõtja kahjumi korral, kui siseriiklike tütarettevõtjate poolt väljamakstud dividendide suhtes on ette nähtud maksuvabastuse kohaldamine ettevõtte tulumaksu mahaarvamise vormis?

Kas asutamisvabaduse sätteid (nüüd ELTL-i artikkel 49) ja vajadusel ka kapitali vaba liikumise sätteid (kuni 1993. aastani EMÜ asutamislepingu/EÜ asutamislepingu artikkel 67, nüüd ELTL-i artiklid 63-65) tuleb mõista nii, et nendega on vastuolus õigusnorm, mis välistab ettevõtte tulumaksu mahaarvamise ja maksmise tütarettevõtjate (allühingu) allühingu dividendidelt, mis on tütarettevõtja asukohariigis maksuvabad ning mis on (edasi) välja makstud siseriiklikule emaettevõtjale ning Saksamaal samuti maksuvabad, kuid samas võimaldab nimetatud õigusnorm puht siseriiklikel juhtudel vajadusel tütarettevõtjate allühingute dividendidelt tasutud ettevõtte tulumaksu mahaarvamist tütarettevõtja poolt ning tütarettevõtja dividendidelt tasutud ettevõtte tulumaksu mahaarvamist emaettevõtja poolt, kui too on saanud kahjumit?

Juhuks, kui kohaldamisele kuuluvad ka kapitali vaba liikumise sätted, tekib — olenevalt teisele küsimusele antavast vastusest — Kanadast saadud dividendide osas täiendav küsimus:

Kas praegust ELTL-i artikli 64 lõiget 1 tuleb mõista nii, et see lubab Saksamaa Liitvabariigil kohaldada alates 31. detsembrist 1993 sisuliselt identseks jäänud siseriiklikke ja topeltmaksustamise vältimise lepingute õigusnorme ning seega välistada jätkuvalt Kanada ettevõtte tulumaksu mahaarvamise Saksamaal maksuvabadelt dividendidelt?

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di Pace di Revere (Itaalia) 2. veebruaril 2012 — kriminaalasi Xiamie Zhu jt süüdistuses

(Kohtuasi C-51/12)

(2012/C 98/32)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Giudice di Pace di Revere

Põhikohtuasja pooled

Xiamie Zhu, Guo Huo Xia, Xie Fmr Ye, Jian Hui Luo, Ua Zh Th

Eelotsuse küsimused

Kas lojaalse koostöö ja direktiivi kasuliku mõju põhimõtete seisukohast on direktiivi 2008/115/EÜ (1) artiklid 2, 4, 6, 7 ja 8 takistuseks võimalusele karistada liikmesriigis ebaseaduslikult viibivat kolmanda riigi kodanikku rahalise karistusega, mis asendatakse kriminaalkaristusena kodus kinnipidamisega, pelgalt seetõttu, et ta on ebaseaduslikult riiki sisenenud või viibib riigis ebaseaduslikult, juba enne haldusasutuse antud väljasaatmiskorralduse järgimata jätmist?

Kas lojaalse koostöö ja direktiivi kasuliku mõju põhimõtete seisukohast on direktiivi 2008/115/EÜ artiklid 2, 15 ja 16 takistuseks võimalusele liikmesriigil pärast direktiivi vastuvõtmist kehtestada õigusnorm, mille kohaselt karistatakse liikmesriigis ebaseaduslikult viibivat kolmanda riigi kodanikku rahalise karistusega, mis asendatakse kriminaalkaristusena rakendatava viivitamata väljasaatmisega, ilma et järgitakse menetlust ja õigusi, mis välismaalasele on direktiivis ette nähtud?

Kas ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega on vastuolus siseriiklik säte, mis on kehtestatud direktiivi rakendamiseks ette nähtud aja jooksul, selleks et vältida või igal juhul piirata direktiivi kohaldamisala, ning kui kohus sellise eesmärgi tuvastab, missugused meetmed peab ta võtma?

(1) ELT L 348, lk 98.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di Pace di Revere (Itaalia) 2. veebruaril 2012 — kriminaalasi Ion Beregovoi süüdistuses

(Kohtuasi C-52/12)

(2012/C 98/33)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Giudice di Pace di Revere

Põhikohtuasja pool

Ion Beregovoi

Eelotsuse küsimused

(1) ELT L 348, lk 98.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di Pace di Revere (Itaalia) 2. veebruaril 2012 — kriminaalasi Hai Feng Suni süüdistuses

(Kohtuasi C-53/12)

(2012/C 98/34)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Giudice di Pace di Revere

Põhikohtuasja pool

Hai Feng Sun

Eelotsuse küsimused

(1) ELT L 348, lk 98.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di Pace di Revere (Itaalia) 2. veebruaril 2012 — kriminaalasi Liung Hong Yangi süüdistuses

(Kohtuasi C-54/12)

(2012/C 98/35)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Giudice di Pace di Revere

Põhikohtuasja pool

Liung Hong Yang

Eelotsuse küsimused

(1) ELT L 348, lk 98.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/22

20. detsembril 2011 esitatud hagi — Komisjon versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Ten ewiv (TEN)

(Kohtuasi T-658/11)

