(2012/C 39/01)

Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 32, 4.2.2012

Eelmised väljaanded

ELT C 25, 28.1.2012

ELT C 13, 14.1.2012

ELT C 6, 7.1.2012

ELT C 370, 17.12.2011

ELT C 362, 10.12.2011

ELT C 355, 3.12.2011

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu (viies koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-560/08) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 85/337/EMÜ - Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine - Direktiiv 92/43/EMÜ - Looduslike elupaikade kaitse - Maantee M-501 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse projektid Hispaanias - Erikaitseala ZPS ES0000056 „Encinares del río Alberche y río Cofio” - Alad ES3110005 „Cuenca del río Guadarrama” ja ES3110007 „Cuencas de los ríos Alberche y Cofio”, mille kohta on esitatud ühenduse tähtsusega alade nimekirja kandmise ettepanek)

(2012/C 39/02)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán, D. Recchia ja J.-B. Laignelot)

Kostja: Hispaania Kuningriik (esindaja: M. Muñoz Pérez)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Poola Vabariik (esindaja: K. Rokicka)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248) artikli 2 lõike 1, artikli 3, artikli 4 lõike 1 või 2, artikli 5, artikli 6 lõike 2, artikli 8 ja artikli 9 ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), nii nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu 13. jaanuari 2005. aasta otsuses kohtuasjas C-117/03 ja 14. septembri 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-244/05, artikli 6 lõigete 3 ja 4 koostoimes nimetatud direktiivi artikliga 7, ja artikli 12 lõike 1 punktide b ja d rikkumine — Maantee M-501 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse projektid — Erikaitseala ES 0000056 „Encinares del río Alberche y río Cofio” — Alad ES 3110005 „Cuenca del río Guadarrama” ja ES 3110007 „Cuencas de los ríos Alberche y Cofio”, mille kohta on esitatud ühenduse tähtsusega alade nimekirja kandmise ettepanek

Resolutsioon

1.

Kuna Hispaania Vabariik ei ole täitnud nõudeid, mis on ette nähtud: — nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, artikli 2 lõikes 1, artiklis 3, vastavalt olukorrale kas artikli 4 lõikes 1 või lõikes 2 ja artiklis 5 ja seda maantee M-501 lõikude 1, 2 ja 4 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvaid projekte puudutavas; — direktiivi 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 6 lõikes 2 ja artiklis 8 ja seda kõnealuse maantee lõikude 2 ja 4 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvaid projekte puudutavas; — direktiivi 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artiklis 9 ja seda kõnealuse maantee lõikude 1, 2 ja 4 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvaid projekte puudutavas; — nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõigetes 3 ja 4 koostoimes nimetatud direktiivi artikliga 7 ja seda maantee M-501 lõikude 1, 2 ja 4 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvaid projekte puudutavas seoses erikaitsealaga ES 0000056 „Encinares del río Alberche y río Cofio” ja — sama direktiivi artikli 12 lõike 1 punktides b ja d ja seda maantee M-501 lõigu 1 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvaid projekte puudutavas seoses alaga ES 3110005 „Cuenca del río Guadarrama”, mille kohta on esitatud ühenduse tähtsusega alade nimekirja kandmise ettepanek, ja sama maantee lõikude 2 ja 4 kahekordistamise ja/või ümberkorralduse eraldiseisvaid projekte puudutavas seoses alaga ES 3110007 „Cuencas de los ríos Alberche y Cofio”, mille kohta on esitatud ühenduse tähtsusega alade nimekirja kandmise ettepanek, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud eespool viidatud sätetest tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

3.	Jätta Poola Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

---

(1)  ELT C 55, 7.3.2009.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni — Madalmaad eelotsusetaotlus) — Frisdranken Industrie Winters BV versus Red Bull GmbH

(Kohtuasi C-119/10) (1)

(Kaubamärgid - Direktiiv 89/104/EMÜ - Artikli 5 lõike 1 punkt b - Teatava kaubamärgiga sarnast tähist kandvate joogipurkide täitmine - Teenuse osutamine kolmanda isiku tellimusel ja juhtimisel - Kaubamärgi omaniku hagi teenuseosutaja vastu)

(2012/C 39/03)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Frisdranken Industrie Winters BV

Kostja: Red Bull GmbH

Ese

Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden — 21. detsembri 1988. aasta esimese nõukogu direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 5 tõlgendamine — Registreeritud kaubamärgi omaniku õigus vaidlustada tema kaubamärgi ebaseaduslik kasutamine — Tähise kasutamine — Tähist kandvate joogipurkide täitmine teenusena ja kolmanda isiku tellimusel — Üksnes Beneluxi maadest või Euroopa Liidust väljapoole eksportimiseks toodetud kaubad — Asjaomane avalikkus

Resolutsioon

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et teenuseosutaja, kes täidab kolmanda isiku tellimusel ja juhendite kohaselt pakendeid, mis talle tarnib see kolmas isik ning millele see kolmas isik on eelnevalt lasknud kanda kaubamärgina kaitstud tähisega identse või sarnase tähise, ei tegele ise selle tähise niisuguse kasutamisega, mis selle sätte alusel võidakse keelata.

---

(1)  ELT C 134, 22.5.2010.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus (Cour de cassation — Prantsusmaa eelotsusetaotlus) — Société Rastelli Davide e C. Snc versus Jean-Charles Hidoux, äriühingu Médiasucre international pankrotihaldur

(Kohtuasi C-191/10) (1)

(Määrus (EÜ) nr 1346/2000 - Maksejõuetusmenetlused - Rahvusvaheline kohtualluvus - Ühes liikmesriigis asuva äriühingu vastu algatatud maksejõuetusmenetluse varade kokkulangemise tõttu laiendamine äriühingule, kelle registrijärgne asukoht asub teises liikmesriigis)

(2012/C 39/04)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Société Rastelli Davide e C. Snc

Kostja: Jean-Charles Hidoux, äriühingu Médiasucre international pankrotihaldur

Ese

Eelotsusetaotlus — Cour de cassation — Nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, lk 1; ELT eriväljaanne 19/01, lk 191) artikli 3 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine — Prantsusmaa kohtute rahvusvaheline pädevus laiendada oma riigi territooriumil asuva äriühingu vastu algatatud pankrotimenetlust varade kokkulangemise tõttu äriühingule, mille registrijärgne asukoht on teises liikmesriigis — Maksejõuetusmenetluse „algatamise” ja „laiendamise” mõisted — Põhihuvide keskme kindlaksmääramine

Resolutsioon

1.

Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta tuleb tõlgendada nii, et ühe liikmesriigi kohus, kes on algatanud äriühingu põhimaksejõuetusmenetluse, leides, et äriühingu põhihuvide kese asub selle liikmesriigi territooriumil, võib siseriikliku õiguse normi alusel laiendada seda menetlust teisele äriühingule, kelle registrijärgne asukoht on teises liikmesriigis, vaid tingimusel, et on tõendatud, et viimati nimetatud äriühingu põhihuvide kese asub esimeses liikmesriigis.

2.

Määrust nr 1346/2000 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui äriühingu vastu, kelle registrijärgne asukoht asub ühe liikmesriigi territooriumil, on suunatud hagi, mille eesmärk on laiendada temale maksejõuetusmenetlust, mis on teises liikmesriigis algatatud ühe teise selles liikmesriigis asuva äriühingu vastu, ei piisa nende äriühingute varade kokkulangemise pelgast tuvastamisest selle tõendamiseks, et selle äriühingu põhihuvide kese, kelle vastu hagi on suunatud, asub samuti viimati nimetatud liikmesriigis. Selleks et lükata ümber eeldus, et see kese asub registrijärgses asukohas, on vajalik, et kõikide asjassepuutuvate asjaolude hindamine kogumis võimaldab kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil kindlaks teha, et selle äriühingu tegelik juhtimis- ja kontrollikeskus, kelle vastu menetluse laiendamise hagi on suunatud, asub liikmesriigis, kus maksejõuetusmenetlus algselt algatati.

