3.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 64/1

EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

9. detsember 2011,

Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas

(EKP/2011/24)

2012/C 64/01

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 5.1 ja artikli 34.1 kolmandat taanet,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) nõuab oma ülesannete täitmiseks igakülgset ja usaldusväärset välisstatistikat, mis hõlmab maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat, aga ka rahvusvaheliste reservide skeemi, kus on välja toodud põhikirjed, mis mõjutavad euroala monetaartingimusi ja valuutaturgusid ning euro pangatähtede piiriüleseid tarneid. Euroopa Keskpanga (EKP) statistilised nõuded selles valdkonnas on sätestatud 9. detsembri 2011. aasta suunises EKP/2011/23 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (uuestisõnastamine) (2).

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 5.1 esimese lause kohaselt peab Euroopa Keskpank (EKP) riikide keskpankade (RKPde) abiga koguma kas muudelt pädevatelt ametiasutustelt, mis ei ole RKPd, või vahetult majandussubjektidelt statistilist teavet, mida on vaja EKPSi ülesannete täitmiseks. Artikli 5.1 teise lause kohaselt peab ta sel eesmärgil tegema koostööd liidu institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Artikkel 5.2 sätestab, et artiklis 5.1 kirjeldatud ülesandeid täidavad võimalikult suures ulatuses RKPd.

(3)

Teavet, mida on vaja EKP nõuete täitmiseks välisstatistika valdkonnas, võivad koguda ja/või koostada muud pädevad ametiasutused peale RKPde. Seetõttu peavad EKP või RKPd ja vastavad pädevad ametiasutused tegema nende nõuete osas vajalike ülesannete täitmisel koostööd kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 5.1. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid korraldama statistikaandmete kogumise ja tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada EKPSi põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(4)

Juhul kui andmeesitajad esitavad kooskõlas siseriiklike normide ja väljakujunenud tavadega aruandeid pädevatele ametiasutustele, mis ei ole RKPd, peavad need ametiasutused ja vastavad RKPd tegema omavahel koostööd, et tagada EKP statistikanõuete täitmine. Välisstatistika valdkonnas vajaliku teabe kogumist ja koostamist teostab Iirimaal Central Statistics Office ja Maltas National Statistics Office. Nimetatud statistikanõuete täitmiseks peaksid Iirimaa keskpank ja statistikaamet ning Malta keskpank ja statistikaamet koostööd tegema. Vastav koostöö peaks hõlmama andmete edastamiseks püsistruktuuri loomise, kui sama tulemus pole juba saavutatud riigisiseste õigusaktidega.

(5)

Euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi kvaliteedi hindamine tuleb läbi viia vastavalt EKP statistika kvaliteedi raamistikule. RKPd koostöös muude pädevate asutustega peaksid kohastel juhtudel hindama nende poolt esitatavate andmete kvaliteeti.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklile 3a ning Euroopa Keskpankade Süsteemi avalikule kohustusele seoses Euroopa statistikaaruandlusega juhindub EKPS Euroopa statistika arendamisel, koostamisel ja levitamisel erapooletuse, objektiivsuse, ametialase sõltumatuse, kulutasuvuse, statistika konfidentsiaalsuse, aruandluskoormuse minimeerimise ja väljundi kõrge kvaliteedi põhimõtetest.

(7)

16. juuli 2004. aasta soovitus EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas (3), tuleb seega asendada, arvestades 9. detsembri 2011. aasta suunist EKP/2011/23, millega tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2004/15,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I JAGU

Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse mõisteid „välisstatistika”, „maksebilanss”, „rahvusvaheline investeerimispositsioon” ja „rahvusvaheliste reservide skeem“ suunise EKP/2011/23 artiklis 1 määratletud tähenduses.

II JAGU

Statistilise teabe esitamine RKPdele

1.	Kui välisstatistika kogumine tehakse soovituse adressaatide ülesandeks, peavad nad tagama, et välisstatistika esitatakse vastavale RKP-le õigeaegselt, mis võimaldaks RKP-l täita suunise EKP/2011/23 artiklites 2, 3 ja 5 sätestatud aruandluskohustust.

Teave esitatakse kooskõlas EKP statistika standardite ja nõuetega välisstatistika osas, nagu on sätestatud suunise EKP/2011/23 I, II, III, IV ja VI lisas. Ilma et see piiraks suunise EKP/2011/23 V lisas sätestatud EKP järelevalveülesandeid, kontrollivad soovituse adressaadid vastavale RKP-le esitatava statistilise teabe kvaliteeti ja usaldusväärsust.

III JAGU

Alaline koostöö vastavate RKPdega

Käesoleva soovituse adressaadid ja vastavad RKPd kehtestavad kirjalikult sobivad koostöö viisid, et tagada andmete edastamiseks püsistruktuur, mis vastab EKP statistika standardile ja nõuetele, kui sama tulemus pole juba saavutatud riigisiseste õigusaktidega.

IV JAGU

Lõppsätted

1.	Soovitus EKP/2004/16 asendatakse käesoleva soovitusega.

2.	Viiteid soovitusele EKP/2004/16 käsitletakse viidetena käesolevale soovitusele.

3.	Käesolev soovitus on adresseeritud Central Statistics Office’ile Iirimaal ja National Statistics Office’ile Maltas.

4.	Käesolevat soovitust kohaldatakse alates 1. juunist 2014.

Frankfurt Maini ääres, 9. detsember 2011

EKP president

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) ELT L 65, 3.3.2012, lk 1.

(3) ELT C 292, 30.11.2004, lk 21.

3.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 64/5

Euro vahetuskurss (1)

2. märts 2012

2012/C 64/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3217
JPY	Jaapani jeen	107,74
DKK	Taani kroon	7,4346
GBP	Inglise nael	0,83270
SEK	Rootsi kroon	8,8316
CHF	Šveitsi frank	1,2062
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4205
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,715
HUF	Ungari forint	289,30
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6983
PLN	Poola zlott	4,1074
RON	Rumeenia leu	4,3508
TRY	Türgi liir	2,3277
AUD	Austraalia dollar	1,2264
CAD	Kanada dollar	1,3044
HKD	Hongkongi dollar	10,2548
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5851
SGD	Singapuri dollar	1,6527
KRW	Korea won	1 474,72
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,9265
CNY	Hiina jüaan	8,3237
HRK	Horvaatia kuna	7,5673
IDR	Indoneesia ruupia	12 020,00
MYR	Malaisia ringit	3,9701
PHP	Filipiini peeso	56,482
RUB	Vene rubla	38,7275
THB	Tai baht	40,404
BRL	Brasiilia reaal	2,2712
MXN	Mehhiko peeso	16,8678
INR	India ruupia	65,3710

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

3.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 64/7

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

COMP/39.482 – Eksootilised puuviljad

2012/C 64/08

Käesolev juhtum käsitleb ettevõtjate Chiquita (2) ja Pacific (3) (edaspidi „pooled”) vahelist kartelli, mis hõlmas banaanide importi, turustamist ja müüki Kreekas, Itaalias ja Portugalis.

TAUST

Käesolev juhtum on seotud juhtumiga nr COMP/39.188 (Banaanid), mille raames leidis komisjon, et asjaomased ettevõtjad olid aastatel 2000–2002 osalenud Põhja-Euroopat hõlmavas kartellis (4).