(2012/C 98/36)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Samnadda ja F. Wilman ning advokaadid A. Berenboom, A. Joachimowicz ja M. Isgour)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Ten ewiv (Rösrath-Hoffnungstahl, Saksamaa)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 11. oktoobri 2011. aasta otsus (asi R 5/2011-4);

—	sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks ühenduse kaubamärk nr 6750574, mis registreeriti 5. veebruaril 2011 teise menetluspoole apellatsioonikojas poolt klassides 12, 37 ja 39, ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „TEN” värvikombinatsioonis „sinine, kollane, must” kaupadele ja teenustele klassides 12, 37 ja 39 — Ühenduse kaubamärgiregistreering nr 6750574

Ühenduse kaubamärgi omanik: Teine menetluspool apellatsioonikojas

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Hageja

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: Kehtetuks tunnistamist taotlev pool tugineb oma taotluses üldistele alustele, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktis a koostoimes artikli 7 lõike 1 punktidega c ja h

Tühistamisosakonna otsus: Jätta kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta apellatsioonikaebus rahuldamata.

Väited: Vaidlustatud otsus rikub nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti h koostoimes Pariisi konventsiooni artikli 6ter lõikega 1, kuivõrd ühenduse kaubamärk registreeriti, kuigi selle registreerimine kuulus nendes sätetes kehtestatud keelu alla. Vaidlustatud otsus rikub ka artikli 7 lõike 1 punkti g, kuivõrd niisugune registreerimine eksitaks üldsust, pannes teda arvama, et kaubad ja teenused, millele ühenduse kaubamärk registreeriti, on Euroopa Liidu või mõne tema institutsiooni poolt heaks kiidetud ja vastu võetud.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/22

17. jaanuaril 2012 esitatud hagi — MAF versus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse

(Kohtuasi T-23/12)

(2012/C 98/37)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Mutuelle des Architectes Français assurances (MAF) (Paris, France) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis, E. Marchal ja D. Abreu Caldas)

Kostja: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada otsused avaldada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse Interneti-lehel teavet, sealhulgas 7. ja 8. novembril 2011 ning 21. detsembril 2011 avaldatud avalikud arutelud ainult inglise keeles;

—	tühistada vajalikus ulatuses ka selle asutuse 16. jaanuari 2012. aasta otsus;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuselt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide puudutab määruse nr 1094/2010 (1) artikli 8 lõike 1 punkti k j artikli 73 rikkumist, kuna need sätted kehtestavad kostjale kohustuse avaldada oma tegevuse kohta teavet oma Interneti-lehel Euroopa Liidu (EL) ametlikes keeltes. Küsimuses, mille osas kostja õigustab keeldumist avaldada vaidlusalused avalikud arutelud hageja keeles muu hulgas kulude tõttu, tugineb hageja ilmsele hindamisveale ja õigusnormi rikkumisele, sest määruse nr 1094/2010 artikli 73 lõikes 3 on sätestatud, et asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

2.	Teine väide puudutab Euroopa Liidu ametlikes keeltes avaldamise kohustuse kohaldamise ulatust. Hageja väidab, et see kohustus kehtib ka kostja algatatud avalikele aruteludele, mitte ainult iga-aastasele aruandele, tööprogrammile ning kostja suunistele ja soovitustele.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, lk 48).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/23

17. jaanuaril 2012 esitatud hagi — 3M Pumps versus Siseturu Ühtlustamise Amet — 3M (3M Pumps)

(Kohtuasi T-25/12)

(2012/C 98/38)

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: 3M Pumps (Taglio di Po, Itaalia) (esindaja: advokaat F. Misuraca)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: 3M Company (St. Paul, Ühendriigid)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 27. oktoobri 2011. aasta otsus asjas R 2406/2010-1;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnalist osa 3M Pumps sisaldav kujutismärk kaupadele ja teenustele klassides 7, 16 ja 38

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: 3M Company

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnalist osa 3M sisaldav kujutismärk kaupadele ja teenustele klassides 7, 16 ja 38

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktide a ja b ning lõike 5 rikkumine.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/23

1. veebruaril 2012 esitatud hagi — Bateni versus nõukogu

(Kohtuasi T-42/12)

(2012/C 98/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Naser Bateni (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Kienzle ja M. Schlingmann)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

Tühistada nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (1) ja nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (2);

—	jätta menetluskulud, eelkõige hageja kulud, nõukogu kanda.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et rikutud on hageja kaitseõigusi.

—	Hageja väidab, et nõukogu rikkus tema õigust tõhusale õiguskaitsele ning eelkõige põhjendamise kohustust, kandes hageja vaidlustatud otsuse ja vaidlustatud määruse lisasse, ilma et ta oleks seda piisavalt põhjendanud.

—	Nõukogu ei nimetanud hageja sõnaselge nõudmise peale põhjusi ega seisukohti ega esitanud asjaomaseid tõendeid, mis õigustaksid hageja kandmist vaidlustatud otsuse ja vaidlustatud määruse lisasse.

—	Nõukogu rikkus hageja õigust olla ära kuulatud, kuna ta ei andnud hagejale vaidlustatud otsuse artikli 24 lõigetes 3 ja 4 ning vaidlustatud määruse artikli 36 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud võimalust esitada lisasse kandmise kohta oma märkused ning sundida seeläbi nõukogu otsust läbi vaatama.