---

(1)  ELT C 161, 19.6.2010.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus (Högsta förvaltningsdomstoleni (varem Regeringsrätten) — Rootsi eelotsusetaotlus) — Försäkringskassan versus Elisabeth Bergström

(Kohtuasi C-257/10) (1)

(Võõrtöötajad - Sotsiaalkindlustus - Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe isikute vaba liikumise kohta - Määrus (EMÜ) nr 1408/71 - Liikmesriigi kodanik, kes on töötanud Šveitsis - Naasmine päritoluriiki)

(2012/C 39/05)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Högsta förvaltningsdomstolen (varem Regeringsrätten)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Försäkringskassan

Kostja: Elisabeth Bergström

Ese

Eelotsusetaotlus — Högsta förvaltningsdomstolen (varem Regeringsrätten) — Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35), mida on muudetud nõukogu 30. oktoobri 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 3427/89 (EÜT L 331, lk 1) artikli 3 lõike 1 ja artikli 72, ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe isikute vaba liikumise kohta (EÜT L 114, lk 6; tõlge eesti keelde ELT 2009, L 353, lk 71) tõlgendamine — Peretoetuste (föräldrapenning) saamise õigus — Liikmesriigi õigusnormid, mis seovad tagatud summast suurema peretoetuse saamise õiguse kindlustatusega teatud ravikindlustussüsteemis teatud kindla perioodi jooksul — Peretoetuse summa, mis määratakse kindlaks vastavalt selles liikmesriigis teenitud töisele tulule — Liikmesriigi (Rootsi) resident, kes on täitnud kogu kõrgendatud peretoetussumma määramiseks ette nähtud võrdlusperioodi kui kindlustatu teise liikmesriigi (Šveits) ravikindlustussüsteemis

Resolutsioon

1.

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kokkulepet isikute vaba liikumise kohta, mis allkirjastati 21. juunil 1999 Luxembourgis, artikli 8 punkti c ning nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1386/2001 muudetud redaktsiooni artiklit 72 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriigi õigusnormid seavad niisuguse perehüvitise saamise tingimuseks, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide täitumise, peab selle liikmesriigi pädev ametiasutus sel eesmärgil arvesse võtma vastavaid perioode, mis on täielikult täitunud Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil.

2.

Nimetatud kokkuleppe artikli 8 punkti a ning määruse nr 1408/71 artikli 3 lõiget 1, artikli 23 lõikeid 1 ja 2, artiklit 72 ning VI lisa jaotise N punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui perehüvitise summa tuleb nii nagu põhikohtuasjas kindlaks määrata haigushüvitise arvutamise eeskirjade kohaselt, tuleb see summa, mida on õigustatud saama isik, kes on kõik selle õiguse omandamiseks vajalikud töötamisperioodid täitnud teise kokkuleppeosalise territooriumil, arvutada lähtuvalt niisuguse isiku sissetulekust, kellel on huvitatud isikuga võrreldav töökogemus ja kutsekvalifikatsioon ning kes teeb riigis, kus seda hüvitist taotletakse, tema tööga võrreldavat tööd.

---

(1)  ELT C 195, 17.7.2010.

Euroopa Kohtu (neljas koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus (Hof van Cassatie van België — Belgia — eelotsusetaotlus) — Jan Voogsgeerd versus Navimer SA

(Kohtuasi C-384/10) (1)

(Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma konventsioon - Tööleping - Lepingupoolte valitud õigus - Õiguse valiku puudumisel kohaldatavad imperatiivsed sätted - Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine - Töötaja, kes töötab rohkem kui ühes liikmesriigis)

(2012/C 39/06)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van Cassatie van België

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Jan Voogsgeerd

Kostja: Navimer SA

Ese

Eelotsusetaotlus — Hof van Cassatie van België — 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni (EÜT L 266, lk 1; ELT eriväljaanne C 169, lk 10) artikli 6 lõike 2 punkti b tõlgendamine — Õiguse valiku puudumisel kohaldatav õigus — Tööleping — Töötaja, kes tavaliselt ei tööta ühes ja samas riigis — Laeva peamehaanik

Resolutsioon

1.

19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et vaidlust lahendav siseriiklik kohus peab esmalt kindlaks tegema, kas töötaja teeb lepingujärgselt oma põhitööd ühes ja samas riigis, mis on riik, kus või kust ta seda tegevust iseloomustavate kõigi asjaolude põhjal täidab peamise osa oma kohustustest tööandja ees.

2.

Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et ta ei saa tema menetluses olevat vaidlust lahendada selle konventsiooni artikli 6 lõike 2 punkti a alusel, tuleb nimetatud konventsiooni artikli 6 lõike 2 punkti b tõlgendada järgmiselt: — mõistest „tegevuskoht, mille kaudu töötaja on tööle võetud” tuleb aru saada nii, et see viitab üksnes tegevuskohale, mis on töötaja tööle võtnud, mitte aga tegevuskohale, millega töötaja on oma tööülesannete tegeliku täitmise käigus seotud; — iseseisva õigusvõime olemasolu ei ole nõue, millele tööandja tegevuskoht selle sätte tähenduses peab vastama; — ametlikult tööandjana märgitud ettevõtjast erineva ettevõtja — kellel on esimese ettevõtjaga seosed — tegevuskoha võib kvalifitseerida „tegevuskohaks” selle konventsiooni artikli 6 lõike 2 punkti b tähenduses, kui objektiivsete asjaolude põhjal võib järeldada, et tegelik olukord erineb lepingu sõnastusest ilmnevast olukorrast, ja seda ka siis, kui töötaja juhtimise õigust ei ole ametlikult sellele teisele ettevõtjale üle antud.

---

(1)  ELT C 317, 20.11.2010.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus (Bundesfinanzhofi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Hauptzollamt Hamburg-Hafen versus Afasia Knits Deutschland GmbH

(Kohtuasi C-409/10) (1)

(Ühine kaubanduspoliitika - Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidest pärinevate toodete suhtes kehtiv sooduskord - Eksportivas AKV riigis Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) korraldatud uurimise käigus tuvastatud eeskirjade eiramised - Imporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine)

(2012/C 39/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Hauptzollamt Hamburg-Hafen

Kostja: Afasia Knits Deutschland GmbH

Ese

Eelotsusetaotlus — Bundesfinanzhof — Koostöölepingu ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000, protokolli nr 1 mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö viiside kohta (EÜT L 317, lk 3; ELT eriväljaanne 11/35, lk 3) artikli 32 ning nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) artikli 220 lõike 2 punkti b tõlgendamine — Hiinas valmistatud tekstiiltoodete eksport Jamaicalt Euroopa Liitu — Päritolutõendite järelkontroll OLAFi poolt, mitte aga ekspordiriigi tolli poolt, nagu on ette nähtud nimetatud protokollis nr 1 — Importija võimaliku õiguspärase ootuse kaitse

Resolutsioon

1.

Koostöölepingu ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 ja mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/159/EÜ, V lisa protokolli nr 1 artiklit 32 tuleb tõlgendada nii, et AKV riigi väljastatud sertifikaatides EUR.1 märgitud kaupade päritolu õigsuse järelkontrolli — mis on põhiliselt seisnenud uurimises, mille on korraldanud selles riigis ja selle riigi palvel komisjon, täpsemalt Euroopa Pettustevastane Amet — tulemused on siduvad sellise liikmesriigi ametiasutustele, kuhu need kaubad imporditi, juhul kui need ametiasutused on saanud dokumendi, milles on sõnaselgelt kinnitatud, et see AKV riik võtab need tulemused vastu kui enda omad, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

2.

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000) artikli 220 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus kaupade importimiseks liitu väljastatud sertifikaadid EUR.1 on tunnistatud kehtetuks põhjusel, et need sertifikaadid anti välja nõudeid rikkudes ning neil märgitud sooduspäritolu ei leidnud järelkontrolli käigus kinnitust, ei saa importija vaidlustada imporditollimaksu tollivormistusjärgset sissenõudmist, tuginedes asjaolule, et ei saa välistada, et osa kaubast on tegelikult sellise sooduspäritoluga.