26. novembril 2007 teavitati ettevõtjat Chiquita, et komisjoni ametnikud kavatsevad ettevõtja ruumides korraldada läbiotsimise, ning kuna Chiquita oli juba vabastatud tingimuslikult kogu ühenduses määratud trahvidest, oli tal kohustus teha vastavalt leebema kohtlemise teatisele koostööd. Komisjon korraldas tulenevalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõikest 4 etteteatamata läbiotsimisi ka teiste puuviljaimportijate kontorites, näiteks Pacific Fruit Company Italy ruumides Roomas.

KIRJALIK MENETLUS

Vastuväited

Komisjon esitas 10. detsembril 2009 poolte hulka kuuluvale seitsmele juriidilisele isikule vastuväited. Vastuväidetes väitis komisjon, et pooled on ligikaudu 18 kuu vältel rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 tingimusi, kooskõlastades omavahel hindu ning mahustrateegiaid, sealhulgas tulevasi hindu, hinnatasemeid, hinnamuutusi ja/või suundumusi ning vahetades sealjuures teavet tulevase turukäitumise ning tarnete, hindade ja mahtude kohta. Komisjon teatas ka kavatsusest määrata trahve.

Toimikuga tutvumise õigus

Pooltel võimaldati toimikuga tutvuda 21. detsembril 2009 DVD vahendusel, mis sisaldas loetelu kõigist toimiku dokumentidest ning kõigist muudest dokumentidest, millele mõlemal poolel oli juurdepääs. Kumbki pool sai lisaks sellele ka CD-ROMi dokumentidega, mida kasutati ainult tema vastu vastuväidete kohustusi käsitlenud osas ning mis olid teise poole jaoks konfidentsiaalsed. Lõpuks võimaldati neile juurdepääs ka leebema kohtlemise teatise kohaselt esitatud kokkulepetele komisjoni ruumides (5).

Mõlemad pooled esitasid konkurentsi peadirektoraadile toimikule juurdepääsu saamiseks mitu täiendavat taotlust. Kõnealune toimik hõlmas ligikaudu 2 000 ühikut avalikustamata teavet. Pärast seda, kui enamik juurdepääsutaotlusi tagasi lükati, esitasid pooled oma taotlused mulle. Kumbki pool väitis, et teisele poolele kuuluvat teavet, millele ei ole juurdepääsu võimaldatud, on liigselt muudetud ning sellele on lisatud vaid lühike ja mitte midagi ütlev kokkuvõte, mis raskendab selle sisu hindamist ja/või tulevaste avalikustamiste jaoks nõuetekohaselt põhjendatud taotluste esitamist.

Andmete avalikustamise taotluse läbivaatamisel tuleb hinnata taotletud teabe konfidentsiaalset iseloomu ning kaaluda seda taotleva poole õigustatud huvi kõnealust teavet avalikustada, et tõhusalt kasutada oma õigust olla ära kuulatud. Taotletud teabe suure hulga tõttu osutus selle käsitlemine väga tülikaks ja aeganõudvaks, millega vältimatult kaasnesid viivitused menetlustes. Seetõttu tegid pooled ettepaneku sõlmida mitteavaldamise kokkulepe, mis on aegasäästev ja tõhus alternatiiv traditsioonilisele toimikule juurdepääsu võimaldamisele. Kuna juurdepääsu taotleti väga suurele hulgale teabele ning kuna enamik taotletud teabest pärines kahelt asjaomaselt poolelt, andsin ma ettepanekule oma nõusoleku ning pooled jõudsid seejärel kokkuleppele, millele kirjutati alla 2010. aasta märtsis. Mitteavaldamise kokkuleppe kohaselt võimaldavad pooled nõustajate kaudu vastastikuse juurdepääsu muudetud teabele, mille kohta teine pool on esitanud juurdepääsutaotluse. Seejärel, pärast teabe läbivaatamist jätsid pooled jõusse ainult sellised juurdepääsutaotlused, mis käsitlesid nende arvates teavet, mis oli vajalik nende õiguste kaitseks. Mitteavaldamise kokkuleppega seotud toimingud viidi lõpule neli nädalat pärast vastava kokkuleppe sõlmimist ning selle raames ei tekkinud konfidentsiaalsusega seotud küsimusi. Seni rahuldamata täiendava juurdepääsu taotluste puhul, mis ei olnud hõlmatud mitteavaldamise kokkuleppega, tegin ma otsuse vastavalt volituste artiklile 8.

Kõik poolte esitatud toimikule täiendava juurdepääsu taotlused on seejärel saanud positiivse vastuse.

Lisaks sellele võimaldas konkurentsi peadirektoraat pooltel pärast suulist ärakuulamist toimiku dokumentidega tutvuda.

Vastuväidetele vastamise tähtaja pikendamine

Võttes arvesse täiendava juurdepääsu taotlusi ja nende läbivaatamiseks kuluvat aega, sealhulgas asjaomase mitteavaldamise kokkuleppe sõlmimiseks ja rakendamiseks kuluvat aega, anti pooltele vastuväidetele vastamiseks täiendavat aega/pikendati vastuväidetele vastamise tähtaega.

Nii Chiquita kui ka Pacific vastasid tähtaja jooksul.

SUULINE MENETLUS

Suuline ärakuulamine

Nii Chiquita kui ka Pacific kasutasid oma õigust olla ära kuulatud. Suuline ärakuulamine toimus 18. juunil 2010.

MUUD MENETLUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Kutsesaladus

Kogu menetluse vältel taotles üks pool teatavate dokumentide toimikust kõrvaldamist, osutades kutsesaladusele. Mõned dokumendid küll kõrvaldati toimikust, kuid konkurentsi peadirektoraat jättis siiski ühe konkreetse dokumendi alles, kuigi nõustus esialgselt poole esitatud konfidentsiaalsuse nõudega.

Asjaomane pool palus ärakuulamise eest vastutaval ametnikul kõnealune dokument ka toimikust kõrvaldada. Sellal ärakuulamise eest vastutav ametnik olnud Karen Williams oli seisukohal, et kõnealune taotlus ei olnud kooskõlas ühegi volituste sättega ja lükkas ametliku otsuse seega tagasi ning esitas 18. detsembril 2009 ainult mitteametlikud märkused, milles kinnitas konkurentsi peadirektoraadi seisukohta.

Kuna mulle ei ole kõnealuse küsimusega seoses uusi märkusi esitatud, pean küsimust lahendatuks.

Juurdepääs ostjate vastustele

Osana toimikule täiendava juurdepääsu taotlustest taotles üks pool juurdepääsu nende vastuste mittekonfidentsiaalsetele versioonidele, mida ostjad andsid teabetaotlustele. Juurdepääs tavapärastele vastuste mittekonfidentsiaalsetele kokkuvõtetele oli poolele juba tagatud.