Teine väide, et hageja kandmiseks sanktsioonidega karistatavate isikute ja asutuste loetellu ei olnud alust.

—	Nõukogu nimetatud põhjustest, miks hageja kanti sanktsioonidega karistatavate isikute ja asutuste loetellu, ei nähtu, millisele õiguslikule alusele nõukogu täpselt tugines.

—	Tegevus, millega hageja tegeles vaid 2008. aasta märtsini, ei saa õigustada tema kandmist sellesse loetellu 2011. aasta detsembris.

—	Hageja tegevus äriühingu Hanseatic Trade Trust & Shipping (HTTS) GmbH juhatajana ei õigusta tema kandmist sellesse loetellu, kuna Euroopa Liidu Üldkohus tühistas määruse (EL) nr 961/2010 (3) osas, milles see puudutas äriühingut HTTS GmbH.

—

Ainuüksi faktist, et hageja oli tänaseks lõpetatud inglise äriühingu juhataja, ei saa kuidagi järeldada, et eksisteeriks mõni otsuse nr 2010/413/ÜVJP (4) artikli 20 lõikes 1 või määruse nr 961/2010 artikli 16 lõikes 2 nimetatud põhjus hageja kandmiseks sanktsioonidega karistatavate isikute ja asutuste loetellu.

Kolmas väide, et rikutud on hageja põhiõigust omandi kaitsele

—	Hageja kandmine sanktsioonidega karistatavate isikute ja asutuste loetellu kujutab endast tema omandiõiguse põhjendamatut riivet, kuna nõukogu esitatud ebapiisava põhjenduse tõttu ei mõista hageja, miks ta on kantud sanktsioonidega karistatavate isikute ja asutuste loetellu.

—	Hageja kandmine sanktsioonidega karistatavate isikute loetellu on ilmselgelt sobimatu otsusega 2010/413/ÜVJP ja määrusega nr 961/2010 järgitavate eesmärkide saavutamiseks ning kujutab endast pealegi hageja omandiõiguse ebaproportsionaalset riivet.

(1) Nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, lk 71).

(2) Nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, lk 11).

(3) Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (ELT L 281, lk 1).

(4) 2010/413/CFSP: Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, lk 39).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/24

27. jaanuaril 2012 esitatud hagi — Ühendkuningriik versus Euroopa Keskpank

(Kohtuasi T-45/12)

(2012/C 98/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: barrister K. Beal ja E. Jenkinson)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Keskpanga (EKP) 18. novembri 2011. aasta akt Statement of Standards (standardite kehtestamine) osas, milles see näeb ette asukohapoliitika kohaldamise keskse vastaspoolega arveldussüsteemidele; ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimene väide, et

—	EKP-l puudus pädevus vaidlustatud akti avaldamiseks: see kas ei ole üldse tema pädevuses või siis oleks tulnud vastu võtta seadusandlik akt, näiteks nõukogu või EKP enese määrus.

Teine väide, et vaidlustatud akt kehtestab kas de jure või de facto asukohanõude eurodes arveldustoiminguid teha soovivatele kesksetele vastaspooltele, kelle päevane tehingumaht ületab teatava künnise. Vaidlustatud akt rikub ELTL artikleid 48, 56 ja/või 63, või vähemalt mõnda nimetatud artiklitest, kuna:

—

euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides, nagu näiteks Ühendkuningriigis, asuvad kesksed vastaspooled on kohustatud oma haldus- ja kontrollikeskused üle viima eurosüsteemi kuuluvatesse liikmesriikidesse. Samuti on nad sunnitud end uuesti asutama juriidiliste isikutena, keda tunnustab teise liikmesriigi sisene õigus;

—

juhul kui niisugused kesksed vastaspooled ei vaheta oma asukohta nagu nõutud, keelatakse neile juurdepääs eurosüsteemi kuuluvate liikmesriikide finantsturgudele, nii et nad kas ei saa juurdepääsu samadel tingimustel, nagu saavad neis riikides asuvad kesksed vastaspooled, või nad ei saa üldse juurdepääsu;

—	niisugused mitteresidendist kesksed vastaspooled ei ole õigustatud kasutama EKP või eurosüsteemi kuuluvate riikide keskpankade pakutavaid võimalusi kas samadel tingimustel või üldse mitte;

—	selle tulemusel saab niisuguste kesksete vastaspoolte võime pakkuda klientidele Euroopa Liidus arveldusteenuseid eurodes olema kas piiratud või koguni täielikult keelatud.

Kolmas väide, et vaidlustatud akt rikub ELTL artiklit 101 ja/või 102, loetuna koos ELTL artikliga 106 ja ELL artikliga 13, kuna:

—	sisuliselt nõuab see, et kõik teatavast summast suuremad eurodes tehtavad arveldustoimingud peaks tegema euroalasse kuuluvas liikmesriigis asuv keskne vastaspool;

—	sisuliselt suunab see euroala riikide keskpanku mitte juhtima eurodes olevaid ning selles otsuses olevast künnisest suuremaid reserve euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvatele kesksetele vastaspooltele.