---

(1)  ELT C 274, 9.10.2010.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus — Itaalia) — Banca Antoniana Popolare Veneta SpA, incorporante la Banca Nazionale dell’Agricoltura SpA versus Ministero dell’Economia e delle Finanze, Agenzia delle Entrate

(Kohtuasi C-427/10) (1)

(Käibemaks - Alusetult tasutud maksu tagastamine - Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette võimaluse pöörduda alusetult tasutud summade tagastamise nõudes erinevate kohtute poole erinevaid tähtaegu järgides olenevalt sellest, kas tegemist on teenuse saaja või osutajaga - Teenusesaaja võimalus nõuda teenuseosutajalt maksu tagastamist pärast selle tähtaja möödumist, mille jooksul viimane võib esitada nõude maksuhalduri vastu - Tõhususe põhimõte)

(2012/C 39/08)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Banca Antoniana Popolare Veneta SpA, incorporante la Banca Nazionale dell’Agricoltura SpA

Vastustajad: Ministero dell’Economia e delle Finanze, Agenzia delle Entrate

Ese

Eelotsusetaotlus — Corte suprema di cassazione — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1, ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 17 lõike 3 tõlgendamine — Alusetult tasutud maksu tagastamine — Siseriiklikud õigusnormid, mille alusel on võimalik taotleda tagastamist erinevates kohtutes erinevate tähtaegade jooksul vastavalt sellele, kas on tegemist omandaja/maksukogumise teenuse tellijaga (10-aastane tähtaeg) või võõrandaja/sama teenuse osutajaga (2-aastane tähtaeg) — Omandaja/tellija võimalus taotleda maksu tagastamist võõrandajalt/teenuse osutajalt pärast selle tähtaja möödumist, mis on viimati nimetatule ette nähtud nõuete esitamiseks — Neutraalse maksustamise, tõhususe ja diskrimineerimiskeelu põhimõtted

Resolutsioon

Tõhususe põhimõttega ei ole vastuolus alusetult saadu tagastamist käsitlevad siseriiklikud õigusnormid, mis tsiviilhagi esitamiseks alusetult saadu tagastamise nõudes, mille teenusesaaja esitab käibemaksukohustuslasest teenuseosutaja vastu, näevad ette aegumistähtaja, mis on pikem teenuseosutaja poolt maksuõiguse alusel maksuhalduri vastu tagastamisnõude esitamise spetsiaalsest aegumistähtajast, juhul kui maksukohustuslane saab tegelikult nõuda selle maksu tagastamist maksuhaldurilt. Viimati mainitud tingimus ei ole täidetud, kui selliste õigusnormide kohaldamise tagajärjel jääb maksukohustuslane täielikult ilma õigusest saada maksuhaldurilt tagasi alusetult tasutud käibemaks, mille ta ise pidi oma teenusesaajatele tagasi maksma.

---

(1)  ELT C 288, 23.10.2010.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus (Vestre Landsret — Taani eelotsusetaotlus) — Niels Møller versus Haderslev Kommune

(Kohtuasi C-585/10) (1)

(Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll - Direktiiv 96/61/EÜ - I lisa alajaotise 6.6 punkt c - Sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitis, milles on üle 750 emisekoha - Nooremisekohtadega arvestamine või nende arvestamata jätmine)

(2012/C 39/09)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vestre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Niels Møller

Vastustaja: Haderslev Kommune

Ese

Eelotsusetaotlus — Vestre Landsret — Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, lk 26; ELT eriväljaanne 15/03, lk 80) I lisa alajaotise 6.6 tõlgendamine — Kodulindude või sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitis, milles on üle 750 emisekoha — Nooremise(suguküps emane siga enne poegimist)kohtade arvestamine või nende arvestamata jätmine

Resolutsioon

Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 166/2006) I lisa alajaotise 6.6 punktis c esinevat väljendit „emisekohad” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka nooremisekohtasid (emased sead, kellel on esimene innaaeg juba olnud, kuid kes ei ole veel poeginud).

---

(1)  ELT C 38, 5.2.2011.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-624/10) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Maksustamine - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 168, 171, 193, 194, 204 ja 214 - Liikmesriigi õigusakt, mis näeb ette väljaspool riigi territooriumi asuva müüja või teenuseosutaja kohustuse määrata endale maksuesindaja ja registreerida end käibemaksukohustuslasena selles liikmesriigis - Õigusakt, mis lubab teha väljaspool riigi territooriumi asuva müüja või teenuseosutaja poolt tasutud mahaarvamisele kuuluva käibemaksu tasaarvestuse käibemaksuga, mille ta kogus oma klientide nimel ja nende arvel)

(2012/C 39/10)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja: M. Afonso)

Kostja: Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues ja N. Rouam)

Ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), artiklite 168, 171, 193, 194, 204 ja 214 rikkumine — Siseriiklik õigusakt, mis näeb ette väljaspool riigi territooriumi asuva müüja või teenuseosutaja kohustuse määrata endale maksuesindaja — Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus — Mahaarvamisõiguse sisu ja ulatus

Resolutsioon

1.

Kuna Prantsuse Vabariik nägi 23. juuni 2006. aasta haldusjuhendi 3 A-9-06 nr 105 IV osas ette salliva halduskäitumise, mis kaldub kõrvale käibemaksuga pöördmaksustamise alustest ja nõuab, et väljaspool Prantsusmaad asuv müüja või teenuseosutaja määraks endale maksuesindaja, registreeriks end Prantsusmaal käibemaksukohustuslasena ja teeks tema poolt makstud mahaarvamisele kuuluva käibemaksu tasaarvestuse käibemaksuga, mille ta kogus oma klientide nimel ja nende arvel, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivist 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja täpsemalt selle direktiivi artikleid 168, 171, 193, 194, 204 ja 214.

2.	Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 72, 5.3.2011.

18. oktoobril 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

(Kohtuasi C-530/11)

(2012/C 39/11)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Oliver ja L. Armati)

Kostja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Ühendkuningriik ei ole täielikult üle võtnud ja nõuetekohaselt kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/35/EÜ (1), milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ (2) ja 96/61/EÜ (3) seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega artikli 3 lõiget 7 ja artikli 4 lõiget 4, siis on Ühendkuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/35/EÜ artikli 3 lõikele 7 ja artikli 4 lõikele 4 ei tohi kohtumenetlus keskkonnaasjades olla üle jõu käivalt kulukas. Selle sättega rakendatakse keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni, millele on alla kirjutanud nii Euroopa Liit kui enamus selle liikmesriike, artikli 9 lõiget 4.

Komisjon heidab Ühendkuningriigile ette, et viimane ei ole neid sätteid üle võtnud oma kõigis kolmes piirkondlikus üksuses (Inglismaa ja Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa).

Tuginedes neis piirkondades kohaldatavate õigusnormide ja praktika analüüsile ning „üle jõu käivalt kuluka” menetluse mõistele väidab komisjon, et Ühendkuningriik ei ole viidatud sätteid nõuekohaselt kohaldanud.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, lk 17; ELT eriväljaanne 15/07, lk 466).

(2)  Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248).

(3)  Nõukogu 24. september 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, lk 26; ELT eriväljaanne 15/03, lk 80).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 9. novembril 2011 — Société d'Exportation de Produits Agricoles SA (SEPA) versus Hauptzollamt Hamburg-Jonas

(Kohtuasi C-562/11)

(2012/C 39/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Société d'Exportation de Produits Agricoles SA (SEPA)

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Hauptzollamt Hamburg-Jonas

Eelotsuse küsimus

Kas sanktsiooni tuleb kohaldada eksportija suhtes, kes eksporditoetuse saamiseks olulisi fakte õigesti kajastades esitab toetusetaotluse, kuigi tal tegelikult puudub õigus eksporditud kauba eest toetust saada? (1)

---

(1)  Komisjoni 27. novembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3665/87, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (EÜT L 351, lk 1), mida on muudetud komisjoni 18. märtsi 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 495/97 (EÜT L 77, lk 12).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 14. novembril 2011 — Iberdrola, S.A. ja Gas Natural SDG, S.A. versus Administración del Estado, Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A. ja Endesa, S.A.

(Kohtuasi C-566/11)

(2012/C 39/13)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Iberdrola, S.A. ja Gas Natural SDG, S.A.