Põhimõtteliselt peaksid pooled saama juurdepääsu kõikidele dokumentidele, mis kuuluvad komisjoni toimikusse, välja arvatud sisedokumendid, teiste ettevõtjate ärisaladused või muu salajane teave. Viimasel juhul võib komisjon esitada näiteks teabetaotluste raames saadud vastuste kokkuvõtted, et kaitsta nendes sisalduvat konfidentsiaalset teavet. Kui see on põhjendatud, võib komisjon sellise otsuse teha isegi omal tahtel (6). Kuigi ettevõtjatel on õigustatud huvi kaitsta oma konfidentsiaalset teavet, peab see huvi olema tasakaalus kaitse õigustega (7).

Kõnealuse juhtumi puhul oli mul kahtlusi, kas kõik mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted kajastasid täpselt saadud vastuseid. Seega esitati poolele mõnede kokkuvõtete parandatud versioon, ning ma palusin konkurentsi peadirektoraadil võimaldada juurdepääs kahele toimikus olevale mittekonfidentsiaalsele versioonile. Poolele ei antud mittekonfidentsiaalseid versioone nende esialgsel kujul, kuna konkurentsi peadirektoraat oli ilma põhjendusi esitamata teinud neisse omavoliliselt täiendavaid muudatusi (8).

Kuigi selline väljajätmine ei pruugi menetlusega kooskõlas olla, ei kujuta see endast siiski poolte kaitse õiguse rikkumist. Komisjon ei toetu otsuse eelnõus kõnealustele ostjate vastustele. Lisaks ei ole ilmne, et muudetud teave oleks olnud poole kaitse jaoks kasulik (9).

OTSUSE EELNÕU

Pärast otsuse eelnõu läbivaatamist jõudsin järeldusele, et selles käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille kohta pooltele on antud võimalus oma seisukohti väljendada (10).

Märgin, et olles pooled ära kuulanud, on rikkumise kestust otsuse eelnõus vähendatud 18 kuult 9 kuule. Lisaks sellele tegi konkurentsi peadirektoraat ettepaneku mitte võtta Chiquitalt talle antud kaitse staatust.

Seda silmas pidades leian, et menetluse kõigi poolte õigusest ärakuulamisele on käesoleva juhtumi puhul kinni peetud.

Brüssel, 10. oktoober 2011

Michael ALBERS

(1) Vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 (EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21) („Volitused”).

(2) Chiquita Brands International Inc, Chiquita Banana Company BV ja Chiquita Italia SpA.

(3) FSL Holding NV, Firma Leon Van Parys NV ja Pacific Fruit Company Italy SpA.

(4) Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Luksemburg, Madalmaad ja Rootsi. Vt kokkuvõttev otsus (ELT C 189, 12.8.2009, lk 12).

(5) Chiquitale võimaldati juurdepääs komisjoni ruumides 16. detsembril 2009, Pacific aga kasutas oma juurdepääsuõigust 18. ja 21. detsembril 2009.

(6) Kohtuasi T-5/02: Tetra Laval BV vs. komisjon, EKL 2002, lk II-4381, punkt 101 jj.

(7) Kohtuasi T-410/03: Hoechst vs. komisjon, EKL 2008, lk II-881, punkt 153. Kohtuasi T-36/91: ICI vs. komisjon, EKL 1995, lk II-1847, punkt 98.

(8) Vt Tetra Laval BV vs. komisjon, punkt 101.

(9) Vt Tetra Laval BV vs. komisjon, punktid 109 ja 115.

(10) Volituste artikkel 15.

3.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 64/10

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

12. oktoober 2011,

mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohast menetlust

(Juhtum COMP/39.482 – Eksootilised puuviljad (banaanid))

(teatateatavaks tehtud numbri C(2011) 7273 (final) all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

2012/C 64/09

1. SISSEJUHATUS

(1)

Komisjon võttis 12. oktoobril 2011 vastu otsuse, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohast menetlust. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon käesolevaga poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladust.

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Adressaadid

(2)

Käesolev otsus on adresseeritud kahele ettevõtjale, Chiquita Brands International, Inc. (USA), Chiquita Banana Company BV (Madalmaad), Chiquita Italia SpA (Itaalia) (edaspidi ühiselt „Chiquita”) ning FSL Holdings NV (Belgia), Firma Leon Van Parys NV (Belgia), Pacific Fruit Company Italy SpA (Itaalia) (edaspidi ühiselt „Pacific”).

2.2. Menetlus

(3)

8. aprillil 2005 taotles Chiquita 2002. aasta leebema kohtlemise teatise (2) alusel kaitset trahvide eest. Taotlus registreeriti numbriga 39.188 – Banaanid. Komisjon andis 3. mail 2005 Chiquitale tingimusliku kaitse trahvide eest seoses kartelli tegevusega banaanide ja ananasside müümisel kogu EMPis/Euroopa Majanduspiirkonnas. 15. oktoobri 2008. aasta otsusega juhtumi 39.188 – Banaanid kohta anti Chiquitale lõplik kaitse trahvide eest seoses banaanikartelliga, mis käsitles banaanide referentshinna kokkuleppimist Põhja-Euroopas.

(4)

26. juulil 2007 jõudsid komisjonini Itaalia maksupolitsei saadetud koopiad dokumentidest, mis olid kogutud siseriikliku uurimise raames ühe Pacificu töötaja kodus ja kontoris toimunud läbiotsimise käigus. Seejärel teostas komisjon 28.–30. novembril 2007 Itaalias ja Hispaanias oluliste banaaniimportijate kontorites määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklist 20 tulenevad läbiotsimised, mis hõlmasid Lõuna-Euroopat ja juhtumit 39.482 – Eksootilised puuviljad.

(5)

10. detsembril 2009 võttis komisjon vastu kõnealust juhtumit käsitlevad vastuväited. Pärast juhtumi toimikule juurdepääsu võimaldamist tegid kõik käesoleva otsuse adressaadid kirjalikult teatavaks oma seisukohad seoses nende suhtes tõstatatud vastuväidetega ning osalesid 18. juunil 2010 toimunud suulisel ärakuulamisel. Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas heakskiitva arvamuse 3. ja 10. oktoobril 2011.

2.3. Rikkumise kokkuvõte

(6)

Ajavahemikus 28. juulist 2004 kuni 8. aprillini 2005 osalesid Chiquita ja Pacific ühes ja järjepidevas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 rikkumises, mille puhul kõnealused kaks ettevõtjat kooskõlastasid oma tulevaste hindade kehtestamise strateegiat, hinnatasemeid, hinnamuutusi ja/või hinnasuundumusi ning vahetasid teavet hindu käsitleva tulevase turukäitumise kohta. Rikkumine hõlmas värskete banaanide müüki Kreekas, Portugalis ja Itaalias.

(7)	Rikkumist käsitlevad tõendid koosnevad Pacificu ja Chiquita esitatud kartelli tegutsemise aegsetest tõenditest, mis tõendavad, et pooltevaheline tegevuse pidev kooskõlastamine toimus kogu rikkumise vältel.

