24.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 55/2

Euro vahetuskurss (1)

23. veebruar 2012

2012/C 55/02

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3300
JPY	Jaapani jeen	106,72
DKK	Taani kroon	7,4374
GBP	Inglise nael	0,84610
SEK	Rootsi kroon	8,8175
CHF	Šveitsi frank	1,2053
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4710
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,075
HUF	Ungari forint	289,50
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6985
PLN	Poola zlott	4,1803
RON	Rumeenia leu	4,3583
TRY	Türgi liir	2,3460
AUD	Austraalia dollar	1,2430
CAD	Kanada dollar	1,3259
HKD	Hongkongi dollar	10,3151
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5933
SGD	Singapuri dollar	1,6707
KRW	Korea won	1 501,33
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,2261
CNY	Hiina jüaan	8,3787
HRK	Horvaatia kuna	7,5800
IDR	Indoneesia ruupia	12 051,58
MYR	Malaisia ringit	4,0113
PHP	Filipiini peeso	56,893
RUB	Vene rubla	39,3600
THB	Tai baht	40,339
BRL	Brasiilia reaal	2,2648
MXN	Mehhiko peeso	16,9869
INR	India ruupia	65,3700

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

24.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 55/4

Teade Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärineva teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

2012/C 55/04

Pärast teate avaldamist teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise (1) kohta sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (2) (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 25. novembril 2011 Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (PET) (edaspidi „taotluse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärit polüetüleentereftalaat (PET) viskoossusega 78 ml/g või rohkem vastavalt ISO standardile 1628-5 ja on klassifitseeritud CN koodi 3907 60 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatav meede on nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Aegumise läbivaatamise põhjused

Taotluse esitaja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise tagajärjeks oleks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine.

4.1. Väide dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed omamaiste hindade kohta, põhineb väide dumpingu jätkumise kohta Indias vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel, kui toodet eksporditakse müügiks liidus.

Selle põhjal arvutatud dumpingumarginaal on märkimisväärne.

Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed Indoneesia omamaiste hindade kohta, põhineb väide dumpingu kordumise kohta Indoneesia puhul vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel, kui toodet eksporditakse müügiks Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja Filipiinidel, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Indoneesiast liitu märkimisväärses koguses.

Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed Malaisia omamaiste hindade kohta, põhineb väide dumpingu kordumise kohta Malaisia puhul vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel, kui toodet eksporditakse müügiks Araabia Ühendemiraatides, Egiptuses ja Hiina Rahvavabariigis, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Malaisiast liitu märkimisväärses koguses.

Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed Taiwani omamaiste hindade kohta, põhineb väide dumpingu kordumise kohta Taiwani puhul vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel, kui toodet eksporditakse müügiks Jaapanis, Peruus ja Ecuadoris, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Taiwanist liitu märkimisväärses koguses.

Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed Tai omamaiste hindade kohta, põhineb väide dumpingu kordumise kohta Tai puhul vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel, kui toodet eksporditakse müügiks Jaapanis, Vietnamis ja Austraalias, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Taist liitu märkimisväärses koguses.

Tuginedes eespool toodud normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusele, mis näitab Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärinevate toodete dumpingut, väidab taotluse esitaja, et dumpingu kordumine on tõenäoline.

4.2. Väide kahju kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja väidab veel, et kahjustava dumpingu kordumine on tõenäoline. Sellega seoses esitab taotluse esitaja tõendid selle kohta, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral vaatlusaluse toote impordi praegune tase tõenäoliselt suureneks, kuna asjaomases riigis leidub kasutamata tootmisvõimsust.

Lisaks väidab taotluse esitaja, et vaatlusaluse toote import suureneks tõenäoliselt ELi välistel traditsioonilistel turgudel, st Türgis, Lõuna-Aafrikas, Hiina Rahvavabariigis ja Ameerika Ühendriigis asjaomastest riikidest pärinevate samalaadsete toodete impordile kohaldatud meetmete tõttu. See võib viia ekspordi ümbersuunamisele muudest kolmandatest riikidest liitu.