Teised menetlusosalised: Administración del Estado, Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A. ja Endesa, S.A..

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (1), millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artiklit 10 võib tõlgendada nii, et see ei takista selliste siseriiklike seadusandlike meetmete kohaldamist nagu käesolevas kohtumenetluses käsitletavad, mille eesmärk ja tagajärg on vähendada elektrienergia tootmise eest makstavat tasu selle summa võrra, mis võrdub vastaval ajavahemikul tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside saastekvootide väärtusega?

---

(1)  ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 14. novembril 2011 — Gas NAtural SDG, S.A. versus Endesa, S.A., Iberdrola, S.A., Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A., ja Administración del Estado

(Kohtuasi C-567/11)

(2012/C 39/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Gas NAtural SDG, S.A.

Teised menetlusosalised: Endesa, S.A., Iberdrola, S.A., Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A., ja Administración del Estado

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (1), millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artiklit 10 võib tõlgendada nii, et see ei takista selliste siseriiklike seadusandlike meetmete kohaldamist nagu käesolevas kohtumenetluses käsitletavad, mille eesmärk ja tagajärg on vähendada elektrienergia tootmise eest makstavat tasu selle summa võrra, mis võrdub vastaval ajavahemikul tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside saastekvootide väärtusega?

---

(1)  ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631.

ClientEarth'i 15. novembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 6. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-452/10: ClientEarth, keda toetavad Taani Kuningriik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-573/11 P)

(2012/C 39/15)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: ClientEarth (esindaja: advokaat P. Kirch)

Teised menetlusosalised: Taani Kuningriik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 6. septembri 2011. aasta määrus kohtuasjas T-452/10;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi tõlgendades mõisteid „sõltumatus” ja „kolmas isik” koosmõjus Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 esimese, kolmanda ja neljanda lõiguga ning kodukorra artikli 43 lõikega 1.

18. novembril 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-576/11)

(2012/C 39/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet ja B. Simon)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole võtnud kõiki meetmeid selleks, et täita Euroopa Kohtu 23. novembri 2006. aasta otsust kohtuasjas C-452/05, on ta rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	kohustada Luksemburgi Suurhertsogiriiki tasuma komisjonile karistusmakse summas 11 340 eurot iga 23. novembril 2006 kohtuasjas C-452/05 tehtud otsuse täitmisega hilinetud päeva eest alates käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuasjas C-452/05 tehtud otsuse täitmiseni;

—

kohustada Luksemburgi Suurhertsogiriiki tasuma komisjonile põhisumma 1 248 eurot iga päeva eest alates kohtuasjas C-452/05 otsuse kuulutamisest 23. novembril 2006 kuni käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse kuulutamiseni või kuni päevani, mil täidetakse kohtuasjas C-452/05 tehtud otsus, kui selle täitmine leiab aset varem;

—	mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks väidab komisjon, et nagu ilmnes Luksemburgi ametivõimude edastatud teabe läbivaatamise tulemusel, ei ole Luksemburg Euroopa Kohtu otsust senini täielikult täitnud, vaatamata sellele, et otsuse kuulutamisest on möödunud peaaegu viis aastat. Luksemburg ei ole järginud artikli 5 lõiget 4 ega ka artikli 5 lõiget 2. Nimelt kuus reoveepuhastit, mis teenindavad enam kui 10 000 elanikuga asulaid Luksemburgis, ei vasta jätkuvalt direktiivis 91/271/EMÜ (1) ette nähtud nõuetele.

---

(1)  Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/02, lk 26).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 21. novembril 2011 — Tarragona Power S.L. versus Gas Natural SDG, S.A., Administración del Estado, Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A. ja Endesa S.A.

(Kohtuasi C-580/11)

(2012/C 39/17)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Tarragona Power S.L.

Teised menetlusosalised: Gas Natural SDG, S.A., Administración del Estado, Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A. ja Endesa S.A.

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (1), millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artiklit 10 võib tõlgendada nii, et see ei takista selliste siseriiklike seadusandlike meetmete kohaldamist nagu käesolevas kohtumenetluses käsitletavad, mille eesmärk ja tagajärg on vähendada elektrienergia tootmise eest makstavat tasu selle summa võrra, mis võrdub vastaval ajavahemikul tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside saastekvootide väärtusega?

---

(1)  ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 25. novembril 2011 — Gas Natural SDG ja SA, Bizcaia Energia, S.L. versus Administración del Estado, Endesa S.A., Hidroelécrtica del Cantábrico, S.A. ja Iberdrola, S.A.

(Kohtuasi C-591/11)

(2012/C 39/18)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Gas Natural SDG ja SA, Bizcaia Energia, S.L.

Teised menetlusosalised: Administración del Estado, Endesa S.A., Hidroelécrtica del Cantábrico, S.A. ja Iberdrola, S.A.

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (1), millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artiklit 10 võib tõlgendada nii, et see ei takista selliste siseriiklike seadusandlike meetmete kohaldamist nagu käesolevas kohtumenetluses käsitletavad, mille eesmärk ja tagajärg on vähendada elektrienergia tootmise eest makstavat tasu selle summa võrra, mis võrdub vastaval ajavahemikul tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside saastekvootide väärtusega?

---

(1)  ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juridiction de Proximité de Chartres (Prantsusmaa) 25. novembril 2011 — Hervé Fontaine versus Mutuelle Générale de l'Éducation Nationale

(Kohtuasi C-603/11)

(2012/C 39/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juridiction de Proximité de Chartres

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Hervé Fontaine

Kostja: Mutuelle Générale de l'Éducation Nationale

Eelotsuse küsimus

Kas niisugune siseriiklik õigusnorm nagu vastastikuse kindlustamise seadustiku artikkel L 112 1, kui seda tõlgendada nii, et sellega keelatakse täiendava ravikindlustuse vastastikustel kindlustusandjatel kohandada oma teenuseid vastavalt ravi ja teenuste osutamise tingimustele, samas kui seda ei ole keelatud teha kindlustusseadustiku või sotsiaalkindlustusseadustiku alusel tegutsevatel ettevõtjatel, kes samuti pakuvad täiendavat ravikindlustust, on kooskõlas Lissabonis 13. detsembril 2007 alla kirjutatud ja Prantsusmaal 1. detsembril 2009 jõustunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 2. detsembril 2011 — Bahía de Bizcaia Electricidad, S.L. versus Gas Natural SDG, S.A., Endesa S.A., Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A. ja Administración del Estado

(Kohtuasi C-620/11)

(2012/C 39/20)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Bahía de Bizcaia Electricidad, S.L.

Teised menetlusosalised: Gas Natural SDG, S.A., Endesa S.A., Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A., Administración del Estado

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (1), millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artiklit 10 võib tõlgendada nii, et see ei takista selliste siseriiklike seadusandlike meetmete kohaldamist nagu käesolevas kohtumenetluses käsitletavad, mille eesmärk ja tagajärg on vähendada elektrienergia tootmise eest makstavat tasu selle summa võrra, mis võrdub vastaval ajavahemikul tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside saastekvootide väärtusega?

---

(1)  ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 5. detsembril 2011 — Société Geodis Calberson GE versus FranceAgriMer

(Kohtuasi C-623/11)

(2012/C 39/21)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Société Geodis Calberson GE

Vastustajad: FranceAgriMer

Eelotsuse küsimus

Conseil d’État palub Euroopa Liidu Kohtult lahendust küsimusele, kas komisjoni 18. jaanuari 1999. aasta määruse (EÜ) nr 111/1999 (1) artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et see annab Euroopa Liidu Kohtule pädevuse lahendada vaidlusi tingimuste üle, mille alusel sekkumisasutused, kes on määratud vastu võtma põllumajandustoodete Venemaale tasuta tarnimise teenuste hankes esitatud pakkumisi, teevad edukale pakkujale tasumisele kuuluvaid väljamakseid ja vabastavad pakkuja poolt sellele asutusele esitatud tarnetagatise, ja eelkõige lahendada sekkumisameti poolt nende toimingute käigus tehtud vigadest tingitud kahju hüvitamise nõudeid.