(8)

Nii Chiquita kui ka Pacific kuuluvad Euroopa suurimate banaanitarnijate hulka ning on osa suurtest rahvusvahelistest kontsernidest. Banaaniäri on Lõuna-Euroopas väga kontsentreeritud ning jaguneb kaheks: rohelised banaanid (valmimata) ja kollased (küpsed) banaanid. Banaaniäri käive Itaalias, Portugalis ja Kreekas oli aastatel 2004–2005 ligikaudu 525 miljonit eurot. Kartell hõlmas Itaalia turust kuni 50 %, Portugalis ulatus kartelli osakaal 2004. aastal üle 30 %-ni ning 2005. aastal ligikaudu 40 %-ni. Kreekas hõlmas kartell 2004. aastal ligikaudu 65 % ja 2005. aastal ligikaudu 60 % turust. Chiquitale ja Pacificule kuulus peaaegu ainuõigus müüa rohelisi banaane sõltumatutele töötlejatele, kes omakorda müüsid kõnealused banaanid umbes nädal hiljem klientidele, kelleks olid näiteks selvehallid. Ülejäänud Lõuna-Euroopa banaanitarnijad müüsid peamiselt kollaseid banaane.

2.4. Parandusmeetmed

2.4.1. Trahvi põhisumma

(9)	Trahve käsitlevate 2006. aasta suuniste (3) kohaselt määratakse ettevõtjate suhtes kehtestatav trahvi põhisumma kindlaks asjaomaste kaupade müügiväärtuse põhjal asjaomases ELi geograafilises piirkonnas.

(10)

Arvestades rikkumise lühikest kestust, ning kuna rikkumine hõlmas kahe kalendriaasta osi, arvutas komisjon välja aastase müügimahu näitaja (mille aluseks oli tegelik müügitulu, mida ettevõtjad rikkumises osalemise kaheksa kuu jooksul 2004. aasta augustist 2005. aasta märtsini teenisid), mida kasutatakse määratava trahvi põhisumma väljaarvutamisel.

(11)	Rikkumisega seotud kaubad on kõnealuse juhtumi puhul banaanid (värsked puuviljad), mis jagunevad valmimata (rohelisteks) ja küpseteks (kollasteks) banaanideks. Asjaomane geograafiline piirkond hõlmab Kreekat, Itaaliat ja Portugali.

(12)	Võttes arvesse rikkumise iseloomu ning kartelli geograafilist ulatust, määrati muutuva summa ja täiendava summa („ühinemistasu”) osakaaluks 15 %.

(13)	Kartelli kestuseks suudeti tõestada 8 kuud ja 12 päeva. Muutuvat summat korrutati 2/3ga.

2.4.2. Põhisumma kohandamine

(14)	Raskendavaid asjaolusid ei leitud.

(15)

Komisjoni otsuses juhtumi 39.188 – Banaanid raames käsitletud rikkumise ajal kohaldatud regulatiivne kord ning praeguse juhtumi käsitlemisel kohaldatud kord on suures ulatuses identsed. Võttes arvesse kõnealuse juhtumi asjaolusid ning komisjoni seisukohta juhtumi 39.188 – Banaanid puhul, vähendati kehtestatava trahvi põhisummat kõigi asjaomaste ettevõtjate puhul 20 % võrra.

2.4.3. 10 % käibepiiri kohaldamine

(16)	Enne leebema kohtlemise teatise kohaldamist jäid lõppsummad nii Chiquita kui ka Pacificu puhul allapoole 10 % ettevõtja üleilmsest käibest.

2.4.4. 2002. aasta leebema kohtlemise teatise kohaldamine: kaitse trahvide eest

(17)

Kuna uuritav tegevus erines juhtumi 39.188 – Banaanid raames aset leidnud tegevusest, jagati esialgne uurimine kaheks: juhtum nr 39.482 – Eksootilised puuviljad ja juhtum nr 31.988 – Banaanid. Sellises olukorras on trahvide eest kaitse taotlejal kohustus teha koostööd mõlema eraldi uurimise raames, mille aluseks võib olla sama taotlus, ning taotlejad peavad koostööd jätkama isegi pärast lõpliku kaitse saamist ühe uurimise all olnud rikkumise (rikkumiste) juhtumi puhul. Kuna ettevõtja Chiquita on täitnud leebema kohtlemise teatises esitatud tingimused, jäeti talle määramata trahv, mis muidu oleks määratud.

3. OTSUS

(18)

Järgmised ettevõtjad rikkusid 28. juulist 2004 kuni 8. aprillini 2005 aluslepingu artiklit 101, osaledes ühes ja järjepidevas kokkuleppes ja/või kooskõlastatud tegevuses, mis hõlmas banaanide tarnimist Itaaliasse, Kreekasse ja Portugali ning mis seisnes hindade kokkuleppimises:

—	Chiquita Brands International, Inc., Chiquita Banana Company BV, Chiquita Italia SpA,

—	FSL Holdings NV, Firma Leon Van Parys NV, Pacific Fruit Company Italy SpA.

(19)

Määratud on järgmised trahvid:

—	Chiquita Brands International, Inc., Chiquita Banana Company BV, Chiquita Italia SpA vastutavad solidaarselt: trahvisumma 0 eurot;

—	FSL Holdings NV, Firma Leon Van Parys NV, Pacific Fruit Company Italy SpA vastutavad solidaarselt: trahvisumma 8 919 000 eurot.

(20)	Asjaomased ettevõtjad peavad kohe lõpetama rikkumise, kui nad ei ole seda veel teinud.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2) ELT C 45, 19.2.2002, lk 3.

(3) ELT C 210, 1.9.2006, lk 2.

3.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 64/16

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 64/14

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„AISCHGRÜNDER KARPFEN”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0689-19.03.2008

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Aischgründer Karpfen”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.7

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Aischgründer Karpfen” on peegelkarpkala (Cyprinus carpio). Kala müüakse toidukarpkalana elusalt või elutult.

Karpkala „Aischgründer Karpfen” selg on tumerohelist, halli või hallikassinist värvi, külgede värvus vaheldub kollakasrohelisest kuldseni ning kõht on kollakasvalge. Selja- ja sabauimed on halli värvi, saba- ja pärakuuimed punaka varjundiga ning rinna- ja kõhuuimed on kollakat või punakat värvi. Karpkala „Aischgründer Karpfen” iseloomulik tunnus on kõrge selg. See tunnus on kujunenud tänu soojale ilmastikule ja toitainerikastele tiikidele. Nii on kõrguse-pikkuse suhe tavaliselt 1:2 kuni 1:2,5.

Kolmeaastase toidukarpkala eluskaal on 1 000–1 700 g. Toode „Aischgründer Karpfen” on karpkala, mille valge, tihke, kuid siiski õrn ja hea maitsega liha on vähese rasvasisaldusega (kuni 10 %). Vähene rasvasisaldus saavutatakse kalade asustustiheduse piiramisega (kuni 800 kahesuvist (K2) karpkala hektari kohta) ning sellele vastavalt kohandatud lisasöödaga.

3.3. Tooraine:

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Sööt on peamiselt looduslik (põhjasööt, zooplankton jmt); kahe- ja kolmesuviste (K2–K3) toidukalade kasvandustes antakse kaladele maist kuni septembrini lisasöödana kaunviljalisi ja teravilja, v.a mais. Sööda suhe (lisasööda kogus (kg) juurdekasvu kilogrammi kohta) on ligikaudu 2:1.