Neljas väide, et nõue, mille kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad kesksed vastaspooled peavad hakkama tegutsema teistsuguse juriidilise isikuna ja teises asukohas, kujutab endast otsest ja vahetut riikkondsusel põhinevat diskrimineerimist. See riivab ka EL-is kehtivat võrdsuse üldpõhimõtet, kuna erinevates liikmesriikides asuvaid keskseid vastaspooli koheldakse erinevalt, ilma et selleks oleks mingit objektiivset põhjust.

5.	Viies väide, et vaidlustatud akt rikub teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) II, XI, XVI ja XVII artiklit, või vähemalt mõnda nimetatud artiklitest.

Kuues väide, et võtmata enda tõendamiskoormist tõendamaks, et niisuguste piirangute kehtestamiseks puudub üldine huvi (kui EKP soovib erandit kehtestada, siis ta peab ise selle vajalikkust tõendama) väidab Ühendkuningriik, et avalikul huvil põhinev mis tahes põhjendus, mille EKP võib esitada, ei vasta proportsionaalsuse nõudele, kuna kontrolli liidus, kuid väljaspool euroala asuvate finantsinstitutsioonide üle saab teostada ka vähem piiravate meetmete abil.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/25

1. veebruaril 2012 esitatud hagi — Chrysamed Vertrieb versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Chrysal International (Chrysamed)

(Kohtuasi T-46/12)

(2012/C 98/41)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Chrysamed Vertrieb GmbH (Salzburg, Austria) (esindaja: advokaat T. Schneider)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Chrysal International BV (Naarden, Madalmaad)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	rahuldada hagi ja tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 22. novembri 2011. aasta (asi R 64/2011-1) otsus ning lükata tagasi ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse vastu esitatud vastulause;

—	mõista kohtukulud kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel välja ühtlustamisametilt ja kui see on asjakohane, teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „Chrysamed” kaupadele klassis 5 (taotlus nr 6 387 071)

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik Chrysal International BV.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis:: rahvusvahelise sõnamärgi „CHRYSAL” registreering nr 645 377 kaupadele klassides 1, 5 ja 31 ning rahvusvahelise sõnamärgi „CHRYSAL” registreering nr 144 634 kaupadele klassis 1, ja rahvusvahelise kujutismärgi „CHRYSAL” registreering nr 877 785 kaupadele klassides 1, 3, 5 ja 31.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine kuna vastandatud kaubamärkide puhul ei esine segiajamise tõenäosust.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/26

6. veebruaril 2012 esitatud hagi — Western Digital ja Western Digital Ireland versus komisjon

(Kohtuasi T-60/12)

(2012/C 98/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Western Digital Corp. (Dover, Delaware, Ühendriigid) ja Western Digital Ireland, Ltd (Grand Cayman, Kaimanisaared) (esindajad: advokaat F. González Díaz, solicitor R. Patel ja barrister P. Stuart)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	kohustada kostjat esitama küsimustikud, mille ta saatis kolmandatele isikutele uurimise esimeses ja teises faasis seoses Seagate’i ettepanekuga omandada Samsung Electronics Co. Ltd kõvakettaalane tegevus;

—

kohustada kostjat võimaldama tutvuda Seagate/Samsungi tehingut puudutava toimikuga enne ja pärast teatamist, k.a eelkõige Seagate’i, Samsungi ja komisjoni vahelise kirjavahetuse ja muu suhtluse protokollide mittekonfidentsiaalsete versioonidega kuni teatamise kuupäevani, ning kogu komisjoni sisese suhtlusega nii Seagate/Samsungi kui Western Digital Ireland/Viviti Technologies juhtumites seoses nende kahe tehingu prioriteetseks tunnistamisega;

—	tühistada Euroopa Komisjoni 23. novembri 2011. aasta otsuse juhtumis COMP/M.6203 — Western Digital Ireland/Viviti Technologies, mis puudutab nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) alusel algatatud menetlust, artiklid 2 ja 3 ning selle otsuse artikkel 1 vajalikus ulatuses; ja

—	mõista käesoleva menetluse kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsuse muudab kehtetuks nn „prioriteedieeskirja” vastuvõtmine, kuna:

—	komisjonil ei olnud pädevust võtta vastu prioriteedieeskirja koondumisteate kuupäeva alusel;

—	prioriteedipõhimõte on õigusvastane ja rikub õigluse ja hea halduse üldpõhimõtteid;

—	komisjon rikkus hagejate õiguspärast ootust, et tehingut hinnatakse „5-lt 4-le” koondumisena;

—	komisjon võttis hagejatelt tegeliku võimaluse olla esimesena teatatud tehing, kui esitas enne teatamist ebaproportsionaalseid teabe saamise nõudeid, rikkudes nii hea halduse, õigluse ja diskrimineerimise keelu põhimõtteid.

Teine väide, et vaidlustatud otsuse muudab kehtetuks asjaolu, et hagejatel ei võimaldatud teostada oma kaitseõigusi, kuna:

—	hagejad ei saanud lükata ümber argumente, väiteid ja eeldusi, mis sisalduvad küll vaidlustatud otsuses, kuid mida ei olnud esitatud vastuväiteteatises;

—	hagejatele ei antud võimalust analüüsida asjakohaseid andmeid ja teavet, mis oli komisjoni käsutuses.