---

(1)  Komisjoni 18. jaanuari 1999. aasta määrus (EÜ) nr 111/1999, milles sätestatakse üldeeskirjad põllumajandustoodete Venemaa Föderatsiooni tarnimise programmi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2802/98 kohaldamiseks (EÜT L 14, lk 3; ELT eriväljaanne 3/24, lk 296).

Kokkuvõte Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS 6. detsembril 2011 esitatud apellatsioonkaebusest Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 21. septembri 2011. aasta. aasta määruse peale kohtuasjas T-1/10: Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS versus Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-626/11 P)

(2012/C 39/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Polyelectrolyte Producers Group, SNF SAS (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem, R. Cana)

Teised menetlusosalised: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik

Apellantide nõuded

—	tühistada Üldkohtu määrus kohtuasjas T-1/10; ja

—	tühistada Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus, mis puudutab akrüülamiidi määratlemist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele vastava ainena kooskõlas selle määruse artikliga 59; või

—	teise võimalusena suunata kohtuasi tagasi Üldkohtusse apellantide tühistamishagi lahendamiseks; ja

—	mõista kõik kohtukulud (seal hulgas Üldkohtus kantud kohtukulud) välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid väidavad, et jättes läbi vaatamata nende tühistamishagi ECHA otsuse peale, mis puudutab akrüülamiidi määratlemist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele vastava ainena kooskõlas selle määruse artikliga 59, rikkus Üldkohus liidu õigust. Täpsemalt väidavad apellandid, et tegi mitmeid vigu faktiliste ajaolude ja apellandi olukorda reguleeriva õigusliku raamistiku tõlgendamisel. Selle tulemusel rikuti mitmeid õigusnorme, täpsemalt:

—

leides, et ECHA liikmesriikide komitee otsus määratleda teatav aine on väga ohtliku ainena vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 8, ei ole otsus, mis oleks kolmandatele isikutele siduv enne selle otsuse avaldamist väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelus vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 10.

Neil põhjustel väidavad apellandid, et Üldkohtu määrus kohtuasjas T-1/10 tuleb tühistada, nagu ka ECHA otsus määratleda akrüülamiid määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele vastava ainena kooskõlas selle määruse artikliga 59.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 14. detsembril 2011 — E.ON Generación, S.L., Iberdrola, S.A., Administración del Estado

(Kohtuasi C-640/11)

(2012/C 39/23)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: E.ON Generación, S.L., Iberdrola, S.A., Administración del Estado

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (1), millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artiklit 10 võib tõlgendada nii, et see ei takista selliste siseriiklike seadusandlike meetmete kohaldamist nagu käesolevas kohtumenetluses käsitletavad, mille eesmärk ja tagajärg on vähendada elektrienergia tootmise eest makstavat tasu selle summa võrra, mis võrdub vastaval ajavahemikul tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside saastekvootide väärtusega?

---

(1)  ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631.

Üldkohtu 12. detsembri 2011. aasta määrus — Traxdata France versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Ritrax (TRAXDATA, TEAM TRAXDATA)

(Kohtuasi T-365/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Tühistamishagi - Hageja tegevusetus - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2012/C 39/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Traxdata France SARL (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid F. Valentin, B. Amaudric du Chaffayt ja G. Courtois)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Ritrax Corporation Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid M. H. Blair, M. J. Gilbert, S. S. Malynicz ja C. A. N. Balme)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 23. mai 2007. aasta (liidetud asjad R 1337/2005-1, R 1338/2005-1, R 1339/2005-1 ja R 1340/2005-1) otsuse peale, mis käsitleb Ritrax Corporation Ltd ja Traxdata France SARL vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Traxdata France SARL-ilt.

---

(1)  ELT C 283, 24.11.2007.

Üldkohtu 15. detsembri 2011. aasta määrus — Gebr. Heller Maschinenfabrik versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Fernández Martinez (HELLER)

(Kohtuasi T-431/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2012/C 39/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Gebr. Heller Maschinenfabrik GmbH (Nürtingen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid W. Keßler ja S. Baur)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: S. Schäffner, hiljem R. Pethke)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Manuel Fernández Martinez (Elche, Hispaania)

Ese

Hagi ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 11. septembri 2007. aasta otsuse (asi R 974/2006-2) peale, mis käsitleb Manuel Fernández Martineze ja Gebr. Heller Maschinenfabrik GmbH vahelist vastulausemenetlust

Resolutsioon

1.	Asjas otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja hagejalt.

---

(1)  ELT C 37, 9.2.2008.

Üldkohtu 7. detsembri 2011. aasta määrus — Ahouma versus nõukogu

(Kohtuasi T-138/11) (1)

(Hageja surm - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2012/C 39/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Brouha Nathanaël Ahouma (Abidjan, Côte d’Ivoire) (esindaja: advokaat G. Collard)

Kostja: Euroopa Nõukogu (esindajad: B. Driessen, C. Fekete)

Ese

Nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta otsuse 2011/18/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 11, lk 36), samuti nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta määruse (EL) nr 25/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is (ELT L 11, lk 1) tühistamine.

Resolutsioon

1.	Vajadus otsus teha on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

3.	Vajadus teha otsus Euroopa Komisjoni ja Côte d’Ivoire'i menetlusse astumise avalduste üle on ära langenud.

---

(1)  ELT C 130, 30.4.2011.

Üldkohtu 7. detsembri 2011. aasta määrus — Fellah versus nõukogu

(Kohtuasi T-255/11) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is - Asjaomaste isikute loetelust kustutamine - Tühistamishagi - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2012/C 39/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Zakaria Fellah (New York, Ühendriigid) (esindaja: advokaat G. Collard)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: B. Driessen ja G. Étienne)

Ese

Nõue tühistada nõukogu 6. aprilli 2011. aasta otsus 2011/221/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 93, lk 20), ning nõukogu 6. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 330/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is (ELT L 93, lk 10).

Resolutsioon

1.	Asjas otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

3.	Vajadus lahendada Euroopa Komisjoni menetlusse astumise taotlus on ära langenud.

---

(1)  ELT C 211, 16.7.2011.

Üldkohtu 7. detsembri 2011. aasta määrus —  VE (*1) versus komisjon

(Kohtuasi T-274/11 P) (1)

(Apellatsioonikaebus - Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Kodumaalt lahkumise toetus - Personalieeskirjade VII lisa artiklis 4 ette nähtud tingimused - Mõiste „alaline elukoht” - Faktiliste asjaolude moonutamine - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonikaebus)

(2012/C 39/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: VE (*1) (esindaja: advokaat L. Vogel)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Martin, B. Eggers)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 15. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-28/10:  VE (*1) vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), ja mille ese on nõue tühistada sama otsus.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta  VE (*1) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

---

(*1)  Teave on kustutatud või asendatud seoses isikuandmete kaitse ja/või konfidentsiaalsusega.

(1)  ELT C 232, 6.8.2011.

Üldkohtu 12. detsembri 2011. aasta määrus — AO versus komisjon

(Kohtuasi T-365/11 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Edasikaebamise tähtaeg - Hilinemine - Hagiavalduse allkirjastatud originaali esitamine pärast tähtaja möödumist - Ettenägematu asjaolu - Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõige 6 - Ilmselgelt vastuvõetamatu apellatsioonkaebus)

(2012/C 39/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: AO (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat P. Lewisch)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Cirrall ja J. Baquero Cruz)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 4. aprilli 2011. aasta määruse peale kohtuasjas F-45/10: Kaser vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) nimetatud kohtumääruse tühistamiseks.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta AO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

---

(1)  ELT C 282, 24.9.2011.