Lisaks sellele võib anda segasööta, mida on lubatud kasutada Baieri kultuurmaastikuprogrammi (Bayerischer Kulturlandschaftsprogramm) raames. Kõnealune segasööt võib sisaldada üksnes põllukultuure, loomset päritolu koostisosad söödas ei ole lubatud. Segasööda toorproteiinisisaldus tohib olla kuni 16 % ja fosfori üldsisaldus 0,6 %. Rohujahu osa peab olema vähemalt 10 %.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kuna karpkala võtab kaalus juurde soojade suvekuude jooksul, arvutatakse tema vanust suvede järgi. Toidukarpkala „Aischgründer Karpfen” kasvab Aischgrundis tavaliselt täis kolme suvega. Kalamarjast kasvatatakse esimesel aastal samasuvised (K1) noorjärgud. Pärast talvitumist kasvavad kalad kahesuvisteks (K2), seejärel talvituvad nad veelkord ning saavutavad soovitud kaalu kolmesuvistena (K3).

Karpkala „Aischgründer Karpfen” tootmiseks tuleb kala kasvatada vähemalt kahesuvisest (K2) kuni kolmesuvise (K3) toidukalani, st määratletud geograafilises piirkonnas vähemalt ühe tootmisperioodi jooksul (alates asjaomase aasta aprillikuust). Kolmas kasvuaasta (K2-lt K3-le) on olulise tähtsusega kaalu suurenemise ja maitse kujunemise jaoks. Nimetatud ajavahemikus suureneb kala kaal rohkem kui 1 kg.

Kahesuviste karpkalade asustustihedus on kuni 800 karpkala hektari kohta.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafilise piirkonnaga on hõlmatud kõik karpkalatiigid järgmistes maakondades: Erlangen-Höchstadt, Neustadt a.d. Aisch, Bad Windsheim ja Fürth, Kitzingen, Bamberg, Forchheim, Nürnberger Land ning järgmistes linnades: Erlangen, Forchheim, Bamberg, Nürnberg ja Fürth.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Aischgrundi piirkonna karpkalakasvatuse arengut võib seostada sealsete paljude kloostrite rajamise ning nende elanike toidukalavajadusega pikki kuid kestva paastuaja jooksul. Munkade jaoks oli oluline saada söögiks kala; kalatiikide rendist saadav tulu oli teisejärguline.

Aischgrundi piirkonna keskosas asuvate paljude tiikide põhja moodustab triiase ajastu vettpidav liivakivipinnas. Aischgrundi tiikide arengu ja säilimise jaoks olid olulise tähtsusega piirkonna füüsikalis-geograafilised tingimused – pinnas, milles triiase ajastu liivakivile iseloomulikud liivakivikihid vahelduvad vettpidavate savikihtidega, orgude lamedad nõlvad, arvukad soostumisele kalduvad allikad ning põllumajanduse jaoks vaid tinglikult sobilikud mullad.

Kui muudes karpkalatiikide piirkondades on kalade saagikus temperatuuri tõttu piiratud, siis Saksamaa kõige soojemas tiigimajanduspiirkonnas Aischgrundis on see teisiti. Asukoha kõrgusest sõltuvalt on aasta keskmised temperatuurid 8–9 °C. Aischgrundis on piiravam mõjur hoopis tiikide veevarustus. Aasta keskmine sademete hulk on ligikaudu 600–650 mm ning vähenevad loode–kagu suunal ligikaudu kuni 530 mm. Frankenhöhe kõrgustiku ja Steigerwaldi metsa idaosas asuvas tiikide piirkonnas on sademete hulk aastati erinev. Enamus tiikidest sõltub sademetest ja lumesulamisveest toituvast veehulgast. Kuna kliima on soojem kui Ülem-Pfalzis, on tiigid tootlikumad ja annavad suuremat saaki.

Karpkalamajandus annab tooni nii geograafilise piirkonna maastikule (Saksamaa Liitvabariigi suurim ühendatud tiikide piirkond) kui ka kultuurielule. Nii on tiigimajandite kohta koostatud anekdoodiraamatuid, karpkalade kohta on kirjutatud laule ning korraldatud (kunsti)näitusi. Maailma suurim kivist karpkala kui piirkonna sümbol asub Höchstadti linnas Aischi jõe ääres. Kondiitriärides on müügil šokolaadist valmistatud karpkalakujulised maiustused ning turul puuviljamahlast kummikommid „Aischgründer Kärpfla”. Muu hulgas on karpkala kujutatud ka uksekellasiltidel, karnevali aumärkidel, ühingute T-särkidel.

Karpkala „Aischgründer Karpfen” pakutakse traditsioonilise roana paljudes Frangimaa söögikohtades, mis on püsinud juba sajandeid nagu Aischgrundi karpkala isegi. Pikaajalise peretraditsiooniga söögikohtades, kus pakutakse ka karpkalaroogi, on värskete kalade saamiseks enamasti olemas säilitussumbad.

5.2. Toote eripära:

Karpkala „Aischgründer Karpfen” on hästi tuntud ja tarbijate poolt väga hinnatud nii oma piirkonnas kui kogu riigis. Karpkalal „Aischgründer Karpfen” on veel teisigi tooteomadusi: kala kõrguse-pikkuse suhe tavaliselt 1:2 kuni 1:2,5 ning seega on ta kõrgema seljaga kui muud päritolu karpkalad. See on tingitud tiikide soojusest ja toitainerikkusest.

Karpkala „Aischgründer Karpfen” on valge, tihke lihaga, millel on kala päritolule vastav iseloomulik meeldiv maitse, mis ei ole mullane ega samblane, vaid meenutab pigem värskelt keedetud kartulit.

Ettenähtud asustustiheduse tõttu on karpkalast „Aischgründer Karpfen” tehtud filee vähese, kuni 10 % rasvasisaldusega.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Karpkala „Aischgründer Karpfen” iseloomulik kõrge selg on kujunenud tänu Saksamaa Liitvabariigi kõige soojema kalatiikide piirkonna Aischgrundi kasvanduste headele kasvatustingimustele.

Karpkalal „Aischgründer Karpfen” on hea maine tänu oma kvaliteedile ja tähtsusele ning Aischgrundi tiigimajandite sajanditepikkusele traditsioonile.

Weihenstephani rakenduskõrgkooli ja Müncheni tehnikaülikooli korraldatud küsitlustest ilmneb, et karpkala „Aischgründer Karpfen” on toiduainena kogu piirkonnas väga kõrgelt hinnatud. Arvukate pidustuste saatel avatav Aischgrundi karpkalahooaeg kestab 1. septembrist kuni 30. aprillini. Asjaolu, et geograafilise piirkonna kultuurielus on karpkala kindla koha leidnud ja on toiduainena kõrgelt hinnatud ning moodustab traditsioonilise osa söögikultuurist, on karpkalast „Aischgründer Karpfen” teinud eriroa, mida hinnatakse nii oma piirkonnas kui ka kogu riigis.