3.	Kolmas väide, et kostja rikub vaidlustatud otsuses õigusnormi ja tugineb tõenditele, mis on faktiliselt ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja mis ei võimalda põhjendada neist tehtud järeldusi, ning need põhinevad õigusnormi rikkumisel.

4.	Neljas väide, et vaidlustatud otsus rikub EL õiguse aluspõhimõtet, sest see kehtestab ebaproportsionaalsed leevendusmeetmed.

(1) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004 L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/26

6. veebruaril 2012 esitatud hagi — ABC-One versus Siseturu Ühtlustamise Amet (SLIM BELLY)

(Kohtuasi T-61/12)

(2012/C 98/43)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: ABC-One Produktions- und Vertriebs GmbH (Villach St. Magdalen, Austria) (esindaja: advokaat S. Merz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 17. novembri 2011. aasta otsus (asi R 1077/2011-1), mis puudutab apellatsioonkaebust sõnalise tähise „SLIM BELLY” ühenduse kaubamärgina registreerimise peale;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „SLIM BELLY” (taotlus nr 8 576 811) kaupadele ja teenustele klassides 28, 41 ja 44.

Kontrollija otsus: lükata registreerimistaotlus tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine, kuna taotletud kaubamärk on esitusvõimeline ning pole vaidluse esemeks olevaid kaupu ja teenuseid kirjeldav.

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/27

13. veebruaril 2012 esitatud hagi — Oil Turbo Compressor versus nõukogu

(Kohtuasi T-63/12)

(2012/C 98/44)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Oil Turbo Compressor Co. (Private Joint Stock) (Teheran, Iraan) (esindaja: advokaat K. Kleinschmidt)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (1);

—	määrata vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 64 menetlust korraldav meede, millega tehakse kostjale ülesandeks esitada kõik hagejat puudutavad vaidlustatud otsusega seotud dokumendid;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks järgmised väited.

Esimene väide, et ilmselgelt on ebaõigesti hinnatud otsuse aluseks olevaid asjaolusid

Sellega seoses väidab hageja, et vaidlustatud otsus lähtub valedest asjaoludest. See puudutab eelkõige vaidlustatud otsuse I lisa punktis 48 esitatud kostja seisukohta, et hageja on seotud ELi poolt loetellu lisatud ettevõttega Sakhte Turbopomp va Kompressor (SATAK) (teise nimega Turbo Compressor Manufacturer, TCMFG). Hageja ei ole otse ega kaudselt (tema osalusega ettevõtja kaudu) seotud tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlike tuumaenergiaalaste tegevustega ja/või tuumarelvade kandesüsteemide või muude relvasüsteemide arendamisega. Seetõttu puuduvad asjaolud, mis õigustaksid kostja otsust ja sellega kaasnevat, hagejale Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (põhiõiguste harta) tagatud põhiõiguste riivet.

Hageja väidab sellega seoses, et riivatud on tema järgmisi õigusi: põhiõiguste harta artiklis 16 tagatud ettevõtlusvabadust; põhiõiguste harta artiklis 17 tagatud õigust seaduslikul teel saadud omandit Euroopa Liidus kasutada ja käsutada ning põhiõiguste harta artiklites 20 ja 21 sätestatud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid.

Teine väide, et rikutud on hageja õigust õiglasele menetlusele ja tõhusale õiguskaitsele

Hageja väidab sellega seoses, et I lisa punktis 48 vaidlustatud otsuses esitatud põhjendus on üldine ning ei saa iseenesest õigustada põhiõiguste märkimisväärset riivet. Kostja ei nimeta väidetavalt tema käsutuses olevaid asjaolusid ega tõendeid. Hagejale endale ei ole teada asjaolud ja/või tõendid, mis vaidlustatud otsust õigustaksid.

Kolmas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet

Hageja arvates rikub vaidlustatud otsus ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna hageja lisamine otsuse 2010/413/ÜVJP II lisasse ei ole mõistlikus seoses otsuse eesmärgiga takistada Iraani Islami Vabariigil tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikke tuumaenergiaalaseid tegevusi või tuumarelva kandevahenditega või teiste relvasüsteemidega kauplemist või nende väljatöötamist. Samuti ei tõenda kostja, et hageja väljajätmine majandussuhetest Euroopa Liiduga on asjakohane ning et see on eelkõige taotletava eesmärgi saavutamiseks kõige vähem riivavam meede. Hageja väidab peale selle, et ilmselt ei toimunud kaalumist hageja põhiõiguste märkimisväärse riive ja kostja väidetavalt taotletava eesmärgi vahel.

Neljas väidet, et rikutud on õigust olla ära kuulatud

Sellega seoses märgib hageja, et kostja ei ole nimetatud piisavaid põhjusi hageja kandmiseks otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas olevasse nimekirja. Sellega rikub kostja õigusriiklikku kohustust esitada vaidlustatud otsust väidetavalt õigustavad ning selle tegelikud ja üksikasjalikud põhjused. Hagejale vaidlustatud otsust ei saadetud ning teda ei kuulatud ka ära. Siiani ei ole rahuldatud ka hageja taotlust tutvuda selle asja toimikuga.

(1) Nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, lk 71).