Üldkohtu presidendi 12. detsembri 2011. aasta määrus — Preparados Alimenticios del Sur versus komisjon

(Kohtuasi T-402/11 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Teatavate toiduainete imporditollimaksu vähendamise taotlus - Otsus saata toimik siseriiklikele ametiasutustele tagasi - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Vastuvõetamatus - Kiireloomulisus)

(2012/C 39/30)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Preparados Alimenticios del Sur, SL (Murcia, Hispaania) (esindaja: advokaat I. Acero Campos)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Baquero Cruz ja L. Bouyon)

Ese

Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, milles palutakse peatada komisjoni 29. juuni 2011. aasta selle kirja täitmine, milles teavitatakse hagejat tema imporditollimaksu vähendamise taotlust käsitleva toimiku tagasisaatmisest Hispaania ametiasutustele, selleks et nimetatud taotluse üle otsustaksid vastavad ametiasutused.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Üldkohtu presidendi 12. detsembri 2011. aasta määrus — Akhras versus nõukogu

(Kohtuasi T-579/11 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Süüria vastu suunatud piiravad meetmed - Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine - Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine - Tõsise ja korvamatu kahju puudumine)

(2012/C 39/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tarif Akhras (Homs, Süüria) (esindajad: solicitor S. Ashley ja solicitor S. Millar, D. Wyatt, QC ja barrister R. Blakeley)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bishop ja M.-M. Joséphidès)

Ese

Sisuliselt ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ja taotlus kohaldamise peatamise kohta seoses nõukogu 2. septembri 2011. aasta otsusega, millega muudetakse otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 228, lk 16), nõukogu 2. septembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 878/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT L 228, lk 1), nõukogu 23. septembri 2011. aasta otsusega 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 247, lk 17), ja nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1011/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT L 269, lk 18), kuivõrd need dokumendid viitavad hagejale.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Apellatsioonkaebus, mille Christos Michail esitas 22. novembril 2011 Avaliku Teenistuse Kohtu 13. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-100/09: Michail versus komisjon

(Kohtuasi T-597/11 P)

(2012/C 39/32)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Christos Michail (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat Ch. Meidanis)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolev apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 13. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas F-100/09: Michail vs. komisjon;

—	mõista apellandile põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 30 000 eurot;

—	mõista kohtukulud välja vastavalt kehtivale õigusele.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et edasi kaevatud kohtuotsuses langetas Avaliku Teenistuse Kohus väära otsuse tema hagi üle, milles ta oli palunud tühistada esiteks komisjoni otsuse, millega jäeti rahuldamata tema personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud abitaotlus ja teiseks komisjoni 14. septembri 2009. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus.

Täpsemalt väidab apellant, et rikuti tema menetlusõigusi ning liidu õigust esiteks seetõttu, et Avaliku Teenistuse Kohus, olles andnud tõenditele väära hinnangu, jättis ekslikult täiesti käsitlemata küsimuse, kas tõendid olid kogutud õigusvastaselt, kuna komisjon muutis apellandi halduslikku seisundit, ilma et selle muutuse kohta oleks olnud olemas eelnevat haldusakti. Teiseks väidab apellant, et Avaliku Teenistuse Kohus eiras tõendite kogumist puudutavaid põhimõtteid ja tõendamiskoormist, sest vaatamata sellele, et apellant oli esitanud enda üleviimise õigusvastasust tõendava dokumendi, ei küsinud Avaliku Teenistuse Kohus menetluse jooksul kordagi (ehkki ta oli selleks oma kodukorra artikli 55 alusel kohustatud) komisjonilt tõendeid selle väite ümberlükkamiseks. Kolmandaks väidab apellant, et Avaliku Teenistuse Kohus ei analüüsinud tema tegelikku personalieeskirjade järgset seisundit, sellisena nagu see paistis süsteemidest Sysper ja Sysper 2, ega ka seda, millisel õiguslikul alusel rajanes apellandist neis süsteemides loodud pilt, et teha kindlaks, kas tegemist on apellandi psühholoogilise ahistamise ja tõendite moonutamisega.

2. detsembril 2011 esitatud hagi — Garner CAD Technic jt versus komisjon

(Kohtuasi T-614/11)

(2012/C 39/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Garner CAD Technic GmbH (Weßling, Saksmaaa), GCT Design Organisation GmbH (Weßling), SG Aerospace GmbH (Weßling) (esindajad: advokaadid R. Zehetmeier-Müller, M. Schweda, C. Wünschmann, F. Loose, I. Dörr ja J. Eggers)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus K(2011) 275 lõplik, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/2010 (ex CP 250/2009 ja NN 5/2010) „Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel” (ELT L 235, lk 26);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad peamiselt järgnevad väited.

1.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: saneerimisklausel ei ole riigiabi Hagejad väidavad sellega seoses muu hulgas, et Saksa Körperschaftsteuergesetz’i (ettevõtte tulumaksu seadus, edaspdi „KStG”) § 8c lõike 1a saneerimisklauslil ei ole ELTL artikli 107 lõikes 1 eeldatud valikulist mõju, kuna see ei soodusta konkreetseid ettevõtjaid või tootmisharusid. Lisaks ei kujuta saneerimisklausel hagejate arvates erandit Saksa maksuõiguses olemas olevast põhimõtteliselt piiramatult kahjumi ülekandmist ja perioodidevahelise kahjumi tasaarvestamist võimaldavast viitesüsteemist, vaid aitab seda viitesüsteemi jõustada.

2.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: valikulisuse puudumine, kuna vahet ei tehta nende majandustegevuses osalejate vahel, kes on taotletava eesmärgi osas võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras Hagejad väidavad selles osas, et saneerimisklausel soodustab igat ühingu õigusliku vormiga ettevõtjat samasugustel tingimustel ning ilma kaalutlusõiguseta.

3.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: saneerimisklausli õigustamine Saksa maksusüsteemi sisemise ülesehitusega Hagejad väidavad selles kontekstis, et isegi kui lähtuda komisjoni seisukohast ja eeldada, et saneerimisklausel on valikuline, oleks valikulisus õigustatud selliste põhiseaduslike põhimõtetega nagu maksustamine vastavalt maksevõimele, ülemäärase maksustamise vältimine ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.

4.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: hagejad ei ole saanud riigi ressurssidest antavat abi Hagejad väidavad, et nad ei ole saanud riigi ressurssidest antavat abi. Selle kohta väidavad hagejad muu hulgas, et kahjumit saavale ühingule ei anta saneerimisklausli abil uut rahalist eelist, vaid kahju piiramatu ülekandmise põhimõtte ning perioodidevahelise kahjumi tasaarvestamise põhimõtte kohaselt ei võeta talt lihtsalt ära juba olemasolevat rahalist seisundit.

5.	Ilmselge hindamisviga, kuna Saksa maksuõiguse olukorda ei ole piisavalt arvesse võetud Hagejad väidavad sellega seoses muu hulgas, et komisjon on hinnanud asjakohaseid Saksa maksuõiguse norme valesti, mistõttu vaidlustatud otsuses esinevad olulised vead.

2. detsembril 2011 esitatud hagi — CB versus komisjon

(Kohtuasi T-619/11)

(2012/C 39/34)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: CB (Saksamaa) (esindajad: advokaadid T. Hackemann ja H. Horstkotte)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus K(2011) 275 (parandatud otsusega K(2011) 2628), milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/2010 (ex CP 250/2009 ja NN 5/2010) „Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel”;

—	teise võimalusena tühistada otsus vähemalt selles osas, milles õiguspärase ootuse kaitse põhimõttest tulenevalt ei vabastata sellega erandkorras abi tagasimaksmisest selliseid ettevõtjaid nagu hageja;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja peamiselt järgmised väited:

1.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: kahjumi mahaarvamine ei ole riigi ressurssidest antav abi Hageja väidab sellega seoses, et Saksa Körperschaftsteuergesetz’i (ettevõtte tulumaksuseadus, edaspidi „KStG”) § 8c lõige 1 rikub nii objektiivset netopõhimõtet kui ka maksutõhususe põhimõtet ning et saneerimisklausliga hoitakse üksnes ära maksukohustuslase vara põhiseadusvastane riive neil juhtudel, mis kuuluvad saneerimisklausli kohaldamisalasse. Sel põhjusel ei ole hageja arvates täidetud ühenduse õiguse riigiabi koosseis.