Weihenstephani rakenduskõrgkooli 2002. aastal korraldatud küsitlustest nähtub, et 79 % küsitletutest Aischgrundis ja 49 % Nürnbergis eelistab karpkala „Aischgründer Karpfen” muudest piirkondadest pärit karpkalale.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

10. augusti 2007. aasta väljaanne Markenblatt, 32. köide, 7a-aa osa, lk 14623

(http://publikationen.dpma.de/DPMApublikationen/dld_gd_file.do?id=81).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

3.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 64/19

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2012/C 64/15

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artikliga 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„PROVOLONE VALPADANA”

EÜ nr: IT-PDO-0217-0021-27.01.2010

KPN ( X ) KGT ( )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—		Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—		Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—		Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2. Muudatus(t)e liik:

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

Peaministri 9. aprilli 1993. aasta dekreedi artikkel 3, millega kehtestati päritolunimetus „Provolone Valpadana”, moodustab koos komisjoni õigusaktides sisalduvate dokumentidega spetsifikaadi teksti, mille alusel saavutati määrusega (EÜ) nr 1107/96 päritolunimetuse tunnustamine ühenduses.

Nagu teised samal ajal koostatud spetsifikaadid, oli selle tekst väga ebaühtlane ja mõnda tootmisetappi ei käsitletud piisavalt üksikasjalikult. 1993. aastal saadetud dokumentides oli siiski esitatud hulk teavet, mis vastas määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 4 eri punktidele, kuid oli tunda vajadust teksti järele, mis ei oleks kirjeldav, vaid selge ja kasulik nii tootjatele, tarbijatele kui ka kontrolliasutustele.

Seega täpsustati teatavaid etappe, määrati kindlaks parameetrid, mille abil saab esitada vajalikud arvandmed, samuti kirjeldati üksikasjalikult lehmade söötmist.

Siit tuleneb näiteks vajadus rõhutada, et piima ei tohi koguda hiljem kui 60 tundi pärast lüpsmist, samuti selgitada paremini kohalikku päritolu piimhappebakterite olulist rolli („Provolone Valpadana” juust kuulub väheste kaitstud päritolunimetusega juustude hulka, mille tootmisel kasutatakse eelneva töötlemise tulemusel saadud vadakut sisaldavat juuretist).

3.1. Toote kirjeldus:

Täpsustatud on kaaluklassid koos vastavate laagerdumisperioodidega, välja on jäetud miinimumkaal ja maksimumkaal. Algsete kaaluklassidega seatud piirangud ei sobi kokku märgatavalt muutunud tegeliku turuolukorraga. Lisaks on kaalule viitamise kaotamine tihedalt seotud laagerdumise täpsema määratlemisega ning maheda (dolce) ja pikantse (piccante) tüübi täpsema kirjeldusega.

2.	On ette nähtud, et tükeldamiseks ja sellele järgnevaks pakendamiseks mõeldud mahedat tüüpi juust on ilma koorikuta. Kooriku puudumine võimaldab kasutada juustu eelneva puhastamiseta ja lihtsustab seega lõikamist ja pakendamist.

3.	Lisatud on maksimaalne veesisaldus. Maksimaalse veesisalduse märkimine on oluline tootmispiirang, kuna see kohustab ettevõtjaid järgima parameetreid, mille puudumisel võiks tulemuseks olla juust, mille võib segi ajada tavalise sõtkutud kalgendist juustu või isegi scamorzaga.

On täpsustatud, et rasvasisaldus kuivaines ei või olla alla 44 % ega üle 54 %. Sellise täpsustuse tingis asjaolu, et 1993. aasta spetsifikaadis oli märgitud ainult üks kuivaine rasvasisalduse määr, võtmata arvesse teatavaid tootmisprotsessiga seotud muutujaid. Pakutud vahemik, mis kajastab piimatoodete tootmise tegelikku olukorda, võtab arvesse tehnilisi põhjusi, nagu piima keemilise koostise (rasva- ja valgusisaldus) hooajaline muutumine ja juustu koostise võimalik muutumine laagerdumise ajal.

3.2. Tootmispiirkond:

Lisatud on kaks Trento autonoomse provintsi haldusüksust: Nogaredo ja Nomi. Need kaks haldusüksust on alati kuulunud tootmispiirkonda, mis – nagu nähtub toimikule lisatud kaartidest – on ühtne ja pidev. Nogaredo ja Nomi haldusüksuste ekslik väljajäämine 21. augusti 1993. aasta peaministri dekreedist katkestaks põhjendamatult geograafilise piirkonna terviklikkuse, võrreldes 1994. aasta dokumentides esitatud piirkonnaga, mille alusel on nimetus registreeritud Euroopa Komisjoni õigusaktides.

Lisaks tuleb märkida, et 21. augusti 1993. aasta peaministri dekreedi artiklis 2 loetletud haldusüksused, mis varem kuulusid Milano provintsi, kuuluvad nüüd Lodi provintsi, mis loodi 6. märtsi 1992. aasta seadusandliku dekreediga nr 251, millega rakendatakse 8. juuni 1990. aasta seadust nr 142 (artikkel 63). Seetõttu on spetsifikaati ajakohastatud.

3.3. Tootmismeetod:

Muude aspektide osas on täpsustatud järgmist:

On kindlaks määratud, et juust „Provolone Valpadana” saadakse toorest lehma täispiimast, mida võib maheda juustu puhul kuumutada kuni täieliku pastöriseerimiseni, pikantse juustu puhul kuni termiseerimiseni.

Termilist töötlemist kasutati juba enne toote tunnustamist kaitstud päritolunimetusena, sest selle eesmärk on tagada toote tervislikkus, tappa tõvestavad ja juustu tootmiseks mittesobivad bakterid, juhtida laagerdumisetappi tootele iseloomulike mikroorganismide abil ning parandada juustu lõhna ja maitset, probiootilisi omadusi ja toiteväärtust.

Maheda tüübi puhul ette nähtud termiline töötlemine (pastöriseerimine: piima kuumutamine 15 sekundit 72 °C juures – negatiivne fosfataas) on võimalik, kui tooraine vajab tõhusaid mikrobioloogilisi ennetusmeetmeid, kuna juust müüakse lühikese laagerdumisaja järel. Pikantse tüübi puhul ettenähtud termiline töötlemine (termiseerimine: lihtne kuumutamine, mis ei tohi ületada 55 °C 5–10 sekundi jooksul – positiivne fosfataas) peaaegu ei muuda piima organoleptilisi ja kvalitatiivseid omadusi, kuna „Provolone Valpadana” pikantse tüübi puhul ettenähtud laagerdumine ise takistab ebanormaalset käärimist ja hävitab kõik muud saastavad mikroorganismid.

2.	Täpsemalt on kirjeldatud kalgendamisetappi. „Provolone Valpadana” juustu on kahte tüüpi (mahe ja pikantne) ja seetõttu on esitatud neid eristavad laabi kasutamise tingimused.

3.	Täpsemalt on kirjeldatud kõvenemisetappi. Külma või jahutatud vette kastmine on muutunud möödapääsmatuks teguriks, mis tagab juustu kiirema jahutamise, et vältida soovimatut hilist paisumist.

4.	Täpsemalt on kirjeldatud kuivatamisetappi. Ka kuivatamisel on oluline roll, et vältida hilist paisumist.

Laagerdumisaegasid on muudetud, vähendades miinimumaega, kuna olulistel kaubanduslikel põhjustel toodetakse nüüd väiksemate mõõtmetega juustusid, mis vajavad lühemat laagerdumisaega. Minimaalset laagerdumisaega tuleb vähendada 30-lt päevalt 10-ni, sest nimetatud ajaks on väiksemad juustud (kuni 6 kg) juba omandanud organoleptilised omadused. Pärast nimetatud aja möödumist on juba võimalik märgata erinevust geneerilistest toodetest (sõtkutud kalgendist juustud) ja seega pakkuda turule juustu, millel on juba kindlad iseloomulikud omadused.