31.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 98/28

15. veebruaril 2012 esitatud hagi — Henkel ja Henkel France versus komisjon

(Kohtuasi T-64/12)

(2012/C 98/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Henkel AG & Co. KGaA (Düsseldorf, Saksamaa) ja Henkel France (Boulogne-Billancourt, Prantsusmaa) (esindajad: R. Polley, T. Kuhn, F. Brunet ja E. Paroche)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 7. septembri 2011. aasta otsus (juhtum COMP/39.579 — olmedetergendid), millega kostja jättis rahuldamata hagejate taotlus, et Prantsusmaa konkurentsiasutusele edastataks siseriikliku menetluse jaoks juhtumi 09/0007F kohta, mis puudutas olmedetergentide Prantsusmaa turgu, teatavad dokumendid, mis komisjonile juhtumi COMP/39.579 menetlemisel esitati;

—

anda kostjale korraldus lubada hagejatel tugineda taotletud dokumentidele Pariisi apellatsioonikohtus käimasolevas menetluses, milles käesoleva menetluse hagejad vaidlustasid Prantsusmaa konkurentsiasutuse 8. detsembri 2011. aasta otsuse (või Prantsusmaa konkurentsiasutuse menetluses, kui viimane otsustab menetluse taasavada);

—	mõista komisjonilt välja hagejate õigusabikulud ja muud käesoleva menetlusega seotud kulud, ning

—	võtta muud meetmed, mida Euroopa Kohus peab vajalikuks.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad ühe väite, et kostja jättis õigusvastaselt rahuldamata hagejate taotluse, et neile edastataks nõutud dokumendid või lubataks neil nõutud dokumentide kasutamist Prantsusmaal toimuvates menetlustes, ning rikkus sellega hagejate kaitseõigusi ja ELL artikli 4 lõiget 3.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.098.est
Euroopa Liidu Teataja		C 98