Taotluse esitaja väidab lõpuks, et kahju kõrvaldamine on toimunud peamiselt olemasolevate meetmete abil ning märkimisväärses koguses impordi kordumine dumpinguhindadega asjaomasest riigist põhjustab tõenäoliselt liidu tööstusele tekitatava kahju kordumist, kui meetmetel lastakse aeguda.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leiab komisjon, et on piisavalt tõendeid, mis põhjendavad aegumise läbivaatamise algatamist, ning algatab läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

Uurimise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise või on see ebatõenäoline.

5.1. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise kord

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

Asjaomastest riikidest pärinevat vaatlusalust toodet eksportivaid tootjaid (4) kutsutakse osalema käesolevas läbivaatamise uurimises.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud India, Indoneesia, Malaisia, Taiwani ja Tai eksportivate tootjate ilmset suurt arvu ja vajadust lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate A lisas nõutud teabe.

Selleks et saada teavet, mida komisjon peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust India, Indoneesia, Malaisia, Taiwani ja Tai ametiasutustega ning võib võtta ühendust kõigi eksportivate tootjate teadaolevate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomaste riikide ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral asjaomaste riikide ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning asjaomase riigi ametiasutustele.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Küsimustik sisaldab muu hulgas teavet eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega, tootmiskulude kohta, vaatlusaluse toote müügi kohta asjaomase riigi omamaisel turul ning vaatlusaluse toote müügi kohta liidu turul.

Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”).

5.1.2. Sõltumatute importijate uurimine (5) (6)

Vaatlusalust toodet Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist importivaid sõltumatuid importijaid kutsutakse osalema käesolevas uurimises.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, keda uuritakse valimi moodustamise abil (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate B lisas nõutud teabe.

Selleks et saada teavet, mida komisjon peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib ta lisaks võtta ühendust kõigi teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad täidetud küsimustiku tagastama 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teatatakse nende valimisse kaasamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ja vaatlusaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise kord

Et teha kindlaks, kas esineb tõenäosus kahju kordumiseks liidu tööstusele, kutsub komisjon liidu vaatlusaluse toote tootjaid osalema käesolevas uurimises.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.6 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

Küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri ja finantsolukorra kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ning vaatlusaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.

5.3. Liidu huvide hindamise menetlus

Kui dumpingu kordumise ja kahju kordumise jätkumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt algmääruse artiklile 21 vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete kehtivuse jätkumine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevusalade ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalituses

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalituselt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (piiratud) (7).

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited”, peavad vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama sellise teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud võimaldamaks piisavalt aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused elektrooniliselt (mittekonfidentsiaalsed esildised e-posti teel, konfidentsiaalsed esildised CD-R-il või DVD-l), märkida tuleb huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumbrid. Täidetud küsimustike ja täienduste juurde kuuluvad volikirjad ja allkirjastatud tõendid tuleb siiski esitada paberil, seega kas posti teel või käsipostiga alljärgneval aadressil. Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 tuleb huvitatud isikul teatada kohe komisjonile, kui ta ei saa esitada esildisi ja taotlusi elektroonilisel kujul. Täiendavat teavet sidepidamise kohta komisjoniga võivad huvitatud isikud saada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi vastavalt veebilehelt: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/trade-defence

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22985353

E-post: TRADE-R542-PET-A@ec.europa.eu

(mõeldud eksportijatele, nendega seotud importijatele ja nende ühendustele ja esindajatele Indias, Indoneesias, Malaisias, Taiwanis ja Tais)

TRADE-R542-PET-B@ec.europa.eu

(mõeldud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele, tarbijatele ja nende ühendustele liidus)

6. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele andmetele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi toimikule juurdepääsu taotlusi, vaidlusi dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlusi ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlusi. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendajaks tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

Taotlus saada ärakuulatud ärakuulamise eest vastutava ametniku juures tuleb esitada kirjalikult ning sellest tuleb selgitada taotluse esitamise põhjused. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumpingu kordumine, kahju kordumine ja liidu huvi.