2.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: valikulisuse puudumine, sest ei ole asjakohasest viitesüsteemist välja jäetud Selle kohta väidab hageja, et asjakohane viitesüsteem on üldised ettevõtte kahjumi mahaarvamist reguleerivad õigusnormid (Saksa tulumaksuseaduse § 10d koostoimes KStG § 8 lõikega 1 ja Saksa ettevõtlusmaksu seaduse §-ga 10a) ning et KStG § 8c on ainult erand sellest asjakohasest viitesüsteemist, mida omakorda piirab muu hulgas saneerimisklausel.

3.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: valikulisuse puudumine, kuna vahet ei tehta nende majandustegevuses osalejate vahel, kes on taotletava eesmärgi osas võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras Selle kohta väidab hageja muu hulgas, et saneerimisklausel kehtib iga maksukohustuslasest ettevõtja suhtes ning et see ei pane soodsamasse olukorda konkreetseid valdkondi või sektoreid ega ka teatava suurusega ettevõtteid.

4.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: valikulisuse puudumine, kuna põhjendamisel võetakse aluseks maksusüsteemi olemus või täpsemalt sisemine ülesehitus Selle kohta väidab hageja, et saneerimisklausli aluseks on maksusüsteemist tulenevad põhjused, mis järgivad põhiseaduslikke põhimõtteid, nagu maksustamine vastavalt maksmisvõimele, ülemäärase maksustamise vältimine ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.

5.	ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: ilmne hindamisviga, kuivõrd piisavalt ei ole arvestatud Saksa maksuõigusega Selle kohta väidab hageja, et komisjon jättis tähelepanuta kahjumi mahaarvamist reguleerivad Saksa maksuõiguse normid.

6.

Tuginemine ühenduse õiguses esinevale õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele Hageja väidab sellega seoses, et komisjon käsitles saneerimisel osaluse omandamisel tehtavaid maksusoodustusi seoses kahjumi mahaarvamisega ametlikus kontrollimenetluses esmakordselt ning et tegemist on ebatavalise olukorraga, kuna võimalikud riigiabi tunnused võivad tuleneda ainult riigiabi sätetega vaieldamatult kooskõlas oleva normi (KStG § 8 lõige 4) õiguslikust lihtsustamisest. Asjaolu, et seaduse niisugune lihtsustamine võib mängida rolli riigiabi kontekstis, ei märganud Saksa seadusandja ega ettevõtjad, keda asjatundjad nõustasid.

2. detsembril 2011 esitatud hagi — GFKL Financial Services versus komisjon

(Kohtuasi T-620/11)

(2012/C 39/35)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: GFKL Financial Services AG (Essen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Schweda, S. Schultes-Schnitzlein, J. Eggers ja M. Knebelsberger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus K(2011) 275, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/2010 (ex CP 250/2009 ja NN 5/2010) „Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel” (ELT L 235, lk 26);

—	mõista kohtukulud välja hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja peamiselt järgmised väited.

1.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: saneerimisklausel ei ole valikuline meede — Hageja arvates põhineb kostja otsus Saksa ettevõtte tulumaksu õiguse ebaõigel käsitusel. Eelkõige määratleb kostja vääralt asjakohast viitesüsteemi. Kostja lähtub ebaõigesti sellest, et Saksa Körperschaftsteuergesetz’i (ettevõtte tulumaksu seadus, edaspdi „KStG”) § 8c lõike 1 erandit sätestav norm, mille kohaselt kaob teatavatel osaluste omandamise juhtudel iseenesest ülekantav kahjum, moodustab osa viitesüsteemist. Tegelikult kujutab see norm endast kõrvalekallet viitesüsteemist. Viitesüsteem seisneb üldises võimaluses kanda kahjum üle järgnevatesse maksustamisperioodidesse. See tuleneb eelkõige (põhiseaduslikust) objektiivsest netopõhimõttest. — Hageja väitel on saneerimisklausel peale selle maksupoliitiline meede, mis ei anna valikulist eelist, kuna sellega ei soodustata teatavaid ettevõtteid või tootmisharusid ning see ei kohtle seega majandustegevuses osalejaid, kes on maksusüsteemi seisukohast võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, erinevalt. — Saneerimisklausel on lõpuks õigustatud ka Saksa maksusüsteemi sisemise ülesehitusega, sest klausel aitab jõustada Saksa ettevõtte tulumaksu õiguse aluspõhimõtteid (sealhulgas perioodidevahelist kahjumi tasaarvestamise põhimõtet), mis tulenevad vahetult põhiseadusest.

2.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine: tegemist ei ole riigi ressurssidest antava abiga Hageja väidab selles kontekstis, et saneerimisklausliga säilitatud kahjumi ülekandmine ei kujuta endast riigi ressurssidest antavat abi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna saneerimisklausliga ei anta rahalist eelist, vaid üksnes ei võeta ära juba olemasolevat rahalist seisundit.

3.

Põhjendamiskohustuse rikkumine Hageja väidab, et vaidlustatud otsus rikub oluliselt menetlusnorme. Hageja arvates ei ole kostja poolt aluseks võetud viitesüsteemi arusaadavalt põhjendatud. Lisaks toovad kostja arvukad vead aluseks oleva Saksa ettevõtte tulumaksu õiguse hindamisel kogumis kaasa selle, et kostja peamised kaalutlused ei ole enam äratuntavad. Hageja väidab, et vaidlustatud otsusest ei nähtu need faktilised ja õiguslikud asjaolud, miks kostja leiab, et saneerimisklausel kujutab endast riigiabi.

4.

Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine Sellega seoses väidab hageja, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ka selles osas, milles sellega antakse korraldus nõuda viivitamatult ja tegelikult tagasi (väidetav) riigiabi, ilma et Saksamaal lubataks arvestada asjaoluga, et soodustatud isikutel on tekkinud õiguspärane ootus soodustuse püsimisele. Vaidlustatud otsus rikub selles osas liidu õiguses kirjutamata õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

5. detsembril 2011 esitatud hagi — SinnLeffers versus komisjon

(Kohtuasi T-621/11)

(2012/C 39/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: SinnLeffers GmbH (Hagen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Rupp ja H. Wunderlich)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus K(2011) 275 lõplik, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/2010 (ex CP 250/2009 ja NN 5/2010) „Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel”;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine, kuivõrd meede ei ole valikuline — Asjakohase viitesüsteemi ebaõige hindamine: hageja väidab sellega seoses, et komisjon lähtub Saksa Körperschaftsteuergesetz’i (ettevõtte tulumaksu seadus, edaspdi „KStG”) § 8c lõike 1a saneerimisklausli valikulisuse hindamisel valest viitesüsteemist. Hageja arvates nähtub objektiivset netopõhimõtet kui asjakohast viitesüsteemi aluseks võttes pigem see, et saneerimisklausel ei kujuta endast erandit viitesüsteemist, vaid pigem taastab selle. — Üldnormide valikulisuse puudumise ebaõige hindamine: selles osas väidab hageja, et KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausli valikulisust tuleb eitada ka seaduse normide üldkehtivust arvesse võttes. — Saksa ettevõtte tulumaksu süsteemi olemusel ja sisemisel ülesehitusel põhineva õigustuse ebaõige hindamine: hageja väidab selles kontekstis, et KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausel on Saksa ettevõtte tulumaksu süsteemi olemusest ja sisemisest ülesehitusest tulenevalt kahtlemata õigustatud, võttes arvesse objektiivse netopõhimõtte asjakohast viitesüsteemi kui maksevõime põhimõtte väljendust.

2.

Teine väide: hierarhiliselt kõrgemal asetseva õiguse rikkumine — õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine Sellega seoses väidab hageja muu hulgas, et komisjon ei ole enne KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausli suhtes ametliku uurimismenetluse algatamist kunagi varem väljendanud riigiabi puudutavaid kahtlusi KStG § 8 lõike 4 kolmanda lause saneerimisklausli varasema redaktsiooni suhtes või teiste liikmesriikide sarnaste normide suhtes. Komisjoni niisuguse varasema käitumise põhjal ei olnud hagejal isegi ettevaatliku ja mõistliku ettevõtja suurimat hoolsust rakendades võimalik vaidlustatud otsust ette näha. Seetõttu võis hageja uskuda, et KStG § 8c lõike 1a uus saneerimisklausel ei tekita probleeme.