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. aastakäik 31. märts 2012

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2012/C 98/01	Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas ELT C 89, 24.3.2012	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2012/C 98/02	Liidetud kohtuasjad C-191/09 ja C-200/09 P: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus — Euroopa Liidu Nõukogu (C-191/09 P), Euroopa Komisjon (C-200/09 P) versus Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT), varem Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT, Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT), varem Nizhnedneprovsky Tube-Rolling Plant VAT (Apellatsioonkaebused — Dumpinguvastased tollimaksud — Määrus (EÜ) nr 954/2006 — Teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude import — Määrus (EÜ) nr 384/96 — Artikli 2 lõike 10 punkt i, artikli 3 lõiked 2, 3 ja 5—7, artikli 18 lõige 3 ja artikli 19 lõige 3 — Normaalväärtuse ja kahju kindlaksmääramine — Mõiste üks majandusüksus — Kaitseõigused — Põhjenduse puudumine)	2
2012/C 98/03	Kohtuasi C-204/09: Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. veebruari 2012. aasta otsus (Bundesverwaltungsgericht — Saksamaa eelotsusetaotlus) — Flachglas Torgau GmbH versus Saksa Liitvabariik (Eelotsusetaotlus — Århusi konventsioon — Direktiiv 2003/4/EÜ — Keskkonnainfo kättesaadavus — Seadusandjana tegutsevad asutused ja institutsioonid — Riigiasutuste töö konfidentsiaalsus — Tingimus, et selline konfidentsiaalsus peab olema seadusega sätestatud)	2
2012/C 98/04	Kohtuasi C-17/10: Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. veebruari 2012. aasta otsus (Krajský soud v Brně eelotsusetaotlus — Tšehhi Vabariik) — Toshiba Corporation jt versus Úřad pro ochranu hospodářské soutěže (Konkurents — Liikmesriigi territooriumil tegutsev kartell, mis alustas tegevust enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga — Rahvusvaheliselt tegutsev kartell, mis avaldab mõju Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna territooriumil — EÜ artikkel 81 ja EMP lepingu artikkel 53 — Rikkumise menetlemine ja karistamine perioodi osas enne ja pärast ühinemiskuupäeva — Trahvid — Pädevuse piiritlemine komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuste vahel — Trahvide määramine komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt — Ne bis in idem-põhimõte — Määrus (EÜ) nr 1/2003 — Artikli 3 lõige 1 ja artikli 11 lõige 6 — Uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise tagajärjed)	3
2012/C 98/05	Liidetud kohtuasjad C-72/10 ja C-77/10: Euroopa Kohtu (neljas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Corte suprema di cassazione — Itaalia eelotsusetaotlused) — kriminaalmenetlused Marcello Costa (C-72/10), Ugo Cifone (C-77/10) süüdistuses (Asutamisvabadus — Teenuste osutamise vabadus — Hasartmängud — Spordikihlvedude panuste kogumine — Tegevusloa nõue — Tegevuslubade andmisel liidu õiguse rikkumisest tulenevad tagajärjed — Täiendava 16300 tegevusloa andmine — Võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuse tagamise kohustus — Õiguskindluse põhimõte — Varasemate tegevuslubade omanike kaitse — Siseriiklikud õigusnormid — Panuste kogumispunktide vahelised minimaalsed kohustuslikud kaugused — Lubatavus — Tegevustega, millele tegevusluba on antud, sarnased piiriülesed tegevused — Keeld siseriiklikes õigusnormides — Lubatavus)	4
2012/C 98/06	Kohtuasi C-182/10: Euroopa Kohtu (suurkoda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Cour constitutionnelle’i (varem Cour d'arbitrage) — Belgia eelotsusetaotlus) — Marie-Noëlle Solvay jt versus Région wallonne (Projektide keskkonnamõju hindamine — Mõiste seadusandlik akt — Århusi konventsiooni rakendamise käsiraamatus tehtud täpsustuste õiguslik tähtsus ja ulatus — Projekti kinnitamine ilma selle keskkonnamõju nõuetekohase hindamiseta — Õigus pöörduda keskkonnaküsimustes kohtu poole — Kaebeõiguse ulatus — Elupaikade direktiiv — Kava või projekt, mis avaldab negatiivset mõju ala terviklikkusele — Eriti kaalukas üldine huvi)	5
2012/C 98/07	Kohtuasi C-360/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Rechtbank van eerste aanleg te Brussel eelotsusetaotlus — Belgia) — Belgische Vereniging van Auteurs, Componisten en Uitgevers CVBA (Sabam) versus Netlog NV (Infoühiskond — Autoriõigus — Internet — Veebimajutusteenuse osutaja — Interneti suhtlusportaalis talletatud andmete töötlemine — Selliste andmete filtreerimissüsteemi rakendamine, et takistada autoriõigusi rikkuvate failide kättesaadavaks tegemist — Talletatavate andmete üldise jälgimiskohustuse puudumine)	6
2012/C 98/08	Kohtuasi C-372/10: Euroopa Kohtu (neljas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus — Poola) — Pak-Holdco Sp zoo versus Dyrektor Izby Skarbowej w Poznaniu (Maksustamine — Kapitali koondumise kaudne maksustamine — Kapitaliühingutelt võetav kapitalimaks — Liikmesriigi kohustus võtta arvesse direktiive, mis ei kehtinud enam selle riigi ühinemise ajal — Maksustatava summa hulgast kapitaliühingule kuuluva sellise vara välistamine, mis kantakse kapitali suurendamiseks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud)	7
2012/C 98/09	Kohtuasi C-488/10: Euroopa Kohtu (esimene koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Juzgado de lo Mercantil no 1 de Alicante — Hispaania eelotsusetaotlus) — Celaya Emparanza y Galdos Internacional SA versus Proyectos Integrales de Balizamientos SL (Määrus (EÜ) nr 6/2002 — Artikli 19 lõige 1 — Ühenduse disainilahendused — Ühenduse disainilahendusest tulenevate õiguste rikkumine või rikkumise oht — Mõiste kolmas isik)	8
2012/C 98/10	Kohtuasi C-594/10: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — T.G. van Laarhoven versus Staatssecretaris van Financiën (Kuues käibemaksudirektiiv — Sisendkäibemaksu mahaarvamisõigus — Piirang — Põhivahendite hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase isiklikuks tarbeks — Ettevõtte vara hulka kuuluva kauba isiklikuks tarbeks kasutamise maksualane käsitlemine)	8
2012/C 98/11	Kohtuasi C-25/11: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) eelotsusetaotlus) — Varzim Sol — Turismo, Jogo e Animação, SA versus Fazenda Pública (Maksustamine — Kuues käibemaksudirektiiv — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Artikli 17 lõiked 2 ja 5 ning artikkel 19 — Kaupade ja teenuste ostmisel kasutatavad toetused — Mahaarvamisõiguse piiramine)	9