Täiendav teave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/hearing-officer/index_en.htm

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

9. Võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 sätete kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui mõni huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende taseme muutmiseks (suurendamiseks või vähendamiseks) on põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

10. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8).

(1) ELT C 122, 20.4.2011, lk 10.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(3) ELT L 59, 27.2.2007, lk 1.

(4) Eksportiv tootja on asjaomastes riikides asuv äriühing, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule, kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(5) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa kõnealuste eksportivate tootjate kohta. Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid peetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui dumpingu kindlaksmääramine.

(7) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(8) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

A LISA

B LISA

24.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 55/14

Teade Indiast pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

2012/C 55/05

Pärast teate avaldamist Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete eelseisva aegumise (1) kohta sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (2) (edaspidi „algmäärus”) artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

2. Vaatlusalune toode

Läbivaatamisele kuuluv toode on Indiast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossus on ISO standardi 1628-5 järgi 78 ml/g või rohkem ja mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatavad meetmed on nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (3) kehtestatud lõplikud tasakaalustavad tollimaksud.

4. Aegumise läbivaatamise põhjused

Taotluse esitaja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise tagajärjeks oleks tõenäoliselt subsideerimise ja kahju jätkumine või kordumine.

Taotluse esitaja väidab kõigepealt, et vaatlusaluse toote tootjad on saanud ja saavad jätkuvalt kasu mitmest India valitsuse antavast subsiidiumist. Väidetavateks subsiidiumiteks on eksportkauba tootmise eritsoonides/ekspordisuunitlusega üksustes asuvatele ettevõtetele antavad soodustused; eellubade kava (Advance Authorisation Scheme); imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme); kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme); ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme); sihtturgude kava (Focus Market Scheme – FMS); sihttoodete kava (Focus Market Scheme); Guajarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava (Capital Investment Incentive Scheme of the Government of Gujarat); Gujarati müügimaksuvabastuse kava; Gujarati elektrimaksust vabastamise kava (Gujarat Electricity Duty Exemption Scheme – GEDES) ja Lääne-Bengali sooduskava (West Bengal Incentive Scheme – WBIS). Hinnangute kohaselt on subsiidiumide kogusumma märkimisväärne.

Taotluse esitaja väidab, et eespool nimetatud kavad on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb India valitsuse või muude piirkondlike valitsuste rahaline toetus ja kasu saajatele, s.t teatava polüetüleentereftalaadi eksportivatele tootjatele. Väidetavalt on tegemist eksporditegevusest sõltuvate subsiidiumidega ning järelikult on need spetsiifilised ja tasakaalustatavad või muul viisil spetsiifilised ja tasakaalustatavad.

Peale selle on taotluse esitaja esitanud tõendeid, et vaatlusaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Teiseks, taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt liidu tööstusele tekitatava kahju kordumise, tingituna vaatlusaluse toote Indiast tuleva subsideeritud impordi jätkumisest. Kaebuse esitaja esitatud, esmapilgul usutavatest tõenditest ilmneb, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud vaatlusaluse toote kogused ja hinnad avaldanud jätkuvalt negatiivset mõju liidu tööstuse hinnatasemele ning seetõttu on liidu tööstuse üldine tulemuslikkus oluliselt halvenenud.

Taotluse esitaja väidab lõpuks, et kahju kõrvaldamine tuleneb peamiselt meetmete olemasolust ning subsideeritud impordi kordumine asjaomasest riigist põhjustab tõenäoliselt liidu tööstusele tekitatava kahju kordumist, kui meetmetel lastakse aeguda.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leiab komisjon, et aegumise läbivaatamise algatamise põhjendamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab käesolevaga läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikliga 18.

Uurimise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine võib tõenäoliselt kaasa tuua subsideerimise jätkumise ja kahju kordumise või on see ebatõenäoline.