Lisatud on võimalus töödelda laagerdumise ajal „Provolone Valpadana” välispinda, et kaitsta seda hallituse ja lestade tekkimise eest. Töötlus näeb ette juustu katmist seenevastaseid aineid sisaldavate kattematerjalide, plastpakendi või parafiiniga. Kuigi need materjalid katavad toote täielikult, võimaldavad need juustul hingata ega takista loomulikku küpsemisprotsessi.

3.4. Märgistus:

1.	Punkt, milles käsitletakse toote märgistamist ja kujundust tarbimisse andmisel, on muudetud üksikasjalikumaks. Muudatust peeti vajalikuks selleks, et anda tarbijale täpsemat ja üksikasjalikumat teavet.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PROVOLONE VALPADANA”

EÜ nr: IT-PDO-0217-0021-27.01.2010

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus:

„Provolone Valpadana”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Poolkõva, sõtkutud kalgendist juust, mis on toodetud toorest lehma täispiimast, mis on kogutud päritolupiirkonnas vähem kui 60 tundi tagasi, millel on looduslikust fermentatsioonist tulenev happelisus, ja mis võib läbida:

—	maheda tüübi (dolce) puhul – kuumtöötlemise kuni täieliku pastöriseerimiseni;

—	pikantse tüübi (piccante) puhul – termiseerimise”.

Laagerdumisaeg võib varieeruda järgmiselt:

—	kuni 6 kg: laagerdumine vähemalt 10 (kümme) päeva;

—	üle 6 kg: laagerdumine vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva;

—	üle 15 kg ja ainult pikantse tüübi puhul: laagerdumine vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva;

—	üle 30 kg märgisega P.V.S., pikantne tüüp: laagerdumine üle 8 kuu.

Juust võib olla suitsutatud.

Kaal varieerub vastavalt juustu kujule.

Juust võib olla mitmesuguse kujuga: vorsti, meloni, koonuse või pirni kujuga, millel mõnikord võib olla väike ümmargune pea (fiaschetta); välispind võib olla õrnade süvenditega, mille on tekitanud tuginöörid.

Koorik on sile, õhuke, värvuselt helekollane, kuldne, mõnikord kollakaspruun. Tükeldamiseks ettenähtud mahedat tüüpi juust võib olla ilma koorikuta.

Sisu on üldiselt tihe ja selles võib olla üksikuid auke; lühikese laagerdumisajaga juustu puhul on lubatud väikesed praod, pika laagerdumisajaga juustule on iseloomulikud sügavamad praod; värvus on üldiselt õlgkollane.

Maitse on õrn kuni kolmekuuse laagerdumise korral, pikantsem pikema laagerdumise puhul või kui on kasutatud kitse- või lambalaapi kas üksi või kombineeritult.

Maksimaalne veesisaldus ei tohi olla:

—	üle 46 % kogu maheda tüübi ja kuni 6 kg kaaluva pikantse tüübi puhul;

—	üle 43 % rohkem kui 6 kg kaaluva pikantse tüübi juustu puhul.

Rasvasisaldus kuivaines ei või olla alla 44 % ega üle 54 %.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Piim, laap, sool.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Piimalehmade põhisööt, milleks on haljas- või kuivsööt, loomasööt või jõusööt, peab pärinema vähemalt 50 % ulatuses päritolupiirkonnast, see kehtib piima andvate lehmade, piimaandmise katkestanud lehmade ja vanemate kui 7-kuuste mullikate puhul. Vähemalt 75 % päevase söödaratsiooni kuivmassist peab koosnema söödast, mis on toodetud tootmispiirkonnas. Lubatud sööt sisaldab looduslike või ajutiste rohumaade haljassööta, söödataimi, rohumaal kuivatatud söödataimedest saadud heina, teraviljapõhku, silo, peenestatud rohtu või kuivsilo. Lubatud loomasööt on: teraviljad ja teraviljatooted, maisist valmistatud õlikook, õliseemned ja nendest valmistatud tooted, mugulad ja juurköögiviljad, suhkrutööstusest pärit kuivsööt, sealhulgas melass ja/või sellest valmistatud tooted ainult tehnoloogiliste abiainete või lõhna- ja maitsetugevdajatena, milles igapäevase ratsiooni maksimaalne kuivainesisaldus oleks 2,5 %. Samuti on lubatud: kaunviljade seemned ja kuivatatud jaanikaunad ja nendest valmistatud tooted, rasvad, kehtivate õigusaktidega lubatud mineraalsoolad ning kehtivate õigusaktidega lubatud sellised täiendavad ained nagu vitamiinid, mikroelemendid, aminohapped, lõhnaained, antioksüdandid (lubatud on üksnes looduslike ja looduslikele vastavate antioksüdantide ja lõhnaainete kasutamine). Lubatud on mitteaktiivse õllepärmi kasutamine tugiainena eelsegudes.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik tootmise etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kõik terved juustud peavad kandma kaitstud päritolunimetuse „Provolone Valpadana” logo, mis peab olema esitatud sobival kustutamatul kandjal (metallist, plastikust).

Märgistus tuleb kinnitada juustude laagerdamishoonetesse saatmise ajal.

Enne tervel kujul turustamist võib „Provolone Valpadana” juustu kujundada paberilintide, etikettide, kottide või muu samalaadse materjali abil. Igal eespool nimetatud kujunduselemendil peab olema esitatud logo ja kaitstud päritolunimetuse „Provolone Valpadana” täielik kirje, mis moodustab vähemalt ühe kuuendiku kaubamärgi suurusest, välja arvatud kuni 6 kg kaaluvate juustude puhul.

Tinditempliga märgistuse korral tuleb märkida eespool kirjeldatud piiridesse nimetus „Provolone Valpadana”, kuid toote logo esitamine ei ole kohustuslik.

Alates kaheksanda laagerdumiskuu lõpust võivad „Provolone Valpadana” omanikud (ainult pikantse tüübi puhul) taotleda juustu märgistamist põletusjäljega „P.V.S.” (laagerdunud „Provolone Valpadana”). Sellise tähisega võib märgistada ainult juustu, mis on läbinud spetsialiseerunud töötajate teostatud tehnilise kontrolli, mida juustu omanik on sõnaselgelt taotlenud ja mis toimub viimase kulul. Valikulise kontrolli käigus uuritakse juustu väliskuju (ei tohi olla lõhesid ja koputamisel peab kõlama ühtlane heli), juustumassi struktuuri (pragudega, ilma aukudeta, mitte elastne), värvust (valge kuni õlgkollane), maitset (pikantse juustu teravus, mitte soolane) ja aroomi (intensiivse lõhnaga).

Logo koos nimetusega peab olema esitatud lõpptarbijale mõeldud pakendil proportsionaalselt kasutatud pakendi suurusega, nii et see võtaks mitte vähem kui 10 % kasutatavast ruumist. Nimetus „Provolone Valpadana” peab olema esitatud samasuguste tähtedega. Tähise „Denominazione di Origine Protetta” võib asendada ühenduse sümboliga.