2012/C 98/12	Kohtuasi C-118/11: Euroopa Kohtu (teine koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Administrativen sad Varna eelotsusetaotlus — Bulgaaria) — Eon Aset Menidjmunt OOD versus Direktor na Direktsia Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto — Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite (Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artiklid 168 ja 176 — Mahaarvamisõigus — Tingimus, et kaupu ja teenuseid kasutatakse maksustatavate tehingute tarbeks — Mahaarvamisõiguse tekkimine — Sõiduauto rendileping — Kapitalirendi leping — Sõiduk, mida tööandja kasutab töötaja tasuta transportimiseks elukohast töökohta ja tagasi)	9
2012/C 98/13	Kohtuasi C-134/11: Euroopa Kohtu (viies koda) 16. veebruari 2012. aasta otsus (Landgericht Hamburg (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Jürgen Blödel-Pawlik versus HanseMerkur Reiseversicherung AG (Direktiiv 90/314/EMÜ — Reisipaketid, puhkusepaketid ja ekskursioonipaketid — Artikkel 7 — Kaitse reisikorraldaja maksejõuetuse või pankroti ohu eest — Kohaldamisala — Reisikorraldaja maksejõuetus, mis tekkis seetõttu, et ta kasutas tarbijate makstud raha pettuse eesmärgil)	10
2012/C 98/14	Kohtuasi C-636/11: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 9. detsembril 2011 — Karl Berger versus Freistaat Bayern	10
2012/C 98/15	Kohtuasi C-2/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalamaad) 3. jaanuaril 2012 — Trianon Productie BV, teine menetluspool: Revillon Chocolatier SAS	10
2012/C 98/16	Kohtuasi C-5/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social de Lleida (Hispaania) 3. jaanuaril 2012 — Marc Betriu Montull versus Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)	11
2012/C 98/17	Kohtuasi C-11/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (Madalmaad) 4. jaanuaril 2012 — Maatschap L. A. en D. A. B. Langestraat en P. Langestraat-Troost versus Staatssecretaris van Economische Zaken, Landbouw en Innovatie	12
2012/C 98/18	Kohtuasi C-17/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 16. jaanuaril 2012 — TVI Televisão Independente, S.A. versus Fazenda Pública	12
2012/C 98/19	Kohtuasi C-18/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) 16. jaanuaril 2012 — Město Žamberk versus Finanční ředitelství v Hradci Králové	12
2012/C 98/20	Kohtuasi C-20/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal administratif (Luksemburg) 16. jaanuaril 2012 — Elodie Giersch, Benjamin Marco Stemper, Julien Taminiaux, Xavier Renaud Hodin, Joëlle Hodin versus État du Grand-duché de Luxembourg	13
2012/C 98/21	Kohtuasi C-21/12: Abbott Laboratories 16. jaanuaril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. novembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-363/10: Abbott Laboratories versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)	13
2012/C 98/22	Kohtuasi C-22/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský súd v Prešove (Slovaki Vabariik) 17. jaanuaril 2012 — Katarína Hassová versus Rastislav Petrík, Blanka Holingová	14
2012/C 98/23	Kohtuasi C-24/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalamaad) 18. jaanuaril 2012 — X BV versus Staatssecretaris van Financiën	15
2012/C 98/24	Kohtuasi C-26/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof te Leeuwarden (Madalmaad) 18. jaanuaril 2012. aastal — fiscale eenheid PPG Holdings BV c.s. versus Inspecteur van de Belastingdienst/Noord/kantoor Groningen	16
2012/C 98/25	Kohtuasi C-27/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 19. jaanuaril 2012 — TBG Limited, teine menetluspool: Staatssecretaris van Financiën	16
2012/C 98/26	Kohtuasi C-29/12: 20. jaanuaril 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik	16
2012/C 98/27	Kohtuasi C-30/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Prešov (Slovakkia) 23. jaanuaril 2012 — Valeria Marcinová versus Pohotovosť, s.r.o.	17
2012/C 98/28	Kohtuasi C-32/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia de Badajoz (Hispaania) 23. jaanuaril 2012 — Soledad Duarte Hueros versus Autociba, SA ja Automóviles Citroën España, SA	17
2012/C 98/29	Kohtuasi C-42/12: Václav Hrbeki 27. jaanuaril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. novembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-434/10: Václav Hrbek versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)	17
2012/C 98/30	Kohtuasi C-43/12: 30. jaanuaril 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu	18
2012/C 98/31	Kohtuasi C-47/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Köln (Saksamaa) 31. jaanuaril 2012 — Kronos International Inc. versus Finanzamt Leverkusen	19
2012/C 98/32	Kohtuasi C-51/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di Pace di Revere (Itaalia) 2. veebruaril 2012 — kriminaalasi Xiamie Zhu jt süüdistuses	19
2012/C 98/33	Kohtuasi C-52/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di Pace di Revere (Itaalia) 2. veebruaril 2012 — kriminaalasi Ion Beregovoi süüdistuses	20
2012/C 98/34	Kohtuasi C-53/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di Pace di Revere (Itaalia) 2. veebruaril 2012 — kriminaalasi Hai Feng Suni süüdistuses	20
2012/C 98/35	Kohtuasi C-54/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di Pace di Revere (Itaalia) 2. veebruaril 2012 — kriminaalasi Liung Hong Yangi süüdistuses	21
	Üldkohus
2012/C 98/36	Kohtuasi T-658/11: 20. detsembril 2011 esitatud hagi — Komisjon versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Ten ewiv (TEN)	22
2012/C 98/37	Kohtuasi T-23/12: 17. jaanuaril 2012 esitatud hagi — MAF versus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse	22
2012/C 98/38	Kohtuasi T-25/12: 17. jaanuaril 2012 esitatud hagi — 3M Pumps versus Siseturu Ühtlustamise Amet — 3M (3M Pumps)	23
2012/C 98/39	Kohtuasi T-42/12: 1. veebruaril 2012 esitatud hagi — Bateni versus nõukogu	23
2012/C 98/40	Kohtuasi T-45/12: 27. jaanuaril 2012 esitatud hagi — Ühendkuningriik versus Euroopa Keskpank	24
2012/C 98/41	Kohtuasi T-46/12: 1. veebruaril 2012 esitatud hagi — Chrysamed Vertrieb versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Chrysal International (Chrysamed)	25
2012/C 98/42	Kohtuasi T-60/12: 6. veebruaril 2012 esitatud hagi — Western Digital ja Western Digital Ireland versus komisjon	26
2012/C 98/43	Kohtuasi T-61/12: 6. veebruaril 2012 esitatud hagi — ABC-One versus Siseturu Ühtlustamise Amet (SLIM BELLY)	26
2012/C 98/44	Kohtuasi T-63/12: 13. veebruaril 2012 esitatud hagi — Oil Turbo Compressor versus nõukogu	27
2012/C 98/45	Kohtuasi T-64/12: 15. veebruaril 2012 esitatud hagi — Henkel ja Henkel France versus komisjon	28