5.1. Subsideerimise jätkumise tõenäosuse kindlakstegemise kord

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

Asjaomasest riigist pärinevat vaatlusalust toodet eksportivad tootjad (4) on kutsutud osalema käesolevas läbivaatamise uurimises.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud India eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada vaatlusaluste eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile teabe oma äriühingu või äriühingute kohta nagu on nõutud käesoleva teate A lisas.

Selleks et saada teavet, mida komisjon peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust India ametiasutustega ning võib võtta ühendust kõigi eksportivate tootjate teadaolevate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi asutustele ja eksportivate tootjate ühendustele asjaomase riigi asutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega, tootmiskulude kohta, vaatlusaluse toote müügi kohta asjaomase riigi omamaisel turul ning vaatlusaluse toote müügi kohta liitu.

Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”).

5.1.2. Sõltumatute importijate uurimine (5) (6)

Vaatlusalust toodet Indiast liitu importivad sõltumatud importijad on kutsutud osalema käesolevas uurimises.

Selleks et saada teavet, mida komisjon peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib ta lisaks võtta ühendust kõigi teadaolevate importijate ühendustega.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad täidetud küsimustiku tagastama 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ja vaatlusaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise kord

Et teha kindlaks, kas esineb tõenäosus kahju kordumiseks liidu tööstusele, kutsutakse liidu vaatlusaluse toote tootjaid osalema käesolevas uurimises.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.6. esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Käesoleva uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Liidu huvide hindamise menetlus

Kui subsideerimine ja kahju kordumine leiavad kinnitust, tehakse algmääruse artikli 31 kohaselt otsus, kas tasakaalustavate meetmete jätkuv kehtimine oleks liidu huvidega vastuolus. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevusalade ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Kõigil juhtudel võetakse artikli 31 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalituses

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalituselt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (piiratud) (7).

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited”, peavad vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud võimaldamaks piisavalt aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused elektrooniliselt (mittekonfidentsiaalsed esildised e-posti teel, konfidentsiaalsed esildised CD-R-il või DVD-l), märkida tuleb huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumbrid. Täidetud küsimustike ja täienduste juurde kuuluvad volikirjad ja allkirjastatud tõendid tuleb siiski esitada paberil, seega kas posti teel või käsipostiga alljärgneval aadressil. Kui huvitatud isik ei saa esitada esildisi ja taotlusi elektroonilisel kujul, tuleb tal sellest vastavalt algmääruse artikli 28 lõikele 2 viivitamatult komisjonile teatada. Täiendavat teavet sidepidamise kohta komisjoniga võivad huvitatud isikud saada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi vastavalt veebilehelt: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/trade-defence

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22985353

E-post: TRADE-R550-PET-A@ec.europa.eu

(mõeldud eksportivatele tootjatele, seotud importijatele ja nende ühendustele ja esindajatele Indias: kesk- ja piirkondlik valitsus)

TRADE-R550-PET-B@ec.europa.eu

(mõeldud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele, tarbijatele ja nende ühendustele liidus)

6. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele andmetele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Taotlus saada ärakuulatud ärakuulamise eest vastutava ametniku juures tuleb esitada kirjalikult ning sellest tuleb selgitada taotluse esitamise põhjused. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka ärakuulamiseks, mille juures on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu subsideerimise jätkumise tõenäosus, kahju kordumine ja liidu huvi.

8. Võimalus taotleda algmääruse artikli 19 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse vastavalt algmääruse artikli 18 sätetele, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 22 lõike 3 kohaselt kas säilitada või lõpetada.

Kui mõni menetluses osalev isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende taseme muutmiseks (suurendamiseks või vähendamiseks) oleks põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 19 alusel.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 22 lõikele 1 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

10. Isikuandmete töötlemine

(1) ELT C 116, 14.4.2011, lk 10.

(2) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(3) ELT L 59, 27.2.2007, lk 34.

(4) Eksportiv tootja on vaatlusaluses riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(5) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa kõnealuste eksportivate tootjate kohta. Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nad on tööandja ja töövõtja; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemat; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid peetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õemees või vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlaksmääramine.