Logo võib kasutada ka ühevärvilise versioonina.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Kogu Cremona, Brescia, Verona, Vicenza, Rovigo, Padova ja Piacenza provintside territoorium, Bergamo, Mantova, Lodi provintside ja Trento autonoomse provintsiga külgnevad haldusüksused, mis moodustavad ühtse geograafilise piirkonna.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Geograafiline tootmispiirkond hõlmab üht osa Po jõe tasandikust ja seda iseloomustab hea söödatoodang, suured kasutatavad piimakogused ning piimalehmade toitmiseks ja kasvatamiseks eriti sobivad klimaatilised tingimused. Tänu neile keskkonnateguritele on tootmispiirkonnas tekkinud eeltingimused „Provolone Valpadana” juustu tootmiseks.

„Provolone Valpadana” on sõtkutud kalgendist juust, ja kuigi seda liiki juust on algselt pärit Lõuna-Itaaliast, on see tänu Po jõe tasandiku juustumeistritele, kellel ei ole puudust ei tehnilistest oskustest ega toormaterjalist, suutnud kanda kinnitada ka põhjapoolsemates piirkondades. „Provolone Valpadana” tootmises on eriliselt tähtsal kohal eelnevast töötlemisest saadud vadakut sisaldava naturaalse juuretise kasutamine, piirkonna juustumeistrite oskus kasutada erinevaid laapisid (lamba-, kitse- ja vasikalaap) ning käsitööoskused ja teadmised juustumassi sõtkumise ja töötlemise etapis.

5.2. Toote eripära:

„Provolone Valpadana” juustu iseloomustab õrn maitse kuni kolmekuuse laagerdumise korral, tugevam pikantne maitse pikema laagerdumise korral ja sõltuvalt kasutatud laabi tüübist. „Provolone Valpadana” juustul võib olla erinevaid vorme (vorsti-, meloni-, koonuse- või pirnikujuline) ja selle kaal võib ületada 30 kg. Juustumass on tihe, kuid mitte kuiv, erinevalt Lõuna-Itaalia sõtkutud kalgendist juustudest, mis oma väikeste mõõtmete tõttu saavad laagerduda ja omandada pikantse maitse ainult kuivades ja muutudes riivitavaks juustuks.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

„Provolone Valpadana” juustu toodetakse kindlaks määratud geograafilises piirkonnas alates 19. sajandi teisest poolest ja kuigi sõtkutud kalgendist juust on algselt pärit Lõuna-Itaaliast, tõestas see 20. sajandil end Põhja-Itaalia tootena, nagu tõendavad Besana (1916) ja Fascetti (1923) teosed.

„Provolone Valpadana” juustu tootmise levikut soodustas Po jõe tasandiku juustutootjate tehniline suutlikkus, mis arenes aja jooksul edasi tänu geograafilise piirkonna erilisele sobivusele töötlemiseks palju piima andvate lehmade kasvatamiseks. „Provolone Valpadana” tootmismeetodi iseloomulike elementide hulka kuulub eelnevast töötlemisest saadud vadaku kasutamine juuretisena edasise töötlemise käigus. Selline protseduur on väga iseloomulik nii geograafilisele piirkonnale kui ka „Provolone Valpadana” tootmisele, kuna seda kasutatakse juustutootmises harva. Tootmistehnikate täiustamine on mõjutanud mõningaid kaubanduslikke omadusi, sealhulgas „Provolone Valpadana” vormi ja mõõtmete mitmekesisus, muutmata selle peamisi omadusi. „Provolone Valpadana” vormi ja mõõtmete mitmekesisus on geograafilise piirkonna juustutootjate osava sõtkumise tulemus, kuna nad suudavad muuta juustumassi nii paindlikuks, et sellele saab anda erinevaid vorme ja isegi märkimisväärseid mõõtmeid. Need kaubanduslikud omadused tuleb omistada geograafilisele tootmispiirkonnale, kuna need on selles piirkonnas loodud ja edasi antud. Lisaks on kahe erineva tüübi, maheda ja pikantse juustu kooseksisteerimine tunnistus juustutootjate suutlikkusest kasutada erinevaid laapisid, mis võimaldavad isegi ühesugust tootmisprotsessi kasutades saavutada toote tüüpilise maheda või pikantse maitse, vastavalt väiksema massi ja lühema laagerdumisajaga ning suurema massi ja pikema laagerdumisajaga, ning tiheda, kuid mitte kunagi kuiva sisuga, nii et seda peaks riivima nagu tüüpilisi Lõuna-Itaalia sõtkutud kalgendist juustusid.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõike 5 kohaselt on ministeerium algatanud riikliku vastuväitemenetluse seoses kaitstud päritolunimetuse „Provolone Valpadana” muutmistaotlusega, mis on avaldatud 15. detsembril 2009Itaalia Ametlikus Teatajas nr 291.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või:

otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.064.est
Euroopa Liidu Teataja		C 64

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 3. märts 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Keskpank
2012/C 064/01	Euroopa Keskpanga soovitus, 9. detsember 2011, Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (EKP/2011/24)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 064/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6413 – OJSC Power Machines/Toshiba/JV) ( 1 )	3

2012/C 064/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6411 – Advent/Maxam) ( 1 )	3

2012/C 064/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6491 – Kubota/Kverneland) ( 1 )	4

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 064/05	Euro vahetuskurss	5

2012/C 064/06	Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 3. oktoobril 2011 toimunud kohtumisel otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit COMP/39.482 (1) – Eksootilised puuviljad (Banaanid) – Raportöör: Poola	6

2012/C 064/07	Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 10. oktoobril 2011 toimunud kohtumisel otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit COMP/39.482 (2) – Eksootilised puuviljad (Banaanid) – Raportöör: Poola	6

2012/C 064/08	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – COMP/39.482 – Eksootilised puuviljad	7

2012/C 064/09	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 12. oktoober 2011, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohast menetlust (Juhtum COMP/39.482 – Eksootilised puuviljad (banaanid)) (teatateatavaks tehtud numbri C(2011) 7273 (final) all)	10

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 064/10	Konkursikutse ENIAC Joint Undertaking töökava raames	12

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 064/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6459 – Sony Corporation of America/Mubadala Development Company/EMI Music Publishing) ( 1 )	13

2012/C 064/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6504 – Linde/Air Products Homecare) ( 1 )	14

2012/C 064/13	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6489 – Saint-Gobain/Trakya/Sisecam/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	15

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2012/C 064/14	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	16

2012/C 064/15	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine	19

	Parandused
2012/C 064/16	Teadaande (dumpinguvastaste meetmete kohta, mis kehtivad Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe Euroopa Liitu importimise suhtes: aadressi muutus äriühingu puhul, mille suhtes kohaldatakse individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära) parandus (ELT C 3, 6.1.2012)	25

2012/C 064/17	Teate (kohustuste kohta, mis on pakutud seoses Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega: äriühingu aadressi muutus) parandus (ELT C 3, 6.1.2012)	25


	(1) EMPs kohaldatav tekst