12. detsembril 2011 esitatud hagi — Kreeka Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-632/11)

(2012/C 39/37)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: I. Chalkias, S. Papaϊoannou)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—

tühistada osaliselt või täielikult komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, teatavaks tehtud numbri K(2011) 7105 all ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 270, 15.10.11, lk 33, või muuta seda hagiavalduses osutatud viisil;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Kreeka Vabariik palub oma hagis tühistada komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, teatavaks tehtud numbri K(2011) 7105 all ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 270, 15.10.11, lk 33, osas, mis puudutab Kreeka Vabariigi suhtes kohaldatud finantskorrektsioone seoses otsemaksete kava, viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, destilleerimise ja toetusega teatavatele viinamarjavirde kasutusviisidele.

Otsemaksete kava puudutava korrektsiooni osas väidab hageja esiteks, et finantskorrektsioonide tegemine otsemaksete kava suhtes on õigusvastane, sest: a) finantskorrektsioonide kohaldamine ühise põllumajanduspoliitika esimesel rakendusaastal rikub võrdsuse ja koostöö üldpõhimõtteid; b) puudub kehtiv õiguslik alus dokumendis VI/5530/1997 sisalduvate vanade suuniste kohaldamiseks uue ühise põllumajanduspoliitika ja otsemaksete kava suhtes, või teise võimalusena, et vanade suuniste kohaldamine uue ühise põllumajanduspoliitika suhtes rikub jämedalt proportsionaalsuse põhimõtet.

Teiseks rõhutab hageja, et komisjoni hinnang, mille järgi riikliku reservi jaotamise kriteeriumid ei olnud kooskõlas määruse nr 1782/2003 (1) artikliga 42 ega määruse nr 795/2004 (2) artikliga 21, põhineb nende sätete väärtõlgendusel ja faktilistele asjaoludele antud vääral hinnangul.

Kolmandaks väidab hageja kohaldatud kindla määraga 10 % korrektsiooni osas, et komisjoni tuvastused riikliku reservi jaotamise asjus, mille järgi kogu söödamaad ei ole arvestatud võrdluspindalade/summade hulka ega ka piirkondliku keskmise arvutamisel, ei kujuta endast määruse nr 1290/2005 rikkumisi ning et komisjon kohaldas finantskorrektsioone selle määruse alusel õigusvastaselt. Igal juhul väidab hageja, et komisjon tõlgendas ja kohaldas vääralt määruse nr 1290/2005 (3) artiklit 31 ja dokumendis VI/5530/1997 sisalduvaid suuniseid, sest a) komisjoni etteheidetest, mis puudutavad riikliku reservi jaotamise kriteeriume, ei tulene — isegi kui need osutuvad tõesteks —, et toetust makstaks isikutele, kel ei ole selleks õigust või et esineks EAGGF-i kahjustamise oht; b) kõnealused etteheited ei käsitle puudulikku aluskontrolli ega õigusta seetõttu kindla määraga 10 % korrektsiooni kohaldamist.

Veinisektori korrektsiooni kohta väidab hageja, et komisjon andis väära hinnangu faktilistele asjaoludele järgmiste seikade osas: istandusregister, destilleerimine ja viinamarjavirde kasutamise toetus, kõrvalsaaduste kohustuslik destilleerimine, viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, mis kooskõlas raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluses kohaldatavaid finantskorrektsioone puudutavate suunistega ilmselgelt ei õigusta 10 % korrektsiooni, mis on ilmselgelt kontrollisüsteemis tuvastatud puudustega ebaproportsionaalne.

---

(1)  Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, lk 1, ELT eriväljaanne 3/40, lk 269).

(2)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 41, lk 1; ELT eriväljaanne 3/44, lk 226).

2 Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).

(3)  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).

15. detsembril 2011 esitatud hagi — Cham versus nõukogu

(Kohtuasi T-649/11)

(2012/C 39/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Cham Holding Co. SA (Damaskus, Süüria) (esindaja: advokaat E. Ruchat)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hageja hagi vastuvõetavaks;

—

tühistada 23. septembri 2011. aasta otsus 2011/628/ÜVJP, millega muudetakse 9. mai 2011. aasta otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, ning nõukogu 23. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 950/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias, kuna need õigusaktid puudutavad hagejat, nähes ette tema lisamise 9. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 442/2011 artiklis 5 ja 9. mai 2011. aasta otsuse 2011/273/ÜVJP artiklites 3 ja 4 märgitud üksuste loetellu;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks kolm väidet, mis on sisuliselt samad, kui need, mis on esitatud kohtuasjas T-433/11: Makhlouf vs. nõukogu (1).

---

(1)  ELT 2011 C 290, lk 14.

16. detsembril 2011 esitatud hagi — Syriatel Mobile Telecom versus nõukogu

(Kohtuasi T-651/11)

(2012/C 39/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Syriatel Mobile Telecom (Joint Stock Company) (Damaskus, Süüria) (esindaja: advokaat J. Pujol)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hageja hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	seetõttu, tühistada otsus 2011/628/ÜVJP ja määrus nr 959/2011 (EL) ja nende rakendusaktid hagejat puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks 6 väidet.

1.	Esimese väite kohaselt puudub otsusel 2011/628/ÜVJP (1) õiguslik alus, kuna otsus 2011/273/ÜVJP (2) on otsusega 2011/782/ÜVJP (3) tunnistatud kehtetuks.

2.	Teise väite kohaselt puudub määrusel 950/2011 (4) õiguslik alus, kuna otsus 2011/273/ÜVJP on tunnistatud kehtetuks.

3.

Kolmanda väite kohaselt rikuvad vaidlustatud meetmed kaitseõigusi, eelkõige õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi („EIPKK”) artiklites 6 ja 13, ELTL artiklis 215 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 41 ja 47.

4.	Neljanda väite kohaselt on kostja rikkunud põhjendamiskohustust, kuna antud põhjendus ei vasta kohustusele, mis tuleneb Euroopa Liidu institutsioonidele EIPKK artiklist 6, ELTL artiklist 296 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 41.

5.

Viienda väite kohaselt piiravad vaidlustatud meetmed põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hageja põhiõigusi, eelkõige tema omandiõigust, mis on ette nähtud EIPKK lisaprotokolli artiklis 1 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 17, ning õigust reputatsiooni austamisele, mis on ette nähtud EIPKK artiklis 8 ja artikli 10 lõikes 2.

6.	Kuuenda väite kohaselt on kahjustatud konkurentsi Euroopa Liidus, kuna võetud meetmete tõttu on Euroopa Liidu telekommunikatsioonivõrgu normaalne toimimine moonutatud ja see kahjustab Euroopa operaatorite vahelist konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust.

---

(1)  Nõukogu 23. septembri 2011. aasta otsus 2011/628/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 247, lk 17).

(2)  Nõukogu 9. mai 2011. aasta otsus Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 121, lk 11).

(3)  Nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273/ÜVJP (ELT L 319, lk 56).

(4)  Nõukogu 23. septembri 2011. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT L 247, lk 3).

Üldkohtu 12. detsembri 2011. aasta määrus — Truvo Belgium versus Siseturu Ühtlustamise Amet — AOL (TRUVO et Truvo)

(Liidetud kohtuasjad T-528/10, T-69/11 ja T-77/11) (1)

(2012/C 39/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Seitsmenda koja esimees tegi määruse liidetud kohtuasjade registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 30, 29.1.2011, C 89, 19.3.2011 ja C 95, 26.3.2011.

Üldkohtu 15. detsembri 2011. aasta määrus — Westfälisch-Lippischer Sparkassen- und Giroverband versus komisjon

(Kohtuasi T-22/11) (1)

(2012/C 39/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kuuenda koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 72, 5.3.2011.

Üldkohtu 15. detsembri 2011. aasta määrus — Rheinischer Sparkassen- und Giroverband versus komisjon

(Kohtuasi T-27/11) (1)

(2012/C 39/42)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kuuenda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.

---

(1)  ELT C 72, 5.3.2011.