(8) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

A LISA

B LISA

24.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 55/25

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 55/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ABENSBERGER SPARGEL/ABENSBERGER QUALITÄTSSPARGEL”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0852-26.01.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Abensberger Spargel/Abensberger Qualitätsspargel”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik:

Klass 1.6

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Spargel (Asparagus officinalis) kuulub aspariliste (Asparagaceae) sugukonda. Söödavad võrsed on mitmeaastase püsiku võsud, mida pakutakse müügiks koorimata või kooritult. Toodet „Abensberger Spargel” toodetakse hea põllumajandustava eeskirjade kohaselt.

Toote „Abensberger Spargel” valgete sparglite (värvus võib varieeruda valgest violetseni) pikkus tohib olla kuni 22 cm ja roheliste sparglite pikkus kuni 27 cm.

Kui tootja ja tarbija vaheline otsemüük välja arvata, siis valmistatakse toode „Abensberger Spargel” kaubastamiseks ette UNECE-standardi FFV04 (spargel) kohaselt. Erandina võidakse seda standardit kohaldada ka kuni 5 mm miinimumläbimõõduga valge ja violetse spargli suhtes. Lisaks sellele võib sparglitükke turustada kategooria „murdunud sparglivõrsed” (Bruchspargel) all.

Tootele „Abensberger Spargel” on iseloomulik tugev vürtsikas sparglilõhn. Päevas paar korda murdmine ning spargli koristusjärgne hoolikas ja tootekohane käsitlemine tagavad tarbija jaoks värske toote „Abensberger Spargel” turustusteekonna valikust sõltumata.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toote „Abensberger Spargel” tootmine alates kasvatamisest kuni saagikoristuseni peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Abensbergi kasvatuspiirkonnas toodetud spargel on valdavalt valge spargli kultivar. Valge spargel kasvab suurtes vagudes mulla sees. Puuduva päikesevalguse tõttu ei muutu mulla sees ülespidi kasvavad võrsed roheliseks; tavaliselt kuni 22 cm pikkused võrsed on punakasvalkjat värvi, peade värvus vaheldub valgest lillani.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Otse põllult toodud sparglid on vaja kõigepealt veega suurest mullast puhtaks teha ja seejärel pesta värske voolava veega.

Kvaliteedi tagamiseks tuleb murtud spargel pärast koristamist ja puhastamist kiiresti jahutada. Kiire jahutamine tähendab vahetult koristamise järel saagi jääveega jahutamist temperatuuril 1–2 °C. Selle meetodi kasutamisega säilib toote värskus ja haprus ning elavndiluuvalge värvus. Sellise meetmega vähendatakse miinimumini toote kvaliteeti mõjutavate bakterite ja seente teket.

Seejärel lõigatakse võrsed sobivasse pikkusesse ning sorteeritakse. Seejuures lõigatakse sparglivõrse alumine ots põiki võrsekaenla suunas nii, et ei tekiks narmaid. Sel viisil vähendatakse lõikepinda, võrse veekadu ning bakterite tekkimise võimalust. Kui sparglivõrse on õõnes või alumises otsas puitunud, lõigatakse võrse eriti hea kvaliteedi tagamiseks lühemaks – valge spargli puhul vähem kui 22 cm ja rohelise spargli puhul 27 cm.

Järgnevalt ladustatakse sparglivõrsed suure õhuniiskusega ja 1–2 °C temperatuuriga ruumis, aga mitte vees. Tootja ei tohi jahutusahelat katkestada. Eeltöötlus-, jahutus- ning müügiruumid peavad vastama hügieeninõuetele.

Eespool nimetatud toimimisviisidega, mis on seadusega ettenähtud miinimumnõuetest rangemad, tagatakse spargli kõrge hügieeni- ja tootekvaliteet.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Müümise korral peab nimetusega „Abensberger Qualitätsspargel” märgistatud spargel olema lisaks tähistatud veel järgneva logoga:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond hõlmab eelkõige niinimetatud liivavööndit Siegenburgi, Neustadt an der Donau, Abensbergi ja Langquaidi vahel ning asub ainult Kelheimi maakonna territooriumil.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Maximilian Georg Kroissi karmeliitide kerjusordu majandusliku tegevuse kirjeldusest selgub, et sparglit kasvatati Abensbergi piirkonnas ilmselt juba 1730. aastal. Samas allikas mainitakse ka, et ajaloolane Angrüner eksib, kui väidab, et sparglit hakati Abensbergis esmakordselt kasvatama 1900. aasta paiku. Kroiss rõhutab samuti, et Abensberg on oma spargli poolest tuntud tänapäevalgi.

Abensbergi ümbrus, niinimetatud liivavöönd Siegenburgi, Neustadt an der Donau, Abensbergi ja Langquaidi vahel sobib tänu optimaalsetele mullastiku- ja kliimatingimustele suurepäraselt spargli kasvatamiseks. Sparglikasvatuseks on head ilmastikutingimused kasvatuspiirkonnas, kus aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 9,8 °C ja aasta keskmine sademete hulk 703 mm. Baieri pinnaseinfosüsteemi geoandmete atlase (Geodaten-Atlas des Bodeninformationssystems Bayern) kohaselt on piirkonna pinnas valdavalt liivane. Samas on pinnas tavaliselt mineraalainete- ja veidi mudarohkem kui Saksamaa muudes sparglikasvatuspiirkondades. Sellest on tingitud ka toote „Abensberger Spargel” tugevalt vürtsikas maitse.

Sparglit „Abensberger Spargel” kasvatakse eelkõige järgmistel muldadel:

—

liiv (L);

—	kergelt savisegune liiv (KSL);

—	saviliiv (SL);

—	tugevalt savisegune liiv (TSL).

Toote „Abensberger Spargel” pinnasest tingitud maitse ja värskusega seotud omaduste tagamiseks kasvatatakse ja töödeldakse sparglit „Abensberger Spargel” ettenähtud kriteeriumide kohaselt.

Kõnealuses geograafilises piirkonnas toodavad 210 hektaril haritaval maal sparglit 70 ettevõtjat. Abensbergi piirkond on üks Baieri tähtsamaid sparglikasvatuspiirkondi. Lisaks sellele töötasid kohalikud põllumajandustootjad välja ja arendasid pidevalt oma viljelusmeetodeid.

5.2. Toote eripära:

Toote „Abensberger Spargel” kvaliteet põhineb kirjeldatud klimaatilistel tingimustel ning määratletud geograafilises piirkonnas esinevatel mullaliikidel.

Toode „Abensberger Spargel” on tarbijate poolt väga hinnatud ja asjatundjate seas tuntud erilise delikatessina. „Abensberger Spargel” on traditsiooniline Baieri toode ning see on lisatud traditsiooniliste eritoodete internetiandmebaasi (http://www.food-from-bavaria.de), mida haldab Baieri Põllumajandus- ja Metsandusministeerium.

Kõrvuti nimetusega „Abensberger Spargel” kasutatakse selle toote turustamisel juba kümme aastat registreeritud kollektiivkaubamärki „Abensberger Qualitäts-Spargel”. Selle kollektiivkaubamärgi põhikirjaga on ette nähtud toote kõrge kvaliteet.

Tarbija väärtustab kvaliteetset toodet ning on valmis selle eest rohkem maksma. Nõnda oli spargli „Abensberger Spargel” hinnatase võrreldes tuntud tootega „Schrobenhausener Spargel” isegi kõrgem.

Toote „Abensberger Spargel” üldtuntust näitab ka tootele pühendatud kokaraamat. Lisaks sellele reklaamib Abensbergi sparglikuninganna igal aastal seda kõnealusest piirkonnast pärit kvaliteetset köögivilja. 2007. aastal tähistati Abensbergis põldudel kasvatatava spargli 75. juubelit.

Sparglitootjate ühing (Erzeugergemeinschaft Abensberger Qualitätsspargel e.V.) soovitab selliseid sorte, mis vastavad eriti hästi spetsifikaadi kohastele agronoomilistele (põldkatsed) ja sensoorsete katsete põhjal kehtestatud maitsenõuetele.

Kõnealused sordid on loetletud ühingu veebilehel (http://www.qualitaetsspargel.de/), mida igal aastal ajakohastatakse.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Toote „Abensberger Spargel” erilised omadused on tingitud nii piirkonna ilmastikutingimustest ja muldadest kui ka Abensbergi tootmispiirkonna sparglikasvatuse pikaajalisest traditsioonist ning sparglit kasvatavate põllumajandustootjate põlvest põlve edasi antud oskusteabest. Tänu kergetele, liivastele ning muude kasvatuspiirkondadega võrreldes mineraalide- ja mudarikastele muldadele ning igapäevasele saagikusele on toode „Abensberger Spargel” tuntud oma eriti habraste, tugevalt vürtsika maitsega võrsete poolest.

Maine

Toote „Abensberger Qualitätsspargel” tootjate ühingu sparglikasvatust ja -töötlemist käsitlevate rangete ettekirjutustega (http://www.qualitaetsspargel.de/index.php/erzeuger/qualitaetsordnung), mis osaliselt ületavad seadusega ettenähtud standardi, on juba aastakümneid turustatav „Abensberger Spargel” üksnes eriti hea kvaliteediga. Sellest on tingitud ka selle toote hea maine ja tunnustatus tarbijate hulgas. Tuntust tõendavad ka ametlikud auhinnad. Nii väärib toode „Abensberger Spargel” turul kõrgemat hinnataset kui muudest kasvatuspiirkondadest pärit spargel.

Ligikaudu 210 ha (sh noortaimede kasvualad) viljeldav sparglikasvatus on Abensbergi piirkonna üks olulisemaid majandusharusid.

Määratletud geograafilises piirkonnas elavad tootjad annavad oma sparglikasvatuse kogemusi edasi põlvest põlve juba rohkem kui 70 aastat. Kõnealused teadmised ja kogemused tagavad eduka turustamise aluseks oleva parima kvaliteedi.

Sparglihooaeg on piirkonna nn viies aastaaeg, mis meelitab kohale paljusid ühepäevakülalisi ning turiste nii lähedalt kui kaugelt. Sparglihooajal on spargel nii kodu- kui restoraniköökides kulinaarses keskpunktis. Sparglihooajaks nii lähedalt kui kaugelt Abensbergi saabuvaid külalisi suudetakse alati huvitavate retseptidega üllatada. Nädala- ja spargliturgudel saadakse sellel ajal sparglitoodete müügist suurim osa käibest.

Alates 1996. aastast kroonitakse igal aastal Abensbergi sparglikuninganna. Kuninganna osaleb arvukatel ringhäälingu, ajakirjanduse ja televisiooni korraldatud üritustel ning tutvustab toote „Abensberger Spargel” head nime ka väljaspool piirkonda.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

14. mai 2010. aasta väljaanne Markenblatt, 19. köide, 7a–aa osa, lk 8178.

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/13351

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.055.est
Euroopa Liidu Teataja		C 55

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 24. veebruar 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2012/C 055/01	Nõukogu otsus, 10. veebruar 2012, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamise ja asendamise kohta	1

	Euroopa Komisjon
2012/C 055/02	Euro vahetuskurss	2

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2012/C 055/03	Otsus Apra Leven NV-ga seotud saneerimismeetme lõpetamise kohta (Teatis on avaldatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) artikliga 6)	3

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 055/04	Teade Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärineva teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	4

2012/C 055/05	Teade Indiast pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	14

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 055/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6494 – Total/OAO Novatek/OAO Yamal LNG) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	23

2012/C 055/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6487 – Mitsui/Sanyo/Musco/Navyug Special Steel) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	24

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2012/C 055/08	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	25


	(1) EMPs kohaldatav tekst